Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 03.05.2022 nr 1.1-10.1/8339-14
[email protected]
Seaduseelnõu esitamine Vabariigi
Valitsuse istungile
Austatud riigisekretär
Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisa(d):
1. Eelnõu
2. Seletuskiri
3. Kooskõlastustabel
Olivia Taluste 6113092
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
03.05.2022
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate
seaduste muutmise seadus
§ 1. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesolev seadus määrab kohaliku omavalitsuse pädevuse, vastutuse ja korralduse ning
kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi omavalitsusüksus) suhted omavahel ja
riigiorganitega.“;
2) paragrahvi 2 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 2. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja eesmärk“;
3) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel ja haldusterritoriaalsel korraldusel;“;
4) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kohaliku omavalitsuse eesmärk on aidata kaasa oma elanikele kvaliteetse, turvalise ja
nende vajadustele vastava elukeskkonna ning heaolu loomisele, kaitsta isikute põhiõigusi ja
vabadusi, tagada oma elanikele kvaliteetsed ja kättesaadavad avalikud teenused, edendada
kohalikku ettevõtluskeskkonda ning tugevdada piirkondlikku konkurentsivõimet
omavalitsusüksuste omavahelises ja riigiga koostöös.“;
5) paragrahvi 3 punktist 2 jäetakse välja sõna „kohustuslik“;
6) paragrahvi 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel (edaspidi kohalik
valitsemine);“;
7) paragrahvi 3 punktid 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„6) tegevuse avatus ja avalikkus;
7) kvaliteetsete ja kättesaadavate avalike teenuste korraldamine soodsaimatel tingimustel.“;
8) paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Omavalitsusorganid on:
1) valla- või linnavolikogu (edaspidi volikogu) – omavalitsusüksuse esinduskogu, mille valivad
valla või linna hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse
alusel;
2) valla- või linnavalitsus (edaspidi valitsus) – volikogu moodustatav täitevorgan.“;
9) paragrahvi 5 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
1
„§ 5. Valla ja linna eelarve ning õigus kehtestada makse ja koormisi
(1) Vallal ja linnal on iseseisev eelarve.“;
10) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Valla ja linna eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja avalikustamise ning
aruandluse nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses.“;
11) paragrahvi 6 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Omavalitsusüksuse ülesanneteks kohaliku elu korraldamisel on ka korraldada vallas või
linnas sotsiaalhoolekannet, hariduse andmist, kultuuri-, spordi- ja noorsootööd, elamu- ja
kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist
planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla või linna teede ehitamist ja
korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Omavalitsusüksusele
täitmiseks pandud ülesannete üldine sisu ja pädevus kehtestatakse seadustes ning seaduste
alusel antud õigusaktides. Kui seaduses ei ole nimetatud, mis on omavalitsusüksusele
seadusega pandud ülesande täitmise üldine sisu ja pädevus, määrab omavalitsusüksus selle
ise.“;
12) paragrahvi 6 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
13) paragrahvi 6 lõiked 21 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(21) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal
korraldab omavalitsusüksus lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannetele
sõjategevuses kannatada saanud isikute ja sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha ülesandeid
täitma asunud isikute perekondade sotsiaalhoolekannet ning aitab kaasa isikute evakueerimisele
ja evakueeritute majutamisele, toitlustamisele ning arstiabi andmisele.
(3) Lisaks käesolevas seaduses sätestatud ülesannetele ja § 2 lõikes 3 nimetatud eesmärkide
täitmisele otsustab ning korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis:
1) on talle pandud teiste seadustega;
2) ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada ning mille ta otsustab kohalikest
huvidest ja vajadustest lähtudes ise täitmiseks võtta.“;
14) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Kohaliku elu küsimuste korraldamine on selliste omavalitsusüksuse ülesannete täitmine,
mis tulenevad valla- või linnaelanike vajadustest või mille täitmist saab omavalitsusüksuselt
mõistlikult eeldada, mis on kohalikku päritolu ja mida ei ole antud mõne riigiorgani pädevusse
või mille puhul esineb ka muid ülesande kohalikule olemusele viitavaid asjaolusid. Seadusega
omavalitsusüksusele pandud kohaliku elu küsimuste lahendamisel peab omavalitsusüksusele
jätma enesekorraldusõiguse, mille kohaselt saab ta ise määrata ülesannete täitmise täpsema sisu
ja korra. Põhjendatud juhul, kui see tuleneb näiteks kohaliku elu küsimuse ühetaolise
lahendamise kaalutlusest, võib seadusega ette näha ülesande täitmise täpsema sisu ja korra.“;
15) paragrahvi 6 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „kohustusi“ sõnaga
„ülesandeid“;
16) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
2
„(41) Omavalitsusüksuse täidetavad riiklikud ülesanded on üldjuhul sellised, mille täitmise sisu
ja kord tuleneb seadusest, nii et omavalitsusüksusele ei jää õigust otsustada ülesannete täpsema
sisu ja menetluse üle, mida ta kohustub täitma ka teiste omavalitsusüksuste elanike huvides
ning mille puhul ei esine selgeid ülesande kohalikule olemusele viitavaid asjaolusid.“;
17) paragrahvi 6 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Seadusega kohalikule omavalitsusele riikliku ülesande täitmiseks andmise korral
märgitakse seaduses, et tegemist on omavalitsusüksuse täidetava riikliku ülesandega.
Kohalikule omavalitsusele pandud riiklike ülesannetega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.“;
18) paragrahvi 61 lõiked 1–31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Omavalitsusüksuste ülesanne on ühiselt kavandada maakonna, sealhulgas selle
ettevõtluskeskkonna arengut ja suunata nende strateegiate elluviimist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesanne antakse kõigi maakonna
omavalitsusüksuste otsustega täitmiseks omavalitsusüksuste maakondlikule või piirkondlikule
liidule, koostöökokkuleppe alusel ühele omavalitsusüksusele või omavalitsusüksuste
ühisametile või -asutusele või omavalitsusüksuste või omavalitsusüksuste liidu asutatud
mittetulundusühingule või sihtasutusele (edaspidi koostööorgan). Nimetatud
mittetulundusühingule või sihtasutusele ülesande täitmiseks volitamise korral halduskoostöö
seadust ei kohaldata.
(3) Kui maakonna omavalitsusüksus ei ole otsustanud, millise koostööorgani kaudu maakonna
arengut kavandada ja suunata, täidab ülesannet koostööorgan, kelle kaudu on ülesande täitmist
soovinud vähemalt kaks kolmandikku maakonna selliste omavalitsusüksuste volikogudest,
mille elanike koguarv moodustab vähemalt kaks kolmandikku maakonna elanike koguarvust
ning mille hulka peab kuuluma ka maakonnakeskuseks olev omavalitsusüksus.
(31) Regionaalarengu valdkonna eest vastutav minister võib volitada riigieelarve seaduse § 531
lõike 1 alusel kehtestatud riigisisese regionaalarengu toetusprogrammi elluviimisega seotud
haldusülesannet täitma käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt määratud koostööorgani,
kohaldamata halduskoostöö seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, § 6 lõikeid 1 ja 2 ning § 13 lõiget 1.“;
19) paragrahvi 61 lõikes 6, § 18 lõike 1 punktis 11, § 35 lõigetes 41 ja 42, § 373 lõigetes 4, 9 ja
11, § 374 lõigetes 2, 3 ja 6, § 45 lõikes 6, § 481 lõikes 8, § 52 lõike 1 punktis 11, § 56 lõikes 1,
§ 57 lõikes 11, § 621 lõigetes 3–5, § 622 lõikes 1, lõike 2 punktides 1 ja 2, lõike 3 punktis 1 ja
lõikes 4, § 623 lõikes 6, § 66 pealkirjas ning § 704 lõike 11 esimeses lauses asendatakse sõnad
„kohaliku omavalitsuse üksus“ sõnaga „omavalitsusüksus“ vastavas käändes;
20) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Volikogu võib määruses seada põhjendatud juhul väheintensiivseid isikute põhiõiguste ja
-vabaduste riiveid, kui neil on legitiimne eesmärk ja riived on proportsionaalsed ning kooskõlas
eesmärgiga, mida määrus avalikes huvides taotleb. Nende riivete seadmine peab olema
kooskõlas asjakohast küsimust reguleerivast seadusest tulenevate nõuetega. Nimetatud määruse
võib kehtestada ka ilma seadusest tuleneva täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses
oleva volitusnormita.“;
21) paragrahvi 7 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
3
„(31) Volikogu ja valitsuse määruse eelnõule kohaldatakse neid normitehnilisi nõudeid, mis
Vabariigi Valitsus on kehtestanud Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta.“;
22) paragrahvi 7 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Volikogu võib kehtestada määrusega täpsema korra volikogu ja valitsuse õigusaktide
normitehniliste nõuete rakendamiseks.“;
23) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Volikogu võib volitada valitsust kehtestama valitsuse õigusaktidele esitatavate
normitehniliste nõuete kohaldamise ja eelnõude menetlemise täpsema korra.“;
24) paragrahvi 7 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Volikogu ja valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas Riigi Teataja seaduses
sätestatud korras.“;
25) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 6–10 järgmises sõnastuses:
„(6) Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui
määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva või ei esine muid haldusmenetluse
seaduse §-s 93 sätestatud erisusi.
(7) Volikogu otsus ja valitsuse korraldus jõustuvad nende teatavakstegemisest arvates, kui
otsuses või korralduses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva.
(8) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees. Valitsuse määrustele ja
korraldustele kirjutavad alla vallavanem või linnapea ja valla- või linnasekretär.
(9) Volikogu otsused, valitsuse korraldused ja istungite protokollid peavad olema kättesaadavad
kõigile isikutele. Andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud
üksnes valla või linna ametiasutuse siseseks kasutamiseks, ei avalikustata.
(10) Volikogu ja valitsuse õigusaktid ning istungite protokollid vormistatakse eesti keeles.
Omavalitsusüksustes, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võidakse volikogu
istungite protokollid tõlkida ka selle omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava
vähemusrahvuse keelde.“;
26) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord ning volikogu komisjonide moodustamise
põhimõtted ja pädevus;“;
27) paragrahvi 8 lõike 1 punktid 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„5) valla või linna esindamise kord;
6) valla või linna õigusaktide vastuvõtmise ja avalikustamise täpsem kord.“;
28) paragrahvi 8 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;
29) paragrahvi 10 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
4
„(1) Nii vald kui ka linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb Euroopa kohaliku
omavalitsuse harta, käesoleva seaduse, teiste seaduste, oma põhimääruse ja muude õigusaktide
alusel.
(2) Omavalitsusüksust esindavad seaduste ja valla või linna põhimääruse alusel oma pädevuse
piires volikogu, volikogu esimees, valitsus ning vallavanem või linnapea või nende volitatud
esindajad.“;
30) paragrahvid 12 ja 13 tunnistatakse kehtetuks;
31) paragrahvi 14 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 14. Omavalitsusüksuse sümbolite kasutamine
(1) Omavalitsusüksusel võivad olla oma lipp, vapp, aumärgid, ametirahad, aunimetused ja
muud sümbolid, mille kasutamise kord nähakse ette valla või linna põhimääruses.“;
32) paragrahvi 14 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Omavalitsusüksuse vappi võib kasutada omavalitsusüksuse organite ja asutuste plankidel
ja pitseritel ning muudes kohtades vastavalt valla või linna põhimääruses sätestatud
omavalitsusüksuse sümbolite kasutamise korrale.“;
33) paragrahvi 15 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
34) paragrahvi 17 lõiked 3–41 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu, sealhulgas volikogu moodustatud
komisjonide ja muude töövormide tööst osavõtu eest, ja hüvitist volikogu ülesannete täitmisel
tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. Kui
volikogu liige on oma volituste ajal Euroopa Parlamendi või Riigikogu liige, ei maksta talle
volikogu, sealhulgas volikogu moodustatud komisjonide ja muude töövormide tööst osavõtu
eest tasu.
(4) Volikogu esimehe ja aseesimehe ametikohad võivad volikogu otsusel olla palgalised.
Volikogu palgalisele esimehele ja aseesimehele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või muud
tasu ega nende suhtes rakendada selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole oma kehtestatud
korras ette näinud ega otsustanud. Kui volikogu esimees või aseesimees on oma volituste ajal
Euroopa Parlamendi või Riigikogu liige, ei maksta talle volikogu esimehe või aseesimehe
ülesannete täitmise eest töötasu.
(41) Volikogu palgalise esimehe ja aseesimehe põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning
neile kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54 ja 59–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni.“;
35) paragrahvi 17 lõiked 61 ja 62 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(61) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut ei kohaldata isikuvalimistele ega valitsuse liikme
kinnitamisele.
(62) Volikogu liige, kes on valitud samas vallas või linnas vallavanemaks või linnapeaks või
kes on kinnitatud valitsuse liikmeks, ei tohi alates valituks osutumisest või liikmeks
5
kinnitamisest osaleda sellise volikogu üksikakti arutamisel ega otsustamisel, millega
määratakse talle töötasu või hüvitis.“;
36) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) Eesti kodakondsuse või muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsuse kaotamisega;“;
37) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;
38) paragrahvi 18 lõike 1 punktist 8 jäetakse välja tekstiosa „, kui Riigikohtule esitatud
kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja
rahuldamata jätnud“;
39) paragrahvi 18 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;
40) paragrahvi 18 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige avalduse ja
punktides 3–9 sätestatud juhul teeb viivitamata selle informatsiooni kirjalikult teatavaks valla-
või linnasekretärile.
(3) Valla- või linnasekretär teavitab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaoludest
teada saamisest arvates kolme tööpäeva jooksul valla või linna valimiskomisjoni.“;
41) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab tema ajutist vabanemist volikogu liikme
ülesannete täitmisest.“;
42) paragrahvi 19 lõike 2 punktid 1–12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) kui ta on samas vallas või linnas valitud vallavanemaks või linnapeaks, kinnitatud valitsuse
liikmeks või nimetatud osavalla või linnaosa vanemaks;
11) Vabariigi Valitsuse liikme volituste täitmise ajaks;
12) kui ta on nimetatud sama valla või linna ametiasutuse ametnikuks või kui ta töötab sama
valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel;“;
43) paragrahvi 19 lõiget 2 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses:
„13) kui ta on kinnitatud sama valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhiks;“;
44) paragrahvi 19 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „volikogu liikme“ sõnaga „tema“;
45) paragrahvi 19 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu
valitud eelmise koosseisu valitud vallavanema, linnapea, kinnitatud valitsuse liikme ja ametisse
nimetatud osavalla või linnaosa vanema kohta, kes jätkavad oma tegevust, kuni volikogu
kinnitab ametisse uue valitsuse.“;
46) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Kui volikogu liige on osutunud valituks või nimetatuks volikogu liikme ametiga
ühitamatusse ametisse, peab ta kolme tööpäeva jooksul volituste ühitamatuse aluse ilmnemisest
6
arvates teavitama valla- või linnasekretäri, kas ta soovib osaleda volikogu töös või jätkata oma
senises ametis, mille puhul tema volikogu liikme volitused peatatakse. Kui isik soovib jätkata
töötamist volikogu liikme volitustega ühitamatus ametis või ei teata tähtaja jooksul, et ta soovib
volikogu töös osaleda, peatatakse tema volikogu liikme volitused.“;
47) paragrahvi 19 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Valla- või linnasekretär saadab valla või linna valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul
käesoleva paragrahvi lõike 2:
1) punktis 1 ja lõikes 3 sätestatud juhtudel volikogu asjakohase õigusakti pärast selle
vastuvõtmist;
2) punktis 2 sätestatud juhul asjakohase kohtumääruse pärast selle kättesaamist;
3) punktis 3 sätestatud juhul asjakohase avalduse;
4) punktides 11–13, 4 ja 5 sätestatud asjaolu teatavaks saamisel asjakohase teate.“;
48) paragrahvi 20 lõike 1 teisest lausest jäetakse välja sõnad „valimiskomisjoni kinnitatud“;
49) paragrahvi 20 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaja lõppu käesoleva seaduse § 18 lõikes 1
nimetatud juriidilise fakti ilmnemisel. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad
valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumisest arvates.
(3) Volikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena
algavad valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumisest arvates. Volikogu liikme volituste
peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega.“;
50) paragrahvi 20 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
51) paragrahvi 20 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Kui asendusliige ei saa volikogu töös osaleda käesoleva seaduse § 19 lõikes 2 nimetatud
põhjustel, jääb ta asendusliikmete nimekirja.“;
52) paragrahvi 201 lõikes 4 asendatakse sõnad „jõustumise hetkest“ sõnadega „jõustumisest
arvates“;
53) paragrahvi 22 lõike 1 sissejuhatav lauseosa ja punktid 1–3 muudetakse ning sõnastatakse
järgmiselt:
„(1) Volikogu pädevusse kuulub muu hulgas järgmiste küsimuste otsustamine:
1) valla- või linnaeelarve vastuvõtmine;
2) majandusaasta aruande kinnitamine ja audiitori määramine;
3) kohalike maksude kehtestamine;“;
54) paragrahvi 22 lõike 1 punktid 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„5) toetuste andmise ja teenuste osutamise põhimõtete ning teenuste kasutamise eest tasu
küsimise aluste kehtestamine;
6) valla- või linnavara valitsemise põhimõtete kehtestamine;“;
55) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 61 tunnistatakse kehtetuks;
7
56) paragrahvi 22 lõike 1 punktid 7 ja 8 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„7) valla või linna arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmine;
8) pikaajaliste võlakohustuste võtmine, laenude andmine ja garanteerimine ning võlakohustuse
tagamiseks kinnisasja koormamine kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses
sätestatud korras ja asjakohaste põhimõtete kehtestamine;“;
57) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 81 tunnistatakse kehtetuks;
58) paragrahvi 22 lõike 1 punktid 9 ja 10 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„9) valla või linna põhimääruse kehtestamine;
10) haldusterritoriaalse korralduse ning haldusüksuse piiride ja nime muutmise algatamine,
taotlemine ja nende kohta arvamuse andmine;“;
59) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 101 tunnistatakse kehtetuks;
60) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„11) osavalla ja linnaosa või muu piirkondliku esinduskogu moodustamine ja lõpetamine, tema
pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse või statuudi kehtestamine;“;
61) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„13) valimisringkondade arvu, piiride ja igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine
kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras;“;
62) paragrahvi 22 lõike 1 punktid 16–18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„16) valitsuse liikmete arvu kinnitamine;
17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest;
18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele või aseesimehele, volikogu komisjoni
esimehele või aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või
linnapeale või valitsuse liikmele;“;
63) paragrahvi 22 lõike 1 punktid 21 ja 22 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„21) volikogu esimehele ja aseesimehele töötasu või hüvitise määramine;
22) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud
kulutuste eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine;“;
64) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 23 tunnistatakse kehtetuks;
65) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„24) valla või linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, ühinemine, jagunemine ja
lõpetamine;“;
66) paragrahvi 22 lõike 1 punktid 26–271 ja 31–33 tunnistatakse kehtetuks;
67) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 34 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„34) valla või linna ametiasutuse, ühisameti või -asutuse ja valla või linna ametiasutuse
hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine;“;
8
68) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 341 tunnistatakse kehtetuks;
69) paragrahvi 22 lõike 1 punktist 36 jäetakse välja sõnad „teenistuskohtade koosseisu ja“;
70) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 362 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„362) lemmikloomade pidamise eeskirja kehtestamine;“;
71) paragrahvi 22 lõike 1 punktid 364–366 tunnistatakse kehtetuks;
72) paragrahvi 22 lõike 1 punktis 37 asendatakse sõna „ainupädevusse“ sõnaga „pädevusse“;
73) paragrahvi 22 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Õigusaktiga kohaliku omavalitsuse, omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi
pädevusse antud küsimused otsustab omavalitsusüksuse nimel volikogu, kes võib nende
küsimuste lahendamise volitada valitsusele, osavalla või linnaosa esinduskogule, muule
piirkonna esinduskogule, ametiasutusele, selle struktuuriüksusele või ametnikule juhul, kui see
ei ole seadusega keelatud.“;
74) paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:
„(21) Seadusega volikogu pädevusse antud ülesannet ei saa volikogu täitmiseks volitada muule
kohaliku omavalitsuse organile ega asutusele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(22) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud volituse andmine ei ole vajalik selliste küsimuste
lahendamiseks, mis on olemuselt täitevvõimu lahendatavad ülesanded ning mida saab täita
valla või linna ametiasutus.
(23) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud volituse määramata arvu juhtumite lahendamiseks
annab volikogu määrusega. Kui tegemist on ühekordse küsimuse lahendamisega, võib selle
täitmiseks valitsusele volituse anda volikogu otsusega.“;
75) paragrahvi 22 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida valitsusele muudatuste tegemise
ametiasutuse struktuuris volikogu kehtestatud eelarve piires.“;
76) paragrahvid 23 ja 24 tunnistatakse kehtetuks;
77) paragrahvi 25 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest, tema
komisjonide ja muude sisemise töökorralduse organite koosolekutest ning täita muid volikogu
liikme ülesandeid.“;
78) paragrahvi 26 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet
ning selgitusi küsimustele, mida ta vajab volikogu liikme ülesannete täitmiseks, välja arvatud
andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud.
9
(2) Volikogu liikmel on õigus saada oma teabe nõudele või kirjalikule küsimusele vastus
valitsuselt või valla või linna ametiasutuselt kümne tööpäeva jooksul teabe nõudmise või
küsimuse esitamisest arvates. Erilise vajaduse korral lähtuvalt küsimuse keerukusest võib
vastamise tähtaega pikendada kuni 20 tööpäevani. Volikogu liiget teavitatakse vastamise
tähtaja pikendamisest ja selle põhjusest.“;
79) paragrahvi 26 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:
„(3) Volikogu liikme teabe nõudmise täitmisest võib keelduda, kui:
1) nõutav teave ei puuduta volikogu liikme tööd või
2) esinevad avaliku teabe seaduse §-s 23 nimetatud teabenõude täitmisest keeldumise alused.
(4) Volikogu liikme küsimusele vastamisest võib loobuda, kui:
1) kirjalikult esitatud küsimuse sisu ei ole loetav või arusaadav;
2) küsimus ei puuduta kohaliku elu korraldamist ega volikogu pädevust;
3) küsimusele vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu ametiasutuse töökorralduse muutmist,
takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi.
(5) Volikogu liikmele teabe nõudmisest keeldumise või volikogu liikme küsimusele
vastamisest loobumise korral edastatakse talle viivitamata sellekohane selgitus.“;
80) paragrahvi 28 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Vallavanemal või linnapeal on alates sellele ametikohale valituks osutumise päevast
volitus moodustada valitsus.“;
81) paragrahvi 28 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Seaduses ja valla või linna õigusaktides ette nähtud volitused saab vallavanem või linnapea
alates valitsuse ametisse kinnitamise päevale järgnevast päevast.“;
82) paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Valitsus saab oma volitused alates volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevale
järgnevast päevast.“;
83) paragrahvi 29 lõikes 3, § 30 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ja lõikes 3, § 36 lõikes 6, § 372
lõigetes 2, 4 ja 6, § 374 lõigetes 4 ja 5, § 48 lõike 3 punktis 1, § 49 lõikes 6, § 50 lõike 1
punktides 1–5 ja 7, § 51 lõikes 2, § 532 lõike 2 teises lauses, § 533 lõikes 2, § 57 lõikes 9 ja
lõike 10 esimeses lauses, § 571 lõikes 1, §-s 665 ning § 704 lõikes 13 asendatakse sõnad „valla-
või linnavalitsus“ sõnaga „valitsus“ vastavas käändes;
84) paragrahvi 30 pealkirjas, § 622 lõikes 1 ning § 704 lõike 11 esimeses lauses asendatakse
sõnad „valla- ja linnavalitsus“ sõnaga „valitsus“ vastavas käändes;
85) paragrahvi 30 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega on talle
täitmiseks antud;“;
86) paragrahvi 30 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
10
87) paragrahvi 30 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul võib valitsus volitada valla või linna
ametiasutust kehtestama nende teenuste hinnad, mida osutab valla või linna ametiasutuse
hallatav asutus. Kui teenuste hinnad kehtestab vastavalt volitusele valla või linna ametiasutus,
on korralduse andmise õigus selle ametiasutuse juhil.“;
88) paragrahv 31 tunnistatakse kehtetuks;
89) seadust täiendatakse pärast § 31 peatükiga 31 järgmises sõnastuses:
„31. peatükk
VALLA JA LINNA ASUTUSED
§ 311. Valla ja linna ametiasutused ning hallatavad asutused
(1) Volikogu võib moodustada vallas ja linnas nende täitevvõimu ülesannete täitmiseks, mis ei
vaja valitsuse kui kollegiaalse otsustusorgani volitusi, avalikku võimu teostavaid ametiasutusi.
Omavalitsusüksused võivad moodustada koostöös ka käesoleva seaduse §-des 621–623
sätestatud korras ühisameteid.
(2) Valla ja linna ametiasutus, sealhulgas valitsus ametiasutusena, täidab oma struktuuriüksuste
kaudu seadustes ja muudes õigusaktides antud volituste ning pädevuse piires ametiasutusele ja
valitsusele antud täitevvõimu ülesandeid, välja arvatud valitsuse määruste ja korralduste
kehtestamine.
(3) Omavalitsusüksuses võib teenuste osutamiseks moodustada valla või linna ametiasutuse
hallatavaid asutusi või valdade ja linnade ühisasutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja milles ei
teostata avalikku võimu.
(4) Valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamise ja selle tegevuse lõpetamise
otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning
muutmine toimub volikogu kehtestatud korras.
(5) Valla või linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku
omavalitsuse asutuste registris.“;
90) seaduse 4. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4. peatükk
VALLA- JA LINNAELANIKE OSALEMINE KOHALIKUS VALITSEMISES“;
91) paragrahvi 32 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 32. Kohaliku rahvaalgatuse õigus
(1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest valla- või linnaelanikest, kuid mitte vähem kui
viiel vähemalt 16-aastasel hääleõiguslikul valla- või linnaelanikul, on õigus esitada
rahvaalgatusi kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks,
muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks või muude kohaliku elu küsimuste lahendamiseks
(edaspidi käesolevas paragrahvis algatus).
11
(2) Algatus esitatakse valitsusele kirjalikult, millele lisatakse nimekiri algatusele toetusallkirja
andnud hääleõiguslikest valla- või linnaelanikest, märkides isiku nime ja isikukoodi. Algatuses
tuleb märkida, kes on algatuse esitajate esindaja. Algatuses esitatud ettepanekut tuleb
põhjendada. Esitatud algatused avalikustatakse.“;
92) paragrahvi 32 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:
„(21) Algatus võetakse arutusele ja sellega seotud tegevustest informeeritakse esitajat kuue kuu
jooksul algatuse esitamisest arvates. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab
valitsus selle koos omapoolse seisukohaga ühe kuu jooksul algatuse esitamisest arvates
volikogule lahendamiseks.
(22) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele vastavas algatuses
taotletakse haldusüksuse piiride muutmist territooriumiosa üleandmisega ühe haldusüksuse
koosseisust teise koosseisu, korraldab valitsus enne haldusüksuse piiride muutmise eelnõu
esitamist volikogule arutamiseks Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lõikes 7
nimetatud hääleõiguslike elanike arvamuse väljaselgitamise asjaomasel territooriumiosal sama
seaduse § 7 lõike 8 alusel kehtestatud korras.
(23) Käesoleva paragrahvi lõikes 22 sätestatud juhul esitab valitsus haldusüksuse piiride
muutmise eelnõu koos elanike arvamuse küsitluse tulemustega ja omapoolse seisukohaga
volikogule arutamiseks kahe kuu jooksul algatuse esitamisest arvates. Volikogu võtab algatuse
arutusele kahe kuu jooksul valitsuse poolt vastava eelnõu volikogule esitamisest arvates.
Käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud tähtaega nimetatud juhul ei kohaldata.“;
93) paragrahvi 32 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Algatuses märgitud algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus
volikogus või valitsuses.“;
94) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Algatuse tagasilükkamist peab algatusel märgitud algatuse esitajate esindajale põhjendama
ja põhjendus tuleb kanda volikogu või valitsuse istungi protokolli.“;
95) seadust täiendatakse §-ga 321 järgmises sõnastuses:
„§ 321. Kohalik rahvaküsitlus
(1) Volikogu võib otsustada korraldada omavalitsusüksuse pädevusse kuuluvas olulises
kohaliku elu küsimuses antud omavalitsusüksuse territooriumil või territooriumiosal
rahvaküsitluse. Rahvaküsitluse võib valla- või linnaelanike arvamuse väljaselgitamiseks
korraldada volikogu või elanike algatusel.
(2) Vähemalt kümnel protsendil hääleõiguslikest valla- või linnaelanikest on õigus esitada
valitsusele kohaliku elu küsimuses rahvaküsitluse korraldamiseks algatus.
(3) Rahvaküsitlust ei saa korraldada valla või linna eelarve, välja arvatud kaasav eelarve,
maksude ja seadusest tulenevate hüvitiste ning avalik-õiguslike tasude, valla või linna ameti-
või töökohtadele värbamise, palkade ja muude teenistussuhetega seonduvate ning seadusega
mitte kooskõlas olevate küsimuste üle.
12
(4) Rahvaküsitluse ettepaneku õiguspärasust ja kooskõla käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 3 ja
7 sätestatud tingimustega hindab valitsus. Kui rahvaküsitluse korraldamise ettepanek ei vasta
nimetatud tingimustele, esitatakse rahvaküsitluse ettepaneku esitajate esindajale asjakohased
põhjendused ja rahvaküsitluse menetlus lõpetatakse.
(5) Käesoleva seaduse § 32 alusel kohaliku algatusena esitatud ettepaneku rahvaküsitlusele
panemisel on volikogul õigus sõnastada elanike arvamuse väljaselgitamiseks esitatav täpne
küsimus. Esitatava küsimuse keeleliselt või normitehniliselt täpsustatud sõnastus tuleb kokku
leppida rahvaküsitluse ettepaneku esitajate esindajaga.
(6) Rahvaküsitlus korraldatakse kuue kuu jooksul elanike algatuse valitsusele esitamisest
arvates.
(7) Rahvaküsitlusel saavad osaleda kõik rahvastikuregistri andmetel selle omavalitsusüksuse
territooriumil või territooriumiosal elavad hääleõiguslikud valla- või linnaelanikud.
(8) Rahvaküsitluse tulemus on volikogule ja valitsusele nõuandva sisuga.
(9) Rahvaküsitluse tulemuse kinnitamisel tuleb märkida rahvaküsitluse korraldamise aeg ja
koht, haldusüksuse vähemalt 16-aastaste elanike arv ja küsitluses osalenud elanike arv ning
küsitluse tulemused.“;
96) seaduse 5. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5. peatükk
VALLA JA LINNA VARA VALITSEMINE, MAJANDAMINE NING KOORMISED“;
97) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Omavalitsusüksus peab tagama valla ja linna vara eesmärgipärase, heaperemeheliku ja
säästliku kasutamise.“;
98) paragrahvi 34 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Valla või linna vara valitsemise alused ja korra kehtestab volikogu määrusega, milles võib
volitada vara valitsemise täpsemate tingimuste ja menetlusnõuete kehtestamise valitsusele.
(3) Omavalitsusüksus võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul,
kui see ei ole enam vajalik või see on muutunud kõlbmatuks omavalitsusüksuse ülesannete
täitmiseks. Riigi poolt tasuta omavalitsusüksuse omandisse antud kinnisasja võib
omavalitsusüksus võõrandada ainult käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel sätestatud korras.“;
99) paragrahvi 34 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõnad „Kohalikul omavalitsusüksusel“
sõnaga „Omavalitsusüksusel“;
100) paragrahvi 35 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Omavalitsusüksuse eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise tingimused ja korra
kehtestab volikogu määrusega, arvestades käesolevast seadusest ja teistest õigusaktidest
tulenevaid nõudeid.
13
(2) Omavalitsusüksus võib olla osanik või aktsionär äriühingus, asutada sihtasutusi ja olla
tulundusühistu või mittetulundusühingu liige kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks.
Asutamise ja osalemise otsuses peab olema märgitud asutamise või osalemise eesmärk ning
kohaliku omavalitsuse ülesanne, mida on vaja täita äriühingu, sihtasutuse, tulundusühistu või
mittetulundusühingu kaudu. Omavalitsusüksus võib olla liige vaid tulundusühistus, kus ühistu
liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest.
(3) Kui sihtasutuse, osaühingu ja aktsiaseltsi ainuasutajaks, ainsaks osanikuks või aktsionäriks
on vald või linn, otsustab selle asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja
lõpetamise ning asutamise korral põhikirja kinnitamise volikogu. Muus osas teostab asutamise
järel sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi valitsus, kes
nimetab sealhulgas nõukogu liikmed. Nõukogu puudumise korral nimetab juhatuse liikmed
valitsus.“;
101) paragrahvi 35 lõike 31 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „Sihtasutuse või“
tekstiosaga „Sihtasutuse, tulundusühistu või“;
102) paragrahvi 35 täiendatakse lõigetega 32 ja 33 järgmises sõnastuses:
„(32) Kui valla või linna sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi ainuasutajaks, ainsaks osanikuks
või aktsionäriks on vald või linn, võib volikogu kehtestada määrusega täiendavad juhtorgani
liikme valimise, juhtorgani liikmeks olemise ja tasustamise tingimused ja korra.
(33) Volikogu võib käesoleva paragrahvi lõikes 32 sätestatud tingimuste ja korra kehtestamise
õiguse volitada valitsusele.“;
103) paragrahvi 35 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb peale linna või valla ka teisi
osanikke või aktsionäre, samuti kui vald või linn osaleb liikmena tulundusühistus või
mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab
osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi valitsus või valitsuse nimetatud isik.“;
104) paragrahvi 35 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
105) paragrahvi 36 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 36. Koormised“;
106) paragrahvi 36 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
107) seadust täiendatakse pärast § 36 peatüki 51 pealkirjaga järgmises sõnastuses:
„51. peatükk
VALLA JA LINNA ARENGU KAVANDAMINE“;
108) paragrahvi 37 pealkiri ja lõiked 1–3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 37. Arengu kavandamise põhimõtted
14
(1) Vallal ja linnal peavad olema arengukava, eelarvestrateegia ja üldplaneering, mis on
omavahel kooskõlas ning aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja
koordineerimisele.
(2) Arengukava koostatakse valla või linna kohta ja selles esitatakse vähemalt:
1) majanduse, ettevõtluse, sotsiaalse ja looduskeskkonna ning rahvastiku ja selle tervise arengu,
hariduse-, kultuuri- ning noortevaldkonna pikaajalised suundumused ja vajadused;
2) probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüs tegevusvaldkondade kaupa, välja arvatud
juhul, kui tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüs sisaldub täiendavas arengukavas;
3) tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid koos taotletava mõjuga arengukava perioodi
lõpuni;
4) strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevussuunad arengukava perioodi lõpuni.
(21) Omavalitsusüksuste ühinemise käigus kokku lepitud arengusuunad, sealhulgas
muudatused teenuste osutamises ning investeeringud esitatakse ka arengukavas ja
eelarvestrateegias.
(3) Omavalitsusüksus võib koostada linna või valla arengukavaga kooskõlas oleva täiendava
arengukava:
1) mõne valla või linna territooriumiosa kohta;
2) mitme valla või linna või nende territooriumiosade arendamiseks kokkuleppe alusel ühise
arengukavana;
3) mõne tegevusvaldkonna, sealhulgas mitme valla või linna poolt mõne tegevusvaldkonna
ühiseks arendamiseks.“;
109) paragrahvi 37 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
110) paragrahvi 37 lõiked 41 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(41) Valla või linna arengukavade ja täiendavate arengukavade koostamisel arvestatakse
maakonna arengustrateegia suundumusi.
(5) Valla või linna arengukava ja täiendavate arengukavade koostamisel lähtutakse riigi
pikaajalise arengustrateegia sihtidest ning arvestatakse muid riigi strateegilise ja ruumilise
arengu suundumusi.“;
111) paragrahvi 371 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks omavalitsusüksuse eelarve koostamisel,
pikaajaliste kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel
ning investeeringuteks toetuse taotlemisel.“;
112) paragrahvi 372 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Volikogu kehtestab määrusega arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra.“;
113) paragrahvi 372 lõikes 4 ja lõike 7 esimeses lauses, § 374 lõikes 3, § 532 lõikes 1 ja lõike 2
esimeses lauses, § 57 lõikes 9 ning § 622 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad
„valla- või linnavolikogu“ sõnaga „volikogu“ vastavas käändes;
15
114) paragrahvi 372 lõikest 41 jäetakse välja tekstiosa „, kelle ettepanekute arutelu toimub
käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel sätestatud korras ja tähtaegadel“;
115) paragrahvi 372 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Valitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava
ja eelarvestrateegia eelnõu koostamisse.“;
116) paragrahvi 372 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu avalikustamise ja avalike arutelude käigus
esitatud kirjalikud ettepanekud avaldatakse valla või linna veebilehel enne arengukava ja
eelarvestrateegia vastuvõtmist. Avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse eelnõus vajalikud
muudatused.“;
117) paragrahvi 373 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Maakonnal peab olema arengustrateegia, mille alusel kavandatakse ja suunatakse
käesoleva seaduse § 61 lõike 1 järgi ühiselt maakonna arengut ning milles määratakse selleks
vajalikud strateegilised arengusuunad ja kavandatavad tegevused. Arengustrateegia on aluseks
omavalitsusüksuste ühiste ja omavalitsusüksuste ülese mõjuga investeeringute kavandamisele
ning neile toetuse taotlemisele. Maakonna arengustrateegia asemel võivad omavalitsusüksused
kokkuleppe alusel koostada mitut maakonda hõlmava piirkondliku arengustrateegia.
(2) Maakonna arengustrateegias esitatakse ainult sellised arengusuunad ja tegevused, mis on
seotud enam kui ühe omavalitsusüksuse haldusterritooriumiga ja millel on selge puutumus
teiste omavalitsusüksustega.“;
118) paragrahvi 373 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) majanduse, sealhulgas ettevõtluskeskkonna, ja sotsiaalse, kultuurilise ning rahvastiku ja
selle tervise arengu pikaajalised suundumused ja vajadused;“;
119) paragrahvi 373 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Kui omavalitsusüksused on kokku leppinud sellise piirkondliku arengustrateegia
koostamises, mis vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2, 3 ja 10 sätestatud nõuetele, ei pea
asjaomased omavalitsusüksused koostama eraldi maakonna arengustrateegiat.“;
120) paragrahvi 373 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(10) Maakonna arengustrateegia koostamisel arvestatakse riigi pikaajalist arengustrateegiat ja
valdkonna arengukavasid ning kirjeldatakse, kuidas maakonna arengustrateegiaga panustatakse
neis seatud eesmärkide saavutamisse ja arenguvajadustega tegelemisse.“;
121) paragrahvi 374 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Maakonna arengustrateegia eelnõu avalikustamise ja avalike arutelude käigus esitatud
kirjalikud ettepanekud avaldatakse valla või linna veebilehel enne arengustrateegia
vastuvõtmist ning arutelu tulemuste alusel tehakse eelnõus vajalikud muudatused.“;
122) paragrahvi 374 lõike 6 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „pärast seda“;
123) paragrahvi 374 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
16
„(61) Omavalitsusüksused võivad kokku leppida, et maakonna arengustrateegia tegevuskava
kinnitab käesoleva seaduse § 61 lõikes 2 nimetatud koostööorgan.“;
124) paragrahvi 374 lõikes 7, § 48 lõikes 8 ja § 54 lõikes 2 asendatakse sõnad „kohaliku
omavalitsuse üksuse“ sõnadega „valla või linna“ vastavas käändes;
125) paragrahv 38 tunnistatakse kehtetuks;
126) paragrahvi 40 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3
järgmises sõnastuses:
„(2) Istungeid ja koosolekuid võib pidada ka elektroonilisi vahendeid kasutades, arvestades
tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 331 sätestatud nõudeid.
(3) Volikogu ja valitsus võivad oma õigusaktides näha ette ka muid töövorme.“;
127) paragrahvi 41 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kui omavalitsusüksus on vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 saanud nõusoleku
kasutada sisemise asjaajamise keelena eesti keele kõrval omavalitsusüksuse püsielanike
enamiku moodustava vähemusrahvuse keelt, võivad volikogu ja valitsus otsustada volikogu ja
valitsuse istungi töö osaliselt või täielikult ka sellesse keelde tõlkida.“;
128) paragrahvi 42 lõike 1 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende
ja istungil arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist;
2) esindab omavalitsusüksust ja selle volikogu vastavalt seaduse, valla või linna põhimääruse
või muude õigusaktidega ning volikogu antud pädevusele;
3) kirjutab alla volikogu vastuvõetud õigusaktidele ja teistele volikogu dokumentidele;“;
129) paragrahvi 42 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõnad „valla või linna põhimäärusega“
sõnadega „volikogu õigusaktidega“;
130) paragrahvi 42 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Volikogu esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad samal ajal tema volikogu liikme
volituste peatumise või lõppemisega enne tähtaja lõppu.“;
131) paragrahvi 43 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Volikogu istungi kutsub kokku selle esimees, aseesimees või aseesimehe puudumisel
volikogu vanim liige volikogu kehtestatud korras. Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla
või linna valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste
väljakuulutamist. Volikogu esimese istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva
paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuet teha istungi kutse vähemalt neli päeva enne istungit
volikogu liikmetele teatavaks ja saata koos kutsega istungi materjalid. Sama kord kehtib ka
volikogu järgmiste istungite kokkukutsumisel, kui volikogu esimees ei osutunud esimesel
istungil valituks.“;
132) paragrahvi 43 lõiked 21–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
17
„(21) Käesoleva seaduse § 52 lõike 2 alusel kutsub valla või linna valimiskomisjoni esimees
volikogu istungi kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast asendusliikmete määramist. Kutse
saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõudeid.
(3) Volikogu kokkukutsumise korral tehakse volikogu istungi kutse volikogu liikmetele
teatavaks vähemalt neli päeva enne istungit ning kutses märgitakse istungi aeg, koht ja töövorm,
samuti nimetatakse arutusele tulevad küsimused. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele
kättesaadavaks istungi materjalid.
(4) Volikogu esimees või aseesimees kutsub volikogu kokku valitsuse või vähemalt neljandiku
volikogu koosseisu ettepanekul nende esitatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja
määrab volikogu esimees või aseesimees, arvestades volikogu töökorras sätestatut. Volikogu
istung peab toimuma ühe kuu jooksul ettepaneku esitamise päevast arvates.“;
133) paragrahvi 44 lõike 1 esimene ja teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või aseesimees. Esimehe või
aseesimehe puudumise korral juhatab istungit vanim kohalolev volikogu liige.“;
134) paragrahvi 44 lõike 2 esimene lause tunnistatakse kehtetuks;
135) paragrahvi 44 lõiked 4–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu esimees kuulutab istungi küsimuse arutelu
kinniseks, kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või
piiratud. Volikogu esimees võib põhjendatud juhul piirata volikogu istungile kutsumata isikute
viibimist istungi toimumise kohas.
(5) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu töökorraga nõutavas korras
ettevalmistatud küsimusi.
(6) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta valitsuse liikmed, valla- või linnasekretär
ja volikogu poolt istungile kutsutud isikud.“;
136) paragrahvi 45 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Volikogu otsustab käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud ja õigusaktidega volikogu
pädevusse antud küsimusi hääletamise teel.“;
137) paragrahvi 45 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 3, 4, 6–9, 14, 15, 18 ja 24 ning põhiseaduslikkuse
järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 nimetatud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on
vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.“;
138) paragrahvi 46 lõiked 11 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Umbusaldus algatatakse volikogu istungil umbusaldusavalduse esitamisega enne
päevakorrapunktide arutelu. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega, milles esitab
umbusaldusavalduses nimetatud umbusaldamise põhjused, ja annab umbusaldusavalduse üle
istungi juhatajale.
18
(2) Umbusalduse avaldamise küsimus võetakse volikogu järgmise istungi päevakorda.“;
139) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Volikogu istungi kutse saadetakse käesoleva seaduse § 43 lõikes 3 sätestatud nõudeid
järgides ka isikutele, kelle suhtes on algatatud umbusalduse avaldamine.“;
140) paragrahvi 46 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe, aseesimehe, volikogu komisjoni
esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest.“;
141) paragrahvi 46 lõiked 4–7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema, linnapea ja valitsuse liikme tema
kohustustest ja ametist. Vallavanemale või linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib
volikogu samal istungil uue vallavanema või linnapea või määrab ühe valitsuse liikmetest
vallavanema või linnapea asendajaks kuni uue vallavanema või linnapea valimiseni.
Vallavanemale või linnapeale umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid
ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamisele järgneva päevani
käesolevas seaduses sätestatud korras.
(5) Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse
volitused kehtivad kuni käesolevas seaduses sätestatud korras uuele valitsusele volituste
andmiseni. Valitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi
valitsuse liikmete vabastamise nende kohustustest.
(6) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele ja käesoleva seaduse § 49
lõikes 6 sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab valitsus oma tegevust ning vaba valitsuse liikme
koht täidetakse käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras
valitsuse liikmete arvu.
(7) Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud käesoleva seaduse
§ 49 lõikes 6 sätestatud kvooruminõue, ei ole valitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute
valitsuse liikmete kinnitamiseni.“;
142) paragrahvi 46 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;
143) paragrahvi 461 lõike 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Valla- või linnasekretär teavitab tagasiastumise avalduse saamisest viivitamata vallavanemat
või linnapead või nende asendajaid ja volikogu esimeest või aseesimeest.“;
144) paragrahvi 47 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Volikogu võib moodustada oma volituste ajaks nii alatisi kui ka ajutisi komisjone.
Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni
liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildusel, arvestades erakondade ja valimisliitude
eelnevalt esitatud ettepanekuid. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte
komisjoni.“;
145) paragrahvi 47 lõikes 13 asendatakse sõnad „esindajate osakaalu“ sõnaga „esindatust“;
19
146) paragrahvi 47 lõiked 16 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(16) Komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad samal ajal tema volikogu liikme
volituste peatumise või lõppemisega enne tähtaja lõppu. Komisjoni esimehe või aseesimehe
volituste lõppemisel seoses tema umbusaldamise, tagasiastumise, volikogu liikme volituste
lõppemise või peatumisega valitakse uus komisjoni esimees ja aseesimees.
(2) Volikogu komisjoni moodustamise kord ning tegevuse alused ja kord sätestatakse volikogu
õigusaktis.“;
147) paragrahvi 48 lõige 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(22) Revisjonikomisjoni liige ei või täita sama valla või linna valitseva mõju all oleva
äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevjuhi, juhataja ega juhatuse liikme
ülesandeid.“;
148) paragrahvi 48 lõike 23 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „või avaldust temaga valla
või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi või juhi asetäitja ülesannete täitmiseks sõlmitud
töö- või muu võlaõigusliku lepingu ülesütlemiseks“;
149) paragrahvi 48 lõike 31 punktis 1 asendatakse sõna „minimeerimist“ sõnaga „kokkuhoidu“;
150) paragrahvi 48 lõikes 4 asendatakse sõnad „valla või linna põhimääruses“ sõnadega
„volikogu õigusaktis“;
151) paragrahvi 48 lõiked 5–7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Valitsus annab revisjonikomisjoni otsuse ja revisjoniakti kohta seisukoha kümne tööpäeva
jooksul nende dokumentide temale esitamisest arvates. Revisjonikomisjon esitab need
dokumendid koos volikogu õigusakti eelnõuga volikogule otsuse tegemiseks kontrolli
tulemuste elluviimise kohta.
(6) Revisjonikomisjonil on õigus saada oma käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ülesannete
täitmiseks vajalikke dokumente ja teavet. Revisjonikomisjoni küsimusele vastamisel
kohaldatakse käesoleva seaduse § 26 lõikeid 11, 12 ja 2.
(7) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas volikogu istungil aruande oma tegevuse
kohta.“;
152) paragrahvi 48 lõikes 8 asendatakse sõna „aruanne“ sõnaga „aruanded“;
153) paragrahvi 481 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Volikogu tagab sisekontrollisüsteemi olemasolu omavalitsusüksuses.“;
154) paragrahvi 481 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Sisekontrollisüsteem on valla või linna ametiasutuse ja hallatava asutuse juhtimisel
rakendatav seaduslikkust ja otstarbekust käsitlev terviklik abinõude kompleks, mis võimaldab
tagada:
1) õigusaktidest kinnipidamise ja täitmise kontrolli;
20
2) vara kaitstuse raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest ja
muust sellisest tingitud kahju eest;
3) asutuse tegevuse otstarbekuse oma ülesannete täitmisel;
4) asutuse tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumise, säilitamise ja
avaldamise.“;
155) paragrahvi 481 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Sisekontrollisüsteemi toimimise eest omavalitsusüksuses vastutab valitsus.
Sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse eest vastutab selle valla või linna
ametiasutuse või selle hallatava asutuse juht.“;
156) paragrahvi 481 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Omavalitsusüksus peab vähemalt kord nelja aasta jooksul korraldama oma
sisekontrollisüsteemi toimimise, asjakohasuse ja tõhususe hindamise. Hindaja peab olema
audiitortegevuse seaduses sätestatud atesteeritud siseaudiitori või avaliku sektori üksuse
siseaudiitori pädevusega isik.“;
157) paragrahvi 481 lõiked 3–7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Volikogu kehtestab määrusega siseauditeerimise üldise töökorralduse.
(4) Siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks vastava ametniku või
struktuuriüksuse juhi ametisse nimetamiseks või siseauditi teenuse sisseostuks lepingu
sõlmimiseks tuleb ära kuulata volikogu arvamus.
(5) Volikogu peab olema kaasatud siseauditeerimise aasta tegevusplaani kavandamisse.
(6) Siseaudiitori aruandeid arutatakse volikogus.
(7) Siseaudiitori aruanne või kui see sisaldab asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet, siis
aruande kokkuvõte avaldatakse valla või linna veebilehel.“;
158) paragrahvi 49 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
159) paragrahvi 49 lõiked 4–42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Vallavanem, linnapea ega valitsuse liige ei või olla sama valla või linna ametiasutuse
ametnik ja töötaja ega sama valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juht ja töötaja.
(4) Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem või linnapea ja valitsuse liikmed.
(41) Valitsuse liikmed koordineerivad ja juhivad vallavanema või linnapea antud volituse piires
valitsuse tegevusvaldkondi ning täidavad muid vallavanema või linnapea antud ülesandeid.
(42) Valitsuse liikme ametikoht võib volikogu otsusega olla palgaline. Vallavanemale või
linnapeale ja valitsuse liikmele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega rakendada
tema suhtes selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole oma kehtestatud korras ette näinud ega
otsustanud.“;
21
160) paragrahvi 49 lõikes 5 ja § 50 lõike 1 punktis 8 sõnad asendatakse sõnad „valla või linna
põhimäärus“ sõnadega „valla või linna õigusakt“ vastavas käändes;
161) paragrahvi 49 lõiked 9–11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Vallavanem või linnapea võib istungile kutsuda ka teisi isikuid.
(10) Valitsuse dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või linnapea.
(11) Valitsuse täpsema töökorra, komisjonide moodustamise alused ja korra ning tegevuse
alused kehtestab valitsus.“;
162) paragrahvi 50 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse palgalise või täiendava liikme kinnitamiseks ja
valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest;“;
163) paragrahvi 50 lõikes 3 ja § 501 lõikes 2 asendatakse sõnad „Kohaliku omavalitsuse
volikogu“ sõnaga „Volikogu“;
164) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Vallavanemat või linnapead asendaval valitsuse liikmel on vallavanema või linnapeaga
samad õigused ja kohustused, välja arvatud õigus esitada volikogule kinnitamiseks valitsuse
koosseis ning teha ettepanek valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme
kohustustest vabastamiseks.“;
165) paragrahvi 51 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Valitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad
olema igaühele kättesaadavad valla või linna õigusaktides sätestatud korras.“;
166) paragrahvi 51 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;
167) paragrahvi 531 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Omavalitsusüksus võib moodustada valitsuse korrakaitseüksuse (edaspidi
korrakaitseüksus) või nimetada ametisse korrakaitsega tegeleva ametniku (edaspidi
korrakaitseametnik), kelle põhiülesanne on osaleda avaliku korra tagamisel ja teha volikogu
vastuvõetud eeskirjade täitmise üle järelevalvet omavalitsusüksuse määratud tööpiirkonnas.“;
168) paragrahvi 535 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Korrakaitseametnikud kannavad omavalitsusüksuse sümbolitega vormiriietust või muid
neid eristavaid ametitunnuseid, mis erinevad selgelt politsei omadest.“;
169) paragrahvi 541 pealkiri ja lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ning sõnastatakse
järgmiselt:
„§ 541. Volikogu valitud ja ametisse nimetatud isikute hüvitised ja sotsiaalsed garantiid
volituste lõppemise korral
(1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, vallavanemale
või linnapeale ja valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitist
22
kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue
kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat,
ning vabastamine toimub:“;
170) paragrahvi 541 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas ja lõikes 5 asendatakse sõna „hüvitust“
sõnaga „hüvitist“;
171) paragrahvi 541 lõiked 3 ja 31 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Vallavanemale või linnapeale makstakse ametist vabastamise korral seoses volituste
tähtajalise lõppemisega hüvitist volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevale
eelnenud kahe aasta vastava ametikoha kuu keskmise ametipalga kuuekordses ulatuses, kui ta
vabastatakse ametist volikogude algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse
korralduse muudatuse jõustumise tulemusena uue valitsuse ametisse nimetamisega ning
vallavanem või linnapea on ametis olnud vähemalt ühe aasta enne ühinemise käigus
moodustunud uue omavalitsusüksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päeva.
(31) Volikogu esimehele, kellele volikogu on määranud töötasu või hüvitise käesoleva seaduse
§ 22 lõike 1 punkti 21 alusel, makstakse seoses volituste tähtajalise lõppemisega hüvitist
volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevale eelnenud kahe aasta kuu keskmise
töötasu või hüvitise kuuekordses ulatuses, kui volikogu esimehe volitused lõpevad volikogude
algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus
omavalitsusüksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamisega ning ta on volikogu
esimehena töötanud vähemalt ühe aasta enne ühinemise käigus moodustunud uue
omavalitsusüksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päeva.“;
172) paragrahvi 542 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Töötajast asendaja nimetatakse asendamise ajaks ametnikuna teenistusse avaliku teenistuse
seaduse § 23 lõike 2 punkti 1 alusel.
(3) Töötaja ei tohi ametnikku asendada kauem kui viis kuud kalendriaastas.“;
173) paragrahvi 542 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Töötajast asendajale võib maksta lisatasu proportsionaalselt talle pandud asendatava
teenistusülesannetega.
(6) Töötajast asendajale kohaldatakse avaliku teenistuse seadusest tulenevat streigikeeldu ja
ametniku tegevuspiiranguid asendamise ajal.“;
174) paragrahvi 55 lõike 2 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:
„1) kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele
vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele
vastava välisriigi kvalifikatsiooni või;
2) kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi,
sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või
sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni ning kes on töötanud avaliku teenistuse seaduse § 2
tähenduses riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat.“;
23
175) paragrahvi 55 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
176) paragrahvi 55 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „sõnaõigusega osa valitsuse“ sõnadega „ja
volikogu“;
177) paragrahvi 55 lõike 4 punktid 1, 7, 9 ja 91 tunnistatakse kehtetuks;
178) paragrahvi 55 lõike 4 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„10) täidab teisi seaduses ja valla või linna õigusaktis valla- või linnasekretärile määratud
ülesandeid.“;
179) paragrahvi 55 lõike 5 teises lauses asendatakse tekstiosa „punktides 1–3“ tekstiosaga
„punktis 1 või 2“;
180) seaduse 8. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„8. peatükk
PIIRKONDLIKE ESINDUSKOGUDE MOODUSTAMINE JA TÖÖKORRALDUS“;
181) paragrahvi 56 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
182) paragrahvi 56 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Osavalla- või linnaosakogu pädevuses on:
1) seisukoha võtmine ja ettepanekute tegemine kõigis osavalla või linnaosa territooriumil
omavalitsusüksuse toimimist, kohalikku valitsemist või kohalikku elukorraldust puudutavates
küsimustes;
2) omavalitsusüksuse esindamine ja otsuste langetamine osavalla või linnaosa territooriumi
puudutavates küsimustes talle seadusega, valla või linna põhimäärusega, osavalla või linnaosa
põhimäärusega või volikogu otsusega määratud valdkondades ning antud volituste piires.“;
183) paragrahvi 56 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
184) paragrahvi 57 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Osavalla või linnaosa moodustamise otsustab volikogu.“;
185) paragrahvi 57 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „valla- või linnavalitsuse“ sõnadega
„omavalitsusüksuse valitsuse“;
186) paragrahvi 57 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
187) paragrahvi 57 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „§ 31 lõigetes 1, 2, 3 ja 5“ tekstiosaga „§ 7
lõigetes 7, 9 ja 10“;
188) paragrahvi 571 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Osavalla või linnaosa vanema vabastab teenistusest valitsus, kui vallavanema või linnapea
hinnangul tema koostöö osavalla või linnaosa vanemaga ei laabu, võttes arvesse osavalla- või
linnaosakogu arvamust.“;
24
189) seadust täiendatakse §-ga 572 järgmises sõnastuses:
„§ 572. Piirkonna esinduskogu
(1) Valla või linna territooriumil võib moodustada piirkonna esinduskogu, mille eesmärk on
kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, piirkonda moodustavate asustusüksuste elanike
kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla või
linna ülesannete täitmisel.
(2) Piirkonna esinduskogu moodustatakse demokraatlikkuse põhimõttel piirkonna esinduskogu
statuudis sätestatud korras.
(3) Volikogu kehtestab piirkonna esinduskogu statuudi, milles sätestatakse:
1) piirkonna esinduskogu moodustavad asustusüksused;
2) esinduskogu moodustamise kord ja töökorraldus;
3) volituste periood;
4) esinduskogu õigused ja pädevus.
(4) Statuudis võib ette näha, et esinduskogu töösse kaasatakse asustusüksuste vanemad ja
huvigruppide esindajad.
(5) Piirkonna esinduskogul on käesolevas seaduses sätestatud osavalla- ja linnaosakogu
pädevus, kui seaduses või esinduskogu statuudis ei sätestata teisti.“;
190) paragrahv 58 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 58. Asustusüksuse vanem
(1) Linna kui asustusüksuse, alevi, aleviku või küla koosolekul võib valida linna-, alevi-,
aleviku- või külavanema.
(2) Linna-, alevi-, aleviku- või külavanem võib osaleda volikogu istungil sõnaõigusega.
(3) Volikogu võib võtta vastu linna-, alevi-, aleviku- ja külavanema statuudi, milles määratakse
nende valimise kord, kandidaadile esitatavad nõuded, nimetatute õigused ja kohustused ning
volituste kestuse periood. Linna-, alevi-, aleviku- või külavanema volituste kestus ei ole
piiratud volikogu volituste kestusega.
(4) Valitsuse ülesannete täitmine linna-, alevi-, aleviku- või külavanema poolt sätestatakse
lepinguga.“;
191) paragrahvi 62 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Omavalitsusüksused võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning
ühiste ülesannete täitmiseks õigusaktides sätestatud alustel ja korras:“;
192) paragrahvi 62 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) moodustada omavalitsusüksuste liite, maakondlikke koostööorganisatsioone ja muid
ühendusi.“;
193) paragrahvi 62 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
25
„(11) Seadusega või selle alusel omavalitsusüksusele pandud kohaliku ülesande võib
halduslepinguga anda teisele omavalitsusüksusele täitmiseks, kui seadus ei sätesta teisiti ja
ülesande täitjaks ei ole seaduses määratud kindel omavalitsusorgan.“;
194) paragrahvi 62 lõikes 2 asendatakse sõnad „vallad ja linnad“ sõnaga „omavalitsusüksused“;
195) paragrahvi 621 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Omavalitsusüksused võivad moodustada käesoleva seaduse alusel koostöös ülesannete
täitmiseks ühisameteid ja ühisasutusi.“;
196) paragrahvi 621 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Ühisameti haldusakti käsitatakse selle omavalitsusüksuse haldusaktina, mille nimel
ühisamet akti andis. Ühisameti ülesannete täitmisel ja haldusaktide andmisel kohaldatakse selle
valla või linna õigusakte, kes on halduslepinguga volitanud ühisameti ülesannet täitma.“;
197) paragrahvi 621 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Ühisamet ja -asutus registreeritakse riigi ja kohalike omavalitsuse asutuste registris selle
omavalitsusüksuse koosseisus, kus see on moodustatud.“;
198) paragrahvi 622 lõikes 1 asendatakse sõnad „valla- ja linnavolikogude“ sõnaga
„volikogude“;
199) paragrahvi 622 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) ülesanded, mida ühisamet või -asutus volitatakse täitma;“;
200) paragrahvi 622 lõike 2 punktist 5 jäetakse välja sõnad „ülesande täitmise üle“;
201) paragrahvi 622 lõike 3 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„9) majandamine, asjaajamine, aruandlus ja ülesannete täitmise järelevalve kord;“;
202) paragrahvi 622 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „ametnik“ sõnadega „või töötaja“;
203) paragrahvi 622 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõnad „liikmesuse lõpetamine toimub“
sõnadega „liikmesus lõpetatakse“;
204) paragrahvi 622 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Ühisameti või -asutuse liikmesus lõpeb automaatselt ühisameti või -asutuse tegevuses
osaleva sellise omavalitsusüksuse puhul, kes on lepingut oluliselt rikkunud ega ole rikkumist
halduslepingus määratud täiendava mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldanud. Lepingu oluliseks
rikkumiseks loetakse eelkõige lepingust tulenevate põhikohustuste täitmata jätmist, sealhulgas
seda, kui lepingupool ei ole osalenud ühisameti või -asutuse tegevuse rahastamises
halduslepingus või selle lisas sätestatud mahus või kui lepingupool on korduvalt jätnud täitmata
järelevalvet tegeva isiku ettekirjutuse ega ole rikkumist täiendava mõistliku tähtaja jooksul
kõrvaldanud. Sellisel juhul ei arvestata käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaegu.“;
205) paragrahvi 622 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
26
„(8) Ühisameti või -asutuse tegevust finantseeritakse koostöös osalevate omavalitsusüksuste
eelarvetest. Ühisameti ja -asutuse kaudu täidetavate täpsemate ülesannete ja rahastamise maht
lepitakse igal aastal eraldi kokku ja kinnitatakse halduslepingu lisas.“;
206) paragrahvi 623 lõiked 1–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Ühisameti või -asutuse strateegiliseks juhtimiseks ja tegevuse koordineerimiseks
moodustatakse asjaomaste omavalitsusüksuste volikogude esindajatest ning ekspertidest
alaline nõukogu (edaspidi nõukogu).
(2) Nõukogu koosneb esimehest, aseesimehest ja liikmetest. Valitsused nimetavad nõukogu
liikmed ühisameti või -asutuse põhimääruses sätestatud korras. Nõukogu koosseisu kinnitab
selle omavalitsusüksuse volikogu, mille koosseisus ühisamet või -asutus on moodustatud,
kooskõlastatult kõigi ühisameti või -asutuse tegevuses osalevate omavalitsusüksustega.
(3) Nõukogu pädevuses ühisameti või -asutuse juhtimisel on:
1) eelarve ja tegevuskava kinnitamine ning muutmine;
2) eelarve täitmise aruande kinnitamine;
3) halduslepinguga ülesannet täitma volitanud omavalitsusüksuse volikogule ettepaneku
tegemine revisjoni läbiviimiseks käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud korras.
(4) Nõukogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule teha ettepanekuid
ühisameti või -asutuse tegevuses osalevatele omavalitsusüksustele selle:
1) moodustamise halduslepingu muutmiseks ning põhimääruse, struktuuri ja töökorralduse
kinnitamiseks ning muutmiseks;
2) ühisameti juhi ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks ning ühisasutuse juhi
ametisse kinnitamiseks ja ametist vabastamiseks;
3) osutatavate teenuste rahastamise suurendamiseks;
4) osutatavate teenuste kvaliteedi ja efektiivsuse parandamiseks;
5) tegevuses osalevate omavalitsusüksuste vahelise tööjaotuse parandamiseks;
6) tegevuse muutmiseks ning liikmete lisamiseks ja väljaarvamiseks.“;
207) seadust täiendatakse §-ga 624 järgmises sõnastuses:
„§ 624. Omavalitsusüksuste rahvusvaheline koostöö
(1) Volikogul, valitsusel ja ametiasutustel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi
teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Ametiasutused
informeerivad sellisest koostööst volikogu.
(2) Omavalitsusüksusel on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või teha
nendega koostööd.
(3) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab omavalitsusüksust volikogu või
volikogu määratud esindaja.
(4) Sõlmitavad lepingud vaadatakse eelnevalt läbi ja kiidetakse heaks volikogus, kui nende
täitmisega kaasnevad kulutused omavalitsusüksuse eelarvest või kui võetakse muid varalisi
kohustusi.“;
27
208) seadust täiendatakse pärast § 624 peatükiga 101 järgmises sõnastuses:
„101. peatükk
OMAVALITSUSÜKSUSTE LIIDUD“;
209) paragrahv 63 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 63. Omavalitsusüksuste liidud
(1) Omavalitsusüksuste liit (edaspidi liit) on valdade ja linnade ühiste huvide esindamiseks ja
kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks moodustatud ühendus.
(2) Liit tegutseb mittetulundusühingu vormis ja selle liikmeteks saavad olla
omavalitsusüksused. Liidu tegevuse suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute seadust,
arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.“;
210) seadust täiendatakse §-dega 631–637 järgmises sõnastuses:
„§ 631. Maakonna omavalitsusüksuste liit
(1) Maakonna omavalitsusüksuste liidu (edaspidi maakondlik liit) võivad ühiselt asutada üle
poole maakonna omavalitsusüksustest.
(2) Omavalitsusüksus võib samal ajal kuuluda ühte maakondlikku liitu.
(3) Maakondliku liidu eesmärk on maakonna omavalitsusüksuste ühistegevuse kaudu aidata
kaasa maakonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule, säilitada ja edendada maakonna
kultuuritraditsioone, esindada maakonda ja oma liikmeid ning kaitsta liikmete ühiseid huve,
samuti edendada maakonna omavalitsusüksuste koostööd ja luua liikmetele võimalused
seadusega ette nähtud ülesannete paremaks täitmiseks.
(4) Maakondliku liidu nimi peab viitama maakonnale, mille omavalitsusüksused sellesse liitu
kuuluvad, ning sisaldama eestikeelset täiendit „omavalitsuste liit”.
§ 632. Piirkondlik omavalitsusüksuste liit
(1) Kahe või enama maakonna territooriumi koosseisu kuuluvad omavalitsusüksused võivad
omavahel moodustada piirkonna omavalitsusüksuste liidu (edaspidi piirkondlik liit).
Piirkondliku liidu moodustamiseks peab igast maakonnast sinna kuuluma üle poole
omavalitsusüksustest.
(2) Piirkondliku liidu eesmärk on piirkonna omavalitsusüksuste ühistegevuse kaudu aidata
kaasa piirkonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule, säilitada ja edendada piirkonna
kultuuritraditsioone, esindada piirkonda ja oma liikmeid ning kaitsta liikmete ühiseid huve,
samuti edendada piirkonna omavalitsusüksuste koostööd ja luua liikmetele võimalused
seadusega ette nähtud ülesannete paremaks täitmiseks.
(3) Piirkondliku liidu nimi peab viitama piirkonnale, mille omavalitsusüksused sellesse liitu
kuuluvad, ning sisaldama eestikeelset täiendit „omavalitsuste liit”.
(4) Omavalitsusüksus võib samal ajal kuuluda kas ühte maakondlikku või ühte piirkondlikku
liitu.
28
§ 633. Üleriigiline omavalitsusüksuste liit
(1) Omavalitsusüksused võivad moodustada üleriigilise omavalitsusüksuste liidu (edaspidi
üleriigiline liit).
(2) Üleriigilise liidu eesmärk on omavalitsusüksuste ühistegevuse kaudu aidata kaasa valdade
ja linnade üldisele arengule, esindada oma liikmeid ja kaitsta nende ühiseid huve, samuti
edendada liikmete koostööd ja luua liikmetele võimalused seadusega ette nähtud ülesannete
paremaks täitmiseks.
(3) Üleriigilise liidu ülesandeid täidab Eesti Linnade ja Valdade Liit.
§ 634. Nõuded liidu põhikirjale
(1) Liidu põhikiri peab vastama mittetulundusühingute seaduses sätestatud nõuetele.
(2) Liidu põhikirjas tuleb täiendavalt märkida:
1) liidu ülesanded;
2) liidu organid;
3) üldkoosolekul ja teistes organites liikmete esindatuse määramise alused ja kord;
4) liikmemaksude kehtestamise põhimõtted ja liidu liikmete osalus liidu vara soetamisel ja
kasutamisel ning liidu ülesannete täitmisel;
5) liidu tegevuse tulemus- ja finantskontroll ning avastatud puudustele reageerimise võimalused
ja kord.
§ 635. Nõuded liidu liikmesusele
(1) Liidu liikmed on omavalitsusüksused.
(2) Kui liidu põhikirjas on ette nähtud, et liidu organites tuleb liikmete esindatuse määramisel
või muudel juhtudel arvestada liidu liikmeteks olevate omavalitsusüksuste elanike arvu
proportsiooni, nähakse põhikirjaga ette ka elanike arvu või teiste esindatuse aluste määramise
tingimused ja kord. Põhikirjas sätestamata juhul lähtutakse omavalitsusüksuse elanike arvust
rahvastikuregistri andmete alusel viimase kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste aasta 1.
juuni seisuga.
(3) Liit ei või keelduda liidu liikmele esitatavatele nõuetele vastava omavalitsusüksuse
vastuvõtmisest liidu liikmeks.
(4) Kui liidu liikmete hulk väheneb alla käesoleva seaduse § 631 lõikes 1 või § 632 lõikes 1
sätestatu ja liikmete arvu ei suudeta kuue kuu jooksul selle vähenemisest arvates ettenähtuni
suurendada, siis liidu tegevus lõpetatakse.
(5) Omavalitsusüksuste haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumisel läheb liidu
liikme staatus üle uuele moodustunud omavalitsusüksusele, kui kõik endised ühinenud või
liitunud omavalitsusüksused olid liidu liikmed.
(6) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusel moodustunud omavalitsusüksuse
esindatuse proportsioon liidu organites määratakse uue moodustunud omavalitsusüksuse
29
elanike arvust lähtudes, kui põhikirjaga ei nähta ette esindatuse moodustamise teisi
proportsionaalseid aluseid.
(7) Kui kõik endised ühinenud või liitunud omavalitsusüksused ei olnud enne
haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumist sama liidu liikmed, lõpeb nende
liikmestaatus omavalitsusüksuste haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumisel.
(8) Liidu mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmise avaldusele lisatakse liidu
liikmete nimekiri. Liikme liitu vastuvõtmise, liidust väljaastumise, väljaarvamise või
liikmestaatuse ülemineku korral esitab liit mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri
pidajale viivitamata sellekohase teate.
§ 636. Liidu üldkoosolek
(1) Mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek.
(2) Liidu üldkoosolekul võivad oma esindaja kaudu osaleda kõik liidu liikmeks olevad
omavalitsusüksused. Liidu põhikirjas ette nähtud juhtudel võib liikmel olla mitu esindajat.
(3) Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõigis mittetulundusühingu juhtimise küsimustes, mida
ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või mittetulundusühingu muu organi pädevusse.
(4) Liidu liige nimetab oma esindaja üldkoosolekule omavalitsusüksuse volikogu volituste
tähtajaks. Igale esindajale määratakse asendaja. Omavalitsusüksuse esindaja ja tema asendaja
nimetatakse volikogu või valitsuse liikmete hulgast. Volikogu võib esindaja või tema asendaja
põhjusest sõltumata tagasi kutsuda ning nimetada uue esindaja või asendaja.
(5) Üldkoosoleku otsused võetakse vastu liidu üldkoosolekul osalevate esindajate
poolthäälteenamusega. Igal esindajal on üks hääl. Seaduses või põhikirjas võib mõne otsuse
vastuvõtmiseks näha ette suurema häälteenamuse nõude või näha ette, et otsus on vastu võetud,
kui ükski esindaja ei ole selle vastu.
(6) Mittetulundusühingute seaduses nimetatud liikmete häälteenamust käsitatakse liidu puhul
käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud poolthäälteenamusena.
§ 637. Liidu ülesanded ja nende rahastamine
(1) Liit esindab liitu kuuluvaid omavalitsusüksusi kui tervikut ja kaitseb oma liikmete ühishuve
suhetes riigiorganite, teiste isikute ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
(2) Maakondlik liit võib teise liidu, liitudega või käesoleva seaduse § 61 lõikes 2 nimetatud
koostööorganiga moodustada ühise regionaalse esinduse, millega seotud küsimused
otsustatakse vastavalt oma põhikirjale.
(3) Liidul on õigus oma liikmete ühiste huvide kaitsmiseks pöörduda kaebusega
halduskohtusse.
30
(4) Liit võib omavalitsusüksusega kokkuleppel täita kohaliku omavalitsuse ülesandeid.
Omavalitsusüksusega vastava halduslepingu sõlmimiseks peab andma nõusoleku liidu
üldkoosolek.
(5) Avaliku võimu volituse rakendamisega seotud riikliku või kohaliku omavalitsuse ülesande
võib liidule täitmiseks anda ainult seaduses sisalduva sellekohase volituse olemasolu korral.
Sätet ei kohaldata omavalitsusüksuse eelarvest ette nähtud vara ja vahendite kasutamise üle
otsustamisele, kui volikogu on delegeerinud otsustamise liidule.
(6) Seadusega või selle alusel omavalitsusüksusele pandud kohaliku ülesande võib liidule
täitmiseks anda, kui seadus ei sätesta teisiti ja ülesande täitjaks ei ole seaduses määratud kindel
omavalitsusorgan.
(7) Seadusega liidule täitmiseks antud kohaliku omavalitsuse ülesande täitmist toetatakse
riigieelarvest.
(8) Seadusega või selle alusel omavalitsusüksusele pandud riikliku ülesande võib liidule
täitmiseks anda liidu, omavalitsusüksuse ja valitsusasutuse kokkuleppel halduslepinguga, kui
seadus ei sätesta teisiti ja ülesande täitjaks ei ole seaduses määratud kindel omavalitsusorgan.
(9) Liit täidab valitsusasutusega kokkuleppe alusel riiklikke ülesandeid vaid juhul, kui ükski
liitu kuuluv omavalitsusüksus ei ole selle vastu.
(10) Seadusega või seaduse alusel liidule pandud riikliku ülesande täitmisega seotud kulud
kaetakse riigieelarvest.
(11) Liidu ülesannete täitmist rahastatakse:
1) liikmemaksudest;
2) toetustest, omavalitsusüksuse eraldistest ja annetustest;
3) liidu põhikirjalisest tegevusest saadavast tulust;
4) seaduses või seaduse alusel ette nähtud juhtudel riigieelarvelistest eraldistest.
(12) Liit esitab majandusaasta aruande mittetulundusühingute seaduse § 36 lõike 5 ja § 78 lõike
3 kohaselt ilma põhitegevusala andmeteta.“;
211) paragrahvi 65 lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kohalikud omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust riigi
valitsusasutustele.
(3) Volikogul ja omavalitsusüksuste liidul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid
seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks.
(4) Omavalitsusüksustega konsulteeritakse õigel ajal ja sobival viisil kõigi neid otseselt
puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul.“;
212) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
31
„(5) Üleriigilise omavalitsusüksuste liidu ja Vabariigi Valitsuse esindajad peavad läbirääkimisi
eesmärgiga riigieelarve seaduses sätestatud korras kokku leppida:
1) omavalitsusüksuste ülesanded ning nende omavalitsuslik või riiklik olemus;
2) pikaajalise mõjuga oluliste poliitikameetmete algatamine;
3) seadusandlikud ja rahastamiskorralduse muudatused.“;
213) paragrahvi 66 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Justiitsministeerium teeb järelevalvet omavalitsusüksuse tegevuse üle seadusega sätestatud
korras.“;
214) paragrahvi 66 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Õiguskantsler teeb järelevalvet valla või linna õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti
Vabariigi põhiseadusele ja seadustele.“;
215) paragrahvi 661 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Teenistuslik järelevalve on valitsuse tehtav kontroll valla või linna ametiasutuste ja nende
ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja
otstarbekuse üle.“;
216) paragrahvi 661 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „teostamisel“ sõnaga
„käigus“;
217) paragrahvi 661 lõikes 3 asendatakse sõna „motiveeritud“ sõnaga „põhjendatud“;
218) paragrahvi 661 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Valla või linna ametiasutuse ja selle ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi
akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu
seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete
kogumiseks, sealhulgas akti andjalt või toimingu sooritajalt selgituste saamiseks.“;
219) paragrahvi 661 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Valitsus tunnistab kehtetuks valla või linna ametiasutuse ja selle ametiisiku ning
ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti ja toimingu, kui akt või toiming:
1) ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud
õigusaktide ning valla või linna õigusaktidega;
2) ilmselgelt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või
3) põhjustab valla või linna vara ja eelarveliste vahendite ebaotstarbeka kasutamise.”;
220) paragrahvi 661 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
221) paragrahvi 661 lõiked 8 ja 9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Ebaotstarbekuse põhjendusega ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille
andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest.
(9) Käesoleva seaduse alusel ei tehta teenistuslikku järelevalvet nende ametiisikute aktide ja
toimingute üle, kes täidavad valitsusasutuste järelevalveülesandeid.“;
32
222) paragrahvis 663 asendatakse läbivalt sõnad „koerte ja kasside“ sõnaga „lemmikloomade“;
223) paragrahvis 665 asendatakse sõnad „kohaliku omavalitsuse“ sõnaga „omavalitsusüksuse“;
224) seadust täiendatakse §-dega 708–7010 järgmises sõnastuses:
„§ 708. Käesoleva seaduse § 19 lõike 2 punkti 13 rakendamise erisus
Käesoleva seaduse § 19 lõike 2 punktis 13 sätestatud piirangut, mille kohaselt volikogu liikme
volitused peatatakse, kui ta on kinnitatud sama valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse
juhiks, kohaldatakse alates 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste
valimistulemuste väljakuulutamise päevast.
§ 709. Paragrahvi 481 lõike 21 rakendamine
(1) Käesoleva seaduse § 481 lõikes 21 sätestatud nõuet rakendatakse alates 2023. aasta 1. juunist.
(2) Omavalitsusüksus peab korraldama sisekontrollisüsteemi toimimise asjakohasuse ja
tõhususe auditeerimise ning selle kohta aruande koostamise hiljemalt 2027. aasta 31.
detsembriks.
§ 7010. Paragrahvi 55 lõike 2 rakendamine
(1) Valla- või linnasekretär, kes nimetatakse ametisse pärast 2025. aasta 1. jaanuari, peab
vastama käesoleva seaduse § 55 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud nõuetele.
(2) Valla- või linnasekretär, kellele on Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja
linnasekretäride kutsekomisjon enne 2011. aasta 1. märtsi väljastanud valla- ja linnasekretäride
kutsenõuetele vastavuse tunnistuse, kuid kes ei vasta käesoleva seaduse § 55 lõike 2 punktis 1
või 2 sätestatud nõuetele, ja kes on nimetatud ametisse valla- või linnasekretäri ametikohale
enne 2025. aasta 1. jaanuari, võib samas omavalitsusüksuses sellel ametikohal teenistust
jätkata.”.
§ 2. Halduskoostöö seaduse muutmine
Halduskoostöö seaduse § 13 lõike 11 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) kohaliku omavalitsuse üksusele, omavalitsusüksuste liidule või kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse § 61 lõike 2 alusel moodustatud maakondlikule koostööorganile riigi või
kohaliku omavalitsuse haldusülesande täitmiseks volitamise haldusleping;”.
§ 3. Kohalike maksude seaduse muutmine
Kohalike maksude seaduse § 4 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Maksumääruse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma vähemalt
kuus kuud. Sätet ei kohaldata sellise maksumääruse ja selle muudatuse puhul, millel on
maksukohustuslasele soodustav mõju.“.
§ 4. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmine
Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 22 lõike 21 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
33
„Arvamuse küsimine ja läbivaatamine toimub käesoleva seaduse § 21 lõike 1 või 2 alusel sätestatud
korras ja tähtaegadel.“;
2) paragrahvi 37 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kohaliku omavalitsuse üksusel on keelatud omandada aktsiaid, osi, muid
omakapitaliinstrumente ja väärtpabereid, mida ei peeta likviidseteks varadeks, vastavalt
käesoleva seaduse §-le 36, välja arvatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõikes
2 nimetatud juhul.“;
3) paragrahvi 37 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2
nimetatud“;
4) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Volikogu otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud laenu andmise või tagamise
ning lõikes 3 nimetatud võlakohustuste tagamiseks kinnisasja koormamise asjaõigusega.“;
5) paragrahvi 38 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Volikogu võib otsustada § 34 lõike 2 punktides 1–3, 7 ja 8 nimetatud võlakohustuste
võtmise, § 34 lõikes 7 nimetatud rendikohustuste võtmise ja § 38 lõikes 4 nimetatud
rahavoogude juhtimise eesmärgil laenu võtmise iga üksikjuhtumi puhul eraldi või kehtestada
valla- või linnavalitsusele eelarveaastaks võlakohustuste suurima lubatud jäägi piirmäära,
milleni võib võetavate võlakohustuste kogusumma ulatuda.“;
7) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 131 järgmises sõnastuses:
„(131) Käesoleva paragrahvi lõike 12 punkte 2–4 ja lõike 13 punkte 2–4 rakendatakse juhul,
kui kohaliku omavalitsuse üksuse või tema arvestusüksuse netovõlakoormus on 2024. aasta
aruandeaasta lõpu seisuga:
1) vastav kuue- kuni kümnekordsele põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahele või
2) 60–80 protsenti põhitegevuse tuludest.“.
§ 5. Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse kehtetuks tunnistamine
Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus tunnistatakse kehtetuks.
§ 6. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. juunil.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 175 ja 179 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril.
(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 147 ja 148 jõustuvad 2025. aasta kohaliku omavalitsuse
volikogu korraliste valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päeval.
34
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, 2022
Algatab Vabariigi Valitsus ……
(allkirjastatud digitaalselt)
35
03.05.2022
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate
seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu väljatöötamise keskne eesmärk on kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi KOV)
enesekorraldusõiguse suurendamine kohaliku omavalitsuse sisemise korralduse küsimustes
ning samuti valla- ja linnaelanike osalus- ja kaasamisvõimaluste mitmekesistamine kohaliku
elu küsimuste otsustamisel.
Enesekorraldusõigus on KOVi toimimise olulisemaid põhimõtteid ja tagatisi, mis tuleneb Eesti
Vabariigi põhiseadusest (edaspidi PS)1 ja Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast (edaspidi
EKOH)2. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) muudatuste
kavandamisel on seetõttu hinnatud, kas KOV aluskorralduse regulatsioonide puhul on kohaliku
elu küsimuste lahendamiseks jäetud KOVidele piisav otsustus- ja valikudiskretsioon3.
Riigikogus 2. juunil 1993. a. vastu võetud KOKSi on erinevatel aegadel küll üksikute küsimuste
lahendamiseks muudetud, kuid senini ei ole toimunud seaduse tervikuna ega süsteemset üle
vaatamist. KOKSi vastuvõtmisest möödunud 28 aasta jooksul on teda muudetud 99 korda.
Erinevate muudatuste tulemusena on KOKSi õiguslik regulatsioon terminoloogiliselt
ebaühtlane.
Kohati on regulatsioonid ülidetailsed ja ei jäta KOVidele kohaliku elu korraldamisel ja KOV
sisemise töökorralduse otsustamisel kaalutlusruumi, mis mitmel juhul võib olla ülemäärane
KOVi enesekorraldusõiguse riive. Teistel juhtudel on KOKSi regulatsioon vastupidi nii üldise
sõnastusega, et KOVidel on sätete eesmärgist arusaamise ja nende rakendamisega tõsiseid
raskusi. Erinevatel aegadel tehtud muudatustega on KOKSi lisatud ebasüsteemselt ka üksikuid
KOV valdkondlikke ülesandeid, mille regulatsioon sisaldub juba eriseadustes.
Nimetatud asjaolud olid põhjuseks, miks Rahandusministeeriumis otsustati läbi viia põhjalik
KOKSi revisjon – vaadata süsteemselt üle KOKSi ja sellega seotud KOV aluskorraldust
reguleerivate seaduste sätete tõlgendus- ja kohtupraktika, tuvastada rakendamise probleemid ja
lüngad ning selle tulemusena näha ette vajalikud seadusemuudatused.
Eelnõuga kavandatakse KOKSi jätta valdavalt vaid aluskorraldust puudutavad regulatsioonid
ja jätta sellest välja detailsemad n-ö valdkondlikud KOV ülesandeid puudutavad sätted4.
Muudatustega ei kujundata ümber kohaliku omavalitsuse olemust ega täidetavaid ülesandeid.
KOV valdkondlike ülesannete muudatused, samuti maksukorralduse muudatused kohalike
1
PS § 154 lõige 1 ja § 160.
2
EKOH artikkel 4 lõiked 2 ja 4, artikkel 6 lõige 1.
3
Otsustus- ja kaalutlusõigus.
4
Säilitatakse siiski KOKS § 6 lõike 1 KOVide ülesannete loetelu, mis jäetakse mitteammendavaks, samuti
säilitatakse volikogu pädevusnormid teatud valdkondlike eeskirjade kehtestamiseks, mida teistes seadustes ei
sisaldu ja KOV arengu kavandamise sätetes valdkondlike arenguvajaduste ja probleemide esitamise juures viited
valdkondadele, mille suundumused tuleb ära näidata KOV arengukavas või maakonna/piirkonna
arengustrateegias.
1
maksude osas või volikogu valimiskorralduslikud muudatused ei ole ka olnud KOKSi revisjoni
fookuses, need kavandatakse muude õigusloome algatustega. KOV täidetavate valdkondlike
ülesannete praktikat ja muudatusvajadusi peab hindama iga valdkonnaministeerium ise ning
nägema vastavad muudatused ette eraldi eelnõudes.
Valdav osa kavandatavatest seadusemuudatustest on sätete normitehnilised ja keelelised
täpsustused. Lisaks KOKSile tehakse sellega seonduvad muudatused ka halduskoostöö
seaduses (edaspidi HKTS), kohalike maksude seaduses (edaspidi KoMS) ja kohaliku
omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses (edaspidi KOFS). Lisaks tunnistatakse kehtetuks
kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus (edaspidi KOLS).
Eelnõuga tehtavad muudatused jõustuvad 2023. a 1. juunil ning osad rakendussätted, mis
puudutavad valla- ja linnasekretäride haridusnõudeid, osaliselt 2025. a 1. jaanuaril. Piirangut,
mille järgi KOV hallatava asutuse juht ei saa samal ajal enam olla volikogu liige (volikogu
liikme volituste peatumine), kohaldatakse alates 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu
korraliste valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päevast.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on välja töötanud Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste
poliitika osakonna õigusnõunik Olivia Taluste (611 3092,
[email protected]), sama
osakonna õigusnõunik Martin Kulp, nõunikud Ave Viks (teenistussuhe peatunud), Mikk
Lõhmus, Sulev Valner (ühtlasi KOKSi muutmise projektijuht) ja Kaie Küngas, kohalike
omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik ning regionaalhalduse osakonna
kohalike omavalitsuste nõunik Eliko Saks.
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna nõunik
Marge Kaskpeit (611 3611
[email protected]) ja eelnõu keelelise ekspertiisi tegi
õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (611 3638,
[email protected]). Eelnõu seletuskirja
keeletoimetas Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna nõunik Sulev
Valner (5307 9322,
[email protected]).
Lisaks kaasati KOKSi ja eelnõu keeleliseks ülevaatuseks ka Eesti Keele Instituut (edaspidi EKI)
(selge keele nõustajad Katrin Hallik ja Katre Kasemets).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2021–2023 (edaspidi VVTP) punkti
7.13 täitmisega. Selle järgi on üks valitsuskoalitsiooni eesmärk lähtuda avaliku sektori
ülesannete täitmisel subsidiaarsuse põhimõttest (kohalike omavalitsuste võimekuse kasv loob
eeldused täiendavate avalike teenuste viimiseks kodanikule lähemale) ja seista tugeva kohaliku
omavalitsuse eest. Selle VVTP tegevussuuna ühe alapunktiga seatakse riigihalduse ministrile
ülesandeks esitada hiljemalt 2022. a. aprillis Vabariigi Valitsusele kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõuga muudetakse:
KOKSi kehtivat redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 25.06.2021, 8;
HKTS kehtivat redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 17.11.2021, 7;
2
KoMS kehtivat redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 07.06.2013, 5 ja
KOFS kehtivat redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 17.12.2020, 6.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks:
KOLS kehtiv redaktsioon avaldamismärkega RT I, 04.07.2017, 99.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
Eelnõu väljatöötamise senine menetlus ja osapoolte kaasamine
Kohaliku omavalitsuse valdkonna asjatundjate ja praktikute võimalikult laiapõhjaline
kaasamine on olnud üks eesmärke, et kindlustada KOKSi revisjoni protsessi legitiimsus kõigi
osapoolte jaoks.
Rahandusministeerium alustas 2018. aastal pärast haldusreformi tõsisemalt arutelusid erinevate
huvirühmadega KOKSi probleemide ja muutmisvajaduste kaardistamiseks. Haldusreformi
tulemusena uute KOVide nn käivitamise käigus tulid esile mitmed KOKSi normide
vasturääkivused, õiguslüngad, ülereguleerimised ehk liiga jäigad ettekirjutused kohaliku
omavalitsuse sisemises töökorralduses ja ka küsimused võimalike uute kaasaegsemate
regulatsioonide vajadusest.
Revisjoni läbiviimiseks ja KOKSi muudatuste ettevalmistamiseks moodustas riigihalduse
minister 2019. a 3. juunil KOV valdkonna ekspertidest koosneva ministrit nõustava KOKSi
eksperdikomisjoni, kellega arutati läbi kõik põhimõttelisemad seaduse muutmisvajadused5.
Komisjoni ülesanne on esitada Rahandusministeeriumile ja riigihalduse ministrile
ettepanekuid, soovitusi ja hinnanguid KOKSi jt seaduste muutmise eelnõu koostamiseks.
Komisjon koosneb KOV valdkonna tunnustatud ekspertidest nii omavalitsuste kui riigi tasandil
ning teadlastest. KOKS eksperdikomisjoni koosolekutele ja infovahetusse on olnud kaasatud
ka Riigikogu põhiseaduskomisjoni, Riigikantselei ja Justiitsministeeriumi ametnikud.
Eksperdikomisjon on pidanud aastatel 2019–2021 kokku 13 komisjoni koosolekut ja lisaks
väiksemaid vahearutelusid, võttes koosolekutel süstemaatiliselt ette kõik põhilised KOKSi nn
suured teemavaldkonnad ja neis üles kerkinud küsimused.6
Rahandusministeerium korraldas alates 2018. a KOV esindajatega, sh valla- ja
linnasekretäridega, erinevates maakondades mitmeid kohtumisi, et selgitada välja ja arutada
läbi, milliste küsimuste osas ei piisa tõlgenduspraktikast, vaid tuleks õigusselguse ja õiguse
ühetaolise kohaldamise huvides KOKSi muuta. KOKSiga seonduvate probleemide
läbiarutamiseks on toimunud kohtumised ka põhiseaduslike institutsioonide esindajatega,
ministeeriumitega, muude riigiasutustega ja ühendustega. Pärast KOKSi VTK
kooskõlastusringi 2020. aastal toimusid elektroonilised kohtumised kaheksa erineva
ministeeriumi esindajatega ametnike tasemel, et arutada läbi eri ministeeriumite poolt KOKSi
VTK kohta esitatud ettepanekud ja märkused ning muud üles kerkinud valdkondlikud teemad
seoses KOKSiga.
5
https://omavalitsus.fin.ee/koks-muutmise-eksperdikomisjon/. Rahandusministeeriumi tellimusel telliti ka
mitmeid ekspertarvamusi, mis on leitavad Rahandusministeeriumi veebilehelt: https://omavalitsus.fin.ee/koks-
revisjoni-lisamaterjalid/.
6
Eksperdikomisjoni koosolekute protokollid on koondatud Rahandusministeeriumi omavalitsusveebi:
https://omavalitsus.fin.ee/koks/.
3
Ülevaade olulisematest toimunud kaasavatest kohtumistest:
Valla- ja linnasekretäride infopäev eelnõu kooskõlastusringil esitatud märkuste
tutvustamiseks, 25.03.2022.
KOKS eksperdikomisjoni koosolek eelnõu kooskõlastusringil esitatud ettepanekute
aruteluks, 26.01.2022.
Kohtumised eri ministeeriumite ametnikega KOKSi muudatuste eelnõus neid
puudutavatest küsimustest: Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeerium,
Keskkonnaministeerium, 14.-19.10.2021.
Eksperdikomisjoni koosolek KOKSi eelnõu peamiste kavandatavate muudatuste
ülevaatamiseks enne eelnõude infosüsteemi (EISi) kooskõlastusringe, 8.10.2021.
Linnade ja Valdade päevadel KOKSi kavandatavate muudatuste tutvustuse/arutelu
töötuba, 17.08.2021.
Ülevaade KOKSi revisjoni seisust MTÜ Eesti Linnade ja Valdade Liidu volikogu
koosolekul, 8.06.2021.
Eksperdikomisjoni koosolek, teemad: KOV koostöö ja liitude regulatsioon, KOV
ametnike linna/vallavalitsusse kuulumise võimalik piirang, 2.06.2021.
Elektrooniline kohtumine Tallinna linna esindajatega (linnasekretäriga) linnaosade
regulatsiooni jm Tallinna puudutava temaatika arutamiseks, 27.05.2021.
Elektrooniline kohtumine maakondlike omavalitsusliitude ja maakondlike
arenduskeskuste (MAKide) esindajatega, keskendudes omavalitsusliitude
regulatsioonile seaduses, 24.05.2021.
Eksperdikomisjoni koosolek, teemad: kohaliku otsedemokraatia võimalikud
instrumendid, sh rahvaküsitlused, kaasamine, 16.02.2021.
Elektrooniline kohtumine Eesti Koostöö Kogu, e-riigi Akadeemia, Siseministeeriumi,
Eesti Noorteühenduste Liidu ja Vabaühenduste Liidu esindajatega KOV elanike
kaasamise, rahvaküsitluste jm teemade arutamiseks, 9.02.2021.
Elektroonilised VTK kooskõlastusringi järgsed kohtumised: Kultuuriministeeriumi
ametnikega 9.12.2020, Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikega 8.12.2020,
Maaeluministeeriumi ametnikega 2.12.2020, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ametnikega 27.11.2020, Keskkonnaministeeriumi
ametnikega 23.11.2020, Siseministeeriumi ametnikega 20.11.2020,
Sotsiaalministeeriumi ametnikega 11.11.2020, Justiitsministeeriumi ametnikega
29.10.2020.
Eksperdikomisjoni koosolek, teemad: KOV sisekontrollisüsteem, ühinguõigus, KOV
riiklik järelevalve, 24.11.2020.
Ettekanne KOV koostöö teemadest KOKSis Lõuna-Eesti arengupäeval 18.11.2020.
Elektrooniline kohtumine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnikega
elamumajanduse mõiste aruteluks 11.11.2020.
Arutelu „Kohaliku omavalitsuse autonoomia: kellele ja milleks?“ õigusteadlaste
päevadel Tartus 08.10.2020.
Eksperdikomisjoni koosolek: VTK kooskõlastusringi tagasiside läbiarutamine,
07.10.2020.
Eksperdikomisjoni koosolek: VTK tutvustus enne kooskõlastusringi, 16.06.2020.
Eksperdikomisjoni koosolek: KOV koostöö ja liidud, KOV roll ettevõtluskeskkonna
arendamisel, maakonna/piirkonna ja KOV enda arengu kavandamine, 19.05.2020.
4
Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon, 09.03.2020 ja 08.06.2020 (arutelu
opositsiooni kaasamisest KOV töösse7).
Riigikogu põhiseaduskomisjon, 11.05.2020, 09.06.2020, 22.09.2020, 01.06.2021
(arutelu Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17.04.2020.a
kohtuotsuse nr 5-19-45 täitmisest8).
Eksperdikomisjoni koosolek: KOV elektrooniline töökorraldus, KOV ja keskvalitsuse
suhted jm, 24.04.2020.
Eesti Noorteühenduste Liidu ja Avatud Noortekeskuste Ühenduse esindajatega
noortevaldkonna teemadest KOKSis, 23.04.2020.
Elektrooniline arutelu Riigikantselei ligipääsetavuse rakkerühma esindajatega
ligipääsetavuse teema toomise võimalustest KOKSi, 23.04.2020.
KOKSi revisjoni protsessi tutvustamine Elva valla volikogus 09.03.2020.
Eksperdikomisjoni koosolek: KOV üksuse juhtimise erinevad mudelid, volikogu liige
ja tema õigused, volikogu töökorraldus, valitsuse töökorraldus, 24.01.2020.
Kohtumine Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi ja halduskolleegiumi
nõunikega Tartus, 16.01.2020.
Maakondlike omavalitsusliitude ja MAKide ümarlaud Viljandimaal, teemadeks
piirkondlik koostöö ja omavalitsusliitude regulatsioon KOKSis, 12.12.2019.
Eksperdikomisjoni koosolek: KOV finantsjuhtimine, arengu kavandamine, KOV
üldpõhimõtete ja ülesannete sõnastus, 26.11.2019.
Eksperdikomisjoni koosolek: KOKSi muutmisel käsitletavad teemad, KOV korralduse
üldpõhimõtted, KOV ülesanded ja nende piiritlemine, 03.09.2019.
KOKS revisjoni tutvustav infotund erinevate ministeeriumide esindajatele, 18.06.2019.
Osalesid Justiitsministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi,
Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi,
Kultuuriministeeriumi, Maa-ameti ametnikud.
Eesti Linnade ja Valdade Liidu volikogus KOKSi revisjoni tutvustus, 11.06.2019.
Eksperdikomisjoni avakoosolek: KOKSi muutmise üldeesmärgid, ajakava, 4.06.2019.
KOKSi teemapäev töötoana Linnade ja Valdade päevadel, 12.02.2019.
Kohtumine Põhja-Eesti valla- ja linnasekretäridega Tallinnas, 04.12.2018, Lääne-Eesti
valla- ja linnasekretäridega Haapsalus, 30.11.2018, Ida- ja Lääne-Virumaa valla- ja
linnasekretäridega Rakveres, 30.10.2018, Kesk-Eesti valla- ja linnasekretäridega
Tartus, 16.10.2018, Kagu-Eesti valla- ja linnasekretäridega Valgas, 02.10.2018.
Kohtumine Riigikogu põhiseaduskomisjoni ja riigi valimisteenistuse ametnikega
08.10.2018, Riigikontrolli esindajatega 20.09.2018, õiguskantsleri kantselei
esindajatega 03.09.2018.
Kaasamise üheks osaks oli ka kümmekonna erineva ekspertarvamuse tellimine eelkõige mõne
kitsama valdkonna asjatundjatelt, et saada täiendavat sisendit antud valdkonnas kerkinud
probleemidest ja vastavate regulatsioonide võimaliku sõnastamise kohta KOKSis. Kõik tellitud
ekspertarvamused on avalikult kättesaadavad Rahandusministeeriumi omavalitsusveebis
KOKS alajaotusest.9 Eelnõu väljatöötamisel on neist kõige suuremal määral lähtutud Karin
7
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2020/05/KVEK_vastused-ettepanekutele-kohaliku-omavalitsuse-
korralduse-seaduse-täiendamiseks.pdf.
8
https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=5-19-45/9. Rahandusministeeriumi ettepanekud Riigikogu
põhiseaduskomisjonile: https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2020/05/Ettepanek-Riigikogu-
põhiseaduskomisjonile-KOKSi-muudatuse-algatamiseks.pdf.
9
https://omavalitsus.fin.ee/koks-revisjoni-lisamaterjalid/.
5
Tenisson-Alevi ja Anneli Apuhtini 2020. a. koostatud ekspertarvamusest „Suurema
dereguleerimise ja delegeerimise võimalused kohaliku omavalitsuse korralduses”.10
EKI keelekorraldajad koostasid KOKSi kohta 2021. aastal selge keele auditi ja on esitanud
vastavalt kokkuleppele tööprotsessis Rahandusministeeriumile omapoolsed ettepanekud
seaduse erinevate peatükkide keeleliste sõnastuste võimaliku muutmise kohta selge keele
põhimõtete alusel. Neid ettepanekuid on vastavalt võimalusele arvestatud, kui selleks ei ole
normitehnilisi vm sisulisi takistusi.
Aruteludel selgus, et eri osapooltel on ka väga erinevad, kohati vastandlikud ootused KOKSi
revisjoniks. Sooviti nii terve KOV valdkonna kodifitseerimist, sealhulgas uut KOKSi
tervikteksti, kuhu koondataks seni eri seadustes KOV tegevust puudutavad regulatsioonid (nt
tehti ettepanek, et KOKSi lisataks KOFS, KoMS, ETHS, KOVVS, KOLS regulatsioonid), mis
oleks tähendanud väga mahukat KOV korralduse alusseadustikku. Teisalt sooviti ka KOKSi
olulist hõrendamist, jättes sellest välja suurema osa KOV sisemist korraldust puudutavatest
detailsematest regulatsioonidest. Samas jälle oli soove KOVides ühtse praktika tagamiseks
mõnes osas seniseid regulatsioone oluliselt täiendada ja lisada kõikvõimalikke erijuhtumeid.
KOKSil on arvestatav tõlgendus-, rakendus- ja kohtupraktika, mis on omaette väärtuseks.
Rahandusministeeriumi hinnangul on ka õiguskorra stabiilsuse huvides oluline, et seaduses
tehakse vaid kindlasti vajalikud muudatused. Tänaseks kaardistatud probleemistiku, püstitatud
eesmärkide ning kavandatud muudatuste sisu ja ulatust arvestades ei ole uue tervikseaduse
koostamine sobiv ja otstarbekas lahendus. Ainult või peamiselt seaduse keelelise ja
normitehnilise uuendamise vajadus ei põhjenda päris uue tervikseaduse koostamist.
Seaduses kavandatavaid muudatusi, millest valdav osa on kantud terminoloogia ühtlustamise
ja keeleliselt lihtsamini sõnastamise või normitehnikaga kooskõlla viimise vajadusest11, on küll
arvuliselt palju, kuid ei ole niivõrd põhimõttelisi muudatusi, mis tingiks vajaduse töötada välja
uue tervikseaduse.
KOKSi revisjoni läbiviimisel lähtuti võimalikult ulatuslikult KOV aluskorraldust reguleerivate
seaduste senisest süstemaatikast. Senised arutelud on näidanud, et üldjoontes on kehtiv KOKS
sisse töötatud, rakendatav, seaduse senist struktuuri oluliselt kohendada ega mahukaid uusi
õigusinstrumente seadusesse sisse viia ei ole vaja.
Uue tervikseaduse koostamise riskiks oleks senise tõlgendus-, rakendus- ja kohtupraktika
kadumine, seniste seaduste alusel vastu võetud aktide kehtetuks tunnistamine ja uute
kehtestamine ning lepingute ülevaatamine, mis oleks KOVidele äärmiselt töömahukas ülesanne
ja sellel puuduks sisuline õigustus. Selline muudatus kahjustaks põhjendamatult õiguskorra
stabiilsust12 ning ei ole kooskõlas hea õigusloome tavaga. Ultima ratio põhimõtet arvestades
10
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2020/07/KOKS-%C2%A7-8-ja-22-eksperthinnang-29.06.2020.pdf.
11
Näiteks - kuna KOKSis on viitamisel kasutatud kahte erinevat vormelit: n-ö 90-ndate aastate stiili ja HÕNTE
kohast viite vormistamist (nt § X 2. lõike järgi) ning mõlemat neist enam-vähem võrdselt, siis on käesoleva eelnõu
puhul otsustatud, et viited vormistatakse HÕNTE nõudeid arvestades.
12
Riigikogu 12. novembri 2020. a otsuse „“Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ heakskiitmine“
punktide 5-7 järgi on seatud sihiks, et õiguskord oleks stabiilne ja selge, tagades õiguse kasutajate teadlikkuse
normidest ja võimekuse neid järgida. Sihiks seatakse, et aasta-aastalt väheneb õigusloome regulatiivne koormus
tuntavalt. Selle saavutamiseks ei algatata uusi eelnõusid kergekäeliselt. Uued normid kavandatakse õige tasandi
õigusakti ja üksnes siis, kui nende vajalikkus on veenvalt põhjendatud. Õigusliku reguleerimisega probleemide
lahendamine on viimane abinõu, enne seda kaalutakse teisi võimalusi. Lahenduste väljapakkumisel hoidutakse
ülereguleerimisest ja liigsest kiirustamisest. Õigusloome kavandamine kõigil tasanditel, sealhulgas Vabariigi
6
tuleb muuta peamiselt selliseid regulatsioone, mille kehtival kujul säilitamine raskendab selgelt
KOVide igapäevast tegevust ja arengut või mis võivad seada ohtu KOVide tegevuse kaudu
mõjutatud isikute õigused.
Süsteemne KOKSi analüüs näitas, et suures osas vastavad 1990. aastatel välja töötatud
lahendused ja senised KOV toimimise alused tänapäevase kohaliku omavalitsuse korraldamise
vajadustele ning neid sätteid on võimalik ühiskonnaelu muudatusi arvestades mõnevõrra
õiguslikult kaasajastades ja eesmärgipäraselt tõlgendades ka praegusel hetkel rakendada.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu eesmärgid saab jagada neljaks:
1) suurendada KOVide enesekorraldusõigust liiga detailsete KOV sisemist korraldust
ettekirjutavate normide seadusest välja jätmisega;
2) demokraatia tõhustamise eesmärgil muuta paindlikumaks elanike kaasamist –
rahvaalgatuse puhul ei ole enam nõutav algatuse esitamine õigusakti eelnõu kujul. Lisaks
kohustatakse KOVe territooriumiosa üleviimise algatuse korral viima elanike küsitlus
territooriumiosal läbi enne volikogus elanike algatuse arutamist;
3) õigusloome mahu vähendamise ja õigusselguse eesmärgil tunnistada kehtetuks KOLS ja
viia senine KOLS regulatsioon keskselt KOKSi, kõrvaldada KOKSis senised õiguslikud
vastuolud;
4) lihtsustada kehtivat seadust keeleliselt.
Üldine KOKSi revisjoni läbiviimise järgne tõdemus oli, et KOKS on üldjoontes toimiv seadus,
selles suuremaid seaduse struktuuri ja omavalitsuskorralduse põhimõttelisi muudatusi
kavandada ei ole vaja. Küll aga on vajalik kõrvaldada seadusest õiguslikud ebakõlad, liiga
detailselt reguleeritud KOV sisemise korralduse küsimused jätta enesekorraldusõiguse
suurendamiseks seadusest välja, tõhustada valla- ja linnaelanike kaasamisvõimalusi kohaliku
elu küsimuste otsustamisse, õigusselguse ja normist parema arusaadavuse tagamiseks
lihtsustada sõnastust keeleliselt ning viia samu õigussuhteid reguleerivad küsimused seaduses
sama peatüki alla. Viimasel juhul jälgiti, et seaduse volitusnormide asukoht ei muutuks.
Seadusemuudatusega ei kavandata samas senist KOV valdkonna terminoloogiat keskselt muuta
ega võeta kasutusele senini kasutatust erinevaid ega uusi termineid. Senine praktika on KOV
aluskorralduse terminoloogia n-ö paika loksutanud ja uute terminite kasutuselevõtt ei ole
tingimata õigustatud.13
Valitsuse tegevusprogrammis, muutub konkreetse seaduse või selle sätte muutmist nõudvast enam probleemi- või
visioonipõhiseks.
Vt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/653a4682-5164-4a2b-aca1-
fc01e004c6a4/Riigikogu%20otsus%20_Õigusloomepoliitika%20põhialused%20aastani%202030%20heakskiitm
ine_.
13
Eelnõu välja töötamisel kaaluti seniste terminite “kohaliku omavalitsuse võimuorgan/otsustusorgan” asendamist
terminiga “omavalitsuse otsustuskogu”, „esindusorgani“ asendamist „esinduskoguga“ ja „täitevorgani“
asendamist „täitevkoguga“, kuid jäeti need mõtted kõrvale, kuna olemuslikult ei muudeta eelnõuga KOV organite
olemust ja taolised terminoloogilised muudatused KOKSis oleks eksitavad seni aastakümneid seaduses ja
praktikas kasutatud terminite asemel. Taolised asendused ei teeniks õigusselgust ja neil ei ole ka praktilist vajadust.
Kui KOKSi terminoloogiat KOV organite osas oluliselt muuta, siis tähendaks see liialt suurt õigusloome mahtu,
kuna muuta tuleks ka arvukalt teisi seadusi, mis puudutavad KOVide ja KOV organite pädevusi.
7
Varasemas seadusloomes ja ka KOVide enda õigusteadvuses on paljuski ekslikult juurdunud
seisukoht, et kui seadus ei näe konkreetse küsimuse puhul ette kõiki võimalikke kaasnevaid
variatsioone, kuidas mingit olukorda lahendada või ülesannet täita, siis ei ole neil praktikas
võimalik endal KOV õigusaktidega küsimust lahendada.14 Teisisõnu on arvatud, et KOVide
puhul kohaldub avaliku õiguse range eeldus, et lubatud on ainult see, mis on seadusega lubatud.
Kohaliku omavalitsuse õiguse puhul see eeldus siiski universaalsena ei kehti, välja arvatud
KOV välise korralduse regulatsioonide osas, mis peavad olema seaduses ühetaoliselt
lahendatud, näiteks volikogu valimisõiguslikud aspektid või volikogu liikmete mandaadi
kehtivusega seotud küsimused. Kohaliku omavalitsuse õiguse puhul on KOVil vastupidi täielik
vabadus seadusega lubatud piires rakendada oma initsiatiivi igas valdkonnas, mis ei jää
väljapoole nende pädevust ega ole määratud täitmiseks mõnele teisele haldusorganile (EKOH
artikkel 4 lõige 2). Vastasel korral oleks sisutühi ka põhiseaduses ja EKOHis ette nähtud KOV
enesekorraldusõiguse põhimõtte kohaldamise võimalus kohalikus valitsemises.
Näiteks kui riigivõimu puhul võib määruse anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi
olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga, siis kohaliku elu küsimuse
korraldamiseks võib kohaliku omavalitsuse organ (volikogu või valitsus) anda määruse
volitusnormita, välja arvatud juhul, kui seaduses on volitusnorm olemas.15
Kuna 2017. aasta haldusreformi elluviimise tulemusena on KOVide võimekus üle Eesti
suurenenud, on suurenenud ka KOVide enesekorraldusvõimekus, mistõttu saab KOVidele oma
sisemise elu korraldamiseks anda võrreldes kehtiva KOKSiga nn vabamad käed.
EKOH artikli 6 lõike 1 järgi võivad KOVid oma haldusstruktuurid ise kindlaks määrata, et
kohandada need kohalikele vajadustele vastavaks ning tagada tõhus töökorraldus. Seda
põhimõtet on seadusemuudatuste puhul järgitud küsimustes, mis ei nõua seaduse ühetaolise
kohaldamise huvides detailse regulatsiooni säilitamist (seadusega tuleb siiski lahendada nt
küsimused, mis on seotud volikogu passiivse valimisõigusega, mandaadi algamise, peatumise
ja lõppemisega).
Liigselt detailsete regulatsioonide puhul KOV sisemise korralduse küsimustes (mis ei puuduta
isikute põhiõiguste kaitset) on võetud KOVidelt ära paindlikkus kohaldada sätteid kohalikele
oludele sobivaks. Samuti on taoliste regulatsioonide puhul suur oht õigusloome vohamiseks, st
liiga detailse regulatsiooni puhul võib olla rakendamisel küsimusi, mida seadusandja ei suutnud
ette näha, kuid selgub, et mõni aspekt on jäänud käsitlemata ja seetõttu tuleb seda uue
seadusemuudatusega täpsustada. KOKSi muudatuste kavandamisel on seetõttu hinnatud, kas
KOV aluskorralduse regulatsioonide puhul on kohaliku elu küsimuste lahendamiseks jäetud
KOVidele piisav otsustus- ja kaalutlusõigus.
Eelnõuga KOVide enesekorraldusõiguse suurendamise eesmärk on seotud ka 2017. a läbi
viidud haldusreformiga, mille eesmärgiks oli KOVide moodustumine, kes suudavad pakkuda
inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita
14
Näiteks koroonakriisi alates olid osad KOVid veendunud, et kui KOKS ei ole otseselt reguleerinud volikogu
istungite toimumist elektrooniliste vahendite kaudu ehk virtuaalruumis, siis KOV volikogu istungid saavad
toimuda vaid liikmete füüsilise kogunemisega istungisaali. See seisukoht, et KOV ei saa oma töövormide
koosolekuid elektrooniliselt läbi viia, on olnud ekslik. Enamik KOVidest on nüüdseks oma kordades ka
elektrooniliste töövormide kaudu koosolekute pidamise ette näinud ja praktikas on üle riigi elektroonilist vormi
laialdaselt rakendatud. Rahandusministeerium on sellekohased selgitused lisanud omavalitsusveebi:
https://omavalitsus.fin.ee/korduma-kippuvad-kusimused-kovide-tookorraldus-koroonaviiruse-perioodil/.
15
Haldusmenetluse seaduse § 90 lõiked 1 ja 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019055.
8
iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid.16 Haldusreformi ettevalmistamiseks
moodustatud eksperdikomisjon sõnastas haldusreformi alaeesmärgina ka KOVi suurema rolli
ühiskonnaelu korraldamisel – so võime, otsustusõigus ning vastutus iseseisvalt ja tõhusalt
korraldada kohalikku elu.17
On põhjendatud ootus, et haldusreformi tulemusena, mil KOVide koguarv vähenes 213-lt 79-
le ja alla 5000 elanikuga omavalitsusüksuste18 osakaal vähenes 79%-lt (169 reformieelset
KOVi) vaid viiendikule (15)19, on enamikus neist loodud ka tingimused ja professionaalne
võimekus mõelda ise, milline sisemine korraldus KOVis luua ning mil moel seadusega antud
ülesandeid võimalikult kvaliteetselt täita.
Üheks haldusreformi alaeesmärgiks loeti ka KOVide ühinemisega kaasnevat võimalikku
tugevamat kohalikku esindus- ja osalusdemokraatiat ning elanike suuremaid võimalusi osaleda
kohaliku omavalitsemise teostamisel (pidades näiteks silmas osavalla või linnaosa elanike
kaasamiseks osavalla- ja linnaosakogude moodustamist).20 Nii on ka eelnõus teiseks suureks
eesmärgiks võetud valla- ja linnaelanike osalus- ja kaasamisvõimaluste mitmekesistamine
kohaliku elu küsimuste otsustamisel. KOVid on EKOH preambuli järgi üks demokraatliku
valitsemiskorralduse põhilisi alustugesid, seetõttu peavad KOVid ka praktikas järgima
demokraatia põhimõtteid (sh elanike kaasamine ja osalus kohalikus valitsemises, inimeste
õiguste ja vabaduste järgimine, õigusriigi austamine).
Eestis on kohalikus omavalitsemises valitud esindusdemokraatlik mudel, mille puhul antakse
valla- või linnaelanike poolt iga nelja aasta möödudes kohaliku omavalitsuse volikogu
valimistel mandaat valitud volikogu liikmetele kohaliku elu korraldamiseks. KOV
võimuorganid – volikogu ja valitsus – saavad küll iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku
elu, kuid peavad sealjuures lähtuma ka valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja
huvidest.
Järjest enam on elanikud ja kodanikuühendused soovi avaldanud kohaliku elu korraldamisel
kaasa rääkida. Seda soodustab oluliselt ka tänapäevane elektrooniline suhtlus, võimalus
avaldada oma arvamust erinevate strateegiliste otsuste kavandamisel, osaleda kaasava eelarve
menetluses, esitada omapoolseid algatusi volikogu ja valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks,
muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks jne. Eelnõuga kavandatavate muudatustega
soodustatakse seetõttu ka valla- või linnaelanike kaasamist kohalikku valitsemisse.
Ülevaade peamistest KOKSis ja teistes seadustes kavandatavatest muudatustest
Järgnevalt on esitatud ülevaade peamistest KOKSis kavandatavatest muudatustest.
• Seadusest jäetakse välja mitmed omavalitsuste valdkondlikke ülesandeid puudutavad
regulatsioonid, mille õige koht on vastavates valdkondlikes seadustes ja mida juba neis
ka täpsemini reguleeritakse. Erandiks on KOKS § 6 lõikes 1 nimetatud ning KOV
arengukavas ja maakondlikus/piirkondlikus arengustrateegias kajastatavad ning
16
Haldusreformi seaduse § 1 lõige 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016034.
17
Vt haldusreformi seaduse eelnõu (200 SE) seletuskirja lk 6. Kättesaadav:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fec18826-0e43-4435-9ba8-
598b6ed4ea40/Haldusreformi%20seadus.
18
Haldusreformi seaduse § 3 kohaselt on KOV võimeline tagama seadusest tulenevate ülesannete korraldamiseks
vajaliku professionaalse võimekuse ja osutama kõigile KOV elanikele kvaliteetseid avalikke teenuseid kooskõlas
sama seaduse § 1 lõikes 2 nimetatud haldusreformi eesmärgiga juhul, kui KOVis elab vähemalt 5000 elanikku.
19
Haldusreformi tausta ja läbi viimist on täpsemini selgitatud 2018. a Rahandusministeeriumi eestvedamisel
koostatud kogumikus „Haldusreform 2017“. Kättesaadav: https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-
planeeringud/kohalikud-omavalitsused/haldusreform-2015-2017#haldusreformi-kogumi.
20
Vt haldusreformi seaduse eelnõu (200 SE) seletuskirja lk 7.
9
volikogu pädevuses olevad ülesanded, sh sellised, mida mujal seadustes ei kajastata.
KOKSi reguleerida jäävad seega peamiselt vaid omavalitsuste aluskorralduse
küsimused.
• KOKS § 6 lõike 1 ülesannete loetelu, mida seni on käsitletud nn KOV tuumikpädevuses
olevate ülesannetena, muudetakse mitteammendavaks, viidates, et KOVile täitmiseks
pandud ülesannete üldine sisu ja pädevus kehtestatakse seadustes ning seaduste alusel
antud õigusaktides. Samas säilitatakse seni KOKS § 6 lõike 1 loetelus sisaldunud
ülesanded neid pisut kohendades (lisandub hariduse andmine, sotsiaalvaldkonna
ülesannete loetelu lühendatakse ja võetakse need kokku sotsiaalhoolekande
korraldamisena. Kui seaduses ei ole nimetatud, mis on omavalitsusüksusele seadusega
pandud ülesande täitmise üldine sisu ja pädevus, siis eelnõu järgi määrab
omavalitsusüksus selle ise. KOKSis ei ole mõistlik detailselt üles lugeda kõiki
erinevates seadustes juba märgitud erinevaid kohaliku elu ülesandeid, kuna see loetelu
ei saa olla ammendav ja nende üle kordamine dubleerib ebavajalikult valdkondlikke
seaduseid. Praktikas on see tekitanud küsimusi, kas KOKSi § 6 ülesanded on tähtsamad
kui muudes seadustes sätestatud KOV ülesanded ja kas KOKSis nimetamata ülesandeid
võib ka täitmata jätta. KOV pädevus kõigi kohaliku elu ülesannete täitmisel tuleneb ka
PSist ja see, kui neid KOKSis pole üksikasjalikult loetletud, ei tähenda, et KOVid
nendega ei peaks tegelema. Seega välditakse eelnõuga KOKS § 6 lõike 1 ülesannete
lugemist peamisteks KOV täidetavateks ülesanneteks, vaid viidatakse selgelt, et KOVi
ülesanded võivad tuleneda ka teistest seadustest.
• Seaduses sätestatakse KOV tegevuse eesmärk, mis on aidata kaasa oma elanikele
kvaliteetse, turvalise ja nende vajadustele vastava elukeskkonna ning heaolu loomisele,
kaitsta isikute põhiõigusi ja vabadusi, tagada kvaliteetsed ja kättesaadavad avalikud
teenused oma elanikele, edendada kohalikku ettevõtluskeskkonda ning tugevdada
piirkondlikku konkurentsivõimet koostöös teiste omavalitsusüksuste ja riigiga.
• KOKS § 6 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Nimetatud KOV ülesannete täitmine
(korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide,
gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide,
spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste
ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses) on KOVile
valdkondlikest seadustest tulenev kohustus. Millise asutuse kaudu neid täidetakse,
peaks olema sisemise korralduse küsimus, loobudes ülesannete jaotusest
institutsioonipõhisteks. KOKS § 6 lõikest 2 välja jääv haridusega seonduv ülesanne
lisatakse KOKS § 6 lõike 1 sõnastusse.
• Pakutakse välja KOV olemuselt omavalitsuslike ülesannete ja riiklike ülesannete
eristamiskriteeriumid (arvestades ka Riigikohtu üldkogu 16.03.2010 lahendit 3-4-1-8-
0921). KOV täidetavate ülesannete riiklikus või omavalitsuslikus olemuses kokku
leppimine määratakse selgelt Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Vabariigi Valitsuse
läbirääkimiste küsimuseks.
• Sätestatakse, et volikogu võib määruses seada põhjendatud juhul minimaalseid isikute
põhiõiguste ja -vabaduste piiranguid (nt lemmikloomade pidamise ja
kaubandustegevuse eeskirjas), kui need on asjakohased ja kooskõlas selle eesmärgiga,
mida määrus avalikes huvides taotleb. Taolise määruse võib volikogu kehtestada ka
seadusest tuleneva volitusnormita, mis annaks piirangu kehtestamiseks selge eesmärgi,
viisi ja ulatuse. Nende piirangute seadmisel peab volikogu arvestama vastavat küsimust
reguleerivast seadusest tulenevate nõuetega (kui seadus võimaldab laiemat vabadust,
siis ei saa KOV volikogu seda oma õigusaktiga kitsendada).
21
https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-8-09.
10
• Kõigi volikogu ja valitsuse määruste juures peab tulevikus olema seletuskiri, kus on
toodud muudatuste põhjendused, kaalutlused ja hinnatud õigusaktiga kaasnevaid
mõjusid.
• KOV hallatavate asutuste juhid ei saa samal ajal enam olla volikogu liikmed - vältimaks
rollikonflikte peatatakse juhikohustuste täitmise ajaks volikogu liikme volitused.
• Sama valla või linna ametnikuks olemine saab volikogu liikme volituste peatumise
(mitte ennetähtaegse lõppemise) aluseks analoogselt KOV ametisutuse töötajatega,
kelle suhtes sarnane muudatus jõustus 20. juulil 2021. a. KOV ametnike ja töötajate
vahel piiri tõmbamine on praktikas tihti hägune, ühes KOVis võib samu ülesandeid
teostav isik olla nimetatud ametikohale, teises moodustatud ülesannete täitmiseks
töökoht. Ei ole õige volikogu liikmeid antud juhul erinevalt kohelda.
• Vähemalt kord nelja aasta jooksul tuleb läbi viia siseaudit, milles kontrollitakse
sisekontrollisüsteemi vastavust esitatud nõuetele. Praktikas saab riskianalüüsi põhjal
tuvastada suurimad riskikohad ja viia seejärel läbi vastav teemapõhine hindamine. Seda
võib korraldada nii vastava kvalifikatsiooniga inimeste tööle võtmise kui siseauditi
tellimise teel.
• Lihtsustub kohalike elanike rahvaalgatuse õigus KOKSi §-s 32. Elanikud ei pea enam
oma ettepanekut volikogu või valitsuse õigusakti kehtestamiseks, muutmiseks või
kehtetuks tunnistamiseks (mis esitatakse vähemalt 1% hääleõiguslike ehk 16-aastaste
KOV elanike poolt) esitama eelnõu kujul, vaid seda võib teha kirjaliku põhjendatud
taotlusena. KOV saab selle ise õigesse vormi valada. Lisaks võib rahvaalgatuse
ettepanek puudutada ka muud kohaliku elu küsimust, mis ei vaja õigusakti kehtestamist.
• Viiakse sisse võimalus algatada KOV elanike küsitluse korraldamine (algatamiseks on
nõutav vähemalt 10% vastava KOV elanike soov). Valitsus hindab esitatud algatuse
õiguspärasust, st kas tegemist on üldse kohaliku elu küsimusega ja kas küsimuse
ettepandud viisil lahendamine on seadusega kooskõlas. Volikogul on õigus sõnastada
täpne rahvaküsitlusele esitatav küsimus, et see oleks selgelt arusaadav. Rahvaküsitlus
viiakse läbi kuue kuu jooksul.
• Kui elanikud soovivad territooriumiosa üleandmist, siis enne algatuse arutelu volikogus
tuleb läbi viia üleantava territooriumiosa elanike küsitlus. See võimaldab KOVil
põhjalikumalt kaaluda elanike ettepaneku tegelikku toetuspinda. Kehtiv õigus ei
kohusta otseselt KOV volikogu elanike algatust põhjalikumalt kaaluma.
• Rõhutatakse KOVide rolli kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamisel – sätestatakse
kohustus näha KOV arengukavas ja maakondlikus arengustrateegias ette vajalikud
ettevõtluskeskkonna arengusuunad ja vajadused.
• Sätestatakse, et KOV võib teisele omavalitsusüksusele või omavalitsusliidule anda
ülesandeid täitmiseks ka ilma vastava täpset volituse sisu ja ulatust avava volitusnormita
seaduses, nagu seni on nõutud olnud.
• Lihtsustuvad reeglid volikogu sisemise töökorralduse asjus (nt võimaldatakse
delegeerida teatud õigusaktide andmist, mis praegu on volikogu pädevuses, ka
valitsusele). Lisaks volikogu esimehele võimaldatakse ka aseesimehe koht volikogu
otsusel muuta palgaliseks (praegu saab palgaline olla esimees või aseesimees, aga mitte
mõlemad).
• Reguleeritakse volikogu ja valitsuse istungite ning muude koosolekute läbiviimist
elektrooniliste vahendite abil.
• Valla- ja linnasekretärid vabanevad kohustusest juhtida kantseleid, et nad saaksid
eelkõige keskenduda juriidiliste ülesannete täitmisele. Muudatus ei keela neil kantseleid
juhtida, kui see tundub kohapeal otstarbekas lahendus. Alates 2025. aastast saab valla-
ja linnasekretäriks nimetada ainult õigusalase kõrgharidusega isiku (seni oli ka võimalus
valla- ja linnasekretärina töötada nö kutsetunnistuse alusel. Kes seadusemuudatuse
11
jõustumisel juba töötab valla- ja linnasekretärina kutsetunnistuse alusel, saab senisel
kohal jätkata).
• Täpsustatakse volikogu liikme õigust saada teavet, kui see on vajalik tema ülesannete
täitmiseks ja kirjalikule küsimusele vastamise aluseid ning lisatakse selged teabe
andmisest keeldumise ja küsimusele vastamisest loobumise alused.
• Täpsustatakse umbusaldamisega seotud protseduure. Kuna uut umbusaldust ei tohi
algatada samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel, seatakse selge kohustus, et
algataja peab esitama umbusaldamise põhjused. Vallavanemale või linnapeale
umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid uue valitsuse ametisse
asumiseni. Kehtiva regulatsiooni täiendamine lahendab praktikas levinud
problemaatika, võimaldades kuni uuele valitsusele volituste andmiseni tagasi astunud
valitsusel oma ülesandeid edasi täita.
• Uus eraldi peatükk 31 „Valla ja linna asutused“ käsitleb valla ja linna ametiasutuste
tegevust, et eristada neid paremini valitsusest kui volikogu poolt nimetatud
kollegiaalsest juhtimisorganist.
• KOKSi lisatakse KOV vara heaperemeheliku kasutamise põhimõte analoogselt
riigivaraseadusega.
• Maakonna arengustrateegia tegevuskava kinnitamise võivad KOVid volitada maakonna
koostööorganile. Praktikas võib nende tegevuskavade kinnitamine igas kohalikus
volikogus olla liialt ajamahukas tegevus. Arengustrateegia ise kinnitatakse volikogude
poolt, nagu seni.
• Seadusesse lisatakse võimalus lisaks osavalla- ja linnaosakogudele moodustada muid
piirkondlikke esinduskogusid (nt kogukonnakogu, piirkonnakogu), mis põhimõtteliselt
on osavallakoguga sarnases staatuses.
• Dubleerivaid volitusnorme (nt kus valla või linna põhimääruses ja muus KOV
õigusaktis nõutakse samade õigussuhete reguleerimist) vähendatakse. Näiteks ei nõuta
enam, et valla või linna põhimääruses oleks reguleeritud ka valla või linna arengukava,
eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised
põhimõtted. Edaspidi jäävad need KOKS § 372 lõike 1 alusel kehtestava korraga
reguleerida.
• Vähendatakse küsimuste loetelu, pädevus- ja volitusnorme, mida tuleks valla või linna
põhimääruses sätestada, asendades selle üldisema viitega, et küsimusi lahendatakse
valla või linna, volikogu või valitsuse õigusaktiga. Näiteks ei ole KOKS § 41 lõike 1
punkti 4 järgi enam nõutav, et volikogu esimehele saaks seaduses sätestamata
ülesandeid panna vaid valla või linna põhimäärusega. Põhimäärus asendatakse
nimetatud sättes volikogu õigusaktiga.
• Senine KOLS tunnistatakse kehtetuks ja seaduse regulatsioon tuuakse õigusloome mahu
vähendamiseks keskselt üle KOKSi, mis KOVide koostöö erinevaid mudeleid juba ka
praegu reguleerib. Omavalitsusliitude regulatsioon viiakse üle KOKS uude 101.
peatükki. Maakondlike omavalitsusliitude regulatsioon tuuakse üle oluliste muutusteta.
Üleriigilise omavalitsusliidu puhul märgitakse seaduses selgesõnaliselt, et selleks on
Eesti Linnade ja Valdade Liit. Lihtsustatakse KOVide poolt ülesannete liidule
volitamise regulatsiooni.
• HKTSi muudatusega lisatakse KOVile või KOKS § 61 lõikes 2 nimetatud
maakondlikule koostööorganile riigi või KOV haldusülesande täitmiseks volitamise
haldusleping erandite loetellu, mille sõlmimisel ei juhinduta riigihangete seaduses
teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest ja riigihanke läbiviimise korrast. KOV
on avalik-õiguslik juriidiline isik, st moodustatud avalikes huvides. KOVide ega nende
koostööorgani puhul ei ole neile haldusülesannete panekul põhjendatud nõuda
riigihanke korraldamist ja konkureerimist erasektoriga.
12
• KoMS muudatus on tehniline. Selles täpsustatakse, et volikogu peab kehtestama
kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused hiljemalt kuus kuud enne eelarveaasta
algust.
• KOFSis tehakse muudatused seonduvalt KOKS § 22 lõikes 1 volikogu ainupädevuses
olevate küsimuste üldisemaks muutmisega. Lisaks täpsustatakse COVID-19 haigust
põhjustavast koroonaviirusest tingitud olukorras ja sellele järgneva perioodi
netovõlakoormuse erireegli sõnastust (vastava muudatuse jaoks eraldi seaduseelnõu
esitamine oleks liigne õigusloomeline koormus).
Omaette teemade ring seondub küsimustega, kuidas tõsta KOVides poliitilist kultuuri, et nö
opositsiooni ei jäetaks volikogus ja erinevates muudes töövormides otsustamisest ja
aruteludest kõrvale ning nende kaasamine oleks sisuline. Kõigi kohaliku omavalitsuse
volikogus esindatud poliitiliste jõudude kaasamine kohaliku elu korraldamisse on vajalik
demokraatia, otsuste kvaliteedi ja hea kohaliku omavalitsemise tagamiseks. Probleemid
opositsiooni kaasamisega kohaliku omavalitsuse töös ei seisne enamasti seaduse normide
ettekirjutustes või nende puudumises, vaid on pigem märk vajakajäämistest poliitilises
kultuuris, kaasamise hea tahte puudumisest. Viimast seadustega oluliselt mõjutada ei anna,
seetõttu on eelnõus ka püütud hoiduda sellele nn libedale teele minemisest ja ei ole eelnõuga
lisatud täiendavaid regulatsioone nende küsimuste lahendamiseks. Siinkohal on
asjakohasem küsimusi lahendada hea praktika soovituste andmisega, mitte riigipoolsete
ettekirjutustega ja rangete kontrollimehhanismidega.
Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Seaduseelnõule koostati 2020. a suvel eelnõude infosüsteemis kooskõlastusringil olnud
väljatöötamiskavatsus22 (edaspidi VTK), millele laekunud kooskõlastusmärkuste ja
ettepanekutega on eelnõus arvestatud, kus need olid asjakohased.
Erinevalt VTKs kavandatust ei nähta eelnõuga ette muudatusi KOVide riiklikus järelevalves
ega KOVide üle teostatavas haldusjärelevalves23, kuna nende osas jõuti ministeeriumitega
läbirääkimiste tulemusena kokkuleppele, et vastavad vajalikud muudatused kavandavad
ministeeriumid asjakohases õigusloomemenetluses ise.
Eelnõuga ei ole samuti ette nähtud kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise
seaduse kehtetuks tunnistamist (VTK p 9.3.6). KOVide ühinemist puudutavad regulatsioonid
kavandatakse keskselt üle viia ETHSi, mis reguleerib KOVide haldusterritoriaalse korralduse
muutmise tingimusi ja menetlust. Need muudatused aga kavandatakse teha nn ühinemistoetuse
taastamise seaduseelnõuga.24
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 6 paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse KOKSi, §-ga 2 HKTSi, §-ga 3
KoMSi, §-ga 4 KOFSi ja §-ga 5 tunnistatakse kehtetuks KOÜS. Eelnõu § 6 sätestab seaduse
jõustumise.
22
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/836d2e37-628d-420f-92a5-0abb3927b9a1.
23
Vt VTK punkt 9.3.2.
24
Riigihalduse ministrile on VVTP punktiga 7.13 tehtud ülesandeks koostöös rahandusministriga esitada Vabariigi
Valitsusele 31. maiks 2021. aastaks heakskiitmiseks Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise ning kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse kehtetuks
tunnistamise seaduse eelnõu.
13
Eelnõu § 1 – KOKS muutmine
Eelnõu § 1 punktiga 1 nähakse ette KOKS § 1 lõike 1 sõnastuse muudatus, millega
kohendatakse seaduse reguleerimisala. Reguleerimisala muudetakse paremini vastavaks
seaduse tegelikule olemusele – reguleerida üldseadusena kohaliku omavalitsuse korralduse ja
tegevuse üldiseid aluseid. Kehtiva seaduse järgi määrab KOKS kindlaks kohaliku omavalitsuse
ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega.
PS § 160 järgi sätestab seadus kohalike omavalitsuste korralduse. Seaduse vältimatu osa ei ole
KOVide korraldusele lisaks hõlmata selles ka KOVi ülesandeid.
Eelnõuga sõnastatakse KOKSi reguleerimisala ümber nii - seadus määrab kohaliku
omavalitsuse pädevuse, vastutuse ja korralduse ning kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi
omavalitsusüksus) suhted omavahel ja riigiorganitega.
KOV täidetavad ülesanded on ajas muutuvad, ei ole mõistlik püüda tekitada KOKSi
ammendavat loetelu kõigist KOV täidetavatest ülesannetest. Isegi, kui KOKSis mainitakse
loeteluna peamisi KOVi igapäevaselt täidetavaid ülesandeid, siis nende sisu ja ulatus tuleb
sätestada nn valdkonnaseadustega. Seetõttu säilitame KOKS § 6 lõikes 1 seni seaduses
sisaldunud valdkondlikud ülesanded, mille juurde lisatakse viide, et tegemist on vaid osaga
KOVide täidetavatest ülesannetest ja nende täitmise alused ja ulatus tuleneb (valdkondlikust)
seadusest25.
Lisaks reguleeritakse eriseadustega ka kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi (KOVVS),
finantsjuhtimist (KOFS), kohalike maksude määramist (KOMS ja MKS), haldus- ja
asustusüksuste korraldust (ETHS), kohanimede määramist (KNS) jne.
Küll aga nähakse eelnõuga (eelnõu § 1 p 13–17 muudatus) ette kohaliku omavalitsuse
ülesannete piiritlemise üldised alused (KOKS § 6 muudatus), mida peab seadusloomes KOVile
ülesannete panemisel arvestama.
Seaduse reguleerimisala täpsustamine on suunatud ka sellele, et KOKSi ei lisataks erinevate
seadusemuudatustega sinna mitte sobivaid valdkondlikke KOV ülesandeid.
Seadusemuudatustega ei kujundata ümber omavalitsuse olemust ega täidetavaid ülesandeid.
Lisaks täiendatakse KOKS § 1 lõiget 1 kohaliku omavalitsuse üksuse lühendiga -
omavalitsusüksus - mida kasutatakse hiljem seaduse tekstis läbivalt. Selle lühendi eelistamist
on soovitanud ka EKI, keda kaasati KOKSi ülevaatamisse, et teha ettepanekuid seaduse
keeleliseks lihtsustamiseks. EKI on ühtlasi soovitanud mitte kasutada mitmeosalist terminit
“vald ja linn”.
PS 14. peatükk kasutab üldmõistena terminit „kohalik omavalitsus“, pidades selle all silmas
elanikule kõige lähemal asuvat avaliku võimu institutsiooni. Samas konkreetse valla või linna
puhul kasutab PS § 155 lõige 1 sõnastust “Kohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad.”
Seega on välja pakutav seadusemuudatus kooskõlas PSis kasutatava terminoloogiaga.
25
Erisusena lisatakse, et kui seaduses ei ole nimetatud, mis on KOVile seadusega pandud ülesande täitmise üldine
sisu ja pädevus, määrab KOV selle ise.
14
Eelnõuga ei muudeta terminoloogiat neis KOKSi sätetes, kus räägitakse KOVist kui
põhiseaduslikust institutsioonist, kuid konkreetsele vallale või linnale ehk kohaliku
omavalitsuse üksusele viidates kasutatakse eelistatult terminit “omavalitsusüksus”. Kus on
oluline aga rõhutada valla või linna eristamist, siis on teksti jäetud alles ka termin “vallad ja
linnad”. Samuti on seda terminit eesliitena kasutatud valla- ja linnaelanike, valla- või
linnavalitsusele (edaspidi ka valitsus), valla- või linnavolikogule (edaspidi ka volikogu), valla
või linna ametiasutustele, hallatavatele asutustele, valla- ja linnasekretärile ning töötajatele ja
ametnikele jt viidates.
Kuna tegemist on praktikas juba aastakümneid juurdunud ja laialt kasutatud terminitega, siis ei
ole põhjendatud neid läbivalt muuta, välja arvatud lühendamine. Näiteks valla- ja linnavalitsuse
asemel kasutatakse KOKSis edaspidi lühendit “valitsus”. Sellega ei tekitata õiguslikku segadust
valla- või linnavalitsuse eristamisel Vabariigi Valitsusest, kuna viimasele viitamisel
kasutatakse seaduses läbivalt väljakirjutust “Vabariigi Valitsus”.
Seaduseelnõu väljatöötamisel oli arutuse all ka küsimus, kas oleks võimalik valla- ja
linnavalitsuse kui nn poliitilise kollegiaalorgani eristamine valla- või linnavalitsusest kui
ametiasutusest. Need terminid on praktikas juba juurdunud ja uue termini kasutuselevõtt näiteks
valitsuse kui kollegiaalorgani jaoks tähendaks tervikuna kõigi KOV ülesannete üle vaatamist
kõigis seadustes.
Üldjuhul on normi eesmärgipäraselt tõlgendades võimalik aru saada, kas valitsusele antava
ülesande puhul on seadusandja nõudnud mõne akti kehtestamist või hoopis menetluse läbi
viimist. Kui seadusega on sõnastatud volitusnorm selliselt, et valitsusele antakse volitus
kehtestada määrus või anda korraldus, on ilmselt tegemist valitsuse kui kollegiaalorgani
pädevusega, millist ülesannet ei saa tema asemel täita KOV ametiasutus. Kui aga valitsusele
antud ülesanne on olemuselt rakenduslik, eeldab näiteks haldusmenetluse läbiviimist, siis seda
saab ilma täiendava valitsuse kui otsustusorgani volituseta täita KOV ametiasutus.
Õigusselguse huvides lisatakse vastavad täpsustused ka KOKS uude § 31 sõnastusse.
Õigusloome regulatiivse koormuse vähendamiseks26 ehk õigusloome vohamise vältimiseks ei
hakata eelnõuga siiski muutma teisi KOVi tegevust ja ülesandeid puudutavaid seadusi, et
terminoloogiat ühtlustada. Võimalik terminite erinev kasutus eri seadustes ei tähenda, et
kehtivad regulatsioonid ei taga õigusselgust, millisest põhiseaduslikust institutsioonist või
KOV organist selles räägitakse. Terminite ühtlustamiseks kõigis seadustes ei ole niivõrd
tungivat vajadust, et see õigustaks massilisi muudatusi valdkondlikes seadustes.
Küll aga peaks ministeeriumid edaspidiste seadusemuudatuste käigus hindama, kas mõni
seaduses KOVi pädevusse (mitte selgelt konkreetse KOV organi – volikogu või valitsuse) antud
ülesanne on strateegiliselt oluline ja eeldab põhimõtteliste otsuste ja valikute tegemist. Sel juhul
tuleks kaaluda seaduses volikogu määramist ülesande täitjaks.
Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 4 muudetakse KOKS § 2 pealkirja ja täiendatakse seda paragrahvi
lõikega 3, mis sätestab KOV (tegevuse) eesmärgi. Paragrahvi pealkirja lisatakse kohaliku
26
Riigikogu 12.11.2020 otsuse „Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmine“ punkti 6 järgi on
sihiks seatud, et aasta-aastalt väheneb õigusloome regulatiivne koormus tuntavalt. Selle saavutamiseks ei algatata
uusi eelnõusid kergekäeliselt. Uued normid kavandatakse õige tasandi õigusakti ja üksnes siis, kui nende
vajalikkus on veenvalt põhjendatud. Õigusliku reguleerimisega probleemide lahendamine on viimane abinõu, enne
seda kaalutakse teisi võimalusi. Lahenduste väljapakkumisel hoidutakse ülereguleerimisest ja liigsest
kiirustamisest. Vt: https://www.riigiteataja.ee/akt/317112020002.
15
omavalitsuse mõiste kõrvale „ja eesmärk“. Uus paragrahvi lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
Kohaliku omavalitsuse eesmärk on aidata kaasa oma elanikele kvaliteetse, turvalise ja nende
vajadustele vastava elukeskkonna ning heaolu loomisele, kaitsta isikute põhiõigusi ja vabadusi,
tagada kvaliteetsed ja kättesaadavad avalikud teenused oma elanikele, edendada kohalikku
ettevõtluskeskkonda ning tugevdada piirkondlikku konkurentsivõimet omavalitsusüksuste
omavahelises ja riigiga koostöös.
KOKS eksperdikomisjon pakkus algselt välja, et KOV tegevuse eesmärgi võiks sätestada
KOKS§ 6 lõikes 1 senise KOVide valdkondlike ülesannete loetelu asemel, kuid lähtuvalt
eelnõu kooskõlastusringil esitatud vastuväidetest muudatusele sellest loobuti.
Kuna KOV tegevuse eesmärgi sõnastamine aitab paremini mõtestada, milliste eesmärkide
täitmist KOVilt lisaks seaduses ette nähtud ülesannete täitmisele oodatakse, siis on paslik lisada
see KOKSi § 2.
Kuna KOVi olemuslik roll EKOHist ja PSist tulenevalt ongi kohalik omavalitsemine,
arvestades kohalikke arenguvajadusi ja kohalike elanike huve, rõhutatakse see ka KOV
tegevuse eesmärgina üle (sätestades, et KOV tegevuse eesmärk on kaasa aidata sellele, et luua
elanikele kvaliteetne, turvaline ja nende vajadustele vastav elukeskkond), samuti KOV oluline
roll elanikele avalike teenuste pakkumisel ning nende põhiõiguste ja –vabaduste kaitse.
Normis täpsustatakse, et avalike teenuste pakkumisel tuleb tagada nii nende kvaliteet kui
kättesaadavus elanikele. Hea elukeskkonna osana käsitletakse ka PlanS § 8 järgselt ruumiliselt
head elukeskkonda (planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise
elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja
säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi). Kvaliteetse,
turvalise ja elanike vajadustele vastava elukeskkonna kujundamine ei ole siiski vaid KOVi
vastutus. Samamoodi peavad sellesse panustama elanikud ise ja riik.
Piirkondliku konkurentsivõime terminit seaduses ei avata. Tegemist on laialt kasutuses oleva
terminiga. Seaduse tähenduses on piirkonna all mõistetud ühe või mitme kohaliku omavalitsuse
üksuse territooriumi, samuti külade kogumit, linnaosa või linnaosade või kantide põhist
kogumit, millel on ühtne keskus või sarnased sotsiaalmajanduslikud või kultuurilised
tingimused. Piirkondade konkurentsivõime on piirkondade võime luua eeldusi jätkusuutlike
töökohtade pakkumiseks, elujõuliste ettevõtjate tekkeks ning erainvesteeringute kaasamiseks,
samuti võime luua eeldusi piirkonna elanike arvu säilitamiseks või kasvuks ja külastajate arvu
suurendamiseks (KOVid koostöös riigi ja erasektoriga).
Eelnõu väljatöötamise käigus tegi Haridus- ja Teadusministeerium ettepaneku mõelda
kontseptuaalselt läbi terminite „regioon“ ja „piirkond“ tähendus ja kasutus ning neid täpsustada.
Eelnõuga ei omistata seni kasutuses olnud terminitele siiski uut tähendust ja see ei ole olnud ka
eelnõu fookuses. Milliste riigi kohahaldusorganite kaudu ja millise territoriaalse jaotuse alusel
riigihaldust korraldatakse ning KOV ülesandeid või KOVide ühiseid ülesandeid täidetakse, on
valdkondlike poliitikate kujundamise küsimus. KOKS revisjon ei pea ega saagi neis küsimustes
terviklahendusi pakkuda. KOKSis ei kasutata kordagi „regiooni“ terminit. Seletuskirjas on
piirkonda ja regiooni mõeldud sünonüümidena.
Eelnõuga ei lisata KOVidele konkreetseid ülesandeid, kuidas nad saavad kaasa aidata
ettevõtluskeskkonna arendamisele (selgelt nõutakse vaid, et KOV arengukavas ja maakonna
arengustrateegias peab ettevõtluskeskkonna arenguvajadusi KOVis hindama), kuid üldise
16
tegevussuunana peaks olema KOVide huvi suunatud ka sellele, et tuua piirkonda suuremat
maksutulu ja aidata kaasa oma territooriumi elanike tööhõivele. See aitab edendada KOV
finantsautonoomiat, ehk soodustada maksutulude suuremat laekumist KOV eelarvesse.
Eesmärgina on oluline rõhutada ka vajadust tõsta piirkondlikku konkurentsivõimet ehk
kasutada kohalikku arengupotentsiaali maksimaalselt ära, võttes sh kohalikes arengukavades ja
planeeringutes piirkondlikke huve arvesse. Oluline on teha koostööd teiste KOVidega,
ootamata ära igakordset riigipoolset panustamist (näiteks erinevatest meetmetest toetuse
saamist, ülesande muutmist KOVide kohustuslikuks koostöös täidetavaks ülesandeks). Paljude
valdkondlike KOV ülesannete puhul on efektiivsem neid täita koostöös teiste KOVidega.
Sättes rõhutatakse üle ka vajadus olla riigil ühtlasi KOVile heaks koostööpartneriks ja
vastupidi. See hõlmab muu hulgas ka KOVide panustamist ja kaasamist õigusloomesse ning
riigi strateegiliste arengusuundade kujundamisse.
Eelnõu § 1 punktiga 3 täpsustatakse KOKS § 2 lõike 2 punkti 1 sõnastust, viies selle kooskõlla
ETHSi sõnastusega. Sättesse lisatakse, et kohalik omavalitsus rajaneb (lisaks kehtivas seaduses
sätestatud riigi haldusjaotusele) ka riigi haldusterritoriaalsel korraldusel.
ETHS § 2 lõike 1 järgi on Eesti territooriumi haldusjaotus Eesti territooriumi jaotus
maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. Sama seaduse § 21 järgi on aga haldusterritoriaalne
korraldus Eesti territooriumi jagunemine haldusüksusteks. Haldusüksus on haldusjaotusel
põhinev, seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud nime, liigi ja piiridega üksus, mille
territooriumi ulatuses teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist. Vallad ja linnad on
seega ühtaegu osa riigi territooriumi haldusjaotusest, kuid konkreetseteks omavalitsusüksusteks
(haldusüksusteks) jaotumist27 loetakse halduskorralduseks.
Eelnõu § 1 punktidega 5–7 tehakse sõnastuslikud muudatused KOKS §-s 3 sätestatud kohaliku
omavalitsuse põhimõtetes. Seadusemuudatustega kavandatakse mõnevõrra korrastada ja
kaasajastada kohaliku omavalitsuse toimimise peamisi aluspõhimõtteid. KOKS § 3 koondab
neist mõningaid, kuid lisaks sisaldub mitmeid KOV tegevuse aluspõhimõtteid ka näiteks
EKOHis28 (harta preambula kohaselt järgivad KOVid demokraatia põhimõtet ehk kodanike
õigust osaleda ühiskonnaelus (kohaliku võimu teostamisel), KOVid peavad tagama tõhusa ja
kodanikule lähedal seisva töökorralduse), PSis, mujal KOKSis (nt seadusemuudatustega KOKS
§-s 34 sätestatav KOV vara heaperemeheliku valitsemise nõue).
KOKS § 3 sisaldab niisiis põhimõtteid, mida KOVid peavad omavalitsemises järgima. Nende
põhimõtetega korrespondeerub riigi poolne kohustus arvestada õigusloomes ja oma tegevuses
KOVide enesekorraldusõiguse põhimõttega.
Seadusemuudatuste üldine eesmärk on anda KOVidele suurem vabadus sisemiste kohaliku elu
küsimuste iseseisvaks otsustamiseks ja korraldamiseks ehk suurendada KOVide
27
Vt: https://www.riigiteataja.ee/akt/111112017001.
28
Vt näiteks EKOH artikkel 4 lõiked 4–6: Kohaliku omavalitsuse üksustele antud volitused on tavaliselt
täieulatuslikud ja ainuõiguslikud. Ükski teine kesk- või piirkondlik haldusorgan ei tohi neid kahjustada ega piirata,
välja arvatud seadusega ettenähtud korras. Kui kesk- või piirkondlik haldusorgan delegeerib volitused kohaliku
omavalitsuse üksusele, peab viimasel olema õigus võimaluse piires kohandada nende rakendamist kohalikele
oludele. Kohaliku omavalitsuse üksustega konsulteeritakse õigel ajal ja sobival viisil kõigi neid otseselt
puudutavate küsimuste planeerimisel ja otsustamisel nii palju kui võimalik.
17
enesekorraldusõigust. Samuti on seadusemuudatuste eesmärk valla- või linnaelanike kaasamise
tõhustamine kohalikus valitsemises.
PS § 154 lõige 1 sisaldab seadusereservatsiooni, mille järgi kõiki kohaliku elu küsimusi
otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt.
Sõnaühendit „tegutsevad seaduste alusel“ tuleb mõista kui seaduslikkuse nõuet.
Seadusereservatsioonist tuleneb, et riigivõimul on KOV enesekorraldusõiguse kasutamisse
võimalik seadusega sekkuda ja KOV elemente konkretiseerida.
Kuna PS § 154 lõige 1 näeb KOV pädevuse piiranguna ette lihtsa seadusereservatsiooni, võib
riik KOV kohaliku elu küsimuste otsustamise ja korraldamise õigust piirata iga vabalt seatud
eesmärgi saavutamiseks, mis ei ole PS-ga vastuolus (poliitiline vastutus, avaliku võimu
tegevuse avalikkus ja läbipaistvus vm).29 Vt ka Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud
veebiväljaande (2020) (edaspidi PS kommentaarid) PS § 154 kommentaare.30
Seadusandja peaks oma ettekirjutustega siiski sekkuma vaid seal, kus sekkumisel on
põhjendatud eesmärk, see ei ole meelevaldne. Näiteks küsimuste puhul, mis puudutavad KOV
välist korraldust, volikogu liikme passiivse valimisõiguse teostamist, valla- ja linnaelanike
õiguste tagamist, mis peab olema seaduse ühetaolise kohaldamise ja isikute võrdse kohtlemise
huvides seadusega määratletud. KOV sisemise töökorralduse reeglistiku üle otsustamine aga
peaks olema KOVide enda otsustada vastavalt kohalikele oludele ja vajadustele. Näiteks ei
peaks seadusandja ette kirjutama, milliseid ametiasutusi peavad KOVid moodustama, millised
on nende tööorganid, milliseid võimu detsentraliseerimise mudeleid kasutada.
Mitmed senised kohtupraktikas KOVide enesekorraldust puudutavad põhimõtted ja
toimimisreeglid lisatakse eelnõuga tehtavate muudatustega KOKSi. Näiteks KOKS § 6
kavandatavad muudatused KOV ülesannete olemuse osas (piiritlemine riiklikeks ja
omavalitsuslikeks ning esimeste puhul nõue sätestada seaduses, et tegemist on riiklike
kohustustega, mida rahastatakse riigieelarvest), KOKS § 7 sätestatav KOV volikogu õigus
seada oma õigusaktides põhjendatud juhul põhiõiguste piiranguid, mis oleksid kooskõlas teiste
seadustega, kuid milleks ei pea seadusandja andma ette üksikasjalikku volitusnormi.
KOKS § 3 sisalduvatest põhimõtetest peavad nii KOV volikogu kui valitsus oma asutustega
igapäevase tegevuse korraldamisel, aktide andmisel ja toimingute tegemisel juhinduma.
KOKSi revisjoni läbiviimiseks riigihalduse ministri moodustatud KOV valdkonna
asjatundjatest koosnevas KOKS eksperdikomisjonis arutati, kas KOKS § 3 sõnastust tuleks
mõne põhimõtte osas täiendada, kas mõni põhimõte on oma aktuaalsuse kaotanud või tuleks
midagi veel seadusesse lisada. Kokkuvõtvalt leiti, et olemasolevad KOKS § 3 põhimõtted on
jätkuvalt asjakohased, hõlmavad kõige olulisemat ja täiesti uusi põhimõtteid KOKSi lisama ei
peaks. KOKS eksperdikomisjon pidas siiski vajalikuks teha sätetes üksikuid
sõnastusmuudatusi.
KOKS § 3 punktis 2 jäetakse välja sõna „kohustuslik” igaühe seaduslike õiguste ja kohustuste
tagamise juurest kui ebavajalik rõhutus. Igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste tagamine on
KOVile kui põhiõiguste adressaadile niigi imperatiivselt kohustuslik.
KOKS § 3 punktis 4 tehakse muudatus lähtuvalt EKI sõnastusettepanekust. Kehtiva seaduse
sõnastus, mille järgi on valla- ja linnaelanikel õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel,
29
Vt RKPJKo 08.06.2007, 3-4-1-4-07, p 29; RKPJKo 01.04.2010, 3-4-1-7-09, p 31.
30
Vallo Olle jt: https://pohiseadus.ee/sisu/3639.
18
on kohmakas. Kohaliku omavalitsuse teostamise termini puhul lisatakse sulgudes tekst, et
edaspidi nimetatakse seda kohalikuks valitsemiseks ehk kohalikus valitsemises osalemiseks,
mis annab osalusdemokraatia põhimõtet paremini edasi.
KOKS § 3 punktis 6 lisatakse tegevuse avalikkuse põhimõttele ka avatus, mis on KOKSis
praegu mainitud KOV tegevuse avalikkusest laiema tähendusega. Kui tegevuse avalikkuse all
võib kitsamas tähenduses mõista nt avaliku teabe seadusest ja muudest seadustest tulenevaid
kohustusi teabe avalikustamisel, siis tegevuse avatus hõlmab endast kohustust tagada
läbipaistev, aus ja kaasav valitsemine ehk lähtumine avatud valitsemise põhimõtetest.
Eeskujuna saab selleks võtta 2011. aastal alguse saanud rahvusvahelist initsiatiivi „Avatud
valitsemise partnerlus“, millega Eesti riik ühines 2012. aastal31. Vabariigi Valitsus kiitis 2020.
a 1. oktoobri istungil heaks avatud valitsemise põhimõtted aastateks 2020–2022. Tegevuskavas
nähakse ette ka avatud valitsemise põhimõtete juurutamine KOVides (riik korraldab nt avatud
valitsemise töötube KOVidele). Samuti võetakse suund koosloomelise poliitikakujundamise
oskuste ja kogukondade panuse suurendamisele KOVides (Siseministeeriumi eestvedamisel
koostatakse koosloomelise poliitikakujundamise arenguprogrammi, milles töötatakse välja
kohalike elanike kaasamise mudel).
Avatud valitsemise põhimõtted on KOVides alles välja kujunemas. Kuigi ellu viiakse eri
tegevusi, ei ole sageli avatud valitsemise põhimõtteid KOVide tegevustes läbivalt kehtestatud.32
Avatud valitsemise põhimõtete omaksvõtt annab KOVile selle tõelise sisu – võimu ei teostata
elanike üle, vaid koos elanikega nende huvidest ja vajadustest lähtuvalt. See eeldab, et avalik
võim ja kogukonnad tegutsevad partneritena.33
Avatud valitsemise partnerluse algatus kohaliku demokraatia edendamiseks lähtub eeskätt
järgmistest põhimõtetest, mida KOVid peaks oma tegevuses avatuse tagamiseks järgima:
• Tunnustada kohalike inimeste omaalgatuslikku ja vabatahtlikku osalemist oma
paikkonna elu küsimuste arutamises ja lahendamises kui demokraatliku
ühiskonnakorralduse olulist osa.
• Austada kõigi kodanike ja nende ühenduste põhimõttelist võrdsust osalemisele ja
taotleda võimalikult laia isikute ringi kaasatust.
• Kujundada ühiselt ja järgida kogukonna ja kohaliku omavalitsuse partnerluses koostöö
häid tavasid, lähtudes avatuse, usalduse, sallivuse, paindlikkuse ja teise poole eripära
tunnistamise põhimõtetest.
• Austada partnerite erinevaid ja vastastikku täiendavaid rolle ning tunnustada üksteist ja
volitatud esindajaid.
• Arvestada, et partnerlus kogukonnaliikmete ja KOV vahel võimaldab otstarbekat
koostööd ning ülesannete jaotust avalike huvide paremaks järgimiseks ning
tunnistamist, et hea koostööga käivad kaasas kohustused ja õigused.
• Teostada võimu läbipaistvalt ning parandada kohaliku võimu tegevust puudutava teabe
kättesaadavust, kasutades selleks erinevaid teavitusviise. Avaldada teavet
ettevalmistamisel olevate otsuste ja eelarvevahendite kasutamise kohta, teavitada
31
https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/avatud-
valitsemise-partnerlus.
32
Vt ka Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2020-2022 | 790.32 KB | pdf.
33
Vt ka e-riigi Akadeemia ettepanekuid avatud valitsemiseks kohalikes omavalitsustes (Elva valla näitel):
https://ega.ee/wp-content/uploads/2017/02/Ettepanekud-avatud-valitsemiseks-Elva-vallas_final.pdf.
19
aktiivselt elanikke neile huvipakkuvatest teemadest ning järk-järgult leida viise avatud
andmete põhimõtete kasutamiseks kohalike andmekogude loomisel ja haldamisel.
• Algatada varakult dialoogi elanike ja kogukondadega neid puudutavate otsuste
ettevalmistamiseks, leppides kokku suhtluskanalid ja arutelude vormi. Eelistada avatud
protsesse, millega saavad huvilised liituda ning kasutada dialoogi ja osaluse
võimaldamiseks uuenduslikke meetodeid, sealhulgas tehnoloogilisi võimalusi.
• Ergutada kohalikku algatust, toetades rahaliselt või muul viisil kodanikuettevõtmisi ja
vabaühenduste võimekust. Eelarveraha suunata vabaühendustele selgetele põhimõtetele
tuginedes ja läbipaistvalt.
• Koostöös kohaliku võimu ja vabaühendustega arendada avalikke teenuseid ja nende
kasutajakeskset osutamist.
• Pöörata erilist tähelepanu noorte osaluse ja omaalgatuse ergutamisele, et kasvatada
kogukonnatunnet ja arendada demokraatliku ühiselu harjumust.
• Võidelda korruptsiooniga, luues koostöös kogukonnaga tingimused selle ennetamiseks.
• Edendada kohalike elanike juurdepääsu internetile ja oskust seda turvaliselt kasutada
enesearenguks, avalike teenuste tarbimiseks ja osalemiseks demokraatlikes
protsessides.34
Sealhulgas tähendab KOV tegevuse avatus, et KOV võiks kavandada selgeid tegevusi, kuidas
elanikke informeerida vallas või linnas ettevalmistamisel olevate pikaajalise mõjuga otsustuste,
sealhulgas strateegiate, planeeringute, tegevus- ja arengukavade väljatöötamise algatamisest,
eelnõude kavandatavast menetluskäigust ja varasemalt vastu võetud seotud otsustustest ning
kavandatavate otsustuste tagajärgedest ja mõjudest ning muudest olulistest küsimustest. Seda
enne neis küsimustest vastavate lõplike otsuste tegemist. Teavitus võiks sisaldada ka
informatsiooni, mil viisil on elanikel nende otsustuste ettevalmistamises võimalik osaleda.
KOV peab võimaldama elanike sisulist kaasamist kohaliku elu küsimuste arutellu, kuna
võrdväärse partnerina dialoogis osalemine eeldab elanike piisavat informeeritust plaanidest,
nendes sisust ja seotud asjaoludest, võimalikest nii lühi- kui pikaajalistest mõjudest jms.
Näiteks nii Soomes kui Islandil on seaduse tasandil üheselt sätestatud, milliste küsimuste kohta
peab elanikele vajaliku informatsiooni tagama (sh proaktiivselt enne otsuste vastuvõtmist KOV
organite poolt), et elanikel oleks sisuliselt võimalik kohaliku omavalitsuse teostamises ja
otsustusprotsessides kaasa rääkida ja arvamust avaldada. Näiteks Soome kohaliku omavalitsuse
seaduse (Kuntalaki) § 29 („Kommunikatsioon“) kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse üksuse
tegevusest teavitada elanikke, teenuste kasutajaid, organisatsioone ja teisi institutsioone.
Omavalitsusüksus peab andma piisavalt teavet omavalitsusüksuse poolt korraldatud teenuste,
majanduselu, omavalitsusüksuses ettevalmistamisel olevate küsimuste, nendega seotud
plaanide, küsimuste menetlemise, tehtud otsuste ning otsuste tagajärgede ja mõjude kohta.
Omavalitsusüksus on kohustatud teavitama, millisel viisil on otsuste ettevalmistamises võimalik
osaleda ja mõjutada. Omavalitsusüksus on kohustatud hoolitsema selle eest, et institutsioonide
menetlusse saadetud küsimuste ettevalmistamise kohta antakse pärast päevakorra valmimist
üldise teavitamise seisukohalt olulist teavet avaliku veebi kaudu. /.../ Kommunikatsioonis tuleb
kasutada selget ja hästi mõistetavat keelt ning arvestada kohaliku omavalitsuse üksuse
erinevate elanike gruppide vajadusi.
Samuti on Islandi kohaliku omavalitsuse seaduses eraldi paragrahv, kus rõhuasetus teabe
avaldamisel on samuti kavandatavate otsustel, nende lühi- ja pikaajalistel mõjudel KOV
teenustele, finantsidele, keskkonnale ja tegevuseesmärkidele ning volikogu kavandatavatel
konsulteerimisvõimalustel nende osas.
34
http://www.avatudvalitsemine.ee/avpkov-platvorm/.
20
Osa kohalikku elu puudutavate menetluste (planeeringud, arengukava, eelarve) puhul tuleneb
informeerimine või kaasamine (nt avalike koosolekute pidamise kohustus, eelnõu avalik
väljapanek vms) valdkonnaseadustest, nt planeerimisseadus, kohanimeseadus, KOFS, kuid
KOV tegevuse avatusest ja elanike informeerimisest võiks juhinduda kõigi oluliste pikaajalise
mõjuga/ strateegiliste kohalike otsuste kohta.
Avaliku teabe kättesaadavuse nõuded AvTSis ei kata kõiki elanike proaktiivse informeerimise
kohustuse aspekte, mis on meie naaberriikides reguleeritud. Teavitamine eeldab KOV poolset
aktiivsemat tegutsemist, kui vaid veebis kohustusliku avalikustatava info avaldamine, mis on
kaetud AvTS nõuetega (proaktiivne informeerimine võib hõlmata ka muid kanaleid, nt
kohalikku lehte, otsepostitusi elanikele, sotsiaalmeedia postitusi jne).
KOVide tegevust aitab avatumaks muuta ka eelnõuga lisanduv kohustus lisada volikogu ja
valitsuse määrustele seletuskirjad, kus on vajalikke mõjusid hinnatud ning mis peavad olema
piisavalt varakult avalikustatud.
Elanike teavitamisel ja kaasamisel tuleb arvestada elanike vajadusi ning kasutada selget ja hästi
mõistetavat keelt. Teavitamisel ja kaasamisel tuleks arvestada kohalike erisustega (nt arvestada
peamiste informatsiooni saamise kanalitega, elanike emakeelega, haridustasemega jms).
KOKS § 3 punkti 7 sõnastust muudetakse KOKS eksperdikomisjoni ettepanekul, asendades
kehtiva seaduse sõnastuses avalike teenuste osutamise soodsaimatel tingimustel kvaliteetsete ja
kättesaadavate avalike teenuste korraldamisega soodsaimatel tingimustel. Silmas on peetud
elanike vaatest soodsamaid tingimusi, kus see on võimalik. Mõeldud ei ole vaid majanduslikult
soodsaimat, odavamat teenust, vaid ka elanike ka teiste teenuse sihtrühmade jaoks kvaliteetseid
ja kättesaadavaid teenuseid.
Avalike teenuste tagamine elanikele soodsaimatel tingimustel hõlmab endas lisaks teenuse
kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamise nõudele ka teenusele ligipääsetavust (näiteks nõuet, et
teenuse osutamise koht oleks puudega inimesele füüsiliselt juurdepääsetav). Ligipääsetavuse
all on silmas peetud, et kõikidele on tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta. Ehk
teenuste disainimisel tuleb eeskätt mõelda selle tarbijate huvidele ja kasutusmugavusele.
Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse KOKS § 4 sõnastust.
KOKS § 4 sõnastuses tehakse normitehniline muudatus, tuues sisse omavalitsusorganite
nimetuse lühendid. Muudatuse kohaselt kasutatakse seaduse tekstis edaspidiselt valla- ja
linnavolikogu asemel ühesõnalist terminit “volikogu” ning valla- ja linnavalitsuse asemel
terminit “valitsus”. Kehtiv seadus räägib läbisegi ja ebajärjepidevalt nii liitsõnaga valla- ja
linnavolikogust ning valla- ja linnavalitsusest kui ka lihtsalt volikogust ja valitsusest.
KOKS § 4 punktide 1 ja 2 kohta tegi „volikogu“ ja „valitsuse“ termini selgituse sõnastuse
muutmise ettepaneku keelelise lihtsuse huvides EKI. Kehtiv sõnastus “esinduskogu, mis
valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt” ja „volikogu poolt moodustatav
täitevorgan“ on liialt kantseliitlikud. Paragrahvi sõnastust lihtsustatakse, sõnastades selle nii:
Omavalitsusorganid on: 1) valla- või linnavolikogu (edaspidi volikogu) – omavalitsusüksuse
esinduskogu, mille valivad valla või linna hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse
volikogu valimise seaduse alusel; 2) valla- või linnavalitsus (edaspidi valitsus) – volikogu
moodustatav täitevorgan.
21
Eelnõu välja töötamisel kaaluti ka seniste terminite “kohaliku omavalitsuse
võimuorgan/otsustusorgan” asendamist terminiga “omavalitsuse otsustuskogu”,
“esindusorgani” asendamist “esinduskoguga” ja “täitevorgani” asendamist “täitevkoguga”,
kuid need mõtted jäeti kõrvale, kuna olemuslikult ei muudeta eelnõu järgi KOV organite
olemust ja taolised terminoloogilised muudatused KOKSis oleks eksitavad seni aastakümneid
seaduses ja praktikas kasutatud terminite asemel. Taolised asendused ei teeniks õigusselgust ja
neil ei ole ka praktilist vajadust.
Kui KOKSi terminoloogiat KOV organite osas oluliselt muuta, siis tähendaks see liialt suurt ja
põhjendamatut õigusloome mahtu, kuna muuta tuleks ka arvukalt teisi valdkondlikke seadusi,
mis puudutavad KOVide ja KOV organite pädevusi. Vaid KOKSis taoliste muudatuste
tegemine ja valdkondlikes seadustes terminoloogia samaks jätmine tekitaks tarbetut segadust.
Eelnõu § 1 punktid 9 ja 10 käsitlevad KOKS § 5 muutmist.
KOKS § 5 pealkirjas asendatakse sõnastus „panna peale koormisi“ sõnastusega „kehtestada
koormisi“. Koormistega seonduvat reguleeritakse täpsemalt KOKS §-s 36. Igasuguse koormise
ehk kohustuslike tööde tegemise nõude füüsilistele või juriidilistele isikutele KOV
territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks või üldkasutatava territooriumi
heakorra tagamiseks tuleb kehtestada volikogul määrusega. Seega koormise peale panemise
asemel on pealkirjas kohasem rääkida koormise kehtestamisest.
KOKS § 5 lõikest 1 jäetakse välja viide sellele, et valla ja linna eelarve kujundamise aluseks
on KOKS ning eelarve- ja maksuseadused. KOKS KOV eelarve kujundamise aluseid ei
reguleeri. KOV eelarve kujunemise regulatsioonid nähakse ette riigieelarve seaduses (edaspidi
RES) ja KOFSis, kohalike maksude kehtestamise regulatsioon KoMSis ja maksukorralduse
seaduses (edaspidi MKS).
KOKS § 5 lõige 1 kordab PS § 157 sätestatut, mille järgi on kohalikul omavalitsusel iseseisev
eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus. PS sätestab ka, et kohalikul
omavalitsusel on seaduse alusel õigus kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi.
KOKS § 5 lõige 2 kordab seda PS sätet. Arvestades, et tegemist on KOKS üldsätetega, mis
näevad KOV ülesehituse ja toimimise seisukohast ette olulisimad alused, säilitatakse viide
KOV eelarve kujunemise, maksude kehtestamise ja koormiste panemise õigusele.
KOKS § 5 täiendatakse lõikega 11. Sättesse tuuakse üle seni KOKS § 38-s sisaldunud
regulatsioon, mille kohaselt KOV eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja
avalikustamise ning aruandluse nõuded sätestatakse KOFSis. Sätte ümbertõstmise eesmärk on
vältida eelarvet puudutavate sätete reguleerimist erinevates paragrahvides ja koondada
sarnaseid õigussuhteid sisaldavad regulatsioonid võimalusel samasse paragrahvi.
Eelnõu § 1 punktidega 11–17 nähakse ette KOKS § 6 muudatused.
KOKS § 6 lõike 1 muudatusega asendatakse senine KOV täidetavate nn põhi- või
tuumikülesannete (KOVis igapäevaselt täidetavate ülesannete kataloog, mis koondab olemuselt
omavalitsuslikud ülesanded) loetelu mitteammendava KOV ülesannete nimetamisega.
KOKS § 6 lõige 1 sõnastatakse ümber nii (lisandunud sõnastus alla joonitud):
Omavalitsusüksuse ülesanneteks kohaliku elu korraldamisel on ka korraldada vallas või linnas
sotsiaalhoolekannet, hariduse andmist, kultuuri-, spordi- ja noorsootööd, elamu- ja
kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist
planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla või linna teede ehitamist ja
22
korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Omavalitsusüksusele
täitmiseks pandud ülesannete üldine sisu ja pädevus kehtestatakse seadustes ning seaduste
alusel antud õigusaktides. Kui seaduses ei ole nimetatud, mis on omavalitsusüksusele
seadusega pandud ülesande täitmise üldine sisu ja pädevus, määrab omavalitsusüksus selle ise.
Akadeemilised eksperdid35 on leidnud, et KOVi ülesannete loetelu peab KOKSis olema
õigusselguse huvides pigem minimalistlik ja väärtuspõhine ning konkreetsed ülesanded tuleks
sarnaselt Põhjamaade praktikaga sätestada valdkondlikes seadustes. Loobuda tuleks ülesannete
jaotusest valdkonnapõhisteks ja institutsioonipõhisteks. Seda ekspertide ettepanekut toetas ka
KOKS eksperdikomisjon. Algselt pakutigi eelnõus välja KOKS § 6 lõike 1 sõnastuse
asendamine KOV tegevuse eesmärki sätestava sõnastusega, kuid tulenevalt ministeeriumite ja
Eesti Linnade ja Valdade Liidu vastuseisust muudatusele sellest ettepanekust loobuti.
Eelnõuga pakutakse välja uus KOKS § 6 lõike 1 sõnastus, mis võrreldes kehtiva KOKSiga
sisaldab selget viidet, et tegemist ei ole ammendava KOV ülesannete kataloogiga ning viitab,
et KOVid korraldavad oma ülesandeid seadustega määratud alustel. See tähendab, et KOV
ülesannete täitmise üldine sisu, ulatus ja menetlus peavad olema määratud valdkondlikes
seadustes. KOKS ei reguleeri KOV ülesannete täitmise täpsemat sisu ega ulatust ka praegu.
KOV tegevuse eesmärgid on lisatud KOKS § 2 uude lõikesse 3.
Vastavalt PS §-le 154:
• KOVid tegelevad kohaliku elu küsimustega;
• Kohaliku elu küsimused on lähtuvalt sisulisest kriteeriumist need küsimused, mis
võrsuvad kohalikust kogukonnast ja puudutavad seda ega ole vormilise kriteeriumi
kohaselt haaratud või põhiseadusega antud mõne riigiorgani kompetentsi.
• Seadusandjal on õigus muuta mõne kohaliku elu ülesande täitmine omavalitsusüksusele
kohustuslikuks (seadusest tulenev omavalitsusülesanne), kui see on
enesekorraldusõigust arvestades proportsionaalne abinõu põhiseadusega lubatud
eesmärgi saavutamiseks. Kohustuslikkus tähendab seda, et seaduses sätestatakse teatava
üldistusastmega ülesande täitmise viis, aeg ja koht.
• Lisaks seadusest tulenevatele omavalitsuslikele ülesannetele täidavad KOVid neid
kohaliku elu ülesandeid, mille täitmine ei ole seadusega ette kirjutatud, vaid mille
KOVid võtavad vabatahtlikult enda täita.
Ei ole mõistlik KOKSis ammendavalt üles lugeda erinevaid KOV kohustuslikult täidetavaid
kohaliku elu ülesandeid, kuna:
1) see loetelu ei ole ega saa olla ammendav;
2) KOVide ülesanded on ajas muutuvad;
3) kehtiv KOKS dubleerib niigi ebavajalikult valdkondlikes seadustes sätestatud
ülesandeid;
4) KOKS ei sätesta ka praegu, mida täpsemalt KOV ühe või teise valdkondliku ülesande
all tegema peab, st ülesande täpsem sisu ja kord tuleb nagunii valdkondlikest seadustest.
35
Mikk Lõhmus, Kersten Kattai, Sulev Mäeltsemees, Georg Sootla, Rivo Noorkõiv, Veiko Sepp, Vallo Olle
(2020), Akadeemiliste ekspertide arutelu KOV aluskorralduslike probleemide ja nende lahenduste üle.
Kättesaadav:
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2020/10/Akadeemiliste-ekspertide-ekspertarvamus.pdf.
23
KOKS § 6 lõike 1 täiendamine lausetega 2 ja 3 on vajalik, et rõhutada üle, et KOKS ei ole
seaduseks, kus reguleerida KOVide täidetavate ülesannete sisu. Sätte täienduste järgi tuleb
KOVile täitmiseks pandud ülesannete üldine sisu ja pädevus kehtestada seadustes ning seaduste
alusel antud õigusaktides. Kui seaduses ei ole nimetatud, mis on omavalitsusüksusele seadusega
pandud ülesande täitmise üldine sisu ja pädevus, määrab omavalitsusüksus selle
(enesekorraldusõigusega) ise36.
PS § 154 lõike 2 järgi nimelt võib (riik) KOVile panna kohustusi ainult seaduse alusel või
kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Riik saab seadusega KOVile pandud ülesande täitmise
korda ja täpsemat sisu reguleerida Vabariigi Valitsuse või ministri määrusega. Viimase osas
peaks olema siiski ettevaatlik, et KOVile ei antaks määrusega sisuliselt uusi ülesandeid.
Kui seadusandja ei ole näinud ette ülesande täitmiseks kohustuslikke regulatsioone, saab KOV
ise sisustada ülesande täitmise sisu. Loomulikult peaks siis arvestama ka riiklikest
arengukavadest ja strateegiatest tulenevate suunistega või riigi poolsete juhistega. Sätete
sõnastamisel on muuhulgas juhindutud EKOH artikli 4 lõigete 2 ja 5 sõnastusest, mille järgi on
KOVidel täielik vabadus seadusega lubatud piires rakendada oma initsiatiivi igas valdkonnas,
mis ei jää väljapoole nende pädevust ega ole määratud täitmiseks mõnele teisele haldusorganile.
Harta järgi tuleb juhul, kui kesk- või piirkondlik haldusorgan delegeerib volitused KOVile,
säilitada KOVile võimalus kohandada nende rakendamist kohalikele oludele.
KOKS § 6 lõike 1 uued laused 2 ja 3 on ka kooskõlas KOKS § 6 lõikega 31, mille kohaselt peab
seadusega KOVile pandud kohaliku elu küsimuste lahendamisel KOVile üldjuhul jätma
enesekorraldusõiguse ise määrata ülesannete täitmise täpsema sisu ja korra.
KOKSi ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu VTKle antud tagasisides
leidsid ministeeriumid, et KOKS § 6 lõikes 1 nn KOV tuumikülesannete loetelust loobumise
tagajärjena kardetakse õigusselguse kadumist ülesannete jaotuses riiklikeks ja
omavalitsuslikeks ning teenuste osutamise kvaliteedi halvenemist. Ministeeriumid on ka
avaldanud muret, et kui KOKS § 6 ülesannete loetelu enam ei ole, siis kaob KOVidel orientiir,
mida valdkondlikes seadustes hajusalt sätestatud ülesannetega peale hakata, mis nõudeid
minimaalselt täita. KOVide mured on aga rohkem seotud sellega, et kui KOKS § 6 lõige 1 enam
KOV korraldatavaid ülesandeid ei nimeta, mis piiritleb üldiselt ära KOVide peamised
ülesanded, siis hakatakse praktikas riigi poolt mistahes ülesandeid KOVidele täitmiseks andma.
Tuleb siiski arvestada asjaoluga, et KOKS § 6 lõiked 1 ja 2 ei paku ka kehtival kujul
ammendavat kataloogi KOV olemuselt omavalitsuslikest ülesannetest ega täpsusta, mida ühe
või teise valdkondliku ülesande raames KOV tegema peaks ehk ei sätesta avalike teenuste
miinimumstandardeid. Täpsem teenuse pakkumise kord tuleb ka kehtivate seaduste järgi
valdkondlikust seadusest. Ministeeriumidel on võimalik valdkondlikes seadustes ja nende
rakendamise soovituslikes juhendites täpsustada, mis ühe või teise valdkondliku ülesande
raames KOVidel täita tuleb. Suurem roll peab edaspidi olemagi riigi poolt ülesannete täitmiseks
soovituste andmisel KOVidele ja parimate praktikate vahendamine KOVide nõustamistegevuse
ja järelevalve raames.
Samuti ei saa tekkida segadust KOV ülesannete olemuse osas. Senise kohtupraktika kohaselt
peab seadusandja seaduses selgelt sätestama, kui KOV täidab olemuselt riiklikku ülesannet.37
36
Vaid KOVide täidetavate riiklike ülesannete puhul saab seaduses sätestada ülesande sisu ja korra üldjuhul nii,
et KOVile ei jää õigust otsustada ülesannete täpsema sisu ja menetluse üle.
37
https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-8-09.
24
Ehk senikaua kui seadusandja või Riigikohus ei ole lugenud ülesannet KOV täidetavaks
riiklikuks kohustuseks/ülesandeks, kehtib eeldus, et tegemist on KOV täidetava olemuselt
omavalitsusliku ülesandega.
KOKSi muutmise VTK mõned kooskõlastajad soovisid lähtuvalt organisatsiooni
vastutusvaldkonnast KOKS § 6 lõigetes 1 ja 2 kohaliku omavalitsuse ülesannete loetelu
täiendada. Siseministeerium näiteks soovis lisada KOV ülesannetele ennetustegevuse ja
kriisireguleerimise ülesanded, Sotsiaalministeerium soolise võrdõiguslikkuse,
Kultuuriministeerium lõimumisalased ülesanded, Haridus- ja Teadusministeerium
noorsootöökeskuste rajamise38. KOKS eksperdikomisjon ega Rahandusministeerium KOKS §
6 lõike 1 ülesannete loetelu täiendamist ei toeta (välja arvatud hariduse korraldamisega seonduv
ülesanne, mis läbi haridusasutuste ülalpidamise kohustuse sisaldub kehtiva KOKSi § 6 lõikes
2).
KOKS § 6 lõiked 1 ja 2 on ajalooliselt selliselt kujunenud, et neid peetakse n-ö KOV
tuumikülesanneteks, mida tuleb KOVidel igapäevaselt täita. Samas ei ole seadustes ega ka
kohtupraktikas sisustatud, mida saab mõelda KOV tuumik- või põhiülesannetena ja mida see
seadusandjalt nõuab õigusloomes. Praktikas on tekitanud küsimusi, kas KOKS § 6 lõigetes 1 ja
2 sätestatud ülesanded on tähtsamad, kui muudes seadustes sätestatud KOV ülesanded.
KOVidele on antud erinevate seadustega sadu ülesandeid. Seadustes sätestatud kohustusi
peavad normi adressaadina KOVid täitma hoolimata sellest, kas ülesande allikaks on KOKS
või mõni muu seadus. On mõeldamatu hakata kõiki neid KOKSis üle sätestama. KOKS § 6
lõike 1 ülesannete loetelu kujunemine on olnud juhuslik, mitte põhjalikult kaalutletud valik.
Tõlgendus, et osad, KOKSis ära nimetatud omavalitsuslikud ülesanded on teistest olulisemad,
võib vastupidi tuua kaasa olukorra, kus teistes seadustes sätestatud, aga KOKSis nimetamata
ülesanded võivad jääda hoopis täitmata. Seetõttu on korrektne ka eelnõuga lisada KOKS § 6
lõikesse 1 indikatsioon, et tegemist on mitteammendava KOV ülesannete loeteluga ehk KOV
täidab muu hulgas KOKSis sätestatud ülesandeid.
Kehtiva KOKSi sõnastus ei anna suuremat garantiid, et KOVid kõiki KOKS § 6 lõikes 1
nimetatud ülesandeid erilisema hoolsuskohustusega täidaksid. Valdkondlikud ministeeriumid
on KOKS § 6 lõigetes 1 ja 2 KOV ülesannete ära märkimata jätmise osas siiski väljendanud
võimalikku riski, et KOV ei saa sel juhul terviklikumat ülevaadet, mis valdkondades on vaja
tingimata ülesandeid täita. Valdkondlikes seadustes on hajusalt räägitud küll KOV erinevatest
ülesannetest, kuid KOKS annab n-ö kontsentraadi, mis küsimused peavad olema kõrgendatud
tähelepanu all. Nagu eelpool öeldud, siis selguse, mis ülesandeid ühes või teises valdkonnas
KOVidelt seadustega või standardite ja arengukavadega nõutakse, saab anda iga valdkondlik
ministeerium ka omapoolsete KOVidele sihitud soovituslike juhendite ja koolitustega.
Alljärgnev ülevaatlik tabel annab üldise ülevaate KOVide täidetavatest peamistest ülesannetest,
sisaldades muuhulgas ka KOV vabatahtlikult täidetavaid ja riiklikke ülesandeid, kuid ka see
loetelu ei ole lõplik. Neid kõiki ülesandeid KOKSis ära nimetada on ebamõistlik.
Tabel 1. KOVi ülesanded
Haridus Noorsootöö ja huviharidus Kultuur ja sport
- alusharidus ja lastehoid; - huviharidus ja huvitegevus; - rahvaraamatukogud/ IT
- põhiharidus; - noorsootöö; punktid;
- üldkeskharidus ü; - sh noorte osaluskogud; - kultuuritöö, kultuurimajad/
38
https://omavalitsus.fin.ee/koks-valjatootamiskavatsus/.
25
- hariduslikud tugiteenused - noortelaagrid. rahvamajad;
(tugispetsialistide kättesaadavus) -muuseumid;
- hariduse abiteenused -kultuuri- ja vabaaja ürituste
(koolilõuna, öömaja, toetamine;
koolitransport); - kultuuriseltside toetamine;
- kutseharidusR; - sporditöö, sh sporditegevuse
- koolikohustuse täitmise toetamine ja spordirajatiste
järelevalve; ning -hoonete ülalpidamine.
- täiskasvanute haridus.v
Majandus Kommunaalmajandus Keskkonnakaitse
- teede ja tänavate korrashoid ja - tänavavalgustus; - korraldatud jäätmevedu;
ehitus; - munitsipaal-elamispindade - jäätmete liigiti kogumine;
- liikluskorraldus; haldamine; - avalike prügimahutite
- üldplaneeringu kehtestamine; - elamumajandus (nt tühjade tagamine;
- detailplaneeringute korteritega tegelemine); - heakord, haljastus, parkide
kehtestamine; - ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni korrastamine, kalmistud;
- arengu kavandamine; teenuste kättesaadavuse - vaba aja veetmise kohtade
- ehitamisega seotud lubade tagamine ja arendamine; rajamine, avalike randade
väljastamine; - sademevee ärajuhtimine. korrashoid;
- maakorralduse toimingud; - müra ja õhusaaste
- aadressiandmete väljastamine; vähendamine;
- maamaksu arvestamine; - hulkuvate loomadega
- kaugkütte piirkondades tegelemine.
soojavarustuse kättesaadavuse
tagamine ja arendamine;
- ühistranspordi korraldus (valla-
ja linnasisesed liinid),
ühistranspordikeskustes
osalemine, sh nõudetransport;
- KOVile kuuluvate sadamate
haldamine;
- saarevahi teenus püsiasustusega
väikesaartel;
- ettevõtluskeskkonna
edendamine (sh turism).V
Tervishoid Sotsiaalhoolekanne Valdkondi läbivad ülesanded
- terviseedendus (liikluse, tule, - sotsiaalnõustamine; - elukoha registreerimineR
narko, alko, ebatervisliku - abivajaduse hindamine ja - sündide registreerimineR
toitumise jne kahjude abimeetmete määramine; - perekonnaseisutoimingud, sh
ennetamine); - KOV sotsiaaltoetuste sünd (MK KOV)R;
- esmatasandi tervisekeskuste määramine ja maksmine; - isikukoodi moodustamineR;
ruumide haldamineV. - toimetulekutoetuse määramine - õigustatud huvi alusel
ja maksmineR; rahvastikuregistri andmete
- lastekaitse; väljastamise otsustamineR;
- koduteenus; - tugiteenused (finants,
- turvakoduteenus; personal, õigus,
- väljaspool kodu osutatav dokumendihaldus, IT);
üldhooldusteenus;
26
- tugiisikuteenus; -KOV mainekujundus ja
- täisealise isiku hooldus; tegevuse avalikkus;
- isikliku abistaja teenus; - KOVide omavaheline
- varjupaigateenus; koostöö, väliskoostöö;
- sotsiaaltransporditeenus; - kriisideks valmisolekÜ;
- eluruumi tagamise teenus; - koostöö
- vältimatu sotsiaalabi teenus; kodanikuühiskonnaga;
- võlanõustamise teenus; - sisekontrollisüsteem;
- lastehoiuteenus; - inimvara (oskuste ja
- asendushooldusteenus; teadmiste) arendamine.
- järelhooldusteenus;
- KOV omandis olevate
sotsiaalhoolekandeasutuste
ülalpidamine.
R Riiklik ülesanne
V Vabatahtlik ülesanne
Ü KOV-riigi ühiselt täidetav (jagatud) ülesanne
Olukord, kus valdkonnaseaduses KOV ülesannete täpsustamisel on mõnedel juhtudel peetud
vajalikuks teha muudatus ka KOKSis, millega dubleerivalt lisatakse valdkondlik ülesanne või
antakse KOV organitele juba eriseaduses sätestatud pädevusi, tekitab ebavajaliku õigusloome
vohamise. Seetõttu oleks parem, kui KOKS üldse ei sisaldaks loetelu KOV valdkondlikest
ülesannetest või oleks see loetelu võimalikult lühike.
Kõik seaduses sätestatud ülesanded on KOVile täitmiseks kohustuslikud, hoolimata sellest, kas
ülesanne on leidnud samal ajal ära märkimist ka KOKSis. Sama ülesande KOKSis üle
kinnitamine ei anna selle ülesande täitmise kohustuslikkusele suuremat õigusjõudu. Samuti ei
tähenda konkreetse kohaliku elu ülesande nimetamata jätmine KOKSis seda, et selle ülesandega
ei tuleks justkui KOVis tegeleda ega selleks eelarvevahendeid kavandada. Kuna ministeeriumid
ja üleriigiline omavalitsusliit nägid aga KOKS § 6 lõikes 1 valdkondlike ülesannete loetelust
loobumise juures suuremaid riske, siis ei ole konsensust minna KOKSis üle puhtalt KOV
tegevuse eesmärke kirjeldavale regulatsioonile.
KOKS peab andma paindlikkuse, sätestades võimalused osutada teenuseid nii ise kui osutada
neid koostöös teis(t)e KOVi(de)ga või teenusepakkujatega, sealhulgas andma võimaluse
osutada teenuseid ka väljaspool konkreetse KOV halduspiire.39
Valdkondlikud ülesanded
Valdkondlikes seadustes on reguleeritud KOVide kohustust korraldada vallas või linnas
sotsiaalhoolekannet, sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist,
eakate hoolekannet (nt SHS, mis KOKS sätestatud KOV ülesanded ära nimetab), hariduse
andmist (näiteks KELS, PGS, HaS, HuviKS), spordi- ja noorsootööd (SpS, NTS), elamu- ja
kommunaalmajandust (ES), veevarustust ja kanalisatsiooni (ÜVVKS, HOS), jäätmehooldust
(JäätS), ruumilist planeerimist (PlanS), valla- või linnasisest ühistransporti (ÜTS), kultuuritööd
(nt MuKS, RaRS) ning valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu (EhS).
39
Mikk Lõhmus, Kersten Kattai, Sulev Mäeltsemees, Georg Sootla, Rivo Noorkõiv, Veiko Sepp, Vallo Olle
“Akadeemiliste ekspertide arutelu KOV aluskorralduslike probleemide ja nende lahenduste üle”. Vt:
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2020/10/Akadeemiliste-ekspertide-ekspertarvamus.pdf.
27
Kehtiv KOKS § 6 lõige 1 kohustab KOVe korraldama muuhulgas sotsiaaltoetuste ja muu
sotsiaalabi andmist, eakate hoolekannet, sisulisemalt KOKSis ülesande täitmise sisu ja mahtu
avamata. Täpsem regulatsioon, mida KOV nende ülesannete raames peab korraldama, on
toodud valdkondlikus seaduses ehk sotsiaalhoolekande seaduses (SHS). SHS § 4 punkti 1 järgi
on sotsiaalhoolekanne sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi
andmise või määramisega seotud toimingute süsteem, mille eesmärk on toetada inimese
iseseisvat toimetulekut ja töötamist ning aktiivset osalust ühiskonnaelus, ennetades sealjuures
sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil.
SHS loetleb ka KOV üldised kohustused sotsiaalhoolekande korraldamisel §-s 5. Kuna kõik
nimetatud ülesanded on võimalik paigutada koondnimetuse alla „sotsiaalhoolekande
korraldamine“, kasutatakse KOKS § 6 lõikes 1 seda terminit ja jäetakse sellest välja senine
detailsem loetelu.
Hariduse andmise all on eelnõus silmas peetud KOV tasandi vastutust alus-, põhi- ja
keskhariduse õppevõimaluste tagamisel, mille täitmise ulatus tuleneb valdkondlikest
seadustest. Eelnõu sõnastus „hariduse andmine ja noorsootöö“ katab ära ka huvihariduse ja -
tegevuse. Huvitegevus on abstraktne termin, mis peaks olema hariduse korraldamise üks osa
või noorsootöö üks vorm olenemata, kas seda viiakse läbi haridusasutuses või väljaspool seda.
Iseenesest on tegemist õppekavavälise tegevusega.
KOKS eksperdikomisjon ja Rahandusministeerium ei toeta uute KOV täidetavate ülesannete
lisandumist KOKS § 6 lõikesse 1. Näiteks lõimumisalased tegevused ei ole vaid KOVi
olemuslikud ülesanded, tegemist on riigi ja KOVi segapädevuses olevate ülesannetega, mis
pealegi puudutab mitmeid erinevaid juba seadustes sätestatud eri ministeeriumite valdkondi
(vältimatu abi pakkumine, hariduse andmine). Samamoodi ei oleks otstarbekas KOV täidetava
ülesandena nimetada KOKSis võrdset kohtlemist ja soolist võrdõiguslikkust, mille kohased
universaalsed ülesanded sisalduvad juba võrdse kohtlemise seaduses ja PSis. Samuti oleks
ebamõistlik hakata reguleerima KOKSis ennetustegevusi. See tähendab, et tegemist ei ole vaid
KOV valdkonda puudutava küsimusega, vaid universaalsete kohustustega, mida tuleb järgida
nii riigil, KOVidel, haridusasutustel, erasektoril (tööandja rollis) jne.
Algselt pakuti eelnõus välja KOKS § 6 lõike 1 KOV n-ö tuumikülesannete loetelu asendamine
KOV tegevuse eesmärgiga. Eelnõu väljatöötamisel leidsid osad ministeeriumid ja ELVL, et
selle asemel, et KOKS § 6 lõike 1 KOV ülesannete loetelu asendada KOV tegevuse eesmärgiga,
võiks kasutada alternatiivset sõnastust, mis annab KOV täidetavatest n-ö
tuumik/põhiülesannetest mitteammendava loetelu. Samuti osundataks sel juhul KOKS § 6
lõikes 1 sellele, et KOV põhiülesandeid täidetakse seadustega määratud alustel ja ulatuses. Ehk
KOKS § 6 lõike 1 sõnastus jääks sel juhul üldiseks ja ülesannete täitmise täpsem sisu määrataks
valdkondlikus seaduses (nagu on ka kehtiva seaduse loogika). Eelnõus on selle ettepanekuga
arvestatud. KOV tegevuse eesmärk lisatakse seetõttu eelnõuga KOKS § 2 lõikesse 3.
Paraku on KOKS § 6 lõike 1 KOV ülesannete mitteammendava loetelu puhul jätkuvalt üleval
küsimus, miks on need ülesanded eriliselt esile tõstetud ja jätkuvad vaidlused KOKS § 6 uute
ülesannete lisandumise osas. Samuti tekitab see sarnaselt kehtivale seadusele küsimusi, kas
need KOKSis nimetatud ülesanded on olulisemad kui mujal seadustes sätestatud KOV
ülesanded, mida KOKS ei maini ja kas KOKSis nimetatud ülesandeid peaks täitma suurema
hoolsuskohustusega. KOKS § 6 lõige 1 ei sisalda kehtival kujul ka loetelu ülesannetest, mille
täitmine on riigis n-ö aegade lõpuni võimalik vaid KOVide kaudu. Eelduslikult siiski trend
KOV ülesandeid riigi täitmisele tsentraliseerida on pärast 2017. a haldusreformi järel
28
võimekamaks muutunud KOVide tõttu peatunud. Pigem senisest enam ülesandeid
detsentraliseeritakse ehk antakse riigilt KOVidele perspektiivis üle. See omakorda nõuab ka
edasisi vastavaid seadusemuudatusi valdkondlikes seadustes. Eelduslikult KOKS § 6 lõike 1
KOV ülesannete loetelu täiendamine saab tulevikus olema suur erand ja valdavalt ikkagi
kavandatakse kõik uued KOV valdkondlikud ülesanded anda vaid eriseaduste
regulatsioonidega.
KOKS § 6 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
KOKS § 6 lõige 2 sätestab KOV kohustuse pidada ülal tema omandis olevaid asutusi, mille
kaudu täidetakse KOV ülesandeid. Seaduse sõnastus on eksitav, kuna nimetatud ülesannete
täitmine on KOVile valdkondlikest seadustest tulenevalt küll kohustuslik, kuid millise asutuse
kaudu neid ülesandeid täidetakse, on sisemise korralduse küsimus. KOV võib ülesande
täitmiseks rentida nt ruume või tellida teenuse pakkumise sisse teiselt KOVilt või erasektorilt.
KOV ülesande täitmist ja rahastamist ei saa seada sõltuvusse sellest, kas asutus, mille kaudu
ülesannet täidetakse, on KOV omandis või mitte.
Kui KOKSist jäetakse välja KOVide ülesanne pidada ülal koolieelseid lasteasutusi, põhikoole,
gümnaasiume ja huvikoole, raamatukogusid, rahvamajasid, muuseume, spordibaase, turva- ja
hooldekodusid, tervishoiuasutusi ning teisi kohalikke asutusi (mitteammendav loetelu), juhul
kui need on KOV omandis, siis ei muuda see valdkondlikes seadustes vastavaid KOV
ülesandeid määravaid sätteid vähem mõjukaks. KOVi ülesandeks jääb jätkuvalt nt alus- põhi-
ja üldkeskhariduse ning huvihariduse ja -tegevuse korraldamine ja selleks piisaval arvul
haridusasutuste pidamine, hoolekandeteenuste osutamine, raamatukogude pidamine jne. Nende
ülesannete ja selle täitmise vastutavate institutsioonide muutmine oleks ka edaspidi võimalik
vaid valdkondlike seaduste muutmisega.
KOVile on EKOHi ja PSiga tagatud õigus täita mistahes kohaliku iseloomuga ülesandeid (kui
seadus ei näe ette teisiti) ja võtta endale kohalikest huvidest ja vajadustest lähtuvalt täita muid
ülesandeid, mida ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. Nii ka võib KOV
ülal pidada mistahes asutusi, mis on vajalikud kohaliku elu küsimuste lahendamiseks.
KOVi puhul ei kehti avaliku õiguse eeldus, et lubatud on vaid see/selliste ülesannete täitmine,
mis on seaduses selgesõnaliselt sätestatud. KOVil on lai enesekorraldusõigus, kaalutlus- ja
otsustusdiskretsioon võtta endale täita vabatahtlikke ülesandeid ja otsustada ise nende täitmise
viisi üle, sealhulgas millise asutuse või juriidilise isiku kaudu ta oma ülesandeid täidab ja
teenuseid pakub.
KOKS § 6 lõikes 21 tehakse tehniline muudatus ehk kohendatakse viidet sama paragrahvi
lõigetele. Kehtiva sätte järgi tuleb kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra,
mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal KOVil korraldada KOKS § 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud
ülesandeid. Kuivõrd lõige 2 tunnistatakse kehtetuks, siis jääb alles viide vaid § 6 lõikele 1.
2016. aasta 1. jaanuaril jõustunud KOKS § 6 täiendamine lõikega 21 nähti ette
riigikaitseseadusega. Säte tulenes seni kehtinud rahuaja riigikaitse seaduse §-st 24 ja sellele
viitavast sõjaaja riigikaitse seaduse §-st 11, milles olid sätestatud KOV ülesanded riigikaitse
ettevalmistamisel. Ekslikult lisati KOKSi KOVile lisaülesanded korraldada sõjategevuses
kannatada saanud isikute ja sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud
isikute perekondade sotsiaalhoolekannet ning aidata kaasa isikute evakueerimisele ja
evakueeritute majutamisele, toitlustamisele ning arstiabi andmisele kõrgendatud
29
kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal. Muudatust
kavandades kaaluti küll selle lisamist RiKSi, kuid leiti, et kuna KOVi ülesanded ja pädevus on
kirjas KOKS §-s 6, tuleks lisada ka uus lõige 21 KOV riigikaitseliste ülesannete kohta.40
KOV sotsiaalhoolekandelise abi osutamine oma territooriumil elavatele ja viibivatele isikutele
on reguleeritud SHSis. Sealhulgas peab korraldama vältimatut abi väljaspool oma
rahvastikuregistrisse kantud elukohta viibivale isikule see KOV, kelle haldusterritooriumil isik
abi vajamise ajal viibib.
KOV aitab riigikaitsele kaasa sellega, et täidab võimalikult suurt osa enda ülesannetest edasi ka
kriisiajal. Seega on kõik KOVi riigikaitse toetamise eesmärgil täidetavad ülesanded niigi ka
riigikaitseülesanded. Samas vältimatu abi SHSi tähenduses ei hõlma kõiki KOKS § 6 lõikes 21
nimetatud KOV ülesandeid. KOKSi norm on pealegi liiga pealiskaudne ja ei ava, mida
õiguspoolest KOV peab nende ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks vältimatult tegema.
Selguse huvides tuleks seda edaspidi Riigikantseleis ettevalmistamisel olevas valmisoleku
seaduses täpsemini reguleerida, käsitledes seal detailselt kõrgendatud kaitsevalmiduse,
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooniga seonduvaid küsimusi.
Ei ole kohane säilitada ega lisada taolisi erakorralisi ülesandeid KOKSi. Kuna eelnõuga
kavandatavate muudatuste üks eesmärk on tulla nö juurte juurde tagasi ja reguleerida KOKSiga
vaid KOVide aluskorraldust, mitte aga valdkondlikke KOV täidetavaid ülesandeid, siis tuleks
seadusest välja jätta ka KOKS § 6 lõige 21 ning reguleerida küsimust edaspidi valmisoleku
seaduses.
KOKS § 6 lõike 3 sissejuhatavas lauses korrigeeritakse viidet sama paragrahvi sätetele.
Arvestades, et kavandatavate seadusemuudatustega tunnistatakse kehtetuks KOKS § 6 lõige 2,
jäetakse viited konkreetsetele sätetele lõike 3 sissejuhatavast lauseosast üldse välja. Lisatakse
üldine viide seadusest tulenevatele muudele KOV ülesannetele (silmas on peetud ka KOKSis
sätestatud KOV organite ülesandeid). Sättesse lisatakse viide ka KOV tegevuse eesmärke
kajastavale KOKS § 2 lõikele 3.
KOKS § 6 lõike 3 punktis 1 tehakse keeleline täpsustus, st punkti algusest jäetakse välja sõna
„mis“, kuna see viiakse sissejuhatava lause lõppu.
KOKS § 6 lõike 3 punkti 2 täpsustatakse ja lisatakse sellesse lisaks KOV õigusele otsustada
ja korraldada neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja
korraldada, selge viide enesekorraldusõigusega ise ülesannete võtmisele.
KOVide puhul tunnustatakse õiguskirjanduses ja kohtupraktikas KOVide universaalpädevust.
Universaalpädevus on KOVi õigus ilma erivolitusteta otsustada ja korraldada kõiki kohaliku
elu küsimusi.
Õigus lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi välistab kohaliku elu küsimuste ammendava
loetelu seadustes. KOVil peab olema õigus lahendada ka neid tunnustelt kohaliku elu küsimusi,
mida seadused ei nimeta. Sellest järeldub, et KOV saab kohaliku elu küsimuse lahendamiseks
anda määruse ka juhul, kui puudub seadusest tulenev volitusnorm. Niisugune järeldus sisaldub
HMS § 90 lõikes 2 ja seda kinnitab ka Riigikohus: „Seega võib kohalik omavalitsus sellekohase
volitusnormita otsustada iga küsimust, mis ei ole riigielu küsimus. Kui kohalik omavalitsus ei
võiks volitusnormita otsustada kohaliku elu küsimusi, siis ei saaks ta otsustada ja korraldada
40
Vt täpsemalt riigikaitseseaduse eelnõu (772 SE) seletuskirjast:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/444b1af3-5b34-424d-bea0-2b211bb1a8b9.
30
kõiki selliseid küsimusi. See tuleneb ka asjaolust, et kõiki kohaliku elu küsimusi on võimatu
ette näha.“41
KOKS § 6 täiendatakse lõikega 31, mis on seadusandjale ja õigusloojatele antav suunis.
Sätte järgi on kohaliku elu küsimused sellised KOV ülesanded, mis tulenevad elanike
vajadustest või mille täitmist saab omavalitsusüksuselt mõistlikult eeldada, mis on kohalikku
päritolu (näiteks, mille korraldamine on traditsiooniliselt olnud KOV ülesanne, selle ulatus
piirdub konkreetse KOV territooriumiga jt asjakohaste kriteeriumite alusel on ülesandel kohalik
päritolu) ega ole antud mõne riigiorgani pädevusse või mille puhul esineb ka muid ülesande
kohalikule olemusele viitavaid asjaolusid.
Samuti sätestatakse, et kohalikule omavalitsusele seadusega pandud kohaliku elu küsimuste
lahendamisel peab KOVile jätma enesekorraldusõiguse, mille kohaselt saab ta ülesannete
täitmise täpsema sisu ja korra ise määrata. Lisatakse ka erand, et põhjendatud juhul, kui see
tuleneb näiteks kohaliku elu küsimuse ühetaolise lahendamise kaalutlusest, võib seadusega ette
näha ülesande täitmise täpsema sisu ja korra. Enesekorraldusõigust, kuidas ülesannet täpsemalt
täita, saab kohaliku elu küsimuste puhul piirata, kui sellel on legitiimne eesmärk. Näiteks
vajadus kohaldada normi teatud kaalutlustel kõikjal ühetaoliselt (registritesse andmete
sisestamine, KOV riigikaitseülesanded ja menetlustoimingute läbiviimine, mis puudutavad
isikute põhiõigusi). Neid kaalutlusi tuleb igakordselt avada vastava ülesande lisamise või
täpsustamise ette nägevas seaduseelnõu seletuskirjas.
Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määrus nr 180 “Hea õigusloome ja normitehnika
eeskiri” (edaspidi HÕNTE) § 6 lõigete 1 ja 3 kohaselt peavad KOVile kavandatavad ülesanded
lähtuma nende pädevusest ning arvestama seaduslikkuse, võimude lahususe ja omavalitsuse
autonoomia põhimõtteid. Põhiseadusliku institutsiooni tegevuse ja korralduse reguleerimisel
tuleb arvestada selle institutsiooni enesekorraldusõigusega. Samas ei ole üheski õigusaktis lahti
mõtestatud, mida see KOV enesekorraldusõiguse garantii endas miinimumina kätkeb.
Iseseisvus ehk enesekorraldusõigus on KOVi õigus otsustada, kas üldse, millal ja kuidas ta oma
pädevusse kuuluvaid küsimusi lahendab. KOV enesekorraldusõiguse puhul on tegu otsustus- ja
valikudiskretsiooniga kohaliku elu küsimustes. See annab KOVile õiguse vabalt, st riigilt
lähtuvate otstarbekussuunisteta otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi ja võimet teha
otsustusi vastavalt oma poliitilistele ettekujutustele. Iseseisvuseta muutuks KOV oma, valimiste
kaudu teostuv legitimatsioonisüsteem (PS § 156) mõttetuks.
Riigikohus on sedastanud, et oma küsimuste iseseisev otsustamine tähendab KOV autonoomiat,
mis on EKOH aluspõhimõte. KOV eksisteerib avaliku võimu detsentraliseerimise ning
riigivõimu piiramise ja tasakaalustamise huvides. Kohaliku elu küsimuste iseseisev otsustamine
tähendab, et volikogu liikmed saavad otsuseid langetada sõltumatult riigi keskvõimust ning
seada esikohale kohalikud huvid. KOV volikogu liikmete jaoks tähendab see võimalust riigi ja
kohaliku huvi konflikti korral langetada kohaliku elu küsimustes otsuseid sõltumatult, oma
kogukonna huvides.42
Enesekorraldusõiguse raames võib KOV kasutada kõiki legaalseid ülesannete lahendamise
viise – avalik- ja eraõiguslikke, otseseid ja kaudseid (kolmanda isiku kaasamine), plaanilisi,
spontaanseid või rutiinseid. Enesekorraldusõiguse teostamiseks rakendab KOV vähemalt
järgmisi võimuinstrumente (võimualade kataloog):
41
RKPJKo 22.12.1998, 3-4-1-11-98, II osa.
42
RKÜKo 19.04.2005, 3-4-1-1-05, p-d 17–18.
31
1) territoriaalvõim – määrab KOVi võimu ruumilise ulatuse;
2) organisatsiooniline võim – hõlmab õigust oma sisemised struktuurid ise kindlaks määrata
(EKOH artikli 6 lõige 1), samuti personali- ja koostöövõimu;
3) planeerimisvõim – õigus seada üksikutele haldustegevustele eesmärgi ja raamid (hõlmab mh
territoriaalplaneerimist, finants-, info- ja statistikavõimu);
4) üldaktide andmise ja rakendamise võim – annab KOVile vahendid kohaliku elu küsimuste
õiguslikult siduvaks lahendamiseks õigustloovate aktidega ja nende alusel üksikotsustuste
tegemiseks.43
Uus KOKS § 6 lisatav lõige 31 annab niisiis üldise suunise õigusloomeks: seadusega
omavalitsusüksusele pandud kohaliku elu küsimuste lahendamisel peab omavalitsusüksusele
jätma enesekorraldusõiguse, mille kohaselt saab ta ise määrata ülesannete täitmise täpsema
sisu ja korra. Kõiki erandeid sellest reeglist tuleb põhjalikult kaaluda.
Kohaliku elu küsimused on sellised ülesanded, mis tulenevad omavalitsusüksuse elanike
vajadustest või mille täitmist saab omavalitsusüksuselt mõistlikult eeldada, mis on kohalikku
päritolu ega ole antud mõne riigiorgani pädevusse. Lisaks võimaldab eelnõu sõnastus
rakendada ka muid ülesande kohalikule olemusele viitavaid kriteeriume. Kriteeriumite kohta
loe täpsemalt KOV täidetavate riiklike ülesannete selgitustest (KOKS § 6 lõikega 41
täiendamise selgitused).
KOKS § 6 lõike 31 viimane lause (põhjendatud juhul, kui see tuleneb näiteks kohaliku elu
küsimuse ühetaolise lahendamise kaalutlusest, võib seadusega ette näha ülesande täitmise
täpsema sisu ja korra) ehk erisus enesekorraldusõiguse rakendamisest on teksti lisatud
teadlikult, sest võib olla ka ülesandeid, kus seadusandjal on ülekaalukad põhjendused, miks
konkreetse omavalitsusliku ülesande puhul on vajalik näha ette niivõrd täpne regulatsioon, mis
ei jäta KOVile enesekorraldusõigust või kitsendab seda olulisel määral. Näiteks omavalitsuslike
riigikaitseülesannete puhul on oluline seadusega piiritleda, milliseid ülesandeid, millises mahus
ja korras KOVid peavad täitma.
KOV ülesannete seaduses reguleerimise head standardit ei ole olemas. Tegemist on seadusandja
igakordse kaalumisega, milliseid ülesandeid ja kui täpsete ettekirjutustega peab KOV täitma.
Igasuguste menetluslike nõuete seadusesse kirjutamisel tuleb tõsiselt kaaluda, kas see on üldse
vajalik ülesande kvaliteetseks ja ühetaoliseks täitmiseks KOVides.
EKOH artikli 4 lõike 5 järgi peab juhul, kui kesk- või piirkondlik haldusorgan delegeerib
volitused KOVile, olema KOVil õigus võimaluse piires kohandada nende rakendamist
kohalikele oludele. Samuti võivad KOVid oma haldusstruktuurid ise kindlaks määrata, et
kohandada need kohalikele vajadustele vastavaks ning tagada tõhus töökorraldus (harta artikli
6 lõige 1). Need harta sätted manitsevad seadusandjat olema mõõdutundlik KOVidele antud
ülesande täitmise täpsema viisi ja korra ettekirjutamisel.
43
Vt täpsemalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse kommenteeritud veebiväljaandest (2020) PS § 154 kommentaare:
https://pohiseadus.ee/sisu/3639.
32
KOKS muudatuste eesmärk ei ole anda KOVidele täitmiseks uusi valdkondlikke ülesandeid.
Igal valdkondlikul ministeeriumil on endal võimalik hinnata, milliseid ülesandeid ja millisel
tasemel peab KOV vastavas valdkonnas täitma ehk nägema ülesande üldise sisu ette
valdkonnaseaduses. Samuti tuleb igal valdkondlikul ministeeriumil hinnata, kas ülesande
paremaks ja kvaliteetsemaks täitmiseks on vaja muuta järelevalve regulatsioone, luua
soovituslikke standardeid jms ning millistes valdkondlikes seadustes regulatsioon peaks olema
ja hinnata seadusemuudatustega kaasnevaid mõjusid.
Üldine suund võiks olla sellele, et seaduses jäikade ettekirjutuste asemel, kuidas KOV peab
ülesannet täitma, oleks valdkondlikel ministeeriumitel võimalik ülesandeid suunata
soovituslike miinimumstandarditega ja juhenditega.
KOKSis ei ole sobiv detailselt KOV täidetavaid valdkondlikke ülesandeid käsitleda, kuna
KOKS on mõeldud ikkagi KOV aluskorralduse reguleerimiseks, KOV sisemise ja välimise
pädevuse sätestamiseks. Seetõttu ongi seadusesse lisatud üldised kriteeriumid, mille järgi
toimub KOV ülesannete piiritlemine omavalitsuslikeks ja riiklikeks ilma konkreetsete
ülesannete ammendavat kataloogi nimetamata.
KOKS § paragrahvi 6 lõikes 4 asendatakse sõna „kohustusi“ sõnaga „ülesandeid“. Kuigi PS
§ 154 lõike 2 järgi võib kohalikule omavalitsusele panna kohustusi ainult seaduse alusel või
kokkuleppel kohaliku omavalitsusega, on KOKSis valdavalt kohustuste asemel kasutatud
sõnastust „ülesanded“. Muudatusega kavandatakse asendada seaduse ühtlustamise huvides
KOKS § 6 lõigetes 4 ja 5 „riiklike kohustuste“ sõnastus „riiklike ülesannetega“.
KOKS § 6 täiendatakse lõikega 41, mille kohaselt on omavalitsusüksuse täidetavad riiklikud
ülesanded üldjuhul sellised ülesanded, mille täitmise sisu ja kord tuleneb seadusest nii, et
KOVile ei jää õigust otsustada ülesannete täpsema rakendamise ja menetluse üle ning ta
kohustub neid täitma ka teiste KOVide elanike huvides. Üheks välistuskriteeriumiks lisatakse
ka see, et riikliku ülesande puhul ei tohi esineda selgeid ülesande kohalikule olemusele viitavaid
asjaolusid.
Kohaliku elu ja riigielu küsimuste eristamine on üks kohaliku omavalitsuse õiguse
(munitsipaalõiguse) jaoks keskse tähtsusega küsimus. KOV ülesannete liigitamisel on olulised
õiguslikud järelmid mitte üksnes vastavale vallale või linnale, vaid ka seadusandjale. Küsimus
on ühtaegu tähtis nii konkreetse KOV ülesande finantseerimise, KOV organite pädevuse, selle
üle riigi poolt järelevalve tegemise kui ka õiguskaitse aspektist.
Võimalikke ülesannete piiritlemise kriteeriumeid on käsitletud nii õiguskirjanduses44 kui
kohtupraktikas.45
Konkreetsel juhul ülesande olemust hinnates tuleb ühtaegu arvestada nii ülesande
omavalitsusliku kui riikliku olemuse tunnustega. Igal juhul on tegemist kaalutlusotsusega, kus
saab määravaks, millise tasandi asjaomasus on kaalukam, kas esineb rohkem omavalitsuslikke
või riiklikke tunnuseid. Seaduses käsitletakse kaalutlusreeglitest vaid peamisi, kuid
44
Õiguskirjanduses on selle küsimusega tõsisemalt tegelenud Vallo Olle. Vt Vallo Olle. Kohaliku omavalitsuse
ülesannete struktuur ja liigitamiskriteeriumid. Juridica 2002, 8, lk 523-531. Põhjalikumalt on küsimust käsitletud
ka Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud võrguväljaandes (2020), vt PS § 154 kommentaarid:
https://pohiseadus.ee/sisu/3639.
45
Vt: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-8-09.
33
seletuskirjas on selgitatud täpsemini lahti, milliseid kriteeriume saab ülesande olemuse
piiritlemiseks veel kasutada.
KOKS § 6 lõike 5 täpsustuses lisatakse, et kohalikule omavalitsusele riikliku ülesande
täitmiseks andmise korral märgitakse seaduses, et tegemist on KOV täidetava riikliku
ülesandega. Kohalikule omavalitsusele pandud riiklike ülesannetega seotud kulud kaetakse
riigieelarvest (viimane lause sisaldub ka kehtivas KOKSis).
KOKS § 6 täiendamine lõigetega 31, 41 ja lõike 5 muutmine tulenevad Riigikohtu üldkogu
16. märtsi 2010. a lahendist põhiseaduslikkuse järelevalve asjas 3-4-1-8-0946 tehtud
järeldustest. Nimetatud kohtuotsusega tunnistati PSiga vastuolus olevaks selliste õigustloovate
aktide andmata jätmine, mis sätestaksid, millised seadusega KOVidele pandud kohustused on
omavalitsuslikud ja millised riiklikud; ning eristaksid KOVidele kohaliku elu küsimuste
otsustamiseks ja korraldamiseks ette nähtud raha riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud rahast
ning näeksid ette kohaliku omavalitsuse üksustele seadusega pandud riiklike kohustuste
rahastamise riigieelarvest.
HÕNTE sätestab küll § 6 lõigetes 1 ja 2, et seaduseelnõus KOVile kavandatavad ülesanded
peavad lähtuma nende pädevusest ning arvestama nende toimimisel seaduslikkuse, võimude
lahususe ja omavalitsuse autonoomia põhimõtteid. Samuti, et KOVile kohustuse kavandamisel
tuleb eelnõus nimetada, kas kohustus on KOKSi tähenduses KOVile seadusega pandav riiklik
kohustus, millega seotud kulud kaetakse eraldistega riigieelarvest. Samas seaduse ega ka
seaduse alusel antud muu õigusaktiga ei ole määratletud, kuidas KOV täidetavaid ülesandeid
selgemini piiritleda olemuselt omavalitsuslikuna või riiklikuna.
Nimetatud Riigikohtu lahendis on KOV ülesannete piiritlemise ja rahastamise osas leitud
punktides 53–56 muu hulgas järgmist: Kohaliku elu küsimused on lähtuvalt sisulisest
kriteeriumist need küsimused, mis võrsuvad kohalikust kogukonnast ja puudutavad seda ega
ole vormilise kriteeriumi kohaselt haaratud või põhiseadusega antud mõne riigiorgani
kompetentsi. Seadusandjal on õigus muuta mõne kohaliku elu ülesande täitmine
omavalitsusüksusele kohustuslikuks (seadusest tulenev omavalitsusülesanne), kui see on
enesekorraldusõigust arvestades proportsionaalne abinõu põhiseadusega lubatud eesmärgi
saavutamiseks. Omavalitsuslikud ülesanded jagunevad niisiis seadusest tulenevaiks
omavalitsusülesandeiks (ka "kohustuslikud omavalitsuslikud ülesanded") ja muudeks
ülesanneteks (ka „vabatahtlikud omavalitsuslikud ülesanded“), mille täitmine ei ole seadusega
ette kirjutatud.
Traditsiooniliselt loetakse riigi, täpsemalt parlamendi ülesandeks seaduste, sh
omavalitsuskorralduse seadusliku raamistiku väljatöötamist. Põhiseaduse järgi kuulub
põhiõiguste piiramise üldine ja põhimõtteline otsustamine riigi kui seadusandja kompetentsi.
Riigi kohustuseks on tagada eelkõige normiloome ja riikliku järelevalve kaudu kolmandate
isikute põhiõiguste kaitse.47
Lisaks on traditsiooniliselt riigi ülesandena käsitletud ka karistusvõimu teostamist. Riigielu
valdkonda kuulub ka kõik riigipiiri ja piirirežiimiga seonduv.48
Ülle Madise on riigielu küsimustena käsitlenud järgmisi küsimusi (mida põhimõtteliselt ei saa
anda KOVi täita):
a) mis peaksid tulenevalt avalikust huvist olema lahendatud terves riigis ühtemoodi (nt
liikluseeskiri);
46
https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-8-09.
47
K. Merusk. Avalike ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmise piirid. Konstitutsiooni- ja haldusõiguse
aspekte. Juridica 2000, nr 8, lk 503.
48
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 9. veebruari 2000.a otsus nr 3-4-1-2-2000, p 20.
34
b) mille lahendamine toob kaasa konstitutsioonilise muudatuse kogu riigi jaoks (nt autonoomse
piirkonna loomine);
c) mille lahendamine toob kaasa mõne riigielu küsimuse lahendamise (nt piiriäärses tsoonis
liikluse korraldamise mõju piirirežiimile);
d) mille lahendamine kohalike omavalitsuste tasandil ei anna efektiivset tulemust (nt
loomataudi tõrje abinõude tarvituselevõtt).49
Riigielu küsimusi saab tuvastada eeskätt selle kaudu, kui need on seaduses otsesõnu riigi
ülesannetena nimetatud. Tuvastamine on keerukam juhul, kui ülesande rahastamine on ette
nähtud riigieelarvest, kuid ülesannet ei ole avatud olemuslikult riiklikuna. Enamik riigieelarvest
KOVidele tehtavaid eraldisi on suunatud omavalitsuslike ülesannete katteks.
Riigikohus on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses riigielu küsimusena, mida
KOVile täitmiseks anda ei saa, määratlenud:
- rahvuslik-territoriaalse autonoomse üksuse kujundamise50;
- kõik riigipiiri ja piirirežiimiga seonduva51;
- tervishoiu-, sh alkoholipoliitika kujundamise52;
- sõjahaudade hauamonumentidesse ja -tähistesse puutuva53;
- valimissüsteemi alustest lähtuva üksikasjaliku valimiskorra kehtestamise54;
- volikogude minimaalse suuruse kehtestamise55;
- tsiviilasjades esinduse tingimuste kehtestamise56;
- maavarade uurimise ja kaevandamise üle lõplike otsuste tegemise57;
- üleriigiliselt ühetaoliste katastriüksuste sihtotstarvete nimetuste kehtestamise58;
- KOV seadusest tuleneva kohustuse tagada põhihariduse omandamine eraüldhariduskooli
kaudu, sh nende tegevuskulude rahastamise59;
- riikliku jäätmekorralduse aluste reguleerimise60;
- KOVi või Vabariigi Valitsuse algatusel toimuva KOVide haldusterritoriaalse korralduse
muutmise61;
- KOV võimekuse aluspõhimõtete kehtestamise62;
- KOV kohustuse rahastada teise KOVi kooliõe tegevuskulusid, kui KOV on taganud kõigile
oma rahvastikuregistrijärgsetest elanikest õpilastele nõuetekohase võimaluse õppida oma
munitsipaalkoolides63.
Riiklikke ülesandeid peab põhimõtteliselt ja reeglina täitma riik. Teatud juhtudel on aga
avalikke huve silmas pidades otstarbekas KOVile riigi ülesannete täitmise delegeerimine,
49
Ü. Madise. Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses. Magistritöö. TÜ
õigusteaduskond, 2001, lk 40.
50
RKPJKo 11.08.1993, III-4/1-2/93; RKPJKo 06.09.1993, III-4/1-3/93.
51
RKPJKo 09.02.2000, 3-4-1-2-00, p 20; RKPJKo 08.06.2010, 3-4-1-1-10, p 41.
52
RKPJKo 13.06.2005, 3-4-1-5-05, p 21.
53
RKPJKo 08.06.2007, 3-4-1-4-07, p 14.
54
RKPJKo 09.06.2009, 3-4-1-2-09, p 33; RKPJKm 22.12.2009, 3-4-1-16-09, p-d 35, 37, 39–40.
55
RKPJKo 09.06.2009, 3-4-1-2-09, p-d 44–45.
56
RKPJKo 29.09.2009, 3-4-1-10-09, p 19.
57
RKPJKo 30.09.2009, 3-4-1-9-09, p 25.
58
RKPJKo 19.01.2010, 3-4-1-13-09, p 27.
59
RKPJKo 28.10.2014, 3-4-1-26-14).
60
RKPJKo 06.01.2015, 3-4-1-34-14, p 47.
61
RKPJKo 20.12.2016, 3-4-1-3-16, p-d 112 ja 186.
62
RKPJKo 20.12.2016, 3-4-1-3-16, p 120.
63
RKPJKo 09.11.2017, 5-17-8/8, p 71.
35
võimaldades tagada nende täitmise kõikjal riigi territooriumil kohalikust olukorrast hästi
informeeritud ja kergesti kättesaadavate valla- ja linnaametnike poolt väiksemate kuludega.
Võimalik on nii ülesandevaldkonna kui ka osaülesande delegeerimine.64
Traditsioonilisi riigi ehk n-ö riigi tuumikülesandeid KOVidele täitmiseks anda ei saa. KOVile
riigi ülesannete määramisel peab seadusandja muuhulgas kaalutlema, kas konkreetset ülesannet
saab riik oma võimupädevusest välja anda või tegemist on riigi tuumikülesandega.
Kasutatav on ka teleoloogiline tõlgendus, mille järgi seatakse riigi sekkumisele piir KOV elu-
ja toimevõime tagamiseks. Kui põhiseaduse või seadusega pole vastavat küsimust KOV
pädevusse kuuluvana ette nähtud, ei saa veel eeldada, et tegemist on riigielu küsimusega. Pigem
kehtib vastupidine eeldus, et sellistel juhtudel on tegemist kohaliku elu küsimusega.
Riiklikud ülesanded on Riigikohtu senise praktika järgi avalikud ülesanded, millel puudub
üldse või valdavalt seos kohaliku kogukonna erihuvidega. Põhimõtteliselt ei laiene riiklike
ülesannete täitmisele § 154 lõikes 1 sisalduv KOV enesekorraldusõigus65. See ei tähenda, et
seadusandja ei võiks KOVile riikliku ülesande täitmisel kaalutlusõigust ette näha. Mida
suuremad on riikliku ülesande täitmisega seonduvad mõjud kohalikule kogukonnale, seda
põhjendatum see on ja vastupidi66.
Riik peab ka riigielu küsimuste üle otsustamisel arvestama KOVide (jt isikute) õiguste
võimaliku riivega67. Asjaolu, et tegu on riigielu küsimusega, ei välista KOVide kaasamist
otsustusprotsessi (enne seadusega ülesande KOVile panemist). Selline kaasamine peab igal
konkreetsel juhul tagama KOVi võimaluse oma seisukohtade esitamiseks ning tasakaalustatud
ja põhjendatud otsuste langetamise68.
Finantsgarantii
Üheks võimalikuks kriteeriumiks, mille järgi KOV täidetava ülesande olemust hinnata, on ka
selle rahastamise küsimus. Kui ülesande täitmist rahastatakse nt KOVide tulubaasi kaudu ja
tegemist ei ole sihtotstarbelise kuluga, siis saab eeldada, et tegemist on olemuselt
omavalitsusliku ülesandega. Kui selle ülesande rahastamine on aga seaduses sätestatud
hüvitisena, seda arvestatakse kulupõhiselt ja tegemist on rangelt sihtotstarbeliste vahenditega,
mille kasutamisel ei ole KOVil laia otsustuspädevust, tuleks kaaluda, kas tegemist võib olla
olemuselt riikliku ülesandega.
Eelnõuga ei kujundata ümber KOVide rahastamise aluseid. Kohaliku elu küsimuste
lahendamisega seotud ülesandeid rahastatakse jätkuvalt maksudest, toetustest, teenuste müügist
ja muudest seadusega ettenähtud sissetulekutest, mille üle KOV saab otsustada seaduses
ettenähtud ulatuses. Ülesannete rahastamise korraldus peab tagama omavalitsusüksusele
võimaluse saada sissetulekuid, mis on piisavad kohaliku elu küsimuste lahendamiseks. KOV
ülesannete rahastamisel võetakse arvesse senist kohtupraktikat.
Riigikohus on leidnud69, et KOV enesekorraldusõigus laieneb ka KOVile kasutada antud
eelarvevahendite kasutamise üle, välja arvatud KOVidele riigieelarvest sihtotstarbeliselt
eraldatud raha ja KOVidele riiklike ülesannete täitmiseks eraldatud vahendid. See tähendab, et
PS § 154 lõikest 1 tulenev õigus ja kohustus otsustada ning korraldada seaduse alusel iseseisvalt
kõiki kohaliku elu küsimusi tähendab ka otsuste tegemist selle kohta, kuidas kasutada kohaliku
64
Vt ka: https://pohiseadus.ee/sisu/3639/paragrahv_154.
65
RKPJKo 09.06.2009, 3-4-1-2-09, p 34; RKPJKm 22.12.2009, 3-4-1-16-09, p 37.
66
RKÜKo 16.03.2010, 3-4-1-8-09, p 74.
67
RKPJKo 08.06.2007, 3-4-1-4-07, p 15.
68
RKPJKo 08.06.2007, 3-4-1-4-07, p 25.
69
RKÜKo 16.03.2010, 3-4-1-8-09.
36
elu küsimuste lahendamiseks ette nähtud raha. PS § 157 lõige 1 täpsustabki
enesekorraldusõigust ja sätestab, et KOVil on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused
sätestab seadus.
Omavalitsusüksuse eelarve on küll osa avaliku sektori eelarvest, kuid see ei ole osa
riigieelarvest. Enesekorraldusõigus laieneb eelarve koostamisele ja vastuvõtmisele osas, milles
see puudutab omavalitsuslike ülesannete täitmiseks vajalike kulutuste tegemist. Nende rahaliste
vahendite kasutamise otsustamisele, mis on omavalitsusüksusele antud PS § 154 lõike 2 teise
lause kohaselt riiklike ülesannete täitmiseks, enesekorraldusõigus ei laiene.
Kui võimalik, ei peaks omavalitsusüksustele eraldatavaid vahendeid siduma konkreetsete
projektide finantseerimisega, et säilitada KOV võimalikult suur iseseisvus ülesannete täitmisel.
PS § 154 lõikest 1 tulenevat õigust ja kohustust otsustada ning korraldada seaduse alusel
iseseisvalt kõiki kohaliku elu küsimusi, sealhulgas otsustada, kuidas kulutada kohaliku elu
küsimuste lahendamiseks eraldatud raha, on omavalitsusüksusel võimalik järgida üksnes juhul,
kui tal on selleks piisavalt raha. Seetõttu eeldab PS § 154 lõikes 1 sätestatud
enesekorraldusõigus juba olemuslikult, et omavalitsusüksustele oleks tagatud õigus piisavatele
rahalistele vahenditele omavalitsuslike ülesannete täitmiseks.70
Omavalitsusüksuste õigusele piisavatele rahalistele vahenditele omavalitsuslike ülesannete
täitmiseks vastab riigi kohustus luua selline rahastamissüsteem, mis kindlustab
omavalitsusüksustele piisavad rahalised vahendid omavalitsuslike ülesannete täitmiseks.
Seadusandja otsustada on, millistest allikatest (nt riiklike maksude otse kohalikku eelarvesse
laekumisest, riigieelarvest tehtavatest eraldistest, kohalikest maksudest vm) piisavad rahalised
vahendid peavad laekuma. Seejuures peab kõnealuse õiguse kohaselt olema tagatud nii
seadusest tulenevate kui ka muude, seadusega sätestamata omavalitsuslike ülesannete piisav
rahastatus.
Ülesannete rahastamise piisavuse küsimus lepitakse kokku iga aastastel RES § 46 lõikes 2
sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuste liitude ja Vabariigi Valitsuse esindajate
läbirääkimistel. Sättes nähakse ette, et KOVide ning üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste
liitude esindajad ja Vabariigi Valitsuse esindajad peavad läbirääkimisi eesmärgiga kokku
leppida sealhulgas järgmistes küsimustes: 1) edasiantavate maksude osa suurus ja laekumise
põhimõtted; 2) sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetuste jaotamise alused, kasutamise
tingimused, suuruse kujunemise põhimõtted ning suurused eelarvestrateegia perioodiks ja
eelarveaastaks; 3) KOVile seadusega pandud riiklike ülesannete kulude katmise põhimõtted.
Seadusandja peab omavalitsuslike ülesannete rahastamissüsteemi kujundamisel tagama ka
selle, et omavalitsuslike ülesannete täitmiseks eraldatav raha oleks eristatav riiklike kohustuste
täitmiseks eraldatavatest vahenditest. See võimaldab omavalitsusüksustel aru saada, millised
vahendid on mõeldud kohaliku elu küsimuste otsustamiseks ja korraldamiseks ning otsustada,
kuidas kasutada raha, mis on eraldatud kohaliku elu küsimuste lahendamiseks. Lisaks tagab
70
PS § 154 lõike 1 sellist tõlgendust toetab EKOH artikkel 9, mis nõuab, et kohalikel võimuorganitel oleks riikliku
majanduspoliitika raames õigus piisavatele rahalistele vahenditele, mida nad võivad oma volituste piires vabalt
kasutada, ning et kohalike võimuorganite rahalised vahendid oleksid vastavuses neile põhiseaduse ja
seadusandlusega seatud kohustustega. Samasugusele seisukohale on PS § 154 lõike 1 mõtte avamisel varem
asunud ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve
kolleegiumi 9. juuni 2009. a otsus asjas nr 3-4-1-2-09, p 42).
37
omavalitsuslike ülesannete ja riiklike kohustuste jaoks mõeldud vahendite lahutatus võimaluse
hinnata omavalitsuslike ülesannete jaoks eraldatud vahendite piisavust.71
Samuti peab omavalitsuslike ülesannete rahastamissüsteem olema piisavalt mitmekülgne ja
paindlik, arvestamaks nende ülesannete täitmiseks tarvilike kulutuste tegelikku muutumist.
Väiksemate rahaliste vahenditega KOVide kaitseks tuleb rakendada rahalise ühtlustamise
mehhanisme või analoogilisi meetmeid, et tasandada potentsiaalsete tuluallikate ja kulutuste
ebaühtlast jagunemist omavalitsusüksuste vahel (tasandusfond).72
Eelnõuga juhindutakse senistest Riigikohtu seisukohtadest.
KOV täidetavate olemuselt omavalitsuslike ja riiklike ülesannete piiritlemise kriteeriumid
KOKS § 6 uutes lõigetes 31 ja 41 avatakse väga üldiselt KOV täidetavate kohaliku elu
küsimuste ja riiklike kohustuste täitmise olemus, kuid ülesannete võimalikke
piiritlemiskriteeriumeid on rohkem, kui seaduses oleks kohane nimetada. Tegemist on
igakordse seadusloomelise üksikotsusega, millise tasandi küsimusega on konkreetsel juhul
tegemist.
Siseministeeriumis koostati 2010. a juhend73, kuidas KOV täidetavaid olemuselt
omavalitsuslikke ja riiklikke ülesandeid piiritleda. Selles pakuti välja ka järgmised
piiritlemiskriteeriumid, mida saab praktikas õigusloomes konkreetse ülesande hindamise puhul
rakendada ja mis on asjakohased ka KOKS §-s 6 välja pakutavate muudatuste puhul:
1. Kohaliku elu küsimuste määratlemine:
1. 1. Kas seaduses on ülesanne sätestatud KOV olemuslikku pädevusse kuuluvana (kuidas on
ülesannet käsitletud vastava seaduse(muudatuse) seletuskirjas)?
1.2. Kas tegemist on seaduses sätestatud KOVi kohustusliku n-ö igapäevaselt täidetava
ülesandega, mitte KOV täidetava erakorralise ülesandega?
1.3. Kas KOV täidab ülesannet piiritletult vaid konkreetse KOV territooriumil, lähtudes vaid
selle territooriumi elanikkonna huvidest?
1.4. Kas KOV konkreetse avaliku teenuse tarbijateks on vaid konkreetse KOV elanikud?
1.5. Kas ülesande puhul on tuvastatav selle kohalik päritolu („kohalik juur“) ehk kas ülesanne
on võrsunud kohalikust kogukonnast (kas on tuvastatav spetsiifiline seos vastava kohaga)? Kas
sellele on osundatud vastava ülesande sätestanud seaduseelnõu seletuskirjas?
1.6. Kas KOV ülesandega seotud küsimused on KOV üksuse elanikele ühised ja mõjutavad
inimeste kooselu kogukonnas?
1.7. Kas ülesannet on traditsiooniliselt ehk ajalooliselt täitnud KOV?
1.8. Kas KOV on arvestades subsidiaarsuspõhimõtet sobiv tasand ning piisavalt haldussuutlik
konkreetset ülesannet omal vastutusel ja iseseisvalt täitma?
71
RKÜKo 16.03.2010, 3-4-1-8-09.
72
RKÜKo 16.03.2010, 3-4-1-8-09.
73
Vt:
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/document_files/kov/kov_ulesannete_ja_kov_riiklike_ul
esannete_piiritlemise_juhend.pdf.
38
1.9. Kas seadusega on kirjutatud KOVile ette ülesande täpne sisu, täitmise viis ja ulatus või on
KOVile jäetud selles osas enesekorraldusõigus? Ehk kas KOVile on ülesande täitmiseks jäetud
otsustuspädevus ja kaalutlusruum, kuidas ülesannet täita?
1.10. Kas kohtupraktikas on ülesande kuuluvust käsitletud KOVi olemuslikus pädevuses
olevana?
1.11. Kas KOV ülesande täitmisega seonduv riiklik järelevalve hõlmab vaid KOV tegevuse
õiguspärasust või on laiem?
Tuleks hinnata, milline on ülesande ulatus ja iseloom, kas selle ülesande sätestamine KOV
pädevuses olevana tagab ülesande tõhusa ning säästliku täitmise. Muuhulgas tuleks vaadata,
kas KOVil on ülesande täitmiseks vajalik informatsioon kättesaadav, kas on olemas pädevad
ametnikud, kas ülesande täitmiseks on piisavalt ressurssi, kas KOV otsus mõjutab eelkõige
kohalikku kogukonda, mitte KOV territooriumil viibivaid isikuid laiemalt.
2. KOV täidetavate riiklike ülesannete määratlemine
2.1. Kas seaduses on ülesanne sätestatud riigielu küsimusena?
2.2. Kas ülesannet rahastatakse täies mahus riigieelarvest?
2.3. Kas ülesande täitmine toimub suuremal territooriumil kui asjaomane KOV ning ülesannet
täidetakse suurema ringi elanikkonna huvides kui vaid selle KOV territooriumi elanikkonna
huvides?
2.4. Kas tegemist on erakorraliste asjaoludega (nt suurõnnetuste kahjude likvideerimine?74
2.5. Kas konkreetse avaliku teenuse tarbijateks on suurem isikute ring kui konkreetse KOV
elanikud?
2.6. Kas ülesannet on traditsiooniliselt ehk ajalooliselt täitnud riik?
2.7. Kas ülesande täitmiseks on riigi tasand sobivaim?
2.8. Kas KOVile on seadusega ette kirjutatud ülesande sisu, täitmise viis ja ulatus selliselt, et
KOV otsustuspädevus ja kaalutlusruum (enesekorraldusõigus) on praktiliselt olematu?
2.9. Kas kohtupraktikas on ülesande kuuluvust käsitletud riigi pädevuses olevana?
2.10. Kas KOV ülesande täitmisega seonduv riiklik järelevalve on laiem KOV tegevuse
õiguspärasusest, hõlmates ka KOV tegevuse eesmärgipärasuse kontrolli?
Valdkondades, kus ei ole ülesande sisust selge selle kuulumine kohaliku elu küsimuste või
riigielu küsimuste hulka, tuleks lähtuda järgnevast:
• Piirijuhtumite korral tuleks arvestada, millise avaliku võimu eri tasandi institutsiooni
pädevus on vastava küsimusega enam seotud ehk asjaomasem.
• Kui ühe või teise institutsiooni pädevuse suhtes pole asjaomasuse ülekaalu võimalik
kindlaks teha, võib kahtluse korral eeldada ülesande kohalikkust ning seega KOVil
küsimusega tegelemise ja ülesande täitmise kompetentsi. Ehk teisipidi öeldes, kui
ülesande kohalikkust ei tuvastata, siis on tegemist riikliku ülesandega (kahtluste korral
74
Erakorraliste ülesannete täitmise puhul võib olla tegemist riikliku ülesandega, kui nt ülesannet tuleb ajaliselt
piiritletud osutada väga laiale isikute ringile, kes ei ole konkreetse KOVi rahvastikuregistrijärgsed elanikud.
Erakorraliseks ei saa lugeda aga olukorda, kui mingil perioodil tuleb ülesannet täita tavapärasest suuremas mahus,
nt lumerikkal talvel KOV suurenenud teehoolduse koormus kohalikel teedel.
39
on tegemist KOV ülesandega). Sellise seisukoha omaksvõtule suunab ka EKOH artikli
4 lõikest 3 tulev subsidiaarsuse printsiip: ülesandeid täidetakse inimesele kõige lähemal
seisval avaliku võimu tasandil, kus see on ülesannete iseloomu, ulatust ning täitmise
tõhususe nõuet arvestades kõige sobivam.75
• Arvestada tuleb ülesande iseloomust ja ülesande täitmiseks vajalikest tegevuste ja
toimingute kogumist tulenevat „optimaalset“ haldusüksuse (riik, KOV) või
haldusasutuse suurust. Selle põhjal arvestatakse kui suurele isikute ringile ülesanne
suunatud on ja seeläbi tehakse järeldus, kas ülesanne tuleb täita kohaliku omavalitsuse
või riigi poolt.
• Kui eelnevatest piiritlemisviisidest ei ole abi, tuleks pöörduda ülesande traditsioonilise
kuuluvuse määratlemise poole ning vaadelda, millise haldusekandja kompetentsi
ülesande lahendamine traditsiooniliselt kuulunud on ja millised on olnud ajaloolised
suundumused.
• Tuleb silmas pidada, et ülesande määratlemine KOV olemusliku ülesandena või KOV
täidetava riikliku ülesandena peab lähtuma sealjuures vajadusest tagada vahendite
säästlik ja efektiivne kasutus. Näiteks, kui riigil on vastavas valdkonnas juba
kompetentsid ja spetsialistid olemas, siis puudub mõistlik vajadus ülesande KOV täita
andmiseks.
Omavalitsuslike ja riiklike ülesannete piiritlemiseks tuleb rakendada mitmeid kriteeriume, sest
neist vaid üheainsa aluseksvõtmine võib viia ebamõistliku tulemuseni. Juhtudel, kus riik on
KOVile avaliku ülesande täitmise kohustuslikuks teinud seadusega, jättes seejuures
määratlemata, et tegu on riikliku ülesandega, kuid ülesande puhul tekib kahtlus selle kohalikus
iseloomus, siis tuleb välja selgitada, kumb huvi – riigi või KOVi oma – antud juhul domineerib.
Teiste sõnadega, tuleb tuvastada, millise avaliku võimu tasandi institutsiooni pädevus on
vastava küsimusega enam seotud ehk asjaomasem (asjaomasuse ülekaal). Üks aspekt, mida
seejuures tuleb arvestada, on KOVi haldussuutlikkus – asjaomane vald või linn peab suutma
küsimust nõuetekohaselt ja kohalike elanike huvidele vastavalt lahendada (sotsiaalabi, hariduse
ja tervishoiu riiklik miinimumstandard). Küsimuste olemusliku kuuluvuse kindlaksmääramisel
tuleb silmas pidada, et KOVidel on õigus kohaliku elu küsimuste lahendamiseks omavahel
koopereeruda (PS § 159).
Kuna praktika on näidanud, et järjest enam on levinud riigi ja KOV segapädevuses olevad
ülesanded ja ülesannete piiritlemine selle olemuse järgi on keerukas, siis pakutakse eelnõuga
välja KOKS § 65 täiendamine lõikega 5, millega lisatakse riigi ja KOV üleriigilise liidu iga-
aastaste läbirääkimiste teemade hulka ka KOV ülesannete omavalitsusliku või riikliku olemuse
määratlemine koos rahastamises kokkuleppimisega. RES § 46 lõige 2 punkt 3 jääb jätkuvalt
kehtima, mille järgi eelarveläbirääkimistel lepitakse kokku KOVile seadusega pandud riiklike
ülesannete kulude katmise põhimõtted. Kuna ülesande riiklik olemus tuleb selgelt seaduses ära
märkida, siis eeldab mõni seni olemuselt omavalitsuslikuks peetud ülesande muutmine
riiklikuks vastavat analüüsi seaduseelnõu seletuskirjas ja vastava seadusemuudatuse tegemist.
Seega ei saa olla tegemist pelgalt läbirääkimiste töörühma poolse soovitusega, vaid muudatused
peavad läbima seadusloomeprotsessi. Ülesande saab riiklikuks lugeda lõplikult vaid Riigikogu,
kes võtab vastu ka riigieelarve.
KOV-riigi segapädevuses oleva ülesande puhul peab riik tagama KOVile ülesande täitmiseks
samuti piisava rahastuse, kuid ei pea ülesannet lugema tingimata riiklikuks.
Tegemist on igakordse kaalumisega, kus õigusloojal tuleb hinnata ka muid ülesande olemuse
määramise kriteeriumeid. Seetõttu sõnastataksegi KOKS § 6 lõige 41 selliselt, et annaks laia
75
PS kommenteeritud väljaande § 154 kommentaar 8: https://pohiseadus.ee/sisu/3639/paragrahv_154.
40
kaalutlusruumi, kasutades sõnastust, et üldjuhul on kohaliku omavalitsuse riiklikud kohustused
sellised ülesanded, mille täitmise sisu ja kord tuleneb seadusest selliselt, et KOVile ei jää õigust
otsustada ülesande täpsema rakendamise ja menetluse üle ning ta kohustub ülesannet täitma ka
teiste KOVide elanike huvides.
Sõna „üldjuhul“ on KOKS § 6 uue lõike 41 tekstis kasutatud sihilikult, kuna võib olla ka
olemuselt omavalitsuslikke ülesandeid, mille puhul tulenevalt avalikust huvist või vajadusest
tuleb luua KOV välispädevust reguleerivate küsimuste ühetaolise kohaldamise huvides selged
ja detailsed menetlusnõuded, näiteks planeerimismenetluses. Seega ei saa juhul, kui ülesandega
on KOVide enesekorraldusõigust nt ülesande täitmise menetlusnõuete osas piiratud, teha kohe
automaatset järeldust, et tegemist ei saa olla sel juhul olemuselt omavalitsusliku ülesandega.
Ka riigikaitseülesanded, evakuatsiooniga seonduvad ülesanded võivad olla olemuselt
omavalitsuslikud, kuigi nende puhul on vaieldamatult tegemist erakorralise ülesandega, mis
õigustab ka seadusega detailsemate menetlusnõuete ette kirjutamise, et KOVidel oleks täpselt
teada, milline on nendelt oodatav roll. Seetõttu ei saa alati ka järeldada, et kui KOVile on
seadusega antud ülesande täitmiseks täpsem menetluskord, siis on tingimata tegemist olemuselt
riikliku ülesandega. Üldreeglina see aga viitab võimalikule ülesande riiklikule olemusele,
seetõttu peab eelnõu tekstis jääma üldistus „üldjuhul“.
HÕNTE § 6 lõige 2 näeb samuti ette, et riikliku ülesande olemus avatakse KOKSis (konkreetne
valdkondlik ülesanne aga sätestatakse eriseaduses): kohaliku omavalitsuse üksusele kohustuse
kavandamisel tuleb eelnõus nimetada, kas kohustus on kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse tähenduses kohaliku omavalitsuse üksusele seadusega pandav riiklik kohustus, millega
seotud kulud kaetakse eraldistega riigieelarvest.
Arvestades eeltoodud Riigikohtu 16.03.2010 lahendi 3-4-1-8-09 seisukohti ja senist HÕNTE
rakenduspraktikat KOVidele riiklike ülesannete panemisel, lisatakse KOKS § 6 (täiendamine
lõikega 41 ja lõike 5 muutmine) sätted, milles määratletakse KOV riiklike ülesannete täitmise
peamised olemuslikud tunnused, mis aitavad õigusloojal KOVile uute ülesannete panekul või
olemasolevate muutmisel selle olemust senisest paremini hinnata. Õigusselguse huvides
lisatakse nõue, et seadusega KOVile riikliku ülesande täitmiseks andmisel tuleb märkida
seaduses, et tegemist on omavalitsusüksuse täidetava riikliku ülesandega, lisaks HÕNTEle ka
KOKSi. See aitab tagada, et KOVile riikliku ülesande täitmise kulud täies mahus hüvitatakse,
mis on nõutav ka PS § 154 lõike 2 järgi (seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike
kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest).
Kui seaduses ei ole selgelt öeldud, et seadusega pandud KOV täidetav ülesanne on riiklik
kohustus, siis kehtib vaikimisi eeldus, et tegemist on olemuselt omavalitsusliku ülesandega.
Seaduses KOVile kohustusliku ülesande panemine ei muuda ülesannet riiklikuks. Kohustuslik
ülesanne omakorda tähendab, et seadusandja on pidanud vajalikuks sätestada, milliste
olemuselt omavalitsuslike ülesannete puhul tuleks neid täita kõikjal üle riigi ja leidnud, et
selleks on sobivam KOV tasand.
Kohustuslike ja vabatahtlike KOV ülesannete täitmiseks peab olema riigieelarvest eraldatud
piisavalt vahendeid KOV tulubaasi. Uute ülesannete panekul tuleb eelarveläbirääkimistel
kokku leppida, millised on vajaminevad lisavahendid ülesande täitmiseks. See ei tähenda, et
vahendid tuleks KOVidele eraldada sihtotstarbeliselt ja need peavad arvestama igas KOVis
ülesande täitmiseks täpselt kuluvat rahasummat - piisab sellest, kui KOVide tulubaas katab
ülesande täitmise üldised kulud. KOV täidetavate riiklike ülesannete puhul on aga erisus – need
41
kulud tuleb KOVidele katta täies mahus (kas täpse kuluarvestusmudeli alusel, nt tunni- ja nn
tükihinna alusel, riigile esitatavate arvete alusel vms)76.
Seni on riiklikeks KOV täidetavateks ülesanneteks loetud näiteks perekonnaseisutoimingute
seadusest tulenevad ülesanded, mida KOV täidab ka teiste KOV elanike eest.
Avaliku teenuse puhul on inimestel peamine huvi, et need oleksid kvaliteetsed ja kättesaadavad.
Inimese kui teenuse saaja ehk põhiõiguse kandja seisukohalt ei ole oluline, kas tegemist on
konkreetsel juhul olemuselt omavalitsusliku või riikliku ülesandega. Samuti ei hooli inimene
üldjuhul sellest, kes tema murega haldusorganisatsioonis tegeleb – kas see on riik, kohalik
omavalitsus või mõni muu haldusekandja; kas tegu on valitsusasutuse, hallatava asutuse või
mõne muu organiga.77
Küsimus sellest, kes on asjaomane asutus, tuleb teadvustamisele alles siis, kui inimesel on vaja
toetust, teenust, selgitust, luba vms. Küsimuse lahendamine taandub hindamisele, millisel
tasandil on asjakohast ülesannet täita kõige tõhusam ja otstarbekam. Subsidiaarsus- ehk
lähimuspõhimõte panustab sellele, et tuumakam osa avaliku võimu ülesannetest tuleb täita
KOV tasandil.
Eelnõu § 1 punktis 18 nähakse ette KOKS § 61 muudatused, mis puudutavad KOV
kohustuslikus koostöös täidetavaid ülesandeid.
KOKS § 61 lõike 1 muudatuses täpsustatakse, et KOVide ühisülesandena maakonna arengu
kavandamisel tuleb näha ette ka võimalikud ettevõtluskeskkonda suunavad meetmed.
Ettevõtluskeskkonna arengu pikaajalised suundumused ja vajadused tuleb esitada ka maakonna
arengustrateegias (KOKS § 373 lõike 3 sõnastusmuudatus). Praktikas on kehtivates maakonna
arengustrateegiates ettevõtluskeskkonna arenguid analüüsitud ja piirkondade vajadusi
kaardistatud.
Valitsuskabineti 13.05.2021. a nõupidamisel käsitletud teema „Analüüsist ja ettepanekutest
kohalike omavalitsuste ülesannete ja rahastamise ülevaatamiseks, suurendades omavalitsuste
rolli detsentraliseerimise ja piirkondliku koostöö edendamise kaudu“ memorandumis osundati,
et tulevikus ees seisvate väljakutsete lahendamisel peab KOVide roll suurenema.
Tulevikulahendused peavad olema piirkonna erisustest lähtuvalt inimeste ja ettevõtete huve ja
vajadusi arvestavad ja agiilsed. Siht tuleb võtta sellele, et KOVidest kujuneksid kohaliku elu-
ja ettevõtluskeskkonna arengu peamised suunajad. See tähendab, et lahendused on lokaalsed ja
riik toetab KOVe valdkonna strateegilise suunamisega, ressursside ja parimate praktikate ning
nõustamisega. Piirkondlik heaolu sõltub suurel määral töökohtade olemasolust ja nende
tootlikkusest, sest sellega kaasnev suurem maksulaekumine võimaldab pakkuda paremat
elukeskkonda ja kvaliteetsemaid omavalitsuslikke teenuseid.
KOVidel on tähtis roll kujundamaks ettevõtjate jaoks sobiv ettevõtluskeskkond nii piirkondliku
arengu suunamise, info ja teadmiste vahetuseks suhtlusvõrgustike töös hoidmise, piirkonna
mainekujunduse kui ka otseste teenuste kaudu (nt uute tööstusalade rajamine). KOV
76
RES § 51 lõigete 1–3 järgi on - KOVile seadusega pandud riikliku ülesande kulude katmise aluseks keskmine
arvutatud kulu või tegelik kulu. Kui riikliku ülesande kulud kaetakse seaduses sätestatud arvnäitajate alusel,
määratakse keskmise kulu arvutamise põhimõtted või tegeliku kulu hüvitamise põhimõtted RES § 48 lõikes 4
nimetatud määruses (Vabariigi Valitsuse kehtestatavas toetusfondi jaotamise ja kasutamise tingimustes ja
korras).Kui riikliku ülesande kulud kaetakse ministeeriumi eelarvest juhtumipõhiselt, kehtestab minister
määrusega: 1) riikliku ülesande kulude katmise keskmise kulu arvutamise või tegeliku kulu hüvitamise
põhimõtted; 2) kulude katmise taotluse esitamise ja menetlemise korra.
77
Külli Taro, Nele Parrest. Valikud Eesti haldusorganisatsiooni loomisel. Juridica 2014, 10, lk 715.
42
ettevõtjasõbralikkus loob eeldusi investeeringuteks ja uuteks töökohtadeks ning aitab kaasa
ettevõtjate ja kogukondade paremale dialoogile. Töökohad mõjuvad soodsalt ka asustusele ja
pidurdavad elanike arvu vähenemist.
Empiirilised uuringud näitavad, et mida rohkem KOVide tuludest laekub kohalikust
ettevõtlusest, seda rohkem nad pingutavad piirkondliku arengu edendamisega. Erinevatest
uuringutest ja raportitest78 on tulnud ka välja, et KOVid panustavad ettevõtluskeskkonda
ebaühtlaselt. Esineb palju positiivseid praktikaid, kuid ettevõtluskeskkonna arendamine ei ole
üldreeglina süsteemne ning tervikpildina läbimõeldud. Seega on oluline, et omavalitsusjuhid
(sh volikogu liikmed) tähtsustaksid ettevõtluskeskkonna arendamist.
Tegemist ei ole KOVidele antava uue ülesandega. Ühel või teisel moel on enamik KOVe
praktikas kaasa aidanud kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamisele.
Valitsuskabinetis arutati 11. novembril 2021. a teemal „Analüüsist ja ettepanekutest kohaliku
tasandi võimekuse ja motivatsiooni suurendamiseks ettevõtluse arendamisega tegelemisel“.
Memorandumis leiti, et ettevõtluskeskkonna arendamisel peaks juhinduma järgmistest
põhimõtetest:
1. KOVid peavad nii keskpika perioodi arengu kavandamisel kui ka igapäevaste otsuste
tegemisel arvestama sellega, kuidas otsused mõjutavad ettevõtluskeskkonda.
2. KOVide roll on eelkõige haridussüsteemis ette valmistada tööjõudu, pakkuda korras
taristut, ladusaid teenuseid ja suhtlemisvõrgustikku, et uued töökohad saaksid tekkida,
uued ideed ettevõtete tootlikkuse tõusuks saaks väljundi. Ettevõtjate jaoks peab KOViga
suhtlemine olema minimaalselt bürokraatlik.
3. Riigi roll on valdkonna strateegiline suunamine, KOVide nõustamine ja juhendamine,
KOVide ettevõtluse arengu seire ja olukorra analüüs. KOVide roll on igapäevaste
lahenduste väljapakkumine.
4. Ettevõtjatele antavad toetused jm finantsinstrumendid on eelkõige riigi ülesanne, sest
eeldavad keerukamaid kompetentse. KOVid saavad kaasa aidata, et ettevõtjatel oleks
riigi bürokraatias lihtsam orienteeruda79.
5. Ettevõtluskeskkonna mõjus edendamine eeldab mastaapi ning selleks on vajalik
maakondlikul või regionaalsel tasandil riigi ja KOVide vaheline ning ka KOVide
omavaheline tihe koostöö.
6. KOV eelarve kujunemise põhimõtted peavad toetama KOVide motivatsiooni tegeleda
ettevõtluskeskkonna edendamisega nii kohalikul kui maakondlikul/regionaalsel tasandil
(üks lahendus oleks nt juriidilise isiku tulumaksu vahendite ümberjaotus KOVide vahel
töökohtade arvu alusel).
Lisaks kohendatakse eelnõuga ka KOKS § 61 lõike 1 sätte sõnastust keeleliselt – maakonna
arengu elluviimise asemel räägitakse arengu strateegiate elluviimisest.
KOKS § 61 lõigete 2, 3 ja 6 muudatused on tehnilised. Lõigetes 2, 3 ja 6 asendatakse termin
„kohaliku omavalitsuse üksuse” lühendiga „omavalitsusüksus”. Lõikes 3 muudetakse viidet.
Tegemist on EKI ettepanekuga tagada sõnastuses keeleline selgus.
KOKS § 61 lõikest 31 jäetakse välja jutumärkides lauseosa, et RES § 531 lõike 1 alusel
kehtestatud regionaalarengu toetusprogrammi elluviimisega seotud haldusülesande saab
78
Riigikontrolli audit „Kohalike omavalitsuste roll ettevõtluse edendamisel“ (2020); OÜ Geomedia uuring
„Kohaliku omavalitsuse kasu ettevõtlust ja ettevõtluskeskkonda arendavatest teguritest“ (2020), Fiscal
Decentralisation and Regional Disparities, OECD 2016.
79
KOVid saaksid sellist teenust osutada omavahenditest maakondlike arenduskeskuste (MAKid) kaudu.
43
maakonna koostööorganile anda vaid „ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt“. RES §
531 lõike 1 volitusnorm, mis näeb ette aluse riigisiseste ministri määrusega kehtestatavate
toetusprogrammide kehtestamiseks ja toetuse jagamiseks, nõuab juba seda, et toetusi antaks
vaid ministeeriumi valitsemisala vahenditest.
Samuti jäetakse eelnõuga lõikest 31 välja viimane lause, mis sätestab, et halduslepingu
sõlmimisele, millega volitatakse kohaliku omavalitsuse üksuste koostööorganit riigi
haldusülesannet täitma, ei kohaldata HKTS § 13 lõiget 1. Viide HKTS § 13 lõike 1 välistusele
lisatakse eelnevasse lausesse. Muudatuse eesmärk on vältida kohaldamisele mittekuuluvatele
HKTSi sätetele viitamist kahes eri lauses.
Eelnõu § 1 punkt 19 on tehniline muudatus. Selles nimetatakse KOKS sätted, milles
asendatakse sõnad „kohaliku omavalitsuse üksus“ läbivalt lühendiga „omavalitsusüksus“.
Vastavad muudatused tehakse KOKS 61 lõikes 6, § 18 lõike 1 punktis 11, § 35 lõigetes 41 ja 42,
§ 373 lõigetes 4, 9 ja 11, § 374 lõigetes 2, 3 ja 6, § 45 lõikes 6, § 481 lõikes 8, § 52 lõike 1 punktis
11, § 56 lõikes 1, § 57 lõikes 11, § 621 lõigetes 3–5, § 622 lõikes 1, lõike 2 punktides 1 ja 2, lõike
3 punktis 1 ja lõikes 4, § 623 lõikes 6, § 66 pealkirjas ning § 704 lõike 11 esimeses lauses.
Eelnõu § 1 punktid 20–25 näevad ette muudatused KOKS §-s 7, mis reguleerib volikogu ja
valitsuse õigusaktidega seonduvat.
Eelnõuga kavandatakse koondada KOKS §i 7 kokku seni kolmes eri paragrahvis olevad KOV
õigusaktidele kohalduvad nõuded. Kehtiv KOKS sätestab §-s 7 KOV organite – volikogu ja
valitsus - õigusaktide liigid ja neile kohalduvad HÕNTE nõuded, millest KOVid võivad teha
volikogu kehtestatud õigusaktiga erisusi. § 23 reguleerib volikogu õigusaktidele kohalduvaid
nõudeid ja nende jõustumist, § 31 reguleerib valitsuse määrustele ja korraldustele kohalduvaid
nõudeid. Puudub vajadus hoida KOV organite õigusakte käsitlevaid norme eraldi peatükkides,
seetõttu viiakse senised § 23 ja 31 regulatsioonid keskselt üle §-i 7 (täiendavad lõiked 6–10).
Volikogul ja valitsusel on õigus üldaktidena vastu võtta määrusi (KOKS § 7 lõige 1);
üksikaktidena volikogul otsuseid ja valitsusel korraldusi. KOV organid annavad
enesekorraldusõiguse raames praeter legem-määrusi ehk statuute, mis on oma õigusjõult
võrdsed riigi keskhaldusorganite määrustega. Õigustloovaid akte ehk määramata isikute ringile
õigusi ja kohustusi loovaid eksternset mõju omavaid akte ükski teine KOV asutus ega tööorgan
anda ei saa.
Küll aga on KOVis haldusesiseselt õigus anda ka teistel organitel ja isikutel üksikakte. Nimelt
KOKS § 50 lõike 1 punkti 3 kohaselt on vallavanemal ja linnapeal õigus anda valla- või
linnavalitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning valla- või
linnavalitsuse ning tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. Osavalla- või
linnaosakogu võib oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks vastu võtta otsuseid (KOKS §
57 lõige 41). Osavalla või linnaosa vanem võib oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks
anda üksikaktina korraldusi ja osavalla või linnaosa valitsuse sisemise töö korraldamiseks
käskkirju (KOKS § 57 lõige 5). Haldusmenetluses on haldusorgani (KOVi, valitsuse kui
ametiasutuse) sisepädevuse jaotamise (HMS § 8 lõige 2) tulemusel võimalikud ka valla- või
linnavalitsuse komisjonide, valitsuse struktuuriüksuste, konkreetsete ametiisikute jt kehtestatud
muude nimetustega haldusaktid (HMS § 51 lõiked 1 ja 2).
KOKS § 7 täiendatakse lõikega 11, millega sätestatakse KOKSis seni kohtupraktikas esitatud
seisukoht, et KOV volikogu võib määruses seada põhjendatud juhul ka minimaalseid isikute
põhiõiguste ja -vabaduste riiveid, isegi kui seaduses ei ole selleks antud täpset, selget ja piirangu
intensiivsusega vastavuses olevat volitusnormi. Kui senise kohtupraktika järgi peab nende
44
piirangute seadmine tulenema üksikasjalikult seadusest, kus peab kirjas olema ka selge volitus
põhiõiguse piiramiseks ja selle piirid (ning piirangud peavad olema asjakohased ja kooskõlas
selle eesmärgiga, mida määrus avalikes huvides taotleb), siis seadusemuudatusega asendatakse
seadusest tulenev üksikasjaliku volitusnormi nõue nõudega arvestada vastavat küsimust
reguleerivast seadusest tulenevate nõuetega.
Oluline on, et väheintensiivseid põhiõiguste piiranguid saab volikogu oma määrusega seada
vaid erandlikel juhtudel, kui riivel on legitiimne eesmärk ja riive on proportsionaalne
eesmärgiga, mida määrus avalikes huvides taotleb. Põhiõiguste riivete seadmist tuleb
igakülgselt volikogu määruse seletuskirjas põhjendada. See on abiks ka võimalike
kohtuvaidluste korral, mille puhul saab viidata seletuskirjas esitatud põhjendustele ja
kaalutlustele.
PS § 3 lõike 1 esimese lause järgi teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega
kooskõlas olevate seaduste alusel. Selles PS sättes on väljendatud üldise seadusereservatsiooni
põhimõte, mis lubab põhiõigusi piirata üksnes seaduslikul alusel. Sealjuures tuleb arvestada, et
demokraatlikus riigis peab kõik põhiõiguste realiseerimise seisukohalt olulised otsused
langetama seadusandja. Siiski võib vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid kehtestada
täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega.80
Sellest tulenevalt peab seadus olema seda üksikasjalikum, mida intensiivsem on selles
sätestatud meetmega kaasneda võiv põhiõiguste riive. Riigikohus on varasemalt jaatanud
võimalust sätestada väheintensiivseid põhiõiguste piiranguid siiski ka kohaliku omavalitsuse
volikogul määrusega.81
Uue lõike kohaselt ei saa KOV volikogu oma määruses põhiõiguste piirangute seadmisel
sätestada kitsendusi, kui seadus annab isikutele antud küsimuses suuremad õigused. Näiteks ei
saa KOV teabevaldajana piirata meelevaldselt teabenõudja soovil talle avaliku teabe
kättesaadavaks tegemise viise, mis on sätestatud AvTSis. Riigikohus leidis nimelt 2. novembri
2021. aasta põhiseaduslikkuse järelevalve lahendis 5-21-6,82 et põhiseaduse järgi korraldavad
kohalikud omavalitsused küll iseseisvalt kõiki kohaliku elu küsimusi, kuid ei tohi seejuures
minna vastuollu seadustega. Volikogu töökord, mis näeb ette teabe väljastamisel AvTSiga
võrreldes rangemad piirangud, rikub Riigikohtu hinnangul AvTSi, mille järgi tuleb teabenõue
täita teabenõudja soovitud viisil.
Samas leidis Riigikohus, et seaduses sätestamata küsimustes saab omavalitsus avalikule teabele
ligipääsu üle iseseisvalt otsustada. Kohus selgitas, et volikogu istungi salvestamine ja
80
Riigikohtu üldkogu 3. detsembri 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-41-06, punktid 21 ja 22.
81
Vt Riigikohtu üldkogu 21. veebruari 2017. a lahendit 3-3-1-48-16, p 58 ja 59: Kohalike maksude seadus ei
sätesta reklaamimaksu määra, selle sätestamise kriteeriume ega reklaamimaksu alam- või ülemmäära. KoMS §
10 lõige 4 jätab reklaamimaksu määra või diferentseeritud määrad linna- või vallavolikogu kehtestada. Üldkogu
leidis, et põhiseadus ei nõua reklaamimaksu määra, sh ülem- või alammäära, sätestamist seaduses, kuna
reklaamimaksuga kaasnev põhiõiguste riive ei ole intensiivne. Juhul kui mõnes omavalitsusüksuses kehtestatakse
liiga kõrge reklaamimaksu määr, on maksumaksjal võimalik loobuda seal reklaami paigaldamisest, ilma et see
kahjustaks tema olulisi õigushüvesid. Reklaami on võimalik avaldada siis teistes omavalitsusüksustes või
kasutades teisi reklaami avalikustamise võimalusi.
82
Riigikohus tunnistas põhiseadusevastaseks ja kehtetuks Kohtla-Järve Linnavolikogu töökorra sätte, mis ei
võimaldanud kodanikul saada koopiat volikogu istungi helisalvestisest. Kohtus arutusel olnud juhtum puudutas
kodaniku kaebust, milles sooviti saada koopiat Kohtla-Järve Linnavolikogu istungi helisalvestisest. Volikogu jättis
kodaniku teabenõude rahuldamata, sest nende töökord ei lubanud salvestisi kopeerida ega volikogu kantseleist
välja viia. Riigikohus tunnistas vaidlusaluse volikogu töökorra sätte AvTSiga vastuolus olevaks ja
põhiseadusevastaseks.
45
salvestisega tutvumine on iseenesest kohaliku elu küsimused, mida volikogu võib põhiseaduse
järgi ka otse, ilma seaduse vahenduseta reguleerida. Näiteks on volikogul võimalik ette näha,
et istungi salvestis väljastatakse teabenõudjale failijagamiskeskkonna kaudu, kuid eelnevalt
hinnatakse selle piiramatusse levikusse andmise põhjendatust, arvestades salvestiselt
äratuntavate inimeste õigust eraelu puutumatusele.83
Kui iga KOV kehtestatava eeskirja, nt lemmikloomade pidamise, heakorra-, kaevetööde- ja
kaubandustegevuse korraldamise eeskirjas ette nähtud väikseimgi kitsendus võib tõenäoliselt
riivata mõnda PSis sätestatud põhiõigust (näiteks ettevõtlusvabadust, omandiõigust, vaba
eneseteostust), ei ole neid kitsendusi võimalik seaduses ammendava detailsusega ette näha,
mida senine kohtupraktika on ette kirjutanud. Vastasel korral võidakse riivata ülemääraselt ka
KOVide enesekorraldusõigust näha oma haldusterritooriumil ette kohaliku elu küsimuste
lahendamiseks omal äranägemisel vajalikud reeglid.
Seni on ka KOVid oma kehtivates eeskirjades tegelikult näinud juba ette isikute põhiõiguste
riiveid. Seega eelnõuga pakutav sõnastus laiendab oluliselt senises kohtupraktikas sedastatut ja
aitab n-ö tagantjärele seadustada juba aastaid praktikas kasutatud lahenduse.
KOKS § 7 lõikest 31 jäetakse välja senine regulatsioon, mis näeb ette erisuse KOVide
ühisameti haldusakti kohaldamisel. Vastav norm viiakse üle KOKS § 621, et koondada
ühisametiga seonduvad sätted ühte peatükki. Kavandatava muudatusega lihtsustatakse EKI
ettepaneku alusel ka senist ühisameti õigusaktide kohaldamise regulatsiooni sõnastust (vt
KOKS § 621 lõikega 21 täiendamise selgitust). Vastav muudatus on tehniline.
Lõikesse 31 tõstetakse üle senine KOKS § 7 lõike 4 esimene lause, milles sätestatakse, et
volikogu ja valitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse
eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid (HÕNTE) erisustega, mis tulenevad KOV
õiguslikust seisundist. Tegemist on üsna umbmäärase sõnastusega, mille rakendamine on
tekitanud praktikas palju küsimusi.
KOVide praktika on siinkohal väga erinev. Mõned KOVid ei koosta üldse volikogu ja valitsuse
määruste eelnõudele seletuskirju. Selline seaduse tõlgendus on aga meelevaldne, sest kehtiv
KOKS sõnastus ei suuna KOVe HÕNTEt üldse järgima. Mõnedel KOVidel on seletuskirjad
koostatud vaid formaalsena, kuid selles ei ole toodud akti kehtestamise põhjendusi ega avatud
kaalutlusi, määruse jõustumisega kaasnevate mõjude hindamisest rääkimata. Et KOVide
õigusaktide kvaliteeti tõsta, tuleks KOVide puhul rakendada kõiki HÕNTEs Vabariigi
Valitsuse ja ministri määrustele kohalduvaid nõudeid, ega näha neist KOV tasandil ette
põhimõttelisi erisusi. On ka arusaamatu, mida mõeldakse erisustena, mis tulenevad KOV
õiguslikust seisundist. Vastav viide jäetakse eelnõuga seadusest välja.
Nõue võib mõnevõrra tõsta KOVide töökoormust, kuid oluline on, et kohalikul tasandil vastu
võetavad aktid oleks läbi kaalutud, välditaks kaalutlusvigu ja osataks arvestada nende
rakendamisega kaasnevaid mõjusid. Ka võimalike kohtuvaidluste tekkimisel on KOVidel endil
palju lihtsam tugineda seletuskirjas kirjeldatud akti põhjendustele ja kaalutlustele. Kokkuvõttes
võib muudatuse tulemusena positiivse mõjuna KOVides õigusaktide kvaliteet tõusta.
KOV organite määruste osas kohaldatakse sarnaselt ministri ja Vabariigi Valitsuse määrusega
HÕNTE 4. peatükki, sealhulgas § 63 nõudeid määruse eelnõu seletuskirjale. Seletuskirja
83
Vt eeskätt lahendi punktid 26 ja 31: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=5-21-6/13.
46
eesmärk on põhjendada eelnõu vastavust volitusnormile, eelnõu põhiseisukohti ja kaasnevaid
muudatusi ning anda ülevaade määruse mõjudest. Erinevalt ministri ja Vabariigi Valitsuse
määrustest ei pruugi aga olla vajadust määruse eelnõu teksti teiste asutustega kooskõlastada.
KOKS § 7 lõike 4 sõnastust muudetakse, jagades senise lõike kaheks eraldi sätteks, viies
esimese lause üle lõikesse 31. KOKS § 7 lõikesse 4 jääks alles vaid praegune teine lause, mis
sätestab, et volikogu võib kehtestada määrusega täpsema korra normitehniliste nõuete
rakendamiseks. Tegemist on normitehnilise muudatusega. HÕNTE § 11 lõike 4 järgi esitatakse
volitusnorm ühelauselises lõikes või volitusnormide loetelu puhul punktides. Kuivõrd KOVid
on antud sätte alusel oma kordasid kehtestanud, siis on järgitud, et seadusemuudatusega ei
muutuks volitusnormi asukoht.
KOKS § 7 täiendatakse lõikega 41, milles antakse volikogule õigus volitada valitsust
kehtestama valitsuse antavatele õigusaktidele esitatavad normitehnilised nõuded ja eelnõude
menetlemise täpsema korra. Sõnastuse eesmärk on KOV sisemise enesekorraldusõiguse
laiendamine KOV organite õigusaktide kehtestamise nõuete osas. Valitsus saab oma
õigusaktide menetlusnõuded muudatuse järgi vajadusel ka ise kehtestada.
KOKS § 7 lõikest 5 jäetakse välja tehniline kirjeldus, et volikogu ja valitsuse määrused
avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi
sisaldavate terviktekstidena. Riigi Teataja seaduse § 3 lõike 1 punktis 6 on vastav kohustus juba
sätestatud: Riigi Teatajas avaldatakse koos algtekstiga selle alusel koostatud kõiki muudatusi
sisaldavad õigusaktide ametlikud terviktekstid, sh valla- ja linnavolikogu ning valla- ja
linnavalitsuse määrus. KOKS § 7 lõike 5 sõnastusmuudatuse järgi avaldatakse KOV volikogu
ja valitsuse määrused Riigi Teataja seaduses sätestatud korras Riigi Teatajas.
KOKS § 7 täiendatakse lõigetega 6–10, mis sisaldavad seni eri paragrahvides (KOKS §-des
23 ja 31) volikogu ja valitsuse õigusaktide kohta kohalduvaid nõudeid. Senistes KOKS § 23 ja
31 sätetes sisaldunud nõudeid sisuliselt ei muudeta.
KOV organite õigusaktide jõustumine on sõnastatud analoogselt kehtiva seadusega. Eelnõus
sätestatakse, et määrus jõustub (mõeldud nii volikogu kui valitsuse määrust) üldises korras
kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat
jõustumise tähtpäeva (KOKS § 7 lõige 6) või ´arvestades muid HMS §-s 93 sätestatud erisusi.
Volikogu otsus ja valitsuse korraldus jõustuvad teatavakstegemisest, kui otsuses või
korralduses ei sätestata hilisemat akti jõustumise tähtpäeva (KOKS § 7 lõige 7).
KOKS § 7 lõikes 8 määratakse õigusaktidele allakirjutamiseks õigustatud isikud: volikogu
määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees. Valitsuse määrustele ja korraldustele
kirjutavad alla vallavanem või linnapea ja valla- või linnasekretär.
KOKS § 7 uued lõiked 9 ja 10 reguleerivad KOV üksikaktide ja istungite protokollide
avalikustamist ja õigusaktide ja protokollide eesti keeles vormistamise kohustust. Volikogu
otsused ja valitsuse korraldused ning istungite protokollid peavad olema kättesaadavad kõigile
isikutele. Volikogu ja valitsuse õigusaktid ning istungite protokollid vormistatakse eesti keeles.
Omavalitsusüksustes, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võidakse volikogu
istungite protokollid tõlkida ka selle omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava
vähemusrahvuse keelde.
47
Justiitsministeerium esitas 2021. a lõpus eelnõude infosüsteemi kooskõlastusringile
haldusmenetluse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu84, mis näeb ette võimaluse automaatsete haldusaktide andmiseks ja menetlustoimingute
sooritamiseks. Automaatse haldusakti või muu dokumendi või automaatse toimingu all
peetakse eelnõus silmas haldustegevusi, mis sooritatakse infosüsteemi vahendusel ilma
haldusorgani nimel tegutseva isiku vahetu sekkumiseta. Lisaks automaatsele haldusaktile on
eelnõu seletuskirja kohaselt põhimõtteliselt võimalik rakendada ka automaatseid
menetlustoiminguid (näiteks kutse, tähtaja pikendamine, puuduste kõrvaldamiseks tähtaja
andmine vms). Kõne alla tulevad ka automaatsed toimingud, näiteks haldusakti taotluse läbi
vaatamata jätmise otsus, aga ka automaatselt mingi reaaltoimingu (näiteks raha maksmine)
sooritamine. Eelnõus nähakse ette, et haldusakti võib anda automaatselt, kui haldusakti andmise
õiguslik alus ei sisalda määratlemata õigusmõisteid ega haldusorgani kaalutlusõigust ja kui
automaatse haldusakti andmise õigus on sätestatud seaduses.
Edaspidi on võimalik seega ka KOVil anda automaatseid haldusakte, kui konkreetse valdkonna
seadusandluses see võimalus sätestatakse ja kasutatavad infosüsteemid seda võimaldavad.
Eelnõu § 1 punktid 26–28 käsitlevad KOKS § 8 ehk valla või linna põhimääruses
reguleeritavate küsimuste täpsustamist. Üldine eelnõuga võetud suund on seaduses dubleerivate
volitusnormide ja valla või linna põhimääruses kohustuslikuna sätestatavate küsimuste hulga
vähendamine. Valla või linna põhimäärus peab sisaldama KOV toimimise kõige olulisemaid
küsimusi. Igasugused täpsemad menetluskorrad KOV töö korraldamiseks peaksid olema
lahendatud muude volikogu ja valitsuse õigusaktidega.
KOKS § 8 lõike 1 punkti 1 muudatus on sõnastuslik-tehniline. Punkt sisaldab loetelu, mis
peab valla või linna põhimääruses sisalduma. Sättest puudub sidesõna „ning” volikogu esimehe
ja aseesimehe regulatsiooni nõude ja teiselt poolt volikogu komisjonide moodustamist
käsitlevate sätete vahel. Kuna KOKS § 47 lõike 2 muudatuse järgi ei pea enam valla või linna
põhimääruses reguleerima komisjoni moodustamise aluseid, vaid seda võib teha ka muu
volikogu õigusaktiga, siis asendatakse KOKS § 8 lõike 1 punktis 1 sõnastus „komisjoni
moodustamise kord, õigused ja kohustused“ sõnastusega, mille järgi tuleb valla või linna
põhimääruses edaspidi sätestada komisjonide moodustamise üldised põhimõtted ja pädevus.
KOKS § 8 lõike 1 punktist 5 jäetakse põhimääruse kohustusliku osana välja valla või linna
arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldiste
põhimõtete kehtestamine. KOKS § 372 lõike 1 järgi kehtestab valla- või linnavolikogu
määrusega arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra ning kohaliku omavalitsuse
üksuse finantsjuhtimise seaduse mõistes kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuvatele üksustele
korra ja tähtajad eelarvestrateegia koostamiseks vajaliku informatsiooni esitamiseks. Puudub
vajadus dubleerivalt samu küsimusi osaliselt reguleerida lisaks ka valla või linna põhimääruses.
KOKS § 8 lõike 1 punkti 5 lisatakse põhimääruse kohustusliku osana KOVi esindamise korra
kehtestamine. Säte on seotud KOKS § 10 uue sõnastusega lõikes 2, mille järgi esindavad KOVi
seaduste ja valla või linna põhimääruse alusel oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees,
valitsus ning vallavanem või linnapea või nende volitatud esindajad.
KOKS § 8 lõike 1 punktis 6 jäetakse välja põhimääruse osana KOV õigusaktide jõustumise
täpsema korra kehtestamine. Vastavad sätted sisalduvad juba KOKS §-s 7. Alles jääb sättesse
84
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/865ce6fc-6e5f-45f3-afab-f563546a3210.
48
aga KOV õigusaktide vastuvõtmise ja avalikustamise täpsem kord. Põhimääruses võib ka
sätestada, et õigusaktide vastuvõtmist reguleeritakse KOKS § 7 lõike 4 alusel kehtestatavas
korras.
KOKS § 8 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks. KOKS § 481 lõike 3 muudatusega nähakse ette
kohustus sätestada volikogu õigusaktiga siseauditeerimise kord. Kehtiva seaduse § 8 lõike 11
järgi nähakse põhimääruses siseauditeerimise üldine töökorraldus ette vaid juhul, kui KOV
kavandab moodustada siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks vastava
ametikoha või struktuuriüksuse. Siseauditeerimine on vajalik siiski ka juhul, kui KOV ei ole
oma koosseisus moodustanud siseaudiitori ametikohta või vastavat struktuuriüksust. KOV saab
siseauditeerimise tellida ka teenusena sisse. Seadusemuudatusega kavandatakse edaspidi nõuda
vähemalt kord iga nelja aasta tagant ka sisekontrollisüsteemi toimivuse osas siseauditeerimise
läbiviimist. Vt täpsemalt KOKS § 481 muutmise selgitusi.
Eelnõu § 1 punkt 29 käsitleb KOKS § 10 muutmist (vald ja linn avalik-õigusliku juriidilise
isikuna).
KOKS § 10 lõige 1 muudetakse kaheks eraldi sätteks, jättes lõikesse 1 selgituse, et nii vald kui
linn (omavalitsusüksusena) on õigusaktide alusel tegutsev avalik-õiguslik juriidiline isik.
Lauset täiendatakse selgitusega, et KOV tegutseb EKOH, käesoleva seaduse, teiste seaduste,
oma põhimääruse ja muude õigusaktide alusel. Muudatusega konstateeritakse, et KOV
tegevuse piirid seatakse seadusega. Kuivõrd nii EKOH (artikkel 3 lõige 1, artikkel 4 lõige 1)85
kui ka PS (154 lõige 1 ja lõike 2 teine lause)86 sätestavad KOV tegutsemise iseseisvalt seaduste
alusel, siis ei kitsendata täiendusega KOVi enesekorraldusõigust, kuid viidatakse KOV
tegevuses legaalsuse põhimõtte järgimise kohustusele.
Lõike 1 senine lauseosa, mis räägib KOVi esindamisest, tõstetakse ümber § 10 lõikesse 2.
KOVi esindamise täpsem kord sätestatakse valla või linna põhimääruses. Sätte sõnastust
sisuliselt ei muudeta, selle järgi võivad KOVi esindada seaduste ja valla või linna põhimääruse
alusel oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valitsus ning vallavanem või linnapea
või nende volitatud esindajad. Volikogu esimehe või vallavanema või linnapea äraolekul
loomulikult saab esindusülesandeid täita volikogu aseesimees või vallavanema või linnapea
asendaja.
Kehtiva KOKS § 10, mis paikneb KOKS üldsätete peatükis, kordab lõikes 2 üle KOKS § 5
lõike 1 regulatsiooni, mille kohaselt on vallal ja linnal iseseisev eelarve. Nimelt KOKS § 10
lõike 2 järgi on vallal ja linnal avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve,
arveldusarve pangas ja oma sümboolika. Kuivõrd KOV eelarvega seonduvat juba
reguleeritakse KOKS §-s 5 ja sümboolika osas on üldnõuded sätestatud samuti seaduse 1.
peatükis olevas §-s 14, jäetakse KOKS § 10 lõikest 2 välja ebavajalik dubleeriv regulatsioon.
85
EKOH § 3 lõige 1: Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja
kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. EKOH
§ 4 lõige 1: Kohalike võimuorganite põhivolitused ja -kohustused määratakse kindlaks põhiseaduse või
seadusandlusega. See tingimus ei välista aga kohalikele võimuorganitele erivolituste ja -kohustuste omistamist
vastavuses seadusandlusega.
86
PS § 154 lõige 1 ja lõike 2 esimene lause: Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud
omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult
seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega.
49
Eelnõu § 1 punktiga 30 tunnistatakse kehtetuks KOKS §-d 12 ja 13.
Kehtetuks tunnistatav KOKS § 12 reguleerib KOV õigust moodustada liite, ühisameteid ja –
asutusi. Muudatuse eesmärk on koondada KOVide koostööd reguleerivad sätted peatükkidesse
10 ja 101 (ptk 10 käsitleb laiemalt KOVide koostööd, sh KOVide ühisametite ja –asutuste
moodustamist ja KOVide rahvusvahelist koostööd, ptk 101 reguleerib KOV liitude tegevuse
aluseid). KOKS koostöövormide sätted nähakse ette KOKS §-s 62, omavalitsusliitude tegevust
reguleerib KOKS § 63 ja eelnõuga lisatavad KOKS §-d 631–637, ühisametite ja –asutuste
regulatsioon nähakse ette KOKS §-des 621–623.
Kehtetuks tunnistatava KOKS § 13 tekst viiakse samas sõnastuses üle KOKS § 624.
Muudatuse eesmärk on koondada erinevad KOVide koostööd reguleerivad sätted ühte peatükki
(ptk 10).
Eelnõu § 1 punktidega 31 ja 32 muudetakse KOKS §-s 14 sisalduvat KOV sümboolika
regulatsiooni.
KOKS § 14 sõnastuses tehakse terminoloogilised ja normitehnilised täpsustused.
Paragrahvi pealkirja lühendatakse ja sõnastatakse see üksikasjaliku sümbolite loetelu asemel
ümber : “Omavalitsusüksuse sümbolite kasutamine”.
KOV peamisteks sümboliteks on vapp ja lipp. Muude sümbolite kehtestamine on KOVidele
vabatahtlik. Lipp, vapp, aumärgid, ametirahad, aunimetused ja muud sarnased tunnused on
sümbolid, lisaks reguleeritakse sättes ka sümbolite kasutamise korda. Paragrahv hõlmab nii
KOV sümbolite väljatöötamist kui kasutamist.
KOKS § 14 lõike 1 sõnastust muudetakse ja sätestatakse, et KOVil võivad lisaks oma lipule,
vapile, aumärkidele, ametirahadele, aunimetustele olla ka muud sümbolid, mille kasutamise
kord nähakse ette valla või linna põhimääruses. Sõnastus viiakse kooskõlla KOKS § 8 lõike 1
punktiga 3, mille kohaselt tuleb põhimääruses sätestada ka valla või linna sümbolid ja nende
kasutamise kord. KOV lipu ja vapi osas kohaldatakse heraldikanõudeid.87
EKI sõnaveebi järgi on sümbol kokkuleppeline märk (nt tähed, number, kujund), mis
üldarusaadavalt viitab mingile suurusele, objektile, funktsioonile vms (nt P tähistab parkimist,
Mg magneesiumi, ▽ meessugu). Sümboolika aga tähistab sümbolite kasutamist (nt
dokumentidel, plakatitel, esemetel, näiteks maakonna sümboolika, rahvuslik sümboolika).88
KOKS § 14 lõike 4 muudatus on normitehniline. Mujal paragrahvis kasutatakse
“omavalitsusüksuse sümbolite” terminit, antud sättes aga “valla ja linna sümbolite” sõnastust.
Sõnastust ühtlustatakse.
Eelnõu § 1 punkt 33 käsitleb KOKS § 15 muutmist.
87
Täpsemalt saab heraldikanõuete kohaldamise kohta lugeda Riigikantselei veebilehelt:
https://vv.riigikantselei.ee/et/heraldikanouded.
88
https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/s%C3%BCmboolika/1.
50
KOKS § 15 lõige 2, mis dubleerib KOKSi järgnevaid sätteid (KOKS uus § 321), tunnistatakse
kehtetuks. Valla- või linnaelanike osalemist kohaliku omavalitsuse teostamises reguleerib
KOKSi 4. peatükk. Nimetatud peatükis sätestatakse õigusselguse huvides koos nii kohaliku
algatuse ja rahvaküsitluse läbiviimise menetlust kui ka kohalike elanike õigust saada teavet.
Kehtetuks tunnistatavas lõikes 2 nimetatud elanike küsitluste korraldamine on elanike
osalemine kohalikus omavalitsemises, mis on reguleeritud KOKS 4. peatükis. Lõige 2 sobib
sisult KOKS neljandasse peatükki. Kohaliku rahvaküsitluse läbiviimise menetlust reguleerib
KOKS 4. peatüki § 321. Vt ka selgitusi KOKS § 32 ja 321 muudatuste juures.
KOKS revisjoni käigus esitati ka ettepanekuid, et KOKS § 15 lõike 3, mis sätestab KOV õiguste
kohtuliku kaitse, kui ebavajaliku regulatsiooni võiks eelnõust välja jätta. Selle seisukohaga ei
saa aga nõustuda. Omavalitsusüksuse õiguste kaitse paragrahv on vaja säilitada seaduse
üldsätetes, kuna tegemist on KOV toimimise seisukohalt ühe olulise tagatisega. KOVide
õiguste kaitse tuleb küll erinevatest menetlusseadustikest, kuid KOV aluskorralduse seaduses
nende õiguste kaitse garantiide üldine ära märkimine aitab KOVidel tagada tõhusamalt oma
huve riigivõimu võimaliku ülemäärase sekkumise ja omavoli eest.
Õigusriigi aluspõhimõttest (PS § 3) tuleneb üldine nõue, et riik ei tohi võimu teostada
meelevaldselt. Seda kinnitab ka PS § 152 lg 2, mille kohaselt tunnistab Riigikohus kehtetuks
mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus PS sätte või mõttega.
KOV tagatise raames võib eristada järgmisi tasandeid:
1) õigussubjektsuse tagatis,
2) enesekorraldusõiguse tagatis,
3) finantstagatis,89
4) kohaliku eelarve iseseisvuse tagatis,
5) õiguste kaitse tagatis.
Õigussubjektsuse tagatis hõlmab:
1) KOV instituudi tagatise (PS § 154 lg 1) – keelu seadusandjale kaotada PSist madalamalseisva
aktiga KOV instituuti90;
2) KOVide liikide (vald ja linn) kaitse (PS § 155 lg 1);
3) KOVi piiratud individuaalse õigussubjektsuse tagatise (konkreetse KOVi õigused riigi poolt
tema haldusterritooriumi suuruse muutmisel või õigussubjektsuse lõpetamisel).
KOVile peab olema tagatud reaalne võimalus oma põhiseaduslike õiguste efektiivseks kaitseks.
KOVi põhiseaduslikke õigusi võivad riivata arvukad õigustloovad aktid ja haldusaktid. KOV
tagatise riive on põhiseaduspärane, kui vastuvõetud õigustloov akt või selle alusel antud
haldusakt on kehtestatud ettenähtud menetluskorras ja vormis pädeva organi poolt (formaalne
õiguspärasus) ning see kehtestati andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas
(sisuline e materiaalne õiguspärasus).
89
Finantstagatise (PS § 154 ja § 157 lõige 2, EKOH artikkel 9) alla kuuluvad õigused on suunatud
enesekorraldusõiguse kasutamiseks vajalike tingimuste loomisele, seondudes valdade ja linnade majandusliku
suutlikkusega täita avalikke ülesandeid (omavalitsuslikud ülesanded e kohaliku elu küsimused (PS § 154 lõige 1),
riiklikud ülesanded (PS § 154 lõige 2)) (RKPJKo 09.06.2009, 3-4-1-2-09, p 41; RKÜKo 16.03.2010, 3-4-1-8-09,
p 50). Võrreldes PS § 154 lõikes 1 sisalduva KOVi põhitagatisega – enesekorraldusõigusega – on finantstagatisega
seotud õigused siiski teisejärgulised (RKPJKo 09.06.2009, 3-4-1-2-09, p 43).
90
RKPJKo 20.12. 2016, 3-4-1-3-16, p 86.
51
KOV õiguste kaitse tagatise eesmärk on võimaldada KOVil vaidlustada oma põhiseaduslike
õiguste rikkumist (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses sätestatud korras).
Kuigi KOVile ei laiene tema suhetes riigiga PS § 15, ei tähenda see, et KOVi kaebeõigus riigi
vastu ei ole üldse PSiga kaitstud. RKHK on sedastanud, et kohtukaebeõigus on tuletatav KOVi
enesekorraldusõigusest ja on enesekorraldusõiguse teostamiseks vajalik siis, kui
enesekorraldusõiguse tagamiseks puudub muu tõhus menetlus.91
KOVide ja riigi vaheliste avalik-õiguslike vaidluste kohtulikuks lahendamiseks on kehtestatud
kaks kohtumenetluskorda – halduskohtumenetlus ja põhiseaduslikkuse järelevalve
kohtumenetlus.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses õigustloova akti põhiseaduslikkuse
järelevalve taotlus peab olema põhistatud ning selles tuleb märkida PS sätted või põhimõtted,
millele vaidlustatav õigustloov akt ei vasta. KOV ei saa tugineda PS §-le 15 (kuna ta ei ole
põhiõiguse kandja, vaid adressaat), ilma viitamata ühelegi KOKS 14. peatükist tuleneva KOV
õiguse riivele.92
Eelnõu § 1 punktid 34 ja 35 käsitlevad KOKS § 17 ehk volikogu liiget puudutavate sätete
muutmist.
KOKS § 17 lõikes 3 asendatakse sõna „hüvitus“ sõnaga „hüvitis“. Lõike kohaselt on volikogul
õigus otsustada, kas volikogu liikmele makstakse tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust
volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu
kehtestatud määras ja korras. Lõikes 3 nimetatud hüvituse maksmise aluseks on kuludokument.
Tasult, mida makstakse volikogu liikmele tööst osavõtu eest, tuleb maksta töötasu maksud
(sotsiaalmaks, pensionikindlustusmaks, tulumaks), v.a töötuskindlustusmaks.
Töötuskindlustuse seaduse mõttes ei ole KOV volikogu liige kindlustatu.
KOKSis on kasutusel nii hüvituse kui hüvitise mõiste, kusjuures nende mõistete sisuline
tähendus ei ole eristatav. Ka lingvistiliselt on sõnad “hüvitis” ja “hüvitus” samatähenduslikud.
Sõnade tähendused ÕS 2018 ja Eesti Keele Instituudi ühendsõnastiku 2021 alusel:
hüvitis - kahjutasu, kompensatsioon. Rahaline, aineline, moraalne hüvitis. Kellelegi
makstav rahasumma majandusliku kaotuse, varanduse vähenemise vm kahju eest.
Sünonüümid: hüvitus, kompensatsioon, tasu, vaevapalk, vaevatasu
hüvitus - kahju tasumine, heakstegemine. Kellelegi makstav rahasumma majandusliku
kaotuse, varanduse vähenemise vm kahju eest. Sünonüümid: hüvitis, kompensatsioon,
tasu, vaevapalk, vaevatasu.
Seepärast asendatakse eelnõuga KOKSis läbivalt sõna „hüvitus“ sõnaga „hüvitis“.
KOKS § 17 lõikes 3 sätestatakse, et volikogu liikmele võib maksta tasu ka volikogu
komisjonide ja muude töövormide töös osalemise eest. Praktikas on ka praegu volikogu
komisjonide töös osalemist volikogu liikmetele tasustatud, kuid õigusselguse huvides lisatakse
ka see norm KOKSi.
91
RKHKm 23.11.2010, 3-3-1-43-10, p 22.
92
Vaata täpsemalt PS kommentaare PS 14. peatüki osas: https://pohiseadus.ee/sisu/3672.
52
Kuna KOV saab oma töökorras täpsustada komisjonide moodustamise aluseid, siis on võimalik
volikogu moodustatud komisjonidesse (välja arvatud revisjonikomisjon) arvata ka
volikoguväliseid isikuid, kellele volikogu saab samuti ette näha hüvitise maksmise.
Lisaks täpsustatakse KOKS § 17 lõikes 3, et kui volikogu liige on oma volituste ajal Euroopa
Parlamendi või Riigikogu liige, ei maksta talle volikogu, sealhulgas volikogu moodustatud
komisjonide ja muude töövormide tööst osavõtu eest tasu. Parlamendi liikmete töö tasustamine
volikogus on praktikas tekitanud tõlgendusruumi. On kaheldud, kas „volikogu töös osalemine“
hõlmab vaid volikogu istungit või ka muid töövorme. Õigusselguse huvides lisatakse sättesse
laiendus, et tasu ei maksta parlamendi liikmetele ka muudes volikogu töövormides osalemise
eest.
KOKS § 17 lõiget 4 muudetakse selliselt, et volikogu otsusel võib lisaks volikogu esimehele
olla palgaline ka volikogu aseesimehe ametikoht. Otsus, kas volikogu esimehe või aseesimehe
või nende mõlema ametikoht on palgaline, peaks olema KOVide sisemise enesekorraldusõiguse
küsimus. Kehtiv seadus ei võimalda volikogu esimehel ja aseesimehel mõlemal palgaline olla.
Praktikas on siiski makstud sageli ka volikogu aseesimehele nn töötasu.
KOVidel on enesekorraldusõiguse põhimõttest tulenevalt õigus oma sisemised struktuurid ja
töökorraldus vastavalt kohalikele vajadustele ise sisustada ja otsustada. Valitud kohalike
esindajate töötingimused peavad võimaldama neil vabalt oma tööülesandeid täita (EKOH
artikkel 6 lõige 1 ja artikkel 7 lõige 1). Kuna haldusreformi elluviimise tulemusena on KOVide
võimekus üle Eesti suurenenud, on suurenenud ka KOVide enesekorraldusvõimekus, mistõttu
tuleks KOVidele oma sisemise elu korraldamiseks anda võrreldes kehtiva KOKSiga nn
vabamad käed.
Muudatus võib suurendada ka valitud esindajate motivatsiooni kohaliku elu küsimuste
korraldamiseks ja otsustamiseks.
Muudatuse rakendamisega võib kaasneda KOVides mõningane eelarvekulude tõus (eeldusel,
et volikogu aseesimeeste ametikoht muudetakse samuti palgaliseks). Konkreetsete tasude
kehtestamine on KOVide endi määrata. Volikogu aseesimehe tasu ei pea olema võrdväärne
volikogu esimehele makstava tasuga.
Lõikes 4 nähakse samuti ette, et volikogu palgalisele esimehele või palgalisele aseesimehele
üksikaktiga (volikogu otsus) makstava lisatasu, hüvitise või muu tasu või soodustuse maksmise
alus peab olema antud volikogu poolt vastuvõetud üldakti (volikogu määrus) alusel (mis
kehtestatakse KOKS § 22 lõike 1 punkti 22 alusel - volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu
eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvitise suuruse ja maksmise
korra kehtestamine). Oluline on, et tasustamise ja toetamise alused oleks kõigile volikogu
liikmetele arusaadavad ja ei tekitaks põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist oma volikogu liikme
mandaati teostama asunud isikutel. Hetkel on praktikas sageli erinevaid lisatasusid ja toetusi
makstud otsustuskorras, ilma et selleks oleks eelnevalt kehtestatud volikogu poolt vastav kord.
Muudatuse eesmärk on seetõttu ka õigusselguse tagamine, kuidas tasustamise alused korrektselt
kehtestada.
Lõikes 4 on lisaks asendatud sõna „toetust“ sõnaga „muud tasu“. Tasu mõiste on laiem kui
toetuse mõiste.
53
KOKS § 17 lõiget 41 muudetakse selliselt, et nii palgalise volikogu esimehe kui ka aseesimehe
põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning neile mõlemale kohaldatakse TLS §-des 54 ja
59–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni. Kuna volikogu aseesimees saab lõikes 4 kavandatava
muudatuse järgi samal ajal volikogu esimehega olla palgaline, siis peab palgalisele volikogu
esimehele kehtiv puhkuseregulatsioon kohalduma ka palgalisele volikogu aseesimehele.
KOKS § 17 lõigetest 61 ja 62 jäetakse välja viited valitsuse liikmete ametisse nimetamisele ja
valitsuse palgaliseks liikmeks nimetamisele. Puudub põhjendus teha sättes vahet valitsuse
liikmetel lähtuvalt sellest, kas nad nimetatud või kinnitatud valitsuse koosseisu või kas nad on
palgalised või mitte.
Eelnõu § 1 punktidega 36–40 nähakse ette muudatused KOKS §-s 18, mis reguleerib volikogu
liikme volituste ennetähtaegset lõppemist.
KOKS § 18 lõike 1 punkti 4 sõnastust täiendatakse tekstiosaga „või muu Euroopa Liidu
liikmesriigi kodakondsuse“. Lisaks Eesti kodakondsuse kaotamisele lisatakse nimelt volikogu
liikme volituste lõppemise alusena KOKSi ka muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsuse
kaotamine, kui see oli aluseks isiku õigusele volikogusse kandideerida.
KOVVS § 5 lõike 5 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kandideerimisõigus
igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on kandidaatide
registreerimise viimaseks päevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht asub hiljemalt
valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas.
Muudatusega kõrvaldatakse KOKS § 18 lõike l punkti 4 ja KOVVS § 5 lõike 5 esinenud
ebakõlad.
KOKS § 18 lõike 1 punkt 6, milles sätestatakse, et volikogu liikme volitused lõppevad
ennetähtaegset nimetamisega sama valla või linna kohaliku omavalitsuse ametnikuks,
tunnistatakse kehtetuks. KOV ametiasutuse ametnike puhul seaduse jõustumisest alates nende
volitused volikogu liikmena KOKS § 19 lõike 2 punkti 12 muudatuse järgi peatuksid. Muudatus
on seotud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. aprillil 2020 otsusega 5-
19-4593. Riigikohus tunnistas KOKS § 18 lõike 1 punkti 6 teise alternatiivi - lauseosa „või
töötamisega sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel“ - kehtetuks alates 17.
oktoobrist 2020. Alates 2021. a 20. juulist KOV ametiasutuses töötamisega seoses volikogu
liikme volitused peatatakse. Kohtu järelduste puhul tuleb arvestada, et kohtuasjas käsitleti vaid
küsimust, kas nimetatud säte on ebaproportsionaalne KOV ametiasutuse töötaja mandaadi
teostamise piirangu osas. Lahend ei käsitlenud ametiasutuse ametnikke, kuid see ei tähenda, et
kohtu lahendusi ei saaks kasutada ka KOV ametnike puhul või et kohus oleks näinud ette, et
KOV ametiasutuse ametnikku ja töötajat tuleb ebavõrdselt kohelda.
Kohus leidis, et KOV ametiasutuse töötajast volikogu liikme volituste lõppemine ei ole sätte
eesmärkide saavutamiseks vajalik abinõu, kuna lahendis nimetatud seaduse eesmärke (p 65, 68,
75-80) on võimalik sama efektiivselt saavutada volikogu liikme volituste peatamisega, mis
riivab volikogu liikme passiivset valimisõigust vähem intensiivselt. Kohus järeldas, et KOKS
§ 18 lõike 1 punkti 6 teises alternatiivis sätestatud ametite ühitamise keelu peamine eesmärk on
vältida volikogu liikme mandaadi ja teenistuskoha huvide konfliktist lähtuvat ohtu volikogu
toimimisele, kuid lisaks ohtude tõrjumisele saab vaidlusaluse sätte eesmärgiks pidada ka
93
https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=5-19-45/9.
54
korruptsiooni ohu vältimist, mis võib tekkida avalike huvide ja isiku erahuvide vastuollu
sattumise korral. Kuigi ametiasutuse töötaja ei teosta avalikku võimu, võib volikogu liikme
volituste ja töökoha huvide vahel tekkida esinduskogu toimimist kahjustav huvide konflikt.
Kuna konflikt avalike huvide ja erahuvide vahel võib tekkida sõltumata teenistusülesannete
iseloomust, leidis kohus, et vaidlusalune keeld on korruptsiooniohu vältimiseks sobiv vahend
kõigi normi adressaatide puhul.
Ka varasemates lahendites on Riigikohus leidnud, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikme
volituste ennetähtaegne lõppemine riivab tugevalt volikogu liikme passiivset valimisõigust
(kandideerimisõigust), mis on tagatud PS §-ga 156 (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni
2001. a otsus asjas nr 3-3-1-35-01, punkt 2; Riigikohtu üldkogu 15. juuli 2002. a otsus asjas nr
3-4-1-7-02, punkt 19). Samad argumendid on asjakohased ka KOV ametiasutuse ametnike
puhul, ehk nende puhul oleks samuti leebem passiivse valimisõiguse riive, kui nende volitused
volikogu liikmena peatuksid.
Riigikohus on 17. aprillil 2020 otsuse nr 5-19-45 punktis 64 leidnud, et kehtiv avaliku teenistuse
seadus (edaspidi ATS) ei tõmba selget piiri ametiasutuse ametnike ja töötajate vahel, vaid jätab
KOV volikogule ja valitsusele võrreldes varasemaga suurema võimaluse määratleda
ametiasutuse struktuuris teenistuskoht kas ametniku või töötaja kohana. ATS § 7 lõike 2 järgi
nimetatakse ametnik ametiasutuses ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu. Töötaja
võetakse töölepingu alusel ametiasutuses töökohale, millel ei teostata avalikku võimu, vaid
tehakse üksnes avaliku võimu teostamist toetavat tööd (ATS § 7 lõige 4). Valla- või
linnavalitsus määrab kindlaks ametnike ameti- ja töötajate tööülesanded. Millised töö- või
ametikohad KOV moodustab, on KOV sisemise korralduse küsimus. Hindamisel, kas tegemist
on töötaja või ametnikuga, tuleb lähtuda töö- või ametikoha ülesannetest. Kui need ülesanded
on sellised, mida ATS peab avaliku võimu teostamiseks, tuleb lähtuda sellest.
Rahandusministeerium on jälginud ATSi kohaldamist ja nõustanud selles osas ka KOVe.
Paraku on praktika näidanud, et ATS § 7 lõiked 3 (eriti punktid 8 ja 9) on piisavalt laia
tõlgendamist võimaldavad, et alati ei ole päris üheselt selge, kas ühel või teisel teenistuskohal
teostatakse avalikku võimu või mitte. Kõigi avaliku sektori teenistuskohtade keskne
monitoorimine riigi poolt ja otsustamine, kas tegemist on avaliku võimu teostamisega ATS
mõttes või mitte, ei ole võimalik ega ka mõistlik.
Mida väiksem on KOV, seda rohkem on inimesi, kes täidavad segafunktsioone (st avaliku
võimu teostamine ja seda toetavad tegevused on põimunud), ja seda keerulisem on määrata, kas
tegemist on ameti- või töökohaga. Üks lihtsamaid näiteid on raamatupidaja. Tavapäraselt on
see selge töötaja funktsioon. Ent väiksemas KOVis võib raamatupidajal olla ka valla eelarve ja
eelarvestrateegia koostamise kohustus. Eelarve võetakse vastu volikogu õigusaktiga (KOKS §
22 lõige 1 punkt 1), mis tähendab juba eelnõu koostamist ja raamatupidaja teenistuskoha
määratlemist ametikohana. ATSi kohaldamise praktika on ATS avara tõlgenduse tõttu lisaks
KOVidele ebaühtlane ka riigiasutustes.
Olukord, kus seadus võimaldab isiku töösuhte olemuse hindamisel laia tõlgendust ja sellest
tingituna sõltuks, kas isiku volitused peatatakse (kui ta loetakse töötajaks) või lõpetatakse (kui
ta loetakse ametnikuks), tekitab omakorda võimaluse volikogu liikmeks osutunute ebavõrdseks
kohtlemiseks, mis on vastuolus PS § 12 lõikes 1 sisalduva võrdsuspõhiõiguse põhimõttega.
Seadusemuudatusega soovitakse tagada võimalus ka neil volikogu liikmetel soovi korral
volikogu valimistsükli puhul osaleda volikogu töös, kui nad lahkuvad KOVi ametiasutuses
55
avalikust teenistusest. Sätte muutmata jätmisel lõppeks volikogu liikmete volitused KOV
ametiasutuse ametnikuks saamisel automaatselt ja pöördumatult, mis tähendab, et selle
valimistsükli jooksul isik ametnikuna tööd jätkates volikogusse naasta ei saa.
Muudatus jõustuks koheselt seaduse jõustumisel, kuna sellel on soodustav mõju volikogu
liikmetele, kelle volitused ametnikuna seaduse jõustumisel enam pöördumatult ei lõppeks, vaid
peatuksid.
KOKS § 18 lõike 1 punktist 8 jäetakse volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemisel
tema suhtes tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise juurest välja selgitav
lauseosa “kui Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on
kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud”. Kohtuotsuse jõustumise alused on kirjas
kriminaalmenetluse seadustikus. Kohtuotsus või -määrus jõustub, kui seda ei saa enam
vaidlustada.
Kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas, kuid kui
kohtuotsuse peale on ainult ühe süüdistatava osas esitatud apellatsioon või kassatsioon, ei
pöörata kohtuotsust täitmisele enne kohtuotsuse jõustumist ka teiste süüdistatavate osas.
Süüdimõistva kohtuotsuse pöörab kohtulahendi teinud kohus täitmisele selle jõustumisest või
kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.94
KOKS § 18 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks. Säte on seotud kehtetuks tunnistatava KOKS § 18
lõike 1 punktiga 6. Sätte järgi ei kohaldata volikogu liikme volituste ennetähtaegset lõppemist
KOV ametiasutuse ametnikuks nimetamisel sellise volikogu liikme suhtes, kes on nimetatud
palgaliseks valitsuse liikmeks (ametnikust valitsuse liige).
KOKS § 18 lõike 2 sõnastus muudetakse selgemaks ega eristata teatud volituste lõppemise
aluste ilmnemisel valla- või linnasekretärile avalduse esitamist ning teiste volituste lõppemise
aluste ilmnemisel valla- või linnasekretäri informeerimist.
Volikogu liikme volituste lõppemisel sama paragrahvi lõike 1 punktides 2–9 sätestatud juhtudel
teavitab volikogu liige kirjalikult ning viivitamata valla- või linnasekretäri. Kui varasemalt ei
nõutud volikogu liikmelt kirjalikku informeerimist (v.a tagasiastumise avalduse esitamine), siis
KOKS § 18 lõike 2 muudatusega pannakse volikogu liikmele kohustus teavitada valla- või
linnasekretäri kirjalikult lisaks tagasiastumise avalduse esitamisele ka teiste volituste lõppemise
aluste ilmnemisest. Samuti ei ole kehtivas redaktsioonis viivitamata teavitamise kohustust.
Volikogu liikme tagasiastumisel esitab volikogu liige valla- ja linnasekretärile vastava
avalduse.
KOKS § 18 lõige 3 sõnastatakse uues redaktsioonis. Valla- või linnasekretär teavitab kõikidest
temale teatavaks saanud volikogu liikme volituste lõppemise alustest teada saamisest kolme
tööpäeva jooksul valla või linna valimiskomisjoni. Pole vajadust kehtestada seaduses
asjaoludest teavitamise loetelu, mistõttu ei ole lõike 3 uus sõnastus struktureeritud punktidena.
Uus sõnastus on selgem ning paremini loetav.
94
Vt ka https://www.kohus.ee/et/kohtuotsus/kriminaalasjades.
56
Tuleb ka arvestada, et senine kohtupraktika on lugenud volikogu liikme volituste ennetähtaegse
lõppemise automaatselt vastava juriidilise sündmusega kaasnevaks (Riigikohtu
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi järjekindel praktika alates 30. novembri 2017. a
otsusest asjas nr 3-4-1-17-10)95.
Praktikas on volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise puhul (näiteks nimetamisel
sama valla või linna kohaliku omavalitsuse ametnikuks) küsitud siiski KOVVS § 68 lõike 31
regulatsioonist juhindudes, kas volikogu liige soovib osaleda kohaliku omavalitsuse üksuse
volikogu töös või jätkata oma senises ametis ja mandaadist loobuda. Vastava otsuse peab
volikogu liige tegema kolme tööpäeva jooksul. Arvestades KOKS § 18 lõike 1 muudatust,
millega tunnistatakse kehtetuks senine punkt 6, mille järgi volikogu liikme volitused lõppevad
ennetähtaegselt seoses nimetamisega sama valla või linna kohaliku omavalitsuse ametnikuks,
ei jää lõikesse 1 ühtki volituste lõppemise alust, mille puhul ametite ühitamatuse tõttu peaks
volikogu liikmelt eelnevat nõusolekut küsima ehk mille puhul tema volitused teatud juriidilise
fakti ilmnemisel automaatselt ei lõppe, nendeks on näiteks valimine Vabariigi Presidendiks,
nimetamine riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, kohtunikuks või prokuröriks.
Kõik nimetatud ametikohad eeldavad isiku eelnevat nõusolekut kandideerida ja/või asuda
nimetatud ametikohale, seetõttu ei pea küsima nimetatud ametikohale nimetatud isikutelt üle,
kas nad soovivad jätkata volikogus või loobuda oma volikogu liikme mandaadist. Nende
volitused volikogu liikmena nimetatud ametikohale nimetamisel lõppevad automaatselt.
Eelnõu § 1 lõigetes 41–47 kavandatavad muudatused puudutavad KOKS § 19 volikogu liikme
volituste peatumist.
KOKS § 19 lõikest 1 jäetakse välja lause keskelt välja sõnad „volikogu liikme“. Muudatusega
kõrvaldatakse sõnastusest liiasus (ülearused sõnad). Sõnastust “volikogu liige” on lõikes 1, mis
on ühelauseline õigusnorm, kasutatud kolm korda. Lause keskel asendatakse viide volikogu
liikme volituste peatumisele asesõnaga “tema” (volituste peatumise tähenduses).
KOKS § 19 lõike 2 punktides 1 ja 2 asendatakse sõna „volikogu liige“ vastavas käändes
asesõnaga „ta“ vastavas käändes. Ka punktides 3–5 kasutatakse volikogu liikmele viidates
asesõnasid „ta” ja „tema”. Muudatusega välditakse lõikes tarbetuid kordusi. Samuti jäetakse
volikogu liikme volituste peatamise aluste seast välja sõnastus „või nimetatud ametisse
palgaliseks valitsuse liikmeks”. Sama muudatus tehakse ka KOKS § 19 lõikes 3.
KOKS § 19 lõike 2 punktis 11 nimetatud Vabariigi Valitsuse liikme volituste täitmise aeg on
üheselt arusaadav ega vaja täiendavat viidet, et volitused kehtivad kuni volituste lõppemiseni,
mistõttu jäetakse välja tekstiosa „kuni Vabariigi Valitsuse liikme volituste lõppemiseni“.
Kuivõrd volikogu liikme ametikohaga on Vabariigi Valitsuse liikme volitused ühildamatud, siis
samal ajal ei saa nagunii volikogu liige neid ülesandeid täita.
KOKS § 19 lõike 2 punkti 12 täiendatakse volikogu liikme volituste peatamise uue alusega -
kui ta on nimetatud sama valla või linna ametiasutuse ametnikuks.
1. aprillil 2013. a jõustunud ATS § 7 nägi ette põhimõttelise muudatuse riigi- ja kohaliku
omavalitsuse ametiasutuste ametnike ja töötajate piiritlemisel. Ametnikuks loetakse kehtiva
seaduse järgi isikut, kes on riigiga või kohaliku omavalitsuse üksusega avalik-õiguslikus
teenistus- ja usaldussuhtes (ATS § 7 lõige 1). Ametnik nimetatakse ametiasutuses ametikohale,
millel teostatakse avalikku võimu (ATS § 7 lõige 2). ATS näeb ametniku ametikoha
tuvastamiseks ette ka võimalikud piiritlemiskriteeriumid ehk loeb avaliku võimu teostamiseks
sealhulgas ametiasutuse juhtimise, riikliku ja haldusjärelevalve teostamise, siseauditi
95
https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-17-10.
57
läbiviimise, süütegude menetlemise, volikogu, valla- või linnavalitsuse ja ametiasutuse
pädevuses olevate poliitikat kujundavate otsuste sisulise ettevalmistamise või rakendamise
(ATS § 7 lõige 3). Töötaja võetakse seevastu töölepinguga ametiasutuses töökohale, millel ei
teostata avalikku võimu, vaid tehakse üksnes avaliku võimu teostamist toetavat tööd (ATS § 7
lõige 4). Töökoha kriteeriumid on samas jäetud ATSis mitteammendavaks loeteluks.
Töötamiseks loetakse eelkõige raamatupidamine, personalitöö, asjaajamistöö,
hankespetsialistide tegevus, haldustöötajate tegevus, infotehnoloogide tegevus ja muu avaliku
võimu teostamist toetav töö. Nimetatud kriteeriumid pakuvad nii ametnike kui ka töötajate
piiritlemisel üsna laia tõlgendamisruumi, mistõttu ei pruugi sätete tõlgendamispraktika
omavalitsustes olla ühetaoline.
Tegemist on volikogu liikme passiivse valimisõiguse teostamise leebema riivega võrreldes
kehtiva volituste ennetähtaegse lõppemisega. Puudub mõistlik põhjendus, miks peaks eristama
KOV ametiasutuse ametnikke töötajatest. Mõlemate puhul esineb rollikonflikt, mis välistab
KOV ametiasutuses töötamise ühitamise volikogu liikme volituste teostamisega. Küll aga
puudub legitiimne eesmärk, miks peaks volikogu liikme volitused, kes nimetatakse KOV
ametiasutuse ametnikuks, volikogu liikmena pöördumatult lõppema, kui KOV ametiasutuse
töötajal, kes olenevalt KOVist võivad samu ülesandeid täita, volitused peatuvad. KOV
ametiasutuse ametnikke peaks kohtlema võrdselt ametiasutuse töötajatega. Ametnikel ei esine
võrreldes töötajatega või kasvõi valitsuse liikmetega oluliselt intensiivsemat huvide- ega
rollikonflikti, mis õigustaks nende puhul rangema piirangu kehtestamist.
Riigihalduse ministri moodustatud KOKS eksperdikomisjon arutas Riigikohtu
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. aprilli 2020. a lahendi 5-19-45 täitmisega
seonduvat 2020. aasta 24. aprilli koosolekul ning tegi ministrile ettepaneku kohelda
ametiasutuse ametnikke ja töötajaid sarnaselt ehk mõlema puhul täiendada KOKS § 19 lõiget
2 sättega, mis näeb ette nende samaaegse volituste teostamise piirangu, võimaldades volikogu
liikme volitused peatada.
KOKSi lisatav säte kohaldub nii juhtudel, kui ametnik on volikogu valimistulemuste
väljakuulutamise ajal juba KOV ametiasutuses ameti- või töökohal töötamas, kui ka juhul kui
ta on asunud volikogu liikme volitusi teostama, kuid nimetatakse volituste kestuse ajal
ametiasutuse ametnikuks.
Vahetult pärast volikogu valimistulemuste väljakuulutamist kohaldub kohaliku omavalitsuse
volikogu valimise seaduse § 68 lõige 13, st valituks osutunud kandidaat, kes valimistulemuste
väljakuulutamise ajal on volikogu liikme ametiga ühitamatus ametis (volikogu liikme ametiga
ühitamatus ametis on ka omavalitsusüksuse ametiasutuse ametnikud ja töötajad), peab kolme
tööpäeva jooksul valimistulemuste väljakuulutamise päevast arvates teavitama valla või linna
valimiskomisjoni, kas ta soovib osaleda kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu töös või jätkata
oma senises ametis ja mandaadist loobuda.
Säte annab isikule võrreldes kehtiva KOKSiga oluliselt suurema paindlikkuse, sest võimaldab
omavalitsuse ametiasutuse ametnikul soovi korral n-ö volikogu liikme koha vabanedes
otsustada, et ta ei asu oma volikogu liikme õigusi teostama, vaid laseb oma volikogu liikme
volitused peatada ning võib hiljem otsustada siiski volikogu liikme kohale asuda. Sel juhul tuleb
tal lõpetada valla või linnaga teenistussuhe ametnikuna.
Volituste taastumine toimub üldises korras vastavalt KOKS § 201 lõikele 1 ehk isik peab
esitama avalduse volituste taastumiseks valla- või linnasekretärile, kes saadab selle hiljemalt
kolme tööpäeva jooksul valla või linna valimiskomisjonile. Volikogu liikme volitused
taastuvad ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad valla või linna valimiskomisjoni
otsuse jõustumise hetkest (KOKS § 201 lõige 4).
58
Olukord, kus seadus võimaldab isiku töösuhte olemuse hindamisel laia tõlgendust ja sellest
tingituna sõltuks, kas isiku volitused peatatakse (kui ta loetakse töötajaks) või lõpetatakse (kui
ta loetakse ametnikuks), tekitab omakorda võimalike volikogu liikmeks osutunute ebavõrdse
kohtlemise, mis on vastuolus PS § 12 lõikes 1 sisalduva võrdsuspõhiõiguse põhimõttega. Ühes
KOVis võib sarnaseid ülesandeid täitev isik olla töötaja, teises loetakse ta ametnikuks, ilma et
taoline käsitlus läheks vastuollu ATSiga.
Volikogu liikme staatust ei saa sisustada erinevates KOVides erinevalt, kus sama isik ühes
KOVis saaks samu ülesandeid täites oma volikogu liikme volitused peatada, mis juhul saab ta
soovi korral hiljem oma volitused taastada, kuid teises mitte (ametniku volitused volikogu
liikmena lõppeksid automaatselt), sõltudes sellest, kas teda loetakse avaliku võimu teostajaks.
Tuleb arvestada, et paljudel juhtudel osalevad ka KOV töötajad volikogu otsuste
ettevalmistamise ja rakendamise protsessis.
Lisaks oleks KOV ametiasutuse töötajate ja ametnike eristamine ja seeläbi nende volikogu
liikme mandaadi eristamine esimese puhul peatumise ja teise puhul lõppemisega arusaamatu ja
põhjendamatu KOKS § 542 regulatsiooni arvestades. KOKS § 542 sätestab nimelt ametniku
asendamise erisuse KOV ametiasutuses. Puuduvat ametnikku võib asendada, või juhul, kui
ametiasutuse töö oleks ametniku puudumise tõttu takistatud ja asendaja ametisse nimetamine
ei ole võimalik või otstarbekas, anda puuduva ametniku ülesanded teisele ametnikule või selles
ametiasutuses töölepingu alusel töötavale isikule, kes vastab ametnikule ja asendataval
ametikohal esitatavatele nõuetele. Töötaja poolt ametniku asendamine on lubatud vaid juhul,
kui ametiasutuses ei ole võimalik määrata ametnikust asendajat (KOKS § 542 lõige 1). Selline
asendamine ei tohi kesta kauem kui viis kuud kalendriaastas. Töötajast asendaja nimetatakse
asendamise ajaks ametnikuna teenistusse.
Kui KOV ametiasutuse töötajast volikogu liige nimetatakse ametniku asendajaks, siis tema
staatuse muutmisel ametnikuks kaasneb KOKS § 18 lõike 1 punkti 6 esimese alternatiivi
sätestamisel n-ö fataalne tagajärg, ehk tema mandaat volikogu liikmena lõpeb ennetähtaegselt
vastava juriidilise fakti ilmnemisel.
KOKS § 19 lõike 2 punkti 12 täiendamine ametiasutuse ametnikest volikogu liikme volituste
peatumisega on materiaalselt põhiseaduspärane, kuna sättel on legitiimne eesmärk vältida
volikogu liikme ja omavalitsuse ametiasutuse ametniku teenistuskoha ühitamisel tekkida võivat
võimalikku huvide ja rollikonflikti, sealhulgas vältida korruptsiooni. Lisaks teenib
ametikohtade ühitamise keeld kohaliku omavalitsuse funktsioonide ja vastutuse lahususe
organisatsioonilist tugevdamist nende ohtude vastu, mis võivad tuleneda ametikoha ja
mandaadi ühitamisest esinduskogus (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve
kolleegiumi 30. novembri 2010. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-17-10, punkt 27).
Välja pakutud regulatsioon on kooskõlas valimiste ühetaolisuse põhimõttega, kuna piirangut
kohaldatakse ühetaoliselt nii kohalike omavalitsuste ametnikele kui töötajatele, arvestades
KOV funktsioonide omavahelist põimumist ja ATS ametniku ja töötaja mõiste rakendumise
laia kaalutlusruumi.
Samuti vähendab KOV ametiasutuse ametnikest volikogu liikme volituste peatumine sarnaselt
töötajatega erinevalt nende volikogu liikme volituste lõppemisest PS § 29 riive intensiivsust
(isiku õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta). Volituste lõppemisel ei ole KOV
ametiasutuse ametnikul sama valimisperioodi jooksul erinevalt volituste peatamisest võimalik
enam volikogu liikme mandaati teostama asuda.
Muudatus jõustub üldises korras seaduse jõustumisel, kuna tegemist on volikogu liikmele
soodsama regulatsiooniga, mis ei vaja uuele regulatsioonile üleminekuks piisavat aega.
59
Muudatust ei saa rakendada tagasiulatuvalt nende isikute suhtes, kelle volikogu liikme
volitused loeti enne seadusemuudatuse jõustumist seoses KOV ametiasutuses ametnikuna
töötamisega lõppenuks.
Vt ka KOKS § 18 lõike 1 punkti 6 kehtetuks tunnistamise selgitust.
Kui praktikas esineb normikollisioon ehk kui tegemist on valitsuse liikmega, kes on samal ajal
KOV ametiasutuse ametnik või töötaja, siis oleks volikogu liikme volituste peatumise aluseks
põhjendatum märkida KOKS § 19 lõike 2 punkt 12, mitte aga punkt 1 (vallavanema, linnapea
või valitsuse liikme volituste ühitamatus volikogu liikme volitustega). Eelduslikult on KOV
ametiasutuse teenistujate ameti- või töökohad tähtajatud erinevalt vallavanema, linnapea ja
valitsuse liikme mandaadist. Mistõttu volituste peatumise alusena on otstarbekam märkida, et
volikogu liikme volitused on peatatud ajaks kuni ta on KOV ametiasutuses ametnik või
töölepinguga töötaja.
KOKS § 19 lõiget 2 täiendatakse punktiga 13 ehk uue volikogu liikme volituste peatumise
alusega – volikogu liikme volitused peatatakse seadusemuudatuse jõustumisel ka siis, kui ta on
kinnitatud KOV ametiasutuse hallatava asutuse juhiks. Tegemist on uue volikogu liikme
passiivse valimisõiguse riivega, mille eesmärk on vältida hallatava asutuse juhi ja volikogu
liikme rolli ühitamisest tulenevat rolli- ja võimalikku huvide konflikti.
Valla ja linna ametiasutuse hallatavad asutused on KOV koosseisus olevad avalikku võimu
mitte teostavad asutused, kes osutavad teenuseid. Tegemist ei ole juriidiliste isikutega. Valla
või linna ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab
volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine
toimub volikogu poolt kehtestatud korras. Valla või linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatav
asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. Kuna hallatavas asutuses
ei teostata avalikku võimu, siis töötatakse hallatavas asutuses töölepingu alusel. Töölepingud
töötajatega sõlmib hallatava asutuse juht. Hallatava asutuse juhi kinnitab valla- või linnavalitsus
vallavanema või linnapea ettepanekul (vallavanem ja linnapea sõlmib temaga ka töölepingu).
Tuleb arvestada, et hallatava asutuse juht ei ole siiski ametnik, KOKS § 50 lõike 1 punktis 7 on
mõeldud nö poliitilist ametikohta. Poliitilise ametikohana ei ole siinkohal silmas peetud „halva
tähendusega“ politiseerimist, vaid üksnes teatud juhtimisalaseid funktsioone täitvate isikute
eristamist KOV ametiasutuse ametnikest ja töötajatest ATS § 7 lõigete 1-5 tähenduses).
Hallatava asutuse juhi osas võib välja tuua 2 liiki rollikonflikte:
• Hallatav asutus (nagu nimigi ütleb) allub valla- või linna ametiasutusele. Hallatava
asutuse juhi kandidaadi esitab valitsusele ja sõlmib töölepingu vallavanem või linnapea
(KOKS § 50 lõike 1 punkt 7). Samuti teeb vallavanem või linnapea vallavalitsusele
ettepaneku asutuse juhi kandidaadi ametist vabastamiseks. Vallavanem või linnapea
täidab teisi tööandja kohustusi. Vastavalt KOKS § 661 korraldab valitsus hallatava
asutuse juhi osas teenistuslikku järelevalvet.
Volikogu liikmena on hallatava asutuse juhil vahetu mõju valitsuse üle ja pelgalt täna kehtiv
keeld kuuluda revisjonikomisjoni koosseisu seda vastuolu ei kõrvalda - asutuse juhi otsused
volikogus võivad seetõttu olla kantud isiklikest huvidest (nt töökoha säilitamine, järelevalve
vältimine vms). Teoreetilises olukorras, kus nt hallatava asutuse juhi häälest sõltub volikogu
usaldus valitsusele, loob see reaalse rollikonflikti.
• Teine rollikonflikt seondub asjaoluga, et volikogu liikme staatus loob olukorra, kus
asutuse juhil võib tekkida soov langetada volikogus otsuseid mitte avaliku huvi, vaid
60
asutuse ja ka isiklikest huvidest lähtuvalt (nt eelarveprotsessis oma asutuse huvide
esikohale seadmine, selle asemel, et juhinduda tervikpildist).
Sarnast rollikonflikti ei ole aga hallatava asutuse töötajal, kelle tööandjaks ei ole otseselt ei
volikogu ega valitsus. Hallatava asutuse töötajast volikogu liikme puhul piisab tema
taandumisest teda ja hallatavat asutust puudutavate otsuste tegemisest, kui võib esineda
toimingupiirang KVSi tähenduses.
Mõnevõrra vähem riske esineb ka valla või linna valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse
või mittetulundusühingu juhatuse või juhataja või tegevjuhi puhul, kelle n-ö otseseks
tööandjaks ei ole volikogu ega valitsus. Nende puhul piisab KOKS § 48 lõike 22 piirangust,
mille järgi revisjonikomisjoni liige ei või täita sama valla või linna valitseva mõju all oleva
äriühingu, sihtasutuse ega mittetulundusühingu tegevjuhi, juhataja ega juhatuse liikme
ülesandeid. Kuna revisjonikomisjoni pädevuses on teha poliitilist kontrolli KOV valitseva mõju
all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkuse, otstarbekuse ja
tulemuslikkuse ning valla või linna vara kasutamise sihipärasuse üle, siis vastava juhtorgani
liikme keeld olla samal ajal revisjonikomisjonis aitab otsest rollikonflikti vältida. Kui volikogu
otsustab küsimuste üle, mis puudutavad konkreetset juriidilist isikut ja potentsiaalselt volikogu
liikmest KOV juriidilise isiku tegevuses isiklikku majandushuvi, tuleb tal nagunii KOKS § 17
lõike 5 järgi asja arutamisest ja otsustamisest end taandada.
Üldjoontes saab hallatavate asutuste juhtide osas võtta aluseks sarnased kaalutlused, mis
Riigikohus leidis KOV ametiasutuses töölepinguliste töötajate ja volikogu liikme mandaadi
ühitamise osas (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17.04.2020 lahendit
5-19-45). Ametite ühitamise keelu peamine eesmärk on vältida volikogu liikme mandaadi ja
teenistuskoha huvide konfliktist lähtuvat ohtu volikogu toimimisele, kuid lisaks ohtude
tõrjumisele saab sätte eesmärgiks pidada ka korruptsiooniohu vältimist, mis võib tekkida
avalike huvide ja isiku erahuvide vastuollu sattumise korral.
Kohus tõdes samas otsuses, et konflikt mandaadi ja töökoha huvide ning avalike ja erahuvide
vahel võib tekkida mitte ainult kohaliku omavalitsuse ametiasutuse, vaid ka hallatava asutuse
töötajatel (juhtidel). Vt ka KOKS § 18 lõike 1 punkti 6 selgitusi KOV ametiasutuse ametnikust
volikogu liikme osas.
Muudatuse riskiks on see, et väiksemates KOVides võib täiendavate volikogu liikme mandaadi
teostamise piirangute seadmine tuua kaasa olukorra, kus valijatelt suure usalduse saanud
volikogu liikmete hulk jääb liiga tagasihoidlikuks, kuna hallatavate asutuste juhid kui kohalikul
tasandil teada ja tuntud aktiivsed isikud enam kohalike elanike huve volikogus samal ajal
esindada ei saa. Volikogusse saaksid väiksema elanike häälearvuga volikogu liikmed, mis
pärsib halvemal juhul mõnevõrra volikogu otsuste kvaliteeti.
Volikogu liikme passiivse valimisõiguse piirang (volituste peatumine hallatava asutuse juhina
töötamise ajaks) tuleb jõustada õiguspärase ootuse eesmärgil hiljem, 2025. a KOV volikogu
valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Hallatavate asutuste juhtidest volikogu liikmete
kandidaadid ei saanud 2021. a volikogu valimiste puhul ette näha, et poole valimistsükli pealt
ei ole neil enam võimalik oma mandaati volikogus teostada.
Vt ka KOKS § 708 rakendussätte sõnastust ja selgitusi.
Paragrahvi 19 lõike 3 muudatusega lihtsustatakse EKI ettepanekul keelelise arusaadavuse
huvides normi, mille järgi eelmise koosseisu valitud vallavanema, linnapea, kinnitatud valitsuse
liikme ja ametisse nimetatud osavalla või linnaosa vanema puhul volikogu liikme volituste
peatamist ei kohaldata nende volikogu uude koosseisu valimisel, nad jätkavad oma tegevust,
61
kuni volikogu kinnitab ametisse uue valitsuse. Sõnastusest jäetakse välja nt kantseliitlik väljend
„volikogu eelmise koosseisu poolt valitud“.
Paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 31, mis näeb ette erisuse volikogu volitustega ühitamatute
ametite osas. KOVVS § 68 lõikes 31 reguleeritakse volikogu liikme volitustega seonduvat
vahetult volikogu valimispäeva järel. Selle järgi peab valituks osutunud kandidaat, kes
valimistulemuste väljakuulutamise ajal on volikogu liikme ametiga ühitamatus ametis, kolme
tööpäeva jooksul valimistulemuste väljakuulutamise päevast arvates teavitama valla või linna
valimiskomisjoni, kas ta soovib osaleda volikogu töös või jätkata oma senises ametis ja
mandaadist loobuda. Regulatsiooni sõnastus puudutab üksnes volikogu liikme volituste
ennetähtaegset lõppemist, aga mitte volituste peatumist.
Praktikas on volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise või peatumise puhul, kui
tegemist on volikogu liikme volitustega ühitamatute ametitega (näiteks töölepinguga KOV
ametiasutuses töötamine, ametiasutusse ametnikuks nimetamine), küsitud siiski KOVVS § 68
lõike 31 regulatsioonist juhindudes, kas volikogu liige soovib osaleda kohaliku omavalitsuse
üksuse volikogu töös või jätkata oma senises ametis ja mandaadist loobuda või oma volitused
peatada. Vastava otsuse peab volikogu liige tegema kolme tööpäeva jooksul. Õigusselguse
huvides lisatakse analoogiline säte ka KOKSi § 19, kuna praktikas on tekitanud KOVides
küsimusi, kas ilma konkreetse erinormita saab kasutada analoogiat KOVVS sättega, mis
reguleerib volikogu liikmete registreerimist ja nende volituste algamist vahetult pärast
valimispäeva, mitte aga olukorda, kus volituste ühitamatuse olukord tekib valimisperioodi
kestel.
Uue lõikega 31 sätestatakse, et kui volikogu liige on osutunud valituks või nimetatuks volikogu
liikme ametiga ühitamatusse ametisse, peab ta kolme tööpäeva jooksul volituste ühitamatuse
aluse ilmnemisest arvates teavitama valla- või linnasekretäri, kas ta soovib osaleda kohaliku
omavalitsuse üksuse volikogu töös või jätkata oma senises ametis, mille puhul tema volikogu
liikme volitused peatatakse. Kui isik soovib jätkata töötamist volikogu liikme volitustega
ühitamatus ametis või ei teata tähtaja jooksul, et ta soovib volikogu töös osaleda, peatatakse
tema volikogu liikme volitused. Ehk sätte loogika on selles, et volikogu liige peab ise initsiatiivi
avaldama, millises positsioonis ta jätkata soovib. Kui ta ei anna oma valikust kolme tööpäeva
jooksul volituste ühitamatuse aluse tekkimisest alates teada, siis peatatakse valla või linna
valimiskomisjoni otsusega tema volitused.
KOKS § 19 lõike 4 sõnastust muudetakse selliselt, et igas punktis ei peaks kordama tekstiosa
„käesoleva paragrahvi 2. lõike“. Vastav tekstiosa viiakse loetelu algusesse. Vältides kordavaid
tekstiosasid, teevad lõikes 4 tehtud muudatused sätte paremini loetavaks ja selgemaks.
KOKS §-s 19 tehtud muudatused on valdavalt tehnilist laadi, välja arvatud KOKS § 19 lõike 2
punkti 1 ja lõike 3 muudatus ning sätte täiendamine lõikega 31. KOKS § 19 sõnastusest jäetakse
välja ebavajalik täpsustus palgaliste valitsuse liikmete osas, et need valitsuse liikmed
nimetatakse ametisse. Õiguslikult on ametisse nimetamisena siin peetud silmas siiski volikogu
poolt valitsuse koosseisu kinnitatud isikutest. Ei ole määrav, kas nad on palgalised või töötavad
samal ajal KOV ametiasutuses ametniku või töötajana.
Eelnõu § 1 punktide 48–51 muudatused puudutavad KOKS §-s 20 sätestatud volikogu
asendusliikmete regulatsiooni muudatusi.
62
KOKS § 20 lõike 1 teise lause kohaselt määratakse asendusliige valimiskomisjoni otsusega
valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. Muudatusega jäetakse lõikest 1
välja sõnad „valimiskomisjoni kinnitatud“.
Volikogu asendusliikmete registreerimine on reguleeritud KOVVS §-s 69, mille kohaselt
registreerib volikogu asendusliikmed oma otsusega valla või linna valimiskomisjon. Puudub
vajadus KOKS § 20 lõikes 1 üle korrata, milline organ kinnitab asendusliikmete nimekirja.
Lõike 1 sõnastus muudetakse üldisemaks ehk jäetakse välja viide asendusliikmete nimekirja
kinnitavale organile.
KOKS § 20 lõike 2 sõnastust täpsustatakse ning kõrvaldatakse praktikas esinenud
tõlgendusprobleemid. KOKS § 18 lõige 1 sätestab volikogu liikme volituste enne tähtaja lõppu
lõppemise alused. Praktikas on esinenud probleeme sätte tõlgendusega, ning harvad pole ka
juhud, kus volikogu liikme volituste lõppemine on vormistatud valla või linna valimiskomisjoni
otsuse jõustumise hetkest, kuigi volitused lõppesid automaatselt vastava juriidilise fakti
ilmnemisega.
Muudatusega sätestatakse üheselt mõistetavalt, et kui esinevad volituste ennetähtaegse
lõppemise alused, siis loetakse volikogu liikme volitused lõppenuks vastava juriidilise fakti
ilmnemisel, so § 18 lõikes 1 loetletud juhtudel nö automaatselt. Volikogu liikme volituste
lõppemiseks pole seega valimiskomisjoni otsus vajalik. Küll aga peab valimiskomisjon
otsusega nimetama selle volikogu liikme asemel, kelle volitused lõppesid ennetähtaegselt,
volikogu asendusliikme (KOKS § 20 lõige 1). See eeldab, et selgitatakse välja asjaolud, mille
tõttu volikogu liikme volitused ennetähtaegselt lõppesid.
Õiguslikult korrektne on valimiskomisjoni asendusliikme määramise otsuse motivatsioonis ehk
põhjendavas osas konstateerida, et volikogu liikme volitused on ennetähtaegselt lõppenud nt
KOKS § 18 lõike 1 punktis 3 (isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti
rahvastikuregistri andmetel selles vallas või linnas) sätestatud alusel ja seetõttu määratakse
tema asemele asendusliige. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla
valimiskomisjoni otsuse jõustumisest, st volikogu liige ei omanda volitusi tagasiulatuvalt.
KOVVS § 13 lõike 2 alusel jõustub valimiskomisjoni otsus allakirjutamisel.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on oma 30.11.2010 otsuses nr 3-4-1-17-
1096 punktis 18 kinnitanud, et KOKS seostab volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise
sama seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud juriidilise faktiga ega näe ette volikogu liikme volituste
ennetähtaegset lõpetamist valimiskomisjoni otsusega. Seega lõpevad volikogu liikme volitused
KOKS § 18 lõikes 1 nimetatud juriidilise fakti esinemise korral automaatselt. Selline
regulatsioon tagab, et volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine ei sõltu
valimiskomisjoni tegevusest või tegevusetusest, valimiskomisjonil puudub võimalus mõjutada
näiteks süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral volikogu liikme volituste lõppemist ega
volituste lõppemise aega. Sama otsuse punktis 22 märgib kolleegium, et valla- või
linnasekretärile KOKS § 18 lõikega 3 pandud informeerimiskohustuse eesmärgiks on teavitada
valimiskomisjoni asjaoludest, mis on kaasa toonud volikogu liikme volituste ennetähtaegse
lõppemise selleks, et komisjon saaks määrata asendusliikme.
96
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=206129725.
63
KOKS § 20 lõigetes 2 ja 3 tehakse keeleline korrektuur ning asendatakse sõnad „jõustumise
hetkest“ sõnaga „jõustumisest“. Muudatus ei too kaasa sisulist muutust, kuna jõustumise
hetkest ja jõustumisest on samatähenduslikud ning eelistama peab lühemat sõnastust.
KOKS § 20 lõike 4 kohaselt peab valimiskomisjon otsuse asendusliikme määramise kohta
tegema viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist.
KOKS § 18 lõige 3 sätestab veel täiendavalt kolm tööpäeva andmevahetuseks valla- ja
linnasekretäri ning valimiskomisjoni vahel. Tähtaja möödumine ei vabasta valimiskomisjoni
otsuse tegemise kohustusest ning ei too kaasa hilinenult tehtud otsuse ebaseaduslikkust.
KOKS näeb ette volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise alustena ka asjaolusid,
millest valla- või linnasekretär ei pruugi õigeaegselt teada saada ja/või millest teda ei teavitata,
nt volikogu liikme suhtes tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumine (KOKS §
18 lõige 1 punkt 8). KOKS § 18 lõige 2 näeb küll ette, et § 18 lõike 1 punktides 3–8 sätestatud
juhul peab volikogu liige ise vastava informatsiooni valla- või linnasekretärile esitama, kuid
praktikas ei ole volikogu liikmel tihti huvi seda teha. Sellisel juhul tuleb otsus teha lähtuvalt
lõpetamist tingivast asjaolust teadasaamisest ning mitte jääda ootama vastavat volikogu liikme
avaldust. Nt kohtuotsustest saavad valla- või linnasekretärid sageli teada ajakirjanduse kaudu.
Lõike 4 osas tunnistatakse kehtetuks lause: Kui valla või linna valimiskomisjon on valitud
volikogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et käesoleva seaduse § 18 1. lõikes või § 19 2.
lõikes sätestatud asjaolude tõttu volikogu liige ei saa volikogu töös osaleda või on esitanud
loobumisavalduse, määrab valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme. Kõikide
volikogu liikmete ja asendusliikmete puhul tuleb siiski teha eraldi otsused, millega fikseeritakse
selgelt vastavad juriidilised faktid. Sätet ei ole seetõttu ka praktikas kohaldatud.
Praktikas on küsimusi tekitanud ka KOKS § 20 lõike 7 kohaldamine, mis sätestab, et kui
esimene asendusliige ei saa volikogu töös osaleda KOKS § 19 lõikes 2 märgitud põhjustel
(volikogu liikme volituste peatumise aluste ilmnemisel), jääb esimene asendusliige
asendusliikmete nimekirja. Kuigi seadus nimetab expressis verbis, et vaid esimene asendusliige
jääb asendusliikmete nimekirja, kui ta ei saa volikogu töös osaleda § 19 lõikes 2 märgitud
põhjustel, kohaldatakse sätet ka järgmistele (teine, kolmas jne) asendusliikmele, kes jäävad
samuti asendusliikmete nimekirja, kui nad ei saa volikogu töös osaleda § 19 lõikes 2 märgitud
põhjustel., Ehk sätet ei saa tõlgendada selliselt, et sõnastus „esimene asendusliige“ tähendab, et
vaid temal on eksklusiivne õigus jääda asendusliikmete nimekirja, kui ta ei saa volikogu töös
osaleda. Sätet tuleb tõlgendada eesmärgipäraselt. Ka teine, kolmas jne asendusliige jääb
asendusliikmete nimekirja, kui ta ei saa volikogu töös osaleda KOKS § 19 lõikes 2 märgitud
põhjustel. Asendusliikme n-ö järjekoht on liikuv. Kui nimekirjast esimene asendusliige ei saa
asendada, astub tema asemel nimekirjas ette järgmine. Sätte sõnastust muudetakse eelnõuga
tõlgendusprobleemide vähendamiseks ja sätestatakse, et kui asendusliige ei saa volikogu töös
osaleda seaduse § 19 lõikes nimetatud põhjustel, jääb ta asendusliikmete nimekirja.
Kui asendusliikmel tekib õigus saada volikogu liikmeks ja ta seda ei soovi, kaotab ta koha
asendusliikmete nimekirjas (v.a juhul kui ta ei saa volikogu töös osaleda KOKS § 19 lg 2
sätestatud juhtudel). Juhul, kui langeb ära KOKS § 19 lõikes 2 sätestatud alus, jääb isik edasi
asendusliikmete nimekirja, valimiskomisjon ei langeta tema suhtes enne otsust, kui tekib
vajadus määrata samast erakonnast/valimisliidust volikogu asendusliige. Seniks säilitab ta oma
koha asendusliikmete nimekirjas.
64
Riigi valimisteenistus on märkinud97, et isik, kes on KOKS § 20 lõike 5 alusel asendusliikmete
nimekirjas vahele jäetud ning kes volikogu liikme volitusi ei ole saanud (nt oli valla- või
linnavalitsuse liige ning ei ole olnud volikogu liige), ei saa automaatselt volikogu liikmeks
pärast volikogu liikmeks saamist takistavate asjaolude (vt KOKS § 19 lg 2) äralangemist. Sel
juhul jääb ta asendusliikmete nimekirjas esimesele kohale ning saab volikokku alles siis kui
mõni tema erakonna/valimisliidu volikogu liikmetest volitused peatab või lõpetab.98
Näide: Asendusliikmete nimekirjas esikohal olnud kandidaat kinnitati vallavalitsuse liikmeks.
Kui tekkis vajadus määrata asendusliige, jäi ta asendusliikmete nimekirjas vahele, kuid säilitas
oma positsiooni nimekirjas. Kaks aastat hiljem esitas ta vallavalitsuse liikme kohalt
tagasiastumisavalduse. Hoolimata sellest, et temast asendusliikmete nimekirjas tagapool olnud
kandidaat on saanud volikogu liikmeks, ei teki tal õigust selle kandidaadi asemel volikogu
liikme volitusi saada. Ta jääb asendusliikmete nimekirjas esikohale ning kui toimub järgmine
asendus, saab ta volikogu liikmeks.
Eelnõu § 1 punktiga 52 tehakse muudatus KOKS § 201 lõikes 4, mida lihtsustatakse
keeleliselt. Sättes asendatakse sõnad „jõustumise hetkest“ sõnadega „jõustumisest arvates“.
Muudatus ei too kaasa sisulist muutust, kuna jõustumise hetkest ja jõustumisest on
samatähenduslikud.
Eelnõu § 1 punktid 53–72 käsitlevad KOKS § 22 lõike 1 volikogu nn ainupädevuses olevate
küsimuste muudatusi.
KOKS § 22 lõikes 1 tehakse mitmeid muudatusi, mis valdavalt on suunatud teksti
lihtsustamisele, sellest liiga detailsete ja mujal seadus(t)es juba reguleeritud volikogu
pädevusnormide väljajätmisele.
KOKS § 22 lõike 1 sissejuhatavas lauses muudetakse termin „volikogu ainupädevus” ümber
„volikogu pädevuseks”. Volikogu ainupädevuse termin on eksitav. Kui seadusega on mõni
küsimus määratud volikogu pädevuses olevaks ning õigusnorm ei sisalda edasivolitamise
õigust, siis nagunii kehtiv õigusruum ei võimalda muul organil volikogu eest nimetatud otsuseid
teha. HMSi § 91 lõike 2 kohaselt on juhul, kui küsimuse otsustamine on seadusega antud
kohaliku omavalitsuse pädevusse, igal konkreetsel juhul, kui küsimus ei ole seadusega antud
valla- või linnavolikogu ainupädevusse, volikogul õigus valla- või linnavolikogu määruse
andmise edasi volitada valla- või linnavalitsusele. HMSis peetakse termini „ainupädevus“ all
silmas, et tegemist on juhtumiga, kus volikogul puudub edasidelegeerimisõigus.
Volikogu otsustuspädevuses olevate küsimuste nimetamine KOKS §-s 22 lõikes 1 KOV
ainupädevuses olevateks ülesanneteks on toonud kaasa mõningase õigusloome vohamise
sarnaselt kehtivas KOKS § 6 lõikes 1 sisalduvatele üksikute valdkondlike KOV ülesannete
nimetamisele. Mujal seadustes volikogule otsustamiseks antud ülesanded ei vaja dubleerivalt
ka KOKSis üle reguleerimist, neile pädevustele ei teki KOKS § 22 lõikes 1 täiendaval ära
mainimisel suuremat õigusjõudu. Samuti ei aita see kaasa õigusselgusele.
KOKS § 22 lõike 1 eesmärk on sõnastada KOV sisemise korralduse seisukohalt volikogu
olulisimad pädevused. Tegemist ei ole ammendava loeteluga ülesannetest, mis on volikogu
pädevuses. Lõike 1 sissejuhatava lause muudatusega lisatakse, et volikogu pädevusse kuulub
97
https://www.valimised.ee/sites/default/files/uploads/kov2017/koks%20k%C3%BCsimused-
vastused%202017%20v%200.32.pdf, lk 10.
98
Vt http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-4-1-11-08. P 12-14
65
muu hulgas järgmiste küsimuste otsustamine. Samuti sisaldab kehtiv KOKS § 22 lõike 1 punkt
37 avatud loetelu, mille järgi on volikogu pädevuses muud seadusega volikogu pädevusse antud
küsimused. Nimetatud punktist jäetakse seadusemuudatusega samuti välja sõnastus “volikogu
ainupädevuses”, mis asendatakse viitega volikogu pädevuses olevatele küsimustele.
Lisaks sisaldab KOKS § 22 lõige 1 ka mitmeid valdkondlikes seadustes mitte reguleeritud
küsimusi (sh ülesanded, mille reguleerimiseks puudub muu sobiv seadus), kuid mis on kohaliku
elu korraldamiseks vajalikud. Näiteks heakorra-, lemmikloomade pidamise,
kaubandustegevuse korralduse ja kaevetööde eeskirjad, mille saab kehtestada vaid volikogu
ning seada nendes määrustes vajadusel ka minimaalseid põhiõiguste piiranguid. KOKS § 7
täiendamisel lõikega 11 eelnõus ettepandud kujul saavad KOVid oma eeskirjades nimelt näha
ette ka selliseid põhiõiguste minimaalseid piiranguid, mille seadmiseks ei ole seadusandja
sõnastanud täpset volitusnormi ega määranud volituse piire. Arvestama peab aga mujal
seadustes sätestatud kitsendustega. Näiteks peab lemmikloomade pidamise eeskirjas (kehtivas
seaduses koerte ja kasside pidamise eeskiri) sätestama looma omaniku või valdaja kohustusena
hoida ära oma looma rünnaku teiste loomade ja inimeste vastu korrakaitseseadusest tulenevalt
(ohu tõrjumine), keelates selleks nt tiheasustuses looma rihmastamata liikumise, ja võimaliku
kahju põhjustamisel nõudma kannatanule kahju hüvitamist.
KOKS revisjoni käigus arutati valdkondlike ministeeriumitega, kas oleks mõni teine sobivam
seadus, kuhu nimetatud eeskirjade volitusnormid lisada. Paraku ühtegi head
kompromisslahendust ei leitud, mistõttu KOKS § 22 lõike 1 punktides 361, 362 ja 367 jäävad
alles pädevusnormid erinevate KOV eeskirjade kehtestamiseks.
Edaspidi peaks õigusloomes siiski vältima KOKSi kui KOV aluskorralduse seadusesse
valdkondlike KOV ülesannete ja volitusnormide toomist. Asjaomastel ministeeriumitel palume
jätkuvalt kaaluda normide lisamist mõnda valdkondlikku seadusesse.
KOKS § 22 lõike 1 punktis 1 jäetakse valla- ja linnaeelarve vastuvõtmise pädevuse sõnastusest
välja eelarve muutmine. Kuna akti muudetakse ja see tunnistatakse kehtetuks samas korras selle
vastuvõtmise, heakskiitmise ja kehtestamisega ja sama organi poolt, kes selle kehtestas, siis
puudub vajadus öelda, et volikogu saab ka valla- või linnaeelarvet muuta. Eelarve muutmist
KOFS regulatsioon tegelikult üldse ette ei näe, õiguslikult võtab KOV vastu lisaeelarve.
Kehtiva KOKS § 22 lõike 1 punktis 1 on volikogu pädevusena nimetatud kahte eraldiseisvat
pädevust, mis oleks mõistlik selguse huvides lahutada. Punktist 1 jäetakse seetõttu välja
volikogu kohustus kinnitada majandusaasta aruanne ja määrata majandusaasta aruande
kontrolliks vandeaudiitor, mis viiakse eraldi pädevusena üle punkti 2.
KOKS § 22 lõike 1 punktis 2 jäetakse sättest välja volikogu pädevus kehtestada, muuta ja
tunnistada kehtetuks kohalikke makse. Maksudega seonduv jäetakse punkti 3.
Maksudega seonduva asemel sätestatakse punktis 2 volikogu pädevuses olevana majandusaasta
aruande kinnitamine ja majandusaasta aruande kontrolliks vandeaudiitori määramine, mis on
praegu sätestatud KOKS § 22 lõike 1 punktis 1.
KOKS § 22 lõike 1 punkt 3, mis sätestab volikogu pädevuses olevana valla või linna eelarvesse
laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamise, jäetakse seadusest
välja. Kuna maksu kehtestamisel võimaldavad kohalike maksude seadus ja teised
66
maksuseadused teha nagunii volikogu kehtestatava maksumäärusega soodustusi, siis puudub
vajadus sama õigust üle reguleerida KOKSis.
Punktis 3 (senine punkt 2) jäetakse kohalike maksude kehtestamise pädevuse juurest välja
maksude muutmine ja kehtetuks tunnistamine. Maksude muutmisena on tegelikult silmas
peetud maksumäärade muutmist. Sarnaselt punktis 1 toodud selgitusele puudub vajadus
määrata, et õigusakti muutmine ja kehtetuks tunnistamine kuulub sama organi pädevusse, kes
akti kehtestas. Seetõttu jäetakse punkti 3 volikogu pädevuseks vaid kohalike maksude
kehtestamine (see hõlmab nii maksumäärade muutmist kui maksusoodustuste tegemist).
KOKS § 22 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja sõnastus valla või linna eelarvest finantseeritavate
teenuste korra kehtestamise kohta. Tegemist ei ole olulise rõhutusega. KOV saabki vaid enda
pakutavate ja rahastatavate teenuste osutamise korra kehtestada. Volikogu pädevusse jääb
punkti muudatusega KOVi toetuste andmise ja teenuste osutamise põhimõtete kehtestamine,
samuti võimalus määrata teenuste osutamise eest tasu küsimise alused. See sõnastus võimaldab
volikogul vajadusel konkreetsete toetuse andmise kordade reguleerimise anda ka valitsuse
kehtestada.
KOKS § 22 lõike 1 punkti 6 muudatusega asendatakse valla- või linnavara valitsemise korra
kehtestamine vara valitsemise põhimõtete kehtestamise pädevusega. Muudatus on seotud
KOKS §-ga 34, milles antakse volikogule volitusnorm valla või linna vara valitsemise aluste ja
korra kehtestamiseks. Vara valitsemise korra kehtestamise ja vara kasutuse ja käsutuse
menetlusnõuete kehtestamise võib volikogu jätta ka valitsusele. Oluline on aga, et volikogu
otsustaks ise vara valitsemise seisukohalt olulisemad põhimõtted, mida valitsusele edasi
delegeerida ei saa.
Vara valitsemine hõlmab kõiki vara omaniku õigusi (kõiki tehinguid) seoses varaga. RVS § 1
lõike 2 järgi on riigivara valitsemine vara Eesti Vabariigi nimel omandamine, kasutamiseks
võtmine, valdamine, kasutamine ja käsutamine. Munitsipaalvara valitsemine on samuti
igasugune varaga seotud tegevus ja toimingud.99
Vara valitsemine ei hõlma tingimata vara võõrandamist. Osadel KOVidel on ka kehtestatud
vara valitsemisele ja võõrandamisele erinevad korrad. Mida täpsemalt vastavas korras
reguleeritakse, on KOVide enda sisustada.
KOKS § 22 lõike 1 punkt 61 tunnistatakse kehtetuks. Kinnisasja koormamise säte on liialt
detailne ja kordab KOFSi sõnastust (sättes on viidatud juba kinnisasja koormamisele KOFS §
37 lõikes 3 nimetatud tingimustel). Vt ka KOKS § 22 lõike 1 punkti 8 muudatuse selgitust.
KOKS § 22 lõike 1 punktist 7 jäetakse valla või linna arengukava ja eelarvestrateegia
vastuvõtmise pädevuse juurest välja volikogu eraldi nimetatud õigus neid akte muuta. Tegemist
on ülereguleerimisega. Akte muudetakse samas korras nende vastuvõtmisega. Seetõttu jäetakse
sättesse alles vaid volikogu pädevus võtta vastu valla või linna arengukava ja eelarvestrateegia.
KOKS § 22 lõike 1 punktist 8 jäetakse välja detailne võlakohustuste võtmise regulatsioon, mis
kordab KOFSi 7. peatüki (varadele ja kohustuste võtmisele esitatavad nõuded) sõnastust.
99
Mõistetest: valdamine on asja üle faktilise võimu teostamine. Kasutamine seisneb asja kasulike omaduste
tarbimises ja asjalt viljade saamises. Tavaliselt on asja kasutamine omaniku enese käes, kuid kasutamist võib ka
teistele isikutele edasi anda (üürida, rentida). Käsutamine seisneb asja juriidilise saatuse määramises - eelkõige on
selleks asja võõrandamine, pärandamine, koormamine või teise isiku kasutusse andmine.
67
Senine KOKS punkti sõnastus asendatakse üldisema regulatsiooniga, mille kohaselt on
volikogu pädevuses pikaajaliste võlakohustuste võtmine, laenude andmine ja garanteerimine
ning võlakohustuse tagamiseks kinnisasja koormamine kohaliku omavalitsuse üksuse
finantsjuhtimise seaduses sätestatud korras ja asjakohaste põhimõtete kehtestamine.
KOKS § 22 lõike 1 punktis 9 korrigeeritakse valla ja linna põhimääruse kehtestamise
sõnastust. Kehtiv seadus kasutab sõnastust “põhimääruse kinnitamine”, kuid arvestades, et
põhimäärus on õigustloov akt, on õigem rääkida põhimääruse kehtestamisest. Senisest
regulatsioonist jäetakse välja ka ebavajalik nõue, mille kohaselt on põhimääruse muutmine ja
kehtetuks tunnistamine samuti volikogu pädevuses. Akti saab haldusmenetluse nõuete järgi
muuta ja kehtetuks tunnistada nagunii vaid akti kehtestanud organ.
KOKS § 22 lõike 1 punktist 10 jäetakse haldusterritoriaalse korralduse ning haldusüksuse
piiride ja nime muutmisega seonduvate volikogu pädevuste juurest välja nende muudatuste üle
otsustamine. Vastavalt ETHS § 71 lõigetele 2–4 otsustab haldusterritoriaalse korralduse,
haldusüksuse piiride ja nime muutmise valdade ja linnade osas Vabariigi Valitsus.
KOKS § 22 lõike 1 punkt 101 tunnistatakse kehtetuks. Selles sättes on loetud volikogu
pädevuses olevana ka haldusterritoriaalse korralduse muutmisel vastuvõetud ühinemislepingu
ja ühinemiskokkuleppe muutmine. ETHS § 91 lõike 6 järgi kinnitatakse KOVide
haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus ühinemisleping ja selle lisad asjaomase
volikogu otsusega. Ühinemislepingut ongi võimalik muuta ainult volikogul ehk selle kinnitanud
organil. Ühinemiskokkulepped nähti ette 2017. aasta haldusreformi käigus nende KOVide
jaoks, kes ühendati Vabariigi Valitsuse algatusel. Selle sätte järele ei ole KOKSis enam
vajadust.
KOKS § 22 lõike 1 punkti 11 muudatuse järgi täiendatakse osavalla ja linnaosa moodustamise
volikogu pädevusnormi täiendusega, et volikogu võib moodustada ka muu piirkondliku
esinduskogu. Selle põhimääruse või statuudi kehtestab volikogu, st tegemist on õigustloova
aktiga, mille puhul on normitehniliselt korrektsem rääkida akti kehtestamisest, mitte
kinnitamisest nagu kehtivas pädevusnormis.
KOKS § 22 lõike 1 punkti 13 puhul lühendatakse volikogu poolt KOV volikogu valimistel
tehtavate otsuste sõnastust. Valimisi puudutavate otsuste tegemist on nagunii detailsemalt
reguleeritud KOVVSis. Seetõttu jäetakse KOKSi üksnes viide, et volikogu määrab
valimisringkondade arvu, piirid ja igas valimisringkonnas mandaatide arvu KOVVSis
sätestatud korras.
KOKS § 22 lõike 1 punktist 16 jäetakse volikogu pädevusest välja valitsuse struktuuri
kinnitamise kohustus. Piisab, kui volikogu määrab valitsuse liikmete arvu. Selle osaks saab olla
ka nt abivallavanemate ja -linnapeade arvu kinnitamine. Valitsuse struktuuri kinnitamise
kohustus on KOVide seas küsimusi tekitanud. On leitud, et nõue on ülemäärane ja arusaamatu,
mida sellega otsustama peaks.
KOKS § 22 lõike 1 punktis 17 jäetakse valitsuse liikmete kinnitamise ja volitustest
vabastamise ning neile töötasu, lisatasu, hüvitise, toetuse ja soodustuse ning selle suuruse
määramise pädevusnormi eest ära ebavajalik täiendus “palgalised valitsusliikmed”. Punktis 17
piisab kui seadusega sätestada, et volikogu pädevuses on valitsuse liikmete kinnitamine ja
nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest. Kehtiva seaduse järgi on eraldi nimetatud
ka volikogu pädevuses olevana palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist
vabastamine. Sättes puudub vajadus eristada palgalisi ja mittepalgalisi valitsuse liikmeid.
68
Volikogu saab kinnitada valitsuse koosseisu ka KOV ametiasutuse ametnikke ja töötajaid. Kui
volikogu arvab omavalitsusteenistuja valitsuse koosseisust välja, siis ei lõppe ametniku ega
töötaja teenistusssuhe KOV ametiasutusega.
KOKS § 22 lõike 1 punkti 18 muudatus on keeleline. Sellest jäetakse välja ebavajalik kordus
„volikogu” aseesimehe eest ja „volikogu komisjoni” aseesimehe eest umbusalduse avaldamise
pädevuse juurest.
KOKS § 22 lõike 1 punktide 21 ja 22 muudatused käsitlevad volikogu esimehele ja
aseesimehele töötasu või hüvitise määramist ning volikogu liikmete hüvitise suuruse ja
maksmise korra kehtestamist. Muudatused on seotud KOKS § 17 lõigetes 4 ja 5 kavandatavate
muudatustega, millega jäetakse seadusest välja piirang, et palgaline võib olla üksnes kas
volikogu esimehe või aseesimehe ametikoht. Kehtiva seaduse järgi ei saa mõlemale
samaaegselt n-ö palka maksta. Piirang ei ole aga õigustatud, kuna reaalselt on aseesimehel
volikogu esimeest asendades samad õigused ja kohustused. Volikogu võib edaspidi otsustada
nende mõlema töö tasustada. Töötasu on võimalik diferentseerida, määrates näiteks volikogu
esimehele kõrgema tasu määra võrreldes aseesimehega.
Samuti korrigeeritakse sätetes terminoloogiat - loobutakse sõna “hüvitis” kõrval
samatähendusliku termini “hüvitus” kasutamisest.
KOKS § 22 lõike 1 punkt 23, millega sätestatakse, et volikogu pädevuses on valla või linna
esindamise korra kehtestamine, tunnistatakse kehtetuks. KOKS § 8 lõike 1 punkti 5 järgi tuleb
KOV esindamise kord määrata nagunii volikogu kehtestatavas valla või linna põhimääruses.
Sama nõude/volikogu pädevuse uuesti sätestamine KOKS § 22 lõikes 1 on ebavajalik.
KOKS § 22 lõike 1 punkti 24 täiendatakse lisaks kehtivas seaduses sätestatud volikogu
pädevusele otsustada valla või linna äriühingu ja sihtasutuse asutamise ja lõpetamise üle ka
äriühingu ning sihtasutuse ühinemise ja jagunemise üle. Samas jäetakse sättest välja nõue, et
nende põhikirja ja selle muudatuste kinnitamine ja muutmine on volikogu pädevuses. Vastavad
otsused ja toimingud on mõistlikum langetada valitsuse tasandil.
KOKS § 22 lõike 1 punktid 26–271 ja 31–33 tunnistatakse kehtetuks.
KOKS § 22 lõike 1 punkti 26 järgi on volikogu pädevuses rahvakohtunikukandidaatide
valimine. Tegemist ei ole KOVi vaatest ühe kõige olulisema sisemise korralduse küsimusega,
mistõttu võiks see KOKSist välja jääda. Rahvakohtunike valimist käsitletakse kohtute seaduse
13. peatükis. Sätte taasesitamine KOKSis on ebavajalik ja tunnistatakse seetõttu kehtetuks.
KOKS § 22 lõike 1 punkti 27 järgi on volikogu pädevuses Vabariigi Presidendi
valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine. Tegemist on küsimusega, mida
detailselt reguleeritakse Vabariigi Presidendi valimise seadusega (§ 22) ja selle üle sätestamine
KOKSis on ebavajalik.
KOKS § 22 lõike 1 punkt 271, mis reguleerib siseaudiitori või vastava struktuuriüksuse juhi
ametisse kinnitamiseks või vabastamiseks volikogult nõusoleku küsimist, tunnistatakse
kehtetuks. Siseauditeerimisega seonduvat reguleeritakse edaspidi keskselt KOKS §-s 481.
Siseauditeerimise võib korraldada selliselt, et moodustatakse vastav ametikoht või
struktuuriüksus, KOV võib siseauditeerimise ka teenusena sisse osta. Volikogu võib
siseauditeerimise üldises töökorras ette näha näiteks, mil viisil valitsus konsulteerib enne
siseaudiitori määramist volikoguga, kui vastav ametikoht otsustatakse moodustada. KOKS §
481 kavandatakse täiendada sättega (lõige 21), mille järgi peab KOV vähemalt kord nelja aasta
69
jooksul korraldama oma sisekontrollisüsteemi auditeerimise (auditi saab läbi viia
audiitortegevuse seaduses sätestatud pädevusega hindaja).
KOKS § 22 lõike 1 punktid 31–33 käsitlevad volikogu poolt üld- ja detailplaneeringu
tehtavate otsustuste ja toimingute alast pädevust. Arvestades, et kõik nimetatud küsimused on
detailselt reguleeritud PlanSis, siis puudub vajadus taolisi valdkondlikke regulatsioone KOKS
§ 22 lõikes 1 säilitada. Tegemist ei ole KOVide aluskorraldust puudutavate KOKSile
iseloomulike regulatsioonidega. Üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine, vastuvõtmine
ning detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja PlanS § 130 lõikes 2 nimetatud
detailplaneeringu kehtestamine on kehtiva PlanSiga juba määratud volikogu pädevusse. Kuna
tegemist on oluliste strateegiliste ja KOV ruumilist arengut kujundavate küsimustega, peab
nende täitjaks jääma ka PlanSis volikogu.
KOKS § 22 lõike 1 punktide 34 ja 341 sõnastus, mis puudutavad KOV ametiasutuste ja
hallatavate asutuste moodustamist, ümberkorraldamist ja nende põhimääruse kinnitamist,
viiakse punkti 34 kokku. Punktis 341 on käsitletud samade otsustuste tegemist KOVide
ühisametite ja -asutuste puhul. Ühisametid ja -asutused on samuti KOV ametiasutused ja
hallatavad asutused, seega ei ole vajalik neid eri punktides reguleerida.
KOKS § 22 lõike 1 punktist 34 jäetakse välja ka nõue, et volikogu peab kehtestama asutuse
põhimääruse. KOKS § 8 lõike 1 punkti 4 järgi sätestatakse valla või linna ametiasutuste ja
asutuste moodustamise kord valla ja linna põhimääruses. Ametiasutusel ega hallataval asutusel
ei pea olema tingimata eraldi volikogu määrusega kehtestatud põhimäärust. Riigi ja kohaliku
omavalitsuse asutuste registri kohaselt on valdaval enamusel KOVidest vaid üks ametiasutus,
vastavalt siis valla- või linnavalitsus. Punkt 341 tunnistatakse ebavajalikuna kehtetuks, kuna
sätte sisu tõstetakse ümber punkti 34.
KOKS § 22 lõike 1 punktist 36 jäetakse välja volikogu pädevus kehtestada ametiasutuse ja
ühisameti teenistuskohtade koosseis. Jätkuvalt jääks KOKSiga volikogu pädevusse aga
ametiasutuste ja ühisameti struktuuri ning nende palgajuhendi kehtestamine. Ametiasutuse
teenistuskohtade koosseisu kinnitamine ei peaks olema tingimata volikogu taseme küsimus.
ATS § 11 lõige 5 kordab KOKSis sätestatut, ehk selle kohaselt kehtestab KOV ametiasutuse
teenistuskohtade koosseisu volikogu. Volikogule on antud õigus delegeerida valla- või
linnavalitsusele muudatuste tegemine teenistuskohtade koosseisus volikogu kehtestatud
palgafondi piires. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse teenistuskohtade liigituse
teenistusgruppideks võib kehtestada kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu või tema volitatud
isik. Volikogu on valla ja linna eelarve vastuvõtmisel näinud ette vahendid palgafondi. Valitsus
peaks oma ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu volikogu ette antud ametiasutuse struktuuri
järgi ise paika panema. Muudatus on seotud KOKS § 22 lõike 3 sõnastuse muudatusega. Selle
järgi jäetakse volikogule jätkuvalt õigus delegeerida valitsusele muudatuste tegemine
ametiasutuse struktuuris volikogu kehtestatud eelarve piires (kehtivas seaduses kasutatakse
sõna „palgafond“, mis võib aga osutuda liialt piiravaks). Lõikest 3 jäetakse aga volikogu poolt
valitsusele antava volituse sõnastusest välja viide ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu
kohta, mida reguleeritakse edaspidi ATS § 11 lõikes 5. KOKSis sama regulatsiooni kordamine
„ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu kinnitamine“ on ebavajalik. Volikogu saab niigi ATS
§ 11 lõike 5 alusel teenistuskohtade koosseisu kinnitamise volitada valitsusele.
KOKS muudatuse eesmärk on niisiis ülereguleerimise vältimine (KOKS kordab ATS § 11
lõikes 5 sätestatut).
Volikogul peaks olema KOV töökorralduse suunamisel strateegilisem roll, sisuliselt volikogu
kontrollib täitevaparaadi kujundamist läbi eelarve. Ametiasutuste struktuur ja põhjendus,
70
kuidas sellega täidetakse KOVile pandud ja KOVi poolt võetud ülesanded, võiks olla nt eelarve
seletuskirja osa ja teenistuskohtade koosseisu kinnitamine võiks olla valitsuse pädevuses.
KOKS § 22 lõike 1 punktis 362 kohendatakse volikogu pädevusnormi sõnastust ja asendatakse
koerte ja kasside pidamise eeskiri üldisema sõnastusega „lemmikloomade pidamise eeskirja
kehtestamine“. Lisaks koertele ja kassidele on isikutel kodudes ka muid lemmikloomi, kelle
puhul on samuti oluline nende pidamine nõuetekohaselt ja olenevalt liigist vaja välistada
väljapääsemine oma territooriumilt, et teisi isikuid mitte ohustada (nt roomajad).
Sätte sobivuse üle KOKSi on aastaid vaieldud. On leitud ka, et vastav eeskiri, kus on sätestatud
loomaomaniku kohustused vältida looma vabalt ringi liikumist avalikus (rahvarohkes) kohas ja
teiste inimeste ning loomade tervise kahjustamise ärahoidmist saaks reguleerida ka üleriigilise
kehtivusega ministri määrusega. Kahjuks ühtki paremat lahendust ei suudetud kehtivast
seadusest leida. Olemuslikult on tegemist kohaliku elu küsimusega. Puudub ka selline
valdkondlik seadus, kus sisalduks vastav selge volitusnorm lemmikloomade pidamise eeskirja
kehtestamiseks. Loomakaitseseadus näiteks reguleerib vaid looma kaitse seisukohast tema
pidamise nõudeid. Põllumajandusminister on oma 24. juuli 2008. aasta määrusega nr 76
kehtestanud „Lemmikloomade pidamise nõuded“ just loomakaitse seisukohast lähtudes.100
Korrakaitseseadus räägib ohu tõrjumisest, kuid ei anna volitusnormi volikogule KOVis korra
kehtestamiseks loomast tingitud ohu vältimiseks.
KOKS § 22 lõike 1 punktid 364–366, mis reguleerivad jäätmemajandusega seonduvat,
tunnistatakse kehtetuks. Jäätmeseadus juba reguleerib nimetatud küsimusi. Näiteks sätestab
jäätmeseaduse § 12 lõige 2, et jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil korraldavad
omavalitsusorganid. Jäätmete liigiti kogumise korraldamist reguleerib jäätmeseaduse § 31, mis
sätestab ka vastavad KOVi kohustused. Puudub vajadus hoida dubleerivalt jäätmehooldust,
vastava eeskirja ja jäätmete liigiti kogumise nõudeid ka KOKSis. Tegemist ei ole KOVide
aluskorraldust puudutavate KOKSile iseloomulike regulatsioonidega.
KOKS § 22 lõike 1 punkti 37 muudatus tuleneb KOKS § 22 lõike 1 sissejuhatavas lauses
tehtavast muudatusest, millega asendatakse termin „volikogu ainupädevus“ sõnadega
„volikogu pädevus“. Punkti järgi on volikogu pädevuses ka muud seadusega volikogu
pädevusse antud küsimused. Teistest seadustest tulenevad volikogu pädevusse antud ülesandeid
ei ole normihierarhiliselt vähemolulised KOKS § 22 lõikes 1 sätestatust. KOKS § 22 lõige 1
sätestab KOV aluskorralduse seisukohalt keskseimad pädevused KOV sisemise n-ö
töökorralduse küsimustes.
Edaspidi tuleks õigusloomes jälgida, et KOKS § 22 lõikesse 1 ega mujale KOKSi ei lisataks
KOV täidetavaid valdkondlikke ülesandeid.
Eelnõu § 1 punktid 73–75 käsitlevad KOKS § 22 muudatusi lõigetes 2 ja 3 ning uute lõigete
21–23 lisamist.
KOKS § 22 lõikes 2 tehakse terminite ühtlustamiseks sõnastusmuudatused: termin „kohaliku
omavalitsuse üksus” asendatakse lühendiga “omavalitsusüksus”. Lisaks täiendatakse lõiget
võimalusega anda volikogul KOVile määratud ülesanded täitmiseks lisaks osavalla või linnaosa
esinduskogule ka muule piirkonna esinduskogule (nt kogukonnakogu vm piirkondlik kohalike
elanike kaasamisorgan), kui see ei ole seadusega keelatud. Võib olla ka juhtumeid, kus
volitusnormis on pandud akti andmise kohustus KOV organile ja välistatud selle
edasivolitamine nt ametiasutuse juhile või ametnikule.
100
Vt: https://www.riigiteataja.ee/akt/13199887.
71
Praktikas on KOVides palju vaidlusi ja tõlgendusprobleeme põhjustanud KOKS § 22 lõike 2
sõnastus, mille järgi otsustab õigusaktiga KOV või abstraktselt KOV organi pädevusse jäetud
(ilma täpse KOV organi nime mainimata, vt nt ÜTS § 13 sõnastust) küsimused KOV nimel
volikogu, kes võib volitada nende küsimuste lahendamise valitsusele, osavalla või linnaosa
esinduskogule, ametiasutusele, asutuse struktuuriüksusele või ametnikule.
Iseenesest annab taoline üldine volitus midagi teha ja korraldada KOVidele laia
enesekorraldusõiguse, millise organi kaudu ülesandeid täita, kuid on toonud praktikas ka
vaidlused, kas volikogu peaks igakordselt andma mistahes üldiste KOV ülesannete
lahendamiseks valitsusele ja ametiasutusele üksikvolituse või saab seda teha nt põhimäärusega
üldise volitusena. On esitatud ka ettepanekuid, et seaduses abstraktselt KOV või KOV organi
pädevusse antud ülesandeid peaks vaikimisi täitma valitsus ja volikogu üksnes saaks vajadusel
ülesande enda täita võtta.
Tõlgendusprobleemide vältimiseks lisatakse seadusesse lõiked 21–23, mis aitavad KOKS § 22
lõike 2 kohaldamist muuta õigusselgemaks ja paindlikumaks.
Ometigi ei muudeta senist põhimõtet, et keskne otsustuspädevus, mis tasandil KOV siseselt
ülesandeid täidetakse, kui seadusandja ei ole seda täpsustanud, jäetakse volikogule. PS § 156
lõikes 1 ja EKOH artiklis 3 nähakse ette KOV esindusdemokraatlik sisestruktuur, millest
tuleneb volikogu prioriteet täitevorgani(te) suhtes kohaliku elu küsimuste otsustamisel.101
KOKS § 22 lõike 1 lõikega 21 sätestatakse õigusselguse huvides n-ö pedagoogiline norm, mille
järgi seadusega volikogu pädevusse antud ülesannet ei saa volikogu täitmiseks volitada muule
KOV organile ega asutusele. Edasi volitamine on siiski võimalik, kui seadus seda otsesõnu
võimaldab.
Seadusandja peaks igakordselt kaaluma KOVile ülesande panekul, kas tegemist on KOV ja
avaliku huvi vaatest niivõrd olulise põhimõttelise ja strateegilise küsimusega, et seda saaks täita
ja otsustada vaid KOV esindusorgan - volikogu. Kui tegemist ei ole sellise tähtsusega
küsimusega, siis saab ülesande täitjaks seaduses määrata abstraktselt KOVi, mis juhul
haldusesiseselt määratakse KOVis konkreetne ülesande täitja.
KOKS § 22 lõike 1 uue lõike 22 järgi ei ole volikogu poolt volituse andmine vajalik küsimuste
lahendamiseks, mis on olemuselt täitevvõimu lahendatavad (nn menetluslikud ja
rakenduslikud) ülesanded ning mida saab täita KOV ametiasutus, sh valitsus ametiasutusena.
Näiteks on sellised ülesanded erinevad haldusmenetluse läbiviimised, paikvaatlused, isikute
vastuvõtt, toimingute korraldamine, avalduste vastu võtmine ja neile vastamine, õigus- ja
haldusaktide ettevalmistamine.
Volikogu istung ei ole töövorm, kuhu saaks kutsuda isikuid haldusmenetluse seaduse mõttes
ärakuulamisele. Samuti ei saa volikogult kollegiaalse organina eeldada spetsiifilist
erialapädevust vajavate küsimuste lahendamist (nt lastekaitsetöö, ehitusjärelevalve, isikukoodi
andmine vms teemad). Volikogu pädevuses peavad olema üldist mõju omavate otsuste
tegemine või muude üldaktide, sh arengudokumentide ja olulist tähtsust omavate planeeringute
101
Vt ka Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud veebiväljaande (2020) kommentaare PS 14. peatüki osas:
https://pohiseadus.ee/sisu/3672.
72
kehtestamise otsused. KOV strateegiliste juhtimisotsuste tegemine peab jääma volikogu
pädevusse, neid valitsusele täitmiseks delegeerima ei peaks.
KOKS § 22 lõike 1 uue lõikega 23 täpsustatakse, et volituse määramata arvu juhtumite
lahendamiseks annab volikogu määrusega (mõne KOV korraga). Kui tegemist on ühekordse
küsimuse lahendamisega, siis võib selle täitmiseks valitsusele volituse anda volikogu otsusega.
Praktikas on selles küsimuses olnud KOVides väga erinevaid tõlgendusi. Mõned KOVid on
leidnud, et KOKS § 22 lõike 2 rakendamine eeldab volikogu poolt igakordselt üksikvolituse
andmist, mis võib aga volikogule liialt koormavaks ja otstarbetuks osutuda. Volikogu peaks
ennast igapäevaste administratiivsete otsuste tegemisest taandama. Üldvolituse täitevvõimu
tunnustega ülesannete valitsusele täitmiseks andmiseks saab volikogu põhimõtteliselt teha ka
valla või linna põhimäärusega n-ö üldvolitusega piiritlemata arvu juhtumite lahendamiseks.
Eelnõu § 1 punktiga 76 tunnistatakse kehtetuks KOKS §-d 23 ja 24.
KOKS § 23 reguleerib volikogu õigusaktidega seonduvaid küsimusi. Paragrahv tunnistatakse
kehtetuks, kuna KOV organite õigusaktidele kohalduvate nõuete sätted on keskselt viidud üle
KOKS § 7.
KOKS § 24, mis reguleerib õigusaktide täitmise kontrolli, tunnistatakse kehtetuks. Õigusaktide
täitmise kontrolli näol on tegemist sisekontrollisüsteemi osaga, mis KOVil tuleb oma sisemistes
kordades nii ehk naa ette näha. Sisekontrollisüsteem on KOKS § 481 kavandatava muudatuse
kohaselt (KOKS § 481 täiendamine lõikega 11) valla või linna ametiasutuse ja hallatava asutuse
juhtimisel rakendatav seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud terviklik abinõude kompleks,
mis võimaldab tagada sealhulgas õigusaktidest kinnipidamise ja täitmise kontrolli. Kes ja
kuidas seda KOV siseselt korraldab, tuleb sätestada KOV õigusaktidega. Vt ka KOKS § 481
lõike 11 selgitust.
Eelnõu § 1 punktiga 77 muudetakse KOKS § 25 sõnastust (tööandja kohustus volikogu liikme
ees).
KOKS § 25 täiendatakse lisaks olemasolevale volikogu liikme õigusele nõuda oma tööandjalt
volikogu ja komisjonide istungitel osalemise võimalust õigusega osaleda ka muude KOV
sisemise töökorralduse organite koosolekutel.
KOVidel on õigus seada ise oma sisemise töökorralduse reegleid, sealhulgas otsustada
erinevate töövormide kasutamise üle. Paljudes KOVides on kasutusel lisaks volikogu
istungitele ja volikogu moodustatud komisjonide koosolekutele ka näiteks eestseisuse ja
fraktsioonide kogunemised. Nendel osalemist peaks samuti tööandja volikogu liikmetele
võimaldama, et nad saaks teostada oma volikogu liikme mandaati.
Volikogu liikme ülesanded võivad tulla ka seadusest, st volikogu liige ei pea täitma üksnes
volikogu antud ülesandeid, seetõttu kohendatakse sätte sõnastust. Sätestatakse, et volikogu liige
võib täita ka muid volikogu liikme ülesandeid (mitte ainult neid, mis volikogu on talle andnud).
Eelnõu § 1 punktides 78 ja 79 kavandatavad muudatused puudutavad volikogu liikme teabe
saamise õigusi (KOKS § 26 muudatused). Sättes piiritletakse eelnõuga kavandatavate
muudatustega võrreldes kehtiva seadusega paremini volikogu liikme teabe nõudmise ja
küsimuse esitamise aluseid.
KOKS § 26 on volikogu liikme teabe nõudmise erinorm, see tähendab, et tema teabe nõudmisel
ei kohaldata AvTSis sätestatud teabenõudele vastamise regulatsiooni ega küsimustele
73
vastamisel märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ja kollektiivse pöördumise esitamise
seaduses toodud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise regulatsiooni.
Praktikas on olnud selle sätte rakendamisega seonduvalt palju vaidlusi. KOV ametiasutuste
ametnikud ja töötajad on murekohana toonud välja, et sageli kipuvad volikogu liikmed
kuritarvitama valitsuselt ja ametiasutustelt teabe nõudmise ja küsimuste esitamise õigust ning
soovivad vahel saada ka pigem isiklikust huvist lähtudes teavet, mis ei puuduta volikogu tööd.
Seetõttu täpsustatakse KOKS § 26 lõikes 1, et volikogu liikme nõutav teave peab puudutama
volikogu tööd.
Riigikohtu halduskolleegiumi 04.11.2004 otsuse nr 3-3-1-55-04 punktis 13 öeldakse muu
hulgas: Kui isik küsib kohaliku omavalitsuse ametiasutuselt teavet sama omavalitsusüksuse
volikogu liikmena, ei saa seda käsitleda teabenõudena AvTS tähenduses. Volikogu liiget ei saa
sellises olukorras pidada igaüheks AvTS § 1 mõttes, kellele tuleb selle seaduse alusel tagada
juurdepääs üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele ja luua võimalus kontrolliks avalike
ülesannete täitmise üle. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmel on seadusest tulenevad õigused
ja kohustused, mille täitmiseks ongi KOKS §-s 26 ette nähtud juurdepääs teabele kohaliku
omavalitsuse asutuses. Taolistele juhtudele AvTS ei laiene.
Seega kohustab KOKS § 26 ühelt poolt linnavalitsust volikogu liikmele teavet andma, ent teisalt
ei laiene Riigikohtu halduskolleegiumi eespool nimetatud otsuse kohaselt AvTS üldse KOKS
§-s 26 ette nähtud juhtudele. See tähendab, et AvTSile ei saa tugineda ka volikogu liikmele
vastamisest keeldumisel.
Volikogu liige peab juhinduma seadusest, valla või linna õigusaktidest ning valla- või
linnaelanike vajadustest ja huvidest (KOKS § 17 lõige 2). Asutusesiseseks kasutamiseks
tunnistatud teabele juurdepääs eeldab, et selline teave on volikogu liikmele vajalik tema
seadusjärgsest staatusest tulenevate ülesannete täitmiseks, s.t avaliku võimu teostamiseks.
Volikogu liikme üks ülesandeid on teha poliitilist järelevalvet valla- ja linnavalitsuse tegevuse
üle. Seetõttu ei peagi volikogu liikmele laienema AvTSist tulenevad juurdepääsu piiramise
nõuded, mida rakendatakse üldiselt avaliku teabe andmisel avaliku võimu välistele isikutele.
Volikogu liige ei ole „igaüks“ AvTSi mõttes ega kõrvaline isik, vaid kohaliku omavalitsuse
üksuse osa.102 See tuleneb ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsusest, mille kohaselt kohaliku
omavalitsuse organi ja volikogu liikme vahel tekivad KOKS § 26 kohaldamisel sisesuhted
(punkt 14). Sisesuhetele viidates on Riigikohus veel osundanud, et volikogu töös osalemise
kaudu on (ja peavadki olema) volikogu liikmel laiemad võimalused kui mis tahes teisel isikul
(RKHKm 22.12.2008, 3-3-1-74-08, punkt 12).
KOKS § 26 lõike 1 järgi võib volikogu liikmele jätta andmata vaid niisuguse teabe, mille
väljastamine on seadusega keelatud. Riigikohtu lahendist tulenevalt ei saa olla keeldumise
aluseks ka AvTSi sätted. Riigikohus on märkinud ka järgmist: Asutusesiseseks kasutamiseks
tunnistatud teabe volikogu liikmele edastamisel või talle teabele juurdepääsu tagamisel on
linnavalitsusel otstarbekas teda ühtlasi teavitada sellise teabe õigustamatu avaldamisega ja
kasutamisega kaasnevast õiguslikust vastutusest. Nii sätestab karistusseadustiku § 377 lõige 1,
et töö- või ametiülesannetega seoses isikule teatavaks saanud ärisaladuse avaldamise või
kasutamise eest ilma ettevõtja loata, kui see on toime pandud ärilisel või kahju tekitamise
102
Märgukiri volikogu liikmele vastamise kohta.pdf (oiguskantsler.ee).
74
eesmärgil, - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Seega peab
volikogu liige igati hoiduma näiteks talle tööga teatavaks saanud isikuandmete avaldamisest.
KOKS § 26 lõike 2 muudatusega täpsustatakse volikogu liikme teabe nõudele või kirjalikule
küsimusele vastamise tähtaega. Kuna kohati on praktikas volikogu liikmele vastamisel vaja
põhjalikumalt asjaolusid ja õigusakte analüüsida, siis antakse lõike 2 muudatusega võimalus
volikogu liikme teabe nõudmise või küsimusele vastamise tähtaega pikendada 10lt tööpäevalt
20 tööpäevani. Valitsus ja ametiasutused ei pruugi just volikogu liikme kirjaliku küsimuse
korral, mis eeldab sageli põhjalikku andmetöötlust ja analüüsi, kümne tööpäevaga reageerida.
Paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 3, milles sätestatakse juhud, mil volikogu liikme teabe
nõudmise täitmisest võib keelduda. Esmaseks keeldumise põhjuseks on see, kui nõutav teave
ei puuduta volikogu liikme tööd. Teiseks saab valitsus või KOV ametiasutus keelduda teabe
nõudmisest, kui esinevad avaliku teabe seaduse §-s 23 nimetatud teabenõude täitmisest
keeldumise alused. Tegemist on detailsete normidega, mida ei ole põhjendatud KOKSis
taasesitada. Seetõttu on lisatud üldine viide AvTSile. Kuigi voliniku teabenõue ei ole
võrdsustatud AvTSi mõttes igaühe õigusega avalikule teabele, on AvTSi § 23 lõigetes 1 ja 2
sätestatud teabenõude täitmisest keeldumise alused asjakohased ka volikogu liikme puhul.
Näiteks saab valitsus ja KOV ametiasutus keelduda volikogu liikmele teabe avaldamisest, kui
volikogu liikmele on taotletav teave juba antud ja ta ei põhjenda vajadust saada teavet teist
korda (AvTS § 23 lg 2 p 1). Samuti saab teabe nõudmisest keelduda, kui teabenõude täitmine
nõuab taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse muutmist, takistab talle
pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi (AvTS § 23 lg 2 p
3).
Paragrahvi 26 täiendamisel lõikega 4 sätestatakse analoogselt märgukirjale vastamisega ka
alused, millal võib volikogu liikme küsimusele vastamisest loobuda. Vahel on KOVide
praktikas tulnud ette, et volikogu liikmele vastamiseks tuleb süstemaatiliselt vaadata üle väga
suur andmemaht, mis võib nõuda ka koostööd riigiasutustega ja seniste tööprotsesside olulist
muutmist. Selleks, et KOV sisuline töö ei saaks võimalike valitsusasutuste tööd halvavate
pahatahtlike pöördumiste korral pidurdatud, lisatakse volikogu liikme küsimusele vastamisest
keeldumise alusena ka asjaolu, kui päringule vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu
ametiasutuse töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või
nõuab põhjendamatult suuri kulutusi.
Lõikes 5 sätestatakse kohustus edastada volikogu liikme teabe nõudmisest keeldumisel või
küsimusele vastamisest loobumise korral talle viivitamata sellekohane selgitus. Seega igal juhul
tuleb volinikule küsitud teabe andmisest keeldumist või küsimusele vastamisest loobumist
põhjendada.
KOKS § 26 praktikas rakendamisega seonduvatest küsimustest on koostanud Toomas Sepp ja
Merike Alep oma 2022. a Juridica artiklis103 hea ülevaate, millest saavad KOVid oma töös
juhinduda.
103
T. Sepp, M. Alev, Juridica 2022/2 „Volikogu liikme teabe saamise õigus ja selle teostamise piirid“. Kättesaadav
arvutivõrgus:
https://www.juridica.ee/article.php?uri=2022_2_volikogu_liikme_teabe_saamise_igus_ja_selle_teostamise_piiri
d.
75
Eelnõu § 1 punktidega 80 ja 81 nähakse ette muudatused KOKS §-s 28, mis reguleerivad
vallavanema ja linnapea õigust moodustada valitsus.
KOKS § 28 lõikes 1 tehakse sõnastuslik täpsustus. Lisatakse, et vallavanemal või linnapeal on
alates sellele ametikohale valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. Valitsuse
kinnitab ametisse jätkuvalt loomulikult volikogu (KOKS § 22 lõike 1 punkt 17).
KOKS § 28 lõike 3 muudatusega sätestatakse, et uus valitud vallavanem või linnapea saab
täieõiguslikud volitused valitsuse ametisse kinnitamise päevale järgnevast päevast. Sõnastus
„ametisse kinnitamise päevast“ on toonud kaasa istungi protokolli kellaaja märkimise, et
fikseerida tegelik vallavanema või linnapea volituste algus, kuid sellegipoolest on praktikas
tekkinud vaidlusi, kas vallavanemal või linnapeal olid ikka allkirja andmise hetkel
täieõiguslikud volitused. Seepärast on mõistlik sätestada vallavanema ja linnapea volituste
algamine uue valitsuse ametisse kinnitamise päevale järgnevast päevast.
Eelnõu § 1 punktiga 82 nähakse ette KOKS § 29 muudatus, mis käsitleb valitsuse volituste
tähtaega.
KOKS § 29 lõike 1 muudatus on tehtud analoogina KOKS § 28 lõike 3 muudatusele. Valitsus
saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevale järgnevast päevast.
Lõike 2 osas on küsitud praktikas, mis saab kui formaalselt n-ö lahkuv valitsus lahkumispalvet
volikogu esimesel istungil ei esita. See ei tähenda siiski, et eelmise valitsuse koosseisu volitused
uue valitsuse koosseisu kinnitamisel ei lõpe. Tegemist on menetlusliku nõudega, mille
rikkumine ei mõjuta uue valitsuse koosseisu pädevust ega vana koosseisu volituste lõppemist.
Normi ei muudeta.
Eelnõu § 1 punktiga 83 asendatakse seaduse tekstis läbivalt sõnad „valla- või linnavalitsus“
lühendiga „valitsus“. Vastavad muudatused tehakse KOKS § 29 lõikes 3, § 30 lõike 1
sissejuhatavas lauses ja lõikes 3, § 36 lõikes 6, § 372 lõigetes 2, 4 ja 6, § 374 lõigetes 4 ja 5, §
48 lõike 3 punktis 1, § 49 lõikes 6, § 50 lõike 1 punktides 1–5 ja 7, § 51 lõikes 2, § 532 lõike 2
teises lauses, § 533 lõikes 2, § 57 lõikes 9 ja lõike 10 esimeses lauses, § 571 lõikes 1, , §-s 665
ning § 704 lõike 11 lõikes 13.
Eelnõu § 1 punktiga 84 asendatakse seaduse tekstis läbivalt sõnad „valla- ja linnavalitsus“
lühendiga „valitsus“. Vastavad muudatused tehakse KOKS § 30 pealkirjas, § 622 lõikes 1 ning
§ 704 lõike 11 esimeses lauses
Eelnõu § 1 punktidega 85–87 kavandatakse muudatused KOKS §-s 30, millega reguleeritakse
valitsuse pädevust.
KOKS § 30 muudatuste puhul on tegemist valdavalt normitehniliste ja sõnastuslike
kohendustega, mille eesmärk on vältida sõnastuslikke liiasusi. Näiteks asendatakse lõike 1
sissejuhatavas lauses ning lõigetes 3 ja 4 sõnad „valla- ja linnavalitsus“ läbivalt lühendiga
„valitsus“.
KOKS § 30 lõike 1 punktist 2 jäetakse õigusaktidest tulenevate valitsuse pädevustele viitamise
juurest välja viide valla või linna põhimäärusele. Kehtiva seaduse sõnastuse järgi lahendab ja
korraldab valitsus kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla või
76
linna põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele. Põhimäärus on samuti volikogu määrus
ning seda ei pea seetõttu sättes eraldi nimetama.
KOKS § 30 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva seaduse järgi võib valitsus taotleda
volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud volikogu määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.
Kuna valitsusel on KOKS § 30 lõike 1 punkti 1 järgi nagunii õigus valmistada ette volikogus
arutamisele tulevaid küsimusi, siis on tegemist ebavajaliku ülesande üle kordamisega.
KOKS § 30 lõike 4 sõnastust muudetakse seonduvalt KOKS § 311 kavandatava muudatusega,
mis reguleerib KOV ametiasutuste ja hallatavate asutustega seonduvat. Kuna ATS § 6 juba
sätestab lõikes 1 ametiasutuse mõiste - ametiasutus on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse
eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine – ei pea seda
selgitust, et ka KOV ametiasutus teostab avalikku võimu, KOKSi §-s 30 üle kordama. See, et
KOV ametiasutuse hallatav asutus ei teosta avalikku võimu (vaid on moodustatud teenuste
pakkumiseks), tuleb selgelt välja KOKS §-s 311 kavandatavatest muudatustest. Seetõttu
jäetakse KOKS § 30 lõikest 4 välja selgitus, et ametiasutuse hallatava asutuse puhul, mis ei
teosta avalikku võimu, kehtestab nende osutatavate teenuste hinnad valitsus.
Lisaks ühtlustatakse sättes termini „ametiasutus“ sõnastust, mis sõnastatakse teiste sätete
eeskujul läbivalt terminiga „valla või linna ametiasutus“.
Eelnõu § 1 punktiga 88 tunnistatakse kehtetuks KOKS § 31 seonduvalt asjaoluga, et valitsuse
õigusaktide andmisega seonduv regulatsioon viiakse keskselt üle KOKS § 7. Volikogu ja
valitsuse õigusakte, nendele esitatavaid nõudeid ja nende jõustumist on KOKSis reguleeritud
§-des 7, 23 ja 31. Nimetatud paragrahvid sisaldavad ka mitmeid kordusi, mida on võimalik
vältida §-de ühendamisega. Eelnõuga muudetakse §-des 23 ja 31 sisaldunud normide asukohta
ning need viiakse §-i 7 koosseisu. Selliselt asuvad kõik volikogu ja valitsuse õigusakte
reguleerivad paragrahvid koos, mis ühtlasi parandab seaduse jälgitavust. Vt ka selgitust KOKS
§-de 7 ja 23 muudatuse juures.
Eelnõu § 1 punkt 89 käsitleb KOKS täiendamist peatükiga 31 ja sellesse § 311 lisamist, mis
puudutavad valla ja linna asutusi.
KOKSi täiendatakse peatükiga 31 „Valla ja linna asutused“. Eelnevad paragrahvid käsitlevad
valla- ja linnavalitsuse kui organi tegevust. Segaduse vältimiseks ning valitsuse kui kollegiaalse
täitevorgani ja valitsuse kui ametiasutuse kohta käivate regulatsioonide eristamiseks on vajalik
lisada KOKSi uus peatükk. Lisatav peatükk 31 käsitleb valla või linna ametiasutuste ja
hallatavate asutuste tegevust, tuginedes seni KOKS § 35 lg 1 esimeses lauses ja lõikes 2
sisalduvale regulatsioonile.
Uude peatükki lisatakse § 311, mis käsitleb valla ja linna asutusi. Senini puudus KOKSis eraldi
peatükk/paragrahv, mis reguleeriks valla ja linna ametiasutusi ning hallatavaid asutusi - osa
sätteid sisaldus valitsuse (kui organi) ja volikogu töökorraldust ning osa KOV
majandustegevust käsitlevas peatükis (KOKS §-s 35). Paragrahvi 311 koondatakse olulisimad
sätted, mis reguleerivad KOV ametiasutusi ja hallatavaid asutusi, et eristada neid selgelt
valitsusest kui KOV poliitilisest otsustusorganist.
KOKS § 311 lõige 1 sätestab, et vallas ja linnas võib moodustada ametiasutusi, kelle ülesandeks
on avaliku võimu teostamine neis küsimustes, milleks ei ole vaja valla- ja linnavalitsuse kui
kollegiaalse otsustusorgani volitusi. Ametiasutuse mõiste on defineeritud ATSis, mille § 6 lõike
77
1 kohaselt on ametiasutus „riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest finantseeritav
asutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine“. Mõiste „avaliku võimu teostamine“ viitab
üheselt sellele, et ametiasutuse funktsiooniks on eeskätt haldusülesannete täitmine ja teenuste
korraldamine. ATS § 6 lõige 3 loetleb kohaliku omavalitsuse moodustatavad ametiasutused,
nendeks on valla- ja linnavolikogu kantselei; valla- ja linnakantselei; valla- ja linnavalitsus
asutusena koos struktuuriüksustega; osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena; valla- ja
linnavalitsuse amet; valla või linna ühisamet.
Valla või linna ametiasutuste moodustamise kord sätestatakse KOKS § 8 lõike 1 punkti 4 alusel
valla või linna põhimääruses. KOKS § 22 lõike 1 punkti 34 kohaselt on valla või linna
ametiasutuse ja valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine,
ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine volikogu pädevuses. Ametiasutuse põhimäärus
kinnitatakse volikogu poolt kehtestatud korras. Ametiasutuse põhimäärus võib olla ka valla või
linna põhimääruse osa. Vt ka selgitust KOKS § 22 lõike 1 punkti 34 muudatuse juures.
KOKS § 311 lõikes 2 sätestatakse ametiasutuse, sh valla- ja linnavalitsuse pädevus
ametiasutusena. Ametiasutus koos struktuuriüksustega (amet, osakond, teenistus, büroo jms)
täidab ülesandeid, mis on talle antud seadustes ja muudes õigusaktides (sh seaduse alusel antud
õigusaktides, valla- ja linnavolikogu õigusaktides) antud volituste ja pädevuse piires.
Ametiasutus võib täita kõiki seaduses valla- ja linnavalitsuse pädevusse antud ülesandeid, välja
arvatud ülesanded, mis kuuluvad selgelt valitsuse kui kollegiaalse täitevorgani pädevusse, nt
õigusaktides sätestatud juhul määruste kehtestamine ja korralduste vastu võtmine ning
strateegiliste otsustuste tegemine.
KOKS § 311 lõigete 3–5 sõnastus on pea muutmata kujul üle toodud KOKS § 35 lõigetest 1
(esimene lause) ja 2, mis reguleerivad majandustegevust ja KOV osalemist juriidilistes isikutes.
Sätted sobivad sisuliselt märksa paremini peatükki 31 muude KOV asutusi käsitlevate sätete
juurde. Vt ka selgitust KOKS § 35 lõigete 1 ja 2 muudatuste juures.
Lõikes 3 sätestatakse, et omavalitsusüksus võib teenuste osutamiseks moodustada valla või
linna ametiasutuse hallatavaid asutusi või valdade ja linnade ühisasutusi, mis ei ole juriidilised
isikud, ja milles ei teostata avalikku võimu.
Lõike 4 järgi otsustab valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamise ja selle
tegevuse lõpetamise jätkuvalt volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu
kinnitamine ning muutmine toimub volikogu kehtestatud korras. Selleks aktiks, milles vastav
menetluskord ette nähakse, ei pea olema valla või linna põhimäärus.
Analoogselt kehtiva seadusega sätestatakse KOKS § 311 uues lõikes 5, et valla või linna
ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse
asutuste registris. Nimetatud register on nö integreeritud äriregistri koosseisu, mille kaudu saab
asutuste kohta päringuid esitada. Vaata ka justiitsministri 05. jaanuari 2017. a määrust nr 2
„Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri pidamise kord“104.
Ekspertarvamuse „Suurema dereguleerimise ja delegeerimise võimalused kohaliku
omavalitsuse korralduses“ koostajad Anneli Apuhtin ja Karin Tenisson-Alev tõid välja, et:
„hallatavate asutuste regulatsioon on tänases KOKSis pudistatud § 22 lõike 1 sätete ning § 35
vahel. KOKS § 35 reguleerib läbisegi hallatavaid asutusi ja juriidilisi isikuid ning on väga
halvasti jälgitav, samas ei täpsustata hallatava asutuse kohta selles suurt midagi. Hallatava
asutuse põhimäärus on küsitava väärtusega dokument. Hallatava asutuse puhul on olulised
104
https://www.riigiteataja.ee/akt/107012017001.
78
eelkõige tema ülesanded ja juhi pädevused, muu regulatsioon lähtub reeglina kõik
omavalitsusüksuse üldisest töökorraldusest. Eelarve kujunemine lähtub eelarve korrast,
võimalusel tuleb teenida omatulusid, hallatava asutuse vara on valla või linna vara ning sellega
tuleb ümber käia vastavalt valla- või linnavara eeskirjale jne. Hallatava asutuse tegevuse üle
järelevalve peab lähtuma seadustest mitte põhimäärusest. Arvelduskontode ja raamatupidamise
korraldus lähtub sellest, kuivõrd tsentraliseeritud või detsentraliseeritud vastavad teenused on.
Ilmne on ka rahastuse olulises mahus lähtumine omavalitsuse eelarvest. KOKSis peaks olema
hallatava asutuse kohta üldregulatsioon ning eriseadused peaksid konkreetse hallatava asutuse
tüübist lähtudes sätestama täiendavalt vajalikku, mitte aga suvaliselt loetlema teemasid, mis
hallatava asutuse põhimääruses tuleb kajastada.“.105
Eelnõu § 1 punktidega 90–95 reguleeritakse muudatusi KOKS 4. peatükis, mis reguleerivad
valla- ja linnaelanike osalemist kohalikus valitsemises.
KOKS 4. peatüki pealkirja kohendatakse seonduvalt KOKS § 3 punktis 4 tehtavast
muudatusest. KOKS § 3 järgi on üheks KOV toimimise aluspõhimõtteks valla- ja linnaelanike
õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel. „Kohaliku omavalitsuse teostamine“
asendatakse seaduses keelelise lihtsustamise huvides õigusega osaleda kohalikus valitsemises.
KOKS § 32 muudatused käsitlevad kohalike elanike õigust esitada KOV organitele nn
kollektiivseid algatusi – kohalikke rahvaalgatusi.
Seni kehtinud regulatsiooni kohaselt oli peamine võimalus elanike osalemiseks kohalikus
valitsemises läbi õigusaktide algatamise õiguse.
2021. aastal Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöös106 esitati KOV volikogu liikmete
hinnangud otsedemokraatia võimalustele, sh rahulolule elanike kaasamisega kohalikku
otsustusprotsessi. Pea 40% volikogu liikmete hinnangul ei ole rahvas nende valla või linna
otsustusprotsessi piisavalt kaasatud (nt läbi volikogu komisjonide, hoolekogude, nõukogude)
ning üle 25% hinnangul ei saa rahvas piisavalt kohalikus elus osaleda (nt ümarlauad,
kogukonnakogud). See on üks näide peegeldamaks arusaama, et täna seadusest tulenevad
võimalused elanike osaluseks ei ole enam piisavad.
Kodanike osalus riigi või ka omavalitsuse juhtimise protsessis sõltub valitseva demokraatia
vormist, mis jaguneb laiahaardeliselt kaheks – otseseks ja kaudseks. Otsene demokraatia on
kodanike osalemine poliitikas eelkõige rahvahääletuste aga ka muude otsustusõigust
sisaldavate instrumentide kaudu ning esindusdemokraatia (ka kaudne demokraatia) on
valitsemisviis, kus poliitika elluviimisega ja otsuste tegemisega tegelevad ainult valitud rahva
esindajad. Peamised kohaliku tasandi otsedemokraatia instrumendid on kohalik algatus, kohalik
rahvahääletus (kohustuslik, elanike algatatud või volikogu algatatud), kohalike juhtide
otsevalimine ja ametist tagasikutsumine.
Tänases ühiskonnas on järjest olulisemal määral ilmnemas esindusdemokraatia probleemiks
olev rahva ja valitsuse liigne kaugenemine teineteisest, mille tulemusel väheneb kodanike
usaldus oma esindajate vastu ning inimesed võõranduvad avalikust võimust (Dryzek ja
Dunleavy, 2009). Viimastel aastatel on seetõttu kogu maailmas kasvanud huvi otsedemokraatia
vastu, nii riiklikul kui ka kohaliku poliitika tasandil. Otsedemokraatiat peetakse heaks
vahendiks, mis loob üksikisikutele poliitilise osalusvõimaluse ning toetab kohalikku
105
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2020/07/KOKS-%C2%A7-8-ja-22-eksperthinnang-29.06.2020.pdf.
106
Laido, K. (2021) Otsedemokraatia laiendamise võimalused rakendamiseks kohalikul tasandil“ Magistritöö.
Juhendajad: Georg Sootla, Ave Viks. Tallinna Ülikool.
79
demokraatiat üldiselt (Schiller, 2018). Eestis täna toimiv elanike algatus ei vasta riigiõiguslikult
otsedemokraatia instrumendile, kuna selle initsiatiivi realiseerimine ei ole tagatud kohaliku
rahvahääletusega. Rahvaalgatus peab aga igal juhul olema lõppastmes lahendatav
rahvahääletusega, vastasel korral kaotab see oma sisu ja tähenduse (Riigireformi Sihtasutus,
2018). 107
Seega on valdkonna eksperdid leidnud, et rahvaalgatuse korra optimeerimine ja ka võimalik
rahvahääletuse juurutamine kohalikul tasandil võiks olla üks võimalikke demokraatia
elavdamise suundi lisaks muudele demokraatliku osaluse võimalustele (Lõhmus jt, 2021)108.
Samas on Eestis valitud PSiga esindusdemokraatia mudel. Senini ei ole esitatud ühtki veenvat
analüüsi, mis näitaks, kuidas võimalikud uued otsedemokraatia instrumendid aitaksid oluliselt
kaasa demokraatia arengule ja miks olemasolevate instrumentide kasutamisest (elanike algatus,
elanike küsitlused) esindusdemokraatia kõrval ei piisa. Ehk kohalike elanikega dialoogi
pidamiseks on ka kehtivad õigusaktid piisavalt võimalusi ette näinud, omaette küsimus on, kas
neid praktikas ka eesmärgipäraselt rakendatakse.
Seadusemuudatusega laiendatakse elanike kohaliku omavalitsuse teostamises osalemise
instrumente kohaliku algatuse (algatus kohaliku elu küsimuse lahendamiseks ja algatus
rahvaküsitluse läbiviimiseks) ning kohaliku rahvaküsitluse võimalusega. Esmalt laiendatakse §
32 muudatusega elanike initsiatiivi esitamist õigusaktide algatamiselt (volikogu ja valitsuse
õigusaktide vastuvõtmise, muutmise või kehtetuks tunnistamise algatamiselt) ka muude
kohaliku elu küsimuste lahendamise algatamisele.
KOKS revisjoni käigus arutati KOKSi eksperdikomisjonis ka küsimust, kas oleks põhjendatud
ja võimalik täiendada KOKSi või töötada välja eraldi kohaliku rahvahääletuse seadus kohalike
siduvate tulemustega rahvahääletuste võimaldamiseks ehk laiendada otsedemokraatia mudeleid
oluliselt ulatuslikumalt. KOKS eksperdikomisjon toetas eelnõuga pakutavaid mittesiduvate
tulemustega elanike algatusi ja rahvaküsitlusi ning ei pidanud põhjendatuks nii ulatuslike uute
otsedemokraatia võimaluste seadustamist, kuna nende puhul on riske rohkem kui võimalikku
kasu kohalikule elule.
EKOH artikli 3 lõikes 1 avatakse kohaliku omavalitsuse mõiste. Harta järgi tähendab kohalik
omavalitsus kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides
korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Harta artikli
3 lõike 2 järgi kasutavad seda õigust (eeskätt) salajase, otsese, ühetaolise ja üldise hääletamise
teel vabalt valitud esinduskogu liikmed (Eesti õiguses valla- ja linnavolikogu).
Esinduskogul võivad harta järgi olla talle aru andvad täitevorganid (Eesti õiguses valla- või
linnavalitsus). Harta järgi võivad liikmesriigid võimaldada ka kodanikel pöörduda esinduskogu
poole, kasutada referendumeid ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega
lubatud. Otsedemokraatia vormide kasutamise tulemusena ei tohi aga saada pärsitud esindus-
ja täitevorgani töö.
107
samas
108
Lõhmus, M., Sootla, G., Kattai, K. (2021) Ekspertarvamus. Otsese demokraatia instrumentide (sh kohaliku
rahvaalgatuse ja rahvahääletuse) rakendamise ning reguleerimise võimalused KOKS-is. Kättesaadav:
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2021/02/ARVAMUS_otsene_demokraatia.pdf.
80
PS § 156 lõige 1 sätestab, et kohaliku omavalitsuse esinduskogu on volikogu, kes valitakse
vabadel valimistel neljaks aastaks. Seega näeb PS ette kohaliku elu küsimuste otsustamiseks
esindusdemokraatia vormi. PS ei pruugi iseenesest välistada vahetu demokraatia instrumente
kohalikul tasandil, kuid täiendavate vormide lisamise õiguslikke vajadusi ja põhjendusi tuleb
esmalt põhjalikult analüüsida.
Kehtiva KOKS § 2 lõike 2 punktis 2 nimetatakse nende otsedemokraatia vormidena kohalikku
rahvaalgatust ja rahvaküsitlust. Esitatud regulatsiooni täiendused hõlmavad ainult rahvaalgatust
ja (õiguslikult mitte siduvat) kohalikku rahvaküsitlust ning väljapakutud regulatsioon ei hõlma
ulatuslikuma otsedemokraatia instrumendina õiguslikult siduvat kohalikku rahvahääletust,
kuna nii naaberriikide praktikale Põhjamaades kui Eesti valdkonna ekspertide hinnangutele
tuginedes, ei ole veenvaid põhjendusi siduva rahvahääletuse rakendamiseks, teadmata ka,
kuidas mõjutab uue instrumendi lisamine esindusdemokraatial põhinevat otsustusmehhanismi.
Mikk Lõhmus, Georg Sootla ja Vallo Olle koostasid Rahandusministeeriumi tellimusel 2021.
a eksperdiarvamuse „Otsese demokraatia instrumentide, sh kohaliku rahvaalgatuse ja
rahvahääletuse rakendamise ning reguleerimise võimalused KOKSis“.109 Eksperdiarvamuse
järeldusi tutvustati riigihalduse ministri moodustatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
revisjoni koostamiseks moodustatud eksperdikomisjonile110 16. veebruaril 2021. a.
Töö teostajad leidsid, et siduvate tulemustega rahvahääletuse rakendamisel on palju tugevaid
külgi ja võimalusi, samas aga on sellel ka oma nõrkused ja ohud. Ekspertarvamuse koostajad
soovitasid seetõttu rahvahääletust kui otsedemokraatia instrumenti enne selle seaduses
juurutamist omavalitsustes piloteerida.
Nagu eelpool öeldud, siis KOKS eksperdikomisjon uusi siduvate tulemustega rahvahääletusi
ega muid otsedemokraatia ulatuslikumaid mudeleid (otsevalimised, tagasikutsumine) ei
toetanud. Väljapakutud KOV elanike osaluse ja kaasamise võimalused on esindusdemokraatia
põhimõttega hästi tasakaalus ning neist ulatuslikumate muudatuste tegemine vajab kaalukaid
põhjendusi.
KOKS § 32 lõike 1 kohaselt on vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või
linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel vähemalt 16-aastasel hääleõiguslikul valla- või
linnaelanikul õigus teha rahvaalgatusi kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse
õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks või muude kohaliku elu
küsimuste lahendamiseks. Lõikele lisatakse analoogselt kollektiivse pöördumise
regulatsioonile111 selgitus, et algatuses tehakse ettepanek, kuidas kehtivat regulatsiooni muuta
või kohalikku elu paremini korraldada ning sellele lisatakse põhjendus, miks kehtiv olukord ei
rahulda ning kuidas algatuses esitatud ettepanek olukorda parandaks.
Kuigi KOKS § 32 sätestatud õigus on olnud olemas juba alates aastast 1993, on alles viimase
aasta jooksul, kui osalusportaal Rahvaalgatus.ee lansseeris selle seaduse mugavaks
võimaldamiseks rakenduse https://kohalik.rahvaalgatus.ee/, hakanud kohalikud inimesed ja
kogukonnad seda õigust laialdasemalt rakendama. Viimane on kaasa toonud aga rohkelt
109
Lõhmus, M., Sootla, G., Kattai, K. (2021) Ekspertarvamus. Otsese demokraatia instrumentide (sh kohaliku
rahvaalgatuse ja rahvahääletuse) rakendamise ning reguleerimise võimalused KOKS-is. Kättesaadav:
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2021/02/ARVAMUS_otsene_demokraatia.pdf.
110
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2021/02/eksperdikomisjoni_muudatus_2021.pdf.
111
Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus § 71.
81
küsimusi algatajate, kuid ennekõike kohalike omavalitsuste ametnike poolelt, kuidas praktiliselt
seda õigust teostada, ning toonud välja ka vajakajäämisi.112
Seetõttu lisaks algatuse mõiste laiendamisele, reguleeritakse praktikas ilmnenud probleemide
lahendamiseks mõnevõrra senisest täpsemalt ka kohaliku algatuse esitamise protseduuri.
Tegemist on küll KOVide enesekorraldusõiguse riivega, kuid selle eesmärk on anda valla- ja
linnaelanike algatuste esitamiseks selgemad raamid. Igatahes on e-algatuste osakaal
digitehnoloogiate arengu tõttu oluliselt järjest suurenenud, mida võib täheldada kõikjal
Euroopas.113
Kehtiv KOKS § 32 sätestab, et elanikud peavad esitama valla- või linnavalitsusele oma
ettepaneku eelnõuna. Konkreetse eelnõu ettevalmistamine peaks olema KOV ametnike, mitte
elanike ülesanne. Praegune sõnastus jätab õiguse KOVidel pöördumine tagasi lükata, kui
elanikud ei ole seda kõigile KOV õigusakti eelnõule esitatavatele nõuetele vastavana
vormistanud. Valla- või linnaelanikud ei peaks kohaliku elu küsimuses arvamuse avaldamise
eeltingimusena valdama õigusaktide vormistamise pädevust. Seega elanike algatuste arutelu ei
saa jätta KOV otsustusorganites pidamata seetõttu, et neid ei ole esitatud normitehniliselt
korrektselt vormistatud eelnõuna.
KOKS § 32 lõikes 2 täpsustatakse, et algatus esitatakse valla- või linnavalitsusele kirjalikult
(elektroonselt digiallkirjastatuna või ka paberkandjal), mitte enam konkreetse eelnõu tekstina.
Mis ei välista, et soovi korral võib algatuse jätkuvalt eelnõu kujul esitada, lisades nt määruse
eelnõule ka nõuetekohase seletuskirja. Selliselt vormistatud algatusel, kus on arusaadavalt
kirjas, mida soovitakse saavutada ja algatuse esitamise vajadust on ka piisavalt põhjendatud, on
ka suurem n-ö eduvõimalus soovitava lahenduseni jõuda. Puudulike põhjendustega ja
põhjalikumalt läbimõtlemata algatuste korral on oluliselt suurem tõenäosus, et need ei saa KOV
otsustusorganitelt piisavalt toetushääli.
Algatuse KOV organites edasi menetlemisel (nt kui algatuse puhul sisulisi vastuolusid esitatud
nõuetega ega ettepaneku õigusvastasust ei esine) saab KOV ametiasutus ise vormistada
korrektselt vormistatud eelnõu, mis esitatakse volikogule või valitsusele arutamiseks.
Analoogselt kollektiivsele pöördumisele esitatavatele nõuetele tuleb ka elanike algatusele
lisada nimekiri algatusele toetusallkirja andnud hääleõiguslikest valla- või linnaelanikest, mis
peab sisaldama isiku nime ja isikukoodi. Kui algatus esitatakse elektrooniliselt, lisatakse sellele
elektrooniline nimekiri toetusallkirja andnud isikutest, märkides isiku nime ja isikukoodi.
Paberil kogutud toetusallkirjale lisatakse allkirja andnud isiku nimi ja isikukood. Ainult
esitajate nimekiri ei ole piisav, et KOV ametnikud saaksid teostada rahvastikuregistri kaudu
kontrolli, kas allkirja andnud on konkreetses KOVis hääleõiguslikud. Selleks on tarvis, et oleks
välja toodud lisaks ka inimeste isikukoodid. Andmete kontrollimisel peaks juhinduma HMSi §
14 lõikest 3, mille järgi haldusmenetluses esitatud taotlus peab vastama taotluse esitamise
hetkel esitatud nõuetele. Ehk siis kontrolli tuleb teha algatuse esitamise aja andmete järgi.
Algatuses tuleb märkida ka, kes on algatuse esitajate esindaja.
Eraldi on lõikes 2 välja toodud kohustus kõik esitatud algatused avalikustada. Kuna kohaliku
algatuse eesmärk on edendada kogukondlikku koostöö- ja arutelukultuuri, peaks esitatud ja
arutelu all olevad algatused koos informatsiooniga nende menetluse kohta elanike poolt lihtsasti
112
Eesti Koostöö Kogu ettepanekud KOKS muutmise protsessi (e-kirjavahetus).
113
Tiina Randma-Liiv, Veiko Lember. Engaging Citizens in Policy Making. e-Participation Practices in Europe
(2022). Kättesaadav: https://www.e-elgar.com/shop/gbp/engaging-citizens-in-policy-making-
9781800374355.html?fbclid=IwAR2FG3ykaEBbjoqwO5JU9s3s2IKT_Z7H_tiBWlkvP7VZH3k9bL3eScTXjlM.
82
leitavad olema, st algatuse avalikustamiseks ei peeta vaid selle registreerimist
dokumendiregistris.
KOKS § 32 lõike 21 kohaselt võetakse algatused arutusele ja algatusest lähtuvatest tegevustest
informeeritakse vastajat kuue kuu jooksul algatuse esitamisest arvates. Varasemalt oli
reguleeritud algatuste arutusele võtmise tähtaeg – kolm kuud. Arvestades algatuse sisulise
ulatuse laiendamist, kus esitatud ettepanekud ei ole suunatud ainult esitatud õigusakti eelnõu
arutelule, vaid mingite konkreetsete küsimuste lahendamisele, on regulatsioonis sisalduv
tähtaeg seatud küsimuse lahenduse osas otsustamisele, mitte arutelule võtmise ajale. Sellest
tulenevalt on ka nende menetlemise tähtaeg pikem – kolme kuu asemel kuus kuud.
Praktikas võib siiski reaalselt elanike ettepaneku elluviimisele kuluda kuuest kuust pikem aeg.
Ehk tähtaeg kuus kuud alates algatuse KOVile esitamisest ei ole sätestatud küsimuse lõpliku
lahendamise ajana, vaid küsimuse lahenduse osas näiteks vaheotsuse tegemise ja seisukoha
kujundamise ning elanike nendest teavitamise ajana. Kuue kuu jooksul peab selguma, mis on
üldine suunis, mis ettepanekuga edasi saab. Lõplik lahendus võib saabuda alles aasta või paari
pärast. Näiteks, kui on vaja mingi küsimuse lahendamiseks teha täiendav investeering, tellida
mõni uuring või analüüs, korraldada hange, teha koostööd teiste KOVide ja riigiasutustega jne,
mis menetlusaeg ei pruugi enam KOVi enda poolsetest sammudest sõltuda. Seetõttu ei saa ka
nõuda, et küsimus saaks kuue kuu jooksul lõpliku lahenduse. Eelnõus sätestatakse, et algatus
võetakse arutusele ja sellega seotud tegevustest informeeritakse esitajat kuue kuu jooksul
algatuse esitamisest arvates.
Varasema regulatsiooniga jäi samaks kuu pikkune tähtaeg, mille jooksul esitab valitsus algatuse
volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga, juhul kui algatatud küsimus kuulub
volikogu pädevusse.
Eelnõuga kavandatakse täiendada KOKS § 32 lõigetega 22 ja 23, mis käsitlevad elanike
algatusel territooriumiosa ühe KOV koosseisust teise üleviimise menetluse käigus elanike
arvamuse väljaselgitamise erisust. Haldusüksuse piiride muutmise taotlemise otsuse tegemine
Vabariigi Valitsusele on volikogu pädevuses (KOKS § 22 lõike 1 punkt 10).
Kehtiva seaduse kohaselt ei pruugi KOV valitsus ega volikogu elanike algatust põhjalikumalt
kaaluda. Näiteks arvatakse elanike algatusega esitatud eelnõu küll kolme kuu jooksul volikogu
istungile arutamiseks, ilma, et oleks põhjalikumalt analüüsitud taolise haldusüksuse piiride
muutmisega kaasneda võivaid tagajärgi ega selgitatud välja, kas algatuse esitamist toetab
suurem osa puudutatud asulate elanikest. Vahel on eelnõu mittetoetamisel volikogus piirdutud
vaid elanike algatusel esitatud eelnõu vormiliste ebatäpsuste äramärkimisega, st eelnõu langeb
menetlusest välja pelgalt vormiliste puuduste tõttu (näiteks ei vasta esitatud eelnõu kõigile
HÕNTE või KOV enda korraga kehtestatud normitehnilistele nõuetele). Suur osa KOVidele
esitatud elanike algatustest on puudutanud haldusüksuse piiride muutmist ehk külade, alevite
ja alevike andmist naaberomavalitsuse koosseisu. Elanikud on sageli näinud ettepanekut tehes,
et neil on suurem ühisosa just naaberomavalitsusega, kus tarbitakse enamikke avalikke ja
erasektori teenuseid ehk nende jaoks on tõmbekeskuseks naaberomavalitsus, mitte
elukohajärgne KOV.
Valdavalt on elanike algatused haldusüksuse piiride muutmiseks jäänud volikogus toetuseta ja
volikogud ei ole otsustanud viia läbi ETHS § 81 sätestatud haldusüksuse piiride muutmise
menetlust volikogude algatusel. Volikogul on õigus KOV territooriumil korraldada olulistes
83
küsimustes elanike küsitlusi (kehtiv KOKS § 15 lõige 2), kuid üldjuhul elanike algatuste korral
neid ei ole tehtud (välja arvatud juhul, kui volikogu on otsustanud algatust toetada).
KOV võimuorganitel on KOKS § 2 lõike 1 järgi küll õigus, võime ja kohustus seaduste alusel
iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, kuid seejuures tuleb lähtuda ka valla- või
linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestada valla või linna arengu iseärasusi.
Selleks, et elanike algatus lihtsalt volikogus tähelepanuta ei jääks, on kavas KOKS § 32
täiendada sätetega, mis kohustavad elanike algatusel haldusüksuse piiride muutmist käsitleva
eelnõu korral elanike arvamuse välja selgitama enne külade, alevite ja alevike teise KOVi
üleandmist puudutava eelnõu arutelu volikogus.
PS § 156 lõike 2 järgi on KOV volikogu valimistel seaduses ettenähtud tingimustel
hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt 16 aastat
vanad. Haldusüksuse piiride muutmisel lähtub ETHS § 7 lõige 7 põhiseaduses sätestatud
hääleõiguslikest elanikest ehk et haldusüksuse piiride kohta küsitakse arvamust elanike
küsitluse ajaks vähemalt 16-aastaseks saanud elanikelt, kes elavad püsivalt asjaomase kohaliku
omavalitsuse üksuse maa-alal ja kelle elukoha aadressiandmed on kantud Eesti
rahvastikuregistrisse.
Territooriumiosa ühe haldusüksuse koosseisust teise haldusüksuse koosseisu arvamisel
korraldatakse elanike arvamuse väljaselgitamine asjaomasel territooriumiosal asustusüksuste
kaupa vastavalt ETHS § 7 lõike 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 28. juuli 2016. a
määrusele nr 87 „Haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmisega kaasneva
elanike arvamuse väljaselgitamise ulatus ja kord“. Nimetatud määruse § 2 lõike 1 järgi tuleb
haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmisel selgitada asjaomase kohaliku
omavalitsuse üksuse elanike arvamus haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride
muutmise kohta välja elanike küsitluse teel selliselt, et küsitlus korraldatakse kõigis
asjaomastes kohaliku omavalitsuse üksustes, selgitades elanike arvamuse välja valla-või
linnavalitsuse määratud kohtades (küsitluspunkt). Lisaks võidakse elanike arvamus välja
selgitada ka elektrooniliselt. Samas on määruse § 2 lõikes 7 tehtud küsitluspunktis elanike
küsitluse läbiviimise kohustusest erand. Sätte kohaselt võib juhul, kui haldusüksuse piiride
muutmine territooriumiosa arvamisega ühe kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisust teise
koosseisu ei toimu haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus, valla- või linnavolikogu
kehtestada määrusega lõikes 1 sätestatust erineva korra. Nimetatud korras võidakse reguleerida
ka nn lävepakuküsitlusi.
Kui volikogu toetab elanike algatust ja elanike küsitluse tulemused osundavad, et üleantava
territooriumiosa elanikud toetavad külade, alevite või alevike üleandmist teisele KOVile, siis
jätkub edasine menetlus ETHS § 81 sätestatud korras ehk volikogu algatusel haldusüksuse
piiride muutmisena.
Elanike algatus territooriumiosa üleandmiseks teise KOV koosseisu on kohaliku elu küsimus,
olemuselt omavalitsuslik ülesanne, mille kulud kaetakse valla või linna eelarvest. Riigipoolse
toetuse maksmist eelnõuga elanike küsitluse läbiviimiseks ette ei nähta. Juhul, kui KOV
volikogu elanike algatust toetab, siis peab ta kehtiva ETHSi § 81 lõike 6 punkti 5 alusel elanike
küsitluse asjaomasel territooriumiosal nagunii läbi viima. Eelnõuga tuuakse elanike küsitluse
väljaselgitamise kohustus territooriumiosa üleandmisel ajaliselt lihtsalt varasemasse etappi.
Praktikas ei esitata elanike algatusi kuigi sageli, seega ei ole prognoositav, et vastav muudatus
tooks KOVidele kaasa suure eelarvekulu. Senises KOVide praktikas on KOVid ise paljudel
juhtudel juba viinud omaalgatuslikult algatuse volikogus arutelu eel elanike meelsuse
väljaselgitamiseks läbi territooriumiosa elanike küsitluse. Samuti on tellitud KOVide praktikas
84
analüüse territooriumiosa üleandmisega kaasnevate sotsiaal-majanduslike, rahaliste, teenuste
pakkumisele avalduvate jm mõjude kohta.
KOKS § 32 lõikes 3 täpsustatakse, kes saab algatajatest osaleda KOV organite istungitel, kus
algatust arutatakse. Selgitatakse, et selleks saab olla algatuses märgitud algatuse esitajate
esindaja. Kui algatusele allkirja andnud isikuid on tuhandeid, siis ei ole neid kõiki võimalik
sõnaõigusega volikogu ja valitsuse aruteludesse kaasata, vaid tuleb ikkagi kutsuda selgitusi
andma algatuse peamine initsiaator või initsiaatorite grupi esindaja.
KOKS § 32 lisatakse lõige 4, mille kohaselt peab algatuse tagasilükkamist algatuse esitajate
esindajatele põhjendama ning kandma põhjenduse ka volikogu istungi protokolli. Kehtivas
KOKS § 32 lõikes 2 on välja toodud, et algatus võetakse arutlusele hiljemalt kolme kuu jooksul.
Küll aga ei ole välja toodud seda, et pöördumise esitanud kontaktisikut või -isikuid selle
menetlusse võtmisest või võtmata jätmisest teavitatakse. Samuti on KOKS § 32 lõikes 3 kirjas,
et algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses, kuid
pole sätestatud seda, et KOV peaks kodanikku vastavast arutelust teavitama ning kutsuma seda
selgitama, et ühine arutelu saaks toimuda. Samuti ei olnud seni ka reguleeritud kohustust, et
KOV algatajaid informeeriks, milline on arutelu tulemusel tekkinud seisukoht pöördumises
esitatud ettepanekule. Eelnev on tinginud praeguse kogemuse pinnalt selle, et kodanike
kaasamine ja teavitamine sõltub kohaliku meediaväljaande aktiivsusest sellel teemal tähelepanu
hoida ja/või KOV enda heast tahtest. Mitmed algatused võivad nii kohaliku elanikkonna poolt
jääda laiema tähelepanuta.
Samas ei anna algatuse esitamine selle esitajatele subjektiivset nõudeõigust ega õiguspärast
ootust, et algatuses esitatud ettepanek nende esitatud kujul lahendataks. Nii elanike algatuse kui
ka rahvaküsitluse puhul tuleb silmas pidada, et tegemist on volikogule ja valitsusele nõuandva
pädevusega, mitte siduvate tulemustega otsustustega. KOV saab elanike algatuse ja
rahvaküsitluse sisendit arvestada ühe võimaliku otsustamisel kaalutava asjaoluna (elanike
algatuste korral tuleb näiteks volikogul ja valitsusel hinnata ka selle täitmise eelarvevõimalusi,
sisulist teostatavust, kooskõla seadustega, otstarbekust).
Küll aga aitab elanike algatuse sisuline arutelu, kuhu kaasatakse ka elanike esindajad, pidada
kohalike elanikega dialoogi ja see aitab kaasa osalusdemokraatia edendamisele.
KOKSi täiendatakse §-ga 321, millega laiendatakse elanike kohalikus omavalitsemises
osalemise instrumente kohaliku rahvaküsitluse regulatsiooniga.
KOKS § 321 lõike 1 kohaselt võib korraldada kohaliku elu küsimuses kohaliku rahvaküsitluse
valla- või linnaelanike arvamuse väljaselgitamiseks antud omavalitsusüksuse territooriumil või
territooriumiosal. Rahvaküsitluse võib valla- või linnaelanike arvamuse väljaselgitamiseks
korraldada kahel moel - volikogu või elanike algatusel.
KOV volikogu saab omal algatusel ka kehtiva KOKS § 15 lõike 2 alusel olulistes kohaliku elu
küsimustes omavalitsusüksuse territooriumil korraldada elanike küsitluse. KOKS § 15 lõikest
2 tuuakse regulatsioon üle uude KOKS § 321 sidudes selle selgemini otsedemokraatia
elementidega, sh elanike õigusega esitada algatus kohaliku rahvaküsitluse läbiviimiseks, kuna
kehtiv seadus ei näe KOKS §-s 32 ette, et elanike algatuses saaks esitada ka ettepanekuid
rahvaküsitluste korraldamiseks. Selle eesmärk on tõhustada dialoogi KOV ja selle elanike
vahel, sh ka toetada elanike omavahelist dialoogi kohaliku elu küsimustes. Näiteks tänase
85
regulatsiooni kohaselt kohaliku algatuse esitajatel (aga ka KOVil endal) võib puududa selge
ettekujutus, kas ja kui suur osa KOV elanikest võimalikku pakutud lahendust toetab. Seega
enne konkreetsete kohaliku elu küsimuste lahendamise ettepanekute esitamist KOVile KOKS
§ 32 sätestatud korras ning KOVi poolt otsuse tegemist võib olla otstarbekam selgitada välja
suurema osa elanike hoiakud probleemi ja pakutud lahenduse osas, kui ainult algatuse esitajate
positsioon.
Rahvaküsitlusele pandav küsimus võib hõlmata kogu KOV territooriumi või siis konkreetset
territooriumiosa, nt osavallas või linnaosas osutatavaid teenuseid, lahendatavaid probleeme.
Üldiselt kasutatakse kohaliku otsedemokraatia instrumendina paljudes riikides kas kohaliku
omavalitsuse või kodanike algatatud referendumit/rahvahääletust (Eesti kontekstis
rahvaküsitluse tähenduses, kuna tulemused ei ole KOV organitele üldjuhul siduvad). KOV enda
algatatud rahvahääletus (government initiated referendum) on otsedemokraatlik instrument
selle poolest, et annab kodanikele võimaluse hääletada kohalike võimuorganite ettepanekute
või otsuse eelnõu osas. Menetluse ettepaneku algatajaks on kohalik võimuorgan (Olle, 2002;
Schiller, 2018). Kodanike algatatud rahvahääletuse (citizens initiative) kaudu on kohalikel
elanikel võimalik esitada nõue nende ettepaneku kohalikule rahvahääletusele panemiseks.
Rahvahääletusel osaledes on hääleõiguslikel kohalikel elanikel seadusega kehtestatud
kvoorumi saavutamisel võimalik otsustada kohaliku küsimuse üle. Rahvahääletuse tulemus
võib olla õiguslikult siduv või mittesiduv.
Kuna Eestis on rahvahääletus (referendum) riigi tasandil sisustatud õiguslikult siduvana,
kasutatakse eelnõus segaduse vältimiseks kohaliku tasandi otsedemokraatia instrumendi kohta
terminit kohalik rahvaküsitlus. See hõlmab ka seni KOKS § 15 lõike 2 regulatsioonis
sisaldunud elanike küsitlusi (volikogul on õigus antud omavalitsusüksuse territooriumil
korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi), mis eraldiseisva sättena tunnistatakse
kehtetuks. Eelnõuga säilitatakse kehtivas seaduses nõutud olulisuse kriteerium. Algatuse
esitajad peavad põhjendama, miks rahvaküsitlusele esitatud valik on oluline kohaliku elu
küsimus, mis nõuab laiapindsemat elanike kaasamist ja nende seisukoha välja selgitamist.
Kohalik algatus ja rahvahääletus on kasutusel kõigis neljas võrdluseks vaadeldud Põhjamaa
riigis (Soome, Rootsi, Norra, Island). Algatused võivad kõigis vaadeldud riikides olla suunatud
nii referendumi korraldamisele kui muule küsimusele (osadel juhtudel sama regulatsiooni
alusel (Norra, Island) või eraldi regulatsiooni alusel (Soome, Rootsi)). Rahvahääletus on kõigis
neis riikides nõuandev, mitte õiguslikult siduv (va Islandil, kus volikogu võib korraldada
rahvahääletuse õiguslikult siduvana volikogu volituste perioodiks, sellisel juhul võib volikogu
määratleda eraldi nn nõusolekukvoorumi).
KOKS § 321 lõige 2 reguleerib minimaalset elanike lävendit kohaliku rahvaküsitluse
algatamiseks ning volikogu poolset tähtaega algatuse üle otsustamiseks ja rahvaküsitluse
läbiviimiseks. Algatuse esitajaks peavad olema vähemalt 10% hääleõiguslikest valla- või
linnaelanikest ning valitsus peab algatatud rahvaküsitluse õiguspärasust ja kooskõla käesoleva
paragrahvi nõuetega kontrollima (lõige 4). Võrrelduna elanike algatusega KOKS §-s 32, on
rahvaküsitluse algatamise lävend seatud kõrgem. Rahvaküsitluse läbiviimisega koosnevad
KOVil igal juhul kulud (nt küsitluspunktide rendikulud, elektroonilise küsitluskeskkonna
kasutustasu, täiendav tööjõukulu, transpordikulud, sedelite trükkimise kulud, postikulud jne).
Kohaliku rahvaalgatusega KOKS § 32 järgi ei pruugi KOVil lisakulusid tekkida, välja arvatud
territooriumiosa teisele KOVile üleandmise elanike algatuse puhul elanike küsitluse
86
korraldamise kohustus enne küsimuse arutelu volikogus. Elanike algatuse esitamisel KOKS §
32 alusel võib siiski olla vajalik praktikas konkreetsel juhul ettepandud ettepaneku
elluviimisega seotud mõjude hindamiseks analüüside ja ekspertarvamuste tellimine, millega
kaasnevad samuti valla- ja linnaeelarvele kulud.
Valitsus hindab, kas tegemist on üldse kohaliku tasandi küsimusega ja kas esineb mõni sama
paragrahvi lõikes 3 toodud välistus, mis küsimustes rahvaküsitluse korraldamine ei ole lubatav.
Rahvaküsitluse korraldamata jätmist, kui esitatud algatus ei vasta nimetatud nõuetele, tuleb
algatuse esitajatele haldusmenetluse reeglite kohaselt põhjendada (lõige 4). Rahvaküsitlus, kui
selle korraldamine on kooskõlas esitatud nõuetega, tuleb läbi viia kuue kuu jooksul arvates
elanike ettepaneku esitamisest.
Suurema elaniku arvuga KOVides võib 10-protsendilise lävendi nõue olla üsna keeruline
saavutada. Samas võib eeldada, et enamik elanike algatusi puudutavad mõne KOV organi akti
kehtestamist, muutmist või kehtetuks tunnistamist, mille kohase algatuse saab esitada KOKS §
32 sätestatud korras, mille puhul on nõutav algatuse vähemalt üheprotsendiline valla- või
linnaelanike lävend. Rahvaküsitluse kõrgem künnis on sihitud ka sellele, et algatuse esitamine
oleks väga põhjalikult läbi kaalutud, mitte n-ö emotsiooni ajel esitatud üleskutse, mis tegelikult
olulist positiivset mõju kohalikus elus kaasa ei tooks, kui see ellu viidaks.
Rahvaalgatuse korras rahvahääletuse läbiviimise üle otsustamise õigus on Põhjamaades
üldjuhul volikogul (va Island) ning lävendid, mille täitumisel volikogu peab kas otsustama
läbiviimise üle või viima läbi referendumi on väga erinevad – nt Soomes 4% (volikogu peab
otsustama kas korraldab rahvahääletuse või mitte 6 kuu jooksul), Islandil 20% (ning sel juhul
peab volikogu rahvahääletuse korraldama 1 aasta jooksul), Rootsis 10% ja Norras 2% (volikogu
peab võtma arutlusele kuue kuu jooksul).
KOKS § 321 lõige 3 sisaldab välistusi ehk sätestab küsimuste ringi, mida ei saa rahvaküsitlusele
panna. Rahvaküsitlust ei saa korraldada valla või linna eelarve, välja arvatud kaasav eelarve,
maksude ja seadusest tulenevate hüvitiste ning avalik-õiguslike tasude, valla või linna ameti-
või töökohtadele värbamise, palkade ja muude teenistussuhetega seonduvate ning seadusega
mitte kooskõlas olevate küsimuste üle. Samuti keeldub volikogu rahvaküsitluse korraldamisest,
kui elanike algatus ei puuduta kohaliku elu küsimust, see tähendab küsimust, mille lahendamine
on KOV pädevuses. Näiteks ei saa kohaliku elu küsimusena käsitleda riigielu küsimusi, mis
eeldavad üleriigiliselt ühetaolist lahendust, isikute (vähemuste) põhiõiguste piiramist jne.
KOKS § 321 lõikes 4 täpsustatakse, et kui rahvaküsitluse korraldamise ettepanek ei vasta
seaduses nimetatud tingimustele, siis esitatakse rahvaküsitluse ettepaneku esitajate esindajale
vastavad põhjendused ja lõpetatakse rahvaküsitluse menetlus. Reeglina on rahvaalgatuse,
sealhulgas rahvaküsitluse algatamise taga konkreetne initsiaator või initsiaatorgrupp, kes on
märgitud ka algatusele. Seega teavitatakse rahvaküsitluse algatuse edasisest käigust just
esindajat, kes saab teavitada teisi algatusele allkirja andnud isikuid. KOV võiks samuti
informatsiooni rahvaalgatuse ja rahvaküsitluse menetlemise kohta esitada vähemalt oma
veebilehel (lisaks algatuse esitaja otse teavitamisele).
KOKS § 321 lõikes 5 täpsustatakse, et kohaliku algatuse korras käesoleva seaduse § 32 alusel
esitatud ettepaneku rahvaküsitlusele panemisel on volikogul õigus sõnastada arvamuse välja
selgitamiseks esitatav täpne küsimus. Rahvaküsitlusel elanikele esitatav küsimus peab olema
üheselt arusaadav, võimaldama anda konkreetse vastuse „JAH/EI“, „TOETAN/EI TOETA“
vms, alternatiivide korral võimaldama märkida eelistatud valiku.
87
See, et volikogule antakse valik küsitluse sõnastust täpsustada, ei tähenda, et ta saaks õiguse
küsimuse sisu täielikult ära muuta. Jätkuvalt tuleb ikka arvestada elanike sooviga, kuid volikogu
saab sõnastada küsimuse ümber nii, et selles kasutataks korrektseid juriidilisi termineid,
täpsustataks fakte, kui selles osas on andmed eksitavad ning sõnastada ümber rahvaküsitlusele
esitatav küsimus, kui see on näiteks mitmeti mõistetav või ei ole esitatud vormis, mille osas
saaks märkida oma selge valiku.
Sätte järgi tuleb esitatava küsimuse volikogu poolt pakutav keeleliselt või normitehniliselt
täpsustatud sõnastus kokku leppida rahvaküsitluse ettepaneku esitajate esindajaga. Ei ole
mõeldav, et nö küsimuse sõnastuse terminoloogiline muudatus tuleks uuesti suunata kõigile
algatajatele allkirjastamiseks. Küsitluse ettepaneku esitajate esindaja saab omakorda hinnata,
kas sõnastusmuudatus, mis volikogu ette paneb, on puhtalt normitehniline või keeleline, või
muudab küsimuse sisu põhimõtteliselt. Viimasel juhul tuleb saavutada sõnastuse osas
kompromiss, et rahvaküsitlusele esitatava küsimuse osas säiliks algatajate eesmärk.
Lõike 6 järgi tuleb rahvaküsitlus korraldada kuue kuu jooksul algatuse valitsusele esitamisest
arvates. See aeg on küll üsna pikk, kuid võimaldab vajadusel KOVil tellida uuringuid, analüüse,
viia läbi hankeid jms.
Küsimuse rahvaküsitlusel väljaselgitamisele panemise otsus ei kitsenda ega laienda kellegi
õigusi, tegemist on vormiliselt menetlusliku otsusega.
KOKS § 321 lõike 7 kohaselt saavad rahvaküsitlusel osaleda kõik rahvastikuregistri andmetel
selle omavalitsusüksuse territooriumil või vastaval territooriumiosal elavad hääleõiguslikud
valla- või linnaelanikud. Rahvaküsitluse tulemuse kinnitaja jäetakse eelnõuga vabaks. Selleks
võib praktikas olla valitsus või muu KOVis vastavalt volitatud isik. Näiteks on KOVides
kasutatud tulemuste kinnitamiseks mõne komisjoni protokolli.
KOKS § 321 lõige 8 sätestab, et rahvaküsitluse tulemus on valitsusele või volikogule nõuandva
sisuga. Kuigi kohaliku rahvahääletuse instrument võib olla ka õiguslikult siduv – ja õiguslikult
siduva rahvahääletuse instrumenti toetavad ka üle poole küsitletud kohalikest volinikest Eestis
- on selline praktika riikide võrdluses pigem siiski vähemuses (eelkõige Šveits ja mõned
Saksamaa liidumaad). Enamates riikides, sh vaadeldud Põhjamaades ei ole kohalik
rahvahääletus õiguslikult siduv (Soome, Rootsi, Norra, Island (teatud osas), Ühendkuningriigid
jt). Sellest tulenevalt on ka käesolev regulatsioon suunatud nõuandva rahvaküsitluse
rakendamisele.
KOKS § 321 lõige 9 sätestab, et rahvaküsitluse tulemuste kinnitamisel märgitakse elanike
küsitluse läbiviimise aeg ja koht, haldusüksuse vähemalt 16-aastaste elanike arv ja küsitluses
osalenud elanike arv (osalenute osakaal hääleõiguslikest) ning küsitluse tulemused.
Eelnõu § 1 punktiga 96 muudetakse KOKSi 5. peatüki pealkirja sisule vastavaks. Eelarvega
seonduvad sätted jäetakse peatükist välja (valla ja linna eelarvega seonduvaid küsimusi
reguleeritakse KOFSis ja mõnevõrra KOKS § 5 ja arengu kavandamise peatükis seonduvalt
eelarvestrateegiaga). 5. peatükk jaotatakse teemade järgi kaheks. KOV arengu kavandamisega
seonduvad sätted jäävad täiendavasse peatükki 51. Peatükis 5 reguleeritakse muudatuse järgi
valla ja linna vara valitsemist, majandamist (sh KOV osalemine eraõiguslikes juriidilistes
isikutes) ning koormisi.
Eelnõu § 1 punktid 97–99 käsitlevad muudatusi KOKS §-s 34, mis reguleerib
munitsipaalomandit.
88
KOKS § 34 täiendatakse lõikega 11, mis sätestab valla ja linna vara heaperemeheliku,
eesmärgipärase ja säästliku kasutamise põhimõtte KOV organite ja asutuste poolt. Vallale või
linnale kuuluv vara on osa avalikest vahenditest, mis hõlmab peamiselt finants- ja materiaalset
ehk füüsilist vara, kuid teatud juhtudel ka intellektuaalset omandit, mistõttu tuleb tagada vara
võimalikult efektiivne, säästlik ja säilitav kasutamine. Seni on KOKSist puudunud oluline
täpsustus avalike vahendite heaperemehelikust kasutamisest, kuid kuna KOV on sarnaselt
riigiga osa avalikust sektorist ja haldusorgan, kes kasutab oma tegevuseks avaliku sektori
piiratud vahendeid, on täpsustus vajalik.
Analoogne heaperemeheliku vara kasutamise kohustus on sätestatud riigi asutustele ja
ühingutele RVS § 8 lõikes 1, mille kohaselt riigivara valitseja on kohustatud riigivara valitsema
eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult.
Vara heaperemehelik kasutamine on määratlemata õigusmõiste, mille määratlemisel
arvestatakse hea tava konteksti koos riigivaraseaduses, haldusmenetluse seaduses, riigikontrolli
seaduses ning teistes seadustes avaliku vara valitsemise kohta sätestatud tingimustega.
Heaperemehelik kasutamine tähendab ennekõike, et sooritades varaga mistahes toiminguid või
tehinguid, peab vald ja linn vara valitsejana juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada
kasu, mida võib tehingutest varaga saada ning ühtlasi hoolitsema igati vara säilimise ja väärtuse
võimaliku kasvu eest. Säästlikkus tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste
minimeerimist. Otstarbekus tähendab tehtavate kulutuste mahus võimalikult hea tulemuse
saavutamist. Eesmärgipärasus tähendab, et tegevuse tegelik mõju võrrelduna kavatsetud
mõjuga peaks enamjaolt kattuma. Säte on eelkõige abiks KOV sisemise kontrolli eesmärkide
ja tulemuste saavutamisel, et edukamalt vältida vahendite meelevaldset kasutamist,
ebamõistlike kulude tegemist ja ebasoovitavaid mõjusid KOV eelarvele.
Säte ei loo uut kontrollipädevust Riigikontrollile, küll aga saab Riigikontroll juhtida tähelepanu,
kui tema hinnangul pole vara kasutatud säästlikkuse, tõhususe või mõjususe põhimõtetest
lähtuvalt. Sättest ei saa siiski tuletada Riigikontrollile õigust kontrollida KOVi vara ja avalike
vahendite kasutamise otstarbekust. Tulenevalt riigikontrolli seaduse § 7 lõikest 2 teostab
Riigikontroll sama seaduse § 6 lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud ulatuses kontrolli: 1)
kohaliku omavalitsuse üksuste üle munitsipaalvara valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel; 2)
sihtasutuste ja mittetulundusühingute üle, kelle asutajaks või liikmeks on kohaliku omavalitsuse
üksus; 3) äriühingute üle, kus kohaliku omavalitsuse üksusel on valitsev mõju enamusosaluse
kaudu või muul viisil, samuti nende äriühingute tütarettevõtete üle.
Riigikontrolli pädevus KOV, KOV sihtasutuse või mittetulundusühingute ja äriühingute vara
kasutamise üle on piiritletud niisiis sisekontrolli, finantsjuhtimise, finantsarvestuse ja
finantsaruannete, majandustegevuse, sealhulgas majandustehingute õiguspärasuse ja
infotehnoloogiasüsteemide usaldatavuse kontrolliga.
KOKS § 34 lõike 2 muudatus täpsustab valla või linna vara valitsemise korra volitusnormi
sõnastust. Eelnõu kohaselt kehtestab valla või linna vara valitsemise alused ja korra määrusega
volikogu, kes võib volitada valitsust kehtestama erinevaid täpsustatud kordi. Vara valitsemise
üldised põhimõtted (alused) peab aga koostoimes KOKS § 22 lõike 1 punktiga 6 kehtestama
volikogu, kes ei saa nende seadmist edasi volitada valitsusele.
Valla või linna „vara“ on lai mõiste ja selle alla mahuvad mitut liiki varad või varade haldamine.
Pole mõistlik, et kõik varaga seotud küsimused oleks reguleeritud vaid volikogu kehtestatavas
vara valitsemise korras, vaid mõistlik tasand erinevate varatüüpide majandamise otsuste
tegemiseks võib olla ka valitsusel.
89
Täna on KOVide praktikas vara valitsemise korrad reguleeritud erineva täpsusastmega ja täpse
reguleerituse astme valik on iga KOV enda otsus. On sätestatud üldiseid vara valitsemise
põhimõtteid, kui ka mindud tasandile, kus kindlaks määratakse toimingute eest vastutavad
isikud ja asutused varaliikide kaupa.
Eelnõuga muudetav säte näeb ette, et volikogu kehtestab üldiselt vara omandamise, valdamise,
kasutamise ja käsutamise alused. Nimetatud alustes saab volikogu volitada ühtlasi valitsust
kehtestama täpsustatud tingimusi ja korda juba vara tüübi, kasutus- või haldusotstarbe kaupa.
Nii ei peaks tingimata sisalduma näiteks valla toetuste andmise korrad üldistes vara valitsemise
kordades ja olema tingimata alati volikogu kehtestatavad, vaid volikogu saab anda nende
kehtestamise ülesandeks valitsusele. Selline praktika on juba täna ka mitmetes KOVides
kasutusel.
Samas võib volikogu jätkuvalt kehtestada ise kogu valla või linna vara valitsemist käsitleva
korra tema enda soovitud detailsusastmes sõltuvalt konkreetse KOVi vajadustest.
KOKS § 34 lõike 3 sõnastust muudetakse, viies selle kooskõlla lõikega 2, mille kohaselt ei pea
tingimata kehtestama täpsustatud vara valitsemise kordasid volikogu, vaid seda võib teha
valitsus. Isegi juhul, kui volikogu ei soovi korra kehtestamist delegeerida valitsusele, on
võimalik riigi poolt tasuta antud kinnisasja võõrandamise tingimused ja kord näha ette valla või
linna vara valitsemise alustes ja korras.
KOKS § 34 lõike 4 muudatus on terminoloogiline. Selles asendatakse sõnad „kohalikul
omavalitsusüksusel“ sõnaga „omavalitsusüksusel“.
Eelnõu § 1 punktidega 100–104 nähakse ette muudatused KOKS §-s 35, mis reguleerib
majandustegevust ja KOV osalemist juriidilistes isikutes.
KOKS § 35 lõigetest 1 ja 2 jäetakse välja laused, mis reguleerivad valla või linna ametiasutuse
hallatavate asutuste või valdade ja linnade ühisasutuste moodustamist. KOKS § 35 lõige 2
reguleerib hallatava asutuse moodustamist ja registreerimist. Nimetatud sätted ei sobitu KOV
majandustegevuses ja juriidilistes isikutes osalemist reguleerivasse paragrahvi ning tõstetakse
KOKS § 31 alla, mis reguleerivad valla ja linna ametiasutuste ja hallatavate asutustega
seonduvat.
KOKS § 35 lõikes 1 sisaldub ka kehtivas seaduses sätestatud volikogu volitusnorm juriidilistes
isikutes osalemise tingimuste ja korra kehtestamiseks, mille asukoht seaduses säilitatakse.
Lõikest jäetakse välja teine lause, mis viiakse üle lõikesse 2.
KOKS § 35 lõikesse 2 lisatakse nõue märkida asutamise ja osalemise otsuses sihtasutuse,
mittetulundusühingu või äriühingu asutamise või mitme osalejaga mittetulundusühingus või
äriühingus seal osalemise eesmärk ning kohaliku omavalitsuse ülesanne, mida on vaja täita
äriühingu, sihtasutuse või mittetulundusühingu kaudu. Eesmärgi nõue tähendab, et volikogu
kehtestatavas valla või linna eraõiguslikes isikutes osalemise ning kohaliku omavalitsuse
üksuse finantsjuhtimise seaduse täitmise korraldamise tingimustes ja korras tuleb vallal või
linnal läbi mõelda ja sätestada ka omavalitsuse äriühingus, mittetulundusühingus või
sihtasutuses osalemise eesmärk.
Konkurentsipiirangutest või riigiabi tingimustest tulenevalt ei saa KOV nagu ka riik osaleda
igas eraõiguslikus isikus, vaid osalemise eesmärk peab seonduma omavalitsuslike ülesannete
täitmisega, s.h aitama edendada kohalikku elu ja seal toimivat eraettevõtlust. Analoogne
90
kohustus on riigivaraseaduses sätestatud ka riigile, kes peab samuti põhikirjas sätestama riigi
eraõiguslikus juriidilises isikus osalemise eesmärgi.
Eelnõuga lisatakse viide ka KOV võimalusele osaleda tulundusühistus. Tulundusühistu on ÄS
§ 2 lõike 1 järgi üks äriühingu vormidest täisühingu, usaldusühingu, osaühingu ja aktsiaseltsi
kõrval. Samas, kui ÄS § 80 lõike 2 ja § 125 lõike 2 kohaselt ei saa KOV näiteks täisühingu ja
usaldusühingu osanikuks olla, ei näe seadus ette piiranguid tulundusühistusse kuulumise osas.
Selliseid piiranguid ei sisalda ka tulundusühistuseadus. Kehtiv KOKS lubab KOVil osaleda
selgelt osaniku või aktsionärina äriühingus, kuid ei maini otsesõnu osalemist liikmena
tulundusühistutes. Kehtiv sõnastus tekitab seega küsimusi ja on ebaselge osas, kas osanikuna
ja aktsionärina osalemine äriühingutes on imperatiivne ja ei võimalda seetõttu
tulundusühingutes osalemist või üksnes näitlik täpsustus äriühingutes osalemise võimaluste
kohta.
Eelnõu sätestab KOVile selgelt võimaluse osaleda liikmena ka tulundusühistus sarnastel
tingimustel näiteks osaühingus, aktsiaseltsis, sihtasutuses või mittetulundusühingus
osalemisele. Tulundusühistute loomine võib olla otstarbekas olukordades, kus vajalik on nii
kogukondade kui omavalitsuse kaasatus teatud tüüpi kohaliku kasu instrumendi, talumistasu
või muu ühise hüve jagamisel. Seoses roheenergia tootmise ja kogukonnaaktiivsuse kasvu ning
energiaühistute tekkega on KOVide soov sellistesse ühistutesse kuuluda mõistetav.
Näiteks Tartu linn koostöös Tartu Regiooni Energiaagentuuriga on ellu viimas
taastuvenergeetika kasutuselevõttu suurendavaid tegevusi vastavalt 1. aprillil 2021 Tartu linna
volikogu poolt heaks kiidetud linna energia- ja kliimakavale. Suure potentsiaaliga tegevuseks
on muuhulgas energiaühistute loomise initsieerimine, kaasates linna elanikke ja teisi huvipooli.
Energiaühistute tegevussuundadeks on näiteks kohalike omavalitsuste energiakasutuse
efektiivsuse tõstmine avaliku sektori teenustes nagu ühistransport, hoonete taristu jms.
Energiaühistu jaoks on omaseks juriidiliseks vormiks tulundusühistu, ehkki täna tegutsevad
mõned neist pigem MTÜ vormis.
Küll aga peab KOV ka tulundusühistus osalemise puhul silmas pidama üldisi eeldusi
eraõiguslikes isikutes osalemise kohta. Mistahes eraõiguslikes isikutes osalemise eelduseks on,
et KOV peab liikmeks asumisel täitma ja arvestama KOFSis esitatud tingimusi ning osalemine
peab olema seotud KOV ülesannete ja eesmärkidega. Omavalitsus võib osaleda vaid
tulundusühistus, kus ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest. Arvestama peab ka
eraõigusliku juriidilise isiku tegevusliigist tulenevaid piiranguid ja KOKS §-s 35 sätestatud
erisusi.
KOKS § 35 lõiget 3 muudetakse ja sellest jäetakse välja viide volikogu poolt eraõigusliku
juriidilise isiku põhikirja muudatuste kinnitamisele ja lihtsustatakse ning parandatakse sätte
keelelist ülesehitus. Volikogule jäetakse õigus kinnitada KOV juriidilise isiku asutamisel selle
põhikiri. Edasised põhikirja muudatused võib kinnitada valitsus.
Põhikirjaga reguleeritakse peamiselt eraõigusliku juriidilise isiku siseseid suhteid. Põhikirja
kujundamisele on mõistlik pöörata olulist tähelepanu alati, kui ühingul on rohkem kui üks
osanik, kuna konkreetsete osanike vajadusi ja huve arvestava põhikirja kaudu on võimalik
ennetada suurt hulka tekkida võivaid ühinguõiguslikke vaidlusi. Kehtiv KOKS § 35 lg 3
reguleerib aga olukorda, kus linn on äriühingus ainuaktsionäriks või sihtasutuses ainuasutajaks.
Ei ole halduskoormuse seisukohast mõistlik ega põhjendatud esitada iga põhikirja muudatus,
ka formaalne, kinnitamiseks volikogule kui KOV esinduskogule (KOKS § 4 punkt 1).
91
Kui ÄS järgi on üldkoosoleku pädevuses nii põhikirja muutmine kui aktsia-/osakapitali
suurendamine ja vähendamine (ÄS § 298 lg 1 p-d 1 ja 2), siis KOKS jagab üldkoosoleku rolli
valitsuse ja volikogu vahel selliselt, et volikogu kinnitab põhikirjaga kapitali suuruse või
vahemiku, kuid kapitali suurendamise ja vähendamise otsustab valitsus.
Kui volikogu on otsustanud äriühingu asutamise, kus ainsaks aktsionäriks/osanikuks on KOV,
siis asutamisotsuse lisana kinnitab ta ka äriühingu põhikirja (ÄS § 138 lg 3, § 243 lg 3). Kuivõrd
põhikirja muutmine pärast äriregistrisse kandmist toimub ÄS §-des 175 ja 300 sätestatud korras
ega nõua asutamislepingu (asutamisotsuse) muutmist (ÄS §-d 138 lg 4 ja § 243 lg 4), siis ei teki
ka juriidilist konflikti, kus esimest volikogu otsusega kinnitatud põhikirja ei saa muuta ega
tunnistada kehtetuks järgmise põhikirja kinnitamisel valla- või linnavalitsuse korraldusega.
Volikogu poolne asutamisotsus koos põhikirja kinnitamisega jääb kehtima, kuid põhikirja uus
redaktsioon jõustub valitsuse kinnitatud uue põhikirja teksti äriregistrisse kandmisel (ÄS § 300
lg 2, § 175 lg 2).
Kui volikogu on pädev otsustama KOV ainuosalusega äriühingu või sihtasutuse asutamist, siis
nii ÄS kui SAS järgi tuleb seda teha asutamisotsusega, mille kohustuslikuks lisaks on põhikiri
(ÄS § 138 lg 3, § 243 lg 3, SAS § 6 lg 2). Seega oleks volikogu pädevuses esimese põhikirja
kinnitamine ning kui säte ütleb, et muid osaniku, aktsionäri ja asutaja õigusi teostab valitsus,
siis ÄSist (§ 298 lg 1 p 1, § 168 lg 1 p 1) tulenevalt on põhikirja muutmise õigus valitsusel.
Sätte teise lausesse on lisatud täpsustus „asutamise järgselt“, mis tähendab, et valla- või
linnavalitsus nimetab sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed ja teostab muid
asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi asutamise järgselt. Praktikas on volikogu ja valitsuse rolli
jaotuse osas tekkinud mitmeid küsimusi, kas volikogu ei saagi kõiki asutamisel ette nähtud
tingimusi iseseisvalt täita, vaid peab juba asutamise protsessis osa otsustust delegeerima
valitsusele. Näiteks nõukogu liikmete nimetamisel sihtasutusse või osaühingusse, kus vastavalt
SAS § 6 lg 1 p 4 ja ÄS § 138 lg 2 p 7 peaks olema asutamisotsuses või asutamislepingus
nimetatud nõukogu liikmed. Eelnõu täpsustuse kohaselt saab volikogu asutamisel nimetada ka
nõukogu liikmed, kuid asutamise järgselt läheb sellekohane otsustamine nagu muude juhtimist
puudutavate küsimuste üle otsustamine valla- või linnavalitsusele. Volikogule jääb õigus
otsustada sihtasutuses, osaühingus, aktsiaseltsis jätkuva osalemise, ühinemise, jagunemise,
ümberkujundamise või lõpetamise üle ka asutamise järgselt.
KOKS § 35 lõikes 2 kavandatud muudatusest lähtudes lisatakse KOKS § 35 lõikesse 31 KOVi
juriidilistes isikutes osalemisel juhtorgani liikmeks olemisele esitatavatele nõuetele ka
tulundusühistu liikmeks olek.
Hea tava soovitusena võiksid KOVid kohaliku omavalitsuse hallatavate asutuste juhtide,
sihtasutuste ja muude juriidiliste isikute, milles KOV osaleb, juhtide valimisel viia läbi
konkursse ka juhul, kui valdkonda reguleerivad õigusaktid seda ei nõua, lähtudes eelkõige
asutuse ja juriidilise isiku eesmärgist ning ametikoha vajadustest ning valiku tegemisse kaasata
ka opositsiooni esindajad. Vastava ettepaneku on KOVidele teinud ka Riigikogu
korruptsioonivastane erikomisjon ja seda on soovitanud rakendada KOKSi
eksperdikomisjon.114
KOKS § 35 täiendatakse lõikega 32, mille kohaselt on volikogul õigus kehtestada määrusega
sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi mille ainuasutajaks, ainsaks osanikuks või aktsionäriks
114
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2020/05/KVEK_vastused-ettepanekutele-kohaliku-omavalitsuse-
korralduse-seaduse-t%C3%A4iendamiseks.pdf.
92
on vald- või linn, juhatuse liikme valimise, juhtorgani liikmeks olemise ja tasustamise
täiendavaid tingimusi, st lisaks lõikes 31 sätestatud juhtorgani liikmeks oleku välistustele.
Sealhulgas võib volikogu näha ette rangemad nõuded ühingu või sihtasutuse juhatuse liikmele,
kui on sätestatud seaduses. Küll aga ei saa volikogu jätta korraga rakendamata KOKS § 35
lõikes 31 ja muid seaduses sätestatud kohustuslikke tingimusi.
Suurematel omavalitsustel on esinenud vajadust reguleerida linna ainuosalusega ühingute ja
sihtasutuste juhatuse liikmete tasustamist. ÄS ja SAS alusel on juhatuse liikme tasu suuruse ja
maksmise korra määramine nõukogu pädevuses (ÄS § 1801 lg 1 ja § 314 lg 1, SAS § 22 lg 1),
mistõttu osanikul, aktsionäril ja asutajal ei ole õiguslikku alust juhatuse liikmete tasustamist
reguleerida.
Eelkõige on vajadus sätestada juhatuse liikmete tasustamise põhimõtted (palgavahemikud,
lisatasude maksmine jms), millest nõukogud peaks oma vastavasisulistes otsustes juhinduma.
KOV kui mitme aktsiaseltsi ainuaktsionäri ja sihtasutuse ainuasutaja seisukohast on oluline
ühtlustada ühingute juhatuste tasustamise põhimõtted, et ühest küljest tagada ressursside
ratsionaalne kasutamine ja teisest küljest ühingute võrdne ja objektiivne kohtlemine.
Seni on näiteks Tallinna linna äriühingu ja sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikmete tasustamise
põhimõtted kiitnud linnavalitsus heaks istungi protokolli päevakorrapunktis. Sisuliselt on
tegemist soovitusliku dokumendiga, mis ei ole õiguslikult siduv. Eelnõu annab samadel
põhjustel õiguse ka juhatuse liikme valimise põhimõtete kehtestamiseks. Ka juhatuse liikmete
valimine (määramine) on ÄS (§ 184 lg 1, § 309 lg 1) ja SAS (§ 19 g 1) kohaselt nõukogu
pädevuses. Samas võib KOV seisukohast olla oluline ühtlustada, millistel juhtudel ja
tingimustel korraldatakse juhatuse liikme valimiseks avalik konkurss, mitu ametiaega järjest
võib sama isikut avaliku konkursita juhatuse liikmeks valida jne.
KOKSi § 35 lisatava lõikega 33 saab volikogu volitada õiguse kehtestada või muuta valla või
linna sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi mille ainuasutajaks, ainsaks osanikuks või
aktsionäriks on vald- või linn, juhtorgani liikme valimise, juhtorgani liikmeks olemise ja
tasustamise tingimused ja korra kehtestamise valitsusele.
KOKS § 35 lõike 4 sõnastusmuudatus on valdavalt terminoloogiline. Selles kasutatakse
edaspidi läbivalt lühendeid “volikogu ja valitsus” terminite “valla- ja linnavalitsus” ja “valla-
ja linnavolikogu” asemel.
Lõikes 4 lisatakse volikogu otsustatavate küsimuste hulka ka õigus otsustada KOV osalemise
tulundusühistu liikmena ja otsustada selles osalemise või lõpetamise üle. Samuti lisatakse
viimasesse lausesse, et muid osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi võib teostada ka
valitsus ise. Kehtiv seadus sätestab üksnes, et õigusi teostab valitsuse poolt nimetatud isik.
Selline sõnastus jätab KOVile paindlikkuse, kus osad küsimused saab otsustada valitsus ja teiste
küsimuste otsustamise volitada määratud isikule. Seega annaks sõnastuse muudatus
paindlikkuse määrata ise, kuidas KOVis otsustamine toimub. Näiteks Tallinna linnal on olnud
soov, et nõukogu liikme määramine ja teatud küsimustes üldkoosolekul hääletamine tuleb
valitsusega eelnevalt kooskõlastada. Praktikas loob see olukorra, kus esmalt otsustatakse
küsimus valitsuse poolt ja seejärel vormistatakse veel liikme õiguste teostaja otsus. Ehk ühe
otsuse jaoks tehakse kaks ametlikku dokumenti.
KOKS § 35 lõige 5, mis sätestab, et vallal või linnal on õigus oma ülesannete täitmiseks
sõlmida lepinguid, tunnistatakse kehtetuks. Säte on juba kaetud TsÜS, võlaõigusseaduse, HMSi
93
ja HKTSi põhimõtetega, mistõttu tunnistatakse see KOKSis kehtetuks. HMSis ja HKTSis
reguleeritakse halduslepingu koostamise korda. Halduslepingu sõlmimiseks peab olema
seadusest tulenev volitus.
Tsiviilõiguslikke suhteid reguleerivaid lepinguid saavad KOVid lepinguvabaduse põhimõttest
lähtuvalt nagunii sõlmida.
Eelnõu § 1 punktid 105 ja 106 käsitlevad KOKS § 36 muutmist, mis reguleerib maksude ja
koormistega seonduvat.
KOKS § 36 pealkirja muudetakse ning jäetakse sellest õigusloome mahu vähendamiseks välja
kohalike maksude osa, mida reguleeritakse eelnõu §-ga 4 kavandatava KoMSi muudatusega
(KoMS § 4 täiendamine lõikega 4 - volikogu kehtestab kohalikud maksud ja maksumäärade
muudatused hiljemalt kuus kuud enne eelarveaasta algust). Samal põhjusel tunnistatakse
kehtetuks KOKS § 36 lõige 1, mis sätestab, et kohalikud maksud ja maksumäärade
muudatused kehtestatakse enne valla- või linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist.
Kohalike maksudega seonduvad küsimused lahendatakse kohalike maksude seaduses. Ehk
edaspidi reguleeritakse KOKS §-s 36 vaid koormisi.
On tehtud ettepanekuid jätta seadusest üldse välja koormistega seonduv regulatsioon. Samas
tunnistatakse koormiste seadmise õigust ka põhiseaduse §-s 157. Koormised on võimaluseks
nõuda kohalikelt elanikelt heakorratööde tegemist ka oma kinnistul, kui vastasel korral oleks
tegemist nt tuleohtlikkusega või miljööd rikkuva vaatega.
Eelnõu § 1 punktiga 107 täiendatakse KOKSi peatükiga 51, millega reguleeritakse valla ja
linna arengu kavandamist. Seni KOKS peatükis 5 sisaldunud sätted jaotatakse kahe peatüki
vahel - peatükk 5 jääb hõlmama linna- ja vallavara valitsemise ning majandamise ja
koormistega seonduvat (§ 34–36). Täiendav peatükk 51 aga KOV arengu kavandamist (§ 37-
391).
Eelnõu § 1 punktid 108–116 käsitlevad muudatusi KOV arengukavasid puudutavates sätetes.
KOKS § 37 pealkirja laiendatakse, viies selle sisuga paremini kooskõlla - arengukava
koostamise asemel käsitleb paragrahv laiemalt kohaliku omavalitsuse arengu kavandamise
põhimõtteid, sisaldades ka seoseid eelarvestrateegia koostamisega (mis on arengukavast
eraldiseisev dokument) ja ruumilise planeerimise aspekti läbi üldplaneeringu.
KOKS § 37 lõike 1 kohaselt peab vallal ja linnal olema arengukava, eelarvestrateegia ja
üldplaneering (arengudokumendid), mis on omavahel kooskõlas ning aluseks eri
eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengu kavandamise
terviklikumaks käsitluseks tuuakse täiendavalt sisse ka ruumilise planeerimise aspekt läbi
üldplaneeringu, kuivõrd terviklik arengu kavandamine toetub nii strateegilisele, finantsilisele
kui ruumilisele aspektile ning vaatamata finantsplaneerimise reguleerimisele KOFSis ning
ruumilise planeerimise reguleerimisele PlanSis, on KOKS kohaks, kus reguleeritakse nende
omavaheline seotus tervikliku arengu kavandamise vaates.
KOKS § 37 lõike 2 punktis 1 lisatakse arengukava osana majanduskeskkonna arengu
suundumuste hindamisele ettevõtluskeskkonna arendamise suundumuste ja vajaduste
hindamine (vt ka KOKS § 6 lõike 1 muudatusi, milles esitatakse kohaliku omavalitsuse
94
tegevuse eesmärk läbi elanikele kvaliteetse, turvalise ja nende vajadustele vastava
elukeskkonna ja heaolu loomise ning kohaliku ettevõtluskeskkonna edendamise).
Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekul kajastatakse edaspidi KOV arengukavas ka
haridus- ja noortevaldkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Noortevaldkond on
laiem termin kui noorsotöö. Noorsootöö on üks osa noortevaldkonnast. Vabariigi Valitsus
kinnitas 12.08.2021 noortevaldkonna arengukava aastateks 2021-2035, mille
tegevussuundadest tuleb ka KOVidel arengukava koostamisel lähtuda.115 KOV vastutus
noortevaldkonnas seisneb peamiselt KOV tasandil noorsootöö korralduses, sh huvihariduse
pakkumises.
KOKS § 37 lõike 2 punkti 2 täiendatakse täpsustusega, mis sisaldub juba kehtiva seaduse
lõikes 5. Nimelt tuleb KOV arengukavas tuua ka probleemide ja võimaluste hetkeolukorra
analüüs tegevusvaldkondade kaupa, välja arvatud kui tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüs
sisaldub täiendavas arengukavas. Eraldi lõike 5 järele ei ole vajadust.
KOKS § 37 lõike 21 muudatuse kohaselt tuleb kohalike omavalitsuste ühinemiste käigus
kokkulepitud arengusuunad, sealhulgas muudatused teenuste osutamises ning selleks vajalikud
investeeringud esitada arengukavas ja eelarvestrateegias. Tegemist on varasemalt kehtinud
kohustusega, sätte sõnastust on muudetud pisut üldisemaks. KOV arengukavas ja
eelarvestrateegias ei pea sätestama konkreetseid ühinemislepingus olevaid
investeeringuobjekte.
KOKS § 37 lõike 3 muudatusega integreeritakse seni lõikes 4 sisaldunud nõue lõikesse 3, et
täiendavad arengukavad oleks kooskõlas KOV arengukavaga.
KOKS § 37 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. Nõue, et arengukava peab arvestama valla ja linna
üldplaneeringut, lisatakse § 37 lõikesse 1.
Lisaks on täiendavate arengukavade loetelu muudatusega jaotatud varasemast mõnevõrra
erinevalt – ühe KOV poolt esitatavad täiendavad arengukavad (territooriumiosa või valdkonna
kohta) ning mitme KOV poolt ühiselt koostatavad arengukavad (samuti territooriumiosa või
konkreetse tegevuskvaldkonna kohta). Varasemalt olid punktis 1 nimetatud territooriumiosa
kohta ning punktis 2 tegevusvaldkonna kohta koostatavad täiendavad arengukavad. Sellega on
lisatud sõnaselgelt võimalus mitme omavalitsuse ühise täiendava arengukava koostamiseks
ilma sellele mingi muu eraldi staatuse andmise või regulatsiooni kujundamiseta. Muudatus
lähtub üldisest arengusuunast toetada kohalike omavalitsuste koostööd ja KOV ülest arengute
planeerimist.
Säte sõnastatakse ümber nii: Omavalitsusüksus võib koostada linna või valla arengukavaga
kooskõlas oleva täiendava arengukava:
1) mõne valla või linna territooriumiosa kohta;
2) mitme valla või linna või nende territooriumiosade arendamiseks kokkuleppe alusel ühise
arengukavana;
3) mõne tegevusvaldkonna, sealhulgas mitme valla või linna poolt mõne tegevusvaldkonna
ühiseks arendamiseks.
115
Arvutivõrgus: https://www.hm.ee/sites/default/files/noortevaldkonna_arengukava_2021-
2035_kinnitatud_12.08.2035.pdf.
95
KOKS § 37 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna selles sisalduv regulatsioon integreeritakse
lõigetesse 1 (KOV arengukava peab arvestama KOV üldplaneeringut) ja 3 (KOV võib koostada
KOV arengukavaga kooskõlas oleva täiendava arengukava).
KOKS § 37 lõigete 41 ja 5 muudatustega tuuakse välja, milliste teiste arengustrateegiatega
peab KOV arengukava puhul arvestama. KOV on osa riigist ja seega peaks kohalikul ja
maakondlikul tasandil kavandatavad arengud toetama riigi püstitatud pikaajalisi strateegilisi
sihte ja suundumusi. Mida detsentraliseeritum on riigikorraldus, seda olulisem on valdkondlike
arengute hierarhilise ülalt-alla juhtimise asemel riigipoolne strateegiline sihiseade ning
kohapealne otsustusvabadus meetmete ja tegevuste osas nende sihtideni liikumiseks. Tänaseni
selline ühenduse loomine regulatsiooni tasandil puudus. Ühtaegu tuleb arvesse võtta nii
maakonna arengustrateegia suundumusi (lõige 41) kui ka riigi strateegilise ja ruumilise arengu
suundumusi (lõige 5). Lõige 5 sõnastatakse ümber nii: valla või linna arengukava ja
täiendavate arengukavade koostamisel lähtutakse riigi pikaajalise arengustrateegia sihtidest
ning arvestatakse muid riigi strateegilise ja ruumilise arengu suundumusi. Riigi strateegiliste
suundumustena peetakse silmas sh riigi horisontaalsetes (nt Eesti 2035) ja valdkondlikes
arengukavades püstitatud sihte ja eesmärke.
KOKS § 371 lõikes 2 asendatakse termin „kohaliku omavalitsuse üksus“ seaduses läbivalt
kasutusele võetud lühendiga „omavalitsusüksus”. Samuti täpsustatakse lõikes 2, et arengukavas
ja eelarvestrateegias sätestatust tuleb lähtuda pikaajaliste kohustuste võtmisel (mõeldud on
majandus/eelarveaastast pikemat perioodi).
KOKS § 372 lõikes 1 sätestatud volikogu määruse volitusnorm sisaldab liialt detailset kirjeldust
selle kohta, kuidas KOV sõltuvalt üksuselt küsitakse informatsiooni eelarvestrateegia
koostamiseks. Volitusnormi sõnastust muudetakse üldisemaks, sätestades, et volikogu
kehtestab määrusega arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra, milles saab ka vastavalt
täpsustada kellelt, mis informatsiooni ja mis tähtaegadel nõutakse.
KOKS § 372 lõikes 4 ja lõike 7 esimeses lauses, § 374 lõikes 3, § 532 lõikes 1 ja lõike 2 esimeses
lauses, § 57 lõikes 9 ning § 622 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas tehakse terminoloogiline
seaduse teksti ühtlustamise ettepanek, kus asendatakse sõnad „valla- või linnavolikogu“ sõnaga
„volikogu“ vastavas käändes.
KOKS § 372 lõikest 41 jäetakse välja täpsem menetluskord, kuidas ja millal toimub osavalla-
ja linnaosakogult KOV arengukava ja eelarvestrateegia osas ettepanekute esitamine. Seda võib
teha paralleelselt vastavate eelnõude avaliku väljapanekuga.
KOKS § 372 lõikes 5 täpsustatakse, et valitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi
huvitatud isikute kaasamise arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu koostamisse.
KOKS § 372 lõikes 6 on küll seatud nõue, et valitsus avalikustaks arengukava ja
eelarvestrateegia eelnõu KOV veebilehel, kuid ei ole sätestatud, mis esitatud ettepanekutest
edasi saab. Sätet on kohtadel kohati tõlgendatud loominguliselt. Halvemal juhul on jäetud
avalikustamisel esitatud ettepanekud lihtsalt kõrvale, nende osas ei ole antud ei avaldajale
tagasisidet ega veebilehel selgitusi, kas ettepanekutega arvestatakse ja kui ei, siis mis põhjustel
neid ei aktsepteerita. Seetõttu on lõikega 61 seatud KOV tegevuse läbipaistvuse ja kaasamise
tõhustamise huvides nõue avaldada eelnõude avalikustamisel esitatud ettepanekud KOV
veebilehel enne arengukava vastuvõtmist ja võimalusel nende ettepanekutega ka arvestada.
Esitatud ettepanekute avaldamine enne arengukava vastuvõtmist tagab elanike parema ja
96
sisulise kaasamise kohaliku elu küsimuste arutellu. Elanike ja huvirühmade tõhus kaasamine
eeldab piisavat ja asjakohast informeeritust KOV plaanidest, nende sisust ja seotud asjaoludest,
võimalikest nii lühi- kui pikaajalistest mõjudest jms, ja seda enne vastavates küsimustes otsuste
vastuvõtmist.
Eelnõu § 1 punktidega 117–123 kavandatakse muudatused maakonna arengustrateegiat
puudutavates KOKS §-des 373 ja 374.
KOKS § 373 lõigete 1 ja 2 ümbersõnastamise eesmärk on sõnastust keeleliselt arusaadavamaks
ja lihtsamaks muuta. Lõikes 1 reguleeritakse maakonna arengustrateegia olemust ja lõige 2
selgitab, milliste arengute (KOV ülese mõjuga) planeerimine saab olla maakonna
arengustrateegia fookuses.
KOKS § 373 lõikes 1 selgitatakse täpsemini lahti, mis eesmärki maakonna arengustrateegia
täidab. Selle järgi peab maakonnal olema arengustrateegia, mille alusel kavandatakse ja
suunatakse KOKS § 61 lõike 1 järgi KOV kohustuslikus koostöös ühiselt maakonna arengut
ning milles määratakse selleks vajalikud strateegilised arengusuunad ja kavandatavad
tegevused. Arengustrateegia on aluseks KOVide ühiste ja KOVide ülese mõjuga
investeeringute kavandamisele ning neile toetuse taotlemisele. Maakonna arengustrateegia
asemel võivad KOVid kokkuleppe alusel koostada mitut maakonda hõlmava piirkondliku
arengustrateegia.
Seni ei ole ühtegi piirkondlikku arengustrateegiat koostatud, kuid kõikides maakondades on
kehtivad maakondlikud arengustrateegiad ja nende elluviimise tegevuskavad. Hetkeseisuga
(2022. a algus) toimuvad maakondades 2018. aastal heakskiidetud maakonna
arengustrateegiate uuendamise menetlused.116
KOKS § 373 lõige 2 sõnastatakse ümber positivistlikult, sätestades, et maakonna
arengustrateegias esitatakse ainult sellised arengusuunad ja tegevused, mis on seotud enam kui
ühe omavalitsusüksuse haldusterritooriumiga ja millel on selge puutumus teiste
omavalitsusüksustega. Kehtiv seadus sätestab, millist arengut ei või arengustrateegias
kavandada.
KOKS § 373 lõike 3 punkti 1 muudatusega täpsustatakse maakonna arengustrateegia
kohustusliku osana ka ettevõtluskeskkonna arengu suundumuste ja vajaduste esitamise nõuet.
Praktikas on majandusliku arengu all seda nagunii juba analüüsitud, kuid seadusemuudatusega
rõhutatakse see asjaolu sõnaselgelt üle. KOVid praktikas tegelevad igapäevaselt näiteks läbi
planeerimis- ja ehitustegevuse lubade andmise või kinnisvara arendamise ka
ettevõtluskeskkonnaga. Piirkonna arengueelduste ärakasutamine, investeeringute kohtadele
meelitamine ning seeläbi maksutulude tõusmine, mis kaasneb ettevõtluskeskkonna
arendamisega, on kõigis maakondades üheks oluliseks eesmärgiks. Samuti on see seotud KOKS
§ 6 lõikes 1 kavandatava muudatusega, mille kohaselt sõnastatakse kohaliku omavalitsuse
tegevuse eesmärk läbi elanikele kvaliteetse, turvalise ja nende vajadustele ja heaolule vastava
elukeskkonna loomise ning kohaliku ettevõtluskeskkonna edendamise.
KOKS § 373 lõike 8 sõnastust lihtsustatakse. Sellest jäetakse välja viide „lõikes 1 nimetatud“
piirkondlikule arengustrateegiale. Sama paragrahvi raames on niigi arusaadav, mida mõeldakse
piirkondliku arengustrateegia all ega ole vaja sama paragrahvi lõikele nn tagasi viidata.
116
Maakonna arengustrateegia uuendamise juhend on kättesaadav järgmiselt lingilt: https://www.fin.ee/riik-ja-
omavalitsused-planeeringud/regionaalareng-ja-poliitika/regionaalpoliitika-kujundamine.
97
KOKS § 373 lõike 10 sõnastust täpsustatakse, viies terminoloogia kooskõlla riigi pikaajalise
strateegia „Eesti 2035“ sõnastusega. Kehtiva seaduse järgi tuleb arvestada riigi valdkondlikke
arengukavasid. Eelnõuga sõnastatakse säte ümber nii: Maakonna arengustrateegia koostamisel
arvestatakse riigi pikaajalist arengustrateegiat ja valdkonna arengukavasid ning kirjeldatakse,
kuidas maakonna arengustrateegiaga panustatakse neis seatud eesmärkide ja arenguvajaduste
saavutamisse.
KOKS § 374 täiendatakse lõikega 51. Muudatus on analoogne KOKS § 372 lõike 61
sõnastusega. Vt selgitust selle sätte juurest.
KOKS § 374 lõikes 5 on küll seatud nõue, et valitsus avalikustaks arengustrateegia eelnõu
veebilehel või volitaks lisaks ka koostööorganit avalikustama maakonna arengustrateegia
eelnõu oma veebilehel vähemalt kaheks nädalaks, kuid ei ole sätestatud, mis esitatud
ettepanekutest edasi saab. Seetõttu on lõikega 51 seatud maakonna arengustrateegia koostamise
läbipaistvuse ja kaasamise huvides nõue avaldada eelnõude avalikustamisel esitatud
ettepanekud KOV veebilehel enne arengustrateegia vastuvõtmist ja võimalusel nende
ettepanekutega ka arvestada. Esitatud ettepanekute avaldamine enne arengustrateegia
vastuvõtmist tagab elanike sisulise kaasamise kohaliku elu küsimuste arutellu, milleks on vaja
nende piisavat ja asjakohast informeeritust plaanidest, nende sisust ja seotud asjaoludest,
võimalikest nii lühi- kui pikaajalistest mõjudest jms, ning seda enne vastavates küsimustes
otsuste lõplikku vastu võtmist.
KOKS § 374 lõikes 6 tehakse keeleline muudatus. Täpsustatakse, millal maakonna
arengustrateegia jõustub ja jäetakse sellest välja üleliigne sõnastus „pärast seda“.
Arvestades, et maakonna arengustrateegia tegevuskavasse ei saa lisada selliseid
investeeringuid, mida ei ole kavandatud KOVide arengukavades ega eelarvestrateegiates, ehk
asjaomased volikogud on juba neid investeeringuid käsitlenud, ning et volikogusid kaasatakse
maakonna arengustrateegia tegevuskava koostamisse, siis on võimalik muuta KOVide jaoks
tegevuskava kinnitamise protseduur lihtsamaks.
Praegu on praktikas toimitud nii, et esmalt arutatakse maakonna KOV volikogudes, millised
investeeringud tegevuskavasse kinnitada, seejärel tuleb igas volikogus omavahel kokku lepitud
tegevuskava kinnitada. Kui üks maakonna KOVidest soovib tegevuskava eelnõus midagi
muuta, siis peaks tegevuskava eelnõu algses sõnastuses kinnitanud volikogu ka selle uuesti
uuendatud sõnastuses heaks kiitma. Selline menetlus võib osutuda eriti keerukaks ja
bürokraatlikuks neis maakondades, kus on palju KOVe, nt Harjumaal. Eelnõu täiendamisel
KOKS § 374 lõikega 61 kavandatakse seetõttu anda KOVidele võimalus leppida kokku, et
volikogude arutelude tulemusena paneb maakonna arengustrateegia tegevuskava kokku ja
kinnitab selle maakonna koostööorgan (maakondlik omavalitsusliit, maakondlik arengukeskus
või kohalik omavalitsus). Maakonna koostööorgan peab sealjuures arvestama eri KOVide
erinevate nägemuste ja vajadustega. Kui mingi investeering ei leia teistes KOVides toetust, siis
seda tegevuskavasse lisama ei peaks.
Eelnõu § 1 punktiga 124 nähakse ette terminoloogiline ühtlustus KOKS sätetes, kus
nimetatakse KOV veebilehte. Sõnastus asendatakse viitega „valla ja linna“ veebilehele. Vastav
muudatus tehakse KOKS § 374 lõikes 7, § 48 lõikes 8 ja § 54 lõikes 2.
Eelnõu § 1 punktiga 125 tunnistatakse kehtetuks KOKS § 38, mis sätestab, et KOV eelarve
koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja avalikustamise ning aruandluse nõuded
98
sätestatakse KOFSis. Sätte sõnastus on viidud üle KOKS § 5, mis samuti KOV eelarvega
seonduvat puudutab. Sätete seaduses eri kohtades reguleerimine ei ole põhjendatud.
Eelnõu § 1 punktiga 126 muudetakse KOKS § 40 sõnastust, mis sätestab volikogu ja
valitsuse töövormid.
KOKS § 40 muudatused on ajendatud senisest KOVide praktikast.
Kehtiv KOKS võimaldab KOVidel enesekorraldusõiguse raames kehtestada oma sisemised
töökorralduse reeglid, sealhulgas näha ette võimaluse pidada volikogu ja valitsuse istungeid
ning komisjonide koosolekuid elektrooniliste vahendite abil.
Osad KOVid on kahelnud, kas KOKSis selge KOV elektrooniliste vahendite abil peetavate
töövormide regulatsiooni puudumine võimaldab neid rakendada. Nii õiguskantsler117,
Riigikogu põhiseaduskomisjon kui ka Rahandusministeerium on leidnud, et KOKS ei takista
kohaliku omavalitsuse volikogu istungite elektroonilist läbiviimist. Volikogu on
põhiseadusorgan (põhiseaduse § 156), seega on tal enesekorraldusõigus – õigus kujundada oma
sisemine organisatsioon ning kehtestada töökorraldus- ja menetlusreeglid, sh elektrooniline
osalemine volikogu istungitel. Üheski KOKSi sättes ei ole piirangut, mis ütleks, et istungil saab
osaleda vaid füüsiliselt kohale tulles. KOKSi tuleb tõlgendada eesmärgipäraselt. Istungi koht
võib olla ka virtuaalruum, nt VOLIS, MS Teams, Skype for Business vms. Loe täpsemalt
Riigikogu põhiseaduskomisjoni koosoleku protokollist118.
TsÜS § 331 lg 1 näeb ette, et juriidilise isiku organi liige võib organi koosolekul osaleda ja
teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata,
reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis
võimaldab organi liikmel eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste
vastuvõtmisel hääletada, kui seaduse või juriidilise isiku põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
Kuivõrd KOV üksust loetakse avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks (TsÜS § 25 lg 2), siis
kohaldub nimetatud regulatsioon ka KOV organite puhul. KOVil on oma töös seega kohustus
tagada valitsuse ja volikogu liikmete osalemine istungitel vajadusel ka elektrooniliste vahendite
abil. Puudub mõistlik põhjendus, miks volikogu peaks põhimääruse või volikogu töökorraga
välistama elektrooniliste istungite läbi viimise või volikogu liikmel volikogu istungil
elektrooniliselt osalemise (kui see on päevakorras olevaid teemasid arvestades võimalik). See
kohustus hõlmab vajadusel ka volikogu liikme varustamist vajalike tehniliste vahenditega ning
koolitamist infosüsteemi kasutama.
Elektrooniline osalus (virtuaalkoosolek videoülekandega) võimaldab eemal viibival volikogu
liikmel oma mandaati igakülgselt teostada ja teha kõiki vajalikke istungi toiminguid, mis on
vastupidiselt kahtlustele selle töövormi suhtes demokraatiat soodustav meede.
Senine KOKS § 40 tekst muudetakse lõikeks 1. Lõikega 2 nähakse ette selgesõnaline õigus
pidada KOV tööorganite istungeid ja koosolekuid ka elektrooniliselt, arvestades
tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 331 sätestatud nõudeid. Nimetatud sätte järgi võib juriidilise
isiku organi liige organi koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite
abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või
muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab organi liikmel eemal viibides
koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada, kui seaduse või juriidilise
117
https://www.oiguskantsler.ee/et/kov-volikogu-istungid-eriolukorras.
118
https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/796f3c74-9e3d-4ba6-9d28-9f2c06d99c79.
99
isiku põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Elektrooniliste vahendite abil peetavale koosolekule
kohaldatakse vastava organi koosoleku otsuse tegemise kohta sätestatut.
KOVid saavad volikogu, valitsuse ja komisjoni töökordades või valla või linna põhimääruses
reguleerida, kuidas elektroonilisi istungeid viidatud TsÜS sättest lähtuvalt läbi viiakse.
KOKS muudatus võimaldab istungeid ja koosolekuid viia läbi nii täiselektroonselt (kõik
osalejad osalevad virtuaalselt) või siis selliselt, et vaid osad osalejad lülituvad istungile ja
koosolekule virtuaalselt.119
Millises vormis konkreetsel juhul volikogu istung läbi viiakse jääb jätkuvalt volikogu esimehe
otsustada (KOKS § 43 lõige 3).
Täiendava KOKS § 40 lõikega 3 sätestatakse, et volikogu ja valitsus võivad oma õigusaktides
näha ette ka muid töövorme. Nendeks on praktikas näiteks sageli kasutatav volikogu eestseisus,
fraktsioonide arutelud.
Alternatiivne sõnastus, mida on kaalutud KOV organite istungite ja koosolekute
elektrooniliseks läbiviimiseks on detailsem ning kordab osaliselt TsÜS § 331 nõudeid. KOV
enesekorraldusõigusega arvestab aga eelnõus pakutud sõnastus paremini.
Alternatiivse sõnastusena on kaalutud järgmisi sätteid, mis jäeti aga eelnõus kõrvale, kuna on
liialt detailsed KOV sisemise töökorralduse kirjeldused. Küll aga saavad KOVid oma
õigusaktides elektroonilisi töövorme analoogselt reguleerida:
(1)Volikogu ja valitsuse töö vorm on istung. Volikogu ja valitsuse komisjoni töövorm on
koosolek.
(2) Istung ja koosolek võivad toimuda ka elektroonilises vormis. Elektroonilisel istungil või
koosolekul saab osaleda elektrooniliste vahendite abil ilma füüsiliselt kohal olemata.
(3) Elektroonilise istungi ja koosoleku pidamisel on nõutav, et sellel osalejad saavad ilma
füüsiliselt kohal olemata osaleda, osalejaid näha ja kuulda, võrreldavatel alustel ning teha
kõiki istungi ja koosoleku toiminguid.
(4) Volikogu istung võib toimuda elektrooniliselt, kui avalikkusele on tagatud võimalus jälgida
elektrooniliste vahendite abil toimuvat volikogu istungit reaalajas ülekandega.
(5) Valitsuse istungid ja komisjonide koosolekud võivad toimuda lisaks elektrooniliste
vahendite abil toimuvatele aruteludele ka istungit või koosolekut kokku kutsumata. Sel juhul ei
kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 3 ja 4.
Kõigil KOVidel võiks oma töökordades olla elektroonsed töövormid reguleeritud, sidumata
nende toimumist vaid väga erakorraliste oludega.
Eelnõu 1 punktiga 127 korrigeeritakse keeleliselt arusaadavamaks KOKS § 41 lõike 4
sõnastust. Sätte järgi võib juhul, kui omavalitsusüksus on vastavalt sama paragrahvi lõikele 3
saanud nõusoleku kasutada sisemise asjaajamise keelena eesti keele kõrval omavalitsusüksuse
püsielanike enamiku moodustava vähemusrahvuse keelt, volikogu ja valitsus otsustada
volikogu ja valitsuse istungi töö osaliselt või täielikult ka sellesse keelde tõlkida.
119
Täpsemate soovitustega volikogu istungite elektroonilise läbiviimise osas saab tutvuda Rahandusministeeriumi
omavalitsusveebis: https://omavalitsus.fin.ee/korduma-kippuvad-kusimused-kovide-tookorraldus-
koroonaviiruse-perioodil/.
100
Eelnõu § 1 punktides 128–130 kavandatavad muudatused puudutavad KOKS §-s 42 sätestatud
volikogu esimehe pädevust.
KOKS § 42 lõike 1 punkti 1 täpsustusena lisatakse, et volikogu esimees korraldab ka volikogu
istungil arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist. Näiteks võidakse anda vastavate
eelnõude ja päevakorrapunktide ettevalmistamine valitsusele.
KOKS § 42 lõike 1 punktide 2–4 muudatused on normitehnilised. KOVi esindamisega
seonduvad ja muud volikogu esimehe ülesanded võivad lisaks KOV põhimäärusele tuleneda ka
muudest KOV õigusaktidest. Punktis 3 on nõue, et volikogu esimees kirjutaks alla volikogu
poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele. Lisaks määrustele annab
volikogu esimees allkirja ka volikogu otsustele. Seetõttu asendatakse sõnad „volikogu poolt
vastuvõetud määrustele“ sõnadega „volikogu vastuvõetud õigusaktidele“.
KOKS § 42 lõikest 2 jäetakse välja volikogu komisjoni esimeeste ja aseesimeeste volituste
enne tähtaja lõppu lõppemise säte, mis viiakse üle KOKS § 47 lõikesse 16, mis reguleerib
volikogu komisjonide moodustamist. Ülejäänud tekstis tehakse keelelisi täpsustusi.
Eelnõu § 1 punktidega 131 ja 132 muudetakse KOKS § 43 lõigete 1 ja 21–4 sõnastust, mis
käsitlevad volikogu kokkukutsumist.
KOKS § 43 lõike 1 muudatused tulenevad EKI sõnastusettepanekutest sõnastada tekst
keeleliselt lihtsamini. Lõikes 1 täpsustatakse samuti, et volikogu esimese istungi kutse saatmisel
ei ole vaja järgida nõuet teha istungi kutse vähemalt neli päeva enne istungit volikogu liikmetele
teatavaks ja saata koos kutsega istungi materjalid.
Volikogu kokkukutsumisel peab lõike 3 järgi volikogu istungi kutse olema volikogu liikmetele
teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne istungit ja kutses tuleb nimetada arutusele tulevad
küsimused. Eelnõuga lisatakse ka nõu märkida kutses ära samuti istungi aeg, koht ja töövorm.
Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid.
Praktikas on tekitanud küsimusi, kuidas toimub KOKS § 43 lõikes 3 nimetatud volikogu istungi
kokkukutsumisel kuupäevade arvestus. Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud
vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Nimetatud nelja päeva pikkust tähtaega tuleb
arvutada tähtaegade arvutamise üldises korras (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 135 lõige 1
ja § 137 lõige 1). Kui näiteks saata volikogu istungi kutse välja 9. novembril, siis algab
neljapäevase tähtaja arvestus 10. novembril ja lõpeb 13. novembril kell 24.00. Volikogu istungit
saab seega antud näite korral kõige varem pidada 14. novembril.
Volikogu istungi korraldamisega seonduvaid nõudeid ei pea tingimata kehtestama valla või
linna põhimäärusega. Paljudel KOVidel on volikogu tööd reguleeritud hoopis volikogu
määrusega (mitte valla või linna põhimäärusega) kehtestatud volikogu töökorras. Seetõttu
asendatakse lõikes 4 viide põhimäärusele viitega volikogu töökorrale.
Samuti asendatakse lõikes 4 termin „volikogu esimehe asendaja“ terminiga „volikogu
aseesimees“. Kui volikogu esimees ega aseesimees ei saa istungit äraoleku tõttu kokku kutsuda,
siis on võimalik volikogu töökorras ette näha, et seda teeks näiteks volikogu vanim liige.
Eelnõu § 1 punktidega 133–135 muudetakse KOKSi § 44 sõnastust, mis reguleerib küsimuste
arutelu volikogus.
101
KOKS § 44 lõike 1 muudatus on tehniline. Sätte sõnastust ühtlustatakse mujal seaduses
kasutatava terminoloogiaga. Volikogu esimehe asendajaks on volikogu aseesimees, mistõttu
asendatakse sättes sõna „asendaja“ sõnaga „aseesimees.
KOKS § 44 lõike 2 esimene lause (volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate
küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt) on ebavajalik ja tunnistatakse kehtetuks. Lõike 1
järgi korraldab volikogu tööd volikogu esimees, volikogu saab volikogu töökorras ette näha,
kuidas täpsemalt toimub volikogu istungi ettevalmistamine. Tegemist on KOV sisemise
töökorralduse küsimusega.
KOKS § 44 lõikeid 4–6 täpsustatakse selguse huvides.
KOKS § 44 lõikes 4 nimetatud volikogu istungite avalikkus tähendab võimalust istungi
päevakorrapunktidest huvitatud isikutel istungit kohapeal kuulata, ja juhul, kui istung toimub
elektroonilises keskkonnas, siis võimalust sellele istungile virtuaalselt kuulajana otseülekandes
lülituda. Samuti võimalust istungi salvestisele, kui volikogu on töökorras ette näinud istungite
salvestamise, juurdepääsu saamist nt KOV veebilehe kaudu. Volikogu esimees võib
põhjendatud juhul piirata istungi toimumise kohas volikogu istungile mitte kutsutud isikute
viibimist. Seda saab teha näiteks ohtliku nakkushaiguse epidemioloogilise leviku
pidurdamiseks. Isiku viibimist istungil saab piirata ka virtuaalruumis, kui tegemist on näiteks
tundliku informatsiooni aruteluga ehk volikogu istungile kutsumata isikute istungite toimumise
kohas viibimise keeldu saab volikogu esimees vajadusel rakendada ka elektroonilise istungi
korral.
Volikogu esimees peab kuulutama istungi küsimuse arutelu kinniseks alati siis, kui küsimust
puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.
KOKS § 44 lõike 5 täpsustus on normitehniline. Selles selgitatakse, et volikogu poolt istungi
läbiviimist puudutava nõutava korrana peetakse silmas volikogu töökorda.
KOKS § 44 lõikest 6 jäetakse välja ebavajalik nõue, et sõna andmise volikogu istungil otsustab
istungi juhataja. Istungi läbiviimise käiku saab volikogu ise oma töökorras reguleerida, sh
kuidas toimub volikogu istungil sõna võtmine, kui kaua sõnavõtuks volikogu liikmel aega on,
mitu küsimust päevakorrapunkti või muudatusettepaneku juures esitada saab jne.
Lisaks ühtlustatakse sättes terminoloogiat, kasutades edaspidi termini „valla- või
linnavalitsuse“ asemel lühendit „valitsus“.
Eelnõu § 1 punktides 136 ja 137 nähakse ette KOKS § 45 muudatused, mis käsitlevad
hääletamist volikogus.
KOKS § 45 lõike 1 sõnastuse muutmine on seotud KOKS § 22 lõikes 1 tehtud muudatusega.
Eelnõu kohaselt ei kasutata enam terminit „volikogu ainupädevus” ehk edaspidi kasutatakse
terminit „volikogu pädevus”. Vt ka selgitust KOKS § 22 lõike 1 muudatuse juures. Käesoleva
paragrahvi lõike 1 sõnastuse muudatus ei too kaasa sättes sisulist muutust, kuna volikogu
otsustab ka edaspidi tema pädevuses olevaid küsimusi hääletamise teel. Täpsustatud on seda,
et volikogu pädevuses olevad küsimused on sätestatud KOKS § 22 lõikes 1 ning teistes
õigusaktides, kus ülesanne on selgesõnaliselt volikogu pädevusse antud.
Kehtima jääb regulatsioon, et õigusaktiga kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse
või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused, mida volikogu ei ole
102
lahendamiseks volitanud valitsusele või osavalla või linnaosa esinduskogule, ametiasutusele,
selle struktuuriüksusele või ametnikule, otsustatakse volikogus hääletamise teel, kui vähemalt
üks volikogu liige seda nõuab. Kui aga õigusaktiga on teatud küsimuse otsustamine antud
volikogu pädevusse, otsustatakse see volikogus hääletamise teel. Samuti otsustatakse KOKS §
22 lõikes 1 loetletud küsimused hääletamise teel.
Volikogu võib enesekorraldusõiguse raames nt valla põhimääruses või volikogu töökorras ise
kehtestada ja kokku leppida täiendavaid töökorralduslikke reegleid hääletuse läbiviimiseks.
KOKS § 45 lõigete 2 ja 3 sõnastus on tekitanud KOVides küsimusi. Eelnõuga neid sätteid ei
muudeta, kuid selgitame järgmist.
Praktikas on osutunud probleemseks, kuidas mõista lõikes 2 sätestatud avalikku hääletamist.
„Hääletamine volikogus on avalik“ tähendab, et volikogu istungi protokollis tuleb fikseerida
hääletamistulemus, sh kes ja kuidas hääletas. Istungi protokollis fikseeritakse poolt ja vastu
hääletanud ning erapooletuks jäänud volikogu liikmete nimed.
Lõike 3 teine lause ütleb, et isikuvalimiste tulemusi üle ei hääletata. Ka selle sätte tõlgendamisel
on praktikas tekkinud probleeme. Isikuvalimised otsustatakse volikogus salajasel hääletamisel.
Isikuvalimiste tulemusi üle ei hääletata, vastasel korral võib otsuse hääletusel (avalikult)
tekkida olukord, kus selle hääletuse tulemused erinevad salajasel hääletusel saadud tulemustest
ning samuti rikub see salajase hääletamise printsiipi. 22.03.2015 jõustunud muudatuse (RT I,
12.03.2015, 2) eesmärk oli korrastada praktikat, kus kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud
hääletasid erinevatel põhjustel avaliku hääletamise käigus üle salajastel valimistel valituks
osutunud isiku, rikkudes sel moel salajase hääletamise printsiipi. Hääletamise salajasuse
printsiip kaitseb aktiivset valimisõigust ja tähendab seda, et iga hääletaja peab saama hääletada
nii, et keegi ei saaks tema vaba tahte vastaselt teada, kuidas ta hääletas ja kas ta üldse hääletas.
Isikuvalimisele ei kohaldu KOKS § 45 lõige 1 ning volikogu liikme ettepanekul ei saa
kohaldada isikuvalimistel avalikku hääletamist.
KOKS § 45 lõike 5 esimese lause kohaselt tehakse volikogu otsustused poolthäälte enamusega.
Poolthäälte enamuse mõiste ja volikogu koosseisu häälteenamuse mõiste sisustamisel saab
lähtuda Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse §-st 3, millele tuginedes tähendab
poolthäälte enamus, et poolt hääletab enam kui vastu ning volikogu koosseisu häälteenamus, et
poolt hääletab üle poole volikogu koosseisust. Volikogu koosseisu vähemalt
kahekolmandikuline häälteenamus tähendab, et poolt hääletab vähemalt kaks kolmandikku
volikogu koosseisust.
KOKS § 45 lõikeid 2–4 ja lõike 5 esimest lauset eelnõuga ei muudeta.
Lõike 5 teine lause sätestab milliste otsuste tegemiseks on vajalik volikogu koosseisu
häälteenamus. Kehtiva seaduse kohaselt on volikogu koosseisu häälteenamus nõutav järgmistes
küsimustes:
- kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine (KOKS § 22 lg 1
p 2)
- koormiste määramine (KOKS § 22 lg 1 p 4)
- valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine (KOKS § 22 lg 1 p 6)
- kinnisasja koormamine, kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamiseks loa
andmine ja kinnisasja koormamine piiratud asjaõigusega kohaliku omavalitsuse üksuse
finantsjuhtimise seaduse § 37 lõikes 3 nimetatud tingimustel (KOKS § 22 lg 1 p 61)
- valla või linna arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmine ning muutmine (KOKS §
22 lg 1 p 7)
103
- laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste
võtmine, kohustuste võtmine kontsessioonikokkulepete alusel, kohaliku omavalitsuse
üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 7 nimetatud rendikohustuste võtmine,
muude tulevikus raha väljamaksmist nõudvate pikaajaliste kohustuste võtmine ning
piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks võetavale laenule (KOKS § 22 lg 1 p
8)
- kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse tähenduses sõltuvale üksusele
laenude andmine ja nende võetavate kohustuste tagamine ning piirmäära kehtestamine
rahavoogude juhtimiseks antavale laenule (KOKS § 22 lg 1 p 81)
- valla või linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine (KOKS
§ 22 lg 1 p 9)
- haldusterritoriaalse korralduse muutmisel vastuvõetud ühinemislepingu ja
ühinemiskokkuleppe muutmine (KOKS § 22 lg 1 p 101)
- volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine (KOKS § 22 lg 1 p 15)
- vallavanema või linnapea valimine (KOKS § 22 lg 1 p 15)
- umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu
komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele,
valitsusele, vallavanemale või linnapeale või valitsuse liikmele (KOKS § 22 lg 1 p 18)
- valla või linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja
kinnitamine ja muutmine (KOKS § 22 lg 1 p 25)
- valla või linna esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse
üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine (KOKS § 22 lg 1 p 251)
- nõusoleku andmine siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku
või vastava struktuuriüksuse juhi kandidaadi ametisse nimetamiseks või ametist
vabastamiseks (KOKS § 22 lg 1 p 271)
- Riigikohtule taotluse esitamine tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus või
jõustumata Vabariigi Valitsuse või ministri määrus põhiseadusega vastuolus olevaks
või jõustunud seadus, Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte kehtetuks,
kui see on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega (PSJKS § 7).
Eelnõuga vähendatakse KOKS § 45 lõikes 5 nimetatud volikogu koosseisu häälteenamust
nõutavaid küsimusi. Loetelust, mis sätestas volikogu koosseisu häälteenamust nõutavad
küsimused, võetakse välja järgmiste otsuste tegemine:
- haldusterritoriaalse korralduse muutmisel vastuvõetud ühinemislepingu ja
ühinemiskokkuleppe muutmine (KOKS § 22 lg 1 p 101), kuna säte tunnistatakse
kehtetuks;
- valla või linna esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse
üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine (KOKS § 22 lg 1 p 251);
- nõusoleku andmine siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku
või vastava struktuuriüksuse juhi kandidaadi ametisse nimetamiseks või ametist
vabastamiseks (KOKS § 22 lg 1 p 271), kuna säte tunnistatakse kehtetuks.
Kehtiva KOKSi § 22 lg 1 p 101 sätestab haldusterritoriaalse korralduse muutmisel vastuvõetud
ühinemislepingu ja ühinemiskokkuleppe muutmisele volikogu koosseisu häälteenamuse nõude
(poolt peab hääletama üle poole volikogu koosseisust, näiteks 17-liikmelise volikogu puhul on
otsus vastu võetud, kui selle poolt on vähemalt üheksa liiget). Seevastu HRS § 16 lõige 5
sätestab ühinemislepingu ja ühinemiskokkuleppe muutmiseks esimese valimisperioodi jooksul
pärast haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumist volikogu koosseisu
kahekolmandikulise häälteenamuse nõude. KOKS § 22 lg 1 p 101 ja HRS § 16 lõige 5 ei ole
omavahel kooskõlas (HRSiga sätestati ajutised erireeglid haldusreformi läbiviimiseks).
104
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks KOKS § 22 lg 1 p 101 ning edaspidi kehtib
haldusterritoriaalse korralduse muutmisel vastuvõetud ühinemislepingu ja ühinemiskokkuleppe
muutmisele KOKS § 45 lõikes 6 sätestatud volikogu koosseisu kahekolmandikuline
häälteenamuse nõue.
KOKS § 22 lg 1 punktis 251 nimetatud otsuste tegemine (KOV esindajate nimetamine KOV
liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine) ei oma sellist kaalu, et need vajaks volikogu
koosseisu häälteenamust, seepärast jäetakse selles osas hääletamisel volikogu koosseisu
häälteenamuse nõue seadusest välja. Vt ka selgitust KOKS § 22 lõike 1 muudatuse juures.
KOKS § 45 lõike 5 teises lauses asendatakse sõna „ettenähtud“ sõnaga „nimetatud“, mis sobib
konteksti paremini ning on keeleliselt korrektne.
Eelnõu § 1 punktides 138–142 nähakse ette muudatused KOKS §-s 46 sätestatud
umbusaldusmenetluse osas volikogus.
KOKS § 46 lõike 11 esimest lauset täiendatakse ning sätestatakse, et umbusaldus algatatakse
volikogu istungil umbusaldusavalduse esitamisega. Umbusaldusmenetlus algab seega
umbusaldusavalduse esitamisega volikogu istungil.
KOKS § 46 lõike 11 kolmandat lauset täiendatakse ning sätestatakse sõnaselgelt umbusalduse
algatajate esindaja kohustus esineda umbusalduse algatamisel ettekandega, milles tuleb esitada
umbusaldusavalduses nimetatud umbusaldamise põhjused. Umbusaldus algatatakse ja
ettekanne esitatakse enne päevakorrapunktide arutelu. Umbusaldusavalduses umbusaldamise
põhjuste väljatoomise kohustuse sõnaselge sätestamine on vajalik edasiste õigusselguse ja
tõlgendusprobleemide vältimiseks. Kuigi täna kehtiv seadus ei sätesta sõnaselgelt kohustust
umbusaldusavalduses esitada umbusaldamise põhjuseid, tuleb tuginedes kohtupraktikale
põhjused siiski umbusaldusavalduses esitada.
Umbusalduse avaldamine vallavolikogu esimehele, vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele
on volikogu ainupädevuses ja tegemist on volikogu enamuse poliitilise tahtega, poliitilise
kontrolli vahendiga. Umbusalduse avaldamise otsused on küll haldusaktid, mis omavad
välismõju, kuid õiguspärasuse kontrolli teostamine kaalutluste osas sarnaselt teiste
haldusaktidega on piiratud. Kohtupraktikas on korduvalt sedastatud, et umbusalduse puhul on
tegemist eripärase poliitiliselt ametikohalt vabastamise alusega ning sedavõrd ulatusliku
kaalutlusruumiga otsuse puhul, mida kohus sisuliselt kontrollida ei saa, ei ole volikogu
kaalutluste puudumine otsuses oluline vormiviga. Umbusalduse avaldamine on küll volikogu
kaalutlusotsus, kuid kohtulik kontroll nende kaalutluste üle, miks volikogu otsustas isikut
umbusaldada, on piiratud, sest tegemist on volikogu enamuse poliitilise tahtega, mitte aga
objektiivselt tuvastatud asjaolude ning erinevate õiguslike huvide kaalumise tulemusega.
Tartu halduskohtu 21. novembri 2017.a kohtuotsuses nr 3-17-1243120 on kohus selgelt leidnud,
et umbusalduse avalduses tuleb esitada umbusalduse avaldamise põhjused (p 10 ja 11). Kuigi
kohus nendib, et sisuliselt ei saa siiski kohus põhjendusi kontrollida. Viidatud lahendi punkti 9
järgi on kohtu pädevuses hinnata ainult umbusaldusmenetluse läbiviimist, analüüsimata selles
väljatoodud sisulisi põhjusi. Sisuliste põhjuste analüüsimiseks on aga alust üksnes siis, kui
umbusaldust avaldatakse põhjusel, mis on seadusevastaselt diskrimineeriv, so. inimõigusi
rikkuv. Umbusalduse avaldamise otsustamine põhineb oluliselt volikogu liikmete sisetundel ja
veendumusel, kas vallavanemat usaldada või mitte. Seetõttu saab umbusalduse avaldamise
otsust tunnistada õigusvastaseks üksnes väga kaalukatel põhjustel. Umbusalduse avaldamise
120
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=217945445.
105
otsuse seadusevastaseks tunnistamine vormi- ja menetluslike vigade tõttu on põhjendatud siis,
kui vormi- või menetluslik viga on niivõrd oluline, et selle tõttu ei saa otsust pidada mingil
juhul seaduslikuks. Samuti ei sätesta seadus ka, et umbusalduse avaldamise põhjendus peab
olema dokumentaalselt tõendatud.
Umbusalduse algatamisel tuleb ära näidata umbusalduse avaldamise põhjused, mille üle
kohtulik kontroll on piiratud, see tähendab, et kohtumenetluses ei otsusta kohus umbusalduse
avaldamise sisulise külje üle ega võta seisukohti esitatud väidete osas, mis puudutavad
umbusaldamise avaldamist põhjustavaid asjaolusid. Kohus on lugenud seda subjektiivseks
poliitiliseks hinnanguks, ning on lugenud piisavaks põhjenduseks, et volikogul umbusaldatava
isiku suhtes usaldus puudub. Umbusaldusavalduse põhjendused ei eelda isiku süülist tegevust
ega konkreetseid etteheiteid tegevusele.
KOKS § 46 lõige 8 sätestab, et kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust,
siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse
avaldamist. Umbusalduse avalduses umbusaldamise põhjenduse märkimine võimaldab hinnata,
kas samale isikule kolme kuu jooksul esitatud uus umbusalduse avaldus vastab KOKS § 46
lõikes 8 sätestatud nõudele. Ehk teisisõnu olukorras, kus umbusalduse avaldamine ei leidnud
volikogu istungil toetust ja samale isikule esitatakse kolme kuu jooksul uus umbusalduse
avaldus, peab olema võimalik tuvastada, kas umbusaldust on avaldatud samadel või erinevatel
põhjustel.
KOKS § 46 lõikes 2 tehakse keeleline korrektuur, asendades sõna „lülitatakse“ sõnaga
„võetakse“. Sätet ei muudeta sisuliselt. Muudatuse kohaselt võetakse küsimus volikogu
järgmise istungi päevakorda. Praegu kehtiva seaduse järgi lülitatakse küsimus volikogu
päevakorda.
KOKS § 46 täiendatakse lõikega 21, sätestades kohustuse saata isikutele, kelle suhtes on
algatatud umbusalduse avaldamine, volikogu istungi kutse. Kutse tuleb saata § 43 lõikes 3
ettenähtud nõudeid järgides. KOKS § 43 lõige 3 sätestab kohustuse teha volikogu istungi kutse
teatavaks vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Lõike 21 alusel istungile kutsutud isikutel
on õigus istungi vastava päevakorrapunkti arutelust sõnaõigusega osa võtta. Eeltoodut toetab
ka levinud haldus- ja kohtupraktika, kuigi kehtiv seadus ei näe otsesõnu ette isikutele, kelle
suhtes umbusalduse avaldus esitati (kui tegemist ei ole volikogu või selle komisjoni esimehe
või selle aseesimehega või revisjonikomisjoni liikmega), õigust osaleda sõnaõigusega volikogu
istungil.
Muudatus võimaldab lisaks umbusaldatavatele volikogu liikmetele, kellele nagunii üldises
korras tuleb esitada kutse istungil osalemiseks, osaleda istungil ka umbusaldataval
vallavanemal, linnapeal ja valitsuse liikmel, keda kehtiva seaduse kohaselt pole kohustuslik
volikogu istungile kutsuda. KOVidel on enesekorraldusõiguse põhimõttest tulenevalt õigus ise
sõnaõigusega istungist osalemist sisustada ja otsustada nt lubada esitada vastulause ja nö
kaitsekõne.
KOKS § 46 lõike 3 teist lauset muudetakse, jättes sellest välja lauseosa „tema kohustustest ja
ametist või”. Lõikes 3 nimetatud isikuid (volikogu esimees, volikogu aseesimees, volikogu
komisjoni esimees, volikogu komisjoni aseesimees, revisjonikomisjoni liige) ei nimetata
ametisse, mistõttu ei saa neid ka ametist vabastada. Volikogu esimees, volikogu aseesimees,
volikogu komisjoni esimees, volikogu komisjoni aseesimees, revisjonikomisjoni liige valitakse
volikogu liikmete hulgast.
106
KOKS § 46 lõike 4 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „ja ametist“. Kehtiva lõike 1 alusel
vabastab umbusalduse avaldamine vallavanema, linnapea ja valitsuse liikme vallavanema,
linnapea või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Ka lõikes 9 on reguleeritud, et
umbusalduse avaldamine on vallavanema, linnapea või valitsuse liikme ametist vabastamise
alus. Muudatusega jäetakse välja korduv säte „ametist vabastamise“ kohta.
KOKS § 46 lõike 4 esimeses lauses asendatakse lause lõpust kordus „vallavanema, linnapea
või valitsuse liikme“ sõnaga „tema“. Lõike uues redaktsioonis sõnastus „Umbusalduse
avaldamine vabastab vallavanema, linnapea või valitsuse liikme tema kohustustest“ on
keeleliselt lihtsam ning ei sisalda liiasusi.
KOKS § 46 lõiget 4 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: Vallavanemale
või linnapeale umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid ja tema volitused
kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamisele järgneva päevani käesolevas seaduses
sätestatud korras.
Kehtiva KOKS § 46 lõike 4 esimese lause järgi vabastab volikogus umbusalduse avaldamine
senise vallavanema või linnapea, samuti valitsuse liikme tema kohustustest ja ametist. Sama
sätte teise lause kohaselt peab volikogu vallavanemale või linnapeale umbusalduse avaldamise
korral kas valima samal istungil uue vallavanema või linnapea või määrama ühe valitsuse
liikmetest vallavanema või linnapea asendajaks kuni uue vallavanema või linnapea valimiseni.
Uue vallavanema või linnapea valimise järel tuleb volikogul tema ettepanekul kinnitada ka uus
valitsuse koosseis. Alles uue valitsuse kinnitamise järel saab valitud vallavanem või linnapea
seadustes ja valla/linna õigusaktides ettenähtud volitused valitsuse kui ametiasutuse juhina ja
valitsuse kui täitevorgani juhina (KOKS § 28 lõige 3). KOKS § 46 lõike 4 teist lauset tuleb
tõlgendada koosmõjus KOKS § 28 lõikega 3, mille järgi vallavanem või linnapea saab seaduses
ja valla või linna põhimääruses ettenähtud volitused valitsuse ametisse kinnitamise päevale
järgnevast päevast. Sel hetkel loetakse ka senine valitsus tagasiastunuks (tuleb rakendada
KOKS § 29 lõike 3 analoogiat, mille kohaselt tagasiastunud valitsuse volitused kehtivad kuni
uue valitsuse ametisse kinnitamiseni).
Enne uue valitsuse ametisse nimetamist on vallavanemal või linnapeal õigus KOKS § 28 lõike
1 alusel vaid moodustada valitsus, st esitada volikogule kinnitamiseks valitsuse liikmed. KOV
esindamiseks muid volitusi vallavanemal või linnapeal senikaua ei ole, sh ka mitte õigust nt
notariaalsete tehingute kinnitamiseks, valitsuse istungite juhtimiseks ja õigusaktidele alla
kirjutamiseks. Kui uue vallavanema või linnapea valimise ja valitsuse uue koosseisu
kinnitamise vahel jääb pikem aeg, siis tekib vallavanema või linnapea ülesannete täitmise
volituste osas õiguslik vaakum.
Kehtiva regulatsiooni täiendamine lahendab praktikas üsna laialdaselt levinud problemaatika,
võimaldades kuni uuele valitsusele volituste andmiseni (uue valitsuse kinnitamiseni) tagasi
astunud valitsusel oma ülesandeid edasi täita.
Vabariigi Valitsuse seaduse § 11 sätestab tagasiastunud Vabariigi Valitsuse volitused.
Tagasiastunud Vabariigi Valitsus jätkab oma tegevust ajani, mil uus valitsus on ametisse
astunud. Kavandatav KOKS § 46 lõike 4 täiendamine kolmanda lausega on analoogiline
tagasiastunud Vabariigi Valitsuse tegevuse jätkamisega, kes jätkab oma tegevust uue valitsuse
ametisse astumiseni.
107
Volikogu saab samale istungile planeerida järjestikku kolm otsustust (kui selleks on eelnev
poliitiline kokkulepe) KOKS § 43 lõikes 3 ettenähtud nõudeid järgides:
avaldada vallavanemale või linnapeale umbusaldust
valida uus vallavanem või linnapea
kinnitada pärast istungi vaheaega vallavanema või linnapea ettepanekul uus valitsuse
koosseis.
Sellisel juhul saab uus vallavanem või linnapea seadustes ja valla või linna õigusaktides
ettenähtud volitused valitsuse kui ametiasutuse juhina ja valitsuse kui täitevorgani juhina
valitsuse kinnitamisele järgnevast päevast.
Kui volikogu valib uue vallavanema või linnapea, kuid jätab samal istungil valitsuse
kinnitamata, tuleb määrata üks valitsuse liikmetest vallavanema või linnapea asendajaks kuni
uue vallavanema või linnapea valimiseni (KOKS § 46 lõige 4).
KOKS ei ole piiranud vallavanema või linnapea asendaja volitusi vallavanema umbusaldamisel
sarnaselt uue valitud vallavanemaga või linnapeaga. Vallavanema või linnapea asendajal on
samad õigused, mis vallavanemal või linnapeal (vt nt KOKS § 49 lõikeid 6, 9 ja 10). KOKS §
46 lõike 4 teise lause järgi on võimalik vallavanema või linnapea umbusaldamisel uue
vallavanema või linnapea valimise asemel määrata üks valitsuse liikmetest vallavanema või
linnapea asendajaks kuni uue vallavanema või linnapea valimiseni. KOKS § 52 lõike 1 punkti
4 järgi tuleb sel juhul uus vallavanem või linnapea valida hiljemalt kahe kuu jooksul
vallavanemale või linnapeale umbusalduse avaldamise päevast arvates ning seejärel kinnitada
ka uus valitsuse koosseis vastavalt KOKS § 28 lõikele 3.
KOKS § 46 lõike 4 rakendamisel oleks soovitatav vallavanema või linnapea umbusaldamisel
uus vallavanem või linnapea valida juhul, kui uue valitsuse liikmete kinnitamise osas vaidlusi
ei ole ja volikogu saaks vastava otsuse langetada võimalikult ruttu. Näiteks samal või
erakorralisel järgmisel volikogu istungil. Kui uue vallavanema või linnapea valimise ja
valitsuse uue koosseisu kinnitamise vahel jääb pikem vahemik, siis tekib vallavanema
ülesannete täitmise volituste osas õiguslik vaakum. Kui uue valitsuse koosseisus uue
vallavanema või linnapea valimise ajaks veel kokku lepitud ei ole, on soovitatav senikaua
määrata umbusaldatud vallavanema või linnapea asemele vallavanema või linnapea asendaja
KOKS § 46 lõike 4 järgi, kellel on volitus kuni uue vallavanema või linnapea valimiseni ja
valitsuse ametisse kinnitamiseni juhtida nii valitsust kollegiaalorganina kui ka valitsust
ametiasutusena.
Vt ka selgitust KOKS § 28 lõike 3 muudatuse juures.
KOKS § 46 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „ning palgaliste valitsuse liikmete ametist
vabastamise“. Õiguslikult ei ole vajalik rõhutada valitsuse liikmete ametisse nimetamist ega
vabastamist neis sätetes, kus paralleelselt kasutatakse ka sõnastust „valitsuse liikmete
kinnitamine ja kohustustest vabastamine“.
KOKS § 46 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „ja valitsuse struktuuri“. Muudatus on seotud
kavandatava KOKS § 22 lõike 1 punktiga 16. Selle muudatuse järgi kehtestab volikogu
valitsuse liikmete arvu, kuid mitte enam valitsuse struktuuri, mis on praktikas arusaamatu nõue.
108
KOKS § 46 lõikes 7 tehakse terminoloogiline muudatus ja jäetakse lause lõpust välja
ebavajalik sõnastus „ja palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamiseni“. Sättes
ajakohastatakse ka viitamist KOKS § 49 lõikele 6. Kui valitsuse liikmetele avaldatud
umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud KOKS § 49 lõikes 6 sätestatud kvooruminõue (valitsus
on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sh vallavanem või
linnapea), ei ole valitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute valitsuse liikmete
kinnitamiseni. Puudub vajadus sätestada, et osa täiendavalt kinnitatavatest valitsuse liikmetest
võivad olla ka palgalised.
KOKS § 46 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva lõike 9 järgi on umbusalduse avaldamine
vallavanema, linnapea või valitsuse liikme ametist vabastamise alus. Sama norm sisaldub juba
KOKSD § 46 lõike 3 teises lauses, mida puudub vajadus uuesti üle sätestada lõikes 9.
Eelnõu § 1 punktiga 143 tehakse muudatus KOKS §-s 461, mis reguleerib KOV võimuorganite
esindajate tagasiastumist.
Vastavalt KOKS §-s 461 lõike 1 esimesele lausele esitab volikogu esimees, volikogu
aseesimees, volikogu komisjoni esimees, volikogu komisjoni aseesimees, revisjonikomisjoni
liige, vallavanem või linnapea või valitsuse liige tagasiastumise korral avalduse valla- või
linnasekretärile. Lõike 1 teise lause kohaselt loetakse avalduse esitanu tagasi astunuks
avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse
esitamisest. Tagasiastumiseks ei ole vajalik tagasiastumise otsustuse tegemine volikogu poolt,
tagasiastumiseks on piisav ainuüksi nõuetekohase avalduse esitamine, mis vabastab n-ö
automaatselt avalduse esitanu tema kohustest avalduses märgitud kuupäevast või selle
puudumisel järgmisest tööpäevast arvates avalduse esitamisest. Lõike 1 esimeses ja teises
lauses muudatusi ei kavandata.
Lõike 1 kolmandat lauset muudetakse ning kehtestatakse valla- või linnasekretärile kohustus
teavitada tagasiastumise avalduse esitamisest lisaks volikogu esimehele ka vallavanemat või
linnapead või nende asendajaid ja volikogu esimeest või aseesimeest. Muudatuse on tinginud
praktikas esile kerkinud probleem, kus vallavanem või linnapea ei ole teadlik valitsuse liikme
tagasiastumisest.
Eelnõu § 1 punktidega 144–146 kavandatakse teha muudatused KOKS § 47 sätestatud
volikogu moodustatud komisjonide regulatsioonis.
KOKSi muutmise üks eesmärk on KOVidele laiema enesekorraldusõiguse andmise tagamiseks
vähendada detailseid ettekirjutusi KOV sisemise korralduse osas (sh valla või linna
põhimääruse reguleerimisala ja ulatus, teised KOV sisemised korrad, protseduurireeglid,
poliitilise kultuuriga seotud küsimused), jättes detailsema regulatsiooni kehtestamise ja
sisustamise kohustuse KOVile.
Samuti soovitakse eelnõuga jätta KOVidele suurem enesekorraldusõigus oma sisemiste
tööorganite moodustamisel. KOKSi eksperdikomisjon toetas 24.01.2020 koosolekul seisukohta
jätta seadusest välja kohustus, et igal volikogu moodustatud komisjonil oleks ka aseesimees,
mis tuleks valida samaaegselt komisjoni esimehega (tunnistada komisjoni esimehe ja
aseesimehe koos valimist puudutavad KOKS § 47 lõiked 11, 12 ja 14–15
kehtetuks)121.Eksperdikomisjonis leiti, et seaduse tasandil ei peaks kohalike omavalitsuste
121
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2020/03/KOKSi-eksperdikomisjoni-24.01.2020-koosoleku-
protokoll.pdf.
109
enesekorraldusõigust kitsendama ja reguleerima kohaliku omavalitsuse siseste nõuandvate
töörühmade detailseid valimisprotseduure.
Eelnõu kooskõlastusringil leidis aga Justiitsministeerium, et komisjoni esimehe ja aseesimehe
üheaegsest valimisest loobumisel oleks negatiivne mõju opositsiooni komisjoni töösse
kaasamiseks. Sätte eesmärk on olnud võimaldada aseesimehe valimist opositsiooni liikmete
hulgast. Kavandatud muudatuste järgselt võib aga tõenäoliselt tekkida olukord, kus mõlemad
komisjoni juhtimise positsioonid kuuluvad koalitsiooni liikmetele. Selline lahendus ei järgi aga
demokraatlikke põhimõtteid. Kohaliku demokraatia kaitsmise eesmärgil on ka antud juhul
põhjendatud KOVide sisemist enesekorraldusõigust komisjonide moodustamisel kitsendada
nagu kehtivas seaduses on sätestatud.
KOKS § 47 lõike 1 muudatusega lisatakse esimesse lausesse täpsustus, et komisjonid
moodustatakse volikogu volituste ajaks. Sõnastusega täpsustatakse, et sarnaselt
revisjonikomisjoniga (KOKS § 48 lõige 1) moodustab volikogu nii alatised kui ka ajutised
komisjonid vaid oma volituste ajaks. Lõike senise neljanda lause sõnastust lihtsustatakse
keeleliselt jättes sellest välja üleliigse väljendi „liikmete määramisel“.
Lõike 1 esimene lause, mis sätestab, et volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi
komisjone tähendab, et volikogu ei pea moodustama ühtegi muud komisjoni peale
revisjonikomisjoni, mille olemasolu nõutakse KOKS § 48 lõikes 1. Seega on KOKS § 47 lõike
1 esimeses lauses sätestatud volikogu enda otsustuspädevus ehk autonoomia oma sisemised
juhtimisstruktuurid ise kindlaks määrata. Ka EKOH artikli 6 punkt 1 sätestab, et kohaliku
omavalitsuse üksused võivad oma haldusstruktuurid ise kindlaks määrata, et kohandada need
kohalikele vajadustele vastavaks ning tagada tõhus töökorraldus.
Volikogu saab nimetatud sätte alusel moodustada mistahes ea- ja sihtrühmadel põhinevaid
komisjone. Lisaks saab volikogu enesekorraldusõigust rakendades moodustada ka komisjone,
mille esimeheks või aseesimeheks ei pea olema volikogu liige. KOKSis ei ole selgesõnaliselt
ette nähtud ka nt eakate/vanemaealiste nõukogu/volikogu/esinduskogu moodustamise
võimalust, kuna see õigus on volikogudel juba ka praegu. Kohaliku omavalitsuse
enesekorraldusõiguse põhimõtet järgides saab volikogu ise otsustada, milliseid sisemisi
tööorganeid ja konsultatiivseid kogusid ta kokku kutsub.
Lõike 1 teise ja kolmanda lause kohaselt tuleb komisjonide esimehed ja aseesimehed valida
volikogu liikmete hulgast ning teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe
esildusel, arvestades liikmete määramisel erakondade ja valimisliitude eelnevalt esitatud
ettepanekuid. Kolmandas lauses jäetakse ära kordus „liikmete määramisel“. Kehtiva seaduse
kolmas lause „Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni“ viiakse
sõnastusloogikat järgides viimaseks lauseks, kuna kehtiva seaduse järgi on neljas lause teise
lausega otseselt seotud. St esmalt sätestatakse, et komisjoni esimees ja aseesimees valitakse
volikogu liikmete hulgast ning seejärel täpsustatakse kohe selle lause järel, kuidas volikogu
ülejäänud komisjoni liikmed kinnitab.
Praktikas ei ole paraku mitmetes KOVides järgitud nõuet, et iga volikogu liige oleks vähemalt
ühes volikogu moodustatud komisjonis. Nii on halvematel juhtudel jäetud opositsiooni
esindaja(d) arvamata üldse mistahes komisjoni koosseisu. Samuti on kasutatud lahendust, kus
komisjonide liikmeks kinnitatakse ka isikuid, kes on volikoguvälised selliselt, et opositsiooni
esindavale volikogu liikmele komisjonis nö kohta ei jagu. Selline praktika on taunimist väärt,
kuna rikub ilmselgelt volikogu liikme õigust oma mandaati teostada. Volikogude komisjonide
koosseisude kinnitamisel tuleb esmalt tagada, et kõik volikogu liikmed on neisse kaasatud ja
alles siis kaaluda sinna volikoguväliste isikute kinnitamist.
110
KOKS § 47 lõikes 13 asendatakse eelnõuga volikogu koosseisus erakondade ja valimisliitude
esindajate osakaalu nõudmine nende esindatusega arvestamisega. Volikogu komisjoni
koosseisu kujundamisel tuleb seega muudatuse kohaselt arvestada erakondade ja valimisliitude
esindatust volikogus.
Kehtivas seaduses on sõnad „esindajate osakaalu arvestamine“ tekitanud ohtralt vaidlusi.
16.10.2017 jõustus KOKSi muudatus (RT I, 19.12.2014, 2) volikogu komisjonide esimeeste ja
aseesimeeste üheaegsel valimisel ning komisjonide koosseisude kujundamisel.122
Lõigete 11 (komisjoni esimees ja aseesimees valitakse üheaegselt salajasel hääletusel) ja 13
lisamine seadusesse tulenes mitmete KOVide hea poliitilise kultuuri puudumisest, kus ei
arvatud volikogu komisjonide koosseisu opositsiooni esindajaid või oli komisjoni koosseis liialt
mõne poliitilise erakonna või valimisliidu poole kaldu, kuigi komisjoni algne mõte on olnud
koondada valdkondlike teemadega poliitiliselt tasakaalustatult tegelema valdkonda tundvad
volikogu liikmed ja eksperdid.
Lõikes 13 sätestatud nõude, arvestada volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel erakondade
ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus, eesmärk oli tagada kõigi valijatelt toetuse
saanud poliitiliste jõudude (erakonnad ja valimisliidud) kaasatus komisjonide töösse.
Kuigi poliitilise kultuuriga seonduvaid küsimusi ei saa seadusandja seadusega ammendavalt
lahendada, on KOKS § 47 lõigete 11 ja 13 mõte selgelt olnud volikogu komisjonide
moodustamisel rõhutada nii koalitsiooni kui opositsiooni kaasamist võimalikult võrdsetel
alustel. Praktikas on kahjuks mõningatel juhtudel hoolimata kehtivast regulatsioonist
opositsioon jäetud komisjonide tööst kõrvale, eirates lisaks KOKS § 47 lõikele 13 ka KOKS §
47 lõikest 1 tulenevat kohustust, mis näeb ette, et komisjonide moodustamisel tuleb arvestada
põhimõtet, et igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni.
Poliitiline tasakaal ei tähenda siiski, et kõikides komisjonides peab volikogu liikmete
erakondlik või valimisliidu esindatuse proportsioon olema täpselt sama kui volikogus, vaid
esindajate osakaalu tuleb võtta komisjonide moodustamisel arvesse selliselt, et volikogu
komisjonide töös oleks tagatud üldiselt poliitiline tasakaal, sh opositsiooni ülekaal
revisjonikomisjonis ning koalitsiooni ülekaal teistes alalistes komisjonides. Ei pea arvestama
volikogusse valitud poliitiliste nimekirjade täpset proportsionaalset jaotust. Näiteks igas
volikogu komisjonis ei pea olema kõigist valimistel valituks osutunud nimekirjadest võrdeliselt
valimistel hääli saanud proportsioonile liikmeid. Komisjonide liikmete arvu (komisjonide
suuruse) määramisel lähtutakse nii volikogu liikmete arvust üldiselt, kui ka erinevate poliitiliste
jõudude esindajate esindatusest volikogus, kuid ka vajadusest tagada komisjonide
töövõimelisus. Kõigi komisjonide peale kokku tuleb tagada, et oleks tagatud nimekirjade
esindatus ja iga volikogu liige kuuluks vähemalt ühte komisjoni.
122
Eelnõu seletuskirjas (602 SE, https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/57e04889-703b-4e43-ab7d-
c93da75e314d/Kohaliku%20omavalitsuse%20korralduse%20seaduse%20muutmise%20seadus) on selgitatud
paragrahvi täiendamist uute lõigetega 11–14 ning seaduses komisjoni esimeeste ja aseesimeeste üheaegse valimise
nõude kehtestamist järgmiselt: „kord kehtestatakse analoogselt korraga, mis on sätestatud Riigikogu kodu- ja
töökorra seaduse § 30, selle erisusega, et erinevalt Riigikogu komisjonist (kuhu kuuluvad ainult Riigikogu liikmed)
valitakse volikogu komisjoni esimees ja aseesimees mitte volikogu komisjoni (kuhu kuulub ka liikmeid väljastpoolt
volikogu) vaid volikogu enda poolt (sarnaselt praegu kehtivale korrale). Teise erinevusena Riigikogu
komisjonidest nähakse ette võimalus, et volikogu komisjonile valitakse mitu aseesimeest.“.
111
Komisjonide moodustamisel peab volikogu järgima demokraatliku esindatuse printsiipi ning
tagama ka volikogu opositsioonile esindatuse (KOKS § 47 lg 1³) komisjonide koosseisus.123
Volikoguväliste isikute komisjoni töösse kaasamisel tuleb samuti järgida head poliitilist tava ja
arvestada nende puhul samuti poliitilise tasakaalustatuse nõudega, kui isikute kaasamise
eesmärk väljastpoolt volikogu on volikogusse valitud nimekirjades esindatud isikute
nimetamine. Reeglina kaasatakse volikogu komisjonidesse volikogust väljastpoolt siiski
eksperte, kelle puhul ei ole nende poliitilised vaated määravaks. Seetõttu ei lisata eelnõusse ka
täpsemaid reegleid, kuidas volikogu väliseid isikuid on võimalik komisjonide töösse kaasata.
Järgnevalt üks näide, kuidas on KOVis arvestatud välja iga komisjoni liikmete arv ja erinevate
poliitiliste jõudude esindatus neis. See on üks võimalik lähenemine, kuidas ka pärast eelnõu
seadusena vastuvõtmist saavad KOVid komisjonide koosseisude kujundamisel nn volikogus
esindatud poliitiliste jõudude tasakaalu tagada. Allolevates tabelites on kasutatud Lääne-Nigula
valla 2021. a volikogu valimiste järgsete volikogu komisjonide moodustamise näidet.
Tabel 2. Valimistel eri poliitilistele nimekirjadele antud häälte osakaal Lääne-Nigulas
Erakond või valimisliit HÄÄLI % kohti komisjonides
Tugevad Kogukonnad 1059 0,30 16
EKRE 716 0,20 11
Keskerakond 677 0,19 10
Reformierakond 593 0,17 9
Tegusalt Tulevikku 536 0,15 8
3581 54
Tabel 3. Volikogu komisjonid ja nende liikmete arvu jagunemine eri poliitiliste nimekirjade
vahel Lääne-Nigulas
Volikogu komisjonid Liikmete TK EKR REF opositsioo kokk
arv E n u
Arendus-eelarve komisjon 9 3 2 1 3
Majanduse-planeerimise 9 2 2 2 3
komisjon
Hariduskomisjon 9 3 1 2 3
Sotsiaalkomisjon 9 3 2 1 3
Külaelukomisjon 9 2 2 2 3
123
Vt Riigikohtu 12.03.2019 kohtumäärus kohtuasjas nr 3-17-2784, kättesaadav:
https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-17-2784/20.
112
Kultuuri- ja spordikomisjon 9 3 2 1 3
54 16 11 9 18
54
Kui erakond või valimisliit esitab soovi, et kõik tema esindajad kuuluksid ühte ja samasse
komisjoni, ei saa volikogu KOKS § 47 lõike 13 mõttega vastuollu minemata sellega arvestada.
Kuigi igal volikogu liikmel on KOKS § 47 lõike 1 kolmanda lause järgi õigus kuuluda vähemalt
ühte komisjoni, ei ole seadusandja siiski andnud garantiid, et iga volikogu liige saaks kuuluda
tema enda soovil mistahes komisjoni. Määrav on volikogu ja komisjoni esimehe sõna. Nende
sätete koosmõjus on siiski komisjoni esimehel oma esildisega võimalik esitada volikogule
kinnitamiseks volikogu komisjoni koosseis, kus on arvuliselt rohkem koalitsiooni esindajaid,
võimalusel arvestatakse ka opositsiooni ettepanekuid, kes konkreetsetest volikogu liikmetest
võiks vastava komisjoni koosseisu kuuluda (vastavalt pädevusele). Samas ei anna seadus
opositsioonile nõudeõigust määrata oma esindajad kõik ühte konkreetsesse komisjoni, nii et
koalitsioonile ei jääkski võimalust selle töös osaleda.
KOVides on hea tava anda kõigile volikogus esindatud nimekirjadele juurdepääs kõigi volikogu
komisjonide tööle. Esmalt tagatakse see läbi esindatuse komisjonis mõne oma liikmega, kuid
sageli ka täiendava võimalusena osaleda (otsustus- ja sõnaõiguseta) komisjoni koosolekul ka
neil volikogu liikmetel, kes antud komisjoni ei kuulu. Selliselt on volikogu liikmed kursis ka
teiste komisjonide informatsiooni ja seisukohtadega ning seeläbi ka rohkem teadlikud erinevate
kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmisest. Soovituslik on sätestada volikogu töökorras, valla
või linna põhimääruses või muus volikogu õigusaktis komisjoni koosseisu mittekuuluva
volikogu liikme õiguse osaleda kõikide komisjonide koosolekutel.
16.10.2017 jõustunud KOKSi muudatus komisjonide moodustamise osas on praktikas paraku
kaasa toonud hulgaliselt tõlgendamisprobleeme. Komisjoni esimehe ja aseesimehe üheaegse
valimise nõue on ühtlasi toonud mitmetes KOVides kaasa ka regulatsiooni pahatahtliku
rakendamise selliselt, et pidevalt survestatakse komisjoni esimeest ja aseesimeest uuesti valima.
Näiteks astub neist emb-kumb poliitilise surve meetodina tagasi, et tuleks jälle korraldada nii
esimehe kui aseesimehe uus valimine. See aga võib halvata ka volikogu töö, kuna enamikel
KOVidel on oma õigusaktides nõutud, et enne eelnõude arutamist volikogu istungil peavad
need läbima komisjoni arutelu. Komisjonid ei pruugi pidevate koosseisude vahetuste tõttu olla
aga töövõimelised ja see tekitab ka KOVile arvestatavat töökoormust.
Osade komisjonide puhul on probleemiks ka vähene huvi sinna kuuluda, neil juhtudel on raske
tagada poliitiline tasakaal komisjoni liikmete osas, kui keeldutakse konkreetse komisjoni töös
osalemisest. Näiteks on mitmes KOVis olnud probleem sellega, et opositsioon ei soovi kuuluda
revisjonikomisjoni, kuid eesmärgipäraselt saab revisjone läbi viia siis, kui see komisjon on
opositsiooni juhitav.
Volikogu moodustatud komisjonid on vaid üks võimalik volikogu töövorm (nõuandev
funktsioon volikogu ees) ja selle kõrval või asemel võib KOV rakendada enesekorraldusõiguse
raames ka muid lahendusi (fraktsioonid, eestseisus, nõukogud).
Sätete eesmärgipärane rakendamine eeldab KOVides poliitilise kultuuri põhimõtetega ning hea
halduse tavaga paremat arvestamist ja teadvustamist.
KOKS § 47 lõikes 16 ei seata kavandatava muudatusega komisjoni esimehe või aseesimehe
tagasiastumisel uue valimise eelduseks tingimust, et mõlemad nimetatud peaksid enne KOKS
113
§ 47 lõike 11 kohast uut valimist tagasi astuma (KOKS § 461) või neid peaks eelnevalt
umbusaldama (KOKS § 46). Komisjoni esimehe või aseesimehe volitused võivad lõppeda ka
juhul, kui komisjoni juhiks oleva volikogu liikme volitused lõppevad enne tähtaja lõppu.
Sätet täiendatakse lausega, mille kohaselt komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad
samal ajal tema volikogu liikme volituste peatumise või ennetähtaegse lõppemisega. Seni on
see regulatsioon sisaldunud KOKS § 42 lõikes 2, mis käsitleb volikogu esimehega seonduvat,
kuid ei sobi loogiliselt sinna sättesse.
KOKS § 47 lõikes 2 asendatakse tekst „valla või linna põhimääruses“ sõnadega „volikogu
õigusaktis“. Seadusandja on KOKS § 47 lõikega 2 jätnud volikogu komisjoni moodustamise
korra ning tegevuse aluste ja korra sätestamise valla või linna põhimääruses volikogu
pädevusse. KOKS revisjoni üks eesmärk on KOVidele laiema enesekorraldusõiguse andmise
tagamiseks vähendada detailseid ettekirjutusi KOV sisemise korralduse osas, sh minimeerides
valla või linna põhimääruse kohustuslikku reguleerimisala ja ulatust. Volikogu komisjoni
moodustamise korra ning tegevuse alused ja korra võib muudatuse järgselt määratleda ka muus
volikogu õigusaktis, nt volikogu töökorras.
Ekspertarvamuses tõid koostajad välja, et „Tartu linna põhimääruse näitel moodustab
põhimääruse mahust olulise osa linnavolikogu organite, st komisjonide, fraktsioonide,
eestseisuse kirjeldus (sh moodustamise reeglid nt fraktsiooni puhul) ning volikogu istungi
ettevalmistamise (sh eelnõude menetlemine komisjonides) ja läbiviimise regulatsioon. Nimetatu
on oluline enesekorralduse ja sisepädevuse seisukohast, kuid kaaluda tuleks, millised töökorra
põhimõtted on omavalitsusüksuse tuumikküsimused, ja millised protseduuride kirjeldused, mis
ei pea sisalduma põhimääruses. Protseduuride kirjeldamiseks sobiv õigusakt võiks olla
volikogu otsusega kinnitatav tööjuhend. 21 omavalitsusüksust (sh Järva vald) on volikogu
töökorra kehtestanud eraldi määrusega, lähtudes KOKS § 44 lg-st 1, selle muutmine ei nõua
erinevalt põhimäärusest volikogu koosseisu häälteenamust ning seetõttu saab kiiremini viia
sisse vajalikud töökorralduslikud muudatused.“.124
Vt ka selgitust KOKS § 8 lõike 1 muudatuse juures.
Eelnõu § 1 punktides 147–152 nähakse ette KOKS § 48 muudatused, mis reguleerivad
revisjonikomisjoni tegevust.
KOKS § 48 reguleerib KOV poliitilist kontrolli, mis seisneb valitsuse, KOV ametiasutuste ja
nende hallatavate asutuste või KOV valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja
mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkuse, otstarbekuse ja tulemuslikkuse ning valla või
linna vara kasutamise sihipärasuse ning valla- või linnaeelarve täitmise kontrollimises.
KOV õiguspärase ja efektiivse tegutsemise tagab sealjuures KOV volikogu (revisjonikomisjon)
ja valitsuse õigus (sisekontrollisüsteem, siseauditeerimine vastavalt KOKS §-le 481, teenistuslik
järelevalve KOKS § 661) kontrollida oma valla või linna asutuste ning nende juhtide tegemisi.
Tõhusaks juhtimiseks saavad kohaliku võimu organid seaduste raames määrata kindlaks KOV
juhtimisstruktuuri ning kohandada kontrolli vastavalt kohalikele oludele.
Avalik huvi on, et KOV tegevus lähtuks kohalike elanike huvidest ja eesmärkidest ning KOV
täidaks oma ülesandeid hästi. Kindlustunde, et KOV tegevuses ennetatakse võimalikke tekkida
võivaid probleeme, annab kogukonnale muu hulgas hästi toimiv ja tagasisidet andev KOV
sisemine kontroll. Selline kontroll eeldab, et ka omavalitsusjuhid ise teadvustavad endale, et
124
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2020/07/KOKS-%C2%A7-8-ja-22-eksperthinnang-29.06.2020.pdf.
114
nad vastutavad valla või linna varade kasutamise eest ning peavad seetõttu tagama, et KOV
toimiks avalikult, ausalt ja kooskõlas seadustega. Selleks tuleb neil kavandada ja rakendada
tõhusat kontrolli, mille tulemused jõuaksid nii juhtideni kui ka avalikkuseni.
Kehtiva õiguse kohaselt on ainult revisjonikomisjonil võimalik kontrollida, kas vald või linn
kasutab oma käsutuses olevat vara heaperemehelikult ja õigeteks eesmärkideks ning teeb
mõistlikke kulutusi. KOVidel tuleb tagada, et revisjonikomisjoni käsutuses oleks piisavad
vahendid oma ülesannete täitmiseks, sealjuures auditite tellimiseks. Samuti tuleks valitsusel
aidata revisjonikomisjone tehnilise toega, professionaalse nõustamisega. Revisjonikomisjoni
liikmetel ei pruugi olla majandus- ega õigusalast haridust, seega peab neil olema võimalus
konsulteerida spetsialistidega ja saada oma töö toetamiseks professionaalset nõu.
Revisjonikomisjon võib kontrolle teha valla või linna põhimääruses sätestatud korras (eelnõus
asendatakse volikogu õigusaktiga) ja oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel. Kuigi
seadusega on määratud komisjoni üldine kontrollipädevus, ei reguleeri see, kui palju kontrolle
peab komisjon aasta jooksul tegema või mida täpselt kontrollima. Seda saab iga volikogu ise
otsustada.
Revisjonikomisjoni kontroll KOV siseselt ei piirdu seega vaid KOV valitsuse, ametite ja
hallatavate asutuste aktide ja tegevuse seaduslikkuse hindamisega. Kontrolli osaks on ka KOV
tegevuse otstarbekuse ja tulemuslikkuse hindamine. Tulemuslikkuse kontrolli tulemusena
saavad valijad teavet valla või linna tegevuse ja valimislubaduste täitmise kohta. Samuti saab
volikogu revisjonikomisjoni kaudu anda hinnangu valitsuse toimimisele ja usaldusväärsusele.
Nii revisjonikomisjoni kontrollide kui ka valitsuse teenistusliku järelevalve tulemused on
vajalikud ka avalikkusele, kuna annavad teada, kas maksumaksja raha kasutatakse kõige
mõistlikumalt ja eesmärgid täidetakse kõige paremal viisil.125
KOKS § 48 lõikes 2 sätestatakse, et nii revisjonikomisjoni esimees, aseesimees kui liikmed
valitakse volikogu liikmete hulgast. Eelnõuga sätet ei muudeta. KOVide praktikas on sageli
küll revisjonikomisjonid moodustatud, kuid neile ei ole tööks eraldatud piisavalt rahalisi
vahendeid auditite tellimiseks ega ole nad saanud oma tööks ametiasutuselt professionaalset
nõu. Revisjonikomisjonide tõsiseltvõetavust on kohati vähendanud ka nende kasutamine
pelgalt poliitiliste konkurentide nö iga hinnaga maha tegemiseks, mitte ei ole sisuliselt täidetud
KOKS § 48 lõikes 3 nimetatud komisjoni töö eesmärke. Revisjonikomisjoni sisulist rolli tuleb
KOVides senisest rohkem väärtustada.
Revisjonikomisjoni peamine eesmärk on anda avalikkusele kindlus, et maksumaksja raha
kasutatakse ja eesmärgid täidetakse kõige paremal viisil. Revisjonikomisjoni näol on tegemist
nn poliitilise kontrolliga, kes peab kriitiliselt jälgima poliitikate elluviimist. Revisjonikomisjon
on poliitilise kontrolli tööriist valitsejate üle, mille eesmärk on tasakaalustada võimu,
võimestada opositsiooni valitsejate vigade või varjamise suhtes, ning selle kaudu muuta
valitsemist läbipaistvamaks ja anda valijatele kindlus- ja usaldustunnet, et valitsejad teevad
õigeid asju õigesti. Opositsiooni suhtes aga saaksid valijad hinnata, kas nad suudavad
möödapanekuid välja tuua, näitavad, et nemad oleks paremad valitsejad.
125
Vt ka Riigikontrolli aruanne “Revisjonikomisjoni tegevuse, teenistusliku järelevalve ja siseauditi korraldus
valdades ja linnades” (2009) selgitusi ja järeldusi:
https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2092/language/et-EE/Default.aspx.
115
Sellised kontrollid ei eelda ka ekspertide nimetamist komisjoni liikmeks, sest iga
revisjonikomisjoni liige peaks olema kursis kohaliku elu probleemidega ning oskama lõikes 3
nimetatud aspekte analüüsida.
Kuid see ei tähenda, et revisjonikomisjoni liikmed peaksid ise kõik analüüsid ja asjaolude
hindamised isiklikult läbi viima. Ekspertide kaasamine on iseenesestmõistetav ja selleks peab
eelarves komisjoni töö korraldamiseks ka raha ette nägema. Samuti võib volikogu juures
tegutseda palgalisi ametnikke/töötajaid, kelle igapäevategevus oleks probleemide seire, mille
pinnalt komisjon saaks otsustada, milliseid teemasid oma tööplaani võtta.
Revisjonikomisjoni puhul säilib eelnõuga KOKS § 48 lõikes 2 sätestatu ehk revisjonikomisjoni
esimehe ja aseesimehe valimisel kohaldatakse üldiseid KOKS § 47 komisjonide esimeeste ja
aseesimeeste valimise regulatsiooni. Sealhulgas nõuet, et revisjonikomisjoni koosseisus peab
arvestama poliitilise tasakaalustatuse nõuet. Revisjonikomisjoni puhul tähendab see seda, et
komisjonis peaks olema opositsiooni ülekaal, et revisjonikomisjoni töö saaks olla sisuline.
KOKS § 48 lõigete 22 ja 23 sõnastust muudetakse lähtuvalt KOKS § 19 lõike 2 täiendamisest
punktiga 13. Nimetatud muudatusega peatatakse alates 2025. a KOV volikogu valimistulemuste
väljakuulutamise päevast volikogu liikme volitused, kes on kinnitatud sama KOVi hallatava
asutuse juhiks. Eelnõu § 1 punktis 226 kavandatakse KOKSi täiendada §-ga 708, mis näeb
vastava piirangu rakendamise ette alates 2025. a KOV volikogu valimistulemuste
väljakuulutamise päevast.
KOKS § 48 lõike 2 kohaselt saavad revisjonikomisjoni liikmeks olla vaid volikogu liikmed.
Kehtiva KOKS § 48 lõike 22 järgi ei või revisjonikomisjoni liige täita sama valla või linna
valitseva mõju all oleva äriühingu126, sihtasutuse ega mittetulundusühingu tegevjuhi, juhataja,
juhatuse liikme ega sama valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi või tema asetäitja
ülesandeid. Kui selline volituste ühitamise olukord tekib, siis tuleb kohaldada KOKS § 48 lõiget
23 - kui revisjonikomisjoni liige ei esita kümne tööpäeva jooksul lõikes 22 nimetatud asjaolu
tekkimisest arvates teisele lepingupoolele avaldust valla või linna valitseva mõju all oleva
äriühingu, sihtasutuse või mittetulundusühingu juhatusest või juhataja või tegevjuhi kohalt
tagasiastumiseks või avaldust temaga valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi või
juhi asetäitja ülesannete täitmiseks sõlmitud töö- või muu võlaõigusliku lepingu ülesütlemiseks,
loetakse ta revisjonikomisjoni liikme kohalt tagasiastunuks. Taolise avalduse esitamisest
teavitab revisjonikomisjoni liige viivitamatult valla- või linnasekretäri.
Kuna eelnõu § 1 punktis 43 kavandatava KOKS § 19 lõike 2 muudatusega kavandatakse lisada
seadusesse volikogu liikme volituste peatumise alusena hallatava asutuse juhina töötamine,
langeb vajadus KOKS § 48 lõigete 22 ja 23 hallatava asutuse juhi (ja tema asetäitja)
revisjonikomisjoni kuulumise piirangu osas ära ehk eelmises lõigus allajoonitud sõnastus
jäetakse eelnõuga KOKS §-st 48 välja. Kuivõrd KOKS § 19 lõike 2 täiendamisel punktiga 13
ei saa alates 2025. a volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevast alates KOV hallatava
asutuse juht olla samal ajal volikogu liige (hallatava asutuse juhina töötamise ajaks tema
volitused volikogu liikmena peatatakse), siis ei saa peatunud volitustega volikogu liige olla
volituste peatumise ajal ka revisjonikomisjoni liige.
Vastav muudatus jõustub samal ajal KOKS § 19 lõike 2 punktiga 13 ehk 2025. aasta KOV
volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Pikem üleminekuaeg uuele
regulatsioonile sätestatakse nimelt seetõttu, et 2021. a KOV volikogu valimistel kandideerinud
126
Äriühingus tegutsemise piiranguks loetakse ka tulundusühistu juhtimist.
116
hallatava asutuse juhid ei saanud volikogusse kandideerides mõistlikult ette näha, et nende
volitused volikogu liikmena võiksid valimisperioodi kestel peatuda.
KOKS § 48 lõike 31 punktis 1 asendatakse sõna „minimeerimist“ sõnaga „kokkuhoidu“.
Tulemuslikkuse hindamisel lähtub revisjonikomisjon säästlikkusest, mis tähendab eesmärkide
saavutamiseks tehtavate kulutuste kokkuhoidu. Säästlikkus ei tähenda alati kulutuste
minimeerimist.
KOKS § 48 lõikes 4 asendatakse tekst „valla või linna põhimääruses“ sõnadega „volikogu
õigusaktis“. Kehtiva sõnastuse järgi täidab revisjonikomisjon oma pädevuses olevaid
ülesandeid valla või linna põhimääruses sätestatud korras tööplaani alusel või volikogu
ülesandel.
Eelnõuga kavandatava muudatuse järgi saab volikogu revisjonikomisjoni töökorra kehtestada
ka muu õigusaktiga, mitte ei pea seda tingimata kehtestama valla või linna põhimäärusega.
Põhimäärus peaks sisaldama KOV toimimise seisukohalt kõige olulisemaid küsimusi, mitte
detailseid KOV tööorganite ja struktuuriüksuste töökorraldust käsitlevat regulatsiooni. Tuleb
arvestada, et valla või linna põhimääruse muutmine eeldab volikogu koosseisu häälteenamust,
reeglina ka muudatuse arutelu vähemalt kahel volikogu istungil. Eelnõuga pakutav paindlikum
sõnastus annab volikogule õiguse enesekorraldusõiguse raames ise otsustada, millise
õigusaktiga ta revisjonikomisjoni töökorra kehtestab.
Vt ka selgitust KOKS § 47 lõike 2 muudatuse juures.
Revisjonikomisjoni tööplaani kinnitamise praktika KOVides on erinev. On KOVe, kus
revisjonikomisjon kinnitab tööplaani ise. Selline praktika välistab võimaluse volikogul n-ö
boikoteerida tööplaani kinnitamist ja vältida tööplaanis nimetatud ülesannete täitmist
revisjonikomisjoni poolt. Volikogul on õigus keelduda tööplaani kinnitamisest vaid juhul, kui
tööplaanis nimetatud ülesanded ei ole kooskõlas KOKS § 48 lõikega 3 (selle kohaselt on
revisjonikomisjonil õigus kontrollida ja hinnata valitsuse, valitsuse ametiasutuste ja nende
ametiasutuste hallatavate asutuste või valla või linna valitseva mõju all oleva äriühingu,
sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning
valla või linna vara kasutamise sihipärasust ning kontrollida ja hinnata valla- või linna eelarve
täitmist).
Revisjonikomisjoni töö kavandamiseks tuleb just volikogul läbi mõelda olulisemad
kontrollimist vajavad küsimused ja eesmärgid. Kuigi säte ei kohusta pidama revisjonikomisjoni
tööplaani arutelu volikogu istungil ega seda vastava otsusega volikogus kinnitama, on selline
praktika laialt levinud ning Riigikontroll on oma auditis „Revisjonikomisjoni tegevuse,
teenistusliku järelevalve ning siseauditi korraldus valdades ja linnades”127 selle tegemata
jätmise puudusena välja toonud.
Määratud on revisjonikomisjoni üldine kontrollipädevus, kuid see, kui palju kontrolle peab
aasta jooksul tegema või mida täpselt kontrollima, seadus ei reguleeri. Seda saab iga volikogu
ise otsustada. Samuti ei ole seadusega sätestatud revisjonikomisjoni tööplaani sisulisi nõudeid
ega vormi. Seega on tööplaani sisu ja vormi küsimus jäetud iga volikogu ja revisjonikomisjoni
enda otsustada.
Lõike 5 rakendamine on praktikas tekitanud hulgaliselt küsimusi. Tihtipeale ei suudeta vahet
teha, mis on revisjonikomisjoni otsuse ja revisjoniakti erisused. Revisjonikomisjoni otsusega
võtab revisjonikomisjon vastu otsuse revisjoniakti suhtes.
127
https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2092/OtherArea/1/language/et-EE/Default.aspx.
117
Iga sooritatud kontrolli kohta peab koostama revisjoniakti ja revisjonikomisjoni otsuse, mis
tuleb esmalt saata valla- või linnavalitsusele seisukoha võtmiseks. Seejärel peab
revisjonikomisjon eespool nimetatud dokumentidele (revisjoniaktile ja revisjonikomisjoni
otsusele) lisama otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu ning esitama kõik need
dokumendid volikogule kontrollitulemuste realiseerimise kohta otsuse tegemiseks.
Joonis 1. Kontrolli ja revisjoni läbiviimise skeem128
Revisjonikomisjoni koostatavatele peamistele dokumentidele – revisjoniaktile,
revisjonikomisjoni otsusele ja tegevuse aruandele – ei ole õigusaktidega määratud sisulisi
nõudeid ehk seda, mida nendes peab kirjeldama. Seda saab volikogu ise oma õigusaktis
reguleerida.
Lõike 5 sõnastuses täpsustatakse, et valitsus annab revisjonikomisjoni otsuse ja revisjoniakti
kohta seisukoha kümne tööpäeva jooksul nende dokumentide talle esitamisest arvates. Kümme
kalendripäeva, nagu näeb ette kehtiv seadus, on praktikas osutunud valitsusele liialt
ajakriitiliseks ülesandeks. Kümme kalendripäeva ei jäta seisukoha koostajale, seisukoha
kooskõlastajatele ja valitsusele revisjoniakti ja -otsuse läbitöötamiseks, kontrollimiseks,
seisukoha kujundamiseks, koostamiseks ja asjaomaste struktuuriüksustega kooskõlastamiseks
piisavalt aega.
KOKS § 48 lõike 6 sõnastust täiendatakse ning nimetatakse, et revisjonikomisjonil on õigus
saada vajalikke dokumente ja teavet revisjonikomisjoni tööplaanis nimetatud ülesande või
volikogu pandud ülesande täitmiseks. Sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud ülesannete
täitmiseks on revisjonikomisjonil õigus saada ka teavet, millele on seatud AvTSi alusel
juurdepääsupiirang. KOKS § 26 lõikes 1 on sätestatud volikogu liikme õigus saada teavet.
Lõikes 6 sätestatakse õigusselguse huvides revisjonikomisjoni päringule vastamise printsiibid,
mis on samad KOKS §-s 26 sätestatud volikogu liikme päringule vastamisega.
Revisjonikomisjoni küsimusele vastamisel kohaldatakse KOKS § 26 lõikeid 11, 12 ja 2.
Volikogu liikmele väljastatakse vaid teavet, mida ta vajab volikogu liikme ülesannete
täitmiseks.
KOKS § 26 lõige 1 sätestab, et erinevalt revisjonikomisjonist ei väljastata volikogu liikmele
teavet, mille väljastamine on seadusega keelatud. Seega tuleb eristada, kas isik küsib teavet
volikogu liikmena või revisjonikomisjoni liikmena. Ehk revisjonikomisjoni liikme teabe
nõudmise alused on laiemad kui volikogu nn lihtliikme puhul. Kohaldatakse KOKS § 26
sätteid, mis räägivad, millal võib volikogu liikme küsimusele vastamisest loobuda, mida peab
128
KOV volikogu liikme käsiraamat (2015), lk 136:
https://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2015/11/kov_volikogu_liikme_kasiraamat_2015.pdf.
118
põhjendama. Sarnaselt volikogu liikme teabe saamise kitsendustega võib ka revisjonikomisjoni
liikme küsimusele vastamisest loobuda, kui küsimuse sisu ei ole loetav või arusaadav, küsimus
ei puuduta üleüldse kohaliku elu korraldamist ega volikogu pädevust (valitsuse käsutuses ei ole
näiteks üldse nõutavat teavet) või kui küsimusele vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu
ametiasutuse töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või
nõuab põhjendamatult suuri kulutusi. Revisjonikomisjoni liikmele tuleb sarnaselt volikogu
liikmega vastata 10 tööpäeva jooksul, mida tulenevalt küsimuse keerukusest võib pikendada 20
tööpäevani. KOKS § 26 nimetatud sätete laiendamine revisjonikomisjoni liikme puhul ei ole
kuidagi suunatud meelevaldselt revisjonikomisjoni liikme eest informatsiooni kinni hoidmisele,
vaid aitaks eeskätt lahendada mõistlikult olukordi, kus revisjonikomisjoni liige esitab küsimusi
poliitilise obstruktsionismi eesmärgil, jooksutades n-ö ametiasutuste töö revisjonikomisjoni
pädevust mitte puudutavate päringutega kinni.
KOKS § 48 lõike 7 sõnastus kohendatakse keeleliselt, selles on sõnade järjekord pisut
ebaloogiline. Sätte järgi esitab revisjonikomisjon vähemalt kord aastas volikogu istungil
aruande oma tegevuse kohta.
KOKS § 48 lõikes 8 asendatakse sõna „aruanne“ sõnaga „aruanded“. Revisjonikomisjon võib
praktikas viia läbi arvuliselt mitmeid revisjone, millega seoses koostatakse enam kui üks
aruanne. Õigusselguse huvides on kasutatud aruande mitmuse vormi, et seda mitte ajada segi
lõikes 7 nimetatud kord aastas volikogu ees ette kantava aruandega revisjonikomisjoni
tegevusest kalendriaastas.
Eelnõu § 1 punktidega 153–157 kavandatakse teha muudatused KOKS § 481, mis reguleerib
sisekontrollisüsteemi ja siseauditeerimist.
Praktikas on tekkinud KOVidel küsimusi, mida üldse sisekontrollisüsteem endast kujutab ja
mida hõlmab endas siseauditeerimine. Sisekontrollisüsteem on rahvusvaheliselt defineeritud
kui protsess, mida viivad ellu organisatsiooni kõrgem juhtorgan (ehk KOV kontekstis
volikogu), juhtkond (KOV kontekstis valitsus) ning kogu ülejäänud personal ja mis on loodud,
et anda mõistlikku kindlust organisatsiooni tegevuste, aruandluse ja vastavuskontrolliga seotud
eesmärkide saavutamise osas.
Sisekontrollisüsteem on kõik, mida organisatsioon teeb, et tagada:
• õigusaktidest kinnipidamine;
• vara kaitstus raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest
ja muust sarnasest tingitud kahju eest;
• tegevuse otstarbekus organisatsioonile seatud ülesannete täitmisel;
• tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumine, säilitamine ja
avaldamine.
Sisekontrollisüsteemi ülesehituseks ei ole ühte läbivat universaalset ja igale KOVile sobivat
lahendust. KOV peab sisekontrollisüsteemi ise kujundama, et see oleks sobiv just antud KOV
struktuurile ja juhtimiskorraldusele ning vastaks selle konkreetse KOV vajadustele.
Siseaudit seevastu on sõltumatu, objektiivne, kindlust ja nõu andev tegevus, mis on kavandatud
väärtuse lisamiseks ja organisatsiooni tegevuse täiustamiseks. See aitab kaasa organisatsiooni
eesmärkide saavutamisele, kasutades süsteemset ja korrakohast lähenemist hindamaks ja
täiustamaks riskide juhtimise, kontrolli- ja valitsemisprotsesside mõjusust.129
129
Vt täpsemalt: https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2020/09/kov-sisekontrollisusteemi-juhend.pdf.
119
Sisekontrollisüsteemi mõistetakse protsessina, mis hõlmab tervet hulka tegevusi ja ülesandeid.
Sisekontrollisüsteem on olemas igas organisatsioonis ja igas omavalitsuses, seda ei pea kokku
panema ja välja arendama igapäevategevustest eraldi. Vastupidi, hästi toimiv
sisekontrollisüsteem on põimitud organisatsiooni igapäevategevustesse, hõlmates nii protsesse,
protseduure, juhendeid jms kui ka inimesi ning nende poolt tehtavaid tegevusi ning ühtegi
kontrolli ei teostata asjana iseeneses, vaid ainult omavalitsuse tegevuste ja eesmärkide
paremaks elluviimiseks.
Näiteks on sisekontrollisüsteemi osaks hankekord, erinevatele ametikohtadele antud limiidid
kulude kinnitamiseks, huvide konflikti tuvastamisele ja vältimisele ning korruptsiooni
ennetamisele suunatud korrad ja reeglid jne.
Rahandusministeeriumi tellimusel koostas KPMG Baltics OÜ 2018. a KOVidele
sisekontrollisüsteemi ülesehitamiseks ja toimimise tagamiseks juhise „Kohalike omavalitsuste
sisekontrollisüsteemi korraldamise soovituslik juhend“130. Rahandusministeeriumi tellimusel
on korraldatud KOVidele ka vastavaid koolitusi. Nimetatud juhend annab soovituslikke juhised
sisekontrollisüsteemi korraldamiseks Eesti KOVides, et tagada seadustest tulenevate nõuete
täitmine ning kohaliku tasandi valitsemise, arendamise ning avalike teenuste korraldamise
läbipaistvus, säästlikkus ning efektiivsus.
KOKS § 481 muudatustega eristatakse võrreldes kehtiva regulatsiooniga
sisekontrollisüsteemidega seonduvad küsimused selgemini siseauditeerimisest ning
täpsustatakse, kes nende olemasolu eest KOVis vastutavad.
KOKS § 481 lõike 1 muudatusest jäetakse välja volikogu pädevus siseaudiitori kutsetegevuse
korraldamisel. Säte sõnastatakse ümber selliselt, et see puudutab vaid volikogu pädevust tagada
sisekontrollisüsteemi olemasolu KOVis. Näiteks saab volikogu seda tagada, et volikogu
õigusaktides oleks sisekontrollisüsteem läbi mõeldud ja see aitaks riske maandada ning
korruptsiooni vältida.
KOKS§ 481 täiendatakse lõikega 11, milles avatakse sisekontrollisüsteemi eesmärk, mida
kehtivas seaduses ei kajastata. Sätte sõnastamisel on aluseks võetud Vabariigi Valitsuse
seaduse § 921 lõige 1, milles on seatud sisekontrolli süsteemi definitsioon valitsusasutuste ja
valitsusasutuse hallatava riigiasutuse juhtimisel.
Toimiva sisekontrollisüsteemi vajadust ja eesmärke ei ole KOVid pahatihti adunud. Selle
toimimise eesmärgi lahti kirjutamine seaduses aitab KOVidel paremini mõtestada
sisekontrollisüsteemi rakendamise vajalikkust ning muuta seeläbi KOV tegevus avatumaks,
läbipaistvamaks ja aitab kaasa ka korruptsiooniriskide vältimisele.131
Sisekontrollisüsteem koosneb järgnevatest elementidest:
1) Kontrollikeskkond: seda loetakse kõige aluseks. Volikogu ja valitsus kujundavad ja seavad
käitumisstandardid ning suhtumise sisekontrollisüsteemi. Kontrollikeskkonna osaks on
standardid, struktuurid ja protsessid, millele baseerub sisekontrolli teostamine kogu
organisatsioonis. Teisisõnu tähendab see seda, kuidas KOVis midagi tehakse, milline on
volikogu ja valitsuse tööstiil, suhtumine õigusaktide järgimisse, kontrollidesse jms. Millised on
üldised „mängureeglid“.
130
Samas.
131
Vt ka:
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2020/02/KOV_sisekontrolli_ja_korruptsiooni_ennetuse_juhend.pdf.
KOV korruptsiooniriskide hindamise keskkond: https://www.kovriskid.ee/.
120
2) Riskihindamine: riskihindamise käigus tuvastatakse ja analüüsitakse riske, mis takistavad
organisatsiooni eesmärkide saavutamist. Selle alusel otsustatakse, milliseid riske ja millisel
viisil tuleks maandada. Riskihindamine peab lähtuma muutustest organisatsiooni tegevuses ja
väliskeskkonnas ning kontrollitegevused peaks põhinema tuvastatud ja hinnatud riskidel. Riske
on vaja perioodiliselt hinnata.
3) Kontrollitegevused: kõik tegevused, mida tehakse kehtestatud õigusaktide ja (sisemiste)
reeglite alusel, et eesmärkide saavutamist takistavad riskid saaksid kokkulepitud tasemele
maandatud. Neid tegevusi teostavad kõik organisatsiooni töötajad ja tasemed (mitte ainult
volikogu või valitsus) ning neid võivad ellu viia nii ametnikud kui töötajad.
4) Teave ja kommunikatsioon: nii organisatsiooni sisse ja sealt välja liikuv infovahetus kui ka
organisatsioonisisene infovahetus, mis annab organisatsioonile infot, et igapäevaseid
kontrollitegevusi ellu viia.
5) Seiretegevused: nii pidev seire ja aruandlus kui eraldi hindamised (või nende kahe
kombinatsioon), mida kasutatakse, et saada infot ja kindlust, et sisekontrollisüsteem ja kõik
selle komponendid on jätkuvalt olemas ja töötavad plaanitud viisil. Oluliseks loetakse just
probleemidest õigeaegset raporteerimist ning suuremate probleemide viimist juhtkonna
tasandile.
Siseauditi ülesandeks on seevastu hinnata sisekontrolli ülesannete täitmist, kuid mis
sõltumatuse säilitamiseks ei tohi ise sisekontrollisüsteeme kujundada ja arendada ning
sisekontrollisüsteemi toimimise eest vastutada.132
Kuivõrd KOV õigusaktidest kinnipidamise ja täitmise kontroll on osaks sisekontrollisüsteemist,
siis tunnistatakse kehtetuks KOKS § 24 „Õigusaktide täitmise kontroll”, milles sätestatakse, et
seaduste ja volikogu määruste ning otsuste ja valla- või linnavalitsuse määruste ning korralduste
täitmist kontrollivad seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud korras volikogu ja
valitsus. Edaspidi otsustab iga KOV enesekorraldusõiguse raames ise, millise korraga nähakse
ette enda õigusaktide täitmise kord.
KOKS § 24 näol on tegemist sisekontrollisüsteemi tagamise nõude kõrval ebavajalikult
dubleeriva regulatsiooniga.
KOKS § 481 lõigete 1 ja 2 muudatusega kõrvaldatakse senine seaduse ebakõla. Kui kehtiv
seadus nõuab, et volikogu tagaks nii sisekontrollisüsteemi rakendamise kui ka siseaudiitori
kutsetegevuse korraldamise KOVis, siis teised paragrahvi sätted ei nõua, et KOVis oleks
moodustatud siseaudiitori ametikoht või struktuuriüksus. Samuti ei nõua ka kehtiv seadus
süstemaatilist ja regulaarset KOV siseauditeerimist. Majandusaasta aruande puhul on esitatud
vandeaudiitori aruande esitamise kohustus (KOFS § 29 lõige 10), kuid see on ainus
auditeerimist puudutav selge KOV kohustus. Seetõttu jäetakse KOKS § 481 lõikest 1 välja
kohustus, et KOV peaks tagama siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise KOVis.
KOKS § 481 lõigete 1 ja 2 sõnastust kohendatakse, et välistada nendes sisuline vasturääkivus.
Kui lõike 1 järgi tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise KOVis volikogu, siis lõike 2 järgi
rakendab sisekontrollisüsteemi ja vastutab selle tulemuslikkuse eest valitsus. Tegemist on
samatähendusliku sõnastusega, mistõttu ei ole arusaadav, milline vastutus õiguspoolest lasub
siinkohal volikogul, mis valitsusel. Lõike 1 sõnastusmuudatusega, millega sätestatakse, et
volikogu tagab sisekontrollisüsteemi olemasolu, tagatakse parem normist arusaadavus. Seega
muudatuse järgi peab volikogu looma alused sisekontrollisüsteemi toimimiseks ja
rakendamiseks, kuid konkreetselt ja praktiliselt vastutab sisekontrollisüsteemi toimimise eest
132
Vt täpsemalt: https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2020/09/kov-sisekontrollisusteemi-juhend.pdf.
121
KOVis valitsus. Sisekontrollisüsteemi rakendab ja selle tulemuslikkuse eest vastutab vastava
valla- või linnavalitsuse asutuse juht.
Järgnevalt on selgitatud, millised on eri tasandite rollid sisekontrollisüsteemi rakendamisel ja
toimimise tagamisel.
Volikogu vastutab läbi õigusaktide andmise ning enda pädevuses olevate otsuste vastuvõtmise,
mis kujundavad omavalitsuse kontrollikeskkonna. Samuti on volikogul võimalus moodustada
erinevaid komisjone, mille kaudu on võimalik seada nii poliitilisi kui juhtimisalaseid
rõhuasetusi (seadusega kohustuslik on vaid revisjonikomisjoni moodustamine).
Volikogu üksikuid tegevusi on küll võimalik üle anda nn kõrgemast juhtimistasandist allapoole,
kuid vastutust ja rolli tervikuna ei ole volikogul delegeerida võimalik. Sisekontrollisüsteemi
toimimise mõttes võib olla väga halb lahendus volikogu juhtimisvastutusest loobumine, siis kui
volikogu valib vabatahtlikult passiivse rolli ning kiidab linna- või vallavalitsusest tulnud
eelnõud heaks ilma neid kriitiliselt analüüsimata.
Valitsuse roll on sisekontrollisüsteemi rakendamine ja selle tulemuslikkuse eest vastutamine
omavalitsuses. See realiseerub nii läbi juhtimiskultuuri kujundamise KOVis ja selle hallatavates
asutustes, sisemise töökorraldusega seotud reeglite loomise ja nende rakendamise jälgimise kui
ka info jagamise ja avalikustamise, kogutava aruandluse ning selle analüüsi, probleemidele ja
intsidentidele reageerimise.
Ka valitsuse üksikuid tegevusi on küll võimalik KOV asutustele, ametnikele ja töötajatele üle
anda, kuid vastutust ja rolli tervikuna ei ole delegeerida võimalik.
Samuti ei saa ühte või teist elementi sisekontrollisüsteemi rakendamisel jätta täiesti
tähelepanuta. Juhtimiskultuur, mida teenistujad ning hallatavad asutused tajuvad läbi valitsuse
suhtumise, kujuneb väga suures osas just vastavalt valitsuse tegudele, mitte retoorikale ega
vastuvõetud reeglitele.
Valitsuse kui ametiasutuse teenistujad. Teenistujate peamine roll on kehtestatud reeglite
järgimine ja rakendamine võimalikult ühtsel ja sarnasel viisil.
Väga olulised aspektid on tagasiside andmine kehtestatud reeglite mõistlikkusest,
rakendatavusest ja puudujääkidest ning ettepanekute tegemine sisekontrollisüsteemi paremaks
toimimiseks.
Samuti on enamasti just teenistujate rolliks järelevalve teostamine (näiteks lepingupartnerite
poolsete nõuete täitmise kontroll ja analüüs, hallatavate asutuste teenistuslik järelevalve).
Hallatavad asutused. Hallatavate asutuste puhul on asutuse juhi ülesanne
sisekontrollisüsteemi rakendamine ja selle tulemuslikkuse eest vastutamine enda asutuses. Seda
tehes peab arvestama KOV üldiseid reegleid (KOV tasandi õigusaktid), kuid asutuse sisemise
töökorralduse osas on nii vajalik kui ka mõistlik vastu võtta reeglid, mis kujundavad konkreetse
asutuse sisekontrollisüsteemi (ehk asutuse sisemised korrad). Juhtimiskultuuri kujundamise,
reeglite rakendamise jälgimise, info jagamise ja avalikustamise, aruandluse ning selle analüüsi,
probleemidele ja intsidentidele reageerimise teemad toimivad hallatavas asutuses täpselt
samamoodi kui KOV tasandil – juhtkonna rakendatav juhtimiskultuur ning elemendid, millele
tähelepanu pööratakse, määravad suuresti ka sisekontrollisüsteemi toimimise ning selle
järgimise töötajate poolt. Hallatavate asutuste töötajate peamine roll on sarnaselt valitsuse
teenistujatega reeglite rakendamine, tagasiside andmine ja ettepanekute tegemine reeglite
paremaks rakendamiseks, samuti lepingupartnerite poolse nõuete täitmise kontroll ja analüüs.
122
Valla või linna osalusega äriühingud, sihtasutused ja MTÜd (KOV osalusega juriidilised
isikud). KOV osalusega juriidilised isikud omavad sarnast rolli hallatavate asutustega – juhi
roll on sisekontrollisüsteemi rakendamine enda organisatsioonis, võttes arvesse KOV üldiseid
reegleid ning õigusakte (nt äriseadustik, mittetulundusühingute seadus, sihtasutuste seadus).
Töötajate roll on reeglite rakendamine, tagasiside andmine ja ettepanekute tegemine reeglite
paremaks rakendamiseks.133
Sätte kohaselt on sisekontrollisüsteemide igapäevane rakendamine valitsuse ülesanne. Ehk
valla või linna tegevjuhtimise juurde käiv funktsioon. Sisekontrollisüsteem (õigusaktidest
kinnipidamine, vara kaitsmine, tegevuse otstarbekuse tagamine ja tõese informatsiooni
säilitamine) on asutuse põhitegevusega seotud erinevate tegevuste kogum, mille eest saab
vastutada tegevjuht, koos asutuse muude tegevjuhtimise funktsioonide täitmisega. See säte
peaks ka hõlmama seda, et siseaudiitori nimetab ametisse või siseauditi lepingu sõlmib isikuga
töö tegemiseks vallavanem või linnapea. Neid otsuseid võib teha ka valla- ja linnavalitsus kui
kollegiaalorgan.
Sisekontrollisüsteeme tuleb rakendada kõigis KOV ametiasutustes ja nende hallatavates
asutustes, mille eest vastutab vastava asutuse juht (koostöös valla ja linna ametnikega). Valitsus
tagab sisekontrollisüsteemi üldise rakendamise KOVis, näiteks saab teenistusliku järelevalve
käigus juhtida õigusaktide nõuete mittetäitmisele tähelepanu. Samas ei saa valitsus
kollegiaalorganina isiklikult vastutada, et igas valla või linna asutuses reaalselt ka
sisekontrollisüsteemi nõuetekohaselt rakendatakse.
KOKS § 481 täiendatakse lõikega 21, mille järgi peab KOV vähemalt kord iga nelja aasta
jooksul hindama sisekontrollisüsteemi toimimise asjakohasust ja tõhusust, mille kohta võib
koostada aruande siseauditi kutsetegevusele vastav siseaudiitor. Oluline on, et
sisekontrollisüsteemi toimimise asjakohasuse ja tõhususe hindamise teostaks erialase
pädevusega isik. Aruande allkirjastaja saab samuti olla vaid erialaselt pädev isik, kes sel moel
võtab vastutuse tehtud hindamise tõesuse eest. Hindamise teostaja peab olema audiitortegevuse
seaduses sätestatud atesteeritud siseaudiitori või avaliku sektori üksuse siseaudiitori
pädevusega isik (AudS § 74).
Uue lõike 21 lisamisega sisekontrollisüsteemi osas kavandatav muudatus on põhimõtteline.
Muudatus tähendaks sisuliselt kohustuslikku siseauditi läbiviimist korra volikogu valimistsükli
perioodil olemasoleva sisekontrollisüsteemi toimimise ja asjakohasuse osas. Siseauditi töövõtu
ulatuse määrab KOV ise. See tähendab, et vastavalt kasutada olevale rahasummale saab teha
ühe või mitu teemapõhist auditit. Siseaudiitor koostöös valitsuse ja volikoguga otsustab
tööplaani nagu ülejäänud KOKS § 481 sätted ette näevad. Auditi kulu on eeldatavasti 30 000 –
50 000 eurot, kui teha kogu sisekontrollisüsteemi hõlmav audit. Praktikas piisab, kui tehakse
temaatilisi auditeid vähemalt ühele osale sisekontrollisüsteemist. See tähendab, et
teemapõhiselt vaadatakse riskihinnangutele tuginedes sisekontrolli teatud kriitilisemat osa,
mitte tervikuna kõiki selle elemente.
Seadusesse lisatav nõue ilmselt survestab KOVi sisekontrolöre siseaudiitori eksamit tegema
siseaudiitori kutse saamiseks. St teenuse turult sisse ostmine võib osutuda veelgi kulukamaks
ja ajamahukamaks.
Sisekontrolöri ametit on seaduses pea võimatu defineerida, sest mistahes ametinimetuse taga
võib olla isik, kes täidab sisekontrolöri rolli. Kui KOV tahab omada sisekontrolöri ja see isik
133
Vt täpsemalt Rahandusministeeriumi tellimusel KPMG Baltics OÜ koostatud „Kohalike omavalitsuste
sisekontrollisüsteemi korraldamise soovituslik juhend (2018):
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/kov_sisekontrollisusteemi_juhend.pdf.
123
siseaudiitori kutset ei taotle, peab üks kord 4 aasta tagant siiski sisse ostma siseaudiitori teenuse
sisekontrollisüsteemi auditeerimiseks.
Tegemist ei ole olemuslikult täiesti uue KOV ülesandega. Kehtiv seadus nõuab, et KOVil oleks
toimiv sisekontrollisüsteem ja siseauditeerimine – KOKS § 481 lõike 1 järgi peab volikogu
tagama sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise
kohalikus omavalitsuses. Arvestades, et siseauditi ülesandeks on sealhulgas hinnata
sisekontrollisüsteemi toimivust ja tõhusust, on õigusselguse huvides täpsustatud, millise
regulaarsuse ja ulatusega siseauditeerimist tuleb KOVis läbi viia, et tagada
sisekontrollisüsteemi vastavus nõuetele.
KOKS 12. peatükki lisatakse rakendussäte (KOKS § 709), mille kohaselt vastava regulaarse
sisekontrollisüsteemi nõuetelekohasuse hindamise kohustuse osas alustatakse aastate lugemist
seaduse rakendamise aastast ehk 2023. aastast. Seega 2027. a lõpuks peab olema kõigis
KOVides siseaudiitor sisekontrollisüsteeme kontrollinud.
KOKS § 481 lõike 3 sõnastust muudetakse ja sätestatakse, et KOV volikogu peab kehtestama
määrusega siseauditeerimise korra. Seda nõuet saab kohaldada aga üksnes siis, kui KOV
rakendab siseaudiitori kutsetegevusele vastavat siseauditeerimist.
Puudub reaalne vajadus seadusega sätestada seda, kuidas siseauditi struktuuriüksust või
siseaudiitori ametikohta KOVis luuakse. Tegemist on KOV sisemise enesekorraldusõiguse
küsimusega. Seetõttu jäetakse vastav osa KOKS § 481 lõikest 3 välja. Lõike 3 sõnastus
asendatakse uue volitusnormiga – volikogu kehtestab siseauditeerimise korra. See sõnastus
tähendab, et siseaudiitori ametisse nimetamine või teenuse ostmine, tegevusplaani koostamine,
tehtud auditite järelduste arutelu jne jääks selle korraga reguleerida. Siseaudiitori kutsetegevuse
võib korraldada moodustades ametikohta, luues vastava struktuuriüksuse või ostes siseauditi
sisse teenusena.
KOKS § 481 lõike 4 muudatusega nõutakse, et siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete
täitmiseks vastava ametniku või struktuuriüksuse juhi ametisse nimetamiseks või siseauditi
teenuse sisseostuks lepingu sõlmimiseks tuleb ära kuulata volikogu arvamus.
KOV volikogu on poliitiline organ ja seetõttu midagi rohkemat kui ettevõtte nõukogu. Samas
on volikogu ühinguõiguse termineid kasutades KOVi nö juhtorgan. Seaduse tasandil peaks
eelkõige määratlema volikogu rolli, sest volikogu vastutab tervikuna KOVi käekäigu eest.
Kuidas täpsemalt KOV ülesandeid omavalitsusüksuse volikogust madalamal tasemel
korraldatakse, on KOV sisemise enesekorraldusõiguse küsimus. Volikogu kõrgema
juhtorganina peaks siseaudiitori erapooletuse tagamiseks saama kaasa rääkida siseaudiitori
ametisse nimetamisele või teenuse osutaja valimisele. Säte loob sidususe audiitori ja volikogu
vahel. Samas siseaudiitori ametisse nimetamise või teenuse ostmiseks lepingu sõlmimise
otsustab vallavanem või linnapea. Vajadusel võib volikogu siseauditeerimise töökorras ette
näha, et siseaudiitori nimetab vallavanema või linnapea ettepanekul valitsus.
Siseaudit on eelkõige tegevjuhi jaoks vajalik kindlustunnet suurendav teenus. Auditite
tulemuste põhjal saaks tegevjuht teha reeglites ja protseduurides korrektiive. Volikogu
poliitilise järelevalve tööriistaks valitsuse üle on aga revisjonikomisjon.
KOKS § 481 lõikes 5 sätestatakse, et volikogu peab olema kaasatud siseauditeerimise
kavandamisse. Säte on seotud KOKS § 48 lõikega 3 ehk igal KOV volikogul on
siseauditeerimise üldises töökorralduses võimalik sätestada, kuidas toimub täpsemalt
siseauditeerimise kavandamine (siseauditi aasta tegevusplaani koostamine) selles KOVis.
124
Kehtiva paragrahvi sõnastus sätestab väga detailselt, kuidas toimub KOVis siseaudiitori
tegevusplaani menetlemine ja kinnitamine. Kehtiv KOKS näeb ette, et siseaudiitori
tegevusplaani saab kinnitada vaid volikogu. Siseauditi igapäevane rakendamine on aga
valitsuse ülesanne. Seega aasta auditiplaani kinnitamine peaks ka pigem toimuma sellel
tasandil. Samas volikogu on KOV kõrgem juhtorgan ja peaks saama kaasa rääkida tööplaani
koostamises. See tagaks suurema sidususe audiitori ja volikogu vahel. Just laiapõhjaline
kaasamine auditi teemade valikusse tagab selle, et auditi tulemustest huvitutakse ja tehakse
vajalikud korrektiivid.
Seaduses ei peaks täpselt ütlema, kuidas siseauditi aasta tegevusplaani kinnitamine käib, vaid
KOVid otsustavad selle enesekorraldusõigusega ise. Säte ei välistaks ka soovi korral
tegevusplaani volikogus kinnitamise.
Siseauditeerimiseks tuleb KOVil ette näha piisavad eelarvevahendid.
KOKS § 481 lõike 6 uue sõnastuse järgi nõutakse, et siseaudiitori aruandeid arutatakse
volikogus. Eelnõuga ei ole ette nähtud, millisega sagedusega seda tehakse. Seadusest on jäetud
välja ka täpsem aruande esitamise kord.
Siseaudiitoril peab olema väljund KOV kõrgeima juhtorgani tasandile. Säte tagab, et auditi
tulemusi nö ei vaikitaks maha. Eesmärk on, et vähemalt korra aastas käiks arutelu volikogus
sisekontrollisüsteemide üle, kuid soovitav on aruandeid volikogus arutada jooksvalt, pärast
nende esitamist. KOV võib korraldada ka mitu volikogu arutelu auditi teemade põhiselt.
Mõistlik oleks teha seda vähemalt enne majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks auditi
järelduste arutelule oleks hea, kui valla- või linnavalitsus tutvustaks volikogule ka omapoolset
parendustegevuste plaani.
KOKS § 481 lõikes 7 tehtav muudatus on kantud eesmärgist seaduses kasutatavat
terminoloogiat ühtlustada. KOV veebilehe asemel kasutatakse terminit „valla või linna
veebileht“, „kohaliku omavalitsuse üksuse“ asemel lühendit „omavalitsusüksus”.
Lõikes 7 osundatakse, et valla või linna veebilehele tuleb panna kõik siseaudiitori aruanded või
kui see sisaldab asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet, siis veebilehel avaldatakse vaid
siseaudiitori aruandekokkuvõte. Alati ei ole kohane tervet siseaudiitori aruannet avaldada. See
võib sisaldada ka isikuandmeid või muud tundlikku teavet, mida ei saa avalikult jagada.
Seetõttu on lõikes 7 räägitud siseaudiitori aruannete kokkuvõtete avaldamisest. Kui aruanne ei
sisalda tundlikku teavet, siis tuleb see AvTS nõuetele vastavalt valla või linna veebilehel
avaldada.
Veebis tuleks avaldada siseauditi aasta tegevusplaani täitmise aruanne koos seire tulemustega,
näiteks teave selle kohta:
• kes teostab siseauditi funktsiooni?
• millised tööd olid siseauditi kinnitatud aasta plaanis?
• mis töid tehti plaaniväliselt?
• millised plaanitud tööd jäid tegemata?
• millised olid tööde edasilükkumise põhjused?
Soovituste täitmise osas võiks veebilehel kajastuda järgmine teave:
• lahendamata soovituste seis (arv, olulisus) aasta algul,
• palju aasta jooksul täideti,
• palju aasta jooksul juurde tuli,
• seis aasta lõpul,
• mis ajast on vanimad täitmata soovitused,
• mis valdkonnas on enim täitmata soovitusi (kui on kohane).
125
Eelnõu § 1 punktidega 158–161 nähakse ette muudatused KOKS §-s 49, mis reguleerib
valitsuse töö korraldamist.
KOKS revisjoni käigus oli arutuse all ka küsimus, kas oleks vajadust muuta või täiendada
olemasolevaid KOV juhtimismudeleid, volikogu ja valitsuse vahelisi võimusuhteid. Kehtivas
KOKSis nähakse ette nn poliitilise kabineti mudel, see tähendab, et valitava esindusorgani ehk
volikogu poolt on nimetatud ametisse poliitiline kabinet (valitsus). Samal ajal on kaks poliitilist
juhti (volikogu esimees ja valitsuse juht), valitsus täidab ka administratiivülesanded. Volikogu
esimees ja vallavanem või linnapea võivad sageli omavahel konkureerida. Volikogu ei pruugi
tegeleda vaid olulisemate strateegiliste küsimustega, vaid ka mikromanageerimisega,
pisidetailide otsustamisega, mille saaks valitsusele delegeerida.
Ekspertide poolt pakuti KOKS revisjoni käigus välja lahendus134, et KOKSi võiks täiendada
võimalusega kasutada olemasoleva juhtimismudeli kõrval Soome eeskujul soovi korral
mudelit, kus selgemalt eristataks vallavalitsuse kui poliitilise organi ja valitsuse kui
haldusorgani rollid ning nihutada poliitikate algatamise ja eestvedamise raskus volikogusse.
Selle mudeliga jääks volikogule strateegiliselt oluliste küsimuste otsustamise pädevus. Valitsus
koosneks volikogu liikmetest (volikogu juhid, komisjonide juhid, opositsiooni esindajad).
Valitsuse liikmed oleks valitsuses nn põhitöökohal, saaksid palka. Volikogu esimees ja
vallavanem või linnapea oleks üks ja sama isik. Valitsuse juhil oleks ennekõike poliitilised
rollid (ta ei juhiks ametiasutust). Igapäevaseks administratiivseks KOV töö korraldamiseks
moodustataks valla- või linnadirektori ametikoht, kes on valla või linna ametiasutuse (valla-
linnavalitsus asutusena) ja administratiivjuht. Tegemist võiks olla nt konkursiga nimetatava
ametnikuga (olemuselt mittepoliitiline ametikoht, kuid ametisse nimetamise õiguse saab anda
volikogule). Valla- või linnadirektori ametisuhe valla või linnaga ei sõltu volikogu
valimistsüklist.
Eksperdid pakkusid välja, et uut täiendavat juhtimismudelit peaks püüdma esmalt piloteerida
ja esmajärjekorras vastavaid norme KOKSi nn põhiteksti mitte lisama.
KOKS eksperdikomisjoni aruteludel oldi selle täiendava mudeli osas pigem skeptilised ja see
ettepanek ei leidnud toetust. Seetõttu ei ole ka eelnõuga pakutud välja seda põhimõttelist
muudatust.
KOKS § 49 lõige 3 kavandatakse eelnõuga tunnistada kehtetuks. Lõige 3 sätestab, et valitsuse
juht ei või olla volikogu esimees. Kuivõrd vallavanema ja linnapea ja valitsuse liikme
ametikohtade ühitamatuse volikogu liikme volitustega näeb ette juba KOKS § 19 lõike 2
punktis 1 volikogu liikme volituste peatumise alusena, siis puudub vajadus seda sätet KOKS §
49 lõikes 3 üle korrata. Volikogu esimeheks ei saa olla nagunii isik, kelle volitused volikogu
liikmena on peatunud. KOKS § 42 lõike 2 järgi nimelt lõpevad volikogu esimehe ja aseesimehe
volitused samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse
lõppemisega.
Algselt kavandati eelnõus näha ette KOKS § 49 lõike 3 muudatus selliselt, et sellega välistataks
valitsuse liikme koosseisust omavalitsusteenistujad. Nimelt KOKSi eksperdikomisjon tegi
ettepaneku näha eelnõuga ette põhimõtteline muudatus valitsuse koosseisu osas ja sõnastada
134
Georg Sootla, Kersten Kattai, Toomas Sepp (2021) „Erinevate kohaliku omavalitsuse juhtimismudelite
rakendamise ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses reguleerimise võimalused“. Kättesaadav:
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2021/02/KOV_juhtimine_ekspertarvamus_final_24.01.2021.pdf.
126
KOKS § 49 lõige 3 selliselt, et vallavanem, linnapea ega valitsuse liige ei tohi olla sama valla
või linna ametiasutuse ametnik ja töötaja ega ametiasutuse hallatava asutuse juht ja töötaja.
Eelviidatud KOV juhtimismudelite ekspertarvamuses tehti samuti ettepanek mitte võimaldada
valitsuse liikmel olla samal ajal ametiasutuse ametnik. Ettepanekut põhjendati asjaoluga, et
ametniku ametikoht eeldab objektiivsust, professionaalsust ja erapooletust. Valitsuse liikme ja
KOV ametniku või töötaja rollide ühitamine toob praktikas kaasa rollikonflikte ja ka
võimalikke huvide konflikte. Ametnik ei pruugi nö kahel toolil istudes säilitada oma
erapooletust ja sõltumatust. KOKS § 661 näeb näiteks ette valitsuse teenistusliku järelevalve
kohustuse, mille raames kontrollib valitsus valla või linna ametiasutuste ja nende ametiisikute
ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.
Teenistuslik järelevalve ei saa olla eesmärgipärane, kui KOV ametiasutuse ametnik, töötaja või
hallatava asutuse juht valitsuse liikmena sisuliselt kontrollib enda tegevust. Muudatusega saaks
lahutada valitsuse poliitilised ja ametkondlikud volitused ja lahendada senised vaidlused
kohaldatavate normide osas (poliitilisel ametikohal oleva isiku puhul ei kohaldu ATS, samas
valitsuse liikmeks oleva ametniku suhtes ATS kohaldub, kuid seadus ei ütle selgelt, kas ka need
sätted, mis kohalduvad nö poliitilistele valitsuse liikmetele KOKS §-s 49).
Rahandusministeeriumi andmetel oli 25. jaanuari 2022.a seisuga valitsuste koosseisu kaardistus
üle Eesti järgmine (79 KOVi kokku):
•46 KOVi valitsuse koosseisus on KOV ametiasutuse ametnikke, töötajaid ning hallatavate
asutuste juhte ja töötajaid ning osavallavanemaid (viimased on poliitilised ametikohad, mis ei
ole otseselt avalikud teenistujad).
• 3 KOVi valitsuse koosseisus on hallatavate asutuste juhid, 2-s hallatavate asutuste töötajad.
Valla- ja linnavalitsuste liikmete keskmine arv Eestis on 5,5.
Väiksemaarvulises valitsuses on kolm liiget (kokku neljas KOVis) ning suurima liikmete
arvuga valitsustes Hiiumaa vallas ja Saue vallas on 9 liiget.
Valitsuse koosseis neis 46 KOVis, kus valitsuse koosseisu kuuluvad KOV ametiasutuse
ametnikud, töötajad ning KOV hallatavate asutuste juhid ja töötajad, on kirju:
• 25 KOVis on valitsuse liikmeteks abivallavanemad/abilinnapead ning
ametnikud/töötajad
• 44 KOVis on valitsuse liikmeteks KOV ametiasutuse ametnikud/töötajad ja nn välised
liikmed (sh KOV hallatavate asutuste juhid/töötajad)
• osades KOVides koosneb valitsus vaid ametnikest (lisaks vallavanemale ja linnapeale,
kes ei ole ametnikud ATSi mõistes).
Valitsuse liikmete arv ei ole otseses seoses KOVi suurusega. Suuremates linnades, nagu Tallinn
ja Tartu, kuuluvad valitsuse koosseisu ainult abivallavanemad või abilinnapead, kes ei ole
ametnikud. Teistes KOVides on kooseisud erinevate kombinatsioonidega. Kõige kirjumad
kombinatsioonid (abivallavanemad/abilinnapead + ametnikud + liikmed) on pigem keskmise
suurusega KOVides (elanike arv minimaalselt 4739, maksimaalselt 13 614 elanikku). Kõige
enam on ametnikest nimetatud valitsuse koosseisu finantsjuhid ja sotsiaalosakonna juhatajad.
Seega puudutaks muudatus enamikku KOVe.
127
Arvestades, et eelnõu kooskõlastusringil olid nii Eesti Linnade ja Valdade Liit kui ka
Justiitsministeerium muudatusele vastu, siis sellest loobuti. Peamine vastuväide muudatusele
oli see, et kuivõrd tegemist on väga laialt kasutatava mudeliga, siis selle muutmine ei ole
põhjendatud. Valitsuse liikmete koosseisu kitsendamine vähendaks ka KOVide
enesekorraldusõigust. Riskina toodi näiteks veel välja, et väiksemates KOVides võib olla
keerulisem leida valitsusse väljastpoolt KOV ametiasutuse ametnikke ja töötajaid135.
Küll aga soovitaks praktikas vältida edaspidi lahendusi, kus tähtajatu KOV ametiasutuse
ametniku või töötaja teenistuskoha nimetuseks on „abivallavanem“ või „abilinnapea“ või muu
sarnane nimetus, mis tekitab segadust tema rollis. Reeglina on abivallavanemad ja abilinnapead
valitsuse kui KOV kollegiaalse poliitilise otsustusorgani liikmed, kes juhivad neile täitmiseks
antud valitsuse vastutusvaldkondi ja kelle volituste kestus sõltub valitsuse mandaadi kestusest.
KOV ametiasutuse koosseisus selliste tähtajatute teenistuskohtade hoidmine tekitab küsimusi,
kas olemuselt on tegemist poliitilise ametikohaga, mida nn koalitsioonis olev erakond püüab ka
järgmiseks valimisperioodiks säilitada. Taolisel juhul tekib kahtlus, kas tegemist saab ikka olla
ameti- või töökohaga, mis eeldab teenistujalt erapooletust ja objektiivsust.
Samuti ei ole Rahandusministeeriumi poolt mudel, kus KOV ametiasutuse ametnikud ja
töötajad kuuluvad valitsuse koosseisu, soovitatav praktika. Soovitame KOVidel paremini
teadvustada ja arvestada riskidega, mis tekivad nende vastandlike rollide ühitamisega ning
võimalusel ametikohtade sellist ühitamist vältida.
KOKS § 49 lõike 4 muudatus on tehniline. Sellest puudub sidesõna „ja“ sõna „linnapea“ järel.
KOKS § 49 lõike 41 muudatusega jäetakse seadusest välja valitsuse liikme kohustus korraldada
struktuuriüksuste valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi. Valitsuse liikmete ülesandeks on KOV
tegevusvaldkondade üldine suunamine ja juhtimine, mitte aga konkreetsete struktuuriüksuste
töö juhtimine ja korraldamine, mis ülesanne on struktuuriüksuste juhtidel (osakonnajuhid ja
talituste juhid). Haldusesiseselt määratakse teenistuskohtade struktuur ja koosseis.
Ametiasutuse osakondi, büroosid, talitusi ja muid üksusi juhivad peamiselt ATS mõistes
avalikku võimu teostavad ametnikud, mitte nö tegevpoliitikud.
KOKSist ei tule õigust palgalisele valitsuse liikmele ametiasutuse töö koordineerimiseks
käskkirju anda (välja arvatud selleks ajaks, kui abivallavanem või abilinnapea on vallavanema
või linnapea ülesannetes). Valitsuse liikmete vastutus piirneb valdkondade töö üldise
koordineerimisega, mitte ametiasutuse osakondade sisulise juhtimisega, ametnikele ja
töötajatele juhtimisalaste korralduste jagamisega. Nad viivad oma tegevusvaldkonna
küsimused küll valitsuse ette ja saavad esitada valdkondade korraldamiseks ametiasutustes
ettepanekuid, kuid nad ei saa teostada ametiasutuse juhtimise ülesandeid (tööandja rolli).
Valitsuse liikmed osalevad ikka vaid valitsuse istungil kollegiaalselt õigusaktide
vastuvõtmisega, mitte ei saa iseseisvalt akte kehtestada. Valitsuse liikmetele ei ole sarnaselt
KOKS § 50 lõike 1 punktis 3 sätestatud vallavanema ja linnapea pädevusele antud õigust anda
valla- või linnavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. Antud
norm ei võimalda vallavanemal ega linnapeal anda valitsuse liikmele käskkirjade andmiseks
135
Viimaste kahe valitsuse koosseisude üle vaatamise järel ei saa Rahandusministeerium küll teha järeldust, et
KOV ametnike ja töötajate valitsuse koosseisu kinnitamine oleks just rohkem iseloomulik väikevaldadele.
Tegemist on siiski üle Eesti levinud praktikaga, mida viljelevad ka elanike arvult suured ja võimekad KOVid.
KOV ametnike ja töötajate kuulumine valitsuse koosseisu on olnud küll aastakümnete pikkune praktika, kuid see
ei pruugi olla tingitud reaalsest vajadusest, et ilma ametnike ja töötajateta ei saaks valitsuse koosseisu kinnitada
pädevaid liikmeid. See võis olla küll argumendiks enne 2017. aasta haldusreformi.
128
edasivolitust. Seega ei saa ka vallavanem ega linnapea KOV enesekorraldusõigusega neile seda
volitust anda.
Palgaline valitsuse liige ei saa kindlasti asendada teise haldusorgani liiget ehk ametiasutuse
ametnikku. Ametniku asendamise üldised alused on sätestatud ATSis ja KOV erisused KOKS
§-s 542. Ametnikku saab asendada teine ametnik ja vaid erandina KOV ametiasutuse töötaja,
kui ametiasutuses ei ole võimalik määrata ametnikust asendajat. Valitsuse palgaline liige ei ole
ATSi ega KOKSi mõttes ei ametnik ega töötaja (vt ATS § 2 lg 3 p 10). KOKS ei näe ette
võimalust, et ametnikku saaks asendada poliitilise ametikoha täitja.
Paljudes KOVides kureerib praegu praktikas palgaline valitsusliige ametiasutuses mõnda
valdkonda või struktuuriüksust (nt sotsiaalteemade eest vastutav abivallavanem
sotsiaalosakonna tööd) ja tema korraldada on ka talle nö alluvate ametnike töö.
Kuidas täpselt sisemine töökorraldus paika pannakse ja millised on valitsuse liikme volituste
piirid, peab iga KOV ise kokku leppima ja oma õigusaktides ette nägema.
KOKS § 49 lõike 42 muudatusega jäetakse samaks nõue, et valitsuse liikme ametikoht võib
volikogu otsusega olla palgaline. Kui valitsuse liige on täiskohaga valitsuse liige, st juhib ka
KOV tegevusvaldkondi, on õigustatud talle ka selle eest töötasu maksta.
Selleks, et motiveerida valitsuse liikmeid oma volitusi täitma ja KOV valdkondi juhtima, peaks
nende ametikohad olema palgalised.
Lisatakse aga nõue, et soodustuste ja tasude määramiseks peab volikogu esmalt olema
kehtestanud korra, mis tagaks kõigi valitsuse liikmete võrdse kohtlemise ja väldiks volikogu
poolt suvaotsuste tegemist. Praktikas on kohati KOVides volikogu teinud üksikotsuseid
erinevate toetuste määramiseks, kuid selleks ei ole olnud KOV korrast tulenevat õiguslikku
alust. Legaalsuse põhimõttest lähtudes peaks avaliku raha kasutamise nn mängureeglid olema
selgelt paigas. Seetõttu sätestatakse KOKS § 49 lõike 42 teises lauses, et vallavanemale või
linnapeale ja valitsuse liikmele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega rakendada
tema suhtes selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole oma kehtestatud korras ette näinud ega
otsustanud.
Kuivõrd eelnõu kooskõlastusringil ei leidnud toetust lahendus, mis oleks valitsuse koosseisust
välistanud omavalitsusteenistujad, siis peab KOKS § 49 lõike 42 teise lause juures arvestama,
et KOV ametiasutuse ametnikust ja töötajast valitsuse liikme puhul ei pruugi olla õigustatud
neile valitsuse liikmena täiendavate tasude maksmine. Üldjuhul on KOV ametiasutuse
ametniku ja töötaja valitsuse koosseisu arvamise eesmärgiks nende eksperditeadmiste
kaasamine. Näiteks on KOVides levinud sotsiaalosakonna ja finantsspetsialistide kinnitamine
valitsuse koosseisu justnimelt sel eesmärgil, et nad saavad oma ametiülesandest tulenevate
teadmistega panustada valitsuse töö kvaliteedi tõstmisse.
Praktikas ei ole valitsuse koosseisu kuuluvate omavalitsusteenistujate (ametnikud ja töötajad)
puhul ka reeglina KOKS § 49 lõiget 42 tasude ja soodustuste määramise alust rakendatud.
Siinkohal on arvestatud praktikas ATS §-st 61 tulenevate kitsendustega. ATS § 61 lõike 6
kohaselt ei maksa ametiasutus ametnikule sellist lisatasu või toetust, mille maksmine ei tulene
seadusest. Sama paragrahvi lõike 5 alusel nähakse lisatasud ette muutuvpalga osana.
Muutuvpalk on ametniku palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana,
lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete
teenistusalaste saavutuste eest. Muutuvpalka võib kalendriaasta jooksul ametniku põhipalgale
juurde maksta kuni 20 protsenti ametniku aastasest põhipalgast.
129
Teoreetiliselt on võimalik KOV ametiasutuse ametnikule hüvitada valitsuse liikmeks olekuks
kulunud töö ületunni regulatsiooni alusel (kui valitsuse liikme tööks kuluv aeg ületab ametniku
normtööaega136) ATS § 39 lõike 6 alusel. Selle järgi hüvitab ametiasutus ületunnitöö, makstes
ametnikule 1,5-kordset põhipalka või võimaldades ametniku taotlusel talle täiendavat vaba aega
ületunnitööga võrdses ulatuses. Ületunnitöö hüvitamisel ei kehti ATS § 61 lõikes 5 sätestatud
muutuvpalga ülempiir (ATS § 39 lõige 7). Reeglina on KOVides siiski loetud
omavalitsusteenistuja osalemine valitsuse töös isiku normtööaja sisse.
KOKS § 49 lõike 5 muudatuse järgi toimub vallavanema või linnapea asendamine valla või
linna õigusaktides sätestatud korras. Kehtiv seadus nõuab asendamise reguleerimist valla või
linna põhimääruses.
Tegemist on normitehnilise muudatusega. Vallavanema ja linnapea asendamise kord ei pea
tingimata olema sätestatud valla või linna põhimääruses. Paljudes KOVides ongi vallavanema
ja linnapea asendamise reeglid sätestatud põhimääruse väliselt eraldi volikogu korraga.
KOKS § 49 lõikes 5 ja § 50 lõike 1 punktis 8 tehakse terminoloogiline muudatus - asendatakse
sõnad „valla- ja linnavalitsus“ lühendiga „valitsus“.
KOKS § 49 lõigetes 9 ja 10 tehakse terminoloogiline ja sõnastuslik kohendus. Lõigetest 9 ja
10 jäetakse vallavanema või linnapea nimetamise järelt välja sõnad „või nende asendaja“.
Vallavanema või linnapea asendaja ongi asendamise ajal vallavanema või linnapea ülesannetes,
seega peab asendaja nagunii valitsuse töö korraldamisel järgima vallavanemale ja linnapeale
ette antud menetlusnõudeid.
Kehtiva KOKSi § 49 lõike 10 järgi kirjutavad valla- või linnavalitsuse määrusele ja teistele
dokumentidele alla vallavanem või linnapea või nende asendaja ning valla- või linnasekretär.
Lõike 10 muudatuses täpsustatakse, et valitsuse dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või
linnapea. Praegune lõike 10 sõnastus dubleerib uut kavandatavat KOKS § 7 lõike 8 sõnastust,
mis juba sätestab, kes kirjutavad alla valitsuse õigusaktidele. Seetõttu jääb KOKS § 49 lõikest
10 välja viide valitsuse õigusaktide allkirjastajatele. Pealegi ei ole vajadust, et valla- ja
linnasekretär kirjutaks alla muudele valitsuse dokumentidele (mis ei ole õigusaktid), nt
kirjadele.
KOKS § 49 lõikes 11 tehakse terminoloogiline täpsustus, st termin „valla- ja linnavalitsus“
asendatakse lühendiga „valitsus“.
Samuti muudetakse valitsuse töökorra volitusnormi sõnastust. Valitsuse täpsema töökorra
reeglite kehtestamine ei pea enam olema volikogu otsustada. Volikogu saab näha ette üldise
töökorralduse, kuid valitsuse sisemise protseduuri paika panemine peaks jääma valitsuse enda
otsustada. Seega muudetakse vastava volitusnormi muudatusega täpsema valitsuse töökorra
kehtestajaks volikogu asemel valitsus. Samas jäetakse akti vorm vabaks. Arvestades, et
tegemist on haldusesisese küsimusega, siis saab KOV enesekorraldusõigusega otsustada, kas
valitsuse töökord kehtestatakse määruse või korraldusega.
136
ATS § 35 lõike 2 järgi on ametniku tööaeg 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg). Üldjuhul
on tööaeg kaheksa tundi päevas.
130
Eelnõu § 1 punktid 162–164 käsitlevad KOKS §-s 50 vallavanema ja linnapea pädevuse osas
kavandatavaid muudatusi.
Sätete muudatused on valdavalt kantud terminoloogilise ühtlustamise vajadusest.
KOKS § 50 lõike 1 punkti 6 sõnastust lihtsustatakse ja jäetakse punkti lõpust välja kordus
„ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks“ . Muudatuse
järgi esitab vallavanem või linnapea volikogule ettepaneku valitsuse palgalise või täiendava
liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest. Palgaliste
valitsuse liikmete puhul üle kordamine, et nende kohustusest vabastamise ettepaneku teeb
samuti vallavanem või linnapea, ei ole vajalik.
KOKS § 50 lõikes 3 ja § 501 lõikes 2 tehtav muudatus on terminoloogiline – sätetes
asendatakse sõnad „kohaliku omavalitsuse volikogu“ lühendiga „volikogu“.
KOKS § 50 täiendatakse lõikega 4, millega sätestatakse, et vallavanemat või linnapead
asendaval valitsuse liikmel on vallavanema või linnapeaga samad õigused ja kohustused, välja
arvatud õigus esitada volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseis ning teha ettepanek valitsuse
täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme kohustustest vabastamiseks.
Säte lisatakse õigusselguse huvides, et oleks üheselt aru saadav, kas vallavanema või linnapea
asendaja on täieõiguslike volitustega või on siiski küsimusi, mida asendaja langetada ei saa.
Üldkorraldavaid ja juhtimisalaseid otsuseid ja toiminguid saab asendaja teha, kuid sättes
välistatakse asendaja pädevusest õigus esitada volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseis ning
teha ettepanek valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme kohustustest
vabastamiseks. Tegemist on eksklusiivselt vallavanema või linnapea volitusega moodustada
enda volituste ajaks toimiv meeskond.
Eelnõu § 1 punktides 165 ja 166 nähakse ette KOKS § 51 muudatused KOV organite istungite
ja koosolekute protokollimisel.
KOKS § 51 lõike 7 sõnastuses asendatakse protokollide kättesaadavuse nõue valla või linna
põhimääruses sätestatud korras üldisema sõnastusega. Valitsuse istungite ning volikogu ja
valitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad valla või
linna õigusaktides sätestatud korras. See annab piisava paindlikkuse sõnastada näiteks
protokollide avalikustamise täpsemad nõuded volikogu või valitsuse töökorras või muus KOV
aktis.
KOKS § 51 lõige 9, mis sätestab, et protokollid ja teised dokumendid peavad vastama
haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele, tunnistatakse kehtetuks. Lõike 9 sõnastus on
ebavajalik, praktikas ka arusaamatu, mida sellega täpsemalt mõeldakse. KOV saab oma
dokumendihalduskorralduse reeglid ise määrata.
Praktikas on tekitanud küsimusi KOKS § 52 kohaldamine ehk volikogu tegutsemisvõimetuse
regulatsioon. Volikogu tegutsemisvõimetuks osutumise sättes eelnõuga sisulisi muudatusi
siiski ei kavanda. Loodetavasti suudetakse praktikas selle instituudi kohaldamist ka vältida.
Selgitame siiski ühtse praktika kujundamiseks lühidalt, kuidas toimub menetlus volikogu
tegutsemisvõimetuks osutumisel.
131
Riigikohus on leidnud 12.03.2013 lahendis nr 3-4-1-6-13, et volikogu liikme volitused lõpevad
enne tähtaega automaatselt KOKS § 18 lõikes 1 nimetatud juriidiliste faktide esinemisel (mille
hulka kuulub ka volikogu tegutsemisvõimetuks osutumine). Seetõttu osutub volikogu KOKS §
52 lõikes 1 sätestatud tähtaegade ületamisel tegutsemisvõimetuks ning valimiskomisjon määrab
tegutsemisvõimetuks muutunud volikogu liikmete asemele asendusliikmed KOKS §-s 20
sätestatud korras. Valla või linna valimiskomisjon peab sellises olukorras toimima järgmiselt.
1. Valimiskomisjon peab vastu võtma otsuse volikogu asendusliikmete määramise kohta
vastavalt KOKS §-s 20 sätestatud korrale. Asendusliikmed määratakse kõigile
tegutsemisvõimetuks osutumise hetkel volikogu liikme volitusi omanud isikutele.
Asendusliikme määramisel tuleb veenduda, et ta vastab KOKSis ja KOVVSis ettenähtud
volikogu liikmetele esitatud nõuetele ning tema määramiseks peab olema isiku nõusolek.
Nende liikmete, kelle volitused olid volikogu tegutsemisvõimetuks muutumise hetkel KOKS §
19 alusel peatunud, volitusi ei loeta lõppenuks ning nendele asendusliikmeid ei määrata.
2. Vastavalt KOKS § 20 lõikele 4 tuleb valimiskomisjonil teha asendusliikmete määramise
otsus viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist. Uute
volikogu liikmete volitused algavad otsuse jõustumisest, st volikogu liige ei omanda volitusi
tagasiulatuvalt.
3. Tulenevalt KOKS § 52 lõikest 2 tuleb valimiskomisjoni esimehel kutsuda kokku volikogu
istung KOKS §-s 43 sätestatud korras. KOKS § 43 lg 21 sätestab, et esimene istung tuleb valla
valimiskomisjoni esimehel kokku kutsuda hiljemalt seitsmendal päeval pärast asendusliikmete
määramist.
4. Istungi päevakorras on vastavalt KOKS § 44 lõikele 3 volikogu esimehe ning aseesimehe või
aseesimeeste valimine. Muid küsimusi istungi päevakorda ei panda. Vastavalt KOKS § 43
lõikele 1 ei ole KOKS § 43 lõikes 3 sätestatud istungi kutsele ja kutse teatavakstegemisele
esitatud nõudeid antud juhul vaja järgida.
5. Volikogu istungit juhatab valimiskomisjoni esimees kuni volikogu esimehe valimiseni
(KOKS § 52 lg 2). Pärast volikogu esimehe valimist asub istungit juhatama volikogu esimees.
6. Volikogu esimehe valimised korraldab vastavalt KOKS § 44 lõikele 3 valimiskomisjon.
Esimehe valimine otsustatakse salajasel hääletamisel (KOKS § 45 lg 3). KOKS § 45 lõike 5
kohaselt on volikogu esimeheks valituks osutumiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.
Valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Volikogu aseesimehe valimist
valimiskomisjon ei korralda.
Eelnõu § 1 punktidega 167 ja 168 nähakse ette terminoloogilised muudatused KOKS § 531
lõikes 1 ja § 535 lõikes 1 ehk korrakaitseüksuse ja -ametniku regulatsioonis.
KOKS § 531 lõikes 1 ühtlustatakse viidet valla- ja linnavalitsusele, mille asemel kasutatakse
seaduses läbivalt lühendit „valitsus“. Sätet täpsustatakse terminoloogiliselt ja sätestatakse, et
omavalitsusüksus kehtiva seaduse järgi „kohalik omavalitsus“) võib moodustada „valitsuse
korrakaitseüksuse“. Kuna ATS järgi ei saa nagunii avaliku võimu ülesandeid anda KOVis
muule organile kui ametiasutusele, siis ei pea siin normis märkima, et see üksus luuakse
valitsuse kui ametiasutuse koosseisus. KOV võib moodustada ka eraldioleva ametiasutuse nagu
näiteks Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet.
Sättes ei kavandata sisulisi muudatusi vaid asendatakse seega vaid termin „kohalik
omavalitsus“ terminiga „omavalitsusüksus“ ja terminid „valla- või linnavolikogu“ lühendiga
„volikogu“ ning „valla- või linnavalitsus“ lühendiga „valitsus“.
132
KOKS § 535 lõikes 1 asendatakse sõnastus „kohaliku omavalitsuse sümboolikaga“ sõnastusega
„omavalitsusüksuse sümbolitega“. Tegemist on terminoloogia ühtlustamisega. KOKS §-s 14
(omavalitsusüksuse sümbolite kasutamine) kasutatakse terminit „omavalitsusüksuse
sümbolid“. Sümboolika tähendab sümbolite kasutamise korda.
Eelnõu § 1 punktidega 169–171 kavandatakse teha muudatused KOKS §-s 541, mis reguleerib
volikogu valitud ja ametisse nimetatud isikute hüvitisi ja garantiisid volituste lõppemise korral.
KOKS § 541 pealkirja sõnastust lihtsustatakse keeleliselt, jättes sellest välja kantseliitliku sõna
„poolt“ ja lisatakse täpsustus, et paragrahvis käsitletakse ka hüvitisi volikogu valitud või
ametisse nimetatud isikute volituste lõppemise korral. Kehtiv regulatsioon näeb paragrahvi
pealkirja sõnastuses ette üksnes sotsiaalsed garantiid, kuid ei sisalda sõna „hüvitis“.
KOKS §-s 541 lõiget 1 täiendatakse ning lisatakse loetelusse, kellele volikogu võib volituste
lõppemisel hüvitist maksta, ka volikogu aseesimees. Kehtiv seadus (KOKS § 17 lõige 4) ei
võimalda maksta üheaegselt töötasu nii volikogu esimehele kui ka volikogu aseesimehele.
Eelnõus tehakse vastav muudatus ning volikogu otsusel võib lisaks volikogu esimehele olla
palgaline ka volikogu aseesimehe ametikoht. Seetõttu täiendatakse KOKS § 541 lõiget 1 ning
lisatakse loetelusse ka volikogu aseesimees, kellele võib maksta hüvitist volituste lõppemisel
ning jäetakse loetelust välja volikogu esimehe asetäitjale (selle all on ilmselt kehtivas seaduses
silmas peetud aseesimeest) hüvitise maksmise võimalus. Vt ka selgitusi KOKS § 17 lõike 4
muudatuse juures.
Lõikes 1 asendatakse sõna „hüvitust“ sõnaga „hüvitist“. Vt selgitust KOKS § 17 lõigete 3 ja 4
muudatuste juures.
Lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „volikogu poolt ametisse nimetatud“, sest puudub vajadus
nimetatud sättes seda rõhutada, kuna normis kasutatakse ka sõnastust, et valitsuse liikmete
kinnitamine on volikogu pädevuses. Ka ametnikest valitsuse liikmed on volikogu valitsuse
liikmeteks kinnitanud. Sõnastus muudetakse lihtsamaks ning seeläbi paremini loetavamaks.
KOKS §-s 541 lõikes 2 asendatakse sõna „hüvitust“ sõnaga „hüvitist“. Vt selgitust KOKS § 17
lõigete 3 ja 4 muudatuste juures.
KOKS §-s 541 lõigetes 3 ja 31 jäetakse tekstist välja sõnad „volikogu otsusega“. Erinevalt
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitise maksmisest ei ole lõigete 3 ja 31 alusel
makstavate hüvitiste näol tegemist volikogu kaalutlusotsusega.
Lõigetes 3 ja 31 nimetatud asjaolude esinemisel tuleb vastav hüvitis maksta ning volikogul ei
ole lõigetes 3 ja 31 alusel tehtavate otsuste vastuvõtmisel kaalutlusruumi. Seetõttu ei ole õige,
et volikogu peab langetama otsuse hüvitise maksmiseks.
HMS § 4 lõike 1 kohaselt on kaalutlusõigus (diskretsioon) haldusorganile seadusega antud
volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. HMS § 4 lõike 2 alusel
tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse
üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kuna
seadusandja on sätestanud kõik hüvitise maksmist tingivad tegurid/asjaolud ega ole andnud
volikogule volitust kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel, st volikogul
puudub kaalutlusruum, on volikogult otsuse tegemise nõudmine vastuolus HMS §-s 4
nimetatud kaalutlusõiguse teostamise printsiipidega. Volikogu ei pea olema sunnitud tegema
133
otsuseid, milles tal seaduse alusel puudub kaalutlusõigus. Muudatuse kohaselt ei vormistata
hüvitise maksmist volikogu otsusega.
Vt hüvitise osas ka selgitusi KOKS § 17 lõigete 3 ja 4 muudatuste juures.
Vallavanemad, linnapead, volikogu esimehed ja volikogu aseesimehed ei ole ametnikud ega
töötajad. Omavalitsusüksuse volikogu liikmele, valla- või linnavalitsuse liikmele ega osavalla-
või linnaosavanemale ATSi ei kohaldata (ATSi § 2 lg 3 p 9–11), samuti ei kohaldata neile TLSi.
Omavalitsusüksuste juhid on poliitilisi ülesandeid täitvad isikud ning nende puhul tuleb
volituste lõppemisel näha hüvitised ette eriseadustes. Omavalitsusüksuste juhtide puhul on
selleks eriseaduseks KOKS.
Omavalitsusüksuste juhtide puhul kehtivad tööturuteenuste ja -toetuste seaduses (edaspidi
TTTS) ning töötuskindlustuse seaduses (edaspidi TKindlS) sätestatud piirangud, mis välistavad
näiteks ühinemise tulemusena volitustest vabastatud volikogu esimeeste töötuks
registreerimisel töötutoetuste (TTTSi § 26 lg 3 p 11 järgi ei maksta töötutoetust
omavalitsusüksuse volikogu mittepalgalise esimehe või mittepalgalise aseesimehe, valla- või
linnavalitsuse mittepalgalise liikmena töötanud isikule) ja töötuskindlustushüvitise saamise
(TKindlSi § 3 lg 2 p 4 järgi ei ole nimetatud seaduse järgi kindlustatuks volikogu liikmed, sh
ka volikogu esimees). Omavalitsusüksuste juhid ei saa analoogselt omavalitsusüksuste töötajate
ja ametnikega ka tööandja makstavat koondamistasu ja Töötukassa makstavat
kindlustushüvitist koondamise korral. Seetõttu on vastavate hüvitiste maksmine vajalik
sotsiaalse garantiina säilitada.
Eelnõu § 1 punktides 172 ja 173 nähakse ette KOKS § 542 muudatused, millega reguleeritakse
ametniku asendamise erisusi kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.
KOKS § 542 lõigete 2, 3, 5 ja 6 muudatused on keelelised. Sama paragrahvi lõikele 1 ebavajalik
viitamine „käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asendaja/töötajast asendaja“ jäetakse
sellest välja.
ATS ei näe ette võimalust ametniku asendamiseks töötaja poolt, kuid paljudes omavalitsustes
ei ole võimalik puhkuste ajal nt valla- või linnasekretäri asendajaks määrata teist juriidilise
haridusega ametnikku, küll aga juristi, kes ei ole avalikus teenistuses. Paljudes KOVides on
juristid töölepingu alusel töötavad, mitte avalikus teenistuses ametikohal töötavad. Seega on
vajalik ka pärast haldusreformi läbiviimist säilitada KOVides erisus, mis võimaldaks KOVides
ametnikku asendada ka töötajal.
Eelnõu § 1 punktidega 174–179 kavandatakse teha muudatused KOKS §-s 55, mis reguleerib
valla- ja linnasekretäri ametikohaga seonduvat.
KOKS § 55 lõike 2 punkt 3, mis näeb valla- ja linnasekretäri võimaliku haridusnõudena ette
ka valla- ja linnasekretäride kutsenõuetele vastavuse tunnistuse, tunnistatakse kehtetuks alates
2025. a 1. jaanuarist. KOKS rakendussätteid täiendatakse §-ga 7010, kus antakse üleminekuaeg
uuele regulatsioonile, mille järgi saab alates 2025. a 1. jaanuarist valla- või linnasekretäriks
nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku: 1) kes on omandanud õiguse õppesuunal
vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi
haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni või; 2)
kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi,
sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või
sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni ning kes on töötanud avaliku teenistuse seaduse § 2
tähenduses riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat.
134
Valla- ja linnasekretär, kellel õiguse õppesuunal bakalaureuse- või magistrikraadi ei ole, kuid
kes on nimetatud kutsetunnistuse alusel valla- või linnasekretäri ametikohale enne 2025. a 1.
jaanuari, saab oma ametikohal jätkata. Vt täpsemalt seletust KOKS §-ga 7010 täiendamise
juurest.
Valdav enamus valla- ja linnasekretäre on Rahandusministeeriumi andmetel omandanud siiski
õiguse õppesuunal bakalaureuse- või magistrikraadi. Vaid valla- või linnasekretäri
kutsetunnistuse alusel töötavaid isikuid on vähe. Täpset arvu ei õnnestunud kõikides
maakondades välja selgitada, kuid Rahandusministeeriumi andmetel on muu kõrgharidusega
isikuid, kellel on valla- ja linnasekretärina töötamiseks omandatud valla- ja linnasekretäri
kutsetunnistus, vähem kui neljandik valla- ja linnasekretäride koguarvust.
KOKS § 55 lõike 2 punktis 1 lisatakse enne semikoolonit sõna „või“, kuna lõikes 1 on loetelu,
kus esitatakse alternatiivsed nõuded valla- või linnasekretäri haridusele, mis ei pea esinema
korraga (HÕNTE § 25 lg 3 - loetelu esitamisel kasutada sõna „või”, kui loetelus esitatakse
alternatiiv või kui loetelu elemendid ei pea esinema korraga).
KOKS § 55 lõike 2 punkt 3, mis sätestab ühe valla- ja linnasekretäri haridusnõude alusena ka
valla- ja linnasekretäri kutsetunnistuse olemasolu, tunnistatakse kehtetuks alates 2025. aasta 1.
jaanuarist. Valla- ja linnasekretäri ametisse nimetamine kutsetunnistuse alusel ei ole sellest
kuupäevast alates enam lubatav, kuid kui kutsetunnistusega isik juba on nimetatud valla- või
linnasekretäriks, siis saab ta ka pärast nimetatud kuupäeva samal ametikohal jätkata.
Säte mõjutab ka valla- ja linnasekretäride asendajaid. Nimelt võib KOKS § 542 lõike 1 järgi
puuduvat ametnikku asendada, või juhul, kui ametiasutuse töö oleks ametniku puudumise tõttu
takistatud ja asendaja ametisse nimetamine ei ole võimalik või otstarbekas, anda puuduva
ametniku ülesanded teisele ametnikule või selles ametiasutuses töölepingu alusel töötavale
isikule, kes vastab ametnikule ja asendataval ametikohal esitatavatele nõuetele. Töötaja poolt
ametniku asendamine on lubatud vaid juhul, kui ametiasutuses ei ole võimalik määrata
ametnikust asendajat. Valla- ja linnasekretäri asendaja peab niisiis vastama ka KOKS § 55
lõikest 2 tulenevale haridusnõudele. Töötajast asendaja nimetatakse asendamise ajaks
ametnikuna teenistusse avaliku teenistuse seaduse § 23 lõike 2 punkti 1 alusel (KOKS § 542 lg
2).
Reeglina on KOVides lisaks valla- ja linnasekretäridele tööl ka juristid, kellel on õigusharidus.
Juristide hulgas võib siiski olla ka isikuid, kes on omandanud valla- ja linnasekretäri
kutsetunnistuse. Arvestades aga, et asendajad on juba KOVis asendamise aluse tekkimisel tööl,
siis tuleks nende suhtes sarnaselt valla- ja linnasekretäridega rakendada ka eelnõuga lisatava
KOKS § 7010 lõike 2 erisust, mis lubab seadusemuudatuse jõustumisel juba ametis oleval valla-
ja linnasekretäril hoolimata KOKS § 55 lõike 2 haridusnõude (bakalaureuse- ja magistrikraad
õiguse õppesuunal) mittetäitmisest jätkata.
KOKS § 55 lõiget 3 täiendatakse sõnadega „ja volikogu“. Valla- või linnasekretärile antakse
õigus võtta sõnaõigusega osa lisaks valitsuse istungitele ka volikogu istungitest.
Lõikest jäetakse välja asesõna „ta“, mis on liiasus (üleliigne sõna) ning mille puudumine lause
sisu ei mõjuta.
KOKS § 55 lõikes 4 on loetletud valla- või linnasekretäri ülesanded. Eelnõuga jäetakse
seadusest välja järgmised valla- või linnasekretäri ülesanded:
- juhib valla- või linnakantseleid ning esitab vallavanemale või linnapeale ettepanekuid valla-
või linnakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta (§ 55 lg 4 p 1);
- hoiab valla või linna vapipitsatit (§ 55 lg 4 p 7);
135
- annab valla- või linnakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju (§ 55 lg 4 p 9);
- registreerib kriminaalmenetluse seadustiku §-s 141 sätestatud juhul eeluurimiskohtuniku
määruse või kohtumääruse alusel vallavanema või linnapea teenistussuhte peatumise määruse
selle saamisele järgnevast tööpäevast (§ 55 lg 4 p 91).
Valla- ja linnasekretärid on KOKSi revisjoni käigus ise korduvalt toonud välja mure seoses
oma suure töökoormusega, mille on tinginud suuremahuline administratiivne kantselei
juhtimise ehk tehnilise töö tegemise maht. Valla- ja linnasekretäride institutsiooni loomise
eesmärk ja nende põhiülesanne on KOV tegevuse õiguspärasuse tagamine.
KOKSi eksperdikomisjon toetas samuti KOVi iseotsustusõigust valida, kas valla- või
linnasekretär juhib kantseleid või mitte, võttes seadusest välja selle kui kohustuse.137
Kehtivas seaduses sisalduv valla- ja linnasekretäri kohustus juhtida kantseleid, on
põhjendamatult jäik. Valla- ja linnasekretäri ametikoha põhiülesandeks on siiski tagada KOV
õigusaktide ja tegevuse õiguspärasus. KOKS § 55 lõikes 4 nimetatud valla- ja linnasekretäri
pädevused on ka pea eranditult kõik seotud õigusalase tegevusega. Kantselei juhtimine on
suuresti tehniline administratiivne töö, mis ei ole lahutamatult seotud valla- ja linnasekretäri
peamiste muude tööülesannetega. Eelnõuga kavandataksegi nad vabastada nende
põhiülesandega mitte seotud kantselei juhtimise selgesõnalisest kohustusest. Küll on aga
võimalik ka seadusemuudatuse järel, kui see on antud KOVis vajalik, jätkata senise
lahendusega, kus valla- ja linnasekretär juhib ka kantseleid. Ehk kuigi muudatusega võetakse
valla- või linnasekretärilt kohustus juhtida valla- või linnakantseleid, on see KOVide
enesekorraldusõiguse põhimõttest tulenevalt siiski KOV enda otsus, kuidas ta oma sisemised
struktuurid ja töökorralduse sisustab ja otsustab. Kui KOV soovib, et valla- või linnasekretär
juhib valla- või linnakantseleid, võib KOV senise töökorraldusega jätkata.
Millised õigused ja kohustused annab KOV valla- või linnasekretärile sh valla- või
linnakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta ettepanekute esitamisel, on
samuti KOVide enesekorraldusõiguse küsimus. Valla- või linnakantselei sisemise töö
korraldamiseks käskkirjade andmine on seotud valla- või linnakantselei juhtimise ülesandega.
Kui KOV otsustab, et valla- või linnasekretär täidab ka valla- või linnakantselei juhi rolli, saab
KOV õigusaktidega anda talle ka valla- või linnakantselei sisemise töö korraldamiseks
käskkirjade andmise õiguse. Käskkirjade andmise õigust ei pea seaduse tasemel sätestama.
Valla- või linnakantselei jääb ka muudatuse järel KOV ametiasutuse struktuuriüksuseks, mida
peaks juhtima ATSi nõuetele vastav isik. Valla- ja linnakantseleid on nimelt moodustatud valla-
või linnavalitsuse kui ametiasutuse koosseisus struktuuriüksustena. Nende juhtimine ei erine
muude struktuuriüksuste juhtimisest, mis rolli täidavad eelduslikult ametnikud. Ametnik
nimetatakse ATS § 7 lõike 2 alusel ametiasutuses ametikohale, millel teostatakse avalikku
võimu. Näiteks loetakse avaliku võimu teostamiseks KOVis kohaliku omavalitsuse üksuse
volikogu, valla- või linnavalitsuse ja ametiasutuse pädevuses olevate poliitikat kujundavate
otsuste sisuline ettevalmistamine või rakendamine (ATS § 7 lg 3 p 8), mis rolli täidavad paljud
KOV osakonnajuhid.
Kui isik ei vasta oma tööülesandeid täites ATSi või ametniku kutse-eetika, objektiivsuse ja
erapooletuse nõuetele, siis näeb seadus ette ka vastavad tagajärjed.
137
KOKSi eksperdikomisjoni 24.04.2020 koosoleku protokoll:
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2020/05/KOKSi-eksperdikomisjoni-24.04.2020-koosoleku-protokoll.pdf.
136
KOVide tegevus tervikuna ja õigusloome peab olema ka kvaliteetne, põhitööna selle
küsimusega mitte tegeledes ei pruugi valla- või linnasekretär jõuda KOV õigusaktide ja
tegevuse juriidilist head kvaliteeti tagada.
Valla või linna vapipitsati hoidmine on tehnilist laadi ülesanne, mille sätestamine seaduse
tasemel ei ole vajalik.
Eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel vallavanema või linnapea
teenistussuhte peatumise märkimise ülesande saavad täita ka KOV dokumendihaldurid
dokumendiregistris. Tegemist ei ole ülesandega, mis eeldaks juriidilisi eel- või eriteadmisi.
KOKS § 55 lõike 4 punktis 10 on sätestatud, et valla- või linnasekretär „täidab teisi seaduses,
valla või linna põhimääruses ja kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktis valla- või
linnasekretärile sätestatud ülesandeid“. Punktist 10 jäetakse välja lauseosa „valla või linna
põhimääruses“, kuna valla või linna põhimäärus on samuti valla või linna õigusakt, mis loetelus
on nimetatud.
Punktis 10 asendatakse sõna „sätestatud“ sõnaga „määratud“, mis sobib lause konteksti
paremini.
Rahandusministeeriumi tellitud ekspertarvamuses „Erinevate kohaliku omavalitsuse
juhtimismudelite rakendamise ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses reguleerimise
võimalused“ (koostajad Georg Sootla, Toomas Sepp, Kersten Kattai (2021)),138 analüüsiti
muuhulgas ka valla- ja linnasekretäri rolli. „Tänases Eesti õigusruumis on ette nähtud
ametikoht, mille põhieesmärgiks on linna/vallavalitsuse tegevuse õiguslik ja tehniline
abistamine. Lisaks on ajapikku tekkinud valimiskomisjoni esimehena üsna oluline roll ja
vastutus nii erineva tasandi valimiste läbiviimisel kui ka volikogu liikmete volituste
kindlaksmääramisel ja asendusliikmete määramisel.“ Valla- ja linnasekretäri institutsiooni
ajalooline taust ja muutumine ning tänased erinevates seadustes sätestatud ülesanded on
põhjalikumalt avatud ekspertarvamuse lisas 2.
Ekspertarvamuses toodi välja, et „Problemaatilisemaks on kujunenud valla-/linnasekretäri roll
valla/linnakantselei juhina, õigemini küll valla/linna kantselei rolli sisu. Erinevates linnades ja
valdades on see roll erinev, haarates üsna suurt hulka valdkondasid, mõnel pool aga ainult
õiguslike küsimuste ja asjaajamisega tegelevaid struktuuriüksusi. Põhiküsimuseks ongi
kujunenud valla-/linnasekretäri roll tugiteenuste korraldajana, samuti küsimus sellest,
missugused on üldse tugiteenused ja missugused tegevused kvalifitseeruvad teenuste hulka.
Suuremates linnades (Tallinn, Tartu, Pärnu) on pigem olnud senini tendents koondada
tugiteenused linnakantseleisse.“.
Ekspertarvamuses valla- ja linnasekretäri rolli kohta esitatud muudatusettepanekud:
1. § 55 lõikest 4 tegid eksperdid ettepaneku võtta välja järgmised valla- ja linnasekretäri
ülesanded:
- esindada valda või linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid (§ 55 lg 4 p 6)
- hoida valla või linna vapipitsatit (§ 55 lg 4 p 7)
- anda valla- või linnakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju (§ 55 lg 4 p 9).
2. Uues võimalikus täiendavas juhtimismudelis, kus valitsus formeerub volikogu
liikmetest ja muutub selle täitevkoguks, on ekspertide ettepanek, et valla/linnasekretäri
juhtimisel valla/linnakantselei muutuks volikogu ja täitevkogu (valitsuse) tugiüksuseks,
mis tagab nende organite asjaajamise korraldamise, istungite ettevalmistamise
toetamise, juriidilise ja organisatsioonilise teenindamise jms. Ning vajadusel anda
138
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2021/02/KOV_juhtimine_ekspertarvamus_final_24.01.2021.pdf.
137
kantseleile (volikogu tugiüksusena) lisafunktsioone (nt välissuhtlemine ja koostöö,
poliitiline kommunikatsioon ja informeerimine), mis tugevdaks ka vallavanema (ja
laiemalt täitevkogu/vallavalitsuse) poliitilist rolli volikogus. Sisemise valiku küsimus
on, kas sama üksus (valla/linnakantselei) peaks tagama ka valitsuse kui ametiasutuse
õigusliku teenindamise. Ilmselt on see väiksemates omavalitsustes otstarbekas.
3. Valla/linnasekretärile peaks jääma õigusaktidele kaasallkirja andmise kohustus, mis on
garandiks nende aktide õiguspärasusele (õigusaktiga mitte nõustumisel lisab valla/
linnasekretär sellele oma eriarvamuse). Uues juhtimismudelis võiks kaaluda talle ka
volikogu õigusaktidele kaasallkirja andmise õigust ning volikogu istungite ja volikogu
komisjonide koosolekute protokollimise korraldamise ülesannet.
4. Anda valla- või linnasekretärile õigus võtta sõnaõigusega osa lisaks valitsuse istungitele
ka volikogu istungitest.
5. Kui ta hakkab tegelema ka volikogu asjadega, tuleks kaaluda ka tema ametisse
nimetamist volikogu poolt tähtajaliselt – näiteks 5 aastaks koos uuesti kandideerimise
võimalusega.
Kuna hetkel uue juhtimismudeli rakendamise võimalust veel eelnõusse ei lisata (vajab
täiendavat analüüsimist), siis kõiki ekspertide pakutud muudatusi eelnõusse ei lisata.
Arvestatud on punktidega 3 ja 4 ning osaliselt punktiga 1.
KOKS § 55 lõikes 5 asendatakse valla- ja linnasekretäri asendajale esitatavate nõuete osas
viited sama paragrahvi lõike 2 punktidele „1–3“ punktidega „1 või 2“. Vt selgitust § 55 lõike 2
muudatuse juures. Muudatus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.
Eelnõu § 1 punktidega 180–190 nähakse ette KOKS 8. peatüki muudatused, millega
reguleeritakse piirkondlike esinduskogude moodustamist ja töökorraldust.
Kehtiva KOKSi 8. peatüki pealkiri „Osavalla ja linnaosa moodustamine ning töökorraldus“
ei vasta peatüki tegelikule sisule. Selles reguleeritakse ka küla-, alevi- ja alevikuvanema
instituuti, mitte vaid osavalla ja linnaosa moodustamist ning nende töökorraldust.
Haldusreformi käigus moodustati KOVides kohaliku elu küsimustes piirkondliku kaasamise ja
võimu detsentraliseerimise huvides mitmel pool ka piirkondlikke esinduskogusid,
kogukonnakogusid, mis sarnanevad osavaldade ja linnaosadega (nende esinduskogudega).
Rõhutamaks, et KOVidel on õigus elanike kaasamiseks moodustada ka muid esinduskogusid,
sätestatakse 8. peatükis nn piirkonnakogude moodustamise täiendav võimalus (senise praktika
seadustamine).
KOKS § 56 lõige 3, mis sätestab, et osavalla- või linnaosakogu valib osavalla- või linnaosakogu
esimehe, tunnistatakse KOV sisemise enesekorraldusõiguse suurendamise eesmärgil kehtetuks.
Osavalla- või linnaosakogu esimehe valimise korra saab volikogu kehtestada osavalla või
linnaosa põhimääruses. KOKS § 57 lõike 2 punkti 11 järgi tuleb põhimääruses nagunii ette näha
osavalla- või linnaosakogu esimehe valimise kord.
KOKS § 56 lõike 4 sõnastust muudetakse, lisades sellesse seni lõikes 5 sisaldunud osavalla-
või linnaosakogu pädevuse. Nii lõikes 4 kui 5 sätestatakse osavalla- ja linnaosakogu pädevus,
mis on mõistlikum ühte lõikesse kokku viia.
KOKS § 56 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks tulenevalt sätte sisu viimisest üle lõikesse 4.
KOVide sisemise enesekorraldusõiguse suurendamise eesmärgil jäetakse KOKS § 57 lõikest
1 välja osavalla või linnaosa moodustamise algatamisõiguslike organite ja isikute loetelu. Sama
paragrahvi lõike 2 punkti 11 järgi tuleb osavalla või linnaosa põhimääruses nagunii sätestada
138
osavalla- või linnaosakogu kui osavalla või linnaosa elanike esinduskogu moodustamise kord.
Seadusemuudatuse järgi saavad KOVid edaspidi ise otsustada, kui suur hulk volikogu
liikmetest näiteks saaks osavalla moodustamise algatada. KOKS § 32 alusel on KOV elanikel
(1% hääleõiguslikest elanikest) kohaliku algatuse raames niigi õigus teha KOVile õigusaktide
kehtestamiseks, sh osavalla moodustamiseks, ettepanekuid.
Lõike 1 senine tekst asendatakse volikogu pädevuse nimetamisega - osavalla või linnaosa
moodustamise otsustab volikogu. Selleks ei pea vastu võtma eraldi volikogu otsust, vaid
osavalla või linnaosa moodustamine otsustatakse volikogu kehtestatava osavalla või linnaosa
põhimäärusega (vt ka KOKS § 22 lõige 1 punkt 11).
KOKS § 57 lõike 2 punkti 3 muudatusega täpsustatakse, et osavalla või linnaosa vanema
volituste periood ei saa ületada selle KOV valitsuse volituste tähtaega. Kuna sättes räägitakse
ka osavalla ja linnaosa valitsusest, siis tuleb KOV organi valitsuse ja piirkondliku esinduse
valitsuse mõistete mitte segi ajamiseks kasutada eristust.
KOKS § 4 on sätestatud valla- ja linnavalitsuse lühend “valitsus”, mida seaduses edaspidi
läbivalt kasutatakse.
KOKS § 57 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks, kuna see regulatsioon on ebavajalik. Osavalla või
linnaosa moodustamise kord ja selleks algatuse tegemine jäetakse lõike 1 muudatusega
volikogu otsustada.
KOKS § 57 lõike 6 muudatus on normitehniline. Sellega korrigeeritakse viiteid KOV
õigusaktidele kohalduvatele nõuetele. Kehtiva KOKS § 31 regulatsioon, mis sätestab KOV
valitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded, ja millele on osavalla ja linnaosade õigusaktide puhul
viidatud, viiakse üle KOKS § 7. Seetõttu osundatakse lõikes 6 edaspidi vastavatele KOKS § 7
sätetele (õigusaktid tuleb avalikustada, välja arvatud ametiasutuste siseseks kasutamiseks
mõeldud aktid, ja need peavad olema kõigile kättesaadavad, aktid peab vormistama eesti keeles,
jõustumine teatavakstegemisest kui õigusaktis ei ole sätestatud hilisem jõustumine).
KOKS § 571 lõike 2 muudatusega ühtlustatakse osavalla ja linnaosa vanema teenistusest
vabastamise sätete terminoloogiat ja sõnastatakse see keeleliselt lihtsamalt.
KOKSi täiendatakse §-ga 572, mis reguleerib piirkonna esinduskogu moodustamist ja selle
tegevuse aluseid.
KOKSi muutmise üks eesmärk on KOVidele laiema enesekorraldusõiguse andmiseks
vähendada detailseid ettekirjutusi KOV sisemise korralduse osas. Sama kehtib ka KOKS 8. ptk
osas. Eesmärgiks on anda KOV üksusele paindlikke ja kohalikele oludele kohandatavaid
võimalusi sisemiseks detsentraliseerimiseks ja riivata seejuures võimalikult vähe KOV
enesekorraldusõigust.
EKOH artikli 6 lõige 1 sätestab, et kui see ei kahjusta üldisemaid seadusandlusega sätestatud
tingimusi, võivad kohalikud võimuorganid oma sisemised juhtimisstruktuurid ise kindlaks
määrata, et kohandada need kohalikele vajadustele ning tagada efektiivne juhtimine.
KOKS 8. ptk (§ 56 - § 571) „Osavalla ja linnaosa moodustamine ning töökorraldus“ käsitleb
vaid osavalda ja linnaosa kui KOV sisemise detsentraliseerimise võimalust.
139
Hirmud piirkondade identiteedi hääbumisest ja kaasamis- ja osalemisvõimaluste vähenemisest
tingisid selle, et osavaldade ja linnaosade õigused, kohustused ja vastutus oli 2017. a
haldusreformi ettevalmistamisel üks olulisi aruteluteemasid. Eeltoodust lähtudes täiendati
KOKS 8. ptk ja selle fookuseks sai demokraatlikkuse põhimõttel moodustatud esinduskogu -
osavalla- või linnaosakogu. Lisati ühineva KOV üksuse õigus moodustada ühinemisel linnaosa
või osavald.
Linnaosa või osavalla moodustamisel on kohustuslik institutsioon demokraatlikkuse põhimõttel
moodustatud osavalla- või linnakogu ning ülejäänud institutsioonid – osavalla või
linnaosavanem või -valitsuse moodustamine – on KOV valik. KOKS järgib põhimõtet, et
enesekorraldusõiguse võimalikult väikse riive tagamiseks piirdub linnaosa- ja osavallakogude
pädevus initsiatiivi- ja ärakuulamisõigusega: kogudele on õigus anda arvamus arengukava,
eelarvestrateegia kohta (KOKS § 372 lg 41), samuti õigus võtta seisukoht ja teha ettepanek
kõigis osavalla või linnaosa territooriumil omavalitsuse toimimist või kohalikku elukorraldust
puudutavates küsimustes (KOKS § 56 lg 4) või teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogule
või vallavalitsusele küsimuste aruteluks ja õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või
kehtetuks tunnistamiseks algatusi (KOKS § 57 lg 9). KOV praktika kogudele ülesannete
andmisel on erinev (vt allpool viidatud ekspertarvamus).
Omavalitsuslik praktika kinnitab, et tegelikult on detsentraliseerimisviiside valik laiem ning
lisaks osavallale ja linnaosale kasutatakse KOVides arvukalt ka teisi alternatiive.
01.01.2022 seisuga on ühinemislepingutest tulenevad osavallad (osavallakogud) moodustatud
ja toimivad viies KOV üksuses: (kuues KOV on Tallinn, mis on ajalooliselt olnud jagatud 8
linnaosaks)
1. Pärnu linnas Paikuse, Audru ja Tõstamaa osavald;
2. Saaremaa vallas Kihelkonna, Laimjala, Leisi, Orissaare, Pöide, Salme, Pihtla, Torgu,
Mustjala, Valjala osavald;
3. Märjamaa vallas Vigala osavald;
4. Lääne-Nigula vallas Martna, Kullamaa, Nõva, Oru, Palivere, Risti, Taebla ja
Noarootsi osavald;
5. Hiiumaa vallas Emmaste, Kärdla, Pühalepa, Käina ja Kõrgessaare osavald;
6. Rapla vallas Juuru ja Kaiu osavald.
Ühinemislepingutes nähti ette ka Kehtna valla jagunemine osavaldadeks ja Mõisaküla linnaosa
Mulgi valla koosseisus, kuid mitmesugustel põhjustel nimetatud linnaosad-osavallad tööle ei
hakanud.
Päris mitmed ühinevad KOV üksused loobusid osavaldade (linnaosade) moodustamisest ning
valisid territoriaalse demokraatliku detsentraliseerimise alternatiivina kogukonnakogude
/piirkonnakogude moodustamise. Võrreldes 2018. aastaga on toimivate osavallakogude arv
suurenenud 4 võrra (Lääne-Nigula vallas), kogukonnakogude arv on seevastu suurenenud
rohkem (2019. aastal moodustati kogukonnakogud Mustvee vallas ja kandikogud Haljala
vallas, 2020. aastal jagunes Lääne-Saare kogukonnakogu kolmeks iseseisvaks
kogukonnakoguks).
01.01.2022 seisuga on kogukonnakogud moodustatud viies KOVis :
1. Mustvee vallas Avinurme, Lohusuu, Kasepää, Raja, Kääpa, Voore ja Mustvee
kogukonnakogu.
2. Elva vallas Elva, Konguta, Palupera, Puhja, Rannu ja Rõngu piirkonnakogu.
3. Saaremaa vallas Lümanda, Kaarma ja Kärla kogukonnakogu.
4. Türi vallas Käru ja Väätsa kogukonnakogu.
140
5. Haljala vallas Aaspere, Haljala, Karepa, Käsmu, Varangu, Võhma-Palmse, Võsu
kandikogud139
Osavalla või linnaosa vähese kasutuse (ja alternatiivide leviku) üheks selgituseks võib olla
osavalla ja linnaosa kui mõiste kuvand ja tõlgendamine. Paljudele seostub osavald ja linnaosa
KOV minimudeliga - oma volikogu, valitsuse, eelarve, tulubaasiga jne - ning sellega
haldusreformi eesmärgi ja sisuga ning ühtse valla (linna) põhimõttega vastuolus oleva
nähtusega.
KOKS muutmisel pole vajalik muuta kehtivaid regulatsioone osavalla ja linnaosa kohta
(vajadusel neid veidi lihtsustades), kuid ettepanek on 8. ptk täiendada ja lisada paragrahv 572,
mis võimaldab moodustada linnaosa ja osavalla alternatiivina teisi piirkondlikke
demokraatlikke otsustuskogusid. Kuigi enesekorraldusõiguse raames on seda võimalik teha ka
täna, annab seaduses sätestamine sellistele kogudele juurde vajalikku legitiimsust. Samuti
julgustab see neid KOV üksuseid, kes on kohapealsete demokraatlike kaasamisinstitutsioonide
moodustamisest loobunud seetõttu, et ei soovi moodustada osavalda või linnaosa.
Ainuõiget lahendust territoriaalse valitsemismudeli väljaarendamiseks ei ole ning sobilik
lahendus tuleb leida ja rätsepatööna rakendada kohapeal. Seadus peab KOV
enesekorraldusõiguse raamides pakkuma selleks vajalikud paindlikud ja kohapealsetele oludele
kohandatavad lahendused.
- Muudetakse 8. ptk pealkiri, uueks pealkirjaks on “Piirkondlike esinduskogude
moodustamine ja töökorraldus”, see katab nii osavalla ja linnaosa (§ 56-571), muud
piirkondlikud esinduskogud (lisatav § 572 ) kui ka asustusüksuse vanema.(§ 58)
- § 56 lg 3 tunnistatakse kehtetuks, osavalla või linnaosakogu töökorraldus määratakse
põhimäärusega.
- § 57 lg 1 muudetakse. Seaduse tasemel pole vaja sätestada osavalla või linnaosa
moodustamise algatamist, see toimub KOKSis (elanike õigus õigusaktide algatamiseks,
§ 32) või KOV põhimääruses sätestatud KOV õigusaktide algatamisega samas korras.
Pole põhjendatud osavalla algatuseks kehtestada ¼ volikogu liikmete nõuet. Selle
asemel sätestatakse, et osavalla või linnaosa moodustamine toimub volikogu otsusega.
- § 57 lg 3 tunnistatakse kehtetuks, koos teiste muudatustega ei oma iseseisvat
regulatiivset sisu, elanike küsitluse korraldamine on võimalik KOKS § 321 alusel.
- Lisatakse § 572, millega sätestatakse piirkonna esinduskogu (kogukonnakogu,
piirkonnakogu) moodustamise ja töökorralduse alused.
Piirkonna esinduskogu rolliks on kohaliku identiteedi ja initsiatiivi hoidmine ning
kaasamisvõimaluste pakkumine ehk olla laiapõhjaliseks aruteluareeniks kohalike küsimiste
lahendamisel, andes sisendi kas valla institutsioonidele või korraldades mõnda kohalikku
teemat (nt Maale Elama päevade koordineerimine vms).
Uue KOKS § 572:
1) lg 1 sätestab KOV õiguse moodustada teatud asustusüksuste (külade, alevike, alevite,
linnade) baasil piirkondlik esinduskogu, kelle eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi
hoidmine140. Piirkonna esinduskogu võib olla moodustatud mõne konkreetse asutusüksuse (nt
alevi, aleviku) baasil või hõlmata terviklikku kokku kuuluvat piirkonda. Esinduskogule võib
139
Vt ka Mikk Lõhmuse ekspertarvamus (2021), „Detsentraliseeritud valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudelid
kohaliku omavalitsuse üksustes“. Kättesaadav:
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2021/03/Detsentraliseeritud_korralduse_mudel_KOV.pdf.
140
Sõnastatud osavaldade ja linnaosade regulatsiooni järgi ehk sarnaselt kehtiva KOKS § 56 lõikega 1.
141
KOV nime valida oma äranägemisel (nt kogukonnakogu, piirkonnakogu vms), va osavallakogu
ja linnaosakogu;
2) lg 2 sätestab, et piirkonna esinduskogu moodustatakse demokraatlikkuse põhimõttel,
vajadusel kaasates selle koosseisu huvigruppide esindajad või asutusüksuste vanemad. KOV
praktika kogude moodustamisel on erinev ja ei ole õige ette anda kindlaksmääratud lahendusi.
Oluline on see, et kogu liikmetel oleks vajalik legitiimsus, on selleks siis valimistulemus KOV
valimistel, asustusüksuse vanema valimistel, asustusüksuse üldkoosolekul, huvigrupi
koosolekul (nt noortevolikogu, asutuse hoolekogu, ettevõtjate koosolek vms);
3) lg 3 sätestab nõuded piirkonna esinduskogu statuudile;
4) lg 4 sätestab, et statuudis võib ette näha, et esinduskogu töösse kaasatakse asustusüksuste
vanemad ja huvigruppide esindajad;
5) lg 5 sätestab selle, et piirkonna esinduskogule laienevad kõik osavalla- ja kogukonnakogule
KOKSis laienevad õigused (nt KOKS § 57 lg 9 ja lg 11) ja pädevused (nt KOKS § 56 lg 4 ja 5,
§ 372 lg 41 ) kui statuut ei sätestata teisiti.
Samuti saab statuudi ja teiste KOV õigusaktidega anda piirkonnakogule ka siin nimetamata
õigusi ja pädevusi (vt viidatud ekspertarvamus141).
KOKS §-s 58, mis reguleerib asustusüksuste vanemate ja linnapeade volitusi, tehakse
terminoloogilised muudatused. Termin „linna kui asustusüksuse linnapea“ asendatakse
terminiga „linnavanem“.
Asustusüksuse termin on avatud ETHS § 6 lõikes 2. Asustusüksused on asulad, milleks on
linnad, külad, alevikud ja alevid. Linn haldusüksusena on samades piirides ka asula. Kui
haldusüksusena linna haldusterritooriumil asub linn asustusüksusena, mille piir ei lange
haldusüksuse piiridega kokku, siis ei ole linn haldusüksusena käsitletav asulana (ETHS § 6
lõige 3).
KOKS § 58 muutmise eesmärk on lihtsustada senist regulatsiooni ja vältida linna kui
asustusüksuse linnapea termini segamini ajamist KOV juhiga - KOV linnapeaga. Linna kui
asustusüksuse linnapea on pigem tseremoniaalne nimetus, olulisi esindusfunktsioone ei ole
varasemalt asustusüksusena linna linnapeale antud (on näiteks antud õigus kanda ametiketti,
osaleda mingite objektide avamisel, autasude andmisel). Praktikas see ei ole levinud
kodanikuühiskonna vorm. Asustusüksuse linnapea institutsioon on kasutusel näiteks Saaremaa
vallas – Saaremaa vallavanem on ühtlasi Kuressaare linnapea. Terminoloogia ühtlustamise
huvides nimetatakse linna kui asustusüksuse linnapead edaspidi linnavanemaks. Linnavanem
saab olla asustusüksusena linna linnavanem näiteks sellistes valdades ja linnades
(haldusüksuses), mille piirid ei kattu omavalitsusüksuse piiridega (n-ö vallasisesed ja
linnasisesed linnad).
Linnavanem on olnud ka ametlik termin - 1938. aasta linnaseaduse kohaselt nimetati III astme
linnade tegevjuhti linnavanemaks. III astme linnad moodustasid linnadest enamiku.
KOKS § 58 lõikes 4 viidatud valitsuse ülesannete täitmine asutusüksuse vanema poolt lepingu
alusel ei tähenda, et ülesande saab anda vaid halduslepinguga. Asustusüksuse vanemale ei saa
nagunii anda täitmiseks haldusülesandeid, mille üle andmiseks peaks olema seaduses sätestatud
konkreetne volitusnorm.
141
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2021/03/Detsentraliseeritud_korralduse_mudel_KOV.pdf.
142
Eelnõu § 1 punktidega 191–194 käsitletakse KOKS § 62 muudatusi, mis reguleerivad KOVide
koostöövorme.
KOKS § 62 KOV koostöövormide sõnastust kaasajastatakse. Lõike 1 terminoloogiat
ühtlustatakse. Sätte sissejuhatavas lauses sätestatakse õigusselguse huvides, et KOVide
koostööd tehakse õigusaktides sätestatud alustel ja korras.
KOKS § 62 lõike 1 punkti 3 lisatakse koostöövormide loetelusse ka viide KOKS § 61 lõikes 2
nimetatud maakondlikule koostööorganile, mis võib tegutseda nii maakondliku
omavalitsusliidu (MTÜ), maakondliku arenduskeskuse (SA) või mõne vastavalt ühiselt
volitatud KOVi näol. Maakondlikud koostööorganid tegelevad maakondlike arengustrateegiate
koostamisega, suunavad maakonna arengut.
KOKS § 62 täiendatakse lõikega 11, milles sätestatakse, et seadusega või selle alusel
omavalitsusüksusele pandud kohaliku ülesande võib halduslepinguga anda teisele KOVile
täitmiseks, kui seadus ei sätesta teisiti ja ülesande täitjaks ei ole seaduses määratud kindel
omavalitsusorgan.
KOVilt KOVile haldusülesande andmist kehtivas seaduses ei käsitleta. KOKS § 62 lisatakse
säte, mis võimaldab seaduses antud volituse alusel anda KOVide vahel sõlmitava
halduslepinguga üle ka KOV haldusülesandeid. Praktikas toimub suur osa KOVide koostöös
eraõiguslike juriidiliste isikute kaudu. Nt moodustatakse KOV teenuste osutamiseks ühiselt
MTÜsid, asutatakse SAsid vara valitsemiseks. Reeglina avaliku võimu volitusi omavaid
haldusülesandeid KOVid ka teisele KOVile üle anda ei soovi, koostöö on pigem
teenustepõhine.
Teisele KOVile ei saa üle anda näiteks volikogu ja valitsuse pädevusse antud küsimusi (KOV
otsustusorganite aktide andmine) ja ülesandeid, mille puhul on selgelt seaduses kirjas, et
ülesandeid täidab elukohajärgne KOV.
KOKS § 62 lõike 2 muudatus on sõnastuslik. Selles asendatakse sõnad „vallad ja linnad“ teksti
ühtlustamise huvides terminiga „omavalitsusüksus“.
Eelnõu § 1 punktidega 195–206 nähakse ette muudatused KOKS §-des 621–623, mis
reguleerivad KOVide ühisametite ja -asutuste tegevust. Sätteid ei ole senini rakendatud.
Eelnõus kavandatavate muudatuste näol on valdavalt tegemist normide keelelise
lihtsustamisega, mille kohased ettepanekud tegi KOKS revisjoni käigus
Rahandusministeeriumile EKI.
KOKS § 621 lisatakse lõige 21, mis sätestab, et ühisameti haldusakti käsitatakse selle
omavalitsusüksuse haldusaktina, kelle nimel ühisamet akti andis. Ühisameti ülesannete
täitmisel ja haldusaktide andmisel kohaldatakse selle omavalitsusüksuse õigusakte, kes on
halduslepinguga volitanud ühisameti ülesannet täitma. Sõnastus on üle toodud kehtiva KOKS
§ 7 lõikest 31, mis tunnistatakse kehtetuks. Muudatuse eesmärk on reguleerida ühisametitega
seonduvaid küsimusi samas sättes.
Eelnõu § 1 punktiga 207 täiendatakse KOKS 10. peatükki §-ga 624, mis reguleerib KOVide
rahvusvahelist koostööd.
143
Paragrahv on toodud üle senisest KOKS §-st 13. Muudatuse eesmärk on koondada KOVide
koostööd reguleerivad sätted samasse peatükki. Sätte sisu muudetud ei ole.
Volikogul, valitsusel ja ametiasutustel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste
omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Ametiasutused
informeerivad sellisest koostööst volikogu.
Omavalitsusüksusel on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või teha
nendega koostööd. Siinkohal tuleb aga jälgida, et välistatakse koostöö, mis ei vasta Eesti
põhiseaduslikule korrale.
Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab omavalitsusüksust tema volikogu või
viimase poolt määratud esindaja.
Sõlmitavad lepingud vaadatakse eelnevalt läbi ja kiidetakse heaks volikogus, kui nende
täitmisega kaasnevad kulutused omavalitsusüksuse eelarvest või võetakse muid varalisi
kohustusi.
Eelnõu § 1 punktidega 208–210 tehakse muudatused ja täiendused KOKS uues peatükis 101
„Omavalitsusüksuste liidud“.
KOKS §-i 63 sõnastust muudetakse, sätestades seni KOLSis asuva regulatsiooni KOKSi 101.
peatükis. Kogu regulatsiooni ületoomine on kantud KOKSi revisjoni eesmärgist ühtlustada
mõistlikul viisil KOV tegevust reguleerivat seadusandlust ja vähendada seaduste mahtu. Kuna
muud KOVide koostöövormid on KOKSis reguleeritud, siis ka sisuliselt on mõistlik KOKSis
KOV liitude moodustamist täpsemalt reguleerida. Regulatsioonis võimaldatakse senisest
lihtsamalt delegeerida ülesandeid KOV üksuste poolt liidule, muudetakse liitude sisemist
korraldust paindlikumaks jms. Täpsemalt on iga muudatus kirjeldatud muudatust ettenägevas
sättes. Kehtiv KOLS tunnistatakse kehtetuks (vt täpsemalt eelnõu § 5), KOLSi eraldiseisva
seadusena säilitamise vajadust ei ole.
Eelnõu kohaselt sätestatakse KOKS § 63 kohaliku omavalitsuse üksuste liidu mõiste (lõige 1)
ja tema õigusliku tegevuse vorm (lõige 2).
Lõikega 1 nähakse ette liidu mõiste, mis on valdade ja linnade ühiste huvide esindamiseks ja
kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks moodustatud ühendus. Järgnevates sätetes
täpsustatakse ka eraldi maakondliku, regionaalse ja üleriigilise liidu rolli.
Nii kehtiva KOLSi kui eelnõu kohaselt (KOKS § 63 lõige 2) saab liit tegutseda üksnes
mittetulundusühingu vormis. Liidu tegevuse suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute
seadust, arvestades KOKSis sätestatud erisusi.
KOKSi eksperdikomisjonis ja eelnõu väljatöötamise faasis kaaluti tõsiselt ka sihtasutuse
vormis liidu funktsioonide täitmise võimaldamist, kuna mitmetes maakondades on MTÜ
vormis liidu tegevus kas juriidiliselt täielikult või sisuliselt (MTÜ on nö riiulis) lõpetatud ja
maakondlikku ühistegevust jätkataksegi üksnes maakondliku arenduskeskuse (lühend MAK)
kaudu, mis tegutseb sihtasutuse vormis. Siiski jäi sihtasutuste regulatsioon eelnõust kõrvale,
kuivõrd sihtasutuse vormi sobitamine liikmesorganisatsiooni ülesandeid täitma tähendanuks
vajadust muuta osaliselt ka sihtasutuse endi toimimispõhimõtteid.
144
Kuivõrd MTÜ vormis liidu toimimismudelile ei ole juriidilisi etteheiteid, siis puudub selge
vajadus hübriidses vormis sihtasutuse tekitamiseks. Pole kahtlust, et liiduliste funktsioonide
täitmiseks on eelduslikult sobivam mittetulundusühingu vorm. Samas, kuna liitude olemasolu
maakondades pole seni ega ka tulevikus kohustuslik, siis Mikk Lõhmuse ja Toomas Sepa
ekspertarvamuse “Omavalitsusliitude roll kohalike omavalitsuste koostöös ja suhetes
riigiga”142 lisa (vt Tabel 4) illustreerib ülevaatlikult 15 Eesti maakonnas valitsevat pilti
omavalitsusliitudest, arendusorganisatsioonidest ja arenduskeskustest.
Tabel 4. KOV koostööorganid
Maako Omavalitsusliit MARO Arendusorganisats Arenduskeskuse
nd ioon asutajad
MAK
Harju Harju Harju SA Harju MTÜ Harjumaa
maa Omavalitsuste Omavalitsust Ettevõtlus- ja Omavalitsuste Liit,
Liit e Liit Arenduskeskus Keila linn ja AS Eltek
Hiium Likvideeritud Hiiumaa vald SA Hiiumaa Hiiumaa vald
aa Arenduskeskus
Ida- Ida-Viru Ida-Viru SA Ida-Viru Jõhvi, Kohtla-Järve ja
Virum omavalitsuste Omavalitsust Ettevõtluskeskus Kiviõli linn.
aa Liit e Liit
Jõgeva Likvideeritud SA SA Jõgevamaa Jõgevamaa
maa Jõgevamaa Arendus- ja Omavalitsuste Liit.
Arendus- ja Ettevõtluskeskus
Ettevõtluskes
kus
Järva Järvamaa Järvamaa SA Järvamaa Järvamaa
maa Omavalitsuste Omavalitsust Arenduskeskus Omavalitsuste Liit.
Liit e Liit
Lääne Läänemaa SA Läänemaa SA Läänemaa Läänemaa KOV
maa Omavalitsuste üksused
Liit
„riiulis“
Lääne- Lääne-Virumaa Lääne- SA Lääne-Viru Lääne-Virumaa
Virum Omavalitsuste Virumaa Arenduskeskus Omavalitsuste Liit
aa Liit Omavalitsust
e Liit
Põlva Põlvamaa Põlvamaa SA Põlvamaa Põlvamaa KOV
maa Omavalitsuste Omavalitsust Arenduskeskus üksused
Liit e Liit
Pärnu Pärnumaa Pärnumaa SA Pärnumaa Pärnumaa
maa Omavalitsuste Omavalitsust Arenduskeskus Omavalitsuste Liit ja
Liit e Liit Pärnu linn.
Rapla Raplamaa Raplamaa SA Raplamaa Raplamaa KOV
maa Omavalitsuste Omavalitsust Arendus- ja üksused
Liit e Liit Ettevõtluskeskus
142
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2021/05/ekspertarvamus_OVL_roll_Sepp_Lohmus.pdf.
145
Saare Likvideeritud Saaremaa SA Saare Kuressaare linn ja
maa vald Arenduskeskus Muhu vald
Tartu Tartumaa Tartumaa SA Tartumaa Tartumaa
maa Omavalitsuste Omavalitsust Ärinõuandla Omavalitsuste Liit
Liit e Liit
Valga Valgamaa Valgamaa SA Valgamaa Otepää vald
maa Omavalitsuste Omavalitsust Arenguagentuur
Liit e Liit
Viljan Viljandimaa Viljandimaa SA Viljandimaa Viljandimaa
dimaa Omavalitsuste Omavalitsust Arenduskeskus Omavalitsuste Liit
Liit e Liit
Võrum Võrumaa SA Võrumaa SA Võrumaa Võrumaa KOV
aa Omavalitsuste Arenduskesk Arenduskeskus üksused
Liit[1] us
Maakonnad on MTÜ likvideerimist põhjendanud tihti sihtasutuse vormis arenduskeskuste
parema toimimisega toetuste andjana, ettevõtjate kaasajana ning dubleerivate struktuuride
ülalpidamise mõttetust. Leitakse, et SA toimimine on stabiilsem, asutajad ei saa sellest välja
astuda, erinevalt MTÜdest, mille liikmed saavad lahkuda.
Küll aga nähakse eelnõuga ette muudatused HKTSis, mis annab õiguse delegeerida ülesandeid
KOV üksuste poolt lisaks ühisasutustele ka maakondlikele koostööorganisatsioonile - KOV
liitudele ilma HMS kõiki sätteid rakendamata.
KOKS täiendamisel §-ga 631 sätestatakse maakonna liidu mõiste, liitu kuulumise tingimused
ja nõuded nimele. Regulatsioon on sisuliselt sama, mis on sätestatud kehtivas KOLS §-s 2 ja §-
s 4. Regulatsioon on paljuski kattuv kehtiva KOLS § 2 regulatsiooniga. Lõikes 1 on lisatud
täpsustus, et maakondliku liidu võivad ühiselt asutada üle poole maakonna kohaliku
omavalitsuse üksustest, mis on sätestatud KOLS § 4 lõikes 1.
Lõikes 2 on sätestatud, et kohaliku omavalitsuse üksus võib samal ajal kuuluda ühte
maakondlikku liitu, mis on sätestatud KOLS § 4 lõikes 3.
Lõikes 3 eesmärkide osas muudatusi tehtud ei ole. Maakondlike liitude hetkeolukord Eestis on
väga erinev. On maakondi, kus neid enam ei eksisteerigi, on valdu, mis on ise maakonna
suurused, osadel puudub üldse tegevjuhtkond või palgalised töötajad ja erinev on ka nende
võimekus erinevaid rolle täita. Siiski on seni KOLSis sätestatud maakondlike liitude eesmärke
määratlev § 2 lõige 2 piisavalt lai ning täiendamist ei vaja.
Lõike 4 regulatsioon on oma sisult sama, mis on KOLS § 2 lõike 3 regulatsioon. Tervikuna on
välja jäetud teine lause, mis oma sisult on ebavajalik täpsustus esimesele lausele. On selge, et
kui norm sätestab tingimused, millele liidu nimi vastama peab, siis pole seaduses vajadust
loetleda näiteid, mis tingimustele ei vasta. Sisuliselt norm muutunud ei ole, täiendit
“omavalitsuste liit” võib kanda vaid liidu rolli täitev MTÜ.
KOKSi täiendatakse §-ga 632, mis reguleerib piirkondliku omavalitsusüksuste liidu tegevust.
Paragrahv sätestab KOKSis kehtiva KOLS § 21 eeskujul piirkonna kohaliku omavalitsuse
üksuste liidu mõiste ja tegutsemise tingimused.
146
KOKSi eksperdikomisjonis arutleti ka võimalust, et lisaks maakondlike ja piirkondlike liitude
asutamisele võiks KOVidel olla võimalus asutada liite nö omal äranägemisel piirkondlikult või
regionaalselt teatud küsimuste lahendamiseks, nt Lahemaa liit. Siiski leiti, et selline teemade
kaupa liitude eristamine tavalisest koostööorganisatsioonist või maakondlikust liidust võib just
riigi vaatest minna väga keeruliseks, arusaamatuks ja kulukaks. Ebatõhusus võib väljenduda
lisaks omavalitsuste omavahelises konkureerimises. Eksperdikomisjon toetas lahendusena
KOLSi regulatsiooni kehtival kujul KOKSi ületoomist, so jäävad maakondlike liitude
alternatiivina piirkondlikud liidud.
Lõige 1 sätestab piirkondliku liidu asutamise tingimuse. Kahe või enama maakonna
territooriumi koosseisu kuuluvad omavalitsusüksused võivad omavahel moodustada piirkonna
omavalitsusüksuste liidu. Piirkondliku liidu moodustamiseks peab igast maakonnast sinna
kuuluma üle poole omavalitsusüksustest. Piirkonnana mõistetakse seega kahte või enamat
tervikmaakonda hõlmavat ala. Piirkondlik liit on täiendav vorm, mida on võimalik asutada
maakondliku liidu asemel. Piirkondlikku liitu ei ole võimalik asutada maakondliku liidu
kõrvale. Koostööorganisatsioonina võivad KOVid sellise teemapõhise koostööorgani küll
asutada, kuid seda ei saaks nimetada piirkondlikuks liiduks ning sellele ei laieneks seadusest
tulenevad õigused ja kohustused.
KOLSis nähti piirkondlike liitude väljundit ennekõike olukordades, kus peale haldusreformi
võib maakonda jääda liiga vähe KOV üksusi maakonna tasandil koostöö koordineerimiseks.
Maakondlik liit esindab seadusest tulenevalt maakonna huve, piirkondlik (so mitme maakonna
peale moodustatud, kui KOVid on nii otsustanud) liit piirkonna ehk mitme maakonna KOVide
huve. Tänaseks pole piirkondlikke liite veel tekkinud, kuid selle teket ei saa siiski tulevikus
välistada, mistõttu nähakse nende loomise võimalus ette KOLSile sarnaneval alusel ka
KOKSis. Eelnõuga ei ole samas sätestatud kohustust, et kõik piirkonna omavalitsused peaksid
liitu kuuluma, st liitu kuulumine jääb vabatahtlikuks.
Lõige 2 sätestab piirkondliku liidu eesmärgi. Piirkondliku liidu eesmärgiks on piirkonna
KOVide ühistegevuse kaudu piirkonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule
kaasaaitamine, piirkonna kultuuritraditsioonide säilitamine ja edendamine, piirkonna ja oma
liikmete esindamine ja liikmete ühiste huvide kaitsmine, samuti piirkonna KOVide koostöö
edendamine ja liikmetele seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste
loomine.
Lõige 3 sätestab tingimused piirkondliku liidu nimele. Piirkondliku liidu nimi peab viitama
piirkonnale, mille KOVid sellesse liitu kuuluvad, ning sisaldama eestikeelset täiendit
„omavalitsusüksuste liit“ või „omavalitsuste liit“. Nimes võib, aga ei pea sisalduma
„piirkondlik omavalitsuste liit“, samuti võib liidu nimetada kahe maakonna nime järgi ilma
ühist piirkonna nime leidmata (nt Hiiu-Saare omavalitsuste liit).
Lõike 4 kohaselt võib omavalitsusüksus samal ajal kuuluda kas ühte maakondlikku või ühte
piirkondlikku liitu.
KOKS täiendatakse §-ga 633, mis reguleerib üleriigilise omavalitsusüksuste liidu tegevust.
KOKSi § 633 lõikes 2 sätestatakse üleriigilise KOV liidu mõiste, eesmärk ja staatus.
Regulatsioon on paljuski sama, mis on sätestatud kehtivas KOLS §-s 3. Siiski käsitles
üleriigilise liidu regulatsiooni muutmisevajadust ka ekspertkomisjon, kes leidis, et üleriigilise
liidu puhul tuleks sätestada seaduses üheselt, et üleriigiliseks liiduks on Eesti Linnade ja
Valdade Liit (ELVL) ning ühtlasi loobuda seaduses reguleerimast, mis tingimustel üleriigilist
liitu asutada võib (kehtiv KOLS § 4 lg 2).
147
Seega sätestab eelnõu lõige 1 üldiselt, et kohaliku omavalitsuse üksused võivad moodustada
üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu (edaspidi üleriigiline liit). Eelnõu kohaselt ei
täpsusta seadus, mis tingimustel võib üleriigilist liitu asutada või lõpetada, vaid see lepitakse
igakordselt kokku omavalitsuste endi poolt üleriigilise liidu põhikirjas. Eelnõu näeb ette, et
üleriigilise liidu nimeks peab olema Eesti Linnade ja Valdade Liit, mis tähendab lõige 3 annab
üleriigilise liidu staatuse tänasele Eesti Linnade ja Valdade Liidule.
Lõike 2 kohaselt on üleriigilise liidu eesmärgiks kohaliku omavalitsuse üksuste ühistegevuse
kaudu kohaliku omavalitsuse üldisele arengule kaasaaitamine, oma liikmete esindamine ja
nende ühiste huvide kaitsmine, samuti liikmete koostöö edendamine ja liikmetele seadusega
ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine. Eelnõu on liidu rolli
sõnastamisel paindlik, võimaldades detailsemad eesmärgid KOVidel endil kokku leppida.
Jätkuvalt peab eelnõu oluliseks põhimõtet, et kõik kohaliku omavalitsuse üksuste liidud peaksid
olema tunnustatud partneriteks riigi keskvalitsusele kõigis küsimustes, mis puudutavad kas
vastava maakonna arengut (maakondlik liit) või kogu kohaliku omavalitsuse korraldust ja
tegevust (üleriigiline liit). Üleriigiline liit on KOVide huve riigiga esindamas aga veelgi
tähendusrikkamal viisil. Nimelt on juba täna õigusaktides nähtud ette kohustus kaasata KOVe
puudutava regulatsiooni arutelusse nii täitevvõimu kui seadusandliku võimu tasandil Eesti
Linnade ja Valdade Liit. Eelnõu eesmärk on läbi seadusega ette nähtud staatuse seda rolli veelgi
suurendada. Samas, kuna üleriigilisse liitu kuulumine ei ole eelnõu kohaselt (ega ka täna)
kohustuslik, on tihti kerkinud küsimus, kas ELVL ikka saab võtta seisukohti nende KOVide
nimel, kes liitu ei kuulu. Siduvaid seisukohti ELVLi mitte kuuluvate KOVide nimel siiski võtta
ei saa ja regulatsioonide, mis puudutavad mõnda KOVi personaalsemalt, väljatöötamisse tuleks
kaasata ka nimetatud KOV ise, isegi kui viimane on ELVL liige.
KOKSi täiendatakse §-ga 634, mis sätestab nii maakondliku, piirkondliku kui üleriigilise liidu
põhikirja nõuded lisaks mittetulundusühingute seaduses sätestatule. Tegemist on siiski sisult
miinimumnõuetega ning alati võib põhikirjaga ette näha ka muid tingimusi, mida seadus
sõnaselgelt ei välista või mis pole seadusega vastuolus.
Eelnõu regulatsioon tugineb KOLS § 5 sätestatule, kuid lõikest 2 on välja jäetud ebavajalikud
kordused võrreldes mittetulundusühingute seadusega. KOKS vaatest on oluline, et täidetud
oleks kõik mittetulundusühingute seaduses sätestatud tingimused ning põhikirjast nähtuks liidu
eesmärk, ülesanded ja juhtorganites esindatuse määramise alused.
Eelnõu lähtub põhimõttest, et liikmed lepivad esinduse alused ja häälte jagunemise omavahel
kokku. Hääled ei pea juhtorganis jagunema põhimõttel, et üks KOV saab ühe liikme ja hääle,
vaid arvesse võib võtta ka KOV maakonnakeskuse staatust, elanike arvu, osakaalu
liikmemaksus vms tingimust. Oluline on jätkuvalt, et liikmemaksude kehtestamiseks tuleneks
alus (pädevusnorm) seadusest ning samuti peaks põhikirjas olema sätestatud tulemus- ja
finantskontrolli alused ja kord.
KOKSi täiendatakse §-ga 635, millega sätestatakse nõuded liidu liikmelisusele. Võrreldes
kehtiva KOLSiga on liikmelisust piiravaid tingimusi vähendatud.
Lõikega 1 sätestatakse liidu liikmelisuse tingimused. Liidu liikmeks võivad olla üksnes
KOVid.
Lõike 2 kohaselt pannakse liikmete esindatuse proportsioonid (esindajate arv ja jaotumine
KOV lõikes) paika liidu põhikirjas, lähtudes põhikirjas sätestamata juhul KOV elanike arvust
148
rahvastikuregistri andmete alusel viimase kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste aasta 1.
juuni seisuga. Põhikirjas võib samas ette näha ka selle, et igal liikmel on võrdne arv hääli. Säte
on muutmata kujul üle võetud KOLS § 5 lõikest 2. Põhikirjaga võib ette näha ka elanike arvu
või teiste tunnuste arvestamise tingimused ja korra.
Lõige 3 sätestab tingimuse, et KOV, kes vastavalt kas maakondliku või piirkondliku liidu
nõuetele vastab ja soovib liiduga liituda, tuleb liidu liikmeks vastu võtta. Säte on analoogiline
KOLS § 6 lõikega 1, kuid ilma viiteta üleriigilisele liidule. Üleriigilise liidu liikmeks olemise
tingimusi seadus ei sätesta ja teoreetiliselt võivad olla liikmeteks kõik KOVid.
Lõige 4 sätestab, mis saab, kui liidu liikmete hulk langeb alla seaduses sätestatud suuruse. Kui
kuue kuu jooksul ei suudeta liikmete arvu nõutava liikmete arvuni tõsta, siis lõpetatakse selle
liidu tegevus.
Lõigetes 5, 6 ja 7 sätestatakse KOLSile sarnaselt, et haldusterritoriaalse korralduse muutmisel
läheb liidu liikme staatus üle uuele KOVile, kui kõik endised KOVid olid liidu liikmed.
Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusel tekkinud KOV esindatuse proportsioon
liidu organites määratakse uue KOV elanike arvust lähtudes. Kui KOVid ei olnud sama liidu
liikmed, lõpeb nende liikmestaatus haldusterritoriaalse korralduse muutmisel. Oma sisult on
sätted analoogsed kehtiva KOLS § 6 lõigetega 3, 4 ja 6. Mittetulundusühingute puhul on
liikmesuse ülemineku tingimused sätestatud KOKS § 35 lõikes 42.
Lõikega 6 nähakse ette, et haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusel moodustunud
omavalitsusüksuse esindatuse proportsioon liidu organites määratakse uue moodustunud
omavalitsusüksuse elanike arvust lähtudes, kui põhikirjaga ei nähta ette esindatuse
moodustamist teiste esindatuse aluste määramise proportsioonidega. Kehtivat sätet on
täiendatud võimalusega näha seadusest sätestatust teistsugune, kuid samuti KOV proportsioone
arvestav alus ette põhikirjaga. Proportsionaalsus tähendab, et erinevate KOVide suurust,
elanike arvu või mõjukuse osakaalu tuleb siiski mistahes esindatuse aluste kokkuleppimisel
arvestada, st põhikirjaga aluseks võetavad tunnused ei saa liikmete vaatest olla meelevaldsed.
Lõige 8 sätestab liidu registreerimise toimingud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris.
KOKS täiendamisel §-ga 636 sätestatakse liidu üldkoosoleku otsustamise üldtingimused ja
kord. Säte on sarnane kehtiva KOLS §-ga 7, kuid vähendatud on piirangute mahtu üldkoosoleku
läbiviimisel või häälte jagunemisel.
Lõikes 1 sätestatakse analoogselt KOLSile, et mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks on
selle liikmete üldkoosolek.
Lõikes 2 on sätestatud, et liikmesomavalitsused on üldkoosolekul esindatud oma esindajate
(või nende asendajate) kaudu ja igal esindajal on otsuste vastuvõtmisel üks hääl. Samas võib
liidu põhikirjas ette näha, et liidu liikmel on mitu esindajat. MTÜ juhtimiseks ja liidu ülesannete
täitmise üle otsustamiseks ei pea tingimata korraldama kahte erinevat üldkoosolekut, kuid
eristama peaks otsuseid, mis tehakse MTÜ suhtes viimase üldkoosolekul ja liidu üldkoosolekul.
Lõikes 3 on sätestatud analoogselt KOLSile, et liidu üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides
mittetulundusühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse
või mittetulundusühingu muu organi pädevusse.
149
Lõiked 4–6 sätestavad, et liige nimetab oma esindaja üldkoosolekule KOV volikogu volituste
tähtajaks. Igale esindajale määratakse asendaja. Kohaliku omavalitsuse esindaja ja tema
asendaja nimetatakse volikogu või valitsuse liikmete hulgast. Volikogu võib esindaja või tema
asendaja, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda ning nimetada uue esindaja või asendaja.
Üldkoosoleku otsused võetakse vastu üldkoosolekul osalevate esindajate
poolthäälteenamusega. Igal esindajal on üks hääl. Seaduses või põhikirjas võib mõne otsuse
vastuvõtmiseks näha ette suurema häälteenamuse nõude või näha ette, et otsus on vastu võetud,
kui ükski esindaja ei ole selle vastu. Sätted on sisult analoogsed kehtiva KOLS § 7 lg 2 ja 3
sätestatuga. Liikmete häälteenamust käsitatakse liitude poolthäälteenamusena.
KOKSi lisatavas §-s 637 sätestatakse liidu ülesanded, ülesannete rahastamise ja ülesannete
täitmiseks volitamise alused. Säte koondab endas suuremalt jaolt kehtiva KOLS 3. peatüki §-e
8–11.
Lõiked 1 ja 2 sätestavad sarnaselt kehtivale KOLSile, et liit esindab liitu kuuluvaid KOVe kui
tervikut suhetes riigiorganite, teiste isikute ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Ühiselt
esindamine tähendab ennekõike kõigi liikmesomavalitsuste ühishuvide esindamist.
Lõige 2 reguleerib regionaalse ühisesinduse kui ühe KOVide ühishuvide esindamise vormi
moodustamise. See oli siiani reguleeritud kehtiva KOLS § 8 lõikega 21. Regulatsiooni on
muudetud üldisemaks, sätestades, et regionaalse esinduse moodustamisega seotud küsimused
otsustavad liidud vastavalt oma põhikirjale. Varasemalt olid seaduses loetletud küsimused, mis
põhikirjas tuli reguleerida:
1) ühise esinduse arvulise koosseisu ja esindatuse põhimõtete kooskõlastamine ja kehtestamine;
2) ühise esinduse tehnilise teenindamise ning raha eraldamise põhimõtete kooskõlastamine ja
kehtestamine;
3) liidu esindajate nimetamine ühisesse esindusse ja vajaduse korral ühisest esindusest
tagasikutsumine.
Lõikes 2 näeb eelnõu ette võimaluse ka maakondlike liitude regionaalseks koostööks.
Maakondlik liit võib teise liidu, liitude või ka KOKS § 61 lõikes 2 nimetatud koostööorganiga
moodustada ühise regionaalse esinduse, millega seotud küsimused otsustavad liidud vastavalt
oma põhikirjale.
Seni kehtiva KOLS § 8 lõike 21 kohaselt võivad maakondlikud liidud moodustada regionaalse
esinduse koos teise või teiste maakondlike omavalitsusliitudega. Haldusreformi järgselt on
mitmes maakonnas tekkinud olukord, kus KOVide arvu vähesuse tõttu ei ole otstarbekuse
kaalutlusel mõtet üksnes maakonnapõhist omavalitsusliitu pidada, kuid regionaalse koostöö
formaat võib siiski ka sellistes olukordades maakondliku liidu olemasolule eesmärgi anda. See
võimalus lisati haldusreformi järgselt ja oli suunatud omavalitsusliitude ühise regionaalse
esinduse (nt analoogsena üleriigiliste liitude juures toiminud Omavalitsusliitude
Koostöökogule) moodustamise ja tegevusega seonduvate küsimuste õiguslikule
reguleerimisele. Ühisesinduse loomine võib olla vajalik üleminekuperioodiks, kui KOVid ei
ole veel otsustanud piirkondliku omavalitsusliidu loomist. Veelgi olulisem on ühise esinduse
loomine koostööks riigiga, kus näiteks riigi ja kohalike omavalitsuste strateegiliste
investeeringute osas riigi ja KOVide kokkuleppe formaadiks võiks kujuneda arengulepped.
Selliseid piirkondlikke arenguleppeid oleks tõenäoliselt optimaalne sõlmida 4–6 ning riigi
partneriteks nende sõlmimisel saaks olla neid maakondi hõlmavate omavalitusliitude ühised
(regionaalsed) esindused, kui omavalitsused need regionaalsel tasandil moodustaksid.
Käesoleva muudatusega laiendatakse sellise koostööformaadi rakendamise võimalust ka
150
maakondadele, kus maakondlik omavalitsusliit enam ei tegutse ning maakonna
arendusülesandeid täidab nt maakondlik arenduskeskus (so KOKS § 61 lõikes 2 nimetatud
mistahes koostööorgan, mitte vaid omavalitsusliit).
Maakondlik liit esindab maakonna huve, piirkondlik (so mitme maakonna peale moodustatud)
liit piirkonna ehk mitme maakonna huve. Regionaalne ühisesindus on täiendav formaat
maakondlike või piirkondlike liitude ning teiste KOKS § 61 lõikes 3 nimetatud koostööorganite
kaudu koostöö tegemiseks ning regionaalsete huvide esindamiseks suhetes riigiga, kui see
peaks olema vajalik.
Eelnõu sätestab sellise koostööformaadi võimalusena, mis eeldab siiski vastavate organite
põhikirjades sellises koostöös osalemise täpsustamist.
Lõike 3 kohaselt on liidul jätkuvalt ühiste huvide kaitsmiseks õigus pöörduda kaebusega
halduskohtusse, kui see on vajalik liidu eesmärkide saavutamiseks või oma liikmete huvides
(kuid enda nimel). Säte on muutumatul kujul toodud üle KOLS 8 lõikest 3.
Lõiked 4–8 sätestavad alused, kuidas ülesandeid liidule anda. Liit võib omavalitsusüksusega
kokkuleppel täita kohaliku omavalitsuse ülesandeid. Liit võib täita neid kohaliku omavalitsuse
ülesandeid, mille täitmist on liidult soovinud seal osalevad KOVid ja mille liidu kaudu ühiselt
täitmine on haldusülesannete täitmise puhul otsustatud liidu üldkoosoleku poolt. Ülesandeid
täidetakse liidu kaudu vaid nende liikmesomavalitsuste eest, kelle volikogu on nii otsustanud.
Seaduste kohaselt võib olla terve rida ülesandeid, mis on KOV pädevuses, kuid mida on kas
raske või ebaotstarbekas täita omavalitsustel üksinda.
Eelduslikult annavad KOVid ülesanded liidule täitmiseks halduslepinguga, kui ülesande
täitmine eeldab avaliku võimu volituste (halduskoostöö seaduse § 4 nimetatud täidesaatva
riigivõimu volitus) teostamist. Siiski ei tähenda säte, et KOV ja liit peavad alati sõlmima
halduslepingu ülesannete täitmiseks, kui (haldus)ülesanne on ilma võimuvolitusteta
rakenduslikku laadi või seotud tehnilise teenindamisega. Vastavalt haldusmenetluse seadusele
ja halduskoostöö seadusele sõltub lepingu olemus üle antava ülesande olemusest. Sõltuvalt
ülesande olemusest võib olla tegu ka tsiviilõigusliku lepinguga. Tsiviilõigusliku lepingu alusel
ülesannete täitmiseks võtmine ei eelda tingimata liidu üldkoosoleku nõusolekut, kui liit oma
põhikirjas ei sätesta sisemist juhtorganite pädevuse jaotust teisiti.
Lõike 5 kohaselt kui ülesanne on seotud siiski avaliku võimu volituse rakendamisega, on
sõlmitava lepingu puhul tegemist halduslepinguga, mida võib sõlmida üksnes juhul, kui
seaduses sisaldub sellekohane selge volitus ülesande üle andmiseks. Avaliku võimu teostamist
defineerib avaliku teenistuse seaduse § 7 lõige 3. Üheks avaliku võimu teostamise väljundiks
loetakse ka otsustust avaliku raha kasutamise üle. Siiski näeb eelnõu ette kitsa välistuse KOV
enda eelarvest liidule eraldatavate vahendite ja vara kasutamise üle otsustamiseks ilma
seadusest tuleneva selge aluseta. See tähendab, et juhul, kui KOV ja liit on leppinud kokku
mingi osa KOV eelarveliste vahendite kasutamise osas (KOVid annavad liidule õiguse teha
enda nimel rahalise mõjuga otsuseid), ei vaja selline kokkulepe eraldi seadusest tulenevat
volitusnormi. Välistus on siiski kitsas, mis tähendab, et kui eelarveliste vahendite kasutamisega
seotud tegevusel on taaskord vahetu mõju kolmandate isikute õigustele ja kohustustele, näiteks
piirangute seadmine isikutele, järelevalve läbiviimine või tuumfunktsiooni ülesanne, nagu
volikogu ja valitsuse pädevuses olevad küsimused, ei ole ülesande täitmine seotud enam pelgalt
151
vahendite kasutamise üle otsustamisega, vaid sealt väljuva avaliku võimu volitusi eeldava muu
haldusülesande täitmisega, mis vajab seadusest tulenevat volitusnormi.
Lõike 6 kohaselt võib seadusega või selle alusel omavalitsusüksusele pandud kohaliku ülesande
liidule täitmiseks anda, kui seadus ei sätesta teisiti ja ülesande täitjaks ei ole seaduses määratud
kindel omavalitsusorgan.
Sarnaselt lõike 5 viimasele lausele võib KOV liidule ilma selgesõnalise seaduses sisalduva
volituseta anda mistahes KOVile sätestatud ülesande, mis vastab kõigile kolmele tingimusele:
1) see ei ole seotud avaliku võimu teostamise volitustega tulenevalt lõikest 5;
2) tegemist on kohaliku omavalitsuse ülesandega;
3) seaduses ei ole määratud kindlaks konkreetset omavalitsusorganit antud ülesande täitjana.
Eelnõu näeb õiguse volitada liidule ilma igakordse seaduses sisalduva volitusnormita KOV
täidetav kohaliku iseloomuga haldusülesanne, kuivõrd eriseadustes iga üksiku KOV ülesande
hindamine lähtudes sellest, kas seda võiks KOV koostööinstitutsioonile volitada või mitte,
oleks seadusandlust koormav ning kohaliku elu küsimuste lahendamisel ei pruugi seadusest
tulenevat alust seaduses ollagi.
Mikk Lõhmus ja Toomas Sepp on ekspertarvamuses143 leidnud, et põhimõte, et KOVid võivad
oma ülesandeid (välja arvatud avaliku võimu teostamisega seotud ülesanded) vabatahtlikult üle
anda liidule, võiks tuua üldnormina KOKSi ja laiendada seda neile MTÜdele, kelle kõik
liikmed on KOV üksused, samuti seaduses sätestatud juhtudel ja tingimustel ka teatud tüüpi
sihtasutustele.
Koostöövormi valikul ning KOV liitude ülesannete sisustamisel on oluline selgitada,
missugused piirid on õiguslikult seatud riigi poolt KOVidele erinevat laadi ülesannete täitmise
volitamisel. Kaalutluse, millise haldusülesande täpsemalt liidule täitmiseks anda saab ja mida
mitte, peab tegema ära KOV üksus. Nagu mainitud, avaliku võimu volitust puudutava ülesande
saab anda seaduses oleva volitusnormi puhul. Ülesanded, mis hõlmavad endas avaliku
võimuvolituste teostamist, ei ole eelnõus selgelt piiritletud. Mõiste sisustamisel on soovitatav
lähtuda ATS § 7 lõike 3 sätestatud ülesannete loetelust144 ja kohtupraktikast.
Riigikohus on oma praktikas järeldanud, et neid ülesandeid, mida on põhiseaduse mõtte
kohaselt kohustatud täitma riigivõim ja mis seetõttu moodustavad riigivõimu
tuumikfunktsiooni, ei saa riigivõim delegeerida eraõiguslikule juriidilisele isikule145.
143
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2021/05/ekspertarvamus_OVL_roll_Sepp_Lohmus.pdf.
144
Avaliku võimu teostamiseks loetakse: 1) ametiasutuse juhtimine; 2) riikliku ja haldusjärelevalve teostamine,
samuti siseauditi läbiviimine; 3) riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamine; 4) alaliselt riigi sõjaline
kaitsmine ja valmistumine selleks; 5) süütegude menetlemine; 6) Eesti Vabariigi diplomaatiline esindamine
välissuhtlemises; 7) Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Riigikontrolli, õiguskantsleri ja kohtute põhiülesannete
täitmiseks vajalike otsuste tegemine, nende sisuline ettevalmistamine või rakendamine; 8) Vabariigi Valitsuse,
kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu, valla- või linnavalitsuse ja ametiasutuse pädevuses olevate poliitikat
kujundavate otsuste sisuline ettevalmistamine või rakendamine; 9) tegevus, mida ei saa avaliku võimu
kindlustamise ja arendamise huvides anda ametiasutusega üksnes eraõiguslikus suhtes oleva isiku pädevusse.
145
Riigikohtu üldkogu 16. mai 2008. a kohtuotsus nr. 3-1-1-86-07: Indrek Eiche karistamises
„Ühistranspordiseaduse“ § 547 lg 1 järgi. milles üldkogu nõustub õiguskantsleriga selles, et ka neid ülesandeid,
mida on “Põhiseaduse” mõtte kohaselt kohustatud täitma riigivõim ja mis seetõttu moodustavad riigivõimu
tuumikfunktsiooni, ei saa riigivõim delegeerida eraõiguslikule juriidilisele isikule. Üldkogu on seisukohal, et riigi
tuumikfunktsiooni hulka kuuluvaks tuleb lugeda ka karistusvõim ning sealhulgas ka süütegude menetlemine.
152
Tuumülesanded on riigi kui institutsiooni olemusest tulenevad ülesanded, nt ülesanded, mis
seonduvad avaliku võimu volitustega, riikliku sunni kohaldamisega ning jurisdiktsiooniliste
ülesannetega (süüteomenetlus). Erinevates juriidilistes arvamustes146 on avaldatud seisukoht,
et nn avaliku halduse ülesannete halduslepinguga üleandmine eraõiguslikule juriidilisele isikule
on võimalik vaid piiratud ulatuses ning tegu pole mitte mingil juhul reegli, vaid erandiga, mis
nõuab igakordset eraldi otsustamist. Nii näeb seadus ette range seadusliku aluse nõude ning
nõuab igakordset eraldi kaalumist.
KOV nn vabatahtlike ülesannete puhul saab liit võtta need täitmisele üksnes nende KOVide
nimel, kes on niisuguse koostöö otsustanud volikogu tasemel. Lähtudes KOV autonoomiast, on
selline lahendus ka ainuvõimalik, niisugune koostöö saab toimuda üksnes volitamisena „alt
üles“, KOVide poolt vabatahtlikult liidule. Koostööst mitte huvitatud KOVid täidavad neid
ülesandeid iseseisvalt.
Varasemalt KOLS § 9 lg 4 regulatsiooni kohaselt võis seadusega või selle alusel kohalikule
omavalitsusele pandud ülesande liidule täitmiseks anda ainult seaduses sisalduva sellekohase
volituse olemasolu korral. Praktikas oli see järjest enam piiravaks asjaoluks KOV koostöö
tugevdamisel liitude kaudu, kuivõrd konkreetseid volitamist lubavad volitusnormid sisalduvad
üksikutes valdkonnaseadustes (nt ühistranspordi ja jäätmekorralduse valdkonnas). Sellest
tulenevalt leidis toetust muutus, et KOV seadusest tulenevate ülesannete liidule volitamist ei
peaks nii rangelt piirama, piisab kui selline piirang jääb jätkuvalt kehtima ainult avaliku võimu
volitusi sisaldavate ülesannete puhul.
Lõige 7 sätestab, et seadusega liidu kaudu omavalitsusliku ülesande täitmist toetatakse
riigieelarvest. Eelduslikult on kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmise üle otsustuspädevus
KOVil endal. Kui aga seadusandja otsustab sekkuda omavalitsuse täidetava ülesande
täitmisesse ja sätestab ülesande täitjaks liidu, tuleb tagada liidule ka ülesande täitmiseks vajalik
rahastus. Selline regulatsioon varem puudus, kehtis ainult põhimõte, et seadusega või seaduse
alusel liidule pandud riikliku ülesande täitmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest (KOLS
§ 10 lg 4). Samas on lisatud põhimõte kooskõlas sellega, kuidas näiteks toimub maakonna
arengu kavandamine ühiselt maakonna KOVide poolt – tegemist on seaduses reguleeritud
omavalitsusliku ülesandega, mida seaduse alusel tuleb täita KOVidel ühiselt liidu (või ka MAKi
poolt) ning mille täitmist toetatakse riigieelarvest (mitte ei kaeta kulusid).
Lõigete 8–10 kohaselt sätestab eelnõu võimaluse seadusega või selle alusel
omavalitsusüksusele pandud riikliku ülesande, mis ei sisalda avaliku võimu volituste
rakendamist, anda liidule täitmiseks halduslepinguga liidu, omavalitsusüksuse ja
valitsusasutuse kokkuleppel. Nõus peavad olema kõik osapooled, sealhulgas kõik liitu
kuuluvad omavalitsusüksused.
Regulatsioon on toodud üle KOLS § 10 lõigetest 1-3, koondades need selguse huvides ühte
sättesse. Riiklike ülesannete täitmiseks andmisel on kehtiva korra kohaselt kaks võimalust.
Süüteomenetluse puhul on tegemist riikliku tegevuse valdkonnaga, milles võimaldatakse ulatuslikult riivata isikute
põhiõigusi.
146
Vt nt Õiguskantsleri arvamus korrakaitseseaduse eelnõu (49 SE) kohta. 2007 nr 18-1/071458/00706780. Samas
arvamuses on õiguskantsleri hinnangul avaliku ülesande üleandmine erand, mis eeldab lex specialist, s.o
eriseadust, mis sätestaks konkreetse volituse, millist avaliku halduse ülesannet ja millistel tingimustel on võimalik
haldusvälisele isikule üle anda, millised on selle täitmiseks vajalikud meetmed, milline on järelevalve ja kuidas on
tagatud vastutus.
153
Ülesanne antakse otse seadusega või võtab liit selle endale täitmiseks valitsusasutusega
sõlmitud halduslepingu alusel, mis eeldab konkreetse volitusnormi olemasolu seaduses.
Esmalt võib liidule panna riiklikke ülesandeid seadusega või seaduse alusel (KOLS § 10 lõige
1. Sellisel juhul kaasneb ka kohustus nende täitmisega seotud kulud katta riigieelarvest). Samuti
võib riiklike ülesandeid volitada liitu täitma valitsusasutus lepingu alusel (KOLS § 10 lõige 2),
aga seda ainult juhul, kui ükski liitu kuuluv omavalitsus ei ole selle ülesande liidule volitamise
vastu (KOLS § 10 lõige 3).
Nagu ka lõike 6 puhul, saab eelnõu kohaselt riikliku ülesande, mis ei sisaldada avaliku võimu
volituste teostamist, anda ilma seaduses sisalduva volitusnormita täitmiseks liidule
kolmepoolse lepingu alusel, kus esindatud on nii KOV, liit, kui ülesande täitmist koordineeriv
valitsusasutus. Selge riikliku valitsusasutuse puudumisel on riigi esindajaks vastava
valdkonnaga tegelev ministeerium. Sarnaselt lõikega 6 seisneb keerukus riikliku
haldusülesande eristamisel avaliku võimu volitusi eeldava ülesande täitmisest. Sarnaselt
riiklike ülesannete KOVile andmisega, tuleb ka nende liidule andmisel katta riikliku ülesande
täitmisega seotud kulud riigieelarvest.
Lõige 11 loendab sarnaselt kehtiva KOLS §-ga 11 liidu täidetavate ülesannete rahastamise
allikad. Liitu rahastatakse liikmemaksudest, toetustest ja annetustest, liidu põhikirjalisest
tegevusest saadavast tulust, seaduses või seaduse alusel ettenähtud juhtudel riigieelarvelistest
eraldistest. Eelnõuga on juurde lisatud rahastusallikana KOV eraldised, nt juhtumitel, kus
KOVid soovivad kokkuleppel liiduga anda viimasele ülesandeid täitmiseks.
Lõike 12 kohaselt ei pea liit esitama enam majandusaasta aruandes andmeid äriregistrile oma
põhitegevusala kohta, kuna liidu tegevuse alused tulenevad seadusest. Säte on muutmata kujul
toodud üle KOLS §-st 111 („Majandusaasta aruanne“).
MTÜS § 36 lõike 5 järgi esitab juhatus registrile kinnitatud majandusaasta aruande koos
andmetega aruandeaasta põhitegevusala kohta äriseadustiku § 4 lõike 6 alusel kehtestatud Eesti
majanduse tegevusalade klassifikaatori kohaselt kuue kuu jooksul arvates majandusaasta
lõppemisest. Andmete esitamisel aruandeaasta põhitegevusala kohta lähtutakse tegevusalast,
millele on aruandeaastal kulutatud kõige rohkem töötunde või muid ressursse.
Eelnõu § 1 punktidega 211 ja 212 kavandatakse teha muudatused KOKS §-s 65, mis
reguleerib omavalitsusüksuste suhteid riigiorganitega
KOKS § 65 lõigete 2–4 muudatused on valdavalt EKI sõnastuse lihtsustamise ettepanekute
arvestamine ja terminoloogia ühtlustamised.
KOKS § 65 täiendamisel lõikega 5 sätestatakse, et üleriigilise omavalitsusüksuste liidu ja
Vabariigi Valitsuse esindajad peavad läbirääkimisi eesmärgiga, et riigieelarve seaduses
sätestatud korras kokku leppida:
1) KOVide ülesanded ning nende omavalitsuslik või riiklik olemus;
2) pikaajalise mõjuga oluliste poliitikameetmete algatamine;
3) seadusandlikud ja rahastamiskorralduse muudatused.
Riigieelarve seaduse (RES) § 46 lõike 2 järgi peavad KOVide ning üleriigiliste KOV liitude
esindajad ja Vabariigi Valitsuse esindajad läbirääkimisi eesmärgiga kokku leppida järgmistes
küsimustes:
1) edasiantavate maksude osa suurus ja laekumise põhimõtted;
154
2) tasandusfondi, toetusfondi ja juhtumipõhiselt konkreetse tegevuse või investeeringu
toetamiseks toetuste jaotamise alused, kasutamise tingimused, suuruse kujunemise põhimõtted
ning suurused eelarvestrateegia perioodiks ja eelarveaastaks;
3) KOVidele seadusega pandud riiklike ülesannete kulude katmise põhimõtted;
4) informatsiooni eelarvestrateegias ja riigieelarve eelnõus kajastamise metoodika;
5) finantsdistsipliini tagamise meetmed ja kohaliku omavalitsuse üksuste konsolideeritud
eelarve puudujäägi või ülejäägi suurus eelarvestrateegia perioodiks;
6) meetmed KOVidele, mis parandavad valitsussektori struktuurset eelarvepositsiooni.
Tegelikkuses on peetavate läbirääkimiste sisu nihkunud praktikas oluliselt laiemaks RESis
sätestatud eelarveläbirääkimiste formaadist. Juba praegu arutatakse läbirääkimistel ka
KOVidele kavandatavate ja kohalduvate poliitikameetmete üle.
Eelnõuga täpsustatakse ka KOKSis kui KOV aluskorralduse seaduses üle, et lisaks RESis
sätestatud eelarveläbirääkimiste asjaoludele lepitakse RES sätestatud korras ELVL ja Vabariigi
Valitsuse läbirääkimistel kokku laiemas teemade ringis. KOV ülesannete ning nende
omavalitsuslikus või riiklikus olemuses kokkuleppimisel on kokkuleppe osaks ka KOV
täidetava riikliku ülesande riigieelarvest katmise tingimused ja hüvitise määrad/suurus.
Oluliste pikaajaliste poliitikameetmete algatamine hõlmab nii nende meetmete esmakordset
algatamist kui ka muutmist ja vastavate poliitikameetmete tingimustes kokkuleppimist (sh
suuremate KOVide või kohaliku arenguga seotud toetusmeetmete põhitingimused).
Viide RESis sätestatud korrale tähendab ühtlasi seda, et ka KOKSiga lisanduvate
läbirääkimisteemade puhul rakendatakse RES § 46 lõiget 3. Ehk kõigis läbirääkimiste ringis
arutatud küsimustes saavutatud kokkulepped kajastuvad eelarvestrateegias, riigieelarve
eelnõus, seaduseelnõus või mõnes muus õigusaktis. Küsimused, milles kokkulepet ei saavutata,
otsustab Vabariigi Valitsus eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamisel. Samuti muu
õigusloome algatusega.
KOVile saab ülesanded kohustuslikuks muuta vaid seadusega, seega ei ole täiendava lõikega 5
peetud silmas, et läbirääkimiste tulemus on hilisemas õigusloomeprotsessis Riigikogule siduv.
Valitsuskabineti nõupidamisel lepiti 20. jaanuaril 2022. aastal samuti kokku anda kohalike
omavalitsustega riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve läbirääkimisteks moodustatud
valitsuskomisjoni ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu pädevusse kohalike omavalitsuse
ülesannete ja otsustusõiguse suurendamise ning detsentraliseerimisega seotud ettepanekute
käsitlemine.147
Eelnõu § 1 punktides 213 ja 214 kavandatavad muudatused puudutavad KOKS §-i 66
„Omavalitsusüksuse tegevuse järelevalve ja kontroll“.
Eelnõuga sisulisi muudatusi KOVide enda tehtava järelevalve osas ega riigi poolt KOVide
suhtes tehtava järelevalve osas ei kavandata. Vastavad normid saab üle vaadata Vabariigi
Valitsuse seaduse muudatuste raames või iga ministeerium ise vastava seaduse muudatuse
algatamisega.
Sätete muudatustega lihtsustatakse keeleliselt KOKS § 66 sõnastust. Tegemist on EKI esitatud
sõnastuse lihtsustamise ettepanekutega.
147
Memorandum teemal „Ettepanekutest kohalike omavalitsuste rolli suurendamiseks“.
155
Eelnõu § 1 punktides 215–221 kavandatavad muudatused puudutavad KOKS §-i 661
„Teenistuslik järelevalve“.
Sätete muudatustega lihtsustatakse keeleliselt KOKS § 661 sõnastust. Tegemist on peamiselt
EKI esitatud sõnastuse lihtsustamise ettepanekutega.
Teenistusliku järelevalve eesmärk on KOVis tõhustada asutuste ja nende juhtide tegevust ja
tagada selle õiguspärasus kontrolli ning avalikkuse informeerimise kaudu. Teenistuslik
järelevalve annab valla- või linnavalitsusele õiguse reageerida asutuste ja nende juhtide
tegevusele, et vajaduse korral peatada või ennetada kahjulikke otsuseid või ebaseaduslikku
tegevust. Teenistuslik järelevalve täidab oma eesmärki vaid siis, kui valla- või linnavalitsus
reageerib tuvastatud rikkumistele kiiresti ning annab asutustele või nende juhtidele selged
juhendid olukorra parandamiseks.
Eelnõuga ei muudeta teenistusliku järelevalve olemust, vaid paragrahvi kohendatakse üksnes
keeleliselt, muutes sõnastust lihtsamaks.
Eelnõu § 1 punktiga 222 kavandatakse muuta KOKS § 663 sõnastust „Koerte ja kasside
pidamise eeskirjade rikkumine“.
Paragrahvi 663 pealkirjas ja sisus asendatakse sõnad „koerte ja kasside“ sõnaga
„lemmikloomade“.
Vt selgitusi § 22 lõike 1 punkti 362 muudatuste juures.
Eelnõu § 1 punktiga 223 kavandatakse muuta KOKS § 665 sõnastust „Trahvide laekumine“.
Muudatusega ühtlustatakse seaduse terminoloogiat – sõna „kohaliku omavalitsuse“
asendatakse sõnaga „omavalitsusüksuse“.
Eelnõu § 1 punktis 224 nähakse ette KOKS rakendussätete täiendamine §-dega 708–7010.
KOKSi rakendussätteid täiendatakse §-ga 708, mis puudutab KOKS § 19 lõike 2 punktis 13
sätestatud piirangu kohaldamist. Nimetatud sätte kohaselt kohaldatakse volikogu liikme
volituste peatamist juhul, kui ta on kinnitatud sama valla või linna ametiasutuse hallatava
asutuse juhiks, alates 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistulemuste
väljakuulutamise päevast.
Kuna hallatavate asutuste juhtide osas on nende volikogu liikme volituste ühitamatuse nõude
kujul tegemist volikogu liikme passiivse valimisõiguse piirangutega, siis on vajalik ette näha
uuele regulatsioonile üleminekuks piisav aeg. Seaduse eeldatava jõustumise hetkel 2023. aasta
1. juunil võib olla paljudes KOVide volikogudes hallatavate asutuste juhte, kes kandideerimisel
heauskselt arvestasid, et nad saavad oma mandaati teostama asuda. Volikogu volituste kestuse
ajal uute piirangute seadmine ei vasta selliste isikute puhul õiguspärase ootuse põhimõttele.
Seetõttu on põhjendatud piirangu rakendamine ühetaoliselt kõigile volikogu liikmetele alates
järgmistest korralistest KOV volikogu valimistest 2025. aastal.
KOKSi rakendussätteid täiendatakse §-ga 709, mis puudutab KOKS § 481 lõike 21
rakendamist. KOKS § 481 nimelt kavandatakse täiendada lõikega 21, mille kohaselt peab KOV
vähemalt iga nelja aasta tagant hindama sisekontrollisüsteemi toimimise asjakohasust ja
tõhusust, mille kohta aruande võib koostada siseauditi kutsetegevusele vastav siseaudiitor.
KOV ei pea tingimata värbama oma ametiasutusse selleks vastava kvalifikatsiooniga audiitorit,
156
audiitortegevuse seaduses sätestatud nõuetele vastavat isikut, vaid võib siseauditeerimise ka
teenusena tellida.
Nõude kohaldamise osas aastate lugemist alustatakse seaduse rakendamise aastast ehk 2023.
aasta 1. juunist Seega 2027. a lõpuks peab olema kõigis KOVides siseaudiitor
sisekontrollisüsteemide toimimist ja selle nõuetekohasust kontrollinud. Säte ei tähenda, et
selleks ajaks peab olema tervikuna kogu sisekontrollisüsteemi osas siseaudit tehtud, vaid
nõutav on, et vähemalt mõned teemapõhised auditid oleksid läbi viidud (näiteks oleks hinnatud
hankesüsteeme, hariduskorraldust).
KOKS rakendussätteid (ptk 12) täiendatakse §-ga 7010 paragrahvi § 55 lõike 2 rakendamiseks.
Täna kehtiva seaduse (KOKS § 55 lg 2) alusel võib valla- või linnasekretäriks nimetada
vähemalt 21 aastase Eesti kodaniku, kellel on magistrikraad õigusteaduses või;
bakalaureusekraad õigusteaduses ning kes on töötanud ATS § 2 tähenduses riigi või kohaliku
omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat või kellele on väljastatud valla- ja
linnasekretäride kutsenõuetele vastavuse tunnistus ja kes on töötanud ATS § 2 tähenduses riigi
või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat.
Valla- ja linnasekretäride kutsenõuetele vastavuse tunnistusi ei väljastata enam 2011. aasta 1.
märtsist, mistõttu ei ole põhjendatud valla- ja linnasekretäride kutsenõuetele vastavuse
tunnistuse alusel uute valla- ja linnasekretäride ametisse nimetamine. Valla- ja linnasekretäri
ametikoht eeldab kõrget õigusalast kvalifikatsiooni, kuna valla- ja linnasekretäride peamine
ülesanne on tagada KOVis antavate õigusaktide õiguspärasus ja õigusnõustamine.
Kutsetunnistuse omandanud isikute puhul oli nende väljaõpe oluliselt lühem õiguse õppesuunal
bakalaureuse- ja magistrikraadi omandanuist.
Seadusega antakse regulatsiooni rakendamiseks kahe-aastane üleminekutähtaeg, mille kohaselt
alates 2025. aasta 1. jaanuarist saab valla- või linnasekretäriks nimetada vaid sellise isiku, kes
vastab KOKS § 55 lg 2 p 1 ja 2 haridusnõuetele ehk valla- ja linnasekretäril peab olema
vähemalt bakalaureuse- või magistrikraad õiguse õppesuunal.
Kutsetunnistuse saanud valla- ja linnasekretärid, kes 2025. a 1. jaanuaril juba KOV
ametiasutuses sellel ametikohal töötavad, saavad senisel ametikohal jätkata.
Teiste seaduste muudatused
§ 2. Halduskoostöö seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 2 nähakse ette HKTS § 13 lõike 11 punkti 1 muutmine.
Kui üldreeglina tuleb HKS järgi isikuga haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu
sõlmimisel juhinduda riigihangete seaduses teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest ja
riigihanke läbiviimise korrast, siis näeb HKS ette ka mõned erandid üldisest teenuste hanke
kohustusest.
KOV liitude puhul näiteks ei pea teenuste hankelepingu riigihanget kohaliku omavalitsuse
üksuste liidule riigi või kohaliku omavalitsuse haldusülesande täitmiseks volitamise
halduslepingu sõlmimiseks kohaldama. Kuivõrd maakondliku koostööorgani ülesandeid võib
lisaks omavalitsusliidule täita ka mõni üksik KOV, sihtasutuse vormis tegutsev maakondlik
arenduskeskus, siis laiendatakse seadusemuudatusega erisust ka maakondlikele
koostööorganitele.
Kehtiv seadus ei näe ette erisuse tegemist ka juhul, kui mõni KOV tahab teisele KOVile
haldusülesannet täitmiseks volitada. KOV on põhiseaduslik avalik-õiguslik organisatsioon,
157
kelle tegevuse alused ja eesmärgid tulenevad EKOHist, PSist ja teistest seadustest. On
ebamõistlik nõuda, et KOVid peaks teisele KOVile haldusülesande täita andmisel hakkama
korraldama riigihanget, seetõttu lisatakse erisusena ka KOV-KOV halduslepingu sõlmimine.
Eelnõuga lisatakse seetõttu erandid HKS § 13 lõike 1 reeglist, mille kohaselt isikuga
haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu sõlmimisel juhindutakse riigihangete
seaduses teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest ja riigihanke läbiviimise korrast.
Eelnõu järgi ei pea HKS § 13 lõikes 1 sätestatud korda jälgima kohaliku omavalitsuse üksusele,
omavalitsusüksuste liidule või kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 61 lõigetes 2 ja 3
alusel moodustatud maakondlikule koostööorganile riigi või kohaliku omavalitsuse
haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu puhul.
Kehtiv seadus ei võimalda jätta hankelepingut korraldamata, kui KOV soovib anda
haldusülesande täitmiseks maakondlikule arendusorganisatsioonile, mis on asutatud sihtasutuse
vormis. Vastava seadusemuudatuse eesmärk on anda KOVile suurem paindlikkus otsustada,
kuidas ja kellega koostöös ülesandeid täidetakse.
§ 3. Kohalike maksude seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 3 nähakse ette KoMS § 4 täiendamine lõikega 4, milles sätestatakse, et
maksumääruse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma vähemalt
kuus kuud. Erisusena lisatakse, et sätet ei kohaldata sellise maksumääruse ja selle muudatuse
puhul, millel on maksukohustuslasele soodustav mõju
Eelnõuga kavandatakse tunnistada kehtetuks KOKS § 36 lõige 1, mille järgi kehtestatakse
kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused enne valla- või linnaeelarve või lisaeelarve
vastuvõtmist. Olemuslikult ei sobi kohalike maksude kehtivuse reeglid KOKSi, kohalike
maksudega seonduvad regulatsioonid on mõistlikum hoida kompaktselt KOMSis.
Maksukorralduse seaduse § 41 sätestab, et maksuseaduse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise
ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Kohalike maksude puhul võiks
selle reegli muuta sarnaseks riiklike maksudega.
§ 4. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 4 nähakse ette KOFS muudatused.
Eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse KOFS § 22 lõike 21 teist lauset.
KOFS § 21 kohaselt kehtestab volikogu määrusega tingimused ja korra eelarve liigendamiseks,
eelarve või lisaeelarve eelnõu koostamiseks, volikogus menetlemiseks ja vastuvõtmiseks,
majandusaasta aruande volikogus menetlemiseks ja kinnitamiseks, vastu võtmata eelarve korral
väljaminekute tegemiseks ja eelarve täitmiseks. Volikogu võib volitada valla- või linnavalitsust
kehtestama määrusega eelarve või lisaeelarve eelnõu koostamise ja eelarve täitmise korra.
Kehtiv KOFS § 22 sätestab lõike 21 teises lauses, et osavalla- või linnaosakogu arvamus lisatakse
volikogule esitatavale eelarve eelnõu seletuskirjale. Osavalla- või linnaosakogult eelarve kohta
arvamuste küsimine ja esitatud arvamuste menetlemine on KOVi sisemise töökorralduse küsimus,
mida ei pea seadusega detailsemalt reguleerima. Seetõttu nähakse eelnõuga KOKS § 22 lõike 21
teises lauses ette, et eelarve eelnõu menetluse nõuded näeb iga volikogu või valitsus ise ette. Soovi
korral võib arvamused lisada eelarve eelnõu seletuskirjale koos linna- või vallavalitsuse seisukohaga.
158
Samuti on võimalik laekunud arvamused läbi vaadata volikogus. Iga KOV saab ise sobiliku praktika
kujundada.
Eelnõu § 4 punktiga 2 kavandatakse muuta KOFS § 37 lõiget 1.
Eelnõuga muudetava KOKS § 35 lõike 2 sõnastuse järgi võib omavalitsusüksus olla osanik või
aktsionär äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla tulundusühistu või mittetulundusühingu
liige kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks. KOFS § 37 lõige 1 näeb aga kehtivas
sõnastuses ette, et KOVil on keelatud omandada aktsiaid, osi, muid omakapitaliinstrumente ja
väärtpabereid, mida ei peeta likviidseteks varadeks vastavalt KOFS §-le 36, kui see ei ole
vajalik KOKS § 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud või muudest seadustest tulenevate ülesannete
täitmiseks. Kehtiv sõnastus on pisut eksitav. Antud säte on mõeldud selleks, et KOV ei hakkaks
ostma mistahes juhuslikke aktsiaid investeerimise eesmärgil. Sõnastus „välja arvatud“ on vaja
KOFSi lisada, sest muidu ei tohi KOFSi järgi KOV üldse oma juriidiliste isikute kaudu mingeid
aktsiaid ja osasid omada.
Eelnõu § 4 punktiga 3 kavandatakse muuta KOFS § 37 lõiget 3.
Kehtiva KOFS § 37 lõike 3 järgi võib KOV kooskõlas eelarvestrateegiaga enda või sõltuva
üksuse võlakohustuse tagamiseks koormata KOKS § 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohaliku
omavalitsuse ülesannete täitmiseks olulist kinnisasja või lubada vastavat kinnisasja koormava
hoonestusõiguse võõrandamist või kinnisasja koormamist piiratud asjaõigusega selliselt, et
kinnisasja või hoonestusõiguse võõrandamisel või koormamisel jätkuks kinnisasja kasutamine
endisel otstarbel. KOKS § 6 lõiget 1 kavandatakse eelnõuga muuta selliselt, et see ei sisaldaks
enam loetelu KOV nn tuumikülesannetest ning lõige 2 on plaanis kehtetuks tunnistada. KOKS
nagunii ei sisalda KOV täidetavate ülesannete ammendavat loetelu, mistõttu viide KOKS § 6
lõikele 1 ja 2 on ka kehtivas seaduses liialt piirav. Seetõttu sõnastatakse säte ümber selliselt, et
jäetakse sellest välja viide KOKS § 6 lõigetele 1 ja 2 ehk räägitakse abstraktselt kohaliku
omavalitsuse ülesannete täitmiseks olulise kinnisasja võõrandamisest või kinnisasja
koormamisest.
Eelnõu § 4 punktiga 4 kavandatakse täiendada KOFS § 37 lõikega 4.
Tulenevalt KOKS § 22 lõike 1 punktide sõnastuse muutumisest eelnõuga üldisemaks (punkti 8
muutmine ning punktide 6 ja 81 kehtetuks tunnistamine), tuleb KOFSis määratleda selgemalt
volikogu roll. KOVist sõltuvatele üksustele laenude andmise ja tagamise ning laenu võtmiseks
kinnisasja koormamise tohib otsustada ainult volikogu. Ainult arvelduskrediidi andmisel võib
teha nii, et volikogu seab ette piirmäära valitsusele. KOFSis vastav alus juba sisaldub.
Eelnõu § 4 punktiga 5 kavandatakse muuta KOFS § 38 lõiget 4.
KOV võib võtta rahavoogude juhtimise eesmärgil KOFS § 38 lõike 4 esimese lause kohaselt
laenu tingimusel, et laen makstakse eelarveaasta lõpuks tagasi. KOFS § 38 lõike 4 teise lause
järgi võib volikogu otsustada laenu võtmise iga üksikjuhtumi puhul eraldi või kehtestada valla-
või linnavalitsusele eelarveaastaks piirmäära, milleni võib võetavate laenude kogusumma
ulatuda. Nimetatud nõuded on mõistlikum panna eraldi lõigetesse, kuna nad reguleerivad
erinevaid aspekte. Seetõttu jäetakse lõikest 4 välja teine lause, mis lisatakse uude lõikesse 5.
Eelnõu § 4 punktiga 6 kavandatakse täiendada KOFS § 38 lõikega 5.
159
Kuna KOKS § 22 lõikest 1 jäetakse välja detailsem võlakohustuste võtmise regulatsioon
(volikogu ainupädevuse regulatsioon), täpsustatakse KOFS § 38 lõikes 5 lisatavas sättes,
millised otsused on võlakohustuste võtmisel volikogu pädevuses.
Eelnõu § 4 punktiga 7 kavandatakse täiendada KOFS § 59 lõikega 131.
Seadusemuudatuse eesmärk on täpsustada COVID-19 haigust põhjustavast koroonaviirusest
tingitud olukorras ja sellele järgneval perioodi netovõlakoormuse erireegli sõnastust. Reegli
täpsustus on vajalik, et sõnastus viia vastavusse reegli tegelikule eesmärgile ja ära hoida aastatel
2025–2027 KOVide netovõlakoormuse liiga suureks muutumine ja valitsussektori
eelarvepositsiooni halvenemine. Muudetakse KOFS RT I, 17.12.2020, 6 redaktsiooni.
Eelnõu kohaselt muudetakse KOFSi, et 2025–2027. a netovõlakoormuse ülempiiri järk-
järgulise vähenemise reegel kehtiks ainult nende KOVide suhtes, kes on kasutanud 2020.–2024.
aastal seadusega lubatud netovõlakoormuse ülempiiri erandit: 10-kordne põhitegevuse tulude
või põhitegevuse kulude vahe või 80% põhitegevuse tuludest. Seega, need KOVid, kes erandit
ei ole perioodil 2020.–2024. aastal kasutanud, kehtib muudatuse järgselt alates 2025. aastast
netovõlakoormuse ülempiirina 6-kordne põhitegevuse tulude või põhitegevuse kulude vahe või
60% põhitegevuse tuludest. See on KOFS tavaolukorra reegel. Kehtiva KOFSi sõnastus lubaks
kõikidel KOVidel laenu võtta nt 2025. aastal kuni 75%-i, 2026. aastal kuni 70%-i ja 2027. aastal
kuni 65% põhitegevuse tuludest. 2028. aastal kehtib tavaolukorra 60%. Reegli tegelik mõte on
võimaldada ajutiselt kõrgema netovõlakoormuse võimalust kasutanud KOVidele seadust
rikkumata 3 aastaga jõuda tavaolukorra netovõlakoormuse ülempiiri sisse.
2020. aasta KOFS muudatustega kehtestati reegel (§ 59 lg 12 ja 13), et COVID-19 haigust
põhjustavast koroonaviirusest tingitud olukorras ja sellele järgneval perioodil lubatakse
KOVidel aastatel 2020–2024 netovõlakoormust suurendada järgmiselt:
ülempiir on 10-kordne põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe või 80%
põhitegevuse tuludest, olenevalt kumb on suurem;
netovõlakoormus ei või ületada põhitegevuse tulude kogusummat.
Tavaolukorraga võrreldes suurema netovõlakoormuse ülempiiri kehtestamisel lähtuti kahest
järgmisest põhimõttest:
võimaldada KOVidel teostada vajalikke investeeringuid (nt lõpuni viia EL tõukefondidest
rahastatud investeeringud) olukorras, kus nt majanduslanguse tõttu põhitegevuse tulud on
vähenenud;
majanduslanguse tingimustes elavdada majandust ehitusinvesteeringutega.
Alates 2025. aastast ülempiir väheneb järk-järgult sujuvalt (vt tabel nr 5), et KOVidel oleks
piisavalt aega korrigeerida netovõlakoormust allapoole. Selline sujuv netovõlakoormust
vähendama suunav reegel aitab vältida majanduslanguse ajal 80% piirmäära võimalust
kasutanud KOVil seadusega lubatud ülempiiri rikkujaks muutumist. Kui seda erandreeglit ei
ole, rakenduks 2025. aastal kohe netovõlakoormuse ülempiiri tavaolukorra reegel – 6-kordne
põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe või 60% põhitegevuse tuludest. Enamik
KOVe ei oleks võimelised ühe aastaga netovõlakoormust vähendama rohkem kui 20
protsendipunkti põhitegevuse tuludest. Netovõlakoormuse vähendamine 5 protsendipunkti
põhitegevuse tuludest ühel aastal peaks olema KOVidele jõukohane, sest eeldatavasti
põhitegevuse tulud suurenevad ja laenude tagasimaksed vähendavad netovõla suurust.
Tabel 5. Eelnõus ette nähtud ülemmäära arvutamise kriteeriumite muutus 2019–20281
160
Ülemmäär (olenevalt kumb järgmisest on 2019 2020– 2025 2026 2027 2028
suurem) 2024
Põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude 6x 10x 9x 8x 7x 6x
vahe korrutatuna järgmise kordajaga
Protsent põhitegevuse tuludest 60% 80% 75% 70% 65% 60%
Tabel 6. Näide ülemmäära arvutamisest1
Näide nr 1 Näide nr 2
Põhitegevuse 100 100
tulud
(näitlikud
ühikud)
Põhitegevuse 92 95
kulud
(näitlikud
ühikud)
Põhitegevuse 8 (100-92) 5 (100-95)
tulem
(näitlikud
ühikud)
Aasta 2019 2020–2024 2019 2020–2024
Ülempiiri - 6-kordne - 10-kordne - 6-kordne - 10-kordne
arvutus põhitegevuse põhitegevuse põhitegevuse põhitegevuse
tulem on 6x8=48; tulem on tulem on tulem on
- 60% 10x8=80; 6x5=30; 10x5=50;
põhitegevus- - 80% - 60% - 80%
tuludest on 60. põhitegevus- põhitegevus- põhitegevus-
tuludest on tuludest on 60. tuludest on 80.
Antud juhul on samuti 80.
lubatud ülemäär Lubatud ülemäär on Lubatud ülemäär
suurim kahest Antud juhul on kahest näitajast on kahest näitajast
näitajast ehk 60%. mõlemad näitajad suurem ehk 60%. suurem ehk 80%.
võrdsed ehk lubatud
ülemäär on 80%
Kahest komponendist koosnev netovõlakoormuse ülempiiri reegel on vajalik, sest KOVide
finantsvõimekus on väga erinev. Ühetaoline 60% reegel pärsiks võimekamate KOVide
investeeringuid.
Joonis 2. Aastatel 2025–2027 järk-järgult väheneva netovõlakoormuse ülempiiri rakendamine
seaduse muudatuse järgselt
161
KOV suhtes rakendub järk- KOV suhtes ei rakendu järk-
järgult vähenev järgult vähenev
netovõlakoormuse ülempiir netovõlakoormuse ülempiir
KOV A KOV B
2024. a lõpu 2024. a lõpu
seisuga seisuga
netovõlakoormus netovõlakoormus
80% 20%
2025. a ülempiir 75%
2026. a ülempiir 70% Alates 2025. a ülempiir
60%
2027. a ülempiir 65%
2028. a ülempiir 60%
Vastavalt KOFS § 32 lõike 2 punktile 2 kehtivad netovõlakoormuse ülempiirid nii KOVi kui
tema arvestusüksuse kohta. KOV arvestusüksus on KOV ise ja tema valitseva mõju all olevad
rahaliselt sõltuvad äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud.
Seadusemuudatuse rakendamine ei too kaasa ei riigile ega KOVidele täiendavaid tegevusi ja
kulusid. Muudatusega ei kaasne muudatusi rakendusaktides.
Seadusemuudatus jõustub üldises korras. Muudatus puudutab aastaid 2025–2027.
Vastav seadusemuudatus esitati kooskõlastusringile EISis.148 Menetlusökonoomia huvides
tõsteti muudatus käesolevasse eelnõusse. Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastusringil
eelnõu osas ei vastanud, kooskõlastades eelnõu vaikimisi.
§ 5. Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse kehtetuks tunnistamine
Eelnõu §-ga 5 tunnistatakse kehtetuks KOLS.
Lähtuvalt asjaolust, et KOV liitude regulatsioon on eelnõuga keskselt koondatud KOKS uude
peatükki 101, tunnistatakse KOLS õigusloome mahu vähendamise eesmärgil kehtetuks.
§ 6. Seaduse jõustumine
Eelnõu §-ga 6 nähakse ette seaduse jõustumissätted.
Eelnõu § 6 lõike 1 järgi on seadus kavandatud jõustuma 2023. aasta 1. juunil, arvestades
seaduse menetlemiseks minevat üldist ajakulu. See on esimene võimalik aeg, millal võiks
148
Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/84da3085-738f-4c86-9217-91eba0ae2555.
162
seadust rakendama asuda (jättes seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele piisava
üleminekuaja).
Eelnõu § 6 lõikes 2 nähakse ette eelnõu § 1 punktide 175 ja 179 jõustumine 2025. aasta 1.
jaanuaril. Muudatused puudutavad valla- või linnasekretäride kutsetunnistuse alusel töötamise
piirangut neile isikutele, kes soovivad pärast 2025. aasta 1. jaanuari valla- või linnasekretäri
ametikohale saada.
Eelnõu § 6 lõike 3 järgi jõustuvad eelnõu § 1 punktid 147 ja 148 (revisjonikomisjoni
koosseisus hallatava asutuse juhi piirangu välja jätmine) 2025. aasta kohaliku omavalitsuse
volikogu korraliste valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Nimetatud sätted
puudutavad volikogu liikme volituste peatumise osas KOKS § 19 lõike 2 täiendamist punktiga
13 ehk KOV hallatava asutuse juhi ja volikogu liikme volituste ühitamatust, mille osas on
kavandatud KOKSi rakendussätet (KOKS § 708) rakendada samuti alates 2025. a volikogu
valimistulemuste väljakuulutamisest.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga on võetud KOKS § 19 lõikes 31 kasutusele termin „volikogu liikme volitustega
ühitamatu amet“. Tegemist ei ole aga Eesti õigusruumis tundmatu terminiga. Ka KOVVS § 68
lõikes 31 kasutatakse seda mõistet.
KOKS § 58 muudatusega asendatakse senine termin „asustusüksuse linnapea“ terminiga
„linnavanem“. Linnavanem saab olla vaid asustusüksusena linnal. Kehtiva seaduse sõnastus
„linna kui asustusüksuse linnapea“ võib tekitada praktikas segadust linna kui
omavalitsusüksuse linnapea positsiooniga. Teised KOKS § 58 asustusüksuse esindajad
kannavad kõik nimetust „vanem“.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul puudub otsene seos Euroopa Liidu õigusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse
küsimused on iga liikmesriigi enda pädevuses.
6. Seaduse mõjud
Seadusega kavandatavate muudatustega avalduvad mõjud valdavalt vaid KOVide
töökorraldusele ja kuludele/tuludele.
Muudatused on suunatud seaduse tasandil regulatsiooni vähendamisele, võimaldamaks
KOVidel oma sisemise toimimise ja töökorralduse osas kujundada regulatsioonid vastavalt
väljakujunenud praktikale ja KOV spetsiifikast tulenevale vajadusele (väiksed vs suured
omavalitsused, linnalised vs maalised, KOVide ühinemisjärgselt praktikate ühildamisest
tulenevad erisused jne).
Enamus muudatustest mõjutab KOVide töökorraldust selles osas, mis on seotud KOV
sisekorralduse regulatsioonide täiendamisega tulenevalt uuest regulatsioonist või sellega
kooskõlla viimisega. Muudatuste ettevalmistamisega on seotud eelkõige valla- ja
linnasekretärid ning juristid, KOV ametiasutuste muud ametnikud ja töötajad, kes valmistavad
ette küsimusi volikogu ja valitsuse istungile, valitsuse ning volikogu liikmed. Samas ei mõjuta
muudatused sihtrühma toimimist olulisel määral, kavandatavad muudatused on võimalik
163
jooksva töö käigus valla või linna põhimäärusesse ja teistesse KOV õigusaktidesse sisse viia
ilma, et see oluliselt suurendaks KOVide töökoormust.
Riskide või ebasoovitavate mõjude kaasnemine on ebatõenäoline, kuna enamus muudatustest
jätavad KOVidele senisest suurema tegutsemisvabaduse, enesekorraldusõiguse. Samas jätkub
KOVide jooksev nõustamine ja koolitamine nii Rahandusministeeriumi poolt kui ka näiteks
teavitamine parimatest praktikatest ja kogemuse vahetamine Eesti Linnade ja Valdade Liidu
poolt.
Muid otseseid mõjusid HÕNTEs nimetatud mõjuvaldkondadele seadusemuudatuste
rakendamisega ei avaldu.
KOKSi ja teiste seaduste muudatused puudutavad KOVide aluskorraldust ega mõjuta otseselt
kuidagi ka ettevõtjate ega kodanike halduskoormust, elanike heaolu ega sotsiaalset kaitset.
Kavandatav muudatus I: KOV ülesannete olemuse piiritlemine
KOV täidetavate ülesannete piiritlemise kriteeriumite lisamine KOKSi § 6 – ülesannete
piiritlemine olemuselt omavalitsuslikuks või KOV täidetavaks riiklikuks kohustuseks ja KOV-
riigi läbirääkimiste formaadi laiendamine (KOKS § 65 täiendamine lõikega 5).
Muudatuse sihtrühm: sihtrühmaks on kõik KOVid, ministeeriumid, Vabariigi Valitsus ja
Riigikogu.
Senise kohtupraktika pinnalt KOV ülesannete piiritlemiskriteeriumite seadusesse lisamine aitab
kaasa õigusselgusele, tagab paremini KOVide täidetavate riiklike ülesannete rahastamise
riigieelarvest. Ministeeriumite, Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu vaatest aitavad muudatused
kaasa KOV ülesannete olemuse määramisele seadustes ja vastavalt riigieelarvest rahastamisele.
Vabariigi Valitsuse ning Eesti Linnade ja Valdade liidu senise eelarveläbirääkimiste formaadi
laiendamine ka KOV ülesannete ja nende omavalitsuslikus või riiklikus olemuses, pikaajalise
mõjuga oluliste poliitikameetmete algatamises ning seadusandlikes ja rahastamiskorralduslikes
muudatustes kokkuleppimisele KOV poliitikakujundamises, aitab kaasa ka võimalike
kohtuvaidluste ärahoidmisele.
Muudatusega kaasnevad moj̃ ud: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste
korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele.
Mõju ulatus: sihtrühmaks on kõik KOVid (79), nende volikogu liikmed (1717) ja valitsuse
liikmed, ametnikud ja töötajad, ministeeriumite ja riigiasutuste ametnikud, töötajad; Riigikogu
ja Vabariigi Valitsuse liikmed ning muud seadusloomeprotsessis osalejad.
Mõju sagedus: mõju avaldumise sagedus sõltub, kui sageli võetakse seadustes ette KOV
ülesannete muutmine, täpsustamine või uute ülesannete andmine. Sõltub ka sellest, kuidas
läheb edasi KOV ülesannete detsentraliseerimisele võetud poliitikasuuna tegevustega149
(suunata pärast haldusreformi võimekamaks muutunud KOVidele lähimuspõhimõttest lähtudes
rohkem ülesandeid). Muudatus võib hetkeliselt mõjutada õigusloome eest vastutavate
149
VVTP p 7.13: Analüüs ja ettepanekud riigi, KOVide ülesannete ja rahastamise ülevaatamiseks, suurendades
kohalike omavalitsuste rolli detsentraliseerimise ja piirkondliku koostöö edendamise kaudu. Vt:
https://www.valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/tegevusprogramm.
164
ametnike, Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu töökoormust, seaduse rakendajana KOVide
töökoormust, ent sellel ei ole olulist mõju asutuse töökorraldusele või põhiülesannete täitmise
võimekusele. KOVidele ei anta seadusega uusi ülesandeid just väga sageli.
Ebasoovitavate mõjude risk: vähetõenäoliseks saab pidada, et esineb ebasoovitavaid riske
KOV ülesannete piiritlemisel riiklikeks või omavalitsuslikeks. Jätkuvalt võib riigi ja KOVide
vahel tekkida vaidlusi, millise tasandiga on ülesandel rohkem puutumust: KOVidel võib olla
huvi arvuliselt rohkem ülesandeid lugeda KOV täidetavateks riiklikeks ülesanneteks, et saada
riigieelarvest ülesande täitmiseks suurem rahastus, kuid riigi-KOV läbirääkimistel kokku
lepitavate küsimuste laiendamisega ka KOV ülesannete olemuses kokkuleppimisele
tõenäoliselt väheneb võimalike eksimuste ja (kohtu)vaidluste hulk.
Moj̃ u avaldumine ja hinnang moj̃ u olulisusele: Muudatusega kaasnev mõju on üldiselt
positiivne, kuna saavutatakse suurem selgus õigusloome kujundamises. Muudatuse võimalik
negatiivne mõju (KOV ja riigi töökoormuse suurenemine) on pigem väike. Kokkuvõttes võib
mõju lugeda ebaoluliseks, kuna tegemist on küllaltki harva esineva muudatusega. KOV
seisukohalt võib mõju olla oluline, kui KOVile on täitmiseks antud mõni ülesanne, mis on
olemuselt riiklik, kuid mida riigieelarvest riikliku ülesandena ei rahastata.
Kavandatav muudatus II: Volikogu ja valitsuse määruseid puudutavad muudatused.
a. volikogu määrusega minimaalsete põhiõiguste piirangute seadmise selgesõnaline
võimaldamine;
b. volikogu ja valitsuse määrusele HÕNTE nõuete kohaldamine, sealhulgas seletuskirja
koostamise kohustus.
Muudatuse sihtrühm: sihtrühmaks on kõik KOVide volikogu liikmed (1717), valitsuse
liikmed, valla- ja linnasekretärid (79) ning muud ametiasutuse ametnikud ja töötajad (kes
valmistavad ette volikogu ja valitsuse õigusakte)150.
Kuna volikogu ja valitsuse määrused võivad mõjutada kõiki Eesti elanikke, kes on akti
adressaatideks ja põhiõiguste kandjateks, võib ka neid muudatuse sihtrühma arvestada, ent kuna
elanikele kaasneb pigem väikese mõjuga positiivne mõju (paraneb KOV organite määruste
kvaliteet, neile koostatakse seletuskirjad, mis aitavad kaasnevaid mõjusid ja määruse andmise
kaalutlusi paremini avada), siis järgnevalt on hinnatud ainult mõju kohalikele omavalitsustele.
Muudatusega kaasnevad mõjud: Mõju kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning
avaliku sektori kuludele ja tuludele. Volikogu ja valitsuse määruste kvaliteet tõuseb HÕNTE
nõuetele vastavate seletuskirjade koostamisega, mis peavad edaspidi olema põhjalikumalt läbi
mõeldud. Õiguslikult saab volikogu ka ilma seadusest tuleneva selge volitusnormita seada
määruses minimaalseid põhiõiguste piiranguid nt erinevate KOV eeskirjadega, kuid arvestada
tuleb siiski samu õigussuhteid reguleerivatest seadustest tulenevate nõuetega (KOV ei saa seada
seaduses lubatust rangemaid piiranguid, kui seaduses on selgelt piirangute ulatus sätestatud.
Näiteks kui seadus määratleb ära avaliku teabe teabenõudja nõudmisel kättesaadavaks tegemise
viisid, siis ei saa KOV neid viise piirata). Samas vähendab see koormust seadusloomele, kuna
150
KOVide õigusaktide eelnõusid KOVis ette valmistavate valitsuse liikmete, ametnike ja töötajate sihtarvusid on
väga keeruline välja tuua. Reeglina valmistatakse õigusaktide eelnõud valmis valla või linna ametiasutuste
(osakondade) ametnike või töötajate poolt. Valitsuse liikmed võivad ka eelnõusid esitada, kuid arvuliselt on taolisi
eelnõusid ametiasutuste algatatutest vähem.
165
igal üksikjuhul ei ole enam vajadust KOVile minimaalse põhiõiguse piirangu seadmiseks
konkreetset üksikasjalikku volitusnormi anda.
Määrusega kaasnevate mõjude hindamiseks võib tekkida mõnel juhul (kui tegemist on oluliste
mõjudega nt keskkonnale, majandusarengule) vajadus tellida mõjuanalüüse ka sisse, mis toob
valla- ja linnaeelarvele kaasa mõningase täiendava kulu. Arvestades, et ka praegusel hetkel on
olulistes strateegilistes küsimustes tellitud erasektorilt, ekspertidelt vastavaid analüüse, siis võib
eeldada, et nende maht ei saa seadusemuudatuste jõustumise järel olema praegusest oluliselt
suurem.
Mõju ulatus: sihtrühmaks on kõik KOVide volikogu liikmed (1717), valitsuse liikmed, valla-
ja linnasekretärid ning muud ametiasutuse ametnikud ja töötajad, kes valmistavad ette volikogu
ja valitsuse õigusakte ning neid rakendavad.
Mõju sagedus: Muudatus võib hetkeliselt mõjutada määruse eelnõu ja seletuskirja koostamise
eest vastutavate ametnike ja töötajate töökoormust, ent sellel ei ole olulist mõju asutuse
töökorraldusele või põhiülesannete täitmise võimekusele.
Ebasoovitavate mõjude risk: muudatusega ei kaasne ebasoovitavaid riske.
Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele: Muudatuse kavandatav mõju on positiivne
kuna HÕNTE nõuete järgimise abil paraneb volikogu ja valitsuse määruste kvaliteet,
suurendades ka elanike informeeritust KOV õigusaktidega kaasnevatest mõjudest. Muudatuse
võimalik negatiivne mõju (töökoormuse suurenemine määruse eelnõu väljatöötamisel) on
pigem väike. Määruste suuremahulisi muutmisi ja uute andmisi, mis tooksid kaasa olulised
mõjud, ei esine KOVides väga sageli.
Kavandatav muudatus III: KOV volikogu liikme volituste peatumine ametiasutuses
ametnikuks nimetamisel ja hallatava asutuse juhiks kinnitamisel
a. KOKS § 19 lõike 2 volikogu liikme volituste peatumise aluste täiendamine seoses
volikogu liikme nimetamisega KOV ametiasutuse ametnikuks (kehtivas seaduses sel
juhul volikogu liikme volitused lõppevad);
b. volikogu liikme volituste peatumise aluste täiendamine seoses volikogu liikme
kinnitamisega KOV ametiasutuse hallatava asutuse juhiks kinnitamisega (kehtiva
KOKSi järgi ei loeta neid volitusi praegu ühitamatuks ehk hallatava asutuse juht saab
praegu olla samal ajal volikogu liige).
Muudatuse sihtrühm: sihtrühmaks on kõik KOVide volikogu liikmed (1717), kes nimetatakse
KOV ametiasutuses ametnikuks või kes kinnitatakse hallatava asutuse juhiks (kellega
sõlmitakse vastav tööleping). Jaanuari 2022. aasta seisuga on KOV hallatavate asutuste
juhtidest volikogu liikmeid, kes hetkel teostavad volikogu liikmena oma mandaati (volitused ei
ole peatatud) 93.
Muudatusega kaasnevad mõjud: seadusemuudatus avaldab mõju volikogu liikmete passiivse
valimisõiguse teostamisele ja KOV korraldusele.
a. Muudatus annab volikogu liikmele suurema paindlikkuse, võimaldades volikogu
liikmel/KOV ametiasutuse ametnikul pärast valimisi või volikogu liikme koha vabanedes
otsustada, et ta ei asu oma volikogu liikme õigusi teostama, vaid laseb oma volikogu liikme
volitused peatada ning võib hiljem otsustada siiski volikogu liikme kohale asuda. Samuti
166
võimaldab muudatus juba volitusi teostama asunud volikogu liikmel volitused peatada, et asuda
tööle omavalitsuse ametiasutuses ametnikuna.
Muudatus on võrreldes kehtivas seaduses sätestatud tagajärjega – volikogu liikme volitused
lõppevad ennetähtaegselt seoses nimetamisega KOV ametnikuks – leebem volikogu liikme
passiivse valimisõiguse piirang. Kui kehtiv seadus ei võimalda volikogu liikmeks valitud isikul,
kes on KOV ametiasutuse ametnik, üldse asuda volikogu valimisperioodi jooksul oma mandaati
teostama, siis volituste peatumine annab piisava paindlikkuse, et volikogu liige saaks nelja-
aastase valimistsükli jooksul otsustada, kas asub oma volikogu liikme volitusi teostama (sel
juhul tuleb tal lahkuda KOV ametiasutuses avalikust teenistusest) või jätkab teenistust
ametnikuna.
Seadusemuudatust ei saa kohaldada tagasiulatuvalt ja see rakendub üksnes edasiulatuvalt alates
2023. aasta 1. juunist ehk seaduse jõustumisest volikogu liikmete osas toimuvate liikumiste ja
muudatuste osas.
b. Volikogu liikme volituste peatumine seoses kinnitamisega hallatava asutuse juhiks on uus
volikogu liikme volituste peatumise alus, mis ei lase nt munitsipaalkooli direktoril,
kultuurimaja või raamatukogu juhatajal samal ajal hallatava asutuse juhtimisega teostada oma
mandaati volikogus. Sellega seatakse volikogu passiivse valimisõiguse teostamisel piirang.
Piiranguga välditakse (erinevate volituste üheaegse teostamise piiranguga) volikogu kui KOV
esindusorgani ja KOV n-ö täidesaatva võimu osana KOV teenuste korraldamiseks moodustatud
hallatava asutuse juhi rollikonflikti (hallatava asutuse juht on volikogu suhtes
subordinatsioonisuhtes) ja vähendada võimalikke huvide konflikte. Kehtiva KOKSi järgi ei või
hallatava asutuse juht olla vaid revisjonikomisjoni liige (revisjonikomisjon teeb kontrolli
hallatavate asutuste üle). Volikogus hallatava asutusega seonduvate majanduslikku mõju
omavate otsuste korral peab hallatava asutuse juht volikogu liikmena end taandama, kuid seda
vajadust sageli ei teadvustata. Muudatusega vähendatakse võimalikke korruptsiooniohtlikke
olukordi volikogus.
Volikogu liikme passiivse valimisõiguse piirang ei ole aga liialt intensiivne - kui hallatava
asutuse juht soovib asuda oma mandaati volikogus volikogu valimisperioodil jooksul teostama,
siis peab ta hallatava asutuse juhi töölepingu KOViga lõpetama.
Seadusemuudatust ei saa kohaldada tagasiulatuvalt ja see rakendub üksnes edasiulatuvalt alates
2025. aasta KOV volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevast volikogu liikmete osas
toimuvate liikumiste ja muudatuste osas.
Muudatuse sihtrühm: sihtrühmaks on kõik KOVide volikogu liikmed (1717), ka
asendusliikmed, kellel võib tekkida võimalus saada volikogu liikmeks, kes nimetatakse või on
juba nimetatud KOV ametiasutuse ametnikuks või kinnitatakse või on kinnitatud hallatava
asutuse juhiks.
Muudatusega kaasnevad moj̃ ud: Mõju kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning
avaliku sektori kuludele ja tuludele (muudatus ei mõjuta avaliku sektori rahastamist, sh kulusid
ja tulusid).
Mõju ulatus: mõju ulatus on keskmine. Sihtrühmaks on kõik KOVide volikogu liikmed (1717),
ka asendusliikmed, kellel võib tekkida võimalus saada volikogu liikmeks, kes nimetatakse või
on juba nimetatud KOV ametiasutuse ametnikuks või kinnitatakse või on kinnitatud hallatava
167
asutuse juhiks. Hetkel Rahandusministeeriumil konkreetset arvu ei ole võimalik nimetada, kui
palju on KOV ametiasutustes ametnikke, kes on nt volikogu asendusliikmete nimekirjas.
Hallatava asutuse juhist volikogu liikmeid oli 2022. a jaanuari seisuga 1717st 93.
Mõju sagedus: mõju avaldumise sagedus ei ole suur. Volikogu liikmete asumine KOV
ametiasutuse ametnikuks ega hallatava asutuse juhiks ei ole kuigi sage.
Ebasoovitavate mõjude risk: KOV ametiasutuse ametnikust volikogu liikme volituste
peatumisega ei kaasne olulisi ebasoovitavaid riske. Hallatava asutuse juhi volituste ühitamise
keeld volikogu liikme volitustega võib kaasa tuua olukorra, kus volikogusse pääseb hallatava
asutuse juhi asemel madalama valijate toetusega volikogu liige. Mõningane volikogu
valdkondliku pädevuse langus võib hallatava asutuse juhi volikogust välja jäämisega samuti
kaasneda (paljudel juhtudel on tegemist nt koolidirektoritega, kellel on põhjalikud
haridusvaldkonna teadmised). Ebasoovitavate mõjude risk ei ole suur.
Moj̃ u avaldumine ja hinnang moj̃ u olulisusele: Muudatusega kavandatav mõju on volikogu
liikme passiivse valimisõiguse riive osas mõõdukalt positiivne – volikogu liige, kelle volitused
on ametiasutuse ametnikuna töötamise ajaks peatatud, saab otsustada 4-aastase valimistsükli
jooksul asuda oma volikogu liikme mandaati teostama erinevalt kehtivast seadusest, kus tema
volitused volikogu liikmena on ametnikuna töötamise tõttu pöördumatult lõppenud.
Muudatusel on oluline negatiivne mõju hallatava asutuse juhi volikogu liikme mandaadi
teostamisele. Mõju avalduks vaid olukordades, kus muidu tekiks vajadus kahe rolli täitmiseks.
Senised andmed viitavad selle suhteliselt vähesele vajadusele (u 5% juhtudest).
Kavandatav muudatus IV: valla- ja linnasekretäri kutsetunnistusega isik ei saa alates
2025. a 1. jaanuarist enam olla nimetatud sellele ametikohale
Muudatuse sihtrühm: sihtrühmaks on kõik KOVides valla- ja linnasekretäri kutsetunnistuse
alusel töötavad valla- ja linnasekretärid. Rahandusministeeriumi andmetel on taoliseid
ametnikke 79-s KOVis kokku vähem kui neljandik valla- ja linnasekretäride koguarvust.
Muudatusega kaasnevad mõjud: mõju kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning
avaliku sektori kuludele ja tuludele (muudatus ei mõjuta otseselt avaliku sektori rahastamist, sh
kulusid ja tulusid).
Alates 2025. aasta 1. jaanuarist ei saa valla- ja linnasekretärina töötav isik, kellel ei ole õiguse
õppesuunal omandatud vähemalt bakalaureusekraadi, kuid töötab valla- ja linnsekretäri
kutsetunnistuse alusel, kandideerida ega saada nimetatud teise KOVi valla- või
linnasekretäriks. Samal ametikohal jätkata on jätkuvalt võimalik. Nõue on vajalik vastava
ametikoha kõrge juriidilise professionaalsuse tagamiseks. Valla- ja linnasekretär aitab tagada
seda, et volikogu ja valitsuse õigusaktid ning KOV lepingud oleks samuti õiguspärased.
Mõju ulatus: sihtrühmaks on kõik KOVides kutsetunnistuse alusel töötavad valla- ja
linnasekretärid (ja nende asendajad), kes võivad soovida asuda tööle teise KOVi valla- või
linnasekretärina. Mõju ulatus on pigem väike, kuna kutsetunnistuse alusel seadusemuudatuse
jõustumise hetkel ametis olevad valla- ja linnasekretärid saavad senisel ametikohal jätkata.
Mõju sagedus: muudatusel ei ole otsest mõju asutuse töökorraldusele või põhiülesannete
täitmise võimekusele. Võib eeldada, et tööturul on 79 valla- ja linnasekretäri ametikoha
täitmiseks piisaval hulgal õigusteaduse suunal kõrghariduse omandanuid. Vaid kutsetunnistust
168
omavate valla- ja linnasekretäride kandideerimine valla- ja linnasekretäride vakantsetele
ametikohtadele ei ole ilmselt praktikas ka kuigi sage.
Ebasoovitavate mõjude risk: muudatusega ei kaasne ebasoovitavaid riske.
Moj̃ u avaldumine ja hinnang moj̃ u olulisusele: muudatuse kavandatav mõju on positiivne,
kuna see aitab hoida valla- ja linnasekretäride haridusnõude täitmise kaudu KOV tegevuse
õiguspärasust. Mõju saab nende valla- ja linnasekretäride osas, kes on nimetatud ametisse
kutsetunnistuse alusel, ja kes ei saa pärast seadusemuudatuse jõustumist enam kandideerida
valla- ja linnasekretäriks, pidada oluliseks.
Kavandatav muudatus V: muudatused, millega täpsustatakse KOV elanike osalust
kohalikus valitsemises, sh:
a. kohaliku rahvaalgatuse esitamise õigust ning menetlemise korraldust (§ 32),
b. kohaliku rahvaküsitluse läbiviimist, sh lisatakse võimalus küsitluse läbiviimise
algatamiseks kohalike elanike poolt (§ 321).
Muudatus avaldab mõju nii valla- ja linnaelanikele kui KOVidele.
1) Muudatuse sihtrühm 1: muudatusest on mõjutatud kõik kohalikud omavalitsused ja
nende vastavad organid (volikogud, valitsuse liikmed, KOV ametiasutuste teenistujad) ning
kõik Eesti elanikud, kelle elukoht on registreeritud antud KOVis. Kuna elanikele kaasneb
muudatustega väike positiivne mõju (paremad võimalused kohalikus valitsemises osalemiseks),
siis järgnevalt on eelkõige hinnatud mõju KOVidele.
Muudatusega kaasnevad mõjud: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste
korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele (muudatus ei mõjuta avaliku sektori
rahastamist, sh kulusid ja tulusid).
Mõju ulatus: enamus muudatustest mõjutab KOV töökorraldust selles osas, mis on seotud
KOV sisekorralduse regulatsioonide täiendamisega tulenevalt uuest regulatsioonist või sellega
kooskõlla viimisega ning esitatavate algatuste menetlemist, sh kohalike rahvaküsitluste
läbiviimist ning asjakohaste KOV otsuste ning nende menetlemisega seonduva avalikustamist
(eelkõige KOV arengu kavandamise protsessist, kus materjalide avalikustamine peab toimuma
enne otsuste tegemist erinevalt varasemast nõudest avalikustada see tagantjärele). Muudatuste
ettevalmistamisega on seotud erinevad KOV teenistujad (valla- ja linnasekretärid,
kommunikatsiooni-, arengu- või muud spetsialistid), kelle töökoormust võib see periooditi
vähesel määral mõjutada.
Mõju sagedus: arvestades täna kohalike rahvaalgatuste esitamise hulka (keskmine sagedus 2
algatust viimase 30 päeva jooksul kõigi KOVide lõikes, 4 algatust 2021. aasta jooksul Tallinna
linnale) ei ole nendega kaasnev töökoormus oluline, ka juhul kui algatuste arv mitmekordistuks.
Algatuste arvu kasvu võib oodata, kuna algatuse sisu laiendati ning lisati õigus algatada
kohaliku rahvaküsitluse läbiviimist, mille lõpliku läbiviimise otsustab siiski volikogu. Samuti
võib esitada elanike algatuse vabas vormis, mitte enam vaid KOV õigusakti eelnõu kujul ja see
võib puudutada ka kohaliku elu küsimust, mis ei eelda õigusakti vastuvõtmist.
Algatuse eelnõu kujul esitamise nõudest loobumine võib kasvatada KOVide töökoormust
algatuste valitsuse ja volikogu istungile n-ö õigesti vormistatud eelnõu ettevalmistamise
kohustusena vastavalt normitehnika nõuetele. Algatuse puhul tuleb siiski esmalt hinnata, kas
see üldse nõuab volikogult või valitsuselt õigusakti vastu võtmist, kas see puudutab kohaliku
169
elu küsimust ja kas seda saab põhimõtteliselt toetada (esmasel algatuse arutelul valitsuses või
volikogus, kus alles hinnatakse algatuse kooskõla nõuetega ja selle sisulist põhjendatust, ei pea
olema veel istungile esitatud korrektselt vormistatud eelnõud, vaid võib algatuse arutelu
toimuda ka nö vabas vormis protokollilise otsustusena).
Rahvaküsitluse algatuse õiguse andmisega elanikele võivad kaasneda KOVile kulud küsitluse
läbiviimisel (küsitluspunktide avamine, elektroonilise küsitlussüsteemi kasutamine, nt
VOLIS151).
Ebasoovitavate mõjude risk: Riskide või ebasoovitavate mõjude kaasnemine on
ebatõenäoline, kuna enamus muudatustest jätab KOVidele lõpliku otsustamise õiguse (kuidas
algatus lahendada, kas korraldada küsitlus).
Moj̃ u avaldumine ja hinnang moj̃ u olulisusele: Arvestades eeltoodud mõjukriteeriumitele
antud hinnanguid, võib mõju kokkuvõttes KOVidele ja nende isikkoosseisule lugeda
ebaoluliseks.
2) Muudatuse sihtrühm 2: kõik Eesti elanikud, kelle elukoht on registreeritud antud KOVis.
Muudatusega kaasnevad moj̃ ud: elanike võimalused osaleda ühiskondlikus elus kohaliku elu
korraldamisel ja seda mõjutada.
Mõju ulatus: muudatus loob paremad võimalused kohalikus valitsemises osalemiseks kõigile
Eesti elanikele, läbi kohaliku algatuse korra lihtsustamise – st eelnõu vormis algatuse asemel
on muudatuse kohaselt võimalus esitada algatusi erinevate kohaliku elu küsimuste
lahendamiseks koos vabas vormis põhjendusega (varasema eelnõu vormi asemel). Lisaks tekib
elanikel võimalus algatada kohaliku rahvaküsitluse läbiviimist (kehtiva õiguse järgi on olulistes
kohaliku elu küsimustes elanike küsitluse korraldamine volikogu pädevuses, st võib toimuda
vaid volikogu algatusel), mis kindlasti suurendab KOVide poolt nende korraldamise sagedust,
võimaldades seega paremat dialoogi KOV ja kogukonna vahel.
Kuigi küsitluse tulemustel ei ole KOV organitele õiguslikult siduvat mõju, st lõpliku otsuse
küsimuse lahendamise osas teeb valitsus või volikogu, siis kohaliku rahvaküsitluse algatamise
ja läbiviimise täpsem regulatsioon, sh nende algatamise õiguse andmine lisaks volikogule ka
elanikele loob paremad võimalused kohalikele elanikele kohalikus valitsemises osalemiseks ja
selle otsuste osas oma selge meelsuse väljendamisega mõjutamiseks.
Mõju sagedus: Arvestades täna kohalike algatuste esitamise hulka ei ole kohalik algatus ilmselt
ka muudatuste jõustumise järel sageli kasutatav osalusinstrument - indikatiivselt esitatakse
aastas 20–30 KOKS § 32 kohast algatust kõigis KOVides kokku, sh nt Tallinna linnas on
viimase aasta jooksul esitatud neli algatust. Kavandatav muudatus kindlasti suurendab algatuste
arvu kohalikes omavalitsustes, kuni mitmekordselt. Algatuste arvu kasvu võib oodata, kuna
algatuse sisu laiendati ning lisati õigus algatada kohaliku rahvaküsitluse läbiviimist, mille
esitamise sagedust võib mõnevõrra pärssida algatuse kõrge lävend – algatuse rahvaküsitluse
läbiviimiseks saavad esitada vähemalt 10% KOV hääleõiguslikest elanikest.
Ebasoovitavate mõjude risk: Riskide või ebasoovitavate mõjude kaasnemine on
ebatõenäoline. Võimalik ebasoovitav mõju kohalikule demokraatiale ja inimeste osalusele
kohalikus valitsemises võib väljenduda, kui märkimisväärselt tõuseb elanike aktiivsus algatuste
esitamisel, sh kohaliku rahvaküsitluse läbiviimiseks, ent KOVid järjepidevalt ei lähtu neist
151
https://www.volis.ee/gvolis/web.options?command=kov_14139&kid=.
170
kohaliku elu küsimuste lahendamisel ning algatuse korras esitatud küsimuste üle kohalikke
rahvaküsitlusi ei korralda. Rahvaküsitluse korraldamisest loobumist peab seadusemuudatuse
järgi põhjendama, st sellest saab loobuda, kui esinevad seaduses nimetatud välistused, seega
välistab see meelevaldse algatuste tagasilükkamise. Seaduses on ka selgelt märgitud, et
rahvaküsitluse tulemustel on nõuandev mõju KOV organitele, seega ei muudeta olemuslikult
esindusdemokraatiat, vaid jätkuvalt on lõplike otsuste tegemine legitimeeritud
otsustusorganitel.
Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele: elanikele kaasneb väikese ulatusega
positiivne mõju, kuna tekivad paremad võimalused kohalikus valitsemises osalemiseks. Mõju
tegelik ulatus sõltub sellest, mil määral loodud õigusi ja võimalusi realiseeritakse (st kas
elanikud esitavad algatusi ning KOVid lähtuvad neist otsuste tegemisel).
Kavandatav muudatus VI: Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes
1. KOKS § 35 muudatus, millega lisatakse nõue märkida eraõigusliku juriidilise isiku asutamise
ja osalemise otsuses sihtasutuse, mittetulundusühingu või äriühingu asutamise või mitme
osalejaga mittetulundusühingus või äriühingus seal osalemise eesmärk ning kohaliku
omavalitsuse ülesanne, mida on vaja täita äriühingu, sihtasutuse või mittetulundusühingu
kaudu.
Muudatuse sihtrühm: KOVid. Muudatusest on mõjutatud kõik KOVid, kes kavandavad
seaduse jõustumise järgselt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamist või asuvad seal osalema.
Muudatus ei puuduta otseselt juba asutatud juriidilistes isikutes osalemist, küll aga tuleks KOV
eesmärk ja ülesanne välja tuua otsuses, millega muudetakse suuremal määral juriidilise isiku
vormi või korraldust (ühinemised ja jagunemised).
Teistele sihtrühmadele muudatus märkimist väärt mõju ei oma. Samuti ei kaasne muudatusega
ebasoovitavaid mõjusid. Pigem omab muudatus positiivset mõju, kuna võimaldab teistel
isikutel ja organisatsioonidel saada rohkem selgust, mis eesmärgil on juriidiline isik loodud ja
mis KOV tasandi küsimust see juriidiline isik on loodud lahendama.
Muudatusega kaasnev mõju: KOV eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise eesmärk ja
KOV nimel täidetav ülesanne muutub selgemaks. Sel moel on KOVil võimalik paremini ka
seada kvaliteedinõudeid ja sihte eraõigusliku juriidilise isiku tegevusele.
Mõju ulatus ja avaldumise sagedus KOV korraldusele. Mõju ulatus on väike ja
avaldamissagedus harv, kuivõrd majandustegevuses ja juriidilistes isikutes osalemine on ka
kehtiva õiguse kohaselt seotud kitsalt KOV täidetavate ülesannetega. Nimetatud nõuet pole
kehtivas korras küll otsesõnu välja toodud. KOV juriidilise isiku asutamine või liikmeks
asumine on reeglina läbi kaalutud otsus, mida ei langetata tihti ja ilma põhjuseta.
Isegi juhul, kui juriidilise isiku asutamise otsuses ei ole KOV täidetavat eesmärki täna
kirjeldatud, peab ühingu tegevus olema kantud vajadusest täita mõnda KOV ülesannet.
Konkurentsipiirangutest või riigiabi tingimustest tulenevalt ei saa KOV nagu ka riik tegeleda
ega osaleda igas eraõiguslikus juriidilises isikus, vaid osalemise eesmärk peab lähtuma või
seonduma omavalitsuslike ülesannete täitmisega, sh aitama edendada kohalikku elu ja seal
toimivat eraettevõtlust. Samas jätavad nii kehtiv KOKS, KOFS kui eelnõu siiski juriidiliste
isikute asutamise eesmärgi ja ülesanded KOV sisustada.
Peale KOFSis sätestatud nõuete täitmise ei näe kehtiv seadus ega eelnõu ette konkreetseid
tegevusi, piiranguid või tingimusi, millal saab lugeda juriidilise isiku tegevust kohalikust huvist
171
kantuks ja millal mitte. Sobivaks ülesandeks, mida läbi juriidilise isiku täita, võib pidada nii
KOV täidetavat olemuselt riiklikku kui omavalitsuslikku ülesannet, kui just ülesande enda
olemus (nt avaliku sunnivõimu teostamine) ei välista selle täitmist läbi eraõigusliku vormi.
Välistatud pole ka seaduses konkreetselt nimetamata vabatahtlike ülesannete täitmine läbi
juriidilise isiku. KOVil lasub sellisel juhul suurem kohustus sellel otstarbel asutatud juriidilise
isiku tegevust põhjendada ning näidata seotust kohaliku elu tasandil lahendamist vajava
küsimusega.
Ebasoovitavate mõjude risk: Riske või ebasoovitavaid mõjusid muudatusega ei kaasne.
Muudatus ei mõjuta KOVi töökoormust ja tegemist pole uue sisulise kohustusega, kuivõrd
juriidiliste isikute asutamine peab ka kehtiva korra kohaselt olema põhjendatud ja kaalutletud.
Moj̃ u avaldumine ja hinnang moj̃ u olulisusele: Koondmõju on kokkuvõttes vähene. KOV
osalemine eraõiguslikes juriidilistes isikutes muutub läbipaistvamaks, kuid ebasoovitavate
mõjude esinemise tõenäosus on vähene.
2. Muudatus, millega lisatakse KOVi õigus osaleda liikmena tulundusühistus.
Muudatuse sihtrühm: KOVid. Mõjutatud sihtrühm on eelnõu jõustumise järgselt pigem väike
ja tulundusühistutes osalemist kaaluvad tõenäoliselt üksikud KOVid. Siiski ei saa välistada
sihtrühma ajas kasvamist erinevate kogukonna kaasamist hõlbustavate ülesannete ja projektide
rakendamise tarbeks. Tulundusühistu on täiendav võimalik valik teiste ettevõtlusvormide seas.
Mõju teistele sihtrühmadele on samuti valdavalt vähene, kuid üksikutes olukordades võib
muudatusega kaasneda teatav mõju isikutele või organisatsioonidele, kes soovivad koostöös
KOViga rakendada kogukondlikke koostööprojekte ja realiseerida neid tulundusühistu vormis.
Mõju avaldub vaid juhul, kui isikud või organisatsioonid soovivad KOViga koostöös
tulundusühistus osaleda.
Mõju ulatus ja avaldumise sagedus: muudatus avab võimaluse osaleda KOVidel liikmena
tulundusühistutes. Kehtiva korra järgi on seal osalemise võimalikkus õiguslikult ebaselge,
kuivõrd kehtiv seadus ei sätesta tulundusühistus osalemise võimalusi selgelt, kuid samas ka ei
välista seal osalemist erinevalt täis- ja usaldusühingust. Nagu igas juriidilises isikus osalemisel,
peab ka tulundusühistutes osalemisel KOV läbi mõtlema oma eesmärgid ja soovitud tulemi
ning veenduma, et tegevus, mida täitma asutakse, seondub KOV ülesannetega. Arvestama peab
ka KOFSis sätestatud finantsnõuete ja võlakoormuse tingimusi, konkurentsi- ning
riigiabinõudeid.
Tulundusühistu korraldus ise on reguleeritud tulundusühistuseaduses ja KOVid on kohustatud
seaduses toodud tingimusi teiste isikutega sarnaselt järgima. Seega ei kaasne muudatusest
KOVile erinevat või ulatuslikumat mõju, kui mistahes teist tüüpi juriidilistes isikutes
osalemisega tekiks. Muudatuse mõju on vähene ja selle avaldumise sagedus sõltub sellest, kui
palju KOVe tulundusühistus osalemist kasutama hakkab.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike ja sõltub pigem KOV tulundusühistuseaduses toodud
regulatsiooni rakendamise valikutest. Tulundusühistu vormi kasutamisega seotud riskid ei erine
olemuselt osaühingu või aktsiaseltsi vormi kasutamisel esile kerkida võivatest riskidest.
Peamine risk on seotud eelkõige ebaõigest juhtimisstiilist tingitud majandusliku ja seeläbi
avalike vahendite ebaotstarbeka kulutamise riskiga. Et ettevõtlusvormist tingitud
majandusriske maandada, peaks KOV vältima põhikirjas ette nähtud liikmete varalist vastutust
(täielik isiklik vastutus) või põhikirjaga kindlaksmääratud ulatuses vastutust. Teine võimalik
risk on korruptsioonirisk, kuid ka siin ei tingi tulundusühistu vormis tegutsemine KOVile
eraldiseisvat või täiendavat korruptsiooniriski võrreldes teiste ettevõtlusvormidega.
172
3. Muudatus, mille kohaselt on valla- või linnavalitsusel õigus kehtestada sihtasutuse,
osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainuasutajaks, ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald või
linn, juhatuse liikme valimise, juhtorgani liikmeks olemise ja tasustamise täpsemaid või
täiendavaid tingimusi.
Muudatuse sihtrühm: KOVid.
Muudatus omab vähest positiivset mõju suurematele KOVidele, kelle (ainu)asutatud erinevates
eraõiguslikes juriidilistes isikutes on kokku palju valla või linna esindajaid. Muudatuse mõju
sõltub asjaolust, kas KOV otsustab sellise esindajate tegevust reguleeriva korra kehtestada või
mitte. Muudatuse mõju võiks avalduda peamiselt Tallinna või Tartu linnale. Eelnõu eelselt on
korduvalt kerkinud küsimusi, kuidas reguleerida linna ainuosalusega aktsiaseltside ja
sihtasutuste juhatuse liikmete tasustamist. Näiteks ÄS või SAS alusel on juhatuse liikme tasu
suuruse ja maksmise korra määramine nõukogu pädevuses, mistõttu osanikul, aktsionäril ja
asutajal ei ole õiguslikku alust juhatuse liikmete tasustamist reguleerida ega sätestada juhatuse
liikmete tasustamise põhimõtteid, millest nõukogud peaks oma vastavasisulistes otsustes
juhinduma.
Teistele muudatusest mõjutatud sihtrühmadele otsest mõju muudatusel ei ole, kuna eelnõu
kohaselt saab kehtestatav kord reguleerida vaid KOV ainuosalusega juhtorgani esindaja
nõudeid.
Mõju ulatus ja avaldumise sagedus: mõju avaldub vaid KOVile, kes on esindajale esitatavate
täpsemate nõuete ja tingimuste korra kehtestanud.
KOV kui ainuaktsionäri, osaniku või sihtasutuse ainuasutaja seisukohast on oluline ühtlustada
ühingute juhatuste tasustamise põhimõtted, et ühest küljest tagada ressursside ratsionaalne
kasutamine ja teisest küljest ühingute võrdne ja objektiivne kohtlemine. Suurematest linnadest
nt Tallinn on ainuaktsionäriks kaheksas aktsiaseltsis, ainusosanikuks ühes osaühingus ning
ainuasutajaks üheteistkümnes sihtasutuses. Teistes KOVides on ainuomandis olevate
aktsiaseltside, osaühingute või sihtasutuste oluliselt väiksem, seega avaldavad muudatused
peamiselt mõju Tallinna linnale ja mõju ulatus sõltub, kuidas Tallinn oma vastavat korda
sisustama asub. Seni on Tallinna linna äriühingu ja sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikmete
tasustamise põhimõtted kiitnud linnavalitsus heaks istungi protokolli päevakorrapunktis.
Sisuliselt on tegemist soovitusliku dokumendiga, mis ei ole õiguslikult siduv. Juriidiliselt
siduva korra kehtestamine võib muuta seniste esindajate harjumuspäraseid (hea tahte
kokkuleppel põhinevaid) esindamise tingimusi ja sellisel juhul on neile mõju arvestatav.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: muudatusega ei kaasne otsest ebasoovitavat mõju,
arvestades, et isegi juhul, kui KOV korras kehtestatavad tingimused tunduvad esindajale
ebamõistlikult piiravad, on tegemist üldaktiga, mis allub õiguskantsleri või kohtu järelevalvele.
Muudatus ei tohiks tekitada ka probleeme näiteks nõukogu rollis ja õiguses oma liikmetele
tasude määramisel. Teoreetiliselt säilib ka KOV ainuomandis oleva juriidilise isiku
esindusorgani liikmel jätkuvalt õigus otsustada KOV ettenähtud esindamise korras ettenähtust
teisiti, kuid KOV esindaja peab sellisel juhul arvestama esindatava tahtega vältimaks enda
vastutust KOV ees kehtestatud korra tingimuste rikkumise eest.
Kavandatav muudatus VII: Muudatused, millega täpsustatakse KOV arengukava
menetlemist.
173
1. KOV arengukava osas kavandatavad muudatused:
a. arengukava sisunõudeid muudetakse (kajastades, millised valdkonnad peavad olema
eelnevalt analüüsitud, viies need valdavalt juba praktikas arengukavades sisalduvaga
kooskõlla) (§ 37 lg 2);
b. lisatakse säte, mille kohaselt tuleb valla või linna arengukava ja täiendavate
arengukavade koostamisel arvesse võtta riigi strateegilise ja ruumilise arengu
suundumusi (§ 37 lg 5) ning
c. täpsustatakse kohustust avalikustada arengukava eelnõu avalikustamise käigus
esitatud ettepanekud enne arengukava vastuvõtmist (§ 372 lg 61).
Muudatuse sihtrühm: sihtrühmaks on kõik KOVide arengu kavandamise eest vastutavad
teenistujad, hinnanguliselt 80–100 arvestades, et suuremates linnades on arengukavade
koostamisse lisaks arendusnõunikule ja spetsialistile kaasatud ka teine spetsialist või
osakonnajuhataja. Kuna arengukava avalikustamine võib mõjutada kõiki Eesti elanikke, kes
sellest huvitatud on, võib ka neid muudatuse sihtrühma arvestada, ent kuna elanikele kaasneb
väikese ulatusega positiivne mõju (paraneb info kättesaadavus arengukava menetlemisest
menetlusprotsessi jooksul), siis järgnevalt on hinnatud ainult mõju KOVidele.
Muudatusega kaasnevad moj̃ ud: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste
korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele (muudatus ei mõjuta avaliku sektori
rahastamist, sh kulusid ja tulusid)
Mõju ulatus: sihtrühmaks on kõik KOVide arengu kavandamise eest vastutavad teenistujad.
Seaduse muudatuste jõustumisel on vajalik Rahandusministeeriumi poolt viia sihtrühma seas
läbi koolitusi, korraldada teabepäevasid, koostada infomaterjale, et saaks sihtrühma
muudatustest teavitada, mis valdkondade arengusuunad ja vajadused arengukavades on
täiendavalt vaja avada ning milliste riigi strateegiliste dokumentidega on vaja siinjuures
arvestada.
Mõju sagedus: Arengukava vaadatakse üle iga-aastaselt, sh vajadusel vaadatakse üle olukorra
kirjeldus, mida täiendavad sisunõuded hõlmasid ning korraldatakse eelnõu avalikustamine enne
selle vastuvõtmist. Muudatus võib hetkeliselt mõjutada arengukava koostamise eest vastutavate
ametnike töökoormust, seda tõstes seoses uute arengukavas avatavate valdkondade
analüüsimisega, avalikustamisel tulnud ettepanekute läbi töötamisega, nendega arvestamise
ning valla või linna veebilehel avaldamisega, ent sellel ei ole olulist mõju asutuse
töökorraldusele või põhiülesannete täitmise võimekusele.
Ebasoovitavate mõjude risk: väike risk kaasneb KOV teenistujate töökoormuse suurenemise
näol.
Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele: Muudatuse kavandatav mõju on positiivne,
kuna riigi ja KOV tasandi strateegilised sihid viiakse omavahel paremini kooskõlla ning
valitsemises kaasneb suurem avatuse. Arengukava avalikustamisel esitatud ettepanekute
avaldamine KOV veebilehel enne arengukava vastuvõtmist suurendab elanike informeeritust
ning võimaldab neil paremini kohaliku elu korraldamisel kaasa rääkida. Muudatuse võimalik
negatiivne mõju (KOV töökoormuse suurenemine arengustrateegia avalikustamise järel) on
väike.
2. Muudatused, millega täpsustatakse maakonna arengustrateegia menetlemist, sh:
174
a. maakonna arengustrateegia avaliku arutelu tulemuste kajastamine, lisades kohustuse
arengustrateegia eelnõu avalikustamise käigus esitatud ettepanekud avalikustada enne
arengustrateegia vastuvõtmist (§ 374 lg 51) ning
b. antakse võimalus maakonna arengustrateegia iga-aastase tegevuskava kinnitamine
volitada maakonna koostööorganile (§ 374 lg 61).
Muudatuse sihtrühm: sihtrühmaks on kõik 15 KOVide koostööorganitena toimivat
maakondlikku arendusorganisatsiooni (MAROdeks on sõltuvalt maakonnast kas maakondlikud
omavalitsusliidud, maakondlikud arenduskeskused või üks KOV), kelle ülesandeks on
maakonna arengustrateegia ja selle tegevuskava koostamine, ning KOVide volikogud, kelle
ülesandeks on nende õigusaktide kinnitamine.
Kuna maakonna arengustrateegia avalikustamine võib mõjutada kõiki Eesti elanikke, kes sellest
huvitatud on, võib ka neid muudatuse sihtrühma arvestada, ent kuna elanikele kaasneb väikese
mõjuga positiivne mõju (paraneb info kättesaadavus arengukava menetlemisest
menetlusprotsessi jooksul), siis järgnevalt on hinnatud ainult mõju KOVidele.
Muudatusega kaasnevad mõjud: Mõju riigiasutuste ja KOV asutuste korraldusele ning
avaliku sektori kuludele ja tuludele (muudatus ei mõjuta avaliku sektori rahastamist, sh kulusid
ja tulusid).
Mõju ulatus: Sihtrühma käitumisele muudatus olulist mõju ei avalda. Tegevuskava
kinnitamise volitamine MAROdele aitab KOVide töökoormust vähendada. Hea tavana toimub
ka praegu maakonna arengustrateegiale esitatud ettepanekute avalikustamine enne selle
kinnitamist. Arvestades, et maakonna arengustrateegiat muudetakse umbes kord nelja aasta
jooksul, siis ei mõjuta see muudatus kuigi oluliselt KOVide ja MAROde töökoormust ega tekita
kohanemisraskusi.
Mõju sagedus: maakonna arengustrateegiat koostatakse/muudetakse/täiendatakse mitte
oluliselt sagedamini kui kord 4 aasta jooksul, seega mõju ulatus ei ole suur. Arengustrateegia
tegevuskava, mida uuendatakse iga-aastaselt, koostamine on maakonna koostööorgani
ülesandeks, kuid kinnitamine on kehtiva KOKSi järgi seni iga volikogu ülesandeks, mis nüüd
on võimalik samuti volitada koostööorganile. Seeläbi langeb kõigi KOV üksuste töökoormus
arengustrateegia tegevuskava menetlemisel, kuna enam ei pea kõik maakonna KOVide
volikogud seda omalt poolt kinnitama (kui üks volikogu paneb ette tegevuskava muudatuse,
siis peaks tegevuskava juba heaks kiitnud volikogud samuti selle muudatuse heaks kiitma, mis
praktikas võtab ebamõistlikult kaua aega ja toob kaasa olulise töökoormuse).
Ebasoovitavate mõjude risk: muudatusega ei kaasne ebasoovitavaid riske.
Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele: kavandatava muudatusega kaasnev mõju on
positiivne, kuna aitab tagada riigi ja KOV tasandi strateegiliste sihtide parema kooskõla ning
toob kaasa võimaliku menetluskoormuse vähenemise tegevuskava koostamisel ja kinnitamisel.
Muudatuse võimalik negatiivne mõju (töökoormuse suurenemisele arengustrateegia
avalikustamise järel) on väike. See hõlmab elanikelt laekunud võimaliku tagasiside läbi
töötamist, arvesse võtmist või mitte arvestamise põhjendamist, elanikele vastamist.
Kavandatav muudatus VIII: Piirkonnakogude moodustamise mõjud.
Muudatus, millega luuakse võimalus lisaks linnaosa- ja osavallakogudele moodustada ka muid
piirkonna esinduskogusid ehk nn piirkonnakogusid.
175
1) Muudatuse sihtrühm 1: Muudatusest on kaudselt mõjutatud kõik kohalikud
omavalitsused ja nende vastavad organid (volikogud, kes moodustavad piirkonna esinduskogu
ja lõpetavad nende tegevuse ning kellele on piirkonnakogul õigus ettepanekuid esitada; samuti
valitsuste liikmed ja teenistujad, kelle ülesandeks on piirkonnakogusid kaasata nt arengukava
ja eelarvestrateegia menetlemisel). Otsesemalt on mõjutatud ainult need KOVid, kus on
piirkonnakogud moodustatud (viis KOVi 1.01.2022 seisuga) ning kus võib ilmneda nende
alusregulatsiooni täpsustamise ja KOKSist tulenevale alusele viitamise vajadus. Samuti on
muudatusest mõjutatud KOVid, milles plaanitakse piirkonnakogud moodustada (sellekohast
infot ei ole, küll aga võivad osad KOVid, kus täna on moodustatud linnaosa- või osavallakogud,
kujundada need ümber piirkonnakogudeks, mille regulatsioon on üldisem, jättes enam
kohapealset vabadust nende rolli sisustamiseks). Kokku on osavallakogud moodustatud viies
KOVis (Hiiumaal toimivad ka osavalla valitsused ametiasutustena), lisaks linnaosakogud
Tallinna linnas (Tallinnas on moodustatud samuti lisaks ka linnaosa valitsused).
Muudatusega kaasnevad mõjud: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste
korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele (muudatus ei mõjuta avaliku sektori
rahastamist, sh kulusid ja tulusid).
Mõju ulatus: muudatus mõjutab otseselt ainult neid KOVe, kes regulatsiooni alusel
piirkonnakogu moodustavad. Võrreldes tänase osavalla- või linnaosakoguga on regulatsioon
üldisem ja paindlikum, seega võimaldab see vähema reguleerimisega anda tänasele praktikale
KOKSist tuleneva juriidilise aluse ja tunde, et senine valitud detsentraliseerimise mudel on ka
seadusandja poolt soositud. Tegemist on seega KOVile antud võimalusega ja mitte kohustusega
seda detsentraliseerimise mudelit kasutada, ja seetõttu puudub vajadus käitumise muutmiseks
või muutusega kohanemiseks. Seda seejuures nii nendes KOVides, kus täna tegutsevad
linnaosa- või osavallakogud ja ka nendes, kus neid tänasel päeval loodud pole. Võimalust
kasutavad ilmselt vaid need KOVid, kelle jaoks on uus lahendus KOVi vajadusi arvestades
parem senisest korraldusest.
Mõju sagedus: Piirkonnakogu moodustamisega ei kaasne olulist mõju KOVide töökoormusele
- piirkonnakogu statuudi või põhimääruse kehtestamise näol on tegemist ühekordse mõjuga
töökoormusele. Lisaks võivad sellega seoses kaasneda mõningad muudatused KOVide
töökorralduses (nt piirkonnakogu ettepanekute küsimine ja arvestamine arengukavale ja
eelarvestrateegiale), mis lühiajaliselt mõjutavad mõne ametniku töökoormust. Samas võib
eeldada, et KOVides, kus osavalla- või linnaosakogud on juba moodustatud ilma sellekohase
regulatsioonita, on neile antud ka seadusest tulenevate osavalla- või linnaosakogude õigustega
võrreldavad õigused ning nende tagamine kajastub juba praegu asutuse töökorralduses ja
teenistujate tööülesannetes.
Ebasoovitavate mõjude risk: Riskide või ebasoovitavate mõjude kaasnemine on
ebatõenäoline, kuna muudatuse rakendamine (piirkonnakogu moodustamine ja tema
töökorralduse reguleerimine) on KOV pädevuses, muudatus ei mõjuta KOVide
otsustusvabadust, kas ja millise pädevusega piirkonnakogud moodustada.
Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele: muudatuse võimalik mõju KOVide
töökorraldusele on väike.
2) Muudatuse sihtrühm 2: kõik Eesti elanikud, kelle elukoht on registreeritud KOVis.
176
Muudatusega kaasnevad mõjud: elanike võimalused osaleda ühiskondlikus elus kohalikul
tasandil ja seda mõjutada.
Mõju ulatus: muudatus loob mõnevõrra paremad võimalused kohalikus valitsemises
osalemiseks kõigile Eesti elanikele, läbi võimaluse loomise piirkonnakonnakogude töös
osalemiseks või nende kaudu ettepanekute esitamise valitsustele ja volikogudele, sh arengukava
ja eelarvestrateegia kohta. Seda eeldusel, et paindlikuma regulatsiooni võimaldamise tõttu
võidakse piirkonnakogusid juurde moodustada. Samas oli nii osavallakogude kui
piirkonnakogude moodustamine kõige aktiivsem ja aktuaalsem peale haldusreformi käigus
toimunud KOVide ühinemisi, mistõttu ei ole otsest alust eeldada, et juba olemasolevate
piirkonnakogude arv olulisel määral suureneks. Ainult olemasolevatele piirkonnakogudele
õigusliku aluse loomine ei mõjuta oluliselt elanike võimalusi kohaliku elus osalemiseks.
Mõju sagedus: Piirkonnakogu moodustamisel on võimalik selle kaudu elanike osaluse
võimalusi kohalikus elus jooksvalt parendada, kas läbi piirkonnakogude töös osalemise või
selle kaudu ettepanekute esitamise valitsustele ja volikogudele. Kõige kaalukam roll on
arengukavale ja eelarvestrateegiale arvamuste andmine piirkonnakogu ja seega ka piirkonna
elanike poolt, mis toimub kord aastas.
Ebasoovitavate mõjude risk: Riskide või ebasoovitavate mõjude kaasnemine on
ebatõenäoline. Võimalik ebasoovitav mõju kohalikule demokraatiale ja inimeste osalusele
kohalikus valitsemises võib väljenduda siis, kui piirkonnakogu moodustamisel on eesmärgid
või ootused märkimisväärselt erinevad selle tegelikust võimest mõjutada valitsuse ja volikogu
tegevust (sest seaduse alusel võib talle ette näha ka väiksemad õigused kui linnaosa- ja
osavallakogudele). Samas selle riski avaldumine või mitteavaldumine ei tulene loodava
regulatsiooni sisust. Piirkonnakogude moodustamise alused on KOVide endi kujundada.
Moj̃ u avaldumine ja hinnang moj̃ u olulisusele: elanikele võib kaasneda väikese mõjuga
positiivne mõju, kuna võivad tekkida paremad võimalused kohalikus valitsemises osalemiseks
või selle mõjutamiseks.
Kavandatav muudatus IX: KOKSi lisatav peatükk 101 ehk omavalitsusüksuste liitude
regulatsiooni toomine KOLSist KOKSi.
1. KOV võib teha koostööd teiste KOVidega läbi maakondliku või piirkondliku
omavalitsusliidu, kuid mitte mõlemas korraga.
Mõju sihtrühmaks on KOVid.
Kehtivas KOLSis asuv regulatsioon on eelnõuga KOKSi üle toodud suures osas senisel kujul,
mis tähendab, et muudatusega seotult märkimisväärseid mõjusid ei teki. Kogu regulatsiooni
KOKSi toomine on kantud KOKS revisjoni eesmärgist ühtlustada mõistlikul viisil KOV
toimimise aluseid reguleeriv seadusandlus ja vähendada seaduste (õigusloome) mahtu. Kuna
KOKS suuresti juba reguleerib erinevaid KOV koostöö võimalusi (ühisametid ja -asutused,
rahvusvaheline koostöö, KOVide ühiselt täidetavad ülesanded, sh maakonna arengustrateegia
koostamine) ning mainib ära ka omavalitsusliitude tegevuse, siis tagab omavalitsusliitude
regulatsiooni lisamine KOKSi ka õigusselguse.
177
Mõju ulatus ja avaldumise sagedus: sarnaselt kehtivale korrale võib asutada nii
maakondlikke kui ka piirkondlikke liite. Ühe tingimusena näeb siiski seadus ette, et
piirkondlikku liitu ei ole võimalik asutada maakondliku liidu kõrvale.
Koostööorganisatsioonina võivad KOVid sellise teemapõhise koostööorgani küll asutada, kuid
seda ei saaks nimetada piirkondlikuks liiduks ning sellele ei laieneks seadusest tulenevad
õigused ja kohustused. Nii maakondlik, piirkondlik kui üleriigiline liit on eraõiguslikud
juriidilised isikud, mis tegutsevad MTÜ vormis ja nendele kohaldatakse mittetulundusühingute
seadust arvestades KOKSis sätestatud erisusi. Muudatuse mõju on väike, sest teadaolevalt pole
KOVid soovinud korraga asutada maakondlikku või piirkondlikku liitu ja aktuaalset vajadus
selle järele ei olnud näha ka eelnõu koostamise käigus 2021. a maikuus toimunud KOV liitude
ja maakondlike arenduskeskuste esindajatega kohtumisel. Võib prognoosida, et maakondades,
kus maakondliku liidu toimimisel mõtet ei nähta, eelistatakse koostööd läbi maakondliku
arenduskeskuse või siis moodustatakse naabermaakonna KOVidega ühine piirkondlik liit.
Ebasoovitavate mõjude risk: Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne, kuna seni pole piirkondlikke
omavalitsusliite siiski asutatud ning nende asutamisel ilmselt soovitaksegi teadlikult
maakonnapiire ületavat koostööorganit.
Moj̃ u avaldumine ja hinnang moj̃ u olulisusele: Vähene piirav mõju avaldub võimaluses
valida kas maakondlik või piirkondlik koostööorgan, kuid mitte mõlemad. Positiivne mõju on
kaasnevad täiendavad õigused koostööorgani formaadile, nt võimalus sõlmida hanketa
halduslepinguid KOViga.
2. Muudatus, mille kohaselt üleriigilise liidu nimi on Eesti Linnade ja Valdade Liit.
Moj̃ u avaldumine ja hinnang moj̃ u olulisusele: Muudatusel on väike positiivne mõju nii
KOVidele kui ka teistele puudutatud sihtrühmadele (riik, isikud, organisatsioonid), kuivõrd
seaduses oleks selgelt sõnastatud ühtne omavalitsuste esindusorgan. Ka täna on mitmetes
õigusaktides nähtud ette kohustus kaasata KOVe puudutava regulatsiooni arutelusse nii
täitevvõimu kui seadusandliku võimu tasandil Eesti Linnade ja Valdade Liit. Ühe võimaliku
ebasoovitava mõjuna on tõstatatud küsimus liidu nime muutmise keerulisusest. Nime muutmine
eeldab edaspidi seaduse muudatust. Arvestades siiski, et Eesti Linnade jaValdade Liit on eelnõu
koostamisest arvates alles kolm aastat tagasi Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste
Liidu ühinemise tulemusena moodustatud liit, siis pole lähiaastatel edasine nime muutus
tõenäoline.
Muudatuse eesmärk on ka indikeerida, et üleriigilisi liite saab olla vaid üks. Ebasoovitavaid
mõjusid ei kaasne.
3. Muudatus, mille kohaselt liit võib KOVi või riigiga kokkuleppel täita olemuselt
omavalitsuslikke või riikliku olemusega KOV ülesandeid, kui ülesande üleandmine liidule on
KOV või riik otsustanud ja kus seadus ei määratle konkreetset KOV organit ning kus ei ole
tegemist avaliku võimu volituste teostamisega.
Muudatusest mõjutatud sihtrühm. Peamine mõju avaldub vahetutele osapooltele, ehk
KOVile ja maakondlikule või piirkondlikule KOV liidule, kes on võtnud ülesande endale
täitmiseks. Mõjutatud sihtrühm on seega väga kitsas. Ülesandeid täidetakse liidu kaudu vaid
nende liikmesomavalitsuste eest, kelle volikogu on nii otsustanud. Seaduste kohaselt võib olla
terve rida ülesandeid, mis on KOVi pädevuses, kuid mida on kas raske või ebaotstarbekas täita
KOVidel üksinda. Eelduslikult annavad KOVid ülesanded liidule täitmiseks halduslepinguga.
Ülesande üleandmine on kõigi osapoolte poolt läbimõeldud protsess ja KOV peab ülesande
üleandmist volikogu otsuses ka põhjendama.
178
Eelnõu muudatuse mõju ei laiene avaliku võimu volitusega ülesannete üleandmisele. Kui
ülesande täitmine eeldab avaliku võimu volitusi (HKTS §-s 4 nimetatud täidesaatva riigivõimu
volitus) teostamist, peab seaduses sisalduma selge volitusnorm, mis lubab seda KOV liidule
täitmiseks volitada.
Kokkulepe KOV ja KOV liidu vahel ei pea igakordselt kvalifitseeruma halduslepinguks. Nt
juhul, kui (haldus)ülesanne on ilma avaliku võimu volituseta ehk rakenduslikku laadi või seotud
tehnilise teenindamisega, võib sõlmida jätkuvalt ka tsiviilõiguslikke lepinguid.
Ebasoovitavate mõjude risk: Muudatusega ei kaasne ebasoovitavaid mõjusid, kuivõrd norm
ei reguleeri avaliku võimu volitusega ülesannete üleandmist.
Teised mõjutatud sihtrühmad
Vähesel määral võib muudatus mõjutada isikute gruppe (füüsilistest või juriidilistest isikutest
taotlejad või projektipartnerid), kelle tarbeks ülesannet täidetakse või kelle taotlust
menetletakse.
Mõju ulatus ja avaldumise sagedus: juhul, kui liidule on antud täitmiseks toetusprogrammi
rakendamise haldusülesanne, võib avalduda mõju toetuse taotlejatele või partneritele. Kuna
mõjutatud sihtrühm KOVide kui võimalike menetlusosaliste näol on pigem väike, on ka mõju
ulatus tervikuna väike. Mõju avaldub vaid juhul, kui KOV (või riik) otsustab delegeerida
ülesande täitmise KOV liidule. Keeruline on prognoosida, kas delegeerimisega kaasnev mõju
on väheulatuslik või mitte. Eelduslikult jääb mõju siiski väikeseks, kuivõrd KOV koostöö saab
toimuda ka mitmel teisel moel ja KOV ülesannete liidule delegeerimine ilmselt laialt levinud
praktikaks ei saa. Laia kasutuse tõenäosust vähendab ka asjaolu, et eelnõuga antav pädevus on
siiski piiratud. Tõenäosus on suurem üksnes ühiselt täidetavate ülesannete puhul, nagu
maakondlikud arendustegevused, rahvatervise arenguga seotud tegevused või maakondliku
mõjuga toetuste andmine.
Kui siiski KOV või riigi ülesanne liidule üle antakse, on keeruline öelda, kas muudatuse
tulemusena tekib tegelikus elus ebaselgust või pädevuskonflikte. Kaudselt võib segadust
tekitada asjaolu, et kuigi seaduses on nimetatud näiteks „kohaliku omavalitsuse üksus“
ülesande täitjana, asuks KOV ülesannet tema asemel täitma hoopis liit. Tekib küsimus, kas
isikud, kelle tarbeks ülesannet täidetakse, saavad piisavalt kontrollida õiguslikku alust ja liidu
pädevuse piire, millest liidu õigus ülesannet täita tuleneb. Samas iga haldusülesande
delegeerimine eeldab halduslepingu olemasolu ja kuna HMSi § 101 lg 4 kohaselt jõustub
piiritlemata arvu juhtumeid reguleeriv haldusleping määruse jõustumiseks ettenähtud korras,
siis tuleb need halduslepingud sarnaselt määrustele avaldada Riigi Teatajas. Sellised
halduslepingud on avalikult kättesaadavad ja pädevus seeläbi kontrollitav.
Lisaks jääb volitaja põhiõiguste adressaadina vastutavaks ka volitatu tegevuse või tegevusetuse
eest – eraõigusliku vormi või eraõigusliku isiku kasutamine ei vabasta riiki või KOVi
lõppvastutusest ja KOV peab liidu suhtes halduslepingus kokku leppima (või haldusaktiga
kehtestama) ka kontrollimehhanismide rakendamise. Niisamuti olema valmis ülesannet taas ise
täitma asuma.
Kui ülesanne on seotud siiski avaliku võimu volituse rakendamisega, võib halduslepingu
ülesande delegeerimiseks sõlmida üksnes juhul, kui seaduses sisaldub sellekohane selge volitus
ülesande üle andmiseks (halduslepinguga). Seega ei saa KOV ülesannete, mille mõju on isikute
179
põhiõigustele suurem või mis seonduvad poliitilise sisuga otsuste tegemises või
ettevalmistamises, üleandmist liidule kaaluda. Avaliku võimu teostamist defineerib ATS § 7
lõige 3. Avaliku võimu volituste või põhiõiguste piiranguid puudutava ülesande volitamine
seega muudatusest hõlmatud ei ole. Muudatusega KOV ülesannete delegeerimise võimaluse
avardamisel on küll teatav erisus HKTSi § 3 lõikes 2 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt
KOV võib talle seadusega või selle alusel pandud haldusülesannet volitada juriidilist või
füüsilist isikut täitma seaduse alusel käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras
sõlmitud halduslepinguga, kuid mitte vastuolus HKTSi põhimõtetega. Muudatus ei välista
HKTSi põhimõtete kohaldamist nagu nt § 5, § 10 või 2. peatüki teise jao kohaldatavus, kuid on
ise volitusnormiks KOV ülesannetele, mille sisustamine on olemuslikult KOV enda otsustada
või ülesannetele, mille KOVid peavad kohustuslikus korras täitma ühiselt.
Riikliku ülesande delegeerimine liidule toimub jätkuvalt riigi ja KOVi vahelisel kokkuleppel.
Sarnaselt omavalitsuslikele ülesandele lubab eelnõu § 637 lõige 8 riikliku ülesande volitamist
liidule juhul, kui tegemist ei ole avaliku võimu volituste rakendamist nõudva ülesandega.
Vastava lepingu puhul võib olla tegu piiritlemata arvu juhtumeid või üksikjuhtumit reguleeriva
halduslepinguga. Norm on seaduslikuks aluseks KOVile pandud riikliku ülesande volitamiseks
liidule, ehk kolmepoolse halduslepingu sõlmimiseks riigi, KOV ja liidu vahel, kuid ei ole
iseseisvaks õiguslikuks aluseks riikliku ülesande volitamiseks KOVile. See tähendab, et
seaduslikkuse põhimõttest tulenevalt on riigi ja KOV vahelise lepingu sõlmimiseks vajalik
(valdkonna)seadusest tulenev sõnaselge volitus, mis lubab ülesannet üleüldse KOVil täita.
Jätkuvalt lasub riigil kohustus katta KOVidele riiklike ülesannete täitmisega kaasnevad kulud
riigieelarvest. Antud sättest tuleneb KOVi õigus sellele, et talle seadusega pandud riiklikud
ülesanded oleksid täies ulatuses rahastatud riigieelarvest. Seega ei too riigieelarveliste
ülesannete volitamine kaasa eraldiseisvaid mõjusid ega riske, kuivõrd eelnõu ei loo
universaalset volitusnormi valdkonnapõhiste ülesannete KOVile või liidule andmiseks, vaid
üksnes KOV kõrval valiku laiendamist ka KOV liidule juhtudel, kui valdkondlik seadus seda
võimalust eraldi ei sätesta. Eelkõige on muudatusest abi ülesannete täitmisel, kus ülesande
olemusest tulenevalt on seda otstarbekam täita KOV üleselt läbi liidu.
Ebasoodsate mõjude kaasnemise risk on väike, kuid olemas. Koostöövormi valikul ning
KOV liitude ülesannete sisustamisel on oluline selgitada, missugused piirid on õiguslikult
seatud riigi poolt KOVidele erinevat laadi ülesannete täitmiseks volitamisel. Eelnõuga
ettenähtav regulatsioon ei ole kavandatud laiendama mingil moel haldusmenetluse seaduse §
97 lõikes 2 sätestatud halduslepingu sõlmimise piire ega asendama ülesande KOV tasandile
volitamise aluseid. HMSi § 97 lõike 2 kohaselt võib haldusorgan sõlmida halduslepingu üksnes
oma pädevuse piirides. Haldusorgan ei või võtta endale halduslepinguga kohustusi, mis
ületavad tema pädevuse. Selliselt saavad võimalikud ebasoodsad mõjud ilmneda vaid juhul, kui
KOV asub sõlmima halduslepingut KOV liiduga ja lepingus jääb midagi olulist ülesande
täitmise tingimuste või vastutuse osas reguleerimata või ületatakse volituse pädevust.
Eelnõu kohaselt saavad KOVid anda liidule täitmiseks üksnes ülesanded, mis on neile antud,
täpsustamata täitvat organit. Välistatud on ka avaliku võimu teostamist hõlmavate
funktsioonide üleandmine. Kaalutluse, mis haldusülesande täpsemalt liidule täitmiseks anda
saab ja mida mitte, teeb KOV ise.
Teine vähesel määral ebasoovitava mõju avaldumise riskikoht on avaliku võimuvolituste
ülesannete mõiste ebamäärasus. Ülesanded, mis hõlmavad endas avaliku võimuvolituste
teostamist, ei ole selgelt piiritletud.
180
Haldusorgan peab määratlemata õigusmõiste sisustama lähtudes konkreetsest olukorrast. Ühelt
poolt saab mõiste indikatiivsel määratlemisel tugineda ATSile, mille kohaselt tuleks välistada,
KOV volikogu, valitsuse ja ametiasutuse pädevuses olevate poliitikat kujundavate otsuste ja
nende ettevalmistamisega seotud ülesanne. Teisalt saab riski maandada läbi üle antava ülesande
olemuse läbimõtlemise. Kui ülesanne on suunatud otseselt isikute õiguste või kohustuste
reguleerimisele ja eeldatav mõju isiku põhiõigustele ei ole väheintensiivne, on tegemist
tõenäoliselt avaliku võimuvolitusega ülesandega, mis eeldab valdkonnaseaduses selge
volitusnormi olemasolu KOV liidule andmiseks. Nimetatud analüüs ülesande olemuse ja
üleantavuse kohta tuleks esitada juba otsuses, mille volikogu teeb ülesande KOV liidule
üleandmise osas. Nimetatud otsus allub VVS § 753 sätestatud haldusjärelevalvele.
Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele: Vähesel määral võib muudatus mõjutada
isikute gruppe (füüsilistest või juriidilistest isikutest taotlejad või projekti partnerid), kelle
tarbeks ülesannet täidetakse või kelle taotlust menetletakse juhul, kui liidule on antud täitmiseks
toetusprogrammi rakendamise haldusülesanne ehk liit on rakendusüksuse rollis. Mõju
kokkuvõttes oluline ei ole, kuigi esineda võib ebasoovitavaid mõjusid, mida saab vältida.
Kavandatav muudatus X: Eelnõu § 2 ehk halduskoostöö seaduse muutmine
haldusülesande täitmise erisuste lisamiseks
Eelnõu lisab erandid HKTSi § 13 lõike 1 reeglist, mille kohaselt isikuga haldusülesande
täitmiseks volitamise halduslepingu sõlmimisel juhindutakse riigihangete seaduses teenuste
hankelepingu sõlmimise tingimustest ja riigihanke läbiviimise korrast. Eelnõu järgi ei pea
lõikes 1 sätestatud korda jälgima KOVile, omavalitsusüksuste liidule või KOKS § 61 lõigete 2
ja 3 alusel moodustatud maakondlikule koostööorganile riigi või kohaliku omavalitsuse
haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu puhul.
Mõjutatud sihtrühm: Kehtiv seadus ei võimalda olukorras, kui KOV soovib anda ülesande
täitmiseks maakondlikule arendusorganisatsioonile (mis on asutatud sihtasutuse vormis),
ülesannet volitada ilma teenuste riigihanget korraldamata, samas kui mittetulundusühingu
vormile kehtib erisus. KOV-KOV suhetes on ebaselge HTKS ja riigihangete seaduse vahekord,
ehk riigihangete seaduses nimetatud erand on HTKS-is nimetamata.
Muudatuse mõju: muudatusel puudub oluline mõju, sealhulgas ebasoovitav mõju. Hoolimata
maakondliku arendusorganisatsiooni eraõiguslikust tegevusvormist, on tegemist KOV endi
poolt kindlal otstarbel ja ülesannete täitmiseks asutatud koostööorganisatsiooniga, mille
eesmärk ei ole eraturuga konkureerimine. Kuna mitmes maakonnas toimub KOV koostöö KOV
liidu asemel läbi maakondlike arenduskeskuste ja ülesanne on seadusest tulenev, siis on
otstarbekas välistada need sihtasutused teenuste riigihanke korraldamise nõudest. Sama kehtib
ka KOV-KOV suhetes. Juhul, kui KOV soovib siiski anda üle tsiviilõigusliku iseloomuga töö
või tellida teenust, mida pakub ka eraturg ja mis ei seondu otseselt seadusest tulenevate KOV
ülesannetega, tuleb siiski juhinduda riigihangete seadusest ja vajadusel viia läbi hankemenetlus.
Praktikas teadaolevaid näiteid, kus oleks probleeme hangete nõuete rikkumisega ei ole
tuvastatud, kuivõrd KOVid on hankemenetluse reeglitest ja MTÜ ning sihtasutuste erisusest
olnud teadlikud. Ka ei ole KOV koostööorganitelt tellitud turuga konkureerivaid tsiviilõiguslike
teenuseid. Küll aga on probleemina välja toodud, et KOV mittetulundusühingu vormis
tegutsevale KOV koostööorganisatsioonile kehtiv HKTS § 13 lg 11 p 11 erisus laieneb, samas
sihtasutusele ei laiene. Kuna mõlemas vormis tegutsemine on KOV puhul seadusega lubatud,
pole selline vormipõhine eristamine põhjendatud.
181
Ebasoovitavate mõjude risk: Märkimisväärseid ebasoovitavaid mõjusid muudatusega ei
kaasne, kuna peamiselt on tegemist normi lünga likvideerimisega või täpsustamisega. Nt KOV-
KOV puhuse erandi sätestab juba kehtiv riigihangete seadus, mille § 11 lg 1 p 18 järgi ei ole
hankija kohustatud rakendama riigihangete seaduse korda, kui tellitakse teenust avaliku sektori
hankijalt või avaliku sektori hankijate ühenduselt, kellele on Euroopa Liidu toimimise lepingu
nõuetega kooskõlas oleva õigusakti alusel antud ainuõigus selle teenuse osutamiseks vastaval
territooriumil. Vastav viide lisatakse ka halduskoostöö seadusesse. Ka täpsustus KOV asutatud
ja kontrollitavate sihtasutuse puhul ebasoovitavaid mõjusid kaasa ei too, sest parandab
õiguslünga seadusandluses. Väike ebasoovitav mõju võib kaasneda ainult juhul, kui KOV ei
tunne riigihanke menetlust ja annab töö eraõiguslikule isikule, mis ei mahu halduskoostöö
seaduse või riigihangete seaduse erandi alla. Seda riski on harva praktikas esinenud, kuid
tegemist ei ole käesoleva muudatusega seotud või sellest tingitud riskiga.
Kavandatav muudatus XI: KOFSi KOVide netovõlakoormust puudutav muudatus
Mõju KOVide korraldusele: KOVide keskmine netovõlakoormus oli 2021. a lõpu seisuga
31% põhitegevuse tuludest ehk ca kaks korda madalam KOFSis sätestatud 60% piirist. KOVide
võimekus on teha investeeringuid aastas ligi 500 mln eest, millest seni on 1/3 kaetud toetuste
arvelt ning ülejäänud omavahenditest. COVID-19 haigust põhjustavast koroonaviirusest
tingitud olukorras ja sellele järgneval perioodi nähti netovõlakoormuse osas KOFSis ette
erireegel, mis võimaldas KOVidel ajutiselt netovõlakoormust tõsta üle 60% põhitegevuse
tuludest. Reegli täpsustamisega, kus astmeliselt vähendatakse lubatava netovõlakoormuse
ülempiiri, välditakse võimalust, et osad KOVid kasutaksid seaduse sõnastust, suurendamaks nt
netovõlakoormust 2025. a uusi laene võttes 75%-ni põhitegevuse tuludest. Seega muudatus
mõjub positiivselt valitsussektori eelarvepositsioonile.
Mõju olulisus:
Sihtrühma suurus on väike, sest 2021. a lõpu seisuga on erandit kasutamas 6 KOVi. Samas
muudatuse mõju avaldub alates 2025. a ning ei ole võimalik tuvastada, kas hetkel on mõni KOV
plaaninud nt 2025. a suurendada netovõlakoormust 75%-ni. Sellise KOVi plaane mõjutaks
seaduse muudatus. KOVi ja KOV arvestusüksust käsitletakse antud mõju analüüsimisel koos,
sest KOV vastutab oma sõltuvate üksuste majandustegevuse eest, osaledes nõukogu töös.
Mõju ulatus on väike, sest suurem osa KOVe ei ole teinud eelarve plaane 2025. a kohta. Reegli
sõnastuse muudatus omab seega väikest mõju.
Mõju avaldumise sagedus on väike, sest netovõlakoormuse ülempiiri reegli täpsustamine ei
tohiks hakata pärssima investeeringute tegemist 2025. a ja järgnevatel aastatel. Prognoosi
kohaselt võib 2022. a eeldada KOVide põhitegevuse kulude kiiremat kasvu põhitegevuse tulude
kasvuga võrreldes, mis väljendub väiksemates põhitegevuse tulemites. Väiksem
põhitegevustulem tähendab, et nt maksutulu saab investeeringuteks vähem kasutada ning
laenude osatähtsus investeeringute katteallikana suureneb. Samas prognooside kohaselt taastub
majandusolukord ning 2025. a võib eeldada KOVide põhitegevuse tulemeid 2021. a tasemel.
KOVid ei ole arvestanud kehtiva sõnastuse pakutud võimalusega, et 2025. a võib
netovõlakoormust suurendada 75%-ni.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest KOVid ei ole 2025. a investeeringute
katteallikaid praeguseks määranud.
182
Mõju regionaalarengule
KOVide netovõlakoormuse ülempiiri reeglil ei ole mõju regionaalarengule. KOVide hea
finantsolukord on üle Eesti sarnane152 ning ei ole regioone, kus KOVidel on laenuvõtmise
vajadus objektiivselt suurem kui mujal.
Mõju majandusele
Laenu võetakse investeeringuteks, mis omakorda panustab majanduskasvu. KOVide tänane hea
finantsseis ei survesta laenude võtmist ning KOVide investeerimisvõimet ei piira liigselt
netovõlakoormuse piirmäära reegli täpsustus. Selline trend peaks lähiaastatel jätkuma ning
reegli täpsustus investeeringute mahte ei vähenda ning majandusele mõju ei avalda.
Muud mõjud
KOVide netovõlakoormuse ülempiiril ei ole puutumust muude mõjudega ning neid ei ole
eelnõu seletuskirjas analüüsitud.
Muudes mõjuvaldkondades eelnõuga kavandatavad muudatused otsest mõju ei avalda.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Seaduse rakendamisega kaasnevad KOV tegevused
KOKS muudatusega lisandub KOVidele selgesõnaline kohustus rakendada volikogu ja
valitsuse määrusele HÕNTEt, mis nõuab, et määrustel oleksid seletuskirjas, kus põhjendataks
sh algatatud õigusakti või selle muudatusi ja selgitataks välja õigusakti rakendamisega
kaasnevad mõjud. KOVides, kus määrustele ei ole siiani seletuskirju koostatud, kaasneb seeläbi
mõningane töökoormuse tõus.
KOVides, kus volikogu ei ole kehtestanud volikogu esimehe ja aseesimehe ja valitsuse liikmete
tasustamise, soodustuste ja toetuste maksmise korda, tuleks see kehtestada. Siiani on paljudes
KOVides paraku toimunud nt toetuste ja preemiate maksmine KOV juhtidele otsustuskorras
volikogu otsusega, ilma, et eelnevalt oleks volikogu oma korraga ette näinud, mis juhtudel neid
kohaldada võib.
KOKS § 22 täiendamine normidega, mis võimaldavad ilma volikogu edasivolituseta valitsusel
täita seaduses KOVile või abstraktselt tema organile antud täitevvõimu menetlusliku
iseloomuga ülesandeid, vähendab KOV sisest bürokraatiat ja vähendab volikogule esitatavate
eelnõude (volituste andmised) arvu.
KOKS § 26 volikogu liikme teabe saamise õiguse sätte täpsustused aitavad piiritleda, millist
teavet on tal õigus saada ja seadusemuudatusega lisatakse ka alused, mille esinemisel saab
valitsus (KOV ametiasutus) volikogu liikme küsimusele vastamisest keelduda. See vähendab
ametiasutuste koormust volikogu liikmete küsimustele vastamisel, mis on esitatud pahauskselt
(nt poliitilistel eesmärkidel valitsuse töö nö kokku jooksutamiseks) ja mis ei puuduta volikogu
liikme tööd.
KOKS § 311 lõikega 2 tagatakse õigusselgus ja vähendatakse KOVides vaidlusi selle üle, kas
seaduses valitsuse pädevusse antud ülesannetena mõeldakse poliitilise kollegiaalorgani
152
Samas.
183
ülesandeid või valitsuse kui ametiasutuse ülesandeid. Muudetava sätte järgi täidab valitsus
ametiasutusena oma struktuuriüksuste kaudu seadustes ja muudes õigusaktides antud volituste
ning pädevuse piires talle ja valitsusele antud täitevvõimu lahendatavaid ülesandeid, välja
arvatud valitsuse määruste ja korralduste kehtestamine.
KOKS § 32 muudatuse puhul ehk kohaliku rahvaalgatuse õiguse laiendamise puhul, mil
elanikud ei pea algatust enam vormistama KOV organi õigusakti eelnõu vormis, võib KOVile
tuua kaasa mõningase töökoormuse tõusu. KOV ametiasutus peab ise, kui ettepandud algatusi
toetatakse, esitama volikogu ja valitsuse istungile korrektselt vormistatud eelnõu ja määruste
puhul ka seletuskirja. See töökoormuse tõus ei ole aga pidev, vaid sõltub esitatud elanike
algatuste mahust.
Kui elanike algatuses soovitakse haldusüksuse piire muuta külade, alevike, alevite või muu
territooriumiosa üleandmiseks teise KOV koosseisu, siis tuleb üleantaval territooriumiosal enne
küsimuse arutelu volikogus viia läbi elanike arvamuse väljaselgitamine. Kuna vastavaid
algatusi ei esitata kuigi sageli, siis ei too see kaasa järsku ja suurt KOVide töökoormuse tõusu,
pigem saab prognoosida üksikjuhtumeid.
Kohaliku rahvaküsitluse algatamine elanike poolt, mis vastab eelnõuga KOKSi lisatava § 321
nõuetele, toob kaasa KOV töökoormuse kasvu elanike küsitluse läbiviimisel. Arvestades
elanike rahvaküsitluse algatamise 10% künnist KOV hääleõiguslikest elanikest ei hakata
ilmselt taolisi algatusi sageli esitama.
Maakonna arengustrateegia tegevuskava iga-aastase kinnitamise volituse andmine
maakondlikele koostööorganitele (KOKS § 374 lõige 61) võimaldab vähendada volikogu ja selle
komisjonide töökoormust tegevuskava kinnitamisel.
Võimalus osaleda volikogu ja valitsuse istungitel elektrooniliselt (KOKS § 40) vähendab
volikogu ja valitsuse liikmete tööaja- ja transpordikulusid (hüvitisi) istungil osalemiseks.
KOKSis vähendatakse valla või linna põhimääruses kohustuslikuna reguleeritavate küsimuste
mahtu, mis tähendab, et vastavad küsimused võib lahendada muude KOV õigusaktidega
(strateegiliselt oluliste otsuste tegemine on jätkuvalt jäetud KOKSis volikogu pädevusse).
Arvestades, et valla või linna põhimääruse muudatus eeldab volikogu koosseisu häälteenamust
ja paljudes KOVides ka eelnõu vähemalt kahte lugemist volikogus, siis nende küsimuste
lahendamine muu õigusaktiga vähendab volikogu töökoormust.
Seaduse rakendamisega kaasnevad kulud
Kui volikogu või valitsuse määrusega kaasnevate mõjude hindamiseks (HÕNTE nõuete
kohaldamiseks) on vajalik tellida oluliste muudatuste korral eksperdihinnanguid, analüüse, siis
need kulud kaetakse valla- ja linnaeelarvest.
Lisaks kaasnevad KOVidele kulud elanike algatusel rahvaküsitluste läbiviimisega (elanike
arvamuse väljaselgitamise kulud), mis kaetakse valla- ja linnaeelarvest. Tegemist on olemuselt
omavalitsusliku ülesandega, mis puudutab oma elanike huvidega arvestamist. Arvestades
rahvaküsitluse algatamise kõrget 10% lävendit võib eeldada, et sellise algatuse esitamise
sagedus on madal. Rahvaküsitluse kulud sõltuvad sellest, kui suurt territooriumi muudatus
puudutab – kas küsitlus viiakse läbi terve KOVi territooriumil või mõnel territooriumiosal,
samuti sellest, kas küsitlus viiakse läbi elektrooniliselt, küsitluspunktides või muul moel
(küsitluse läbiviimise viis on KOVide otsustada, välja arvatud juhul, kui küsimus puudutab
184
haldusterritoriaalse korralduse muutmist või haldusüksuse piiride muutmist, mil elanike
küsitluseks tuleb avada küsitluspunktid ja võimalusel ka elektrooniline küsitluskeskkond153).
Samuti kaetakse KOKS § 32 lõike 1 alusel elanike algatusel territooriumiosa üleandmise
taotlemisel (haldusüksuse piiride muutmine) läbiviidava kohustusliku elanike arvamuse
väljaselgitamise kulud valla ja linna eelarvest, kuivõrd tegemist on olemusliku KOV ülesande
täitmise kuluga, mitte riigi poolt KOVile pandud uue ülesandega. Näiteks peab KOV ka kehtiva
ETHS § 81 lõike 6 punkti 5 alusel oma eelarvest katma volikogude algatusel toimuva KOV
haldusüksuse piiride muutmise käigus läbiviidava elanike arvamuse väljaselgitamise kulud.
Sisekontrollisüsteemi toimivuse hindamisega vähemalt kord iga nelja aasta tagant (KOKS § 481
uus lõige 21) kaasnevad KOVile kulud (siseaudiitori palkamiseks, auditi ostmiseks). Kuna
siseauditeerimine ja sisekontrollisüsteemi hindamine on samuti olemuslik KOV ülesanne
(KOV hindab oma vara kasutust, õigusaktidest kinnipidamist jm), mis on ka kehtiva seaduse
alusel KOVile kohustuslik, siis riigieelarvest selleks täiendavaid vahendeid ei eraldata, vaid
kulud tuleb katta valla- ja linnaeelarvest. Kuigi ka kehtiv seadus nõuab KOVilt
sisekontrollisüsteemi toimivust, siis ei ole tegemist KOVidel pandava uue ülesandega, sättega
üksnes täpsustatakse, millise regulaarsusega KOVid ülesannet tingimata täitma peavad.
Nimetatud sättega ei nõuta, et ühekorraga tuleks viia läbi või tellida tervet sisekontrollisüsteemi
puudutav audit, mille kulud võivad olla u 30 000–50 000 eurot, vaid kontrolli tulemusena võib
koostada ka teemapõhiseid auditeid, mille kulud on eelduslikult suurusjärgu võrra väiksemad.
Seaduse rakendamisega seotud riigi tegevused ja kulud
Rahandusministeerium kavandab seaduse rakendamiseks korraldada KOVidele teabepäevi,
mille kulud kaetakse ministeeriumi eelarvest. Rahandusministeerium nõustab KOVe ka
igakülgselt seaduse rakendamisel. Korduma kippuvad küsimused koondatakse
nõustamispraktika ülevaadetesse ja juhenditesse.154
Valdkonnaministeeriumid saavad oma vastutusvaldkonnas olevate KOV ülesannete täitmise
osas (miinimumnõuded, täitmise ulatus ja sisu, nõustamine) koostada samuti vastavaid
juhendeid.
8. Rakendusaktid
Käesoleva seaduse rakendamiseks tuleb muuta justiitsministri 22. oktoobri 2012. a määrust nr
52 „Kohaliku omavalitsuse üksuse aktide Riigi Teatajas avaldamiseks esitamise kord“, milles
on KOV aktide avaldamise korras viidatud kehtetuks tunnistatavale KOKS §-le 23.155
Eelnõuga on püütud säilitada KOKSi volitus- ja pädevusnormide asukohta, mille alusel on
KOVid kehtestanud ja kinnitanud valla ja linna õigusakte. Valla ja linna õigusaktides võib olla
vajadus muuta viiteid KOKSile ehk viia oma aktid kooskõlla KOKSist tulenevate
muudatustega. Siiski ei lisata KOKSi eraldi rakendussätet, millega määrataks KOVidele
153
Vabariigi Valitsuse 28. juuli 2016. a määrus nr 87 „Haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride
muutmisega kaasneva elanike arvamuse väljaselgitamise ulatus ja kord“.
https://www.riigiteataja.ee/akt/121032017016.
154
https://omavalitsus.fin.ee/juhendid-ja-uuringud/.
155
Määruse § 5 lõike 1 punkt 1 on sõnastatud „(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse määruse jõustumisaja
kavandamisel peab arvestama: 1) haldusmenetluse seaduse § 93 lõikes 2 ja kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse § 23 lõikes 1 sätestatud määruse jõustumise tingimust, mille kohaselt määrus jõustub kolmandal päeval
pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva;“. Viide KOKS § 23 lõikele 1 tuleb asendada
viitega KOKS § 7 lõikele 6. https://www.riigiteataja.ee/akt/123122013009.
185
tähtaeg oma aktide muudatustega kooskõlla viimiseks. Kavandatud on jätta seaduse jõustumise
ja vastuvõtmise vahele piisav aeg, et KOVid saaksid oma aktides võimalusel vajalikud
muudatused teha. Eelnõu muudatuste puhul on arvestatud ka nõudega, et õigusaktide andmise
volitusnormide asukohad seaduses ei muutuks, mis aitab omakorda vähendada KOVide
töökoormust (päris uute õigusaktide terviktekstide kehtestamise asemel on võimalik kehtivates
aktides teha muudatused).
9. Seaduse jõustumine
Seadus on kavandatud jõustuma 2023. aasta 1. juunil ning osaliselt järgmiste KOV volikogu
korraliste valimiste tulemuste väljakuulutamise päeval (2025. aasta sügis) ja 2025. a 1. jaanuaril
(valla- ja linnasekretäri haridusnõude muudatus). Seaduse jõustumise võimalik aeg 2023. aasta
1. juunil on välja pakutud arvestades üldist seaduseelnõude menetlemise aega Vabariigi
Valitsuses ja Riigikogus.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemis (EIS) kooskõlastamiseks ministeeriumitele,
Riigikantseleile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu esitati arvamuse andmiseks
Õiguskantsleri Kantseleile, Riigikontrollile, Riigikogu Kantseleile, Riigikohtule,
maakondlikele omavalitsusliitudele ja MAKidele. Eelnõu kooskõlastasid märkustega Haridus-
ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Riigikantselei ning Eesti Linnade ja
Valdade Liit. Sotsiaalministeerium edastas oma märkused mitteametlikult. Oma arvamuse
esitasid eelnõule ka Riigikohtu halduskolleegiumi nõunikud ja Harjumaa Omavalitsuste Liit.
Riigikogu Kantselei teavitas, et kuna eelnõu ei puuduta otseselt Riigikogu kantselei
töövaldkonda, siis loobutakse seisukoha kujundamisest eelnõule. Ülejäänud kooskõlastajad ja
arvamuse esitajad oma seisukohti küsitud tähtajaks ei esitanud.
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, kes kooskõlastas eelnõu märkustega.
Eelnõule esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamine on kantud eelnõu
kooskõlastustabelisse.
Kooskõlastuskirjad on kättesaadavad järgmiselt lingilt:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/16d24d63-01fa-4cce-aa19-e3ca44fbfce5.
Eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks.
__________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus ……..
(allkirjastatud digitaalselt)
186
Seletuskirja lisa
03.05.2022
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastustabel
Kooskõlastuse või arvamuse Märkus, ettepanek või kommentaar Vastus märkusega, ettepanekuga või
esitaja kommentaariga arvestamise kohta
Haridus- ja 1. Eelnõu § 1 punkt 5 - 20.10.2021 kirja punktis 1 tegi Arvestatud.
Teadusministeerium Haridus- ja Teadusministeerium ettepaneku asendada
(kooskõlastus märkustega KOKS § 3 lõike 7 tekst „avalike teenuste tagamine Avalike teenuste tagamine elanikele soodsaimatel
arvestamisel) soodsaimatel tingimustel“ tekstiga „kvaliteetsete ja tingimustel hõlmab endas ka teenuse kvaliteedi ja
kättesaadavate avalike teenuste tagamine soodsaimatel kättesaadavuse, ligipääsetavuse tagamise nõuet, kuid
tingimustel“. Esitatud ettepanekuga ei ole arvestatud. õigusselguse huvides on lisatud ka eelnõusse.
Jääme ettepaneku juurde.
Seletuskirja lk 17 selgitatakse KOKS § 3 lõike 7 osas, et
“mõeldud ei ole vaid majanduslikult soodsaimat, odavamat
teenust, vaid ka elanike jaoks kvaliteetseid ja
kättesaadavaid teenuseid. Ehk teenuste disainimisel tuleb
eeskätt mõelda selle tarbijate huvidele ja
kasutusmugavusele.“ Kui lisaks majanduslikult
soodsaimale tingimusele on mõeldud elanike jaoks
kvaliteetsete ja kättesaadavate teenuste tingimuste
arvestamist, siis tuleb see seadusesättes ka sõnastada.
1
2. Eelnõu § 1 punkt 9 - 20.10.2021 kirja punktis 2 tegi Arvestatud osaliselt.
Haridus- ja Teadusministeerium ettepaneku täpsustada KOKS § 6 lõige 1 sisaldab üksnes teatud loetelu KOVide
KOKS § 6 lõiget 1 omavalitsusüksuse ülesannete ja ülesannetest, loetelu on jäetud eelnõuga avatuks. See
pädevuse osas järgmiselt: tähendab, et KOVid peavad lisaks KOKSis nimetatule
„Omavalitsusüksuse põhiülesanneteks kohaliku elu täitma ka muid teistes seadustes sätestatud ülesandeid.
korraldamisel on korraldada seadustega määratud alustel ja
ulatuses vallas või linnas sotsiaalhoolekannet, alus- ja KOKS § 6 lõikesse 1 on lisatud KOV ülesandena hariduse
põhiharidust, kultuuri-, spordi- ja noorsootööd ning korraldamine. Seda, mis taseme haridus on KOVi
huviharidust ja -tegevust, elamu- ja kommunaalmajandust, pädevuses, täpsustatakse valdkondlikes seadustes. Kehtiva
veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, õiguse järgi peab KOV ka üldkeskhariduse omandamise
ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti võimalused tagama. Nimelt PGS § 71 lõike 2 kohaselt
ning valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need peavad kvaliteetse ja valikuterohke ning gümnaasiumi
ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.“ riiklikule õppekavale vastava üldkeskhariduse omandamise
Esitatud ettepanekuga ei ole arvestatud. Jääme ettepaneku võimaluse tagama riik ja kohalik omavalitsus, pidades igas
juurde. maakonnas õpilaste arvust lähtuvalt vajalikul arvul
gümnaasiume.
KOKS § 6 lõige 1 on eelnõus sõnastatud nii:
Omavalitsusüksuse ülesanneteks kohaliku elu korraldamisel
on ka korraldada vallas või linnas sotsiaalhoolekannet,
hariduse andmist, kultuuri-, spordi- ja noorsootööd, elamu-
ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni,
heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või
linnasisest ühistransporti ning valla või linna teede ehitamist
ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud
kellegi teise täita. Omavalitsusüksusele täitmiseks pandud
ülesannete üldine sisu ja pädevus kehtestatakse seadustes
ning seaduste alusel antud õigusaktides. Kui seaduses ei ole
nimetatud, mis on omavalitsusüksusele seadusega pandud
ülesande täitmise üldine sisu ja pädevus, määrab
omavalitsusüksus selle ise.
KOKS § 6 lõige 1 sätestatakse uues sõnastuses „Kohaliku
omavalitsuse tegevuse eesmärk on kaasa aidata oma KOV (tegevuse) eesmärk on lisatud eelnõuga KOKS § 2
elanikele kvaliteetse, turvalise ja nende vajadustele vastava uude lõikesse 3, st jäetud välja KOKS § 6 lõike 1
elukeskkonna ning heaolu loomisele, kaitsta isikute
2
põhiõigusi ja vabadusi, tagada kvaliteetsed ja kättesaadavad muutmisettepanekust, mis asendatakse taas KOV ülesannete
avalikud teenused oma elanikele, edendada kohalikku loeteluga.
ettevõtluskeskkonda ning tõsta piirkondlikku
konkurentsivõimet koostöös teiste omavalitsusüksuste ja Piirkondliku konkurentsivõime terminit on selgitatud eelnõu
riigiga.“ Haridus- ja Teadusministeerium palus 20.10.2021 seletuskirjas. Piirkond ja regioon on ühetähenduslikud
kirja punktis 2 täpsustada, mida mõeldakse piirkonna all ja mõisted.
tegi ettepaneku sõna „piirkondlikku“ asendada sõnadega
„regionaalset ja rahvusvahelist.“ Me ei ole küsimusele Eelnõuga ei omistata seni kasutuses olnud terminitele siiski
vastust saanud ja esitatud ettepanekuga ei ole arvestatud. uut tähendust ja see ei ole olnud ka eelnõu fookuses. Milliste
Jääme ettepaneku juurde. riigi kohahaldusorganite kaudu ja millise territoriaalse
jaotuse alusel riigihaldust korraldatakse ning KOV
ülesandeid või KOVide ühiseid ülesandeid täidetakse, on
valdkondlike poliitikate kujundamise küsimus. KOKS
revisjon ei pea ega saagi neis küsimustes terviklahendusi
pakkuda. KOKSis ei kasutata kordagi „regiooni“ terminit.
Seletuskirjas on piirkonda ja regiooni mõeldud
sünonüümidena.
1
3. Eelnõu § 1 punkt 13 - KOKS § 6 täiendatakse lõikega 4 , Eelnõu sõnastust on täpsustatud.
mis sätestab, et „kohaliku omavalitsuse täidetavad riiklikud
kohustused on üldjuhul sellised ülesanded, mille täitmise Riiklike kohustustena mõeldakse KOVide täidetavaid
sisu ja kord tuleneb seadusest nii, et omavalitsusüksusele ei riiklikke ülesandeid. Kuna tegemist on sünonüümidega, siis
jää õigust otsustada ülesannete täpsema rakendamise ja asendatakse sõna “kohustus” riiklike kohustuste puhul
menetluse üle ning ta kohustub neid täitma ka teiste sõnaga “ülesanne”.
omavalitsusüksuste elanike huvides.“ Säte ei sõnasta
üheselt, kas tegemist on riiklike kohutustega või riiklike Kehtiv KOKS sõnastus kasutab §-s 6 olemuselt
ülesannetega, mida KOVid täidavad. omavalitsuslikele ülesannetele viidates sõnastust
„ülesanne“, olemuselt riiklike ülesannete puhul aga
sõnastust „riiklikud kohustused“. Ilmselt on tegemist
sõnasõnalise „laenuga“ PSi § 154 lõikest 2, milles on
sätestatud, et kohalikule omavalitsusele võib panna
kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku
omavalitsusega. Ka EKOH räägib KOVi volitustest ja
kohustustest.
4. Eelnõu § 1 punkt 14 - KOKS § 5 uues sõnastuses Eelnõu sõnastust on täpsustatud.
sätestab, et „Seadusega kohalikule omavalitsusele riikliku
3
ülesande täitmiseks andmise korral märgitakse seaduses, et Riiklike kohustustena mõeldakse KOVide täidetavaid
tegemist on omavalitsusüksuse täidetava riikliku riiklikke ülesandeid. Kuna tegemist on sünonüümidega, siis
ülesandega. Kohalikule omavalitsusele pandud riiklike asendatakse sõna “kohustus” sõnaga “ülesanne”.
kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.“ Sätte
sõnastusest tuleneb, et eristatakse riiklike ülesannete ja
riiklike kohustuste täitmist. Sõnastus vajab täpsustamist.
5. Eelnõu § 1 punkt 114 - 20.10.2021 kirja punktis 6 tegi KOKS eksperdikomisjoni arutelude tulemusena otsustati
Haridus- ja Teadusministeerium ettepaneku kaaluda muuta senist KOKS terminoloogiat mitte muuta ja jääda maakonna
KOKS § 373 pealkiri ja sõnastada see „Regionaalne või piirkonna arengustrateegia terminite juurde. Seni on
arengustrateegia“. Esitatud ettepanekuga ei ole arvestatud. koostatud vaid maakonna arengustrateegiad, kuid ei ole
koostatud ühtki piirkondlikku arengustrateegiat. St KOKS §
373 lõike 1 teise lause (eelnõu järgne kolmas lause) järgi
võivad omavalitsusüksused maakonna arengustrateegia
asemel kokkuleppe alusel koostada mitme maakonna
territooriumi kohta piirkondliku arengustrateegia. Sõnade
„maakonna“ või „piirkondliku“ asendamine „regionaalsega“
ei tooks kaasa suuremat õigusselgust.
20.10.2021 kirja punktis 8 tegi Haridus- ja Alles koostatavate dokumentide puhul, mida ei ole veel
Teadusministeerium ettepaneku seletuskirjas selgitada heaks kiidetud, on enne nende tegelikku valmimist keeruline
muudatuse strateegilist sidusust Rahandusministeeriumi hinnata vastastikust sidusust KOKSi suhtes. Pigem peavad
poolt praegu koostatavate teiste kohaliku omavalitsuse ja erinevad arengudokumendid arvestama seaduses ja selle
regionaalarengu põhimõtteid koondatavate õigusaktidega. muutmise eelnõus sätestatuga.
KOKSi eelnõuga ei ole võetud ambitsiooni defineerida
keskselt termineid „piirkond“ ja „regioon“. Ka riigihalduses
mõistetakse neid ja sisustatakse valdkonniti kohati erinevalt,
millised on riigi kohahaldusorganid ning milliste põhimõtete
alusel ja piirkonniti tegutsevad. Küsimusega võiks tegeleda
pigem riigireformi raames. KOV aluskorralduse
uuendamisega pole sellel otsest seost.
6. Eelnõu § 1 punkt 206 - KOKS § 65 täiendamisel KOV täidetavate ülesannete olemus ehk piiritlemine
sõnastatakse lõike 5 punkt 1 „üleriigilise riiklikeks või omavalitsuslikeks on vaid üks Vabariigi
omavalitsusüksuste liidu ja Vabariigi Valitsuse esindajad Valitsuse ja omavalitsusüksuste esindajate läbirääkimiste
peavad läbirääkimisi, et riigieelarve seaduses sätestatud küsimus. Kui läbirääkimiste käigus tuvastatakse mõne
korras kokku leppida kohalike omavalitsuste ülesanded ülesande riiklik olemus, siis tuleb vastav muudatus teha ka
4
ning nende omavalitsuslik või riiklik olemus.“ Sätte valdkondlikus seaduses, kus tuleb osundada, et tegemist on
sõnastuse järgi lepitakse KOVi ülesanded kokku KOV täidetava riikliku ülesandega ja näha ette ülesande
riigieelarve läbirääkimiste käigus. Sõnastus tekitab täitmise kulude hüvitamine täies mahus riigieelarvest.
küsimuse, kas sellisel juhul on tegemist riiklike või KOVi
ülesannetega. Eelnevalt on seletuskirjas (nt lk 12, 22, 29,
70) märgitud, et KOVi ülesanded määratletakse
valdkonnaseadustes. Seletuskirja lk 140 on toodud, et
„tegelikkuses on peetavate läbirääkimiste sisu nihkunud
praktikas oluliselt laiemale RESis sätestatud
eelarveläbirääkimiste formaadist. Juba praegu arutatakse
läbirääkimistel ka KOVidele kavandatavate ja kohalduvate
poliitikameetmete üle.“ Leiame, et tegemist on liialt kitsa
lähenemisega. Meetmeid arutatakse laiemalt, kui et kuidas
parandada valitsussektori struktuurset positsiooni.
7. Eelnõu § 1 punkt 208 – KOKS § 66 lõige 1 muudetakse Sättega on peetud silmas, et üldist KOV haldusaktide
ja sõnastatakse järgmiselt: „Justiitsministeerium teeb järelevalvet teeb Justiitsministeerium, arvestades seaduses
järelevalvet omavalitsusüksuse tegevuse üle seadusega sätestatud korda. Säte ei tähenda, et ideaalis peaks kõik
sätestatud korras.“ Leiame, et siinkohal vajaks valdkondlikud järelevalved samuti koonduma
täpsustamist, kas sellise sõnastuse eesmärk on Justiitsministeeriumi järelevalvepädevuse alla ja erinevatel
järelevalvepädevus selgelt jagada Justiitsministeeriumi ministeeriumitel võiks olla Justiitsministeeriumiga kattuvad
ning teiste valdkondlike asutuste vahel või lubab see ka järelevalve esemed. Jätkuvalt jääb kehtima VVS § 753
dubleerimist ehk et näiteks mingites küsimustes võibki olla regulatsioon, mis täpsustab Justiitsministeeriumi järelevalve
järelevalvepädevus mõlemal, nii Haridus- ja pädevust. Eelnõuga ei kujundata sisuliselt ümber senist
Teadusministeeriumil kui ka Justiitsministeeriumil (nt kui eriseadustega ette nähtud ministeeriumite, ametite ja
KOV kooli pidajana on kehtestanud mingi korra, mille inspektsioonide järelevalvepädevust.
õiguspärasust oleks vaja hinnata). Kui eesmärk on
dubleerimist vältida, siis tuleks vähemalt seletuskirjas Millise asutuse järelevalvepädevus on konkreetsel juhul
selgitada, mis on see kriteerium, mille alusel saaks hinnata, põhjendatud ja milline on konkreetse järelevalve ese, on ikka
kellel on järelevalvepädevus mingis konkreetses iga valdkondliku poliitika kujundaja enda hinnata.
küsimuses. Rahandusministeerium ei saa anda ette mingeid
kohustuslikke järelevalveasutuse määramise nõudeid.
Seletuskirjas on üksnes selgitatud, et olemuselt
omavalitsuslike ülesannete üle ei saa EKOH põhimõtteid
arvestades teostada otstarbekuse kontrolli.
5
8. Eelnõu seletuskirja lk 1 on kirjeldatud, et eelnõu KOV on osa avalikust sektorist ja allub õigusriigi
väljatöötamise üheks keskseks eesmärgiks on seatud põhimõtetele. Juba enesekorraldusõiguse mõiste PS § 154
KOVide „enesekorraldusõiguse suurendamine kohaliku lõikes 1 näeb ette, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad
omavalitsuse sisemise korralduse küsimustes.“ ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad
Enesekorraldusõiguse suurendamisega kaasneb alati ka seaduste alusel iseseisvalt. Me ei näe, kuidas kohaliku
suurem vastutus. Teeme ettepaneku vastutuse osa omavalitsuse sisemise korralduse küsimustes
kirjeldada ja seda seletuskirja mõjuanalüüsis hinnata, mh enesekorraldusõiguse suurendamine tooks kaasa riskid KOV
milline on mõju, kui seda vastutust ei kanta. vastutusega või muudaks volikogu poliitilist vastutust ja
rolli. Eelnõuga ei muudeta KOV valdkondlike ülesannete
sisu, vaid suurendatakse enesekorraldusõigust KOV
sisemise juhtimise mõttes, oma töökorralduses.
Seadusega ei muudeta senist KOV tegevuse järelevalvet.
KOV tegevuse õiguspärasuse kontrolli teostajad jäävad
samaks. Seda on ka seletuskirjas selgitatud. Samuti ei
muudeta eelnõuga KOVide tegevuse üle kohalduvaid
kohtumenetluse sätteid. Seega, kui KOV tegevuses esineb
kõrvalekaldeid seaduse või muude õigusaktide nõuetest, mis
tulenevad sealhulgas enesekorraldusõiguse rakendamisest,
siis saavad sekkuda asjaomased järelevalveorganid ning
isikutel on subjektiivsete õiguste rikkumise korral õigus
pöörduda kohtusse.
9. Eelnõu seletuskirja lk 1 on välja toodud, et „erinevate Seletuskirjas on selgitatud, et käesolev eelnõu koostatigi
muudatuste tulemusena on KOKSi õiguslik regulatsioon KOKS revisjoni ehk kogu kehtiva regulatsiooni
terminoloogiliselt ebaühtlane.“ Palume seletuskirjas ülevaatamise tulemusena. Varasemalt ei ole olnud selget
täpsustada, miks ei ole sellisel juhul seaduse poliitilist kokkulepet seaduse revisjoni läbiviimiseks ehk
tervikülevaatamist seni toimunud ja millal on kavas seda prioriteedid on olnud erinevad. Suur osa seaduse rakendus-
teha. ja tõlgendusprobleemidest ilmnesidki alles 2017. aasta
haldusreformi läbiviimise järel.
10. Eelnõu seletuskirja lk 2 on märgitud, et „üldine revisjoni KOKSi endaga seoses selliseid teemasid otseselt lauale ei
läbiviimise järgne tõdemus oli see, et KOKS on üldjoontes jäänud, mille juurde kavandatakse pikemas perspektiivis
jätkuvalt toimiv seadus, selles suuremaid seaduse struktuuri kindlasti tagasi tulla. Üks võimalik muudatus oleks KOVide
ja omavalitsuskorralduse põhimõttelisi muudatusi täiendav juhtimismudel (vt seletuskirjas eelnõu § 1 punkti
kavandada ei ole vaja.“ Seletuskirjas tuleks sellele lisaks ära 161 selgitusi).
märkida, kas üldise revisjoni käigus tulid välja ka teemad,
6
mida siiski on vajalik käsitleda edaspidi KOKSi Arutelu all on olnud ka KOFSi regulatsiooni terviklik
arendamisel, kuid mida käesolevas eelnõus ei sätestata (nt ülevaatamine, mille osas aga kindlat ajakava ei ole kokku
vastutus, selgem sidusus regionaalarenguga, jne). lepitud. Need muudatused võivad puudutada ka KOKSi
sätteid.
11. Eelnõu seletuskirja lk 2 on märgitud, et „kuna 2017. Enesekorraldusõigus on ise otsustamine ilma riigi
aasta haldusreformi elluviimise tulemusena on KOVide sekkumata. Haldusreformi tulemusena toimus KOVide
võimekus üle Eesti suurenenud, on suurenenud ka KOVide võimekuse üldine suurenemine, mis on võimaldanud
enesekorraldusvõimekus, mistõttu saab KOVidele oma KOVides ametnikel spetsialiseeruda, mõelda senisest enam
sisemise elu korraldamiseks anda võrreldes kehtiva strateegilises vaates KOVi juhtimisele. Meil ei ole eraldi
KOKSiga nn vabamad käed.“ Palume lisada viide, selles osas läbiviidud uuringuid, kuid see on üldine tunnetus
millistele andmetele enesekorraldusvõimekuse kohtadelt ja ka minuomavalitsus.ee veebirakenduse
suurenemise väites tuginetakse. tagasiside. Teenused on kohapeal paremaks muutunud ja
töötajate spetsialiseeritus ning kvalifikatsioon on paranenud.
Vt ka Riigikontrolli 11.08.2021 kontrolliaruannet
„Omavalitsuse teenuste korraldus endistes keskustes ja
nende lähiümbruses pärast haldusreformi“. Kättesaadav:
https://www.riigikontroll.ee/Riigikontrollipublikatsioonid/
Auditiaruanded/tabid/206/Audit/2532/OtherArea/1/languag
e/et-EE/Default.aspx.
12. Eelnõu seletuskirja lk 3 seisab, et „KOV valdkondlike KOVide finants- ja maksuautonoomiat on plaanis arutada
ülesannete muudatused, samuti maksukorralduse valitsuskabinetis 2022. aasta kevadel.
muudatused kohalike maksude osas või volikogu
valimiskorralduslikud muudatused ei ole ka olnud KOKS Valdkondlike ülesannete võimalikud muudatused sõltuvad
revisjoni fookuses, need kavandatakse muude vajadustest ja poliitilistest kokkulepetest, mingit
õigusloomeliste algatustega.“ Palume täpsustada, millal ja tervikmuudatuste paketti Rahandusministeerium algatada ei
millised õigusloomelised algatused on plaanis. ole kavandanud. Vajalikud muudatused ja vastava
seadusemuudatuse ettevalmistamise ajakava on iga
valdkonnaministeeriumi enda hinnata.
13. Eelnõu seletuskirja lk 4 on seoses KOKS § 6 lõike 2 Oleme loobunud KOKS § 6 lõike 1 sõnastuse muutmisest
kehtetuks tunnistamisega märgitud, et „tuleks loobuda KOV tegevuse eesmärke kirjeldavaks, st eelnõus on seal
ülesannete jaotusest valdkonna- ja institutsioonipõhisteks.“ taastatud KOV valdkondlike ülesannete mitteammendav
Kas on tehtud mõjuanalüüs selle kohta, mida antud loetelu.
muudatus võib kaasa tuua? Eelkõige tuleb hinnata mõju Valdkondlikud seadused määravad täpsed ülesannete
valdkondade kvaliteedi ja kättesaadavuse arengule. Mõjude täitmise tingimused. Olenemata KOKSis ülesande
analüüsi koostamisse tuleks kaasata ka teised
7
ministeeriumid. Mõjude hindamisel tuleb kaardistada riske märkimisest või mitte märkimisest, peab KOV
valdkonniti, samuti hinnata, millised riskid võivad tekkida valdkondlikke seadusi täitma.
ja mida peaks silmas pidama nende riskide maandamisel. Ka kehtiva KOKS § 6 lõigete 1 ja 2 sõnastus on üldine, selles
nimetatakse ära vaid üksikud KOV täidetavad ülesandeid,
kuid ei ole täpsustatud, mida täpsemalt KOVidelt nende
ülesannete osas oodatakse ja milline on ülesande täitmise
eeldatav menetluskord. Seda ka täiesti teadlikult, sest KOKS
on siiski KOVide aluskorraldust reguleeriv seadus, mis ei
peagi valdkondlike ülesannete sisu kajastama. Ülesannete
täpsemad täitmise nõuded on kirjas valdkonnaseadustes.
Eelnõuga kavandatavate muudatuste jõustumine ei mõjuta
valdkondlike ülesannete kvaliteeti ja kättesaadavust.
Tulevikus peaks rakendus minuomavalitsus.fin.ee
võimaldama KOVide sooritust hinnata ja suunata. Eesmärk
on vähendada erinevaid riiklikke regulatsioone.
14. Seletuskirja lk 5 on märgitud, et kavandatavate KOV ettevõtluskeskkonna edendamise ülesanne on väga lai,
muudatustega „rõhutatakse omavalitsuste rolli kohaliku nt võimaldades riiklikus õppekavas ettevõtlusõpet ja
ettevõtluskeskkonna arendamisel – kohustus näha KOV lõpetades otsetoetuste maksmisega. Iga KOV otsustab,
arengukavas ja maakondlikus arengustrateegias ette missuguseid meetmeid rakendada ning antud seletuskirjas
vajalikud ettevõtluskeskkonna arengusuunad ja vajadused.“ nende ühekaupa ära nimetamine ei anna praktikas
Samas ei näe eelnõu ette, millised on KOVi võimalused lisandväärtust. KOKS on raamseadus ning ei peagi
ettevõtluskeskkonda tegelikult mõjutada, sest eelnõu vastav valdkondlikke detaile sisaldama.
regulatsioon ise KOVidele otsustusvabadust või rahalisi Seletuskirjas on siiski põgusalt käsitletud võimalikke
vahendeid juurde ei too. Palume seletuskirja täpsustada. ettevõtluskeskkonna edendamise võimalusi lähtuvalt sel
teemal peetud valitsuskabineti aruteludest.
15. Seletuskirja lk 5-6 on märgitud, et „maakonna Maakonna arengustrateegia ja selle tegevuskava seire eest
arengustrateegia tegevuskava kinnitamise võivad KOVid vastutavad iga maakonna KOVid ühiselt, kavandades
volitada maakonna koostööorganile. Praktikas võib nende vajadusel nimetatud õigusaktides muudatused.
tegevuskavade kinnitamine igas kohalikus volikogus olla Maakonna arengustrateegia uuendamise juhises on seire
liialt ajamahukas tegevus. Arengustrateegia ise kinnitatakse osas selgitatud järgmist: Maakonna arengustrateegia
volikogude poolt, nagu seni.“ Jääb selgusetuks, kes elluviimist ja seire teostamist koordineerib vastavas
vastutab täitmise seire ja tulemuste hindamise eest. Senine maakonnas nimetatud MARO (KOV volikogude
praktika on toonud välja maakonna arengustrateegiate kokkulepitud maakondlik koostööorgan). Arengustrateegia
koostajate poolt just selle nõrgima kohana. elluviimise korraldamisse on vajalik kaasata maakonna
8
omavalitsused ja teised partnerid - näiteks varem
arengustrateegia väljatöötamiseks moodustatud strateegia
koostamise juhtrühm.1
Sellel, kas lihtsustada arengukava tegevuskava vastuvõtmise
korda, ei ole tingimata otsest seost sellega, kui hästi hiljem
neid tegevuskavasid täidetakse ja seiratakse. Kinnitamise
protseduur või selle muutmine ei kindlusta tõenäoliselt
hilisemat kava paremat täitmist.
16. Seletuskirja lk 11 selgitatakse, et KOKSi muudatused on eeskätt suunatud KOV organitele,
„Rahandusministeeriumi hinnangul on aga õiguskorra selle esindajatele, ametnikele ja töötajatele rakendamiseks.
stabiilsuse huvides oluline, et seaduses tehakse vaid Seaduse muudatused tulenevad suures ulatuses KOVide
hädavajalikud muudatused, säilitatakse seni toiminud praktikas tekkinud tõlgendusprobleemidest.
regulatsioon ja uut KOKS tervikseadust ei tehta. KOKSil
on arvestatav tõlgendus-, rakendus- ja kohtupraktika, mis Seletuskirjas on juba selgitatud, et uue seaduse tervikteksti
on omaette väärtuseks. Tänaseks kaardistatud
koostamine ei ole KOVidele sobiv ja otstarbekas lahendus,
probleemistiku, püstitatud eesmärkide ning kavandatud kuna uus terviktekst nõuaks väga mahukaid muudatusi
muudatuste sisu ja ulatust arvestades ei ole uue KOVides, kasvataks märkimisväärselt KOVide
tervikseaduse koostamine sobiv ja otstarbekas lahendus.“ töökoormust, kuna sisuliselt kõik senise KOKSi alusel antud
Selgusetuks jääb, kelle vaatest hädavajalikud muudatused KOVi õigusaktid tuleb uuesti kehtestada või kinnitada,
seaduses tehakse. Samuti, kelle vaatest ei ole uue seaduselepingud üle vaadata. Üldjoontes on kehtiv seadus
tervikteksti koostamine sobiv ja otstarbekas lahendus. rakendatav. Täiesti uue tervikregulatsiooni pakkumine
Palume seletuskirja täpsustada. nõuaks KOVides seaduse rakendajatelt suurt ümberõpet,
senine seaduse rakendus-, tõlgendus- ja rakenduspraktika
kaoks.
17. Seletuskirja lk 20-21 on koostatud Tabel 1 KOVi Täpsustame seletuskirja sõnastust.
ülesannetest. Palume sisse viia järgmised parandused.
„Gümnaasiumiharidus“ asendada sõnaga Portaal minuomavalitsus.fin.ee ja selle aluseks olev RAKE
„üldkeskharidus“. Lisaks, üldkeskhariduse tagamine ei ole uuring ei ole määratlenud keskharidust KOVi
KOVile kohustuslik vaid vabatahtlik ülesanne. Ka tuumikülesandeks HTMi ettepanekul, kes leidis, et tegemist
Rahandusministeeriumi koostatud minuomavalitsus.ee ja on riigiga jagatud vastutusega. Riigiga jagatud vastutuses
selle aluseks olev RAKE uuring ei ole määratlenud olev ülesanne ei tähenda siiski, nagu see ei oleks KOVi nn
keskharidust KOVi tuumikülesandeks. Palume parandada. põhiülesanne. Ei saa kuidagi nõustuda, et üldkeskharidus on
1
Maakonna arengustrateegia uuendamise juhend 2021, Rahandusministeerium, lk 20: https://www.rahandusministeerium.ee/et/regionaalareng-ja-poliitika.
9
Tabeli esimese veeru osas esitame järgmised KOV võetud vabatahtlik ülesanne. Vabatahtlik ülesanne
parandusettepanekud. „Koolilõuna pakkumine“ on vaid üks tähendab eeskätt seda, et KOV võtab ülesande, mille
osa hariduse abiteenustest. Avaliku sektori finantsarvestuse täitmine ei ole seadusega KOVile ette kirjutatud,
ja -aruandluse juhendi mõistes on tegemist koolitranspordi, enesekorraldusõigusega enda kanda. PGS § 71 lõige 2 ei
koolitoidu ja öömajaga. Ülesanne „koolikohustuse täitmise määratle kuidagi üldkeskhariduse tagamise ülesannet KOV
järelevalve (laiemalt kvaliteetse hariduse tagamine)“ on vabatahtliku ülesandena, vastupidi – seadus sätestab, et
eksitav, sest koolikohustuse täitmine ainuüksi ei ole kvaliteetse ja valikuterohke ning gümnaasiumi riiklikule
võrdsustatav kvaliteetse hariduse tagamisega. Oleme õppekavale vastava üldkeskhariduse omandamise võimaluse
valmis koostööks, et seletuskirjas olevat tabelit tagavad riik ja kohalik omavalitsus, pidades igas maakonnas
valdkonnapõhiselt täpsustada. õpilaste arvust lähtuvalt vajalikul arvul gümnaasiume.
18. Seletuskirja lk 22 on toodud, et „Rootsi, Taani ja Norra Ettepanekut ei ole võimalik täita.
omavalitsuskorralduse aluseid käsitlevad seadused on
veelgi lakoonilisemad, sätestades peaasjalikud vaid KOV Ka kehtiv KOKS ei sisalda detailseid regulatsioone selle
institutsionaalse ja organisatsioonilise korralduse, kohta, kuidas KOVid KOKS § 6 lõikes 1 sätestatud
nimetamata KOV aluskorralduse seaduses KOVide ülesandeid peaks täitma. See on valdkondlike seaduste
täidetavaid ülesandeid.“ Juhime tähelepanu, et Eesti rakendamise küsimus, mille kohaldamist peab iga
omavalitsuse arenguperiood ja tegelik praktika ei ole ministeerium ise analüüsima ja juhendama ning nägema
Põhjamaadega sedavõrd võrreldav. Seetõttu on teema vajadusel ette ka seaduse muudatused. Eelnõuga ei nähta ette
avamisel vajalik tuua välja lisaks, millised otsused on muudatusi KOV põhiteenuste täitmisel ega rahastamisel.
KOVide tasandil vajalikud (nt läbirääkimised õpetajate
palkade osas toimuvad sisuliselt õpetajate ühendustega) ja Lisaks märgime, et KOKSi revisjon ei ole otseselt seotud ka
millised aluspõhimõtted põhiteenuste rahastamisel on detsentraliseerimise protsessiga ehk riigilt KOVile uute
vajalik selges ajaraamis kokku leppida enne, kui KOKSi ülesannete andmisega. Detsentraliseerimise valmisolek on
sõnastust üldisemaks muuta. valdkonniti erinev ning see on pidevalt ajas muutuv ja
uuenev protsess. Kui KOKSi muutmise eeldus oleks
valdkondades lõpuni viidud detsentraliseerimine, ei oleks
võimalik KOKSi üldse muutma hakata, kuna kõigis
valdkondades ei suudeta detsentraliseerimise kokkuleppeid
üheaegselt ka langetada. KOKSi sõnastust valdkondlik
detsentraliseerimine tõenäoliselt ka ei mõjutaks, kuna üldine
eeldus on, et valdkondlikud ülesanded sätestatakse ikkagi
eriseadustes ega hakataks dubleerivalt neid KOKSis
märksõnadena välja tooma.
10
19. Seletuskirja lk 25 on selgitatud, et „seaduse tähenduses Märkus puudutab algselt eelnõuga KOKS § 6 lõikes 1
on piirkonna all mõistetud ühe või mitme kohaliku kavandatud KOV tegevuse eesmärgi sõnastus, mis on nüüd
omavalitsuse üksuse territooriumi, samuti külade kogumit, viidud eelnõus üle § 2 lõikeks 3 ja mille järgi on KOV
linnaosa või linnaosade või kantide põhist kogumit, millel tegevuse eesmärk sh tugevdada piirkondlikku
on ühtne keskus või sarnased sotsiaal-majanduslikud või konkurentsivõimet koostöös teiste omavalitsusüksuste ja
kultuurilised tingimused.“ Seaduses ei avata piirkonna ega riigiga.
ka regiooni mõtet, kuigi maakond on jäänud
regionaalpoliitika planeerimiseks väikseks, samas Seletuskirjas on selgitatud, et piirkondliku
maakonna arenguplaneerimise vaatest me loobuda ei soovi. konkurentsivõime näol on tegemist laialt kasutuses oleva
terminiga, määratlemata õigusmõistega. Seaduse tähenduses
on piirkonna all mõistetud ühe või mitme KOVi
territooriumi, samuti külade kogumit, linnaosa või
linnaosade või kantide põhist kogumit, millel on ühtne
keskus või sarnased sotsiaal-majanduslikud või kultuurilised
tingimused. Piirkondade konkurentsivõime on piirkondade
võime luua eeldusi jätkusuutlike töökohtade pakkumiseks,
elujõuliste ettevõtete tekkeks ning erainvesteeringute
kaasamiseks, samuti võime luua eeldusi piirkonna elanike
arvu säilitamiseks või kasvuks ja külastajate arvu
suurendamiseks (KOVid koostöös riigi ja erasektoriga).
Ehk antud sätte tähenduses ei tähenda piirkond tingimata
arenguplaneerimise seisukohalt vaid maakonna või mitme
maakonna (regiooni) territooriumi.
20. Seletuskirja lk 26 märgitakse, et „KOVi ülesandeks jääb Täpsustame seletuskirja sõnastust.
jätkuvalt nt alus- ja põhihariduse andmine, ja selleks
piisaval arvul haridusasutuste pidamine,
hoolekandeteenuste osutamine, raamatukogude pidamine
jne. Nende ülesannete ja selle täitmise vastutavate
institutsioonide muutmine oleks ka edaspidi võimalik vaid
valdkondlike seaduste muutmisega.“ Juhime tähelepanu, et
seletuskirja lk 20-21 Tabelis 1 on KOVi ülesanded oluliselt
laiemaks kirjutatud. Selline teksti esitus on eksitav, palume
parandada.
11
21. Seletuskirja lk 28 on KOVi enesekorraldusõiguse osas Märkus on arusaamatu. Viidatud selgituse näol on tegemist
leitud, „see annab KOVile õiguse vabalt, st riigilt lähtuvate õiguskirjanduses ja kohtupraktikas käsitletud KOVide
otstarbekussuunisteta otsustada ja korraldada kohaliku elu universaalpädevuse põhimõttega. Selle lausega ei ole
küsimusi ja võimet teha otsustusi vastavalt oma kuidagi mõeldud, et KOV ei pea oma tegevuses arvestama
poliitilistele ettekujutustel.“ Märgime, et KOV ei saa legaalsuse põhimõttega. KOV tegevuse aluseks on Eesti
seejuures lähtuda vaid poliitilisest ettekujutustest, vaid Vabariigi põhiseaduse (PS) § 154 lõige 1, milles
lähtuda tuleb ka valdkonna seadustes sätestatud kvaliteedi sätestatakse, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja
ja kättesaadavuse kriteeriumidest. korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad
seaduste alusel iseseisvalt. Lause mõte on viidata, et
üldjuhul tuleks KOVidele jätta kohaliku elu korraldamisel
enesekorraldusõigus, mida võib aga kitsendada seadusega
õiguspärasel eesmärgil.
22. Seletuskirja lk 32 on märgitud, et „traditsioonilisi riigi Teadmiseks võetud.
ehk n-ö riigi tuumikülesandeid KOVidele täitmiseks anda
ei saa.“ Samas märgime, et kuigi päästekorraldus on riigi
üks tuumikülesanne, toetavad ka KOVid
(vabatahtlikke)päästeüksusi ja peavad neid omalt poolt ülal.
Niisamuti on toetus esmatasandi tervishoiuteenuse osas,
kus perearstidel on küll erapraksis, kuid KOVid loovad
selleks taristu, elamisvõimalused jm.
23. Seletuskirja lk 33 on märgitud, et KOVi „ülesannete KOKS § 6 lõige 1 üksi ei määratle KOV täidetavaid
rahastamise piisavuse küsimus lepitakse kokku iga aastastel ülesandeid, vaid need tulenevad valdkondlikest seadustest,
RES § 46 lõikes 2 sätestatud korras kohaliku omavalitsuse riigi ja KOVide vahelistest kokkulepetest ja KOVid saavad
üksuste liitude ja Vabariigi Valitsuse esindajate ise riigi sekkumiseta võtta enda täitmiseks uusi ülesandeid.
läbirääkimistel.“ Juhime tähelepanu, et mida Nende kõikide ülesannete täitmiseks peab olema piisav
ebamäärasemalt on KOVi tuumikülesanded kokku lepitud, tulubaas. Tulubaasi piisavus tähendab eelkõige seda, et uute
seda keerukam on kokku leppida, kas ülesannete täitmiseks ülesannete andmisel on läbi arvutatud KOVidele kaasnevad
on vahendite maht piisav. kulud.
24. Seletuskirja lk 38 selgitatakse KOVi ülesande osas KOVid juba tegelevad ettevõtluskeskonna edendamisega,
ettevõtluskeskkonna arengu kavandamisel, et „tegemist ei aga seni on sageli tegu olnud juhuslikku laadi tegevusega.
ole KOVidele antava uue ülesandega. Ühel või teisel moel Eesmärk on ettevõtluse edendamist senisest rohkem KOV
on enamik KOVe praktikas kaasa aidanud kohaliku tasandil tähtsustada, suurendada KOVide teadlikkust ja
ettevõtluskeskkonna arendamisele.“ Seejuures jääb aga kompetentsi. Minimaalselt tähendab see kohustust sõnastada
selgusetuks, kas tegemist on väärtuspõhise muudatusega, st kohapealsed probleemid ja vajadused KOV arengukavasse
eelnõu teksti väärtus eelkõige ettevõtlussõbraliku hoiaku ja maakondlikku arengustrateegiasse.
12
kujundamiseks või on KOVide omavahelisel koostööl
ettevõtluse edendamisel konkreetne vastutus ja roll.
Edasi on seletuskirja samal leheküljel esitatud
valitsuskabinetis 11. novembril 2021. a arutatud
memorandumi punktid selle kohta, millistest põhimõtetest
peaks ettevõtluskeskkonna arendamisel juhinduma. Selle
punkt 2 kohaselt on „KOVide roll eelkõige
haridussüsteemis ette valmistada tööjõudu, pakkuda korras
taristut, ladusaid teenuseid ja suhtlemisvõrgustikku, et uued
töökohad saaksid tekkida, uued ideed ettevõtete tootlikkuse
tõusuks saaks väljundi. Ettevõtjate jaoks peab KOViga
suhtlemine olema minimaalselt bürokraatlik.“ Haridus- ja
Teadusministeerium on 20.10.2021 kirja punktis 6 palunud
seletuskirja korrigeerida, arvestades järgnevaga: kohaliku
omavalitsuse põhiroll on tegeleda üldhariduskoolide
õpikeskkonna loomisega, mis toetab õpilaste pädevuste
kujunemist, mis seaduses ja riiklikes õppekavades kokku
lepitud. Et seda eesmärki täita, on vajalik omavalitsustel
aktiivselt tegelda koolivõrgu korrastamise, mitteformaalse
ja formaalse hariduse suurema sidustamise, kaasava
hariduse ellurakendamise ja õpetajate ja haridusjuhtide töö
väärtustamisega. Esitatud ettepanekuga ei ole arvestatud.
Jääme ettepaneku juurde.
Seletuskirjas esitletud memorandumi punkt 5 kohaselt
peavad „KOV eelarve kujunemise põhimõtted toetama
KOVide motivatsiooni tegeleda ettevõtluskeskkonna
edendamisega nii kohalikul kui maakondlikul/regionaalsel
tasandil.“ Eelnevalt on seletuskirjas käsitletud
maakondlikku ja piirkondlikku tasandit, siin on välja
toodud regionaalne tasand. Seega on seletuskirjas vajalik
regionaalpoliitilisest aspektist selgitada, mis on piirkond,
regioon, mis on nende erinevus või on need sünonüümid.
Kõnealuse punkti juures märgitakse, et „(selle teema osas
13
arutatakse võimalikke lahendusi valitsuskabinetis. Üks
lahendus oleks nt töökohtade järgi juriidilise isiku
tulumaksu vahendite ümberjaotus KOVide vahel
töökohtade arvu alusel.).“ Seejuures puudub selgitus, miks
tuuakse seletuskirjas esile just see lahendus.
25. Seletuskirja lk 132 on KOKS § 631 lg 3 eesmärkide osas KOKS keskendub eelkõige õiguslikule raamistikule KOV
välja toodud, et „Maakondlike liitude hetkeolukord Eestis juhtimiseks ja arendamiseks, mistõttu ka seletuskirjas ei ole
on väga erinev. On maakondi, kus neid enam ei eksisteerigi, maakonna ja regionaalse tasandi juhtimise
on valdu, mis on ise maakonna suurused, osadel puudub tulevikuperspektiive avatud. Seda ka põhjusel, et hetkel need
üldse tegevjuhtkond või palgalised töötajad ja lõpetuseks arutelud alles toimuvad, millised muudatused maakonna ja
on erinev ka nende võimekus erinevaid rolle täita. Siiski on regiooni tasandil on vajalikud, et tagada ühest küljest toimiv
seni KOLSis sätestatud maakondlike liitude eesmärke KOVide koostöö teenuste osutamisel ning teisalt
määratlev § 2 lõige 2 piisavalt lai ning täiendamist ei vaja.“ strateegiline sihiseade ning kooskõla riigi strateegiliste
Seejuures jääb aga selgusetuks, milline on riigi vaade ja eesmärkidega. Viimase osas on eesmärgiks suurendada
vastutus selle tasandi süsteemsele arengule. KOVide rolli ja võimekust regionaalse arengu kavandamises
ning poliitikakujundamises osalemiseks, et paremini tagada
keskvalitsuse valdkonnapoliitikate regionaalsetele
vajadustele vastavus. Küll aga on tänane KOKS paindlik,
võimaldades maakonna tasandi koostöö asemel teha
koostööd mitme maakonna ühise liidu raames või
moodustada strateegilise ühisosa suurendamiseks mitme
maakondliku liidu poolt regionaalseid ühisesindusi.
26. Seletuskirja lk 133 on selgitatud, et „maakondlik liit Eelnõuga ette nähtava KOKS § 2 lõike 3 kasutatud piirkonna
esindab seadusest tulenevalt maakonna huve, piirkondlik ja KOVide koostöö regulatsiooni sõnastuse „piirkonna“
(so mitme maakonna peale moodustatud, kui KOVid on nii termin ei olegi mõeldud tingimata kattuma. Ei näe, et siin
otsustanud) liit piirkonna ehk mitme maakonna KOVide oleks tegemist sisulise vastuoluga, mida aitaks paremini
huve.“ Seletuskirjas on eelnevalt määratletud, et piirkond lahendada „regiooni“ termini sissetoomine.
võib olla ka sama KOVi asustusüksuste koostöö. Siin Piirkonna konkurentsivõime on õigusaktides levinud termin.
sõnastatakse eelnevast erinevalt, et piirkond on mitme
maakonna liit.
Samal leheküljel selgitatakse KOKS § 632 lõike 2 osas, et
see „sätestab piirkondliku liidu eesmärgi.“ Jätkuvalt jääb
ebaselgeks regiooni mõiste määratlus.
14
27. Seletuskirja lk 134 on toodud, et „siduvaid seisukohti Me ei näe, kuidas antud lausest tulenevalt saab liit õiguse
ELVL liitu mitte kuuluvate KOV-ide nimel siiski võtta ei liikmete esindamiseks ilma nende volitusteta. Pigem kehtib
saa ja regulatsioonide, mis puudutavad mõnda KOV-i vastupidine eeldus. Esindusorgan esindab oma liikmeid oma
personaalsemalt, väljatöötamisse tuleks ka edaspidi kaasata põhikirjaliste eesmärkide täitmisel, muid ülesandeid
nimetatud KOV ka ise, isegi kui viimane on ELVL liige.“ liikmete vajalikus vormis volitusel. Viidatud lause eesmärk
Taoline lähenemine lubab tegutseda liidul, kellel ei ole oma on midagi muud, kui siin kommentaaris toodud, nimelt: 1)
liikmete volitusi läbirääkimisteks. Esindusorgan, kellel ei liit ei esinda ega saa sõlmida kokkuleppeid KOVide nimel,
ole liikmete volitusi, ei saa võtta ka vastutust. kes ei kuulu liitu ning 2) kui tegemist on konkreetset KOVi
puudutava küsimusega (investeering vms), siis ei piisa
ELVLi kui esindusorgani kaasamisest, vaid tuleb kaasata ka
vastav KOV.
28. Seletuskirja lk 141 on selgitatud, et „teenistuslik Eelnõu eesmärk ei ole KOV tegevuse järelevalvesätete ega
järelevalve täidab oma eesmärki vaid siis, kui valla- või KOV valdkondlike ülesannete sisuline muutmine, samuti
linnavalitsus reageerib tuvastatud rikkumistele kiiresti ning mitte teenistusliku järelevalve korralduse muutmine, mille
annab asutustele või nende juhtidele selged juhendid osas ei ole Rahandusministeeriumile ei riigiorganitelt ega
olukorra parandamiseks.“ Kui olemuslikult eelnõuga sisu ei KOVidelt endilt muutmisettepanekuid tulnud ega
muudeta, siis võiks olla välja toodud ülevaade sellest, probleemidele osutatud. Seetõttu jääb ettepanek
kuidas on KOVid sisulise järelevalve korraldusega toime arusaamatuks, miks on tervikuna ja abstraktselt vaja eelnõu
tulnud. KOKS § 661 sõnastuse keeleliselt lihtsustamine ei raames hinnata, kuidas on KOVid sisulise järelevalve
tulene ilmselt sellest, et sõnastuse keerukuse tõttu ei ole korraldusega toime tulnud. Rahandusministeeriumil puudub
KOVid vastavat ülesannet täitnud. ka otsene alus väita, et KOVid ei ole tulnud sisulise
järelevalvekorraldusega toime. KOV teenistusliku
järelevalve teostamisse riik ei sekku ka.
29. Seletuskirja lk 153 on KOVi nn tuumikülesannete KOVide ülesannete täitmise soorituse hindamiseks on ellu
KOKSist välja jätmise ja KOVi ülesannete olemuse kutsutud rakendus minuomavalitsus.fin.ee. Selle kaudu on
piiritlemise mõjude hindamisel välja toodud, et „mõju võimalik tuvastada iga KOVi kohta teenustasemed ning
avaldumise sagedus sõltub kui sageli võetakse seadustes nende areng ajas.
ette KOV ülesannete muutmine, täpsustamine või uute
ülesannete andmine. Sõltub ka sellest, kuidas läheb edasi Jääb aga arusaamatuks, milliste andmete alusel teha
KOV ülesannete detsentraliseerimisele võetud tagantjärgi teaduspõhist uuringut, kuidas kõik KOVid alates
poliitikasuuna tegevustega (suunata pärast haldusreformi 1993 on KOKSi kõigi ülesannetega hakkama saanud (sh
võimekamaks muutunud KOVidele lähimuspõhimõttest need KOVid, mida pole enam olemas). Jääb ka
lähtudes rohkem ülesandeid).“ Käesoleva eelnõuga ei hoomamatuks, mida selles kontekstis täpselt tähendab
suurendata KOVide ülesandeid. 2.11.2021 kirjas nr 1.1- väljend „hakkama saanud“.
15
10.1/21/4497 tegime Rahandusministeeriumile ettepaneku,
et kuna Eestis puuduvad teaduspõhised uuringud sellest, Kuna n-ö KOVi põhiülesannete loetelu ei jäeta KOKSist
kuidas on linnad ja vallad Eesti taasiseseisvumise ajast välja, siis ei avaldu ka märkuses väljendatud ebasoovitavaid
„Kohalike omavalitsuste korralduse seaduses“ (1993) mõjusid seaduse rakendamisel.
sätestatud ülesannetega hakkama saanud, siis tuleb kaaluda
vastavasisulise uuringu tellimist. Lähteülesande
koostamisse on Haridus-ja Teadusministeerium valmis
igati panustama.
Hinnanguna mõju olulisusele on seletuskirja samal
leheküljel leitud, et „muudatusega kaasnev mõju on üldiselt
positiivne, keskmise mõjuga, kuna saavutatakse suurem
selgus õigusloome kujundamises.“ Leiame, et seletuskirjas
eespool kirjeldatud ebasoovitavate mõjude riskide kirjeldus
ei luba siiski arvata, et muudatusega kaasnev mõju on
positiivne ja sellega saavutatakse suurem selgus
õigusloomes.
Haridus- ja 1. Eelnõu § 1 punkt 7 - HTM on teinud kahel korral Arvestatud.
Teadusministeerium II ettepaneku asendada KOKS § 3 lõike 7 tekst „avalike
kooskõlastusring teenuste korraldamine soodsaimatel tingimustel“ tekstiga
„kvaliteetsete ja kättesaadavate avalike teenuste Sättes ei ole silmas peetud üksnes elanike seisukohast
korraldamine soodsaimatel tingimustel“. Täpsustasite soodsamaid tingimusi. Ka kolmanda sektori ja erasektori
seletuskirja, kuid sätet ei muutnud. Seletuskirja lk 20 osas peab KOV teenuste korraldamisel silmas pidama, et
selgitatakse, et avalike teenuste tagamine elanikele tingimused oleks ka neile soodsaimad.
soodsaimatel tingimustel hõlmab endas ka teenuse
kvaliteedi ja kättesaadavuse, ligipääsetavuse tagamise
nõuet. Me oleme selle sätte mõttega nõus, kuid sätte
sõnastus sellist tõlgendamist ei toeta. Sõnastusest ei tulene
ka, kelle jaoks soodsaimatel tingimustel teenust tagada
tuleb. Elanikule soodne lahendus on taskukohane,
kvaliteetne ja kättesaadav. KOVile on lisaks oluline
kuluefektiivsus. Seetõttu ei pruugi seaduse lugeja sätet
üheselt mõista ja õigesti rakendada, nagu seadusandja seda
mõelnud on. Palume jätkuvalt meie sõnastusettepanekuga
arvestamist.
16
Kvaliteedi tunnuseid on palju: süsteemsus, laiapõhjalisus,
lahenduste mitmekesisus, teenusega hõlmatuse maht,
vastavus ootustele ja vajadustele, kindlustatus taristuga,
kättesaadavus/ligipääsetavus/ kasutusmugavus, efektiivsus,
ajakohasus, efektiivsus, kvaliteediohje olemasolu … Valida
on palju ja teenuste erinevad liigid eeldavad ka
liigispetsiifilisi kvaliteeditunnuseid.
2. Eelnõu § 1 punkt 11 - taastasite kooskõlastusringil HTMi Osaliselt arvestatud.
esitatud märkuste põhjal eelnõus KOKS § 6 lõike 1 KOV
ülesannete loetelu, seda pisut täiendades. Eelnõust on haridustasemete põhine ülesannete loetelu välja
jäetud.
Samas tegite kooskõlastustabelis ettepaneku kaaluda
veelkord üldisemat sõnastust, milles konkreetsete KOKS § 65 lõike 5 sissejuhatava lause sõnastamisel on
haridustasemete väljatoomise asemel sõnastatakse, et kasutatud kehtiva RES § 46 lõike 2 sissejuhatava lausega
omavalitsuse ülesanne on korraldada haridust ja sarnast sõnastust (lisatud on sõna „eesmärk“), mis viitab
noorsootööd seaduses määratud alustel ja ulatuses. Kuna sellele, et riigi ja KOV läbirääkimiste eesmärk on leppida
haridus ei hõlma noorsootööd, tuleb see valdkond eraldi kokku ülesannete sisus ja rahastamises. Säte ei vähenda
nimetada. Sõnastus katab ära huvihariduse ja -tegevuse. kuidagi seadusandja pädevust võtta vastu riigieelarve või
Huvitegevus on abstraktne termin, mis peaks olema sõnastada KOV täidetav ülesanne seaduses. Selles eelnõu
hariduse korraldamise üks osa või noorsootöö üks vorm sättes on viidatud, et läbirääkimisi peetakse eesmärgiga
olenemata, kas seda viiakse läbi haridusasutuses või riigieelarve seaduses sätestatud korras kokku leppida. See
väljaspool seda. Iseenesest on tegemist õppekavavälise hõlmab etappi, mis eelneb seaduseelnõu Vabariigi
tegevusega. Seega sõnastusettepanekus nimetatud haridus Valitsuses ja Riigikogus menetlemisele. Seega kohaldub
ja noorsootöö katab ära kõik praeguses sõnastuses nagunii RES § 46 lõige 3, mille kohaselt saavutatud
sätestatud hariduse dimensioonid. Teeme ettepaneku kokkulepped kajastuvad eelarvestrateegias, riigieelarve
kirjutada valdkonnad lahti seletuskirjas. KOKS § 6 lõige 1 eelnõus, seaduseelnõus või mõnes muus õigusaktis.
tuleb aga kindlasti vaadelda koostoimes §-ga 65.
Nõustume § 6 lõige 1 üldisema sõnastusega tingimusel, et
koos KOKS § 6 lõike 1 sõnastuse üldisemaks
muutmisega muudetakse ka §-ga 65 sõnastust.
3. Eelnõu § 1 punkt 212 - KOKS § 65 täiendamisel Vt eelmise märkuse kommentaari.
sõnastatakse lõike 5 punkt 1 järgmiselt: „üleriigilise
17
omavalitsusüksuste liidu ja Vabariigi Valitsuse esindajad Silmas ei olegi ju peetud, et KOV ja riigi esindajad lepiksid
peavad läbirääkimisi, et riigieelarve seaduses sätestatud lõplikult kokku ülesannete olemuse ja rahastamise mahu.
korras kokku leppida kohalike omavalitsuste ülesanded RES § 46 lõige 2 punkt 3 jääb jätkuvalt kehtima, mille järgi
ning nende omavalitsuslik või riiklik olemus.“ eelarveläbirääkimistel lepitakse kokku kohaliku
omavalitsuse üksusele seadusega pandud riiklike ülesannete
Rõhutame, et KOVi ülesandeid ja olemust ei saa kokku kulude katmise põhimõtted. Ülesande saab riiklikuks lugeda
leppida KOKS § 5 lõikes 1 sätestatud läbirääkimistel, sest lõplikult vaid Riigikogu, kes võtab vastu ka riigieelarve.
KOVi ülesanded tulenevad KOKSist ja valdkondlikest Selgitame täpsemalt seletuskirjas.
seadustest. Läbirääkimistel saab täpsustada ülesannete
ulatust ja mahtu ning kokku leppida ressursid, mis on
seotud ülesannete täitmisega. Selle käigus saab
läbirääkimistel välja tuua valdkonnaseadusest tulenevad
KOVi tuumikülesanded. Just nende väljatoomisega peaks
alustama eelarve läbirääkimisi, et oleks selge, mis on need
ülesanded, mille ulatuse osas hakatakse läbi rääkima.
Riigieelarve läbirääkimiste käigus ei saa kokku leppida
mitte selles, millised on omavalitsuslikud või riiklikud
ülesanded, vaid kokku lepitakse vastavatest
valdkonnaseadustest tulenevate KOVide ülesannete
täitmiseks vajalikud ressursid. Vastasel juhul tuleks
riigieelarve seadust muuta.
4. Seletuskirja lk 24 on koostatud Tabel 1 KOVi Osaliselt arvestatud ja tabelit korrigeeritud.
ülesannetest. Juhtisime ka eelnõu kooskõlastamisel
tähelepanu tabeli puudustele ja kuigi mõnevõrra on meie KOV ülesannete loetelu on ülevaatlikum, kui see on esitatud
märkustega arvestatud, ei saa jätkuvalt sellisel kujul teemade kaupa, mitte ülesannete kategooriate kaupa (jaotus
esitatud tabeliga nõus olla, sest selles sisalduv on eksitav. vabatahtlikeks, kohustuslikeks omavalitsuslikeks ja
Me ei saa nõustuda tabeli selle osaga, mis puudutab riiklikeks või KOV-riigi ühisülesanneteks). Leppemärgid R,
hariduse ja noorootöö valdkonda. Tabelist puudub V ja Ü aitavad tabelis ülesannete olemust selgitada.
huviharidus, on vaid huvitegevus. Samuti nähtub, et
kutseharidus on vabatahtlik KOVi ülesanne, kuid nii see ei
ole, selle valdkonna vastutus lasub riigil. Me näeme parema
lahendusena, et kutsehariduse korraldamist juhib riik, aga
riik saab teha pakkumisi KOVile ülesande jagamiseks.
Teeme veelkord ettepaneku koos Tabel 1 sõnastus üle
18
vaadata ja korrektuurid teha. Teeme ettepaneku jagada
KOV ülesanded kahe kategooria asemel kolme kategoorias:
1) KOV kohustuslikud ülesanded (nt alus-, põhiharidus ja
noorsootöö) 2) riigi ülesanded, mida riik saab delegeerida
vastastikusel kokkuleppel KOVile (nt kutseharidus) 3)
KOV vabatahtlikud ülesanded (nt pääste).
5. Mõisted „regioon“ ja „piirkond“. Paraku ei ole Terminid „regioon“ ja „piirkond“ on ka täna kasutusel
nimetatute osas jätkuvalt mõisteselgust. Kui seadusandja sünonüümidena. Tegemist on määratlemata
mõte on anda mõiste sisustamisele paindlikkust, siis õigusmõistetega, mida sisustatakse eriseadustes ja muudes
seaduse sõnastus peab andma siiski piirid selle mõiste õigusaktides erinevalt vastavalt vajadusele. Me ei pea
edasiseks sisustamiseks ja defineerimiseks. Võimalus oleks põhjendatuks anda KOKSiga nimetatud terminitele
ka selgitada seletuskirjas, et regionaalsete nõukogude ja legaaldefinitsioon. Eelnõu ei tegele laiemalt riigi ja KOVide
piloteerimise raames töötatakse välja tunnused piirkonna ja teenuste osutamise ruumilise ulatuse määramisega.
regiooni mõistete sisustamiseks. Näiteks võiks üks
piirkonna tunnus olla see, et ta on laiem kui maakond, teine
tunnus võiks olla seotud toimepiirkondadega (nt
tõmbekeskus), kolmas tunnus oleks funktsionaalne
teenusepiirkond (nt jäätmemajanduses võib olla üks
piirkond, kui veevarustuses on teine piirkond). Ehk regioon
ja piirkond peaksid olema teatud tunnuste kaudu selgelt
määratletud nii, et neid järgides saaksid KOVid defineerida
vastavalt piirkonna ja regiooni. See eeldab, et mõiste
määratlemine on kontseptuaalselt läbi töötatud, analüüsitud
ja tehtud valikud, mida on piirkonnana või regioonina
võimalik mõtestada.
6. KOVi enesekorraldusõigus. 10.01.2022 eelnõu Minuomavalitsus.fin.ee näitab selget KOVide võimekuse
kooskõlastamisel palusime lisada seletuskirja viide, suurenemist pärast haldusreformi.
millistele andmetele enesekorraldusvõimekuse
suurenemise väites tuginetakse. Täname viite eest
Riigikontrolli 11.08.2021 kontrolliaruandele
„Omavalitsuse teenuste korraldus endistes keskustes ja
nende lähiümbruses pärast haldusreformi“. Viidatud
aruande valimis osales vaid 10 KOVi ja aruandes toodud
hariduse teemade tulemite põhjal ei saa paraku järeldada, et
19
KOVide võimekus haridusvaldkonnas on kasvanud
kõikides KOVides sel määral, et enesekorralduseõiguse
rakendamisega eelnõus kavandatud mahus oleks tagatud
avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus.
7. KOVi ettevõtluskeskkonna edendamise ülesanne. Selgitame seletuskirjas täpsemalt, milliseid tegevusi
Selgitate kooskõlastustabelis, et selle ülesande eesmärk on KOVidelt oodatakse ettevõtluskeskkonna arengu
ettevõtluse edendamist senisest rohkem KOV tasandil soodustamisel.
tähtsustada, suurendada KOVide teadlikkust ja
kompetentsi. Olete märkinud kooskõlastustabelis vastuseks
HTMile, et KOVide finants- ja maksuautonoomiat on
plaanis arutada valitsuskabinetis 2022. a kevadel. Tunneme
muret, et sobivate stiimulite, sh finantsiliste stiimulite
puudumisel ei ole kavandutud muudatustel KOVide
käitumisele ettevõtluskeskkonna arendamisel soovitud
mõju. Kuigi eelnõuga suurendatakse KOVi pädevusi
ettevõtluskeskkonna kujundamisel, siis õigusloomelisi
algatusi selleks ei tehta ja KOKS keskendub õiguslikule
raamistikule KOV arendamiseks vaid tänases olukorras.
Näeme, et nendes valdkondades, kus KOVile antakse
suurem pädevus ja võimekus, tuleb luua ka stiimuleid, mis
ajendaks KOV suurenenud pädevust kasutama.
Ettevõtluskeskkonna kujundamisel tuleks tähelepanu
pöörata ka KOVide koostööle, kuid paraku nii nagu me ka
käesoleva kirja punktis 5 viitame, on piirakonna ja regiooni
mõiste hägused ja eelnõus on maakonna ja regionaalse
tasandi juhtimise tulevikuperspektiivid ebaselged.
Justiitsministeerium 1. Eelnõu § 1 punktidega 144 ja 148 muudetakse kohaliku Arvestatud.
(kooskõlastamine märkustega) omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 47 lõikeid 11 ja
16 selliselt, et kaob nii volikogu komisjoni esimehe ja Normi muutmise ettepaneku tegi KOKSi eksperdikomisjon
aseesimehe samaaegse valimise nõue kui ka kohustus ja Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon2.
2
Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni pöördumine: https://adr.rik.ee/ram/dokument/7189845 ja Rahandusministeeriumi vastus KOKSi eksperdikomisjoni nimel:
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2020/05/KVEK_vastused-ettepanekutele-kohaliku-omavalitsuse-korralduse-seaduse-t%C3%A4iendamiseks.pdf.
20
esimehe või aseesimehe volituste lõppemisel KOKS eksperdikomisjonis arutati küsimust korduvalt ja leiti
(tagasiastumisel, umbusaldamisel vms) mõlemad uuesti ühehäälselt, et seaduses ei peaks reguleerima komisjoni
valida. Muudatust on põhjendatud eesmärgiga suurendada esimehe ja aseesimehe üheaegset valimist ning seda, kas
enesekorraldusõigust, mistõttu ka komisjonide kui volikogu komisjonile valitakse aseesimees või mitte.3
sisemiste tööorganite kujundamine peaks olema volikogu
enda otsustusautonoomia. Leiame, et olemasoleva Mõistame, et eesmärk võimaldada volikogu komisjone
valimiskorra muutmise vajadus jääb ebaselgeks, mistõttu ei kaasjuhtida ka opositsioonil, on olnud normil õige, kuid
nõustu me volikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe praktikas on see säte kahjuks tekitanud arvukalt probleeme
samaaegse valimise lahutamisega. Sätte eesmärk on olnud ja kohaldamisraskusi. Sel teemal on väga palju esitatud ka
võimaldada aseesimehe valimist opositsiooni liikmete küsimusi õiguskantsleri kantseleile, Justiitsministeeriumile
hulgast. Kavandatud muudatuste järgselt võib aga KOV haldusaktide järelevalves ja
tõenäoliselt tekkida olukord, kus mõlemad komisjoni Rahandusministeeriumidele KOVide nõustamispraktikas.
juhtimise positsioonid kuuluvad koalitsiooni liikmetele. KOVid on kurtnud, et komisjonide koosseisude pidev
Selline lahendus ei järgi aga demokraatlikke põhimõtteid. muutmine tulenevalt komisjonide esimeeste ja aseesimeeste
muudatusest on koormav ja normi rakendamine ei täida alati
oma algset eesmärki võimaldada opositsioonil saada
aseesimehe koht). Samuti on see praktikas võimaldanud
töörahu rikkumist, kuivõrd aseesimehe tagasi astudes tuleb
korraldada uus esimehe ja aseesimehe valimine. Mõlemad
komisjoni juhid tuleb uuesti valida ka siis, kui komisjoni
esimeheks või aseesimeheks valitud volikogu liikme
volitused volikogu liikmena peatuvad. Poliitilise kultuuriga
seotud küsimuste seadusega lahendamine on keerukas.
Eelnõus on aga justiitsministri esitatud demokraatia
edendamise kaalutlustel kavandatud muudatusest loobutud.
2. Eelnõu § 1 punktiga 146 muudetakse KOKS § 47 lõiget Mitte arvestatud.
13 selliselt, et volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel
arvestatakse volikogus erakondade ja valimisliitude Ettepanekus puudub sisuline põhjendus, miks selline
esindajate osakaalu asemel edaspidi esindatust. muudatus on vajalik.
3
KOKSi eksperdikomisjon 24.01.2020 koosolek: https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2020/03/KOKSi-eksperdikomisjoni-24.01.2020-koosoleku-protokoll.pdf ja
30.04.2020 koosolek: https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2020/05/KOKS-eksperdikomisjoni-30.04.2020-vahekoosoleku-protokoll.pdf.
21
Seletuskirjas selgitatakse, et arvestama ei pea volikogusse
valitud poliitiliste nimekirjade täpset proportsionaalset Raske ja sageli võimatu on mõõta poliitilist kuuluvust
jaotust, näiteks igas volikogu komisjonis ei pea olema volikoguväliste isikute suhtes. Ekspertidel ei pea olema
kõigist valimistel valituks osutunud nimekirjadest poliitilist tausta ega otsest seotust ühegi volikogus esindatud
võrdeliselt valimistel hääli saanud proportsioonile liikmeid. nimekirjaga, nende kaasamisel komisjonidesse on
Küll aga tuleb kõigi komisjonide peale kokku tagada määravaks eksperditeadmised, mitte poliitilised huvid.
nimekirjade esindatus ning et iga volikogu liige kuuluks
vähemalt ühte komisjoni. Rõhutame, et kohtade Me ei toeta KOVide enesekorraldusõiguse piiramist taolise
proportsionaalne jaotus on oluline tagada ka sisemise korralduse küsimuses, mis puudutab volikogu
komisjonidesse volikoguväliste esindajatena valdkonna töövorme.
ekspertide kaasamisel.
Seadusandja ei peaks kohaliku omavalitsuse sisemise
korralduse küsimustesse ülemääraselt sekkuma, kirjutades
täpselt ette, milliste küsimuste lahendamiseks ja millistele
põhimõtetele tuginedes volikogu oma töövormide tööd
korraldab. EKOH artikli 6 lõike 1 järgi võivad KOVid oma
haldusstruktuurid ise kindlaks määrata, et kohandada need
kohalikele vajadustele vastavaks ning tagada tõhus
töökorraldus. See harta säte laieneb ka volikogu töövormide
osas.
KOKS ei sätesta ka praegu ega ole välistanud, et volikogu
võib oma moodustatud komisjoni koosseisu arvata
volikoguväliseid isikuid, kui see on komisjoni tööks vajalik.
Praktikas seda ka praegu sageli tehakse. Tavaliselt on
volikoguväliste isikute kaasamise eesmärgiks komisjoni
pädevuse kasvatamine, nt haridus- ja kultuurikomisjoni
kaasatakse haridusasutuste esindajaid, majanduskomisjoni
piirkonna ettevõtjaid.
Oleme seletuskirja lisanud selgituse, et volikoguväliste
isikute komisjoni töösse kaasamisel peaks samuti järgima
head poliitilist tava ehk arvestada nende puhul samuti
poliitilise tasakaalustatuse nõudega, kui komisjonidesse
kaasatakse volikoguväliseid isikuid volikogus esindatud
22
erakondadest ja valimisliitudest. Ka õiguskantsler on
leidnud4, et nõue, mille järgi tuleb arvestada volikogu
komisjoni koosseisu kujundamisel erakondade ja
valimisliitude esindajate osakaaluga volikogus (KOKS § 47
lõige 13), laieneb kogu komisjoni koosseisule. Vastasel
korral võib tekkida olukordi, kus komisjoni kaasatakse
eksperdi sildi all liikmeid erakondadest puhtalt erakondlike
eelistuste järgi.
3. Eelnõu § 1 punktiga 160 tehakse KOKS § 49 lõikes 3 Arvestatud.
põhimõtteline muudatus, mille kohaselt ei või alates 2025.
aasta kohaliku omavalitsuse üksuste valimiste järel Eelnõus on muudatusest loobutud.
valitsuse uute koosseisude kinnitamisest alates vallavanem,
linnapea ega valitsuse liige olla sama valla või linna
ametiasutuse ametnik ja töötaja ega ametiasutuse hallatava
asutuse juht ja töötaja. Seletuskirjas öeldakse muu hulgas,
et muudatus lahutab valitsuse poliitilised ja ametkondlikud
volitused ja lahendab senised vaidlused kohaldatavate
normide osas (poliitilisel ametikohal oleva isiku puhul ei
kohaldu ATS, samas valitsuse liikmeks oleva ametniku
suhtes ATS kohaldub, kuid seadus ei ütle selgelt, kas ka
need sätted, mis kohalduvad nö poliitilistele valitsuse
liikmetele). Samas on seletuskirjas välja toodud, et tervelt
46 KOVi valitsuse koosseisus on KOV ametiasutuse
ametnikke, töötajaid ning hallatavate asutuste juhte ja
töötajaid, mis ilmestab selgelt praktilist vajadust
valdkondlike teadmiste ja oskustega liikmete järele
valitsuse koosseisus. Toote ka seletuskirjas välja võimaliku
kitsaskoha seoses kavandatava muudatusega, nimelt on
risk, et väiksemates KOVides võib olla keerulisem leida
valitsusse väljastpoolt KOV ametiasutuse ametnikke ja
4
https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Volikogu%20komisjoni%20koosseisu%20kujundamine%2C%20v%C3%B5imude%20lahusus%20ja%20am
etikohtade%20%C3%BChitamatus.pdf.
23
töötajaid muid liikmeid. Eeltoodust tulevalt leiame, et
esitatud põhjendused selle muudatuse kohta on
väheveenvad, mistõttu tekib küsimus muudatuse
vajalikkusest.
4. Eelnõu § 1 punktiga 178 jäetakse KOKS § 55 lõikest 4 Mitte arvestatud.
välja muu hulgas valla- või linnasekretäri ülesanne juhtida
valla- või linnakantseleid ning esitada vallavanemale või Valla- ja linnasekretärid on KOKSi revisjoni käigus ise
linnapeale ettepanekuid valla- või linnakantselei korduvalt toonud välja mure seoses oma suure
ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta. töökoormusega, mille on tinginud suuremahuline
Seletuskirjas on öeldud, et see, millised õigused ja administratiivne kantselei juhtimise ehk tehnilise töö
kohustused annab KOV valla- või linnasekretärile, tegemise maht. Valla- ja linnasekretäride institutsiooni
sealhulgas valla- või linnakantselei ülesannete, struktuuri ja loomise eesmärk ja nende põhiülesanne on KOV tegevuse
teenistujate koosseisu kohta ettepanekute esitamisel, on õiguspärasuse tagamine. Eelnõuga kavandataksegi nad
KOVide enesekorraldusõiguse küsimus. Seletuskirjast ei vabastada nende põhiülesandega mitte seotud kantselei
selgu aga selle põhimõttelise muudatuse vajadus. Leiame, juhtimise selgesõnalisest kohustusest. Küll on aga võimalik
et asjaolu, et valla- või linnakantseleid juhib valla- või ka seadusemuudatuse järel, kui see on antud KOVis vajalik,
linnasekretär, kes ei ole poliitiline ametnik, võimaldab jätkata senise lahendusega, kus valla- ja linnasekretär juhib
tagada valla- või linnakantselei poliitiliselt sõltumatu ka kantseleid.
asjaajamise. Oleme seisukohal, et valla- või linnakantselei
juhtimine peaks jääma ka edaspidi valla- või linnasekretäri KOKSi eksperdikomisjon toetas samuti KOVi
ülesandeks. iseotsustusõigust valida, kas valla- või linnasekretär juhib
kantseleid või mitte, võttes seadusest välja selle kui
kohustuse.5
Muudatuse eesmärk ei ole politiseerida valla- või
linnavalitsuse ametiasutusi ega selle struktuuriüksusi. Valla-
ja linnasekretäri kohustuslikust kantselei juhtimisest
vabastamine ja sellest tulenevalt võimalik kantselei
poliitiline juhtimine ei ole põhjuslikus seoses. Valla- või
linnakantselei jääb ka muudatuse järel KOV ametiasutuse
struktuuriüksuseks, mida peaks juhtima ATSi nõuetele
vastav isik.
5
KOKSi eksperdikomisjoni 24.04.2020 koosoleku protokoll: https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2020/05/KOKSi-eksperdikomisjoni-24.04.2020-koosoleku-protokoll.pdf.
24
Valla- ja linnakantseleid on nimelt moodustatud valla- või
linnavalitsuse kui ametiasutuse koosseisus
struktuuriüksustena. Nende juhtimine ei erine muude
struktuuriüksuste juhtimisest, mis rolli täidavad eelduslikult
ametnikud. Ametnik nimetatakse ATS § 7 lõike 2 alusel
ametiasutuses ametikohale, millel teostatakse avalikku
võimu. Näiteks loetakse avaliku võimu teostamiseks KOVis
kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu, valla- või
linnavalitsuse ja ametiasutuse pädevuses olevate poliitikat
kujundavate otsuste sisuline ettevalmistamine või
rakendamine (ATS § 7 lg 3 p 8), mis rolli täidavad paljud
KOV osakonnajuhid.
Kui isik ei vasta oma tööülesandeid täites ATSi või ametniku
kutse-eetika, objektiivsuse ja erapooletuse nõuetele, siis
näeb seadus ette ka vastavad tagajärjed.
KOVide tegevus tervikuna ja õigusloome peab olema ka
kvaliteetne, põhitööna selle küsimusega mitte tegeledes ei
pruugi valla- või linnasekretär jõuda KOV õigusaktide ja
tegevuse juriidilist head kvaliteeti tagada.
5. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu vanemaealiste Arvestatud sisuliselt.
esinduskogu tegevust reguleeriva sättega. Kohalike
omavalitsuste juures tegutsevad vanemaealiste KOKS § 47 lõige 1 võimaldab ka praegu moodustada
esinduskogud ei ole Eestis laialt levinud ning suurem osa volikogul mistahes alatisi kui ka ajutisi komisjone, samuti
nendest on tegevust alustanud võrdlemisi hiljuti, 2018. kutsuda neisse volikoguväliseid isikuid. KOVid saavad
aastal või hiljem.6 Sarnaselt mitme teise riigiga on Eestis enesekorraldusõigusele tuginedes moodustada ka muid
praegu tegutsevate vanemaealiste esinduskogude peamine töövorme ja esinduskogusid. Selleks ei pea seadus andma
eesmärk parem infovahetus vanemaealiste ja kohalike täpset volitusnormi. Täiendava võimaluse andmine
omavalitsuste vahel ning vanemaealiste vajaduste ja volikogudele vanemaealiste esinduskogude
huvidega arvestamine. Vanemaealiste esinduskogu moodustamiseks oleks ülereguleerimine.
ülesanne on anda kohalikule valla- või linnavolikogule nõu
6
Haugas, S., ja Kendrali, E. ja Ester, J. 2021. Eakate esinduskogud kohalike omavalitsuste protsesside mõjutajana. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.
25
nende heaolu puuduvates küsimustes. Täiendus on vajalik, Saame seletuskirjas soovitada vanemaealiste esinduskogude
kuna vanemaealiste osaluse toetamine on seatud moodustamist hea tavana.
prioriteediks nii rahvusvahelises vanemaealiste poliitikas,
nt MIPAA, Madridi rahvusvaheline vananemise Kui KOKSi viiakse sisse vanemaealiste esinduskogude
tegevuskava7 ning seatakse prioriteediks ka koostatavas moodustamise regulatsioon, tekib küsimus, kas selles ei
heaolu arengukavas8. peaks siis juba sätestama ka teiste ea- ja sihtrühmadel
põhinevate komisjonide moodustamisest. KOKSis on sellest
Võimalik sõnastus võiks olla järgmine: seni hoidutud just kohaliku omavalitsuse
„§ x. Vanemaealiste esinduskogu enesekorraldusõiguse põhimõttel ehk volikogu peaks ise
(1) Valla- või linnavolikogu juurde võib moodustada otsustama, milliseid sisemisi tööorganeid ja konsultatiivseid
vanemaealiste esinduskogu. Vanemaealiste esinduskogu kogusid ta kokku kutsub.
eesmärk on arutada valla või linna pädevusse kuuluvaid
vanemaealisi puudutavaid küsimusi ning teha nende kohta 2021. a sügisel valitud uute volikogu liikmete analüüs näitas,
ettepanekuid valla- või linnavolikogule ja valla- või et 1717st valitud volikogu liikmest 861 ehk pisut rohkem kui
linnavalitsusele, lähtudes vanemaealiste vajadustest ja pooled olid vanuses 50 või enam. 367 valitud volinikku oli
huvidest. vanuses 60+ , neist 181 vanuses 65+ ehk pensioniealised.
(2) Vanemaealiste esinduskogu moodustamise korra ja Seega koosnevad volikogud praegugi suuresti
töökorra kehtestab valla- või linnavolikogu.“ vanemaealistest isikutest.
6. Eelnõu § 1 punktiga 69 jäetakse KOKS § 22 lõike 1 Mitte arvestatud.
punktist 36 välja ametiasutuse ja ühisameti
teenistuskohtade koosseisu kinnitamine volikogu poolt. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et KOKSis ei pea
Seletuskirjas põhjendatakse seda järgnevalt: „Volikogul kordama ATS § 11 lõikes 5 sätestatut, mis niigi võimaldab
peaks olema KOV töökorralduse suunamisel strateegilisem kohaliku omavalitsuse üksuse volikogul delegeerida valla-
roll, sisuliselt volikogu kontrollib täitevaparaadi või linnavalitsusele muudatuste tegemise teenistuskohtade
kujundamist läbi eelarve. Ametiasutuste struktuur ja selle koosseisus volikogu kehtestatud palgafondi piires. Sama
vajaduse põhjendus, kuidas sellega täidetakse KOV-ile normi KOKSis säilitamine on ebavajalik.
pandud ja KOV-i poolt võetud ülesanded, võiks nt eelarve
seletuskirja osa ja teenistuskohtade koosseisu kinnitamine Eelnõuga esitatud ettepanek on suunatud niisiis
olla valitsuse pädevuses.“ Selline lahendus ei ole kooskõlas ülereguleerimise vältimiseks.
avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 11 lõikega 5, mille
kohaselt kohaliku omavalitsuse ametiasutuse
7
https://unece.org/population/ageing/mipaaris.
8
Heaolu arengukava 2023-2030 | Sotsiaalministeerium (sm.ee) ja https://www.sm.ee/sites/default/files/heaolu_arengukava_2023-
2030_koostamise_ettepanek_kinnitatud_0.pdf.
26
teenistuskohtade koosseisu kehtestab kohaliku
omavalitsuse üksuse volikogu, kes võib delegeerida valla-
või linnavalitsusele muudatuste tegemise teenistuskohtade
koosseisus. Teenistuskohtade koosseisude kinnitamine on
ATS-i kohaselt volikogu ülesanne, mistõttu palume
kavandatud muudatus eelnõust välja jätta
7. Eelnõu § 1 punktiga 73 muudetakse KOKS-i § 22 lõiget Arvestatud.
2, milles antakse volikogule võimalus omavalitsusüksusele
määratud ülesanded täitmiseks volitada lisaks osavalla või
linnaosa esinduskogule ka muule piirkonna esinduskogule
(nt kogukonnakogule või muule piirkondlikule kohalike
elanike kaasamisorganile). Kuivõrd kõiki ülesandeid ei saa
edasi volitada, palume sätet täiendada põhimõttega, et
volitada saab juhul, kui see ei ole seadusega keelatud.
8. Eelnõu § 1 punktidega 78 ja 79 muudetakse KOKS-i § Arvestatud.
26. Kavandatud muudatused puudutavad volikogu liikme
teabe saamise õigust. Sättes on koos kaks instrumenti –
teabenõue ja küsimus. Palume need eristada ja lisaks
juhtudele, millal võib küsimusele vastamisest loobuda,
sätestada ka juhud, millal saab keelduda teabenõudele
vastamast.
9. Eelnõu § 1 punktiga 89 täiendatakse KOKS-i §-ga 31, Arvestatud.
mille lõikes 3 sedastatakse, et omavalitsusüksuses võib
teenuste osutamiseks moodustada valla või linna
ametiasutuse hallatavaid asutusi või valdade ja linnade
ühisasutusi, mis ei ole juriidilised isikud. Palume sättesse
lisada ka, et ametiasutuse hallatavad asutused ja
ühisasutused ei teosta avalikku võimu.
10. Eelnõu § 1 punktiga 90 täiendatakse KOKS-i §-ga 311 , Arvestatud.
mis reguleerib üldiseid isikuandmete töötlemisi aluseid.
Oleme seisukohal, et sellise üldise deklaratiivse sätte jaoks
puudub vajadus. Nii üldise aluse kehtestamine annab
omavalitsusüksustele liiga ebamääraselt piiritletud õigused
ega taga vajalikku õigusselgust. Eelnõu seletuskirjas on
toodud probleemina, et andmete ühekordse küsimise
27
põhimõtet ei ole võimalik kohaldada ning inimesed peavad
ise oma andmed paberkandjal või elektroonselt
omavalitsusüksustele edastama. Seletuskirjast ei selgunud
otseselt, milliste konkreetsete ülesannete või toetuste
määramisel omavalitsusüksustel isikuandmetele
juurdepääsuõigust ei ole. Juhime tähelepanu, et
omavalitsusüksuse tegevusele avaliku halduse ülesannete
täitmisel avalikõiguslikus suhtes kohaldub üldise alusena
isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) ning
väärteomenetluse osas isikuandmete kaitse seaduse
vastavad sätted. Avaliku teabe seaduse § 38 lõike 3 ja § 39
lõike 1 koosmõjus võimaldab teabevaldaja
omavalitsusüksusele ametiülesannete täitmiseks
juurdepääsu tema valduses olevatele isikuandmetele, kui on
IKÜM-ist või seadusest tulenev alus. Eesmärgipiirangu
põhimõte, mis tuleneb IKÜM art 5 lg 1 punktist b ja art 6
lõikest 4, näeb ette, et isikuandmeid töödeldakse
konkreetselt määratletud eesmärkidel. Lisaks on üldine
isikuandmete töötlemise säte reguleeritud ka
haldusmenetluse seaduse § 7 lõikes 5, kuid ka seda sätet
tuleb sisustada üksnes koostoimes konkreetset menetlust
reguleerivate normidega. Konkreetsetes menetlustes on
omavalitsusüksustele juurdepääsuõigus ette nähtud nt
NEET-noorte ehk nende noorte osas, kes ei tööta ega
omanda haridust ega kutset. Samuti on Riigikogu
menetluses eelnõu, mis annab omavalitsusüksustele õiguse
saada andmeid puudega isikutega seoses. Sarnaselt
nimetatud näidetele tuleb praktikas tõusetunud probleem
lahendada valdkondlikes eriseadustes või vastava
andmekogu regulatsiooni juures. Palume kavandatud § 311
tervikuna eelnõust välja jätta
11. Eelnõu § 1 punktiga 92 muudetakse KOKS §-i 32, mis Mitte arvestatud.
reguleerib kohaliku rahvaalgatuse õigust. Leiame, et
muudetava paragrahvi lõikes 1 on tarbetu rõhutada vanuse Praktikas on see hääleõiguslikkuse sõnastus tekitanud
kriteeriumit ning palume see välja jätta. See, kes on küsimusi, see tähendab, et KOVidest on üsna palju uuritud,
28
hääleõiguslik, tuleneb põhiseadusest ja kohaliku kas mõeldakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel
omavalitsuse volikogu valimise seadusest ning siin see hääleõiguslikke isikuid või Riigikogu valimistel
eraldi välja toomist ei vaja. hääleõiguslikke valla- või linnaelanikke. Seetõttu võiks säte
õigusselguse huvides eelnõusse jääda.
12. Eelnõu § 1 punktiga 93 täiendatakse KOKS-i § 32 Mitte arvestatud.
lõigetega 21–23, mis reguleerivad rahvaalgatuse arutusele
võtmist. Teeme ettepaneku täiendada lõiget 21 ka puuduste Eelnõu mõte on tulla elanike soovidele võimalikult
kõrvaldamise regulatsiooniga ehk et juhul, kui algatus on paindlikult vastu ja juhtida menetlust selles suunas, et
esitatud puudustega, hakkab tähtaeg kulgema pärast seda, kohalikku rahvaalgatust arutatakse valitsuses ja volikogus
kui puudused on kõrvaldatud ja nõuetele vastav algatus on kõigi tema puudustega. Tegemist ei ole klassikalise
esitatud. taotlusega haldusorganile, mille puhul on asjakohane
puuduste kõrvaldamise menetlus ette näha.
Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine olukorras, kus
tegemist on mõne rahvaalgatuses esineva tehnilise,
sõnastusliku eksimusega, võimaldab KOVil soovi korral
pahatahtlikult lükata algatusi menetlusest tagasi või venitada
nende vastuvõtmisega, kuna kogu algatuse peaks suunama
sel juhul uuesti allkirjastamisele. See ei erine kuidagi
algatuse uuest esitamisest.
Praktikas on toimitud nii, et algatuse esitajate esindaja on
kutsutud KOVi selgitusi andma, kui algatuses jääb midagi
ebaselgeks või on vaja selgitada, mis on algatuse täpne
eesmärk ja millist lahendust soovitakse saavutada.
KOV saab hiljem ise eelnõude sõnastust sättida, kui ka
algatuses on eksitud terminoloogia, normidele viitamise ja
sisuliste põhjendustega.
Arvestatud.
Lisaks juhime tähelepanu, et seletuskirjas on lõike 21 kohta Selgitame seletuskirjas, et kuus kuud ei ole mõeldud ajana,
mh märgitud: „Arvestades algatuse sisulise ulatuse kus küsimus tuleb lõplikult lahendada, vaid kui selles osas,
laiendamist, kus esitatud ettepanekud ei ole suunatud ainult mis ettepanekuga edasi saab, on olemas üldine suunis.
esitatud õigusakti eelnõu arutelule, vaid mingite Praktikas võib elanike algatus tähendada ka seda, et
29
konkreetsete küsimuste lahendamisele, on regulatsioonis valitsusel tuleb korraldada nt riigihange, tellida mõni
sisalduv tähtaeg seatud küsimuse lahenduse osas analüüs või kooskõlastada küsimus mõne riigiorganiga, mis
otsustamisele, mitte arutamisele võtmise ajale. Sellest menetlusaeg ei pruugi enam KOVi enda poolsetest
tulenevalt on ka nende menetlemise tähtaeg pikem – kolme sammudest sõltuda. Seetõttu ei saa ka nõuda, et küsimus
kuu asemel kuus kuud.“ Sellest sõnastusest on võimalik aru saaks kuue kuu jooksul lõpliku lahenduse. Eelnõus
saada selliselt, et 6 kuu jooksul tuleb jõuda lõpliku sätestatakse, et algatus võetakse arutusele ja sellega seotud
lahenduseni. Lõike sõnastuse kohaselt aga toimub 6 kuu tegevustest informeeritakse esitajat kuue kuu jooksul
jooksul tegevustest informeerimine. Palume seletuskirja algatuse esitamisest arvates.
sõnastust täpsustada, et sätte mõte ja eesmärk oleks üheselt
selge.
13. Eelnõu § 1 punktiga 96 täiendatakse KOKS-i §-ga 321, Mitte arvestatud.
mis reguleerib rahvaküsitlust. KOKS § 321 lõikes 3
sätestatakse, et kui rahvaküsitluse korraldamise ettepanek Volikogul on võimalik kavandatava KOKS § 321 lõike 5
ei vasta tingimustele, esitatakse rahvaküsitluse ettepaneku alusel pakkuda rahvaküsitlusele esitatava küsimuse
esitajate esindajale asjakohased põhjendused ja keeleliselt ja normitehniliselt täpsustatud sõnastus, mis tuleb
rahvaküsitluse menetlus lõpetatakse. Leiame, et enne rahvaküsitluse ettepaneku esitajate esindajaga läbi
rahvaküsitluse ettepaneku esitajale tuleks enne menetluse rääkida. Ei ole mõeldav, et volikogu saaks küsimuse sisu
lõpetamist anda võimalus ettepanekut täiendada või põhimõtteliselt muuta ja suunata uue sõnastuse tervikuna
parandada. Palume kaaluda sätte täiendamist. kõigile algatuse esitajatele uuesti allkirjastamiseks. 10%
hääleõiguslikest KOV elanikest on suur arv, et sellist
halduskoormust tekitada. Piisab kui rahvaküsitlusele
esitatava küsimuse sõnastustäpsustus (keeleline ja
normitehniline sõnastuse täpsustus) saadetakse algatuse
esitajate esindajale, kes saab anda sõnastusmuudatusele oma
heakskiidu.
Valitsusel on haldusmenetluses samuti alati võimalus küsida
ettepaneku esitajate esindajalt lisaselgitusi ja ise
menetluslikult vormistada nõutavad materjalid sobivasse
vormi.
Vt ka märkuse 12 selgitust.
KOKS § 321 lõike 4 kohaselt on volikogul õigus kohaliku Arvestatud osaliselt.
algatusena esitatud ettepaneku rahvaküsitlusele panemisel
30
sõnastada elanike arvamuse väljaselgitamiseks esitatav Lisame kavandatava KOKS § 321 lõikesse 5 täpsustuse: (5)
täpne küsimus. Juhime tähelepanu võimalikule Käesoleva seaduse § 32 alusel kohaliku algatusena esitatud
konfliktiohule olukorras, kui algatuse esitajate arvates ei ettepaneku rahvaküsitlusele panemisel on volikogul õigus
väljenda küsimus täpselt nende algatuse mõtet. Palume sõnastada elanike arvamuse väljaselgitamiseks esitatav
lisada sättesse täpsustava tingimuse, et esitatava küsimuse täpne küsimus. Esitatava küsimuse keeleliselt või
sõnastusega peavad algatajad nõus olema. normitehniliselt täpsustatud sõnastus tuleb kokku leppida
rahvaküsitluse ettepaneku esitajate esindajaga.
Tuleb ka silmas pidada, et eelnõuga ei anta volikogule õigust
rahvaküsitlusele esitatavat küsimust sisuliselt ja
põhimõtteliselt muuta. Eelnõus on peetud silmas
rahvaküsitlusele esitatava küsimuse keeleliste või
normitehniliste muudatuste ettepanekuid volikogu poolt.
Volikogu ei saa sisuliselt muuta küsimuse sisu erinevaks
rahvaküsitluse ettepanekust. Kõigile rahvaküsitluse
algatanud isikutele täpsustatud ettepaneku uuesti
allkirjastamiseks saatmine on ebamõistlik halduskoormus,
mis halvimal juhul võib tuua kaasa ka olukorra, kus kõik
allkirjastajad, kes algsele rahvaküsitluse algatamise
ettepanekule oma nõusoleku andsid, ei pea vajalikuks
täpsustatud ettepanekut uuesti allkirjastada, mistõttu ei
pruugi enam ettepaneku puhul olla täidetud 10%
hääleõiguslike valla- ja linnaelanike nõue.
14. Eelnõu § 1 punktiga 168 muudetakse KOKS-i § 531 Mitte arvestatud.
lõige 1, millega jäetakse välja nõue, et korrakaitseüksuse
võib moodustada valla- või linnavalitsuse Eelnõuga tehtavad muudatused KOKS ptk-s 61 on
korrakaitseüksusena. Teeme ettepaneku säte sõnastada terminoloogilised, mitte sisulised.
järgmiselt: „Omavalitsusüksus võib moodustada
korrakaitseüksuse (edaspidi korrakaitseüksus) või nimetada Justiitsministeeriumi esitatud ettepanek on korraga nii
ametisse korrakaitsega tegeleva ametniku (edaspidi täpsustav, kuid samas ka normi mõtet kitsendav. Rõhutame
korrakaitseametnik), kelle põhiülesanne on osaleda avaliku siiski, et eelnõu ei käsitle korrakaitsega seotud teemasid
korra tagamisel, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse sisuliselt, mistõttu antud muudatusega arvestada ei saa.
pädevust ning volitusi, ja teha volikogu vastuvõetud Korrakaitset ja korrakaitseametnike õiguste laiendamist
eeskirjade täitmise üle järelevalvet omavalitsusüksuse käsitles Siseministeerium omaette eelnõuna ja VV
määratud tööpiirkonnas.“ Selliselt on omavalitsusüksuse kabinetimaterjalina. Ehkki printsiibis pole riigihalduse
31
korrakaitse sisustatud viisil, et on üheselt selge, et silmas on
minister korrakaitseametnike õiguste laiendamise või
peetud kohalikke ülesandeid. Kui Riigikogu soovib kitsendamise muudatuste vastu, pole valitsuskabinet meile
tulevikus laiendada nt politsei ülesandeid
teadaolevalt andnud selget suunist teema edasiseks
omavalitsusüksusele, peab seda igal korral tegema eraldi käsitlemiseks. Samas pole meie hinnangul KOKS
seadusega. Seda ei tohiks olla võimalik tuletada tõlgendusekorrakaitsealase regulatsiooni sätestamiseks sobivaim koht.
teel sellest normist. Perspektiivis võiks korrakaitseüksuse ja
korrakaitseametniku tegevust puudutav regulatsioon
tervikuna KOKSist olla üle viidud valdkondlikku
seadusesse, nt KoRSi.
Küsimus vajab seega eelnevat sisulist kokkuleppimist
valitsuse tasandil ja seetõttu seda eelnõusse lisada ei saa.
15. Eelnõu § 1 punktiga 210 täiendatakse KOKS-i §-dega Arvestatud.
631–637. Seaduse § 634 lõike 3 kohaselt võib liidu
põhikirjaga ette näha, et juhatuse liikme volituste tähtaeg on
kuni neli aastat. Juhime tähelepanu, et vastavalt
mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 28 lõikele 11
valitakse juhatus kuni kolmeks aastaks. Põhikirjaga on
võimalik ette näha kuni viieaastane tähtaeg. Kavandatava
sätte kohaselt võib põhikirjaga ette näha, et juhatuse liikme
volituste tähtaeg on kuni neli aastat. Selliselt on kavandatud
säte piiravam ja sisuliselt tarbetu, kuna MTÜS-is on olemas
võimalus näha põhikirjaga ette erisus kuni viis aastat.
Lisaks tuleb silmas pidada, et see, kui kauaks juhatus
valitakse, sõltub mitte põhikirjast, vaid sellest otsusest,
millega juhatus valitakse. Kui põhikirjas on sätestatud, et
juhatus on valitus viieks aastaks ja otsuses, et kolmeks
aastaks, siis tuleb lähtuda otsusest. Leiame, et kavandatud
säte on ebavajalik ning tuleb eelnõust välja jätta.
16. Palume lisaks arvestada käesoleva kirja lisades esitatud Arvestatud.
eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja
keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõjude kohta.
Kaitseministeerium Eelnõu punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks kohaliku Eelnõus on kokkuleppel Riigikantseleiga taastatud senine
(kooskõlastus märkustega omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõiked 2 ja 21 . Lõige KOKS § 6 lõike 21 sõnastus. Valmisoleku seaduse eelnõus
arvestamisel) 21 sätestab kohaliku omavalitsusüksuse ülesanded tuleks säte paremini avada ja KOKSist välja jätta.
kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra,
32
mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal. Muudatuse
põhjendusena märgitakse, et see puudutab konkreetset
valdkondlikku riigikaitseülesannet, mis on võimalik
sätestada Riigikantseleis ettevalmistamisel oleva
valmisoleku seaduse eelnõuga. Seletuskirjas selgitatakse
täiendavalt, et kohaliku omavalitsusüksuse ülesanded
eriolukordades tuleks reguleerida kas valmisoleku seaduses
või riigikaitseseaduses, mis käsitleksid detailselt
kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra,
mobilisatsiooni ja demobilisatsiooniga seonduvaid
küsimusi. Kaitseministeeriumi hinnangul aga sisuliselt
loobutakse ülesannete kehtetuks tunnistamisega kohalikul
tasandil abivajavate isikute abistamisest, sealhulgas
kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra,
mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal, mistõttu
Kaitseministeerium ei nõustu nimetatud muudatusega.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest
riigikaitseülesannete sätete kehtetuks tunnistamine ja
valmisoleku seaduses sätestamine, ei ole antud juhul
eesmärgipärane ka olukorras, kus valmisoleku seaduse
jõustumine on planeeritud hiljemaks kui käesoleva
eelnõuga kavandatavad kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse muudatuste jõustumise aeg. Samuti puudub
eelnõus kehtetuks tunnistamise alternatiiv ajaks, mil on
kavandatud valmisoleku seaduse jõustumine. Leiame, et
jätkuvalt tuleb tagada hetkel KOKS § 6 lõikes 21 sätestatud
kohalike omavalitsuse ülesannete jäävus ja täitmise
kohustus. Palume eelnõu punktist 10 jätta välja paragrahv 6
lõige 21 kehtetuks tunnistamine või ette näha
muudatussätted, mis tagavad kohaliku omavalitsuse
ülesannete jätkuvuse mistahes olukorras.
Keskkonnaministeerium 1. Palume selgitada, millal kasutatakse eelnõus mõisteid Selgitame seletuskirjas.
(kooskõlastus märkustega „omavalitsusüksus“, „kohalikud omavalitsused“, Eelnõuga kavandatavates muudatustes ei kasutata kordagi
arvestamisel) „kohalikud omavalitsusüksused“. Seletuskirjas on küll terminit „kohalik omavalitsusüksus“.
selgitatud terminite „vald ja linn“ ning „kohalikud
33
omavalitsusüksused“ kasutamist, kuid eelnõus on kasutusel Eelnõuga ühtlustatakse KOKSi termineid, asendades seni
korraga terminid „kohalikud omavalitsused“, „kohalikud hajusalt kasutuses olnud terminid „kohaliku omavalitsuse
omavalitsusüksused“ ja „omavalitsusüksused“. Terminid üksus“ ja „kohalik omavalitsusüksus“ läbivalt terminiga
vajaksid selgitamist, kui nende tähendus on siiski erinev. „omavalitsusüksus“.
Vastasel juhul tuleks terminoloogia ühtlustada Terminit „kohalik omavalitsus“ kasutatakse eelnõus viidates
KOVile kui põhiseaduslikule institutsioonile üldises
tähenduses, nt avades kohaliku omavalitsuse mõiste §-s 2,
viidates kohaliku omavalitsuse toimimise põhimõtetele §-s
3.
Kui räägitakse konkreetse omavalitsusüksuse tegevustest ja
ülesannetest, siis kasutatakse terminit „omavalitsusüksus“.
2. Eelnõu § 1 punktiga 9 kavandatakse muuta KOKS § 6 KOV tegevuse eesmärk on lisatud eelnõuga KOKS § 2 uude
lõiget 1 selliselt, et kaotatakse ära viited konkreetsetele lõikesse 3, st jäetud välja KOKS § 6 lõike 1
valdkondadele, mis määratlevad omavalitsusüksuse muutmisettepanekust, mis asendatakse taas KOV ülesannete
tuumikülesanded. Kavandatava sättega jäetakse seadusest loeteluga.
välja omavalitsuste valdkondlikke ülesandeid puudutav
osa. Selline muudatus vähendab õigusselgust ja suurendab Seega jääb eelnõuga jätkuvalt KOVi ülesanneteks KOKS §
vaidlusi ülesannete eristamisel kohalike ja riiklike 6 lõike 1 järgi (Keskkonnaministeeriumi
iseloomuga ülesanneteks. Seletuskirjas lk 19 on märgitud vastutusvaldkonnas) muu hulgas korraldada veevarustust ja
järgmist: „Ülesannete loetelu KOKSist välja jätmine ei kanalisatsiooni ning jäätmehooldust. KOKS ei sätesta, mida
mõjuta nende ülesannete faktilist täitmist KOVides. Võib täpsemalt KOVilt nende märksõnaliselt nimetatud
eeldada, et seadusemuudatuse järel jätkub ülesannete ülesannete täitmisel oodatakse.
täitmine KOVides senises mahus.“. Palume täpsustada, Kui valdkondlikus seaduses on ülesanne sätestatud KOV
millel selline eeldus põhineb. Meie hinnangul võib eelnõus pädevusse kuuluvana, siis kuulubki see KOV olemusliku
toodud sõnastus kaasa tuua tuumikülesannete täitmises ülesandena täitmisele hoolimata sellest, kas ülesanne on
häireid, sest ülesannete edasi täitmine kohalikus märksõnaliselt ka KOKSis nimetatud või mitte.
omavalitsuses (KOV) eeldab, et kõigis eriseadustes on
valdkondlike ülesannete osas sõnaselgelt sätestatud, et need KOV täidetavate ülesannete piiritlemine omavalitsuslikeks
ülesanded kuuluvad kohaliku omavalitsuse ülesannete või riiklikeks ülesanneteks tuleb ka kehtiva HÕNTE järgi
hulka. Kui eriseaduste analüüsi pole selles osas tehtud, siis seadusemuudatuste kavandamisel kaaluda (vt HÕNTE § 6
võib see kaasa tuua palju ebaselgust ja probleeme lõige 2: Kohaliku omavalitsuse üksusele kohustuse
ülesannete täitmise ulatuses. kavandamisel tuleb eelnõus nimetada, kas kohustus on
kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse tähenduses
KOKS § 6 lõike 4 kohaselt täidab KOV riiklikke kohustusi, kohaliku omavalitsuse üksusele seadusega pandav riiklik
mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks
34
volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust. kohustus, millega seotud kulud kaetakse eraldistega
Lõikes 5 on sätetatud, et lõike 4 punkti 1 alusel kohalikule riigieelarvest).
omavalitsusele pandud kohustustega seotud kulud kaetakse Erinevalt eelnõuga pakutavast lahendusest ei ole kehtivas
riigieelarvest. Eelnõuga on kavas muuta ka KOKS § 6 õiguses üldse avatud ülesande piiritlemise kriteeriumeid.
lõiget 3 ja sätestada punktis 2, et omavalitsusüksus täidab Praktikas lähtutakse senisest Riigikohtu praktikast (vt
kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud kellegi täpsemalt seletuskirjast) ja Siseministeeriumis 2010. aastal
teise otsustada ja korraldada ning mille ta otsustab lähtudes koostatud juhendist9, milles kirjeldatut on eelnõu
kohalikest huvidest ja vajadustest ise täitmiseks võtta. sõnastamisel arvesse võetud.
Seesugune sõnastus tekitab võimaluse, et kuivõrd
varasemad konkreetselt nimetatud ülesanded §-st 6 Igat üksikjuhtumit tuleb ülesannete piiritlemisel eraldi
kaotatakse, tekib KOV-le liiga lai otsustusõigus, kas mingi kaaluda. Kui KOVile on ka ülesande täitmiseks
tegevus on talle vajalik või mitte ning jääb ebaselgeks, menetluskord seadusega väga jäigalt ette kirjutatud, nii et tal
missuguseid KOV-i ülesandeid loetakse riiklikeks ja sisuliselt puudub kaalutlusruum, kuid ta täidab ülesannet
missuguseid KOV-i enda ülesanneteks. Näiteks täidavad siiski vaid oma KOVi elanikele ning muude tunnuste järgi
KOV-d ka seesuguseid ülesandeid nagu sundvalduse on ülesandel pigem kohalik iseloom, siis loetakse ülesanne
seadmine ja katastriüksuse sihtotstarbe määramine. Teatud praktikas siiski omavalitsuslikuks. Ühelgi eelnõuga KOKS
juhtudel on KOV-l kaalutlusruum ja teatud juhtudel see § 6 lõikes 31 nimetatud kohaliku ülesande tuvastamise
puudub täielikult. Näiteks kaevandamisloa olemasolu kriteeriumil ei ole etteantud suuremat kaalu võrreldes muude
korral kohaldub maakatastriseaduse § 182 lõige 4 ja oluliste asjaoludega. Euroopa kohaliku omavalitsuse harta
määrata saab vaid mäetööstusmaa sihtotstarbe. Eelnõuga (EKOH) artikli 4 lõike 2 järgi on kohaliku omavalitsuse
kavandatava KOKS § 6 sõnastuse puhul jääb ebaselgeks, üksustel täielik vabadus seadusega lubatud piires rakendada
kas nimetatud ülesanded on riiklikud või KOV-i ülesanded. oma initsiatiivi igas valdkonnas, mis ei jää väljapoole nende
Palume planeeritava sätte mõju täiendavalt hinnata ning pädevust ega ole määratud täitmiseks mõnele teisele
selgitada. haldusorganile. Ka PS § 154 lõike 1 järgi otsustavad ja
korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud
omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt.
Seega saab seadustega ette näha KOVidele ka olemuselt
omavalitsuslike ülesannete täitmise sisu ja menetluse (kui
sellel on õiguspärane eesmärk) ehk teha
enesekorraldusõiguse osas kitsendusi. Eelnõu sõnastusega
järgitakse EKOHis ja PSis sätestatud KOVide
enesekorraldusõiguse põhimõtet. Eelnõu sõnastusega
peetakse silmas, et seadusega KOVile pandud kohaliku elu
9
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/document_files/kov/kov_ulesannete_ja_kov_riiklike_ulesannete_piiritlemise_juhend.pdf.
35
küsimuste lahendamisel peab KOVile üldjuhul jätma
enesekorraldusõiguse, mille kohaselt saab ta ise määrata
ülesannete täitmise täpsema sisu ja korra.
3. Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse KOKS § 6 lõiget 5, Tegemist ei ole olemuslikult uue õigusloome suunisega. Ka
mille kohaselt seadusega kohalikule omavalitsusele riikliku kehtiva HÕNTE § 6 lõike 2 järgi tuleb KOVile kohustuse
ülesande täitmiseks andmise korral märgitakse seaduses, et kavandamisel eelnõus nimetada, kas kohustus on KOKS
tegemist on omavalitsusüksuse täidetava riikliku tähenduses kohaliku omavalitsuse üksusele seadusega
ülesandega. Selline sõnastus tähendaks, et kui juba pandav riiklik kohustus, millega seotud kulud kaetakse
kehtivates regulatsioonides ei ole sõnaselgelt sätestatud, et
eraldistega riigieelarvest. Seadusemuudatusega sätestatakse
tegemist on KOV-i täidetava riikliku ülesandega, siis ei sama kohustus nüüd ka seaduses.
peakski KOV seda täitma. Palume viidatud muudatuse
mõjusid ka juba kehtivatele regulatsioonidele täiendavalt Seadusemuudatustega ei ole kehtestatud ministeeriumitele
analüüsida. rakendussätet, milles kohustataks valdkondlikke
regulatsioone teatud ajaks tervikuna üle vaatama ja
sätestama selle täitmine riikliku ülesandena. Tegemist on
jooksva ülesandega. Iga uue ülesande andmisel KOVile või
olemasoleva ülesande täpsustamisel tuleb seadusloomes
hinnata selle ülesande olemust ja selgitada seda
seaduseelnõu seletuskirjas.
Seletuskirjas on selgitatud senist Riigikohtu praktikat.
Kehtib eeldus, et kui seaduses ei ole sätestatud, et tegemist
on KOV täidetava riikliku ülesandega, siis on tegemist
olemuselt omavalitsusliku ülesandega.
Hoolimata asjaolust, kas seaduses on sätestatud KOV
täidetav ülesanne riiklikuna või mitte, tuleb seda täita.
4. Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse KOKS § 6 lõiget 1 KOV tegevuse eesmärk on lisatud eelnõuga KOKS § 2 uude
muuhulgas selliselt, et KOV-le määratakse ülesanne lõikesse 3, st jäetud välja KOKS § 6 lõike 1
edendada kohalikku ettevõtluskeskkonda ning tõsta muutmisettepanekust, mis asendatakse taas KOV ülesannete
piirkondlikku konkurentsivõimet koostöös teiste loeteluga.
omavalitsusüksuste ja riigiga. Eelnõu § 1 punktiga 15
muudetakse muuhulgas ka KOKS § 61 lõiget 1, lisades RVS § 34 kohaselt antakse elamumaaks või ettevõtlusmaaks
KOV-de ühisülesandena maakonna arengu kavandamisel sobiv kinnisasi tasu eest. Aluseks on maa kasutamise
ette näha ka võimalikud ettevõtluskeskkonda suunavad potentsiaal, mitte KOV ülesanne. Seega KOKS § 2
meetmed. Ettevõtluskeskkonna arengu pikaajalised täiendamine lõikega 3 ei muuda RVS § 33 lõike 1 punkti 1
36
suundumused ja vajadused tuleb esitada ka maakonna sisu. Viimases ei viidatagi üldse KOKSile, vaid käsitletakse
arengustrateegias. Palume täpsustada, kas KOV-i seadusega KOVile pandud ülesandeid.
ülesanded ettevõtluskeskkonna arendamise valdkonnas
piirduvad KOV arengukavaga, maakonna
arengustrateegiaga ja planeeringutega. Palume täpsustada
KOKS ettevõtluskeskkonna suunava meetme regulatsiooni
ja kehtiva riigivaraseaduse (RVS) § 34 kohaldamist. RVS §
34 sätestab erisused ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja
elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel kohaliku
omavalitsuse üksusele. Ebaselgeks jääb, kuidas suhestuvad
omavahel viidatud regulatsioonid ning kas eelnõu
seadusena jõustumisel on KOV-l õigus edaspidi taotleda
maad tasu eest või tasuta ning kas tasuta saadav osa kuulub
vähese tähtsusega riigiabi alla. Märgime, et eelnõu
seletuskirja lk 150 all toodud lause „Ettevõtluskeskkonna
arendamiseks vajalik kinnisasi võõrandatakse kohaliku
omavalitsuse üksusele tasuta, kui riigile olulise KOV
tehtava investeeringuga kaasneb majanduslik lisandväärtus,
keskkonnasõbralikkuse ja regionaalarengu ning sotsiaal-
majandusliku arengu soodustamine“ ei vasta RVS § 34
regulatsioonile ega KOV-dele kinnisasjade võõrandamise
praktikale.
5. Eelnõu § 1 punktiga 207 muudetakse KOKS § 65 lõike 5 Silmas on peetud diskussiooni objektiks olevate ülesannete
punkti 1 selliselt, et üleriigilise omavalitsusüksuste liidu ja olemust, mis võivad olla nii uued ülesanded või ülesanded,
Vabariigi Valitsuse esindajad peavad läbirääkimisi, et mille olemus KOVide või riigi poolt tõstatatuna näib olevat
riigieelarve seaduses sätestatud korras kokku leppida muutunud. Mitte regulaarset ülesannete olemuse
kohalike omavalitsuste ülesanded ning nende ülevaatamist, kuivõrd ülesannete olemus ei ole ajas nii sageli
omavalitsuslik või riiklik olemus. Palume täpsustada, kas muutuv. Võib olla võimalik, et aja jooksul toimuvad mingi
kõikide KOV-i ülesannete osas tehakse seda iga-aastaselt ja KOV ülesande korraldamise ja regulatsioonide osas sellised
kas põhimõtteliselt on võimalik, et mõni KOV-i muudatused, mis tingivad selle käsitlemise riikliku
tuumikülesanne kord määratakse omavalitsuslike ja kord ülesandena (näiteks tsentraliseeritakse mõni KOVide
riiklike ülesannete hulka. täidetav ülesanne maakonnakeskuse KOVidesse, kes
hakkavad vastavat teenust pakkuma kõigile selle maakonna
KOVide elanikele), kuid kindlasti ei saa ülesanne olla ühel
aastal riiklik ja siis omavalitsuslik. Sellised muutused
37
omavalitsuste ülesannetes ei ole väga tõenäolised või pigem
võivad puudutada teatud osa ülesandest.
Kuna ülesande riiklik olemus tuleb selgelt seaduses ära
märkida, siis eeldab mõne seni olemuselt omavalitsuslikuks
peetud ülesande muutmine riiklikuks vastavat analüüsi
seaduseelnõu seletuskirjas ja vastava seadusemuudatuse
tegemist. Seega ei saa olla tegemist pelgalt läbirääkimiste
töörühma poolse soovitusega, vaid muudatused peavad
läbima seadusloomeprotsessi.
6. Eelnõu §-ga 7 on kavas muuta RVS-i selliselt, et § 18 Eelnõust on jäetud välja RVSi muudatused, mida arutatakse
lõike 2 punktist 1 ja § 33 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja ministeeriumitega ja menetletakse eraldi riigivaraseaduse
sõnad „seadusest tulenevate“. RVS § 18 sätestab reegli, et muutmise töörühmas.
kui riigivara antakse kasutamiseks teisele isikule, tuleb seda
teha vähemalt turupõhise kasutustasu eest. Erandid
tulenevad RVS § 18 lõikest 2, mille punkti 1 kohaselt võib
riigivara kasutamiseks anda turupõhisest kasutustasust
madalama tasu eest või tasuta, kui vara on vajalik kohaliku
omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate
ülesannete täitmiseks. RVS § 29 lõige 3 sätestab reegli, et
riigivara võõrandatakse eelkõige müügi teel vähemalt selle
harilikule väärtusele vastava tasu eest rahas, kui seaduses ei
ole sätestatud teisiti. RVS § 33 lõike 1 punkti 1 kehtivast
sõnastusest tuleneb erand, et riigivara, välja arvatud
väärtpaberi võib tasuta või alla hariliku väärtuse
võõrandada, kui vara on vajalik kohaliku omavalitsuse
üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
Muudatusega laiendatakse muudetavates normides
sätestatud erandite kohaldamise võimalusi selliselt, et
antakse suurem tõlgendamisruum selles osas, milliste
KOV-i ülesannete täitmiseks erandeid kohaldada saab.
Seega tekiks kavandatavate muudatuste jõustumise korral
KOV-del ootus taotleda riigilt kinnisasju ka selliste
ülesannete täitmiseks, mida KOV-d ise arvavad oma
38
ülesandeks olevat, samas ei ole reegleid, mille alusel
vastavaid taotlusi lahendada. Samuti planeeritakse
eelnõuga muuta RVS § 96 lõike 1 punkti 4. RVS § 96 lõige
1 sätestab, et enne kinnisasja võõrandamist või
kasutamiseks andmist selgitatakse välja kinnisasja
vajalikkus riigile ja punktides 1-7 sätestatakse
väljaselgitamise menetluses osalevad asutused ja isikud.
Punkti 4 kehtiv sõnastus on järgmine: „4) asukohajärgne
kohaliku omavalitsuse üksus planeerimisseaduse §-des 75,
95 ja 126 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-
s 6 nimetatud ülesannete täitmiseks;“. Sätet muudetakse ja
sellest jäetakse välja viide KOKS §-le 6. Sellega seoses
tekib tulevikus ebaselgus ja sätet võidakse hakata
tõlgendama laiemalt kui on sätte eesmärk.
7. Seletuskirjas on küll märgitud, et eelnõuga kavandatav RVS muudatustest on eelnõus loobutud.
arvestab Vabariigi Valitsuse 21.10.2021
kabinetinõupidamisel otsustatut (memorandum teemal
„Analüüs ja ettepanekud kohalikele omavalitsustele maa
üleandmise lihtsustamise kohta“), kuid juhime tähelepanu,
et viidatud otsuse elluviimiseks on juba praegu kutsutud
Rahandusministeeriumi poolt kokku vastav töörühm. Seega
on tõenäoline, et samaaegselt jõustuksid erinevad eelnõud,
mis täidaksid sama eesmärki, s.o KOV-dele maa andmise
lihtsustamist. Väljatöötatavad lahendused peavad olema
suurimate riigivara valitsejatega (Keskkonnaministeerium,
Kaitseministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium) ühiselt läbi arutatud,
ühetaolised ja välistama mitmeti mõistetavuse, mida
samade regulatsioonide samaaegne muutmine ei taga.
Eeltoodust tulenevalt leiame, et käesoleva eelnõuga RVS
muutmine ei ole mõistlik, vajalik ega otstarbekas ning
teeme ettepaneku RVS muudatused käesolevast eelnõust
välja jätta.
Kultuuriministeerium 1. Eelnõuga kavandatavate muudatustega on plaanis KOV tegevuse eesmärk on lisatud eelnõuga KOKS § 2 uude
kaotada kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest nii lõikesse 3, st jäetud välja KOKS § 6 lõike 1
39
(kooskõlastus märkustega valdkondlikud (v.a ettevõtlus) kui ka institutsionaalsed muutmisettepanekust, mis asendatakse taas KOV ülesannete
arvestamisel) ülesanded. Teiste hulgas puudutab see kultuuritööd. loeteluga.
Kultuurikorraldusele võib see tähendada kolme arengut: 1)
kultuurikorraldus jääb eriti väiksemates Seega jääb KOKS § 6 lõikesse 1 alles ka kultuuri- ja
omavalitsusüksustes kohaliku omavalitsuse poolse sporditöö korraldamine kui KOV täidetav ülesanne.
toetuseta, mis 2) sunnib keskvalitsust rahastama suuremat
osa kultuurikorraldusest ja 3) looma eraldi õiguslikku
lahendust, et täpsustada KOV ja keskvalitsuse rolle
kultuurikorralduse toimimise tagamisel kõikjal Eestis.
Sellest lähtudes kahtleme, kas pakutud muudatused
täidavad seletuskirjas välja toodud eesmärke vähendada
dubleerimist õigusloomes, KOV-idele kohustuste
ettekirjutamist ning kõigi valdkondade kohalikke olusid
arvestava arengu tagamist ja jätkusuutlikkust.
Kultuurivaldkonnas loovad kavandatud muudatused
vajaduse nii uue õigusloome kui ka riigipoolse lisarahastuse
järele ja võtavad initsiatiivikatelt kultuurikorraldajatelt ära
kohapealse toe. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt
peame me tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise
läbi aegade. Kui Kultuuriministeeriumil on Vabariigi
Valitsuse seaduse § 62 lõike 1 järgi kultuuritöö
korraldamise kohustus, siis KOV-idel tulenevalt plaanitud
KOKS-i muudatusest seda kohustust enam ei ole.
Kultuuriministeerium on arvestanud nii õigusloomes kui ka
teistes strateegilistes dokumentides, et KOV-ide kultuuriga
seotud ülesanded on sätestatud KOKS-is. Soomes, mida
eelnõu seletuskirjas näitena tuuakse, on kultuurikorraldus
reguleeritud eraldi seaduses. Samas on Eestis siiani
lähtunud KOKS-is sätestatust. Eelnõu seletuskirjas on
viidatud, et kuna pärast 2017. aasta haldusreformi on KOV-
ide enesekorraldusevõimekus suurenenud, saab neile anda
võrreldes praegu kehtiva KOKS-iga vabamad käed. Samas
on teada, et KOV-id on endiselt ebaühtlased nii oma
suuruse, elanike arvu kui ka rahaliste võimaluste poolest.
See tähendab ühtlasi, et KOV-id peavad tegema oma
40
vahendite kulutamisel valikuid ning ilmselt jäävad valikute
puhul kaotajaks just „pehmed tegevused“, sh
kultuurikorraldus. Olles erinevate KOV-idega suhelnud,
oleme korduvalt kuulnud, et kultuuriga tegeldakse, sest
KOKS seab sellise kohustuse. KOKS-i muutes tekib oht, et
kultuurikorraldus jääb vaakumisse, kus halvemal juhul ei
vastuta kohalikul tasandil selle eest keegi või tegelevad
sellega ainult vabatahtlikud entusiastid. Eelnõu
seletuskirjas on selgitatud, et KOV-id täidavad edaspidigi
vabatahtlikult erinevaid ülesandeid, ka juhul kui need
seadusest ei tulene. Vajadus lisada eelmisel KOKS-i
muutmisel kultuurikorraldus tugines just teadmisele, et
KOV-id ei rahastanud kultuurikorraldust piisavalt, kuivõrd
puudus seadusest tulenev kohustus. Samas ei ole eelnõu
seletuskirjas täpsustatud, millele tugineb vabatahtliku
tegutsemise eeldus, kas KOV-id on selle kohta selgelt sõna
võtnud või on selles tehtud vastavaid uuringuid.
Seletuskirjas viidatakse ka, et „kultuuritöö on üks neist
ajalooliselt KOV võimkonda kuulunud küsimustest, mille
täitmist võib eeldada ka edaspidi“. Kultuuritöö ilmselt ei ole
selline tegevus, mille puhul võiks jääda eeldamisele
tuginema. See on meie kõigi jaoks oluline Eesti riigi
püsimise alus, et kõikjal üle Eesti oleksid mitmekesised
võrdsed võimalused nii kultuuris osalemiseks,
kultuuriürituste korraldamiseks kui ka kultuuri loomiseks.
Seadusest tuleneva kohustusega võib vastutus hajuda ning
mõni KOV väheste teadmiste või ressursside tõttu teha
valikuid kultuurivaldkonna kahjuks. Jättes KOKS-i alles
olulised tegevusvaldkonnad ei tähenda see KOV-idelt
paindlikkuse võtmist kohalike elu korraldamiseks
piirkondlike vajaduste põhjal. Kui valdkondlikud
kohustused, näiteks kultuurikorraldus, on KOKS-is
sätestatud, jääb KOV-ile endiselt lai enesekorraldusõigus
selle kohta, kuidas ja milliste asutuste ja struktuuride kaudu
seda ellu viia, lähtudes ka kogukonna soovidest,
41
piirkondlikest kultuurilistest eripäradest ning
kultuuripärandist. See tähendab, et KOKS ei pane liigseid
kohustusi, vaid loob ühtse tegutsemiskeskkonna ja
reeglistiku kõigile KOV-idele.
Eelnõu seletuskirjas viidatakse, et KOV-i täidetavate
valdkondlike ülesannete alast praktikat ja
muudatusvajadusi peab hindama iga
valdkonnaministeerium ise ning nägema vastavad
muudatused ette eraldi eelnõudes. Nagu eespool toodud,
siis kultuurivaldkonnas vastavad seadused puuduvad, kus
oleks või saaks tulevikus eelnõude kaudu näha ette tegevusi
või ülesandeid ka KOV-idele. Kultuurivaldkonnas on vaid
üksikud spetsiifilised valdkondlikud seadused (nt
etendusasutuse seadus, muuseumiseadus,
rahvaraamatukogu seadus), mis määratlevad vastava
valdkonna rahastamise aluseid. Näiteks etendusasutuse
seaduses sätestatakse ainult keskvalitsuse
toetuspõhimõtteid ning KOV-idele lisaülesannete andmist
ei planeerita (seaduse muutmise eelnõu on praegu
Riigikogus menetlemisel). Oleks ka ebamõistlik määrata
KOV-idele kultuurivaldkonnas kohustusi ainult nendes
valdkondades, kus eriseadused olemas on. Samuti ei pruugi
olla tõhus soovitus juhendada KOV-e riiklike
arengukavadega. On oluline, et ka seaduse tasandil oleks
vastutus kultuuri edendamise eest selgelt määratletud.
Kultuurivaldkonnas puuduvad põhialused, mis võiks olla
suunav dokument nii riikliku kui ka kohaliku omavalitsuse
tasandil. Hiljuti Vabariigi Valitsuses kinnitatud „Kultuuri
arengukava aastani 2030“ seda ei ole ning strateegiliste
dokumentide struktuurist lähtudes see ka ei saa KOV-idele
eraldi ülesandeid või suuniseid anda. Ebaselgeks jääb
seletuskirjas antud soovitus sõlmida kultuurielu
korraldamiseks KOV-idega lepinguid. Siiski, arvestades
KOV-ide arvu, on küllaltki keerukas
Kultuuriministeeriumil (ja teistel ministeeriumidel) hakata
42
KOV-idega eraldi valdkondlikke lepinguid sõlmima – sama
kehtib ka KOV-ide vaatest. Sellised läbirääkimised
tõstavad põhjendamatult kõigi töökoormust. Mõistlikum on
teha seda just KOKS-i tasandil, mis on kõikidele KOV-
idele kohalduv õiguslik alus.
2. Lisada KOKS §-i 6 sarnaselt ettevõtluse arendamisega KOV tegevuse eesmärk on lisatud eelnõuga KOKS § 2 uude
omavalitsusüksuse ülesandena: luua eeldused ja tingimused lõikesse 3, st jäetud välja KOKS § 6 lõike 1
kultuuritöö korralduseks ja vahendamiseks. Tegemist oleks muutmisettepanekust, mis asendatakse taas KOV ülesannete
raamülesandega, mis ei piira omavalitsusüksuste vabadust loeteluga.
ise otsustada või teha sobivaid valikuid kultuuritöö Kuna kultuuritöö jääb KOKS § 6 lõikesse 1 alles, siis ei ole
korraldamisel. Kultuurivaldkonnal puudub nimetatud vajadust seda dubleerivalt kajastada KOKS § 2 uues lõikes
valdkondlik seadus, mis reguleeriks omavalitsusüksuse 3.
kohustust ja vastutust kultuuri valdkonnas. Sellise seaduse
loomist ei ole me seni otstarbekaks pidanud. Juhul kui
kultuuritöö ülesanne KOKS-ist välja võetakse, oleme
sunnitud seda tegema. Samuti annaks kultuuritöö
korralduse ülesande sissetoomine KOKS-i parema aluse, et
kaasata kohaliku omavalitsuse esindajaid aruteludesse
kultuuritöötaja keskmise palga üle koostöös keskvalitsuse
ja TALO-ga.
3. Asendada eelnõu § 37 lõike 2 punktis 1 „kultuuriline Arvestatud.
keskkond“ sõnaga „kultuurivaldkond“. Kultuuriline
keskkond on liialt kitsas tegevusvaldkond. Meile
teadaolevalt ei ole kultuuriosa omavalitsusüksuste
pikaajalistes arengusuundumustes põhjalikult kajastatud.
Toetame kindlalt kultuurivaldkonna sisulist ja arvestatavat
kajastamist omavalitsusüksuste arengukavades
4. Täiendada eelnõu § 373 lõike 3 punkti 1 sõnaga Arvestatud.
„kultuurilise“: „1) majandusliku, sealhulgas
ettevõtluskeskkonna, sotsiaalse ja kultuurilise ning
rahvastiku ja selle tervise arengu pikaajalised suundumused
ja vajadused;“. Arvestades eeltoodud selgitusi, et
Kultuuriministeeriumi arengukavas puudub võimalus anda
suuniseid või ülesandeid KOV-ile, on oluline, et kultuuri
pikaajalised suundumised ja vajadused oleksid kajastatud
43
maakondlikes arengustrateegiates. Kuna eelnõu § 373 lõike
2 alusel on maakonna arengustrateegia omavalitsusüksuste
ülene ning võib olla ka piirkondlik arengustrateegia ja on
muu hulgas aluseks omavalitsusüksuste ühiste
investeeringute kavandamisel, on oluline seal punktis välja
tuua kultuurivaldkond. Tulevikus on otstarbekam olulisi
kultuuriobjekte kavandada ning edaspidist majandamist
planeerida omavalitsuste koostöös. Samuti puudutab see
erinevate suurte piirkondlike kultuurisündmuste
planeerimist ja nende jätkusuutlikku toimimist. Nende
tegevuste eesmärgistamiseks pikaajalises vaates peaks
kultuurivaldkond olema kohustuslik osa maakondlikust
arengustrateegiast.
5. Eelnõu § 63 lõikes 3 on määratletud, et Tegemist on juba kehtiva sätte sõnastusega, mis on KOLS §
omavalitsusüksuste liitude eesmärk on säilitada ja edendada 2 lõikest 2 üle toodud.
maakonna kultuuritraditsioone. Eelnõu § 6 lõike 1 järgi on
omavalitsusüksuste ülesanne ühiselt kavandada maakonna, Kui KuM näeb vajadust maakondliku/ piirkondliku koostöö
sh selle ettevõtluskeskkonna, arengut ja suunata vastavate regulatsiooni järele, nagu see on näiteks arengu
strateegiate elluviimist. Paragrahvi 6 lõike 2 kohaselt kavandamise osas kehtestatud, siis tuleb selleks vastav
antakse nimetatud ülesanne kõigi maakonna regulatsioon koos rahastamismehhanismiga kujundada.
omavalitsusüksuste otsustega täitmiseks Üldregulatsioonina ei ole võimalik reguleerida, et iga KOV
omavalitsusüksuste maakondlikule või piirkondlikule koostööorgan peab olema suunatud kultuuritraditsioonide
liidule, koostöökokkuleppe alusel ühele säilitamisele. Küll aga kultuurivaldkonna sisaldumisega
omavalitsusüksusele või omavalitsusüksuste ühisametile KOV, maakonna ja piirkonna arengukavades ja strateegiates
või -asutusele või omavalitsusüksuste või on ka nende kavade koostamise ja elluviimise eest
omavalitsusüksuste liidu asutatud mittetulundusühingule vastutavatel organisatsioonidel ülesanne kultuurivaldkonna
või sihtasutusele. Oleme seisukohal, et maakonna suundumuste ja probleemide kaardistamise ning lahenduste
kultuuritraditsioonide säilitamine ja edendamine peaks leidmisega tegeleda.
olema fikseeritud ka teiste ühistegevusele suunatud
koostööorganite juures.
Majandus- ja 1. Peame väga oluliseks KOKS § 37 lõikesse 5 lisatud Eelnõuga muudetava KOKS § 37 lõike 5 sõnastuse järgi
Kommunikatsiooniministeeri nõuet, et valla või linna arengukava ja täiendavate tuleb valla või linna arengukava ja täiendavate arengukavade
um (kooskõlastus märkustega arengukavade koostamisel tuleb arvestada riigi strateegilise koostamisel arvestada riigi pikaajalise arengustrateegia
arvestamisel) ja ruumilise arengu suundumusi. Maakonna sihtidega ning muude riigi strateegilise ja ruumilise arengu
arengustrateegia ja piirkondliku arengustrateegia osas suundumustega. Seega kui mõni kehtivas seaduses
44
sisaldub vastav säte juba kehtivas KOKSis. Viidatud nimetamata küsimus sisaldub mõnes riigi
regulatsioon on MKMi vaates oluline, kuna Vabariigi arengudokumendis, tuleb sellega nii ehk naa arvestada.
Valitsus kinnitas 11.11.2021. a „Transpordi ja liikuvuse Sama kehtib maakonna arengustrateegia osas, mille osas
arengukava 2021–2035“, mille abil on kavas muuta nõutakse KOKS § 373 lõike 10 muudatusega, et maakonna
transpordisüsteem jätkusuutlikumaks ja ohutumaks ning arengustrateegia koostamisel arvestatakse riigi pikaajalist
pöörata suuremat tähelepanu liikuvuse strateegilisele arengustrateegiat ja valdkonna arengukavasid ning
arendamisele. Transpordi ja liikuvuse tulevikusuuna kirjeldatakse, kuidas maakonna arengustrateegiaga
loomisel lähtus MKM eesmärgist tagada elanikele ja panustatakse neis seatud eesmärkide ja arenguvajaduste
ettevõtjatele mugavad, ohutud, kiired, ligipääsetavad ja saavutamisse.
kestlikud liikumisvõimalused, võttes sealjuures arvesse nii
kogukondade kui ka ettevõtete vajadusi. Arengukava Seetõttu ei pea me vältimatult vajalikuks näha KOKSis ette,
peamine fookus on transpordivahendite ja -süsteemi et KOV arengudokumentides tuleb arvestada ka
keskkonnajalajälje vähendamisel, et aidata kaasa liikuvuskeskkonna arendamise küsimustega.
kliimaeesmärkide saavutamisele 2050. aastaks. Kuigi
kohaliku tasandi strateegiadokumendid peavad arvestama Me ei pea võimalikuks täiendada KOKSi kõigi riiklikest
riigi horisontaalsetes ja valdkondlikes arengukavades arengukavadest tulenevate ülesannetega, millest KOVid
püstitatud sihte ja eesmärke, peame vajalikuks, et KOKS § peavad nii ehk naa juba juhinduma.
6 lõikes 1 oleks lisaks elukeskkonna loomise ja
ettevõtluskeskkonna edendamisele olulise eesmärgina ära KOKS § 6 lõige 1 jääb eelnõu järgi siiski sisaldama üldist ja
nimetatud ka liikuvuskeskkonna arendamist. Liikuvuse mitteammendavat loetelu valdkondadest, mis küsimustega
puhul ei peeta silmas mitte ainult transporti kitsas iga KOV peab igapäevaselt tegelema.
tähenduses, vaid võimet liikuda ühest kohast teise,
kasutades ühte või mitut transpordiliiki ja teenuseid, mis
rahuldavad inimeste liikumisvajadused, teenuste ja
sihtkohtade kättesaadavuse tagamist targema maa-,
õhuruumi ja veeteede kasutuse, tõhusama ja ohutuma
liikuvuse planeerimise, transpordiliikide ühitamise ning
nutikate lahenduste kasutamise abil ning lähtudes
ligipääsetavuse ja keskkonnahoidlikkuse eesmärkidest.
Säästvate ja jätkusuutlike liikuvusteenuste kavandamine ja
pakkumine panustab muu hulgas ka Euroopa Liidu seatud
kliimaeesmärkide saavutamisse.
Lisaks palume viitega liikuvusele täiendada KOKS § 37
lõiget 2, kus on kirjeldatud valla või linna arengukava sisu,
45
ning KOKS § 373 lõiget 3, kus kirjeldatud maakonna
arengustrateegia sisu. Transpordi ja liikuvuse arengukava
leheküljel 26 on osundatud järgmist: „Kohaliku tasandi
investeeringute kavandamisel ja meetmete väljatöötamisel
on seetõttu koostöös kohalike omavalitsustega oluline
tagada kooskõla arengukava eesmärkide ja põhimõtetega.
Muu hulgas on KOVidel riiklike investeeringutoetuste
taotlemisel soovituslik strateegilise dokumendi olemasolu –
nt kui KOV planeerib investeeringuid transporditaristusse,
võiks KOVil olla kehtestatud strateegia, kust nähtub, kuidas
perspektiivne investeering panustab säästva transpordi,
ohutuse ja konkurentsivõime kasvatamisse ning
regionaalsete vajaduste, hea ruumiplaneerimise korralduse
vm eesmärkide saavutamisse.“.
2. Eelnõu § 1 punktis 95 tehakse ettepanek sõnastada Küsimust tuleks arutada riigivaraseaduse muutmise
KOKS § 34 lõige 3 järgmiselt: „Omavalitsusüksus võib töörühmas. Eelnõusse praegusel hetkel seda lisama me ei
talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja hakka.
võõrandada juhul, kui see ei ole enam vajalik või on
muutunud kõlbmatuks omavalitsusüksuse ülesannete Võiks kaaluda, kas sellise klausli saaks tegelikult lisada
täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib kinnisasja (tasuta) võõrandamise lepingusse, mis juhul ei
võõrandada ainult käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel peaks üldse seaduse tasandil seda küsimust reguleerima.
sätestatud korras.“. Teeme ettepaneku punkti täiendamiseks
nii, et kohalikul omavalitsusel oleks enne, kui ta hakkab
võõrandama riigi poolt tasuta saadud kinnisasja, kohustus
küsida riigi arvamust, kas riigil on vastavat kinnisasja vaja
oma huvide realiseerimiseks. Teise võimaluse kohaselt
võiks kohaliku omavalitsuse üksus teavitada müügist alati
riiki Rahandusministeeriumi kaudu ning riigil on õigus
kinnisasi riigi huvi korral tasuta tagasi omandada. Palume
Teil vastava regulatsiooni veel kord kooskõlastada
MKMiga. Selgitus: kinnisasja avalikes huvides
omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) muudatusega, mis
jõustub 01.01.2022. a, täiendatakse §-i 11 lõikega 22
järgmises sõnastuses: ˮMaareformi seaduse või
riigivaraseaduse alusel kohaliku omavalitsuse üksusele
46
tasuta antud kinnisasja eest ei maksta tasu ja riik hüvitab
sellele kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega
on kinnisasja oluliselt parendatud.ˮ See muudatus on
KAHOSesse tehtud õigusselguse ja ühetaolise praktika
huvides. Riigivaraseaduse kohaselt on kohalikul
omavalitsusel õigus saada riigi käest tasuta maad, kui ta
vajab seda oma ülesannete täitmiseks. Samamoodi peaks
riigil olema õigus saada KOV-i maad avaliku huvi
realiseerimiseks, kui kohalik omavalitsus ei vaja seda enam
oma ülesannete täitmiseks. Selline õigus peaks riigil olema
igal juhul siis, kui KOV on riigi käest maa tasuta saanud.
Seetõttu on vajalik KOKSis välja tuua, et enne, kui KOV
asub võõrandama talle riigi poolt tasuta omandisse antud
kinnisasja, peab ta esmalt uurima riigilt, kas riigil on antud
kinnisasja vaja avalike ülesannete täitmiseks. Riik viib alati
enne riigi maa võõrandamist või kasutada andmist läbi
riigivaraseaduse § 96 sätestatud menetluse, tuvastamaks
teiste riigivara valitsejate huve.
Siseministeerium (kooskõlastus 1. Soovime toetada muudatust, millega seadusest jäetakse Tulenevalt teiste ministeeriumite ja ELVLi vastuseisust
märkustega arvestamisel) välja omavalitsuste valdkondlikke ülesandeid puudutavad KOKS § 6 lõikes 1 KOV valdkondlike ülesannete
regulatsioonid, sest KOKSis ei ole mõistlik üles lugeda nimetamisest loobumisele on eelnõus taastatud KOV nn
erinevaid kohaliku elu ülesandeid, kuna see loetelu ei saa peamiste ülesannete loend, mis on eelnõus sõnastatud
olla ammendav ja nende üle kordamine dubleerib teadlikult mitteammendavalt. Turvalise keskkonna
ebavajalikult valdkondlikke seaduseid. Siseministeeriumil tagamisele kaasa aitamine, kui üks KOV tegevuse
(edaspidi SIM) on hea näha, et ühe kohaliku omavalitsuse eesmärkidest, on lisatud KOKS § 2 lõike 3 täiendusse.
(edaspidi KOV) tegevuse eesmärgiks (§ 6 lg 1) on kaasa
aidata ka elanikele turvalise elukeskkonna loomisele. SIM
hinnangul aitab see muuta arusaama, et turvalisuse
kavandamine pole vaid riiklik ülesanne. Tervise Arengu
Instituudi 2020. aasta uuring „Rahvatervise ja turvalisus
kohalikes omavalitsustes10“ toob välja, et nii KOV juhid,
kui spetsialistid näevad turvalisust seotuna just politsei ja
päästjate tööga juhtumitele reageerimisel, kuid valdavalt
10
https://www.tai.ee/et/valjaanded/rahvatervis-ja-turvalisus-kohalikes-omavalitsustes.
47
ollakse seiskohal, et KOV-i kõikide valdkondade
planeerimisel tuleb arvestada nende mõju turvalisusele ja
rahvatervisele.
2. Kui Rahandusministeeriumil on toimumas arutelusid, Arvestame ministeeriumite kaasamise vajadusega seaduse
milliste kriteeriumite alusel eristada KOV täidetavate vastuvõtmise järel toimuvatel seaduse rakendamise
olemuselt omavalitsuslike ja riiklike ülesandeid, siis SIM koolitustel. Oleme alati avatud ka
palub enda kaasata just turvalisuse valdkonda valdkonnaministeeriumide seadusemuudatuste
puudutavatesse aruteludesse. ettevalmistamise varajases staadiumis vastavate küsimuste
arutamises kaasa lööma.
3. SIM-il on hea meel, et eelnõuga nähakse ette positiivseid Võtame teadmiseks.
muudatusi kodanikuühiskonna teemades (4. peatükk).
Näiteks lihtsustub kohalike elanike algatuse õigus, st
elanikud ei pea enam oma ettepanekut volikogu või
valitsuse õigusakti kehtestamiseks, muutmiseks või
kehtetuks tunnistamiseks esitama eelnõu kujul, vaid seda
võib teha kirjaliku põhjendatud taotlusena ning KOV saab
selle ise õigesse vormi valada. Samuti peame oluliseks, et
viiakse sisse võimalus algatada KOV elanike küsitluse
korraldamine ning seadusesse lisatakse võimalus lisaks
osavalla- ja linnaosakogudele moodustada muid
piirkondlikke esinduskogusid (nt kogukonnakogu,
piirkonnakogu), mis põhimõtteliselt on osavallakoguga
sarnases staatuses.
4. SIM hinnangul on positiivne täiendus eelnõus ka see, et Võtame teadmiseks.
nähakse ette, et vähemalt kord nelja aasta jooksul tuleb läbi
viia siseaudit, milles kontrollitakse sisekontrollisüsteemi
vastavust esitatud nõuetele.
5. 21. aprillil 2021 leppisid valdkonnaülest ennetust KOKS muudatused ei ole suunatud KOV täidetavate
juhtivad ministrid: justiitsminister, haridus- ja valdkondlike ülesannete sisustamisele, vaid KOV sisemise
teadusminister, kultuuriminister, sotsiaalkaitseminister korralduse ja üldiste aluskorralduse sätete muutmisele.
ning siseminister kokku valdkondadeülese ennetuse Seetõttu ei ole selles ka valdkondadeülese ennetuse
põhimõtted (https://www.siseministeerium.ee/ennetus- põhimõtete rakendamisega KOVide tasemel tegeletud.
peab-olema-valdkondade-ulene), mis suunavad edasist
48
koostööd ja ühistegevust valdkonnaülese ennetuse Vastavate põhimõtete juurutamine ja KOVide koolitamine
elluviimisel. Põhimõtetes on eraldi ühe punktina välja peab olema ikka valdkondliku ministeeriumi vedada.
toodud, et ennetus toimub ennekõike kohalikul tasemel, st
maakondlike koostöökogude ning kohaliku omavalitsuse
juhtimisel. Soovitusena on välja toodud, et kohaliku
ennetustegevuse tulemuslikuks elluviimiseks omavalitsuse
tegevuskavadesse hõlmata valdkonnaülese ennetuse vaade.
SIM-ile ei ole arusaadav, kas ja kuidas KOKS-i koostamisel
on arvestatud kohalikul tasandil valdkondadeülese ennetuse
põhimõtete rakendamisega.
6. KOV arengukava ja maakonna arengustrateegia Eelnõuga muudetava KOKS § 37 lõike 5 sõnastuse järgi
Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse KOKS § 6 lõiget 1. Uue tuleb valla või linna arengukava ja täiendavate arengukavade
sõnastuse kohaselt on kohaliku omavalitsuse tegevuse koostamisel arvestada riigi pikaajalise arengustrateegia
eesmärk kaasa aidata oma elanikele kvaliteetse, turvalise ja sihtidega ning muude riigi strateegilise ja ruumilise arengu
nende vajadustele vastava elukeskkonna ning heaolu suundumustega. Seega kui mõni kehtivas seaduses
loomisele, kaitsta isikute põhiõigusi ja vabadusi, tagada nimetamata küsimus sisaldub mõnes riigi
kvaliteetsed ja kättesaadavad avalikud teenused oma arengudokumendis, tuleb sellega nii ehk naa arvestada.
elanikele, edendada kohalikku ettevõtluskeskkonda ning Sama kehtib maakonna arengustrateegia osas, mille osas
tõsta piirkondlikku konkurentsivõimet koostöös teiste nõutakse KOKS § 373 lõike 10 muudatusega, et maakonna
omavalitsusüksuste ja riigiga. Seega on turvalise arengustrateegia koostamisel arvestatakse riigi pikaajalist
elukeskkonna loomisele kaasa aitamine üks KOV arengustrateegiat ja valdkonna arengukavasid ning
tegevuse eesmärkidest. Eelnõu § 1 punktis 114, millega kirjeldatakse, kuidas maakonna arengustrateegiaga
muudetakse KOKS § 373 lõiget 1, tuuakse välja, et panustatakse neis seatud eesmärkide ja arenguvajaduste
maakonnal peab olema arengustrateegia, mille alusel saavutamisse.
kavandatakse ja suunatakse käesoleva seaduse § 61 lõike 1
järgi ühiselt maakonna arengut ning milles määratakse Seetõttu ei pea me vältimatult vajalikuks näha KOKSis ette,
selleks vajalikud strateegilised arengusuunad ja et KOV arengudokumentides tuleb arvestada ka turvalisuse
kavandatavad tegevused. Arengustrateegia on sealhulgas küsimustega.
aluseks omavalitsusüksuste ühiste ja omavalitsusüksuste
ülese mõjuga investeeringute kavandamisele ning neile
toetuse taotlemisele. Maakonna arengustrateegia asemel
võivad omavalitsusüksused kokkuleppe alusel koostada
mitut maakonda hõlmava piirkondliku arengustrateegia. Ka
tänastes maakonna arengustrateegiates on olulise
struktuurse osana sageli käsitletud turvalisust (vt näiteks
49
Lääne maakonna arengustrateegia 2035+). Iga kord ei ole
turvalisust nähtud eraldiseisva eesmärgina, kuid toetavaid
tegevusi sellegipoolest kavandatakse. Samuti on mitmed
kohalikud omavalitsused määratlenud oma arengukavas
turvalise elukeskkonna olulise strateegilise eesmärgina (vt
nt Keila linna arengukava 2035). Leiame, et turvalisuse
teemade käsitlemine arengustrateegias ja KOV
arengukavas loob paremad eeldused turvalisust toetavate
tegevuste süsteemseks käsitluseks kohalikul tasandil ning
aitab kaasa riigiasutuste ja omavalitsuste koostööle.
Rakenduslike tegevustena turvalisuse suurendamiseks
näeme muuhulgas turvalise ruumiloome põhimõtete
rakendamist, liikluskorralduse arendamist, ennetustegevusi
õnnetusriskide vähendamiseks ja võimalike
hädaolukordade mõju leevendamiseks, tegevusi kriisideks
valmisoleku suurendamiseks, turvalisust toetava
võrgustikutöö edendamist jms. Arengustrateegias ja KOV
arengukavas turvalisuse valdkonna tegevuste täpsemaks
kavandamiseks on heaks lähtekohaks veebilehel
minuomavalitsus.ee rahvatervise ja turvalisuse ning
kriisideks valmisoleku alajaotustes toodud mõõdikud KOV
ülesannete hindamiseks. Turvalisuse valdkonda ei tuleks
eraldi vaadata, vaid vastupidiselt leida seoseid ja mõju teiste
valdkondadega. Kui lisada juurde arengukavade ja
arengustrateegiate koostamisel mõju arvestamine
turvalisuse valdkonnale, siis meie hinnangul aitab see KOV
ametnikel erivaldkondade vajaduste ja suundumuste puhul
mõelda läbi ka see, millist mõju oleks vaja saavutada
turvalisuse ja turvatunde tõstmiseks, õnnetuste ja süütegude
vähendamiseks.
Sellest tulenevalt teeme ettepaneku täiendada
§ 37 lg 2 p 1 ja § 373 lg 3 p 1, lisades juurde
turvalisuse mõju arvestamise teistele
valdkondadele või lisada juurde turvalisuse
50
suundumused ja vajadused. Meie ettepanek on
sõnastada sätted järgnevalt:
§ 37 (2) Arengukava koostatakse valla või linna kohta ja
selles esitatakse vähemalt: 1) majandusliku, ettevõtluse,
sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna ning rahvastiku
ja selle tervise arengu, hariduse ja noortevaldkonna ning
elamumajanduse pikaajalised suundumused ja vajadused,
seal juures arvestades mõjuga turvalisuse valdkonnale;
§ 373 (3) Arengustrateegia koostatakse maakonna kohta ja
selles esitatakse vähemalt: 1) majandusliku, sealhulgas
ettevõtluskeskkonna, ja sotsiaalse ning rahvastiku ja selle
tervise arengu pikaajalised suundumused ja vajadused,
seal juures arvestades mõjuga turvalisuse valdkonnale;
Või
§ 37 (2) Arengukava koostatakse valla või linna kohta ja
selles esitatakse vähemalt: 1) majandusliku, ettevõtluse,
sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna ning rahvastiku
ja selle tervise ja turvalisuse arengu, hariduse ja
noortevaldkonna ning elamumajanduse pikaajalised
suundumused ja vajadused;
§ 373 (3) Arengustrateegia koostatakse maakonna kohta ja
selles esitatakse vähemalt: 1) majandusliku, sealhulgas
ettevõtluskeskkonna, ja sotsiaalse ning rahvastiku ja selle
tervise ja turvalisuse arengu pikaajalised suundumused ja
vajadused;
7. Korruptiivse tegevuse ennetamine KOV-is Mitte arvestatud.
Siseministeerium on KOKS VTKle antud tagasisides 2021.
aastal esile toonud tähelepanekud, mis on olulised KVS § 7 lõikes 2 on seatud erand, mille kohaselt juriidilist
korruptiivse tegevuse ennetamiseks kohalikes isikut ei loeta seotud isikuks juhul, kui ametiisiku ja
omavalitsustes. Üks sisulisemaid ettepanekuid oli seotud juriidilise isiku seos tuleneb eranditult ametiisiku
probleemistikuga, kus volikogu liige on samal ajal ametikohustusest. Riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või
omavalitsuse osalusega asutuse juht või kuulub KOVi avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise pädevust
osalusega sihtasutuse või äriühingu nõukogusse. KOKS juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganis loetakse
muudatuste eelnõus on saanud osa siseministeeriumi ametikohustuseks käesoleva seaduse tähenduses. Samas
51
ettepanekust vajaliku tähelepanu ja riske on maandatud otsustuses enda tasu üle äri- või mittetulundusühingu või
volikogu liikme volituste peatamisega, ajal kui sama isik sihtasutuse juhtorgani liikmena ei saa KVS § 11 lõike 1
avaldab soovi olla ametnik omavalitsuse asutuses või punkti 1 kohaselt ametiisik osaleda, sest keelatud on teha
omavalitsuse ametiasutuse hallatava asutuse juhina KOKS otsus või toiming ametiisiku enda (kui füüsilise isiku)
§-des 18, 19, 68. Teise osa ehk KOV volikogu liikmest suhtes.
omavalitsuse osalusega sihtasutuse nõukogu liikme
staatusega kaasneda võiva korruptsiooniriski maandamise
vajaduse kohta esitame täiendava arvamuse.
Riigikontroll tuvastas huvide konflikti ja
korruptsioonivastase seaduse rikkumisi 66% auditeeritute
puhul 2017. a läbi viidud KOVe puudutavas auditis11.
Põhilise probleemina tõi Riigikontroll oma auditis esile
toimingupiirangu rikkumise. Kriminaalmenetlused on
toonud esile KOVide volikogu liikmete ametiseisundi
politiseerituse probleemi KOV ettevõtete, sihtasutuste ja
ametiasutuste hallatavate asutuste juhtimises ja
järelevalves. KOV volikogu liikmete asumine KOVi
osalusega sihtasutuse, äriühingu, mittetulundusühingu või
KOVi hallatava asutuse juhtivatele ametikohtadele
soodustab huvide konflikti tekkimist, mis võib viia
korruptiivse tegevuseni. 2017. aastal on ka õiguskantsler
oma kirjas Riigikogu põhiseaduskomisjonile12 juhtinud
tähelepanu sellele, et tuleks luua huvide konflikte vältiv
õigusselgus olukorras, kus KOVi volikogu liige töötab
omavalitsuse ametiasutuse hallatava asutuse juhina või
kuulub sellise KOVi osalusega ühingu juhatusse või
nõukokku, mille üle ta volikogu liikmena peab teostama
järelevalvet.
KOKS § 35 lg 3 kohaselt nimetab sihtasutuse, osaühingu
või aktsiaseltsi nõukogu või osaühingu juhatuse liikmed
11
„Korruptsioonivastase seaduse rakendamine kohalikes omavalitsustes. Kas auditeeritud omavalitsused ja omavalitsuse ühingud täidavad korruptsioonivastast seadust?“
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 9. juuni 2017
12
13.09.2017, nr 16-4/171088/1703975
52
valla- või linnavalitsus. Valla- või linnavalitsus teostab
valla või linna osalusega äriühingu, sihtasutuse ja
mittetulundusühingu üle omanikujärelevalvet ja kui
mainitud asutuste nõukogu liikmeks on volikogu liige,
teostab valla- või linnavalitsus järelevalvet volikogu liikme
üle. Samas vastupidi just volikogu peab teostama valla- või
linnavalituse üle järelevalvet ning lisaks on volikogul
kohustused seoses valla- või linnavalituse liikmeid
puudutavate toimingutega.
Õiguskantsleri 2016/2017 aastaülevaates on juhitud
tähelepanu ka sellele, et kui volikogu liikmed on samal ajal
seotud KOV järelevalve objektiks olevate asutuste ja
äriühingutega, võib see põhjustada õigustatud kahtlusi, kas
järelevalve on piisav ja objektiivne. Samuti võib tekkida
kahtlus, et olemuselt mittepoliitilisi ametikohti täidetakse
erakondlikku kuuluvust arvestades.
Kehtiv seadus valla- või linnavalitsuse või volikogu
liikmete nõukogudesse nimetamise osas piiranguid ei sea
(välja arvatud revisjonikomisjoni liikmetele). Selline
mitmel toolil korraga istumine võib tekitada
korruptsiooniohtliku olukorra. Korruptsioonivastane
seadus (edaspidi KVS) § 10 lg 1 kohaselt on ametiisikul
õigus tegeleda väljaspool ametikohustusi mis tahes muu
tegevusega (kõrvaltegevus), kui see ei ole seadusega
keelatud ja järgitakse toimingupiiranguid. KVS § 11 lg 1
keelab ametiisikul toimingu või otsuse tegemise (st seab
toimingupiirangu, arvestades samas §-s välja toodud
erandeid), kui: 1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda
või temaga seotud isiku suhtes; 2) ametiisik on teadlik tema
enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust
huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; 3) ametiisik
on teadlik korruptsiooniohust. Seejuures peab arvestama, et
KVS § 7 lg 2 alusel ei loeta juriidilist isikut seotud isikuks
juhul, kui ametiisiku ja juriidilise isiku seos tuleneb
eranditult ametiisiku ametikohustusest. Riigi, kohaliku
53
omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku
esindamise pädevust juriidilise isiku juhtimis- või
kontrollorganis loetakse ametikohustuseks KVS
tähenduses, mistõttu antud erand kehtib ka KOVide
volikogu liikmetele.
Seega KVSis ette nähtud toimingupiirang ei ole piisav
huvide konflikti ja korruptsiooniohtlike olukordade
ennetamiseks KOVide volikogu liikmetega seotud
ülalkirjeldatud olukordades. Samuti ei ole piisav praegusel
kujul kehtiv piirang KOKS §-s 17 lõikes 5, mille kohaselt
volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti
ettevalmistamisest, arutamisest ja otsustamisest, mille
suhtes talle laieneb toimingupiirang KVSis sätestatu
kohaselt. Just nimelt seetõttu, et volikogu liikmetele ei
kohaldu KVS § 7 ja § 11 koostoimest lähtuvalt seotud
isikust tulenev toimingupiirang olukorras, kus KOV
volikogu liige kuulub sellise kohaliku omavalitsuse
osalusega ühingu nõukokku, mille üle ta volikogu liikmena
peab teostama järelevalvet. KVS § 11 küll ütleb, et
toimingupiirangu kohaldamiseks piisab ühe lõike 1
punktides 1 kuni 3 toodud asjaolu esinemisest, sh et
ametiisik on teadlik korruptsiooniohust.
Seega võiks volikogu liige end taandada ka nendel juhtudel,
kui otsus puudutab temaga ametikohustusest tulenevalt
seotud juriidilist isikut ja volikogu liige võiks näha selles
potentsiaalset korruptsiooniohtlikku olukorda.
Paraku KVS § 7 ja § 11 koostoimes kehtiv sõnastus
võimaldab kohaldada toimingupiirangu erandit
ametikohustusest tulenevast seotusest juriidilise isikuga.
Seda sekundeerib omakorda KOKS § 17 lõikes 5 märgitud
taandamise nõue, mis osundab üldiselt KVSis sätestatud
toimingupiirangule, tekitades õigusselgusetust ja olukorda,
54
kus volikogu liikmed ei näe taandamise vajalikkust ega
kohustust.
Lisaks on toimingupiirangu aluseks olevat võrdlemisi
ebamäärast asjaolu ehk teadlikkust korruptsiooniohust
KVS § 11 lg 1 p 3 järgi iga individuaalse juhtumi korral
raske hinnata (nt kriminaalmenetluses) – mille alusel
saaksime veendunult kinnitada, et volikogu liige pidi olema
teadlik korruptsiooniohust.
Me ei saa ettepanekut arvestada. Eelnõu üldine eesmärk on
Eeltoodust tulenevalt esitame järgmised ettepanekud. KOVide enesekorraldusõiguse suurendamine KOV sisemise
Poliitilise korruptsiooni vältimiseks tuleks seada kohaliku korralduse küsimustes. KOV osalusega juriidilise isiku
omavalitsuse osalusega juriidilise isiku nõukogus oleva kontrollorgani liikme tasule seadusega lae seadmine riivab
KOV volikogu liikme tasu suurusele lagi. Palgalae seda õigust oluliselt.
kehtestamine annab selge arusaama, et volikogu liikme töö EKOH artikli 6 lõike 2 järgi 2 peavad kohalike omavalitsuste
on põhiline ning juriidilise isiku nõukogu töö on töötajate töötingimused olema tasemel, mis võimaldavad
teisejärguline, mitte vastupidi. palgata kõrge kvalifikatsiooniga personali isikuomaduste ja
Teeme ettepaneku täiendada KOKS § 17 kompetentsuse alusel. Selleks tuleb tagada piisavad
lõikega 43 järgmises sõnastuses: „(43) väljaõppevõimalused, palk ja ametialase edutamise
Volikogu liikme tasu kohaliku omavalitsuse väljavaated. Sellest põhimõttest on vaikimisi lähtutud
osalusega äri- või mittetulundusühingu või senises seadusandluses ka KOV äriühingute juht- ja
sihtasutuse kontrollorgani liikmena kontrollorganite esindajate töö tasustamisel.
tegutsemise eest ei tohi olla suurem, kui
volikogu liikme tasu volikogu tööst osavõtu Selle nõude kehtestamine tähendaks ka, et KOVidel on
eest.“ juriidilistes isikutes kontrolliorganis olevate isikute tasu lagi,
aga riigi ametiisikute puhul mitte.
Palgalae kehtestamine võib tekitada olukorra, kus see ei
võimaldaks kontrollorgani liikmeks saada parimal
spetsialistil. Volikogu liikme tasu võib olla määratud ka
sümboolsena. A la 50 eurot istungil osalemise kohta. See ei
ole ilmselgelt juriidilises isikus kontrollorgani liikmena
tegutsemiseks piisavalt motiveeriv.
55
7.1. Teeme ettepaneku täiendada KOKS § 17 lõikega 63 Mitte arvestatud.
järgmises sõnastuses: „(63) Volikogu liige ei tohi osa võtta
sellise volikogu üksikakti ettevalmistamisest, arutamisest ja Antud nõue kehtib ka praegu. Nimelt KOKS § 17 lõige 5
otsustamisest, mis on seotud kohaliku omavalitsuse sätestab, et volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise
hallatava ametiasutuse, kohaliku omavalitsuse osalusega üksikakti ettevalmistamisest, arutamisest ja otsustamisest,
äri- või mittetulundusühingu või sihtasutusega, mille mille suhtes talle laieneb toimingupiirang
kontrollorganisse see volikogu liige või temaga seotud isik korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. See
kuulub.“ piirang tähendab ka keeldu osaleda otsuste tegemisel, mis
puudutavad isiku enda majanduslikke huve.
7.2. KOKS § 51 lg 5 kohaselt kantakse protokolli istungi Mitte arvestatud.
või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed,
arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud Kuigi seaduses ei ole üks ühele kehtestatud protokolli
ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või koostamise juhendit, siis on ka praegu vajalik ning end
mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus taandanud isiku ja protokollija hoolsus, et isiku taandamine
otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste ja ruumist väljumine/sisenemine saaksid protokollitud.
algatajate eriarvamused. Paljudel juhtudel ei ole hiljem Rahandusministeeriumile teadaolevalt seda enamasti ka
protokolliga tutvudes võimalik aru saada, kes volikogu vormistatakse. Seadus ei pea andma detailset juhendit
liikmetest konkreetse küsimuse arutamisel ja hääletamisel protokolli koostamiseks.
osales, kuna protokollitakse vaid istungil kohal olnud
volikogu liikmed, sõltumata sellest, millisel ajahetkel nad
istungiga liitusid või sellelt lahkusid. Samuti ei ole siiani
kohustust fikseerida protokolli liikme taandamised
võimalike huvide konflikt situatsioonide korral. Selliste
andmete kohustuslikuks muutmisel oleks võimalik
protokolli avalikustamisel aru saada, kas tehtud otsused olid
sõltumatud, läbipaistvad ja erapooletud või osales otsuse
tegemisel seotud isik, mis heidab varju tehtud otsusele.
Samuti selliste andmete puudumine raskendab järelevalve
teostamist nii omavalitsuse enda sisekontrolli poolt kui ka
süütegude menetlemist.
Teeme ettepaneku sõnastada § 51 lõige 5 sisu järgmiselt:
„(5) Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise
aeg ja koht, osavõtjate nimed ja nende saabumise või
lahkumise aeg, kui nad ei osalenud tervel istungil või
56
koosolekul, arutlusel olnud küsimused, nende kohta
esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise
või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus
otsustati hääletamise teel, otsustajate ja küsimuste
algatajate eriarvamused ning osavõtja taandamised.“
7.3. Lisaks tuleks meie hinnangul KOV volikogu Mitte arvestatud.
liikmetele allkirja vastu kohustuslikuks muuta KOVi
korruptsiooniennetuse käitumisjuhiste tutvustamine. Justiitsministeerium on kaardistanud KVSi
See oleks üks abistav meede volikogu liikme teadlikkuse muutmisvajadused ning ühe ettepanekuna on käsitlusel ka
tõstmiseks korruptsiooniohtlikest olukordadest (samuti ei viidatud KVSi § 11 lõike 1 punkti 3 sõnastuse täpsustamine,
saaks volikogu liikmed öelda, et nad ei olnud et oleks selgem arusaam korruptsiooniohust.
korruptsiooniohtlikkusest teadlikud). Ettepanek on seotud
kehtiva KVS sõnastusega § 11 lõike 1 punktis 3 oleva KVSi ja KOKSi korruptsiooniennetuse regulatsioon on
võrdlemisi ebamäärase sõnastusega „ametiisik on teadlik kõigile kehtiv ning volikogu liige peab toimingute ja otsuste
korruptsiooniohust“. tegemisel hindama ka korruptsiooniohtu vastavalt
kehtivatele seadustele. Küll aga oleme nõus, et kõigil
Ülaltoodud täienduste viimine seadusesse on oluline samm volikogu liikmetel on soovitatav läbida nt
läbipaistva kohaliku omavalitsuse tegevuskultuuri korruptsiooniennetuse veebikoolitus13.
loomisel. Sellega edastatakse kohaliku elu korraldavatele
inimestele ootus ja nõue oma tegevuses huvide konflikti
olemusele tähelepanu pöörama, seda märkama, sellest
häbenemata teada andma ning sellistes oludes selgelt
esitlema, et otsused saaksid olla ausad ja erapooletud.
7.4. Eelnõu seletuskirjas on toodud: „KOKS § 17 lõiget 4 Probleem ei ole ilmselt siiski ulatuslik.
muudetakse selliselt, et volikogu otsusel võib lisaks Rahandusministeerium sellist praktikat oma
volikogu esimehele olla palgaline ka volikogu aseesimehe nõustamistegevuses varem kohanud ei ole. Pigem on
ametikoht. Otsus, kas volikogu esimehe või aseesimehe või küsimus poliitilises kultuuris. Taolisele ebaeetilisele
nende mõlema ametikoht on palgaline, peaks olema KOV- käitumisele saavad anda hinnangu valijad KOV volikogu
ide sisemise enesekorraldusõiguse küsimus. Kehtiv seadus valimistel. Me ei näe, et selliseid kõverteid saaks
ei võimalda volikogu esimehel ja aseesimehel mõlemal seadusenormiga efektiivselt sulgeda.
palgaline olla. Praktikas on siiski makstud sageli ka
13
https://www.korruptsioon.ee/et/koolitusmaterjalid
57
volikogu aseesimehele nn töötasu. KOV-idel on
enesekorraldusõiguse põhimõttest tulenevalt õigus oma
sisemised struktuurid ja töökorraldus vastavalt kohalikele
vajadustele ise sisustada ja otsustada. Valitud kohalike
esindajate töötingimused peavad võimaldama neil vabalt
oma tööülesandeid täita (EKOH artikkel 6 lõige 1 ja artikkel
7 lõige 1). Kuna haldusreformi elluviimise tulemusena on
KOV-ide võimekus üle Eesti suurenenud, on suurenenud ka
KOV-ide enesekorraldusvõimekus, mistõttu tuleks KOV-
idele oma sisemise elu korraldamiseks anda võrreldes
kehtiva KOKS-iga nn vabamad käed. Muudatus võib
suurendada ka valitud esindajate motivatsiooni kohaliku elu
küsimuste korraldamiseks ja otsustamiseks. Muudatuse
rakendamisega võib kaasneda KOV-ides mõningane
eelarvekulude tõus (eeldusel, et volikogu aseesimeeste nn
ametikoht muudetakse samuti palgaliseks). Konkreetsete
tasude kehtestamine on KOV-ide endi määrata. Volikogu
aseesimehe tasu ei pea olema võrdväärne volikogu
esimehele makstava tasuga. Lõikes 4 nähakse samuti ette,
et volikogu palgalisele esimehele või palgalisele
aseesimehele üksikaktiga (volikogu otsus) makstav
lisatasu, hüvitise või muu tasu või soodustuse maksmise
alus peab olema antud volikogu poolt vastuvõetud üldakti
(volikogu määrus) alusel (mis kehtestatakse KOKS § 22
lõike 1 punkti 22 alusel - volikogu liikmetele volikogu tööst
osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud
kulutuste eest hüvitise suuruse ja maksmise korra
kehtestamine). Oluline on, et tasustamise ja toetamise
alused oleks kõigile volikogu liikmetele arusaadavad ja ei
tekitaks põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist oma
volikogu liikme mandaati teostama asunud isikutel. Hetkel
on praktikas sageli erinevaid lisatasusid ja toetusi makstud
otsustuskorras, ilma et selleks oleks eelnevalt kehtestatud
volikogu poolt vastav kord. Muudatuse eesmärk on seetõttu
ka õigusselguse tagamine, kuidas korrektselt tasustamise
58
alused kehtestada. Lõikes 4 on lisaks asendatud sõna
„toetust“ sõnaga „muud tasu“. Tasu mõiste on laiem kui
toetuse mõiste.“
Juhime tähelepanu, et antud juhul tuleks ära lahendada ka Töötuskindlustushüvitise küsimused ei ole
probleemkoht, mis võimaldab ebaeetilisel moel täiendavate Rahandusministeeriumi võimkonnas. Antud küsimus
hüvede saamist. Nimelt peale KOV volikogude valimisi on kuulub Töötukassa regulatsiooni täpsustamise valdkonda,
tavapärane, et valituks mitteosutumisel jäävad senised mitte KOKSiga reguleeritavate teemade hulka.
omavalitsuses tegutsenud poliitikud ametliku tööta ning
võtavad end töötuna arvele. Samas võib näiteks endine
abivallavanem, asuda tööle volikogu esimehena ning
selleks, et ta saaks töötuskindlustushüvitist terve aasta,
vormistatakse omavalitsuses talle volikogu esimehe töö
eest palga asemel hüvitus. Selline igakuine hüvituse
saamine ei takista Töötukassast ka töötuskindlustushüvitise
võtmist. Antud näite puhul võib volikogu esimehena
inimene saada hüvitist 1450€, mis on oma suuruselt
ilmselgelt palk. Meie ettepanek oleks sellise olukorra mitte
võimaldamine, et omavalitsuses juhtivatel ametikohtadel
seotud tasustamine oleks läbipaistev ning
töötuskindlustushüvitist makstakse ikka vaid nendele, kes
ka päriselt töötud on.
7.5. Vastavalt ettepanekule tuleks KOKS eelnõus Hüvitiste määramise küsimus ja selle määr peaks jääma
sõnastada hüvitise maksmise täpsustus, mis selgitaks, et KOVide enesekorraldusõiguse küsimuseks, arvestades
hüvitisega on tegu siis kui see on võrdne või jääb alla EKOH artiklite 6 ja 7 sõnastusi. Kohalike omavalitsuste
kehtiva miinimumpalga määra, kui on suurem, on tegemist töötajate töötingimused peavad olema tasemel, mis
palgalise tööga. võimaldab palgata kõrge kvalifikatsiooniga personali
isikuomaduste ja kompetentsuse alusel. Selleks tuleb tagada
piisavad väljaõppevõimalused, palk ja ametialase edutamise
väljavaated (EKOH art 6 lg 2).
Valitud kohalike esindajate töötingimused peavad
võimaldama töökohustuste täitmisel tekkinud kulutuste
õiglase rahalise kompenseerimise ning seal, kus kohane,
59
kaotatud töötasu kompenseerimise või tasumise tehtud töö
eest ja vastava sotsiaalkaitse (EKOH art 7 lg 2).
7.6. Seaduse §s 22 on toodud volikogu pädevus ja Mitte arvestatud.
muuhulgas (p 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete
arvu määramine; (p 21) volikogu esimehele või ühele Vabariigi Valitsus arutas 6. jaanuari 2022 istungil Riigikogu
aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse
aseesimeestele hüvituse määramine; (p 22) volikogu korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (498 SE),
liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu milles nähti ette, et volikogu esimehe ja aseesimehe, samuti
ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse linnapea, vallavanema ja palgaliste valitsuse liikmete
ja maksmise korra kehtestamine. töötasu ja hüvitist saab suurendada vaid järgmise volikogu
koosseisu kohta.
Juhime tähelepanu, et praktikas osad KOV-id kaalunud
võimalust, et juba praegu rakendada nö tulevikuotsust ka Valitsus eelnõu ei toetanud, kuna leidis, et see riivab
punktide 21 ja 22 osas. Politsei on pidanud varasemalt ülemääraselt KOVide enesekorraldusõigust. Valitsuse
lahendama kaebust, kus heideti ette, et volikogu liikmed seisukohas esitatud vastuargumendid on asjakohased ka
määravad endale ise tasusid. Läbipaistvuse tagamiseks praeguse ettepaneku puhul.
võiks p 21 ja 22 viia samasse loogikasse punktiga 12, et
istuv volikogu määrab uue volikogu tasud. See tõstab KOV juhtide tasude ja hüvitiste või hüvituste määramine on
objektiivsust ja vähendab selgelt korruptsiooni hõngu kohaliku halduskultuuri ja usalduse küsimus. Kui valla ja
otsustes. Volikogu liikme roll ajas ei muutu, volikogu linna elanikud on volikogu liikmeid usaldanud kohaliku elu
esimehe sisuline roll võib muutuda, aga ka see ei saa korraldamiseks kooskõlas õigusaktidega kõiki olulisi
toimuda üleöö ega isikust lähtuvalt, vaid töö oodatavast otsuseid langetama, siis jääb arusaamatuks, miks ei saaks
sisust ja seda on võimalik juba eelnevale koosseisule neid usaldada KOV juhtide nö palgataseme üle otsustamisel.
presenteerida otsuse langetamisel. Vaatamata KOV juhtide palkade teema kõlavusele
avalikkuses ei moodusta nende (muutmise) kulu kuigi olulist
osa ühegi KOVi eelarvest. Kui pidada õigeks, et volikogudel
on õigus teha teisi palju suurema ulatusega valikuid oma
käsutuses oleva eelarve piires, siis jääb arusaamatuks, miks
on vaja neilt võtta seadusega igasugune õigus muuta
vajadusel ka valimisperioodi kestel KOV juhtide tasusid.
Tulevikus võiks see ehk olla valdav hea poliitiline tava, et
reeglina kinnitatakse volikogu esimehe ja aseesimehe
töötasu ette ära eelmise volikogu koosseisu poolt, aga samas
võib alati olla olukordi, kus on vajalik varem otsustatut
korrigeerida. Vallavanema ja linnapea ning palgaliste
60
valitsuse liikmete puhul oleks aga taoline praktika enam kui
kaheldav. Volikogu saab näiteks muuta palgaliste valitsuse
liikmete arvu, andes neile teatud valdkondade juhtimise
pädevusi, määrates täitmiseks täiendavaid ülesandeid. Jäik
regulatsioon tasude osas võiks tuua kaasa ka olukorra, kus
eelmise volikogu koosseisu poolt pandaks niimoodi ette
lukku uue valitsuse struktuur ehk ei võimaldata uue valitsuse
sees ülesandeid ümber kujundada ning vastavalt kohustuste
mahule tasusid kohendada.
Taoline regulatsioon ei annaks juhtide tasude
läbirääkimiseks nn jooksvale volikogule enam mingeid
hoobasid ja see jäik regulatsioon tähendaks ohtu, et KOV
juhtide palk hakkaks oluliselt maha jääma tööturu
arengutest. See tähendab, et hea kvalifikatsiooniga ja
tugevaid juhte on veelgi raskem KOVides leida. Mida
nõrgem on KOV strateegiline juhtimine, seda kehvem on ka
üldine tulemus ehk eelnõuga kavandatava muudatuse
tulemusena võib hakata KOV teenuste tase halvenema. Väga
keeruline on nelja-aastases perspektiivis ette näha, millised
on tippjuhtide palgatase ja tööturu arengud nelja aasta pärast.
KOV juhte tuleb samuti hoida konkurentsivõimelisena.
KOVide konkurents erasektoriga on heade juhtide
värbamisel kõrge.
Vt täpsemalt 498 SE menetluses esitatud Vabariigi Valitsuse
seisukohta:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a8cbabf5
-cb23-419e-99ef-
5e0959adafad/Kohaliku%20omavalitsuse%20korralduse%
20seaduse%20muutmise%20seadus.
Riigikogu täiskogu lükkas nimetatud eelnõu 22.02.2022
istungil tagasi, tuginedes sealhulgas Vabariigi Valitsuse
seisukohtadele.
61
7.7. Teeme ettepaneku täpsustada omavalitsusüksuste Mitte arvestatud.
rahvusvahelist suhtlemist puudutavat raamistikku selliselt,
et omavalitsusüksuste koostöölepingud väljaspool Euroopa KOVi eelarveliste kulude küsimus on KOKS § 22 lõike 1
Liitu asuvate omavalitsusüksustega tuleks esitada eelnevalt punktide 1 ja 8 järgi volikogu pädevuses. Selles osas ei ole
läbivaatamiseks ja kooskõlastamiseks volikogule ka juhul, vajalik välissuhtlemist puudutavat regulatsiooni kohandada.
kui need ei sisalda varalisi kohustusi. See tagab volikogule
terviklikuma pildi omavalitsuse partnerlussuhetest, Jääb arusaamatuks, kas tegemist on praktikas tõusetunud
(koostöö)valdkondade prioriteetsusest ning seeläbi aitab olulise probleemiga, kus volikogu on jäänud
volikogu otsustamisel ja planeerimisel ning omavalitsuse otsustusprotsessidest kõrvale. Rahandusministeeriumini
esindamisel. sellelaadseid probleeme jõudnud ei ole, mistõttu eeldame, et
tegemist ei ole praktikas laialt levinud kaasusega, vaid
On oluline, et omavalitsusüksuste suhtlemine üksikjuhtumitega.
rahvusvaheliste organisatsioonidega väljaspool Euroopa
Liitu ning nende liikmeks astumine oleks kooskõlastatud Pigem on taas kord tegemist poliitilise kultuuri küsimusega,
volikogus. Sellest tulenevalt pakume sõnastada §644 lõiget kus dialoog volikogu ja valitsuse vahel võiks olla tihedam.
4 selliselt: „(4) Sõlmitavad lepingud vaadatakse eelnevalt Kui mõni volikogu peab küsimuse lahendamist vajalikuks,
läbi ja kiidetakse heaks volikogus, kui nende täitmisega saab ta sellise reegli kehtestada oma õigusaktiga ise.
kaasnevad kulutused omavalitsusüksuse eelarvest või kui
võetakse muid varalisi kohustui. Juhul kui leping sõlmitakse
väljapool Euroopa Liitu asuvate omavalitsusüksustega, siis
esitatakse leping läbivaatamiseks ja kooskõlastamiseks
volikogule ka juhul kui see ei sisalda varalisi kohustusi.“;
8. Avaliku ruumi kaitse Mitte arvestatud.
Euroopa Liidu avaliku ruumi kaitse valdkond14 käsitleb
muu hulgas palvekohtade, aga meie vaatest ka teiste KOKSi muutmise eesmärk on jätta vastupidiselt SiM
sakraal- ja mäluobjektide turvalisust. Kohaliku ettepanekule KOV valdkondlikke ülesandeid käsitlevad
omavalitsuse territooriumil asuvate sakraal- ja detailsemad regulatsioonid seadusest välja.
mäluobjektide (nt monumentide, ausammaste,
mälestusmärkide, kalmistute, pühakodade, palvekohtade Sakraal- ja mäluobjektid ei ole vahetult seotud KOV enda
jne.) puhul on oluline, et lubatud tegevused, sh avalikud sümbolitega. Lisaks ei ole need objektid alati KOV omandis
kogunemised ei riiva ega alanda kaaskodanike ja erinevate ega vastutada, mistõttu ei pruugi pakutavad muudatused olla
ühiskonnagruppide kõlbelisi ega usulisi tundeid. Lärmakad, ka sisult õiguspärased. KOKS § 14 lg 6 täiendusettepanek
14
Vt Euroopa Liidu Avaliku ruumi kaitse tegevuskava (2017)
62
vaenu õhutavad poliitiliselt või ideoloogiliselt motiveeritud oleks aga selgelt uus ülesanne KOVile, mis vajaks ka eraldi
tegevused peavad nendes kohtades olema keelatud. ELVLiga läbi rääkimist ning mõjuhinnangut. Seetõttu pole
Olulisim roll taoliste reeglite kehtestamisel ja tõhustamisel meie hinnangul asjakohane neid küsimusi käsitleda KOKS
ning järelevalve korraldamisel on objektide ja/või nende kui KOV korralduse alusseaduse eelnõu kontekstis. Ka ei
territooriumi valdajatel, läbi vastavate eeskirjade pruugi nimetatud muudatuste jaoks KOKS üldse sobiv
täpsustamise, aga ka kohalikel omavalitsustel, kes selliseid seadus olla.
eeskirju koostavad, kinnitavad, kooskõlastavad ja
teostavad järelevalvet. Samuti on oluline, et avalikud
kogunemised väljaspool pühakodasid asuvatel sakraal- ja
mäluobjektidel või nende vahetus läheduses, oleksid
korraldatud sanktsioneeritult kohaliku omavalitsusega,
väärikalt ja turvaliselt. Seepärast peame vajalikuks, et
selliste ürituste korraldamine vajaks objekti valdaja või
territooriumi haldaja vastava kohaliku omavalitsuse ning
Politsei- ja Piirivalveameti kooskõlastust.
Sellest tulenevalt teeme ettepaneku lisada §14
nimetusse „ … ning sakraal- ja mäluobjektid.“
Selle tulemusena saab paragrahvi nimetus
järgneva sõnastuse: „§ 14. Omavalitsusüksuse
lipp, vapp, aumärgid, ametirahad, aunimetused ja
muu sümboolika ning sakraal- ja mäluobjektid“
Samuti teeme ettepaneku täiendada §14 lõikega 6
järgmises sõnastuses:
„(6) Omavalitsusüksused hoolitsevad nende territooriumil
asuvate sakraal- ja mäluobjektide, sh pühakodade,
palvekohtade, kalmistute, monumentide, ausammaste ja
mälestusmärkide eest. Sealhulgas tagavad objektide
kasutamist reguleerivate haldusaktide koostamisel,
uuendamisel või kooskõlastamisel, et :
1) väljaspool pühakodasid asuvatel sakraal- ja
mäluobjektidel või nende vahetus läheduses oleksid
lubatud vaid need tegevused, sh avalikud
kogunemised, mis ei riiva ega alanda kaaskodanike
63
ja erinevate ühiskonnagruppide kõlbelisi ega
usulisi tundeid ja mälestusi. Vaenu õhutavad
poliitiliselt või ideoloogiliselt motiveeritud tegevus
on keelatud.
2) väljaspool pühakodasid asuvatel sakraal- ja
mäluobjektidel või nende vahetus läheduses
toimuvad avalikud kogunemised korraldatakse
objekti valdaja või territooriumi haldaja loal ja
kooskõlastatult kohaliku omavalitsusüksusega ning
Politsei- ja Piirivalveametiga.
Järelevalvet reeglite täitmise üle korraldab kohalik
omavalitsusüksus iseseisvalt, läbi objekti haldaja või
omaniku.“
9. Korrakaitseüksus ja korrakaitseametnik Mitte arvestatud.
SIM-i järgmised ettepanekud on seotud korrakaitseüksuse
ja korrakaitseametniku tegevusega. Palume kaaluda 61 KOKSi muutmise eesmärk on jätta vastupidiselt SiM
peatüki täiendamist, mis reguleerib korrakaitseüksuse ja ettepanekule KOV valdkondlikke ülesandeid käsitlevad
korrakaitseametniku tegevusi ja aluseid. Meie esitatud detailsemad regulatsioonid seadusest välja.
ettepanekud toetavad „Siseturvalisuse arengukavaga 2020–
2030“ eesmärke ja tegevusi: 1) Kujundada kohalikust Korrakaitset ja korrakaitseametnike õiguste arsenali
omavalitsusest turvalisust toetava elukeskkonna arvestamist käsitles Siseministeerium omaette eelnõu ja
põhisuunaja. Selleks toetada kohaliku omavalitsuse Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamise küsimusena. Ehkki
võimekuse suurendamist elukeskkonna turvalisuse printsiibis pole riigihalduse minister muudatuste vastu, pole
loomisel. 2) Arendada kohalike omavalitsuste valitsuskabinet meile teadaolevalt andnud selget suunist
suutlikkust lahendada väiksemaid korrarikkumisi. teema edasiseks käsitlemiseks. Samas, isegi kui teema ka
Selleks luua näiteks suuremates omavalitsustes võimalus taas tõusetuks, pole meie hinnangul KOKS (eriti arvestades
toimetada joobeseisundis isik kainenema ja teda antud eelnõu kontseptsiooni) selle regulatsiooni
kainenemiskohas hoida. sätestamiseks sobivaim koht. Ideaalis võiks
Meie esitatud ettepanekud tuginevad sellele, et täna ei saa korrakaitseüksuse ja korrakaitseametniku tegevust puudutav
KOV-id täies mahus täita oma rolli olla turvalise regulatsioon tervikuna KOKSist olla üle viidud
kogukonna eestvedajad, sest neil puudub seadusest tulenev valdkondlikku seadusesse, nt KoRSi. Seetõttu ei saa me
võimalus tagada oma territooriumil korda ulatuses, mida hetkel toetada täpsemate volituste sõnastamist KOKSis.
neilt nõuab seadus ja ootab kogukond, st seadus näeb
64
KOV-idele ette teatud ülesanded, kuid pole taganud
volitusi nende täitmiseks. Arvestades, et mitmetes KOV-
is on korrakaitseametnikud vm sarnase profiiliga ametnikud
olemas, pole probleem niivõrd materiaalne kuivõrd õiguslik
– seega on vaja täiendada võimalusi, mis aitaksid KOV-i
korrakaitseametnikul ülesannet efektiivselt lahendada.
Hinnanguliselt oli 2019. aastal selliseid ülesandeid täitvaid
ametnikke 182 ja eraldi üksused olid loodud rohkem kui
kümnendikus omavalitsustes, seejuures neljas suuremas
linnas. Meie ettepanekud näeksid
korrakaitseametnikele ülesannete täitmiseks ette
täiendavate erimeetmete rakendamise õiguse, ilma
vahetu sunni kasutamise võimaluseta. Lisaks tuleb
arvestada, et õigusriigis kehtib riigi üldine kaitsekohustus,
ja sh õigus elu ja tervise kaitsele ka füüsilistele isikutele,
kes teostavad avalikku võimu ehk muuhulgas KOV-i
korrakaitseametnikele nende teenistuskohustusi täites.
Ametnikel peavad olema piisavad seadusest tulenevad
õigused, et ülesandeid täita ja et nende enda elu ohtu ei
satuks. Riigilt oodatakse otseseid samme ametnikele
suunatud ohu maandamiseks (väljaõppe võimaldamine,
piisav varustus ja isikukoosseis) aga ka kaudseid samme,
ennekõike õigusnormide ja eelduste loomist. KOV-i
korrakaitseametnike puhul need ohud praegu maandatud ei
ole.
9.1. Palume kaaluda, kas oleks võimalik lisada eelnõule Vt selgitust punktile 9.
paragrahv 531 lõige 11, mille kohaselt korrakaitseametnik
võiks edaspidi valla- või linnavolikogu kehtestatud
eeskirjade täitmise üle järelevalve teostades kohaldada
kaht erinevat erimeedet – isikut küsitleda ja temalt
dokumente nõuda ning vajadusel tuvastada isikusamasust.
Vajadus selliseks täienduseks seisneb selles, et praegu
kehtiva õiguse kohaselt on korrakaitseametnikul, kes teeb
järelevalvet valla- või linnavolikogu kehtestatud eeskirjade
65
täitmise üle, õigus kohaldada üldmeetmeid, eelkõige
koostada ettekirjutus. Seda ei saa aga piisavaks pidada, sest
tihti pole teada, kellele peaks ettekirjutuse koostama.
Näiteks, koerte-kasside pidamise eeskirja rikkumise
(suukorvita koera jalutamine rahvarohkel tänaval) või
heakorra- ja kaevetööde eeskirja rikkumise korral ei ole
korrakaitseametnikul õigust isikut küsitleda või temalt
dokumente nõuda ning see takistab olulisel määral
korrakaitseametniku tööd ega võimalda korrarikkumist tihti
ka lõpetada, selle hilisemast menetlemisest rääkimata.
Isikusamasuse tuvastamise õiguse andmine on oluline, sest
kui isiku küsitlemine ja dokumentide nõudmine võimaldab
vastata küsimusele „Kes isik on?“, annab isikusamasuse
tuvastamine vastuse, kas isik on see, kes ta väidab end
olevat.
9.2. Järgnevalt palume kaaluda eelnõuga luua Vt selgitust punktile 9.
regulatsioon, mis annaks korrakaitseametnikule
võimaluse toimetada joobeseisundis isik kainenema,
lähtudes sellest, et joobeseisundis isik on eelkõige abivajav
isik, mitte õigusrikkuja.
Sellele, et kainenemine on pigem sotsiaalne probleem kui
avaliku korra rikkumine, millega politsei peaks tegelema on
varasemalt viidanud ka Tervise Arengu Instituut - 2012.
aastal riikliku alkoholipoliitika rohelisse raamatusse tehtud
ettepanekute hulgas on toonud välja see, et KOV-il peaks
olema kohustus korraldada kainestusmaja ehitamine ja
ülalpidamine, kuna kainenemine on pigem sotsiaalne
probleem ning on märgitud, et joobes olekus avalikus
kohas viibiva isiku karistamine on iganenud ning ei vii selle
teo ärahoidmiseni. „Rahvastiku tervise arengukava 2009–
2020“ alkoholipoliitika rohelises raamatus on alkoholi
tarvitamise ja joobe kahjude vähendamise meetme 4.5
juures ühe tegevusena märgitud, et tuleb arendada
66
öömajateenuseid koos vajaliku arstiabiga joobes isikule.
Kainenemisel hoidmine majutus- ja
hoolekandeteenusena on osa kohaliku rahvatervise ja
ka kogukonna turvalisuse tagamise poliitikast.
Täna on valla- ja linna korrakaitseametnikel riikliku
järelevalve pädevus vähemalt 20 seaduse alusel, kuid
võrreldes teiste korrakaitseorganite õiguseid samades
seadustes, pole korrakaitseametnikele lubatud erimeetmete
loetelu ettenähtud ülesannete täitmiseks piisav. Näiteks
pole KOV-i korrakaitseametnikul praegu õigust
bussipeatuses magavat joobes inimest kainenema viia (kui
tema toimetamine elu- või ööbimiskohta vms turvalisse
kohta ei ole võimalik), samas ei ole korrakaitseametnikul
õigust abivajavat isikut toimetada ka isiku elu- või
ööbimiskohta vms turvalisse kohta. Siin juures on meie
hinnangul kõige olulisem mõista, et kainenema
toimetamine ei ole otsene õiguskorra kaitsmine, vaid pigem
sotsiaalküsimuse lahendamine ning KOV-id kui esmase
hoolekandelise tegevuse pakkujad on abivajavale inimesele
riigi keskvõimust lähemal. Sama oluline on ka korduvalt
kainenema toimetatud isikute puhul selgitada välja nende
sotsiaalne olukord, mis võib olla alkoholi liigtarvitamise
üks põhjuseid ja pakkuda vajalikke teenuseid, tuge. Kui
inimeste kainestusteenusele saatmisel osaleks Eestis
senisest enam KOV-id oma pädevuses, saaksid nad
sõltuvushäiretega isikutele tulemuslikult ja kohe tutvustada
jätkuteenuseid või sotsiaalteenuseid. Praegu saavad KOV-
id vaid statistilisi ülevaateid kainenema toimetatud isikute
kohta, kuid nendeni ei jõua korduvalt kainenema toimetatud
isikute andmed, mis võimaldaks tegeleda sotsiaalselt
abivajavate isikutega. Näiteks, 2018. aastal kainenema
toimetatutest viibis peaaegu neljandik (23%)
kainestusmajas kaks või enam korda, 5% viis või enam
korda. Paar isikut oli kainenema toimetatud aastas üle 130
korra. Enamasti toimetab politsei joobes inimese koju või
67
talle turvalisse paika, vaid viimaste puudumisel satub isik
kainenema arestimajja. Juhul kui joobe seisundis isik
muutub agressiivseks ja tekib vajadus kohalda sundi, siis
reageerib endiselt politsei.
9.3. Teeme ettepaneku kaaluda eelnõuga regulatsiooni Vt selgitust punktile 9.
loomist, mis annaks korrakaitseametnikule õiguse
kasutada gaasipihustit enda või teise isiku vastas ründe
tõkestamiseks, kui sellega kaasneb oht tema enda või muu
isiku elule või tervisele. Seejuures ei tohi ületada
hädakaitse piire ning rakendub kohustus anda isikule
esimesel võimalusel esmaabi.
Kehtiva regulatsiooni korral saab korrakaitseametnik
tööülesannete täitmisel kanda enesekaitseks isiklikku
gaasipihustit ja peab juhinduma ründe tõrjumisel hädakaitse
regulatsioonist, kuid see pole riikliku järelevalve tegija
suhtes õiglane Taoline lahendus eeldaks muidugi
korrakaitseametnikele täiendavat koolitust, et
korrakaitseametnikud oskaksid gaasipihusti kasutamisel
arvestada proportsionaalsuse, otstarbekuse ja humaansuse
nõuetega, jne. Näiteks ei saa gaasi kasutada ühissõidukis,
kus see kõrvalisi isikuid kahjustab, või juhul, kui see on
ebaproportsionaalne taotletava eesmärgiga. Arvestama
peab sellega, et ka gaasipihusti võib põhjustada tugevat
limaskesta ärritust ning olla eluohtlik südame või
hingamisteede haigustega inimestele, mistõttu on
õigeaegne esmaabi hädavajalik.
Sarnane regulatsioon on loodud ka turvatöötajale
turvategevuse seaduse eelnõuga, mille järgi on gaasipihusti
lisatud valvetegevuseks lubatud relvade loetellu ning
pandud kohustus turvatöötajale tagada isikule esimesel
võimalusel esmaabi andmine ning vajaduse korral kiirabi
kutsumine, kui relva kasutamisega (sh gaasipihustiga) on
isikule tekitatud kehavigastus. Turvaettevõtja tagada on
see, et turvatöötaja kasutada oleksid kontrollitud ja
töökindlad relvad, sealjuures gaasipihusti.
68
SIM on valmis pakkuma oma igakülgset abi ja koostööd
nende sätete läbi mõtlemisel ja sõnastamisel.
Sotsiaalministeerium 1. Toetame valitud suunda muuta KOKS väärtuspõhiseks. Eelnõus on loobutud KOKS § 6 lõikest 1 KOV ülesannete
(mitteametlikult esitatud Täname, et olete lisanud KOV tegevuse eesmärkide hulka loetelu väljajätmisest. Enamik ministeeriumite kirjeldatud
märkused) inimeste heaolu tagamise, mis on kohalike omavalitsuste riske langevad muudatusega ära.
üks olulisematest eesmärkidest. Meie hinnangul on KOKSi Elanike heaolu tagamine on üks KOV tegevuse
muutmisega seotud teatud riskid ja peavad olema täidetud eesmärkidest, mis viiakse eelnõu muudatusega üle KOKS §
rida eeldusi selleks, et kohalike omavalitsuste korraldus 2 uude lõikesse 3. Samas ei ole eelnõuga ette nähtud ega
muutuks selgemaks, tõhusamaks ja elanike heaolu saagi sätestada, milliste meetmetega elanike heaolu
toetavaks. Riskid ja tegevused riskide maandamiseks suurendatakse. Eelduslikult toimub see valdkondlike
peaksid olema seletuskirjas põhjalikumalt kirjeldatud ning poliitikate rakendamise ja teenuste pakkumise kaudu.
ka eeldused põhjalikumalt lahti selgitatud. Muudatustega ei kujundata ümber KOV pakutavaid avalikke
teenuseid.
Tuleb ka arvestada, et KOKS § 6 lõike 1 KOV ülesannete
loetelu on mitteammendav ehk selles on sätestatud, et
KOVid täidavad ka järgmisi ülesandeid. Täpsem ülesande
täitmise sisu ja kord tuleneb reeglina eriseadusest, st KOKS
sisaldab vaid märksõnalist loetelu valdkondlikest
ülesannetest, mida KOVid täidavad, kuid ei sätesta, mida
täpsemalt nende raames KOVidelt oodatakse. Osas
valdkondades, nt kultuur või heakord, ei ole jätkuvalt ka
keskset valdkondlikku seadust, mis seaks KOVilt oodatava
ülesande täitmiseks teatavad raamid. Osaliselt võib
ülesannete täitmise sisu tuleneda ka riiklikest
arengukavadest ja KOV/riigiasutuste kokkulepetest.
2. Planeeritavaid muudatusi tuleb hinnata terviklikult koos KOKS muudatuste eesmärk on tagada toimiv KOV
valdkondlike seadustega ehk analüüsida, kas ja milliseid korralduse ja juhtimise raamistik, mitte valdkonnapoliitiliste
muutusi on valdkondlikes seadustes vaja selleks, et eesmärkide tagamine. Analüüs, kas valdkonna seaduse
inimeste heaolu ei halveneks. Muudatused peavad olema regulatsioon toetab piisavalt nende eesmärkide saavutamist,
suunatud heaolu parandamisele. Kui muudetakse KOKSi, peab eelkõige olema valdkonnaministeeriumi pädevuses.
on vaja õiguslikku hinnangut ka nt sotsiaalhoolekande Rahandusministeerium on seejuures valmis panustama
seadusele eelkõige sellest vaatest, kas seaduses on vaja
69
mõningaid printsiipe tugevamalt rõhutada. Seletuskirja küsimustes, mis puudutavad KOV juhtimisstruktuuri ja
kohaselt on see ülesanne jäetud ministeeriumidele, korraldust.
seejuures ei ole täpsustatud tähtaega, millal analüüs peaks
valmima ning valdkondlikud seadused olema muudetud
vastavalt.
3. Planeeritavate seadusemuudatustega saavad kohalikud KOKS muudatuste eesmärk ei ole kavandada muudatusi
omavalitsused suure autonoomia, mistõttu on vaja hinnata KOV valdkondlike ülesannete osas, mis mõjutaks otseselt
ning seletuskirjas põhjalikumalt lahti selgitada: elanike heaolu.
a. milline on muudatuste positiivne mõju (sh
mõju inimestele) ning kas ja milliseid riske Valdavalt on KOKS muudatuste näol tegemist KOV
võib ilmneda inimeste heaolu tagamisel. sisemise töökorralduse muudatustega, mis ei mõjuta otseselt
Kuivõrd oma elanike heaolu eest seismine kuidagi elanike heaolu ega sotsiaalset kaitset.
on kohalike omavalitsuste esmane
kohustus, siis peavad KOKS mõjude Eelnõu ei ole ka otseselt suunatud kohalike omavalitsuste
hinnang ja seletuskiri sisaldama võimekuse ühtlustamisele sarnaselt haldusreformi
muudatuste mõju heaolule ja sotsiaalsele eesmärkidele. Seda saab teha iga valdkonnaministeerium
kaitsele. Praeguses seletuskirjas on mõju läbi oma valdkonna seaduste rakenduspraktika ja KOVide
elanikele hinnatud minimaalselt. nõustamise.
b. Kas ja kuidas KOKSi muudatused aitavad
tugevdada kohalikke omavalitsusi, kelle Eelnõu ei mõjuta samuti KOVide rahastamist.
suutlikkus täna on keskmisest nõrgem;
c. Kas ja kuidas aitavad muudatused KOVidele seaduses ülesannete panemisel tuleb igakordselt
tugevdada kohaliku omavalitsuse eraldi kaaluda, kui detailseid ettekirjutusi seaduses teha,
rahastamist, sh kas omavalitsus võtab ilma et liigselt riivataks KOVide enesekorraldusõigust.
teenuste rahastamise küsimustes suurema KOKSi revisjoni raames ei saa anda selgeid ja üldiselt
vastutuse; rakendatavaid valemeid, mis sobiksid igaks olukorraks. See
d. Milliseks peab jääma ülesannete detailsuse sõltub iga ülesande sisust ja eesmärkidest. Üldine soovitus
tase valdkondlikes seadustes. Millised on siiski liikuda selles suunas, kus detailsete
nõuded jm regulatsioon eeldatakse menetlusreeglite ja avaliku teenuse sisu õigusaktides
reguleerida valdkondlike seadustega (nt avamise asemel võiks koostada KOVidele soovituslikke
meie puhul sotsiaalhoolekande seadusega), juhiseid, miinimumstandardeid ja vahetada parimaid
milliseid juhendite jm toetava materjaliga. praktikaid.
4. Kuidas on reguleeritud, millisel tasemel peab kohalik KOKSi muudatuste eesmärk on tagada toimiv KOV
omavalitsus oma ülesandeid täitma ehk kas kohaliku korralduse ja juhtimise raamistik, mitte konkreetsete
omavalitsuse toimimise piisavuse või ebapiisavuse ülesannete või teenuste taseme määratlemine, mis peaks
70
hindamiseks on kehtestatud kriteeriumid? Samuti vajab eelkõige sisalduma vastavate valdkondade regulatsioonides
reguleerimist, mis juhtub siis kui kohalikud omavalitsused (teenuse standardid, kvalifikatsiooninõuded jne).
oma ülesandeid ei täida. Teenuse tasemeid, sh juhtimise ja korralduse osas
hinnatakse teenustasemete seire käigus
Eelnevast tulenevalt vajab üle vaatamist ka järelevalve minuomavalitsus.fin.ee rakenduses.
regulatsioon. Vaja on hinnata, milliseid ülesandeid millisel
tasemel peab kohalik omavalitsus täitma, sh kas ja mida
peab valdkondlikes seadustes reguleerima selleks, et KOV
roll oleks üheselt mõistetav. Seejärel on vaja hinnata, kas
on vaja muuta järelevalvet, luua standardeid jms ning
millistes seadustes (kas KOKS või valdkondlikud
seadused) regulatsioon peaks olema. Praegu on see õigus
jäetud igale ministeeriumile eraldi, mis ei pruugi kaasa tuua
KOV rolli selgust.
5. Peame mõistlikuks, et KOKS muudatused liiguksid Mitte arvestatud.
detsentraliseerimise ettepanekutega samas ajakavas. KOKSi revisjoni eesmärk ei ole kavandada muudatusi KOV
Detsentraliseerimine saab olla edukas siis, kui sellele on valdkondlike ülesannete osas, seega ei ole eelnõuga
loodud toetav õigusruum. Õigusruumi muutes peame olema kavandatavad muudatused kuidagi otseses seoses
kindlad, et see aitab seatud sihte edukalt ellu viia. detsentraliseerimise ettepanekutega.
Eesti Linnade ja Valdade Liit 1. KOKS § 6 lõike 1 muudatus: KOV (tegevuse) eesmärk on lisatud eelnõuga KOKS § 2
(kooskõlastus) * Teeme ettepaneku veelkord läbi töötada ja kaaluda § 6 uude lõikesse 3, st jäetud välja KOKS § 6 lõike 1
lõige 1 sõnastust järgmistel põhjustel. Ehkki meile muutmisettepanekust, mis asendatakse taas KOV ülesannete
laekunud KOV seisukohtade hulgas on toetatud KOV loeteluga.
ülesannete esitamist eesmärgist lähtuvalt senise ülesannete
loetelu asemel, on esitatud ka seisukohti, et KOKS § 6 lg 1 KOKS § 6 lõike 1 loetelu on mitteammendav, selles on
uus sõnastus ei muuda omavalitsusüksuste ülesandeid ja sätestatud, et KOVid täidavad ka järgmisi ülesandeid.
pädevust selgemaks ning kohaliku omavalitsuse ülesannete Täpsem ülesande täitmise sisu ja kord tuleneb reeglina
asendamine kohaliku omavalitsuse tegevuse eesmärkidega eriseadusest, st KOKS sisaldab vaid märksõnalist loetelu
muudab kohaliku omavalitsuse põhiülesanded valdkondlikest ülesannetest, mida KOVid täidavad. Osades
hoomamatuks. Samuti ei pruugi kõik praegu KOKS § 6 lg- valdkondades, nt kultuur, ei ole jätkuvalt keskset
tes 1 ja 2 olevad ülesanded olla eriseadustega kaetud. valdkondlikku seadust. Osaliselt võib ülesannete täitmise
Sellest tulenevalt on tehtud ettepanek mitte jätta välja sisu tuleneda ka riiklikest arengukavadest ja
kehtiva KOKS § 6 lõikeid 1 ja 2, milles on määratletud KOV/riigiasutuste kokkulepetest.
omavalitsusüksuste ülesanded, vaid sätestada ülesannete
71
loetelu lahtise loeteluna ning kaalutud vajadusel kohaliku
omavalitsuse tegevuse eesmärk lisaks ülesannetele.
Täpsemat selgitamist vajaks ka eelnõuga kavandatava § 6
lg 1 sisuline tähendus nii edasise õigusloome kui ka § 6
teiste sätete kontekstis – kas eesmärgiga on määratud
ülesannete ring, mida edaspidi valdkondlikes seadustes
võib täpsustada; kas ja missuguseid kohaliku elu
küsimustes ülesandeid võib kohalikule omavalitsusele
seadusega panna, mis ei vasta § 6 lg 1 eesmärkidele (vt § 6
lõike 3 muudatused) jms.
1.1. Ettepanek sõnastada eelnõus KOKS § 6 lg 1 järgmiselt: Mitte arvestatud.
„(1) Kohaliku omavalitsuse tegevuse eesmärk on aidata
luua oma elanikele kvaliteetne, turvaline ja nende Praegune eelnõu sõnastus „aidata kaasa“ on teadlikult
vajadustele vastav elukeskkond, kaitsta isikute põhiõigusi paindlikult sõnastatud, kuna KOV ei saa üksinda luua
ja vabadusi, tagada avalikud teenused oma elanikele, elanikele head elukeskkonda. Siinkohal peavad panustama
edendada kohalikku ettevõtluskeskkonda ja tööhõivet ning ka riik ja inimesed ise (samuti ettevõtted).
suurendada piirkondlikku konkurentsivõimet koostöös
teiste omavalitsusüksuste ja riigiga.“
1.2. KOKS § 6 uute lõigete 31 , 41 ja 5 osas leitakse, et Ükski KOV ülesande olemuse hindamise kriteerium ei oma
ilmselt need mõnevõrra hõlbustavad riiklike ja kohalike etteantud suuremat kaalu. Näiteks, kui praktikas on
kohustustuste eristamist, kuid lõplikku lahendust ei anna konkreetse ülesande puhul ka menetluskord KOVile üsna
needki, iga üksiku ülesande puhul on alati võimalik detailselt ette kirjutatud, kuid see on vajalik seaduse
tuvastada erinevaid nüansse ning kohustuse kuuluvuse üle ühetaolise kohaldamise huvides (nt registritesse andmete
vaidlused lõpuni ära ei kao. Näiteks on eelnõu § 6 lõike 41 esitamine), siis tuleb lisaks hinnata ka ülesande täitmise
kohaselt ehitus- ja kasutuslubade menetlemine ning eesmärke, näiteks kas ülesannet täidetakse KOVi ja selle
andmine pigem riiklik ülesanne, kuigi valdavalt on elanike huvides, kas tegemist on igapäevaselt täidetava
ülesannet seni peetud kohalikuks. ülesandega, kas teenuse tarbijad on vaid konkreetse KOVi
elanikud, jne. Tegemist on kaalutlusotsusega, kus
arvestatakse kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid.
Ülesande olemust tuleb õigusloomes igakordselt eraldi
hinnata ja vajadusel selle muutmist kaaluda. Kohtupraktika
järgi kehtib eeldus, et kui ülesannet ei ole sõnastatud KOV
täidetava riikliku kohustusena, siis eeldatakse selle
72
kohalikku iseloomu ja kuulumist olemuslike KOV
ülesannete hulka. Vt nt Riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010.
a kohtuasja nr 3-4-1-8-09.
Seaduseelnõuga ei seata kohustust, et ministeeriumid
peaksid hakkama uuesti hindama seni seadustes KOVidele
antud ülesannete olemust. Tegemist on nö pideva ja jooksva
ülesandega, mis nõuab seadusloojatelt KOVidele uute
ülesannete andmisel ja seniste muutmisel ka nende
olemusele hinnangu andmist ning seletuskirjas lahti
kirjutamist.
Ühtlasi palume täpsustada, kas lisatava lõike 41 lõpus olev Üldjuhul on õigusloomes tõepoolest loetud riiklikuks
tingimus „ning ta kohustub neid täitma ka teiste ülesandeid, mida KOV ei täida vaid oma territooriumi
omavalitsusüksuste elanike huvides“ kaasneb alati KOV elanike jaoks. Samas kui ühe KOVi elanik käib nt teise
täidetava riikliku ülesandega. KOVi koolis, siis ei muuda see haridusteenust automaatselt
riiklikuks. Taoliste ülesannete puhul arvlevad KOVid
omavahel ja sellist ülesannet ei saa automaatselt lugeda
KOV täidetavaks riiklikuks ülesandeks. Riigikohus on
tunnistanud siiski põhiseadusega vastuolus olevaks selliste
õigustloovate aktide andmata jätmise, mis sätestaksid
KOVile põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõikega 1
pandud kohustuste rahastamise riigieelarvest, kui kohaliku
omavalitsuse üksus on taganud kõigile oma
rahvastikuregistri järgsetele elanikele võimaluse õppida oma
munitsipaalkoolis (RKPJKo 9 novembri 2017. a lahend 5-
17-8).
1.3. Samuti on ettepanek ühtlustada KOKS § 6 lõigetes 4, Arvestatud.
41 ja 5 mõisted „riiklik kohustus“ ja „riiklik ülesanne“ või
selgitada seletuskirjas nende mõistete erinevust. Eelnõu sõnastust on täpsustatud.
Riiklike kohustustena mõeldakse KOVide täidetavaid
riiklikke ülesandeid. Kuna tegemist on sünonüümidega, siis
asendatakse sõna „kohustus” sõnaga „ülesanne”. PS § 154
teises lõikes kasutatakse siiski KOV riiklike kohustuste
terminit.
73
2. KOKS § 7 osas on järgmised ettepanekud: Ettepanek Mitte arvestatud.
sõnastada KOKS § 7 lg 11 järgmiselt: „(11) Kohalik Väheintensiivsete põhiõiguste piirangute seadmine on
omavalitsus võib õigusaktiga kehtestada põhjendatud juhul niivõrd kaalukas küsimus, et selle üle otsustajaks peaks
mõistlikke isikute põhiõiguste ja -vabaduste piiranguid, kui olema ikkagi KOV esindusorgan, kelle on elanikud valinud
need on asjakohased ja kooskõlas selle eesmärgiga, mida enda huve esindama.
määrus avalikes huvides taotleb.“. Põhjendused: Kohalik
omavalitsus peaks saama ise otsustada, kas isikute Me ei toeta regulatsioonis põhiõiguste
põhiõiguste ja - vabaduste piirangute kehtestamine jääb minimaalsete/väheintensiivsete põhiõiguste piirangute
volikogu pädevusse või delegeeritakse see mingil sõnastuse asendamist mõistlike piirangutega, arvestades
konkreetsel juhul valitsusele. See, millisel juhul võtab seniseid kohtupraktikas kasutatud levinud termineid.
kohalik omavalitsus vastu korraldusi ja millal määrusi on
üldsäte, mis kehtib kõikidel juhtudel ning KOKSis ei ole Eelnõuga KOKS § 7 lõikes 11 on teadlikult välditud
läbivalt eri sätete juures vajalik õigusaktide liiki välja tuua. sõnastuse „mõistlik piirang“ kasutamist. KOV ei saa asuda
Samuti on ettepanek asendada sõna „minimaalseid“ sõnaga seadusandja asemel seadusereservatsioone seadma, oluline
„mõistlikke“, kuna kehtestatavad piirangud peavad olema ongi see, et KOV saab vaid väheintensiivseid piiranguid
eelkõige mõistlikud, mitte piirata seda minimaalsuse seada, mitte aga põhiõiguste olemust oma määrusega
nõudega. põhimõtteliselt muuta, nt muuta oma aktiga mingite asjade
omandisuhet, milleks seadus selget alust ei anna.
Seega jäädakse eelnõus järgmise sõnastuse juurde: Volikogu
võib määruses seada põhjendatud juhul väheintensiivseid
isikute põhiõiguste ja -vabaduste riiveid, kui neil on
legitiimne eesmärk ja riived on proportsionaalsed ning
kooskõlas eesmärgiga, mida määrus avalikes huvides
taotleb. Nende riivete seadmine peab olema kooskõlas
asjakohast küsimust reguleerivast seadusest tulenevate
nõuetega. Nimetatud määruse võib kehtestada ka ilma
seadusest tuleneva täpse, selge ja piirangu intensiivsusega
vastavuses oleva volitusnormita.
2.1. Eelnõu kohaselt täiendatakse KOKS § 7 lõikega 7 Mitte arvestatud.
järgmises sõnastuses: „(7) Volikogu otsus ja valitsuse
korraldus jõustuvad teatavakstegemisest, kui otsuses või Kehtiva KOKS § 23 lõike 3 järgi jõustub volikogu otsus
korralduses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise teatavakstegemisest ning KOKS § 31 lõike 5 järgi valitsuse
tähtpäeva.“ Kõik valitsuse korraldused ja volikogu otsused korraldus teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei
ei saa jõustuda teatavakstegemisest, kuna kõik ei ole
74
haldusaktid selles tähenduses, et neil oleks adressaat, kelle sätestata hilisemat tähtpäeva. Eelnõu sõnastus on analoogne
õigusi või kohustusi see puudutab ning teatavakssaamisest kehtiva seadusega.
sõltub nende otsuste (korralduste) jõustumine. Osa otsuste
ja korraldustega reguleerib omavalitsus iseenese tööd (näit. Haldusmenetluse seaduses täpsustatakse akti
osalemised esindusorganites, osaühingutes, hoolekogudes, teatavakstegemist samuti sarnaselt. HMS § 61 lõike 1
nõukogudes vms. otsused). Seetõttu on kindlasti kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest
põhjendatud lisaks sellele, et otsused ja korraldused või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette
jõustuvad teatavakstegemisest, mingi muu jõustumise nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kui seaduses ei ole
võimalus (säte). Samuti jääb ebaselgeks, mida mõeldakse sätestatud teisiti, hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt
„ei ole sätestatud hilisemat jõustumise kuupäeva“? Mida kehtima 10. päeval pärast avaldamist.
tähendab teatavakstegemisest hilisem kuupäev? Kuidas
seda arvestatakse, et mis on mõistlik aeg Seega eelnõuga ei muudeta seaduse põhimõtteid.
teatavakstegemiseks, ja mis puhkudel rakendub säte “kui ei
ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva“. Mingi muu Halduse siseaktidele HMS ja seal sätestatud nõuded ei
kuupäev saab olla ainult juhtudel, kui puudub puudutatud laiene. Halduse siseakt (akt, mis ei ole suunatud
(huvitatud) isik. Ettepanek on jätta välja sõna „hilisemat“ ja haldusvälistele isikutele) ei ole haldusakt HMSi tähenduses
sõnastada säte selliselt ….“ ei ole sätestatud jõustumise ning sellele ei laiene nõuded, mis laienevad haldusaktile.
kuupäeva“, mis rakenduks ainult juhtudel, kus kohalik
omavalitsus kas volikogu või valitsuse pädevuses olevates Samas puudub otsene vajadus eristada ja reguleerida
küsimustes oma sisemist tööd reguleerib. KOKSis halduse siseakti ja välist toimet omavat haldusakti.
Kohus ei ole ka alati olnud nende aktide sisu ja kuuluvuse
osas ühesel seisukohal.
2.2. Ettepanek on KOKS § 7 lg-st 9 jätta välja teine lause Mitte arvestatud.
„Andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või Avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse
mis on mõeldud üksnes valla või linna ametiasutuse täpsustatakse, milliseid andmeid ei avalikustata. KOV
siseseks kasutamiseks, ei avalikustata.“. Põhjendused: õigusaktide ja protokollide avalikustamise juures (KOKS §
Andmed, mille väljastamine või avalikustamine on 7 lg 9) on säte vajalik õigusselguse tagamiseks, mis juhul ei
keelatud või piiratud, on reguleeritud eriseadustega saa täita lõike 9 esimesest lausest tulenevat kohustust, mille
(avaliku teabe seadus) ning seda ei ole vaja KOKSis üle järgi peavad volikogu otsused, valitsuse korraldused ja
korrata istungite protokollid olema kättesaadavad kõigile isikutele.
3. Kuigi KOKS §i 8 eelnõu kohaselt muudetakse, siis ei too Millise detailsusega KOV põhimääruse kehtestab ja kas
muudatused kaasa valla või linna põhimääruse muutumist reguleerib selles ka küsimusi, mida ei ole KOKS § 8 lõikes
dokumendiks, millest oleks võimalik konkreetse KOV 1 nimetatud põhimääruse kohustusliku osana, jääb iga KOVi
eripära ja ülesehitust (nt ametiasutuste olemasolu, otsustada.
struktuuriüksuste loogikat ja struktuuriüksuste juhtide rolli
75
jms) tuvastada. Tervitatav on, et välja on jäetud kohustus Eelnõuga on põhimääruse osaks jäetud KOVi kõige
sätestada arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve olulisemate juhtimis- ja esindusküsimuste reguleerimine. Ei
koostamise ja finantsjuhtimise üldised põhimõtted, kuna saa nõustuda argumendiga, et üldised õigusaktide
nende üldistusaste ei andnud mingit ülevaadet konkreetse vastuvõtmise ja avalikustamise sätted või KOVide
omavalitsusüksuse erilisusest. Samas näiteks jääb valla või sümboleid puudutav regulatsioon oleks põhimääruses
linna õigusaktide vastuvõtmise ja avalikustamise täpsema üleliigne.
korra põhimääruses reguleerimise nõue arusaamatuks, sest
avaliku teabe seadus kohustab õigusaktid veebilehel Mis puudutab õigusaktide vastuvõtmise ja avalikustamise
avalikustama minimaalselt läbi dokumendiregistri korra täpsemat regulatsiooni, siis paljudes KOVides on
arvestades avalikustamise piiranguid (määrused mindud KOKSi dubleerimise teed. Kui KOKS § 8 lõike 1
avalikustatakse Riigi Teatajas) ning õigusaktide punktis 6 nõutakse põhimääruses valla või linna õigusaktide
vastuvõtmise eelsed protseduurid on pigem sisemise vastuvõtmise ja avalikustamise täpsema korra sätestamist,
asjaajamise küsimused ega vaja linna põhimääruse tasemel siis eelnõuga pakutava KOKS § 7 lõikes 41 sätestatakse
regulatsiooni. Vastuvõtmise eelsed protsessid on osa volitusnorm, mille järgi võib volikogu volitada valitsust
sisekontrolli meetmetest ning seega võivad vastavalt vajada kehtestama valitsuse õigusaktidele esitatavate
hoopis operatiivsemat muutmist, kui seda võimaldab normitehniliste nõuete kohaldamise ja eelnõude
põhimääruses vastav küsimuse kajastamine. menetlemise täpsema korra. See ei ole sama nõue
Omavalitsusüksuse sümbolite kirjeldamine ja nende põhimääruse volitusega.
kasutamise korra reguleerimine põhimääruses on samuti
ebaproportsionaalne. Olulisemad sümbolid ja aunimetused Kui ka KOVis otsustatakse, et põhimääruse tasemel ei
võib põhimääruses küll ära nimetada, kuid nende hakata detailselt aktide vastuvõtmise korda reguleerima, on
kasutamise korra reguleerimine põhimääruse tasandil ei ole võimalik põhimääruses viidata, millises aktis seda tehakse.
mõistlik, sest vastavad regulatsioonid on valdavalt päris
mahukad.
Lisaks on ettepanek asendada KOKS § 8 lg 1 p-s 1 sõnad Arvestatud ettepanekut komisjonide osas.
„komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused“
sõnadega „komisjonide moodustamise põhimõtted ja
pädevus“. Põhjendused: Pakutud sõnastus annab selgemini
edasi, mida volikogu komisjonide moodustamisel tuleb
valla või linna põhimääruses sätestada.
4. Ettepanek on KOKS § 14 pealkiri ja lg 1 sõnastada Osaliselt arvestatud ja eelnõuga KOKS § 14 pealkirja
järgmiselt: „§ 14. Omavalitsusüksuse lipp, vapp, aumärgid, lihtsustatud.
ametirahad, aunimetused ja muude sümbolite kasutamine
76
Omavalitsusüksusel võib olla oma lipp, vapp, aumärgid,
ametirahad, aunimetused ja muud sümbolid, mille
kasutamise kord nähakse ette valla või linna
põhimääruses“. Põhjendused: Lihtsuse ja ühtluse huvides
võiks rääkida „sümbolite kasutamisest“ ja „sümbolite
kasutamise korrast“ nagu on ka KOKS § 14 lg-s 4. Juhul,
kui arvestatakse eelmises punktis tehtud ettepanekut, siis
vastavalt muuta ka antud sätet
5. KOKS § 19 lg 2 lisatava p 13 kohaselt volikogu liikme Mitte arvestatud.
volitused peatatakse kui ta on kinnitatud ametisse sama
valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhiks. Me ei toeta sätte eelnõust välja jätmist eelnõu seletuskirjas
Palume kaaluda nimetatud muudatuse eelnõust välja jätmist märgitud põhjustel.
järgmistel kaalutlustel ja põhjustel. Muudatus võib piirata
ebaproportsionaalselt isiku õigust osaleda linna või valla Küsimus ei ole vahetus huvide konfliktis (see on täna ju juba
esinduskogu töös. Eelnõu seletuskirjas toodud reguleeritud), vaid:
rollikonfliktid ei ole alalised, vaid võivad volikogu a. Hallatav asutus allub valitsusele ja juhi tööandjaks
koosseisu volituste ajal tekkida ja seetõttu on eelnõus on vallavanem/linnapea, kes teeb ka järelevalvet
esitatud piirang ebaproportsionaalselt piirav. Vajalikku hallatava asutuse juhi üle - volikogu liikmena on aga
hoolsust rollikonflikti ärahoidmisel ja korruptsioonivastase asutuse juhil mõju vallavanema/linnapea või
seaduse täitmisel saab tagada KOKS § 17 lg-te 5 ja 6 kohase valitsuse suhtes.
enesetaandamise instrumendi kaudu, mis on piisav huvide b. Hallatava asutuse juhil on üldine võimalus saada
konflikti vältimiseks ja korruptsiooniohu tõrjumiseks. ebaausaid eeliseid teiste asutuste ees, kelle juhid ei
Eelnõuga kavandatava muudatusega pärsitakse ja kuulu volikogusse.
kitsendatakse aktiivsete kohaliku omavalitsuse elanike
õigust kandideerida volikogu valimistel ja teostada valituks Arusaamatuks jääb märkuses esitatud termin „väiksemates
osutumisel oma mandaati. Ilmselt puudutab see eriti omavalitsustes“. Eriti pärast haldusreformi jääb
väiksemaid omavalitsusi, kus taolise piirangu seadmine hoomamatuks, mis see „väiksem omavalitsus“ on.
võib pärssida kohaliku esindusdemokraatia rakendamise
võimalusi. Hallatava asutuse juhtimine iseenesest ei tekita 1717 volikogu liikmest 93 olid valimiste järgse seisuga
korruptsiooniohtu ning ei takista kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse juhid. See ei ole kuigi suur osakaal, üksnes
organisatsiooni toimimist. Seetõttu piiraks kohaliku 5,4 % volikogude liikmete arvust. Volikogu liikmetest
omavalitsuse volikogu liikme volituste peatumine hallatavate asutuste juhtide jaotus KOVide lõikes on
ebamõistlikult omavalitsuse esinduskogu liikme mandaadi suhteliselt ühtlane – suurimatena Narva linna volikogus 5,
realiseerimist. Rollikonflikti ja korruptsiooniohu tekkimise Hiiumaa, Mustvee ja Tartu vallas 4.
vältimiseks on võimalik kasutada vähemkoormavaid
77
abinõusid, mis aitavad samuti kaasa seaduse eesmärkide 2022. a alguse andmete põhjal võib järeldada, et mingit
saavutamisele. Seletuskirjas ei ole piisavalt analüüsitud, erilist ohtu mõne volikogu tulevasele teovõimele pole, kui
mida selline piirang väiksemates omavalitsustes kaasa toob. edaspidi seal hallatavate asutuste juhid olla ei saa. On
Märgitakse samuti, et kuigi võiks põhimõtteliselt nõustuda, ebarealistlik, et muudatuse tulemus võib olla nt volikogu
et hallatavate asutuste juhid samal ajal ei saaks olla liikmete arvu vähendamine, mis omakorda vähendab otsuste
volikogu liikmed, jääb ikkagi mure aktiivsete ja teadlike legitiimsust.
kohalike inimeste kõrvalejäämises volikogu tööst. Selle
muudatuse tulemus võib olla nt volikogu liikmete arvu
vähendamine, mis omakorda vähendab otsuste legitiimsust.
6. Ettepanek on KOKS § 20 lg 3 sõnastamisel kaaluda Senise kohtupraktika järgi vajab volikogu liikme volituste
analoogset sõnastust KOKS § 20 lg-ga 2, st „(3) Volikogu peatamine ikkagi volikogu liikme eelnevat tahteavaldust ja
liikme volitused peatuvad juriidilise fakti ilmnemisel ning valimiskomisjoni poolset vormistamist ehk tegemist ei ole
asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla pelgalt juriidilise fakti ilmnemisel automaatselt vormistatava
või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumisest arvates.“. otsusega.
Ettepanek tuleneb sellest, et praegune sõnastus ei paku
korrektset lahendust olukorrale, kus volikogu liikme
volitused peatuvad seetõttu, et temast on saanud sama Tegemist ei ole laialdaselt levinud olukorraga, kus pikemat
omavalitsuse valitsuse või Vabariigi Valitsuse liige ning aega kestaks olukord, kus isik on valimiskomisjoni otsuse
tema asendusliige kasutab seadusega antud õigust anda jõustumiseni nn kahel toolil.
soovist asuda volikogu liikmeks teada kolme tööpäeva
jooksul. Antud sättes toodud korra rakendamisel istuks
valitsuse liige asendusliikme otsustuseni nn kahel toolil.
Lisaks on ettepanek korrigeerida eelnõu seletuskirja § 20 Normitehniliselt eelistatakse õigusaktides terminit
lg-te 2 ja 3 selgitust osas, mis puudutab „jõustumise „jõustumisest arvates“.
hetkest“ asendamist sõnaga „jõustumisest arvates“.
Seletuskirjast nähtuvalt KOKS § 20 lg-tes 2 ja 3 tehakse
keeleline korrektuur ning asendatakse sõnad „jõustumise
hetkest“ sõnaga „jõustumisest“. Muudatus ei too kaasa
sisulist muutust, kuna „jõustumise hetkest“ ja
„jõustumisest“ on samatähenduslikud ning eelistama peaks
lühemat sõnastust (seletuskiri lk 57). Eelnõu kohaselt on
sõnad „jõustumise hetkest“ asendatud aga sõnadega
„jõustumisest arvates“. Seega vajab seletuskirjast viidatud
osa või eelnõu muutmist
78
7. Palume seletuskirjas täiendavalt selgitada KOKS § 20 lg Eelnõusse on lisatud KOKS § 20 lõike 7 muudatus, millega
7 kohaldamist. Põhjendus: Seletuskirjas on täpsustatud, jäetakse sättest välja sõna „esimene“.
kuidas toimub KOKS § 20 lg 7 kohaldamine. Viidatud säte
vajab veel täpsemalt selgitamist, sest viidatud sättest ja Kuigi seadus nimetab expressis verbis, et vaid esimene
selgitustest nähtuvalt jääb volikogu asendusliige asendusliige jääb asendusliikmete nimekirja, kui ta ei saa
asendusliikmete nimekirja, kui ta ei saa volikogu töös volikogu töös osaleda § 19 lõikes 2 märgitud põhjustel,
osaleda KOKS § 19 lg-s 2 märgitud põhjustel. Täiendavat kohaldatakse sätet ka järgmistele (teine, kolmas jne)
selgitamist vajab, mis saab asendusliikmete nimekirja asendusliikmele, kes jäävad samuti asendusliikmete
jäänud isikust, kui vahepeal langeb ära KOKS § 19 lõikes 2 nimekirja, kui nad ei saa volikogu töös osaleda § 19 lõikes 2
märgitud alus – kas siis asendusliikmena volikogu liikmeks märgitud põhjustel.
määratud isiku volitused lõppevad ja asendusliikmete
nimekirja jäänud esimene eespool olevatest Kui asendusliikmel tekib õigus saada volikogu liikmeks ja ta
asendusliikmetest saab volikogu liikmeks? seda ei soovi, kaotab ta koha asendusliikmete nimekirjas
(v.a juhul kui ta ei saa volikogu töös osaleda KOKS § 19 lg
2 sätestatud juhtudel). Juhul, kui langeb § 19 lõikes 2
sätestatud alus, jääb isik edasi asendusliikmete nimekirja,
valimiskomisjon ei langeta tema suhtes enne otsust, kui tekib
vajadus määrata samast erakonnast/valimisliidust volikogu
asendusliige. Seniks säilitab ta oma koha asendusliikmete
nimekirjas.
Riigi Valimisteenistus on märkinud
(https://www.valimised.ee/sites/default/files/uploads/kov20
17/koks%20k%C3%BCsimused-
vastused%202017%20v%200.32.pdf lk 10), et isik, kes on
KOKS § 20 lg 5 alusel asendusliikmete nimekirjas vahele
jäetud ning kes volikogu liikme volitusi ei ole saanud (nt oli
valla- või linnavalitsuse liige ning ei ole olnud volikogu
liige), ei saa automaatselt volikogu liikmeks pärast volikogu
liikmeks saamist takistavate asjaolude (vt KOKS § 19 lg 2)
äralangemist. Sel juhul jääb ta asendusliikmete nimekirjas
esimesele kohale ning saab volikokku alles siis kui mõni
tema erakonna/valimisliidu volikogu liikmetest volitused
peatab või lõpetab.
79
Vt http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-4-1-11-08 p 12-
14 Näide: Asendusliikmete nimekirjas esikohal olnud
kandidaat kinnitati vallavalitsuse liikmeks. Kui tekkis
vajadus määrata asendusliige, jäi ta asendusliikmete
nimekirjas vahele, kuid säilitas oma positsiooni nimekirjas.
Kaks aastat hiljem esitas ta vallavalitsuse liikme kohalt
tagasiastumisavalduse. Hoolimata sellest, et temast
asendusliikmete nimekirjas tagapool olnud kandidaat on
saanud volikogu liikmeks, ei teki tal õigust selle kandidaadi
asemel volikogu liikme volitusi saada. Ta jääb
asendusliikmete nimekirjas esikohale ning kui toimub
järgmine asendus, saab ta volikogu liikmeks.
8. Ettepanek on ühtlustada KOKSis läbivalt, st kasutada Arvestatud.
läbivalt, sh ka § 201 lg-s 4 kas sõna „jõustumisest“ või sõnu
„jõustumisest arvates“. Põhjendus: Tegemist on
redaktsioonilise ettepanekuga.
9. KOKS § 22 lg 1 muutmine KOKS § 22 lõike 1 Oleme seletuskirjas selgitanud, et pikaajalise kohustusena
kaasaajastamine on väga vajalik, kuid juhime siiski mõeldakse eelarveaastat ületavaid kohustusi.
tähelepanu järgmistele probleemkohtadele. * Eelnõuga
muudetakse § 22 lõige 1 punkti 8, nähes ette, et volikogu Sellisteks on KOFS § 34 lõike 2 punktides 1–3 ja 7 ning
pädevusse kuulub "pikaajaliste võlakohustuste võtmine". lõikes 7 nimetatud üle 1-aastase etteteatamisega
Seletuskiri ei täpsusta, mida pikaajaliseks võlakohustusteks katkestatavad renditehingud. Avaliku teenindamise
peetakse. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise pikaajalised lepingud siia alla ei kuulu, sest raha
seaduse (KOFS) kohaselt võivad kohaliku omavalitsuse väljamaksmine sõltub tarbimisest ja võetakse kohustusena
üksuse ametiasutus ning ametiasustuse hallatav asutus üles aasta kaupa. Eelnõu § 22 lg 1 punkt 8 hõlmab ka kehtiva
sõlmida lepingu, millega kaasneb väljaminek tulevastel KOKSi punkti 8¹ .
eelarveaastatel juhul, kui sellega on arvestatud
eelarvestrateegias. Kui väljaminekuga ei ole
eelarvestrateegias arvestatud, võib lepingu sõlmida ainult
volikogu loal. Viimasest järeldub, et volikogu luba on vaja
eelarveaastat ületaval juhul, kuigi veidi segadust tekitab ka
selles sättes mitmuse kasutamine. KOKSi uuest sõnastusest
(pikaajaliste võlakohustuste võtmine) otsesõnu ei järeldu, et
80
silmas peetakse eelarveaasta ületamist. Seetõttu peame
oluliseks veelkord läbi mõelda, millistel juhtudel volikogu
otsustab. Kui silmas peetakse eelarveaastat ületavate
kohustuste võtmist, siis nii tuleks ka vastav säte sõnastada.
Teiseks on eksitav sõnakasutus "võlakohustuste võtmine",
raske on pidada pikaajaliseks võlakohustuseks näiteks
avaliku teenindamise lepingu sõlmimist ühistranspordi
valdkonnas või tänavate hooldamiseks sõlmitud
hankelepingut linnapuhastuse valdkonnas. Võlakohustus
jätab mulje justkui võetakse laenu, valdavalt on aga
hoopiski tegemist pikaajaliste teenuste osutamise või
ehitustööde tellimise hankelepingutega. Laenu võtmise
otsustamine peaks toimuma koos eelarve või lisaeelarve
vastuvõtmisega, mitte kõnealuse sätte alusel, sest laenu
arvel tehtavad kulud tuleb ju samuti kavandada ning seda
saab teha eelarves. Samuti palutakse selgitada seletuskirjas,
kas § 22 lg 1 p 8 uus üldisem sõnastus, mille järgi volikogu
pädevusse kuulub pikaajaliste võlakohustuste võtmine,
laenude andmine ja garanteerimine ning võlakohustuse
tagamiseks kinnisasja koormamine kohaliku omavalitsuse
üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud korras ja
vastavate põhimõtete kehtestamine, hõlmab ka praegu p-s
8¹ sätestatut. Praegu nõuab p-s 8¹ nimetatud otsus volikogu
koosseisu häälteenamust.
9.1. KOKS § 22 lõike 1 punktist 36 ja § 22 lõikest 3 KOKS eksperdikomisjon toetas volikogule pädevuse jätmist
teenistuskohtade koosseisu välja võtmine on õige ametiasutuste struktuuri kinnitamisel. ATS § 11 lõikesse 5
lähenemine, kuid alles jääv osa regulatsioonist on samuti jääb küll jätkuvalt alles ka volikogu õigus kehtestada KOV
ebavajalik. Kui teenistuskohti kaotatakse või ametiasutuse teenistuskohtade koosseis. Mille osas on
moodustatakse, siis võib juhtuda, et sellega tekib ka volikogul sama sätte järgi edasidelegeerimisõigus
loogiline vajadus struktuuri korrigeerimiseks. valitsusele. Ehk volikogu võib delegeerida valla- või
Ametiasutuse struktuur ei ole õigusmõiste, seega on üldse linnavalitsusele muudatuste tegemise teenistuskohtade
küsitav, milles täpsemalt peab ametiasutuse struktuur koosseisus volikogu kehtestatud palgafondi piires. Sisult
seisnema ning miks siiski peab volikogu struktuuri sama sätet ei ole vajadus säilitada ka KOKSis.
kehtestama. Kui valdavalt on praktikas vastav küsimus
valitsusele delegeeritud, siis ilmselt on seadusandja poolelt
81
liigne nõuda struktuuri kehtestamist volikogus. Samuti on Volikogu ei peaks arutama üksikuid ametikohti või
ebaloogiline kajastada nimetatud sätet volikogu tugipersonali arvu.
ainupädevuste all, andes samas kohe võimaluse volikogus
otsustamisest loobuda. Ebaloogilisus väljendub selleski, et Praegu on seaduses tõepoolest ebaselge kui tihti tuleks see
struktuuri peab kehtestama volikogu, aga edaspidi hakkab otsus üle vaadata - igal aastal, kord valimisperioodil
seda muutma volituse alusel valitsus ning volikokku tagasi (eelistatud lahendus) või polegi tähtaega. See on ka osa
tulemise kohustust struktuuri küsimuses ei ole. Tartu linna KOVide enesekorraldusõigusest.
näitel ei ole pärast 2013. a (pärast uue ATSi jõustumist)
linnavolikogu struktuuriga tegelenud ning volikogu otsus
struktuuri kehtestamise kohta ei ole ammu enam ajakohane.
10. Ettepanek on muuta KOKS sobivas kohas selliselt, et Arvestatud osaliselt.
linna äriühingu ja sihtasutuse põhikirja kinnitamine ja
muutmine oleks kohaliku omavalitsuse pädevuses. KOKS § 22 lg 1 p 24 nimetatu siiski kajastuma ei peaks.
Põhjendus: KOKS § 22 lg 1 p 24 muudatusega jäetakse Eelnõu muudatus ei tähenda, et volikogu ei saaks otsustada
volikogu otsustuspädevusest välja linna äriühingu ja ühingu asutamise üle ja selle käigus ka kinnitada põhikirja a
sihtasutuse põhikirja kinnitamine ja muutmine. Kuigi priori. Selguse huvides lisame viite volikogu poolt põhikirja
nimetatud ettepanek tuli varasemalt Tallinna linna poolt, kinnitamisele asutamisel ka KOKS § 35 lõikesse 3.
siis kaaludes veelkord nimetatud sätte muudatust jõuti siiski
järeldusele, et kuna valla või linna äriühingu ja sihtasutuse
põhikirjaga otsustatakse mitmeid olulisi küsimusi nagu
äriühingu ja sihtasutuse tegevuse eesmärk ning nende
organite ülesanded, siis peaks põhikirja kinnitamine ja
muutmine jääma valla- või linnavolikogu otsustada, kas ta
soovib seda teha ise või anda see valla- või linnavalitsuse
pädevusse.
11. Palume selgitada seletuskirjas mida tuleb mõista KOKS Arvestatud.
§ 22 lg-s 21 märgitud volikogule „täitmiseks antud
ülesande“ all või korrigeerida vastavalt eelnõud. KOKS § Eelnõu sõnastust on kohendatud.
22 reguleerib „volikogu pädevuse“, mitte „volikogule
täitmiseks antud ülesandeid“.
12. Ettepanek on jätta KOKS § 26 lg-st 2 välja sõnad Mitte arvestatud.
„erilise vajaduse korral“. Põhjendus: KOKS § 26 lg 2
muudatusega nähakse ette võimalus pikendada volikogu Säte on sõnastatud analoogselt märgukirjale ja
liikme küsimustele vastamise tähtaega kümnelt tööpäevalt selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise
kahekümne tööpäevani erilise vajaduse korral lähtuvalt esitamise seaduse §-ga 6. Eelnõus ongi oluline rõhutada, et
82
vastamise keerukusest. Leiame, et sõnade „erilise vajaduse KOV volikogu liikme küsimusele kiirest vastamisest ei saa
korral“ lisamine sättesse on üleliigne, kuna vastamise kergekäeliselt loobuda, vaid üksnes erandkorras võib
tähtaja pikendamise sõltuvus vastamise keerukusest on juba põhjendatud juhul tähtaega pikendada. Reeglina on volinike
iseenesest piisav, st kui vastamise keerukus tingib tähtaja küsimused n-ö kiireloomulised ehk suunatud komisjoni või
pikendamise, siis ei ole enam eraldi vaja põhjendada erilist volikogu istungi ettevalmistamisele.
vajadust.
13. Teeme ettepaneku, et KOKS 3. peatükk „Valitsus“ Mitte arvestatud.
algaks sätetega, mis selgitavad, mis on valitsus ja mida ta
teeb. Põhjendus: KOKS 3. peatükk algab valla- ja linnapea Üldine valitsuse pädevus on sätestatud KOKS §-s 30.
valimise sätetega. Selguse huvides võiks KOKS 3. peatüki Täpsemad valitsuse ülesanded saab iga KOV
algusesse lisada sätted, mis reguleerivad valitsuse olemust enesekorraldusõiguse raames paika panna.
ja ülesannet. Me ei pea vajalikuks senist sätete järjestust muuta.
14. Ettepanek on jätta eelnõust välja KOKS § 28 lg 1 Arvestatud.
muudatus ning säte kehtima olemasolevas sõnastuses.
KOKS § 28 lg 1 muudatus näeb ette, et uus valitud Loobume KOKS § 28 lõike 1 täiendamisest uue valitud
vallavanem ja linnapea saab kuni uue valitsuse koosseisu vallavanema ja linnapea pädevust puudutava sõnastusega
kinnitamiseni täita vältimatuid ja kiireloomulisi „ning täita vältimatuid ja kiireloomulisi vallavanema või
vallavanema või linnapea ülesandeid, mis ei puuduta linnapea ülesandeid, mis ei puuduta valitsuse kui
valitsuse kui kollegiaalse otsustusorgani juhtimist. Juhime kollegiaalse otsustusorgani juhtimist“.
tähelepanu, et uue valituse ametisse kinnitamiseni jätkab
tegevust vana valla- või linnavalitsus ning uue valitud Vallavanemale või linnapeale umbusalduse avaldamisel, kui
vallavanema või linnapea ülesanne on sel perioodil vaid uue valitakse küll uus valitsuse juht, kuid samal volikogu istungil
valitsuse moodustamine (vt ka eelnõu seletuskirja selgitus veel uut valitsuse koosseisu ei kinnitata, oleks see
KOKS § 46 lg 4 juurde, lk 97). Seletuskirja kohaselt asjakohane, kuid korraliste valitsuse volituste lõppemise
lisatakse KOKS § 28 lõikesse 1 hea poliitiline tava, et uus korral tõesti tekiks praktikas sätte kohaldamisel segadus.
valitud vallavanem ja linnapea saab kuni uue valitsuse
koosseisu kinnitamiseni täita vältimatuid ja kiireloomulisi Vallavanema ja linnapea asendamist tuleb KOVil endal oma
vallavanema või linnapea ülesandeid, mis ei puuduta korraga reguleerida (umbusaldamisel ja pikaajalisel
valitsuse kui kollegiaalse otsustusorgani juhtimist. eemalviibimisel nt haigestumise tõttu).
Seletuskirjas tuuakse näitena rutiinsete lepingute ja kirjade
allkirjastamine, värbamisotsused, puhkusele lubamised jm
jooksvad ülesanded ning lisatakse, et olulisemate
korralduslike, kaalumist ja arutelu vajavate küsimuste
otsustamine peab jääma kinnitatud valitsuse uue koosseisu
83
pädevusse. Leiame, et selline regulatsioon tekitab kindlasti
ebaselgeid olukordi, millised on vältimatud ja
kiireloomulised ülesanded, mida uus vallavanem enne
valitsuse koosseisu kinnitamist võiks teha. Samal ajal on
ametis nn vana valitsus ja vallavanem või linnapea, kes saab
täita kõiki ülesandeid. Konfliktid ja segadus on uue
regulatsiooniga üsna selgelt vältimatud. Kuigi seletuskiri
annab muudatusele selgituse, ei ilmne sellest, kas uus
valitud vallavanem saab valimise päevast täieõiguslikud
vallavalitsuse kui ametiasutuse juhi volitused. Samas ei
lõpeta valitsuse tagasiastumine eelmise vallavanema või
linnapea volitusi ametiasutuse juhina. Muudatuse
jõustumine tekitab olukorra, kus ametiasutusel on korraga
kaks juhti. Kui see nii ei ole, siis kellena (millises rollis) uus
vallavanem nt lepinguid allkirjastab, st keda ta esindab?
15. Ettepanek on mitte muuta KOKS § 30 lg-t 2, vaid Arvestatud.
tunnistada see tervikuna kehtetuks. Põhjendus: Kehtiva
KOKS § 30 lg 2 järgi võib valitsus taotleda volikogu ees KOKS § 30 lõige 2 tunnistatakse eelnõuga kehtetuks.
volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti
läbivaatamist. Sätte muudatuse kohaselt võib valitsus
taotleda volikogult volikogu määruse või otsuse uuesti
läbivaatamist. Kuigi täpsustatakse vaid § 30 lg 2 sõnastust,
on selle sätte eesmärk ikkagi ebaselge. Valitsus üldjuhul
esitab volikogule õigusaktide eelnõusid ning õigusaktide
muudatusettepanekuid. Kohaliku omavalitsuse sisesuhetes
(nagu on selgitatud seletuskirjas) ei ole kirjalikult
vormistatud ja volikogule adresseeritud eraldi
ettepaneku/taotluse vormistamine vajalik ega mõistlik.
16. Ettepanek on viia KOKS § 30 lg 4 regulatsioon kohaliku Mitte arvestatud.
omavalitsuse õigusaktide alla (praegu eelnõus KOKS § 7,
milles on reguleeritud volikogu ja valitsuse õigusaktid) Eelnõu loogika on siiski selles, et üldsätetes, milleks on ka
ning sätestada, et ametiasutuste juhid võivad anda KOKS § 7, reguleeritakse KOV tegevuse aluseid ja KOV
väljaspool oma ametiasutuse tegevust, st väljapoole organite üldiseid pädevusi.
suunatud korraldusi. Põhjendus: Kohaliku omavalitsuse
antavad õigusaktid võiksid olla KOKSis koondatud ühte
84
kohta, et need oleksid hõlpsasti leitavad. Esineb olukordi, Ametiasutuste sisemise töö korraldamise küsimused peaks
kus ametiasutuse juhil on vajalik anda oma jääma eelnõu 31. peatükki.
tegevusvaldkonda puudutav korraldus, mis on väljaspool
oma ametiasutuse tegevust ja suunatud väljapoole (näiteks
ametiasutustel, kes osutavad ülelinnalisi valdkondlikke
teenuseid).
17. KOKS § 31 käsitleb kehtivas seaduses valla- ja Arvestatud. KOKS § 31 tunnistatakse eelnõuga kehtetuks ja
linnavalitsuse määrustele ning korraldustele esitatavaid seadust täiendatakse §-ga 311 „Valla ja linna ametiasutused
nõudeid ja nende jõustumist. Eelnõu kohaselt soovitakse ning hallatavad asutused“.
see asendada hoopis uue peatüki ja sisuga paragrahviga, mis
on ootamatu lähenemine. Mõistetav oleks paragrahvi
kehtetuks tunnistamine ja uue numbriga paragrahvi
loomine.
Paragrahvi sõnastuse osas juhime aga tähelepanu Eelnõu sõnastust on ühtlustatud. Sõna „asutamine“ on
sõnakasutusele - kui muudel juhtudel räägitakse nt asendatud sõnaga „moodustamine“ sarnaselt KOKS § 22
ametiasutuse hallatava asutuse või äriühingu „asutamisest“, lõike 1 punktile 34.
siis ametiasutuse puhul see „moodustatakse“. Kui erinev
sõnakasutus on vajalik, siis palume põhjendada
seletuskirjas, mis on sisuliselt asutamise ja moodustamise
erinevus?
KOKS revisjoni käigus sai ka KOKS eksperdikomisjonis
KOKS § 31 lõike 2 sõnastus jääb arusaamatuks. Sõna korduvalt arutatud, kuidas ja kas on vajalik muuta valitsuse
„valitsus“ kasutatakse seaduse eelnõus volikogu terminit, et seadusest tuleks selgelt välja, kas antud
moodustatava täitevorgani tähistamiseks (vt § 4). kontekstis mõeldakse valitsust kui kollegiaalorganit või
Ametiasutusena tuleks rääkida valla- või linnavalitsusest. valitsust ehk täitevvõimu aparaati oma ametite ja hallatavate
Samas puudub osades omavalitsusüksustes, näiteks asutustega. Üldine tõdemus oli, et teist head koondavat
Tallinnas, ametiasutus linnavalitsus. Mida lõige 2 sellistel terminit valitsuse kui ametiasutuse eristamiseks ei ole ja
juhtudel reguleerib ning miks on valla- või linnavalitsuse termin „valitsus“ jääbki kahetähenduslikuks nagu see on
kui ametiasutuse jaoks vajalik regulatsioon, aga muude juba aastakümneid olnud.
ametiasutuste jaoks mitte? Palume eelnevat seletuskirjas
kõigi ametiasutuste vaates täpsustada. Selgitame täpsemalt seletuskirjas.
18. KOKS § 31 lg-st 1 jätta välja sõnad „mis ei vaja Sätet on vaja ebavajaliku bürokraatia vältimiseks, et valitsus
valitsuse kui kollegiaalse otsustusorgani volitusi“. ei peaks ametiasutustele igakordset eraldi volitust andma,
85
Põhjendus: KOKS § 31 lg 1 muudatuse kohaselt volikogu kui seaduses on ülesande täitjaks märgitud valitsus, kuid ei
võib moodustada vallas ja linnas täitevvõimu ülesannete ole täpsustatud, kas mõeldud on valitsust kollegiaalse
täitmiseks, mis ei vaja valitsuse kui kollegiaalse organina. Kõikvõimalikud haldusmenetluse läbiviimised
otsustusorgani volitusi, avaliku teenistuse seaduse § 6 peaks olema vaikimisi ametiasutuste täita, mitte poliitilise
lõikes 3 nimetatud avalikku võimu teostavaid ametiasutusi. juhtorgani pädevuses.
Leitakse, et kuna niigi on selge, et kollegiaalse
otsustusorgani volitusi ametiasutusele anda ei saa ning
vastava osa lisamine sättesse on üleliigne.
19. Palume seletuskirjas KOKS § 32 lg 2 muudatuse juures KOKS § 32 lõike 2 sõnastusmuudatuse järgi esitatakse
selgitada, kas algatuse teinud isikute allkirju polegi enam algatus valitsusele kirjalikult (lihtkirjalikult või
vaja kohalikule omavalitsusele üle anda ning kuidas elektrooniliselt), millele lisatakse nimekiri algatusele
valitsus saab kontrollida nimekirja korrektsust (allkirjade toetusallkirja andnud isikutest, märkides isiku nime ja
olemasolu). Põhjendus: KOKS § 32 lg 2 muudatusega isikukoodi. Selle sättega on silmas peetud, et esitatakse siiski
sätestatakse nõuded kohaliku algatuse taotlusele. KOKS § ka isikute allkirjadega tekst.
32 lõike 2 uues sõnastuses on märgitud, et tuleb esitada
nimekiri algatusele toetusallkirja andnud isikutest, mitte
enam allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri
nagu on kehtivas redaktsioonis. Sellise muudatuse korral
jääb selgusetuks, kuidas valitsus saab kontrollida, et kõik
nimekirjas olevad isikud on oma allkirja andnud
20. Juhime tähelepanu, et seletuskirjas puudub Selgitus on lisatud seletuskirja.
eraldiseisvalt KOKS § 32 lõike 3 muudatuse selgitus.
21. Esitame KOKS § 321 osas järgmised ettepanekud: Mitte arvestatud. Olulisuse kriteerium võiks sarnaselt
a) sõnastada KOKS § 321 lg 1 järgmiselt, jättes sellest välja kehtiva KOKSi § 15 lõikele 2 säilida. KOV igapäevaelu
sõna „olulises“: „(1) Volikogu võib otsustada küsimustes, millel ei pruugi KOV arengule olla olulist mõju,
omavalitsusüksuse pädevusse kuuluvas kohaliku elu ilmselt elanike küsitlusi praktikas korraldama tõepoolest ei
küsimuses korraldada omavalitsusüksuse territooriumil hakata. Samas nõuab olulisuse kriteeriumiga arvestamine, et
valla- või linnaelanike arvamuse väljaselgitamiseks rahvaküsitlusele panemise küsimus on põhjalikult läbi
rahvaküsitluse. Rahvaküsitluse võib korraldada volikogu kaalutud ja omab olulist mõju KOV elanikele. Selgitame
enda või elanike algatusel.“; täpsemalt seletuskirjas.
b) jätta KOKS § 321 lg-s 8 (teine lause) rahvaküsitluse
tulemuse kinnitaja või fikseerija määramine ja viis kohaliku
omavalitsuse otsustada. Põhjendus: Kohalikule Arvestatud.
omavalitsusele peaks jääma võimalus ise otsustada, millises Eelnõus ei ole enam määratud, milline organ rahvaküsitluse
küsimuses on rahvaküsitluse korraldamine vajalik ja kuidas tulemused kinnitada võib. See jäetakse KOVi enda
86
see läbi viiakse ning seda ei ole seaduse tasandil vaja piirata otsustada. Rahvaküsitluse tulemuse kinnitamisel tuleb
olulisuse kriteeriumiga, sest ilmselge on, et mitteolulises märkida elanike küsitluse läbiviimise aeg ja koht,
küsimuses rahvaküsitluse korraldamise vajadus puudub. haldusüksuse vähemalt 16-aastaste elanike arv ja küsitluses
Samuti peab jääma kohalikule omavalitsusele õigus osalenud elanike arv ning küsitluse tulemused.
otsustada kes ja mis viisil rahvaküsitluse tulemused
kinnitab või pigem fikseerib. Näiteks Tallinna
Linnavolikogu on kehtestanud „Linnaelanike küsitluse
korraldamise korra“, mille kohaselt küsitluse korraldab
linnakomisjon, kes on ka küsitluse tulemuste fikseerijaks
(protokolliga).
KOKS § 321 lg 9 kohaselt võib küsitluse korraldada ka Säte on sõnastatud ümber nii, et küsitluses saavad osaleda
kohaliku omavalitsuse territooriumiosa ulatuses, kuid kas terve KOVi elanikud või vastava territooriumiosa
segadust võib tekitada sama paragrahvi lg-s 8 sätestatud elanikud.
kõigi kohaliku omavalitsusüksuse elanike võimalus
rahvaküsitluses osaleda, sest territooriumiosa ulatuses
küsitluse korraldamisel peaksid küsitlusel saama osaleda
vaid selle territooriumiosa elanikud.
22. Juhime tähelepanu, et KOKSi uus § 322 on liiga üldine Arvestatud.
ja abstraktne ning kohalikel omavalitsustel on raske aru
saada, mida nad nimetatud sätte kohaselt tegema peavad. Säte on eelnõust välja jäetud.
Antud säte reguleerib kohalike elanike õigust saada teavet.
Paragrahvi pealkirjast jääb eksitav mulje, nagu oleks
tegemist avaliku teabe seaduse erisättega ja see ei haaku ka
paragrahvi sisuga. Avaliku teabe seadus lubab nagunii
elanikel teavet saada. Palume sätet korrigeerida või
seletuskirjas selgitada, kas siin on mõeldud kaasamist, st
proaktiivset kohaliku omavalitsuse initsiatiivil teavitamist?
Sellisel juhul peaks paragrahvi pealkiri seda ka kajastama.
Samuti on ettepanek jätta KOKS § 322 lg 2 lõpust ära sõnad
„kasutada selget ja hästi mõistetavat keelt“. Nimetatud
täiendus on sättes üleliigne, kuna ilmselge on, et kogu
avalik sektor, sh kohalikud omavalitsused, peavad alati
87
elanikega suhtlemisel kasutama selget ja hästimõistetavat
keelt.
23. KOKS § 34 lg 2 kohaselt valla- või linna vara Selgitame, et eelnõu sõnastus on teadlikult valitud erinev.
valitsemise alused ja korra kehtestab volikogu, kes võib Üldisemas KOKS § 22 lõike 1 punktis 6 on nenditud, et
volitada vara valitsemise täpsemate tingimuste ja volikogu peaks kehtestama aluspõhimõtted linna või valla
menetlusnõuete kehtestamise valitsusele. Samas eelnevalt, varade valitsemiseks, kuid volikogu ei pea tingimata olema
eelnõu § 1 p-ga 51, muudetakse § 22 lg 1 p 6, sätestades instants, kes kehtestab või muudab vara valitsemise
volikogu pädevusse kuuluvaks valla- või linnavara tingimusi ja korda. Volikogu saab selle kehtestamise õiguse
valitsemise põhimõtete kehtestamise. Palume selgitada delegeerida valitsuse tasandile.
nende sätete erinevat sõnastust või muuta eelnõu vastavaid
sätteid
24. Teeme KOKS § 35 lg-te 32 ja 33 osas järgmised Arvestatult osaliselt.
ettepanekud: a) ettepanek on asendada KOKS § 35 lg-s 32
esimene sõna „Volikogu“ sõnaga „Omavalitsusüksus“ ning Nõustume, et ettepanek a küll lihtsustaks sõnastust, kuid
mitte täiendada KOKS § 35 lg-ga 33. paraku pole seda võimalik arvestada. Tegemist on
b) palume seletuskirjas lk 84 § 35 lg 32 selgituse juures volitusnormidega, mis peavad täpsustama ka konkreetset
asendada lauses „Seni on näiteks Tallinna linna äriühingu akti anda saavat organit.
ja sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikmete tasustamise
põhimõtted kiitnud volikogu heaks istungi protokolli Ettepanek b arvestatud ja sõnastus seletuskirjas muudetud.
päevakorrapunktis.“ sõna „volikogu“ sõnaga
„linnavalitsuse“. Ettepanek c arvestatud ja sõnastust seletuskirjas parandatud.
c) juhime tähelepanu, et seletuskirjas lk 84 KOKSi § 35 lg-
te 32 ja 33 selgituses on praegu volikogu ja valitsuse rollid
segamini. Põhjendus: Valla või linna sihtasutuse, osaühingu
või aktsiaseltsi, mille ainuasutajaks, ainsaks osanikuks või
aktsionäriks on vald või linn, täiendavad juhtorgani liikme
valimise, juhtorgani liikmeks olemise ja tasustamise
tingimused ja korra määramine võiks olla kohaliku
omavalitsuse, mitte volikogu otsustada ning sellisel juhul
saab iga kohalik omavalitsus ise otsustada, kas jätta selle
otsustamine volikogu pädevusse või delegeerida
valitsusele. Sellise muudatuse tegemisel on KOKSi § 35 lg
33 lisamine tarbetu
88
25. Teeme ettepaneku lisada KOKS § 35 lg 4 2.lause lõppu Selgitame, et KOKS § 35 lg 4 käsitleb KOV osalemist
sõnad „välja arvatud juhul, kui seadus näeb ette teisiti.“, et ühingutes nende liikmena. Täpse liikmeõigusi teostava isiku
juhtida tähelepanu erisusele KOV liitude puhul. nimetab valla- või linnavalitsus, sh võivad seda rolli täita ka
valitsuse liikmed soovi korral ise. Sõltub see siiski ka teistest
ühingus osalevatest partneritest ja ühingu ülesehitusest. Kui
seadus näeb ette eriregulatsiooni, siis kohaldatakse seda
regulatsiooni nagunii.
26. Juhime tähelepanu, et kui KOKS § 36 lg 1, mille järgi Arvestatud.
kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused tuleb
kehtestada enne valla- või linnaeelarve või lisaeelarve
vastuvõtmist, tunnistatakse kehtetuks, ning kohalike
maksude seadust täiendatakse sättega, mille järgi peab
volikogu kehtestama kohalikud maksud ja maksumäärade
muudatused hiljemalt kuus kuud enne eelarveaasta algust,
siis kohalike maksude seaduse § 4 lg 4 uue sõnastusega
tuleks ka maksukohuslast soodustav maksumuudatus teha
pool aastat enne valla- või linnaeelarve vastuvõtmist. Kui
soov on kohalike ja riiklike maksude regulatsiooni
sarnaseks muuta, tulekski lähtuda maksukorralduse seaduse
reeglist (üldjuhul kuus kuud vastuvõtmise ja jõustumise
vahel soodustavatele muudatustele ei rakendata)
27. Eelnõus tehakse KOKS § 36 osas muudatusi üksnes Mitte arvestatud.
seoses kohalike maksudega, mis reguleeritakse edaspidi
kohalike maksude seaduses. Ettepaneku kohaselt vajab Koormise seadmise põhjendatust ja selle ruumilist ulatust
KOKS § 36 õigusselguse ja halduskoormuse huvides tuleb KOVidel endal hinnata. Seadusandja poolt ei oleks
muutmist ka muus osas. Kehtiva § 36 lg 3 kohaselt võib mõistlik siin ruumilise ulatuse täpseid arvnäitajaid või muid
koormise kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele tunnuseid paika panna.
nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende
kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva Kuna koormise seadmisega riivatakse isikute põhiõigusi, siis
üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. peab nende seadmise õigus olema elanikelt mandaadi saanud
Seadusesätte sõnastusest jääb ebaselgeks, mis on või volikogul kui KOV esindusorganil.
milleks võib pidada „üldkasutatavat territooriumi“, mille
osas on kohalikul omavalitsusel lubatud kehtestada
heakorra tagamise kohustus. Sõnastus vajab õigusselguse
huvides täpsustamist, tagades nii seadusandja antud
89
volituspiiride järgimise. Seadusandjal tuleks täiendada sätet
nii, et oleks üheselt mõistetavalt selge, mis maa-ala osas on
kohalikul omavalitsusel koormise kehtestamine lubatav.
Kehtiva § 36 lg 5 sätestatakse, et volikogul on õigus lubada
isikul täita koormis raha maksmisega, mida tuleb kasutada
selle koormise täitmiseks. Niisuguse õiguse saab volikogu
anda vastava loa andmise teel, millega määratakse volikogu
kehtestatud korras koormise täitmiseks vajalike tööde
maksumus. Sisuliselt nähtub kehtiva seadusesätte
sõnastusest ülemäärane põhjendamatu halduskoormus,
kuivõrd koormise asendamine saab toimuda üksnes
igakordse volikogu otsuse alusel. Eelnõus selles osas
seaduses muudatusi ei tehta. Antud seadusesätet tuleks
muuta või täiendada. Halduskoormust arvestades oleks
mõistlik, kui volikogul oleks lisaks koormise täitmise
asendamise tingimuste kehtestamisele õigus volitada
niisuguse otsuse tegemine edasi (kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse § 22 lg 2).
28. KOKS § 40 muutmine - Eelnõuga kavandatud uus lõige Mitte arvestatud.
sisaldab viidet tsiviilseadustiku üldosa seadusele. Tõusetub
siiski küsimus, miks kasutatakse viitelist normi, kui HÕNTE § 28 lõike 1 järgi ei taasesitata seaduseelnõus muu
oluliselt selgem oleks elektrooniliste vahendite abil seaduse ega sama eelnõu teist sätet, vaid viidatakse sellele.
toimuva istungi või koosoleku nõuded lõplikuna kajastada Vastavaid seadusemuudatusi ei kavandata sageli. Pealegi
KOKSis. Viiteliste normide puhul tekib vajadus jälgida tagab TsÜS normile viitamine, et kui muudetakse TsÜSi
tulevikus seda, et viidatud seaduse muutmise või sätte sõnastust, siis ei pea KOKSi sõnastust muutma. Kui aga
asendumise korral sama vajalik säte sobiks endiselt KOKSi lisata TsÜSi sätte lahtikirjutus, siis TsÜSi
viitamiseks või alles jääks ning vajadusel tuleb muutma muutmisel tuleb kohendada ka KOKSi sõnastust.
hakata ka KOKSi. KOV peaks oma organite töökordades ette nägema TsÜS §
331 lõike 1 kohaldamise, kus saab täpsemalt avada, kuidas
elektroonilisi volikogu ja valitsuse istungeid ja teiste
töövormide koosolekuid läbi viiakse.
90
Kehtiva TsÜSi järgi on volikogu liikmel õigus osaleda
volikogu istungil elektrooniliste vahendite abil, kui KOV
volikogu ei ole seda õigust kitsendanud.
29. Ettepanek on sõnastada KOKS § 42 lg 1 p 3 järgmiselt: Arvestatud osaliselt.
„3) kirjutab alla volikogu vastuvõetud õigusaktidele;“.
Põhjendus: Volikogu esimees kirjutab alla ka volikogu Kehtivas seaduses on kirjas, et volikogu esimees kirjutab
otsustele. alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele
volikogu dokumentidele. Kui asendada see üldise viitega
õigusaktidele, siis muude dokumentide osas justkui volikogu
esimehel pädevust ei jäägi. Lisaks õigusaktidele kirjutab
volikogu esimees alla veel kirjadele, lepingutele jne. Sätet
muudetakse järgmiselt: „3) kirjutab alla volikogu
vastuvõetud õigusaktidele ja teistele volikogu
dokumentidele;”.
30. Teeme ettepaneku tõsta KOKS-i §-s 42 „Volikogu Arvestatud.
esimees“ lõikes 2 volikogu komisjoni esimehe ja
aseesimehe volitusi puudutav osa KOKS § 47 „Volikogu
komisjon“ regulatsiooni alla. Põhjendus: KOKS-i §-s 42
pealkiri on „Volikogu esimees“ ning selles ei peaks
sisaldama volikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe
regulatsiooni, vaid see sobitub paremini KOKS §-i 47, mille
pealkiri on „Volikogu komisjon“ ja milles on volikogu
komisjonide regulatsioon.
31. Ettepanek on muuta KOKS § 43 lg 3 ja sõnastada see Arvestatud.
järgmiselt: „(3) Volikogu kokkukutsumisel peab volikogu
istungi kutse olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud
vähemalt neli päeva enne istungit ja kutses tuleb nimetada
arutusele tulevad küsimused, samuti istungi aeg, koht ja
töövorm. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele
kättesaadavaks istungi materjalid.“. Põhjendus: KOKSi §
43 lg 3 sätestab volikogu istungi kokkukutsumise kutse
nõuded. Lisaks istungil arutusele tulevatele küsimustele on
oluline volikogu liikmetele kutses teatavaks teha ka istungi
aeg, koht ja töövorm (istungi läbiviimise viis).
91
32. Teeme ettepaneku asendada KOKS § 43 lg 4 esimeses Arvestatud.
ja teises lauses sõnad „tema asendaja“ sõnaga
„aseesimehega“. Põhjendus: KOKS § 43 lg 4 muudatuse KOKS § 44 lõike 1 järgi korraldab volikogu tööd ja juhatab
esimese ja teise lause kohaselt volikogu esimees või tema istungeid volikogu esimees või aseesimees. Esimehe või
asendaja kutsub volikogu kokku valitsuse või vähemalt aseesimehe puudumise korral juhatab istungit vanim
neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende esitatud kohalolev volikogu liige. Seega võib volikogu esimeest
küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab aseesimehe puudumisel või äraolekul asendada ka muu isik.
volikogu esimees või tema asendaja, arvestades volikogu Samuti võib volikogu istungi kutsuda KOKS § 43 lõike 3
töökorras sätestatut. Sättest jääb selgusetuks, kes on kohaldades kokku volikogu esimehe asendaja (kui
volikogu esimehe asendaja. aseesimees seda teha ei saa). KOV saab need küsimused oma
õigusaktides ära reguleerida.
1
33. Ettepanek on mitte muuta KOKS § 46 lg 1 ja jätta Arvestatud.
kehtima senine regulatsioon. Kui seda ettepanekut ei
arvestata, siis palume muuta KOKS § 46 lg 11 selliselt, et Eelnõus on KOKS § 46 lg 11 sõnastatud ümber järgmiselt:
umbusalduse avalduses peavad olema toodud põhjused, „(11) Umbusaldus algatatakse volikogu istungil
mille kohta tehakse ettekanne. Põhjendus: Muudatuse umbusaldusavalduse esitamisega enne päevakorrapunktide
sätestatakse umbusalduse algatajate esindaja kohustus arutelu. Umbusalduse algatajate esindaja esineb
esineda umbusalduse algatamisel ettekandega, milles tuleb ettekandega, milles esitab umbusaldusavalduses nimetatud
esitada umbusaldamise põhjused. Märgime, et sõnastus ei umbusaldamise põhjused, ja annab umbusaldusavalduse üle
lähe seletuskirjaga kokku. Praegu kehtiva korra järgi istungi juhatajale.”
esitatakse umbusalduse põhjused avalduses, mitte ainult
ettekandes, mis peaks jääma senisel kujul kehtima. Kui
ettepanekut ei arvestata, siis peaks sätet muutma selliselt, et
umbusalduse avalduses peavad olema toodud põhjused,
mille kohta tehakse ettekanne, kuna KOKS piirab
umbusalduse avalduse esitamist samadel põhjustel
korduvalt 3 kuu jooksul, mistõttu on oluline, et
umbusalduse avalduses oleks toodud umbusalduse
kaalutlused, mitte need ei oleks toodud ainult ettekandes.
34. Ettepanek on sõnastada KOKS § 46 lg 5 teine lause Mitte arvestatud.
järgmiselt: „Valitsuse volituste lõppemine seoses
umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse Me ei näe vajadust vastavaks muudatuseks.
liikmete vabastamise nende kohustustest järgmisest päevast Sätte esimeses lauses öeldakse, et valitsuse volitused
pärast uuele valitsusele volituste andmist.“. Põhjendus: kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni (mis
KOKS § 46 lg-s 5 ei lähe esimene ja teine lause omavahel tähendab vastavalt eelnõu muudatusele valitsuse ametisse
92
kokku - sätte esimese lause kohaselt: „Valitsusele kinnitamise päevale järgnevat päeva). Teises lauses
umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma täpsustatakse, et kõigi valitsuse liikmete volitused lõppevad.
ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni (HÕNTE § 24 lg 3: paragrahvi esimene lõige sisaldab
käesolevas seaduses sätestatud korras uuele valitsusele üldreeglit. Järgmistes lõigetes sätestatakse selle üldreegli
volituste andmiseni.“ ja teise lause kohaselt: „Valitsuse täpsustused ja erandid.)
volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob
kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise nende
kohustustest.“. Selgusetuks jääb mis ajast täpsemalt
valitsuse liikmed ikkagi vabastatakse.
35. Ettepanek on jätta välja KOKS § 47 lg 1¹ teine lause Kuna algselt eelnõus kavandatud muudatustest (komisjoni
„Volikogu liikmel on üks hääl“, kuna see on muudetud 1. esimehe ja aseesimehe üheaegse valimise nõude seadusest
lause tõttu eksitav. välja jätmine) on loobutud, ei ole muudatus enam
asjakohane.
36. Ettepanek on viia KOKS § 8 lg 1 p 1 ja § 47 lg 2 Arvestatud.
omavahel kooskõlla. Põhjendus: KOKS § 47 lg 2 uue
sõnastusega sätestatakse volikogu komisjoni moodustamise KOKS § 8 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse ümber nii, et valla
kord ning tegevuse alused ja kord volikogu õigusaktis, mitte või linna põhimääruses kehtestatakse volikogu komisjonide
enam tingimata valla või linna põhimääruses nagu hetkel moodustamise põhimõtted ja pädevus. Täpsem komisjoni
kehtiv regulatsioon ette näeb. Samas näeb eelnõu § 1 p 23 ülesannete ring ja komisjoni moodustamise kord võib olla
ette KOKS § 8 „Valla ja linna põhimäärus“ lg 1 p 1 kehtestatud muu volikogu õigusaktiga.
muudatuse, mille kohaselt volikogu komisjonide
moodustamise kord, õigused ja kohustused sätestatakse
põhimääruses. Nimetatud sätted on vajalik omavahel
kooskõlla viia
37. Ettepanek on muuta § 48 lõike 2 esimest lauset, jättes Mitte arvestatud.
sellest välja sõna „liikmed“. Kehtiva regulatsiooni kohaselt
valitakse revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja liikmed Revisjonikomisjonile on KOKSiga antud oluline poliitiline
volikogu liikmete hulgast, st ka komisjoni liikmed tuleb enesekontrollimehhanism. Seetõttu on vajalik, et selle
valida salajasel hääletamisel (isikuvalimised). liikmed kannaks ka volikogus poliitilist vastutust ning
Revisjonikomisjon on küll ainuke nn kohustuslik komisjon, volikogu valiks seda tööd tegema sobivad ja pädevad isikud.
kuid miks peab kogu komisjoni koosseisu, st ka liikmed Ei ole soovitav, kui revisjonikomisjoni liikmed oleks
valima, ei ole millegagi põhjendatud. Ka volikoguvälised. Hea poliitiline tava näeb ette, et
revisjonikomisjoni liikmete osas rakenduks § 47 lg 2 revisjonikomisjon on volikogu opositsiooni poolt juhitav.
viimane lause, mille kohaselt kinnitatakse komisjoni
liikmed volikogu poolt komisjoni esimehe esildusel.
93
38. KOKS § 48 lg-te 2² ja 2³ muudatused - kui ettepanekut Mitte arvestatud.
KOKS § 19 lg-t 2 p-ga 1³ mitte täiendada arvestatakse ja
hallatavate asutuste juhid võivad olla edaspidigi volikogu Eelnõu seletuskirjas märgitud põhjustel ei saa me toetada
liikmed, siis võiks revisjonikomisjoni liikmeid puudutavad KOKS § 19 lõike 2 punktiga 13 täiendamisest loobumist.
sätted selles osas muutmata jääda. Põhjendus: KOKS § 48
lg-te 2² ja 2³ sõnastust muudetakse lähtuvalt KOKS § 19 lg
2 täiendamisest punktiga 1³. Nimetatud muudatusega
peatatakse alates 2025. a KOV volikogu valimistulemuste
väljakuulutamise päevast volikogu liikme volitused, kes on
kinnitatud sama KOVi hallatava asutuse juhiks. Kui
ettepanekut KOKS § 19 lg 2 punktiga 1³ mitte täiendada
arvestatakse, puudub selles osas KOKS § 48 lg-te 2² ja 2³
muutmise vajadus
39. Ettepanek on KOKS-i § 48 lg-s 5 asendada sõna Arvestatud.
„päeva“ sõnaga „tööpäeva“. Põhjendus: KOKS-s § 48 lg 5
sätestab, et valitsus annab revisjonikomisjoni otsusele ja
revisjoniaktile seisukoha kümne päeva jooksul nende
dokumentide talle esitamisest arvates. Juhul kui tähtaja
arvestuseks jääb „päev“ (kalendripäev), võib Tallinna linna
praktikas esineda teoreetiliselt järgmine stsenaarium:
Revisjonikomisjon esitab otsuse ja revisjoniakti
linnavalitsusele reedel; 10 päeva möödub ülejärgmise
nädala esmaspäeval; Järelikult peab linnavalitsus võtma
seisukoha vastu järgmise nädala kolmapäeval. Seega jääks
seisukoha koostajal, seisukoha kooskõlastajatel ja
linnavalitsusel revisjoniakti ja -otsuse läbitöötamiseks,
kontrollimiseks, seisukoha kujundamiseks, koostamiseks ja
asjaomaste struktuuriüksustega kooskõlastamiseks kuni
kaks tööpäeva. Selline menetlus on võimalik erandjuhul ja
linnavalitsuse reglementi rikkudes
40. Ettepanek on jätta KOKS § 48 lg-st 6 välja teine lause Mitte arvestatud.
„Revisjonikomisjoni küsimusele vastamisel kohaldatakse
käesoleva seaduse § 26 lõikeid 11, 12 ja 2.“. Põhjendus: Eelnõu seletuskirjas on sätete kohaldamist
KOKS § 48 lõike 6 sõnastust täiendatakse selliselt, et revisjonikomisjoni liikmetele selgitatud.
revisjonikomisjoni küsimusele vastamisel kohaldatakse
94
KOKS § 26 lõikeid 11, 12 ja 2. Lõikes 6 sätestatakse
õigusselguse huvides revisjonikomisjoni päringule
vastamise printsiibid, mis on samad KOKS §-s 26
sätestatud volikogu liikme päringule vastamisega.
Revisjonikomisjoni liikme volitused dokumentide ja teabe
saamisel peaksid olema laiemad kui volikogu liikme
volitused ning dokumentide ja teabe saamist ei tuleks
piirata sarnaselt KOKS § 26 lõigetele 11, 12 ja 2.
41. KOKS § 481 täiendatakse lõikega 21, mille järgi peab Mitte arvestatud.
KOV vähemalt kord iga nelja aasta tagant hindama
sisekontrollisüsteemi toimimise asjakohasust ja tõhusust, Kõigi omavalitsuste sisekontrollisüsteem peab toimima
mille kohta võib koostada aruande siseauditi asjakohaselt ja selle aeg-ajalt auditeerimise kohustust ei saa
kutsetegevusele vastav siseaudiitor. Vastavalt muudetakse pidada põhjendamatuks, ka nn väiksemate KOVide jaoks.
ka § 481 järgnevaid sätteid. Muudatus tähendaks sisuliselt Oleme seletuskirjas selgitanud, et praktikas toimub
kohustuslikku siseauditi läbiviimist korra volikogu hindamine ikkagi riskihinnangute põhiselt, kus vaadatakse
valimistsükli perioodil olemasoleva sisekontrollisüsteemi üle mitte tervikuna kogu sisekontrollisüsteemi, vaid
toimimise ja asjakohasuse osas. Seletuskirjas küll lähtuvalt suurimatest riskidest viiakse läbi teemapõhised
selgitatakse, et siseauditi töövõtu ulatuse määrab KOV ise, auditid.
mis tähendab, et vastavalt kasutada olevale rahasummale
saab teha ühe või mitu teemapõhist auditit ning et praktikas
piisab, kui tehakse temaatilisi auditeid vähemalt ühele osale
sisekontrollisüsteemist. Samas eelnõu tekstist sellist osalise
auditi võimalust selgelt ei ilmne, ehk küsimuseks jääb, mis
tingimustel ja mille alusel loetakse, et KOV on vastava
kohustuse täitnud. Seletuskirja kohaselt on auditi kulu
eeldatavasti 30 000 – 50 000 eurot, kui teha kogu
sisekontrollisüsteemi hõlmav audit. Tegemist on olulise
kuluga, eriti väiksemate KOVide jaoks, mistõttu tõusetub
küsimus kulude proportsionaalsusest, aga samuti ka
siseauditi teenuse kättesaadavuses. Arvestades eeltoodut,
palume veelkord kaaluda kavandatava regulatsiooni
eesmärgipärasust ja proportsionaalsust.
42. Ettepanek on KOKS §-st 481 lg 5 välja jätta. Põhjendus: Arvestatud.
KOKS § 481 lg 5 on sõnastatud järgmiselt: „Valitsus
koostab siseauditi aasta tegevusplaani koostöös
95
volikoguga.“. Märgime, et siseauditi tegevusplaani KOKS § 481 lg 5 on lisatud üldine põhimõte, et volikogu
koostamine valitsuse (st tippjuhtkonna) poolt näib hälbivat peab olema kaasatud siseauditeerimise kavandamisse ning
siseauditi sõltumatuse põhimõttest ja ka rahandusministri vastavas volikogu korras määratletakse täpsemalt volikogu
kehtestatud „Siseaudiitori kutsetegevuse standarditest“. ja valitsuse rollid.
Viimaste kohaselt peaks riskidel põhineva siseauditi
tööplaani koostama siseauditi juht konsulteerides selleks
tippjuhtkonna (valitsuse) ja kõrgema juhtorganiga
(volikogu). Vt nt standard 2010.A2: „Siseauditi juht peab
tuvastama tippjuhtkonna, kõrgema juhtorgani ning teiste
huvirühmade ootused siseauditi arvamuste ja teiste
järelduste osas ning kaaluma nendega arvestamist.“.
Nimetatud säte tuleks KOKSist välja jätta, kuna standardi
terviklik ümberkirjutamine pole kohane ning üksikute
aspektide väljatoomine tekitaks asjatut segadust. Kuna
KOKS § 481 lg-s 3 sätestatakse, et volikogu kehtestab
siseauditeerimise üldise töökorralduse, siis on volikogul
võimalik sätestada seal konkreetsele omavalitsusüksusele
sobilik tööplaani koostamise protseduur.
43. KOKS § 49 lg 3 kohaselt ei tohi valitsuse liige olla sama Arvestatud.
valla või linna ametiasutuse ametnik ja töötaja ega sama
valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juht või Eelnõus on muudatusest loobutud.
töötaja. Ettepanek on antud muudatus eelnõust välja jätta Praegusest valitsuse koosseisude praktikast ei joonistu välja
järgmistel põhjustel. Seletuskirja järgi on praegu mustrit, justkui oleks tegemist eeskätt väikevaldadega, kus
ametnikest valitsuse liikmed üle pooltes KOVides. kaasatakse valitsusse KOV ametnikke ja töötajaid. Seda
Seletuskirjas toodud põhjendused ei ole muudatusteks praktikat rakendatakse üle Eesti KOVide suurusest
piisavad. Antud praktikat on rakendatud aastakümneid ja olenemata. Kusjuures kahes elanike arvult kõige väiksemas
see ei ole seganud valituse töö korraldamist. vallas ei ole vallavalitsuse koosseisus KOV ametiasutuse
Enesekorraldusõiguse raames on kohalikul omavalitsusel ametnikke ega töötajaid (Ruhnu ja Vormsi).
õigus oma sisemised struktuurid ise kindlaks määrata.
Kohalike omavalitsuste juhtimispraktikas on seaduse KOVides aastakümneid kehtinud praktika ei tähenda, et see
raames kujunenud valitsuse, kui volikogu poolt oleks hea praktika, millega on soovitav jätkata. Vastupidiselt
moodustatava täitevorgani, erinevad mudelid. ei soovita Rahandusministeerium seda valitsuse koosseisu
Arusaamatuks jääb, miks enesekorraldusõigust selles osas mudelit rakendada. Loodetavasti teadvustavad KOVid
mitte ei suurendata, vaid vähendatakse. Paljudes KOV-des edaspidi ka ise paremini ehtiva regulatsiooniga seotud riske,
on vallavalitsuse liikmed nt osakonnajuhid, kellel väiksema mille tekitab isikute kahes vastandlikus rollis tegutsemine
96
ja keskmise KOVi puhul on ka ametniku ülesanded.
Muudatuse tulemusena suureneb avaliku sektori kulu, sest
osakonnajuhilt peaks ära võtma ametniku ülesanded (sh nt
mõne juhtivspetsilisti asendamine) ning nende ülesannete
täitmiseks võtma täiendavat tööjõudu. Või leitakse
täitevorgani n-ö täiskohaga liige lisaks osakonnajuhile, mis
samuti tõstab avaliku sektori kulu. Kuna palgalise valitsuse
liikme ülesandeks on KOKSst tulenevalt, nagu ka valla- või
linnavalitsustes osakonnajuhtidelgi, kindla
tegevusvaldkonna koordineerimine ja juhtimine, siis
praktikas tähendaks see seda, et osakondade juhid ei saa
enam olla koosseisulised ametnikud, kuna puudub
igasugune vajadus neid ametikohti dubleerida. Tundub
väga ebamõistlik ja ebapraktiline, kui omavalitsustes
muutuvad iga nelja aasta järel lisaks vallavanemale ja
volikogu koosseisule ka osakondade (oma valdkonna)
juhid. Enamasti on need ametnikud väga pädevad oma
valdkonna spetsialistid ja praktikud. Muutes need
ametikohad poliitiliseks ei pruugi see enam tagada kohaliku
omavalitsuse asutuse järjepidevust ja stabiilsust. Kindlasti
ei saa olema kerge leida väiksemates omavalitsustes
tähtajalisele ametikohale (mida paraku palgalise valitsuse
liikme ametikoht on) oma valdkonna häid spetsialiste.
Planeeritava muudatuse järgi tuleb teha pärast piirangu
jõustumist muudatusi asutuse koosseisudes, mis omakorda
võivad kaasa tuua koondamishüvitiste maksmise.
Lisame, et eelnõuga nähakse ette lg-s 42 , et valitsuse liikme
ametikoht saab olla ainult palgaline. Nimetatud muudatus
tähendab ka seda, et edaspidi ei ole KOV-del võimalik
rakendada praktikat, kus valitsuse liige võib olla nö
mittepalgaline, kes igapäevaselt valitsuses ei tööta ja kelle
põhitöökoht on mujal. Eeltoodust tulenevalt ei saa toetada
eelnõu § 1 punktiga 155 planeeritavaid muudatusi.
97
Eelnevast tulenevalt tuleks üle vaadata ka eelnõu punkt 59,
millega kavandatakse muuta KOKS § 22 punkte 16–19.
Samuti juhime tähelepanu, et KOKS rakendussätteid
täiendatakse §-ga 7010 paragrahvi § 49 lõike 3
rakendamiseks, sätestades, et piirangut kohaldatakse alates
2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste
valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päevast.
Samas puuduvad rakendussätted muude, § 49 lõikega 3
seotud muudatuste rakendamiseks. Näiteks § 49 lg 42 , mille
kohaselt valitsuse liikme ametikoht on palgaline.
44. Eelnõu punktis 156 planeeritakse teha muudatused § 49 Arvestatud.
lõikes 6, asendades sõnad „valla või linna põhimäärus“
sõnadega „valla või linna õigusakt“ vastavas käändes.
Ilmselt on mõeldud teha muudatus § 49 lõikes 5, kuna
KOKS § 49 lõige 6 reguleerib valla- ja linnavalitsuse
otsustusvõimelisust ning nimetatud lõikes puuduvad sõnad
„valla või linna põhimäärus“.
45. Ettepanek on sätestada KOKS § 50 lg-s 4 lisaks Mitte arvestatud.
eritingimus juhuks, kui valitsus on muutunud
tegutsemisvõimetuks analoogselt Vabariigi Valitsuse Ettepaneku eesmärk ja muudatuse vajadus jääb
seaduses peaministri asendajale kehtestatud piiranguga. arusaamatuks.
Põhjendus: KOKSi § 50 täiendamisel lg-ga 4 sätestatakse,
et vallavanemat või linnapead asendaval valitsuse liikmel
on vallavanema või linnapeaga samad õigused ja
kohustused, välja arvatud õigus esitada volikogule
kinnitamiseks valitsuse koosseis ning teha ettepanek
valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme
kohustustest vabastamiseks
46. KOKS 8. peatüki pealkirja muudetakse ja lisatakse Piirkonna esinduskogu on alternatiiv osavalla- või
KOKS § 57² „Piirkonna esinduskogu“. Nende linnaosakogule.
muudatustega seoses on tõusetunud küsimus, kas piirkonna
esinduskogu on alternatiiv osavalla- ja linnaosakogude
moodustamisele või osavalla- ja linnaosakogu on piirkonna
esinduskogu üks vorme vms.
98
Märgime ka veel, et antud normis ei ole ära märgitud, mis Asustusüksuste termin on toodud Eesti territooriumi
on asustusüksus. Seletuskirjas on välja toodud külad, haldusjaotuse seaduse § 6 lõikes 2. Selle järgi on
alevikud, alevid (vallasisesed?) linnad, järgmises asustusüksused asulad, milleks on linnad (mitte linnad
paragrahvis (§ 58) on välja toodud linna-, alevi-, aleviku- haldus- ehk omavalitsusüksusena), külad, alevikud ja alevid.
või külavanem). Antud sätte sõnastuse järgi võiks ka linnad
asumid olla.
47. Teeme ettepaneku KOKS § 63 lg 2 lisada 2. lause Arvestatud osaliselt.
sõnastuses „Liidu suhtes kohaldatakse
mittetulundusühingute seadust, arvestades käesolevas Ettepanekuga arvestatakse KOKS § 63 lg 2 osas. Selgitame,
seaduses ettenähtud erisusi.“ et antud juhul pole tingimata küll vaja seaduses rõhutada
erisuste kohaldamist üldseadusest ehk MTÜSist, sest
Samuti teeme ettepaneku lisada KOKS § 634 lg 1 lõpu erinormide olemasolul kohaldatakse neid alati üldnormide
sõnad „, arvestades käesolevas seaduses ettenähtud ees. samas arvestades sarnaseid märkusi mitmelt osapoolelt,
erisusi.“; nähakse see informatiivse sättena peatüki alguses ette.
lg 2 täiendada „liidu organitesse esindajate määramise ja
nende vahetamise kord“; Küll aga puudub vajadus seda järgnevates paragrahvides (nt
lisada lg 3, mille kohaselt juhatuse volituste tähtaeg on 4 § 634 lg 1) eraldi üle rõhutada.
aastat.
Selgitame, et ka KOKS § 634 lõikes 2 on nimetatud
5
KOKS § 65 lõikes 6 asendada sõnad „elanike arvust põhikirjas olevad elemendid, mis on liidu spetsiifilised või
lähtudes“ sõnadega „tunnustest lähtudes“. ei tulene otseselt MTÜSist. Tehtud ettepanek on kaetud lõike
2 punktiga 3 - üldkoosolekul ja teistes organites liikmete
7
KOKS § 63 lg 4 puhul tõusetub küsimus, kas haldusleping esindatuse määramise alused ja kord; Esindatuse määramisel
on ainus vorm, mille alusel liit saab ülesandeid täita? Kui on loomulik, et liikmed ka vahetuvad ja see nähakse samuti
liit täidab kõigi oma liikmete eest teatud ülesannet, kas põhikirjaga ette.
kõigi KOV-dega tuleb haldusleping sõlmida?
KOKS §i 634 lõike 3 osas tehtud ettepanekuga ei arvestata.
Samuti palume lähemalt selgitada, mida tähendab lg 5 teine MTÜS § 28 lõige 11 võimaldab tähtaja osas paindlikumat
lause. kokkulepet vahemikus kolm kuni viis aastat. Põhikirjas
tähtaja ette nägemine pole kohustuslik ja sellisel juhul
kohaldub MTÜS.
KOKS § 655 lõikes 6 ettepaneku osas jääb ebaselgeks,
millistest KOV tunnustest siis lähtuda tuleks. Elanike arv on
konkreetsemalt määratletav tunnus. Samas on sätet
99
täiendatud võimalusega näha seadusest sätestatust
teistsugune, kuid samuti KOV proportsioone arvestav alus
ette põhikirjaga. Proportsionaalsus tähendab, et erinevate
KOVide suurust, elanike arvu või mõjukuse osakaalu tuleb
siiski mistahes tunnuse kokkuleppimisel arvestada, st
põhikirjaga aluseks võetavad tunnused ei saa liikmete
vaatest olla meelevaldsed.
KOKS § 637 lg 4 puhul on haldusleping vajalik juhul, kui
ülesandel on haldusülesande iseloom või sellega teostatakse
avalikku võimu, mida pigem KOV ülesannete puhul võib
eeldada. Kui liitu kuuluvad KOVid otsustavad anda
haldusülesande liidule täitmiseks, siis tuleb tõepoolest
sõlmida haldusleping kõigi ülesannet delegeerivate
KOVidega ning sh peavad kõik asjaomased KOV volikogud
selle heaks kiitma. Samas ei pea see tähendama mitut
erinevat lepingut vaid üks leping võib vormiliselt olla
mitmepoolne.
Tsiviilõiguslike lepingute sõlmimist nimetatud säte ei
reguleeri ega ole sellele takistuseks. Tsiviilõiguslikus suhtes
toimub tavaliselt teenuste tellimine ja osutamine.
Lõige 5 kordab üle seaduslikkuse põhimõtte arvestamise
haldusülesannete delegeerimisel. Ka avalike vahendite
kasutamise üle otsustamine või nende jagamine on avaliku
võimu teostamine, mis eeldab seaduslikku alust. Kuid teine
lause teeb erisuse KOV eelarvest tehtavate otsuste
rakendamise osas. Näiteks, kui KOV soovib mõnda KOV
eelarvest rahastatavat toetust rakendada läbi liidu, siis saab
ta halduslepingus tugineda nimetatud sättele, ega vaja eraldi
konkreetsemat seaduses toodud volitusnormi.
48. Eelnõu §-ga 2 täiendatakse ehitusseadustikku, Arvestatud.
sätestades avalike teede jaotuse põhimõtted ning riigitee ja
kohaliku tee põhitunnused. Teeme ettepaneku nimetatud Ehitusseadustiku muudatus on eelnõust välja jäetud.
100
muudatused eelnõust välja jätta (või asendada kitsalt
KOKSi muutmisest tuleneva vajaliku sättega) järgmistel
põhjustel. Seletuskirja kohaselt täpsustatakse riigitee ja
kohaliku tee termineid ja sätestatakse millised kohustused
neil tee omanikuna on. Märgitakse, et muudatus on seotud
KOKS § 6 lõikest 1 KOV täidetavate ülesannete
väljajätmisega. Leiame, et eelnõuga kavandatavad
muudatused lähevad kaugemale KOKSi
muutmisvajadusest ning vajavad eraldi läbitöötamist,
analüüsi ja mõjude hindamist.
Muuhulgas ei ole arusaadav, mida tähendavad väljendid
„võtab tee riigiteeks“ või „võtab tee kohalikuks teeks“ või
„tee omaniku ülesanded ei ole seadusega pandud teisele
isikule“ jms. Seletuskirjas märgitakse, et KOKS § 6 lõige 1
kehtestab omavalitsusele ülesande korraldada valla või
linna teede ehitamist ja korrashoidu, kuid seadus ei täpsusta
otseselt seda, millised teed oma olemuselt on kohalikud
teed ning millised vastavalt riigiteed ning leitakse, et
seetõttu on eriseaduse tasandil mõistlik sätestada seaduste
pikaajalise rakenduspraktika baasil välja kujunenud avalike
teede jaotuse põhimõtted ning riigitee ja kohaliku tee
põhitunnused. Leiame, et ilma täiendava analüüsita ja
nimetatud muudatuste mõjude hindamiseta, jääb
muudatuste tähendus ja tegelik mõju ebaselgeks ning
seetõttu ei saa muudatusega nõustuda.
49. Juhul, kui ettepanekut (jätta KOKS § 19 lg 2 p 13 Jääb arusaamatuks, miks on tehtud ettepanek jätta eelnõust
muudatus eelnõust välja) ei toetata, siis on ettepanek välja KOKS § 708 rakendussäte. Revisjonikomisjoni
sõnastada KOKS § 8 lg 3 järgmiselt: „(3) Käesoleva muudatused rakenduvad samuti 2025. aasta kohaliku
seaduse § 1 punktid 35, 37, 40-41, 144 ja 145 jõustuvad omavalitsuse volikogu korraliste valimiste valimistulemuste
2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste väljakuulutamise päevast alates.
valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päeval.“.
Põhjendus: Hetkel on hallatavate asutuste juhtide suhtes
sätestatu sidumine järgmise valimistsükliga lahendatud
101
rakendussätte kaudu (seaduse täiendamine §-ga 708, eelnõu
§ 1 p 217).
Õigusselguse huvides on mõistlik jõustada need
muudatused üheskoos revisjonikomisjoni muudatustega.
Paragrahv 8 lõike 3 täiendamisega kaasneb vajadus üle
vaadata eelnõu § 1 p-ga 217 tehtav muudatus, millest tuleb
välja jätta KOKS § 708 .
Juhul, kui punktis 6 tehtud ettepanekut jätta KOKS § 19 lg
2 p 13 muudatus eelnõust välja ei toetata, siis on vajalik
täiendada KOKS § 8 lg-t 3 selliselt, et ametnikke ja
hallatavate asutuste juhte puudutav regulatsioon jõustuks
2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste
valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päeva.
50. Ettepanek on eelnõu §-s 8 sätestada, et eelnõu § 1 p 35 Mitte arvestatud.
(ametnikule sätestatud muudatus) jõustub 2025. aasta
kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste Eesmärk on rakendada isikule soodsamat regulatsiooni.
valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Võrdselt koheldaksegi isikuid, kes alates seadusemuudatuse
jõustumisest enam ei pea ametnikuna KOV ametiasutuses
Põhjendus: Eelnõu § 8 lg 1 kohaselt jõustub seadus 2023. töötades oma volikogu liikme mandaadist loobuma, vaid
aasta 1. jaanuaril. Eelnõu § 1 punkti 35 kohaselt saavad taotleda volituste peatumist. KOV ametiasutuse
tunnistatakse kehtetuks KOKS § 18 lg 1 p 6, mille kohaselt töötajate puhul jõustus volikogu liikme volituste peatumise
volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses regulatsioon samamoodi nö volikogu valimistsükli kestel15.
nimetamisega sama valla või linna kohaliku omavalitsuse
ametnikuks. Seletuskirja kohaselt soovitakse
seadusemuudatusega tagada võimalus ka neil volikogu
liikmetel soovi korral volikogu valimistsükli puhul osaleda
volikogu töös, kui nad lahkuvad kohaliku omavalitsuse
ametiasutuses avalikust teenistusest. Sätte muutmata
jätmisel lõppeks volikogu liikmete volitused kohaliku
omavalitsuse ametiasutuse ametnikuks saamisel
15
Vt: .
102
automaatselt ja pöördumatult, mis tähendab, et selle
valimistsükli jooksul isik ametnikuna tööd jätkates
volikogusse naasta ei saa. Selle käsitlusega ei saa nõustuda.
2021. aasta valimistsükkel on muudatuse jõustumise
hetkeks kestnud juba üle aasta, mistõttu on mitmed
kohaliku omavalitsuse ametiasutuses ametnikuna töötanud
volikogu liikmed pidanud oma volitustest loobuma
jäädavalt. Muudatuse jõustumine kohtleb seega ebavõrdselt
ametnikke – neid, kes on juba pidanud oma volikogu liikme
volitusest loobuma, võrreldes nendega, kellel tekib 1.
jaanuarist 2023 õigus peatada oma volitused ning
võimalusel taastada oma volitused igal ajal.
51. Ettepanek on jõustada eelnõu § 1 p 37 2025. aasta Vt märkusega nr 50 mittearvestamise selgitust.
kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste
valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Põhjendus:
Eelnõu § 1 p-i 37 kohaselt tunnistatakse kehtetuks KOKS §
18 lg 11, mille kohaselt § 18 lõike 1 punktis 6 sätestatud
piirangut ei kohaldata volikogu liikme suhtes, kelle
volitused on peatatud käesoleva seaduse § 19 lõike 2 punkti
1 alusel. Tulenevalt ettepanekust jõustada eelnõu § 1 p 36
2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste
valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päeval palume
sellele vastavalt ka eelnõu § 1 p 37 samast ajast.
52. KOKS § 19 lg 2 p-de 1–12 muudatust ei saa rakendada Vt märkusega nr 50 mittearvestamise selgitust.
tagasiulatuvalt nende isikute suhtes, kelle volikogu liikme
volitused loeti enne seadusemuudatuse jõustumist seoses
KOV ametiasutuses ametnikuna töötamisega lõppenuks.
Põhjendus: Seletuskirja kohaselt jõustub muudatus
üldkorras seaduse jõustumisel, kuna tegemist on volikogu
liikmele soodsama regulatsiooniga, mis ei vaja uuele
regulatsioonile üleminekuks piisavat aega. Siiski tuleks
kohelda kõiki ühe valimistsükli volikogu liikmeid võrdselt,
et ei jõustuks keset valimistsüklit. Arvestada tuleb
muuhulgas, et muudatuse jõustumine viidatud üldkorras
jagab valimistsükli mõtteliselt selliselt, et muudatuse
103
jõustumise hetkeks on 2021. aastal valitud volikogu
tegutsenud juba üle aasta ning järgmiste valimisteni on
jäänud veidi vähem kui kolm aastat. Seejuures eelduslikult
on kõige enam mõjutatud just need isikud, kes pidid
valmistulemuse väljakuulutamise järel langetama otsuse,
kas jätkavad ametnikuna või nende volitused lõppevad.
Vaata ka punkti 34 selgitusi.
53. Teeme ettepaneku täiendada KOKSi järgmise sättega Mitte arvestatud.
sobivas kohas: „Üldised isikuandmete töötlemise alused
Kohaliku omavalitsuse asutusel on õigus töödelda Nendime, et praktikas on probleem tõepoolest olemas. Näide
käesoleva seaduse ja eriseadustega pandud ülesannete umbes 3 aasta tagusest olukorrast: KOV soovis toetada
täitmiseks isikuandmeid, sh eriliigilisi isikuandmeid. Kui vanaduspensionäre, kuid puudus võimalus andmekogust
andmete koosseis seaduses, millega ülesanne kohalikult päringut teha, kes need isikud on. Andmete saamiseks tuli
omavalitsusele pannakse, puudub, kehtestatakse see saata päring SKAsse, kus pidi põhjendama, milleks andmeid
kohaliku omavalitsuse õigusaktis.“. kasutatakse.
Põhjendus: Sageli antakse kohalikule omavalitsusele Tallinna linna algatusel toimunud kohtumisel
ülesanne seaduse tasandil, aga ei sõnastata kohaliku Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi,
omavalitsuse õigust saada ülesande täitmiseks vajalikkuRahandusministeeriumi, õiguskantsleri kantselei ja
teavet ja/või asutada teenuse osutamiseks andmekogu. Ühel
Andmekaitse Inspektsiooniga arutati sama küsimust ja leiti,
korral on vaidlus eskaleerunud sellega, et ülesanne seaduses
et iga valdkondliku ülesande puhul tuleks isikuandmete
oli küll olemas, kuid andmete saamise õigust mitte ja töötlemise alused eraldi reguleerida. Samuti tuleb mõelda
ligipääsu ei antudki riigi andmekogule, vaid inimesed välja lahendus nende KOV ülesannete jaoks, mille KOV on
toovad siiani oma dokumente paberil. Näiteks on Tallinna
enesekorraldusõigusega vabatahtlikult enda täita võtnud, nt
linnal pidev probleem uute päringute tegemisel riigi mingite toetuste andmine. Pigem tuleks viimane küsimus
andmekogudest, sest kusagil ei ole selgesõnaliselt kirjas, et
lahendada haldusmenetluse seaduses (HMS). HMS § 7 lõike
kohalikul omavalitsusel on oma ülesannete täitmiseks õigus
5 järgi võib haldusorgan haldusmenetluses haldusakti
andmeid saada. Isikuandmete töötlemise õigus on andmise, toimingu tegemise või halduslepingu sõlmimise
reguleeritud politsei- ja piirivalveseaduses,
eesmärgil töödelda isikuandmeid menetletavas asjas vajalike
kindlustustegevuse seaduses, maksukorralduse seaduses asjaolude kohta, kui seadusega või selle alusel antud
jm. õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti. Sätte rakendamise
osas saab selgitusi anda Justiitsministeerium.
54. Juhitakse tähelepanu, et KOKSis on ka selle eelnõu Ei saa märkusest aru. Me ei plaani KOKS § 61 nimetatud
vastuvõtmise järel mitmeid mittetöötavad või tööle maakonna koostööorganite osas sisulisi muudatusi teha.
mittehakkavaid sätteid või sätteid, mis eeldavad
104
põhjendamatult olulises mahus ressursi kasutamist. Näiteks Ühisametite ja -asutuste regulatsioon ei ole KOVidele
tuuakse §i 61 , kuna vastavad juriidilised isikud on tänaseks rakendamiseks kohustuslik. KOVil on endal õigus valida
juba olemas ning nende muutmiseks puudub loogiline ülesannete täitmiseks sobiv mudel.
vajadus, ning peatükki 10, mis ei toimi täna ja ei hakka
toimima ka pärast selles kavandatud muudatusi, kuna
eriseadused ning eelarvestamise loogika valdavalt ei toeta
ühisametiasutusi ja ühisasutusi.
Suurt töömahtu eeldab maakondliku arengustrateegia Maakonna arengustrateegia koostamise vajadust on
koostamine. Kui viimane on vajalik eelkõige riigi poolt põhjalikult selgitatud kohaliku omavalitsuse korralduse
välisrahastuse suunamiseks vajalike maakondlikku tähtsust seaduse ja teiste haldusreformi elluviimisega seotud
omavate objektide kokkuleppimiseks, siis nimekirja seaduste muutmise seaduse eelnõu (433 SE) seletuskirjas.
objektidest saab koostada ülemaakonnaliselt oluliselt Vt:
lihtsamalt, selleks ei pea koostama arengustrateegiat. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/1eead996
Tänased arengustrateegiad sisaldavad olulises mahus -b9b2-4e7d-80b9-
tekstilist materjali, mis ei põhjenda vähimalgi määral 79ac7c83ef99/Kohaliku%20omavalitsuse%20korralduse%
objektide valikut. 20seaduse%20ja%20teiste%20haldusreformi%20elluviimis
ega%20seotud%20seaduste%20muutmise%20seadus.
55. Eelnõu menetluses peaks lahendama probleemi, et Volikogu võib KOKS § 541 lg 1 alusel määrata palgalisele
palgalisele volikogu esimehele ja aseesimehele ei laiene volikogu esimehele ja aseesimehele hüvitise, mistõttu ei
töötuskindlustus sarnaselt teistele linnajuhtidele. pruugi volikogu palgaline esimees ega aseesimees olla
sotsiaalselt halvas positsioonis volituste lõppemisel. KOKSi
on seni käsitletud eriseadusena KOV juhtide hüvitiste
määramisel.
Arutame ettepaneku edaspidi läbi Sotsiaalministeeriumiga,
kuna töötuskindlustuse seadus on selle ministeeriumi
valitsemisalas.
56. Ettepanek on muuta ATS § 11 lg-t 5 ning sätestada, et Mitte arvestatud.
kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestab ametiasutuste
struktuuri. Põhjendus: KOKS § 22 lg 1 p-st 36 jäetakse välja ATSiga dubleeriv regulatsioon on mõistlik KOKSist välja
volikogu pädevus kehtestada ametiasutuse teenistuskohtade jätta. ATS võimaldab volikogul ülesande vajadusel
koosseis. Jätkuvalt jääb volikogu pädevusse aga valitsusele täitmiseks volitada.
ametiasutuste struktuuri kehtestamine. Seletuskirja järgi ei
peaks detailne ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu
105
kinnitamine olema volikogu taseme küsimus. Samas
avaliku teenistuse seaduse § 11 lg 5 kordab KOKSis
sätestatut, ehk selle kohaselt kehtestab kohaliku
omavalitsuse ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu
volikogu. Vastuolu vältimiseks ja selguse huvides tuleks
vastav muudatus teha ka avaliku teenistuse seaduses.
57. Ettepanek on tunnistada elamuseaduse § 8 p 2 kehtetuks Ettepanek on edastatud Majandus- ja
või muuta selle sõnastust ja sõnastada see järgmiselt: Kommunikatsiooniministeeriumile, kes on moodustanud
„2) munitsipaalomandis olevate eluruumide valdamise, elamumajanduse küsimuste lahendamiseks töörühma ja saab
kasutamise ja käsutamise põhimõtete kehtestamine.“. seisukoha märkusele kujundada selle töö raames.
Põhjendus: KOKS § 22 lg 1 p 6 muudatuse kohaselt kuulub
volikogu pädevusse valla- või linnavara valitsemise ja
võõrandamise põhimõtete kehtestamine.
Elamuseaduse § 8 p 2 sätestab, et: „Kohaliku omavalitsuse
volikogu võimkonda elamusuhete reguleerimisel tema
haldusterritooriumil kuulub: 2) munitsipaalomandis olevate
eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra,
sealhulgas hooldus- ja remondieeskirjade kehtestamine.“.
Seega puudub vajadus munitsipaalomandis olevate
eluruumide valdamist, kasutamist ja käsutamist eraldi
elamuseaduses reguleerida, kuna see on kaetud KOKS § 22
lg 1 p-ga 6, kuid kui seda peetakse siiski vajalikuks, siis
tuleks elamuseaduse § 8 p 2 viia KOKS§ 22 lg 1 p-ga 6
kooskõlla.
58. Ettepanek muuta Vabariigi Valitsuse 08.08.1996 Kinnisasja omandamist avalikes huvides reguleerib
määrusega nr 211 kinnitatud „Peremehetu ehitise kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus, mille
hõivamise kord“ p-i 14 ja sõnastada see järgmiselt: „Pärast menetlust tuleb ka peremehetu ehitise hõivamisel järgida.
kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse või valitsuse Ettepanekus nimetatud korda ei ole pea 20 aastat muudetud
korralduse jõustumist ehitise peremehetuse tuvastamise ega rakendatud. Oleme edastanud märkuse Majandus- ja
kohta võtab hõivaja ehitise oma valdusse, mille kohta Kommunikatsiooniministeeriumile, kes saab kaaluda selle
koostatakse senise valdaja või hooldajaga vastav akt. Vabariigi Valitsuse määruse võimalikku kehtetuks
Nimetatud akt koos kohaliku omavalitsuse volikogu tunnistamist.
otsusega või valitsuse korraldusega on aluseks hõivaja
106
kandmiseks riiklikusse ehitisregistrisse ehitise
omanikuna.“.
Põhjendus: Kehtiva „Peremehetu ehitise hõivamise korra“
p 14 sätestab, et: „Pärast kohaliku omavalitsuse volikogu
otsuse jõustumist ehitise peremehetuse tuvastamise kohta
võtab hõivaja ehitise oma valdusse, mille kohta koostatakse
senise valdaja või hooldajaga vastav akt. Nimetatud akt
koos kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega on aluseks
hõivaja kandmiseks riiklikusse ehitisregistrisse ehitise
omanikuna.“ ning p 10 sätestab, et: „Valla- või
linnavolikogu või tema ülesandel valla- või linnavalitsus
vaatab läbi esitatud vastuväited ja otsustab, kas ehitis on
peremehetu või mitte.“. Nimetatud korra p 14 on vastuolus
korra p-ga 10, kuna ehitise peremehetuks tunnistamise
otsuse võib vastava volituse olemasolul teha ka valla- või
linnavalitsus, kuid korra p 14 räägib ainult volikogu
otsusest.
Riigikantselei (kooskõlastus 1. Eelnõu § 1 punktiga 10 tunnistatakse kohaliku Arvestatud osaliselt.
märkustega arvestamisel) omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 6 lõige
21 kehtetuks põhjendusega, et see puudutab konkreetset Eelnõus on kokkuleppel Riigikantseleiga taastatud senine
valdkondlikku riigikaitseülesannet, mis on võimalik KOKS § 6 lõike 21 sõnastus. Valmisoleku seaduse eelnõus
sätestada Riigikantseleis ettevalmistatava valmisoleku tuleks säte paremini avada ja KOKSist välja jätta.
seaduse eelnõuga. Lisaks on seletuskirjas selgitatud, et
kehtiva KOKSi § 6 lõiget 21 tuleks reguleerida kas Eelnõuga on loobutud KOKS § 6 lõike 1 kavandatavast
valmisoleku seaduses või riigikaitseseaduses, mis muudatusest, millega oleks eelnõust välja jäetud KOV
käsitleksid detailselt kõrgendatud kaitsevalmiduse, valdkondlikud ülesanded. KOV täidetavate ülesannete
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooniga loetelu on mõnevõrra muudetud, kuid jätkuvalt
seonduvaid küsimusi. Selgitame, et Riigikantseleis kavandatakse tunnistada kehtetuks KOKS § 6 lõike 2, mis
ettevalmistatava valmisoleku seaduse eelnõuga seab KOV omandis olevate asutuste ülalpidamiskohustuse.
planeeritakse tunnistada riigikaitseseadus kehtetuks. Kuna Seetõttu jäetakse KOKS § 6 lõikest 21 välja viide sama
valmisoleku seaduse jõustumine on planeeritud hiljemaks paragrahvi lõikele 2.
kui käesoleva eelnõuga kavandatavate KOKSi muudatuste
jõustumise aeg, siis ei saa regulatsiooni KOKSi § 6 lõikes
107
21 kehtetuks tunnistada enne, kui nimetatud valdkondlik
riigikaitset puudutav ülesanne ei sisaldu vastava valdkonna
seaduses. Seetõttu teeme ettepaneku täiendada eelnõu
riigikaitseseaduse muudatustega, kuid leiame, et sõnastus
tuleks läbi rääkida ka Kaitseministeeriumiga.
Riigikaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: X)
paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra,
mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal korraldab
omavalitsusüksus: 1) vallas või linnas sotsiaalteenuste
osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist,
eakate hoolekannet, kultuuri-, spordi- ja noorsootööd,
elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja
kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist
planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla
või linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded
ei ole seadusega antud kellegi teise täita; 2) vallas või
linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide,
gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude,
rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja
hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike
asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse
omanduses. Nimetatud asutuste puhul võidakse seadusega
ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või
muudest allikatest; 3) sõjategevuses kannatada saanud
isikute ja sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha
ülesandeid täitma asunud isikute perekondade
sotsiaalhoolekannet ning aitab kaasa isikute
evakueerimisele ja evakueeritute majutamisele,
toitlustamisele ning arstiabi andmisele.“.
2. Eelnõu § 1 punktidega 12 ja 13 täiendatakse KOKSi § 6 Osaliselt arvestatud.
lõigetega 31 ja 41, nähes ette üldised alused kohaliku Oleme sätted sõnastanud ümber järgmiselt:
omavalitsuse ülesannete piiritlemiseks omavalitsuslikeks ja „paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 31järgmises sõnastuses:
riiklikeks, mida peab seadusloomes kohalikule
108
omavalitsusele ülesannete panemisel arvestama. Eelnõu „(31) Kohaliku elu küsimuste korraldamine on selliste
seletuskirja järgi avatakse KOKSi § 6 uutes lõigetes 31 ja 41 omavalitsusüksuse ülesannete täitmine, mis tulenevad valla-
väga üldiselt kohaliku omavalitsuse lahendatavate kohaliku või linnaelanike vajadustest või mille täitmist saab
elu küsimuste ja täidetavate riiklike kohustuste olemus, omavalitsusüksuselt mõistlikult eeldada, mis on kohalikku
kuid ülesannete võimalikke piiritlemiskriteeriume on päritolu ja mida ei ole antud mõne riigiorgani pädevusse või
rohkem, kui seaduses oleks kohane nimetada. Tegemist on mille puhul esineb ka muid ülesande kohalikule olemusele
igakordse seadusloomelise üksikotsusega, millise tasandi viitavaid asjaolusid. Seadusega omavalitsusüksusele
küsimusega on konkreetsel juhul tegemist. Riigikantselei pandud kohaliku elu küsimuste lahendamisel peab
hinnangul võib selline kohaliku elu või riigielu küsimuste omavalitsusüksusele jätma enesekorraldusõiguse, mille
piiritlemise kriteeriumide sätestamine osutuda kohaselt saab ta ise määrata ülesannete täitmise täpsema
seadusloomes siiski mitmeti mõistetavaks. Näiteks võib sisu ja korra. Põhjendatud juhul, kui see tuleneb näiteks
KOKSi § 6 lõikes 31 sisalduvat loetelu käsitleda kohaliku elu küsimuse ühetaolise lahendamise kaalutlusest,
ammendavana, samas on eelnõu seletuskirjas kriteeriume võib seadusega ette näha ülesande täitmise täpsema sisu ja
rohkem, mida on selgitatud ka seletuskirjas. Seega jääb korra.“;
ebaselgeks, kas eelnõu koostajad on soovinud jätta eelnõus
esitatud kriteeriumid avatuna või suletuna. Palume eelnõus - paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
teha vastav muudatus ja nimetatud piiritlemise kriteerium „(41) Omavalitsusüksuse täidetavad riiklikud ülesanded on
sõnastada sisuliselt täpsemalt. üldjuhul sellised ülesanded, mille täitmise sisu ja kord
tuleneb seadusest nii, et omavalitsusüksusele ei jää õigust
Lisaks märgime, et KOKSi § 6 lõike 31 koosmõjust sama otsustada ülesannete täpsema rakendamise ja menetluse üle,
paragrahvi lõikega 41 tuleneb, et kohaliku elu ja riikliku ta kohustub neid täitma ka teiste omavalitsusüksuste elanike
ülesande hindamiseks on määrav eelkõige huvides ning mille puhul ei esine selgeid ülesande kohalikule
enesekorraldusõiguse kriteerium. Riigikantseleis analüüsiti olemusele viitavaid asjaolusid.“;
KOKSi vastavaid sätteid ettevalmistatava valmisoleku
seaduse eelnõu põhimõtete näitel ja jõuti järelduseni, et
edaspidi oleksid kohaliku omavalitsuse kriisiülesanded
just(kui) riiklikud ülesanded. Valmisoleku seaduse
eelnõuga planeeritakse liita hädaolukorra seadus,
riigikaitseseadus ja erakorralise seisukorra seadus.
Hädaolukorra seaduses on kohaliku omavalitsuse üksustele
määratud kriisiülesanded. Kõikide kohaliku omavalitsuse
üksuste ülesanne on moodustada kriisikomisjon, üle 10 000
elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne on
korraldada elutähtsate teenuste (veevarustus ja
kanalisatsioon, kaugküte, kohalike teede korrashoid)
109
toimepidevus. Viimase puhul tähendab see kohaliku
omavalitsuse üksuse kohustust koordineerida teenuse
toimepidevuse tagamist, nõustada elutähtsa teenuse
osutajaid, teha järelevalvet teenuseosutajate üle,
kooskõlastada teenuseosutajate riskianalüüse ja plaane,
teha õppusi, juhtida hädaolukorra lahendamist, koostada
hädaolukorra lahendamise plaan, korraldada
riskikommunikatsiooni ja kehtestada toimepidevuse
nõudeid enda korraldatavate elutähtsate teenuste kohta.
Seejuures on seadusega täpselt kindlaks määratud
toimepidevuse nõuete määruse ja hädaolukorra
lahendamise plaani kohustuslikud elemendid, õppuste
korraldamine ja kriisikomisjoni töö korraldamine. Kõikide
ülesannete puhul on määratud ka selged tähtajad ja
järelevalve tähtaegade järgimise üle. Sisuliselt on üle 10
000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuse tegevused
kriisideks valmistumisel ja lahendamisel väga täpselt
reguleeritud. Valmisoleku seaduse eelnõuga kaalutakse
hetkel üle 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksusele
pandud kriisiülesannete laiendamist kõikidele valdadele ja
linnadele, samuti kaalutakse riskianalüüsi kohustuse
panemist (riskide hindamist seadusandja ettenähtud
kriteeriumide, metoodika järgi). Seega võib KOKSi
vastavate sätete sõnastuse järgi jõuda järelduseni, et
edaspidi on kohaliku omavalitsuse üksuste kriisiülesanded
riiklikud ülesanded, kuna ülesannete regulatiivsuse tõttu ei
ole võimalik täita KOKSi § 6 lõikes 31 nimetatud
enesekorraldusõiguse kriteeriumi. Oma olemuselt ei ole aga
näiteks veevarustuse või sooja toimepidevuse tagamine ka
kriisides sugugi riiklik ülesanne, see on olemuselt kohalik
ülesanne. Seega on vaja eelnimetatud piiritlemise
kriteeriumides tagada suurem õigusselgus ja eelkõige
enesekorraldusõiguse vallas, et ülesannete määramisel ei
tekiks sätetevahelisi vastuolusid.
110
Palume kaaluda, kas üheks võimaluseks ei oleks sätestada
nõue, et valdkondlikes seadustes määratakse ülesanded Kui seaduses on ülesanne antud täitmiseks KOVile ja selle
vastavalt kohalikuks või riiklikuks. juures ei ole märget, et tegemist on KOV täidetava riikliku
ülesandega, siis kehtib eeldus, et tegemist on olemuselt
omavalitsusliku ülesandega. Senise Riigikohtu praktika ja
HÕNTE § 6 lõike 2 järgi tuleb seaduses sätestada vaid KOV
täidetava riikliku ülesande puhul, et tegemist on riikliku
kohustusega.
3. Eelnõu § 1 punkti 107 järgi muudetakse KOKSi § 37 Arvestatud.
lõiget 5, mille kohaselt valla või linna arengukava ja
täiendavate arengukavade koostamisel arvestatakse samuti KOKS § 37 lõike 5 sõnastust on pisut kohendatud: Valla või
riigi strateegilise ja ruumilise arengu suundumusi. Eelnõu linna arengukava ja täiendavate arengukavade koostamisel
seletuskirja järgi peetakse riigi strateegiliste lähtutakse riigi pikaajalise arengustrateegia sihtidest ning
suundumustena silmas sh riigi horisontaalsetes (nt „Eesti arvestatakse muid riigi strateegilise ja ruumilise arengu
2035“) ja valdkondlikes arengukavades püstitatud sihte ja suundumusi.
eesmärke. Peame vajalikuks viia selle sätte sõnastus
kooskõlla riigieelarve seadusega ja konkreetselt § 19 lõikes
1 nimetatud riigi strateegilise arengudokumendi mõistega.
Selle kohaselt on strateegilised arengudokumendid riigi
pikaajaline arengustrateegia, poliitika põhialused,
valdkonna arengukava ja programm. 12. mail 2021. a
Riigikogus vastu võetud riigi pikaajalises arengustrateegia
„Eesti 2035“ kohaselt „strateegilised sihid on
väärtuspõhised eesmärgid, mis on aluseks riigi strateegiliste
valikute tegemisel ja mille elluviimisse panustavad kõik
Eesti strateegilised arengudokumendid“. Et tagada avaliku
sektori arengukavade eesmärkide kooskõla ja elluviimist,
on vaja kohaliku omavalitsuse üksuste ning avaliku, vaba-
ja erasektori organisatsioonide panust. „Eesti 2035“
strateegilised sihid ja arenguvajadused on kohaliku
omavalitsuse üksuste strateegilise planeerimise
lähtealuseks, mis tagab nende eesmärkide kooskõla riiklike
arengudokumentidega ning aitab ellu viia ühiseid vajalikke
muutuseid.
111
Teeme ettepaneku sõnastada KOKS § 37 lõige 5 järgmiselt:
„(5) Valla või linna arengukava ja täiendavate
arengukavade koostamisel kirjeldatakse, kuidas
panustatakse riigi pikaajalise arengustrateegia sihtide
saavutamisse ning arvestatakse muude riigi strateegilise ja
ruumilise arengu suundumustega.“.
Lisaks eelnevale palume muuta KOKSi § 373 lõiget 10, et
viia see kooskõlla kehtiva strateegilise planeerimise
raamistikuga. Ka aprillis 2021 kehtestatud „Maakonna
arengustrateegia uuendamise juhendis“ on esile toodud riigi
pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ roll maakonna
arengustrateegiate koostamisel ja uuendamisel. Seetõttu on
kohane täpsustada KOKSi § 373 lõiget 10 ja sõnastada see
järgmiselt:
„(10) Maakonna arengustrateegia koostamisel
arvestatakse riigi pikaajalist arengustrateegiat ja
valdkonna arengukavasid ning kirjeldatakse, kuidas
maakonna arengustrateegiaga panustatakse neis seatud
eesmärkide ja arenguvajaduste saavutamisse.“.
Riigikohus (halduskolleegiumi 1. Eelnõuga täiendatakse paragrahvi 7 lõikega 11 järgmises Oleme teadlikud, et eelnõuga pakutav lahendus on vastuolus
arvamus) sõnastuses: „(11) Volikogu võib määruses seada senise kohtupraktikaga. Eelnõu eesmärk ongi laiendada
põhjendatud juhul minimaalseid isikute põhiõiguste ja - senist õigusruumi, et ka kohtupraktika saaks muudatusega
vabaduste piiranguid, kui need on asjakohased ja kooskõlas kaasa liikuda.
selle eesmärgiga, mida määrus avalikes huvides taotleb.
Nende piirangute seadmisel peab volikogu arvestama Volikogu määrusega põhiõiguste piiramine on lubatav siiski
vastavat küsimust reguleerivast seadusest tulenevate erandlikel juhtudel, kui tegemist on väheintensiivse isikute
piiridega.“ põhiõiguste ja -vabaduste riivega, kui neil on legitiimne
Eelnõu seletuskirjas (lk 40) on märgitud, et „kui senise eesmärk ja riive on proportsionaalne eesmärgiga, mida
kohtupraktika järgi peab nende piirangute seadmine määrus avalikes huvides taotleb. Nende piirangute seadmine
tulenema seadusest, kus peab kirjas olema ka selge volitus peab olema kooskõlas vastavat küsimust reguleerivast
põhiõiguse piiramiseks ja selle piirid (ning piirangud seadusest tulenevate nõuetega. Nimetatud määruse võib
peavad olema asjakohased ja kooskõlas selle eesmärgiga, kehtestada ka ilma seadusest tuleneva täpse, selge ja
mida määrus avalikes huvides taotleb), siis piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormita.
seadusemuudatusega asendatakse seadusest tulenevad
112
piirid nõudega arvestada vastavat küsimust reguleerivast Kohtupraktikas on võimalik hinnata, kas volikogu „läks
seadusest tulenevate piiridega“. riivetega liiale“ või oli määruse seletuskirjas põhjalikult
kaalutud põhiõiguste riivete intensiivsust, vajadust ja
Halduskolleegium juhib tähelepanu, et eelnõu paragrahvi 7 eesmärke.
lõige 11 on praegusel kujul vastuolus kehtiva
kohtupraktikaga.
Seletuskirjas on õigesti märgitud, et kuigi kõik põhiõiguste
seisukohalt olulised otsused peab langetama seadusandja,
võib vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid kehtestada
täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva
volitusnormi alusel määrusega (Riigikohtu üldkogu otsus
asjas nr 3-3-1-41-06, p-d 21 ja 22). On küsitav, et praeguse
sättega saaks anda üldvolituse kõikides kohaliku elu
küsimustes isikute põhiõiguste ja -vabaduste piiramiseks.
Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 90 lõike 1 kohaselt võib
määruse anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi
olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja
eesmärgiga. Juhime tähelepanu, et ka praegusel kujul
kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses vastava sätte
olemasolu korral vajab omavalitsus põhiõiguste ja -
vabaduste piiramiseks täpset, selget ja piirangu
intensiivsusega vastavuses olevat volitusnormi. Eelnõu
seletuskirjas viidatud Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-
3-1-48-16 ei ole seda põhimõtet muutnud. Ehkki eelnõu
paragrahvi 7 lõike 11 sõnastusest ei selgu otsesõnu, et
kohaliku elu küsimustes oleks volikogul võimalik võtta
vastu määrusega isikute põhiõiguste ja -vabaduste
piiranguid seadusandja volitusnormita (vahetult kooskõlas
põhiseadusega), siis arvestades küsimuse õiguslikku
tähtsust, ei tohiks siinkohal eelnõu ja selle seletuskiri
võimaldada erinevaid tõlgendusi. Kohalik
omavalitsusüksus on põhiseaduse järgi nii kohaliku elu
küsimuste kui ka talle pandud riigielu küsimuste
korraldamisel seotud seaduslikkuse põhimõttega, mistõttu
113
kohaliku omavalitsuse põhiõigusi riivaval tegevusel peab
alati olema seaduslik alus. Kohaliku omavalitsuse
enesekorraldusõiguse teostamise vajadusega ei saa
õigustada (seletuskiri lk 41 ülal) isikute põhiõiguste ja -
vabaduste piiramist puudulike alusnormidega ning
seaduslikkuse põhimõtet eirates. HMS § 90 lg 2 ei
prevaleeri siinkohal põhiseaduse § 3 lg 1 esimese lause
tõlgenduse ees.
2. Juhul, kui seadusandja eesmärk ei ole anda kohalikele Jah, sättega kavandatakse KOVidele anda üldvolitus, mida
omavalitsustele isikute põhiõiguste ja -vabaduste nad saaksid rakendada näiteks lemmikloomade pidamise
piiramiseks eelnõuga KOKS § 7 lõikes 11 kirjeldatud eeskirjade puhul, kus kõiki põhiõiguste riiveid on
tingimustel üldvolitust, siis tuleks see sättes endas või seadusandjal keeruline seadusega ammendavalt ette seada.
vähemalt eelnõu seletuskirjas selgelt välja tuua. Riivet vähendab välja pakutava sätte teine lause, milles
sätestatakse, et nende piirangute seadmine peab olema
kooskõlas asjakohast küsimust reguleerivast seadusest
tulenevate nõuetega
3. Kui eelnõuga kavatsetakse üldvolitus anda, tuleks Mitte arvestatud.
kaaluda selle väljajätmist põhiseadusega vastuolu tõttu
(nagu seda on tõlgendatud Riigikohtu praktikas). Eelnõu eesmärk on senisest kohtupraktikast astuda samm
edasi KOVile kui põhiseadusorganile suurema
määrusandlusvabaduse andmiseks küsimustes, kus tegemist
on kohaliku elu küsimuse lahendamisega, mille puhul on
põhjendatud väheintensiivsete põhiõiguse piirangute
seadmine.
4. Soovitav on eelnõu sättes kasutada kohtupraktikas Arvestatud.
väljakujunenud mõisteid („minimaalne“ vs.
väheintensiivne riive; „asjakohane ja kooskõlas
eesmärgiga“ vs. proportsionaalne ja legitiimne eesmärk).
Harjumaa Omavalitsuste Liit 1. Paragrahv 632 lõige 1: kui eesmärgiks seatakse, et Sisuliselt arvestatud.
(arvamus) piirkondlik liit hakkaks asendama maakondlikke liite (vt §
632 lg 4), siis tuleks sätestada ka põhimõte, et piirkondliku Eelnõu § 632 lg 1 muudetud ja arvestatud põhimõte, et
liidu saavad moodustada igast maakonnast üle poole piirkondliku liidu saavad moodustada igast maakonnast üle
omavalitsusüksustest. Selline sõnastus tagaks, et poole omavalitsusüksustest.
piirkondliku liidu tekkimisel toimub § 635 lg 4 alusel alla
§ 632. Piirkondlik omavalitsusüksuste liit
114
ettenähtud liikmete arvu langenud maakondliku liidu (1) Kahe või enama maakonna territooriumi koosseisu
tegevuse lõpetamine. kuuluvad omavalitsusüksused võivad omavahel moodustada
piirkonna omavalitsusüksuste liidu (edaspidi piirkondlik
liit). Piirkondliku liidu moodustamiseks peab igast
maakonnast sinna kuuluma üle poole omavalitsusüksustest.
2. Paragrahvi 635 lõige 2 on põhjendamatut detailsust Sisuliselt arvestatud.
taotlev: ühelt poolt on liidu põhikirjaga õigus otsustada, kas Ettepanek on asjakohane, kuid arvestame sellega
organites esindatuse määramisel on üldse vaja ettepanekust erinevas sõnastuses, jättes põhikirjaga õiguse
omavalitsusüksuse elanike arvu arvestada või mitte, teisalt näha ette seaduses sätestatust teistsugune kord. Seaduse
nõutakse elanike arvu proportsiooni arvesse võtmise soovi orientiiri peame siiski selguse huvides vajalikuks, mistõttu
korral aga lähtumist volikogude valimise aasta 1. juuni ei tekitaks rohkem segadust selle välja jätmine.
rahvastikuregistri seisust. Ettepanek: formuleerida
kõnealuse lõikes põhimõte, et kui põhikirjas nähakse ette § 635. Nõuded liidu liikmesusele
liidu juhtorganite moodustamisel liikmete elanike arvu
proportsiooni arvestamine, tuleb lähtuda rahvastikuregistri (2) Kui liidu põhikirjas on ette nähtud, et liidu organites
andmetest vastavalt põhikirjas sätestatule. Probleemiks ei tuleb liikmete esindatuse määramisel või muudel juhtudel
saa olla, kui liikmed peavad vajalikuks esindatuse küsimust arvestada liidu liikmeteks olevate omavalitsusüksuste
tihedamini üle vaadata või kui soovitakse aluseks võtta elanike arvu proportsiooni, nähakse põhikirjaga ette ka
rahvastikuregistri muu ajahetke seisu. elanike arvu või teiste esindatuse aluste määramise
tingimused ja kord. Põhikirjas sätestamata juhul lähtutakse
omavalitsusüksuse elanike arvust rahvastikuregistri
andmete alusel viimase kohaliku omavalitsuse volikogu
valimiste aasta 1. juuni seisuga.
3. Paragrahv 635 lõige 4: viide § 632 lõikele 1 vajab Vt punkti 1 selgitusi.
kohendamist, kuna selles sättes ei kehtestata liikmete arvu
suurust (piirkondliku liidu liikmete arvule ei ole seatud
suurust, vaid kõne alla saab tulla fakt, et mingist hetkest ei
osale piirkondlikus liidus enam mingi maakonna liikmeid).
4. Paragrahvi 635 lõikes 6 ei nähtu selgelt võimalust, et liidu Arvestatud
põhikiri ei pruugi üldse sätestada vajadust esindatuse Lisatud viide põhikirjale, ehk võimalus põhikirjaga
proportsiooni määramiseks (vrd § 635 lg 2). Seega tuleks seadusest sätestatust erinevalt kokku leppida.
kõnealuse sätte sisse jätmisel teha viide eeldusele, et (6) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusel
põhikirjas on üldse proportsiooni nõue sees ning analüüsida moodustunud omavalitsusüksuse esindatuse proportsioon
veelkord 635 lg 2 kohase rahvastikuregistri andmete seisu liidu organites määratakse uue moodustunud
115
ette kirjutamise mõttekust ja võimalust jätta esindatuse omavalitsusüksuse elanike arvust lähtudes, kui põhikirjaga
proportsionaalsuse täpsema määratlemine põhikirja ei nähta ette esindatuse moodustamise teisi
hooleks. proportsionaalseid aluseid.
5. KOKS muudatuste rakendamiseks tuleks ette tuleks näha Selgitame, et põhikirjale esitatavad nõuded sisuliselt
tähtaeg, millal liitudel tuleb oma põhikiri jõustunud muutnud ei ole, vaid KOKS-is on hoidutud MTÜS
seadusemuudatustega vastavusse viia. põhikirjale kehtestatud nõuete kordamisest ja esitatud vaid
kehtivas KOLS liitudele kohalduv eriregulatsioon. Täidetud
peavad olema nii MTÜS kui KOKS liidu põhikirjale
sätestatud nõuded.
Eelnõu ei sisalda liidu vormi ja ülesannete osas sisulisi
muudatusi, mis peaks tooma kaasa vajaduse olemasolevate
liitude põhikirjade või tegevuse muutmiseks, mistõttu pole
nähtud ka eraldi üleminekuaega. Kui eelnõu jõustumise
järgselt siiski selgub, et mõnel liidul on põhikiri vastuolus
seaduse sõnastusega (liigselt seaduse sätet laiendav või
vastupidi kitsendav), siis tuleks põhikirja muudatused teha
esimesel võimalusel.
Eesti Siseaudiitorite Ühing 1. Volikogu kui omavalitsusüksuse kõrgema juhtorgani Mitte arvestatud.
pädevust siseaudiitori kutsetegevuse ülesannete täitmiseks
ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi ametisse Kavandatava KOKS § 481 lõike 4 järgi tuleb juhul, kui
nimetamise või ametist vabastamise protseduuris (hetkel siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks
kehtiv KOKS § 22 lõige 1 punkt 271) ei ole mõistlik nimetatakse ametisse vastav ametnik või struktuuriüksuse
kehtetuks tunnistada. Omavalitsusüksuse siseauditi juht või siseauditi teenus ostetakse sisse, enne ära kuulata
funktsiooni korraldamisel tuleb juhinduda audiitortegevuse volikogu arvamus.
seadusest (AudS), sh siseaudiitori kutsetegevuse
standarditest (edaspidi standard). Standardi 1110 Seega tuleb ka eelnõu järgi valitsusel siseaudiitori ametisse
„Organisatsiooniline sõltumatus“ kohaselt peab siseauditi nimetamiseks kuulata enne ära volikogu seisukoht.
juht alluma vahetult sellisele juhtimistasandile
organisatsioonis, mis võimaldaks siseauditi üksusel oma
kohustusi täita. Omavalitsusüksuse kõrgemaks
juhtorganiks on volikogu. Standardi 1110 tõlgenduse
kohaselt on kõrgemale juhtorganile funktsionaalse alluvuse
näideteks kõrgema juhtorgani poolne: siseauditi juhi
värbamist ning vabastamist puudutavate otsuste
116
heakskiitmine; siseauditi juhi tasustamise heakskiitmine;
siseauditi põhimääruse (töökorralduse) heakskiitmine;
riskipõhise siseauditi tööplaani heakskiitmine; siseauditi
eelarve ja ressursijaotuse plaani heakskiitmine; siseauditi
juhilt siseauditi funktsiooni tööplaani täitmise ja muu
aruandluse saamine; juhtkonnalt ning siseauditi juhilt
asjakohase info saamine, et määrata kindlaks, kas
eksisteerib asjakohatuid auditi ulatuse või
ressursipiiranguid
2. Ettepanek KOKS § 481 lõike 1 sõnastuse Mitte arvestatud.
korrigeerimiseks: „Volikogu tagab sisekontrollisüsteemi
olemasolu ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise Eelnõu loogika järgi on sätestatud volikogu pädevuses
omavalitsusüksuses, valla või linna ametiasutuses või selle olevana üldine sisekontrollisüsteemi olemasolu tagamine
hallatavas asutuses.“ KOVis. Selleks peab volikogu kehtestama nt vastavad
Eelnõu seletuskirjast ei selgu, millistel asjaoludel jäetakse õigusaktid ja mõtlema tööprotseduurid läbi.
välja volikogu kui kõrgema juhtorgani pädevus
siseaudiitori kutsetegevuse korraldamisel. Volikogu Samas operatiivselt tagab iga asutuse juht oma asutuses
omavalitsusüksuse kõrgema juhtorganina täidab olulist rolli sisekontrollisüsteemi rakendamise ja vastutab selle tõrgeteta
siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise tagamisel. toimimise eest.
Volikogul on võimalus anda revisjonikomisjonile
auditikomitee ülesanded audiitortegevuse seaduse
tähenduses. Siseaudiitor teeb koostööd
revisjonikomisjoniga. Volikogu õigusaktides sätestatud
sisekontrollimeetmed moodustavad lahutamatu osa
sisekontrollisüsteemist.
3. Ettepanek sõnastada KOKS § 481 lõige 2 järgmiselt: Mitte arvestatud.
„Sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle toimimise eest
vastutab omavalitsusüksuses valitsus ning valla või linna Sõnad „rakendamine“ ja „toimimine“ tunduvad olevat
ametiasutuses ja hallatavas asutuses asutuse juht.“ ühetähenduslikud. Ei näe, et pakutud muudatus teeks normi
sõnastuse paremaks ja selgemaks.
4. ESAÜ peab oluliseks omavalitsusüksustes siseauditi Mitte arvestatud.
funktsiooni loomisel ja rakendamisel järgida
audiitortegevuse seaduse (AudS) nõudeid, Praktikas toimub ka täna siseauditi tellimine tulenevalt
siseauditeerimise standardeid ning eetikakoodeksit. riskide hindamisest. Iga-aastaselt selle kohustuse
sõnastamine eelnõus võib olla ülemäärane ja ülejõu käiv
117
Sisekontrollisüsteemi hindamine üks kord nelja aasta kohustus KOVidele. Ei tohi segi ajada seaduses
jooksul ei ole tõhus ega otstarbekas, st ei anna kõrgemale kehtestatavat miinimumstandardit ja soovituslikku
juhtorganile (volikogule) ja tippjuhtkonnale (valitsus / praktikat, mis võibki olla seaduses nõutud miinimumist
asutuse juht) operatiivselt infot võimalike puuduste sagedasem.
kõrvaldamiseks ning juhtimisprotsesside ja
sisekontrollisüsteemi parendamiseks.
Soovitame omavalitsusüksuse sisekontrollisüsteemi
hindamist läbi viia regulaarselt siseauditi riskipõhise
tööplaani alusel ja ulatuses igal aastal.
Esitatud ettepanek korrigeerida KOKS § 481 lõike 21
sõnastust: „Omavalitsusüksuses tuleb vähemalt kord aastas
korraldada sisekontrollisüsteemi toimimise hindamine“.
Eelnõu redaktsioonis jääb ebaselgeks, mida tähendab
sisekontrollisüsteemi toimimise asjakohasus. Praktikas
kõneldakse „sisekontrollisüsteemi asjakohasusest,
toimimisest, tõhususest“. Sätte selguse mõttes peame
oluliseks, et sisekontrollisüsteemi toimimist hinnatakse iga-
aastaselt. Hindamise kriteeriume ning ulatust tuleks
täpsustada siseauditi aasta tööplaanis.
5. Kommentaar KOKS § 481 lõike 3 osas (volikogu Rahandusministeeriumil on kavas koostöös Eesti Linnade ja
kehtestab määrusega siseauditeerimise üldise Valdade Liiduga korraldada KOVidele vajalikke koolitusi.
töökorralduse): Siseauditeerimise korraldamisel tuleb
juhinduda AudSi, sh siseaudiitori kutsetegevuse standardite
nõuetest. Soovitame kaaluda omavalitsusüksuse
siseauditeerimise töökorralduse hea tava koostamist, mis
aitaks kaasa ühetaolise, omavahel võrreldava ning
nõuetekohase siseauditi teenuse pakkumisele.
6. Ettepanek sõnastada KOKS § 481 lõige 4 järgmiselt: Seletuskirjas on selgitatud, et praegu siseaudiitori
„Siseaudiitori kutsetegevuse ülesannete täitmiseks vastava ametikohale isiku nimetamise ülesande lugemine volikogu
ametniku või struktuuriüksuse juhi värbamise ja ainupädevuses olevaks on ebavajalik. Siseaudit on siiski
vabastamise või siseauditi teenuse sisseostuks rohkem valitsuse tööriist.
teenuseosutaja valimise otsuse kiidab heaks volikogu.“.
Eelnõus on sätestatud, et volikogu arvamus tuleb ära
kuulata. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, millistel asjaoludel
118
kehtiva KOKS redaktsiooni sõnastust muudetakse, KOKS
§ 481 lõikes 4 sätestatu on kooskõlas Standardi 1110
põhimõttega.
7. Ettepanek sõnastada KOKS § 481 lõige 5 (volikogu peab Mitte arvestatud.
olema kaasatud siseauditeerimise aasta tegevusplaani
kavandamisse) ümber: „Siseauditi aasta tööplaani koostab KOKS § 481 lõike 3 muudatusega jäetakse siseauditeerimise
siseaudiitor (või vastava struktuuriüksuse juht) või üldise töökorralduse kehtestamine volikogu pädevusse.
siseauditi teenuse osutaja koostöös valitsuse, volikogu ja KOV saab enesekorraldusõigusega ise sätestada, kuidas
revisjonikomisjoniga. Siseauditi aasta tööplaani kiidab täpsemalt siseauditi aasta tööplaan kinnitatakse.
heaks volikogu.“
8. Sõnastuse KOKS § 481 lõige 7 (siseaudiitori aruanded Eelnõu sõnastus on täpsem. Üldine viide aruannete
või juhul, kui tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks avaldamisele vastavalt avaliku teabe seadusele on liiga
mõeldud teabega, siis aruannete kokkuvõtted avaldatakse abstraktne. Eelnõus on peetud just oluliseks rõhutada, et kui
valla või linna veebilehel) ümber nii: üldreeglina peaks kõik siseaudiitori aruanded olema
„Siseauditi aruanded avalikustatakse vastavalt avaliku avalikud, siis juhul, kui aruanne sisaldab asutusesiseseks
teabe seadusele.“ kasutamiseks mõeldud teavet, siis avalikustatakse valla või
linna veebilehel vaid aruande kokkuvõte, kuid aruanne ise
tunnistatakse AK-ks.
119