Vabariigi Valitsuse määrus “Perioodi 2021–2027
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
vahendite andmisest avalikkuse teavitamine”
Lisa 2
Siseturvalisuspoliitika
Logo joonised fondide logo joonised
Joonis 1a
Siseturvalisuspoliitika fondide logo – „Rahastanud Euroopa Liit“
Joonis 1b
Siseturvalisuspoliitika fondide logo – „Kaasrahastanud Euroopa Liit“
Joonis 2a
Siseturvalisuspoliitika fondide ingliskeelne logo – „Rahastanud Euroopa Liit“
Joonis 2b
Siseturvalisuspoliitika fondide ingliskeelne logo – „Kaasrahastanud Euroopa Liit“
Joonis 3
Logo turvaala proportsioonid
x/2
x/2
Joonis 4
Logo minimaalne suurus
12 mm
12 mm 20,5 mm 65 mm
79,5 mm
44 mm
12 mm
12 mm 20,5 mm
65 mm
86 mm
44 mm
Joonis 5
Logo tumedal ja kirjul taustal valget värvi turvaalaga
Joonis 6
Logo tumedal ja kirjul taustal valget värvi piirjoonega
Joonis 7
Logo ühevärvilisel heledal taustal
Joonis 8
Logo värvikoodid
EL SININE EST SININE
PANTONE REFLEX BLUE PANTONE 285 C
C: 100 M: 80 Y: 0 K: 0 C: 91 M: 43 Y: 0 K: 0
R: 0 G: 51 B: 153 R: 31 G: 96 B: 169
#003399 #3176ba
EL KOLLANE MUST
PANTONE YELLOW PANTONE BLACK C
C: 0 M: 0 Y: 100 K: 0 C: 0 M: 0 Y: 0 K: 100
R: 255 G: 204 B: 0 R: 0 G: 0 B: 0
#FFCC00 #000000
Joonis 9
Mustvalge logo värvikoodid
MUST
PANTONE BLACK C
C: 0 M: 0 Y: 0 K: 100
R: 0 G: 0 B: 0
#000000
VALGE
Joonis 10
Väike kleebis
20,5 mm 65 mm
79,5 mm
44 mm
20,5 mm
65 mm
86 mm
44 mm
Joonis 11
Suur kleebis
39 mm
150 mm
150 mm
102 mm
Suur kleebis
39 mm
163 mm
150 mm
102 mm
Joonis 12
Plakat (minimaalselt A3)
Projekti nimetus või lühikirjeldus moodustab vähemalt 30% plakati kõrgusest.
Logo moodustab vähemalt 25% plakati pindalast.
PROJEKTI PROJEKTI
NIMETUS NIMETUS
PROJEKTI NIMETUS PROJEKTI NIMETUS
Joonis 13
Tahvel (minimaalselt 500x300 mm)
Projekti nimetus või lühikirjeldus moodustab vähemalt 30% plakati kõrgusest.
Logo moodustab vähemalt 25% plakati pindalast.
PROJEKTI PROJEKTI
NIMETUS NIMETUS
500 mm 500 mm
300 mm 300 mm
PROJEKTI
NIMETUS
300 mm
500 mm
PROJEKTI
NIMETUS
300 mm
500 mm
4
Joonis 13
Väikeesemete märgistamine – Euroopa Liidu embleem
Turvaala on 1/25 lipu kujutise kõrgusest logo igas servas.
Euroopa Liit
Joonis 15
Väikeesemete märgistamine – Euroopa Liidu embleem valget värvi piirjoonega (1/25 logo kõrgusest)
Turvaala on 1/25 lipu kujutise kõrgusest logo igas servas.
Euroopa Liit
Logo kirjatüüp
Logo kirjatüüp on Arial või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 IX lisa
punktis 1.3 nimetatud muu kirjatüüp. Kaldkirja, allajoonitud teksti ja teisi teksti esiletõstmise
viise ei tohi kasutada.
Vabariigi Valitsuse määrus "Perioodi 2021–2027
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
vahendite andmisest avalikkuse teavitamine"
Lisa 1
Ühtekuuluvuspoliitika
Logo joonised fondide logo joonised
Joonis 1a
Ühtekuuluvuspoliitika fondide logo – „Rahastanud Euroopa Liit“
Rahastanud
Euroopa Liit
Rahastanud
Euroopa Liit
Joonis 1b
Ühtekuuluvuspoliitika fondide logo – „Kaasrahastanud Euroopa Liit“
Kaasrahastanud
Euroopa Liit
Kaasrahastanud
Euroopa Liit
Joonis 2a
Ühtekuuluvuspoliitika fondide ingliskeelne logo – „Rahastanud Euroopa Liit“
Joonis 2b
Ühtekuuluvuspoliitika fondide ingliskeelne logo – „Kaasahastanud Euroopa Liit“
Joonis 3
Logo turvaala proportsioonid
Rahastanud
Euroopa Liit
Rahastanud
Euroopa Liit
Kaasrahastanud
Euroopa Liit
Kaasrahastanud
Euroopa Liit
Joonis 4
Logo minimaalne suurus
10 mm
25,3 mm
45,8 mm
Rahastanud
Euroopa Liit
10 mm
43,5 mm
Rahastanud
Euroopa Liit
25 mm
10 mm
25,3 mm
45,8 mm
Kaasrahastanud
Euroopa Liit
10 mm
43,5 mm
Kaasrahastanud
Euroopa Liit
25 mm
Joonis 5
Logo tumedal ja kirjul taustal valget värvi turvaalaga
Rahastanud
Euroopa Liit
Rahastanud
Euroopa Liit
Rahastanud
Euroopa Liit
Rahastanud
Euroopa Liit
Kaasrahastanud
Euroopa Liit
Kaasrahastanud
Euroopa Liit
Kaasrahastanud
Euroopa Liit
Kaasrahastanud
Euroopa Liit
Joonis 6
Logo tumedal ja kirjul taustal valget värvi piirjoonega
Rahastanud
Euroopa Liit
Rahastanud
Euroopa Liit
Rahastanud
Euroopa Liit
Rahastanud
Euroopa Liit
Kaasrahastanud
Euroopa Liit
Kaasrahastanud
Euroopa Liit
Kaasrahastanud
Euroopa Liit
Kaasrahastanud
Euroopa Liit
Joonis 7
Logo ühevärvilisel heledal taustal
Rahastanud
Euroopa Liit
Rahastanud
Euroopa Liit
Kaasrahastanud
Euroopa Liit
Kaasrahastanud
Euroopa Liit
Joonis 8
Logo värvikoodid
Rahastanud Kaasrahastanud
Euroopa Liit Euroopa Liit
EL SININE EST SININE
PANTONE REFLEX BLUE PANTONE 285 C
C: 100 M: 80 Y: 0 K: 0 C: 91 M: 43 Y: 0 K: 0
R: 0 G: 51 B: 153 R: 31 G: 96 B: 169
#003399 #3176ba
EL KOLLANE MUST
PANTONE YELLOW PANTONE BLACK C
C: 0 M: 0 Y: 100 K: 0 C: 0 M: 0 Y: 0 K: 100
R: 255 G: 204 B: 0 R: 0 G: 0 B: 0
#FFCC00 #000000
VALGE
Joonis 9
Mustvalge logo värvikoodid
Rahastanud Kaasrahastanud
Euroopa Liit Euroopa Liit
HALL (sinise asendusvärv)
PANTONE 423 C
C: 0 M: 0 Y: 0 K: 50
R: 127 G: 127 B: 127
#9b9b9b
MUST
PANTONE BLACK C
C: 0 M: 0 Y: 0 K: 100
R: 0 G: 0 B: 0
#000000
VALGE
Joonis 10
Väike kleebis
25,3 mm
45,8 mm
Rahastanud
Euroopa Liit
43,5 mm
Rahastanud
Euroopa Liit
25 mm
25,3 mm
45,8 mm
Kaasrahastanud
Euroopa Liit
43,5 mm
Kaasrahastanud
Euroopa Liit
25 mm
Joonis 11
Suur kleebis
70 mm
Rahastanud
Euroopa Liit
120 mm
120 mm
Rahastanud
Euroopa Liit
70 mm
Suur kleebis
70 mm
Kaasrahastanud
Euroopa Liit
120 mm
120 mm
Kaasrahastanud
Euroopa Liit
70 mm
Joonis 12
Plakat (minimaalselt A3)
Projekti nimetus või lühikirjeldus moodustab vähemalt 30% plakati kõrgusest.
Logo moodustab vähemalt 25% plakati pindalast.
PROJEKTI PROJEKTI
NIMETUS NIMETUS
Rahastanud Kaasrahastanud
Euroopa Liit Euroopa Liit
PROJEKTI NIMETUS PROJEKTI NIMETUS
Rahastanud Kaasrahastanud
Euroopa Liit Euroopa Liit
Joonis 13
Tahvel (minimaalselt 500x300 mm)
Projekti nimetus või lühikirjeldus moodustab vähemalt 30% plakati kõrgusest.
Logo moodustab vähemalt 25% plakati pindalast.
PROJEKTI PROJEKTI
NIMETUS NIMETUS
500 mm 500 mm
Rahastanud Kaasrahastanud
Euroopa Liit Euroopa Liit
300 mm 300 mm
PROJEKTI
NIMETUS
300 mm
Rahastanud
Euroopa Liit
500 mm
PROJEKTI
NIMETUS
300 mm
Kaasrahastanud
Euroopa Liit
500 mm
Joonis 14
Väikeesemete märgistamine – Euroopa Liidu embleem
Turvaala on 1/25 lipu kujutise kõrgusest logo igas servas.
Euroopa Liit
Joonis 15
Väikeesemete märgistamine – Euroopa Liidu embleem valget värvi piirjoonega (1/25 logo kõrgusest)
Turvaala on 1/25 lipu kujutise kõrgusest logo igas servas.
Euroopa Liit
Logo kirjatüüp
Logo kirjatüüp on Arial või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 IX lisa
punktis 1.3 nimetatud muu kirjatüüp. Kaldkirja, allajoonitud teksti ja teisi teksti esiletõstmise
viise ei tohi kasutada.
Hr Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 02.05.2022 nr 1.1-10.1/3832-1
[email protected]
Eelnõude esitamine Vabariigi
Valitsuse istungile
Austatud härra riigisekretär
Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda võtmiseks Vabariigi Valitsuse määruste
„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite kasutamise
auditeerimine“, „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ ning „Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a
määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ muutmine“ eelnõud koos
kaasnevate materjalidega.
Tegemist on 21. märtsil 2022 jõustunud perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse rakendusaktidega, mis on vajalikud
Euroopa Sotsiaalfond+, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi ning Õiglase
Ülemineku Fondi toetuste kiireks kasutuselevõtuks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad:
1) Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite kasutamise auditeerimine“ eelnõu,
2) Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite kasutamise auditeerimine“ eelnõu
seletuskiri,
3) Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ eelnõu,
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
4) Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ eelnõu
seletuskiri,
5) Kooskõlastustabel Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus-
ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ eelnõu
seletuskirja juurde,
6) Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121
„Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ muutmine“ eelnõu,
7) Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121
„Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri,
8) Kooskõlastustabel „Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121
„Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskirja
juurde.
Karin Reiska 611 3612
[email protected]
2
EELNÕU
08.02.2022
MÄÄRUS
2022 nr
Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121
„Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“
muutmine
Määrus kehtestatakse perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 4 lõike 3, perioodi
2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 37 lõike 4, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõike 5 ja
välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 6 alusel.
Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise
põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 4 lõike 3, perioodi
2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 37 lõike 4, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõike 5 ja
välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 6 alusel.“;
2) paragrahvi 1 lõike 1 punktid 1 ja 8 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3–5 nimetatud rakenduskavad;“;
4) ) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:
„61) atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 lõikes 1 nimetatud moderniseerimisfondi
vahenditest rahastatavad projektid;”;
5) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt:
„10) riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel kehtestatud ministeeriumi valitsemisala
vahendite arvelt rahastatud riigisisesed toetusprogrammid, kui toetusprogrammi tingimuste
kohaselt toimub vahendite andmise menetlus 51. peatükis nimetatud e-toetuse keskkonnas;“;
6) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse punktidega 11–13 järgmises sõnastuses:
„11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja
vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75), artiklis 18 nimetatud taaste- ja
vastupidavuskava;
12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1755, millega luuakse Brexitiga
kohanemise reserv (ELT L 357, 08.10.2021, lk 1–26), alusel rahastatavad meetmed;
13) keskkonnatasude seaduse § 56 lõikes 1 nimetatud toetusprogramm.“;
7) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Registri volitatud töötlejad (edaspidi volitatud töötleja) on Rahandusministeerium,
Siseministeerium, korraldusasutus, sertifitseerimisasutus, rakendusasutus, rakendusüksus,
auditeeriv asutus, EMP ja Norra toetuse kasutamise kokkuleppe dokumendis nimetatud
programmioperaator ning § 1 lõike 1 punktides 9–13 nimetatud vahendite andjad.“;
8) paragrahvi 2 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 2 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Andmeandjateks käesoleva määruse tähenduses on:
1) toetuse taotlejad ja toetuse saajad, kellel on õigusaktist tulenevalt kohustus esitada taotlus
ja muud andmed 51. peatükis nimetatud e-toetuse keskkonna kaudu;
2) tegevustes osalejad § 4 lõike 1 punkti 19 tähenduses.“;
10) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Register on veebipõhine ja koosneb:
1) toetuse taotluste ja projektide andmete haldamise infosüsteemist
(edaspidi operatiivinfomoodul);
2) aruandluse süsteemist (edaspidi aruandlusmoodul);
3) e-toetuse keskkonnast;
4) sündmuste infosüsteemist.“;
11) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktidega 21–24 järgmises sõnastuses:
„21) perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 1 punktis 13 nimetatud läbivad
teemad;
22) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 4 lõike 3 alusel kehtestatavas meetmete nimekirjas toodud andmed;
23) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 47 lõike 3 alusel kehtestatavas rahastamiskavas toodud andmed;
24) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 2 punktis 7 nimetatud riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud
strateegilised sihid ja aluspõhimõtted ning näitajad;“;
12) paragrahvi 4 lõike 1 punktid 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt:
„4) toetuse taotleja, toetuse saaja, partneri, töövõtja ja töövõtja allhankija üldandmed;
5) toetuse taotluse ja projektiga seotud andmed, sealhulgas projekti nimetus, kestus,
eesmärgid, lõppsaaja või sihtrühma andmed, väljund- ja tulemusnäitajad, tegevused, tegevuste
ajakava ja sekkumisvaldkonnad;“;
13) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 17 sõnastatakse järgmiselt:
„17) Euroopa Komisjonile esitatava kuluaruandega seotud andmed;“;
14) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktidega 19 ja 20 järgmises sõnastuses:
2
„19) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 19 lõikes 3 nimetatud projektide tegevustes osalejate andmed;
20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-,
Rände- ja Integratsioonifond (ELT L 251, 15.07.2021, lk 1–47) artikli 33, lisas V ja lisas VIII,
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1149, millega luuakse
Sisejulgeolekufond (ELT L 251, 15.07.2021, lk 94–131) artikli 27, lisas V ja lisas VIII ning
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud
Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (ELT L 251, 15.07.2021, lk 48–
93) artikli 27, lisas V ja lisas VIII nimetatud seire andmed;“
15) paragrahvi 4 lõike 3 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „veebipõhise keskkonna“;
16) paragrahvi 4 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
17) paragrahvi 4 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Lõikes 1 nimetatud andmed, mida ei ole esitatud registri kaudu, kannab registrisse
volitatud töötleja.“;
18) paragrahvi 6 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Rakendusüksuse volitatud ametnik või töötaja võivad muuta enda poolt registrisse kantud
andmeid. Toetuse saaja võib muuta § 4 lõike 1 punktis 19 nimetatud tegevustes osaleja ja
lõppsaaja andmeid.“;
19) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Registrisse kantud andmed avalikustatakse avaliku teabe seaduses, konkurentsiseaduses,
perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse §-s 25, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
seaduse §-s 39, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seaduse §-s 20 ja muus seaduses või Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud
korras.“;
20) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Vastutav töötleja loob volitatud töötleja esitatud avalduse alusel kasutaja ees- ja
perekonnanimest, tema isiku- või registrikoodist, selle organisatsiooni nimetusest, kus
kasutaja töötab, ametinimetusest, kasutajanimest, paroolist, konto aktiveerimise kuupäevast ja
konto kehtivuse lõpptähtpäevast kasutajakonto (edaspidi kasutajakonto) koos lisa 1 punktides
1 ja 2 nimetatud asjakohase rolliga.“;
21) paragrahvi 8 lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
22) paragrahvi 8 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Pärast vastutavalt töötlejalt kasutajakonto saamist loob rakendusüksus
operatiivinfomoodulisse vastavalt rakendusüksuse juhi või juhtorgani kehtestatud korrale oma
asutusega seotud kasutajakontod lisa 1 punktis 3 nimetatud rollidega.“;
23) paragrahvi 13 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Andmeid säilitatakse perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse §-s 5, perioodi 2014–
2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 35 ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-
ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-s 18 sätestatud dokumentide
säilitamise tähtaja lõpuni.“;
24) määrust täiendatakse pärast § 152 peatükiga 52 järgmises sõnastuses:
3
„52. peatükk
Sündmuste infosüsteem
§ 153. Sündmuste infosüsteemi eesmärk
Sündmuste infosüsteemi eesmärk on võimaldada andmeandjal esitada ja töödelda § 4 lõike 1
punktis 19 nimetatud tegevuses osaleja, lõppsaaja ja sihtrühma andmeid ning projekti väljund-
ja tulemusnäitajate andmeid.
§ 154. Juurdepääs sündmuste infosüsteemile
Sündmuste infosüsteemile pääseb ligi isik, kelle isikusamasus on tuvastatud § 152 lõike 2
kohaselt.”;
25) määruse lisad 1 ja 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
Kaja Kallas
Peaminister
Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa 1 Registri kasutajakontode rollid
Lisa 2 Volikiri
4
Vabariigi Valitsuse määrus
„Struktuuritoetuse registri pidamise
põhimäärus”
Lisa 1
Registri kasutajakontode rollid
1. Vastutav töötleja loob operatiivinfomoodulisse järgmised rollid koos õigustega (§ 8 lg 1):
1) administraator – korraldusasutus, kes häälestab ja haldab registrit, sisestab registrisse
prioriteetse suuna, meetme ja meetme tegevuse andmed ning loob kasutajakontod;
2) rakendusüksuse administraator (RÜ administraator) – loob kasutajakontosid
rakendusüksuses ja häälestab rakendusüksuse jaoks vajaliku registri töö;
3) rakendusasutuse kasutaja (RA kasutaja) – saab vaadata projektide andmeid ja kanda
registrisse kontrollidega seotud andmeid;
4) sertifitseeriva asutuse kasutaja (SA kasutaja) – saab vaadata projektide, auditite ja
kontrollide andmeid ning kanda registrisse sertifitseerimise ja raamatupidamisega seotud
andmeid;
5) auditi kasutaja – saab vaadata kõikide projektide andmeid ja kanda registrisse audititega
seotud andmeid;
6) korraldusasutuse kasutaja (KA kasutaja) – saab vaadata projektide, auditite ja kontrollide
andmeid ning kanda registrisse korraldusasutuse kontrollidega seotud andmeid;
7) korraldusasutuse kontrollija (KA kontrollija) – saab vaadata projektide, auditite ja
kontrollide andmeid, kanda registrisse korraldusasutuse kontrollidega seotud andmeid ja
kontrollida rakendusüksuse maksete andmeid, menetleda rikkumise aruandeid;
8) vaatleja – saab vaadata kõikide projektide andmeid.
2. Vastutav töötleja loob aruandlusmoodulisse tavakasutaja rolli koos õigusega käivitada
aruandlusmoodulis aruanded.
3. RÜ administraator loob operatiivinfomoodulisse järgmised rollid koos õigustega (§ 8 lg 6):
1) koordineerija – saab menetleda toetuse taotlusi, maksetaotlusi, aruandeid ja muud
projektiga seotud infot;
2) sündmuste infosüsteemi koordineerija (SIS koordineerija) – töödelda sündmuste
infosüsteemis tegevustes osalejate andmeid;
3) kulude täiendava kontrolli teostaja – on õigus vaadata rakendusüksuse menetletavate
projektide andmeid ning määrata maksetaotluse kulude abikõlblikkust, makse
finantsallikaid ja virtuaalkonto numbrit;
4) juhataja – saab vaadata rakendusüksuse menetletavate projektide andmeid, taotluse
rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise, finantskorrektsiooni ja tagasinõude otsuseid
ning anda rakendusüksuse kinnitusi;
5) makse kinnitaja – näeb kõikides seisundites kuludokumente, ettemaksetaotlusi ja
tõendamisi ning võib muuta, kustutada ja saata tagasi menetlusse "Kontroll lõpetatud"
seisundis kuludokumente, saata kuludokumente maksmisele ning muuta ja kustutada
"Kontroll lõpetatud" seisundis ettemaksetaotlusi;
6) hindaja – saab vaadata hindamiste töölehel olevat sisu ning lisada või muuta hindamise
tulemusi;
7) hindamiskomisjoni liige – saab vaadata hindamiste töölehte ja vaadata taotlusvooru piires
hindamistulemusi.
5
Vabariigi Valitsuse määrus
„Struktuuritoetuse registri pidamise
põhimäärus”
Lisa 2
Volikiri
Kuupäev
Asutuse
Asutuse nimi
registrikood
Struktuuritoetuse registrit on volitatud kasutama:
Ees- ja
Isikukood Meiliaadress
perekonnanimi
Õigused kehtivad
Taotletava rolli
kuni (kasutatakse
Moodulid Rollid lahtrisse märgi
tähtajaliste
„x”
kontode puhul)
RÜ administraator
RA kasutaja
SA kasutaja
Operatiivinfomoodul KA kasutaja
KA kontrollija
Auditi kasutaja
Vaatleja
Aruandlusmoodul Tavakasutaja
Kinnitan, et volitatud isik on tutvunud Vabariigi Valitsuse 31. juuli
2014. a määrusest nr 12 „Struktuuritoetuse registri pidamise
põhimäärus” tulenevate õiguste ja kohustustega ning registri
kasutuskorraga. Volitatud isik on teadlik kohustusest hoida talle
tööülesannete täitmise tõttu teatavaks saanud riigi-, äri- ja
pangasaladust, salastatud välisteavet, teiste inimeste perekonna- ja
eraellu puutuvaid andmeid ja muud asutusesiseseks kasutamiseks
tunnistatud teavet. Volitatud isik on teadlik, et Riigi Tugiteenuste
Keskust kui vastutavat töötlejat tuleb teavitada viivitamata kirjalikult
volituse lõppemisest.
Volitatud isiku õigused kehtivad kuni töösuhte lõppemiseni, ametist
vabastamiseni või ülesande täitmiseni kuni …..
6
Volitaja nimi ja ametikoht
Allkiri / allkirjastatud digitaalselt
7
EELNÕU
17.02.2022
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite kasutamise
auditeerimine
Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 27 lõike 5 ja § 42 lõike 3 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega sätestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud
ühtekuuluvuspoliitika fondide majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi
rakenduskava ja punktis 2 nimetatud Interreg programmide vahendite (edaspidi toetus)
auditeerimise strateegia ning auditeeriva asutuse arvamuse ja auditeerimise aastaaruande
koostamise kord.
(2) Auditite planeerimisel, läbiviimisel ja aruannete koostamisel ning auditi tulemustest
teavitamisel juhindub auditeeriv asutus määrusest, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest
(EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,
Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706), rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimise
standarditest (edaspidi standardid), audiitortegevuse seadusest ning selle alusel koostatud
õigusaktidest ja Euroopa Komisjoni vastavatest juhenditest.
(3) Auditeerimine hõlmab auditi planeerimist, läbiviimist, lõpparuande koostamist ja
tulemustest teavitamist. Auditeerimisele järgneb auditi soovituste rakendamise seire. Vajaduse
korral viiakse läbi järelaudit.
2. peatükk
Auditeeriva asutuse läbiviidavad auditid
§ 2. Juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi koostamine
(1) Korraldusasutuses, sealhulgas arvepidamisüksuse ülesannetes olevas asutuses, juhtimis- ja
kontrollisüsteemi nõuetekohase toimimise hindamiseks viib auditeeriv asutus läbi Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 77 lõike 1 kohase juhtimis- ja
kontrollisüsteemi auditi.
1
(2) Juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi objektiks võib olla korraldusasutus, rakendusasutus,
rakendusüksus või liikmesriik (edaspidi koos nimetatud rakenduskava elluviimist korraldav
asutus) või projekti rakendamisega seotud eelnimetatud asutuse struktuuriüksus, süsteem,
protsess või tegevus, mis peab tagama toetuse nõuetekohase kasutamise.
(3) Juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi aruanded esitab auditeeriv asutus tulenevalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 77 lõikest 5 Euroopa Komisjonile kohe
pärast auditi läbiviimist.
§ 3. Projektiauditi koostamine
(1) Tegevusaudit (edaspidi projektiaudit) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2021/1060 artiklis 79 sätestatud tegevus, mille eesmärk on hinnata:
1) toetatavate tegevuste ja abikõlblike kulude vastavust Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidele;
2) abikõlblike kulude vastavust raamatupidamisaruannetele ja raamatupidamise
algdokumentidele;
3) toetuse maksmise õiguspärasust.
(2) Projektiauditi objektiks võib olla rakenduskava elluviimist korraldava asutuse
kuludokumentide menetlemisega seotud süsteem, aruandlus, toetuse ja omafinantseeringuga
seotud dokument või muu teave, mis on auditi läbiviijale vajalik hinnangu andmiseks.
(3) Kui tegemist on rikkumise kahtlusega, on toetuse saaja kohustatud projektiauditi käigus
esitama täiendavad tõendid, mis on vajalikud toetuse kasutamise abikõlblikkuse reeglitega
vastavuse hindamiseks.
(4) Kui auditeeriv asutus on rakenduskava elluviimisel andnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2021/1060 lisa V kohase hinnangu lihtsustatud kuluarvestusviisi rakendamise
metoodika õiguspärasuse kohta, kontrollitakse projektiauditi läbiviimisel üksnes metoodika
korrektset rakendamist ja tulemuste saavutamist.
§ 4. Rahastamisvahendite auditeerimine
Rahastamisvahendite auditeerimisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/1060 artiklist 81.
§ 5. Kulude aastaaruande audit
(1) Kulude aastaaruande auditi eesmärk on hinnata korraldusasutuse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 98 lõike 1 tähenduses koostatud kulude aastaaruande
täielikkust, õigsust ja täpsust.
(2) Kulude aastaaruande auditi käigus, tuginedes projektiauditite käigus kogutud
tõendusmaterjalile, auditeeriv asutus:
1) analüüsib korraldusasutuses läbi viidud juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditite tulemusi;
2) kontrollib valimipõhiselt kulude aastaaruandes sisalduvate abikõlblike kulude ja
finantskorrektsioonide vastavust algandmetele.
§ 6. Juhtkonna kinnitusele arvamuse andmine
2
Auditeeriv asutus annab hinnangu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060
artikli 74 lõike 1 punkti f tähenduses koostatud juhtkonna kinnituses (edaspidi juhtkonna
kinnitus) esitatud teabe usaldusvääruse kohta § 15 kohases auditeeriva asutuse arvamuses.
3. peatükk
Auditeerimise strateegia ja tööplaan
§ 7. Auditeerimise strateegia
(1) Auditeeriv asutus koostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli
78 lõike 1 alusel auditeerimise strateegia. Auditeerimise strateegia hõlmab korraldusasutuse,
rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannet täitvate asutuste või isikute juhtimis- ja
kontrollisüsteemi auditeid, kui tegemist on uute asutustega, kes ei jätka perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse alusel ülesannete täitmist. Auditid viiakse läbi 21 kuu jooksul pärast
seda, kui Euroopa Komisjon on rakenduskava heaks kiitnud või muutnud.
(2) Auditeerimise strateegia esitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/1060 lisas XXII esitatud vormil ja see sisaldab vähemalt järgmist teavet:
1) auditeerimise metoodika;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 79 lõigete 1 ja 2 kohaselt
kehtestatud projektiauditite valimi moodustamise metoodika;
3) auditite kavandamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 2
lõike 29 tähenduses jooksvaks ja kaheks järgmiseks aruandeaastaks.
(3) Auditeerimise strateegia ajakohastatakse jooksvalt igal kalendriaastal alates 2022. aastast
kuni 2031. aastani.
(4) Auditeerimise strateegia kinnitab auditeeriva asutuse juht.
(5) Auditeerimise strateegias võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/1060 artiklites 83–85 nimetatud võimalusi, kui vastavad määruses nimetatud
eeltingimused on täidetud.
§ 8. Auditeerimise kavandamine
(1) Lähtuvalt auditeerimise strateegiast, projektiauditite valimist ja riskihindamise tulemustest
koostatakse auditeerimise tööplaan. Selle koostamisel arvestatakse korraldusasutuse ja Euroopa
Komisjoni ettepanekutega ning auditeeriva asutuse arvamuse andmiseks vajalike tööde
mahuga.
(2) Auditeeritavad juhtimis- ja kontrollisüsteemid valib auditeeriv asutus üldjuhul
riskihindamise tulemusena ja lähtudes auditeerimise strateegiast.
(3) Auditeeritavad projektid valib auditeeriv asutus, kasutades üldjuhul statistilist valimi
metoodikat, et oleks tagatud valimi esinduslikkus. Põhjendatud juhtudel võib kasutada
mittestatistilisi valimimeetodeid.
(4) Auditeerimise tööplaanis esitatakse vähemalt järgmine teave:
1) planeeritavate tööde nimetused ja eesmärgid;
2) tööde tegemise ajakava.
3
(5) Auditeerimise tööplaani koostamisel tehakse koostööd Euroopa Komisjoniga, et tagada
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 80 tähenduses ühekordse
auditeerimise põhimõtte järgimine ja auditeerimise ulatuse proportsionaalsus.
(6) Auditeerimise tööplaani kinnitab auditeeriva asutuse juht. Auditeeriva asutuse tegevuse
aluseks on kinnitatud auditeerimise tööplaan.
4. peatükk
Auditeerimine
§ 9. Auditi planeerimine
(1) Juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditi planeerimisel lähtutakse standarditest ning riskide
hindamise tulemusena tuvastatud auditi eesmärkidest ja ulatusest. Riskide hindamisel võetakse
arvesse oluliste vigade, pettuse, mittevastavuse ja muude ohtude ilmnemise tõenäosust.
(2) Projektiauditi planeerimisel lähtutakse standarditest ja projekti rakendamisele kohalduvatest
nõuetest.
(3) Auditi juht koostab ja auditi üle rahvusvaheliste standardite kohast järelevalvet teostav isik
kinnitab enne auditi toimingutega alustamist auditi kava.
(4) Kohapealsete toimingute läbiviimisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2021/1060 artikli 79 lõikest 3.
(5) Auditi läbiviija esitab vähemalt viis tööpäeva enne auditi toimingute algust auditeeritavale
kirjaliku teavituse, milles esitatakse vähemalt järgmised andmed:
1) auditi õiguslik alus;
2) auditeerimise objekt;
3) auditi eesmärk ja ulatus;
4) auditi toimingute esialgne ajakava, sealhulgas informatsioon kohapealsete toimingute
läbiviimise kohta;
5) auditi läbiviija ja vajaduse korral kaasatud ekspertide nimed.
(6) Kokkuleppel auditeeritavaga võib auditi toimingutega alustada enne lõikes 5 nimetatud
tähtaega.
(7) Auditi läbiviija võib etteteatamise nõude täitmata jätta tööplaaniväliste kiireloomuliste
ülesannete täitmise korral või kui esineb põhjendatud kahtlus, et etteteatamine võib moonutada
auditi tulemust. Etteteatamise nõude täitmata jätmise põhjendus esitatakse auditi plaanis.
§ 10. Auditi läbiviimine, auditi toimik, tõendusmaterjali säilitamine ja järelevalve
(1) Audit viiakse läbi vastavalt kinnitatud auditi plaanile.
(2) Auditi käigus saadud teave ja dokumendid ning koostatud tööpaberid, millele tuginevad
auditi lõpparuandes esitatud tähelepanekud, riskid ja soovitused, moodustavad auditi
tõendusmaterjali, mis peab sisalduma auditi toimikus.
4
(3) Auditi toimik koostatakse ja seda säilitatakse kooskõlas § 1 lõikes 2 nimetatud dokumentide
ja õigusaktidega ning auditeerivas asutuses kehtivate eeskirjade ja asjaajamist reguleerivate
õigusaktidega.
(4) Rahvusvaheliste auditeerimise standardite kohast järelevalvet auditi kvaliteedi üle teostab
auditeeriva asutuse juhi nimetatud isik.
§ 11. Auditi aruande koostamine
(1) Auditi tulemusena koostab auditi läbiviija auditi lõpparuande, milles esitatakse vähemalt
järgmised andmed:
1) auditi eesmärk, ulatus ja auditeeritav periood;
2) auditi käigus tehtud toimingud;
3) auditi tulemusena antud hinnang;
4) auditi käigus sõnastatud ja auditi toimikus sisalduvale tõendusmaterjalile tuginevad
tähelepanekud, riskid ja soovitused;
5) finantskorrektsiooni ettepaneku tegemisel selle tegemise analüüs koos põhjendustega,
sealhulgas faktilised asjaolud ja õiguslikud kaalutlused, ning soovituslik finantskorrektsiooni
tegemise õiguslik alus ja finantskorrektsiooni määr, millest auditi läbiviija on ettepaneku
tegemisel lähtunud.
(2) Auditi lõpparuande projekt esitatakse auditeeritavale ja vajaduse korral korraldusasutusele,
vastavale rakendusüksusele ja rakendusasutusele seisukoha avaldamiseks. Auditi lõpparuande
projekti raames esitatud seisukohad lisatakse auditi toimikusse ja auditi lõpparuandesse.
(3) Kui auditeeritav, korraldusasutus, rakendusüksus või rakendusasutus jääb auditi
lõpparuandes esitatud tähelepanekute suhtes eriarvamusele, lisatakse auditi lõpparuandesse
auditi läbiviija täiendav selgitus.
(4) Lõpparuande allkirjastavad auditi juht ja auditi üle järelevalvet teostav isik.
§ 12. Tulemustest teavitamine
(1) Auditeeriva asutuse juht esitab auditi lõpparuande auditeeritavale, korraldusasutusele,
Rahandusministeeriumile ning vastavale rakendusüksusele ja rakendusasutusele viie tööpäeva
jooksul lõpparuande allkirjastamisest arvates.
(2) Auditi läbiviija ei tohi avalikustada auditi käigus tehtud tähelepanekuid kolmandatele
isikutele enne auditi lõpparuande kinnitamist.
(3) Auditi lõpparuanne avaldatakse Rahandusministeeriumi veebilehel.
(4) Auditi läbiviija sisestab auditiga seotud andmed perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-s 21 nimetatud toetuse
haldamise keskkonda (edaspidi register).
§ 13. Soovituste rakendamise seire
5
(1) Soovituste rakendamise seire on auditile järgnev tegevus, mis hõlmab auditi lõpparuandes
esitatud soovituste rakendamise kontrollimist ja sellele hinnangu andmist auditi läbiviija poolt.
Seiret teeb auditi läbiviija registri vahendusel.
(2) Juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi lõpparuandes esitatud soovituste rakendamise kinnitab
registri vahendusel korraldusasutus.
(3) Projektiauditi lõpparuandes esitatud soovituste rakendamise kinnitab registri vahendusel
korraldusasutus, rakendusüksus või rakendusasutus.
(4) Hinnangu soovituste rakendamisele annab auditeeriv asutus, arvestades lõigetes 2 ja 3
nimetatud kinnitusi.
§ 14. Järelauditi läbiviimine
(1) Järelaudit on auditile järgnev tegevus, mis viiakse läbi vastavalt vajadusele ning mille
eesmärk on selgitada, kuidas on auditeeritav rakendanud auditi tulemusena antud soovitusi.
(2) Järelauditile kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut.
5. peatükk
Aruandlus
§ 15. Auditeeriva asutuse arvamus
(1) Auditeeriv asutus annab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli
77 lõike 3 punktis a nimetatud auditeeriva asutuse arvamuses hinnangu järgmiste asjaolude
kohta:
1) kulude aastaaruande täielikkus, õigsus ja täpsus;
2) kulude aastaaruandes sisalduvate kulude seaduslikkus ja korrektsus;
3) toetuse andmist korraldavate asutuste juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimine.
(2) Auditeeriva asutuse arvamus koostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/1060 artikli 77 lõike 3 punktis a viidatud lisa XIX vormi kohaselt.
§ 16. Auditeerimise aastaaruanne
(1) Auditeeriv asutus koostab igal aruandeaastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/1060 artikli 77 lõike 3 punktis b viidatud lisas XX ette nähtud vormi kohase auditeerimise
aastaaruande, milles esitatakse juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditite ning projektiauditite
raames tehtud olulised tähelepanekud, soovitused ja rakendatud parandusmeetmed.
(2) Auditeerimise aastaaruanne kajastab 1. juulist kuni 30. juunini kestva aruandeaasta kohta
tehtud projektiauditite ning juhtimis- ja kontrollisüsteemide aruandeaasta jooksul tehtud
auditite tulemusi, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli
81 lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel välisaudiitori kinnitatud auditi tulemusi.
§ 17. Korraldusasutuse aastaaruande jaoks teabe esitamine
6
Auditeeriv asutus esitab iga aruandeaasta kohta korraldusasutusele teabe juhtkonna kinnituse
koostamiseks ja vajaduse korral täiendavat informatsiooni
§ 18. Aruande kinnitamine ja Euroopa Komisjonile esitamine
(1) Auditeeriva asutuse arvamuse ja auditeerimise aastaaruande kinnitab auditeeriva asutuse
juht.
(2) Auditeeriva asutuse arvamus ja auditeerimise aastaaruanne esitatakse Euroopa Komisjonile
aruandeaastale järgneva aasta 15. veebruariks alates 2023. aastast kuni 2031. aastani. Tähtaeg
võib pikeneda Euroopa Komisjoniga peetavate läbirääkimiste tulemusena 1. märtsini.
6. peatükk
Interreg programmide auditeerimine
§ 19. Interreg programmide auditeerimine
Interreg programmide elluviimise auditeerimisel kohaldatakse määruses sätestatut, arvestades
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1059, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondist ja välistegevuse rahastusest toetatava Euroopa territoriaalse koostöö
eesmärgi (Interreg) erisätteid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 94–158), tulenevate erisustega.
7. peatükk
Määruse rakendamine
§ 20. Määruse rakendamine
Paragrahvi 16 kohaselt koostatud esimeses auditeerimise aastaaruandes kajastatakse auditite
tulemusi aruandeaasta kohta alates EL 2021/1060 artikli 63 lõikes 2 nimetatud abikõlblikkuse
perioodi alguse kuupäevast kuni 2022. aasta 30. juunini.
Kaja Kallas
Peaminister
Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
7
Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite kasutamise auditeerimine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide vahendite kasutamise auditeerimine“ eelnõuga (edaspidi
eelnõu) sätestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 1 lõike 1 punktis 1
nimetatud rakenduskava ja punktis 2 nimetatud Interreg programmide vahendite toetusena
andmise ja kasutamise auditeerimise põhimõtted ning auditi planeerimise ja läbiviimise kord
vastavalt Euroopa Liidu määrustele.
Eelnõu kehtestatakse ÜSS § 27 lõike 5 ja § 42 lõike 3 alusel. Eelnõu ja selle seletuskirja
koostasid Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna nõunik Kaisa Kallas (e-post:
[email protected], telefon: 611 3536) ja Riigi Tugiteenuste Keskuse jurist Anu Jaanson (e-
post:
[email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt Rahandusministeeriumi
õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post:
[email protected], tel 6113 6368) ja
juriidilise ekspertiisi õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (e-post:
[email protected], telefon 611 3645).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu eesmärgiks on muuta läbipaistvamaks perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite kasutamise korralduse ehk
juhtimis- ja kontrollisüsteemide toimimise ning andmise ja kasutamise auditite läbiviimise
põhimõtted ja korraldus.
Auditeeriv asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, 24. juuni
2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfond+-i, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ning Euroopa Merendus-,
Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahalise toetamise
instrumendi suhtes kohaldatavad finantsreeglid, (edaspidi ühissätete määrus) artikli 71 lõike
1 tähenduses ja ÜSS § 27 lõike 1 kohaselt on Rahandusministeerium. Auditeeriva asutuse
ülesanded ja volitused on sätestatud ÜSS § 27 lõigetes 2–5 ja § 42 lõigetes 1–3. Auditeeriv
asutus juhindub oma ülesannete täitmisel rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimise
standarditest. Auditid tehakse auditeerimise strateegia kohaselt ühissätete määruse nõudeid
arvestades.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
Eelnõu § 1 määratleb eelnõu reguleerimisala, auditeerimise ulatuse ning õiguslikud piirid,
millest asutus oma tegevuses lähtub. Käesolev eelnõu kohaldub vaid ÜSS § 1 lõike 1 punktis
1 nimetatud rakenduskava ning punkti 2 kohaste Interreg programmi elluviimise ja vahendite
auditeerimisele.
1
2. peatükk
AUDITEERIVA ASUTUSE LÄBIVIIDAVAD AUDITID
Eelnõu §-s 2 nimetatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditeid võib läbi viia kõikides
toetuse andmist korraldavates asutuses (sh liikmesriik, kes täidab seire ja hindamisega seotud
ülesandeid), samuti toetuse saaja juures. Auditi käigus hinnatavate juhtimis- ja
kontrollisüsteemide all tuleb mõista ühissätete määruse artiklis 71 toodud juhtimis- ja
kontrollisüsteemide üldpõhimõtteid. Juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi teostamisel võib
hinnangu anda lähtuvalt kõikidest kriteeriumitest või mõnest üksikust kriteeriumist, mis
tulenevad ühissätete määruse lisast XI. Juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditid ning nende
ulatus planeeritakse auditeerimise aasta tööplaani arvestades auditeerimise strateegiat ning
läbiviidud riskide hindamise tulemusi.
Eelnõu § 3 reguleerib projektiauditite läbiviimist. Projektiauditi käigus auditeeritakse
toetusest rahastatud projekte.
Lõigete 1 ja 2 kohaselt projektiauditi puhul kontrollitakse projekti tegevuste elluviimist,
tegevuste vastavust taotluse rahuldamise otsusele, soetatud või rajatud objektide olemasolu
ja toimimist, projekti rakendamisega seotud kulusid tõendavaid dokumente ja kulude
abikõlblikkust, sh lihtsustatud kulude puhul toetuse väljamakse eelduste täitmist. Juhul, kui
kuludokumente on palju, tuleb auditeerimiseks koostada statistiline valim. Valimi
koostamise põhimõtete selgitus dokumenteeritakse auditi tööpaberites.
Lõige 3 määratleb rikkumise või pettuse kahtluse korral toetuse saajale kohustuse esitada
audiitoritele täiendavaid tõendeid, mis on konkreetses olukorras vajalikud hindamaks toetuse
kasutamise kooskõla abikõlblikkuse ja väljamaksete reeglitega. Täpsem kord
tähelepanekutele reageerimiseks ning menetluse üleandmiseks on sätestatud auditeerimise
standardites ning projektiauditi käsiraamatus.
Lõige 4 sätestab lihtsustatud kulude rakendamise metoodikatele eelhinnangu andmise
protsessi. Ühissätete määruse artiklitest 51 ja 94 tulenevalt on võimalik rakendada toetuse
määramiseks lihtsustatud kuluarvestusviise, mis tuleb aga enne nende kinnitamist esitada
kooskõlastamiseks auditeerivale asutusele ja Euroopa Komisjonile. Auditeerivale asutusele
esitatakse eelhinnangu andmiseks kõik ühissätete määruse lisa V liites 1 nõutud
informatsioon ning metoodikaga seotud dokumendid. Auditeeriv asutus koostab kirjaliku
aruande, milles sisaldub hinnang metoodika rakendatavuse ja õiguspärasuse osas ning
tugineb eelnimetatud aruandele ka §-s 3 nimetatud auditite läbiviimisel. Lihtsustatud kulude
metoodikate hindamise eesmärk on hinnata, kas metoodika põhineb ausal, õiglasel ja
kontrollitaval arvestusmeetodil. Auditeeriv asutus koostab kirjaliku aruande lihtsustatud
kulude rakendamise metoodika kohta ning esitab selle rakendusasutusele ja
korraldusasutusele.
Eelnõu § 4 reguleerib rahastamisvahendite auditeerimise põhimõtteid.
Eelnõu § 5 sätestab kulude aastaaruande auditi ulatuse. Auditi aluseks võetakse
korraldusasutuse (arvepidamisüksuse) poolt koostatud kulude aastaaruanne, mis hõlmab
andmeid Euroopa Komisjonile (edaspidi EK) esitatud aruandes kajastatud kulude kohta.
Kulude aastaaruande auditi eesmärk on hinnata aruandes kajastatud andmete täielikkust,
täpsust ning õigsust. Hinnangu andmisel võib täiendavalt tugineda juhtimis- ja
kontrollisüsteemi auditite ning projektiauditite tulemustele. Auditi tulemusena kujundab
2
auditeeriv asutus arvamuse, mis lisatakse auditeeriva asutuse poolt igal aastal EK-le esitatava
arvamuse koosseisu.
Eelnõu § 6 reguleerib juhtkonna kinnitusele arvamuse andmist. Iga aruandeaasta kohta annab
korraldusasutuse juht ühissätete määruse XVIII lisas toodud vormikohase kinnituse toetuse
kasutamise õiguspärasuse ja korrektsuse kohta. Auditeeriv asutus peab andma oma arvamuse
kinnituses toodud väidete kohta võttes seejuures arvesse auditeerimise tulemusi ning viies
vajadusel läbi täiendavaid auditi toiminguid.
3. peatükk
AUDITEERIMISE STRATEEGIA JA TÖÖPLAAN
Eelnõu § 7 sätestab auditeerimise strateegia, mis on auditeeriva asutuse ja EK töö
planeerimise ja koordineerimise aluseks olev dokument. Strateegia läbivaatamine ning
täiendamine toimub kord aastas järgmise tööplaani koostamise protsessi raames. Muuhulgas
tuleb strateegias kirjeldada auditeerimise metoodikat ning projektiauditi valimi
moodustamise metoodikat.
Eelnõu § 8 reguleerib auditeerimise tööplaani koostamise põhimõtteid. Tööplaan koostatakse
kord aastas lähtuvalt auditeerimise strateegiast, riskihindamise tulemustest ja projektiauditite
valimist. Valimi moodustamisel kasutatakse statistilise valimi moodustamise metoodikat,
mille kasutamise eesmärgiks on hinnangu laiendamise võimalus üldkogumile. Valim
koostatakse kindlate parameetrite alusel, mis tagab valimi esinduslikkuse üldkogumi suhtes
ning mille tulemusi on võimalik matemaatiliselt üldistada. Tööplaani koostamisel
arvestatakse ühissätete määruse artiklis 80 toodud proportsionaalse kontrolli ja ühekordse
auditeerimise põhimõtteid. Tööplaani koostamisel tehakse koostööd nii EK,
korraldusasutuse kui ka liikmesriigiga. Korraldusasutus võib sisendi andmiseks auditeeriva
asutuse tööplaani küsida ettepanekuid rakendusasutustelt ja üksustelt. Auditeerimise
tööplaan tehakse kättesaadavaks korraldusasutusele, et planeerida järelevalve toimingute
läbiviimist ning vajadusel vältida nende kattuvust audititega.
4. peatükk
AUDITEERIMINE
Eelnõu § 9 reguleerib auditite planeerimise põhimõtted. Auditist tuleb auditeeritavat ette
teavitada vähemalt viis tööpäeva enne audititoimingute algust. See on vajalik, et
auditeeritaval oleks piisavalt aega ette valmistada vajalik dokumentatsioon ja teavitada
asjakohaseid inimesi, kes on auditeeritava valdkonna eest vastutavad või võivad muul moel
audiitoritele info edastamisel abiks olla. Sõltuvalt auditeeritava projekti sisust võib vajalik
olla ka kohapealsete toimingute läbiviimine. Konkreetsed kohapealsete toimingute
läbiviimise kuupäevad lepitakse alati auditeeritavaga kokku ning seeläbi jääb auditeeritavale
piisav aeg vajalikeks ettevalmistusteks. Selleks tuuakse auditist teavitavas kirjas auditi
toimumise ajavahemik ning kontaktisik, kellega leppida kokku täpne kohapealsete
toimingute aeg. Plaaniväliste kiireloomuliste tööülesannete täitmisel, samuti pettuse või muu
rikkumise kahtluse korral, ei ole etteteatamine nõutav. Samas võib kokkuleppel
auditeeritavaga alustada toimingutega ka varem.
Eelnõu § 10 kohaselt säilitatakse auditi käigus saadav oluline tõendusmaterjal auditi
toimikus. Auditi toimik on elektrooniline. Auditi toimikut säilitatakse ÜSS § 18 kohaselt ja
tähtajani.
3
Eelnõu § 11 kirjeldab nõudeid auditi tulemuste kajastamise kohta auditi aruandes.
Muuhulgas tuleb lõpparuandes esitada:
1) tähelepanekud, mis liigitatakse vastavalt oluliseks või väheoluliseks;
2) riskid, mis audiitori arvates võivad tähelepaneku säilimisega kaasneda;
3) soovitused ehk audiitori ettepanekud olukorra parandamiseks.
Auditi lõpparuande projekt saadetakse enne kinnitamist auditeeritavale ja vajadusel
korraldusasutusele, vastavale rakendusüksusele ja rakendusasutusele seisukoha
avaldamiseks. Pärast auditeeriva kommentaaride saamist kujundavad audiitorid oma lõpliku
seisukoha. Kui auditeeritava esitatud selgitustest ja materjalidest nähtuvad täiendavad
asjaolud, siis muudetakse auditi seisukohta. Sealhulgas on võimalik, et ammendavate
selgituse korral loobutakse tähelepanekust.
Eelnõu § 12 reguleerib auditi tulemustest teavitamist. Kinnitatud lõpparuanne saadetakse
auditeeritavale ning teistele seotud asutustele viie tööpäeva jooksul arvates lõpparuande
allkirjastamisest. Auditi läbiviija on seotud konfidentsiaalsuse hoidmise kohustusega
kolmandate isikute ees enne auditi lõpparuande kinnitamist. Lõpparuanne avaldatakse
Rahandusministeeriumi kodulehel. Auditi läbiviija kannab auditiga seotud andmed
struktuuritoetuse registrisse.
Eelnõu §-d 13 ja 14 reguleerivad auditi lõpparuandes tehtud soovituste täitmise jälgimist ja
järelauditite eesmärke ning tegevusi. Nimetatud tegevused on olulised, kuna seeläbi selgub,
kuidas auditeeritav on oma tegevustes auditi soovitusi rakendanud. Juhtimis- ja
kontrollisüsteemide auditi lõpparuande soovituste täitmise jälgimisega tegeleb
korraldusasutus, kes annab omapoolse hinnangu soovituse rakendamise või selle täitmise
piisavuse kohta, millele omakorda annab lõpliku hinnangu auditi läbiviija. Projektiauditi
lõpparuandes esitatud soovituste ja tähelepanekute järeltegevustega tegeleb sõltuvalt sellest,
kellele tehakse tähelepanek, kas rakendusüksus või rakendusasutus. Soovituste
rakendamisele annab lõpliku hinnangu auditi läbiviija.
Juhul, kui auditi läbiviijal pole piisavat tõendusmaterjali selle kohta, kas ja millises ulatuses
on auditi lõpparuandes esitatud soovitused rakendatud, võib teha järelauditi. Järelauditi
käigus peab auditi läbiviija veenduma, kas lõpparuandes antud soovitusi rakendatakse
õigeaegselt ja efektiivselt ning kas juhtkond on hinnanud riske, mis tulenevad soovituste
mitterakendamisest. Järelaudit tuleb kavandada asjassepuutuva riski ja tõenäosuse alusel
ning arvestades olukorra parandamiseks ettenähtud abinõude rakendamise raskusastet.
Järelauditi aruanne esitatakse auditi lõpparuande saajatele.
5. peatükk
ARUANDLUS
Eelnõu § 15 reguleerib auditeeriva asutuse arvamuse koostamist. Auditeeriva asutuse
arvamus antakse eelnõu §-s 16 nimetatud aastaaruande põhjal. Auditeeriv asutus annab oma
arvamuses EK-le hinnangu kulude aastaaruande täielikkuse, õigsuse ja täpsuse ning selles
sisalduvate kulude seaduslikkus ja korrektsuse kohta. Samuti toetuse andmist korraldavate
asutuste juhtimis- ja kontrollisüsteemide toimimisele.
4
Eelnõu § 16 reguleerib auditeeriva asutuse auditeerimise aastaaruande sisu ja esitamise
tähtaegasid. Tegemist on olulise dokumendiga auditeeriva asutuse töös EK-le toetuse
kasutamise ülevaatena riigis tervikuna.
Eelnõu § 17 kohustab auditeerivat asutust esitama korraldusasutusele info, mis sisaldab
auditite tulemusi, sealhulgas ülevaadet puudustest juhtimis- ja kontrollisüsteemides.
Korraldusasutus esitab aastaaruande EK-le kord aastas eelmise aruandeaasta kohta.
Eelnõu § 18 kohaselt esitab auditeeriv asutus auditeerimise aastaaruande ja auditeeriva
asutuse arvamuse EK-le hiljemalt igale aruandeaastale järgneva aasta 15. veebruariks.
Põhjendatud juhtudel on läbirääkimistel EK-ga võimalik tähtaega pikendada kuni 1.
märtsini.
6. peatükk
INTERREG PROGRAMMIDE AUDITEERIMINE
Eelnõu § 19 reguleerib ka Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil koostatavate Interreg
programmide elluviimise auditeerimist. Interreg programmide auditeerimisel kohaldatakse
eelnõus sätestatut arvestades Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1059, 24.
juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välistegevuse rahastutest
toetatava Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) erisätteid (ELT L 231,
30.6.2021, lk 94—158), tulenevaid erisusi.
3. Eelnõu vastavus EL õigusele
Eelnõu aluseks on järgmised EL õigusaktid:
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+-i,
Ühtekuuluvusfondi, õiglase ülemineku fondi ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahalise toetamise instrumendi
suhtes kohaldatavad finantsreeglid;
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis
käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi;
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1057, 24. juuni 2021, millega
luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr
1296/2013;
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega
luuakse Õiglase Ülemineku Fond;
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1059, 24. juuni 2021, mis
käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välistegevuse rahastutest toetatava
Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) erisätteid.
4. Määruse mõjud
Eelnõu aitab kaasa rakenduskava/programmi tulemuste saavutamisele reguleerides
vahendite auditeerimise korralduslikku poolt.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
5
Toetuse andmise administreerimisega seotud kulud kaetakse tehnilise abi vahenditest.
Eelnõuga tulu ei teenita.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi EIS kaudu
ministeeriumidele, kes rakenduskavade meetmete planeerimise ettevalmistamise teabe
kohaselt hakkavad täitma rakendusasutuse ülesandeid. Eelnõu kooskõlastasid märkusteta
Justiitsministeerium, Kultuuriministeerium, Riigikantselei, Siseministeerium ja
Keskkonnaministeerium. Eelnõu kooskõlastasid vaikimisi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning
Sotsiaalministeerium.
6
EELNÕU
MÄÄRUS
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine
Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 22 lõike 2 ja § 57 lõike 2 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3–5 nimetatud
rakenduskava vahenditest toetatud projektidest avalikkuse teavitamist.
(2) Määruses sätestatud teavitamisnõudeid tuleb täita kooskõlas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu
Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa
Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes
kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklitega 47 ja 50 ning
IX lisaga, avaliku teabe seadusega ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)
2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba
liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 04.05.2016,
lk 1–88).
2. peatükk
Teavitamine ja logo kasutamine
§ 2. Teavitamistegevuste üldnõuded
(1) Määruses sätestatud teavitamisnõuded tuleb täita pärast taotluse rahuldamise otsuse,
toetuse andmise tingimuste käskkirja, halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepingu või
rahastamisvahendi rahastamislepingu või -käskkirja jõustumist.
(2) Määruses sätestatud teavitamistegevusi tehakse projekti abikõlblikkuse perioodil,
arvestades lõikes 1, § 3 lõikes 5, § 5 lõikes 2 ja § 6 lõikes 1 nimetatud täpsustusi, ning § 6
lõikes 2 nimetatud juhul ka pärast abikõlblikkuse perioodi.
(3) Kui projekti kogumaksumus on üle kümne miljoni euro, peab toetuse saaja korraldama
teavitusürituse eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse saamisest, kaasates ürituse
läbiviimisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa Komisjoni.
(4) Lõikes 3 nimetatud teavitamisüritus peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele:
1) see peab toimuma pressikonverentsi, seminari, konverentsi, avamisürituse või näitusena;
2) selle kohta avaldatakse pressiteade või artikkel üleriigilises online- või trükimeedias;
1
3) sellest valmib vähemalt 20 trükikvaliteediga fotot ja kokkuvõttev kuni kolmeminutiline
video.
(5) Rakendusasutus koostab koostöös korraldusasutusega teavitamistegevuste kava projektide
kogumile, mis on strateegiliselt oluline ning korraldab lõikes 4 nimetatud nõuetele vastava
teavitamisürituse ja kaasab lõike 3 kohaselt Euroopa Komisjoni.
(6) Füüsilisest isikust toetuse saaja, välja arvatud § 5 lõikes 4 nimetatud juhtudel, peab
võimaluste piires teavitama avalikkust toetuse saamisest avalikkusele nähtavas kohas,
kasutades selleks § 3 lõikes 2 nimetatud väljendit, logo, kleebist, plakatit või tahvlit.
(7) Rahastamisvahendi rakendaja tagab, et § 6 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastava
projekti lõppsaajaga sõlmitavas lepingus on sätestatud rahastamisvahendi rahastamislepingus
või -käskkirjas täpsustatud rahastamisvahendi lõppsaaja kohustused tahvli püstitamisel.
§ 3. Logo kasutamine
(1) Ese, dokument või muu teabekandja, mis on mõeldud avalikkusele, osalejatele,
lõppsaajatele või projekti sihtrühmale, ja veebileht või selle mobiilivaade, mille kaudu
edastatakse projektiga seotud teavet, tähistatakse logoga. Üksikesemed ja andmekandjad ei
pea olema logoga tähistatud, kui need ei ole suunatud avalikkusele ja asuvad samas ruumis
või objektil, kus asub plakat või tahvel.
(2) Kõnes avalikkuse teavitamise korral või juhul, kui objekti eripärast tulenevalt ei ole
võimalik objekti tähistada logoga, tuleb suuliselt või tekstis kasutada väljendit „Rahastanud
Euroopa Liit“ või „Kaasrahastanud Euroopa Liit”.
(3) Projekti kajastaval veebilehel ja sotsiaalmeedia kontol, kui veebileht ja sotsiaalmeedia
konto on olemas, avaldatakse lisaks logole projekti lühikirjeldus, eesmärk, tulemus ja toetuse
summa. Partner võib paigutada oma projektiga seotud tegevusi kajastavale veebilehele ja
sotsiaalmeedia kontole logo, kui sealjuures on viide toetuse saaja veebilehele või
sotsiaalmeedia kontole, kust nähtub käesoleva lõike esimeses lauses nõutud teave projekti
kohta.
(4) Logo paigutatakse objektil kergesti märgatavale kohale ning see ja nõutud tekst peavad
olema selgelt nähtavad ja mõistlikust kaugusest loetavad. Sõltumata digiseadmest peab
veebilehele paigutatud või veebirakenduses kasutatud logo olema samuti digiseadme ekraanil
kergesti nähtav. Digitaalne logo on kättesaadav perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 1 lõike 1 punktis 1
nimetatud rakenduskava korraldusasutuse hallataval veebilehel.
(5) Logo kasutatakse pärast objekti ostmist, kasutusse saamist või ehitus- või muu tegevusega
alustamist. Logo kasutatakse §-des 4–6 nimetatud kujul, arvestades §-des 7–9 logo
kujundusele kehtestatud nõudeid.
(6) Võõrkeelsel infomaterjalil võib kasutada logo ingliskeelset versiooni (lisa 1, joonised 2a ja
2b ning lisa 2, joonised 2a ja 2b).
(7) Kui kleebis, plakat või tahvel kahjustuvad enne teavitusnõuete tähtaja möödumist, tuleb
nende kahjustuse-eelne olukord taastada.
2
(8) Pärast plakati või tahvli paigaldamistähtaja lõppu tuleb see eemaldada ja vastavalt
jäätmekäitluse nõuetele utiliseerida.
§ 4. Kleebise kasutamine
(1) Kleebisega tähistatakse ese või objekt, millele ei ole logo paigaldatud tootmise käigus, kui
käesolevast määrusest ei tulene teisiti.
(2) Kleebist kasutatakse järgmiselt:
1) ühtekuuluvuspoliitika fondidest rahastatud väikesele esemele paigutatakse vertikaalne
25×45,8 mm suurune kleebis (lisa 1, joonis 10) või horisontaalne 43,5×25,3 mm suurune
kleebis (lisa 1, joonis 10);
2) ühtekuuluvuspoliitika fondidest rahastatud suurele esemele paigutatakse vertikaalne
70×120 mm suurune kleebis (lisa 1, joonis 11) või horisontaalne 120×70 mm suurune kleebis
(lisa 1, joonis 11);
3) siseturvalisuspoliitika fondidest rahastatud väikesele esemele paigutatakse vertikaalne
44×65 mm suurune kleebis (lisa 2, joonis 10) või horisontaalne 79,5×20,5 mm suurune
kleebis (lisa 2, joonis 10);
4) siseturvalisuspoliitika fondidest rahastatud suurele esemele paigutatakse vertikaalne
102×150 mm suurune kleebis (lisa 2, joonis 11) või horisontaalne 150×39 mm suurune
kleebis (lisa 2, joonis 11).
§ 5. Plakat
(1) Projekti elluviimise, sealhulgas ürituse, koolituse, seminari ja ehitustegevuse asukohta
paigaldatakse plakat, välja arvatud juhul, kui tuleb paigaldada § 6 kohane tahvel. Kui plakatit
ei ole võimalik või mõistlik objekti või tegevuse asukohta paigaldada, võib selle paigutada
projektiga seotud asukoha esindusruumi või rajatisele. Plakat võib olla ka elektrooniline.
(2) Plakat peab olema üleval projekti abikõlblikkuse perioodil. Kui plakatit kasutatakse
üksiktegevusest teavitamiseks, hoitakse plakat üleval tegevuse toimumise ajal.
(3) Plakat peab olema suurusega vähemalt A3 ning sellel peab asetsema logo, millele
eraldatakse vähemalt 25 protsenti plakati pindalast, ja projekti nimetus või lühikirjeldus, mis
on seostatav perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud andmekogus märgitud projekti
nimetusega, mis peab moodustama plakati kõrgusest vähemalt 30 protsenti (lisa 1, joonis 12
ja lisa 2, joonis 12). Plakati näidis on digitaalsel kujul kättesaadav perioodi 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 1 lõike
1 punktis 1 nimetatud rakenduskava korraldusasutuse veebilehel.
(4) Plakati paigaldamise kohustus ei laiene toetuse saajast füüsilisele isikule, kes saab toetust
Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest, või projektile, millele antakse toetust Õiglase Ülemineku
Fondist soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas, või Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse
(EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus
(EL) nr 1296/2013, artikli 4 lõike 1 punktis m sätestatud eesmärgil.
§ 6. Tahvel
3
(1) Kui Euroopa Regionaalarengu Fondist või Ühtekuuluvusfondist toetatava projekti
kogumaksumus on üle 500 000 euro või Euroopa Sotsiaalfond+-st, Õiglase Ülemineku
Fondist soolise võrdõiguslikkuse valdkonna raames või Siseturvalisuspoliitika fondist
toetatava projekti kogumaksumus on üle 100 000 euro, püstitatakse investeeringu või seadme
asukohta tahvel (lisa 1, joonis 13 ja lisa 2, joonis 13) kohe pärast investeeringuga seotud
toiminguga või ostetud seadme paigaldamisega, alustamist.
(2) Tahvlit hoitakse üleval projekti abikõlblikkuse perioodil arvates tegevuse alustamisest ja
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklites 65 ja 66 nimetatud
kestuse nõude kohaldumise korral selle nõude täitmise aja lõpuni.
(3) Tahvli kasutamisel peab järgima järgmisi nõudeid:
1) tahvel paigaldatakse avalikkusele nähtavasse kohta, mis asub objekti vahetus läheduses;
2) tahvlile paigutatakse logo, millele eraldatakse vähemalt 25 protsenti tahvli pindalast;
3) tahvlile kirjutatakse projekti nimetus ja peamine eesmärk, millele eraldatakse vähemalt 30
protsenti tahvli kõrgusest;
4) tahvli minimaalne suurus on 500×300 mm.
(4) Tahvlile võib paigutada muu teabe, kui see ei takista lõikes 3 nimetud nõuete täitmist.
(5) Kui samas asukohas on samal ajal käsil kuni kaks lõike 1 kohast projekti, võib lõike 3
punktis 3 nimetatud teabe kanda ühele tahvlile.
(6) Kui objekti või tegevuse asukoht ei ole avalikkusele juurdepääsetav, võib tahvli paigutada
projektiga seotud asukoha esindusruumi või rajatisele. Tahvel võib olla ka elektrooniline.
3. peatükk
Logo kujundus
§ 7. Logo komponendid
(1) Ühtekuuluvuspoliitika fondide logo koosneb Euroopa Liidu embleemist ja purjekujulisest
Eesti lipu kujutisest ning nende all olevast tekstist (edaspidi logo komponendid) (lisa 1,
joonised 1a ja 1b).
(2) Siseturvalisuspoliitika fondide logo koosneb Euroopa Liidu embleemist ja selle all või
kõrval olevast tekstist ning Siseministeeriumi logost (lisa 2, joonised 1a ja 1b).
(3) Logol Euroopa Liidu embleemi juurde kuulub tekst „Rahastanud Euroopa Liit“, kui
projekti toetuse määr on 100 protsenti, või „Kaasrahastanud Euroopa Liit“, kui toetuse määr
on alla 100 protsendi (lisa 1, joonised 1a ja 1b ning lisa 2, joonised 1a ja 1b).
§ 8. Logo turvaala ja komponentide mõõtmed
(1) Logo turvaala on logo ümber olev tühi ala, millel ei ole muid kujunduselemente (lisa 1,
joonis 3 ja lisa 2, joonis 3).
(2) Logo turvaala proportsioonid logo suhtes on muutumatud (lisa 1, joonis 3 ja lisa 2, joonis
3).
4
(3) Ühtekuuluvuspoliitika fondide Euroopa Liidu embleemi kõrguse väikseim lubatud mõõt
on 10 mm (lisa 1, joonis 4).
(4) Siseturvalisuspoliitika fondide Euroopa Liidu embleemi kõrguse väikseim lubatud mõõt
on 12 mm (lisa 2, joonis 4).
(5) Tumedal ja kirjul taustal kasutatakse logo koos valget värvi turvaalaga (lisa 1, joonis 5 ja
lisa 2, joonis 5). Kui embleemi all oleva teksti taustana kasutatakse tumedat või kirjut tausta,
tuleb logo ümber trükkida valge piirjoon laiusega 1/25 logo kõrgusest (lisa 1, joonis 6 ja lisa
2, joonis 6).
(6) Reklaami, teavitamise või muul sellelaadsel eesmärgil kasutataval väikesel esemel ja
andmekandjal, kui logo kasutamine ei ole tehniliselt võimalik, sealhulgas juhul, kui tumedast
ja kirjust taustast ei saa loobuda, võib logo asemel kasutada Euroopa Liidu embleemi koos
tekstiga „Euroopa Liit”, mis trükitakse valget värvi turvaalaga, mille laius on 1/25 embleemi
kõrgusest (lisa 1, joonis 14 ja 15 ning lisa 2, joonis 14 ja 15).
(7) Kui logo kõrval paikneb teisi logosid, peab logo olema kõrguselt või laiuselt vähemalt
sama suur kui muu suurim logo.
§ 9. Logo värvid ja kirjatüübid
(1) Logo kasutatakse värvilisena (lisa 1, joonis 8 ja lisa 2, joonis 8).
(2) Kui põhjendatud juhul ei ole logo värvilisena kujutamine võimalik, võib logo olla
mustvalge, välja arvatud veebilehel.
(3) Mustvalge logo korral on Euroopa Liidu embleemi raam must ja tähed mustad valgel
taustal (lisa 1, joonis 9 ja lisa 2, joonis 9).
(4) Logo kirjatüüp on Arial või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060
IX lisa punktis 1.3 nimetatud muu kirjatüüp. Kaldkirja, allajoonitud teksti ja teisi teksti
esiletõstmise viise ei kasutata.
Kaja Kallas
Peaminister
Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa 1 Ühtekuuluvuspoliitika fondide logo joonised
5
Lisa 2 Siseturvalisuspoliitika fondide logo joonised
6
Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) reguleeritakse toetuse saamisest üldsuse teavitamist,
kui toetust antakse ühtekuuluvuspoliitika fondide majanduskasvu ja tööhõive
investeeringute eesmärgi ja siseturvalisuspoliitika rakenduskavade alusel. Teavitamine
toimub kõnes ja tekstis Euroopa Liidu fondide rahastamisele viitamisega ning logo
kasutamisega. Eelnõuga korratakse või täpsustatakse Euroopa Liidu määruses reguleeritud
teavitamisnõudeid, selleks, et toetuse saajatel, aga ka trükiste ja muude väljaannete
kujundajatel, oleks lihtsam neid täita.
Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid RTK jurist Anu Jaanson (e-post:
[email protected],
tel 663 1946) ja kommunikatsioonispetsialist Brit Koppel (e-post:
[email protected], tel
663 1968) ning Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Karin Reiska (e-post:
[email protected], tel 611 3612 või 5913 3715). Eelnõu toimetas keeleliselt
Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post:
[email protected]) ja eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis sama osakonna õigusloome
valdkonna juht Virge Aasa (e-post:
[email protected], tel 611 3645).
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärgiks on koondada toetuse saajale ja teatud juhul lõppsaajale kohalduvad
teavitamisnõuded riigisisesesse õigusakti ja sellega muuta lihtsamaks teavitamisreeglitest
ülevaate saamine.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 9 paragrahvist, mis on rühmitatud 3 peatükki:
1. Üldsätted
2. Teavitamine ja logo kasutamine
3. Logo kujundus
Eelnõu lisaga reguleeritakse logo tehnilisi näitajaid.
1. peatükk
Üldsätted
Eelnõu § 1 lõike 1 kohaselt kohaldub eelnõu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 1
lõike 1 punktis 1 nimetatud ühtekuuluvuspoliitika fondide majanduskasvu ja tööhõive
investeeringute eesmärgi rakenduskava ja lõikes 4 nimetatud siseturvalisuspoliitika
rakenduskava alusel toetuse saamisest üldsuse teavitamisel. Erandina võib
siseturvalisuspoliitika fondidest toetatavate tegevuste puhul toetuse andmise tingimusi
sätestavas dokumendis kehtestada erinõuded üldsusele teabe esitamiseks fondidest saadava
1
toetuse kohta, kui see on õigustatud julgeoleku ja avaliku korraga seotud põhjustel
kooskõlas ühissätete määrusega1.
Lõikes 2 viidatakse millistes ühissätete määruse sätetes on reguleeritud teavitamisnõudeid
ja mis on omakorda eelnõu koostamisel aluseks võetud. Eelnõus nimetatud regulatsiooni
rakendamisel tekkivaid küsimusi tuleb tõlgendada kooskõlas ühissätete määruses
reguleerituga. Juhul, kui avaliku teabe seadusest või isikuandmete kaitse üldmäärusest
tulenevad teabe avalikustamisele piirangud, siis tuleb nendest lähtuda ja määruse nõudeid
ei saa kohaldada (nt kui tegemist on riigikaitselise või looduskaitselise objektiga, mille
asukohta ei avalikustata, siis ei saa sellele paigaldada tahvlit).
2. peatükk
Teavitamistegevuste üldnõuded
Eelnõu § 2 lõikes 1 sätestatakse üldine tingimus, et eelnõus sätestatud teavitamisnõuded
kohalduvad isikule, kui ta on saanud toetuse saaja, partneri või lõppsaaja staatusesse ehk
pärast taotluse rahuldamise otsuse, toetuse andmise tingimuste käskkirja või halduskoostöö
seaduse tähenduse halduslepingu või rahastamisvahendi käskkirja või -lepingu jõustumist.
Lõikes 2 nähakse ette üldine tingimus, et teavitamistegevusi tuleb teha üldjuhul projekti
abikõlblikkuse perioodil, kui määrusest ei tulene teisiti. Näiteks lõike 1 kohaselt ei rakendu
teavitamiskohustused enne, kui saadakse toetuse saajaks, seda ka juhul, kui projekti
abikõlblikkuse periood algas enne toetuse saamise otsust. Konkreetne seade või objekt
tuleb tähistada logoga, kui seade ostetakse või objektil algab ehitustöö. Samuti on erandid
logo kasutamise kohta pärast projekti abikõlblikkuse perioodi kestvuse nõude lõpuni, kui
rakendub tahvli paigaldamise kohustus. Plakat, kui see ei ole mõeldud konkreetse
üksiktegevuse tähistamiseks, tuleb paigaldada kohe abikõlblikkuse perioodi algul ning
konkreetse ürituse puhul hoitakse plakat üleval selle toimumise ajal. Kui teavitamistähtaeg
on läbi, tuleb tähistus võimalusel eemaldada ja käidelda vastavalt jäätme liigile.
Lõigetes 3 ja 4 korratakse ühissätete määruse artikli 50 lõike 1 punktist e tulenevat nõuet
korraldada üldsusele teavitusüritus, kui tegemist on projektiga, mille kogumaksumus on
suurem kui kümme miljonit eurot. Sellise ürituse läbiviimine peab toimuma koos Euroopa
Komisjoni ja korraldusasutuse esindajatega. Üritusele on toodud minimaalsed nõuded, mis
peavad olema täidetud, et tagada selle nähtavus.
Lõikes 5 tuuakse välja erinõuded strateegiliselt oluliste tegevuste jaoks. Esmalt kohaldub
samasisuline nõue, mis toodud lõigetes 3 ja 4 ehk tuleb korraldada teavitusüritus. Teiseks
peavad rakendusasutused koostama projektide kogumile (nt meetmele) teavitamistegevuste
kava koostöös korraldusasutusega. Ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti k kohaselt
sisalduvad strateegiliselt oluliste projektide kogumid rakenduskavas (tegevuste loeteluna)
ning asjakohastel juhtudel kontrollib ka seirekomisjon strateegiliselt oluliste tegevuste
rakendamise edenemist (ühissätete määruse artikli 40 lõike 1 punkt g).
Lõikes 6 nimetatud nõue tuleneb ühissätete määruse artikli 50 lõike 1 punktist d, mida tuleb
vaadata koostoimes sama lõike eelviimase lõiguga, mis annab erandi Euroopa
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja
Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706).
2
Sotsiaalfond+ vahenditest toetuse saajatele või projektidele, milles antakse abi enim
puudust kannatavatele isikutele. Seega muudel juhtudel peab ka füüsilisest isikust toetuse
saaja võimaluste piires ja sobival viisil üldsust toetuse saamisest teavitama. Näiteks võib
lisada toetuse abiga soetatud asjale kleebise, veebilehele logo, paigaldada objekti ehitusele
plakati või tahvli, lisada infostendile logo või lause „rahastas Euroopa Liit“ või
„kaasrahastas Euroopa Liit“, sõltuvalt kas toetuse saamisega kaasnes omafinantseerimise
nõue või mitte.
Lõikes 7 nimetatud nõue tuleneb ühissätete määruse artikli 50 lõikest 2, mille kohaselt
rahastamisvahendi rakendaja tagab, et rahastamisvahendi lõppsaaja täidab tahvli
paigaldamise kohustust, kui lõppsaaja projekti kogumaksumus vastab §-s 6 nimetatud
suurusele. Täpsemad nõuded lõppsaaja teavitamiskohustusele sätestatakse ühissätete
määruse artikli 59 lõike 5 ja X lisa punkti 1 alapunkti n kohaselt rahastamisvahendi
rahastamislepingus või -käskkirjas. Eelnõu tähenduses täidab teavitamiskohustust toetuse
saaja, erandina ka rahastamisvahendi lõppsaaja. Erisused rahastamisvahendi lõppsaajale
kohalduva teavitamiskohustuse kohta tulenevad eelviidatud rahastamisvahendi
rahastamislepingust või -käskkirjast ning lõppsaajaga sõlmitavast lepingust.
Eelnõu § 3 lõikes 1 sätestatakse nõue kasutada logo esemel, dokumendil või muul
teabekandjal juhul, kui see on suunatud avalikkusele, lõppsaajatele või projekti
sihtrühmale. Seega tuleb logo kasutada trükistel, värbamis-, reklaam- ja teavitusmaterjalil,
sealhulgas digitaalsel kujul, näiteks veebilehel, artiklites, meenetel, tunnistustel,
registreerimislehtedel, üritustel, masinatel, seadmetel, kui need on suunatud avalikkusele,
lõppsaajatele või projekti sihtgrupile. Nii ei tule igat eset ja dokumenti märgistada logoga,
kui see on kasutusel vaid organisatsiooni siseselt, millisel juhul piisab plakati või tahvli
kasutamisest organisatsiooni avalikus ruumis. Samuti ei tule kasutada logo igasugusel
toetatava tegevusega seotud dokumendil, näiteks ostu- või teenuslepingul või töölepingul.
Lõikega 2 antakse erand juhuks, kui logoga tähistatava objekti eripärast tulenevalt ei ole
võimalik seda logoga tähistada. Sellisel juhul ei pea logo kasutama, kuid tuleb vähemalt
tekstiliselt märkida või öelda, vastavalt sellele, kas projektile kohaldub omafinantseerimise
nõue või mitte: „Rahastanud Euroopa Liit“ või „Kaasrahastanud Euroopa Liit”. Ühte neist
väljenditest tuleb kasutada ka avalikkusele ehk üldsusele suunatud kõnes, nt pressiteadetes,
raadio- ja telesaadetes.
Lõike 3 kohaselt tuleb tähistada ka projekti veebileht ja projekti sotsiaalmeedia konto
logoga ja märkida sellele peamised andmed seoses toetuse saamisega, kui veebileht on
olemas. Sama kehtib sotsiaalmeedia konto puhul – kui see on olemas, tuleb see tähistada.
Eraldi kodulehe ja sotsiaalmeedia konto loomise kohustust ei ole. Ühissätete määruse
artikli 50 mõte ei ole kitsalt teavitada Euroopa Liidu toetuse osast, vaid sätte mõte on
laiem, nimelt teavitada liikmesriigi tasandil projekti toetamist Euroopa Liidu vahenditest
kui Euroopa Liidu vahenditest toetamise fakti ennast. Seega otstarbekusest lähtuvalt on
projekti kaasrahastamisel lubatud näidata toetuse summa, see tähendab Euroopa Liidu
toetuse summa koos riikliku kaasrahastamise summaga. Kui toetuse saaja soovib, võib ta
lisaks toetuse summale viidata ka muule infole, näiteks projekti kogusummale või eristada
Euroopa Liidu osa ja riikliku kaasfinantseeringu osa projekti maksumusest.
Lõikes 4 nähakse ette, et teavitamine peab olema avalikkusele kergesti nähtav ja tekstid
peavad olema loetavad. Soovitatav on juhinduda ka Euroopa Komisjoni juhendist, mis
3
selgitab logo kasutamist2. Ka digiseadme ekraanil paiknev logo peab olema lihtsasti nähtav.
Digiseadme all peetakse silmas nutitelefoni, tahvelarvutit, sülearvutit, lauaarvutit jms
seadet. Kuigi määrus kohaldub nii ühtekuuluvuspoliitika kui ka siseturvalisuspoliitika
fondide rakenduskavade alusel toetusest teavitamisele ning erinevatel fondidel on erinevad
korraldusasutused (RTK ja Siseministeerium), siis selguse huvides on ühtne teave
kättesaadav veebilehel www.rtk.ee. Ühissätete määruse artikli 46 punkt b näeb ette, et EL
toetuse nähtavuse tagamine peab toimuma läbi ühtse veebiportaali. Ühtse veebiportaali
funktsiooni täidab Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava korraldusasutuse ehk
Riigi Tugiteenuste Keskuse veebileht www.rtk.ee.
Lõikega 5 täpsustatakse selguse mõttes, et logo tuleb kasutada pärast eseme ostmist või
kasutusse saamist või ehitus- või muu toetatava tegevusega alustamist.
Lõikega 6 nähakse ette ka logo ingliskeelne variant, mida võib kasutada võõrkeelsel
teabematerjalil, mida levitatakse Eestis või välisriigis.
Lõikega 7 sätestatakse selge nõue, et kui kleebis, plakat või tahvel saab kahjustada enne
teavitusnõude möödumist, tuleb see parandada või teha uus. Asendamise kohustus
rakendub juhul, kui kahjustust ei ole võimalik likvideerida parandamise teel.
Lõikega 8 nähakse ette nõue eemaldada plakat ja tahvel, kui plakati ja tahvli üleval
hoidmise tähtaeg saab läbi – tuleb need utiliseerida vastavalt jäätmekäitluse nõuetele.
Teavitusnõuete täitmisel tuleb järgida üldist keskkonnahoidlikku joont.
Eelnõu §-ga 4 reguleeritakse riigisiseselt kleebise kasutamist ja kleebise mõõte. Kleebist
kasutatakse, kui peab eset või andmekandjat logoga märgistama, kuid logo ei paigaldata
tootmise käigus peale trükina või muul moel.
Eelnõu § 5 lõigetega 1 ja 2 reguleeritakse plakati kasutamist. Plakati paigaldamise eesmärk
on anda üldsusele teavet, milliseid toetuse saaja või partneri tegevusi on rahastatud
toetusest. Plakati paigaldamisel tuleb jälgida üldist nõuet ehk see peab olema asukohas, mis
parimal moel tagab üldsuse teavitamise. Plakat tuleb panna toetuse saaja ja partneri
esindusruumi või projekti tegevuskohta nähtavale kohale, sõltuvalt kumb asukoht tagab
paremal moel üldsuse teavitamise, ja see peab olema üleval projekti abikõlblikkuse
perioodil. Plakatit tuleb kasutada ka üksiküritustel tegevuses osalejate teavitamiseks ja see
hoitakse ülal ürituse toimumise ajal. Plakatit ei pea panema, kui tuleb paigaldada tahvel.
Plakat võib olla ka elektrooniline. Kui projekti tegevused toimuvad mitmel maaüksusel või
puudub projekti alale tavapärane kodanikele avatud ligipääs, siis pannakse plakat sinna, kus
tagatakse üldsuse teavitamine toetuse kasutamiseks parimal viisil.
Lõikega 3 ühtlustatakse plakatil logo ja projekti nimetuse paiknemist. Seatakse nõue, et
logole eraldatakse vähemalt 25% tahvli pindalast ja projekti nimetusele plakati kõrgusest
vähemalt 30%. Plakati näidis on digitaalsel kujul kättesaadav ühissätete määruse artikkel
46 punkti b kohustuse täitmiseks veebilehel www.rtk.ee.
Lõikega 4 nähakse vastavalt ühissätete määruse artikli 50 lõike 1 punkti e teisele lõigule
erandid, millal plakatit ei tule paigaldada. Nimelt plakati abil ei pea teavitust tegema
2
Saab olema kättesaadav ka korraldusasutuse veebilehel.
4
füüsiline isik, kes saab toetust Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest või projektis, mis on
seotud enim puudust kannatavate isikute toetamisega või Õiglase Ülemineku Fondist
soolise võrdõiguslikkuse valdkonnaga.
Eelnõu §-ga 6 reguleeritakse, millisel juhul tuleb tahvel paigaldada ja milline on tahvli
kujundus. Ühissätete määruses ei nõuta uudsena enam eraldi stendi paigaldamist, nii nagu
see oli nõutud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse puhul. Tahvli mõõtmed võivad olla ka
suuremad, et tagada avalikkusele selle parem loetavus ja nähtavus. Tahvlil võib olla ka
muud teavet, sealhulgas näiteks projekti muude rahastamisallikatega seotud logosid või
seaduses sätestatud teavet.
3. peatükk
Logo kujundus
Eelnõu §-ga 7 nimetatakse logo komponendid, mille all peetakse reeglina silmas kahe
kujutise ja nende all olevaid tekste ning kuidas logo komponendid võivad logol paikneda.
Euroopa Liidu lipu kujutise kõrval jätkatakse logo osana riigisisese purjekujulise Eesti lipu
kujutise ja selle all teksti „Eesti tuleviku heaks“ kasutamist. Eesti lipu kujutis (kaksik)logol
sümboliseerib ÜSS § 2 punktis 1 nimetatud toetuse osana käsitletava riikliku
kaasfinantseeringu andmist. Väikese mõõdulistele esemetele võib põhjendatud juhul
paigaldada üksnes EL embleemi tekstiga “Euroopa Liit“. Siseturvalisuspoliitika fondide
logo koosneb Euroopa Liidu embleemist ja selle juurde kuuluvast tekstist ning
Siseministeeriumi logost.
Eelnõu §-ga 8 täpsustatakse logo komponentide mõõte ning turvaala kooskõlas ühissätete
määruse IX lisaga.
Eelnõu §-ga 9 seatakse nõuded logo värvidele kooskõlas ühissätete määruse IX lisaga.
Lisades on logo kasutusparameetrid ja esitlusviisid. Korraldusasutuse veebilehele
www.rtk.ee pannakse üles logo kujundused digitaalsel kujul, et võimaldada logo lihtne
kasutamine.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõu ei näe ette iseseisvaid termineid. Eelnõus kasutatakse termineid ÜSS või ühissätete
määruse tähenduses ja sõnastuses.
5. Eelnõu vastavus EL õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, 24. juuni
2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,
Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes
kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706).
6. Eelnõu mõjud
Eelnõuga tagatakse toetusest rahastatud objektide tähistamise ja EL osalusele viitamise
korra ühtsus ning kooskõla ühissätete määrusega. Teavitamise tulemusel saab avalikkus
teada, milliseid tegevusi ja investeeringuid on Euroopa Liit rahastanud või kaasrahastanud.
7. Eelnõu rakendamisega seotud kulud ja eeldatavad tulud
5
Teavitamisega seotud kulud on abikõlblikud ja toetusest rahastatavad.
8. Eelnõu määrusena jõustumine
Eelnõu jõustub üldises korras.
9. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumidele ja
Riigikantseleile, kes hakkavad täitma rakendusasutuse ülesandeid. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium ning Siseministeerium märkisid eelnõu eelnõude
infosüsteemis kooskõlastatuks. Eelnõu kooskõlastasid vaikimisi Haridus- ja
Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kultuuriministeerium ja
Keskkonnaministeerium. Sotsiaalministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega. Esitatud
märkused on toodud seletuskirja lisas.
6
Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ eelnõu seletuskirja
Lisa 1
Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel
Kooskõlastaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi seisukoht
Sotsiaal- 1. Eelnõu § 2 lõige 3 paneb toetuse saajale Mitte arvestatud.
ministeerium kohustuse korraldada avalikkusele Ühissätete määruse art 50 lg 1 p (e)
teavitusüritus, kuhu on kaasatud ka Euroopa nimetab selgesõnaliselt kaks erinevat
Komisjoni esindaja. Seda juhul, kui projekti liiki projekte, millele kohaldub nn
kogumaksumus on üle kümne miljoni euro. kõrgendatud teavitamiskohustus.
Samasisuliselt on kirjas ka seletuskirjas. Teavitusürituse kohustus on eraldi
Leiame, et sellises sõnastuses on säte laiem, projektile, mille kogumaksumus on üle 10
kui seda näeb ette ühissätete määruse art 50 miljoni euro. Strateegiliselt oluliste
lõike 1 punkt e. Nimelt, ühissätete määruses tegevustele on teavitamisüritusele lisaks
ei peeta silmas mitte iga projekti, mis on 10 kohustus koostada teavitamistegevuste
mln või enam, vaid kui sellise maksumusega kava.
projekt on ühtlasi käsitletav ka strateegiliselt Sotsiaalministeeriumiga on märkuste
olulise tegevusena (projektina) ühissätete arvestamata jätmise põhjendused
määruse artikkel 2 punkti 5 tähenduses. kooskõlastatud 25.04.2022.
Strateegiliselt olulise tegevused on märgitud
rakenduskavas.
Selleks, et eelnõu oleks kooskõlas ühissätete
määrusega ja arvestades, et eeldatavasti ei
mõeldud sellise kohustuse kohaldamisala
laiendada, palume eelnõu täiendada ning
lisada juurde tingimus, et „juhul kui projekt
on rakenduskava kohaselt strateegiliselt
oluline tegevus“. Vastasel korral tuleb
selline teavitusüritus korraldada iga projekti,
mis on 10 mln või enam, puhul, kuid ilmselt
Euroopa Komisjon ei osale teavitusüritusel,
mis ei puuduta strateegiliselt olulist projekti.
2. Lisaks palume § 3 lõike 3, mis kohustab Mitte arvestatud.
toetuse saajal projekti kajastaval veebilehel Seletuskirjas on § 3 lg 3 juures selgitatud
muuhulgas märkima toetuse summa, kohta toetuse summa kajastamist. Ühissätete
seletuskirjas selgitada, kas toetuse all määruse art 50 eesmärk on tagada
peetakse silmas üksnes EL fondide summat avalikkusele info, et projekti on toetatud
või ka riiklikku kaasfinantseeringut. Toetuse Euroopa Liidu vahenditest. Mõistlik ja
summa avalikustamine veebilehel põhineb otstarbekas on lubada näidata ka toetuse
ühissätete määrusel, mis peab silmas üksnes summa ÜSS § 2 punkti 1 tähenduses (EL
EL fondidest antavaid vahendeid. vahendid ja Riigi kaasfinantseering),
mitte üksnes EL vahendite summa.
Sotsiaalministeeriumiga on märkuste
arvestamata jätmise põhjendused
kooskõlastatud 25.04.2022.
1
„Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ muutmise eelnõu seletuskirja lisa 1.
Struktuuritoetuse registri kõrgema turvalisuse tasemega
funktsionaalse osa, Sündmuste infosüsteemi andmekaitsealane
mõjuhinnang
Kokkuvõte andmekaitsealase mõjuhinnangu tulemustest
Struktuuritoetuse registri (edaspidi Register) andmekogu hakkab peale kõrgema
turvalisuse tasemega funktsionaalse osa nimetusega Sündmuste infosüsteem (edaspidi
SIS) kasutuselevõttu sisaldama peamiselt Euroopa Sotsiaalfond+, Euroopa
Regionaalarengu Fondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja vajadustel teistest vahenditest
toetatud projekti sündmustes (teenused, koolitused, rahaline toetus, abivahendi saamine
vms) osalejate andmeid (teatud tegevustes võib sisalduda eriliigilisi isikuandmeid), kui
nii on sätestatud vastavas toetuse andmise tingimuses. Osalejateks on füüsilised ja
juriidilised isikud.
Mõjuhinnang loodi ajavahemikus detsember 2021.a – jaanuar 2022 .a.
Mõjuhinnangu tulemusel tuvastati peamised võimalikud riskid SIS-i kogutavate ja
töödeldavatele isikuandmetele. Hinnati riskide realiseerumise tõenäosust ja mõju
isikutele. Seejärel fikseeriti riskitase ja seati tegevused riskide maandamiseks.
Maandamistegevused võetakse arvesse SIS-i loomisel.
Tabel 1 Nimekiri riskidest, mis tuvastati andmekaitse mõjuhinnangu läbiviimise tulemusena.
Riski Riski nimetus Riski tase Riski maandamiseks tehtavad tegevused
number
1 Ebaseaduslik Võtta kasutusele autentimine, viia läbi
juurdepääs Keskmine turvatestid ja regulaarsed infoturbe auditid.
andmetele Tegevused logida ja logisid analüüsida.
Krüpteeritud andmeside https protokolliga.
Erinevate ligipääsuõigustega rollide andmine
reguleeritud juhistega.
Tehtud päringutest info salvestamine isiku
eesti.ee andmejälgija vaates.
2 Andmete Regulaarne varundamine ja varukoopiast
kadumine/hävimine Keskmine taastamine
3 Andmete volitamata Muudatuste logid ja logide analüüs.
muutmine Keskmine
Sissejuhatus
Eestis juhib ja korraldab Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+), Euroopa Regionaalarengu
Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (edaspidi kõik kolm fondi ühendmõistena struktuurivahendid)
toetuste süsteemi toimimist Riigi Tugiteenuste Keskust (edaspidi RTK) koostöös
Rahandusministeeriumiga (edaspidi RM). RTK täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühendmäärus ehk ÜSM) artikli 125 mõistes
korraldusasutuse (edaspidi KA) ülesannet ning peab tagama struktuurivahendite jagamise,
kasutamise ja järelevalve vastavalt EL regulatsioonidele [1] [2]. RM korraldab
struktuurivahendite planeerimist koos teiste ministeeriumitega ning vastutab
struktuurivahendite seire (sh ESF+ andmekorje) ja hindamiste korraldamise eest Eestis. RM-is
asub lisaks ka struktuurivahendite auditeeriv asutus, mis peab hindama, kas loodud süsteemid
vastavad nõuetele [3].
Struktuurivahendite rakendussüsteemis nimetatakse ministeeriumeid rakendusasutusteks
(edaspidi RA) ning iga RA vastutab oma haldusalas planeeritud tegevuste ja eesmärkide
saavutamise eest [3].
Projekti taotluste menetlemine, toetuse andmine ja projektide kasutamise järelevalve on
delegeeritud rakendusüksustele (edaspidi RÜ). RÜ-d teevad tihedat koostööd nii RA-de KA kui
RM-iga. RÜ-sid on 2022. aasta jaanuaris kokku kolm: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
(KIK), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, RTK. Käesoleval rakendusperioodil haldab
ESF+ andmekorjet sisaldavad projekte RÜ-dest RTK.
Joonis 1 on kujutatud struktuurivahendite rakendussüsteemi perioodil 2014–2020. EK ees
vastutab süsteemi toimimise eest KA koostöös RM-iga. RM peab andma KA-le sisendi oma
vastutusala ulatuses (planeerimine ja seire). Planeeritud eesmärkide saavutamise eest
vastutavad riiklikul tasandil RA-d oma haldusala piires. Toetust saanud projektidega tegelevad
jooksvalt RÜ-d. Iga konkreetse projekti eesmärkide eest vastutab selle projekti toetuse saaja
(edaspidi ka TS). Projektides võivad olla sündmused, mille korraldaja võib olla TS, tema partner
või selleks eraldi määratud või hangitud organisatsioon. Sündmuste osalejad võivad olla nii
füüsilised isikud kui juriidilised isikud.
Joonis 1. Struktuurivahendite rakendussüsteem Eestis programmperioodil 2014–2020
(Allikas: Margit Aus)
RTK kui struktuurivahendite KA vastutus lähtuvalt ÜSM artikkel 125 lõike 2 punktist d on luua
süsteem, millega kirjendatakse ja salvestatakse elektrooniliselt iga tegevuse andmed, mis on
vajalikud seireks, hindamiseks, finantsjuhtimiseks, kontrollimiseks ja auditeerimiseks,
sealhulgas vajaduse korral tegevuse üksikute osalejate kohta [1].
ESF+ andmekorje on üks osa ÜSM artikkel 125 lõike 2 punktis d märgitud seirest.
Programmperioodi 2014–2020 ESF andmekorje kohustus liikmesriigile tuleneb ÜSM artikli
125 lõike 2 punktist e [1] ning 2014–2020 ESF määruse nr 1304/2013 lisast 1 [4]. Siseriiklikult
on ESF+ andmekorje reguleeritud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduses (edaspidi
STS). RÜ kohustus ESF andmeid TS-lt koguda on sätestatud STS § 8 lõikes 7. TS kohustus on
osalejatelt andmeid koguda ja RÜ-le edastada tuleneb STS § 24 lõikest 7 [3].
KA on hinnanud, et käesoleva programmperioodi lõpuks on ESFist toetatud ja ESF+
andmekorje nõuetele vastavates tegevustes olnud osalejaid üle 277 000 isiku. Kõigi nende
isikute kohta tuleb koguda õigusaktis sätestatud andmekomplekt ettenähtud ajalise seisuga [5].
Programmperioodil 2014–2020 rahastatakse ESF-ist erinevaid tegevusi, näiteks erinevaid
koolitusi erinevatele sihtgruppidele, rehabilitatsiooni tegevusi puudega isikutele, lasteaiakoha
pakkumisi puudega lastele, asenduskodu pakkumisi jm. ESF andmekorje puudutab kõiki
isikuid, kellele vastavat teenust/tegevust pakutakse.
Käesolevas mõjuhinnangus hinnatakse, millised riskid võivad andmesubjektidele esineda ning
kuidas neid maandada, kui koguda ja töödelda 2021–2027 programmperioodi õigusaktide
eelnõudes seatud kohustuslikke andmeid. Andmesubjektidena võetakse aluseks
programmperioodi 2014–2020 ESF-ist rahastatud tegevuste sihtgrupid, kelleks võivad olla
kõik füüsilised isikud sõltumata vanusest.
1. Mõjuhinnangu läbiviimisest
1.1. Läbiviimise aeg
Käesolev andmekaitsealane mõjuhinnang on läbi viidud ajavahemikul 06.12.2021–19.01.2022.
Mõjuhinnangu läbiviija on Margit Aus, Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste arendamise
osakonna ärianalüütik koostöös Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse Infoturbe
osakonna andmekaitsespetsialisti Urmas Ojamäega.
1.2. Mõjuhinnangu ulatus
Mõjuhinnang hõlmab isikuandmete töötlemist Registri turvalisema tasemega funktsionaalsuses
SIS.
SIS luuakse peamiselt ESF+ vahenditest rahastatud projektide sündmustes osalenud isikute
kohta Euroopa Komisjoni (edaspidi EK) 2014–2020 programmperioodi ESF+ määruse nr
1304/2013 lisas 1 kehtestatud loetelus ja 2021–2027 programmperioodi Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2021/1057 lisades kohustatud andmete kogumiseks. Andmete kogumise
nõue on kehtestatud EL tasandi õigusaktidega selleks, et teha järeldusi ESF meetmete
rakendamise ja tulemuslikkuse kohta kõigis liikmesriikides.
Hinnanguliselt on isikuid, kelle kohta vastavaid andmeid hakatakse koguma ligikaudu 277 000
sh võivad olla lapsed.
Samaväärseid andmeid võidakse koguda ka teiste Regsitris ja SISis hallatavate fondide
projektide sündmustes osalejate kohta, kui nii on sätestatud vastavates toetuse andmise
tingimustes. Teiste võimalike fondide osalejate hinnangulist arvu ei ole hetkel võimalik esitada.
1.3. Metoodika
Mõjuhinnangus kasutatakse AKI andmekaitsealase mõjuhinnangu näidises kasutatavat
metoodikat, kus tuvastatakse ja hinnatakse võimalikud riskid. Käesolevas mõjuhinnangul
lähenetakse riskidele kolmest vaatest:
inimesed, kes süsteemi kasutavad (hooletus, teadmatus, kuritahtlikkus);
tehnoloogia (lähtutakse loodava SISi funktsionaalsetest ja mittefunktsionaalsetest
nõuetest);
protsess (lähtutakse loodava SISi kasutajarollide õigustest ja nende saamise
protseduuridest).
Seejärel viiakse riskid kahe muutujaga riskimaatriksisse (riski tõenäosus ja riski mõju). Nende
põhjal leitakse riskile riskitase ja leitakse võimalikud leevendusmeetmed.
Mõju hinnatakse järgmisel skaalal:
Mõju
Kõrge Keskmine Madal
Tõenäosus Kõrge Kõrge Kõrge Keskmine
Keskmine Kõrge Keskmine Madal
Madal Keskmine Madal Madal
2. Infosüsteemi kirjeldus
2.1 Õiguslik alus
Programmperioodil 2014–2020:
ESF andmekorje kohustus:
o Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 (lühend „ÜSM“) , 17.
detsember 2013, Artikkel 125 lg 2 punktid d ja e.
o Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 480/2014, 3. märts 2014, Artikkel 24
punktid 1-4 ja Artikkel 25.
o Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013 (lühend „ESF määrus“), 17.
detsembri 2013, lisa 1.
Kohustus tagada ESIF1 toetuste sh ESF sihipärane kasutamine ja abikõlblikkuse kontroll (sh.
osalejate nõuetele vastavus)
o Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013,
Artikkel 65 ja Artikli 125 lõiked 3 ja 4.
Programmperioodil 2021–2027:
ESF andmekorje kohustus:
o Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, (lühend „ÜSM“), 24. juuni
2021 Art 4, Art 72 lg 1 punkt e ja lisa XVI punkt 4.1.1.
o Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, 24. juuni 2021, millega
luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr
1296/2013 lisa 1.
o Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
rakendamise seadus (lühend ÜSS) § 19 lg 3:
Kohustus tagada ESIF2 toetuste sh ESF sihipärane kasutamine ja abikõlblikkuse kontroll (sh.
osalejate nõuetele vastavus)
Õiguslikuks aluseks on EL isikuandmete kaitse üldmääruse 2016/679 artikli 6 lõike 1 punkt e:
„Isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja
avaliku võimu teostamiseks.“.
Eriliiki isikuandmete töötlemine toimub vastavalt EL isikuandmete kaitse üldmääruse 2016/679 artikli
9 lõike 2 punktile g:
„Töötlemine on vajalik olulise avaliku huviga seotud põhjustel liidu või liikmesriigi õiguse alusel ning
on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ja tagatud on
sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks.“.
2.2 SIS eesmärk ja funktsionaalsus
Registri turvalisema tasemega funktsionaalse osa SIS loomise eesmärgid on:
tagada, et ESF+st toetatavate sündmuste (ja teiste fondide) osalejate andmed on õiged ja
vajadusel ajakohastatud;
1
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, mis aitavad arendada liikmesriikide majandust ja sellega vähendada
arenguerinevusi Euroopa piirkondade vahel. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eelarveperiood on
seotud Euroopa Liidu eelarvega, mis tähendab, et toetuste periood on jaotunud 7-aastasteks tsükliteks.
2
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, mis aitavad arendada liikmesriikide majandust ja sellega vähendada
arenguerinevusi Euroopa piirkondade vahel. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eelarveperiood on
seotud Euroopa Liidu eelarvega, mis tähendab, et toetuste periood on jaotunud 7-aastasteks tsükliteks.
vähendada toetuse saaja ja sündmuse korraldaja aruandlusele kuluvat aega võttes ESF+
andmekorje ja osalejate nõuetele vastavuse kontrolli jaoks vajalikud andmed riiklikest
registritest (esimeses arendusetapis X-tee liidesed rahvastikuregistri ja äriregistriga);
parandada ESF+ andmekorje ja aruandluse kvaliteeti;
võimaldada toetuse saajal ning sündmuse korraldajatel täita riikliku ülesannet ning kontrollida
osalejate vastavust riiklikest registritest (SIS järgmised arendusetapid);
vähendada ESF+ toetust vahendava asutuse (rakendusüksus) kontrollidele kuluvat aega.
Eesmärgid aitab saavutada, kui luua ESF+ist (ja teistest fondidest) toetatavate projektide sündmuste
osalejate registreerimise platvorm SIS, mis võimaldab järgmist:
1. Luua Registri projektidesse sündmusi (koolitused, puudega lastele lasteaiakoha võimaldamise
tegevused, rehabilitatsiooni teenuste pakkumine jm);
2. kirjeldada tegevusele sihtgruppe (vastavalt õigusakti nõuetele);
3. registreerida isikuid (sh lapsi) eelpool nimetatud tegevustele;
4. isiku registreerimisel saada X-tee kaudu rahvastikuregistrist isiku esmased asjakohased andmed;
5. kontrollida X-tee kaudu riiklikest registritest, kas isik vastab ministeeriumi õigusaktist tulenevale
sihtgrupi nõudele (arenduse järgmises etapis);
6. süsteemis toimetavate asutuste andmete pärimine X-tee kaudu registrikoodi alusel äriregistrist;
7. koguda ESF+ andmekorje kohustuslikud andmed põhinedes riiklikele registritele (arenduse
järgmises etapis);
8. riiklikes registrites mitteolevad andmed küsitakse osalejalt SISis või sisestab vastavad andmed
osaleja eest sündmuse korraldaja;
9. SISi koondatud andmete põhjal projektide sündmuste sisest ja tegevuste ülest aruandlust;
10. SISi peab saama andmeid turvaliselt importida nii tabelarvutuse failide (näit Excel) üles laadimise
vormis kui X-tee kaudu edastades (nt kui toetuse saajal või sündmuse korraldajal on omal osalejate
haldamise register olemas);
11. SISist peab saama eksportida andmeid turvaliselt X-tee kaudu Statistikaameti andmebaasi.
Statistikaamet töötleb esitatud osalejate ESF+ andmed vastavalt Rahandusministeeriumiga sõlmitud
kokkuleppele koondatud ja anonümiseeritud aruandesse. EK-le esitatavad aruanded ei sisalda
isikuandmeid.
2.3 Kogutavad andmed
SISis kogutavad ja töödeldavad isikuandmed lähtuvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/1057, 24. juuni 2021, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks
määrus (EL) nr 1296/2013 lisast 1.:
1. Ees- ja perekonnanimi (rahvastikuregistrist);
2. Isikukood;
3. Sünniaeg (rahvastikuregistrist);
4. Sugu (rahvastikuregistrist);
5. Telefoni number (päritakse rahvastikuregistrist, isik saab ise muuta);
6. E-maili aadress (päritakse rahvastikuregistrist, isik saab ise muuta);
7. Tegeliku elukoha omavalitsusüksus (päritakse rahvastikuregistrist, isik saab ise muuta);
8. Osalemine ja õppimine kursustel ESF+ist rahastatud sündmusega liitumisel;
9. Ainult isikukoodita isikute ja uus-sisserändajate korral ka isiku haridustase valikutega:
1) alg- või põhiharidus,
2) kesk- või kutseharidus,
3) kõrgharidus.
10. ESF+ist rahastatud tegevusega liitumise, katkestamise ja lõpetamise kuupäev;
11. Isiku kuulumine vähemusgruppi:
1) Kodutu või eluasemelt tõrjutu – seda infot ei küsita isikult endalt, vaid määratakse isikule
sündmuse korraldaja poolt, kui ministeeriumi määruses või käskkirjas on tegevustes osalejate
sihtgrupp määratletud vastavate tunnustega isikutele.
2) Romad – seda infot käesoleval perioodil ei kogutud Eestis, kuid kui EK nõuab järgmisel
programmperioodil, siis tuleb koguda. Seda infot ei küsita isikult endalt, vaid määratakse isikule
sündmuse korraldaja poolt, kui ministeeriumi määruses või käskkirjas on tegevustes osalejate
sihtgrupp määratletud vastavate tunnustega isikutele.
12. SIS tuleviku arendustes võidakse hakata sündmustes osalevate isikute vastavust sihtgrupi nõuetele
kontrollima X-tee kaudu teatud kohustuslike tunnuste alusel teistest riiklikest registritest. Tunnuste
kohustus määratakse sellisel juhul ministeeriumi määruses või käskkirjas. Näiteks pakutakse
rehabilitatsiooni teenust lastele, kellele on määratud konkreetne puudeliik ja puudeaste. Selleks, et
tegevuse korraldaja saaks teenust pakkuda, peab ta olema veendunud, et tegevusel osalev isik vastab
nõuetele. Vastasel korral on pakutud teenus mitteabikõlblik ja tehtud kulusid sündmuste korraldajale
ei hüvitata. SIS esmase arenduse etapis vastavaid kontrolle veel ei arendata, sest ministeeriumid ei
ole veel täpseid toetuste sihtgruppe ja tegevusi planeerinud ega õiguslikult sätestanud. Eesmärk on
perioodil (2021–2027), kui ministeeriumid planeerivad toetatavaid meetmeid ning tegevusi,
pakkuda võimalusi osalejate välja valimiste protsessi lihtsustada. Sel moel koos ministeeriumiga
luua lihtsam, kiirem ja kõrge andmete kvaliteediga protsess, mis toetab ka ESF+ aruandlust EK
suunal.
Isik peab registrisse sisenemiseks ennast autentima TARA teenuse kaudu. Seejärel saab isik ennast või
eestkostetavat (info rahvastikuregistrist) registreerida sündmusele ja vajadusel registreerimise tühistada,
kui sündmus on registreerimiseks avatud. Iga muudatuse kohta peab jääma süsteemi jälg kuupäeva,
muutja ja muudatuse sisu kohta.
Sõltuvalt tegevuse iseloomust ja skeemist (nt suunab perearst isiku ESF+ist rahastatud tegevusele), ei
pea isik ise ennast SISis registreerima. Sellisel juhul sisestab isiku kohta andmed sündmuse korraldaja,
kui on saanud vastavasisulise info (nt Haigekassalt arve).
Isiku registreerimisel tuleb märkida isikukood, mille alusel päritakse rahvastikuregistrist isiku ees- ja
perekonnanimi, sünniaeg ja sugu. Selle info põhjal täidetakse SISis isiku vanuse ja soo kohta
andmeväljad. Rahvastikuregistrist võetakse registreerimisel ka osaleja telefoni number, e-mail ja
elukoha omavalitsusüksus, kuid isikul on võimalik neid andmeid muuta.
Kõik muud eelpool nimetatud andmed küsitakse isikult endalt, kui see on asjakohane. Neid täiendavalt
küsitavaid andmeid ei ole SIS loomise ajahetkel võimalik saada ühestki teisest riiklikust registrist.
Tulenevalt ESIF regulatsioonidest on toetuse andmisel kohustuslik tagada andmete korrektsus,
tegevuste ja osalejate vastavus nõuetele ja aruandluse esitamine. Seega määratakse SISis tegevuste eest
vastutavate asutuste ja isikute rollid lähtudes õigusaktides seatud kohustustele. Sündmuse korraldaja
õigus sündmus läbi viia, eelpool nimetatud andmeid koguda ja aruandluseks esitada peab tulenema otse
ministeeriumi määrusest või käskkirjast või nimetatud õigusaktide alusel sõlmitud lepingutest või
volitustest.
2.4 Kasutajad ja nende rollid
SIS kasutajad on:
Registris toetusi andvad ja haldavad asutused ehk administatsioon
Registris projekti kaudu loodud sündmuses läbiviijana märgitud isikud
Füüsilised isikud, kes osalevad ESF-ist toetatavates sündmustes või juriidilised isikud ja nende
esindajad ERDF-ist toetatavates sündmustes. Tehniliselt saab osalejaid lugeda kõigis fondides,
kui selleks on vastav juriidiline volitus olemas.
Tabelis 2 on programmperioodi 2021–2027 prognoositud ESF+ andmekorjega seotud sihtgrupid ja
nende indikatiivsed mahud. Prognoos põhineb programmperioodi 2014–2020 ESF tegevuste andmetel.
Tabel 2 SISi esimese arendusetapi kasutajate eeldatavad arvud. (Allikas: Margit Aus)
Nr Sihtgrupp Kasutajate indikatiivne arv
1. Osaleja ~277 000 isikut kokku kogu
ESF andmekorje tingimustele vastavates tegevustes programmperioodi lõpuks
osalevad isikud – iga isiku kohta tekiks registrisse
vähemalt üks andmekomplekt, mis tuleb edastada
Statistikaametile.
1.1 Kõigist ESF andmekorje tingimustele vastavatest 277 000 – Töötukassa osalejate arv 80
isikutest see hulk isikuid, kelle kohta tuleb X-tee 000 = 197 000 isikut
kaudu teostada päring registritesse. Arenduse
esimeses etapis luuakse X-tee liides
rahvastikuregistri, äriregistri ja struktuuritoetuste
registriga. Osalejate seast on välja arvatud
Töötukassa ESF-ist rahastatud tegevustes osalejate
arv, kuna Töötukassa teostab päringud oma registris
ise.
1.2 ESF andmekorje tingimustele vastavate isikute Hinnanguliselt 1/3 ESF andmekorjes
arvust hinnanguline hulk, kes loodavas registris ise osalevatest isikutest.
ennast registreeriks. St (277 000 – Töötukassa osalejate arv
80 000)* 0,33 = ~65 000 isikut
2. Toetuse saaja Täna on Registris 830 ESF projekti,
Üks asutus võib Registri mõistes olla mitme projekti sealhulgas ~140 ESF andmekorje
toetuse saaja. Kuna ühel asutusel võib olla mitu kohustusega projekti.
projekti, siis on asutusel tavapäraselt igal projektil
erinev projektijuht. Seetõttu loetakse siin Registri Hinnanguliselt on programmperioodi
ESF projektid erinevateks toetuse saajateks, kuna iga lõpuks 1130 ESF projekti sealhulgas ~
projektijuht peaks saama ligipääsu oma 180 ESF andmekorje projekti.
sündmustele. Toetuse saaja võib olla ka ise
Arvestada toetuse saaja rolliga isikute
sündmuse läbiviija ja sellisel juhul sündmuse
arvuks 1130, kuna tegevus võib ESF
läbiviija õigustega.
andmekorje kohustuse saavutada
projekti käigus. Seega tuleb
võimaldada registreerida isikuid ESF
projekti, kui ei ole kohe teada, kas ESF
andmekorje kohustuse tingimused on
projekti lõpuks täidetud.
3. Sündmuse korraldaja ~2300 erinevat sündmuste korraldajat
Projektis võib toetuse saajal olla partnerid ja hankega (asutust)
sisse ostetud sündmuste korraldajaid (juriidilised Välistatakse Töötukassa sündmused,
isikud) konkreetsete läbiviijatega (füüsiliste kuna Töötukassal on oma it-süsteem
isikutega), kes viivad erinevaid tegevusi ellu. Ühel ning selle asutuse ESF andmekorje
asutusel võib olla mitu sündmust korraldada ja mitu kohustusega sündmuste korraldajad ei
isikut, kes neid läbi viivad. Sisendiks küsitud tule uude registrisse sündmusi haldama.
valdkonna ekspertide hinnangut, kui palju võib olla [6] [7]
erinevaid sündmuste korraldajad ja nendes isikuid
läbiviijatena.
4. Rakendusüksuste menetlejad/koordinaatorid 36 inimest.
Peavad nägema esitatud infot (sh isikustatud
andmeid) ning saama välja võtta aruandeid.
5. Rakendusasutused (ehk ministeeriumid ja Suurusjärk vähemalt 12 inimest (1
riigikantselei) peavad nägema oma vastutusala inimene rakendusasutuse kohta).
projektide tegevusi. Ei pea nägema isikustatud
detailset infot.
SIS kasutajate halduse lahendus peab tagama, et erinevates rollides olevad erinevad asutused ei näeks
enamat, kui on konkreetse sündmuse raames asjakohane näha. Isikute kohta kontrollitavad andmed
võivad olla isikuandmete kaitse seaduse mõistes eriliigilised. Samas on nende eriliigiliste andmete
nägemine sündmusi korraldavate asutustele määratud riiklik ülesanne. Seega tuleb kasutate halduses
tagada SISis järgmine funktsionaalsus:
Tabel 3 SIS kasutajate halduse funktsionaalsed nõuded. (Allikas: Margit Aus)
Nr SIS kasutaja roll Nõude lühikirjeldus
1. Osaleja 1. Peab nägema kõiki sündmusi, kuhu on võimalik registreeruda.
2. Peab nägema kõiki sündmusi, kuhu on registreerunud (sh
lõppenud sündmused).
3. Ei tohi näha teisi sündmustele registreerunud isikuid.
2. Sündmuse korraldaja 1. Peab nägema kõiki enda poolt korraldatud sündmusi sõltumata
(asutus) ja läbiviija sündmuse staatusest (avatud registreerimiseks, suletud
(füüsiline isik) registreerimiseks, lõpetatud).
2. Peab nägema enda poolt korraldatud sündmusele registreerunud
isikuid.
3. Ei tohi näha enda poolt mitte korraldatud sündmuste sisu ega
osalejaid.
4. Iga rolli täitev isik võib samal ajal olla ka mõnes sündmuses
osaleja ning seega peab saama näha ka osalejate vaateid ja ennast
neile sündmustele registreerida.
3. Toetuse saaja 1. Peab nägema kõiki tema projektis korraldatud sündmusi
sõltumata tegevuse staatusest (avatud registreerimiseks, suletud
registreerimiseks, lõpetatud).
2. Peab nägema ja haldama kõiki tema projektis sündmusi
korraldavaid asutusi. Projektis võib olla N+1 sündmuse
korraldajat.
3. Võib olla ka ise sündmuse korraldaja ja sellisel juhul sündmuse
korraldaja õigustega (st näeb sündmuse sees detailseid
isikuandmeid).
4. Peab haldama sündmuste korraldajate haldust oma projektis.
5. Iga rolli täitev isik võib samal ajal olla ka mõnes sündmuses
osaleja ning seega peab saama näha ka osalejate vaateid ja ennast
neile sündmusele registreerida.
6. Rakendusüksuse (RÜ) 1. Peab nägema kõiki selles rakendusüksuses hallatavate meetmete
eriõigustega projekte ja nende sündmusi ja osalejate detailandmeid.
menetleja/koordinaator 2. Ei tohi näha teise rakendusüksuse sündmusi RÜ rollis
3. Iga rolli täitev isik võib samal ajal olla ka mõnes sündmuses
osaleja ning seega peab saama näha ka osalejate vaateid ja ennast
neile sündmustele registreerida.
7. Rakendusüksuse (RÜ) 1. Peab nägema kõiki selles rakendusüksuses hallatavate meetmete
administraator projekte ja nende sündmusi.
2. Peab haldama toetus saajate haldust oma meetmetes
3. Ei tohi näha teise rakendusüksuse sündmusi RÜ rollis.
4. Lisab RÜ tavamenetlejaid.
5. Iga rolli täitev isik võib samal ajal olla ka mõnes sündmuses
osaleja ning seega peab saama näha ka osalejate vaateid ja ennast
neile sündmustele registreerida.
6. Rakendusasutus (RA) 1. Peab nägema oma haldusala rakendusüksusi, TS-d ja sündmuste
korraldajaid. Saab agregeeritud isikustamata aruandlust.
2. Peab nägema kõiki oma haldusala tegevusi, kuid mitte isikustatud
detailseid andmeid osalejate kohta.
3. Ei tohi näha teise rakendusasutuse sündmusi RA rollis.
4. Iga rolli täitev isik võib samal ajal olla ka mõnes sündmuses
osaleja ning seega peab saama näha ka osalejate vaateid ja ennast
neile sündmustele registreerida.
7. Administraator 1. Näeb kõike.
2. Haldab asutuste põhiselt RÜ ja RA rollide haldust.
4. Isikuandmete kogumine ja töötlemine
Seni koguti eelpool loetletud isikuandmeid asutustes uue isiku sündmusele sisenemisel paberil
osaleja(te) allkirjalehel või Exceli tabelite kaudu. Failid salvestati asutuste
dokumendihaldussüsteemidesse ning vajadusel krüpteeriti.
SIS kasutusele võtmisel kogutaks samu andmeid veebipõhises keskkonnas.
SISis autenditud isikul (sündmuses osaleja) tekib ligipääs oma isikuandmetele igal ajahetkel.
SISis autenditud sündmuse menetlejal/koordinaatoril, kellele on antud vastav privileeg (sündmuse
korraldaja, kes peab teadma, millistele isikutele teenust pakutakse; sündmuse eest vastutava asutuse
aruandluse eest vastutav isik ning ESF toetust vahendav rakendusüksuse aruandluse korrektsuse eest
vastutav ametnik) tekib ligipääs igal ajahetkel oma vastutusala sündmustes registreeritud ja osalevate
isikute isikuandmetele tööülesannete täitmiseks.
Isikul ja sündmuste menetlejal/koordinaatoril tekib võimalus esitada, muuta ja täiendada igal ajahetkel
oma isikuandmeid, kuni sündmusest väljumiseni. Kõik muudatused ja muudatuse tegija andmed
logitakse.
5. Isikuandmete kasutamine
Andmeid kasutatakse peamiselt ESF+ või vastavalt teiste fondide sündmustes kogutud andmete puhul
nende fondide rahastatud sündmuste aruandluseks ja osalejate nõuetele vastavuse kontrolliks.
6. Isikuandmete edastamine ja säilitamine
Kogutud isikuandmed edastatakse X-tee vahendusel Statistikaameti andmebaasi koondaruande
koostamiseks. Isikuandmeid EK-le ei edastata. Aruandluse eesmärk on anda EK-le nõuetekohane sisend
ESF+ist rahastatud tegevuste mõju hindamiseks.
Isikuandmed säilitatakse vastavalt EK regulatsioonidele. Isikuandmed on võimalik kustutada, kui
ESF+ist (või teiste fondide) rahastatud tegevuse lõppemisest on möödunud 5 aastat. Isikuandmed
säilitatakse kooskõlas Registri põhimäärusega.
7. Riskid
Võimalikud riskid (vt koondtabel Tabel 4):
1. Horisontaalne õiguste ületamine, isikuandmetele pääseb ligi selleks õigust mitte omav isik.
Riski maandamiseks tehakse järgmised tegevused:
SIS rollide jagamiseks fikseeritakse juhised ning süsteemis on õiguste andmine vaid õigusliku
volituse alusel. Toetuse saaja rolli saab täita vaid selleks määratud asutus rakendusüksuse
haldusakti või ministeeriumi käskkirja alusel. Sündmuste korraldajad saavad olla vaid need
asutused ja nende asutuste esindajad, kes on projektis lepingu, haldusakti või ministri käskkirja
alusel konkreetset ülesannet täitma määratud.
Enne SIS kasutuselevõttu viiakse läbi turvatestimine.
SISi suhtes viiakse läbi regulaarsed infoturbeauditid.
SISi sisenemiseks peab iga isik ennast autentima.
Kõik registreerimised ning info muudatused logitakse ning logisid analüüsitakse ettenähtud
regulaarsusega.
Andmeside toimub krüpteeritud https protokolliga kasutades RIA poolt soovitatud protokolle
ja šifreid.
Andmesubjektil on võimalik kõikide oma isikuandmetega tutvuda SISis ning tehtud päringust
peab isiku eesti.ee andmejälgija lehele jääma märge (sh tegeliku päringu teinud asutuse info,
mitte üksnes infosüsteemi).
2. Andmete kadumine või hävimine:
Riski maandamiseks tehakse järgmised tegevused:
Regulaarne andmekogu andmete varundamine ja vajadusel varukoopiast andmete taastamine.
Kuna aruandlust esitatakse Statistikaametile jooksvalt, siis ei ole andmete kadumine kriitiline
ning taastamine on võimalik nii varukoopia põhjal kui ka vajadusel isikutelt endalt uuesti
andmeid küsides.
3. Andmete volitamata muutmine:
Riski maandamiseks tehakse järgmised tegevused:
Isikute andmetes tehtud muudatused logitakse ning logisid analüüsitakse ettenähtud
regulaarsusega.
Tabel 4 Riskide koondtabel
Riski Riski nimetus Riski Riski Riski tase Ettepanek riski maandamiseks
number tõenäos mõju [0-
us [0-4] 4]
1 Ebaseaduslik 1 3 Võtta kasutusele autentimine, viia
juurdepääs Keskmine läbi turvatestid ja regulaarsed
andmetele infoturbe auditid. Tegevused logida
ja logisid analüüsida.
Krüpteeritud andmeside https
protokolliga.
Erinevate ligipääsuõigustega rollide
andmine reguleeritud juhistega.
Tehtud päringutest info salvestamine
isiku eesti.ee andmejälgija vaates.
2 Andmete 1 3 Regulaarne varundamine ja
kadumine/hävi Keskmine varukoopiast taastamine
mine
3 Andmete 1 3 Muudatuste logid ja logide analüüs.
volitamata Keskmine
muutmine
Kasutatud kirjandus
[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 – OJ L 347 20.12.2013, p. 320 (Vastu
võetud 17.12.2013, muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 10.5.2019), [Võrgumaterjal].
Available: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1303/2019-05-11. [Kasutatud 23. 02. 2020].
[2] Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus – RT I, 21.11.2017, 1 (Vastu võetud 14.11.2017,
muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 30.03.2020), [Võrgumaterjal]. Available:
https://www.riigiteataja.ee/akt/112122019002?leiaKehtiv. [Kasutatud 28. 03. 2020].
[3] Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus – RT I, 21.06.2014, 1 (Vastu võetud 04.06.2014,
muudetud, viimati jõustunud 15.03.2019), [Võrgumaterjal]. Available:
https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019111?leiaKehtiv. [Kasutatud 23. 02. 2020].
[4] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013 – OJ L 347 20.12.2013, p. 470 (Vastu
võetud 17.12.2013, muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 30.07.2018), [Võrgumaterjal].
Available: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:02013R1304-20180802.
[Kasutatud 23. 02. 2020].
[5] Rahandusministeerium, „Koostöökokkulepe nr 403 Rahandusministeeriumi ja Statistikaameti
vahel,“ Tallinn, 2015.
„Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise
põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskirja
Lisa
Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel
Rahandusministeeriumi
Kooskõlastaja Märkused, ettepanekud
seisukoht
Sise- 1.1 Palume täiendada § 4 lõiget 1 punktiga 24 Arvestatud.
ministeerium järgmises sõnastuses: „24) perioodi 2021-2027 Normitehniliselt on sobilikum
Euroopa Liidu ühtekuuluvus ja registri andmete loetelus nimetada
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse siseturvalisuspoliitika fondide
§ 47 lõike 3 alusel kehtestatavas rahastamiskavas rahastamiskava
toodud andmed.“ ühtekuuluvuspoliitika fondide
Struktuuritoetuse registri pidamise põhimääruse §-s meetmete nimekirja järel.
4 sätestatakse registrisse kantavad andmed. Määruse
eelnõus nähakse ette, et registrisse kantakse perioodi
2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse
(edaspidi ÜSS) § 4 lõike 3 alusel kehtestatavas
meetmete nimekirjas toodud andmed. Võttes
arvesse, et siseturvalisuspoliitika fondide
rakenduskavade elluviimiseks koostatakse
meetmete nimekirja asemel ÜSS § 47 lõike 1 alusel
rahastamiskava, tuleb määrust täiendada viitega
ÜSS § 47 lõike 3 alusel kehtestatavale
siseturvalisuspoliitika rahastamiskava andmetele.
1.2. Palume sõnastada § 4 lõike 1 punkt 19 Arvestatud.
järgmiselt: Lisatud viited otsekohalduvatele
„19) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu EL määrustele (määruse § 4 lõiget
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide 1 täiendatud punktiga 20).
rakendamise seaduse § 19 lõikes 3 ja § 55 lõikes 2
nimetatud projektide tegevustes osalejate andmed;“
Kuivõrd siseturvalisuspoliitika fondide vahenditest
toetatud projekti tegevustes osalejate andmeid
kogutakse, siis on vajalik § 4 lõike 1 punktis 19
viidata ka ÜSS § 55 lõikele 2.
2. Määruse seletuskirja osas juhime tähelepanu, et Arvestatud.
määruse eelnõus punkti 16 selgitused seletuskirjas
puuduvad. Seletuskirja punktis 16 on selgitatud
määruse eelnõu punkti 17 muudatust. Eeltoodust
tulenevalt on ka järgmiste eelnõu seletuskirja
punktide sisu võrreldes määruse eelnõu punktidega
nihkes.
Sotsiaal- 1. Eelnõu punktiga 12 muudetakse § 4 lõike 1 Arvestatud.
ministeerium punkti 5 ja lisatakse muuhulgas andemete loetellu Seletuskirja on täiendatud § 4 lg 1
„lõppsaaja või sihtrühma andmed“. p 5 muudatuse juures lõppsaaja ja
Seletuskirja selgitus lõppsaaja või sihtrühma sihtrühma mõistega ning on
andmete registrisse kandmise kohta on napp –
1
sisuliselt korratakse normi. Palume seletuskirjas viidatud näitena eelnõu punktile
selgitada, mis andmeid peetakse silmas lõppsaaja 14, kus on andmekoosseis.
või sihtrühma andmete all – kas kõikide isikute
detailandmeid või ka eriliigilisi andmeid?
Registrisse kantavad andmed peavad olema
täpsemalt määratletud. Kuna andmete täpne
koosseis on teadmata, tekib risk, et andmeid
kogutakse mitmesse riiklikkusse registrisse.
Sama tähelepanek käib ka punkti 14 „projektide
tegevustes osalejate andmed“ ja punkti 24
„lõppsaaja ja sihtrühma andmeid“ kohta.
2
Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri
pidamise põhimäärus“ muutmise eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) lisatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade, Eesti taaste- ja
vastupidavuskava ning keskkonnatasude seaduses nimetatud toetusprogrammi
elluviimisega seotud andmete kogumise ja töötlemise korraldus. Sealhulgas täiendatakse
määrust Euroopa Sotsiaalfond+ ja Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest toetatud projekti
tegevustes füüsilisest isikutest osalejate andmete ning rahvusvahelises hankelepingus
osalevate allhankijate kohta andmete kogumise ja töötlemise korraga. Selliste andmete
töötlemise nõue tuleneb vastava välisvahendi andja reeglistikust, mille kohta on loodud ka
riigisisene õiguslik alus vastava välisvahendi kasutuselevõtmist reguleerivas seaduses.
Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) jurist Anu Jaanson
(e-post:
[email protected], tel 663 2031) ning Rahandusministeeriumi riigieelarve
osakonna nõunik Karin Reiska (e-post:
[email protected], tel 611 3612). Eelnõu toimetas
keeleliselt Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover
(e-post:
[email protected]) ja eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis sama osakonna
õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-post:
[email protected], tel 611 3549).
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärgiks on tagada perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse kohaste vahendite andmisega seotud
andmete töötlemine struktuuritoetuse registris. Samuti võimaldatakse Eesti taaste- ja
vastupidavuskava ning keskkonnatasude seaduses nimetatud toetusprogrammi vahendite
kasutuselevõtuga seotud andmete töötlemine selles registris. Registri laialdane
kasutuselevõtt toetuste andmisel tagab keskse „akna“ huvitatud isikutele toetuse
taotlemiseks. Selline korraldus võimaldab teatud määral lihtsustada toetuse taotlemist, sest
taotlemise formaalne pool on ühetaolisem ning keskkond harjumuspärasem ja tuttavam.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 25 punktist.
Eelnõu punktiga 1 jäetakse preambulist välja perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduse
volitusnormi viide ning lisatakse viide perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse volitusnormile.
Eelnõu punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse
alusel andmete töötlemine registris, sest toetuse andmise, kasutamise kontrollimisega ning
aruandlusega seotud toimingud on lõppenud. Euroopa Sotsiaalfondi vahenditega seotud
andmete säilitamistähtaeg oli 28.12.2015 ning Euroopa Regionaalarengufondi vahendite
kasutamist tõendavate dokumentide säilitamistähtaeg lõppes 17.04.2017 vastavalt Euroopa
Komisjoni teatistele.
1
Kehtetuks tunnistatakse ka määruse § 1 lõike punkt 8, kuna hasartmängumaksu seaduse
01.01.2022 jõustunud redaktsiooni kohaselt ei anta enam selle seaduse alusel toetust, mille
andmeid hoitakse registris. Regionaalsete investeeringutoetuste projekte toetatakse edaspidi
riigieelarve seaduse alusel. Seni registrisse kantud andmeid hoitakse seal edasi kuni nende
säilitamistähtaja lõpuni.
Eelnõu punktidega 3 ja 6 lisatakse määruse reguleerimisala alla rahastused, milliste
menetlus- ja aruandluskeskkond on samuti registris.
Eelnõu punktiga 4 lisatakse määruse reguleerimisala alla atmosfääriõhu kaitse seaduse §
1651 alusel moderniseerimisfondist toetatavad projektid, mille menetlus hakkab toimuma
registris.
Eelnõu punktiga 5 täpsustatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel kehtestatavate
riigisiseste toetusprogrammide e-toetuse keskkonnas menetlemise korraldust. Nimelt
jäetakse kehtivast määrusest välja kitsas tingimus, et e-toetuse keskkonnas / registris
menetletakse taotlusi vaid juhul, kui toetusprogrammi tingimuste kohaselt on toetuse
andjaks RTK. Eelnõuga võimaldatakse sellise programmi vahendite taotlemine ja
kasutamise haldamine korraldada e-toetuse keskkonnas / registris, kui nii on vahendite
andmise tingimus kirjas, sõltumata sellest, kes on toetusprogrammi elluviija ehk
toetustingimustes toetuse andja.
Eelnõu punktiga 7 lisatakse volitatud töötlejatena Siseministeerium ja eelnõu punktiga 4
lisatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava ning keskkonnatasude seaduses nimetatud
toetusprogrammi vahendite andmisega seotud ülesannete täitjad, kellega vastutav töötleja
sõlmib registri kasutamiseks kirjaliku kokkuleppe.
Eelnõu punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks korraldus, mille kohaselt anti vastutavale
töötlejale võimalus sõlmida volitatud töötlejaga registri kasutamiseks kirjalik kokkulepe,
milles tulnuks täpsustada registri kasutuskord ning vajaduse korral muud konkreetse fondi
erinõudeid kajastavad erisused, kui tegemist ei ole struktuurivahenditega. Mõte oli selles, et
tagada pigem struktuurivahenditele mõeldud lahenduse kasutamine ka teiste toetuste puhul.
Praktikas siiski veel selliseid kokkuleppeid ei ole sõlmitud.
Eelnõu punktiga 9 lisatakse andmeandjaks § 4 lõike 1 punkti 19 tähenduses tegevuste
korraldajad ja tegevustes osalejad, kes esitavad sündmuste infosüsteemi (edaspidi SIS)
perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 19 lõikes 3 nimetatud Euroopa Sotsiaalfond+ ja Õiglase Ülemineku
Fondi vahenditest toetatud projekti tegevustes osalejate andmed. Füüsilised isikud saavad
tegevustes osalemiseks logida SISi iseseisvalt sisse, kui nende isikusamasus on tuvastatud.
SIS eesmärk on võimaldada andmeandjal esitada selle süsteemi kaudu § 4 lõike 1 punktis
19 nimetatud andmed, samuti projekti lõppsaajate ja sihtrühma andmed ning projekti
väljund- ja tulemusnäitajate andmeid ning neid andmeid seal töödelda. SISi kogutakse
peamiselt eriliiki isikuandmeid (seotud peamiselt sotsiaalvaldkonna teenuste saajatega, aga
ka üldisemalt – nt koolitustel osalejatega), nii on see süsteem tõhusate juurdepääsu
kaitsemeetmetega kaitstud. Juurdepääsu õigused on kitsamad kui registri ülejäänud osades
– nii sündmuses osaleja kui ka rakendusüksuse töötaja näeb kitsalt vaid tema õigustega
seotud andmeid.
2
Eelnõu punktiga 10 lisatakse registri struktuuriüksuseks SIS, mis on registri osa
kasutajaliidese kaudu.
Struktuuritoetuste register on üks infosüsteem, millel on erinevad kasutajaliidesed.
Sõltuvalt sihtgrupist, nende õigustest ja kohustustest kasutatakse registrile ligipääsemiseks
erinevaid liideseid ehk ligipääse. Register jaguneb neljaks liideseks:
1) operatiivinfomoodul (SFOS) - kasutab administratsioon. Administratsioon on asutused
ja nende töötajad, kes volituse alusel koordineerivad ja rakendavad toetuste andmist,
auditeerivad ja kontrollivad süsteemi toimimist;
2) Aruandlusmoodul – kasutab administratsioon aruannete registrist võtmisel;
3) e-toetus - kasutavad toetuse taotleja, toetuse saaja ja projekti partner;
4) SIS - on uus ligipääs registrile ning see luuakse uue kasutajate grupi jaoks. SISi kaudu
saavad registri projektidesse ligi projektisiseste sündmuste läbiviijad ja osalejad, kui nii on
toetuse andmise tingimustes ette nähtud. Sündmus on toetusest rahastatud projektis
läbiviidavad tegevused ja teenused, mille raames on kohustus lugeda kokku ja tuvastada
osalejaid. SIS loomise aluseks on eelnõu punktis 9 viidatud õigusakt.
SIS kasutajate andmetele ligipääsu ulatus:
1) sündmuste korraldajad - näevad ainult neid sündmusi ja nendes osalevaid isikuid, kus
nad on sündmuse läbiviijana fikseeritud. Teisi sündmusi, nende osalejaid ega registris oleva
projekti infot nad ei näe.
2) sündmustel osalejad - näevad ainult sündmuste avalikustatud infot (sisu, kuupäevad,
kellaajad) ning oma isiklikke andmeid. Teisi osalejaid ega registris oleva projekti infot nad
ei näe.
Eelnõu punktiga 11 lisatakse määruse § 4 lõike 1 punkt 21 kogutavate nn läbivate teemade
kohta. Projektides kogutakse läbivate ehk horisontaalsete teemade kohta infot seire
eesmärgil. See tähendab, et kõik projektid peavad panustama teatud läbivasse teemasse ja
saadud info pealt saab hinnata meetme mõju. Perioodil 2021-2027 on läbivad teemad
hõlmatud Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste
sihtide ja aluspõhimõtetega.
Samuti lisatakse määruse § 4 lõike 1 punkt 23, sest perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirjas oleva andmeüksuse
nimetused erinevad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjas olevatest.
Siseturvalisuspoliitika fondide meetmeid ei kanta meetmete nimekirja, vaid nende kohta
kehtestatakse eraldi rahastamiskava. Selle kohta lisatakse määruse § 4 lõike 1 punkt 23.
Samuti lisatakse määruse § 4 lõike 1 punkt 24 Riigikogu poolt kinnitatud pikaajalises
arengustrateegias kinnitatud näitaja, mida kogutakse viidatud arengustrateegias kinnitatud
sihtide ja aluspõhimõtete mõju hindamiseks.
Eelnõu punktiga 12 täiendatakse määruse § 4 lõike 1 punkti 4 andmete loetelu töövõtja
allhankija üldandmetega. Selliste isikute andmete kogumise nõue tuleneb Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa
Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku
Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja
viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–
706, edaspidi ühissätete määrus) XVII lisa punktidest 23 ja 24. Allhankijate kohta andmete
kogumise nõue rakendub juhul, kui alltöövõtulepingu käibemaksuta maksumus ületab 50
3
000 eurot ja allhange toimub rahvusvahelise piirmääraga riigihanke lepingu raames.
Allhankija kohta märgitakse tema nimi ja registrikood ning alltöövõtulepingu nimetus,
kuupäev, number ja summa.
Paragrahv 4 lõike 1 punkti 5 täpsustatakse toetuse taotlemise ja projektile toetuse
andmisega seotud andmeid, mida kogutakse registrisse. Projektiga võivad olla seotud
toetuse vahendamisel lõppsaaja või sihtrühma andmed, samuti on toetuse andmisel
määrava tähtsusega projekti väljund- ja tulemusnäitajad.
Register on infosüsteem, millesse kogutakse üksnes õigusaktis sätestatud lõppsaaja või
sihtrühma andmeid. Lõppsaaja mõiste on toodud ÜSS2021_2027 § 2 punktis 6. Sihtrühm
on toetuse andmise tingimustes määratletud isikud. Näiteks eelnõu punktis 14, millega
täiendatakse määruse § 4 lõiget 1 punktiga 19, on viidatud õigusaktid, millest tulenevalt
kogutakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest toetatud projekti
tegevustes osalejate andmeid.
Eelnõu punktiga 13 täiendatakse määruse § 4 lõiget 1 punktiga 17, sest ka Euroopa
Komisjonile esitatava kuluaruandega seotud andmeid töödeldakse ja aruannet koostatakse
registris.
Eelnõu punktiga 14 täiendatakse määruse § 4 lõiget 1 punktiga 19, sest registrisse
hakatakse koguma ka Euroopa Sotsiaalfond+ ja Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest
toetatud projekti tegevustes osalejate andmeid. Selliste andmete kogumise ja andmete
koosseis tuleneb nende fondide määrustest: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 2021/1060 artikli 42 lõikest 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks
määrus (EL) nr 1296/2013 (ELT L 231, 30.06.2021, lk 21–59), artiklis 17 ning I ja II lisas
ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase
Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20), artikli 12 lõikest 3 ja III lisast.
Tegemist ei ole uudse nõudega. Seni ei ole selliseid andmeid saanud registris koguda ja
aruannete genereerimiseks neid koondada ja statistiliseks infoks töödelda, sest vastavad
infosüsteemi arendustööd on alles valmimas.
Sama punktiga täiendatakse määruse § 4 lõiget 1 punktiga 20, et registrisse koguda
siseturvalisuspoliitika fondide seire andmeid.
Eelnõu punkti 15 muudatus tuleneb eelnõu punktist 10 (määruse § 3 lg 2 muudatus).
Register on veebipõhine, seetõttu ei ole vaja edaspidi õigusaktis korrata ja rõhutada, et
registri üks või teine osa on samuti veebipõhine. Seetõttu jäetakse määruse § 4 lõike 3
esimeses lauses välja sõnad „veebipõhise keskkonna“.
Eelnõu punktiga 16 tunnistatakse kehtetuks määruse § 4 lõike 3 teine lause, kuna register
hõlmab kõiki määruse § 3 lõikes 2 nimetatud osasid ja ei ole määrav, millise keskkonna
kaudu andmeid esitatakse.
Eelnõu punktiga 17 asendatakse taotlused viitega sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud
andmetele, kuna taotluste all peetakse määruse tähenduses silmas kitsalt õigusaktis
sätestatud (toetuse) taotlusi. Muudatus haakub eelnõu punktiga 9 (määruse § 2 lg 5
muudatus), milles lisaks taotlusele on nimetatud ka muud andmed, mida taotleja või toetuse
saaja on õigusaktist tulenevalt kohustatud esitama. Põhimõte, et kõik andmed, mida toetuse
4
saaja või lõppsaaja ei saa näiteks registri tehnilise rikke tõttu ise registrisse kanda, kannab
tema eest registrisse registri volitatud töötleja, ei muutu.
Eelnõu punktiga 18 antakse ka toetuse saajale kui SIS sündmuse korraldajale, kui andmete
andjale volitus sisestatud andmeid muuta, kui andmed muutuvad või need on ekslikult sisse
kantud. Toetuse saaja asemel võib sündmuse korraldaja SIS tähenduses olla ka toetuse
saaja volitatud isik (nt koolituse korraldaja). Siinjuures on oluline nimetada lisaks § 4 lõike
1 punktis 19 nimetatud tegevuse osalejale ja lõppsaaja andmete muutmise võimalus, kuna
lõppsaaja ei pruugi olla samal ajal tegevuses osaleja, kuid lõppsaaja kohta andmete
esitamise kohustus tuleneb ühissätete määrusest näiteks rahastamisvahendi puhul. Sättest
jäetakse välja tingimus, et andmete muudatusi võib teha ainult rakendusüksuse volitatud
ametnik või töötaja. Selline korraldus on ka ilma sellise tingimuseta, sest registrile
juurdepääs ongi isikupõhine ja vastavalt talle antud kasutajakonto õigustele (rollile, vt
määruse lisa 1).
Eelnõu punktiga 19 lisatakse viide perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-le 20, mis reguleerib selle seaduse
alusel antavate vahenditega seotud info ja andmete avalikustamise erisusi.
Eelnõu punktide 20 ja 21 muutmine on normitehniline. Nimelt määruses viidatud
kasutajakontode rollide nimetused viiakse määruse lisasse 1 ja määruse enda tekstis neid ei
korrata.
Eelnõu punktiga 22 jäetakse määrusest välja tingimus, mille kohaselt oleks justkui
vastutava töötleja poolt volitatud töötlejale antavate kasutajakontode arv piiratud. Selline
korraldus ei vasta tegelikkusele ehk volitatud töötlejale saab luua niipalju kasutajakontosid,
kui tal on oma ülesannete täitmiseks vaja.
Eelnõu punktiga 23 täpsustatakse kaua andmeid ja dokumente tuleb registris säilitada
perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse alusel toetuse andmisel. Lisaks jäetakse välja perioodi 2004–2006
struktuuritoetusega seotud andmed, sest see programmperiood on juba suletud – need
andmed tuleb kas hävitada või andmed, mis on tunnistatud arhiiviväärtuslikuks, tuleb anda
üle riigiarhiivile.
Eelnõu punktiga 24 lisatakse määrusesse SISi kohta eraldi peatükk, milles reguleeritakse
sellise registri osana käsitleva infosüsteemi eesmärk ja sellele juurdepääsu nõudeid.
Infosüsteemi kantakse andmed, mis tulenevad erinevate EL fondide määrustest (vt eelnõu
punkti 9 ja 14 selgituste juurest). See ei välista, et tulevikus võib ja saab koguda ka muid
õigusaktis nimetatud andmeid SISi. Infosüsteemis saab tulevikus hoida ja töödelda näiteks
ka andmeid, mida esitatakse projekti väljund- ja tulemusnäitajate kohta.
Struktuuritoetuste register koosneb mitmest keskkonnast. E-toetuse kaudu pääseb
rahastatud projektile ligi toetuse saaja ja partner. Nad näevad üksnes oma projekti sisest
infot. Kui selle projekti sees luuakse sündmus ja selle sündmust korraldava ettevõtte
läbiviijaks on märgitud isik oma isikukoodiga, siis vastav isik saab SISi sisenedes näha
vaid selle sündmuse infot, kus ta läbiviijaks on märgitud.
Kui sündmuse läbiviija on projekti toetuse saaja või partner, siis näeb ta projekti infot ning
selle projekti sündmuse infot (sh registreeritud isikuid). Kui läbiviija ei ole projekti toetuse
5
saaja või partner, siis näeb ta ainult selle konkreetse sündmuse infot ning selles
registreerunud osalejaid.
Kui isik siseneb SISi, kuid ta ei ole sündmuse läbiviija, toetuse saaja või partner ega
administratsioonis eraldi antud õigustega isik ja tema isikusamasus tuvastatakse, siis näeb
ta ainult iseendaga seotud andmeid – sündmusi, kus ta hetkel on aktiivselt osalemas ja
lõpetatud sündmusi. Samuti iseenda kontaktandmeid ja nende seadistamist.
Sündmustes osalejate infot näevad administratsioonis vaid need isikud, kellele on
nimeliselt lähtuvalt tööülesannetest antud eraldi õigused. Need on ametnikud, kes peavad
tegema andmete kvaliteedi ja vastavuse kontrolle selleks, et oleks võimalik Euroopa
Komisjonile õigusaktis nõutud aruannet esitada.
Eelnõu punktiga 25 ajakohastatakse määruse lisas 1 registri kasutajakontode rollide õigusi.
Lisa 2 ajakohastatakse volikirja, täpsustatakse volituse andjat, kelleks on rakendusüksuse
volitatud isik ning volikirja kehtivust.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõu ei näe ette iseseisvaid termineid. Eelnõus kasutatakse termineid ÜSS või ühissätete
määruse tähenduses ja sõnastuses. Registri osana käsitleva sündmuste infosüsteemi nimetus
on siiski uudne, kuid tegemist ei ole terminiga vaid kokkulepitud infosüsteemi nimetusega.
SISi peamine eesmärk on Euroopa Sotsiaalfond+ ja Õiglase Ülemineku Fondi
sotsiaalvaldkonna projekti tegevustes osalejate andmete kogumine, et esitada EL õigusega
nõutud statistilisi andmeid Euroopa Komisjonile.
5. Eelnõu vastavus EL õigusele
Eelnõu on kooskõlas järgmiste EL määrustega:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse
ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi,
Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta
ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning
piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231,
30.6.2021, lk 159–706);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa
Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase
Ülemineku Fond.
6. Eelnõu mõjud
Eelnõuga tagatakse registrisse kogutavate andmete töötlemiseks vajalik kord ja töötlejate
õigused.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Register sisaldab Euroopa Sotsiaalfond+, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Õiglase
Ülemineku Fondi ja vajadusel teistest vahenditest toetatud projekti sündmustes (teenused,
koolitused, rahaline toetus, abivahendi saamine vms) osalejate andmeid (teatud tegevustes
võib sisalduda eriliiki isikuandmeid), mida kogutakse registri osaks oleva kõrgema
turvalisuse tasemega funktsionaalse osa SIS kaudu. Osalejateks on füüsilised isikud
6
olenemata vanusest ja vajadusel juriidilised isikud. Täpsem andmekaitsealane mõjuhinnang
on lisatud seletuskirjale (lisa 1).
7. Eelnõu rakendamisega seotud kulud ja eeldatavad tulud
Registri haldamisega seotud kulud on abikõlblikud ja toetusest rahastatavad.
8. Eelnõu määrusena jõustumine
Eelnõu jõustub üldises korras.
9. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi (EIS) kaudu
ministeeriumidega ja Riigikantseleiga, kes hakkavad täitma rakendusasutuse ülesandeid
ning Andmekaitse Inspektsiooniga. Justiitsministeerium ja Riigikantselei kooskõlastasid
eelnõu märkusteta. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja
Teadusministeerium, Kultuuriministeerium ja Keskkonnaministeerium kooskõlastasid
eelnõu vaikimisi. Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi märkused on kajastatud
seletuskirja lisas.
7