dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kehtestatud detailplaneeringute edastamine

Rahandusministeerium · 3. mai 2022
Viit
15-3/3863-1
Registreeritud
3. mai 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Luunja Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Peep Männiksaar (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Tartu talitus (Jõgeva ja Tartu maakond))
Lahendamise tähtaeg
2. juuni 2022

Failid

  • 📎Väljaminev_ringkiri_7-21053.asice34655 KB

Sisu (failidest)

Lp Jaak Aab 03.05.2022 nr 7-2/1053 Riigihalduse minister [email protected] Maa-amet [email protected] Kehtestatud detailplaneeringute edastamine Edastame Teile kehtestatud detailplaneeringud: 1. Luunja Vallavolikogu 28. aprill 2022 otsusega nr 22 kehtestatud Sirgu külas Toominga maaüksuse detailplaneering; 2. Luunja Vallavolikogu 28. aprill 2022 otsusega nr 21 kehtestatud Rõõmu külas Siku maaüksuse detailplaneering; 3. Luunja Vallavolikogu 28. aprill 2022 otsusega nr 23 kehtestatud Lohkva külas Soojuse põik 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Evelin Karjus planeeringute nõunik 7417217, [email protected] Puiestee tn 14 Telefon 741 7319 [email protected] Luunja alevik Fax 741 7398 www.luunja.ee 62222 TARTUMAA Reg. nr. 75003476 a/a EE982200001120133283 LUUNJA VALLAVOLIKOGU OTSUS Luunja 28. aprill 2022 nr 23 Lohkva külas Soojuse põik 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Lohkva külas Soojuse põik 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering on algatatud Luunja Vallavolikogu 29.04.2021 otsusega nr 28. Sama otsusega on otsustatud jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeringuala suurusega ligikaudu 1 ha hõlmab Luunja vallas Lohkva külas Soojuse põik 2 maaüksust ning lähialana osaliselt Kollu tee, Soojuse tee ja 4320314 Soojuse põik maaüksusi. Planeeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalusi kinnistule auto müügi- ja teeninduskeskuse rajamiseks. Planeeringualale kavandatakse auto müügi- ja teeninduskeskuse rajamist. Selleks on ette nähtud 8375 m² suurune kontori- ja büroohoone ning kaubandus- ja teenindushoone maa krunt, millele antakse ehitusõigus kuni kolme hoone rajamiseks ehitisealuse pindalaga kokku kuni 3000 m². Lubatud on rajada üks kuni kolmekorruseline põhihoone kõrgusega kuni 12 m maapinnast ja kuni kaks ühekorruselist abihoonet kõrgusega kuni 4 m maapinnast. Juurdepääsud on ette nähtud nii Kollu teelt kui Soojuse põik teelt. Sellest tulenevalt on planeeringuga ette nähtud Soojuse põik tänava rekonstrueerimine (sõidutee laiusega ca 5,5 m kõvakatte alla viimine) kuni juurdepääsu asukohani. Kollu tee/Soojuse tee Soojuse põik 2 maaüksuse poolsele küljele on planeeritud 3 m laiune jalg- ja jalgrattatee. Parkimine lahendatakse vastavalt normatiivile krundi siseselt. Planeeringualale ulatub arheoloogiamälestise asulakoht kaitsevöönd, mistõttu on ette nähtud enne ehitustegevuse algust läbi viia arheoloogilised eeluuringud. Kuni 20% krundi pindalast peab jääma haljasalaks ja ca 10% ulatuses krundi pindalast tuleb istutada kõrghaljastus. Planeeringuala veevarusuts ning sademevee- ja reoveekanalisatsioon lahendatakse AS Tartu Veevärk ühisvõrkude baasil. Ette on nähtud liitumine kaugküttega. Tuletõrjevesi lahendatakse tänava hüdrantide baasil, vajadusel rajatakse täiendav hüdrant. Kergliiklustee äärde on ette nähtud tänavavalgustus. Planeeringuga ei kaasne vallale avalikult kasutatavate rajatiste väljaehitamise ega ümberehitamise kohustust või vastavate kulude kandmise kohustust. Detailplaneeringuga kavandatavad avalikuks kasutamiseks ette nähtud teed ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste (sh sademeveekanalisatsioon, ühisveevärk ja -kanalisatsioon, kaugküte) ehitab välja planeeringust huvitatud isik Luunja Vallavalitsuse ja planeeringust huvitatud isiku vahel 08.03.2021 sõlmitud halduslepingu nr 24-1/8 ja käesoleva detailplaneeringu alusel. Avalikult kasutatavad rajatised on ette nähtud välja ehitada enne hoonete ehitustegevuse alustamist. Detailplaneering teeb Luunja valla üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe muutmise ettepaneku elamumaast ärimaaks. 2008. aastal kehtestatud Luunja valla üldplaneeringu koostamise ajal ei olnud piisavalt teavet piirkonna suurtööstuste (eelkõige Tarmeko Gruppi kuuluvad ettevõtted ning Anne Soojus koostootmisjaam) võimalike keskkonnahäiringute kohta. Tänasel päeval omatav teave ei toeta võimalike konfliktalade juurde tekitamist uute elamute rajamisega tootmishoonete mõjualasse ning pigem tuleb leida elamu ja tööstusalade vahele jäävatele veel hoonestamata puhveraladele võimalikult efektiivseid maakasutusmooduseid. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus vastavas asukohas on perspektiivikas ja selle elluviimise tingimused soodsad. Kavandatavat tegevust toetab suuresti juba välja ehitatud tehniline taristu, sh teedevõrk (kõrvalmaantee nr 22252 ja tugimaantee nr 45 ning Tartu idapoolse ringtee lähedus, mis võimaldab head juurdepääsud ning liikluse hajutamise, sh tundlikke (elamu)alasid koormamata). Auto müügi- ja teeninduskeskus ei ole läheduses asuvate tootmisettevõtete suhtes tundlik, samuti ei oma nimetatud keskus negatiivseid mõjusid tootmisettevõtetele. Kavandatav hoonestus on proportsionaalses mahus piirkonna olemasoleva ja varem planeeritud hoonestusega. Hoonete arhitektuursete tingimuste määramisel on silmas peetud piirkonna hoonestus- ja ehitustavasid. Planeeringualal kehtib riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29 kehtestatud Tartumaa maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb detailplaneeringu ala tiheasumite alal, kus ruumiline areng toimub linlikule asulale omase ruumikasutusega. Detailplaneeringu lahendus vastab maakonnaplaneeringule. Detailplaneeringule on OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang (töö nr 21003868). KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamiseks on Luunja Vallavalitsus küsinud seisukohta asjaomastelt asutustelt, kes nõustusid eelhinnanguga ega pidanud KSH algatamist vajalikuks. Detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek toimus ajavahemikul 02.08–31.08.2021 ning avalik arutelu viidi läbi 20.09.2921 Luunja vallamajas. Enne vastuvõtmist on detailplaneeringu kooskõlastanud Päästeamet (25.11.2021) ja Muinsuskaitseamet (23.11.2021). Planeeritud tehnovõrkude lahenduse on heaks kiitnud Elektrilevi OÜ (09.11.2021), Tartu Keskkatlamaja AS (11.11.2021), ELA SA (29.11.2021), AS Tartu Veevärk (11.11.2021). Kirjalikke arvamusi planeeringu eelnõule ei laekunud Detailplaneering võeti vastu Luunja Vallavolikogu 27.01.2022 otsusega nr 7 ning suunati avalikule väljapanekule, mis toimus ajavahemikul 21.02–22.03.2022. Avaliku väljapaneku kestel planeeringu kohta kirjalikke arvamusi ei laekunud. 30.03.2022 esitas Luunja Vallavalitsus detailplaneeringu heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium andis oma kirjaga 11.04.2022 nr 15-3/2970-2 planeeringule heakskiidu. Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringu lahendus koostatud vastavuses PlanS §-s 126 sätestatud detailplaneeringu ülesannetega. Detailplaneering ei vasta 2008. aastal kehtestatud Luunja valla üldplaneeringule ja selle menetlus on läbi viidud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele ette nähtud nõuete kohaselt. Arvestades kehtivat Tartumaa maakonnaplaneeringust 2030+ leiab Rahandusministeerium, et puuduvad takistavad asjaolud Luunja valla üldplaneeringu muutmiseks Soojuse põik 2 maaüksuse detailplaneeringus tehtud ettepaneku kohaselt. Üldplaneeringu muutmisettepanek arvestab olemasolevas keskkonnas pärast üldplaneeringu kehtestamist toimunud ruumilisi arenguid ning maakasutuslike konfliktide vähendamise vajadust. Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31, planeerimisseaduse § 91 lg 1, OÜ Hendrikson & Ko koostatud Lohkva külas Soojuse põik 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu toimiku (töö nr 21003883) Luunja Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Kehtestada Lohkva külas Soojuse põik 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering vastavalt lisale 1*. 2. Detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse, tehnorajatiste väljaehitamine tagatakse vastavalt Luunja Vallavalitsuse ja planeeringust huvitatud isiku vahel 08.03.2021 sõlmitud lepingule nr 24-1/8. 3. Luunja Vallavolikogul on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või Luunja Vallavalitsusel õigus keelduda detailplaneeringualal ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Luunja Vallavalitsuse ja planeeringust huvitatud isiku vahel sõlmitud, otsuse punktis 2 nimetatud lepingus, määratud tähtajaks täitnud lepinguga planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohaselt võetud kohustusi. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist. 4. Vallavalitsusel kanda muudatus üldplaneeringusse. 5. Vallavalitsusel korraldada planeeringu kehtestamisest teavitamine. 6. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 7. Otsuse peale võib esitada Luunja Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul teatavakstegemisest või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. *Lisa 1: Lohkva külas Soojuse põik 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Vahejõe vallavolikogu esimees Luunja vallas Lohkva külas Soojuse põik 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu jooniste üldine info PlanID 106692 Kihi/faili nimetus Sisu kirjeldus Muu oluline info Plan_ala Planeeringuala DP_krunt Planeeritud krunt Tärkandmed seotud krundi numbriga, mis asub kihil DP_krunt_objectID DP_hoonestus Planeeritud Tärkandmed seotud krundi numbriga, mis asub kihil hoonestusala DP_krunt_objectID Kihtide koostamiseks kasutati MicroStation PowerDraft V8i Esitluskujude mõõtkava 1:500 Digitaalsete kihtide koostaja Jaana Veskimeister Versioon 29.11.2021 /// Töö nr 21003883 Luunja vallas Lohkva külas Soojuse põik 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering Asulakoht reg nr 12853 kaitsevöönd Seletuskiri ja joonised Töö nr 21003883 Tartu 2021 Jaana Veskimeister Projektijuht-planeerija Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363) Merlin Kalle Vastutav spetsialist muinsuskaitse tegevusalal (nr PT 373/2008) OÜ Giga Investeeringud Planeeringu koostamisest huvitatud isik Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected] Soojuse põik 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering Sisukord A - SELETUSKIRI ....................................................................................................... 5 1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ........................................... 5 2 OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................. 6 2.1 Olemasoleva olukorra ja planeeringuala mõjuala kirjeldus ning analüüs ..........................................6 2.2 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele .......................................................................7 2.3 Muinsuskaitse .....................................................................................................................................9 3 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ......................................... 10 3.1 Üldplaneeringu muutmise ettepanek ............................................................................................... 10 3.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine .............................................................................................. 12 3.3 Krundi hoonestusala........................................................................................................................ 12 3.4 Krundi ehitusõigus ........................................................................................................................... 12 3.5 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ...................................................... 13 3.6 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ........................................... 14 3.7 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine ............................................................................. 14 3.8 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ............................................................................................... 15 3.8.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ..................................................................... 15 3.8.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus ..................................................................................................... 16 3.8.3 Soojavarustus ............................................................................................................................... 17 3.8.4 Telekommunikatsioonivarustus .................................................................................................... 18 3.9 Tuleohutus ....................................................................................................................................... 19 3.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused.................................................................................. 20 3.11 Keskkonnatingimuste seadmine ................................................................................................... 20 3.12 Servituudi seadmise vajadus ........................................................................................................ 22 3.13 Planeeringu elluviimine ................................................................................................................. 22 3.13.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine .................................... 22 3.13.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped ......................................................................................... 23 B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED .......... 25 C - JOONISED .......................................................................................................... 27 Soojuse põik 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 5 A - SELETUSKIRI 1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK Planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Luunja Vallavolikogu 29.04.2021 otsus nr 28 Lohkva külas Soojuse põik 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine, detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine ning planeeringuala piiri, suuruse ja lähtetingimuste kinnitamine. Planeeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalusi Soojuse põik 2 kinnistule auto müügi- ja teeninduskeskuse rajamiseks. Alusdokumentatsioonina on kasutatud:  Tartumaa maakonnaplaneeringut 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29);  Luunja valla üldplaneeringut (kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26.06.2008 määrusega nr 8-1);  Tinter-Projekt OÜ tööd nr 44-11-TP/1 Tugimaantee nr 45T Tartu-Räpina-Värska km 3,12-6,07 Tartu-Põvvatu lõigu ümberehitus (2012);  OÜ Altren Projekt tööd nr VK1807 Luunja vald, Lohkva ja Põvvatu küla vee-, sademevee ja reoveekanalisatsioonitorustiku eelprojekt;  Altren Projekt OÜ tööd nr VK1932 Luunja vald, Lohkva küla, OÜ Tarmeko tootmisterritooriumi torustikud;  Lohkva külas Kollu tee 3 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringut (Raid Invest OÜ, kehtestatud Luunja Vallavalitsuse 03.06.2020 korraldusega nr 180);  Lohkva külas OÜ Tarmeko tootmisterritooriumi detailplaneeringut (AB Artes Terrae OÜ, koostamisel);  Lohkva külas OÜ Tarmeko tootmisterritooriumi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet (Alkranel OÜ, koostamisel);  Muinsuskaitse eritingimused Tartumaal Luunja vallas Lohkva külas asuva Kollu tee 3 kinnistu (19801:012:0173) detailplaneeringule (Muinsuskaitseamet, Anu Lillak, 2019);  Arheoloogilised eeluuringud Lohkva asulakohal (OÜ Muinaslabor, Tõnno Jonuks, 2020);  Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule kohalduvaid õigusakte ja standardeid. Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud OÜ GEOPUNKT poolt jaanuaris 2021 koostatud maa-ala geodeetilist alusplaani (töö nr 3G21). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava M 1:500. Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus, dokumendid ja kooskõlastused asuvad lisade kaustas. 6 Soojuse põik 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2 OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS 2.1 Olemasoleva olukorra ja planeeringuala mõjuala kirjeldus ning analüüs Planeeringuala hõlmab Soojuse põik 2 (43201:001:0544) maaüksust pindalaga 8 646 m². Planeeringualasse on lähialana haaratud Kollu tee ja Soojuse tee maa-alad kergliiklustee planeerimiseks ning 4320314 Soojuse põik (43201:001:1921) maaüksus planeeringuala ulatuses. Kokku on planeeringuala suurus ligikaudu 1 ha. Soojuse põik 2 maaüksus asub Lohkva külas Soojuse tee/Kollu tee ja Soojuse põik ristmikul. Maaüksuse sihtotstarve on 100% elamumaa, hetkel on tegemist hoonestamata kõrghaljastuseta loodusliku rohumaaga. Soojuse tee on planeeringualaga piirnevas lõigus ligikaudu 6,7 m laiuse asfaltkattega sõidutee ja 2 m laiuse kõnniteega; Kollu tee on ligikaudu 7 m laiuse asfaltkattega sõiduteega, ilma kõnniteedeta; Soojuse põik on ligikaudu 5 m laiuse kruusakattega sõiduteega ja ilma kõnniteedeta. Teed on avalikus kasutuses. Soojuse tee ja Kollu tee ristumiskohas on ülekäigurada Kollu tee ületamiseks, ülekäigurada on ka Soojuse tee ja Soojuse põik ristumiskohas Soojuse põik ületamiseks. Juurdepääsu asukoht Soojuse põik 2 maaüksusele on välja ehitatud vastavalt Tinter-Projekt OÜ tööle nr 44-11-TP/1 Tugimaantee nr 45T Tartu-Räpina-Värska km 3,12-6,07 Tartu- Põvvatu lõigu ümberehitus Kollu teelt (maaüksuse loodeosasse on ehitatud mahasõidu ots). Planeeringuala põhjaosa läbib kagu-loode suunaliselt elektri keskpinge õhuliin, mille kaitsevöönd on 10 m mõlemale poole liini; maaüksuse Kollu tee poolsel küljel kulgevad elektri madalpinge maakaabelliin (kaitsevöönd 1 m mõlemale poole liini) ja sidetrass (kaitsevöönd 1 m mõlemale poole sideehitist). Kollu tee maa-alale jääb sademeveetorustik, Soojuse põik maa-alale vee- ja kanalisatsioonitorustikud, Soojuse teel asuvad nii vee-, kanalisatsiooni- kui sademeveekanalisatsiooni torustikud. Planeeringualale ulatub arheoloogiamälestise Asulakoht kaitsevöönd 1 (kultuurimälestiste riiklik register, nr 12853). Vt täiendavalt ptk 2.3. Planeeringuala naabruses asub Luunja Vallavalitsuse 03.06.2020 otsusega nr 180 kehtestatud Lohkva külas Kollu tee 3 maaüksuse ja lähiala detailplaneering. Planeeringuga nähakse ette ühe- ja kahekorruseliste äri- ning laohoonete ehitamine. Kollu tee äärde on planeeritud 3 m laiune kergliiklustee. Hetkeseisuga ei ole planeeringus nimetatud eesmärke ellu viidud. Lisaks asub planeeringuala vahetus läheduses Luunja Vallavolikogu 14.04.2016 otsusega nr 25 algatatud OÜ Tarmeko tootmisterritooriumi detailplaneering. Planeeringuala suurusega ca 8,5 ha hõlmab Lohkva külas Lõõtspilli tee 1, Lõõtspilli tee 2, Lõõtspilli tee 2a, Lõõtspilli tee 3, Lõõtspilli tee 4 ja Lõõtspilli tee ning Soojuse tee 14 ja Soojuse tee 18 kinnistuid. Planeeringu eesmärk on määrata krundijaotus ja anda ehitusõigus uute puidutööstuse tööstus- ja büroohoonete, laoplatside, hoidlate ja laohoonete rajamiseks ning olemasolevate hoonete laiendamiseks. Detailplaneeringu lahendus teeb ettepaneku Luunja valla üldplaneeringu muutmiseks (Lõõtspilli tee 1, Lõõtspilli tee 2, Lõõtspilli tee 2a, Lõõtspilli tee 3, Lõõtspilli tee 4 ja Lõõtspilli tee maaüksused määrata tootmismaaks), kuna kehtiva üldplaneeringu kohaselt asuvad nimetatud maaüksused alal, mille juhtfunktsiooniks on osaliselt sotsiaalmaa ja osaliselt põllumajandusmaa, mõlemad reserveeritud ärimaana. 1 Asulakoht nr 12853 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=12853 Soojuse põik 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 7 Planeeringuala asub tihe- ja hajaasustuse kokkupuutealal, ümbruses domineerivad mitmed suured tootmishoonete kompleksid (Grüne Fee Eesti AS, Lohkva Katlamaja, Tarmeko tehased), lisaks keskmise suurusega teenindushooned (raamatukogu, istikuäri Juhani Puukool). Tootmisalad jäävad planeeringualast valdavat läände ja edelasse. Muudel ümberkaudsetel aladel on valdavalt elamu- ja maatulundusmaad, sh planeeritud elamumaad, ning sotsiaalne taristu (lasteaed, külaselts, planeeritud (välja ehitamata) kogukonnahoone). Arvestades planeeringu koostamise eesmärki (auto müügi- ja teeninduskeskuse rajamine), võib soovitud arendust piirkonnas pidada sobivamaks kui seda on elamute ehitamine (vt ka ptk 3.1). Soojuse põik 2 maaüksuse hoonestamisega koos on avalikus tänavaruumis vaja üle vaadata liikluskorraldus, sh kergliiklusteede võrgustik. Kollu tee 3 maaüksuse ja lähiala detailplaneering näeb ette Kollu tee transpordimaa idapoolsesse külge 3 m laiuse kergliiklustee rajamise. Kergliiklustee on kavandatud rajada asfaltkattega ja suunata avalikku kasutusse. Sellest lähtuvalt on käesoleva detailplaneeringuga plaanis jätkata kergliiklustee kavandamist. Liiklusskeemi ettepaneku tegemisel tuleb planeeritud tegevusest tulenevale transpordile lisaks arvestada ka piirneva tegevusega seotud kaubatranspordi voogudega (juurdepääsude hulk, teede laiused). Planeeringuala paiknemine on vaadeldav joonisel nr 1. Olemasolev olukord on kajastatud joonisel nr 2. 2.2 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakohased strateegilised planeerimisdokumendid on Tartu maakonnaplaneering 2030+ (2018) ja Luunja valla üldplaneering (2008). Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt (vt skeem 1) jääb planeeringuala olemasoleva tiheasumi alale kõrvuti olemasoleva tootmis-, äri- ja logistikaalaga. Maakonnaplaneering näeb asustuse arendusaladeks ette olemasolevad tiheasumid koos nende võimaliku laienemisalaga. Maakonnaplaneeringu kohaselt ei kuulu planeeringuala rohelise võrgustiku toimimise tagamise alade hulka. Skeem 1. Väljavõte Tartu maakonnaplaneeringust 2030+. Planeeringuala orienteeruv asukoht on tähistatud valge täpiga. 8 Soojuse põik 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering Luunja valla üldplaneeringu kohaselt (vt skeem 2) on planeeringualal maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud elamumaa (EV – väikeelamute maa ja EK – korruselamumaa). Skeem 2. Väljavõte Luunja valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist. Kollane toon tähistab elamumaad, lilla toon tootmismaad. Planeeringuala on tähistatud musta katkendliku joonega. Üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala tiheasustusalale (vt skeem 3), kus krundi minimaalne lubatud suurus on 1 000 m². Tiheasustatud aladele ehitise rajamiseks tuleb keskkonnakaitselistel kaalutlustel enne hoone kasutuselevõtmist liituda ühisveevärgi- ja reoveesüsteemiga. Ehitamisel tuleb hoone fassaad (arhitektuurselt liigendatud hoone esinduskülg) ehitada avaliku tee poole. Skeem 3. Väljavõte Luunja valla üldplaneeringu ehitustingimuste kaardist. Roosa tooniga on tähistatud tiheasustusala; kollasega on tähistatud detailplaneeringu koostamise kohustusega ala hajaasustuses. Planeeringuala on tähistatud musta katkendliku joonega. Planeeringu koostamise algatamise eesmärk ei ole kooskõlas Luunja valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringu muutmise ettepanek on toodud peatükis 3.1. Soojuse põik 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 9 2.3 Muinsuskaitse Planeeringualale ulatub arheoloogiamälestise Asulakoht reg nr 12853 kaitsevöönd. Objekt on mälestiseks tunnistatud kultuuriministri 01.09.1997 määrusega nr 59 Kultuurimälestiseks tunnistamine (RTL 1997, 169-171, 954). Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole mälestisele kaitsevööndit eraldi kehtestatud, on mälestisel kaitsevööndiks 50 m laiune maa- ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates 2. Kaitsevööndi ulatus on kajastatud kõikidel planeeringujoonistel. Kaitsevööndi eesmärgiks on tagada: kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning seda ümbritsevate mälestisega seotud kultuuriväärtuslike objektide ja elementide säilimine; kinnismälestise vaadeldavus ja mälestiselt avanevate algupäraste vaadete säilimine ning kinnismälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine 3. Vastavalt kultuurimälestiste riiklikule registrile on käsitletava mälestise tunnuseks arheoloogilise kultuurkihi olemasolu ning mälestise seisund: hea (inspekteeritud 2013)4. Soojuse põik 2 maaüksus asub ajaloolise Lohkva küla lääneservas. Maaüksus ei ole olnud hoonestatud, tegu on olnud põllu- ja heinamaaga, mida ääristav tänapäeva Kollu tee järgib ajaloolise tee trajektoori (vt skeem 4). Mälestisega seotud ajalooline maakasutus ei ole tänapäeval enam jälgitav. Asulakoha ja selle kaitsevööndi alal on vähemal või rohkemal määral säilinud arheoloogiline kultuurkiht ja kultuuriväärtusega arheoloogilised esemed. Mälestisega (kesk- ja varauusaegne asulakoht) seonduv ajalooline maastikukasutus on jälgitav vaid arheoloogiliste meetoditega 5. Skeem 4. Väljavõte Eesti Vabariigi topograafilisest kaardist 1935. a koos tänapäevaste objektidega (ajaloolise kaardi suhtes nihkes). Planeeringuala on piiritletud punase joonega (allikas: Maa-ameti geoportaali ajalooliste kaartide rakendus). Planeeringuala jääb mälestisest läänesuunda. Kui planeeringualal kultuurkiht ja kultuuriväärtusega esemed esinevad, mõjutab planeeringuga kavandatud hoonete ja rajatiste ehitamine mälestise säilimist, kuid vajalike meetmete (arheoloogilised uuringud) kasutusele 2 Muinsuskaitseseadus § 95: Kaitsevööndi ulatus ja muutmine- enne 2008. a 19. detsembrit ministri määruse või käskkirjaga mälestiseks tunnistatud asja kaitsevöönd on 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui õigusaktis ei ole määratud teisiti 3 Muinsuskaitseseadus § 14 lg 2 4 Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=12853 5 Muinsuskaitse eritingimused Tartumaal Luunja vallas Lohkva külas asuva Kollu tee 3 kinnistu (19801:012:0173) detailplaneeringule 10 Soojuse põik 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering võtmisega on võimalik mälestisele ja seal peituvale teaduslikule teabele tekitatavat kahju minimeerida. Arheoloogiamälestiste kaitse on vastuoluline: igasugused kaevetööd lõhuvad mälestist, ent ainult kaevamise teel on võimalik nende kohta teavet saada. Arheoloogiapärandit osaliselt teaduslike väljakaevamistega hävitades kasvavad meie teadmised minevikust. Siiski on oluline, et mälestist tervikuna läbi ei uuritaks – selline säästev põhimõte on kirjas ka arheoloogiapärandi kaitse konventsioonis 6. Arheoloogilise asulakoha puhul on oluline säilitada maksimaalses ulatuses koha peal säilinud arheoloogiline kultuurkiht. Mälestise vaadeldavus, kui ei ole säilinud püstiseid või maastikul jälgitavaid ajaloolisi struktuurielemente, ei ole seda tüüpi mälestise puhul oluline 7. Varasemate uuringute (Roog ja Jonuks 2013) põhjal on teada, et mälestise ala on tegelikult suurem kui kaitse alla võtmisel teada oli ja hetkel fikseeritud maa-ala. 2020. aasta alguses toimunud arheoloogiliste eeluuringute aruande (Jonuks 2020. Aruanne arheoloogilistest eeluuringutest Tartu maakonnas, Luunja vallas, Lohkva asulakohal (reg nr 12853)) (https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/L- 23866_Aeelu_2020_JonuksT_ak-12853kv_Tartumaa-Lohkva.pdf) järgi ei ulatunud asulakoha kultuurkiht küll Soojuse põik 2 maaüksusest põhja poole jäävale Kollu tee 3 kinnistule, küll aga täheldati kultuurkihile iseloomulikke jälgi asulakohast põhja poole jääva Miili kinnistu idapoolses osas. Arheoloogiapärandi puhul annavad tõese tulemuse iga kinnistu eeluuringud või uuringud, millest lähtuvalt saab hinnata edasiste uuringute vajadust, mahtu, metoodikat ja maksumust ning hoonestusala täpsemat paigutust. Soojuse põik 2 maaüksusel tuleb enne ehitustegevuse algust läbi viia arheoloogilised eeluuringud. Mälestise olemusest lähtuvalt (arheoloogiline asulakoht) ei ole põhjust seada kitsendusi vaatesektoritele, ehitusjoonele, hoonestuse kõrgusele, krundi täisehitusprotsendile, ehitusmahtudele, välisviimistlusmaterjalidele, katusekujule ja piiretele või määratleda ehituskeelualasid. 3 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK 3.1 Üldplaneeringu muutmise ettepanek Luunja valla üldplaneeringu kohaselt (vt skeem 2 lk 8) on planeeringualal maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud elamumaa (EV – väikeelamute maa ja EK – korruselamumaa). Planeeringu koostamise eesmärk on kinnistule auto müügi- ja teeninduskeskuse rajamine ja eeldab maakasutuse sihtotstarbe muutmist ärimaaks. Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut 8. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on muuhulgas üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine 9. Soojuse põik 2 maaüksusele ärimaa sihtotstarbe määramine 6 Kultuurimälestise omaniku käsiraamat 7 Muinsuskaitse eritingimused Tartumaal Luunja vallas Lohkva külas asuva Kollu tee 3 kinnistu (19801:012:0173) detailplaneeringule 8 Planeerimisseaduse § 142 lg 1 9 Planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 Soojuse põik 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 11 loetakse planeeringu algatamise otsuse kohaselt maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks . 2008 kehtestatud Luunja valla üldplaneeringu koostamise ajal ei olnud piisavalt teavet piirkonna suurtööstuste (eelkõige Tarmeko gruppi kuuluvad ettevõtted ning Anne Soojus koostootmisjaam) võimalike keskkonnahäiringute kohta. Tänasel päeval omatav teave ei toeta võimalike konfliktalade juurde tekitamist uute elamute rajamisega tootmishoonete mõjualasse ning pigem tuleb leida elamu ja tööstusalade vahele jäävatele veel hoonestamata puhveraladele võimalikult efektiivseid maakasutusmooduseid. Elamumaade puudust Luunja vallas ei ole, seega ei oma kavandatav olulist mõju elamumaade (sh kvaliteetsete) kättesaadavusele. Eelneva alusel ei mõjuta detailplaneeringuga kavandatu teadaolevalt ühtegi asjakohast strateegilist planeerimisdokumenti (sh kõrgemad strateegilised kavad) negatiivselt. Puuduvad teadaolevad strateegilised kavad, mille elluviimist kavandatava tegevuse terviklahendus kui selline võiks eelkõige negatiivselt mõjutada. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus vastavas asukohas on perspektiivikas ja selle elluviimise tingimused soodsad. Kavandatavat tegevust toetab suuresti juba välja ehitatud tehniline taristu, sh teedevõrk (kõrvalmaantee nr 22252 ja tugimaantee nr 45 ning Tartu idapoolse ringtee lähedus, mis võimaldab head juurdepääsud ning liikluse hajutamise, sh tundlikke (elamu)alasid koormamata). Auto müügi- ja teeninduskeskus ei ole läheduses asuvate tootmisettevõtete suhtes tundlik, samuti ei oma nimetatud keskus negaviiseid mõjusid tootmisettevõtetele. Detailplaneeringu lahendusega tehakse ettepanek muuta üldplaneeringut skeemil 5 näidatud ulatuses ja sisus. Skeem 5. Väljavõte Luunja valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist koos muudatusettepanekuga. Kollane toon tähistab elamumaad, lilla toon tootmismaad, roosakaspunane ärimaad. Planeeringuala on tähistatud musta katkendliku joonega. Skeemil ei kajastu Tarmeko tootmisterritooriumi detailplaneeringuga tehtav muudatusettepanek. 12 Soojuse põik 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 3.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine Detailplaneeringu lahendusega jagatakse Soojuse põik 2 maaüksus kaheks krundiks: krunt nr 1 auto müügi- ja teeninduskeskuse rajamiseks; krunt nr 2 Kollu tee laiendamiseks 3 m laiuse jalg- ja jalgrattatee ehitamiseks. Kruntide moodustamine ja pindalad on nähtavad joonisel nr 3. 3.3 Krundi hoonestusala Krundi nr 1 hoonestusala (krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega lubatud hoonestuse) piiritlemisel on lähtutud maksimaalsest hoonestamise võimalusest arvestades tuleohutusnõudeid, sh on hoonestusala näidatud perspektiivse lahendusena ka elektri õhuliini kaitsevööndis. Õhuliini alla ja kaitsevööndisse on võimalik hoonestada ainult kas võrguvaldaja nõusolekul või liini likveerimise järel. Hoonestusala on antud suurem kui hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab projekteerimise käigus vabamalt valida hoonestuse paiknemist ja konfiguratsiooni. Hoonestusalasse võib rajada parkimisala ja istutada puid ning põõsaid. Hoonestusala sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 3. Krunt nr 2 ei ole hoonestatav. 3.4 Krundi ehitusõigus Ehitusõigus on toodud joonisel nr 3 tabelis. Ehitusõiguse kohaselt nähakse krundil nr 1 ette auto müügi- ja teeninduskeskus; krunt nr 2 on moodustatud Kollu tee maa-ala laienduseks (3 m jalg- ja jalgrattatee ehitamiseks). Ehitusõiguses toodud hoonetele lisaks ei ole lubatud ehitusloakohustuseta väikehoonete püstitamine, v.a jäätmemaja ja põhihoonest eraldi asetsev jalgrataste varjualune. Planeeritud kruntide kasutamise sihtotstarbed 10 on: krundil nr 1 kontori- ja büroohoone (ÄB) ning kaubandus- ja teenindushoone (ÄK) maa ja krundil nr 2 tee ja tänava maa (LT), kergliiklusmaa (LK); neile vastavad katastriüksuse sihtotstarbed on vastavalt ärimaa ja transpordimaa 11. Krundi nr 1 ehitusõiguse määramisel on arvestatud, et ehitisealune pind jääks ca 35% krundi pindalast. Planeeritud on üks põhi- ja kuni kaks abihoonet. Põhihoone suurim lubatud kõrgus on lubatud 12 m maapinnast, abihoone(d) on lubatud kuni 4 m maapinnast. Kõrguse määramisel tuleb arvestada kavandatava hoone korruselisusega järgnevalt: ühekorruselise hoone suurim lubatud kõrgus on 4 m (59 m/abs), kahe- ja kolmekorruselise hoone suurim lubatud kõrgus on vastavalt 8,5 m (63,50 m/abs) ja 12 m (67,00 m/abs). Ehitusõigusega lubatud hoonestus ja võimalikud lubatud rajatised (jäätmemaja, jalgrataste varjualune) tuleb püstitada hoonestusala piirides. 10 Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed on määratud vastavalt ruumilise planeerimise leppemärkidele 2013 11 Maakatastriseaduse § 18 1 Soojuse põik 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 13 3.5 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus Juurdepääsud planeeritud krundile nr 1 on ette nähtud nii Kollu teelt kui Soojuse põik teelt, mis võimaldab vajadusel suuremõõtmeliste sõidukite parema liikluskorralduse. Sellest tulenevalt on ette nähtud Soojuse põik tänava rekonstrueerimine (sõidutee laiusega ca 5,5 m kõvakatte alla viimine) kuni krundile nr 1 juurdepääsu asukohani. Soojuse tee ja Kollu tee rekonstrueerimise vajadus puudub (v.a jalg- ja jalgrattatee ehitamine, sh valdavalt Soojuse teele jääva olemasoleva kõnnitee ümberehitus 3 m laiuseks jalg- ja jalgrattateeks), kuna olemasoleva sõidutee laius on piisav lisanduva liikluse teenindamiseks. Krundile nr 1 juurdepääsude ja asendiplaanilise lahenduse projekteerimisel tuleb arvestada raskeliiklusest (autokeskus vajab aeg ajalt autotreilerite juurdepääsu) tulenevate erinõuetega (pöörderaadiused, vajadusel manööverdusalad). Krundi nr 1 parkimine, sh jalgrattaparkla tuleb lahendada krundil selle siseselt, arvestades kavandatavale otstarbele/-tarvetele vastavat normi (EVS 843:2016 Linnatänavad, parkimiskohtade laiused, arvestus jm) ja tegelikku vajadust. Hoone mahust väljapoole kavandatavad jalgrattakohad näha ette varjualusega. Minimeerimaks kõvakatteliste alade hulka, mitte näha ette ülenormatiivset parkimist ja võimalusel kavandada algselt minimaalne vajalik hulk kohti. Vajalikke alasid on võimalik etapiviisilise ehitamise käigus lisada. Parkimisnormi kontrollarvutus: indikatiivne suletud brutopind 3000/60 12=50 kohta. Asfaltiga kaetavad pinnad (parkimis- ja manööverdusalad, juurdepääsuteed) peavad olema minimaalselt vajalikus ulatuses, kuna liigselt suured kõvakattega alad suurendavad kuumasaarte tekkimise ohtu ning jätavad vähem ruumi võimalikule haljastusele, mis aitab immutada/puhverdada sademevett ning vältida kuumasaarte teket. Krundisiseste teede ja parklate projekteerimisel tagada nõutud haljasala suurus (vt ptk 3.7) ja vajalik parkimiskohtade arv. Liikumisteede ja juurdepääsude kavandamisel tuleb tagada võimalused liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimestele. Krundile kavandatav(ad) kergliikluse juurdepääs(ud) tuleb siduda avaliku kasutusega jalgteedega. Sõiduteed, sh parkimisalad ja jalakäijate liikumisteed kavandada eristatavad, nt erinevad pinnakatted (asfalt, sillutiskivi) ja/või katendi toonid. Parkimiskohtade ala lahendada murukivi või sillutiskiviga vmt sademevee käitlemist võimaldaval viisil. Kogu alal katendi valikul näha ette võimalusi sademevee vooluhulga (l/s) piiramiseks ja ühtlustamiseks kasutades võimalikul määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid. Avalikelt juurdepääsuteedelt hooneni ja vajadusel ümber hoone peab olema tagatud operatiivsõidukite ligipääs. Selleks võib ette näha ka vajaliku laiusega kõnniteed, mille katendi konstruktsioon peab võimaldama nimetatud tehnika juurdepääsu. Kollu tee/Soojuse tee Soojuse põik 2 maaüksuse poolsele küljele on planeeritud 3 m laiune jalg- ja jalgrattatee. Krundi nr 1 juurdepääsud, liiklus- ja parkimikorralduse põhimõtteline lahendus ja krundile nr 2 planeeritud jalg- ja jalgrattatee lahendus on graafiliselt nähtav joonisel nr 3. Joonisel näidatud lahendusi on lubatud projekteerimise käigus täpsustada. 12 Asutused korruselamute alal 1/60 14 Soojuse põik 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 3.6 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused Hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne, kõrgetasemeline ja keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav . Ärimaa krundi nr 1 olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded: Korruselisus: põhihoonel kuni kolm (3), abihoonel kuni üks (1); Katusetüüp, kalded ja kattematerjalid: vaba, hoone otstarbele sobivaim ja ökonoomseim; Välisviimistlusmaterjalid*: kivi, laudvooder, fassaadivineer, klaas, krohv (ka kombineeritult), keelatud on imiteerivad viimistlusmaterjalid; Kohustuslik ehitusjoon: ei määrata; +/- 0.00 sidumine: lahendada projekteerimise käigus arvestades, et hoone eripärast tulenevalt on vajalik hoonesse või selle osadesse sisenede autoga. *Kompleksi kuuluvad hooned peavad omavahel stiililt sobima (moodustama arhitektuurse terviku). Asendiplaanilise lahenduse koostamisel tuleb arvestada, et oleks tagatud piisavalt krundisisest ehitisi teenindavat maad sõidukite manööverduseks ja parkimiseks. Soojuse põik 2 maaüksusel tuleb enne ehitustegevuse algust läbi viia arheoloogilised eeluuringud. Pinnasetöödel tuleb arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega ka väljaspool mälestise kaitsevööndit. Arvestades ptk-s 3.10 tooduga on lubatud projekteerimisel näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi. Paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest või kavandada need hoone osade külge (katus, fassaad). Mistahes tüüpi päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja tingimused: Päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust; Päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, väliruumis liiklejaid ja looduskeskkonda; Päikesepaneelid ei häiri liiklust ja teel liiklejaid. 3.7 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine Soojuse põik 2 maaüksus on kõrghaljastuseta rohumaa. Olemasolev haljaspind asendatakse ulatuslikult hoonestuse ja parkimisalaga, mistõttu on oluline hoonete ja platside projekteerimisel rõhku panna haljastus- ja kujunduslahendusele. Krundi nr 1 asendiplaanilise lahenduse koostamisel tuleb tagada, et vähemalt 20% krundi pindalast peab jääma haljasalaks ja ca 10% ulatuses krundi pindalast tuleb istutada kõrghaljastus. Kuna Soojuse põik 2 maaüksust läbib keskpinge õhuliin, on liini likvideerimiseni kitsendatud nii hoonestuse kui kõrghaljastuse kavandamine. Kui hoonestuse kavandamise ja ehitamise ajaks ei ole liin likvideeritud, on kõrghaljastus võimalik rajada krundi servadele ja tänavate äärde. Tänavate ristmikult on soovitav jätta vaated põhihoonele ja kavandada seetõttu hoone ette madalama haljastusega ala. Haljastuse kavandamisel tuleb arvestada tehnovõrkude- ja rajatiste asukohtadega, sh planeeringuala läbiva keskpinge õhuliiniga, mille alla ja kaitsevööndisse istutatavate puude Soojuse põik 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 15 kõrgus ei tohi ületada 4 m. Haljaspinnad näha ette mitmerindelisena ja looduslike piirkonda sobivate liikidega. Haljastuslahenduse kavandamisel arvestada vajadusega vähendada sajuveesüsteemi suunatava sademevee hulka (vt ka ptk 3.8.1). Haljastus- ja kujunduslahendus tuleb anda ehitusprojekti mahus. Haljasalad tuleb rajada koos hoonete rajamisega. Piirete rajamine on keelatud, v.a majandushoovi jms krundi majandussuunitlusega osad, mille piiramine on turvalisuse kaalutlustel vajalik. Jäätmete sorteeritult kogumiseks tuleb projektis ette näha suletavad kogumiskonteinerid erinevatele jäätme liikidele. Konteinerid peavad asetsema tasasel, horisontaalsel ning vastupidaval alusel (nt betoonkate) ja hoonestusest vähemalt 2 m kaugusel. Prügikonteinerid võib paigutada ka jäätmemajja või varjualuse alla. Jäätmemaja puhul tuleb arvestada, et selle asukoht peab hoonestusest jääma vähemalt 8 m kaugusele. Maapinna kõrguse olulist ja põhimõttelist muutmist ei kavandata (arvestama peab olemasoleva pinnase reljeefiga). Lubatud on tasandamine ja tõsta võib ainult hoonealust maapinda kuni 1 m. Põhjendatud juhul ja kooskõlas omavalitsuse ning piirnaabriga on lubatud eeltoodust erinevad lahendused. Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise käigus tulenevalt hoonestuse asukohast. Vertikaalplaneerimisel arvestada, et sademevesi ei valguks naaberkruntidele ja -kinnistutele ning tänava alale. 3.8 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad Planeeritud krundile nr 1 on kavandatud auto müügi- ja teeninduskeskus, mis vajab elektri-, side- ja veeühendust ning tagatud peab olema küte ja reovee kogumine ning sademevee kogumine ja eesvoolu suunamine. Tehnovõrkude lahendus on antud koostöös tehnovõrkude valdajatega (tehniliste tingimuste alusel) ja kajastatud joonisel nr 4. Planeeritud lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus tulenevalt hoonete asendiplaanist ja ruumiprogrammist. Projekteerimisel tuleb arvestada juurdepääsude (nii hoonesse kui krundile) asukohtade ja haljastusega 3.8.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi Veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni lahendamisel on aluseks Tartu Veevärk AS tehnilised tingimused 18.08.2021 nr INF/646 (kehtivad kaks aastat väljastamisest). Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on arvestatud varem koostatud detailplaneeringuid (Lohkva külas Kollu tee 3 maaüksuse ja lähiala detailplaneering ja Lohkva külas OÜ Tarmeko tootmisterritooriumi detailplaneering) ning Altren Projekt OÜ koostatud eelprojekti Luunja vald, Lohkva ja Põvvatu küla vee-, sademevee ja reoveekanalisatsioonitorustiku eelprojekt (töö nr VK1807) ning Altren Projekt OÜ tööd nr VK1932 Luunja vald, Lohkva küla, OÜ Tarmeko tootmisterritooriumi torustikud. Kollu teele on veetorustik alates Soojuse tee - Kollu tee ristmikust välja ehitatud. Olemasolevast De 110 veetorust on planeeritud tänavatorustiku pikendus vastavalt varem projekteeritud lahendusele (Altren Projekt OÜ töö nr VK1932 Luunja vald, Lohkva küla, OÜ Tarmeko tootmisterritooriumi torustikud) ja tänavatorustikust ühendustorustik krundile nr 1. Tänavatorustik tuleb perspektiivselt ringistada kuni Lõõtspilli teeni (siduda Tarmeko tootmisterritooriumi detailplaneeringu lahendusega, vt joonis 1). 16 Soojuse põik 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering Kollu teele on reoveetorustik alates Soojuse tee - Kollu tee ristmikust välja ehitatud. Olemasolevast De 315 torustikust on planeeritud tänavatorustiku pikendus vastavalt varem projekteeritud lahendusele (Altren Projekt OÜ töö nr VK1932 Luunja vald, Lohkva küla, OÜ Tarmeko tootmisterritooriumi torustikud) ja tänavatorustikust ühendustorustik krundile nr 1. Tänavatorustik tuleb perspektiivselt ringistada kuni Lõõtspilli teeni (siduda Tarmeko tootmisterritooriumi detailplaneeringu lahendusega, vt joonis 1). Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajad ei tohi ületada lubatud piirväärtusi. Tehnoloogilise reovee puhastamiseks tuleb vajadusel projektis ette näha kohtpuhasti. Sademevee eesvooluks on planeeritud Kollu teel asuv sademeveetorustik De 250. Tänavatorustikust on planeeritud ühendustorustik krundile nr 1. Valingvihma aegse ülekoormuse vähendamiseks sajuveesüsteemis tuleb planeeringualalt tänavatorustikku juhitava sajuvee vooluhulka (l/s) eelnevalt piirata. Projektis tuleb ette näha meetmed sademevee äravoolu aeglustamiseks selle tekkekohas enne tänavatorustikku jutimist. Sademeveesüsteemi juhitava sademevee vooluhulga (l/s) vähendamiseks ja ühtlustamiseks tuleb kasutada: 1) looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu (kõvakattega aladelt kokku kogutud ja puhastatud vesi suunata rohealadele, kujundatud vihmaaeda, viibetiiki, imbkraavi vm); 2) võimalikul määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid; 3) kokkuvooluaega pikendavat vertikaali; 4) reguleerivat mahtu (mahutid, torud vmt). Krundi nr 1 torustik ja reguleeriva mahu jaoks vajalikud rajatised tuleb tööprojekti koosseisus äravoolu reguleerimise nõudest lähtuvalt dimensioneerida. Piirangud täpsustatakse tööprojekti koostamiseks väljastatavates tehnilistes tingimustes. Projekteerimisel tuleb arvestada võimaliku maksimaalse paisutustasemega torustikus. Kuna kavandatavate hoonete katuse pinnad on suured ja hoonete katustelt formeeruv sademevesi on puhas, on soovitatav see koguda sademeveemahutisse ja taaskasutada. Parkla sademevee puhastamiseks tuleb projektis näha ette liivapüüdur ja I-klassi õlipüüdur. Sademe- ja võimaliku drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku ning naaberkinnistutele ja tee alale on rangelt keelatud. 3.8.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus Elektrivarustuse lahendamisel on aluseks Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 382880 (koostatud 14.07.2021, kehtivad kuni 14.07.2023). Planeeringuala põhjaosa läbib kagu-loode suunaliselt Elektrilevi OÜ-le kuuluv elektri keskpinge õhuliin. Liini säilimiseni tuleb arvestada selle kaitsevööndiga (vt ka ptk 3.3). Planeeritud krundi nr 1 elektrivarustuse kindlustamine on võimalik Staubi 10/0,4 kV alajaama baasil, mis asub Soojuse tee 22 katastriüksusel (kt 43201:001:1229), vt joonis 1. Nimetatud olemasolevast alajaamast on ette nähtud krundi nr 1 liitumiskilbini eraldi fiidrina 0,4 kV maakaabelliin. Krundi nr 1 piirile on planeeritud 0,4 kV liitumiskilp. Projekteerimisel on lubatud liitumiskilbi asukohta täpsustada arvestades, et see peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist objektini tuleb ette näha maakaabliga. Soojuse põik 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 17 Kaugküttetorustike rajamisel tuleb ümber ehitada Kollu tee 1 kinnistu toitekaabel vajalikus ulatuses. Kollu tee ja Soojuse tee äärde on reserveeritud perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridorid. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana. Projekteerimisel arvestada, et elektrikaablite kavandamine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrilevi OÜle kuuluva(te) kaabli(te) ümberehitamiseks tuleb projekteerimiseks teha taotlus võrgu ümberehituseks (võtta tingimused). Peale liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu. Olemasolevalt on tänavavalgustus olemas Soojuse teel kuni Kollu tee ristmikuni. Planeeringulahendus näeb ette tänavavalgustuse rajamise ka Kollu tee äärde. Joonisel nr 4 on tänavavalgustus näidatud jalg- ja jalgrattatee äärde krundile nr 1, mis arvestab perspektiivsete elektrikaablite ja soojatorustiku rajamise ruumivajadusega. Projekteerimisel, kui võimalik, näha tänavavalgustus ette avaliku kasutusega tänavamaale. Olemasoleva kõnnitee ümberehitamisel 3 m laiuseks jalg- ja jalgrattateeks, tuleb ümber ehitada ka olemasolev tänavavalgustuse võrk Soojuse teel. Tänavavalgustus tuleb projekteerida terviklikult jalg- ja jalgrattatee projekteerimise käigus ja siduda varem planeeritud Kollu tee 3 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lahendusega. Krundi nr 1 sisene välisvalgustus lahendatakse projekteerimisel vastavalt krundiomaniku soovidele ja kasutusotstarbest tulenevatele vajadustele. 3.8.3 Soojavarustus Luunja valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala kaugkütte piirkonnas. Soojavarustuse lahenduse koostamisel on aluseks AS Tartu Keskkatlamaja tehnilised tingimused nr 162/21 (koostatud 07.07.2021, kehtivad üks aasta väljastamisest). Soojavarustusena on ette nähtud liitumine Tartu linna keskküttesüsteemiga. Soojuskoormused täpsustatakse projekteerimise käigus (soojuskoormuse ühendamise projekteerimistingimuste väljastamiseks ja ühendamise kokkulepete sõlmimiseks pöörduda AS Tartu Keskkatlamaja klienditeeninduse poole). Soojustorustiku ühenduskoht on Valguse tee olemasolevalt soojustorustikult sobivalt lõigult. Soojatorustik planeerida rõhuklass PN16 eelisoleeritud torustikuna, lähtuda EVS 843 Linnatänavad nõuded tehnovõrkude kujade ja kaitsetsoonide kohta. Kaugküttetorustiku projekteerimiseks taotleda võrguettevõtjalt AS Tartu Keskkatlamaja projekteerimise tehnilised tingimused kaugküttetorustiku ja hoonete kaugküttepaigaldiste ehitusprojektide koostamiseks. 18 Soojuse põik 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 3.8.4 Telekommunikatsioonivarustus Telekommunikatsioonivarustuse lahendamisel on aluseks AS Connecto Eesti tehnilised tingimused TT1561TR (koostatud 26.08.2021, kehtivad kuni 26.08.2022). Liitumispunktiks on Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELA SA) ELA SA sidekaev 080K84, milles kaablimuhv 080M47 (vt joonis 1). Enefit Connect OÜ töö nr VT1661 Veibri küla passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine kohaselt on ELA SA sidetrassile ette nähtud sidekaevu 080YK08 paigaldamine Kollu tee ja Soojuse põik ristmikule (vt joonis 4). Projekteerimise staadiumis valida sideteenust pakkuma hakkav sideoperaator ja kooskõlastada lahendus nendega. ELA SA sidetrassile tuleb paigaldada pealt paigaldatav sidekaev (Vesimentor). Kaevu tähis 080YK08. Juhul, kui paigaldatav sidekaev projekteeritakse trassile, mis jääb planeeritava kergliiklustee alla, paigaldada maa-aluse optikakaevu asemel kas KKS-2 ½ kaev, mille luuk jääb teetasapinda või paigaldada maa-alune optikakaev ELA SA sidetrassi kõrvale haljasalale. Katkestada paigaldatud sidekaevus 080YK08 või selle kõrval ELA SA 4-avalise multitoru 2. mikrotoru (oranž). Kaevu 080YK08 paigaldamisel ELA SA sidetrassi kõrvale pikendada ELA SA katkestatud oranže mikrotorusid 4-avalise multitoruga (14/10) paigaldatud sidekaevuni. Ühendada katkestatud oranžid mikrotorud paigaldatud multitoru mikrotorudega 2 (oranž) ja 4 (pruun). Mikrotorud 1 ja 3 sulgeda hermeetiliselt. Torujätkude tähised on 080L01YH14YR01 ja 080L01YH14YR02. Rajada sidetoru (14/10) sidekaevuni 080YK08. Vähemalt 48-kiuline kaabel (min Ø6mm) puhuda sidekaevude 080K84 ja 080YK08 vahelise 4-avalise multitoru 2. mikrotorusse (oranž). Lõigu tähis on 080L01YH14. Sidekaevust 080YK08 puhuda kaabel edasi mööda paigaldatud sidetoru sihtkohta. Sidekaevu 080K84 jätta kaablivaru 15 m ja sidekaevu 080YK08 jätta kaablivaru 30 m. Tööde teostamine ELA SA sidevõrgus võib toimuda vaid ELA SA volitatud esindaja, AS Connecto Eesti, juuresolekul. Paigaldatud sidekaev, ELA SA mikrotorus ja kaevudes olev kaabel jääb ELA SA omandisse. Piiritluspunkt on sidekaevu 080YK08 kaevusein. Sideühenduse rajamiseks rohkem kui ühele objektile tuleb paigaldada kliendikaev või kapp koos muhviga, kus saab teha hargnemise erinevatele objektidele. Väljapoole olemasolevat kasutusala jääv ELA SA sidetrass (sh sidekaev) seadustada ELA SA kasuks. Seadustamine tellida ELA SA poolt heaks kiidetud ettevõttelt (täpsem info https://www.elasa.ee/). Kaabli ühendamiseks muhvi 080M47 tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida ELA SA’lt klienditellimus KLT. Kiudude keevitamine teostada vastava kiudude jaotusskeemile (väljastatakse koos KLT tööga). ELA SA sidetrassile paigaldatud sidekaevu ELA SA nõuetekohane teostusjoonis, ELA SA sidevõrguga seonduva sidetrassi teostusjoonis või kulgemise skeem ning multitoru- ja kaabliskeem edastada ELA SA’le koos KLT tööga andmebaasi ELA-12 vahendusel. ELA SA elektroonilise sidevõrgu säilimiseks tuleb ehitusprojekti koostamisel arvestada tehnilistes tingimustes toodud tüüpnõuetega. Juhul, kui ELA SA sidekaev 080YK08 on juba töö nr VT1661 raames paigaldatud, tuleb Soojuse põik 2 sideliitumise projekteerimisel taotleda uued tehnilised tingimused. Soojuse põik 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 19 3.9 Tuleohutus Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord ning Eesti Standarditega: EVS 812-6:2012+A1:2013 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus (kehtib koos Eesti Standardiga EVS 812- 6:2012/A2:2017). Alale planeeritud tegevus liigitub IV ja VI (autokeskus, mille mahus on eeldada ka sõidukite teenindust) kasutusviisi alla. Määruse nr 10 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust ning tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. Standardi kohane vajalik suurim tuletõrjevee normvooluhulk sõltub põlemiskoormusest ja tuleohuklassist, mis on planeerimise staadiumis teadmata. Projekteerimisel tuleb arvestada kehtivaid nõudeid. Planeeringualale lähim olemasolev hüdrant asub Soojuse põik tänaval vähem kui 50 m kaugusel Soojuse põik katastriüksusest. Juhul, kui projekteerimisel selgub, et nimetatud hüdrant ei taga vajalikku vooluhulka või nõutud kaugust, tuleb tänavatorustikule planeerida tuletõrje hüdrant vastavalt Päästeameti nõuetele. Ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste alusel on hoonestuse minimaalseks tuleohutusklassiks TP-3, mis ei keela kõrgema tuleohutusklassiga hoone projekteerimist. Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Eelnimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. TP3 klassi hoonete puhul on hoonete kogupindala lubatud kuni 400 m², mil ei pea tule levikut takistama ehituslike abinõudega, TP2 ja TP 1 puhul kuni 800 m². Krundi nr 1 suurim lubatud ehitisealune pind kolme hoone peale kokku on 3 000 m². Hoonestuse kavandamisel peab arvestama vajadusega tagada hoonete vaheline kaugus vähemalt 8 m. Naabermaaüksustel ehitisregistrisse kantud hooned puuduvad. Kollu tee 1 katastriüksusel asub Soojuse põik 2 katastriüksusega ühisest piirist ca 1,5 m kaugusel elektriga varustatud varjualune. Planeeritud hoonestusala jääb varjualusest ca 5,5 m kaugusele. Projekteerimisel arvestada nimetatud asjaoluga ja vajadusel näha ette tule levikut piiravad ehituslikud abinõud. Päästeautode juurdepääs on tagatud olemasolevatelt avaliku kasutusega teedelt Soojuse põik, Soojuse tee ja Kollu tee. Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega, sh ehitisesisese tuletõrjeveevärgi lahendamisel. Arvestada tuleb ka päästetehnika juurdepääsu tagamisega hoonetesse ja päästetehnika raskusega (min 25 t). 20 Soojuse põik 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 3.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused Planeeringu koostamisel on arvestatud standardi 809-1:2002 põhimõtteid. Kuritegevuse riskide vähendamiseks on planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestatud järgmiste linnakujunduse strateegiatega: Oluline on hea nähtavus (territooriumi valgustatus); Krundile sissepääsu piiramine (selgelt eristatavad autotranspordi sissepääsud); Territoriaalsus (ala selge eristamine ja vajadusel ala osade piiramine piirdega). Hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel tuleb arvestada kuriteohirmu vähendamiseks ja vandalismiaktsioonide ärahoidmiseks lisaks veel järgnevaga: Paigaldada videovalve ja kohtvalgustid; Kasutada atraktiivseid arhitektuuri elemente ja maastikukujundust; Kasutada atraktiivseid materjalide ja värve; Hoida ala korras; Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). 3.11 Keskkonnatingimuste seadmine Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju kui järgitakse detailplaneeringus ette nähtut ja planeeritud krundi igakordne omanik peab rangelt kinni seadusega sätestatud keskkonnakaitse põhimõtetest. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Kuna planeeringuala külgneb suurte tootmisettevõtetega, on tegemist üsna mürarikka piirkonnaga, mis pole elamuehituseks eriti soodne. Läheduses paiknevad tootmisettevõtted ei põhjusta aga müra sel määral, et see võiks häirida kavandatavat äritegevust. Arvestades, et olemasolevalt on Soojuse põik 2 maaüksus hoonestamata rohumaa, kaasneb uue tegevuse lisandumisega mõningane liikluse ja sellest tingitud müra kasv piirnevatel tänavatel. Muid tegevusest tulenevaid häiringuid väljapoole maaüksuse piire ei ole eeldada ka võimaliku autoteeninduse rajamise korral, kuna tegevus jääb siseruumidesse. Suvisel perioodil avatud uste või akende korral võib teenindusmüra levida ka väljaspoole hoonet, kuid kuna naabruses ei asu müratundlikke objekte ja teenindus töötab tööajal (8-18), ei ole põhjust eeldada negatiivset mõju, sh liiklusmüra väljaspool tavapärast tööaega. Eeldatavalt omab detailplaneeringuga kavandatav tegevus kõige suuremat mõju ehitusperioodil ehitustegevusega kaasneva müra, vibratsiooni ja lenduva ehitustolmu näol. Seetõttu tuleb ehitustegevused korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele: Soovitav on müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus kell 8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu, nädalavahetus); Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega; Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme. Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele. Soojuse põik 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 21 Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi 13 kohaselt on piirkonnas pinnase õhu interpoleeritud Rn-risk 50-100 kBq/m3. Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel lisas 1 nimetatakse kõrgendatud radooniriskiga alana ka Luunja valda. Rajatavate hoonete siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Projekteerimise käigus, kui selgub hoonete täpne asukoht ja hoonetesse kavandatavad tegevused, tuleb läbi viia radooniuuring. Uuringu tulemuste alusel vajadusel rakendada ehituslikke meetmeid vastavalt EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule. Planeeringualale jääb arheoloogiamälestise Asulakoht (mälestise registrinumber 12853) kaitsevöönd. Uute hoonete ja kommunikatsioonide ehitamine mõjutab mälestise kaitsevööndi alal olevate võimaliku arheoloogilise kultuurkihi ja kultuuriväärtusega esemete säilimist, kuid vajalike meetmete (arheoloogilised uuringud) kasutusele võtmisel on võimalik mälestisele ja seal peituvale teaduslikule teabele tekitatavat kahju minimeerida. Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja Luunja valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete sorteeritult kogumiseks tuleb projektis ette näha suletavad kogumiskonteinerid, mis võib paigutada kas jäätmemajja/varjualuse alla. Planeeritud ehitusõigus ja planeeringuala asukoht tänavate ristmikul võimaldavad rajada hoonestuse, millega on tagatud piisav päikesevalgus võimalikes töökohtades (büroodes, teenindusaladel). Olemasolevalt mõjupiirkonnas hoonestust ei paikne, kuid perspektiivselt on võimalik ka naabermaaüksustel rajada hoonestus, kus päikesevalgus on tagatud. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (Euroopa Parlament, 19.05.2010), ütleb, et pärast 31.12.2020 peavad kõik uusehitised olema liginullenergiahooned. Liginullenergiahoone nõuet ei kohaldata väikeelamule köetava pinnaga kuni 220 m². Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded 1 . Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vahendatud info 14 alusel peab energiatõhususe miinimumnõudeid mh järgima ärihoonete (teenindushooned) rajamise korral. Sama info kohaselt ei pea aga energiatõhususe miinimumnõudeid järgima tööstusalade ja töökodade korral (nt autoteenindus-garaaži osas). Uute hoonete projekteerimisel on siiski soovitav energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele terviklikult tähelepanu pöörata. Projekteerimisel näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks, samuti on soovitav kavandada alternatiivsete energiaallikate kasutamist. Kuna liginullenergiahoones kompenseeritakse optimeeritud energiakasutust taastuvenergia allikatest lokaalse soojuse ja elektri tootmisega, tuleb hoone kavandamisel arvestada ka vastavate soojuse ja elektri tootmise süsteemidega. Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide (toodavad elektrit) kasutamine. Taastuvenergia allikana päikesepaneelide kasutamisel on muuhulgas võimalik kasutada ehitisintegreeritud paneele, mille saab paigaldada katusele, fassaadile või päikesevarjuna akende kohale. Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja toodud ptk-s 3.6. 13 https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f6dcd 14 https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/ehitus-ja-elamumajandus/hoonete-energiatohusus 22 Soojuse põik 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 3.12 Servituudi seadmise vajadus Servituudi seadmise vajadus on krundil nr 1 tänavavalgustuse rajamiseks juhul, kui kaugküttetorustiku ja perspektiivsete elektrikaablite rajamisel ei ole võimalik tänavavalgustust kavandada avalikul tänavamaal. Krunti nr 1 läbib elektri keskpinge õhuliin. Kuni liini säilimiseni tuleb maakasutusõigus tagada servituudialana võrguvaldaja kasuks. Tehnovõrkudele kehtivad isiklikud kasutusõigused võrguvaldajate kasuks vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Tehnovõrkude kaitsevööndid on: Tegevuse piirangud elektripaigaldiste kaitsevööndis (vastavalt ehitusseadustikule, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded): maakaabelliinidel 1 m kaablist; alajaamadel ja jaotusseadmetel 2 m piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest; õhuliinidel 1 kV kuni 35 kV nimipingega liinide korral 10 m mõlemal pool liini telge; Tegevuse piirangud liinirajatise (sidekaabli või –kanalisatsiooni) kaitsevööndis (vastavalt elektroonilise side seadusele, ehitusseadustikule, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded): maismaal 1 m sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni; Tegevuse piirangud vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevööndis (vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele, keskkonnaministri 16.12.2005 määrusele nr 76 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus): maa-alustel survetorustikel telgjoonest mõlemale poole: alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; maa-alustel vabavoolsetel torustikel telgjoonest mõlemale poole: alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2 m. 3.13 Planeeringu elluviimine 3.13.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine Planeeringualal puuduvad väärtustatud hooned või rajatised (nt mälestised, XX sajandi arhitektuuripärandi objektid või pärandkultuuriobjektid). Planeeringualal ei asu kehtiva üldplaneeringu järgi miljööväärtuslikku ala. Küll ulatub planeeringualale arheoloogiamälestise Asulakoht kaitsevöönd (kultuurimälestiste riiklik register, nr 12853). Arheoloogilise asulakoha puhul on ei ole vaadeldavus oluline, mida kavandatav hoonestus võiks mõjutada. Kuna hoonestamise eelselt on vajalik läbi viia arheoloogiline eeluuring, on võimalik elluviimise käigus saada uut informatsiooni mälestise kohta. Planeeringulahenduse elluviimisel (autokeskuse rajamisel) võib eeldada, et piirnevate teede liikluskoormus vähesel määral kasvab. Samas, kuna planeeringuala asub kõrvalmaantee nr 22252 ja tugimaantee nr 45 ning Tartu idapoolse ringtee läheduses, võimaldab see liikluse hajutamise. Seni tühjana seisnud maaüksus saab hoonestatud, mille käigus rekonstrueeritakse Soojuse põik tänav ja rajatakse kergliikustee, mistõttu omab elluviimine positiivset mõju ka avalikus ruumis liikujatele. Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist looduskeskkonnale, kuna planeeringuala asub asukohas, kus puuduvad kõrge loodusväärtusega alad või objektid. Planeeringu elluviimine muudab küll ruumilist keskkonda, kuid seni lageda alana olnud katastriüksuse hoonestamisega kaasnevat mõju ei saa pidada looduskeskkonnale oluliseks. Positiivse poolena saab välja tuua, et kuna autokeskuse Soojuse põik 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 23 rajamisega koos tuleb maa-alast 10% kõrghaljastada ning haljasaladele näha ette mitmerindeline haljastus, muutub piirkond atraktiivsemaks ja ka haljastuse poole pealt mitmekesisemaks. Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud mõjud on seotud ptk-s 3.13.2 toodud elluviimise kokkulepete osana seatud tingimuste ja nõuetega. Majanduslikud mõjud on peamiselt seotud planeeringu elluviimisest huvitatud isiku finantsiliste võimalustega 3.13.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad ehitised ei kahjustaks naaberkinnistute kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus. Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamisel ja maakorralduslike toimingute teostamisel. Ehitusõigus realiseeritakse krundi omaniku poolt tema tahte kohaselt. Kõik edasised tegevused planeeringualal tuleb teostada vastavalt muinsuskaitseseadusele, ehitusseadustikule ja teistele kehtivatele õigusaktidele. Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused: 1. Planeeringukohaste kruntide alusel katastriüksuste moodustamine. Katastriüksused peavad olema moodustatud enne mistahes ehitise püstitamiseks ehitusloa taotlemist. Planeeringulahendusest huvitatud isikul on kohustus kanda planeeritud kruntide katastriüksuste moodustamise kulud. 2. Arheoloogiliste eeluuringute läbiviimine. 3. Hoonete ja rajatiste projekteerimine arvestades eeluuringute tulemusi. 4. Servituutide seadmine (vajadusel, tulenevalt projektlahendusest). 5. Mistahes krundi nr 1 hoone ehitusloa väljastamise eelduseks on, et välja peab olema ehitatud detailplaneeringukohased avalikult kasutatavad rajatised, rajatistele peab olema väljastatud kasutusluba ning avalikult kasutatavad rajatised ja kinnistud peavad olema vallale üle antud. Tehnovõrkude ja Soojuse põik tänava ning Kollu tee ja Soojuse tee äärde planeeritud jalg- ja jalgrattatee planeeringukohaseks väljaehitamiseks tuleb taotleda vallalt ehitusluba. Planeeritud krundi nr 2 alune maa ja detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatised antakse tasuta üle valla omandisse kolme (3) kuu jooksul peale vastavate rajatiste välja ehitamist (kasutusloa väljastamist). Planeeringu koostamisega ei kaasne vallale kohustust avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni väljaehitamiseks/ rekonstrueerimiseks või vastavate kulude kandmiseks. Planeeringulahenduse elluviimisest huvitatud isikul on kohustus oma kulul välja ehitada detailplaneeringukohane lahendus, sh avalikus kasutuses jääval alal, ja sellega seonduvad (tehno)rajatised, haljastuse ning välisvalgustuse; planeeringulahenduse elluviimisest huvitatud isik kannab ka ehitusõiguse realiseerimiseks vajalike krundiväliste taristute rajamise või ümberehituse mõistlikud kulud. 24 Soojuse põik 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering Kohalik omavalitsus ei võta kohustust rajatiste väljaehitamiseks ja sellega seotud kulutuste kandmiseks. Arvestades piirkonna arheoloogiapärandi rohkust ning varasemate uuringute käigus tuvastatud kultuurkihi ulatumist mälestise alast väljapoole, tuleb pinnasetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega ka väljaspool mälestise kaitsevööndit. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 60), kui mälestise kaitsevööndis töid tehes avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või muu leid või asjaolu, mida seni tehtud uuringute käigus ei ole dokumenteeritud või millega projekteerimisel või tööde tegemise loa andmisel ei ole arvestatud, on tööde teostaja kohustatud säilitama leitu muutmata kujul ning teavitama sellest viivitamata Muinsuskaitseametit. Muinsuskaitseseaduse § 31 kohaselt, kui mistahes paigas avastatakse ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest Muinsuskaitseametit. Soojuse põik 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 25 B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED Elektrilevi OÜ kooskõlastus 09.11.2021, nr 5667032796 , kooskõlastaja Enn Truuts . Kooskõlastatud digitaalselt seletuskiri, tehnovõrkude joonis ja situatsiooniskeem ning kooskõlastuskiri. Kooskõlastatud tingimusel: tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas. Tartu Keskkatlamaja AS, 11.11.2021, üle vaadatud, nr SN: 1121-FE2E-ACD3, arendus- ja haldusinsener Ülar Roose. Üle vaatamise templiga joonis paikneb digitaalsete materjalide hulgas. Tartu Veevärk AS, üle vaadatud 11.11.2021, nr 1014, arendusjuht Peeter Pindma. Planeeringu failid koos kooskõlastuse taotlusega digitaalselt allkirjastatud. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas. ELA SA, AS Connecto Eesti kooskõlastus 29.11.2021, nr KK3365TR, kooskõlastaja Annika Matson. Kooskõlastatud digitaalselt seletuskiri, geoalus ja tehnovõrkude joonis (.pdf ja .dgn) ning kooskõlastuskiri. Kooskõlastuskirjas toodud märkused: Detailplaneering on läbi vaadatud ning kooskõlastatud. VT1661 passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise projektiga on sidekaev 080YK08 ELA SA sidetrassile juba projekteeritud, millest tulenevalt tuleb Soojuse põik 2 sideliitumise projekteermisel arvestada antud kaevu asukohaga. Seni, kuni ei ole VT1661 raames ELA SA sidetrassile kaevu 080YK08 paigaldatud, on tehnilistes tingimustes TT1561TR toodud lahendus kehtiv. Juhul, kui ELA SA sidekaev 080YK08 on juba töö nr VT1661 raames paigaldatud, tuleb Soojuse põik 2 sideliitumise projekteerimiseks taotleda uued tehnilised tingimused. Ehitusprojekt kooskõlastada ELA SA haldusega. ELA SA siderajatise kaitsevööndis tegutsemisel lähtuda 26.08.2021 väljastatud. Elektroonilise side alased tehnilistest tingimustest nr TT1561TR. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas. Muinsuskaitseameti Tartumaa nõunik Inga Raudvassar. Kooskõlastatud 23.11.2021 kirjaga nr 5.1-17.5/2190-3, kooskõlastus nr 42100; 23.11.2021. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas. Päästeameti Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo nõunik Margo Lempu, kooskõlastus nr K-ML/50. Planeeringu failid kooskõlastatud digitaalselt 25.11.2021. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas. Soojuse põik 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 27 C - JOONISED 1. Situatsiooniskeem. Mõjuala funktsionaalsed ja ehituslikud seosed M 1 : 5 000 2. Tugijoonis M 1 : 500 3. Põhijoonis M 1 : 500 4. Tehnovõrkude lahendus M 1 : 500 EHITUSÕIGUSE TABELID: N Krunt nr 1 Krundi kasutamise sihtotstarbed: kaubandus- ja teenindhoone maa (ÄK), S kontori- ja büroohoone maa (ÄB) Hoonete lubatud Hoonete Hoonete maksimaalne suurim suurim suhteline lubatud Asulakoht lubatud ja abs. kõrgus*: ehitisealune arv 12 m/4 m pind: krundil: 55.23 12853 Y=663600 67 m/59 m 3 000 m² 3 *Põhihoone/abihoone EL EK T R ILE Krundi pindala V I X=6473500 8 375 m² 55.04 Kollu tee 1 55.06 43201:001:0546 ient r Krunt nr 2 Elamumaa 100% o 3 381 m² Krundi kasutamise sihtotstarbed: 55.00 54.69 tee ja tänava maa (LT); koerte harjutusväljak kergliiklusmaa (LK) 55.00 EL EK TR Hoonete Hoonete Hoonete I t LE n EL i re VI o 54.57 lubatud suurim AS suurim 54 A 54.74 . 4 maksimaalne lubatud lubatud 54.30 96 54.94 suht. kõrgus: ehitisealune arv 54 .37 ei pind: krundil: Kollu tee L1 hoonestata ei ei 43201:001:1212 54 Kr hoonestata t 54.65 hoonestata 54 ien r A . o 54.80 38 .96 54.60 54.57 54 Krundi pindala .25 54 54.35 271 m² .31 54 4 54 65 54 . 4. 54.09 53.82 26 . 5 3 P-10 . 48 54.53 54 54 .13 .37 LEPPEMÄRGID: 54.42 54.53 54.35 54 9 54.41 53 Planeeringuala piir . Soojuse põik 4 . 08 9 54 53.52 P-10 43201:001:0138 4 . Katastriüksuse piir 09 54 11 54 53.99 54 54.21 Maatulundusmaa 100% . 53.72 02 . Planeeritud krundipiir .35 3 3 859 m² 54 54.20 .28 54 7 . 1 2 . 53 80 4 5 20 Planeeritud krundi number 53 .90 . 54.04 4 53 54 53 . .6 . 90 53 06 6 53.92 53 0 Soojuse põik 2 53 . . Katastriüksuse nimetus, tunnus 71 53.26 . 53 54 83 . A 9 43201:001:0544 . 53.55 75 12 Elamumaa 100% sihtotstarve ja pindala 53.92 A 53.76 8 646 m² 54 Kollu tee 2 . Planeeritud hoonestusala (vt märkus 3) 53 08 53 43201:001:1211 . 53.87 62 . 52.94 70 53 73 53 90 Elamumaa 100% 53 .62 . . 14 561 m² 53.66 Suurim lubatud ehitisealune pind P-14 43 20 rdi P-7 Soojuse põik 2 Tr 53.56 (hoonete võimalik paiknemine) ja 43 po 48 20 1: 53.14 an 1 3.42 53 43201:001:0544 P-10 2 53.40 07 001 a 1 53 42 l . võimalik parkimise lahendus (vt märkus 4) s 53 Ko 91 Elamumaa 100% . 7 50 . 53.40 8 646 m² 0 5 50 53 0 53 t m l 53 53 : u 2 . . 19 00 Planeeritud haljastus (põhim., vt märkus 6) a 33 . . 8 m 64 ee 5 53.25 ² % 52.73 53 53.44 Planeeritud konteiner (põhim.) 53 23 .70 53 52.50 . 32 . 53.04 53 52.31 .28 Planeeritud tee piirjoon (põhim., vt märkus 5) 53 29 53.22 53 46 . 53 21 . Ko . 1 53 llu Planeeritud juurdepääs krundile (põhim., vt märkus 5) .39 53 53.04 .12 te e 5 Kõvakate (sõidukid/kergliiklus) .4 52 5 .4 52 . 9 52.09 52 53 .2 52.98 . 52.57 52 98 08 r 53.11 52.11 K Kergliikluse liikumistee 52.28 53 92 52 .00 . 3 .3 52 A 7 52 Sõidusuunad .2 .9 52 5 52 52 92 5 52 .1 . k .8 95 1 1 i 52 52 . 6 6 aa 92 õ 4 52.81 .8 .9 p 5 51 Ülekäigurada m :1 e % 1 rd 01 us ² 00 TE o :0 oj LI A sp 01 So 52 52.40 .7 52 82 52 74 ra 32 14 Mälestise piir 9 52.49 52 m 4 i .8 . 51.98 4 3 . 3 52.30 0 51.85 5 Mälestise 50 m kaitsevööndi piir 2 52 3 .7 4 n 52 .79 4 A 52 .6 51 3 T .9 9 7 51 .8 12853 Riikliku kaitse all olev mälestis ja reg.nr A 7 .7 51 52 .42 3 .5 52 .5 51 52. 7 52 60 .4 52.30 4 k 52.18 i 9 põ 51.75 52.14 4 e 3 us j oo P-16 52 Soj ouet s e e 52.46 51.45 52 .17 S 52 .3 5 .3 2 .5 2 E 51 .36 P 52 0 3 51 11 5 Soojuse tee .4 .2 2. 28 1 E 2 D 43201:001:1837 .3 51 Transpordimaa 100% 0 52 .1 r 51 .1 K 19 020 m² 3 51.66 52 .14 Soojuse tee 22 52 96 51 43201:001:1229 .1 . 0 51 Tootmismaa 100% .8 3 52 10 587 m² .0 51.39 52 51 9 .8 .0 51.49 9 5 9 4 .1 51 4 A .2 51 51 .66 Planeeringu koostamisest huvitatud isik Asukoht 8 .1 Märkused: OÜ Hendrikson & Ko 51 51 51 . .48 Projektijuht 6 51 87 Luunja vald A 50.60 .9 .7 Giga Investeeringud OÜ 50 1. Planeeringualaks on katastriüksus Soojuse põik 2 (kt 43201:001:0544) ja lähiala. Planeeringuala pindala on ligikaudu 1 ha. 3 Raekoja plats 8 1 5.6 6 .36 Jaana Veskimeister Lohvka küla r 51 51 K .57 Tartu 51004 51 51 2. Planeeringuala aluskaardina on kasutatud OÜ Geopunkt jaanuaris 2021 koostatud geodeetilist alusplaani (töö nr 3G21). .59 7 Töö nimetus .7 .1 13 51 7 51 . Koostaja 51 .6 A Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava M 1:500. Katastriandmed 1 51 Y=663500 Soojuse põik 2 maaüksuse .6 Jaana Veskimeister 7 .90 joonisel on 07.05.2021 seisuga. 50 tel 740 9800 DETAILPLANEERING 30 49 3. Elektri õhuliini alla ja/või kaitsevööndisse on lubatud hoonestada ainult kas võrguvaldaja nõusolekul või peale liini likvideerimist. [email protected] Kuupäev 1. 51. 39 5 Soojuse tee 21 29.09.2021 Joonis A 4. Illustreeriv lahendus kajastab maksimaalset ehitusõigust ja võimalikku parkimislahendust. Täpne lahendus antakse projekteerimise käigus. 43201:001:0394 51. X=6473350 51.25 51 Ärimaa 100% .4 Põhijoonis 0 5. Planeeritud sõidu- ning jalg- ja jalgrattatee ning juurdepääsud krundile täpsustatakse projekteerimise käigus. 51.22 3 782 m² 23 51. 6. Planeeritud haljastus on näidatud illustreeriva lahenduse alusel põhimõttelisena ja see täpsustub projekteerimise käigus. 51 0 51. 0 . 51.03 .1 21 51 1 51 Töö nr 21003883 Mõõt 1:500 Joonise nr 3 .2 7 EL EK TR ILE V I N Suunduvad edasi Lõõtspilli teeni, vt joonis 1 S Asulakoht 55.23 12853 Y=663600 EL EK T R ILE V I X=6473500 55.04 LEPPEMÄRGID: Kollu tee 1 55.06 43201:001:0546 ient or Elamumaa 100% Planeeringuala piir 3 381 m² Perspektiivne Katastriüksuse piir võimalik jätkumine 55.00 54.69 Planeeritud krundipiir koerte harjutusväljak 55.00 EL EK TR 1 Planeeritud krundi number I t LE n EL i re VI o 54.57 AS 54 A 54.74 . 54.30 96 Soojuse põik 2 54.94 Katastriüksuse nimetus, tunnus 54 43201:001:0544 .37 Elamumaa 100% sihtotstarve ja pindala Kollu tee L1 8 646 m² 43201:001:1212 54 Kr t 54.65 54 ien r A . o Planeeritud hoonestusala (vt märkus 3) 54.80 38 .96 54.60 54.57 54 .25 54 54.35 Suurim lubatud ehitisealune pind .31 54 4 54 65 54 . 4. 54.09 53.82 26 . (hoonete võimalik paiknemine) ja 5 3 . 48 54.53 võimalik parkimise lahendus (vt märkus 4) 54 54 .13 .37 54.42 Planeeritud haljastus (põhim., vt märkus 6) 54.53 54.35 54 9 54.41 53 . Soojuse põik 4 . 08 9 54 53.52 Planeeritud tee piirjoon (põhim., vt märkus 5) 43201:001:0138 .09 54 11 54 53.99 54 54.21 Maatulundusmaa 100% . 53.72 02 . .35 3 859 m² 54 54.20 Ol.ol elektri madalpinge maakaabelliin .28 Ol.ol Kollu tee 1 toitekaabel 54 Ol.ol elektri keskpinge õhuliin 2 .7 . 53 80 vajab kaugküttetorustiku 4 5 20 53 .90 . Ol.ol sidekanalisatsioon rajamisel ümberehitust 54.04 53 54 53 . .6 . 90 53 06 6 Ol.ol sidekaabel 53.92 53 0 53 . .71 53.26 . 53 54 83 . A 9 . Ol.ol sideõhuliin 53.55 75 12 53.92 Ol.ol veetrass A 53.76 54 Ol.ol kanalisatsioonitrass Kollu tee 2 . 53 08 53 43201:001:1211 . 53.87 62 Ol.ol sademeveetrass . 52.94 70 53 73 53 90 Elamumaa 100% 53 .62 . . 14 561 m² 53.66 43 20 rdi Ol.ol hüdrant Soojuse põik 2 Tr 53.56 43 po 48 20 1: 53.14 an 1 3.42 53 43201:001:0544 2 53.40 07 001 a 1 53 42 l . s 53 Ko 91 Elamumaa 100% . 7 50 . 53.40 Ol.ol elektri keskpinge õhuliini kaitsevöönd 10 m Soojuse põik 2 kinnistul (vt märkus 7) 8 646 m² 0 5 50 53 0 53 t m l 53 53 : u 2 . . 19 00 a 33 . . 8 m 64 ee 5 Planeeritud servituudi seadmise vajadus 53.25 ² % 52.73 53 53.44 53 23 .70 53 Varem projekteeritud veetrass 52.50 . 32 . 53.04 53 52.31 Varem projekteeritud kanalisatsioonitrass .28 53 29 53.22 53 46 . 53 21 . Ko . 1 53 Planeeritud elektri madalpinge maakaabelliin (vt märkus 8) llu .39 53 53.04 Planeeritud tänavavalgustus (vt märkus) .12 te e Planeeritud perspektiivne elektri kesk- ja madalpinge maakaabelliin (vt märkus 8) 5 .4 52 5 .4 Planeeritud liitumiskilp (vt märkus 8) 52 . 9 52.09 52 53 .2 52.98 . 52.57 52 98 08 Planeeritud sidekaev tähisega (vt märkus 8) r 080YK08 53.11 52.11 K 52.28 53 92 Planeeritud veetrass (vt märkus 8) 52 .00 . 3 Planeeritud kanalisatsioonitrass (vt märkus 8) .3 52 A 7 52 .2 .9 52 5 52 52 92 Planeeritud sademeveetrass ja viibemahuti (vt märkus 8) 5 52 .1 . k .8 95 1 1 i 52 52 . 6 6 aa 92 õ 4 52.81 .8 .9 p Planeeritud soojatrass (vt märkus 8) 5 51 m :1 e % 1 rd 01 us ² 00 TE o :0 oj LI A sp 01 So 52 52.40 Viide ümber ehitust vajavale objektile .7 52 82 52 74 ra 32 14 9 52.49 52 m 4 i .8 . 51.98 4 3 . 3 52.30 0 51.85 5 2 52 3 .7 4 Planeeritud võimalik vihmaaia asukoht n 52 .79 4 A 52 .6 51 3 T .9 9 7 51 .8 A 7 Mälestise piir .7 51 52 .42 3 .5 52 .5 51 Mälestise 50 m kaitsevööndi piir 52. 7 52 60 .4 52.30 k 52.18 i 9 põ 12853 Riikliku kaitse all olev mälestis ja reg.nr 52.14 51.75 e us j oo 52 Soj ouet s e e 52.46 51.45 52 .17 S 52 .3 .3 2 2 E 51 .36 P 52 0 3 51 11 5 Soojuse tee .4 .2 2. 28 1 E 2 Ol.ol tänavavalgustus D 43201:001:1837 .3 51 vajab ümberehitust Transpordimaa 100% 0 52 .1 r 51 .1 K 19 020 m² 3 51.66 52 Märkused: .14 Soojuse tee 22 52 96 51 43201:001:1229 .1 . 0 51 1. Planeeringualaks on katastriüksus Soojuse põik 2 (kt 43201:001:0544) ja lähiala. Planeeringuala pindala on ligikaudu 1 ha. Tootmismaa 100% .8 3 52 10 587 m² .0 51.39 52 51 2. Planeeringuala aluskaardina on kasutatud OÜ Geopunkt jaanuaris 2021 koostatud geodeetilist alusplaani (töö nr 3G21). 9 .8 .0 51.49 9 5 Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava M 1:500. Katastriandmed 9 .1 51 4 A .2 51 joonisel on 07.05.2021 seisuga. 51 .66 Planeeringu koostamisest huvitatud isik Asukoht 8 .1 OÜ Hendrikson & Ko 51 51 51 . .48 Projektijuht 6 3. Elektri õhuliini alla ja/või kaitsevööndisse on lubatud hoonestada ainult kas võrguvaldaja nõusolekul või peale liini likvideerimist. 51 87 Luunja vald A 50.60 .9 .7 Giga Investeeringud OÜ 50 3 Raekoja plats 8 1 5.6 6 .36 Jaana Veskimeister Lohvka küla r 4. Illustreeriv lahendus kajastab maksimaalset ehitusõigust ja võimalikku parkimis- ning liiklusala. Täpne lahendus antakse projekteerimise käigus. 51 51 K .57 Tartu 51004 51 Sidekaev nr 080YK08 51 .59 7 Töö nimetus .7 .1 13 51 7 5. Planeeritud sõidu- ning jalg- ja jalgrattatee täpsustatakse projekteerimise käigus. 51 . Koostaja 51 .6 Sidekanalisatsioon sidekaevust A 1 51 Y=663500 Soojuse põik 2 maaüksuse .6 6. Planeeritud haljastus on näidatud illustreeriva lahenduse alusel põhimõttelisena ja see täpsustub projekteerimise käigus. objektini kavandada projekteerimisel Jaana Veskimeister 7 .90 50 7. Joonisel on näidatud ainult krunti nr 1 läbiva olemasoleva tehnovõrgu kaitsevöönd/servituudiala. Planeeritud lahendusest tulenevalt (moodustatud Lähtub Staubi tel 740 9800 DETAILPLANEERING 30 49 alajaamast, vt joonis 1 [email protected] Kuupäev 1. 51. 39 5 tee ja tänava maa/kergliiklustee maa krunt nr 2) jäävad ol.ol elektri maakaabel ja ol.ol sidekaabel avaliku kasutusega tänavamaale. Soojuse tee 21 29.11.2021 Joonis A 43201:001:0394 51. X=6473350 51.25 51 Planeeritud tehnovõrgud jäävad samuti avaliku kasutusega tee maa-alale ja joonise loetavuse huvides neile kaitsevööndit näidatud ei ole. Ärimaa 100% .4 Lähtub Valguse teelt, Tehnovõrkude lahendus 0 51.22 3 782 m² 23 Tehnovõrkudele kehtib seadusest tulenev isiklik kasutusõigus (vt seletuskiri ptk 3.12). vt joonis 1 51. 51 0 51. 8. Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustub projekteerimisel. 0 . 51.03 .1 21 51 1 51 Töö nr 21003883 Mõõt 1:500 Joonise nr 4 .2 7 EL EK TR ILE V I LUUNJA VALLAVOLIKOGU OTSUS Luunja 28. aprill 2022 nr 21 Rõõmu külas Siku maaüksuse detailplaneeringu kehtestamine Rõõmu külas Siku maaüksuse detailplaneering on algatatud Luunja Vallavolikogu 23.07.2020 otsusega nr 43. Sama otsusega on otsustatud jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeringuala suurusega ligikaudu 5,3 ha hõlmab Rõõmu külas Siku maaüksust katastritunnusega 43201:001:0977. Planeeringu eesmärk on kaaluda planeeringualale võimalusi ühe üksikelamu maa krundi moodustamiseks ja ehitusõiguse andmist üksikelamule ja abihoonetele. Detailplaneeringuga kavandatakse kinnistule üks pereelamu maa krunt suurusega 16 721 m², 32 428 m² ulatuses säilib senine maakasutus põllumajandusmaa näol. Elamukrundile antakse ehitusõigus üksikelamu ja kuni kahe abihoone rajamiseks ehitisealuse pindalaga kokku kuni 400 m². Elamu on lubatud kahekorruseline ja kuni 8,5 m kõrgune, abihooned ühekorruselised ja kuni 5 m kõrgused, põhihoone katusekalle on lubatud 30-45 kraadi. Arvestades kruntide suurust ja ümbritsevat väljakujunenud maastikupilti on soovitav aiaga piirata vaid elamukrundi hooneid ümbritsev õueala. Krunti võib piirata ka ainult hekiga. Elamukrundi veevarustus on lahendatud krundile planeeritud puurkaevu baasil, reovesi on ette nähtud juhtida krundile planeeritud pealt kinnisesse bioloogilise puhastustsükliga omapuhastisse koos imbsüsteemiga. Sademevesi immutatakse kruntide siseselt. Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Juurdepääs kavandatakse maanteelt olemasolevast asukohast erateena, kuna ühte elamut ja põllumaad teenindava tee kasutamise vastu puudub avalik huvi. Tee on krunditud välja eraldi transpordimaaks. Riigi tee äärde on ette nähtud perspektiivne kergliiklustee, selleks on moodustaud eraldi krundid, mis on ette nähtud enne hoonete ehituslubade saamist Luunja vallale võõrandada. Kergliiklustee lõigu rajamise kohustust detailplaneeringuga ette ei nähta. Perspektiivse kergliiklustee alusel maa väljakruntimine loob võimaluse kergliiklustee rajamise tagamiseks planeeritaval alal. Detailplaneering teeb Luunja valla üldplaneeringu muutmise ettepaneku arvates planeeritava elamukrundi maa-ala välja väärtusliku põllumaa koosseisust. Väärtusliku põllumajandusmaa massiiv (põllumassiivi number: 66447513239) küll väheneb, kuid säilib üle 2 ha suuruse massiivina, täpsemalt 32 428 m² suurusena. Põllumassiivile tagatakse terviklik ja otstarbekas kuju selle sihipäraseks kasutamiseks. Seega vastab planeeringulahendus koostamisel oleva väärtusliku põllumajandusmaa määratluse aluseid ja kasutamistingimusi reguleeriva seaduse eelnõule, mille kohaselt on väärtuslik põllumajandusmaa massiiv vähemalt kahe hektari suurune. Elamukrundi juurdepääsutee on kavandatud mööda kahe põllumassiivi piiri (massiiv nr 66447513239 ja nr 66447523497) selliselt, et see põllumassiive ei tükeldaks. Piirnevate põllumassiivide kasutamist lahendus oluliselt ei häiri. Kokkuvõttes väärtusliku põllumaa massiiv küll väheneb, kuid alles jääv osa on säilitatud hästi – kompaktse ja korrapärase tükina, otstarbeka kujuga, ei ole ribastumisi ja tagatud on selle sihipärane kasutamine. Kavandatav tegevus arvestab piirkonna maakasutust ja asustust – planeeringuga taotletakse hajaasustusele omast suurt elamukrunti, muuhulgas jääb detailplaneeringu ala lähipiirkonda ka elamumaid ning reserveeritud elamumaid, sh nii kompaktselt asustatud elamugruppe, kui ka hajaasustusele omast asustust. Planeeritud elamumaa krunt on kooskõlas piirkonnale omase õuemaa suurusega. Kavandatav hoonestus on proportsionaalses mahus piirkonna hoonestusega. Hoonete arhitektuursete tingimuste määramisel on silmas peetud piirkonna hoonestus- ja ehitustavasid. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on arvestatud maastikustruktuuri säilitamise põhimõtetega ning planeeringualaga piirnevate talukohtade privaatsusootuse säilimisega. Detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele on koostatud Alkranel OÜ poolt keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, töös jõuti järeldusele, et planeeringu elluviimisel ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist. Detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek toimus 10.05–08.06.2020 ning avalik arutelu viidi läbi 21.06.2021 Luunja vallamajas. Enne vastuvõtmist on detailplaneeringu kooskõlastanud Maaeluministeerium 11.11.2021 kirjaga nr 4.1-5/1835-3, Transpordiamet 29.09.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/2023-5, Päästeamet Margo Lempu 19.10.2021 digiallkirjaga, Põllumajandus- ja Toiduamet 29.09.2021 kirjaga nr 6.2-2/41855. Planeeringu on heaks kiitnud Elektrilevi OÜ. Kirjalikke arvamusi planeeringu eelnõule ei laekunud. Detailplaneering võeti vastu Luunja Vallavolikogu 15.12.2021 otsusega nr 63 ning suunati avalikule väljapanekule, mis toimus ajavahemikul 10.01–08.02.2022. Avaliku väljapaneku kestel planeeringu kohta kirjalikke arvamusi ei laekunud. 23.02.2022 esitas Luunja Vallavalitsus detailplaneeringu heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium andis oma kirjaga 31.03.2022 nr 15-3/1994-3 planeeringule heakskiidu. Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringus lahendatud planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu ülesanded ja planeeringu menetlus on läbi viidud planeerimisseaduse kohaselt. Detailplaneering ei vasta 2008. aastal kehtestatud Luunja valla üldplaneeringule ning selle menetlus on läbi viidud üldplaneeringu põhilahenduse muutmisettepanekut sisaldavale detailplaneeringule kohalduvate nõuete kohaselt. Arvestades kehtivat Tartumaa maakonnaplaneeringut leiab Rahandusministeerium, et puuduvad takistavad asjaolud kehtiva Luunja valla üldplaneeringu muutmiseks Siku maaüksuse detailplaneeringus tehtud ettepaneku kohaselt. Üldplaneeringu muutmisettepanek arvestab tasakaalustatult nii väärtusliku põllumajandusmaa kui ka hajaasustusele omase asustuse säilimise tagamist. Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31, planeerimisseaduse § 91 lg 1, TERAV KERA OÜ koostatud Rõõmu külas Siku maaüksuse detailplaneeringu toimiku (DP-15-20) Luunja Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Kehtestada Rõõmu külas Siku maaüksuse detailplaneering vastavalt lisale 1*. 2. Planeeringu elluviimisega ei kaasne kohalikule omavalitsusele kohustust avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ning sademeveekanalisatsiooni välja ehitamiseks või rekonstrueerimiseks või vastavate kulude kandmiseks. Kergliiklustee väljaehitamine ei ole käesoleva detailplaneeringu elluviimise tingimus. 3. Vallavalitsus ei väljasta ehituslubasid detailplaneeringualale planeeritud hoonete ehitamiseks enne detailplaneeringujärgse transpordimaa krundi Pos 4 vallale võõrandamist. 4. Vallavalitsusel kanda muudatus üldplaneeringusse. 5. Vallavalitsusel korraldada planeeringu kehtestamisest teavitamine. 6. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 7. Otsuse peale võib esitada Luunja Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul teatavakstegemisest või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. *Lisa 1: Rõõmu külas Siku maaüksuse detailplaneering. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Vahejõe vallavolikogu esimees TERAV KERA OÜ Sarapuu 2, Tartu 50705 tel. 555 481 55 reg. nr. 11319822 e-post: [email protected] a/a: EE702200221034629731 Töö nr: DP-15-20 TARTU MAAKOND, LUUNJA VALD, RÕÕMU KÜLA SIKU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING I KÖIDE-PLANEERING Detailplaneeringu koostamise korraldaja Luunja Vallavalitsus Planeeringu koostamisest huvitatud isik Kristo Kasepalu Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper Maastikuarhitekt Merit Naruskberg Tartu 2021 SIKU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 2 SISUKORD SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3 1. Ülesande koostamise alus............................................................................................ 3 2. Detailplaneeringu koostaja ........................................................................................... 3 3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ................................................... 3 4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja uuringud ........................................................ 4 5. Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................................. 4 5.1. Planeeringuala maakasutus........................................................................................ 4 5.2 Juurdepääsud ja teed .................................................................................................. 4 5.3 Haljastus ja maastik ..................................................................................................... 4 5.4 Tehnovõrgud ................................................................................................................ 4 5.5 Kitsendused ................................................................................................................. 5 6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed................................................. 5 7. Planeeringu lahendus................................................................................................... 6 7.1. Üldplaneeringu muutmise põhjendus .................................................................. 6 7.2. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ......................................................... 8 7.3. Krundi ehitusõigus............................................................................................... 8 7.4. Arhitektuurinõuded ehitistele ............................................................................... 9 7.5. Krundi hoonestusala piiritlemine .......................................................................... 9 7.6. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .......................................................... 9 7.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .............................................................10 7.8. Ehitistevahelised kujad .......................................................................................11 7.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .................................................................11 7.9.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi ....................................................................................11 7.9.2. Kanalisatsioon ja sademevesi .................................................................................12 7.9.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus .............................................................................12 7.9.4. Soojavarustus .........................................................................................................13 7.9.5. Sidevarustus ...........................................................................................................13 7.10. Keskkonnatingimuste seadmine .........................................................................13 7.11. Servituutide vajaduse määramine ......................................................................14 7.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ........................14 7.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ....................15 7.14. Tingimused planeeringu elluviimiseks ................................................................15 8. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte ..........................................................................16 JOONISED 1. Situatsiooniskeem…………………………………………………………………………17 2. Olemasolev olukord……………………………………………………………………….18 3. Planeeringuala mõjuala funktsionaalsete ja ehituslike seoste joonis.……………….19 4. Põhijoonis...............……………………………………………………………………….20 5. Tehnovõrkude planeering..……………………………………………………………….21 6. Planeeritud maakasutus ja kitsendused..……………………………………………….22 TERAV KERA OÜ SIKU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 3 SELETUSKIRI 1. Ülesande koostamise alus Detailplaneeringu koostamise aluseks on Luunja Vallavolikogu 23.07.2020.a. otsus nr 43 Rõõmu külas asuva Siku maaüksuse detailplaneeringu algatamise, detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise ning planeeringuala piiri, suuruse ja lähtetingimuste kinnitamise kohta. Planeeringu koostamise korraldajaks on Luunja Vallavalitsus. Planeeringu koostamisest huvitatud isikuks on Kristo Kasepalu. 2. Detailplaneeringu koostaja Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper (dipl. BD 002361) ja maastikuarhitekt-planeerija Merit Naruskberg (dipl. MD 002126). 3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta Planeeringu eesmärk on kaaluda planeeringualale võimalusi ühe üksikelamu maa krundi moodustamiseks ja ehitusõiguse andmist üksikelamule ja abihoonetele. Lisaks antakse lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsuteedele, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeringuala suurus on ca 5,27 ha. Üldplaneeringu kohaseks maakasutuse juhtotstarbeks on planeeringualal põllumajandusmaa. Planeeringuala põllumaa jääb üldplaneeringu ehitustingimuste kaardi alusel väärtusliku põllumaa koosseisu, kus on uute kruntide moodustamine keelatud. Elamukrundi moodustamine Siku maaüksuse väärtuslikule põllumaale läheb vastuollu üldplaneeringuga, mistõttu käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek Luunja valla üldplaneeringu muutmiseks. Andmed planeeritava maaüksuse kohta:  nimi- Siku  katastriüksuse tunnus- 43201:001:0977;  maakasutuse sihtotstarve- 100% maatulundusmaa;  pindala- 5,27 ha. TERAV KERA OÜ SIKU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 4 4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja uuringud  Luunja valla üldplaneering;  Tartu maakonnaplaneering 2030+;  Alkranel OÜ poolt aprillis 2020 aastal koostatud .„Luunja valla, Rõõmu küla Siku maaüksuse detailplaneeringu (DP) kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang“;  Geodeesia OÜ (litsents nr 606 MA) poolt 25.09.2020. a koostatud geodeetiline alusplaan, töö nr GE-2412. 5. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala asub Tartu maakonnas Luunja vallas Rõõmu külas ja hõlmab Siku maaüksust. Planeeringuala asukoht on näidatud joonisel 1 Situatsiooniskeem. 5.1. Planeeringuala maakasutus Siku maaüksuse maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Maaüksus on hoonestamata. 5.2 Juurdepääsud ja teed Siku maaüksusele on juurdepääs riigi kõrvalmaanteelt nr 22253 Rõõmu-Viira. Riigitee on 9,0 m laiune kahesuunalise liiklusega asfaltkattega tee. Mõlemal pool sõiduteed on haljasribad, kõnniteed puuduvad. 5.3 Haljastus ja maastik Kõrghaljastuse moodustavad kinnistu edelaosas kasvav väike harvik, grupis kasvavad põõsad ja mõned üksikult kasvavad lehtpuud. Ülejäänud kinnistu on heinamaa. Planeeringuala reljeef langeb loodest edela suunas, maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 67,13-58,69 meetrit. Kinnistu kagupiiril asub kraav, mis on ümbritsevast maapinnast madalam (kraavi põhi 57.79 m). Planeeringuala on Luunja valla üldplaneeringuga määratud väärtuslikuks põllumaaks. Planeeringualal levivad Maa-ameti mullakaardi järgi näivleetunud mullad (LP), mille keskmine boniteet Eestis on ca 48,6 hindepunkti. Planeeringuala kagunurk jääb Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel keskmiselt kaitstud põhjaveega alale, ülejäänud planeeringuala jääb nõrgalt kaitstud põhjaveega alale. Eesti radooniriski levilate kaardi alusel paikneb Siku maaüksus normaalse radooniriskiga alal. 5.4 Tehnovõrgud Piki riigitee poolset ala kulgeb keskpinge (1-20 kV) õhuliin. Siku maaüksusel puuduvad ühendused tehnovõrkudega. Planeeringuala idaosas paiknevad Timuski maaparandussüsteemi (2102360010360002) drenaažitorud. TERAV KERA OÜ SIKU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 5 Planeeringuala jääb väljapoole Luunja valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni piirkonda. 5.5 Kitsendused Planeeringualale ulatub riigitee nr 22253 Rõõmu-Viira 30 meetri laiune kaitsevöönd. Siku maaüksuse kagupiiril asub Timuski avatud eesvool (21023600103600021M), lisaks jääb planeeringuala Timuski maaparandussüsteemi (2102360010360002) alale. Planeeringualale ulatub Timuski avatud eesvoolu kalda veekaitsevöönd 1 m ja kaitsevöönd 12 m. Planeeringualale ulatub 1-20 kV pingega elektriõhuliini kaitsevöönd, mis on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad 10 m laiused mõttelised vertikaaltasandid. Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on ära toodud joonisel 2 Olemasolev olukord. 6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Luunja vald on Tartumaa idaosas Emajõe põhjakaldal asuv omavalitsus. Suuremateks keskusteks on Lohkva küla, Luunja alevik ja Kavastu küla. Planeeringuala paikneb Luunja valla läänepoolses osas Rõõmu külas ca 2,1 km kaugusel Tartu linna piirist. Planeeringuala asub hajaasustuses. Lähim bussipeatus (Lennu tee) asub planeeringuala kõrval. Lähim kauplus, kool ja lasteaed asuvad Tartu linnas, planeeringualast ca 2,3-2,4 km kaugusel. Planeeringuala piirneb põhjast 22253 Rõõmu-Viira tee L361, kirdest Sikupõllu, kagust Looga, edelast Õuna, läänest 22253 Rõõmu-Viira tee L33 ja loodest 22253 Rõõmu-Viira tee L35 maaüksustega. Detailplaneeringu ala lähipiirkonda jääb nii kompaktselt asustatud elamugruppe, kui ka hajaasustusele omast asustust. Maaüksuste suurused kontaktvööndis on varieeruvad. Planeeringuala ümbritsevad hoonestamata maatulundusmaa maaüksused jäävad vahemikku 3,99 - 18,66 ha ning hoonestatud maatulundusmaad jäävad vahemikku 2,63 - 3,09 ha. Elamumaa sihtotstarbega maaüksused jäävad vahemikku 1599 – 14054 m2. Planeeringualast põhja- ja kirdesuunas asuvad elamumaa krundid, millest enamik on hoonestatud üksikelamute ja abihoonetega. Ida-, lõuna- ja läänesuunas asuvad maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused. Kaugemal edelasuunas asuvad hoonestatud elamumaa krundid. Planeeritava alaga idast piirneval Sikupõllu maaüksusel on koostamisel detailplaneering, mille eesmärk on kaaluda planeeringualale võimalusi ühe üksikelamu maa krundi moodustamiseks ja ehitusõiguse andmist üksikelamu ja abihoonete ehitamiseks. Planeeringuala kontaktvööndis asuvad olemasolevad elamud on valdavalt kahesuguse arhitektuurse lahendusega, kas 1+katusekorrusega viilkatusega üksikelamud või ühekordsed madalama kaldelise kelp- või viilkatusega üksikelamud. Erandiks on lähipiirkonnas Padila teel TERAV KERA OÜ SIKU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 6 paiknevad modernsed üksikelamud, mis kõik on ehitatud sarnaste ühekordsete kaldkatustega hoonetena, millel lamekatusest lisamaht. Abihooned piirkonnas kas ühe- või kahekorruselised. Hoonete välisviimistluses on kasutatud valdavalt puitlaudist, tellist, krohvi ja ümarpalki. Olemasolevatel hoonete katusematerjaliks on valdavalt plekk, kivi ja eterniit. 7. Planeeringu lahendus 7.1. Üldplaneeringu muutmise põhjendus Planeeringuga kavandatakse Siku maaüksusele elamumaa krundi moodustamine. 26. juuni 2008.a määrusega nr 8-1 kehtestatud Luunja valla üldplaneeringu kohaselt on maakasutuse juhtotstarbeks planeeringualal põllumajandusmaa. Planeeringuala Kaart 1. Väljavõte Luunja valla üldplaneeringu ehitustingimuste kaardist. Elamukrundi moodustamine Siku kinnistu väärtuslikule põllumaale läheb vastuollu Luunja valla üldplaneeringuga. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek arvata planeeritud üksikelamumaa krundi (POS 1) ala välja väärtusliku põllumaa koosseisust. Planeeringuala Kaart 2. Üldplaneeringu muudatuse ettepanek. TERAV KERA OÜ SIKU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 7 Samuti tehakse ettepanek muuta üldplaneeringu seletuskirjas pkt 10. Väärtuslikud põllumaad tabelit nr 4 (lk 16), kuhu viia sisse põllumassiivi nr 3 pindala muudatus. Joonis 1. Üldplaneeringu seletuskirja muudatuse ettepanek. Kavandatav tegevus arvestab piirkonna maakasutust ja asustust - planeeringuga taotletakse hajaasustusele omast suurt (ligikaudu 1 ha) elamukrunti, kusjuures suurem osa planeeringualast säilib väärtusliku põllumaana. Detailplaneeringuala ühendustee asukoha valikul piki maaüksuse põhjapiiri ja elamumaa krundil ala kaguosas on lähtutud põhimõttest, et säiliks võimalikult suur kompaktne põllumaa. Elamu ja juurdepääsutee ehitamine põhjustab küll väärtusliku põllumajandusmaa massiivi jagunemise mitmeks, kuid tagatud on, et iga moodustunud väärtusliku põllumajandusmaa massiiv on vähemalt kahe hektari suurune. Planeeringu realiseerumine ei vähendata oluliselt piirnevate põllumaade kompaktsust ega häiri nende haritavust. Detailplaneeringuala jääb linna piirist ca 2 km kaugusele, mistõttu kavandatav tegevus vastavas asukohas on perspektiivikas ja selle elluviimise tingimused soodsad. Luunja vald on Lõuna-Eesti tõmbekeskuse Tartu linna lähivallaks, mistõttu on vallas suur nõudlus TERAV KERA OÜ SIKU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 8 elamumaadele. Luunja valla üldplaneeringu koostamise ajal 2008. aastal ei olnud veel tajutud neid trende, mida ilmestab 2019 a. koostatud Tartu maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala tiheasumi laienemisalal välispiiri lähedusse, millest edasi on kavandatud juba maaline piirkond. Seega detailplaneeringuga kavandatud ei ole maakasutuselt ja visioonilt vastuolus Tartu maakonnaplaneeringule 2030+. Kehtiva üldplaneeringu muutmine on vajalik, kuna sellega arvestatakse piirkonna arengusuunda ja mitmekesistatakse ala kasutust. Planeeringulahendusega tagatakse üldplaneeringu kohased hajaasustuse tingimused. Planeeringulahendus toetab üldisi üldplaneeringu poolt seatud arengusuundi ja edasisi planeerimispõhimõtteid. Planeeritud elamumaa krunt on kooskõlas piirkonnale omase õuemaa suurusega ja kavandatav haakub juba lähipiirkonnas olemasolevate elamumaade üldasetuse põhimõtetega. Kavandatav hoonestus on proportsionaalses mahus piirkonna hoonestusega. Hoonete arhitektuursete tingimuste määramisel on silmas peetud piirkonna hoonestus- ja ehitustavasid. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on arvestatud maastikustruktuuri säilitamise põhimõtetega ning planeeringualaga piirnevate talukohtade privaatsusootuse säilimisega. 7.2. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Planeeringuga moodustatakse kokku neli krunti:  loodeosas perspektiivse kergliiklustee tarbeks tee ja tänava maa suurusega 1387 m2,  põhja- ja loodeosas juurdepääsutee tarbeks tee ja tänava maa suurusega 2126 m2,  kaguosas üksikelamu maa krunt suurusega 16721 m2  ja ülejäänud alal säilitatakse maatulundusmaa krunt suurusega 32428 m2. Kruntide piirid on esitatud joonisel 4 Põhijoonis. Andmed planeeritavate kruntide kohta on esitatud joonisel 6 Planeeritud maakasutus ja kitsendused. 7.3. Krundi ehitusõigus Krundi ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud maksimaalne kõrgus; 5) hoonete suurim lubatud sügavus. Planeeritud kruntide ehitusõigus on esitatud joonisel 4 Põhijoonis. Ehitiste kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51. POS 1 kinnistu ehitiste lubatud kasutamise otstarbed on:  11101 üksikelamu;  12744 elamu abihoone. TERAV KERA OÜ SIKU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 9 7.4. Arhitektuurinõuded ehitistele Hoonete projekteerimisel planeeritud krundile POS 1 arvestada joonisel nr 4 Põhijoonis toodud arhitektuursete tingimustega. Uute hoonete lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga. Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:  Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaaegne ja kõrgetasemeline, keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav.  Projekteeritavad hooned peavad olema sarnase arhitektuurse käekirjaga ning sobima piirkonna üldise arhitektuurse ilmega.  Erinevate hoonete juures tuleb kasutada ühesuguseid materjale ning kokkusobivat värvilahendust. Hoonete värvilahenduses eelistada looduslähedasi ja vähedomineerivaid toone. Keelatud on:  Imiteerivad materjalid.  Erksad, intensiivsed ja „ultra“ -värvitoonid. 7.5. Krundi hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringuga on määratud krundile POS 1 hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on ehitusõiguses toodud hoonete püstitamine keelatud, kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine (nt prügimaja, jalgrataste varjualused, mänguväljak). Hoonestusala piires on lubatud ka teede, parklate, tehnovõrkude ja haljasalade kavandamine. Planeeritud hoonestusala on seotud krundi piiridega. Joonisel nr 4 Põhijoonis näidatud hoonestusala on krundil suurem, kui tegelik lubatud suurim ehitisealune pind. Suurem hoonestusala lubab vabamalt valida projekteerimise käigus hoonete kuju ja konfiguratsiooni, arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Hoonete vahelised vähimad lubatud kaugused on esitatud pkt. 5.9. Planeeringu joonisel 4 on toodud planeeritavate hoonete võimalik illustratiivne paiknemine hoonestusalas. Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on krundile POS 1 lubatud ehitada hoonestusalasse kolm kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga hoonet (nt grillmaja, kasvuhoone jms) arvestades tehnovõrkude kaitsevööndeid ja tuleohutuskujasid. Kuni 20 m² hoonete asukoht peab haakuma elamu ja abihoonetega ning nende asukoht ja visuaalne lahendus peab olema kooskõlastatud omavalitsusega. 7.6. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Maanteeameti poolt väljastatud seisukohtadega detailplaneeringu koostamiseks (08.06.2020 nr 15-2/20/24741-2). TERAV KERA OÜ SIKU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 10 Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 22253 Rõõmu-Viira km 2,07-2,22, mille keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1560 autot. Planeeringualale ulatub riigitee nr 22253 Rõõmu-Viira kaitsevööndis, mis on äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m. Kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg-le 2 ja §72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS §70 lg 3. Tee kaitsevööndisse hoonestust, parkimisalasid ja tehnovõrke kavandatud ei ole. Joonistele on kantud planeeritud objektide kaugused riigitee sõiduteekatte servast. Planeeringu joonisel 4 Põhijoonis on näidatud ning planeeringu lahenduse koostamisel on arvestatud ristumiskoha nähtavuskolmnurga, riigiteele vajaliku külgnähtavusega ja vaba ruumi nõudega. Lähtutud on majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ punktist 2.4.6. külgnähtavus projektkiirusel 80 km/h rahuldaval tasemel, tabel 2.14, punktist 2.5.2 vaba ruum projektkiirusel 80 km/h rahuldaval tasemel, tabel 2.17 ning punktist 5.2.7 nähtavuskaugused projektkiirusel 70 km/h rahuldaval tasemel, tabel 5.1 ja tabel 5.2. Juurdepääs planeeritavale alale säilib olemasolevast ristumiskohast riigiteelt km 2,153, täiendavate ristumiskohtade rajamine riigiteelt on keelatud. Elamu- ja maatulundusmaa kinnistutele juurdepääsu tagamiseks on planeeringuala põhja- ja kirdeserva planeeritud 6,5 m laiune tänava koridor. Planeeritud sõidutee on 3,5 m laiune ja kahele poole teed on kavandatud 1,5 m laiused haljasribad. Vastavalt üldplaneeringule on riigitee äärde kavandatud 3,0 m laiune perspektiivne kergliiklustee, mis tagab planeeringuala ühenduse Tartu linna kergliiklusteede võrguga. Kergliiklustee jaoks on planeeritud min 9,5 meetri laiune teekoridor. Krundid POS 3 ja POS 4 on planeeritud transpordimaa sihtotstarbega kruntideks. Krunt POS 4 võõrandatakse vallale. Krundile POS 3 planeeritud tee kasutamise vastu puudub avalik huvi, kuna see teenindab kahte kinnistut ja seetõttu sellele avaliku kasutuse vajaduse määramine ei ole põhjendatud. Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt, täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus. Sõidusuunad, planeeritud sõidutee ja perspektiivne kergliiklustee, juurdepääsud kruntidele, tagatud külgnähtavus, vaba ruumi nõue ja nähtavuskolmnurgad on esitatud joonisel nr 4 Põhijoonis. 7.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Olemasoleva haljastuse likvideerimisel ja uue rajamisel tuleb arvestada järgnevaga:  Ala peab olema heakorrastatud.  POS 1 krundil on ette nähtud säilitada olemasolevad üksikult kasvavad lehtpuud ja korrastada harvik. Võsa on ette nähtud likvideerida. TERAV KERA OÜ SIKU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 11  POS 1 krundi kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 20% krundi pinnast (täiskasvanud puude võra pindala järgi).  Soovitav on tagada, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse võrra eemale.  Kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku paigutusega. Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada kõrghaljastust. Arvestades planeeritud elamukrundi suurust ja ümbritsevat väljakujunenud maastikupilti on soovitav aiaga piirata vaid POS 1 krundil hooneid ümbritsev õueala. Piirete rajamisel krundile tuleb arvestada järgnevaga:  Piirded peavad moodustama hoonetega ühtse terviku.  Piirded peavad olema läbipaistvad (hõre puitlippaed vms) või kasutada võrkaia lahendusi (sh võrkpaneelaeda) või võrkaeda (sh võrkpaneelaeda) koos hekkide mahuga. Krundile rajatavad piirded peavad tüübilt ja värvitooni(de)lt sobima ümbritseva keskkonnaga, hoonete tüübi, värvitooni(de)ga ja välisviimistlusmaterjalidega.  Krunti võib piirata ka ainult hekiga. 7.8. Ehitistevahelised kujad Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Detailplaneeringualal lubatud hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Ehitiste täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus. 7.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel 5 Tehnovõrkude planeering. Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mida täpsustatakse projekteerimise käigus. 7.9.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi Krundi POS 1 veevarustus on lahendatud krundile planeeritud puurkaevu baasil. Planeeritav arvutuslik maksimaalne veetarbimine on 0,4 m³/d. Vastavalt Veeseaduse § 154 lg 3 on puurkaevu hooldusala 10 m (vett võetakse alla kümme kuupmeetri ööpäevas). Veeseaduse § 127 lg 1 alusel heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit hooldusala välispiirist. Planeeritud puurkaevu ja imbsüsteemi omavaheline kaugus vastab Veeseaduse § 127 lg 1 nõutule. TERAV KERA OÜ SIKU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 12 Detailplaneeringuala asub EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ alusel hajaasustuses, kus naaberkinnistute hoonete vahel on tagatud 40 meetrit. Lähim tuletõrje veevõtukoht paikneb edelasuunas Tuuleaasa tee ja Kaalukoja tee ristmikul, mis jääb planeeringualast ca 1,5 km kaugusele. Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada siseministri 18.02.2021 a. määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“, mille § 7 lg 6 alusel I kasutusviisiga hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. 7.9.2. Kanalisatsioon ja sademevesi POS 1 krundi reovesi on ette nähtud juhtida krundile planeeritud pealt kinnisesse bioloogilise puhastustsükliga omapuhastisse koos imbsüsteemiga (alus Veeseadus § 124 ja Keskkonnaministri 08.11.2019 a määrus nr 61 § 8 punkt 4). Reoveekanalisatsioonisüsteemi sh bioloogilise omapuhasti täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus. Reovee puhastamine toimub vastavalt seadusandlusele ja projektile. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“ § 5 on omapuhasti kuja vähemalt 10 meetrit (v.a. septiku korral), septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 meetrit. Planeeritav arvutuslik maksimaalne reoveehulk on nagu arvestuslik veetarbiminegi 0,4 m³/d. Krundi vertikaalplaneerimine lahendatakse projekteerimise käigus. Krundi maapinna kõrguste muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda. Sademevesi immutatakse krundi siseselt. Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimiseks vajalikud kalded lahendatakse ehitusprojektiga. Projekti koostamisel tuleb tagada sademevee mittevalgumine kõrvalkinnistutele. Planeeringuala kaguosa asub Timuski maaparandussüsteemi (2102360010360002) alal. Drenaažisüsteemi säilitamise vajalikkuse osas on koostööd tehtud Põllumajandus- ja Toiduameti Lõuna regiooni Tartu esindusega. Kuna POS 1 hoonestusalale jäävad drenaažitorude ülemised otsad, siis puudub planeeringualal vajadus olemasolevate torustike säilitamiseks või rekonstrueerimiseks. Samuti puudub vajadus rekonstrueerida Õuna maaüksuselt (katastritunnus 43201:001:0975) lähtuvat drenaažitoru, sest torustikul kasvab mets ja torustiku töötamine on seetõttu küsitav. Õuna maaüksuse omanik saab vajadusel rekonstrueerida drenaaži omal kinnistul Siku maaüksust kaasamata. 7.9.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus Elektrivarustus on lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 359439. POS 1 krundi elektrivarustus on tagatud Rõõmu 15/0,4 kV alajaama F1 fiidri baasil. Olemasolevast õhuliini mastist nähakse ette kinnistule 0,4 kV maakaabelliin. POS 1 krundi TERAV KERA OÜ SIKU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 13 elektrivarustuseks on planeeritud krundi piirile juurdepääsutee kõrvale 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilbi täpne asukoht määratakse väliselektrivõrgu projektiga. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist objekti peajaotuskilpi on ette nähtud maakaabliga. Liitumiskilbist elektripaigaldise peakilpi projekteerib ja ehitab Tarbija oma vajadustele vastava liini. Kaablite kaitsetsooniks on 1,0 m kaablist mõlemale poole. Krundisisene välisvalgustus lahendatakse edasise projekteerimise käigus. 7.9.4. Soojavarustus POS 1 krundile on määratud lokaalne soojavarustus. Võimalikud kütteallikad on elektri-, soojuspump- (sh maakütte tüüpi soojuspump), õli- või tahkeküte ja päikesepaneelid (katuse või fassaadi tasapinnas, maapinnal kõrgusega kuni 2,0 m). Maaküttelahenduste valikul, projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada dokumentatsiooniga „Maaküte Tartus“ (Maves OÜ, 2019). Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi. 7.9.5. Sidevarustus Planeeringuga ei nähta ette uut ühendust. Sidevarustus lahendatakse mobiilside kaudu. 7.10. Keskkonnatingimuste seadmine Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastamist. Planeeringu koostamisel lähtutakse säästva arengu printsiipidest ja järgitakse kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõtteid. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara. Jäätmekäitlus lahendada planeeringualal kinniste kogumismahutite abil, kus eri liiki olmejäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Orgaanilised jäätmed komposteerida omal krundil kinnises kompostris. Jäätmete käitlemine korraldatakse vastavalt Luunja valla jäätmehoolduseeskirjale. Prügikonteineri(te) paiknemine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. Planeeringuala piirneb riigiteega nr 22253 Rõõmu-Viira, mille läheduses tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsiooni, õhusaaste). Maanteeamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigiteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Transpordiamet ja Luunja Vallavalitsus ei võta kohustusi normatiive ületavate keskkonnaparameetrite osas, kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. Leevendava meetmena on planeeringus kavandatud elamumaa krunt riigimaanteest TERAV KERA OÜ SIKU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 14 võimalikult kaugele. Planeeritud hoonestusala piir jääb riigimaantee servast detailplaneeringuala piires 278,5 kuni 324,8 meetri kaugusele ja hoonestusala lähim nurk jääb maanteest põiki üle naaberkinnistu 248,9 meetri kaugusele. Võttes aluseks Maa-ameti müraandmete kaardirakenduse ja võrreldes läbi viidud mürauuringuid (arvestades sh ala liiklussagedust ja kiiruspiirangut) ei esine nii kaugel maanteest enam müranormide ületamist. Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel arvestada et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 normtasemeid. Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja tagada, et paigaldatavate tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud. Heitvesi juhtida pinnasesse vastavalt Veeseaduse §-s 127 ja §-s 127 nõuetele. Sademevesi juhtida pinnasesse vastavalt Veeseaduse §-s 129 nõuetele. Planeeringualale ulatuva Timuski eesvoolu kalda veekaitsevööndi mõiste ning piirangud on toodud Veeseaduses §-s 118 ja §-s 119 (RT I, 22.02.2019, 1). Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi mõiste ning kitsendused on toodud maaeluministri 10.12.2018 määruses nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ §-s 2 ja §-s 4. 7.11. Servituutide vajaduse määramine Detailplaneeringuga määratakse vajadus servituutide seadmiseks võrguettevõtjate kasuks. Servituut seatakse kehtestatud planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele Servituudi seadmise vajadusega ala on näidatud planeeringu joonisel 6 Planeeritud maakasutus ja kitsendused. Detailplaneeringualal on vajadus seada järgmised servituudid:  piki POS 2 loodeserva kulgevale olemasolevale keskpinge elektriõhuliinile;  krundile POS 3 juurdepääsuservituut kruntide POS 1 ja POS 2 kasuks;  piki Sikupõllu maaüksuse loodeserva planeeritud elektrikaablile ja jaotuskilbile. 7.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud:  territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine); Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada:  jälgitavus (võimalusel nt ka videovalve);  teealade korrashoid;  võõrastele piiratud juurdepääs eraalale;  kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus; TERAV KERA OÜ SIKU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 15  vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, piirded). 7.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt planeeritud kruntide igakordsete omanike poolt. 7.14. Tingimused planeeringu elluviimiseks Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.  Planeeritud krundi POS 1 ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja poolt. Krundi igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul.  Planeeringuga ei kaasne vallale kohustust avalikult kasutatava tee väljaehitamiseks või vastavate kulude kandmiseks.  Kavandatavatele hoonetele ehitusloa väljastamise eelduseks on planeeringukohaste kinnistute moodustamine.  Krundil Pos 3 tee väljaehitamine ja krundi Pos 4 Luunja vallale võõrandamine on ehituslubade väljastamise eelduseks.  Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.  Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule.  Enne ei väljastata hoonetele kasutuslubasid kui on välja ehitatud tehnovõrgud.  Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.  Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Krundile POS 4 kergliiklustee väljaehitamine ei ole detailplaneeringu elluviimise tingimus.  Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga. TERAV KERA OÜ SIKU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 16 8. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte Planeeringu on kooskõlastanud:  Põllumajandus- ja Toiduamet, peaspetsialist Margus Türk 29.09.2021. Põllumajandus- ja Toiduamet nõustub esitatud planeeringu lahendusega ja kooskõlastab Siku maaüksuse detailplaneeringu alljärgneval tingimustel: o kõik planeeringualale kavandatavate ehitiste ehitusloa eelnõud (ning järgnevalt kasutusloa eelnõud) tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga (maaparandusseaduse (edaspidi MaaParS) § 50). o eesvoolu kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele (MaaParS § 48 lg 2). Digitaalselt allkirjastatud kiri (vt planeeringu lisad).  Transpordiamet, projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksuse juhtivspetsialist Marek Lind 29.09.2021 kooskõlastus kirjaga nr 7.1-2/21/2023-5: Digitaalselt allkirjastatud kiri (vt planeeringu lisad). Planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga: o Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. o Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse.  Elektrilevi OÜ, Marge Kasenurm 01.10.2021 projekti kooskõlastus nr 9962975469: digitaalselt allkirjastatud kiri (vt planeeringu lisad); Kooskõlastatud tingimustel: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.  Päästeameti Lõuna Päästekeskuse Ohutusjärelevalve büroo, nõunik Margo Lempu 19.10.2021. Kooskõlastus nr K-ML/45: digitaalallkirjade kinnitusleht Päästeameti poolt detailplaneeringu failide kooskõlastamise kohta (vt planeeringu lisad).  Maaeluministeerium, kantsler Tiina Saron 11.11.2021 kooskõlastus kirjaga nr 4.1- 5/1835-3: digitaalselt allkirjastatud kiri (vt planeeringu lisad). TERAV KERA OÜ PL AN EE RI NG UA LA Planeeringu koostamisest huvitatud isik TERAV KERA OÜ Kristo Kasepalu Reg. nr. 11319822 Sarapuu 2, 50705 Tartu Töö nimetus e-post: [email protected] www.teravkera.ee Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus Jane Asper SITUATSIOONISKEEM Maastikuarhitekt-planeerija Kuupäev Joonis Jooniseid Mõõt Töö nr Merit Naruskberg juuli 2021 1 7 1:10000 DP-15-20 - Vii ra tee OLEMASOLEV OLUKORD õ mu õ 5 3R 2 22 A R TU T DETAILPLANEERINGUALA PIIR EESVOOLU VEEKOGU PIIR VASTAVALT OLEMASOLEV TRUUP Timuski eesvool OLEMASOLEV VEEKOGU/ KRAAV HARVIK Planeeringu koostamisest huvitatud isik TERAV KERA OÜ Kristo Kasepalu Reg. nr. 11319822 Sarapuu 2, 50705 Tartu Töö nimetus e-post: [email protected] www.teravkera.ee Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus Jane Asper OLEMASOLEV OLUKORD 3. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. Maastikuarhitekt-planeerija Kuupäev Joonis Jooniseid Mõõt Töö nr Merit Naruskberg juuli 2021 2 7 1:500 DP-15-20 PLANEERINGUALA MÕJUALA FUNKTSIONAALSETE JA EHITUSLIKE SEOSTE JOONIS E PADILA TE TINGMÄRGID DETAILPLANEERINGUALA PIIR OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR LEE E PLANEERITUD KRUNDI PIIR A TE IIR D -V RI T ÕMU RÕ JALAKÄIJATE PÕHILISED LIIKUMISSUUNAD EE OLEMASOLEV ELAMUMAA OLEMASOLEV MAATULUNDUSMAA TEE LENNU OLEMASOLEV TOOTMISMAA OLEMASOLEV JÄÄTMEIHOIDLA MAA OLEMASOLEV TRANSPORDIMAA PLANEERITUD ELAMUMAA TEE PLANEERITUD MAATULUNDUSMAA RA -VII Õ ÕMU R PLANEERITUD TRANSPORDIMAA OLEMASOLEV HOONE PLANEERITUD HOONE SOOVITUSIK ASUKOHT PLANEERITUD HOONESTUSALA OLEMASOLEV SÕIDUTEE PLANEERITUD SÕIDUTEE PLANEERITUD PERSPEKTIIVNE KERGLIIKLUSTEE OLEMASOLEV VEEKOGU/ TIIK, KRAAV OLEMASOLEVAD JA PLANEERITUD SÕIDUSUUNAD OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS (tinglik asukoht) PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE (tinglik asukoht) ELLA TEE MÄRKUSED: 1. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. Planeeringu koostamisest huvitatud isik Kristo Kasepalu Reg. nr. 11319822 Sarapuu 2, 50705 Tartu e-post: [email protected] www.teravkera.ee Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus Jane Asper FUNKTSIONAALSETE JA EHITUSLIKE SEOSTE JOONIS Maastikuarhitekt-planeerija Joonis Jooniseid Merit Naruskberg juuli 2021 3 7 1:2000 DP-15-20 t ee Viir a m u- R õõ 3 25 22 3 3 4 2 4 1 2 DETAILPLANEERINGUALA PIIR PLANEERITUD KRUNDI PIIR EESVOOLU VEEKOGU PIIR VASTAVALT TASEMEL RAHULDAV 16 m JEKTKIIRUSEL 80 km/h TASEMEL RAHULDAV 7 m PLANEERITUD HOONESTUSALA 1 PLANEERITUD PERSPEKTIIVNE KERGLIIKLUSTEE OLEMASOLEV VEEKOGU/ KRAAV 70 km/h TASEMEL RAHULDAV HARVIK Hoonete lubatud Hoone Krundi Krundi planeeritud Hoonete Hoonete suurim maksimaalne Krundi suurim (TINGLIK ASUKOHT) planeeritud kasutamise suurim lubatud lubatud pos nr lubatud pindala sihtotstarve/osakaal ehitisealune pind arv krundil (maapinnast) 3 hoonet 2,5 m Elamul kuni 8,5 m, maa- POS 1 100% abihoonel kuni 5,0 m +2 abihoonet) pinnast POS 2 - - - - 100% POS 3 - - - - 100% POS 4 - - - - 100% Timuski eesvool KRUNDI POS 1 Planeeringu koostamisest huvitatud isik TERAV KERA OÜ Kristo Kasepalu Krundi Hoonete lubatud Lubatud Katuseharja Reg. nr. 11319822 Sarapuu 2, 50705 Tartu Töö nimetus pos nr korruselisus katusekalle kulgemise suund lubatud materjalid materjalid 3. e-post: [email protected] www.teravkera.ee juhendmaterjali alusel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Elamul 1-2 maapealset ja Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus Viil- ja kelpkatus/ Puit, kivi, Jane Asper POS 1 1 maa-alune korrus, Vaba 4. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. plekk, kivi, sindel jm krohv (ka komb.) maapinnast, keldriga abihoonel 1 maapealne ja Maastikuarhitekt-planeerija Kuupäev Joonis Jooniseid Mõõt Töö nr kvaliteetne materjal hoonel kuni 80 cm 1 maa-alune korrus. Merit Naruskberg juuli 2021 4 7 1:500 DP-15-20 t ee Viir a m u- R õõ 3 25 22 3 4 2 DETAILPLANEERINGUALA PIIR PLANEERITUD KRUNDI PIIR EESVOOLU VEEKOGU PIIR VASTAVALT PLANEERITUD PUURKAEVU HOOLDUSALA 10 m HEITVEE IMMUTAMISE KEELUALA 50 m PLANEERITUD REOVEEPUHASTI KUJA 5 m PLANEERITUD VEETORU PLANEERITUD ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU PLANEERITUD MADALPINGE ELEKTRIKAABEL 1 PLANEERITUD HOONESTUSALA PLANEERITUD PERSPEKTIIVNE KERGLIIKLUSTEE OLEMASOLEV VEEKOGU/ KRAAV PLANEERITUD SERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA ALA HARVIK PLANEERITUD PUURKAEV PLANEERITUD PEALT KINNINE OMAPUHASTI PLANEERITUD ELEKTRILIITUMISKILP/ JAOTUSKILP Timuski eesvool Planeeringu koostamisest huvitatud isik TERAV KERA OÜ Kristo Kasepalu Reg. nr. 11319822 Sarapuu 2, 50705 Tartu Töö nimetus e-post: [email protected] www.teravkera.ee Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus 3. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. Jane Asper Maastikuarhitekt-planeerija Kuupäev Joonis Jooniseid Mõõt Töö nr Merit Naruskberg juuli 2021 5 7 1:500 DP-15-20 PLANEERITUD MAAKASUTUS JA KITSENDUSED t ee Viir a m u- R õõ 3 25 22 3 3 4 2 4 1 2 DETAILPLANEERINGUALA PIIR PLANEERITUD KRUNDI PIIR EESVOOLU VEEKOGU PIIR VASTAVALT TASEMEL RAHULDAV 16 m JEKTKIIRUSEL 80 km/h TASEMEL RAHULDAV 7 m PLANEERITUD PUURKAEVU HOOLDUSALA 10 m HEITVEE IMMUTAMISE KEELUALA 50 m PLANEERITUD REOVEEPUHASTI KUJA 5 m PLANEERITUD ELAMUMAA 100% 1 PLANEERITUD MAATULUNDUSMAA 100% PLANEERITUD TRANSPORDIMAA 100% PLANEERITUD SERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA ALA 70 km/h TASEMEL RAHULDAV Timuski eesvool MAAKASUTUSE KOONDTABEL KRUNDI PLANEERINGUEELNE PLANEERINGUEELNE POS NR MAAKASUTUS MAAKASUTUS PINDALA PINDALA ELAMUMAA 100% POS 1 Planeeringu koostamisest huvitatud isik MAATULUNDUSMAA 100% POS 2 TERAV KERA OÜ Kristo Kasepalu MAATULUNDUSMAA 5,27 ha Reg. nr. 11319822 100% Sarapuu 2, 50705 Tartu Töö nimetus TRANSPORDIMAA 100% 3. e-post: [email protected] POS 3 www.teravkera.ee alusel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus PLANEERITUD MAAKASUTUS TRANSPORDIMAA 100% POS 4 Jane Asper JA KITSENDUSED 4. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. Maastikuarhitekt-planeerija Kuupäev Joonis Jooniseid Mõõt Töö nr Merit Naruskberg okt. 2021 6 7 1:500 DP-15-20 SIKU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 16 8. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte Planeeringu on kooskõlastanud:  Põllumajandus- ja Toiduamet, peaspetsialist Margus Türk 29.09.2021. Põllumajandus- ja Toiduamet nõustub esitatud planeeringu lahendusega ja kooskõlastab Siku maaüksuse detailplaneeringu alljärgneval tingimustel: o kõik planeeringualale kavandatavate ehitiste ehitusloa eelnõud (ning järgnevalt kasutusloa eelnõud) tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga (maaparandusseaduse (edaspidi MaaParS) § 50). o eesvoolu kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele (MaaParS § 48 lg 2). Digitaalselt allkirjastatud kiri (vt planeeringu lisad).  Transpordiamet, projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksuse juhtivspetsialist Marek Lind 29.09.2021 kooskõlastus kirjaga nr 7.1-2/21/2023-5: Digitaalselt allkirjastatud kiri (vt planeeringu lisad). Planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga: o Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. o Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse.  Elektrilevi OÜ, Marge Kasenurm 01.10.2021 projekti kooskõlastus nr 9962975469: digitaalselt allkirjastatud kiri (vt planeeringu lisad); Kooskõlastatud tingimustel: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.  Päästeameti Lõuna Päästekeskuse Ohutusjärelevalve büroo, nõunik Margo Lempu 19.10.2021. Kooskõlastus nr K-ML/45: digitaalallkirjade kinnitusleht Päästeameti poolt detailplaneeringu failide kooskõlastamise kohta (vt planeeringu lisad).  Maaeluministeerium, kantsler Tiina Saron 11.11.2021 kooskõlastus kirjaga nr 4.1- 5/1835-3: digitaalselt allkirjastatud kiri (vt planeeringu lisad). TERAV KERA OÜ Töö nr : DP - 15-20 TARTU MAAKOND, LUUNJA VALD , RÕÕMU KÜLA SIKU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING I KÖIDE-PLANEERING Detailplaneeringu koostamise korraldaja Luunja Vallavalitsus Planeer ingu koostamisest huvitatud isik Kristo Kasepalu Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper Maastikuarhitekt Merit Naruskberg Tartu 2 0 21 SISUKORD TOC \o "1-9" \t "Pealkiri 6;6;Pealkiri 5;5;Pealkiri 4;4;Pealkiri 3;3;Pealkiri 2;2;Pealkiri 1;1;Pealkiri 1;1;Pealkiri 1;1;Pealkiri 1;1;Pealkiri 2;2;Pealkiri 2;2;Pealkiri 2;2;Pealkiri 3;3;Pealkiri 3;3;Pealkiri 3;3;Pealkiri 44;3;Pealkiri 44;3;Pealkiri 44;3;Pealkiri 4;4;Pealkiri 4;4;Pealkiri 4;4;Pealkiri 5;5;Pealkiri 5;5;Pealkiri 5;5;Pealkiri 6;6;Pealkiri 6;6;Pealkiri 6;6" \h SELETUSKIRI PAGEREF _Toc63629028 \h 3 1. Ülesande koostamise alus PAGEREF _Toc63629029 \h 3 2. Detailplaneeringu koostaja PAGEREF _Toc63629030 \h 3 3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta PAGEREF _Toc63629031 \h 3 4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja uuringud PAGEREF _Toc63629032 \h 4 5. Olemasoleva olukorra iseloomustus PAGEREF _Toc63629033 \h 4 5.1. Planeeringuala maakasutus PAGEREF _Toc63629034 \h 4 5.2 Juurdepääsud ja teed PAGEREF _Toc63629035 \h 4 5.3 Haljastus ja maastik PAGEREF _Toc63629036 \h 4 5.4 Tehnovõrgud PAGEREF _Toc63629037 \h 4 5.5 Kitsendused PAGEREF _Toc63629038 \h 5 6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed PAGEREF _Toc63629039 \h 5 7. Planeeringu lahendus PAGEREF _Toc63629040 \h 6 7.1. Üldplaneeringu muutmise põhjendus PAGEREF _Toc63629041 \h 6 7.2. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine PAGEREF _Toc63629042 \h 8 7.3. Krundi ehitusõigus PAGEREF _Toc63629043 \h 8 7.4. Arhitektuurinõuded ehitistele PAGEREF _Toc63629044 \h 9 7.5. Krundi hoonestusala piiritlemine PAGEREF _Toc63629045 \h 9 7.6. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus PAGEREF _Toc63629046 \h 9 7.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted PAGEREF _Toc63629047 \h 10 7.8. Ehitistevahelised kujad PAGEREF _Toc63629048 \h 11 7.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad PAGEREF _Toc63629049 \h 11 7.9.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi PAGEREF _Toc63629050 \h 11 7.9.2. Kanalisatsioon ja sademevesi PAGEREF _Toc63629051 \h 12 7.9.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus PAGEREF _Toc63629052 \h 12 7.9.4. Soojavarustus PAGEREF _Toc63629053 \h 13 7.9.5. Sidevarustus PAGEREF _Toc63629054 \h 13 7.10. Keskkonnatingimuste seadmine PAGEREF _Toc63629055 \h 13 7.11. Servituutide vajaduse määramine PAGEREF _Toc63629056 \h 14 7.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine PAGEREF _Toc63629057 \h 14 7.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja PAGEREF _Toc63629058 \h 15 7.14. Tingimused planeeringu elluviimiseks PAGEREF _Toc63629059 \h 15 8. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte PAGEREF _Toc63629060 \h 16 JOONISED Situatsiooniskeem…………………………………………………………………………1 7 Olemasolev olukord………………………………………………………………………. 18 Planeeringuala mõjuala funktsionaalsete ja ehituslike seoste joonis. ………………. 19 Põhijoonis...............……………………………………………………………………….20 Tehnovõrkude planeering..……………………………………………………………….21 Planeeritud maakasutus ja kitsendused..……………………………………………….22 SELETUSKIRI Ülesande koostamise alus Detailplaneeringu koostamise aluseks on Luunja Vallavolikogu 23 .07. 20 20 .a. otsus nr 43 Rõõmu külas asuva Siku maaüksuse detailp laneeringu algatamise , detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise ning planeeringuala piiri, suuruse ja lähtetingimuste kinnitamise kohta . Planeeringu koostamise korraldajaks on Luunja Vallavalitsus. Planeeringu koostamisest huvitatud isiku ks on Kristo Kasepalu . Detailplaneeringu koostaja Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper (dipl. BD 002361) ja maastikuarhitekt-planeerija Merit Naruskberg (dipl. MD 002126). Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta Planeeringu eesmärk on kaaluda planeeringualale võimalusi ühe üksikelamu maa krundi moodustamiseks ja ehitusõiguse andmist üksikelamule ja abihoonetele. L isaks antakse lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsuteedele, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeringuala suurus on ca 5,27 ha. Üldplaneeringu kohaseks maakasutuse juhtotstarbeks on planeeringualal põllumajandusmaa. Planeeringuala põllumaa jääb üldplaneeringu ehitustingimuste kaardi alusel väärtusliku põllumaa koosseisu, kus on uute kruntide moodustamine keelatud . Elamukrundi moodustamine Siku maaüksuse väärtuslikule põllumaale läheb vastuollu üldplaneeringuga, mistõttu käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek Luunja valla üldplaneeringu muutmiseks. Andmed planeeritava maaüksuse kohta: nimi- Siku katastriüksus e tunnus- 43201:001:0977 ; maakasutuse sihtotstarve- 100% maatulundusmaa ; pindala- 5,27 ha. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja uuringud Luunja valla üldplaneering ; Tartu maakonnaplaneering 2030+ ; Alkranel OÜ poolt aprillis 2020 aastal koostatud . „ Luunja valla , Rõõmu küla Siku maaüksuse detailplaneeringu (DP) kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang “; Geodeesia OÜ (litsents nr 606 MA) poolt 25.09.2020. a koostatud geodeetiline alusplaan, töö nr GE-2412. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala asub Tartu maakonnas Luunja vallas Rõõmu külas ja hõlmab Siku maaüksust. Planeeringuala asukoht on näidatud joonisel 1 Situatsiooniskeem. 5.1. Planeeringuala maakasutus Siku maaüksuse maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Maaüksus on hoonestamata. 5.2 Juurdepääsud ja teed Siku maaüksusele on juurdepääs riigi kõrvalmaanteelt nr 22253 Rõõmu-Viira. Riigitee o n 9,0 m laiune kahesuunalise liiklusega asfaltkattega tee. Mõlemal pool sõiduteed on haljasribad, kõnniteed puuduvad. 5.3 Haljastus ja maastik Kõrghaljastuse moodustavad kinnistu edela osas kasvav väike harvik, grupis kasvavad põõsad ja mõned üksikult kasvavad lehtpuud. Ülejäänud kinnistu on heinamaa. Planeeringuala reljeef langeb loodest edela suunas , maapinna absoluutk õrgused jäävad vahemikku 67,13-58, 69 meetrit. Kinnistu kagu piiril asub kraav, mis on ümbritsevast maapinnast madalam (kraavi põhi 57.79 m). Planeeringuala on Luunja valla üldplaneeringuga määratud väärtuslikuks põllumaaks. Planeeringualal levivad Maa-ameti mullakaardi järgi näivleetunud mullad (LP), mille keskmine boniteet Eestis on ca 48,6 hindepunkti. Planeeringuala kagunurk jääb Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel keskmiselt kaitstud põhjaveega alale, ülejäänud planeeringuala jääb nõrgalt kaitstud põhjaveega alale. Eesti radooniriski levilate kaardi alusel paikneb Siku maaüksus normaalse radooniriskiga alal. 5.4 Tehnovõrgud Piki riigitee poolset ala kulgeb keskpinge (1-20 kV ) õhuliin. Siku maaüksusel puuduvad ühendused tehnovõrkudega. P laneeringuala idaosas paiknevad Timuski maaparandussüsteemi (2102360010360002) drenaažitorud. Planeeringuala jääb väljapoole Luunja valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni piirkonda. 5.5 Kitsendused Planeeringualale ulatub riigitee nr 22253 Rõõmu-Viira 30 meetri laiune kaitsevöönd . Siku maaüksuse kagu piiril asub Timuski avatud eesvool (21023600103600021M), lisaks jääb planeeringuala Timuski maaparandussüsteemi (2102360010360002) alale. Planeeringualale ulatub Timuski avatud eesvoolu kalda veekaitsevöönd 1 m ja kaitsevöönd 12 m. Planeeringualale ulatub 1-20 kV pingega elektri õhuliini kaitsevöönd , mis on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad 10 m laiused mõttelised vertikaaltasandid. Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on ära toodud joonisel 2 Olemasolev olukord . Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Luunja vald on Tartumaa idaosas Emajõe põhjakaldal asuv omavalitsus. Suuremateks keskusteks on Lohkva küla, Luunja alevik ja Kavastu küla. Planeeringuala paikneb Luunja valla läänepoolses osas Rõõmu külas ca 2,1 km kaugusel Tartu linna piirist. Planeeringuala asub hajaasustuses. L ähim bussipeatus (Lennu tee) asub planeeringuala kõrval. Lähim kauplus, kool ja lasteaed asuvad Tartu linnas, planeeringualast ca 2,3-2,4 km kaugusel. Planeeringuala piirneb põhjast 22253 Rõõmu-Viira tee L361, kirdest Sikupõllu, kagust Looga, edelast Õuna, läänest 22253 Rõõmu-Viira tee L33 ja loodest 22253 Rõõmu-Viira tee L35 maaüksustega. D etailplaneeringu ala lähipiirkonda jääb nii kompaktselt asustatud elamugruppe, kui ka hajaasustusele omast asustust. Maaüksuste suurused kontaktvööndis on varieeruvad. Planeeringuala ümbritsevad hoonestamata maatulundusmaa maaüksused jäävad vahemikku 3,99 - 18,66 ha ning hoonestatud maatulundusmaad jäävad vahemikku 2,63 - 3,09 ha. Elamumaa sihtotstarbega maaüksused jäävad vahemikku 1599 – 14054 m 2 . Planeeringualast põhja - ja kirde suunas asu vad elamumaa krundid , millest enamik on hoonestatud üksikelamute ja abihoonetega. Ida-, lõuna- ja läänesuunas asuvad maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused. Kaugemal edelasuunas asuvad hoonestatud elamumaa krundid. Planeeritava alaga idast piirneval Sikupõllu maaüksusel on koostamisel detailplaneering, mille eesmärk on kaaluda planeeringualale võimalusi ühe üksikelamu maa krundi moodustamiseks ja e hitusõiguse andmist üksikelamu ja abihoonete ehitamiseks . Planeeringuala k ontaktvööndis asuvad olemasolevad elamud on valdavalt kahesuguse arhitektuurse lahendusega , kas 1+katusekorrusega viilkatusega üksik elamud või ühekordse d madalama kaldelise kelp- või viilkatusega üksik elamu d . Erandiks on lähipiirkonnas Padila teel paiknevad modernsed üksik elamud, mis kõik on ehitatud sarnaste ühekordsete kaldkatustega hoonetena, millel lamekatuse st lisamaht . A bihooned piirkonnas kas ühe - või kahe korruselised. Hoonete välisviimistluses on kasutatud valdavalt puitlaudist , tellist , krohvi ja ümarpalki. Olemasolevatel hoonete katusematerjaliks on valdavalt plekk , kivi ja eterniit. Planeeringu lahendus Üldplaneeringu muutmise põhjendus Planeeringuga kavandatakse Siku maaüksusele elamumaa krundi moodustamine. 26. juuni 2008.a määrusega nr 8-1 kehtestatud Luunja valla üldplaneeringu kohaselt on maakasutuse juhtotstarbeks planeeringualal põllumajandusmaa. 117475 1964690 Planeeringuala 0 0 Planeeringuala 1224280 1158240 0 0 Kaart 1. Väljavõte Luunja valla üldplaneeringu ehitustingimuste kaardist. Elamukrun di moodustamine Siku kinnistu väärtuslikule põllumaale läheb vastuollu Luunja valla üldplaneeringuga. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek arvata planeeritud üksik elamumaa k rundi (POS 1) ala välja väärtusliku põllumaa koosseisust. 1259205 1164590 0 0 152400 1958340 Planeeringuala 0 0 Planeeringuala Kaart 2. Üldplaneeringu muudatuse ettepanek. Samuti tehakse ettepanek muuta üldplaneeringu seletuskirjas pkt 10. Väärtuslikud põllumaad tabelit nr 4 (lk 16), kuhu viia sisse põllumassiivi nr 3 pindala muudatus. Joonis 1. Üldplaneeringu seletuskirja muudatuse ettepanek. Kavandatav tegevus arvestab piirkonna maakasutust ja asustust - planeeringuga taotletakse hajaasustusele omast suurt (ligikaudu 1 ha) elamukrunti, kusjuures suurem osa planeeringualast säilib väärtusliku põllumaana . Detailplaneeringuala ühendustee asu koha valikul piki maaüksuse põhjapiiri ja elamumaa krundi l ala kaguosas on lähtutud põhimõttest, et säiliks võimalikult suur kompaktne põllu maa . E lamu ja juurdepääsutee ehitamine põhjustab küll väärtusliku põllumajandusmaa massiivi jagunemise mitmeks, kuid tagatud on , et iga moodustunud väärtusliku põllumajandusmaa massiiv on vähemalt kahe hektari suurune. Planeeringu realiseerumine ei vähendata oluliselt piirnevate põllumaade kompaktsust ega häiri nende haritavust. Detailplaneeringu ala jääb linna piirist ca 2 km kaugusele, mistõttu kavandatav tegevus vastavas asukohas on perspektiivikas ja selle elluviimise tingimused soodsad. Luunja vald on Lõuna-Eesti tõmbekeskuse Tartu linna lähivallaks , mistõttu on vallas suur nõudlus elamumaadele. Luunja valla üldplaneeringu koostamise ajal 2008. aastal ei olnud veel tajutud neid trende, mida ilmestab 2019 a. koostatud Tartu maakonnaplaneering 2030+ . Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb planeer inguala tiheasumi laienemisala l välispiiri lähedusse, millest edasi on kavandatud juba maaline piirkond. Seega detailplaneeringuga kavandatud ei ole maakasutuselt ja visioonilt vastuolus Tartu maakonnaplaneeringule 2030+. Kehtiva üldplaneeringu muutmine on vajalik, kuna sellega arvestatakse piirkonna arengusuunda ja m itmekesistatakse ala kasutust . Planeeringulahendusega tagatakse üldplaneeringu kohased hajaasustuse tingimused. Planeeringulahendus toetab üldisi üldplaneeringu poolt seatud arengusuundi ja edasisi planeerimispõhimõtteid. Planeeritud elamumaa krunt on kooskõlas piirkonnale omase õuemaa suurusega ja k avandatav haakub juba lähipiirkonnas olemasolevate elamumaade üldasetuse põhimõtetega . Kavandatav hoonestus on proportsionaalses mahus piirkonna hoonestusega. Hoonete arhitektuursete tingimuste määramisel on silmas p eetud piirkonna hoonestus- ja ehitustavasid. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on arvestatud maastikustruktuuri säilitamise põhimõtetega ning planeeringualaga piirnevate talukohtade privaatsusootuse säilimisega. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Planeeringuga moodustatakse kokku neli krunti: loodeosas perspektiivse kergliiklustee tarbeks tee ja tänava maa suurusega 1387 m 2 , põhja- ja loodeosas juurdepääsutee tarbeks tee ja tänava maa suurusega 2126 m 2 , kaguosas üksikelamu maa krunt suurusega 16721 m 2 ja ülejäänud alal säilitatakse maatulundusmaa krunt suurusega 3 2428 m 2 . K runtide piirid on esitatud joonisel 4 Põhijoonis . Andmed planeeritavate kruntide kohta on esitatud joonisel 6 Planeeritud maakasutus ja kitsendused. Krun di ehitusõigus Krundi ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoo nete lubatud maksimaalne kõrgus ; 5) hoonete suurim lubatud sügavus. Planeeritud kruntide ehitusõigus on esitatud joonisel 4 P õhi joonis . Ehitiste kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51. P OS 1 kinnistu ehitiste lubatud kasutamise otstarbed on: 11101 üksikelamu; 12744 elamu abihoone. Arhitektuurinõuded ehitistele Hoonete pr ojekteerimisel planeeritud krundile POS 1 arvestada joonisel nr 4 Põhijoonis toodud arhitektuursete tingimustega. Uute hoonete lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga. Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele: Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaaegne ja kõrgetasemeline, keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav. Projekteeritavad hooned peavad olema sarnase arhitektuurse käekirjaga ning sobima piirkonna üldise arhitektuurse ilmega. Erinevate hoonete juures tuleb kasutada ühesuguseid materjale ning kokkusobivat värvilahendust. Hoonete värvilahendus es eelistada looduslähedasi ja vähedomineerivaid toone. Keelatud on: Imiteerivad materjalid. Erksad, intensiivsed ja „ultra“ -värvitoonid. Krundi hoonestusala piiritlemine Detailplaneer inguga on määratud krundile POS 1 hoonestusala , mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on ehitusõiguses toodud hoonete püstitamine keelatud , kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine (nt prügimaja, jalgrataste varjualus ed, mänguväljak). Hoonestusala piires on lubatud ka teede, parklate , tehnovõrkude ja haljasalade kavandamine. Planeeritud hoonestusala on seotud krundi piiridega. Joonisel nr 4 Põhijoonis näidatud hoonestusala on krundil suurem, kui tegelik lubatud suurim ehitisealune pind. Suurem hoonestusala lubab vabamalt valida projekteerimise käigus hoonete kuju ja konfiguratsiooni, arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Hoonete vahelised vähimad lubatud kaugused on esitatud pkt. 5.9. Planeeringu joonisel 4 on toodud planeeritavate hoonete võimalik illustratiivne paiknemine hoonestusalas. Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on krundile POS 1 lubatud ehitada hoonestusalasse kolm kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga hoonet (nt grillmaja, kasvuhoone jms) arvestades t ehnovõrkude kaitsevööndeid ja tuleohutuskujasid. Kuni 20 m² hoonete asukoht peab haakuma elamu ja abihoonetega ning nende asukoht ja visuaalne lahendus peab olema kooskõlastatud omavalitsusega . T ee maa-ala d , liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Maanteeameti poolt väljastatud seisukohtadega detailplaneeringu koostamiseks (08.06.2020 nr 15-2/20/24741-2). Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 22253 Rõõmu-Viira km 2,07-2,22, mille keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1560 autot. Planeeringuala le ulatub riigitee nr 22253 Rõõmu-Viira kaitsevööndis, mis on äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m. Kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg-le 2 ja §72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordi ameti nõusolekul vastavalt EhS §70 lg 3. Tee kaitsevööndisse hoonestust, parkimisalasid ja tehnovõrke kavandatud ei ole. Joonistele on kantud planeeritud objektide kaugused riigitee sõiduteekatte servast. Planeeringu joonis el 4 Põhijoonis on näidatud ning planeeringu lahenduse koostamisel on arvestatud ristumiskoha nähtavuskolmnurga, riigiteele vajaliku külgnähtavusega ja vaba ruumi nõudega. Lähtutud on majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ punktist 2.4.6. külgnähtavus projektkiirusel 80 km/h rahuldaval tasemel, tabel 2.14, punktist 2.5.2 vaba ruum projektkiirusel 80 km/h rahuldaval tasemel, tabel 2.17 ning punktist 5.2.7 nähtavuskaugused projektkiirusel 70 km/h rahuldaval tasemel, tabel 5.1 ja tabel 5.2. Juurdepääs planeeri tavale alale säilib olemasolev ast ristumiskoh ast riigiteelt km 2,153 , täiend avate ristumiskohtade rajamine riigiteelt on keelatud . Elamu- ja maatulundusmaa kinnistutele j uurdepääsu tagamiseks on planeeringuala põhja- ja kirdeserva planeeritud 6,5 m laiune tänava koridor. P laneeritud sõidutee on 3,5 m laiune ja kahele poole teed on kavandatud 1,5 m laiused haljasribad. Vastavalt üldplaneeringu le on riigitee äärde kavandatud 3,0 m laiune perspektiivne kergliiklustee, mis tagab planeeringuala ühendus e Tartu linna kergliiklusteede võrguga . Kergliiklustee jaoks on planeeritud min 9,5 meetri laiune tee koridor . Krun did POS 3 ja POS 4 on planeeritud transpordimaa sihtotstarbega krun tidek s . Krunt POS 4 võõrandatakse vallale . Krun dile POS 3 planeeritud tee kasutamise vastu puudub avalik huvi, kuna see teenindab kahte kinnistut ja s eetõttu s ellele avaliku kasutuse vajaduse määramine ei ole põhjendatud. Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt , t äpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus. Sõidusuunad, planeeritud sõidu tee ja perspektiivne kergliiklustee , juurdepääsud kruntidele , tagatud külgnähtavus, vaba ruumi nõue ja nähtavuskolmnurgad on esitatud joonisel nr 4 Põhijoonis . Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Olemasoleva haljastuse likvideerimisel ja uue rajamisel tuleb arvestada järgnevaga: Ala peab olema heakorrastatud. POS 1 k rundil on ette nähtud säilitada olemasolevad üksikult kasvavad lehtpuud ja korrastada harvik. Võsa on ette nähtud likvideerida. POS 1 k rundi kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 20 % krundi pinnast (täiskasvanud puude võra pindala järgi). Soovitav on tagada, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse võrra eemale. Kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku paigutusega. Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada kõrghaljastust. Arvestades planeeritud elamukrundi suurust ja ümbritsevat väljakujunenud maastikupilti on soovitav aiaga piirata vaid POS 1 krundil hooneid ümbritsev õueala. Piirete rajamisel krundile tuleb arvestada järgnevaga: Piirded peavad moodustama hoonetega ühtse terviku. Piirded peavad olema läbipaistvad (hõre puitlippaed vms) või kasutada võrkaia lahendusi (sh võrkpaneelaeda) või võrkaeda (sh võrkpaneelaeda) koos hekkide mahuga. Krun dil e rajatavad piirded peavad tüübilt ja värvitooni(de)lt sobima ümbritseva keskkonnaga, hoonete tüübi, värvitooni(de)ga ja välisviimistlusmaterjalidega. Krunti võib piirata ka ainult hekiga. Ehitistevahelised kujad Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Detailplaneeringualal lubatud hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Ehitis t e täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus. Tehnovõr kude ja –rajatiste asukohad Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel 5 T ehnovõrkude planeering . Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mida täpsustatakse projekteerimise käigus. Veevarustus ja tuletõrjevesi Krundi POS 1 veevarustus on lahendatud krundile planeeritud puurkaevu baasil. Planeeritav arvutuslik maksimaalne veetarbimine on 0,4 m³/d. Vastavalt Veeseaduse § 154 lg 3 on puurkaevu hooldusala 10 m (vett võetakse alla kümme kuupmeetri ööpäevas). Veeseaduse § 127 lg 1 alusel heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit hooldusala välispiirist. Planeeritud puurkaevu ja imbsüsteemi omavaheline kaugus vastab Veeseaduse § 127 lg 1 nõutule. Detailplaneeringuala asub EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ alusel hajaasustuses, kus naaberkinnistute hoonete vahel on tagatud 40 meetrit. Lähim tuletõrje veevõtukoht paikneb edelasuunas Tuuleaasa tee ja Kaalukoja tee ristmikul , mis jääb planeeringualast ca 1,5 km kaugusele. Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada siseministri 18.02.2021 a. määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“, mille § 7 lg 6 alusel I kasutusviisiga hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Kanalisatsioon ja sademevesi POS 1 krundi reovesi on ette nähtud juhtida krundile planeeritud pealt kinnisesse bio loogilise puhastustsükliga oma puhastisse koos imbsüsteemiga ( alus Veeseadus § 124 ja Keskkonnaministri 08.11.2019 a määrus nr 61 § 8 punkt 4 ). Reoveekanalisatsioonisüsteemi sh bio loogilise oma puhasti täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus. Reovee puhastamine toimub vastavalt seadusandlusele ja projektile. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus 1 “ § 5 on omapuhasti kuja vähemalt 10 meetrit (v.a. septiku korral), septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 meetrit. Planeeritav arvutuslik maksimaalne reoveehulk on nagu arvestuslik veetarbiminegi 0,4 m³/d. Krun di vertikaalplaneerimine lahendatakse projekteerimise käigus. Krundi maapinna kõrguste muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda. Sademevesi immutatakse krundi siseselt. Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimiseks vajalikud kalded lahendatakse ehitusprojektiga. Projekti koostamisel tuleb tagada sademevee mittevalgumine kõrvalkinnistutele. Planeeringuala kaguosa asub Timuski maaparandussüsteemi ( 2102360010360002 ) alal. Drenaažisüsteemi säilitamise vajalikkuse osas on koostööd tehtud P õllumajandus- ja Toiduameti Lõuna regiooni Tartu esindusega. Ku na POS 1 hoonestusalale jäävad drenaažitorude ülemised otsad, siis puudub planeeringualal vajadus olemasolevate torustike säilitamiseks või rekonstrueerimiseks . Samuti puudub vajadus rekonstrueerida Õuna maaüksuse lt (katastritunnus 43201:001:0975) lähtuvat drenaažitoru, sest torustikul kasvab mets ja toru stiku töötamine on seetõttu küsitav. Õuna maaüksuse omanik saab vajadusel rekonstrueerida drenaaži omal kinnistul Siku maaüksust kaasamata. Elektrivarustus ja välisvalgustus Elektrivarustus on lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 359439 . POS 1 krundi elektrivarustus on tagatud Rõõmu 15/0,4 kV alajaama F1 fiidri baasil. Olemasolevast õhuliini mastist nähakse ette kinnistule 0,4 kV maakaabelliin. POS 1 krundi elektrivarustuseks on planeeritud krundi piirile juurdepääsutee kõrvale 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilbi täpne asukoht määratakse väliselektrivõrgu projektiga. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist objekti peajaotuskilpi on ette nähtud maakaabliga. Liitumiskilbist elektripaigaldise peakilpi projekteerib ja ehitab Tarbija oma vajadustele vastava liini. Kaablite kaitsetsooniks on 1,0 m kaablist mõlemale poole. Krundisisene välisvalgustus lahendatakse edasise projekteerimise käigus. Soojavarustus POS 1 k run dile on määratud lokaalne soojavarustus. Võimalikud kütteallikad on elektri-, soojuspump- (sh maakütte tüüpi soojuspump), õli- või tahkeküte ja päikesepaneelid (katuse või fassaadi tasapinnas, maapinnal kõrgusega kuni 2,0 m). Maaküttelahenduste valikul, projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada dokumentatsiooniga „Maaküte Tartus“ (Maves OÜ, 2019). Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi. Sidevarustus Planeeringuga ei nähta ette uut ühendust. Sidevarustus lahendatakse mobiilside kaudu. Keskkonnatingimus te seadmine Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastamist. Planeeringu koostamisel lähtutakse säästva arengu printsiipidest ja järgitakse kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõtteid. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara. Jäätmekäitlus lahendada planeeringualal kinniste kogumismahutite abil, kus eri liiki olmejäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Orgaanilised jäätmed komposteerida omal krundil kinnises kompostris. Jäätmete käitlemine korraldatakse vastavalt Luunja valla jäätmehoolduseeskirjale. Prügikonteineri(te) paiknemine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. Planeeringuala piirneb riigiteega nr 22253 Rõõmu-Viira, mille läheduses tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsiooni, õhusaaste). Maantee amet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigiteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Transpordi amet ja Luunja Vallavalitsus ei võta kohustusi normatiive ületavate keskkonnaparameetrite osas, kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. Leevendava meetmena on planeeringus kavandatud elamumaa krunt riigimaanteest võimalikult kaugele . P laneeritud hoonestusala piir jääb riigimaantee servast detailplaneeringuala piires 27 8,5 kuni 32 4,8 m eetri kaugusele ja hoonestusala lähim nurk jääb maanteest põiki üle naaberkinnistu 248,9 meetri kaugusele . Võttes aluseks Maa-ameti müraandmete kaardirakenduse ja võrreldes läbi viidud mürauuringuid (arvestades sh ala liiklussagedust ja kiiruspiirangut) ei esine nii kaugel maanteest enam müranormide ületamist. Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel arvestada et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 normtasemeid. Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja tagada, et paigaldatavate tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud. Heitvesi juhtida pinnasesse vastavalt Veeseaduse §-s 127 ja §-s 127 nõuetele. Sademevesi juhtida pinnasesse vastavalt Veeseaduse §-s 129 nõuetele. Planeeringualale ulatuva Timuski eesvoolu kalda veekaitsevööndi mõiste ning piirangud on toodud Veeseaduses §-s 118 ja §-s 119 ( RT I, 22.02.2019, 1 ). Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi mõiste ning kitsendused on toodud maaeluministri 10.12.2018 määruses nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ §-s 2 ja §-s 4. Servituutide vajaduse määramine Detailplaneeringuga määratakse vajadus servituutide seadmiseks võrguettevõtjate kasuks . Servituut seatakse kehtestatud planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele Servituudi seadmise vajadusega ala on näidatud planeeringu joonisel 6 P laneeritud maakasutus ja kitsendused . Detailplaneering ualal on vajadus seada järgmised servituudid : p iki POS 2 loode serva kulgevale olemasolevale keskpinge elektri õhuliinile ; k rundile P OS 3 juurdepääsuservituu t kruntide P OS 1 ja P OS 2 kasuks ; p iki Sikupõllu maaüksuse loodeserva planeeritud elektrikaablile ja jaotuskilbile. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud: territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine); Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada: jälgitavus (võimalusel nt ka videovalve); teealade korrashoid; võõrastele piiratud juurdepääs eraalale; kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus; vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, piirded). Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt planeeritud kruntide igakordsete omanike poolt. Tingimused planeeringu elluviimiseks Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeritud krundi POS 1 ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja poolt. Krundi igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul. Planeeringuga ei kaasne vallale kohustust avalikult kasutatava tee väljaehitamiseks või vastavate kulude kandmiseks. Kavandatavatele hoonetele ehitusloa väljastamise eelduseks on planeeringukohaste kinnistute moodustamine. K rundil Pos 3 tee väljaehitamine ja krundi Pos 4 Luunja vallale võõrandamine on ehituslubade väljastamise eelduseks. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehti vatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule. Enne ei väljastata hoonetele kasutuslubasid kui on välja ehitatud tehnovõrgud . Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordi ametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tu leb taotleda nõuded projektile Transpordi ametilt. Transpordi amet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Krundil e POS 4 k ergliiklustee väljaehitamine ei ole detailplaneeringu elluviimise tingimus . Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte Planeeringu on kooskõlastanud: Põllumajandus- ja Toiduamet , peaspetsialist Margus Türk 2 9.09 .2021. Põllumajandus- ja Toiduamet nõustub esitatud planeeringu lahendusega ja kooskõlastab Siku maaüksuse detailplaneeringu alljärgneval tingimustel: kõik planeeringualale kavandatavate ehitiste ehitusloa eelnõud (ning järgnevalt kasutusloa eelnõud) tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga (maaparandusseaduse (edaspidi MaaParS ) § 50). eesvoolu kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele ( MaaParS § 48 lg 2). Digitaalselt allkirja s tatud kiri (vt planeeringu lisad). Transpordiamet , projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksuse juhtivspetsialist Marek Lind 29.09.2021 kooskõlastus kirjaga nr 7.1-2/21/ 2023-5 : Digitaalselt allkirjastatud kiri (vt planeeringu lisad). P laneeringu elluviimisel arvestada järgnevaga: Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse. Elektrilevi OÜ , Ma rge Kasenurm 01.10.2021 projekti kooskõlastus nr 9962975469 : digitaalselt allkirjastatud kiri (vt planeeringu lisad); Kooskõlastatud tingimustel: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Päästeameti Lõuna Päästekeskuse Ohutusjärelevalve büroo , nõunik Margo Lempu 19.10.2021. Kooskõlastus nr K-ML/45: digitaalallkirjade kinnitusleht Päästeameti poolt detailplaneeringu failide kooskõlastamise kohta (vt planeeringu lisad). Maaeluministeerium , kantsler Tiina Saron 11.11 .2021 kooskõlastus kirjaga nr 4.1-5/1835-3 : digitaalselt allkirjasta tud kiri (vt planeeringu lisad) . Rõõmu külas Siku maaüksuse detailplaneeringu jooniste üldine info Kihtide koostamiseks kasutati Autodesk AutoCAD 2018 Esituskujude mõõtkava 1:500 Digitaalsete kihtide koostaja Merit Naruskberg Kihi/faili nimetus Sisu kirjeldus Muu oluline info DP_plan_ala Planeeringuala DP_krunt Krunt Tärkandmed seotud positsiooni nr-ga, mis asu b kihil DP_krunt_objectID DP_krunt_objectID Krundi Positsiooni number DP_hoonestus Hoonestusala Tärkandmed seotud positsiooni nr-ga, mis asu b kihil DP_krunt_objectID DP_transp_ soidutee Sõidutee DP_transp_kergliiklustee Perspektiivne kergliiklustee DP_tehno_vesi Tehnovõrgud Veetoru DP_tehno_kanal Tehnovõrgud Isevoolne kanalisatsioonitoru DP_tehno_kanal_objectID Tehnovõrgu identifikaator DP_tehno_elekter Tehnovõrgud Madalpinge elektrikaabel DP_tehno_elekter_objectID Tehnovõrgu identifikaator DP_tehno_puurkaev Tehnovõrgud Puurkaev DP_tehno_omapuhasti Tehnovõrgud Omapuhasti DP_tehno_imbvaljak Tehnovõrgud Imbväljak DP_tehno_liitumiskilp Tehnovõrgud Liitumiskilp DP_haljastus_sailitav_puu Haljastus Säilitatav puu DP_haljastus_sailitav_puu_objectID Haljastuse identifikaator DP_haljastus_sailitav_poosas Haljastus Säilitatav põõsas DP_haljastus_sailitav_poosas_objectID Haljastuse identifikaator DP_haljastus_sailitav_harvik Haljastus Säilitatav harvik DP_kuja_omapuhasti Kuja Omapuhasti kuja DP_kuja_imbvaljak Kuja Imbväljaku kuja DP_servituut_tehno Servituut Tehnovõrgu talumise servituut DP_servituut_juurdepaas Servituut Juurdepääsu servituut LUUNJA VALLAVOLIKOGU OTSUS Luunja 28. aprill 2022 nr 22 Sirgu külas Toominga maaüksuse detailplaneeringu kehtestamine Sirgu külas Toominga maaüksuse detailplaneeringu koostamine on algatatud Luunja Vallavolikogu 27.02.2020 otsusega nr 4. Sama otsusega on otsustatud jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeringuala suurusega ligikaudu 2,5 ha hõlmab Sirgu külas Toominga maaüksust katastritunnusega 43201:002:0090. Planeeringu koostamise eesmärk on kaaluda planeeringualale võimalusi ühe täiendava üksikelamu maa krundi moodustamiseks ja ehitusõiguse andmist üksikelamule ja abihoonetele. Detailplaneeringuga jagatakse Toominga maaüksus kolmeks krundiks: üks pereelamu maa krunt suurusega 13 982 m², millel säilitataks olemasolev üksikelamu kompleks, üks uus pereelamu maa krunt suurusega 10 112 m², millele antakse ehitusõigus üksikelamu ja abihoonete rajamiseks ning üks tee maa krunt suurusega 959 m² olemasolevale juurdepääsuteele. Uuele ehituskrundile Pos 2 antakse ehitusõigus üksikelamu ja kuni kahe abihoone rajamiseks ehitisealuse pindalaga kokku kuni 500 ². Elamu on lubatud kahekorruseline ja kuni 8,5 m kõrgune, abihooned ühekorruselised ja kuni 5 m kõrgused, põhihoone katusekalle on lubatud 30-45 kraadi. Elamukruntide veevarustus on lahendatud ühiskasutatava puurkaevu baasil, lisaks säilib olemasolev salvkaev Pos 1 krundile. Pos 1 krundil säilib olemasolev omapuhasti koos imbsüsteemiga. Pos 2 krundi reovesi on ette nähtud juhtida krundile planeeritud biopuhastisse koos imbsüsteemiga. Sademevesi immutatakse kruntide siseselt. Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Juurdepääs planeeringualale tagatakse Kaspre teelt, mis on planeeringuala ulatuses välja krunditud eraldi transpordimaaks ja on ette nähtud võõrandada vallale. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Luunja valla üldplaneeringu muutmiseks. Planeeringuala jääb üldplaneeringu ehitustingimuste kaardi alusel väärtusliku põllumaa koosseisu, millistel on uute kruntide moodustamine keelatud. Planeeringuala ei kuulu tegelikkuses põllumassiivi koosseisu ja on kasutusest väljas. Suurem põllumassiiv asub planeeringualast läänes. Planeeringualal asuv põllumaa osas, kuhu uut elamukrunti soovitakse rajada, on ümbritsetud hekiga, millest tuleneb teatud maastikuline eraldatus naabruse põllumassiividest ning planeeringu realiseerumine ei vähenda piirnevate põllumaade kompaktsust ega häiri maa haritavust. Planeeringuga kavandatakse põllumajandusliku kasutuseta alale uut kasutust. Planeeringualale kavandatakse hajaasustusele omaseid krunte suurusega üle 1 ha. Toominga kinnistule kavandatava tegevusega tagatakse üldplaneeringu kohased hajaasustuse tingimused. Detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele on koostatud Adepte Ekspert OÜ poolt keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Adepte Ekspert OÜ töös jõuti järeldusele, et planeeringu elluviimisel ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist. Detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek toimus 10.02–11.03.2021 ning avalik arutelu 12.04.2021 Luunja vallamajas. Enne vastuvõtmist on detailplaneeringu kooskõlastanud Päästeamet Margo Lempu 12.10.2021 digiallkirjaga, Põllumajandus- ja Toiduamet 30.09.2021 kirjaga nr 6.2-2/42088 ja Kaitseministeerium 08.10.2021 kirjaga nr 12-1/21/234. Planeeringu on heaks kiitnud Elektrilevi OÜ. Planeeringule laekus üks kirjalik avaldus arvamustega, millistega on planeeringus arvestatud. Detailplaneering võeti vastu Luunja Vallavolikogu 15.12.2021 otsusega nr 62 ning suunati avalikule väljapanekule, mis toimus 10.01–08.02.2022 Luunja vallamajas ja valla veebilehel. Avaliku väljapaneku kestel laekus planeeringu kohta kirjalikke arvamusi ühelt naaberkinnistu omanikult, mis võeti arvesse. 23.02.2022 esitas Luunja Vallavalitsus detailplaneeringu heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium andis oma kirjaga 31.03.2022 nr 15-3/1994-2 planeeringule heakskiidu. Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringus lahendatud planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu ülesanded ja planeeringu menetlus on läbi viidud planeerimisseaduse kohaselt. Detailplaneering ei vasta 2008. aastal kehtestatud Luunja valla üldplaneeringule ning selle menetlus on läbi viidud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldavale detailplaneeringule kohalduvate nõuete kohaselt. Arvestades kehtivat Tartumaa maakonnaplaneeringut leiab Rahandusministeerium, et puuduvad takistavad asjaolud kehtiva Luunja valla üldplaneeringu muutmiseks Toominga maaüksuse detailplaneeringus tehtud ettepaneku kohaselt. Üldplaneeringu muutmise ettepanek arvestab tasakaalustatult nii väärtusliku põllumajandusmaa kui ka hajaasustusele omase asustuse säilimise tagamist. Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31, planeerimisseaduse § 91 lg 1, TERAV KERA OÜ koostatud Sirgu külas Toominga maaüksuse detailplaneeringu toimiku (DP-09-20) Luunja Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Kehtestada Sirgu külas Toominga maaüksuse detailplaneering vastavalt lisale 1*. 2. Planeeringu elluviimisega ei kaasne kohalikule omavalitsusele kohustust avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ning sademeveekanalisatsiooni välja ehitamiseks või rekonstrueerimiseks või vastavate kulude kandmiseks. 3. Vallavalitsus ei väljasta ehituslubasid detailplaneeringualale planeeritud hoonete ehitamiseks enne detailplaneeringujärgse transpordimaa krundi Pos 3 vallale võõrandamist. 4. Vallavalitsusel kanda muudatus üldplaneeringusse. 5. Vallavalitsusel korraldada planeeringu kehtestamisest teavitamine. 6. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 7. Otsuse peale võib esitada Luunja Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul teatavakstegemisest või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. *Lisa 1: Sirgu külas Toominga maaüksuse detailplaneering. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Vahejõe vallavolikogu esimees TERAV KERA OÜ Sarapuu 2, Tartu 50705 tel. 555 481 55 reg. nr. 11319822 e-post: [email protected] a/a: EE702200221034629731 Töö nr: DP-09-20 TARTU MAAKOND, LUUNJA VALD, SIRGU KÜLA TOOMINGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING I KÖIDE-PLANEERING Detailplaneeringu koostamise korraldaja Luunja Vallavalitsus Planeeringu koostamisest huvitatud isik Anu Markus Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper Maastikuarhitekt-planeerija Merit Naruskberg Tartu 2021 TOOMINGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 2 SISUKORD SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3 1. Ülesande koostamise alus............................................................................................ 3 2. Detailplaneeringu koostaja ........................................................................................... 3 3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ................................................... 3 4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja uuringud ........................................................ 4 5. Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................................. 4 5.1. Planeeringuala maakasutus........................................................................................... 4 5.2 Juurdepääsud ja teed ..................................................................................................... 4 5.3 Haljastus ja maastik ........................................................................................................ 4 5.4 Tehnovõrgud ................................................................................................................... 5 5.5 Kitsendused .................................................................................................................... 5 6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................. 5 7. Planeeringu lahendus................................................................................................... 6 7.1. Üldplaneeringu muutmise põhjendus ..................................................................... 6 7.2. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ............................................................ 9 7.3. Kruntide ehitusõigus ............................................................................................... 9 7.4. Arhitektuurinõuded ehitistele ................................................................................ 10 7.5. Kruntide hoonestusala piiritlemine ........................................................................ 10 7.6. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ........................................................... 11 7.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ............................................................... 11 7.8. Ehitistevahelised kujad ......................................................................................... 12 7.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ................................................................... 12 7.9.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi ....................................................................................12 7.9.2. Kanalisatsioon ja sademevesi .................................................................................13 7.9.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus .............................................................................14 7.9.4. Soojavarustus .........................................................................................................14 7.9.5. Sidevarustus ...........................................................................................................14 7.10. Keskkonnatingimuste seadmine ........................................................................... 14 7.11. Servituutide vajaduse määramine ........................................................................ 15 7.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine .......................... 15 7.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ...................... 16 7.14. Planeeringu rakendamise võimalused .................................................................. 16 8. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte ..........................................................................18 JOONISED 1. Situatsiooniskeem .......................................................................................................19 2. Olemasolev olukord.....................................................................................................20 3. Planeeringuala mõjuala funktsionaalsete ja ehituslike seoste joonis ...........................21 4. Põhijoonis ...................................................................................................................22 5. Tehnovõrkude planeering ............................................................................................23 6. Planeeritud kitsendused ..............................................................................................24 TERAV KERA OÜ TOOMINGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 3 SELETUSKIRI 1. Ülesande koostamise alus Detailplaneeringu koostamise aluseks on Luunja Vallavolikogu 27.02.2020.a. otsus nr 4 Sirgu külas asuva Toominga maaüksuse detailplaneeringu algatamise, lähteseisukohtade kinnitamise ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta. Planeeringu koostamise korraldajaks on Luunja Vallavalitsus. Planeeringu koostamisest huvitatud isikuks on Anu Markus. 2. Detailplaneeringu koostaja Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper (dipl. BD 002361, magistritasemele vastav) ja maastikuarhitekt-planeerija Merit Naruskberg (dipl. MD 002126, magistrikraad). 3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta Planeeringu eesmärk on kaaluda planeeringualale võimalusi ühe täiendava üksikelamu maa krundi moodustamiseks ja ehitusõiguse andmist üksikelamule ja abihoonetele. Lisaks antakse lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsuteedele, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeringuala suurus on 2,51 ha. Üldplaneeringu kohaseks maakasutuse juhtotstarbeks on planeeringualal põllumajandusmaa. Planeeringuala põllumaa jääb üldplaneeringu ehitustingimuste kaardi alusel väärtusliku põllumaa koosseisu, kus on uute kruntide moodustamine keelatud. Elamukruntide moodustamine Toominga maaüksuse väärtuslikule põllumaale läheb vastuollu Luunja valla üldplaneeringuga, mistõttu käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek Luunja valla üldplaneeringu muutmiseks. Andmed planeeritava maaüksuse kohta:  nimi- Toominga (katastriüksus nr 43201:002:0090);  maakasutuse sihtotstarve- 100% maatulundusmaa;  pindala- 2,51 ha. TERAV KERA OÜ TOOMINGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 4 4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja uuringud  Luunja valla üldplaneering;  Tartumaa maakonnaplaneering 2030+;  Geodeesia OÜ (litsents nr 606 MA) poolt 15.02.2020.a. koostatud geodeetiline alusplaan, töö number GE-2136;  Adepte Ekspert OÜ poolt septembris 2019 aastal (täiendatud jaanuar 2020) koostatud „Luunja vallas Sirgu külas Toominga kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“;  Luunja Vallavalitsuse poolt 03.11.2020 väljastatud ehitusluba nr 2012271/36972 puurkaevu ehitamiseks. 5. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala asub Luunja vallas Sirgu külas ja hõlmab Toominga maaüksust. Planeeringuala asukoht on näidatud joonisel 1 Situatsiooniskeem. 5.1. Planeeringuala maakasutus Toominga maaüksuse maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Maaüksuse põhjapoolses osas asub talukompleksiga õueala ja lõunapoolne osa on geoaluse järgi rohu- ja põllumaa. Detailplaneeringualal asub olemasolev üksikelamu (ehr kood: 120310110), saun (ehr kood: 120738015) ja abihoone (ehr kood: 120772824). 5.2 Juurdepääsud ja teed Toominga maaüksusele on juurdepääs Kaspre teelt, mis viib edasi riigi kõrvalmaanteele nr 22250 Luunja-Kavastu-Koosa. Kaspre tee on 3,2 m laiune kohaliku tähtsusega kahesuunalise liiklusega kruusakattega tee. Mõlemal pool sõiduteed on haljasribad, kõnniteed puuduvad. 5.3 Haljastus ja maastik Kõrghaljastuse moodustavad planeeringuala põhjaservas kasvav puistu, põhjapoolses keskosas kasvav noorendik ja õuealal kasvavad viljapuud. Toominga maaüksuse lõuna- ja läänepiiril kasvab hekk ning idaservas lehtpuude rivi. Planeeringuala reljeef langeb loodest kagu suunas. Maapinna absoluutkõrgused jäävad detailplaneeringualal vahemikku 45.48 (loodeosa) ja 42.10 meetrit (ala kaguosas). Planeeringuala on Luunja valla üldplaneeringuga täies ulatuses määratud Sirgu küla väärtuslikuks põllumaaks. Planeeringualal levivad Maa-ameti mullakaardi järgi näivleetunud mullad (LP), mille keskmine boniteet Eestis on ca 48,6 hindepunkti. Planeeringuala asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi alusel nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Lähima Päikese maaüksusel (kü tunnus 43201:002:0194) paikneva puurkaevu (PRK0054033) läbilõike andmete alusel võib põhjaveekihti lugeda pigem keskmiselt kaitstuks. TERAV KERA OÜ TOOMINGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 5 Eesti radooniriski levilate kaardi alusel paikneb Toominga maaüksus alal, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid ja hoonete siseõhus võib olla radoonisisaldus kõrge. 5.4 Tehnovõrgud Planeeringuala jääb väljapoole Luunja valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni piirkonda. Toominga maaüksuse hoonetel on lokaalne veevarustus salvkaevu baasil, samuti lokaalne kanalisatsioon omapuhasti ja imbsüsteemiga. Soojavarustuse tagamiseks on lokaalne kohtküte (tahkel kütusel). Elektrivarustus on Elektrilevi OÜ-le kuuluva 0,4 kV (Tamme) elektriõhuliini baasil. 5.5 Kitsendused Toominga maaüksus asub Sirgu Maaparandusühistu tegevuspiirkonna alal (80420265) ja osaliselt (idaosa) Sirgu maaparandussüsteemi alal (102360010240001). Toominga maaüksuse põhjaosa jääb vähesele määral ka AKI maaparandussüsteemi maa-alale (2102360010240002). Planeeringualale ulatub riigikaitselise ehitise Luunja linnak piiranguvöönd töövõime säilitamiseks, mis on Akki metsas paikneva kinnistu piirist kuni 2000 m (vastavalt Kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 avalikule lisale 1). Planeeringualale ulatub elektri õhuliini kaitsevöönd, mis on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad 2 m laiused mõttelised vertikaaltasandid. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus'“ §5 on olemasoleva omapuhasti kuja 10 meetrit (v.a. septikul), septiku kuja on vähemalt 5 meetrit. Vastavalt Veeseaduse §154 lg 3 on olemasoleva salvkaevu hooldusala 10 m. Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on ära toodud joonisel 2 Olemasolev olukord. 6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Luunja vald on Tartumaa idaosas Emajõe põhjakaldal asuv omavalitsus. Suuremateks keskusteks on Lohkva küla, Luunja alevik ja Kavastu küla. Planeeringuala paikneb Luunja valla lõunapoolses keskosas Sirgu külas, ca 1,1 kilomeetri kaugusel Luunja aleviku piirist. Planeeritav ala jääb Tartu linnast ca 8,4 km kaugusele. Planeeringuala asub hajaasustuses. Lähim bussipeatus (Kalda) asub planeeringualast kagusuunas ca 0,6 kilomeetri kaugusel. Lähim kauplus, kool ja lasteaed asuvad Luunja alevikus planeeritavast alast ca 2,2-2,7 km kaugusel. Lisaks asuvad Luunja alevikus kultuuri- ja vabaajakeskus, jõesadam, park ja ratsakool. Planeeringuala piirneb põhjast Vara metskond 21 (43201:001:1996, maatulundusmaa 100%) maaüksusega ehk Akki metsaga. Idast piirneb planeeritav ala Tammetõru (43201:002:0375 TERAV KERA OÜ TOOMINGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 6 maatulundusmaa 100%), lõunast Haava (43201:002:0091, maatulundusmaa 100%) ja läänest Nõmme (43201:002:0349, maatulundusmaa 100%) maaüksustega. Tammetõru ja Haava maaüksustel paiknevad ka lähimad hoonetekompleksid. Planeeringualast idasuunas on kehtestatud Akki kinnistu detailplaneering, millega endisest Akki maaüksusest eraldati üks elamumaa krunt (Päikese kü). Samuti on käesoleval hetkel koostamisel oleva Akki kinnistu detailplaneeringuga kavandatud moodustada uued elamukrundid. Maaüksuste suurused kontaktvööndis on varieeruvad. Planeeringuala ümbritsevad hoonestamata maatulundusmaa maaüksused jäävad vahemikku 11333 m2 kuni 81,79 ha ning hoonestatud maatulundusmaad jäävad vahemikku 2,32 kuni 3,96 ha. Lähim elamumaa maaüksus on suurusega 10003 m2. Hoonetekomplekside vaheline kaugus keskmest keskmesse on piirkonnas erinev, jäädes ca 70 meetrist kuni 200 meetrini. Hooned paikned õuealal valdavalt omavahel risti või paralleelselt. Piirkonnas on valdavalt kahekorruselised viilkatusega elamud ja 1 kuni 2-korruselised viilkatusega abihooned. Hoonete välisviimistluses on kasutatud põhiliselt laudist. Katusekattematerjalideks on valdavalt eterniit ja plekk. 7. Planeeringu lahendus 7.1. Üldplaneeringu muutmise põhjendus Planeeringuga kavandatakse Toominga kinnistule täiendava elamukrundi moodustamine andes seeläbi võimalus järgmisel põlvkonnal rajada täiendav elamu samale kinnistule kodukohta vanemate kõrvale ning siduda oma tulevik koduvalla arenguga. Vastavalt 26. juuni 2008.a määrusega nr 8-1 kehtestatud üldplaneeringule on määratud Toominga maaüksusele põllumajandusmaa maakasutuse juhtotstarve. PLANEERITAV ALA Kaart 1. Väljavõte Luunja valla kehtiva üldplaneeringu ehitustingimuste kaardist. TERAV KERA OÜ TOOMINGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 7 Toominga maaüksus asub üldplaneeringu kohaselt Sirgu küla säilitatava hajaasustusega alas, kus on ette nähtud säilitada hajaasustusele iseloomulikku maakasutust ja ehitusviisi, primaarseks on säilitada senist asustustihedust. Planeeringuala põllumaa jääb üldplaneeringu ehitustingimuste kaardi alusel väärtusliku põllumaa koosseisu, millistel on uute kruntide rajamine keelatud. Üldplaneeringu keskkonnatingimuste kaardi kohaselt jääb planeeringuala väärtusliku maastiku alale, kus on ette nähtud säilitada traditsioonilist maakasutust ja maastikustruktuuri. Lubatud ei ole ehitustegevuse laienemine maastikuliselt esteetilistes ja ökoloogiliselt tundlikes paikades, hooned peavad kandma endas piirkonda sobiva hoonestuse põhimõtteid ja arhitektuurseid suundumusi. Elamukruntide moodustamine Toominga kinnistu väärtuslikule põllumaale läheb vastuollu Luunja valla üldplaneeringuga. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek arvata planeeringuala välja väärtusliku põllumaa koosseisust. PLANEERITAV ALA Kaart 2. Üldplaneeringu muudatuse ettepanek planeeringuala ulatuses Samuti tehakse ettepanek muuta üldplaneeringu seletuskirjas pkt 10. Väärtuslikud põllumaad tabelit nr 4 (lk 16), kuhu viia sisse põllumassiivi nr 19 pindala muudatus. TERAV KERA OÜ TOOMINGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 8 Joonis 1. Üldplaneeringu seletuskirja muudatuse ettepanek Toominga maaüksuse põhjapoolsel osal asub talukoht ning lõunapoolne osa on põllu- ja rohumaa. Maa-ala ei kuulu põllumassiivi koosseisu ja on kasutusest väljas. Toominga maaüksus on ümbritsetud hekiga, mistõttu ala on juba maastikuliselt naabruse põllumassiividest eraldatud. Eelnevast tulenevalt planeeringu ettepanek moodustada uus elamukrunt Toominga maaüksuse lõunaossa ei vähenda piirnevate põllumaade kompaktsust ega häiri maa haritavust. Kehtiva üldplaneeringu muutmine on vajalik, kuna sellega antakse põllumajandusliku kasutuseta alale uus kasutus, mis arvestab piirkonna senist arengusuunda. Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt asub planeeritav ala maalises piirkonnas. Seega detailplaneeringuga kavandatud ei ole maakasutuselt ja visioonilt vastuolus Tartu maakonnaplaneeringule 2030+. TERAV KERA OÜ TOOMINGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 9 Planeeringulahendusega tagatakse üldplaneeringu kohased hajaasustuse tingimused. Planeeringulahendus toetab üldisi üldplaneeringu poolt seatud arengusuundi ja edasisi planeerimispõhimõtteid. Planeeringualale kavandatakse hajaasustusele omaseid krunte suurusega ligikaudu 1 ha. Planeeritud elamumaa krunt on kooskõlas piirkonnale omase õuemaa suurusega. Planeeringualal kavandatava uue elamukrundiga moodustub (koos olemasolevate maatulundusmaa kinnistutel olevate elamutega) tinglikult uus elamugrupp. Koos ühe olemasoleva ja Tammetõru maaüksusel olevaga oleks selliste elamuüksuste arv kokku 3 ja see ei lähe põhimõttelt vastuollu üldplaneeringus lubatud ehitustingimustega maksimaalse moodustatava elamukruntide arvuga. Kavandatav hoonestus on proportsionaalses mahus piirkonna hoonestusega. Hoonete arhitektuursete tingimuste määramisel on silmas peetud kohalikke hoonestus- ja ehitustavasid. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on arvestatud maksimaalselt üldplaneeringus sätestatud traditsioonilise maastikustruktuuri ja teedevõrgu säilitamise põhimõtetega ning planeeringualaga piirnevate talukohtade privaatsusootuse säilimisega. 7.2. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Planeeringuga moodustatakse kolm krunti: olemasoleva talukompleksi juures üksikelamu maa krunt suurusega 13982 m², lõunaosas üksikelamu maa krunt suurusega 10112 m² ja kaguosas tee ja tänava maa suurusega 959 m2. Kruntide piirid on esitatud joonisel 4 Põhijoonis. Andmed planeeritavate kruntide kohta on esitatud tabelis 1. Tabel 1. Maakasutuse koondtabel Avalikku Planeeringu- Planeeringu- Krundi Planeeringu- Planeeringujärgne kasutusse eelne järgne POS nr eelne pindala pindala planeeritud maakasutus maakasutus maa-alad E 100% POS 1 13982 m² - (EP 100%) 100% E 100% POS 2 maatulundus 2,51 ha 10112 m² - (EP 100%) maa L 100% Plan. avalikult POS 3 959 m2 (LT 100%) kasutatav tee 7.3. Kruntide ehitusõigus Kruntide ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud maksimaalne kõrgus; 5) hoonete suurim lubatud sügavus. Planeeritud kruntide ehitusõigused on esitatud joonisel nr 4 Põhijoonis. TERAV KERA OÜ TOOMINGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 10 Ehitiste kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51. POS 1 ja POS 2 kruntide ehitiste lubatud kasutamise otstarbed on:  11101 üksikelamu;  12744 elamu abihoone. 7.4. Arhitektuurinõuded ehitistele Hoonete projekteerimisel planeeritud kruntidele arvestada joonisel nr 4 Põhijoonis toodud arhitektuursete tingimustega. Uute hoonete lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga. Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:  Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaaegne ja kõrgetasemeline, keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav.  Planeeritavad hooned peavad oma suuruse, kõrguse ja asukohaga moodustama ruumilise rütmi.  Välisviimistlusmaterjalid peavad olema väärikad, kvaliteetsed, ajas vastupidavad ning esinduslikud. Keelatud on:  Imiteerivad materjalid.  Erksad, intensiivsed ja „ultra“ -värvitoonid. Soovitatav on kasutada hoonete juures pastelseid toone. 7.5. Kruntide hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringuga on määratud hoonestusalad, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Väljapoole hoonestusalasid on ehitusõiguses toodud hoonete püstitamine keelatud, kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine (nt prügimaja, jalgrataste varjualused, mänguväljak). Hoonestusalade piires on lubatud ka teede, parklate ja haljasalade kavandamine. Planeeritud hoonestusalad on seotud kruntide piiridega. Hoonestustusalade planeerimisel on järgitud, et hoonestusalad paikneks vähemalt 50 m kaugusel Nõmme ja Haava maaüksuse piiridest. Joonisel nr 4 Põhijoonis näidatud hoonestusalad on kruntidel suuremad, kui tegelik lubatud suurim ehitisealune pind. Suuremad hoonestusalad lubavad vabamalt valida hoonete kuju ja paiknemist, arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Hoonete vahelised vähimad lubatud kaugused on esitatud pkt. 5.9. Planeeringu joonisel 4 on toodud planeeritava hoone soovituslik asukoht hoonestusalas. TERAV KERA OÜ TOOMINGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 11 Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on kruntidele POS 1 ja POS 2 on lubatud ehitada hoonestusalasse 2 kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga hoonet (nt grillmaja, kasvuhoone jms). Nimetatud hoonete ehitamisel peab arvestama tehnovõrkude kaitsevööndeid ja tuleohutuskujasid. Kuni 20 m² hoonete asukoht peab haakuma elamu ja abihoonetega ning nende asukoht ja visuaalne lahendus peab olema kooskõlastatud omavalitsusega. Ehitiste paigutus kruntidel peab olema selline, et võimalikult vähe kahjustaks naaberkruntide kasutamise tingimusi ja keskkonda. 7.6. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringualale on juurdepääs Kaspre teelt, mis kulgeb läbi Haava (kü tunnus 43201:002:0091) ja Kaspre (kü tunnus 43201:002:0339) maaüksuste kuni riigiteeni nr 22250 Luunja-Kavastu-Koosa. Planeeringuala kaguserva on kavandatud 8,0 m laiune teekoridor olemasoleva tee tarbeks. Päästeteenistuse ja hooldeliikluse sõidukite ümberpööramise võimaldamiseks on planeeritud ümberpööramiskoht. Kuni Kaspre tee avaliku kasutusse määramiseni tagatakse juurdepääs planeeringualani servituudiga alates Luunja-Kavastu- Koosa teest (vt ka pkt 7.11). Kruntidel on joonisel 4 Põhijoonis näidatud krundi külg, kust on lubatud rajada juurdepääsutee. Juurdepääsuteede täpne asukoht lahendatakse projekteerimise käigus. Krunt POS 3 on planeeritud transpordimaa sihtotstarbega krundiks ja kavandatud avalikku kasutusse jääva alana, mille avalikult kasutatavaks teeks määramine toimub seadusandluses sätestatud korra alusel. Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt. Täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus. Sõidusuunad, jalakäijate liikumissuunad ja juurdepääsud kruntidele on esitatud joonisel nr 4 Põhijoonis. 7.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Kruntidel tuleb olemasoleva haljastuse likvideerimisel ja uue rajamisel arvestada järgnevaga:  Krundid peavad olema heakorrastatud.  Kruntidel tuleb säilitada maksimaalselt väärtuslik kõrghaljastus. Lubatud on likvideerida otseselt juurdepääsuteedele, parkimisaladele, hoonete ja tehnorajatiste ehitusele ette jäävad puud, samuti ohtlikud puud. Planeeringuala lääne- ja lõunaservas kasvav hekk on ette nähtud säilitada maksimaalses mahus.  Kruntide kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 10% krundi pinnast (täiskasvanud puude võra pindala järgi).  Tagatud peab olema nähtavus kruntidelt väljasõidul. TERAV KERA OÜ TOOMINGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 12  Soovitav on tagada, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse võrra eemale.  Kõrghaljastuse likvideerimisel ja rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku paigutusega. Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada kõrghaljastust. Arvestades kruntide suurust ja ümbritsevat väljakujunenud maastikupilti on soovitav aiaga piirata vaid hooneid ümbritsev õueala. Piirete rajamisel kruntidele tuleb arvestada järgnevaga:  Piirded peavad moodustama hoonetega ühtse terviku.  Piirded peavad olema läbipaistvad (hõre puitlippaed vms) või kasutada võrkaia lahendusi (sh võrkpaneelaeda) või võrkaeda (sh võrkpaneelaeda) koos hekkide mahuga. Kruntidele rajatavad piirded peavad tüübilt ja värvitooni(de)lt sobima ümbritseva keskkonnaga, hoonete tüübi, värvitooni(de)ga ja välisviimistlusmaterjalidega.  Piirdeaeda ei ole lubatud rajada Kaspre teele lähemale kui 5 m. 7.8. Ehitistevahelised kujad Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Detailplaneeringualal lubatud hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Ehitiste täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus. 7.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel 5 Tehnovõrkude planeering. Planeeringu joonisele on kantud lähima naabri ehk Tammetõru maaüksusel paikneva joogivee salvkaevu, septiku ja imbsüsteemi orienteeruvad asukohad. Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mida täpsustatakse projekteerimise käigus. 7.9.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi Kruntide POS 1 ja POS 2 veevarustus on lahendatud POS 1 krundile planeeritud ühiskasutatava puurkaevu baasil. Lisaks säilib krundi POS 1 õuealal olemasolev salvkaev, mida peale puurkaevu väljaehitamist ei kasutata enam joogivee tarbeks. Vastavalt Veeseaduse § 154 lg 3 on puurkaevu ja salvkaevu hooldusala 10 m (vett võetakse alla kümme kuupmeetri ööpäevas). Veeseaduse § 127 lg 1 alusel heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit TERAV KERA OÜ TOOMINGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 13 hooldusala välispiirist. Planeeritud puurkaevu ja imbsüsteemide omavaheline kaugus vastab Veeseaduse § 127 lg 1 nõutule. Detailplaneeringuala asub EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ alusel hajaasustuses, kus naaberkinnistute hoonete vahel on tagatud 40 meetrit. Lähim tuletõrje veevõtukoht paikneb edelasuunas Talli tn 3 krundil, mis jääb planeeringualast ca 2,1 km kaugusele. Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada siseministri 18.02.2021 a. määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“, mille § 7 lg 6 alusel I kasutusviisiga hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. 7.9.2. Kanalisatsioon ja sademevesi POS 1 krundil säilib olemasolev omapuhasti koos imbsüsteemiga. POS 2 reovesi on ette nähtud juhtida krundile planeeritud biopuhastisse koos imbsüsteemiga (alus Veeseadus § 124). Reoveekanalisatsioonisüsteemi sh biopuhasti täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus. Reovee puhastamine toimub vastavalt seadusandlusele ja projektile. Vastavalt Keskkonnaministri 08.11.2019 a määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused¹“ § 8 punktile 4 võib kuni 10 m³ ööpäevas heitvett hajutatult pinnasesse immutada kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“ § 5 on omapuhasti kuja vähemalt 10 meetrit (v.a. septiku korral), septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 meetrit. Planeeritav arvutuslik maksimaalne reoveehulk on nagu arvestuslik veetarbiminegi 0,48 m³/d ühe krundi kohta. Kruntide vertikaalplaneerimine lahendatakse projekteerimise käigus. Krundi maapinna kõrguste muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda. Sademevesi immutatakse kruntide siseselt. Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimiseks vajalikud kalded lahendatakse ehitusprojektiga. Projekti koostamisel tuleb tagada sademevee mittevalgumine kõrvalkinnistutele. Planeeringuala asub maaparandusühistu tegevuspiirkonna alal (80420265) ja osaliselt (idaosa) Sirgu maaparandussüsteemi (2102360010240001) alal. Kuna planeeritavale alale jäävad põlludrenaaži torude ülemised otsad, siis nende võimaliku vigastamise või hävimise korral ehitustööde käigus ei rikuta idapoolse Tammetõru (43201:002:0375) ja lõunapoolse Haava (43201:002:0091) maaüksustel paiknevate drenaažisüsteemide toimimist. Seega ei ole TERAV KERA OÜ TOOMINGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 14 detailplaneeringus vajadust ette näha Toominga maaüksusel paiknevate põlludreenide säilitamist ega rekonstrueerimist. 7.9.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 388478. Detailplaneeringu objekti elektrivarustuse kindlustamine on võimalik Sirgu 15/0,4 kV alajaama fiidri F-3 baasil. Kinnistul asub Elektrilevile kuuluv 0,4 kV õhuliin, liini kaitsevöönd on 2 m liini teljest. POS 1 krundil säilib olemasolev elektrivarustuse lahendus, olemasolev elektriliitumiskilp asub õuealal oleval elektripostil. POS 2 krundi elektrivarustuseks on planeeritud POS 3 krundil paiknevale teeäärsele elektripostile 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilbi toide on planeeritud maakaabliga. Elektritoide liitumiskilbist objekti peajaotuskilpi on ette nähtud maakaabliga. Liitumiskilbist elektripaigaldise peakilpi projekteerib ja ehitab Tarbija oma vajadustele vastava liini. Kaablite kaitsetsooniks on 1,0 m kaablist mõlemale poole. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana. Krundisisene välisvalgustus lahendatakse edasise projekteerimise käigus. 7.9.4. Soojavarustus Kruntidele on määratud lokaalne soojavarustus. Võimalikud kütteallikad on elektri-, soojuspump- (sh maakütte tüüpi soojuspump), õli- või tahkeküte ja päikesepaneelid (katusel katuse tasapinnas, maapinnal kõrgusega kuni 2,0 m). Maaküttelahenduste valikul, projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada dokumentatsiooniga „Maaküte Tartus“ (Maves OÜ, 2019). Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi. 7.9.5. Sidevarustus Planeeringuga ei nähta ette uut ühendust. Sidevarustus lahendatakse mobiilside kaudu. 7.10. Keskkonnatingimuste seadmine Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastamist. Planeeringu koostamisel lähtutakse säästva arengu printsiipidest ja järgitakse kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõtteid. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara. Planeeritavatele kruntidele pole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid. Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja õigusaktidele. Jäätmed tuleb koguda TERAV KERA OÜ TOOMINGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 15 vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Kõik ohtlikud jäätmed kogutakse vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Orgaanilised jäätmed komposteerida omal krundil kinnises kompostris. Jäätmete äravedu korraldatakse vastavalt Luunja valla jäätmehoolduseeskirjale. Prügikonteineri(te) paiknemine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. Soovitatav on varjata konteiner(id) variseina või haljastuse abil nii, et see jääks elanikele ja külastajatele märkamatuks. Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel arvestada naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 normtasemeid. Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja tagada, et paigaldatavate tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud. Sademevesi juhtida pinnasesse vastavalt Veeseaduse §-s 129 nõuetele. Planeeringuala asub kõrgendatud radooniriskiga piirkonnas, mistõttu hoonete projekteerimisel tuleb kasutusele võtta õhu radoonisisaldust vähendavad meetmed. Tagada tuleb ruumides Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri 28.02.2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteerivast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ kohane õhu radoonisisalduse viitetase. Soovituslik on projekteerimisel järgida EVS-s 840:2017 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ sätestatud nõudeid. 7.11. Servituutide vajaduse määramine Detailplaneeringuga määratakse vajadus servituutide seadmiseks. Servituudid seatakse kehtestatud planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele. Servituudi seadmise vajadusega alad on näidatud planeeringu joonisel 6 Planeeritud kitsendused. Detailplaneeringualal on vajadus seada tehnovõrgu talumise servituut  POS 1 ja POS 2 kruntide idaosas kulgevale elektriõhuliinile võrguvaldaja kasuks.  POS 1 krundile planeeritud ühiskasutatavale puurkaevule POS 2 igakordse omaniku kasuks.  POS 1 krundile planeeritud veetorule POS 2 igakordse omaniku kasuks. Planeeringuala kruntidele juurdepääsu tagamiseks tehakse detailplaneeringuga ettepanek määrata Haava ja Kaspre maaüksustele juurdepääsu servituut, kuni Kaspre tee avalikult kasutatavaks teeks määramiseni. 7.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud: TERAV KERA OÜ TOOMINGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 16  territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine);  teealade ja hoonetevaheline hea nähtavus, mis on saavutatud läbipaistvate ja madalate piirete kasutamisega. Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada:  jälgitavus (naabrivalve, võimalusel nt ka videovalve);  teealade korrashoid;  võõrastele piiratud juurdepääs eraalale;  kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus;  vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, piirded). 7.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust ja juurdepääsuteed) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt planeeritud kruntide igakordsete omanike poolt. 7.14. Planeeringu rakendamise võimalused Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.  Planeeritud kruntide ehitusõigused realiseeritakse krundi valdaja poolt. Krundi igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul.  Huvitatud isik on kohustatud teostama omal kulul detailplaneeringukohased maakorralduslikud toimingud ja tagama omal kulul detailplaneeringuga ettenähtud servituutide seadmise ja kandmise kinnistusraamatusse.  Ühendused tehnovõrkudega rajab krundi omanik kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega vastavalt hoone tegelikule paigutusele hoonestusalas.  Kavandatavatele hoonetele ehitusloa väljastamise eelduseks on planeeringukohaste kinnistute moodustamine ja servituutide kanded kinnistusraamatusse.  Enne ehituslubade väljastamist planeeringualale on vajalik juurdepääsu servituudi kanded kinnisturaamatusse või Kaspre tee avalikku kasutusse määramine ehitusseadustikus ettenähtud korras kohaliku omavalitsuse poolt. TERAV KERA OÜ TOOMINGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 17  Ehituslubade väljastamise eeltingimuseks on krundi POS 3 avalikes huvides omandamine Luunja valla poolt. Pos 3 avalikes huvides omandamise eeltingimus on juurdepääsutee servituudi olemasolu.  Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, standarditele ja heale projekteerimistavale.  Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule.  Enne ei väljastata hoonetele kasutuslubasid kui on välja ehitatud tehnovõrgud.  Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga. TERAV KERA OÜ TOOMINGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 18 8. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte Planeeringu on kooskõlastanud:  Põllumajandus- ja Toiduamet, peaspetsialist Margus Türk 30.09.2021. krir nr 6.2- 2/42088. Põllumajandus- ja Toiduamet nõustub esitatud planeeringu lahendusega ja kooskõlastab Toominga maaüksuse detailplaneeringu alljärgneval tingimusel: kõik planeeringualale kavandatavate ehitiste ehitusloa eelnõud (ning järgnevalt kasutusloa eelnõud) tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga (maaparandusseaduse (edaspidi MaaParS) § 50). Digitaalselt allkirjatatud kiri (vt planeeringu lisad).  Kaitseministeerium, kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Andres Sang 08.10.2021 kiri nr 12-1/21/234. Kaitseministeerium kooskõlastab detailplaneeringu, kuid palume enne detailplaneeringu vastuvõtmist korrigeerida detailplaneeringu seletuskirja peatükis 5.5 „Kitsendused“ märgitud riigikaitselise ehitise nimetust. Õige nimetus on riigikaitseline ehitis Luunja linnak. Digitaalselt allkirjatatud kiri (vt planeeringu lisad).  Päästeameti Lõuna Päästekeskuse Ohutusjärelevalve büroo, nõunik Margo Lempu 12.10.2021. Kooskõlastus nr K-ML/42: digitaalallkirjade kinnitusleht Päästeameti poolt detailplaneeringu failide kooskõlastamise kohta (vt planeeringu lisad).  Elektrilevi OÜ, Marge Kasenurm Erik 14.10.2021 projekti kooskõlastus nr 7994430713: digitaalselt allkirjastatud kiri (vt planeeringu lisad); Kooskõlastatud tingimustel: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Lisaks on koostööd tehtud järgnevate naaberkinnistute omanikega:  Nõmme kinnistu, Tähte Nõmmsalu, 19.09.2021. Kooskõlastus eraldi lehel (vt planeeringu lisad).  Tammetõru kinnistu, Marika Kiil, 19.09.2021. Kooskõlastus eraldi lehel (vt planeeringu lisad). TERAV KERA OÜ PLA ALA N EE R ING U- Planeeringu koostamisest huvitatud isik TERAV KERA OÜ Anu Markus Reg. nr. 11319822 Sarapuu 2, 50705 Tartu Töö nimetus e-post: [email protected] www.teravkera.ee Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus Jane Asper SITUATSIOONISKEEM Maastikuarhitekt-planeerija Kuupäev Joonis Jooniseid Mõõt Töö nr Merit Naruskberg sept. 2021 1 7 1:5000 DP-09-20 OLEMASOLEV OLUKORD MÄRKUSED: 1. Geodeetiline alusplaan on koostatud Geodeesia OÜ (litsents nr 606 MA) poolt 15.02.2020.a., töö number GE-2136. Koordinaatsüsteem L-EST 97. Kõrgussüsteem EH2000. 2. Toominga maaüksus asub Sirgu Maaparandusühistu tegevuspiirkonna alal ja osaliselt (idaosa) Sirgu maaparandussüsteemi alal (102360010240001). Toominga maaüksuse põhjaosa jääb vähesele määral ka AKI maaparandussüsteemi maa-alale (2102360010240002). Toominga kinnistule ulatub riigikaitselise ehitise (kaitseväe 2. jalaväebrigaadi Luunja linnak) piiranguvöönd töövõime säilitamiseks. 3. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. TINGMÄRGID DETAILPLANEERINGUALA PIIR OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR OLEMASOLEVA SALVKAEVU HOOLDUSALA 10 m OLEMASOLEVA OMAPUHASTI KUJA 10 m JALAKÄIJATE PÕHILISED LIIKUMISSUUNAD OLEMASOLEV VEETORU OLEMASOLEV ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU OLEMASOLEV DRENAAŽITORU OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIKAABEL OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIÕHULIIN OLEMASOLEV HOONE OLEMASOLEV KRUUSAKATTEGA TEE OLEMASOLEV KILLUSTIKKATTEGA TEE OLEMASOLEVA MADALPINGE ELEKTRIÕHULIINI KAITSEVÖÖND 2 m OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU, PUISTU, PÕÕSAS OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ HEKK Planeeringu koostamisest huvitatud isik Anu Markus OLEMASOLEV JUURDEPÄÄS KRUNDILE Reg. nr. 11319822 Sarapuu 2, 50705 Tartu e-post: [email protected] OLEMASOLEV SALVKAEV www.teravkera.ee Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus OLEMASOLEV OMAPUHASTI JA IMBSÜSTEEM Jane Asper OLEMASOLEV OLUKORD Maastikuarhitekt-planeerija Joonis Jooniseid OLEMASOLEV ELEKTRILIITUMISKILP Merit Naruskberg okt. 2021 2 7 1:500 DP-09-20 PLANEERINGUALA MÕJUALA FUNKTSIONAALSETE JA EHITUSLIKE SEOSTE JOONIS TINGMÄRGID DETAILPLANEERINGUALA PIIR OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR PLANEERITUD KRUNDI PIIR JALAKÄIJATE PÕHILISED LIIKUMISSUUNAD OLEMASOLEV/ PLANEERITUD ELAMUMAA OLEMASOLEV MAATULUNDUSMAA OLEMASOLEV/ PLANEERITUD TRANSPORDIMAA OLEMASOLEV HOONE PLANEERITUD HOONE SOOVITUSIK ASUKOHT PLANEERITUD HOONESTUSALA OLEMASOLEV SÕIDUTEE PLANEERITUD SÕIDUTEE OLEMASOLEV VEEKOGU OLEMASOLEVAD JA PLANEERITUD SIR SÕIDUSUUNAD GU OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS VÄ (tinglik asukoht) LJA PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE TE (tinglik asukoht) E KAS PRE TEE MÄRKUSED: 1. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. Planeeringu koostamisest huvitatud isik Anu Markus Reg. nr. 11319822 - Sarapuu 2, 50705 Tartu S TU e-post: [email protected] www.teravkera.ee VA KA E Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus - A E Jane Asper FUNKTSIONAALSETE JA EHITUSLIKE SEOSTE JOONIS U NJ A T S Maastikuarhitekt-planeerija Joonis Jooniseid LU OO Merit Naruskberg okt. 2021 3 7 1:2000 DP-09-20 K PÕHIJOONIS TINGMÄRGID DETAILPLANEERINGUALA PIIR OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR PLANEERITUD KRUNDI PIIR JALAKÄIJATE PÕHILISED LIIKUMISSUUNAD OLEMASOLEV HOONE PLANEERITUD HOONESTUSALA HOONE SOOVITUSLIK ASUKOHT OLEMASOLEV KRUUSAKATTEGA TEE OLEMASOLEV KILLUSTIKKATTEGA TEE PLANEERITUD TEE 1 PLANEERITUD HALJASVÖÖND/ MURUALA PLANEERITUD JUURDEPÄÄSU SERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA ALA OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU, PUISTU, PÕÕSAS OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ HEKK PLANEERITUD SÕIDUSUUNAD OLEMASOLEV/SÄILIV JUURDEPÄÄS PLANEERITUD JUURDEPÄÄS (asukoht orienteeruv) PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT PLANEERITUD JUURDEPÄÄSU SERVITUUT 3 2 HAAVA 2 3 KASPRE PLANEERITAVATE KRUNTIDE EHITUSÕIGUS Hoonete lubatud Hoone Krundi Krundi planeeritud Hoonete Hoonete suurim maksimaalne Krundi suurim planeeritud kasutamise suurim lubatud lubatud pos nr lubatud pindala sihtotstarve/osakaal ehitisealune pind arv krundil (maapinnast) MÄRKUSED: 3 hoonet 2,5 m Üksikelamu maa EP Elamul kuni 8,5 m, 1. Geodeetiline alusplaan on koostatud Geodeesia OÜ (litsents nr 606 MA) poolt POS 1 13982 m² 500 m² (1 üksikelamu maa- 15.02.2020.a., töö number GE-2136. Koordinaatsüsteem L-EST 97. 100% abihoonel kuni 5,0 m +2 abihoonet) pinnast Kõrgussüsteem EH2000. 3 hoonet 2,5 m Üksikelamu maa EP Elamul kuni 8,5 m, maa- 2. Toominga maaüksus asub Sirgu Maaparandusühistu tegevuspiirkonna alal POS 2 10112 m² 500 m² (1 üksikelamu 100% abihoonel kuni 5,0 m pinnast (80420265) ja osaliselt (idaosa) Sirgu maaparandussüsteemi alal (102360010240001). +2 abihoonet) Toominga maaüksuse põhjaosa jääb vähesele määral ka AKI maaparandussüsteemi Tee ja tänava maa LT maa-alale (2102360010240002). POS 3 959 m² - - - - 100% Toominga maaüksusele ulatub riigikaitselise ehitise Luunja linnak piiranguvöönd töövõime säilitamiseks. PLANEERITAVATE KRUNTIDE PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED 3. Kruntide planeeritud kasutamise sihtotstarve on esitatud 2013 a. koostatud "Ruumilise planeerimise leppemärgid" juhendmaterjali alusel Krundi Hoonete lubatud Lubatud Katuseharja (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). materjalid pos nr korruselisus katusekalle kulgemise suund lubatud materjalid 4. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. Elamul kuni 2 maapealset + 1 maa- Elamu Viil- ja kelpkatus/ Puit, kivi, Sokli kõrgus kuni 60 cm alune korrus, abihoonel 1 põhimahul 30-45°, Risti või paralleelne plekk, kivi, sindel jm Planeeringu koostamisest huvitatud isik POS 1 krohv (ka komb.) maapinnast, keldriga maapealne + 1 maa-alune korrus abihoonel 15-30° Kaspre teega kvaliteetne materjal Anu Markus hoonel kuni 80 cm Reg. nr. 11319822 Sarapuu 2, 50705 Tartu Elamul kuni 2 maapealset + 1 maa- Elamu Viil- ja kelpkatus/ Puit, kivi, Sokli kõrgus kuni 60 cm e-post: [email protected] Risti või paralleelne POS 2 alune korrus, abihoonel 1 põhimahul 30-45°, plekk, kivi, sindel jm krohv (ka komb.) maapinnast, keldriga www.teravkera.ee Kaspre teega maapealne + 1 maa-alune korrus abihoonel 15-30° kvaliteetne materjal hoonel kuni 80 cm Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus Jane Asper POS 3 - - - - - - Maastikuarhitekt-planeerija Joonis Jooniseid Merit Naruskberg okt. 2021 4 7 1:500 DP-09-20 TINGMÄRGID DETAILPLANEERINGUALA PIIR TEHNOVÕRKUDE PLANEERING OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR PLANEERITUD KRUNDI PIIR OLEMASOLEVA SALVKAEVU JA PLANEERITUD PUURKAEVU HOOLDUSALA 10 m HEITVEE IMMUTAMISE KEELUALA 50 m OLEMASOLEVA/ PLANEERITUD IMBSÜSTEEMI KUJA 10 m, REOVEEPUHASTI KUJA 5 m PLANEERITUD IMBSÜSTEEMIST TULENEV PUURKAEVU RAJAMISE KEELUALA 60 m PLANEERITUD IMBSÜSTEEMIST TULENEV SALVKAEVU RAJAMISE KEELUALA 50 m OLEMASOLEV DRENAAŽITORU PLANEERITUD VEETORU (orienteeruv asukoht) PLANEERITUD ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU PLANEERITUD MADALPINGE ELEKTRIKAABEL OLEMASOLEV HOONE PLANEERITUD HOONESTUSALA HOONE SOOVITUSLIK ASUKOHT OLEMASOLEV KRUUSAKATTEGA TEE OLEMASOLEV KILLUSTIKKATTEGA TEE 1 PLANEERITUD TEE PLANEERITUD TEHNOVÕRGU TALUMISE SERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA ALA OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU, PUISTU, PÕÕSAS OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ HEKK OLEMASOLEV SALVKAEV OLEMASOLEV OMAPUHASTI JA IMBSÜSTEEM OLEMASOLEV SEPTIK JA IMBVÄLJAK (asukoht orienteeruv) PLANEERITUD PUURKAEV (ehitusluba 03.11.2020 nr 2012271/36972) PLANEERITUD BIOPUHASTI PLANEERITUD IMBSÜSTEEM PLANEERITUD ELEKTRILIITUMISKILP PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT luala jamise kee evu ra salvak R50.0m a lual kee ise ajam vur kae uur p .0m R60 2 3 MÄRKUSED: 1. Geodeetiline alusplaan on koostatud Geodeesia OÜ (litsents nr 606 MA) poolt 15.02.2020.a., töö number GE-2136. Koordinaatsüsteem L-EST 97. Kõrgussüsteem EH2000. 2. Toominga maaüksus asub Sirgu Maaparandusühistu tegevuspiirkonna alal (80420265) ja osaliselt (idaosa) Sirgu maaparandussüsteemi alal (102360010240001). Toominga maaüksuse põhjaosa jääb vähesele määral ka AKI maaparandussüsteemi maa-alale (2102360010240002). Toominga maaüksusele ulatub riigikaitselise ehitise Luunja linnak piiranguvöönd töövõime säilitamiseks. 3. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. Planeeringu koostamisest huvitatud isik Anu Markus Reg. nr. 11319822 Sarapuu 2, 50705 Tartu e-post: [email protected] www.teravkera.ee Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus Jane Asper Maastikuarhitekt-planeerija Joonis Jooniseid Merit Mutso okt. 2021 5 7 1:500 DP-09-20 PLANEERITUD KITSENDUSED DETAILPLANEERINGUALA PIIR PLANEERITUD KRUNDI PIIR MAA-ALA PIIR OLEMASOLEVA SALVKAEVU JA PLANEERITUD PUURKAEVU HOOLDUSALA 10 m HEITVEE IMMUTAMISE KEELUALA 50 m 0 2 4 0002) 1 0 23 6001 KUJA 10 m, REOVEEPUHASTI KUJA 5 m AKI (2 PLANEERITUD ELAMUMAA 100% PLANEERITUD TRANSPORDIMAA 100% SERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA ALA 2400 01) SEADMISE VAJADUSEGA ALA 02 360010 SIRG U( 21 PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT U SIRG 1 MADALPINGE ELEKTRIÕHULIINI SERVITUUDIALA VEETORU SERVITUUDIALA RIIGIKAITSELISE EHITISE LUUNJA LINNAK 2 0265) ( 8 0 4 U SIRG 2 3 SIRG U 3 2 HAAVA JUURDEPÄÄSUTEE SERVITUUDIALA KASPRE 2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. Planeeringu koostamisest huvitatud isik Anu Markus Reg. nr. 11319822 Sarapuu 2, 50705 Tartu e-post: [email protected] www.teravkera.ee Toominga maaüksuse detailplaneering Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus Jane Asper PLANEERITUD KITSENDUSED Maastikuarhitekt-planeerija Joonis Jooniseid Merit Naruskberg okt. 2021 6 7 1:500 DP-09-20 TOOMINGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 18 8. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte Planeeringu on kooskõlastanud:  Põllumajandus- ja Toiduamet, peaspetsialist Margus Türk 30.09.2021. krir nr 6.2- 2/42088. Põllumajandus- ja Toiduamet nõustub esitatud planeeringu lahendusega ja kooskõlastab Toominga maaüksuse detailplaneeringu alljärgneval tingimusel: kõik planeeringualale kavandatavate ehitiste ehitusloa eelnõud (ning järgnevalt kasutusloa eelnõud) tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga (maaparandusseaduse (edaspidi MaaParS) § 50). Digitaalselt allkirjatatud kiri (vt planeeringu lisad).  Kaitseministeerium, kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Andres Sang 08.10.2021 kiri nr 12-1/21/234. Kaitseministeerium kooskõlastab detailplaneeringu, kuid palume enne detailplaneeringu vastuvõtmist korrigeerida detailplaneeringu seletuskirja peatükis 5.5 „Kitsendused“ märgitud riigikaitselise ehitise nimetust. Õige nimetus on riigikaitseline ehitis Luunja linnak. Digitaalselt allkirjatatud kiri (vt planeeringu lisad).  Päästeameti Lõuna Päästekeskuse Ohutusjärelevalve büroo, nõunik Margo Lempu 12.10.2021. Kooskõlastus nr K-ML/42: digitaalallkirjade kinnitusleht Päästeameti poolt detailplaneeringu failide kooskõlastamise kohta (vt planeeringu lisad).  Elektrilevi OÜ, Marge Kasenurm Erik 14.10.2021 projekti kooskõlastus nr 7994430713: digitaalselt allkirjastatud kiri (vt planeeringu lisad); Kooskõlastatud tingimustel: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Lisaks on koostööd tehtud järgnevate naaberkinnistute omanikega:  Nõmme kinnistu, Tähte Nõmmsalu, 19.09.2021. Kooskõlastus eraldi lehel (vt planeeringu lisad).  Tammetõru kinnistu, Marika Kiil, 19.09.2021. Kooskõlastus eraldi lehel (vt planeeringu lisad). TERAV KERA OÜ Töö nr : DP- 09-20 TARTU MAAKOND, LUUNJA VALD , SIRGU KÜLA TOOMINGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING I KÖIDE-PLANEERING Detailplaneeringu koostamise korraldaja Luunja Vallavalitsus Planeer ingu koostamisest huvitatud isik Anu Markus Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper Maastikuarhitekt-planeerija Merit Naruskberg Tartu 2 0 2 1 SISUKORD TOC \o "1-9" \t "Pealkiri 6;6;Pealkiri 5;5;Pealkiri 4;4;Pealkiri 3;3;Pealkiri 2;2;Pealkiri 1;1;Pealkiri 1;1;Pealkiri 1;1;Pealkiri 1;1;Pealkiri 2;2;Pealkiri 2;2;Pealkiri 2;2;Pealkiri 3;3;Pealkiri 3;3;Pealkiri 3;3;Pealkiri 44;3;Pealkiri 44;3;Pealkiri 44;3;Pealkiri 4;4;Pealkiri 4;4;Pealkiri 4;4;Pealkiri 5;5;Pealkiri 5;5;Pealkiri 5;5;Pealkiri 6;6;Pealkiri 6;6;Pealkiri 6;6" \h SELETUSKIRI PAGEREF _Toc73434671 \h 3 1. Ülesande koostamise alus PAGEREF _Toc73434672 \h 3 2. Detailplaneeringu koostaja PAGEREF _Toc73434673 \h 3 3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta PAGEREF _Toc73434674 \h 3 4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja uuringud PAGEREF _Toc73434675 \h 4 5. Olemasoleva olukorra iseloomustus PAGEREF _Toc73434676 \h 4 5.1. Planeeringuala maakasutus PAGEREF _Toc73434677 \h 4 5.2 Juurdepääsud ja teed PAGEREF _Toc73434678 \h 4 5.3 Haljastus ja maastik PAGEREF _Toc73434679 \h 4 5.4 Tehnovõrgud PAGEREF _Toc73434680 \h 5 5.5 Kitsendused PAGEREF _Toc73434681 \h 5 6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed PAGEREF _Toc73434682 \h 5 7. Planeeringu lahendus PAGEREF _Toc73434683 \h 6 7.1. Üldplaneeringu muutmise põhjendus PAGEREF _Toc73434684 \h 6 7.2. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine PAGEREF _Toc73434685 \h 9 7.3. Kruntide ehitusõigus PAGEREF _Toc73434686 \h 9 7.4. Arhitektuurinõuded ehitistele PAGEREF _Toc73434687 \h 10 7.5. Kruntide hoonestusala piiritlemine PAGEREF _Toc73434688 \h 10 7.6. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus PAGEREF _Toc73434689 \h 11 7.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted PAGEREF _Toc73434690 \h 11 7.8. Ehitistevahelised kujad PAGEREF _Toc73434691 \h 12 7.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad PAGEREF _Toc73434692 \h 12 7.9.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi PAGEREF _Toc73434693 \h 12 7.9.2. Kanalisatsioon ja sademevesi PAGEREF _Toc73434694 \h 13 7.9.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus PAGEREF _Toc73434695 \h 14 7.9.4. Soojavarustus PAGEREF _Toc73434696 \h 14 7.9.5. Sidevarustus PAGEREF _Toc73434697 \h 14 7.10. Keskkonnatingimuste seadmine PAGEREF _Toc73434698 \h 14 7.11. Servituutide vajaduse määramine PAGEREF _Toc73434699 \h 15 7.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine PAGEREF _Toc73434700 \h 15 7.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja PAGEREF _Toc73434701 \h 16 7.14. Planeeringu rakendamise võimalused PAGEREF _Toc73434702 \h 16 8. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte PAGEREF _Toc73434703 \h 18 JOONISED 1. Situatsiooniskeem PAGEREF _Toc73434704 \h 19 2. Olemasolev olukord PAGEREF _Toc73434705 \h 20 3. Planeeringuala mõjuala funktsionaalsete ja ehituslike seoste joonis PAGEREF _Toc73434706 \h 21 4. Põhijoonis PAGEREF _Toc73434707 \h 22 5. Tehnovõrkude planeering PAGEREF _Toc73434708 \h 23 6. Planeeritud kitsendused PAGEREF _Toc73434709 \h 24 SELETUSKIRI Ülesande koostamise alus Detailplaneeringu koostamise aluseks on Luunja Valla volikogu 27 . 02 .20 20 .a. otsus nr 4 Sirgu külas asuva Toominga maaüksuse detailp laneeringu algatamise , lähteseisukohtade kinnitamise ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta . Planeeringu koostamise korraldajaks on Luunja Vallavalitsus. Planeeringu koostamisest huvitatud isiku ks on Anu Markus . Detailplaneeringu koostaja Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper (dipl. BD 002361 , magistri tasemele vastav ) ja maastikuarhitekt-planeerija Merit Naruskberg (dipl. MD 002126 , magistrikraad ). Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta Planeeringu eesmärk on kaaluda planeeringualale võimalusi ühe täiendava üksikelamu maa krundi moodustamiseks ja ehi tusõiguse andmist üksikelamule ja abihoonetele. Lisaks an takse lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsuteedele, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeringuala suurus on 2,51 ha. Üldplaneeringu kohaseks maakasutuse juhtotstarbeks on planeeringualal põllumajandusmaa. Planeeringuala põllumaa jääb üldplaneeringu ehitustingimuste kaardi alusel väärtu sliku põllumaa koosseisu , kus on uute kruntide moodustamine keelatud. Elamukruntide moodustamine Toominga maaüksuse väärtuslikule põllumaale läheb vastuollu Luunja valla üldplaneeringuga , mistõttu käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek Luunja valla üldplaneeringu muutmiseks. Andmed planeeritava maaüksuse kohta: nimi- Toominga (katastriüksus nr 43201:002:0090 ); maakasutuse sihtotstarve- 100% maatulundus maa; pindala- 2,51 ha . Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja uuringud Luunja valla üldplaneering; Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ ; Geodeesia OÜ (litsents nr 606 MA) poolt 15.02.2020.a. koostatud geodeetiline alusplaan, töö number GE-2136; Adepte Ekspert OÜ poolt septembris 20 19 aastal (täiendatud jaanuar 2020) koostatud „ Luunja vallas Sirgu külas Toominga kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang “; Luunja Vallavalitsuse poolt 03.11.2020 väljastatud ehitusluba nr 2012271/36972 puurkaevu ehitamiseks. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala asub Luunja vallas Sirgu külas ja hõlmab Toominga maaüksust. Planeeringuala asukoht on näidatud joonisel 1 Situatsiooniskeem. 5 .1. Planeeringuala maakasutus Toominga maaüksuse maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Maaüksuse põhjapoolses osas asub talukompleksiga õueala ja lõunapoolne osa on geoaluse järgi rohu- ja põllumaa . Detailplaneeringualal asub olemasolev üksikelamu (ehr kood: 120310110), saun (ehr kood: 120738015) ja abihoone (ehr kood: 120772824). 5 .2 Juurdepääsud ja teed Toominga maaüksusele on juurdepääs Kaspre teelt, mis viib edasi riigi kõrvalmaanteel e nr 22250 Luunja-Kavastu-Koosa . Kaspre tee on 3,2 m laiune kohaliku tähtsusega kahesuunalise liiklusega kruusakattega tee. Mõlemal pool sõiduteed on haljasriba d , kõnniteed puuduvad. 5 .3 Haljastus ja maastik Kõrghaljastuse moodustavad planeeringuala põhjaservas kasvav puistu, põhjapoolses keskosas kasvav noorendik ja õuealal kasvavad viljapuud . Toominga maaüksuse l õuna- ja läänepiiril kasva b hekk ning idaservas lehtpuude rivi. Planeeringuala reljeef langeb loodest kagu suunas. Maapinna absoluutkõrgused jäävad detailplaneeringualal vahemikku 45.48 (loodeosa) ja 42.10 meetrit (ala kaguosas). Planeeringuala on Luunja valla üldplaneeringuga täies ulatuses määratud Sirgu küla väärtuslikuks põllumaaks. Planeeringualal levivad Maa-ameti mullakaardi järgi näivleetunud mullad (LP), mille keskmine boniteet Eestis on ca 48,6 hindepunkti. Planeeringuala asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi alusel nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Lähima Päikese maaüksuse l (kü tunnus 43201:002:0194) paikneva puurkaevu (PRK0054033) läbilõike andmete alusel võib põhjaveekihti lugeda pigem keskmiselt kaitstuks. Eesti radooniriski levilate kaardi alusel paikneb Toominga maaüksus alal, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid ja hoonete siseõhus võib olla radoonisisaldus kõrge. 5.4 Tehnovõrgud Planeeringuala jääb väljapoole Luunja valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni piirkonda. Toominga maaüksuse hoonetel on lokaalne veevarustus salvkaevu baasil, samuti lokaalne kanalisatsioon omapuhasti ja imbsüsteem i ga. Soojavarustuse tagamiseks on lokaalne kohtküte (tahkel kütusel). Elektrivarustus on Elektrilevi OÜ-le kuuluva 0,4 kV (Tamme) elektriõhuliini baasil. 5 .5 Kitsendused Toominga maaüksus asub Sirgu Maaparandusühistu tegevuspiirkonna alal (80420265) ja osaliselt (idaosa) Sirgu maaparandussüsteemi alal (102360010240001). T oominga maaüksuse põhjaosa jääb vähesele määral ka AKI maaparandussüsteemi maa-alale (2102360010240002). Planeeringualale ulatub riigikaitselise ehitise Luunja linnak piiranguvöönd töövõime säilitamiseks, mis on Akki metsas paikneva kinnistu piirist kuni 2000 m (vastavalt Kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 avalikule lisale 1). Planeeringualale ulatub elektri õhuliini kaitsevöönd , mis on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad 2 m laiused mõttelised vertikaaltasandid. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus'“ §5 on olemasoleva omapuhasti kuja 10 meetrit (v.a. septikul), septiku kuja on vähemalt 5 meetrit. Vastavalt Veeseaduse §154 lg 3 on olemasoleva salvkaevu hooldusala 10 m. Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on ära toodud joonisel 2 Olemasolev olukord . Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Luunja vald on Tartumaa idaosas Emajõe põhjakaldal asuv omavalitsus. Suuremateks keskusteks on Lohkva küla, Luunja alevik ja Kavastu küla. Planeeringuala paikneb Luunja valla lõunapoolses keskosas Sirgu külas , ca 1,1 kilomeetri kaugusel Luunja aleviku piirist. Planeeritav ala jääb Tartu linnast ca 8,4 km kaugusele. Planeeringuala asub hajaasustuses. Lähim bussipeatus (Kalda) asub planeeringualast kagusuunas ca 0,6 kilomeetri kaugusel. Lähim kauplus, kool ja lasteaed asuvad Luunja alevikus planeeritavast alast ca 2,2-2,7 km kaugusel. Lisaks asuvad Luunja alevikus kultuuri- ja vabaajakeskus, jõesadam, park ja ratsakool. Planeeringuala piirneb põhjast Vara metskond 21 (43201:001:1996, maatulundusmaa 100%) maaüksus ega ehk Akki mets aga . Idast piirneb planeeritav ala Tammetõru (43201:002:0375 maatulundusmaa 100%) , lõunast Haava (43201:002:0091, maatulundusmaa 100%) ja läänest Nõmme ( 43201:002:0349, maatulundusmaa 100%) maaüksustega. Tammetõru ja Haava maaüksustel paiknevad ka lähimad hoonetekompleksid. Planeeringualast idasuunas on kehtestatud Akki kinnistu detailplaneering, millega endisest Akki maaüksusest eraldati üks elamumaa krunt (Päikese kü). Samuti on käesoleval hetkel koostamisel oleva Akki kinnistu detailplaneeringuga kavandatud moodustada uued elamukrundid. Maaüksuste suurused kontaktvööndis on varieeruvad. Planeeringuala ümbritsevad hoonestamata maatulundusmaa maaüksused jäävad vahemikku 11333 m 2 kuni 81,79 ha ning hoonestatud maatulundusmaad jäävad vahemikku 2,32 kuni 3,96 ha. Lähim e lamumaa maaüksus on suurusega 10003 m 2 . Hoonetekomplekside vaheline kaugus keskmest keskmesse on piirkonnas erinev, jäädes ca 70 m eetrist kuni 200 meetrini. Hooned paikned õuealal valdavalt omavahel risti või paralleelselt. Piirkonnas on valdavalt kahe korruselised viilkatusega elamud ja 1 kuni 2-korruselised viilkatusega abihooned. Hoonete välisviimistluses on kasutatud põhiliselt laudist. Katusekattematerjalideks on valdavalt eterniit ja plekk. Planeeringu lahendus Üldplaneeringu muutmise põhjendus Planeeringuga kavandatakse Toominga kinnistule täiendava elamukrundi moodustamine andes seeläbi võimalus järgmisel põlvkonnal rajada täiendav elamu samale kinnistule kodukohta vanemate kõrvale ning siduda oma tulevik koduvalla arenguga. Vastavalt 26. juuni 2008.a määrusega nr 8-1 kehtestatud üldplaneeringule on määratud Toominga maaüksusele põllumajandusmaa maakasutuse juhtotstarve. 1489710 1262380 0 0 152400 2147570 PLANEERITAV ALA 0 0 PLANEERITAV ALA Kaart 1. Väljavõte Luunja valla kehtiva üldplaneeringu ehitustingimus te kaardist . Toominga maaüksus asub üldplaneeringu kohaselt Sirgu küla säilitatava hajaasustusega alas, kus on ette nähtud säilitada hajaasustusele iseloomulikku maakasutust ja ehitusviisi, primaarseks on säilitada senist asustustihedust. Planeeringuala põllumaa jääb üldplaneeringu ehitustingimuste kaardi alusel väärtusliku põllumaa koosseisu, millistel on uute kruntide rajamine keelatud. Üldplaneeringu keskkonnatingimuste kaardi kohaselt jääb planeeringuala väärtusliku maastiku alale, kus on ette nähtud säilitada traditsioonilist m aakasutust ja maastikustruktuuri. Lubatud ei ole ehitustegevuse laienemine maastikuliselt esteetilistes ja ökoloogiliselt tundlikes paikades, hooned peavad kandma endas piirkonda sobiva hoonestuse põhimõtteid ja arhitektuurseid suundumusi. Elamukruntide moodustamine Toominga kinnistu väärtuslikule põllumaale läheb vastuollu Luunja valla üldplaneeringuga. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek arvata planeeringuala vä lja väärtusliku põllumaa koosseisust. 1488439 1238885 0 0 163830 2147570 PLANEERITAV ALA 0 0 PLANEERITAV ALA Kaart 2. Üldplaneeringu muudatuse ettepanek planeeringuala ulatuses Samuti tehakse ettepanek muuta üldplaneeringu seletuskirjas pkt 10. Väärtuslikud põllumaad tabelit nr 4 (lk 16), kuhu viia sisse põllumassiivi nr 19 pindala muudatus. Joonis 1. Üldplaneeringu seletuskirja muudatuse ettepanek Toominga maaüksuse põhjapoolsel osal asub talukoht ning lõunapool ne osa on põllu- ja rohumaa . Maa-ala ei kuulu põllumassiivi koosseisu ja on kasutusest väljas. Toominga maaüksus on ümbritsetud hekiga, mistõttu ala on juba maastikuliselt naabruse põllumassiividest eraldatud . Eelnevast tulenevalt planeeringu ettepanek moodustada uus elamukrunt Toominga maaüksuse lõunaossa ei vähenda piirnevate põllumaade kompaktsust ega häiri maa haritavust. Kehtiva üldplaneeringu muutmine on vajalik, kuna sellega antakse põllumajandusliku kasutuseta alale uus kasutus, mis arvestab piirkonna senis t arengusuun da . Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt asub planeeritav ala maalises piirkonnas. Seega detailplaneeringuga kavandatud ei ole maakasutuselt ja visioonilt vastuolus Tartu maakonnaplaneeringule 2030+. Planeeringulahendusega tagatakse üldplaneeringu kohased hajaasustuse tingimused. Planeeringulahendus toetab üldisi üldplaneeringu poolt seatud arengusuundi ja edasisi planeerimispõhimõtteid. Planeeringualale kavandatakse hajaasustusele omaseid krunte suurusega ligikaudu 1 ha. Planeeritud e lamumaa krunt on kooskõlas piirkonnale omase õuemaa suurusega. Planeeringualal kavandatava uue elamukrundiga moodustub (koos olemasolevate maatulundusmaa kinnistutel olevate elamutega) tinglikult uus elamugrupp. Koos ühe olemasoleva ja Tammetõru maaüksusel olevaga oleks selliste elamuüksuste arv kokku 3 ja see ei lähe põhimõttelt vastuollu üldplaneeringus lubatud ehitustingimustega maksimaalse moodustatava elamukruntide arvuga. Kavandatav hoonestus on proportsionaalses mahus piirkonna hoonestusega. Hoonete arhitektuursete tingimuste määramisel on silmas peetud kohalikke hoonestus- ja ehitustavasid. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on arvestatud maksimaalselt üldplaneeringus sätestatud traditsioonilise maastikustruktuuri ja teedevõrgu säilitamise põhimõtetega ning planeeringualaga piirnevate talukohtade privaatsusootuse säilimisega. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Planeeringuga moodustatakse kolm krunti: olemasoleva talukompleksi juures üksikelamu maa krunt suurusega 13982 m² , lõunaosas üksikelamu maa krunt suurusega 10 1 12 m² ja kaguosas tee ja tänava maa suurusega 9 59 m 2 . K runtide piirid on esitatud joonisel 4 Põhijoonis . Andmed planeeritavate krun tide kohta on esitatud tabelis 1 . Tabel 1. Maakasutuse koon d tabel Krundi POS nr Planeeringu- eelne maakasutus Planeeringu- järgne maakasutus Planeeringu- eelne pindala Planeeringujärgne pindala Avalikku kasutusse planeeritud maa-alad POS 1 100% maatulundusmaa E 100% (EP 100%) 2,51 ha 13982 m² - POS 2 E 100% (EP 100%) 1 0 1 12 m² - POS 3 L 100% (LT 100%) 9 59 m 2 Plan. avalikult kasutatav tee Krun tide ehitusõigus Krun tide ehitusõigusega on määratud: 1) krun di kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoo nete lubatud maksimaalne kõrgus ; 5) hoonete suurim lubatud sügavus. Planeeritud kruntide ehitusõigus ed on esitatud joonisel nr 4 Põhijoonis . Ehitiste kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51. POS 1 ja POS 2 kruntide ehitis t e lubatud kasutamise otstar bed on: 11101 üksikelamu; 12744 elamu abihoone. Arhitektuurinõuded ehitistele Hoonete projekteerimisel planeeritud kruntidele arvestada joonisel nr 4 Põhijoonis toodud arhitektuursete tingimustega. Uute hoonete lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga. Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele: Kavandatava te hoone te arhitektuur peab olema kaasaaegne ja kõrgetasemeline , keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav . Planeeritavad hooned peavad oma suuruse, kõrguse ja asukohaga moodustama ruumilise rütmi. Välisviimistlusmaterjalid peavad olema väärikad, kvaliteetsed, ajas vastupidavad ning esinduslikud. Keelatud on: Imite erivad materjalid . Erksad, intensiivsed ja „ultra“ -värvitoonid. Soovitatav on kasutada hoonete juures pastelseid toone. Kruntide hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala d , mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala sid on ehitusõiguses toodud hoonete püstitamine keelatud , kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine (nt prügimaja, jalgrataste varjualused, mänguväljak). Hoonestusala de piires on lubatud ka teede, parkla te ja haljasala de kavandamine . Planeeritud hoonestusalad on seotud krun tide piiridega. Hoonestustusalade planeerimisel on järgitud, et hoonestusalad paikneks vähemalt 50 m kaugusel Nõmme ja Haava maaüksuse piiridest. Joonisel nr 4 Põhijoonis näidatud hoonestusala d on kruntidel suurem ad , kui tegelik lubatud suurim ehitisealune pind. Suurem ad hoonestusala d lub avad vabamalt valida hoonete kuju ja paiknemist, arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Hoonete vahelised vähimad lubatud kaugused on esitatud pkt. 5.9. Planeeringu joonisel 4 on toodud planeeritava hoone soovituslik asukoht hoonestusalas. Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on k runtidele POS 1 ja POS 2 on lubatud ehitada hoonestusalasse 2 kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga hoonet (nt grillmaja, kasvuhoone jms). Nimetatud hoone te ehitamisel peab arvestama tehnovõrkude kaitsevööndeid ja tuleohutuskujasid. Kuni 20 m² h oonete asukoht peab haakuma elamu ja abihoonetega ning nende asukoht ja visuaalne lahendus peab olema kooskõlastatud omavalitsusega . Ehitiste paigutus krun tidel peab olema selline, et võimalikult vähe kahjustaks naaberkruntide kasutamise tingimusi ja keskkonda. T ee maa-ala d , liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringualale on juurdepääs Kaspre teelt, mis kulgeb läbi Haava (kü tunnus 43201:002:0091) ja Kaspre (kü tunnus 43201:002:0339) maaüksuste kuni riigiteeni nr 22250 Luunja-Kavastu-Koosa . Planeeringuala kaguserva on kavandatud 8,0 m laiune teekoridor olemasoleva tee tarbeks . P äästeteenistuse ja hooldeliikluse sõidukite ümberpööramise võimaldamiseks on planeeritud ümberpööramiskoht. Kuni Kaspre tee avaliku kasutus se määramiseni tagatakse juurdepääs planeeringualani servituudiga al ates Luunja-Kavastu-Koosa teest (vt ka pkt 7.11) . Kruntidel on joonisel 4 Põhijoonis näidatud krundi külg, kust on lubatud rajada juurdepääsutee. Juurdepääsuteede täpne asukoht lahendatakse projekteerimise käigus. Krunt POS 3 on planeeritud transpordimaa sihtotstarbega krundiks ja kavandatud avalikku kasutusse jääva alana , mille avalikult kasutatavaks teeks määramine toimub seadusandluses sätestatud korra alusel. Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt. Täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus. Sõidusuunad, jalakäijate liikumissuunad ja juurdepääsud kruntidele on esitatud joonisel nr 4 Põhijoonis . Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted K runtidel tuleb o lemasoleva haljastuse lik videerimisel ja uue rajamisel arvestada järgnevaga: Krundid peavad olema heakorrastatud. Kruntidel tuleb säilitada maksimaalselt väärtuslik kõrghaljastus. Lubatud on likvideerida otseselt juurdepääsutee de le, parkimisala de le, hoonete ja tehnorajatiste ehitusele ette jäävad puud, samuti ohtlikud puud. Planeeringuala lääne- ja lõunaservas kasvav hekk on ette nähtud säilitada maksimaalses mahus. K run tide kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 10% krundi pinnast (täiskasvanud puude võra pindala järgi). Tagatud peab olema nähtavus kruntidelt väljasõidul. Soovitav on tagada, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse võrra eemale. Kõrghaljastuse likvideerimisel ja rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku paigutusega. Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada kõrghaljastust. Arvestades kruntide suurust ja ümbritsevat väljakujunenud maastikupilti on soovitav aiaga piirata vaid hooneid ümbritsev õueala. Piirete rajamisel krun tidele tuleb arvestada järgnevaga: Piirded peavad moodustama hoonetega ühtse terviku. Piirded peavad olema läbipaistvad ( hõre puitlippaed vms) või kasutada võrkaia lahendusi (sh võrkpaneelaeda) või võrkaeda (sh võrkpaneelaeda) koos hekkide mahuga. Krun tidele rajatavad piirded peavad tüübilt ja värvitooni(de)lt sobima ümbritseva keskkonnaga, hoonete tüübi, värvitooni(de)ga ja välisviimistlusmaterjalidega. Piirdeaeda ei ole lubatud rajada Kaspre teele lähemale kui 5 m. Ehitistevahelised kujad Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Detailplaneeringualal lubatud hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Ehitis t e täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus. Tehnovõr kude ja –rajatiste asukohad Tehnovõrkude lahendus on esitatud j oonisel 5 Tehnovõrkude planeering . Planeeringu joonisele on kan tud lähima naabri ehk Tammetõru maaüksusel paikneva joogivee salv kaevu , septiku ja imbsüsteemi orienteeruvad asukohad. Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mida täpsustatakse projekteerimise käigus. Veevarustus ja tuletõrjevesi Kruntide POS 1 ja POS 2 veevarustus on lahendatud POS 1 krundile planeeritud ühiskasutatava puurkaevu baasil. Lisaks säilib krundi POS 1 õuealal olemasolev salvkaev, mida peale puurkaevu väljaehitamist ei kasutata enam joogivee tarbeks. Vastavalt Veeseaduse § 154 lg 3 on puurkaevu ja salvkaevu hooldusala 10 m (vett võetakse alla kümme kuupmeetri ööpäevas). Veeseaduse § 127 lg 1 alusel h eitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit hooldusala välispiirist . Planeeritud puurkaevu ja imbsüsteemi de omavaheline kaugus vastab Veeseaduse § 127 lg 1 nõutule. D etailplaneeringuala asub EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ alusel hajaasustuses , kus naaberkinnistute hoonete vahel on tagatud 40 meetrit. Lähim tuletõrje veevõtukoht paikneb edelasuunas Talli tn 3 krundil , mis jääb planeeringualast ca 2,1 km kaugusele. Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada siseministri 18.02.2021 a. määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“, mille § 7 lg 6 alusel I kasutusviisiga hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Kanalisatsioon ja sademevesi POS 1 krundil säilib olemasolev omapuhasti koos imbsüsteemiga. P OS 2 r eovesi on ette nähtud juhtida krundile planeeritud bio puhasti sse koos imb süsteemi ga (alus Veeseadus § 124). Reoveekanalisatsioonisüsteemi sh bio puhasti täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus. Reovee puhastamine toimub vastavalt seadus andlusele ja projektile. Vastavalt Keskkonnaministri 08.11.2019 a määrusele nr 61 „ Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused¹ “ § 8 punktile 4 võib kuni 10 m³ ööpäevas heitvett hajutatult pinnasesse immutada kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus 1 “ § 5 on omapuhasti kuja vähemalt 10 meetrit (v.a. septiku korral), septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 meetrit. Planeeritav arvutuslik maksimaalne reoveehulk on nagu arvestuslik veetarbiminegi 0,48 m³/d ühe krundi kohta. Kruntide vertikaalplaneerimine lahendatakse projekteerimise käigus. Krundi maapinna kõrguste muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda. Sademevesi immutatakse kruntide siseselt. Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimiseks vajalikud kalded lahendatakse ehitusprojektiga. Projekti koostamisel tuleb tagada sademevee mittevalgumine kõrvalkinnistutele. Planeeringuala asub maaparandusühistu tegevuspiirkonna alal (80420265) ja osaliselt (idaosa) Sirgu maaparandussüsteemi (2102360010240001) alal. Kuna planeeritavale alale jäävad põlludrenaaži torude ülemised otsad, siis nende võimaliku vigastamise või hävimise korral ehitustööde käigus ei rikuta idapoolse Tammetõru (43201:002:0375) ja lõunapoolse Haava (43201:002:0091) maaüksustel paiknevate drenaažisüsteemide toimimist. Seega ei ole detailplaneeringus vajadust ette näha Toominga maaüksusel paiknevate põlludreenide säilitamist ega rekonstrueerimist. Elektrivarustus ja välisvalgustus Elektrivarustus on lahendat ud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 388478 . Detailplaneeringu objekti elektrivarustuse kindlustamine on võimalik Sirgu 15/0,4 kV alajaama fiidri F-3 baasil. Kinnistul asub Elektrilevile kuuluv 0,4 kV õhuliin, liini kaitsevöönd on 2 m liini teljest. POS 1 krundil säilib olemasolev elektrivarustuse lahendus, olemasolev elektriliitumiskilp asub õuealal oleval elektripostil. POS 2 krundi elektrivarustusek s on planeeritud POS 3 krundil paiknevale teeäärsele elektripostile 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilbi toide on planeeritud maakaabliga . Elektritoide liitumiskilbist objekti peajaotuskilpi on ette nähtud maakaabliga. Liitumiskilbist elektripaigaldise peakilpi projekteerib ja ehitab Tarbija oma vajadustele vastava liini. Kaablite kaitsetsooniks on 1,0 m kaablist mõlemale poole. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana. Krundisisene välisvalgustus lahendatakse edasise projekteerimise käigus. Soojavarustus Kruntidele on määratud lokaalne soojavarustus. Võimalikud kütteallikad on elektri-, soojuspump- (sh maakütte tüüpi soojuspump), õli- või tahkeküte ja päikesepaneelid (katusel katuse tasapinnas, maapinnal kõrgusega kuni 2,0 m ) . Maaküttelahenduste valikul, projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada dokumentatsiooniga „Maaküte Tartus“ (Maves OÜ, 2019). Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi. Sidevarustus Planeeringuga ei nähta ette uut ühendust. Sidevarustus lahendatakse mobiilside kaudu. Keskkonnatingimus te seadmine Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastamist. Planeeringu koostamisel lähtutakse säästva arengu printsiipidest ja järgitakse kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõtteid. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara. Planeeritavatele kruntidele pole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid. Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja õigusaktidele. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Kõik ohtlikud jäätmed kogutakse vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Orgaanilised jäätmed komposteerida omal krundil kinnises kompostris. Jäätmete äravedu korraldatakse vastavalt Luunja valla jäätmehoolduseeskirjale. Prügikonteineri(te) paiknemine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. Soovitatav on varjata konteiner(id) variseina või haljastuse abil nii, et see jääks elanikele ja külastajatele märkamatuks. Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel arvestada naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 normtasemeid. Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja tagada, et paigaldatavate tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud. Sademevesi juhtida pinnasesse vastavalt Veeseaduse §-s 129 nõuetele. Planeeringuala asub kõrgend atud radooniriskiga piirkonnas, mistõttu hoonete projekteerimisel tuleb kasutusele võtta õhu radoonisisaldust vähendavad meetmed. Tagada tuleb ruumides Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri 28.02.2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteerivast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ kohane õhu radoonisisalduse viitetase. Soovituslik on projekteerimisel järgida EVS-s 840:2017 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ sätestatud nõudeid. Servituutide vajaduse määramine Detailplaneeringuga määratakse vajadus servituutide seadmiseks. Servituudid seatakse kehtestatud planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele. Servituudi seadmise vajadusega alad on näidatud planeeringu joonisel 6 Planeeri tud kitsendused . Detailplaneeringualal on vajadus seada tehnovõrgu talumise servituut POS 1 ja POS 2 kruntide ida osa s kulgevale elektriõhuliinile võrguvaldaja kasuks. POS 1 krundile planeeritud ühiskasutatavale puurkaevule P OS 2 igakordse omaniku kasuks . POS 1 krundi le planeeritud veetorule P OS 2 iga kordse omaniku kasuks . Planeeringuala kruntidele juurdepääsu tagamiseks tehakse detailplaneeringuga ettepanek määrata Haava ja Kaspre maaüksustele juurdepääsu servituut, kuni Kaspre tee avalikult kasutatavaks teeks määramiseni. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud: territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine); teealade ja hoonetevaheline hea nähtavus, mis on saavutatud läbipaistvate ja madalate piirete kasutamisega. Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada: jälgitavus ( naabrivalve, võimalusel nt ka videovalve); teealade korrashoid; võõrastele piiratud juurdepääs eraalale; kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus; vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, piirded). Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust ja juurdepääsuteed ) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt planeeritud kruntide igakordsete omanike poolt . P laneeringu rakendamise võimalused Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeritud kruntide ehitusõigused realiseeritakse krundi valdaja poolt. Krundi igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul. Huvitatud isik on kohustatud teostama omal kulul detailplaneeringukohased maakorralduslikud toimingud ja tagama omal kulul detailplaneeringuga ettenähtud servituutide seadmise ja kandmise kinnistusraamatusse . Ühendused tehnovõrkudega rajab krundi omanik kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega vastavalt hoone tegelikule paigutusele hoonestusalas. Kavandatavatele hoonetele ehitusloa väljastamise eelduseks on planeeringukohaste kinnistute moodustamine ja servituutide kanded kinnistu s raamatusse . Enne ehituslubade väljastamist planeeringualale on vajalik juurdepääsu servituudi kan ded kinnisturaamatusse või Kaspr e tee avalikku kasutusse määramine ehitusseadustikus ettenähtud korras kohaliku omavalitsuse poolt. E hituslubade väljastamise eeltingimuseks on krundi POS 3 avalikes huvides omandamine Luunja valla poolt . Pos 3 avalikes huvides omandamise eeltingimus on juurdepääsutee servituudi olemasolu. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, standarditele ja heale projekteerimistavale. Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule. Enne ei väljastata hoonetele kasutuslubasid kui on välja ehitatud tehnovõrgud. Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga. K ooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte Planeeringu on kooskõlastanud: Põllumajandus- ja Toiduamet , peaspetsialist Margus Türk 30 .09.2021. krir nr 6.2-2/42088. Põllumajandus- ja Toiduamet nõustub esitatud planeeringu lahendusega ja kooskõlastab Toominga maaüksuse detailplaneeringu alljärgneval tingimusel: kõik planeeringualale kavandatavate ehitiste ehitusloa eelnõud (ning järgnevalt kasutusloa eelnõud) tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga (maaparandusseaduse (edaspidi MaaParS) § 50). Digitaalselt allkirjatatud kiri (vt planeeringu lisad). Kaitseministeerium , kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Andres S ang 08 .10.2021 kiri nr 12-1/21/234 . Kaitseministeerium kooskõlastab detailplaneeringu, kuid palume enne detailplaneeringu vastuvõtmist korrigeerida detailplaneeringu seletuskirja peatükis 5.5 „Kitsendused“ märgitud riigikaitselise ehitise nimetust. Õige nimetus on riigikaitseline ehitis Luunja linnak. Digitaalselt allkirjatatud kiri (vt planeeringu lisad). Päästeameti Lõuna Päästekeskuse Ohutusjärelevalve büroo , nõunik Margo Lempu 12.10.2021. Kooskõlastus nr K-ML/42: digitaalallkirjade kinnitusleht Päästeameti poolt detailplaneeringu failide kooskõlastamise kohta (vt planeeringu lisad). Elektrilevi OÜ , Marge Kasenurm 14 .10.2021 projekti kooskõlastus nr 7994430713 : digitaalselt allkirjastatud kiri (vt planeeringu lisad); Kooskõlastatud tingimustel: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Lisaks on koostööd tehtud järgnevate naaberkinnistute omanikega: Nõmme kinnistu , Tähte Nõmmsalu, 19 .09.2021 . Kooskõlastus eraldi lehel (vt planeeringu lisad) . Tammetõru kinnistu , Marika Kiil, 19 .09.2021 . Kooskõlastus eraldi lehel (vt planeeringu lisad) . Situatsiooniskeem (Eraldi lehel) Olemasolev olukord (Eraldi lehel) Planeeringuala mõjuala funktsionaalsete ja ehituslike seos te joonis (Eraldi lehel) Põhijoonis (Eraldi lehel) Tehnovõrkude planeering (Eraldi lehel) Planeeritud kitsendused (Eraldi lehel) Sirgu külas Toominga maaüksuse detailplaneeringu jooniste üldine info Kihtide koostamiseks kasutati Autodesk AutoCAD 2018 Esituskujude mõõtkava 1:500 Digitaalsete kihtide koostaja Merit Naruskberg Kihi/faili nimetus Sisu kirjeldus Muu oluline info DP_plan_ala Planeeringuala DP_krunt Krunt Tärkandmed seotud positsiooni nr-ga, mis asu b kihil DP_krunt_objectID DP_krunt_objectID Krundi Positsiooni number DP_hoonestus Hoonestusala Tärkandmed seotud positsiooni nr-ga, mis asu b kihil DP_krunt_objectID DP_transp_ soidutee Sõidutee DP_tehno_vesi Tehnovõrgud Veetoru DP_tehno_vesi_objectID Tehnovõrgu identifikaator DP_tehno_kanal Tehnovõrgud Isevoolne kanalisatsioonitoru DP_tehno_kanal_objectID Tehnovõrgu identifikaator DP_tehno_elekter Tehnovõrgud Madalpinge elektrikaabel DP_tehno_elekter_objectID Tehnovõrgu identifikaator DP_tehno_puurkaev Tehnovõrgud Puurkaev DP_tehno_omapuhasti Tehnovõrgud Omapuhasti DP_tehno_ imbvaljak Tehnovõrgud Imbväljak DP_tehno_liitumiskilp Tehnovõrgud Liitumiskilp DP_haljastus_sailitav_puu Haljastus Säilitatav puu DP_haljastus_sailitav_puu_objectID Haljastuse identifikaator DP_haljastus_sailitav_poosas Haljastus Säilitatav põõsas DP_haljastus_sailitav_poosas_objectID Haljastuse identifikaator DP_haljastus_sailitav_noorendik Haljastus Säilitatav noorendik DP_haljastus_sailitav_hekk Haljastus Säilitatav hekk DP_haljastus_likvi_puu Haljastus Likvideeritav puu DP_haljastus_likvi_puu_objectID Haljastuse identifikaator DP_kuja_omapuhasti Kuja Omapuhasti kuja DP_kuja_omapuhasti_objectID Kuja identifikaator DP_kuja_imbvaljak Kuja Imbväljaku kuja DP_kuja_imbvaljak_objectID Kuja identifikaator DP_servituut_tehno Servituut Tehnovõrgu talumise servituut DP_servituut_tehno_objectID Servituudi identifikaator
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →