dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eelnõude esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Rahandusministeerium · 2. mai 2022
Viit
1.1-10.1/3832-1
Registreeritud
2. mai 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post, Outlook
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Karin Reiska (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)

Failid

  • 📎1.1-10.13832-1 02.05.2022 Väljaminev kiri.asice6810 KB

Sisu (failidest)

Vabariigi Valitsuse määrus “Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” Lisa 2 Siseturvalisuspoliitika Logo joonised fondide logo joonised Joonis 1a Siseturvalisuspoliitika fondide logo – „Rahastanud Euroopa Liit“ Joonis 1b Siseturvalisuspoliitika fondide logo – „Kaasrahastanud Euroopa Liit“ Joonis 2a Siseturvalisuspoliitika fondide ingliskeelne logo – „Rahastanud Euroopa Liit“ Joonis 2b Siseturvalisuspoliitika fondide ingliskeelne logo – „Kaasrahastanud Euroopa Liit“ Joonis 3 Logo turvaala proportsioonid x/2 x/2 Joonis 4 Logo minimaalne suurus 12 mm 12 mm 20,5 mm 65 mm 79,5 mm 44 mm 12 mm 12 mm 20,5 mm 65 mm 86 mm 44 mm Joonis 5 Logo tumedal ja kirjul taustal valget värvi turvaalaga Joonis 6 Logo tumedal ja kirjul taustal valget värvi piirjoonega Joonis 7 Logo ühevärvilisel heledal taustal Joonis 8 Logo värvikoodid EL SININE EST SININE PANTONE REFLEX BLUE PANTONE 285 C C: 100 M: 80 Y: 0 K: 0 C: 91 M: 43 Y: 0 K: 0 R: 0 G: 51 B: 153 R: 31 G: 96 B: 169 #003399 #3176ba EL KOLLANE MUST PANTONE YELLOW PANTONE BLACK C C: 0 M: 0 Y: 100 K: 0 C: 0 M: 0 Y: 0 K: 100 R: 255 G: 204 B: 0 R: 0 G: 0 B: 0 #FFCC00 #000000 Joonis 9 Mustvalge logo värvikoodid MUST PANTONE BLACK C C: 0 M: 0 Y: 0 K: 100 R: 0 G: 0 B: 0 #000000 VALGE Joonis 10 Väike kleebis 20,5 mm 65 mm 79,5 mm 44 mm 20,5 mm 65 mm 86 mm 44 mm Joonis 11 Suur kleebis 39 mm 150 mm 150 mm 102 mm Suur kleebis 39 mm 163 mm 150 mm 102 mm Joonis 12 Plakat (minimaalselt A3) Projekti nimetus või lühikirjeldus moodustab vähemalt 30% plakati kõrgusest. Logo moodustab vähemalt 25% plakati pindalast. PROJEKTI PROJEKTI NIMETUS NIMETUS PROJEKTI NIMETUS PROJEKTI NIMETUS Joonis 13 Tahvel (minimaalselt 500x300 mm) Projekti nimetus või lühikirjeldus moodustab vähemalt 30% plakati kõrgusest. Logo moodustab vähemalt 25% plakati pindalast. PROJEKTI PROJEKTI NIMETUS NIMETUS 500 mm 500 mm 300 mm 300 mm PROJEKTI NIMETUS 300 mm 500 mm PROJEKTI NIMETUS 300 mm 500 mm 4 Joonis 13 Väikeesemete märgistamine – Euroopa Liidu embleem Turvaala on 1/25 lipu kujutise kõrgusest logo igas servas. Euroopa Liit Joonis 15 Väikeesemete märgistamine – Euroopa Liidu embleem valget värvi piirjoonega (1/25 logo kõrgusest) Turvaala on 1/25 lipu kujutise kõrgusest logo igas servas. Euroopa Liit Logo kirjatüüp Logo kirjatüüp on Arial või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 IX lisa punktis 1.3 nimetatud muu kirjatüüp. Kaldkirja, allajoonitud teksti ja teisi teksti esiletõstmise viise ei tohi kasutada. Vabariigi Valitsuse määrus "Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine" Lisa 1 Ühtekuuluvuspoliitika Logo joonised fondide logo joonised Joonis 1a Ühtekuuluvuspoliitika fondide logo – „Rahastanud Euroopa Liit“ Rahastanud Euroopa Liit Rahastanud Euroopa Liit Joonis 1b Ühtekuuluvuspoliitika fondide logo – „Kaasrahastanud Euroopa Liit“ Kaasrahastanud Euroopa Liit Kaasrahastanud Euroopa Liit Joonis 2a Ühtekuuluvuspoliitika fondide ingliskeelne logo – „Rahastanud Euroopa Liit“ Joonis 2b Ühtekuuluvuspoliitika fondide ingliskeelne logo – „Kaasahastanud Euroopa Liit“ Joonis 3 Logo turvaala proportsioonid Rahastanud Euroopa Liit Rahastanud Euroopa Liit Kaasrahastanud Euroopa Liit Kaasrahastanud Euroopa Liit Joonis 4 Logo minimaalne suurus 10 mm 25,3 mm 45,8 mm Rahastanud Euroopa Liit 10 mm 43,5 mm Rahastanud Euroopa Liit 25 mm 10 mm 25,3 mm 45,8 mm Kaasrahastanud Euroopa Liit 10 mm 43,5 mm Kaasrahastanud Euroopa Liit 25 mm Joonis 5 Logo tumedal ja kirjul taustal valget värvi turvaalaga Rahastanud Euroopa Liit Rahastanud Euroopa Liit Rahastanud Euroopa Liit Rahastanud Euroopa Liit Kaasrahastanud Euroopa Liit Kaasrahastanud Euroopa Liit Kaasrahastanud Euroopa Liit Kaasrahastanud Euroopa Liit Joonis 6 Logo tumedal ja kirjul taustal valget värvi piirjoonega Rahastanud Euroopa Liit Rahastanud Euroopa Liit Rahastanud Euroopa Liit Rahastanud Euroopa Liit Kaasrahastanud Euroopa Liit Kaasrahastanud Euroopa Liit Kaasrahastanud Euroopa Liit Kaasrahastanud Euroopa Liit Joonis 7 Logo ühevärvilisel heledal taustal Rahastanud Euroopa Liit Rahastanud Euroopa Liit Kaasrahastanud Euroopa Liit Kaasrahastanud Euroopa Liit Joonis 8 Logo värvikoodid Rahastanud Kaasrahastanud Euroopa Liit Euroopa Liit EL SININE EST SININE PANTONE REFLEX BLUE PANTONE 285 C C: 100 M: 80 Y: 0 K: 0 C: 91 M: 43 Y: 0 K: 0 R: 0 G: 51 B: 153 R: 31 G: 96 B: 169 #003399 #3176ba EL KOLLANE MUST PANTONE YELLOW PANTONE BLACK C C: 0 M: 0 Y: 100 K: 0 C: 0 M: 0 Y: 0 K: 100 R: 255 G: 204 B: 0 R: 0 G: 0 B: 0 #FFCC00 #000000 VALGE Joonis 9 Mustvalge logo värvikoodid Rahastanud Kaasrahastanud Euroopa Liit Euroopa Liit HALL (sinise asendusvärv) PANTONE 423 C C: 0 M: 0 Y: 0 K: 50 R: 127 G: 127 B: 127 #9b9b9b MUST PANTONE BLACK C C: 0 M: 0 Y: 0 K: 100 R: 0 G: 0 B: 0 #000000 VALGE Joonis 10 Väike kleebis 25,3 mm 45,8 mm Rahastanud Euroopa Liit 43,5 mm Rahastanud Euroopa Liit 25 mm 25,3 mm 45,8 mm Kaasrahastanud Euroopa Liit 43,5 mm Kaasrahastanud Euroopa Liit 25 mm Joonis 11 Suur kleebis 70 mm Rahastanud Euroopa Liit 120 mm 120 mm Rahastanud Euroopa Liit 70 mm Suur kleebis 70 mm Kaasrahastanud Euroopa Liit 120 mm 120 mm Kaasrahastanud Euroopa Liit 70 mm Joonis 12 Plakat (minimaalselt A3) Projekti nimetus või lühikirjeldus moodustab vähemalt 30% plakati kõrgusest. Logo moodustab vähemalt 25% plakati pindalast. PROJEKTI PROJEKTI NIMETUS NIMETUS Rahastanud Kaasrahastanud Euroopa Liit Euroopa Liit PROJEKTI NIMETUS PROJEKTI NIMETUS Rahastanud Kaasrahastanud Euroopa Liit Euroopa Liit Joonis 13 Tahvel (minimaalselt 500x300 mm) Projekti nimetus või lühikirjeldus moodustab vähemalt 30% plakati kõrgusest. Logo moodustab vähemalt 25% plakati pindalast. PROJEKTI PROJEKTI NIMETUS NIMETUS 500 mm 500 mm Rahastanud Kaasrahastanud Euroopa Liit Euroopa Liit 300 mm 300 mm PROJEKTI NIMETUS 300 mm Rahastanud Euroopa Liit 500 mm PROJEKTI NIMETUS 300 mm Kaasrahastanud Euroopa Liit 500 mm Joonis 14 Väikeesemete märgistamine – Euroopa Liidu embleem Turvaala on 1/25 lipu kujutise kõrgusest logo igas servas. Euroopa Liit Joonis 15 Väikeesemete märgistamine – Euroopa Liidu embleem valget värvi piirjoonega (1/25 logo kõrgusest) Turvaala on 1/25 lipu kujutise kõrgusest logo igas servas. Euroopa Liit Logo kirjatüüp Logo kirjatüüp on Arial või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 IX lisa punktis 1.3 nimetatud muu kirjatüüp. Kaldkirja, allajoonitud teksti ja teisi teksti esiletõstmise viise ei tohi kasutada. Hr Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 02.05.2022 nr 1.1-10.1/3832-1 [email protected] Eelnõude esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Austatud härra riigisekretär Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda võtmiseks Vabariigi Valitsuse määruste „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite kasutamise auditeerimine“, „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ ning „Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ muutmine“ eelnõud koos kaasnevate materjalidega. Tegemist on 21. märtsil 2022 jõustunud perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse rakendusaktidega, mis on vajalikud Euroopa Sotsiaalfond+, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi ning Õiglase Ülemineku Fondi toetuste kiireks kasutuselevõtuks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: 1) Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite kasutamise auditeerimine“ eelnõu, 2) Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite kasutamise auditeerimine“ eelnõu seletuskiri, 3) Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ eelnõu, Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 4) Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ eelnõu seletuskiri, 5) Kooskõlastustabel Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ eelnõu seletuskirja juurde, 6) Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ muutmine“ eelnõu, 7) Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri, 8) Kooskõlastustabel „Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskirja juurde. Karin Reiska 611 3612 [email protected] 2 EELNÕU 08.02.2022 MÄÄRUS 2022 nr Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 4 lõike 3, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 37 lõike 4, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõike 5 ja välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 6 alusel. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 4 lõike 3, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 37 lõike 4, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõike 5 ja välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 6 alusel.“; 2) paragrahvi 1 lõike 1 punktid 1 ja 8 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3–5 nimetatud rakenduskavad;“; 4) ) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses: „61) atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 lõikes 1 nimetatud moderniseerimisfondi vahenditest rahastatavad projektid;”; 5) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt: „10) riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel kehtestatud ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt rahastatud riigisisesed toetusprogrammid, kui toetusprogrammi tingimuste kohaselt toimub vahendite andmise menetlus 51. peatükis nimetatud e-toetuse keskkonnas;“; 6) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse punktidega 11–13 järgmises sõnastuses: „11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75), artiklis 18 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava; 12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1755, millega luuakse Brexitiga kohanemise reserv (ELT L 357, 08.10.2021, lk 1–26), alusel rahastatavad meetmed; 13) keskkonnatasude seaduse § 56 lõikes 1 nimetatud toetusprogramm.“; 7) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Registri volitatud töötlejad (edaspidi volitatud töötleja) on Rahandusministeerium, Siseministeerium, korraldusasutus, sertifitseerimisasutus, rakendusasutus, rakendusüksus, auditeeriv asutus, EMP ja Norra toetuse kasutamise kokkuleppe dokumendis nimetatud programmioperaator ning § 1 lõike 1 punktides 9–13 nimetatud vahendite andjad.“; 8) paragrahvi 2 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 2 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Andmeandjateks käesoleva määruse tähenduses on: 1) toetuse taotlejad ja toetuse saajad, kellel on õigusaktist tulenevalt kohustus esitada taotlus ja muud andmed 51. peatükis nimetatud e-toetuse keskkonna kaudu; 2) tegevustes osalejad § 4 lõike 1 punkti 19 tähenduses.“; 10) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Register on veebipõhine ja koosneb: 1) toetuse taotluste ja projektide andmete haldamise infosüsteemist (edaspidi operatiivinfomoodul); 2) aruandluse süsteemist (edaspidi aruandlusmoodul); 3) e-toetuse keskkonnast; 4) sündmuste infosüsteemist.“; 11) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktidega 21–24 järgmises sõnastuses: „21) perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 1 punktis 13 nimetatud läbivad teemad; 22) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 4 lõike 3 alusel kehtestatavas meetmete nimekirjas toodud andmed; 23) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 47 lõike 3 alusel kehtestatavas rahastamiskavas toodud andmed; 24) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 2 punktis 7 nimetatud riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilised sihid ja aluspõhimõtted ning näitajad;“; 12) paragrahvi 4 lõike 1 punktid 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt: „4) toetuse taotleja, toetuse saaja, partneri, töövõtja ja töövõtja allhankija üldandmed; 5) toetuse taotluse ja projektiga seotud andmed, sealhulgas projekti nimetus, kestus, eesmärgid, lõppsaaja või sihtrühma andmed, väljund- ja tulemusnäitajad, tegevused, tegevuste ajakava ja sekkumisvaldkonnad;“; 13) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 17 sõnastatakse järgmiselt: „17) Euroopa Komisjonile esitatava kuluaruandega seotud andmed;“; 14) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktidega 19 ja 20 järgmises sõnastuses: 2 „19) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 19 lõikes 3 nimetatud projektide tegevustes osalejate andmed; 20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (ELT L 251, 15.07.2021, lk 1–47) artikli 33, lisas V ja lisas VIII, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1149, millega luuakse Sisejulgeolekufond (ELT L 251, 15.07.2021, lk 94–131) artikli 27, lisas V ja lisas VIII ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (ELT L 251, 15.07.2021, lk 48– 93) artikli 27, lisas V ja lisas VIII nimetatud seire andmed;“ 15) paragrahvi 4 lõike 3 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „veebipõhise keskkonna“; 16) paragrahvi 4 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 4 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Lõikes 1 nimetatud andmed, mida ei ole esitatud registri kaudu, kannab registrisse volitatud töötleja.“; 18) paragrahvi 6 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Rakendusüksuse volitatud ametnik või töötaja võivad muuta enda poolt registrisse kantud andmeid. Toetuse saaja võib muuta § 4 lõike 1 punktis 19 nimetatud tegevustes osaleja ja lõppsaaja andmeid.“; 19) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Registrisse kantud andmed avalikustatakse avaliku teabe seaduses, konkurentsiseaduses, perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse §-s 25, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 39, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-s 20 ja muus seaduses või Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud korras.“; 20) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vastutav töötleja loob volitatud töötleja esitatud avalduse alusel kasutaja ees- ja perekonnanimest, tema isiku- või registrikoodist, selle organisatsiooni nimetusest, kus kasutaja töötab, ametinimetusest, kasutajanimest, paroolist, konto aktiveerimise kuupäevast ja konto kehtivuse lõpptähtpäevast kasutajakonto (edaspidi kasutajakonto) koos lisa 1 punktides 1 ja 2 nimetatud asjakohase rolliga.“; 21) paragrahvi 8 lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 22) paragrahvi 8 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Pärast vastutavalt töötlejalt kasutajakonto saamist loob rakendusüksus operatiivinfomoodulisse vastavalt rakendusüksuse juhi või juhtorgani kehtestatud korrale oma asutusega seotud kasutajakontod lisa 1 punktis 3 nimetatud rollidega.“; 23) paragrahvi 13 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Andmeid säilitatakse perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse §-s 5, perioodi 2014– 2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 35 ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-s 18 sätestatud dokumentide säilitamise tähtaja lõpuni.“; 24) määrust täiendatakse pärast § 152 peatükiga 52 järgmises sõnastuses: 3 „52. peatükk Sündmuste infosüsteem § 153. Sündmuste infosüsteemi eesmärk Sündmuste infosüsteemi eesmärk on võimaldada andmeandjal esitada ja töödelda § 4 lõike 1 punktis 19 nimetatud tegevuses osaleja, lõppsaaja ja sihtrühma andmeid ning projekti väljund- ja tulemusnäitajate andmeid. § 154. Juurdepääs sündmuste infosüsteemile Sündmuste infosüsteemile pääseb ligi isik, kelle isikusamasus on tuvastatud § 152 lõike 2 kohaselt.”; 25) määruse lisad 1 ja 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). Kaja Kallas Peaminister Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa 1 Registri kasutajakontode rollid Lisa 2 Volikiri 4 Vabariigi Valitsuse määrus „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” Lisa 1 Registri kasutajakontode rollid 1. Vastutav töötleja loob operatiivinfomoodulisse järgmised rollid koos õigustega (§ 8 lg 1): 1) administraator – korraldusasutus, kes häälestab ja haldab registrit, sisestab registrisse prioriteetse suuna, meetme ja meetme tegevuse andmed ning loob kasutajakontod; 2) rakendusüksuse administraator (RÜ administraator) – loob kasutajakontosid rakendusüksuses ja häälestab rakendusüksuse jaoks vajaliku registri töö; 3) rakendusasutuse kasutaja (RA kasutaja) – saab vaadata projektide andmeid ja kanda registrisse kontrollidega seotud andmeid; 4) sertifitseeriva asutuse kasutaja (SA kasutaja) – saab vaadata projektide, auditite ja kontrollide andmeid ning kanda registrisse sertifitseerimise ja raamatupidamisega seotud andmeid; 5) auditi kasutaja – saab vaadata kõikide projektide andmeid ja kanda registrisse audititega seotud andmeid; 6) korraldusasutuse kasutaja (KA kasutaja) – saab vaadata projektide, auditite ja kontrollide andmeid ning kanda registrisse korraldusasutuse kontrollidega seotud andmeid; 7) korraldusasutuse kontrollija (KA kontrollija) – saab vaadata projektide, auditite ja kontrollide andmeid, kanda registrisse korraldusasutuse kontrollidega seotud andmeid ja kontrollida rakendusüksuse maksete andmeid, menetleda rikkumise aruandeid; 8) vaatleja – saab vaadata kõikide projektide andmeid. 2. Vastutav töötleja loob aruandlusmoodulisse tavakasutaja rolli koos õigusega käivitada aruandlusmoodulis aruanded. 3. RÜ administraator loob operatiivinfomoodulisse järgmised rollid koos õigustega (§ 8 lg 6): 1) koordineerija – saab menetleda toetuse taotlusi, maksetaotlusi, aruandeid ja muud projektiga seotud infot; 2) sündmuste infosüsteemi koordineerija (SIS koordineerija) – töödelda sündmuste infosüsteemis tegevustes osalejate andmeid; 3) kulude täiendava kontrolli teostaja – on õigus vaadata rakendusüksuse menetletavate projektide andmeid ning määrata maksetaotluse kulude abikõlblikkust, makse finantsallikaid ja virtuaalkonto numbrit; 4) juhataja – saab vaadata rakendusüksuse menetletavate projektide andmeid, taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise, finantskorrektsiooni ja tagasinõude otsuseid ning anda rakendusüksuse kinnitusi; 5) makse kinnitaja – näeb kõikides seisundites kuludokumente, ettemaksetaotlusi ja tõendamisi ning võib muuta, kustutada ja saata tagasi menetlusse "Kontroll lõpetatud" seisundis kuludokumente, saata kuludokumente maksmisele ning muuta ja kustutada "Kontroll lõpetatud" seisundis ettemaksetaotlusi; 6) hindaja – saab vaadata hindamiste töölehel olevat sisu ning lisada või muuta hindamise tulemusi; 7) hindamiskomisjoni liige – saab vaadata hindamiste töölehte ja vaadata taotlusvooru piires hindamistulemusi. 5 Vabariigi Valitsuse määrus „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” Lisa 2 Volikiri Kuupäev Asutuse Asutuse nimi registrikood Struktuuritoetuse registrit on volitatud kasutama: Ees- ja Isikukood Meiliaadress perekonnanimi Õigused kehtivad Taotletava rolli kuni (kasutatakse Moodulid Rollid lahtrisse märgi tähtajaliste „x” kontode puhul) RÜ administraator RA kasutaja SA kasutaja Operatiivinfomoodul KA kasutaja KA kontrollija Auditi kasutaja Vaatleja Aruandlusmoodul Tavakasutaja Kinnitan, et volitatud isik on tutvunud Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määrusest nr 12 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” tulenevate õiguste ja kohustustega ning registri kasutuskorraga. Volitatud isik on teadlik kohustusest hoida talle tööülesannete täitmise tõttu teatavaks saanud riigi-, äri- ja pangasaladust, salastatud välisteavet, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ja muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Volitatud isik on teadlik, et Riigi Tugiteenuste Keskust kui vastutavat töötlejat tuleb teavitada viivitamata kirjalikult volituse lõppemisest. Volitatud isiku õigused kehtivad kuni töösuhte lõppemiseni, ametist vabastamiseni või ülesande täitmiseni kuni ….. 6 Volitaja nimi ja ametikoht Allkiri / allkirjastatud digitaalselt 7 EELNÕU 17.02.2022 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite kasutamise auditeerimine Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 27 lõike 5 ja § 42 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega sätestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud ühtekuuluvuspoliitika fondide majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi rakenduskava ja punktis 2 nimetatud Interreg programmide vahendite (edaspidi toetus) auditeerimise strateegia ning auditeeriva asutuse arvamuse ja auditeerimise aastaaruande koostamise kord. (2) Auditite planeerimisel, läbiviimisel ja aruannete koostamisel ning auditi tulemustest teavitamisel juhindub auditeeriv asutus määrusest, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706), rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimise standarditest (edaspidi standardid), audiitortegevuse seadusest ning selle alusel koostatud õigusaktidest ja Euroopa Komisjoni vastavatest juhenditest. (3) Auditeerimine hõlmab auditi planeerimist, läbiviimist, lõpparuande koostamist ja tulemustest teavitamist. Auditeerimisele järgneb auditi soovituste rakendamise seire. Vajaduse korral viiakse läbi järelaudit. 2. peatükk Auditeeriva asutuse läbiviidavad auditid § 2. Juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi koostamine (1) Korraldusasutuses, sealhulgas arvepidamisüksuse ülesannetes olevas asutuses, juhtimis- ja kontrollisüsteemi nõuetekohase toimimise hindamiseks viib auditeeriv asutus läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 77 lõike 1 kohase juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi. 1 (2) Juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi objektiks võib olla korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus või liikmesriik (edaspidi koos nimetatud rakenduskava elluviimist korraldav asutus) või projekti rakendamisega seotud eelnimetatud asutuse struktuuriüksus, süsteem, protsess või tegevus, mis peab tagama toetuse nõuetekohase kasutamise. (3) Juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi aruanded esitab auditeeriv asutus tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 77 lõikest 5 Euroopa Komisjonile kohe pärast auditi läbiviimist. § 3. Projektiauditi koostamine (1) Tegevusaudit (edaspidi projektiaudit) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 79 sätestatud tegevus, mille eesmärk on hinnata: 1) toetatavate tegevuste ja abikõlblike kulude vastavust Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidele; 2) abikõlblike kulude vastavust raamatupidamisaruannetele ja raamatupidamise algdokumentidele; 3) toetuse maksmise õiguspärasust. (2) Projektiauditi objektiks võib olla rakenduskava elluviimist korraldava asutuse kuludokumentide menetlemisega seotud süsteem, aruandlus, toetuse ja omafinantseeringuga seotud dokument või muu teave, mis on auditi läbiviijale vajalik hinnangu andmiseks. (3) Kui tegemist on rikkumise kahtlusega, on toetuse saaja kohustatud projektiauditi käigus esitama täiendavad tõendid, mis on vajalikud toetuse kasutamise abikõlblikkuse reeglitega vastavuse hindamiseks. (4) Kui auditeeriv asutus on rakenduskava elluviimisel andnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 lisa V kohase hinnangu lihtsustatud kuluarvestusviisi rakendamise metoodika õiguspärasuse kohta, kontrollitakse projektiauditi läbiviimisel üksnes metoodika korrektset rakendamist ja tulemuste saavutamist. § 4. Rahastamisvahendite auditeerimine Rahastamisvahendite auditeerimisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklist 81. § 5. Kulude aastaaruande audit (1) Kulude aastaaruande auditi eesmärk on hinnata korraldusasutuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 98 lõike 1 tähenduses koostatud kulude aastaaruande täielikkust, õigsust ja täpsust. (2) Kulude aastaaruande auditi käigus, tuginedes projektiauditite käigus kogutud tõendusmaterjalile, auditeeriv asutus: 1) analüüsib korraldusasutuses läbi viidud juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditite tulemusi; 2) kontrollib valimipõhiselt kulude aastaaruandes sisalduvate abikõlblike kulude ja finantskorrektsioonide vastavust algandmetele. § 6. Juhtkonna kinnitusele arvamuse andmine 2 Auditeeriv asutus annab hinnangu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 74 lõike 1 punkti f tähenduses koostatud juhtkonna kinnituses (edaspidi juhtkonna kinnitus) esitatud teabe usaldusvääruse kohta § 15 kohases auditeeriva asutuse arvamuses. 3. peatükk Auditeerimise strateegia ja tööplaan § 7. Auditeerimise strateegia (1) Auditeeriv asutus koostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 78 lõike 1 alusel auditeerimise strateegia. Auditeerimise strateegia hõlmab korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannet täitvate asutuste või isikute juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditeid, kui tegemist on uute asutustega, kes ei jätka perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse alusel ülesannete täitmist. Auditid viiakse läbi 21 kuu jooksul pärast seda, kui Euroopa Komisjon on rakenduskava heaks kiitnud või muutnud. (2) Auditeerimise strateegia esitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 lisas XXII esitatud vormil ja see sisaldab vähemalt järgmist teavet: 1) auditeerimise metoodika; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 79 lõigete 1 ja 2 kohaselt kehtestatud projektiauditite valimi moodustamise metoodika; 3) auditite kavandamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 lõike 29 tähenduses jooksvaks ja kaheks järgmiseks aruandeaastaks. (3) Auditeerimise strateegia ajakohastatakse jooksvalt igal kalendriaastal alates 2022. aastast kuni 2031. aastani. (4) Auditeerimise strateegia kinnitab auditeeriva asutuse juht. (5) Auditeerimise strateegias võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklites 83–85 nimetatud võimalusi, kui vastavad määruses nimetatud eeltingimused on täidetud. § 8. Auditeerimise kavandamine (1) Lähtuvalt auditeerimise strateegiast, projektiauditite valimist ja riskihindamise tulemustest koostatakse auditeerimise tööplaan. Selle koostamisel arvestatakse korraldusasutuse ja Euroopa Komisjoni ettepanekutega ning auditeeriva asutuse arvamuse andmiseks vajalike tööde mahuga. (2) Auditeeritavad juhtimis- ja kontrollisüsteemid valib auditeeriv asutus üldjuhul riskihindamise tulemusena ja lähtudes auditeerimise strateegiast. (3) Auditeeritavad projektid valib auditeeriv asutus, kasutades üldjuhul statistilist valimi metoodikat, et oleks tagatud valimi esinduslikkus. Põhjendatud juhtudel võib kasutada mittestatistilisi valimimeetodeid. (4) Auditeerimise tööplaanis esitatakse vähemalt järgmine teave: 1) planeeritavate tööde nimetused ja eesmärgid; 2) tööde tegemise ajakava. 3 (5) Auditeerimise tööplaani koostamisel tehakse koostööd Euroopa Komisjoniga, et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 80 tähenduses ühekordse auditeerimise põhimõtte järgimine ja auditeerimise ulatuse proportsionaalsus. (6) Auditeerimise tööplaani kinnitab auditeeriva asutuse juht. Auditeeriva asutuse tegevuse aluseks on kinnitatud auditeerimise tööplaan. 4. peatükk Auditeerimine § 9. Auditi planeerimine (1) Juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditi planeerimisel lähtutakse standarditest ning riskide hindamise tulemusena tuvastatud auditi eesmärkidest ja ulatusest. Riskide hindamisel võetakse arvesse oluliste vigade, pettuse, mittevastavuse ja muude ohtude ilmnemise tõenäosust. (2) Projektiauditi planeerimisel lähtutakse standarditest ja projekti rakendamisele kohalduvatest nõuetest. (3) Auditi juht koostab ja auditi üle rahvusvaheliste standardite kohast järelevalvet teostav isik kinnitab enne auditi toimingutega alustamist auditi kava. (4) Kohapealsete toimingute läbiviimisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 79 lõikest 3. (5) Auditi läbiviija esitab vähemalt viis tööpäeva enne auditi toimingute algust auditeeritavale kirjaliku teavituse, milles esitatakse vähemalt järgmised andmed: 1) auditi õiguslik alus; 2) auditeerimise objekt; 3) auditi eesmärk ja ulatus; 4) auditi toimingute esialgne ajakava, sealhulgas informatsioon kohapealsete toimingute läbiviimise kohta; 5) auditi läbiviija ja vajaduse korral kaasatud ekspertide nimed. (6) Kokkuleppel auditeeritavaga võib auditi toimingutega alustada enne lõikes 5 nimetatud tähtaega. (7) Auditi läbiviija võib etteteatamise nõude täitmata jätta tööplaaniväliste kiireloomuliste ülesannete täitmise korral või kui esineb põhjendatud kahtlus, et etteteatamine võib moonutada auditi tulemust. Etteteatamise nõude täitmata jätmise põhjendus esitatakse auditi plaanis. § 10. Auditi läbiviimine, auditi toimik, tõendusmaterjali säilitamine ja järelevalve (1) Audit viiakse läbi vastavalt kinnitatud auditi plaanile. (2) Auditi käigus saadud teave ja dokumendid ning koostatud tööpaberid, millele tuginevad auditi lõpparuandes esitatud tähelepanekud, riskid ja soovitused, moodustavad auditi tõendusmaterjali, mis peab sisalduma auditi toimikus. 4 (3) Auditi toimik koostatakse ja seda säilitatakse kooskõlas § 1 lõikes 2 nimetatud dokumentide ja õigusaktidega ning auditeerivas asutuses kehtivate eeskirjade ja asjaajamist reguleerivate õigusaktidega. (4) Rahvusvaheliste auditeerimise standardite kohast järelevalvet auditi kvaliteedi üle teostab auditeeriva asutuse juhi nimetatud isik. § 11. Auditi aruande koostamine (1) Auditi tulemusena koostab auditi läbiviija auditi lõpparuande, milles esitatakse vähemalt järgmised andmed: 1) auditi eesmärk, ulatus ja auditeeritav periood; 2) auditi käigus tehtud toimingud; 3) auditi tulemusena antud hinnang; 4) auditi käigus sõnastatud ja auditi toimikus sisalduvale tõendusmaterjalile tuginevad tähelepanekud, riskid ja soovitused; 5) finantskorrektsiooni ettepaneku tegemisel selle tegemise analüüs koos põhjendustega, sealhulgas faktilised asjaolud ja õiguslikud kaalutlused, ning soovituslik finantskorrektsiooni tegemise õiguslik alus ja finantskorrektsiooni määr, millest auditi läbiviija on ettepaneku tegemisel lähtunud. (2) Auditi lõpparuande projekt esitatakse auditeeritavale ja vajaduse korral korraldusasutusele, vastavale rakendusüksusele ja rakendusasutusele seisukoha avaldamiseks. Auditi lõpparuande projekti raames esitatud seisukohad lisatakse auditi toimikusse ja auditi lõpparuandesse. (3) Kui auditeeritav, korraldusasutus, rakendusüksus või rakendusasutus jääb auditi lõpparuandes esitatud tähelepanekute suhtes eriarvamusele, lisatakse auditi lõpparuandesse auditi läbiviija täiendav selgitus. (4) Lõpparuande allkirjastavad auditi juht ja auditi üle järelevalvet teostav isik. § 12. Tulemustest teavitamine (1) Auditeeriva asutuse juht esitab auditi lõpparuande auditeeritavale, korraldusasutusele, Rahandusministeeriumile ning vastavale rakendusüksusele ja rakendusasutusele viie tööpäeva jooksul lõpparuande allkirjastamisest arvates. (2) Auditi läbiviija ei tohi avalikustada auditi käigus tehtud tähelepanekuid kolmandatele isikutele enne auditi lõpparuande kinnitamist. (3) Auditi lõpparuanne avaldatakse Rahandusministeeriumi veebilehel. (4) Auditi läbiviija sisestab auditiga seotud andmed perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-s 21 nimetatud toetuse haldamise keskkonda (edaspidi register). § 13. Soovituste rakendamise seire 5 (1) Soovituste rakendamise seire on auditile järgnev tegevus, mis hõlmab auditi lõpparuandes esitatud soovituste rakendamise kontrollimist ja sellele hinnangu andmist auditi läbiviija poolt. Seiret teeb auditi läbiviija registri vahendusel. (2) Juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi lõpparuandes esitatud soovituste rakendamise kinnitab registri vahendusel korraldusasutus. (3) Projektiauditi lõpparuandes esitatud soovituste rakendamise kinnitab registri vahendusel korraldusasutus, rakendusüksus või rakendusasutus. (4) Hinnangu soovituste rakendamisele annab auditeeriv asutus, arvestades lõigetes 2 ja 3 nimetatud kinnitusi. § 14. Järelauditi läbiviimine (1) Järelaudit on auditile järgnev tegevus, mis viiakse läbi vastavalt vajadusele ning mille eesmärk on selgitada, kuidas on auditeeritav rakendanud auditi tulemusena antud soovitusi. (2) Järelauditile kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut. 5. peatükk Aruandlus § 15. Auditeeriva asutuse arvamus (1) Auditeeriv asutus annab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 77 lõike 3 punktis a nimetatud auditeeriva asutuse arvamuses hinnangu järgmiste asjaolude kohta: 1) kulude aastaaruande täielikkus, õigsus ja täpsus; 2) kulude aastaaruandes sisalduvate kulude seaduslikkus ja korrektsus; 3) toetuse andmist korraldavate asutuste juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimine. (2) Auditeeriva asutuse arvamus koostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 77 lõike 3 punktis a viidatud lisa XIX vormi kohaselt. § 16. Auditeerimise aastaaruanne (1) Auditeeriv asutus koostab igal aruandeaastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 77 lõike 3 punktis b viidatud lisas XX ette nähtud vormi kohase auditeerimise aastaaruande, milles esitatakse juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditite ning projektiauditite raames tehtud olulised tähelepanekud, soovitused ja rakendatud parandusmeetmed. (2) Auditeerimise aastaaruanne kajastab 1. juulist kuni 30. juunini kestva aruandeaasta kohta tehtud projektiauditite ning juhtimis- ja kontrollisüsteemide aruandeaasta jooksul tehtud auditite tulemusi, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 81 lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel välisaudiitori kinnitatud auditi tulemusi. § 17. Korraldusasutuse aastaaruande jaoks teabe esitamine 6 Auditeeriv asutus esitab iga aruandeaasta kohta korraldusasutusele teabe juhtkonna kinnituse koostamiseks ja vajaduse korral täiendavat informatsiooni § 18. Aruande kinnitamine ja Euroopa Komisjonile esitamine (1) Auditeeriva asutuse arvamuse ja auditeerimise aastaaruande kinnitab auditeeriva asutuse juht. (2) Auditeeriva asutuse arvamus ja auditeerimise aastaaruanne esitatakse Euroopa Komisjonile aruandeaastale järgneva aasta 15. veebruariks alates 2023. aastast kuni 2031. aastani. Tähtaeg võib pikeneda Euroopa Komisjoniga peetavate läbirääkimiste tulemusena 1. märtsini. 6. peatükk Interreg programmide auditeerimine § 19. Interreg programmide auditeerimine Interreg programmide elluviimise auditeerimisel kohaldatakse määruses sätestatut, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1059, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välistegevuse rahastusest toetatava Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) erisätteid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 94–158), tulenevate erisustega. 7. peatükk Määruse rakendamine § 20. Määruse rakendamine Paragrahvi 16 kohaselt koostatud esimeses auditeerimise aastaaruandes kajastatakse auditite tulemusi aruandeaasta kohta alates EL 2021/1060 artikli 63 lõikes 2 nimetatud abikõlblikkuse perioodi alguse kuupäevast kuni 2022. aasta 30. juunini. Kaja Kallas Peaminister Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister Taimar Peterkop Riigisekretär 7 Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite kasutamise auditeerimine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite kasutamise auditeerimine“ eelnõuga (edaspidi eelnõu) sätestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava ja punktis 2 nimetatud Interreg programmide vahendite toetusena andmise ja kasutamise auditeerimise põhimõtted ning auditi planeerimise ja läbiviimise kord vastavalt Euroopa Liidu määrustele. Eelnõu kehtestatakse ÜSS § 27 lõike 5 ja § 42 lõike 3 alusel. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna nõunik Kaisa Kallas (e-post: [email protected], telefon: 611 3536) ja Riigi Tugiteenuste Keskuse jurist Anu Jaanson (e- post: [email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post: [email protected], tel 6113 6368) ja juriidilise ekspertiisi õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (e-post: [email protected], telefon 611 3645). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu eesmärgiks on muuta läbipaistvamaks perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite kasutamise korralduse ehk juhtimis- ja kontrollisüsteemide toimimise ning andmise ja kasutamise auditite läbiviimise põhimõtted ja korraldus. Auditeeriv asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+-i, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahalise toetamise instrumendi suhtes kohaldatavad finantsreeglid, (edaspidi ühissätete määrus) artikli 71 lõike 1 tähenduses ja ÜSS § 27 lõike 1 kohaselt on Rahandusministeerium. Auditeeriva asutuse ülesanded ja volitused on sätestatud ÜSS § 27 lõigetes 2–5 ja § 42 lõigetes 1–3. Auditeeriv asutus juhindub oma ülesannete täitmisel rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimise standarditest. Auditid tehakse auditeerimise strateegia kohaselt ühissätete määruse nõudeid arvestades. 1. peatükk ÜLDSÄTTED Eelnõu § 1 määratleb eelnõu reguleerimisala, auditeerimise ulatuse ning õiguslikud piirid, millest asutus oma tegevuses lähtub. Käesolev eelnõu kohaldub vaid ÜSS § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava ning punkti 2 kohaste Interreg programmi elluviimise ja vahendite auditeerimisele. 1 2. peatükk AUDITEERIVA ASUTUSE LÄBIVIIDAVAD AUDITID Eelnõu §-s 2 nimetatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditeid võib läbi viia kõikides toetuse andmist korraldavates asutuses (sh liikmesriik, kes täidab seire ja hindamisega seotud ülesandeid), samuti toetuse saaja juures. Auditi käigus hinnatavate juhtimis- ja kontrollisüsteemide all tuleb mõista ühissätete määruse artiklis 71 toodud juhtimis- ja kontrollisüsteemide üldpõhimõtteid. Juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi teostamisel võib hinnangu anda lähtuvalt kõikidest kriteeriumitest või mõnest üksikust kriteeriumist, mis tulenevad ühissätete määruse lisast XI. Juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditid ning nende ulatus planeeritakse auditeerimise aasta tööplaani arvestades auditeerimise strateegiat ning läbiviidud riskide hindamise tulemusi. Eelnõu § 3 reguleerib projektiauditite läbiviimist. Projektiauditi käigus auditeeritakse toetusest rahastatud projekte. Lõigete 1 ja 2 kohaselt projektiauditi puhul kontrollitakse projekti tegevuste elluviimist, tegevuste vastavust taotluse rahuldamise otsusele, soetatud või rajatud objektide olemasolu ja toimimist, projekti rakendamisega seotud kulusid tõendavaid dokumente ja kulude abikõlblikkust, sh lihtsustatud kulude puhul toetuse väljamakse eelduste täitmist. Juhul, kui kuludokumente on palju, tuleb auditeerimiseks koostada statistiline valim. Valimi koostamise põhimõtete selgitus dokumenteeritakse auditi tööpaberites. Lõige 3 määratleb rikkumise või pettuse kahtluse korral toetuse saajale kohustuse esitada audiitoritele täiendavaid tõendeid, mis on konkreetses olukorras vajalikud hindamaks toetuse kasutamise kooskõla abikõlblikkuse ja väljamaksete reeglitega. Täpsem kord tähelepanekutele reageerimiseks ning menetluse üleandmiseks on sätestatud auditeerimise standardites ning projektiauditi käsiraamatus. Lõige 4 sätestab lihtsustatud kulude rakendamise metoodikatele eelhinnangu andmise protsessi. Ühissätete määruse artiklitest 51 ja 94 tulenevalt on võimalik rakendada toetuse määramiseks lihtsustatud kuluarvestusviise, mis tuleb aga enne nende kinnitamist esitada kooskõlastamiseks auditeerivale asutusele ja Euroopa Komisjonile. Auditeerivale asutusele esitatakse eelhinnangu andmiseks kõik ühissätete määruse lisa V liites 1 nõutud informatsioon ning metoodikaga seotud dokumendid. Auditeeriv asutus koostab kirjaliku aruande, milles sisaldub hinnang metoodika rakendatavuse ja õiguspärasuse osas ning tugineb eelnimetatud aruandele ka §-s 3 nimetatud auditite läbiviimisel. Lihtsustatud kulude metoodikate hindamise eesmärk on hinnata, kas metoodika põhineb ausal, õiglasel ja kontrollitaval arvestusmeetodil. Auditeeriv asutus koostab kirjaliku aruande lihtsustatud kulude rakendamise metoodika kohta ning esitab selle rakendusasutusele ja korraldusasutusele. Eelnõu § 4 reguleerib rahastamisvahendite auditeerimise põhimõtteid. Eelnõu § 5 sätestab kulude aastaaruande auditi ulatuse. Auditi aluseks võetakse korraldusasutuse (arvepidamisüksuse) poolt koostatud kulude aastaaruanne, mis hõlmab andmeid Euroopa Komisjonile (edaspidi EK) esitatud aruandes kajastatud kulude kohta. Kulude aastaaruande auditi eesmärk on hinnata aruandes kajastatud andmete täielikkust, täpsust ning õigsust. Hinnangu andmisel võib täiendavalt tugineda juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditite ning projektiauditite tulemustele. Auditi tulemusena kujundab 2 auditeeriv asutus arvamuse, mis lisatakse auditeeriva asutuse poolt igal aastal EK-le esitatava arvamuse koosseisu. Eelnõu § 6 reguleerib juhtkonna kinnitusele arvamuse andmist. Iga aruandeaasta kohta annab korraldusasutuse juht ühissätete määruse XVIII lisas toodud vormikohase kinnituse toetuse kasutamise õiguspärasuse ja korrektsuse kohta. Auditeeriv asutus peab andma oma arvamuse kinnituses toodud väidete kohta võttes seejuures arvesse auditeerimise tulemusi ning viies vajadusel läbi täiendavaid auditi toiminguid. 3. peatükk AUDITEERIMISE STRATEEGIA JA TÖÖPLAAN Eelnõu § 7 sätestab auditeerimise strateegia, mis on auditeeriva asutuse ja EK töö planeerimise ja koordineerimise aluseks olev dokument. Strateegia läbivaatamine ning täiendamine toimub kord aastas järgmise tööplaani koostamise protsessi raames. Muuhulgas tuleb strateegias kirjeldada auditeerimise metoodikat ning projektiauditi valimi moodustamise metoodikat. Eelnõu § 8 reguleerib auditeerimise tööplaani koostamise põhimõtteid. Tööplaan koostatakse kord aastas lähtuvalt auditeerimise strateegiast, riskihindamise tulemustest ja projektiauditite valimist. Valimi moodustamisel kasutatakse statistilise valimi moodustamise metoodikat, mille kasutamise eesmärgiks on hinnangu laiendamise võimalus üldkogumile. Valim koostatakse kindlate parameetrite alusel, mis tagab valimi esinduslikkuse üldkogumi suhtes ning mille tulemusi on võimalik matemaatiliselt üldistada. Tööplaani koostamisel arvestatakse ühissätete määruse artiklis 80 toodud proportsionaalse kontrolli ja ühekordse auditeerimise põhimõtteid. Tööplaani koostamisel tehakse koostööd nii EK, korraldusasutuse kui ka liikmesriigiga. Korraldusasutus võib sisendi andmiseks auditeeriva asutuse tööplaani küsida ettepanekuid rakendusasutustelt ja üksustelt. Auditeerimise tööplaan tehakse kättesaadavaks korraldusasutusele, et planeerida järelevalve toimingute läbiviimist ning vajadusel vältida nende kattuvust audititega. 4. peatükk AUDITEERIMINE Eelnõu § 9 reguleerib auditite planeerimise põhimõtted. Auditist tuleb auditeeritavat ette teavitada vähemalt viis tööpäeva enne audititoimingute algust. See on vajalik, et auditeeritaval oleks piisavalt aega ette valmistada vajalik dokumentatsioon ja teavitada asjakohaseid inimesi, kes on auditeeritava valdkonna eest vastutavad või võivad muul moel audiitoritele info edastamisel abiks olla. Sõltuvalt auditeeritava projekti sisust võib vajalik olla ka kohapealsete toimingute läbiviimine. Konkreetsed kohapealsete toimingute läbiviimise kuupäevad lepitakse alati auditeeritavaga kokku ning seeläbi jääb auditeeritavale piisav aeg vajalikeks ettevalmistusteks. Selleks tuuakse auditist teavitavas kirjas auditi toimumise ajavahemik ning kontaktisik, kellega leppida kokku täpne kohapealsete toimingute aeg. Plaaniväliste kiireloomuliste tööülesannete täitmisel, samuti pettuse või muu rikkumise kahtluse korral, ei ole etteteatamine nõutav. Samas võib kokkuleppel auditeeritavaga alustada toimingutega ka varem. Eelnõu § 10 kohaselt säilitatakse auditi käigus saadav oluline tõendusmaterjal auditi toimikus. Auditi toimik on elektrooniline. Auditi toimikut säilitatakse ÜSS § 18 kohaselt ja tähtajani. 3 Eelnõu § 11 kirjeldab nõudeid auditi tulemuste kajastamise kohta auditi aruandes. Muuhulgas tuleb lõpparuandes esitada: 1) tähelepanekud, mis liigitatakse vastavalt oluliseks või väheoluliseks; 2) riskid, mis audiitori arvates võivad tähelepaneku säilimisega kaasneda; 3) soovitused ehk audiitori ettepanekud olukorra parandamiseks. Auditi lõpparuande projekt saadetakse enne kinnitamist auditeeritavale ja vajadusel korraldusasutusele, vastavale rakendusüksusele ja rakendusasutusele seisukoha avaldamiseks. Pärast auditeeriva kommentaaride saamist kujundavad audiitorid oma lõpliku seisukoha. Kui auditeeritava esitatud selgitustest ja materjalidest nähtuvad täiendavad asjaolud, siis muudetakse auditi seisukohta. Sealhulgas on võimalik, et ammendavate selgituse korral loobutakse tähelepanekust. Eelnõu § 12 reguleerib auditi tulemustest teavitamist. Kinnitatud lõpparuanne saadetakse auditeeritavale ning teistele seotud asutustele viie tööpäeva jooksul arvates lõpparuande allkirjastamisest. Auditi läbiviija on seotud konfidentsiaalsuse hoidmise kohustusega kolmandate isikute ees enne auditi lõpparuande kinnitamist. Lõpparuanne avaldatakse Rahandusministeeriumi kodulehel. Auditi läbiviija kannab auditiga seotud andmed struktuuritoetuse registrisse. Eelnõu §-d 13 ja 14 reguleerivad auditi lõpparuandes tehtud soovituste täitmise jälgimist ja järelauditite eesmärke ning tegevusi. Nimetatud tegevused on olulised, kuna seeläbi selgub, kuidas auditeeritav on oma tegevustes auditi soovitusi rakendanud. Juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditi lõpparuande soovituste täitmise jälgimisega tegeleb korraldusasutus, kes annab omapoolse hinnangu soovituse rakendamise või selle täitmise piisavuse kohta, millele omakorda annab lõpliku hinnangu auditi läbiviija. Projektiauditi lõpparuandes esitatud soovituste ja tähelepanekute järeltegevustega tegeleb sõltuvalt sellest, kellele tehakse tähelepanek, kas rakendusüksus või rakendusasutus. Soovituste rakendamisele annab lõpliku hinnangu auditi läbiviija. Juhul, kui auditi läbiviijal pole piisavat tõendusmaterjali selle kohta, kas ja millises ulatuses on auditi lõpparuandes esitatud soovitused rakendatud, võib teha järelauditi. Järelauditi käigus peab auditi läbiviija veenduma, kas lõpparuandes antud soovitusi rakendatakse õigeaegselt ja efektiivselt ning kas juhtkond on hinnanud riske, mis tulenevad soovituste mitterakendamisest. Järelaudit tuleb kavandada asjassepuutuva riski ja tõenäosuse alusel ning arvestades olukorra parandamiseks ettenähtud abinõude rakendamise raskusastet. Järelauditi aruanne esitatakse auditi lõpparuande saajatele. 5. peatükk ARUANDLUS Eelnõu § 15 reguleerib auditeeriva asutuse arvamuse koostamist. Auditeeriva asutuse arvamus antakse eelnõu §-s 16 nimetatud aastaaruande põhjal. Auditeeriv asutus annab oma arvamuses EK-le hinnangu kulude aastaaruande täielikkuse, õigsuse ja täpsuse ning selles sisalduvate kulude seaduslikkus ja korrektsuse kohta. Samuti toetuse andmist korraldavate asutuste juhtimis- ja kontrollisüsteemide toimimisele. 4 Eelnõu § 16 reguleerib auditeeriva asutuse auditeerimise aastaaruande sisu ja esitamise tähtaegasid. Tegemist on olulise dokumendiga auditeeriva asutuse töös EK-le toetuse kasutamise ülevaatena riigis tervikuna. Eelnõu § 17 kohustab auditeerivat asutust esitama korraldusasutusele info, mis sisaldab auditite tulemusi, sealhulgas ülevaadet puudustest juhtimis- ja kontrollisüsteemides. Korraldusasutus esitab aastaaruande EK-le kord aastas eelmise aruandeaasta kohta. Eelnõu § 18 kohaselt esitab auditeeriv asutus auditeerimise aastaaruande ja auditeeriva asutuse arvamuse EK-le hiljemalt igale aruandeaastale järgneva aasta 15. veebruariks. Põhjendatud juhtudel on läbirääkimistel EK-ga võimalik tähtaega pikendada kuni 1. märtsini. 6. peatükk INTERREG PROGRAMMIDE AUDITEERIMINE Eelnõu § 19 reguleerib ka Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil koostatavate Interreg programmide elluviimise auditeerimist. Interreg programmide auditeerimisel kohaldatakse eelnõus sätestatut arvestades Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1059, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välistegevuse rahastutest toetatava Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) erisätteid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 94—158), tulenevaid erisusi. 3. Eelnõu vastavus EL õigusele Eelnõu aluseks on järgmised EL õigusaktid:  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+-i, Ühtekuuluvusfondi, õiglase ülemineku fondi ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahalise toetamise instrumendi suhtes kohaldatavad finantsreeglid;  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi;  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1057, 24. juuni 2021, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013;  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond;  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1059, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välistegevuse rahastutest toetatava Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) erisätteid. 4. Määruse mõjud Eelnõu aitab kaasa rakenduskava/programmi tulemuste saavutamisele reguleerides vahendite auditeerimise korralduslikku poolt. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud 5 Toetuse andmise administreerimisega seotud kulud kaetakse tehnilise abi vahenditest. Eelnõuga tulu ei teenita. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumidele, kes rakenduskavade meetmete planeerimise ettevalmistamise teabe kohaselt hakkavad täitma rakendusasutuse ülesandeid. Eelnõu kooskõlastasid märkusteta Justiitsministeerium, Kultuuriministeerium, Riigikantselei, Siseministeerium ja Keskkonnaministeerium. Eelnõu kooskõlastasid vaikimisi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning Sotsiaalministeerium. 6 EELNÕU MÄÄRUS Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 22 lõike 2 ja § 57 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3–5 nimetatud rakenduskava vahenditest toetatud projektidest avalikkuse teavitamist. (2) Määruses sätestatud teavitamisnõudeid tuleb täita kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklitega 47 ja 50 ning IX lisaga, avaliku teabe seadusega ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). 2. peatükk Teavitamine ja logo kasutamine § 2. Teavitamistegevuste üldnõuded (1) Määruses sätestatud teavitamisnõuded tuleb täita pärast taotluse rahuldamise otsuse, toetuse andmise tingimuste käskkirja, halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepingu või rahastamisvahendi rahastamislepingu või -käskkirja jõustumist. (2) Määruses sätestatud teavitamistegevusi tehakse projekti abikõlblikkuse perioodil, arvestades lõikes 1, § 3 lõikes 5, § 5 lõikes 2 ja § 6 lõikes 1 nimetatud täpsustusi, ning § 6 lõikes 2 nimetatud juhul ka pärast abikõlblikkuse perioodi. (3) Kui projekti kogumaksumus on üle kümne miljoni euro, peab toetuse saaja korraldama teavitusürituse eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse saamisest, kaasates ürituse läbiviimisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa Komisjoni. (4) Lõikes 3 nimetatud teavitamisüritus peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele: 1) see peab toimuma pressikonverentsi, seminari, konverentsi, avamisürituse või näitusena; 2) selle kohta avaldatakse pressiteade või artikkel üleriigilises online- või trükimeedias; 1 3) sellest valmib vähemalt 20 trükikvaliteediga fotot ja kokkuvõttev kuni kolmeminutiline video. (5) Rakendusasutus koostab koostöös korraldusasutusega teavitamistegevuste kava projektide kogumile, mis on strateegiliselt oluline ning korraldab lõikes 4 nimetatud nõuetele vastava teavitamisürituse ja kaasab lõike 3 kohaselt Euroopa Komisjoni. (6) Füüsilisest isikust toetuse saaja, välja arvatud § 5 lõikes 4 nimetatud juhtudel, peab võimaluste piires teavitama avalikkust toetuse saamisest avalikkusele nähtavas kohas, kasutades selleks § 3 lõikes 2 nimetatud väljendit, logo, kleebist, plakatit või tahvlit. (7) Rahastamisvahendi rakendaja tagab, et § 6 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastava projekti lõppsaajaga sõlmitavas lepingus on sätestatud rahastamisvahendi rahastamislepingus või -käskkirjas täpsustatud rahastamisvahendi lõppsaaja kohustused tahvli püstitamisel. § 3. Logo kasutamine (1) Ese, dokument või muu teabekandja, mis on mõeldud avalikkusele, osalejatele, lõppsaajatele või projekti sihtrühmale, ja veebileht või selle mobiilivaade, mille kaudu edastatakse projektiga seotud teavet, tähistatakse logoga. Üksikesemed ja andmekandjad ei pea olema logoga tähistatud, kui need ei ole suunatud avalikkusele ja asuvad samas ruumis või objektil, kus asub plakat või tahvel. (2) Kõnes avalikkuse teavitamise korral või juhul, kui objekti eripärast tulenevalt ei ole võimalik objekti tähistada logoga, tuleb suuliselt või tekstis kasutada väljendit „Rahastanud Euroopa Liit“ või „Kaasrahastanud Euroopa Liit”. (3) Projekti kajastaval veebilehel ja sotsiaalmeedia kontol, kui veebileht ja sotsiaalmeedia konto on olemas, avaldatakse lisaks logole projekti lühikirjeldus, eesmärk, tulemus ja toetuse summa. Partner võib paigutada oma projektiga seotud tegevusi kajastavale veebilehele ja sotsiaalmeedia kontole logo, kui sealjuures on viide toetuse saaja veebilehele või sotsiaalmeedia kontole, kust nähtub käesoleva lõike esimeses lauses nõutud teave projekti kohta. (4) Logo paigutatakse objektil kergesti märgatavale kohale ning see ja nõutud tekst peavad olema selgelt nähtavad ja mõistlikust kaugusest loetavad. Sõltumata digiseadmest peab veebilehele paigutatud või veebirakenduses kasutatud logo olema samuti digiseadme ekraanil kergesti nähtav. Digitaalne logo on kättesaadav perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava korraldusasutuse hallataval veebilehel. (5) Logo kasutatakse pärast objekti ostmist, kasutusse saamist või ehitus- või muu tegevusega alustamist. Logo kasutatakse §-des 4–6 nimetatud kujul, arvestades §-des 7–9 logo kujundusele kehtestatud nõudeid. (6) Võõrkeelsel infomaterjalil võib kasutada logo ingliskeelset versiooni (lisa 1, joonised 2a ja 2b ning lisa 2, joonised 2a ja 2b). (7) Kui kleebis, plakat või tahvel kahjustuvad enne teavitusnõuete tähtaja möödumist, tuleb nende kahjustuse-eelne olukord taastada. 2 (8) Pärast plakati või tahvli paigaldamistähtaja lõppu tuleb see eemaldada ja vastavalt jäätmekäitluse nõuetele utiliseerida. § 4. Kleebise kasutamine (1) Kleebisega tähistatakse ese või objekt, millele ei ole logo paigaldatud tootmise käigus, kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti. (2) Kleebist kasutatakse järgmiselt: 1) ühtekuuluvuspoliitika fondidest rahastatud väikesele esemele paigutatakse vertikaalne 25×45,8 mm suurune kleebis (lisa 1, joonis 10) või horisontaalne 43,5×25,3 mm suurune kleebis (lisa 1, joonis 10); 2) ühtekuuluvuspoliitika fondidest rahastatud suurele esemele paigutatakse vertikaalne 70×120 mm suurune kleebis (lisa 1, joonis 11) või horisontaalne 120×70 mm suurune kleebis (lisa 1, joonis 11); 3) siseturvalisuspoliitika fondidest rahastatud väikesele esemele paigutatakse vertikaalne 44×65 mm suurune kleebis (lisa 2, joonis 10) või horisontaalne 79,5×20,5 mm suurune kleebis (lisa 2, joonis 10); 4) siseturvalisuspoliitika fondidest rahastatud suurele esemele paigutatakse vertikaalne 102×150 mm suurune kleebis (lisa 2, joonis 11) või horisontaalne 150×39 mm suurune kleebis (lisa 2, joonis 11). § 5. Plakat (1) Projekti elluviimise, sealhulgas ürituse, koolituse, seminari ja ehitustegevuse asukohta paigaldatakse plakat, välja arvatud juhul, kui tuleb paigaldada § 6 kohane tahvel. Kui plakatit ei ole võimalik või mõistlik objekti või tegevuse asukohta paigaldada, võib selle paigutada projektiga seotud asukoha esindusruumi või rajatisele. Plakat võib olla ka elektrooniline. (2) Plakat peab olema üleval projekti abikõlblikkuse perioodil. Kui plakatit kasutatakse üksiktegevusest teavitamiseks, hoitakse plakat üleval tegevuse toimumise ajal. (3) Plakat peab olema suurusega vähemalt A3 ning sellel peab asetsema logo, millele eraldatakse vähemalt 25 protsenti plakati pindalast, ja projekti nimetus või lühikirjeldus, mis on seostatav perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud andmekogus märgitud projekti nimetusega, mis peab moodustama plakati kõrgusest vähemalt 30 protsenti (lisa 1, joonis 12 ja lisa 2, joonis 12). Plakati näidis on digitaalsel kujul kättesaadav perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava korraldusasutuse veebilehel. (4) Plakati paigaldamise kohustus ei laiene toetuse saajast füüsilisele isikule, kes saab toetust Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest, või projektile, millele antakse toetust Õiglase Ülemineku Fondist soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas, või Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013, artikli 4 lõike 1 punktis m sätestatud eesmärgil. § 6. Tahvel 3 (1) Kui Euroopa Regionaalarengu Fondist või Ühtekuuluvusfondist toetatava projekti kogumaksumus on üle 500 000 euro või Euroopa Sotsiaalfond+-st, Õiglase Ülemineku Fondist soolise võrdõiguslikkuse valdkonna raames või Siseturvalisuspoliitika fondist toetatava projekti kogumaksumus on üle 100 000 euro, püstitatakse investeeringu või seadme asukohta tahvel (lisa 1, joonis 13 ja lisa 2, joonis 13) kohe pärast investeeringuga seotud toiminguga või ostetud seadme paigaldamisega, alustamist. (2) Tahvlit hoitakse üleval projekti abikõlblikkuse perioodil arvates tegevuse alustamisest ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklites 65 ja 66 nimetatud kestuse nõude kohaldumise korral selle nõude täitmise aja lõpuni. (3) Tahvli kasutamisel peab järgima järgmisi nõudeid: 1) tahvel paigaldatakse avalikkusele nähtavasse kohta, mis asub objekti vahetus läheduses; 2) tahvlile paigutatakse logo, millele eraldatakse vähemalt 25 protsenti tahvli pindalast; 3) tahvlile kirjutatakse projekti nimetus ja peamine eesmärk, millele eraldatakse vähemalt 30 protsenti tahvli kõrgusest; 4) tahvli minimaalne suurus on 500×300 mm. (4) Tahvlile võib paigutada muu teabe, kui see ei takista lõikes 3 nimetud nõuete täitmist. (5) Kui samas asukohas on samal ajal käsil kuni kaks lõike 1 kohast projekti, võib lõike 3 punktis 3 nimetatud teabe kanda ühele tahvlile. (6) Kui objekti või tegevuse asukoht ei ole avalikkusele juurdepääsetav, võib tahvli paigutada projektiga seotud asukoha esindusruumi või rajatisele. Tahvel võib olla ka elektrooniline. 3. peatükk Logo kujundus § 7. Logo komponendid (1) Ühtekuuluvuspoliitika fondide logo koosneb Euroopa Liidu embleemist ja purjekujulisest Eesti lipu kujutisest ning nende all olevast tekstist (edaspidi logo komponendid) (lisa 1, joonised 1a ja 1b). (2) Siseturvalisuspoliitika fondide logo koosneb Euroopa Liidu embleemist ja selle all või kõrval olevast tekstist ning Siseministeeriumi logost (lisa 2, joonised 1a ja 1b). (3) Logol Euroopa Liidu embleemi juurde kuulub tekst „Rahastanud Euroopa Liit“, kui projekti toetuse määr on 100 protsenti, või „Kaasrahastanud Euroopa Liit“, kui toetuse määr on alla 100 protsendi (lisa 1, joonised 1a ja 1b ning lisa 2, joonised 1a ja 1b). § 8. Logo turvaala ja komponentide mõõtmed (1) Logo turvaala on logo ümber olev tühi ala, millel ei ole muid kujunduselemente (lisa 1, joonis 3 ja lisa 2, joonis 3). (2) Logo turvaala proportsioonid logo suhtes on muutumatud (lisa 1, joonis 3 ja lisa 2, joonis 3). 4 (3) Ühtekuuluvuspoliitika fondide Euroopa Liidu embleemi kõrguse väikseim lubatud mõõt on 10 mm (lisa 1, joonis 4). (4) Siseturvalisuspoliitika fondide Euroopa Liidu embleemi kõrguse väikseim lubatud mõõt on 12 mm (lisa 2, joonis 4). (5) Tumedal ja kirjul taustal kasutatakse logo koos valget värvi turvaalaga (lisa 1, joonis 5 ja lisa 2, joonis 5). Kui embleemi all oleva teksti taustana kasutatakse tumedat või kirjut tausta, tuleb logo ümber trükkida valge piirjoon laiusega 1/25 logo kõrgusest (lisa 1, joonis 6 ja lisa 2, joonis 6). (6) Reklaami, teavitamise või muul sellelaadsel eesmärgil kasutataval väikesel esemel ja andmekandjal, kui logo kasutamine ei ole tehniliselt võimalik, sealhulgas juhul, kui tumedast ja kirjust taustast ei saa loobuda, võib logo asemel kasutada Euroopa Liidu embleemi koos tekstiga „Euroopa Liit”, mis trükitakse valget värvi turvaalaga, mille laius on 1/25 embleemi kõrgusest (lisa 1, joonis 14 ja 15 ning lisa 2, joonis 14 ja 15). (7) Kui logo kõrval paikneb teisi logosid, peab logo olema kõrguselt või laiuselt vähemalt sama suur kui muu suurim logo. § 9. Logo värvid ja kirjatüübid (1) Logo kasutatakse värvilisena (lisa 1, joonis 8 ja lisa 2, joonis 8). (2) Kui põhjendatud juhul ei ole logo värvilisena kujutamine võimalik, võib logo olla mustvalge, välja arvatud veebilehel. (3) Mustvalge logo korral on Euroopa Liidu embleemi raam must ja tähed mustad valgel taustal (lisa 1, joonis 9 ja lisa 2, joonis 9). (4) Logo kirjatüüp on Arial või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 IX lisa punktis 1.3 nimetatud muu kirjatüüp. Kaldkirja, allajoonitud teksti ja teisi teksti esiletõstmise viise ei kasutata. Kaja Kallas Peaminister Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa 1 Ühtekuuluvuspoliitika fondide logo joonised 5 Lisa 2 Siseturvalisuspoliitika fondide logo joonised 6 Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) reguleeritakse toetuse saamisest üldsuse teavitamist, kui toetust antakse ühtekuuluvuspoliitika fondide majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi ja siseturvalisuspoliitika rakenduskavade alusel. Teavitamine toimub kõnes ja tekstis Euroopa Liidu fondide rahastamisele viitamisega ning logo kasutamisega. Eelnõuga korratakse või täpsustatakse Euroopa Liidu määruses reguleeritud teavitamisnõudeid, selleks, et toetuse saajatel, aga ka trükiste ja muude väljaannete kujundajatel, oleks lihtsam neid täita. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid RTK jurist Anu Jaanson (e-post: [email protected], tel 663 1946) ja kommunikatsioonispetsialist Brit Koppel (e-post: [email protected], tel 663 1968) ning Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Karin Reiska (e-post: [email protected], tel 611 3612 või 5913 3715). Eelnõu toimetas keeleliselt Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post: [email protected]) ja eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis sama osakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-post: [email protected], tel 611 3645). 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärgiks on koondada toetuse saajale ja teatud juhul lõppsaajale kohalduvad teavitamisnõuded riigisisesesse õigusakti ja sellega muuta lihtsamaks teavitamisreeglitest ülevaate saamine. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 9 paragrahvist, mis on rühmitatud 3 peatükki: 1. Üldsätted 2. Teavitamine ja logo kasutamine 3. Logo kujundus Eelnõu lisaga reguleeritakse logo tehnilisi näitajaid. 1. peatükk Üldsätted Eelnõu § 1 lõike 1 kohaselt kohaldub eelnõu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud ühtekuuluvuspoliitika fondide majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi rakenduskava ja lõikes 4 nimetatud siseturvalisuspoliitika rakenduskava alusel toetuse saamisest üldsuse teavitamisel. Erandina võib siseturvalisuspoliitika fondidest toetatavate tegevuste puhul toetuse andmise tingimusi sätestavas dokumendis kehtestada erinõuded üldsusele teabe esitamiseks fondidest saadava 1 toetuse kohta, kui see on õigustatud julgeoleku ja avaliku korraga seotud põhjustel kooskõlas ühissätete määrusega1. Lõikes 2 viidatakse millistes ühissätete määruse sätetes on reguleeritud teavitamisnõudeid ja mis on omakorda eelnõu koostamisel aluseks võetud. Eelnõus nimetatud regulatsiooni rakendamisel tekkivaid küsimusi tuleb tõlgendada kooskõlas ühissätete määruses reguleerituga. Juhul, kui avaliku teabe seadusest või isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevad teabe avalikustamisele piirangud, siis tuleb nendest lähtuda ja määruse nõudeid ei saa kohaldada (nt kui tegemist on riigikaitselise või looduskaitselise objektiga, mille asukohta ei avalikustata, siis ei saa sellele paigaldada tahvlit). 2. peatükk Teavitamistegevuste üldnõuded Eelnõu § 2 lõikes 1 sätestatakse üldine tingimus, et eelnõus sätestatud teavitamisnõuded kohalduvad isikule, kui ta on saanud toetuse saaja, partneri või lõppsaaja staatusesse ehk pärast taotluse rahuldamise otsuse, toetuse andmise tingimuste käskkirja või halduskoostöö seaduse tähenduse halduslepingu või rahastamisvahendi käskkirja või -lepingu jõustumist. Lõikes 2 nähakse ette üldine tingimus, et teavitamistegevusi tuleb teha üldjuhul projekti abikõlblikkuse perioodil, kui määrusest ei tulene teisiti. Näiteks lõike 1 kohaselt ei rakendu teavitamiskohustused enne, kui saadakse toetuse saajaks, seda ka juhul, kui projekti abikõlblikkuse periood algas enne toetuse saamise otsust. Konkreetne seade või objekt tuleb tähistada logoga, kui seade ostetakse või objektil algab ehitustöö. Samuti on erandid logo kasutamise kohta pärast projekti abikõlblikkuse perioodi kestvuse nõude lõpuni, kui rakendub tahvli paigaldamise kohustus. Plakat, kui see ei ole mõeldud konkreetse üksiktegevuse tähistamiseks, tuleb paigaldada kohe abikõlblikkuse perioodi algul ning konkreetse ürituse puhul hoitakse plakat üleval selle toimumise ajal. Kui teavitamistähtaeg on läbi, tuleb tähistus võimalusel eemaldada ja käidelda vastavalt jäätme liigile. Lõigetes 3 ja 4 korratakse ühissätete määruse artikli 50 lõike 1 punktist e tulenevat nõuet korraldada üldsusele teavitusüritus, kui tegemist on projektiga, mille kogumaksumus on suurem kui kümme miljonit eurot. Sellise ürituse läbiviimine peab toimuma koos Euroopa Komisjoni ja korraldusasutuse esindajatega. Üritusele on toodud minimaalsed nõuded, mis peavad olema täidetud, et tagada selle nähtavus. Lõikes 5 tuuakse välja erinõuded strateegiliselt oluliste tegevuste jaoks. Esmalt kohaldub samasisuline nõue, mis toodud lõigetes 3 ja 4 ehk tuleb korraldada teavitusüritus. Teiseks peavad rakendusasutused koostama projektide kogumile (nt meetmele) teavitamistegevuste kava koostöös korraldusasutusega. Ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti k kohaselt sisalduvad strateegiliselt oluliste projektide kogumid rakenduskavas (tegevuste loeteluna) ning asjakohastel juhtudel kontrollib ka seirekomisjon strateegiliselt oluliste tegevuste rakendamise edenemist (ühissätete määruse artikli 40 lõike 1 punkt g). Lõikes 6 nimetatud nõue tuleneb ühissätete määruse artikli 50 lõike 1 punktist d, mida tuleb vaadata koostoimes sama lõike eelviimase lõiguga, mis annab erandi Euroopa 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706). 2 Sotsiaalfond+ vahenditest toetuse saajatele või projektidele, milles antakse abi enim puudust kannatavatele isikutele. Seega muudel juhtudel peab ka füüsilisest isikust toetuse saaja võimaluste piires ja sobival viisil üldsust toetuse saamisest teavitama. Näiteks võib lisada toetuse abiga soetatud asjale kleebise, veebilehele logo, paigaldada objekti ehitusele plakati või tahvli, lisada infostendile logo või lause „rahastas Euroopa Liit“ või „kaasrahastas Euroopa Liit“, sõltuvalt kas toetuse saamisega kaasnes omafinantseerimise nõue või mitte. Lõikes 7 nimetatud nõue tuleneb ühissätete määruse artikli 50 lõikest 2, mille kohaselt rahastamisvahendi rakendaja tagab, et rahastamisvahendi lõppsaaja täidab tahvli paigaldamise kohustust, kui lõppsaaja projekti kogumaksumus vastab §-s 6 nimetatud suurusele. Täpsemad nõuded lõppsaaja teavitamiskohustusele sätestatakse ühissätete määruse artikli 59 lõike 5 ja X lisa punkti 1 alapunkti n kohaselt rahastamisvahendi rahastamislepingus või -käskkirjas. Eelnõu tähenduses täidab teavitamiskohustust toetuse saaja, erandina ka rahastamisvahendi lõppsaaja. Erisused rahastamisvahendi lõppsaajale kohalduva teavitamiskohustuse kohta tulenevad eelviidatud rahastamisvahendi rahastamislepingust või -käskkirjast ning lõppsaajaga sõlmitavast lepingust. Eelnõu § 3 lõikes 1 sätestatakse nõue kasutada logo esemel, dokumendil või muul teabekandjal juhul, kui see on suunatud avalikkusele, lõppsaajatele või projekti sihtrühmale. Seega tuleb logo kasutada trükistel, värbamis-, reklaam- ja teavitusmaterjalil, sealhulgas digitaalsel kujul, näiteks veebilehel, artiklites, meenetel, tunnistustel, registreerimislehtedel, üritustel, masinatel, seadmetel, kui need on suunatud avalikkusele, lõppsaajatele või projekti sihtgrupile. Nii ei tule igat eset ja dokumenti märgistada logoga, kui see on kasutusel vaid organisatsiooni siseselt, millisel juhul piisab plakati või tahvli kasutamisest organisatsiooni avalikus ruumis. Samuti ei tule kasutada logo igasugusel toetatava tegevusega seotud dokumendil, näiteks ostu- või teenuslepingul või töölepingul. Lõikega 2 antakse erand juhuks, kui logoga tähistatava objekti eripärast tulenevalt ei ole võimalik seda logoga tähistada. Sellisel juhul ei pea logo kasutama, kuid tuleb vähemalt tekstiliselt märkida või öelda, vastavalt sellele, kas projektile kohaldub omafinantseerimise nõue või mitte: „Rahastanud Euroopa Liit“ või „Kaasrahastanud Euroopa Liit”. Ühte neist väljenditest tuleb kasutada ka avalikkusele ehk üldsusele suunatud kõnes, nt pressiteadetes, raadio- ja telesaadetes. Lõike 3 kohaselt tuleb tähistada ka projekti veebileht ja projekti sotsiaalmeedia konto logoga ja märkida sellele peamised andmed seoses toetuse saamisega, kui veebileht on olemas. Sama kehtib sotsiaalmeedia konto puhul – kui see on olemas, tuleb see tähistada. Eraldi kodulehe ja sotsiaalmeedia konto loomise kohustust ei ole. Ühissätete määruse artikli 50 mõte ei ole kitsalt teavitada Euroopa Liidu toetuse osast, vaid sätte mõte on laiem, nimelt teavitada liikmesriigi tasandil projekti toetamist Euroopa Liidu vahenditest kui Euroopa Liidu vahenditest toetamise fakti ennast. Seega otstarbekusest lähtuvalt on projekti kaasrahastamisel lubatud näidata toetuse summa, see tähendab Euroopa Liidu toetuse summa koos riikliku kaasrahastamise summaga. Kui toetuse saaja soovib, võib ta lisaks toetuse summale viidata ka muule infole, näiteks projekti kogusummale või eristada Euroopa Liidu osa ja riikliku kaasfinantseeringu osa projekti maksumusest. Lõikes 4 nähakse ette, et teavitamine peab olema avalikkusele kergesti nähtav ja tekstid peavad olema loetavad. Soovitatav on juhinduda ka Euroopa Komisjoni juhendist, mis 3 selgitab logo kasutamist2. Ka digiseadme ekraanil paiknev logo peab olema lihtsasti nähtav. Digiseadme all peetakse silmas nutitelefoni, tahvelarvutit, sülearvutit, lauaarvutit jms seadet. Kuigi määrus kohaldub nii ühtekuuluvuspoliitika kui ka siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade alusel toetusest teavitamisele ning erinevatel fondidel on erinevad korraldusasutused (RTK ja Siseministeerium), siis selguse huvides on ühtne teave kättesaadav veebilehel www.rtk.ee. Ühissätete määruse artikli 46 punkt b näeb ette, et EL toetuse nähtavuse tagamine peab toimuma läbi ühtse veebiportaali. Ühtse veebiportaali funktsiooni täidab Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava korraldusasutuse ehk Riigi Tugiteenuste Keskuse veebileht www.rtk.ee. Lõikega 5 täpsustatakse selguse mõttes, et logo tuleb kasutada pärast eseme ostmist või kasutusse saamist või ehitus- või muu toetatava tegevusega alustamist. Lõikega 6 nähakse ette ka logo ingliskeelne variant, mida võib kasutada võõrkeelsel teabematerjalil, mida levitatakse Eestis või välisriigis. Lõikega 7 sätestatakse selge nõue, et kui kleebis, plakat või tahvel saab kahjustada enne teavitusnõude möödumist, tuleb see parandada või teha uus. Asendamise kohustus rakendub juhul, kui kahjustust ei ole võimalik likvideerida parandamise teel. Lõikega 8 nähakse ette nõue eemaldada plakat ja tahvel, kui plakati ja tahvli üleval hoidmise tähtaeg saab läbi – tuleb need utiliseerida vastavalt jäätmekäitluse nõuetele. Teavitusnõuete täitmisel tuleb järgida üldist keskkonnahoidlikku joont. Eelnõu §-ga 4 reguleeritakse riigisiseselt kleebise kasutamist ja kleebise mõõte. Kleebist kasutatakse, kui peab eset või andmekandjat logoga märgistama, kuid logo ei paigaldata tootmise käigus peale trükina või muul moel. Eelnõu § 5 lõigetega 1 ja 2 reguleeritakse plakati kasutamist. Plakati paigaldamise eesmärk on anda üldsusele teavet, milliseid toetuse saaja või partneri tegevusi on rahastatud toetusest. Plakati paigaldamisel tuleb jälgida üldist nõuet ehk see peab olema asukohas, mis parimal moel tagab üldsuse teavitamise. Plakat tuleb panna toetuse saaja ja partneri esindusruumi või projekti tegevuskohta nähtavale kohale, sõltuvalt kumb asukoht tagab paremal moel üldsuse teavitamise, ja see peab olema üleval projekti abikõlblikkuse perioodil. Plakatit tuleb kasutada ka üksiküritustel tegevuses osalejate teavitamiseks ja see hoitakse ülal ürituse toimumise ajal. Plakatit ei pea panema, kui tuleb paigaldada tahvel. Plakat võib olla ka elektrooniline. Kui projekti tegevused toimuvad mitmel maaüksusel või puudub projekti alale tavapärane kodanikele avatud ligipääs, siis pannakse plakat sinna, kus tagatakse üldsuse teavitamine toetuse kasutamiseks parimal viisil. Lõikega 3 ühtlustatakse plakatil logo ja projekti nimetuse paiknemist. Seatakse nõue, et logole eraldatakse vähemalt 25% tahvli pindalast ja projekti nimetusele plakati kõrgusest vähemalt 30%. Plakati näidis on digitaalsel kujul kättesaadav ühissätete määruse artikkel 46 punkti b kohustuse täitmiseks veebilehel www.rtk.ee. Lõikega 4 nähakse vastavalt ühissätete määruse artikli 50 lõike 1 punkti e teisele lõigule erandid, millal plakatit ei tule paigaldada. Nimelt plakati abil ei pea teavitust tegema 2 Saab olema kättesaadav ka korraldusasutuse veebilehel. 4 füüsiline isik, kes saab toetust Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest või projektis, mis on seotud enim puudust kannatavate isikute toetamisega või Õiglase Ülemineku Fondist soolise võrdõiguslikkuse valdkonnaga. Eelnõu §-ga 6 reguleeritakse, millisel juhul tuleb tahvel paigaldada ja milline on tahvli kujundus. Ühissätete määruses ei nõuta uudsena enam eraldi stendi paigaldamist, nii nagu see oli nõutud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse puhul. Tahvli mõõtmed võivad olla ka suuremad, et tagada avalikkusele selle parem loetavus ja nähtavus. Tahvlil võib olla ka muud teavet, sealhulgas näiteks projekti muude rahastamisallikatega seotud logosid või seaduses sätestatud teavet. 3. peatükk Logo kujundus Eelnõu §-ga 7 nimetatakse logo komponendid, mille all peetakse reeglina silmas kahe kujutise ja nende all olevaid tekste ning kuidas logo komponendid võivad logol paikneda. Euroopa Liidu lipu kujutise kõrval jätkatakse logo osana riigisisese purjekujulise Eesti lipu kujutise ja selle all teksti „Eesti tuleviku heaks“ kasutamist. Eesti lipu kujutis (kaksik)logol sümboliseerib ÜSS § 2 punktis 1 nimetatud toetuse osana käsitletava riikliku kaasfinantseeringu andmist. Väikese mõõdulistele esemetele võib põhjendatud juhul paigaldada üksnes EL embleemi tekstiga “Euroopa Liit“. Siseturvalisuspoliitika fondide logo koosneb Euroopa Liidu embleemist ja selle juurde kuuluvast tekstist ning Siseministeeriumi logost. Eelnõu §-ga 8 täpsustatakse logo komponentide mõõte ning turvaala kooskõlas ühissätete määruse IX lisaga. Eelnõu §-ga 9 seatakse nõuded logo värvidele kooskõlas ühissätete määruse IX lisaga. Lisades on logo kasutusparameetrid ja esitlusviisid. Korraldusasutuse veebilehele www.rtk.ee pannakse üles logo kujundused digitaalsel kujul, et võimaldada logo lihtne kasutamine. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei näe ette iseseisvaid termineid. Eelnõus kasutatakse termineid ÜSS või ühissätete määruse tähenduses ja sõnastuses. 5. Eelnõu vastavus EL õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706). 6. Eelnõu mõjud Eelnõuga tagatakse toetusest rahastatud objektide tähistamise ja EL osalusele viitamise korra ühtsus ning kooskõla ühissätete määrusega. Teavitamise tulemusel saab avalikkus teada, milliseid tegevusi ja investeeringuid on Euroopa Liit rahastanud või kaasrahastanud. 7. Eelnõu rakendamisega seotud kulud ja eeldatavad tulud 5 Teavitamisega seotud kulud on abikõlblikud ja toetusest rahastatavad. 8. Eelnõu määrusena jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 9. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumidele ja Riigikantseleile, kes hakkavad täitma rakendusasutuse ülesandeid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Siseministeerium märkisid eelnõu eelnõude infosüsteemis kooskõlastatuks. Eelnõu kooskõlastasid vaikimisi Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kultuuriministeerium ja Keskkonnaministeerium. Sotsiaalministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega. Esitatud märkused on toodud seletuskirja lisas. 6 Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ eelnõu seletuskirja Lisa 1 Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Kooskõlastaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi seisukoht Sotsiaal- 1. Eelnõu § 2 lõige 3 paneb toetuse saajale Mitte arvestatud. ministeerium kohustuse korraldada avalikkusele Ühissätete määruse art 50 lg 1 p (e) teavitusüritus, kuhu on kaasatud ka Euroopa nimetab selgesõnaliselt kaks erinevat Komisjoni esindaja. Seda juhul, kui projekti liiki projekte, millele kohaldub nn kogumaksumus on üle kümne miljoni euro. kõrgendatud teavitamiskohustus. Samasisuliselt on kirjas ka seletuskirjas. Teavitusürituse kohustus on eraldi Leiame, et sellises sõnastuses on säte laiem, projektile, mille kogumaksumus on üle 10 kui seda näeb ette ühissätete määruse art 50 miljoni euro. Strateegiliselt oluliste lõike 1 punkt e. Nimelt, ühissätete määruses tegevustele on teavitamisüritusele lisaks ei peeta silmas mitte iga projekti, mis on 10 kohustus koostada teavitamistegevuste mln või enam, vaid kui sellise maksumusega kava. projekt on ühtlasi käsitletav ka strateegiliselt Sotsiaalministeeriumiga on märkuste olulise tegevusena (projektina) ühissätete arvestamata jätmise põhjendused määruse artikkel 2 punkti 5 tähenduses. kooskõlastatud 25.04.2022. Strateegiliselt olulise tegevused on märgitud rakenduskavas. Selleks, et eelnõu oleks kooskõlas ühissätete määrusega ja arvestades, et eeldatavasti ei mõeldud sellise kohustuse kohaldamisala laiendada, palume eelnõu täiendada ning lisada juurde tingimus, et „juhul kui projekt on rakenduskava kohaselt strateegiliselt oluline tegevus“. Vastasel korral tuleb selline teavitusüritus korraldada iga projekti, mis on 10 mln või enam, puhul, kuid ilmselt Euroopa Komisjon ei osale teavitusüritusel, mis ei puuduta strateegiliselt olulist projekti. 2. Lisaks palume § 3 lõike 3, mis kohustab Mitte arvestatud. toetuse saajal projekti kajastaval veebilehel Seletuskirjas on § 3 lg 3 juures selgitatud muuhulgas märkima toetuse summa, kohta toetuse summa kajastamist. Ühissätete seletuskirjas selgitada, kas toetuse all määruse art 50 eesmärk on tagada peetakse silmas üksnes EL fondide summat avalikkusele info, et projekti on toetatud või ka riiklikku kaasfinantseeringut. Toetuse Euroopa Liidu vahenditest. Mõistlik ja summa avalikustamine veebilehel põhineb otstarbekas on lubada näidata ka toetuse ühissätete määrusel, mis peab silmas üksnes summa ÜSS § 2 punkti 1 tähenduses (EL EL fondidest antavaid vahendeid. vahendid ja Riigi kaasfinantseering), mitte üksnes EL vahendite summa. Sotsiaalministeeriumiga on märkuste arvestamata jätmise põhjendused kooskõlastatud 25.04.2022. 1 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ muutmise eelnõu seletuskirja lisa 1. Struktuuritoetuse registri kõrgema turvalisuse tasemega funktsionaalse osa, Sündmuste infosüsteemi andmekaitsealane mõjuhinnang Kokkuvõte andmekaitsealase mõjuhinnangu tulemustest  Struktuuritoetuse registri (edaspidi Register) andmekogu hakkab peale kõrgema turvalisuse tasemega funktsionaalse osa nimetusega Sündmuste infosüsteem (edaspidi SIS) kasutuselevõttu sisaldama peamiselt Euroopa Sotsiaalfond+, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja vajadustel teistest vahenditest toetatud projekti sündmustes (teenused, koolitused, rahaline toetus, abivahendi saamine vms) osalejate andmeid (teatud tegevustes võib sisalduda eriliigilisi isikuandmeid), kui nii on sätestatud vastavas toetuse andmise tingimuses. Osalejateks on füüsilised ja juriidilised isikud.  Mõjuhinnang loodi ajavahemikus detsember 2021.a – jaanuar 2022 .a.  Mõjuhinnangu tulemusel tuvastati peamised võimalikud riskid SIS-i kogutavate ja töödeldavatele isikuandmetele. Hinnati riskide realiseerumise tõenäosust ja mõju isikutele. Seejärel fikseeriti riskitase ja seati tegevused riskide maandamiseks. Maandamistegevused võetakse arvesse SIS-i loomisel. Tabel 1 Nimekiri riskidest, mis tuvastati andmekaitse mõjuhinnangu läbiviimise tulemusena. Riski Riski nimetus Riski tase Riski maandamiseks tehtavad tegevused number 1 Ebaseaduslik Võtta kasutusele autentimine, viia läbi juurdepääs Keskmine turvatestid ja regulaarsed infoturbe auditid. andmetele Tegevused logida ja logisid analüüsida. Krüpteeritud andmeside https protokolliga. Erinevate ligipääsuõigustega rollide andmine reguleeritud juhistega. Tehtud päringutest info salvestamine isiku eesti.ee andmejälgija vaates. 2 Andmete Regulaarne varundamine ja varukoopiast kadumine/hävimine Keskmine taastamine 3 Andmete volitamata Muudatuste logid ja logide analüüs. muutmine Keskmine Sissejuhatus Eestis juhib ja korraldab Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+), Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (edaspidi kõik kolm fondi ühendmõistena struktuurivahendid) toetuste süsteemi toimimist Riigi Tugiteenuste Keskust (edaspidi RTK) koostöös Rahandusministeeriumiga (edaspidi RM). RTK täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühendmäärus ehk ÜSM) artikli 125 mõistes korraldusasutuse (edaspidi KA) ülesannet ning peab tagama struktuurivahendite jagamise, kasutamise ja järelevalve vastavalt EL regulatsioonidele [1] [2]. RM korraldab struktuurivahendite planeerimist koos teiste ministeeriumitega ning vastutab struktuurivahendite seire (sh ESF+ andmekorje) ja hindamiste korraldamise eest Eestis. RM-is asub lisaks ka struktuurivahendite auditeeriv asutus, mis peab hindama, kas loodud süsteemid vastavad nõuetele [3]. Struktuurivahendite rakendussüsteemis nimetatakse ministeeriumeid rakendusasutusteks (edaspidi RA) ning iga RA vastutab oma haldusalas planeeritud tegevuste ja eesmärkide saavutamise eest [3]. Projekti taotluste menetlemine, toetuse andmine ja projektide kasutamise järelevalve on delegeeritud rakendusüksustele (edaspidi RÜ). RÜ-d teevad tihedat koostööd nii RA-de KA kui RM-iga. RÜ-sid on 2022. aasta jaanuaris kokku kolm: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, RTK. Käesoleval rakendusperioodil haldab ESF+ andmekorjet sisaldavad projekte RÜ-dest RTK. Joonis 1 on kujutatud struktuurivahendite rakendussüsteemi perioodil 2014–2020. EK ees vastutab süsteemi toimimise eest KA koostöös RM-iga. RM peab andma KA-le sisendi oma vastutusala ulatuses (planeerimine ja seire). Planeeritud eesmärkide saavutamise eest vastutavad riiklikul tasandil RA-d oma haldusala piires. Toetust saanud projektidega tegelevad jooksvalt RÜ-d. Iga konkreetse projekti eesmärkide eest vastutab selle projekti toetuse saaja (edaspidi ka TS). Projektides võivad olla sündmused, mille korraldaja võib olla TS, tema partner või selleks eraldi määratud või hangitud organisatsioon. Sündmuste osalejad võivad olla nii füüsilised isikud kui juriidilised isikud. Joonis 1. Struktuurivahendite rakendussüsteem Eestis programmperioodil 2014–2020 (Allikas: Margit Aus) RTK kui struktuurivahendite KA vastutus lähtuvalt ÜSM artikkel 125 lõike 2 punktist d on luua süsteem, millega kirjendatakse ja salvestatakse elektrooniliselt iga tegevuse andmed, mis on vajalikud seireks, hindamiseks, finantsjuhtimiseks, kontrollimiseks ja auditeerimiseks, sealhulgas vajaduse korral tegevuse üksikute osalejate kohta [1]. ESF+ andmekorje on üks osa ÜSM artikkel 125 lõike 2 punktis d märgitud seirest. Programmperioodi 2014–2020 ESF andmekorje kohustus liikmesriigile tuleneb ÜSM artikli 125 lõike 2 punktist e [1] ning 2014–2020 ESF määruse nr 1304/2013 lisast 1 [4]. Siseriiklikult on ESF+ andmekorje reguleeritud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduses (edaspidi STS). RÜ kohustus ESF andmeid TS-lt koguda on sätestatud STS § 8 lõikes 7. TS kohustus on osalejatelt andmeid koguda ja RÜ-le edastada tuleneb STS § 24 lõikest 7 [3]. KA on hinnanud, et käesoleva programmperioodi lõpuks on ESFist toetatud ja ESF+ andmekorje nõuetele vastavates tegevustes olnud osalejaid üle 277 000 isiku. Kõigi nende isikute kohta tuleb koguda õigusaktis sätestatud andmekomplekt ettenähtud ajalise seisuga [5]. Programmperioodil 2014–2020 rahastatakse ESF-ist erinevaid tegevusi, näiteks erinevaid koolitusi erinevatele sihtgruppidele, rehabilitatsiooni tegevusi puudega isikutele, lasteaiakoha pakkumisi puudega lastele, asenduskodu pakkumisi jm. ESF andmekorje puudutab kõiki isikuid, kellele vastavat teenust/tegevust pakutakse. Käesolevas mõjuhinnangus hinnatakse, millised riskid võivad andmesubjektidele esineda ning kuidas neid maandada, kui koguda ja töödelda 2021–2027 programmperioodi õigusaktide eelnõudes seatud kohustuslikke andmeid. Andmesubjektidena võetakse aluseks programmperioodi 2014–2020 ESF-ist rahastatud tegevuste sihtgrupid, kelleks võivad olla kõik füüsilised isikud sõltumata vanusest. 1. Mõjuhinnangu läbiviimisest 1.1. Läbiviimise aeg Käesolev andmekaitsealane mõjuhinnang on läbi viidud ajavahemikul 06.12.2021–19.01.2022. Mõjuhinnangu läbiviija on Margit Aus, Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste arendamise osakonna ärianalüütik koostöös Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse Infoturbe osakonna andmekaitsespetsialisti Urmas Ojamäega. 1.2. Mõjuhinnangu ulatus Mõjuhinnang hõlmab isikuandmete töötlemist Registri turvalisema tasemega funktsionaalsuses SIS. SIS luuakse peamiselt ESF+ vahenditest rahastatud projektide sündmustes osalenud isikute kohta Euroopa Komisjoni (edaspidi EK) 2014–2020 programmperioodi ESF+ määruse nr 1304/2013 lisas 1 kehtestatud loetelus ja 2021–2027 programmperioodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 lisades kohustatud andmete kogumiseks. Andmete kogumise nõue on kehtestatud EL tasandi õigusaktidega selleks, et teha järeldusi ESF meetmete rakendamise ja tulemuslikkuse kohta kõigis liikmesriikides. Hinnanguliselt on isikuid, kelle kohta vastavaid andmeid hakatakse koguma ligikaudu 277 000 sh võivad olla lapsed. Samaväärseid andmeid võidakse koguda ka teiste Regsitris ja SISis hallatavate fondide projektide sündmustes osalejate kohta, kui nii on sätestatud vastavates toetuse andmise tingimustes. Teiste võimalike fondide osalejate hinnangulist arvu ei ole hetkel võimalik esitada. 1.3. Metoodika Mõjuhinnangus kasutatakse AKI andmekaitsealase mõjuhinnangu näidises kasutatavat metoodikat, kus tuvastatakse ja hinnatakse võimalikud riskid. Käesolevas mõjuhinnangul lähenetakse riskidele kolmest vaatest:  inimesed, kes süsteemi kasutavad (hooletus, teadmatus, kuritahtlikkus);  tehnoloogia (lähtutakse loodava SISi funktsionaalsetest ja mittefunktsionaalsetest nõuetest);  protsess (lähtutakse loodava SISi kasutajarollide õigustest ja nende saamise protseduuridest). Seejärel viiakse riskid kahe muutujaga riskimaatriksisse (riski tõenäosus ja riski mõju). Nende põhjal leitakse riskile riskitase ja leitakse võimalikud leevendusmeetmed. Mõju hinnatakse järgmisel skaalal: Mõju Kõrge Keskmine Madal Tõenäosus Kõrge Kõrge Kõrge Keskmine Keskmine Kõrge Keskmine Madal Madal Keskmine Madal Madal 2. Infosüsteemi kirjeldus 2.1 Õiguslik alus Programmperioodil 2014–2020:  ESF andmekorje kohustus: o Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 (lühend „ÜSM“) , 17. detsember 2013, Artikkel 125 lg 2 punktid d ja e. o Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 480/2014, 3. märts 2014, Artikkel 24 punktid 1-4 ja Artikkel 25. o Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013 (lühend „ESF määrus“), 17. detsembri 2013, lisa 1.  Kohustus tagada ESIF1 toetuste sh ESF sihipärane kasutamine ja abikõlblikkuse kontroll (sh. osalejate nõuetele vastavus) o Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, Artikkel 65 ja Artikli 125 lõiked 3 ja 4. Programmperioodil 2021–2027:  ESF andmekorje kohustus: o Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, (lühend „ÜSM“), 24. juuni 2021 Art 4, Art 72 lg 1 punkt e ja lisa XVI punkt 4.1.1. o Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, 24. juuni 2021, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 lisa 1. o Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika rakendamise seadus (lühend ÜSS) § 19 lg 3:  Kohustus tagada ESIF2 toetuste sh ESF sihipärane kasutamine ja abikõlblikkuse kontroll (sh. osalejate nõuetele vastavus) Õiguslikuks aluseks on EL isikuandmete kaitse üldmääruse 2016/679 artikli 6 lõike 1 punkt e: „Isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks.“. Eriliiki isikuandmete töötlemine toimub vastavalt EL isikuandmete kaitse üldmääruse 2016/679 artikli 9 lõike 2 punktile g: „Töötlemine on vajalik olulise avaliku huviga seotud põhjustel liidu või liikmesriigi õiguse alusel ning on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ja tagatud on sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks.“. 2.2 SIS eesmärk ja funktsionaalsus Registri turvalisema tasemega funktsionaalse osa SIS loomise eesmärgid on:  tagada, et ESF+st toetatavate sündmuste (ja teiste fondide) osalejate andmed on õiged ja vajadusel ajakohastatud; 1 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, mis aitavad arendada liikmesriikide majandust ja sellega vähendada arenguerinevusi Euroopa piirkondade vahel. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eelarveperiood on seotud Euroopa Liidu eelarvega, mis tähendab, et toetuste periood on jaotunud 7-aastasteks tsükliteks. 2 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, mis aitavad arendada liikmesriikide majandust ja sellega vähendada arenguerinevusi Euroopa piirkondade vahel. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eelarveperiood on seotud Euroopa Liidu eelarvega, mis tähendab, et toetuste periood on jaotunud 7-aastasteks tsükliteks.  vähendada toetuse saaja ja sündmuse korraldaja aruandlusele kuluvat aega võttes ESF+ andmekorje ja osalejate nõuetele vastavuse kontrolli jaoks vajalikud andmed riiklikest registritest (esimeses arendusetapis X-tee liidesed rahvastikuregistri ja äriregistriga);  parandada ESF+ andmekorje ja aruandluse kvaliteeti;  võimaldada toetuse saajal ning sündmuse korraldajatel täita riikliku ülesannet ning kontrollida osalejate vastavust riiklikest registritest (SIS järgmised arendusetapid);  vähendada ESF+ toetust vahendava asutuse (rakendusüksus) kontrollidele kuluvat aega. Eesmärgid aitab saavutada, kui luua ESF+ist (ja teistest fondidest) toetatavate projektide sündmuste osalejate registreerimise platvorm SIS, mis võimaldab järgmist: 1. Luua Registri projektidesse sündmusi (koolitused, puudega lastele lasteaiakoha võimaldamise tegevused, rehabilitatsiooni teenuste pakkumine jm); 2. kirjeldada tegevusele sihtgruppe (vastavalt õigusakti nõuetele); 3. registreerida isikuid (sh lapsi) eelpool nimetatud tegevustele; 4. isiku registreerimisel saada X-tee kaudu rahvastikuregistrist isiku esmased asjakohased andmed; 5. kontrollida X-tee kaudu riiklikest registritest, kas isik vastab ministeeriumi õigusaktist tulenevale sihtgrupi nõudele (arenduse järgmises etapis); 6. süsteemis toimetavate asutuste andmete pärimine X-tee kaudu registrikoodi alusel äriregistrist; 7. koguda ESF+ andmekorje kohustuslikud andmed põhinedes riiklikele registritele (arenduse järgmises etapis); 8. riiklikes registrites mitteolevad andmed küsitakse osalejalt SISis või sisestab vastavad andmed osaleja eest sündmuse korraldaja; 9. SISi koondatud andmete põhjal projektide sündmuste sisest ja tegevuste ülest aruandlust; 10. SISi peab saama andmeid turvaliselt importida nii tabelarvutuse failide (näit Excel) üles laadimise vormis kui X-tee kaudu edastades (nt kui toetuse saajal või sündmuse korraldajal on omal osalejate haldamise register olemas); 11. SISist peab saama eksportida andmeid turvaliselt X-tee kaudu Statistikaameti andmebaasi. Statistikaamet töötleb esitatud osalejate ESF+ andmed vastavalt Rahandusministeeriumiga sõlmitud kokkuleppele koondatud ja anonümiseeritud aruandesse. EK-le esitatavad aruanded ei sisalda isikuandmeid. 2.3 Kogutavad andmed SISis kogutavad ja töödeldavad isikuandmed lähtuvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057, 24. juuni 2021, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 lisast 1.: 1. Ees- ja perekonnanimi (rahvastikuregistrist); 2. Isikukood; 3. Sünniaeg (rahvastikuregistrist); 4. Sugu (rahvastikuregistrist); 5. Telefoni number (päritakse rahvastikuregistrist, isik saab ise muuta); 6. E-maili aadress (päritakse rahvastikuregistrist, isik saab ise muuta); 7. Tegeliku elukoha omavalitsusüksus (päritakse rahvastikuregistrist, isik saab ise muuta); 8. Osalemine ja õppimine kursustel ESF+ist rahastatud sündmusega liitumisel; 9. Ainult isikukoodita isikute ja uus-sisserändajate korral ka isiku haridustase valikutega: 1) alg- või põhiharidus, 2) kesk- või kutseharidus, 3) kõrgharidus. 10. ESF+ist rahastatud tegevusega liitumise, katkestamise ja lõpetamise kuupäev; 11. Isiku kuulumine vähemusgruppi: 1) Kodutu või eluasemelt tõrjutu – seda infot ei küsita isikult endalt, vaid määratakse isikule sündmuse korraldaja poolt, kui ministeeriumi määruses või käskkirjas on tegevustes osalejate sihtgrupp määratletud vastavate tunnustega isikutele. 2) Romad – seda infot käesoleval perioodil ei kogutud Eestis, kuid kui EK nõuab järgmisel programmperioodil, siis tuleb koguda. Seda infot ei küsita isikult endalt, vaid määratakse isikule sündmuse korraldaja poolt, kui ministeeriumi määruses või käskkirjas on tegevustes osalejate sihtgrupp määratletud vastavate tunnustega isikutele. 12. SIS tuleviku arendustes võidakse hakata sündmustes osalevate isikute vastavust sihtgrupi nõuetele kontrollima X-tee kaudu teatud kohustuslike tunnuste alusel teistest riiklikest registritest. Tunnuste kohustus määratakse sellisel juhul ministeeriumi määruses või käskkirjas. Näiteks pakutakse rehabilitatsiooni teenust lastele, kellele on määratud konkreetne puudeliik ja puudeaste. Selleks, et tegevuse korraldaja saaks teenust pakkuda, peab ta olema veendunud, et tegevusel osalev isik vastab nõuetele. Vastasel korral on pakutud teenus mitteabikõlblik ja tehtud kulusid sündmuste korraldajale ei hüvitata. SIS esmase arenduse etapis vastavaid kontrolle veel ei arendata, sest ministeeriumid ei ole veel täpseid toetuste sihtgruppe ja tegevusi planeerinud ega õiguslikult sätestanud. Eesmärk on perioodil (2021–2027), kui ministeeriumid planeerivad toetatavaid meetmeid ning tegevusi, pakkuda võimalusi osalejate välja valimiste protsessi lihtsustada. Sel moel koos ministeeriumiga luua lihtsam, kiirem ja kõrge andmete kvaliteediga protsess, mis toetab ka ESF+ aruandlust EK suunal. Isik peab registrisse sisenemiseks ennast autentima TARA teenuse kaudu. Seejärel saab isik ennast või eestkostetavat (info rahvastikuregistrist) registreerida sündmusele ja vajadusel registreerimise tühistada, kui sündmus on registreerimiseks avatud. Iga muudatuse kohta peab jääma süsteemi jälg kuupäeva, muutja ja muudatuse sisu kohta. Sõltuvalt tegevuse iseloomust ja skeemist (nt suunab perearst isiku ESF+ist rahastatud tegevusele), ei pea isik ise ennast SISis registreerima. Sellisel juhul sisestab isiku kohta andmed sündmuse korraldaja, kui on saanud vastavasisulise info (nt Haigekassalt arve). Isiku registreerimisel tuleb märkida isikukood, mille alusel päritakse rahvastikuregistrist isiku ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja sugu. Selle info põhjal täidetakse SISis isiku vanuse ja soo kohta andmeväljad. Rahvastikuregistrist võetakse registreerimisel ka osaleja telefoni number, e-mail ja elukoha omavalitsusüksus, kuid isikul on võimalik neid andmeid muuta. Kõik muud eelpool nimetatud andmed küsitakse isikult endalt, kui see on asjakohane. Neid täiendavalt küsitavaid andmeid ei ole SIS loomise ajahetkel võimalik saada ühestki teisest riiklikust registrist. Tulenevalt ESIF regulatsioonidest on toetuse andmisel kohustuslik tagada andmete korrektsus, tegevuste ja osalejate vastavus nõuetele ja aruandluse esitamine. Seega määratakse SISis tegevuste eest vastutavate asutuste ja isikute rollid lähtudes õigusaktides seatud kohustustele. Sündmuse korraldaja õigus sündmus läbi viia, eelpool nimetatud andmeid koguda ja aruandluseks esitada peab tulenema otse ministeeriumi määrusest või käskkirjast või nimetatud õigusaktide alusel sõlmitud lepingutest või volitustest. 2.4 Kasutajad ja nende rollid SIS kasutajad on:  Registris toetusi andvad ja haldavad asutused ehk administatsioon  Registris projekti kaudu loodud sündmuses läbiviijana märgitud isikud  Füüsilised isikud, kes osalevad ESF-ist toetatavates sündmustes või juriidilised isikud ja nende esindajad ERDF-ist toetatavates sündmustes. Tehniliselt saab osalejaid lugeda kõigis fondides, kui selleks on vastav juriidiline volitus olemas. Tabelis 2 on programmperioodi 2021–2027 prognoositud ESF+ andmekorjega seotud sihtgrupid ja nende indikatiivsed mahud. Prognoos põhineb programmperioodi 2014–2020 ESF tegevuste andmetel. Tabel 2 SISi esimese arendusetapi kasutajate eeldatavad arvud. (Allikas: Margit Aus) Nr Sihtgrupp Kasutajate indikatiivne arv 1. Osaleja ~277 000 isikut kokku kogu ESF andmekorje tingimustele vastavates tegevustes programmperioodi lõpuks osalevad isikud – iga isiku kohta tekiks registrisse vähemalt üks andmekomplekt, mis tuleb edastada Statistikaametile. 1.1 Kõigist ESF andmekorje tingimustele vastavatest 277 000 – Töötukassa osalejate arv 80 isikutest see hulk isikuid, kelle kohta tuleb X-tee 000 = 197 000 isikut kaudu teostada päring registritesse. Arenduse esimeses etapis luuakse X-tee liides rahvastikuregistri, äriregistri ja struktuuritoetuste registriga. Osalejate seast on välja arvatud Töötukassa ESF-ist rahastatud tegevustes osalejate arv, kuna Töötukassa teostab päringud oma registris ise. 1.2 ESF andmekorje tingimustele vastavate isikute Hinnanguliselt 1/3 ESF andmekorjes arvust hinnanguline hulk, kes loodavas registris ise osalevatest isikutest. ennast registreeriks. St (277 000 – Töötukassa osalejate arv 80 000)* 0,33 = ~65 000 isikut 2. Toetuse saaja Täna on Registris 830 ESF projekti, Üks asutus võib Registri mõistes olla mitme projekti sealhulgas ~140 ESF andmekorje toetuse saaja. Kuna ühel asutusel võib olla mitu kohustusega projekti. projekti, siis on asutusel tavapäraselt igal projektil erinev projektijuht. Seetõttu loetakse siin Registri Hinnanguliselt on programmperioodi ESF projektid erinevateks toetuse saajateks, kuna iga lõpuks 1130 ESF projekti sealhulgas ~ projektijuht peaks saama ligipääsu oma 180 ESF andmekorje projekti. sündmustele. Toetuse saaja võib olla ka ise Arvestada toetuse saaja rolliga isikute sündmuse läbiviija ja sellisel juhul sündmuse arvuks 1130, kuna tegevus võib ESF läbiviija õigustega. andmekorje kohustuse saavutada projekti käigus. Seega tuleb võimaldada registreerida isikuid ESF projekti, kui ei ole kohe teada, kas ESF andmekorje kohustuse tingimused on projekti lõpuks täidetud. 3. Sündmuse korraldaja ~2300 erinevat sündmuste korraldajat Projektis võib toetuse saajal olla partnerid ja hankega (asutust) sisse ostetud sündmuste korraldajaid (juriidilised Välistatakse Töötukassa sündmused, isikud) konkreetsete läbiviijatega (füüsiliste kuna Töötukassal on oma it-süsteem isikutega), kes viivad erinevaid tegevusi ellu. Ühel ning selle asutuse ESF andmekorje asutusel võib olla mitu sündmust korraldada ja mitu kohustusega sündmuste korraldajad ei isikut, kes neid läbi viivad. Sisendiks küsitud tule uude registrisse sündmusi haldama. valdkonna ekspertide hinnangut, kui palju võib olla [6] [7] erinevaid sündmuste korraldajad ja nendes isikuid läbiviijatena. 4. Rakendusüksuste menetlejad/koordinaatorid 36 inimest. Peavad nägema esitatud infot (sh isikustatud andmeid) ning saama välja võtta aruandeid. 5. Rakendusasutused (ehk ministeeriumid ja Suurusjärk vähemalt 12 inimest (1 riigikantselei) peavad nägema oma vastutusala inimene rakendusasutuse kohta). projektide tegevusi. Ei pea nägema isikustatud detailset infot. SIS kasutajate halduse lahendus peab tagama, et erinevates rollides olevad erinevad asutused ei näeks enamat, kui on konkreetse sündmuse raames asjakohane näha. Isikute kohta kontrollitavad andmed võivad olla isikuandmete kaitse seaduse mõistes eriliigilised. Samas on nende eriliigiliste andmete nägemine sündmusi korraldavate asutustele määratud riiklik ülesanne. Seega tuleb kasutate halduses tagada SISis järgmine funktsionaalsus: Tabel 3 SIS kasutajate halduse funktsionaalsed nõuded. (Allikas: Margit Aus) Nr SIS kasutaja roll Nõude lühikirjeldus 1. Osaleja 1. Peab nägema kõiki sündmusi, kuhu on võimalik registreeruda. 2. Peab nägema kõiki sündmusi, kuhu on registreerunud (sh lõppenud sündmused). 3. Ei tohi näha teisi sündmustele registreerunud isikuid. 2. Sündmuse korraldaja 1. Peab nägema kõiki enda poolt korraldatud sündmusi sõltumata (asutus) ja läbiviija sündmuse staatusest (avatud registreerimiseks, suletud (füüsiline isik) registreerimiseks, lõpetatud). 2. Peab nägema enda poolt korraldatud sündmusele registreerunud isikuid. 3. Ei tohi näha enda poolt mitte korraldatud sündmuste sisu ega osalejaid. 4. Iga rolli täitev isik võib samal ajal olla ka mõnes sündmuses osaleja ning seega peab saama näha ka osalejate vaateid ja ennast neile sündmustele registreerida. 3. Toetuse saaja 1. Peab nägema kõiki tema projektis korraldatud sündmusi sõltumata tegevuse staatusest (avatud registreerimiseks, suletud registreerimiseks, lõpetatud). 2. Peab nägema ja haldama kõiki tema projektis sündmusi korraldavaid asutusi. Projektis võib olla N+1 sündmuse korraldajat. 3. Võib olla ka ise sündmuse korraldaja ja sellisel juhul sündmuse korraldaja õigustega (st näeb sündmuse sees detailseid isikuandmeid). 4. Peab haldama sündmuste korraldajate haldust oma projektis. 5. Iga rolli täitev isik võib samal ajal olla ka mõnes sündmuses osaleja ning seega peab saama näha ka osalejate vaateid ja ennast neile sündmusele registreerida. 6. Rakendusüksuse (RÜ) 1. Peab nägema kõiki selles rakendusüksuses hallatavate meetmete eriõigustega projekte ja nende sündmusi ja osalejate detailandmeid. menetleja/koordinaator 2. Ei tohi näha teise rakendusüksuse sündmusi RÜ rollis 3. Iga rolli täitev isik võib samal ajal olla ka mõnes sündmuses osaleja ning seega peab saama näha ka osalejate vaateid ja ennast neile sündmustele registreerida. 7. Rakendusüksuse (RÜ) 1. Peab nägema kõiki selles rakendusüksuses hallatavate meetmete administraator projekte ja nende sündmusi. 2. Peab haldama toetus saajate haldust oma meetmetes 3. Ei tohi näha teise rakendusüksuse sündmusi RÜ rollis. 4. Lisab RÜ tavamenetlejaid. 5. Iga rolli täitev isik võib samal ajal olla ka mõnes sündmuses osaleja ning seega peab saama näha ka osalejate vaateid ja ennast neile sündmustele registreerida. 6. Rakendusasutus (RA) 1. Peab nägema oma haldusala rakendusüksusi, TS-d ja sündmuste korraldajaid. Saab agregeeritud isikustamata aruandlust. 2. Peab nägema kõiki oma haldusala tegevusi, kuid mitte isikustatud detailseid andmeid osalejate kohta. 3. Ei tohi näha teise rakendusasutuse sündmusi RA rollis. 4. Iga rolli täitev isik võib samal ajal olla ka mõnes sündmuses osaleja ning seega peab saama näha ka osalejate vaateid ja ennast neile sündmustele registreerida. 7. Administraator 1. Näeb kõike. 2. Haldab asutuste põhiselt RÜ ja RA rollide haldust. 4. Isikuandmete kogumine ja töötlemine Seni koguti eelpool loetletud isikuandmeid asutustes uue isiku sündmusele sisenemisel paberil osaleja(te) allkirjalehel või Exceli tabelite kaudu. Failid salvestati asutuste dokumendihaldussüsteemidesse ning vajadusel krüpteeriti. SIS kasutusele võtmisel kogutaks samu andmeid veebipõhises keskkonnas. SISis autenditud isikul (sündmuses osaleja) tekib ligipääs oma isikuandmetele igal ajahetkel. SISis autenditud sündmuse menetlejal/koordinaatoril, kellele on antud vastav privileeg (sündmuse korraldaja, kes peab teadma, millistele isikutele teenust pakutakse; sündmuse eest vastutava asutuse aruandluse eest vastutav isik ning ESF toetust vahendav rakendusüksuse aruandluse korrektsuse eest vastutav ametnik) tekib ligipääs igal ajahetkel oma vastutusala sündmustes registreeritud ja osalevate isikute isikuandmetele tööülesannete täitmiseks. Isikul ja sündmuste menetlejal/koordinaatoril tekib võimalus esitada, muuta ja täiendada igal ajahetkel oma isikuandmeid, kuni sündmusest väljumiseni. Kõik muudatused ja muudatuse tegija andmed logitakse. 5. Isikuandmete kasutamine Andmeid kasutatakse peamiselt ESF+ või vastavalt teiste fondide sündmustes kogutud andmete puhul nende fondide rahastatud sündmuste aruandluseks ja osalejate nõuetele vastavuse kontrolliks. 6. Isikuandmete edastamine ja säilitamine Kogutud isikuandmed edastatakse X-tee vahendusel Statistikaameti andmebaasi koondaruande koostamiseks. Isikuandmeid EK-le ei edastata. Aruandluse eesmärk on anda EK-le nõuetekohane sisend ESF+ist rahastatud tegevuste mõju hindamiseks. Isikuandmed säilitatakse vastavalt EK regulatsioonidele. Isikuandmed on võimalik kustutada, kui ESF+ist (või teiste fondide) rahastatud tegevuse lõppemisest on möödunud 5 aastat. Isikuandmed säilitatakse kooskõlas Registri põhimäärusega. 7. Riskid Võimalikud riskid (vt koondtabel Tabel 4): 1. Horisontaalne õiguste ületamine, isikuandmetele pääseb ligi selleks õigust mitte omav isik. Riski maandamiseks tehakse järgmised tegevused:  SIS rollide jagamiseks fikseeritakse juhised ning süsteemis on õiguste andmine vaid õigusliku volituse alusel. Toetuse saaja rolli saab täita vaid selleks määratud asutus rakendusüksuse haldusakti või ministeeriumi käskkirja alusel. Sündmuste korraldajad saavad olla vaid need asutused ja nende asutuste esindajad, kes on projektis lepingu, haldusakti või ministri käskkirja alusel konkreetset ülesannet täitma määratud.  Enne SIS kasutuselevõttu viiakse läbi turvatestimine.  SISi suhtes viiakse läbi regulaarsed infoturbeauditid.  SISi sisenemiseks peab iga isik ennast autentima.  Kõik registreerimised ning info muudatused logitakse ning logisid analüüsitakse ettenähtud regulaarsusega.  Andmeside toimub krüpteeritud https protokolliga kasutades RIA poolt soovitatud protokolle ja šifreid.  Andmesubjektil on võimalik kõikide oma isikuandmetega tutvuda SISis ning tehtud päringust peab isiku eesti.ee andmejälgija lehele jääma märge (sh tegeliku päringu teinud asutuse info, mitte üksnes infosüsteemi). 2. Andmete kadumine või hävimine: Riski maandamiseks tehakse järgmised tegevused:  Regulaarne andmekogu andmete varundamine ja vajadusel varukoopiast andmete taastamine. Kuna aruandlust esitatakse Statistikaametile jooksvalt, siis ei ole andmete kadumine kriitiline ning taastamine on võimalik nii varukoopia põhjal kui ka vajadusel isikutelt endalt uuesti andmeid küsides. 3. Andmete volitamata muutmine: Riski maandamiseks tehakse järgmised tegevused:  Isikute andmetes tehtud muudatused logitakse ning logisid analüüsitakse ettenähtud regulaarsusega. Tabel 4 Riskide koondtabel Riski Riski nimetus Riski Riski Riski tase Ettepanek riski maandamiseks number tõenäos mõju [0- us [0-4] 4] 1 Ebaseaduslik 1 3 Võtta kasutusele autentimine, viia juurdepääs Keskmine läbi turvatestid ja regulaarsed andmetele infoturbe auditid. Tegevused logida ja logisid analüüsida. Krüpteeritud andmeside https protokolliga. Erinevate ligipääsuõigustega rollide andmine reguleeritud juhistega. Tehtud päringutest info salvestamine isiku eesti.ee andmejälgija vaates. 2 Andmete 1 3 Regulaarne varundamine ja kadumine/hävi Keskmine varukoopiast taastamine mine 3 Andmete 1 3 Muudatuste logid ja logide analüüs. volitamata Keskmine muutmine Kasutatud kirjandus [1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 – OJ L 347 20.12.2013, p. 320 (Vastu võetud 17.12.2013, muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 10.5.2019), [Võrgumaterjal]. Available: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1303/2019-05-11. [Kasutatud 23. 02. 2020]. [2] Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus – RT I, 21.11.2017, 1 (Vastu võetud 14.11.2017, muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 30.03.2020), [Võrgumaterjal]. Available: https://www.riigiteataja.ee/akt/112122019002?leiaKehtiv. [Kasutatud 28. 03. 2020]. [3] Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus – RT I, 21.06.2014, 1 (Vastu võetud 04.06.2014, muudetud, viimati jõustunud 15.03.2019), [Võrgumaterjal]. Available: https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019111?leiaKehtiv. [Kasutatud 23. 02. 2020]. [4] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013 – OJ L 347 20.12.2013, p. 470 (Vastu võetud 17.12.2013, muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 30.07.2018), [Võrgumaterjal]. Available: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:02013R1304-20180802. [Kasutatud 23. 02. 2020]. [5] Rahandusministeerium, „Koostöökokkulepe nr 403 Rahandusministeeriumi ja Statistikaameti vahel,“ Tallinn, 2015. „Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskirja Lisa Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Rahandusministeeriumi Kooskõlastaja Märkused, ettepanekud seisukoht Sise- 1.1 Palume täiendada § 4 lõiget 1 punktiga 24 Arvestatud. ministeerium järgmises sõnastuses: „24) perioodi 2021-2027 Normitehniliselt on sobilikum Euroopa Liidu ühtekuuluvus ja registri andmete loetelus nimetada siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse siseturvalisuspoliitika fondide § 47 lõike 3 alusel kehtestatavas rahastamiskavas rahastamiskava toodud andmed.“ ühtekuuluvuspoliitika fondide Struktuuritoetuse registri pidamise põhimääruse §-s meetmete nimekirja järel. 4 sätestatakse registrisse kantavad andmed. Määruse eelnõus nähakse ette, et registrisse kantakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 4 lõike 3 alusel kehtestatavas meetmete nimekirjas toodud andmed. Võttes arvesse, et siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade elluviimiseks koostatakse meetmete nimekirja asemel ÜSS § 47 lõike 1 alusel rahastamiskava, tuleb määrust täiendada viitega ÜSS § 47 lõike 3 alusel kehtestatavale siseturvalisuspoliitika rahastamiskava andmetele. 1.2. Palume sõnastada § 4 lõike 1 punkt 19 Arvestatud. järgmiselt: Lisatud viited otsekohalduvatele „19) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu EL määrustele (määruse § 4 lõiget ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide 1 täiendatud punktiga 20). rakendamise seaduse § 19 lõikes 3 ja § 55 lõikes 2 nimetatud projektide tegevustes osalejate andmed;“ Kuivõrd siseturvalisuspoliitika fondide vahenditest toetatud projekti tegevustes osalejate andmeid kogutakse, siis on vajalik § 4 lõike 1 punktis 19 viidata ka ÜSS § 55 lõikele 2. 2. Määruse seletuskirja osas juhime tähelepanu, et Arvestatud. määruse eelnõus punkti 16 selgitused seletuskirjas puuduvad. Seletuskirja punktis 16 on selgitatud määruse eelnõu punkti 17 muudatust. Eeltoodust tulenevalt on ka järgmiste eelnõu seletuskirja punktide sisu võrreldes määruse eelnõu punktidega nihkes. Sotsiaal- 1. Eelnõu punktiga 12 muudetakse § 4 lõike 1 Arvestatud. ministeerium punkti 5 ja lisatakse muuhulgas andemete loetellu Seletuskirja on täiendatud § 4 lg 1 „lõppsaaja või sihtrühma andmed“. p 5 muudatuse juures lõppsaaja ja Seletuskirja selgitus lõppsaaja või sihtrühma sihtrühma mõistega ning on andmete registrisse kandmise kohta on napp – 1 sisuliselt korratakse normi. Palume seletuskirjas viidatud näitena eelnõu punktile selgitada, mis andmeid peetakse silmas lõppsaaja 14, kus on andmekoosseis. või sihtrühma andmete all – kas kõikide isikute detailandmeid või ka eriliigilisi andmeid? Registrisse kantavad andmed peavad olema täpsemalt määratletud. Kuna andmete täpne koosseis on teadmata, tekib risk, et andmeid kogutakse mitmesse riiklikkusse registrisse. Sama tähelepanek käib ka punkti 14 „projektide tegevustes osalejate andmed“ ja punkti 24 „lõppsaaja ja sihtrühma andmeid“ kohta. 2 Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) lisatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade, Eesti taaste- ja vastupidavuskava ning keskkonnatasude seaduses nimetatud toetusprogrammi elluviimisega seotud andmete kogumise ja töötlemise korraldus. Sealhulgas täiendatakse määrust Euroopa Sotsiaalfond+ ja Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest toetatud projekti tegevustes füüsilisest isikutest osalejate andmete ning rahvusvahelises hankelepingus osalevate allhankijate kohta andmete kogumise ja töötlemise korraga. Selliste andmete töötlemise nõue tuleneb vastava välisvahendi andja reeglistikust, mille kohta on loodud ka riigisisene õiguslik alus vastava välisvahendi kasutuselevõtmist reguleerivas seaduses. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) jurist Anu Jaanson (e-post: [email protected], tel 663 2031) ning Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Karin Reiska (e-post: [email protected], tel 611 3612). Eelnõu toimetas keeleliselt Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post: [email protected]) ja eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis sama osakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-post: [email protected], tel 611 3549). 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärgiks on tagada perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse kohaste vahendite andmisega seotud andmete töötlemine struktuuritoetuse registris. Samuti võimaldatakse Eesti taaste- ja vastupidavuskava ning keskkonnatasude seaduses nimetatud toetusprogrammi vahendite kasutuselevõtuga seotud andmete töötlemine selles registris. Registri laialdane kasutuselevõtt toetuste andmisel tagab keskse „akna“ huvitatud isikutele toetuse taotlemiseks. Selline korraldus võimaldab teatud määral lihtsustada toetuse taotlemist, sest taotlemise formaalne pool on ühetaolisem ning keskkond harjumuspärasem ja tuttavam. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 25 punktist. Eelnõu punktiga 1 jäetakse preambulist välja perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduse volitusnormi viide ning lisatakse viide perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse volitusnormile. Eelnõu punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse alusel andmete töötlemine registris, sest toetuse andmise, kasutamise kontrollimisega ning aruandlusega seotud toimingud on lõppenud. Euroopa Sotsiaalfondi vahenditega seotud andmete säilitamistähtaeg oli 28.12.2015 ning Euroopa Regionaalarengufondi vahendite kasutamist tõendavate dokumentide säilitamistähtaeg lõppes 17.04.2017 vastavalt Euroopa Komisjoni teatistele. 1 Kehtetuks tunnistatakse ka määruse § 1 lõike punkt 8, kuna hasartmängumaksu seaduse 01.01.2022 jõustunud redaktsiooni kohaselt ei anta enam selle seaduse alusel toetust, mille andmeid hoitakse registris. Regionaalsete investeeringutoetuste projekte toetatakse edaspidi riigieelarve seaduse alusel. Seni registrisse kantud andmeid hoitakse seal edasi kuni nende säilitamistähtaja lõpuni. Eelnõu punktidega 3 ja 6 lisatakse määruse reguleerimisala alla rahastused, milliste menetlus- ja aruandluskeskkond on samuti registris. Eelnõu punktiga 4 lisatakse määruse reguleerimisala alla atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 alusel moderniseerimisfondist toetatavad projektid, mille menetlus hakkab toimuma registris. Eelnõu punktiga 5 täpsustatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel kehtestatavate riigisiseste toetusprogrammide e-toetuse keskkonnas menetlemise korraldust. Nimelt jäetakse kehtivast määrusest välja kitsas tingimus, et e-toetuse keskkonnas / registris menetletakse taotlusi vaid juhul, kui toetusprogrammi tingimuste kohaselt on toetuse andjaks RTK. Eelnõuga võimaldatakse sellise programmi vahendite taotlemine ja kasutamise haldamine korraldada e-toetuse keskkonnas / registris, kui nii on vahendite andmise tingimus kirjas, sõltumata sellest, kes on toetusprogrammi elluviija ehk toetustingimustes toetuse andja. Eelnõu punktiga 7 lisatakse volitatud töötlejatena Siseministeerium ja eelnõu punktiga 4 lisatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava ning keskkonnatasude seaduses nimetatud toetusprogrammi vahendite andmisega seotud ülesannete täitjad, kellega vastutav töötleja sõlmib registri kasutamiseks kirjaliku kokkuleppe. Eelnõu punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks korraldus, mille kohaselt anti vastutavale töötlejale võimalus sõlmida volitatud töötlejaga registri kasutamiseks kirjalik kokkulepe, milles tulnuks täpsustada registri kasutuskord ning vajaduse korral muud konkreetse fondi erinõudeid kajastavad erisused, kui tegemist ei ole struktuurivahenditega. Mõte oli selles, et tagada pigem struktuurivahenditele mõeldud lahenduse kasutamine ka teiste toetuste puhul. Praktikas siiski veel selliseid kokkuleppeid ei ole sõlmitud. Eelnõu punktiga 9 lisatakse andmeandjaks § 4 lõike 1 punkti 19 tähenduses tegevuste korraldajad ja tegevustes osalejad, kes esitavad sündmuste infosüsteemi (edaspidi SIS) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 19 lõikes 3 nimetatud Euroopa Sotsiaalfond+ ja Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest toetatud projekti tegevustes osalejate andmed. Füüsilised isikud saavad tegevustes osalemiseks logida SISi iseseisvalt sisse, kui nende isikusamasus on tuvastatud. SIS eesmärk on võimaldada andmeandjal esitada selle süsteemi kaudu § 4 lõike 1 punktis 19 nimetatud andmed, samuti projekti lõppsaajate ja sihtrühma andmed ning projekti väljund- ja tulemusnäitajate andmeid ning neid andmeid seal töödelda. SISi kogutakse peamiselt eriliiki isikuandmeid (seotud peamiselt sotsiaalvaldkonna teenuste saajatega, aga ka üldisemalt – nt koolitustel osalejatega), nii on see süsteem tõhusate juurdepääsu kaitsemeetmetega kaitstud. Juurdepääsu õigused on kitsamad kui registri ülejäänud osades – nii sündmuses osaleja kui ka rakendusüksuse töötaja näeb kitsalt vaid tema õigustega seotud andmeid. 2 Eelnõu punktiga 10 lisatakse registri struktuuriüksuseks SIS, mis on registri osa kasutajaliidese kaudu. Struktuuritoetuste register on üks infosüsteem, millel on erinevad kasutajaliidesed. Sõltuvalt sihtgrupist, nende õigustest ja kohustustest kasutatakse registrile ligipääsemiseks erinevaid liideseid ehk ligipääse. Register jaguneb neljaks liideseks: 1) operatiivinfomoodul (SFOS) - kasutab administratsioon. Administratsioon on asutused ja nende töötajad, kes volituse alusel koordineerivad ja rakendavad toetuste andmist, auditeerivad ja kontrollivad süsteemi toimimist; 2) Aruandlusmoodul – kasutab administratsioon aruannete registrist võtmisel; 3) e-toetus - kasutavad toetuse taotleja, toetuse saaja ja projekti partner; 4) SIS - on uus ligipääs registrile ning see luuakse uue kasutajate grupi jaoks. SISi kaudu saavad registri projektidesse ligi projektisiseste sündmuste läbiviijad ja osalejad, kui nii on toetuse andmise tingimustes ette nähtud. Sündmus on toetusest rahastatud projektis läbiviidavad tegevused ja teenused, mille raames on kohustus lugeda kokku ja tuvastada osalejaid. SIS loomise aluseks on eelnõu punktis 9 viidatud õigusakt. SIS kasutajate andmetele ligipääsu ulatus: 1) sündmuste korraldajad - näevad ainult neid sündmusi ja nendes osalevaid isikuid, kus nad on sündmuse läbiviijana fikseeritud. Teisi sündmusi, nende osalejaid ega registris oleva projekti infot nad ei näe. 2) sündmustel osalejad - näevad ainult sündmuste avalikustatud infot (sisu, kuupäevad, kellaajad) ning oma isiklikke andmeid. Teisi osalejaid ega registris oleva projekti infot nad ei näe. Eelnõu punktiga 11 lisatakse määruse § 4 lõike 1 punkt 21 kogutavate nn läbivate teemade kohta. Projektides kogutakse läbivate ehk horisontaalsete teemade kohta infot seire eesmärgil. See tähendab, et kõik projektid peavad panustama teatud läbivasse teemasse ja saadud info pealt saab hinnata meetme mõju. Perioodil 2021-2027 on läbivad teemad hõlmatud Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtetega. Samuti lisatakse määruse § 4 lõike 1 punkt 23, sest perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirjas oleva andmeüksuse nimetused erinevad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjas olevatest. Siseturvalisuspoliitika fondide meetmeid ei kanta meetmete nimekirja, vaid nende kohta kehtestatakse eraldi rahastamiskava. Selle kohta lisatakse määruse § 4 lõike 1 punkt 23. Samuti lisatakse määruse § 4 lõike 1 punkt 24 Riigikogu poolt kinnitatud pikaajalises arengustrateegias kinnitatud näitaja, mida kogutakse viidatud arengustrateegias kinnitatud sihtide ja aluspõhimõtete mõju hindamiseks. Eelnõu punktiga 12 täiendatakse määruse § 4 lõike 1 punkti 4 andmete loetelu töövõtja allhankija üldandmetega. Selliste isikute andmete kogumise nõue tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159– 706, edaspidi ühissätete määrus) XVII lisa punktidest 23 ja 24. Allhankijate kohta andmete kogumise nõue rakendub juhul, kui alltöövõtulepingu käibemaksuta maksumus ületab 50 3 000 eurot ja allhange toimub rahvusvahelise piirmääraga riigihanke lepingu raames. Allhankija kohta märgitakse tema nimi ja registrikood ning alltöövõtulepingu nimetus, kuupäev, number ja summa. Paragrahv 4 lõike 1 punkti 5 täpsustatakse toetuse taotlemise ja projektile toetuse andmisega seotud andmeid, mida kogutakse registrisse. Projektiga võivad olla seotud toetuse vahendamisel lõppsaaja või sihtrühma andmed, samuti on toetuse andmisel määrava tähtsusega projekti väljund- ja tulemusnäitajad. Register on infosüsteem, millesse kogutakse üksnes õigusaktis sätestatud lõppsaaja või sihtrühma andmeid. Lõppsaaja mõiste on toodud ÜSS2021_2027 § 2 punktis 6. Sihtrühm on toetuse andmise tingimustes määratletud isikud. Näiteks eelnõu punktis 14, millega täiendatakse määruse § 4 lõiget 1 punktiga 19, on viidatud õigusaktid, millest tulenevalt kogutakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest toetatud projekti tegevustes osalejate andmeid. Eelnõu punktiga 13 täiendatakse määruse § 4 lõiget 1 punktiga 17, sest ka Euroopa Komisjonile esitatava kuluaruandega seotud andmeid töödeldakse ja aruannet koostatakse registris. Eelnõu punktiga 14 täiendatakse määruse § 4 lõiget 1 punktiga 19, sest registrisse hakatakse koguma ka Euroopa Sotsiaalfond+ ja Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest toetatud projekti tegevustes osalejate andmeid. Selliste andmete kogumise ja andmete koosseis tuleneb nende fondide määrustest: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 42 lõikest 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (ELT L 231, 30.06.2021, lk 21–59), artiklis 17 ning I ja II lisas ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20), artikli 12 lõikest 3 ja III lisast. Tegemist ei ole uudse nõudega. Seni ei ole selliseid andmeid saanud registris koguda ja aruannete genereerimiseks neid koondada ja statistiliseks infoks töödelda, sest vastavad infosüsteemi arendustööd on alles valmimas. Sama punktiga täiendatakse määruse § 4 lõiget 1 punktiga 20, et registrisse koguda siseturvalisuspoliitika fondide seire andmeid. Eelnõu punkti 15 muudatus tuleneb eelnõu punktist 10 (määruse § 3 lg 2 muudatus). Register on veebipõhine, seetõttu ei ole vaja edaspidi õigusaktis korrata ja rõhutada, et registri üks või teine osa on samuti veebipõhine. Seetõttu jäetakse määruse § 4 lõike 3 esimeses lauses välja sõnad „veebipõhise keskkonna“. Eelnõu punktiga 16 tunnistatakse kehtetuks määruse § 4 lõike 3 teine lause, kuna register hõlmab kõiki määruse § 3 lõikes 2 nimetatud osasid ja ei ole määrav, millise keskkonna kaudu andmeid esitatakse. Eelnõu punktiga 17 asendatakse taotlused viitega sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele, kuna taotluste all peetakse määruse tähenduses silmas kitsalt õigusaktis sätestatud (toetuse) taotlusi. Muudatus haakub eelnõu punktiga 9 (määruse § 2 lg 5 muudatus), milles lisaks taotlusele on nimetatud ka muud andmed, mida taotleja või toetuse saaja on õigusaktist tulenevalt kohustatud esitama. Põhimõte, et kõik andmed, mida toetuse 4 saaja või lõppsaaja ei saa näiteks registri tehnilise rikke tõttu ise registrisse kanda, kannab tema eest registrisse registri volitatud töötleja, ei muutu. Eelnõu punktiga 18 antakse ka toetuse saajale kui SIS sündmuse korraldajale, kui andmete andjale volitus sisestatud andmeid muuta, kui andmed muutuvad või need on ekslikult sisse kantud. Toetuse saaja asemel võib sündmuse korraldaja SIS tähenduses olla ka toetuse saaja volitatud isik (nt koolituse korraldaja). Siinjuures on oluline nimetada lisaks § 4 lõike 1 punktis 19 nimetatud tegevuse osalejale ja lõppsaaja andmete muutmise võimalus, kuna lõppsaaja ei pruugi olla samal ajal tegevuses osaleja, kuid lõppsaaja kohta andmete esitamise kohustus tuleneb ühissätete määrusest näiteks rahastamisvahendi puhul. Sättest jäetakse välja tingimus, et andmete muudatusi võib teha ainult rakendusüksuse volitatud ametnik või töötaja. Selline korraldus on ka ilma sellise tingimuseta, sest registrile juurdepääs ongi isikupõhine ja vastavalt talle antud kasutajakonto õigustele (rollile, vt määruse lisa 1). Eelnõu punktiga 19 lisatakse viide perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-le 20, mis reguleerib selle seaduse alusel antavate vahenditega seotud info ja andmete avalikustamise erisusi. Eelnõu punktide 20 ja 21 muutmine on normitehniline. Nimelt määruses viidatud kasutajakontode rollide nimetused viiakse määruse lisasse 1 ja määruse enda tekstis neid ei korrata. Eelnõu punktiga 22 jäetakse määrusest välja tingimus, mille kohaselt oleks justkui vastutava töötleja poolt volitatud töötlejale antavate kasutajakontode arv piiratud. Selline korraldus ei vasta tegelikkusele ehk volitatud töötlejale saab luua niipalju kasutajakontosid, kui tal on oma ülesannete täitmiseks vaja. Eelnõu punktiga 23 täpsustatakse kaua andmeid ja dokumente tuleb registris säilitada perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse alusel toetuse andmisel. Lisaks jäetakse välja perioodi 2004–2006 struktuuritoetusega seotud andmed, sest see programmperiood on juba suletud – need andmed tuleb kas hävitada või andmed, mis on tunnistatud arhiiviväärtuslikuks, tuleb anda üle riigiarhiivile. Eelnõu punktiga 24 lisatakse määrusesse SISi kohta eraldi peatükk, milles reguleeritakse sellise registri osana käsitleva infosüsteemi eesmärk ja sellele juurdepääsu nõudeid. Infosüsteemi kantakse andmed, mis tulenevad erinevate EL fondide määrustest (vt eelnõu punkti 9 ja 14 selgituste juurest). See ei välista, et tulevikus võib ja saab koguda ka muid õigusaktis nimetatud andmeid SISi. Infosüsteemis saab tulevikus hoida ja töödelda näiteks ka andmeid, mida esitatakse projekti väljund- ja tulemusnäitajate kohta. Struktuuritoetuste register koosneb mitmest keskkonnast. E-toetuse kaudu pääseb rahastatud projektile ligi toetuse saaja ja partner. Nad näevad üksnes oma projekti sisest infot. Kui selle projekti sees luuakse sündmus ja selle sündmust korraldava ettevõtte läbiviijaks on märgitud isik oma isikukoodiga, siis vastav isik saab SISi sisenedes näha vaid selle sündmuse infot, kus ta läbiviijaks on märgitud. Kui sündmuse läbiviija on projekti toetuse saaja või partner, siis näeb ta projekti infot ning selle projekti sündmuse infot (sh registreeritud isikuid). Kui läbiviija ei ole projekti toetuse 5 saaja või partner, siis näeb ta ainult selle konkreetse sündmuse infot ning selles registreerunud osalejaid. Kui isik siseneb SISi, kuid ta ei ole sündmuse läbiviija, toetuse saaja või partner ega administratsioonis eraldi antud õigustega isik ja tema isikusamasus tuvastatakse, siis näeb ta ainult iseendaga seotud andmeid – sündmusi, kus ta hetkel on aktiivselt osalemas ja lõpetatud sündmusi. Samuti iseenda kontaktandmeid ja nende seadistamist. Sündmustes osalejate infot näevad administratsioonis vaid need isikud, kellele on nimeliselt lähtuvalt tööülesannetest antud eraldi õigused. Need on ametnikud, kes peavad tegema andmete kvaliteedi ja vastavuse kontrolle selleks, et oleks võimalik Euroopa Komisjonile õigusaktis nõutud aruannet esitada. Eelnõu punktiga 25 ajakohastatakse määruse lisas 1 registri kasutajakontode rollide õigusi. Lisa 2 ajakohastatakse volikirja, täpsustatakse volituse andjat, kelleks on rakendusüksuse volitatud isik ning volikirja kehtivust. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei näe ette iseseisvaid termineid. Eelnõus kasutatakse termineid ÜSS või ühissätete määruse tähenduses ja sõnastuses. Registri osana käsitleva sündmuste infosüsteemi nimetus on siiski uudne, kuid tegemist ei ole terminiga vaid kokkulepitud infosüsteemi nimetusega. SISi peamine eesmärk on Euroopa Sotsiaalfond+ ja Õiglase Ülemineku Fondi sotsiaalvaldkonna projekti tegevustes osalejate andmete kogumine, et esitada EL õigusega nõutud statistilisi andmeid Euroopa Komisjonile. 5. Eelnõu vastavus EL õigusele Eelnõu on kooskõlas järgmiste EL määrustega:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706);  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond. 6. Eelnõu mõjud Eelnõuga tagatakse registrisse kogutavate andmete töötlemiseks vajalik kord ja töötlejate õigused. Andmekaitsealane mõjuhinnang Register sisaldab Euroopa Sotsiaalfond+, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja vajadusel teistest vahenditest toetatud projekti sündmustes (teenused, koolitused, rahaline toetus, abivahendi saamine vms) osalejate andmeid (teatud tegevustes võib sisalduda eriliiki isikuandmeid), mida kogutakse registri osaks oleva kõrgema turvalisuse tasemega funktsionaalse osa SIS kaudu. Osalejateks on füüsilised isikud 6 olenemata vanusest ja vajadusel juriidilised isikud. Täpsem andmekaitsealane mõjuhinnang on lisatud seletuskirjale (lisa 1). 7. Eelnõu rakendamisega seotud kulud ja eeldatavad tulud Registri haldamisega seotud kulud on abikõlblikud ja toetusest rahastatavad. 8. Eelnõu määrusena jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 9. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidega ja Riigikantseleiga, kes hakkavad täitma rakendusasutuse ülesandeid ning Andmekaitse Inspektsiooniga. Justiitsministeerium ja Riigikantselei kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium ja Keskkonnaministeerium kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi märkused on kajastatud seletuskirja lisas. 7
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel