MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2021
aruandeaasta lõpp: 31.12.2021
ärinimi: Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus
registrikood: 10727967
tänava nimi: Keskväljak
maja number: 4
linn: Jõhvi linn
vald: Jõhvi vald
maakond: Ida-Viru maakond
postisihtnumber: 41531
telefon: +372 6776700
faks: +372 6776701
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.evt.ee, www.stoveman.ee
Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus 2021. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 9
Bilanss 9
Kasumiaruanne 10
Raamatupidamise aastaaruande lisad 11
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 11
Lisa 2 Raha 14
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 14
Lisa 4 Varud 15
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 15
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 16
Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 17
Lisa 8 Kasutusrent 17
Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 18
Lisa 10 Tingimuslikud kohustised ja varad 18
Lisa 11 Sihtfinantseerimine 18
Lisa 12 Aktsiakapital 19
Lisa 13 Müügitulu 20
Lisa 14 Muud äritulud 20
Lisa 15 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 21
Lisa 16 Turustuskulud 21
Lisa 17 Üldhalduskulud 22
Lisa 18 Tööjõukulud 22
Lisa 19 Muud ärikulud 23
Lisa 20 Seotud osapooled 23
Lisa 21 Sündmused pärast aruandekuupäeva 23
Aruande allkirjad 24
Vandeaudiitori aruanne 25
2
TEGEVUSARUANNE
AS Eesti Vanglatööstus on riigile kuuluv ettevõte, mis asutati 2001. aastal. Ettevõtte eesmärk
on pakkuda kinnipeetavatele vanglavälise töökorraldusega sarnanevat töökeskkonda, et
säilitada ja tõsta kinnipeetavate tööoskuseid ja -harjumusi, mis omakorda soodustab
kinnipeetavate vabanemisjärgset tööhõivet. Selliselt tegutsedes avaldub nii sotsiaalse
ettevõtluse aspekt kui ka ühiskonnale avalduv sotsiaalne mõju, mis on osa terviklikust
taasühiskonnastamise protsessist.
2021. aasta jooksul töötas AS Eesti Vanglatööstuses 353 kinnipeetavat tehes kokku 235 tuh.
töötundi, mille jooksul omandati vajalikke oskusi leidmaks töökoht pärast vabanemist.
AS Eesti Vanglatööstus korraldab koostöös kutsekoolidega metalli- ja puidueriala kutseõpet
ning õppe- ja tööpraktikat kinnipeetavatele.
Ettevõtte tootmisosakonnad asuvad Tallinna, Tartu ja Viru vanglas. Peamisteks
tegevusaladeks on metalli- ja puittoodete valmistamine ning õmblustööd. Samuti osutatakse
pesupesemise, pakendamise ja komplekteerimise teenust.
Tartu osakonnas asub metallitsehh, kus valmivad põhiliselt grillid ja suitsuahjud. Lisaks
valmistatakse metalltooteid eritellimuste alusel ning pakutakse pulbervärvimise teenust.
Viru osakonnas toodetakse enamik kaubamärgi Stoveman all müüdavaid saunakeriseid ning
valmistatakse erinevaid metallkonstruktsioone. Samuti asub osakonnas puidutsehh ning
pakutakse pesumaja ning komplekteerimisteenuseid.
Tallinna vangla naiste osakonnas asub õmblustsehh, kus valmistatakse põhiliselt voodipesu ja
tööriideid. Lisaks osutatakse pesupesemise, pakendamise ja komplekteerimisteenust.
2020. aastal alustanud Tallinna vangla meeste osakonnas valmistatakse metalli- ja
puidutooteid. Samuti pakendatakse ehitustarvikuid ning tehakse alltöövõttu
tootmisettevõtetele.
Ettevõte on arvestatav puuküttega saunaahjude, suitsuahjude ja grillide tootja Eesti turul.
Alates 1. juulist 2012 jõustus Eesti territooriumil standard EN 15821:2010, milles on esitatud
nõue puuküttega keriste tootmiseks ja turustamiseks. Kerised on testitud Soomes Jyväskyläs ja
selle tulemusel on saunaahjudel CE sertifikaadid. Ettevõtte kaubamärki Stoveman kandvaid
tooteid müüvad enamus Eesti ehituskaupluseid ning edasimüüjad Soomes, Rootsis, Lätis,
Leedus ja Poolas.
Kaubamärgi Stoveman all toodetavate artiklite hooajalisus mõjutab ka ettevõtte tegevuse
hooajalisust. Põhiline müügiperiood on kevadel ja suvel. Ettevõte töötab selle nimel, et pidev
töö oleks tagatud kogu aasta vältel.
2021. aasta kevadel jätkusid Covid-19 mõjud. Suletud olid terviseasutused ning jaekauplused,
mis pärssis toodete müüki. Lähtuvalt Eesti Vanglatööstusele seatud eesmärkidele püüdis
ettevõtte siiski hõivata maksimaalselt kinnipeetavaid, et säilitada ning arendada nende
tööoskusi. Tööhõive eesmärgid suudeti suvel Viru ja Tartu vanglas saavutada ca 100%.
Saavutamata jäid Tallinna osakonna eesmärgid, sest lisatööde leidmine võttis planeeritust
kauem aega. Tööjõu vahetumine kinnipeetavate hulgas võrreldes eelmise aastaga kasvas.
Sellest tulenevalt vajasid uued töölised rohkem juhendamist.
Pärast piirangute lõppemist suve algul ei taastunud müük loodetud määral. Põhjuseks võib
pidada ehitusmaterjalide kõrgeid hindu ja tekkinud tarneraskusi. Samuti tekkis võimalus taas
kulutada raha remondi asemel reisimiseks. Ettevõttel olid kinni käibevahendid materjali ja
valmistoodangu all. Käibevahendite vabastamiseks toimusid sügisel müügikampaaniad koos
edasimüüjatega.
Suvise elektrihinna tõusu tõttu töötasime paindlikuma tööajaga, aga siiski nii, et oleks tagatud
kinnipeetavate poolt tööoskuste omandamine.
Kiire materjalide, elektri, gaasi hinna tõusu tõttu olime sunnitud 2021. aastal tõstma
müügihindu kaks korda.
Aruandeaastal olulisemaid investeeringuid ei tehtud ja neid ei planeerita ka lähitulevikus.
Sortimenti lisandus uusi tooteid. Uute toodete väljatöötamist ja olemasolevate parendamist
jätkab ettevõtte ka 2022. aastal. Olulisi uurimis- ja arendusprojekte ei ole planeeritud.
Majandusaasta jooksul ega ka aruande koostamise perioodil ei ole ilmnenud valuutakursside,
intressimäärade ja börsikurssidega seonduvaid riske.
Ettevõtte müügitulu oli 3,49 milj. eurot ja aruandeaasta kahjum 167,6 tuhat eurot. Müügitulu
kasvas eelmise aastaga võrreldes 26,3%. Kahjumi põhjusteks olid eelkõige Tallinna vangla
poolt 2019. ja 2020. a. eest tagasiulatuvalt esitatud rendi- ja kommunaalkulude arved 62,4 tuh.
eur eest, kiire materjali- ja elektri hinna tõus ning laos olevate kaupade soodusmüük
käibevahendite vabastamiseks.
2022. aastal kavatseb ettevõte jätkata väljakujunenud tegevusaladel, arendada uusi tooteid ning
leida võimalusi pakkuda rohkem teenustööd, mis ei oleks nii sõltuv sisendite hinnast.
Müügituluks on planeeritud 3,9 milj. eur.
Alates ettevõtte loomisest on AS Eesti Vanglatööstus tegutsenud vanglate territooriumitel
asuvatel tootmispindadel, mida on antud kasutada madalama tasu eest, kui riik neid ise Riigi
Kinnisvara AS-lt rendib. Sellisel viisil antava renditoetuse suurus oli 2021. aastal ca 2,1 milj.
eurot.
Peamised finantssuhtarvud
Suhtarv 2021 2020 Suhtarvude arvutamisel kasutatud valemid
Käibe kasv/ 26,34 -5,51 Käibe kasv/kahanemine (%)=(müügitulu 2021-
kahanemine müügitulu 2020)/müügitulu 2020*100
Brutokasumi 4,4 11,3 Brutokasumi määr(%)=brutokasum/müügitulu*100
määr
Puhasrentaablus -4,81 0,44 Puhasrentaablus(%)=puhaskasum(kahjum)/müügitulu*100
Lühiajaliste 2,51 3,96 Lühiajaliste kohustiste kattekordaja (kordades)=
kohustiste käibevara/lühiajalised kohustused
kattekordaja
Likviidsuskordaja 1,22 2,83 Käibevarad - varud / lühiajalised kohustised
Võlakordaja 36,41% 22,78% Kohustised / varad kokku
AS Eesti Vanglatööstus
Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne
Tulenevalt riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punktist 10 on AS-l Eesti Vanglatööstus (edaspidi AS
EVT), kui riigi äriühingul kohustus rakendada äriühingu juhtimisel Hea Ühingujuhtimise Tava
(edaspidi HÜT).
Üldkoosolek
Kuna AS EVT aktsiate ainuomanikuks on Eesti Vabariik, aktsiate valitsejaks
Justiitsministeerium, siis pole vajadust käsitleda käesolevas aruandes HÜT-i ühe põhimõtte,
milleks on – tagada aktsionäride võrdne kohtlemine – järgimist.
2021. aastal tegi AS EVT ainuaktsionär järgmised otsused:
AS Eesti Vanglatööstus 2021. ja 2022. majandusaasta aruande audiitori nimetamine;
AS Eesti Vanglatööstus 2020. majandusaasta aruande kinnitamine
Nõukogu
AS EVT nõukogu koosneb 3-st liikmest, kes valitakse seadusega ettenähtud korras. Nõukogu
liikmed valivad ainuaktsionäri otsusega nimetatud nõukogu liikmete hulgast nõukogu esimehe,
kes korraldab nõukogu tööd. 2021. aastal oli AS EVT nõukogu koosseis järgmine: Rait Kuuse,
Maret Miljan ja Margus Ilmjärv.
Tulenevalt riigivaraseaduse §-st 80 valitakse nõukogu liikmeks isik, kes omab nõukogu liikme
ülesannete täitmiseks vajalikke teadmisi ja kogemusi, arvestades äriühingu tegevus- ning
finantsvaldkonda ning võimelisust tegutseda temalt oodatava hoolsusega ning tema
ametikohale esitatavate nõuete kohaselt, lähtudes äriühingu eesmärkidest ja huvidest ning
vajadusest tagada riigi, kui aktsionäri huvide tõhus kaitse.
Tulenevalt riigivaraseaduse § 80 lg 4-st on ettevõtte põhikirjas sätestatud, et nõukogu ega
juhatuse liikmeks ei või olla isik:
kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud
tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
kellel on ärikeeld;
kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.
Lisaks eelpool loetletud piirangutele ei või nõukogu liikmeks olla isik, kellel on AS-ga Eesti
Vanglatööstus sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või
temaga seotud isik:
on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb AS-ga Eesti Vanglatööstus samal
tegevusalal ja kes ei ole selle aktsionär;
on AS-ga Eesti Vanglatööstus samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või
usaldusühingu täisosanik, kui ta ei ole selle aktsionär;
omab olulist osalust väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses äriühingus, mis tegutseb
AS-ga Eesti Vanglatööstus samal tegevusalal ja ei ole selle aktsionär;
on AS-ga Eesti Vanglatööstus samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige,
välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle riigi osalusega
äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on selle riigi
osalusega äriühingu osanik või aktsionär;
omab AS-ga Eesti Vanglatööstus seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas
olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise
isiku juhtorganisse, kes on AS-i Eesti Vanglatööstus oluline kaupade müüja või ostja,
teenuste osutaja või tellija.
AS EVT nõukogu teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, osaleb ühingu tegevuse
planeerimisel ja juhtimise korraldamisel ning otsustab ettevõtte igapäevase majandustegevuse
raamest väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu tegutseb iseseisvalt äriühingu ja aktsionäri
huvides. Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. 2021. aastal toimus 4 nõukogu
koosolekut, millel käsitleti järgmisi teemasid:
omaniku ootuste dokumendis fikseeritud tulemuste (ennekõike kinnipeetavate
tööhõive) saavutamine;
2020 majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku
läbivaatamine ning nende kohta nõukogu aruande koostamine;
Hea Ühingujuhtimise Tava aruande koostamine;
2021 aasta eelarve läbivaatamine ja kinnitamine;
AS EVT osalemine hangetel;
AS EVT majandustulemused, abinõud ettevõtte kasumlikkuse ja tööhõive eesmärkide
saavutamiseks;
AS EVT äristrateegia vajalikkus;
COVID-19 pandeemia mõju ettevõtte majandustulemustele ja tööhõive eesmärkide
täitmisele;
Ainuaktsionär on kehtestanud nõukogu liikmetele tasude määrad ja tasustamise korra,
kusjuures nõukogu esimehele makstakse suuremat tasu. Nõukogu liikmetele lahkumishüvitist
ei maksta. Täiendavat tasu 2021. aastal nõukogu liikmetele ei makstud.
Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses ega kasuta äriühingule
tehtud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ning lähtuvad oma tegevuses ettevõtte ja Eesti riigi
kui omaniku huvidest. Nõukogu liikmed peavad rangelt kinni konkurentsikeelust ega tegutse
äriühinguga samal tegevusalal.
Juhatus
AS EVT juhatus esindab ja juhib ettevõtte igapäevast majandustegevust iseseisvalt kooskõlas
seaduste ja põhikirja nõuetega. Juhatus tagab kehtivate õigusaktide täitmise äriühingu poolt
ning korraldab raamatupidamist ja juhtimisarvestust nii, et ettevõtte tegevus oleks kajastatud
õigesti ja õiglaselt.
Juhatus tegutseb majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, et tagada äriühingu jätkusuutlik
areng vastavalt seatud eesmärkidele. AS EVT juhatuse liikmena töötas 2021 aasta 1. jaanuarist
kuni 31. detsembrini Ave Paavo. Juhatuse liikme tööülesanded ja vastutus on kirjeldatud
juhatuse liikmega sõlmitud lepingus. Juhatuse liige juhib ja esindab äriühingut tegevjuhina
ning korraldab äriühingu tööd. Äriühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse
liige.
Juhatuse liikme tasumäärad sisalduvad juhatuse liikmega sõlmitud lepingus. Juhatuse liikmele
võib tulemustasu maksta nõukogu otsuse alusel.
Juhatuse liige ei tegutse ettevõtluses äriühinguga samal tegevusalal ega tegele muude
tööülesannetega juhatuse liikme kohustuste täitmise kõrval.
Äriühingu juhatuse liige ega töötajad ei nõua ega võta isiklikul eesmärgil kolmandatelt isikutelt
seoses oma tööülesannetega vastu raha ega teisi hüvesid ega tee kolmandatele isikutele
õigusvastaseid või põhjendamatuid soodustusi äriühingu nimel.
Teabe avaldamine
Ettevõte avalikustab oma veebilehel:
nõukogu koosseisu, selles tehtud muudatused ja nõukogu liikmele määratud tasu
suuruse 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates;
üldkoosoleku otsused 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates;
RVS § 97 lõike 6 kohaselt avalikustab riigi otsustusõigusega äriühing oma veebilehel:
majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude
aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali
majandustegevusest ühe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist;
majandusaasta teise ja neljanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande
võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali
majandustegevusest kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist;
RVS § 98 lõigetes 1–13 nimetatud aruanded ja ülevaated (majandusaasta aruande ja
nõukogu tegevuse ülevaate) samal ajal registrile esitamisega.
Nimetatud teave, otsused, aruanded ja ülevaated on avaldaja veebilehel kättesaadavad
viie aasta jooksul pärast nende avalikustamist.
Finantsaruandlus ja auditeerimine
AS EVT koostab finantsaruanded kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ning avaliku
sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendiga. Juhatuse poolt koostatud seisuga 31.12.2021
lõppenud raamatupidamise aastaaruannet kontrollib sõltumatu audiitor.
Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus 2021. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 107 496 386 863 2
Nõuded ja ettemaksed 364 070 314 598 3
Varud 495 584 279 472 4
Kokku käibevarad 967 150 980 933
Põhivarad
Materiaalsed põhivarad 90 720 107 242 6
Kokku põhivarad 90 720 107 242
Kokku varad 1 057 870 1 088 175
Kohustised ja omakapital
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 385 189 247 891 9
Kokku lühiajalised kohustised 385 189 247 891
Kokku kohustised 385 189 247 891
Omakapital
Aktsiakapital nimiväärtuses 466 690 466 690 12
Kohustuslik reservkapital 46 669 46 669
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 326 924 314 783
Aruandeaasta kasum (kahjum) -167 602 12 142
Kokku omakapital 672 681 840 284
Kokku kohustised ja omakapital 1 057 870 1 088 175
9
Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus 2021. a. majandusaasta aruanne
Kasumiaruanne
(eurodes)
2021 2020 Lisa nr
Müügitulu 3 487 790 2 760 609 13
Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu -3 335 423 -2 448 547 15
Brutokasum (-kahjum) 152 367 312 062
Turustuskulud -110 704 -108 163 16
Üldhalduskulud -210 235 -239 818 17
Muud äritulud 2 070 48 616 14
Muud ärikulud -28 -22 19
Ärikasum (kahjum) -166 530 12 675
Intressikulud -545 -644
Muud finantstulud ja -kulud -527 111
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -167 602 12 142
Aruandeaasta kasum (kahjum) -167 602 12 142
10
Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus 2021. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
AS Eesti Vanglatööstus 2021. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ning
avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendiga.
Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud
finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse Raamatupidamise seadusega ning mida täpsustavad Rahandusministri
määrusega kinnitatud Raamatupidamise Toimkonna juhendid.
Vastavalt raamatupidamise seaduses kehtestatud tingimustele klassifitseerub AS Eesti Vanglatööstus väikeettevõtjaks, kellel on lubatud
koostada väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruanne.
Kasumiaruanne on koostatud Raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr 2 alusel.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates
arvestuspõhimõtetes.
Raamatupidamise aruanded koostatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi kohaselt.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Finantsvarad
Ettevõttel on järgmised finantsvarad: raha ja rahalähendid, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded.
Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval s.t päeval, mil ettevõte võtab endale kohustise (näiteks sõlmib lepingu)
teatud finantsvara ostuks või müügiks.
Raha ja rahalähendid, nõuded ostjatele ja muud nõuded (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja
arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõuded, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete
korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused),
mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuse
arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu
kasutades sisemise intressimäära meetodit. Edasimüügi eesmärgil soetatud nõudeid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil.
Raha
Raha ja rahalähenditena kajastatakse bilansis kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi
tähtajalisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse, mis investeerivad instrumentidesse,
mis individuaalselt vastavad raha ja rahalähendi mõistele.
Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised
Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta. Ettevõtte arvestusvaluuta on euro. Välisvaluutas toimunud
tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas
fikseeritud monetaarsed varad ja –kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud), hinnatakse aruandekuupäeval ümber arvestusvaluutasse
aruandekuupäeval kehtivate Euroopa keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid
esitatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. Mitterahalised välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustised, mida mõõdetakse õiglases
väärtuses (õiglase väärtuse meetodil kajastatavad lühi- ja pikaajalised finantsinvesteeringud aktsiatesse ja teistesse
omakapitaliinstrumentidesse, mille õiglane väärtus on usaldusväärselt hinnatav), hinnatakse ümber arvestusvaluutasse, võttes aluseks
Euroopa Keskpanga valuutakursid, mis kehtivad õiglase väärtuse määramise päeval. Mitterahalisi välisvaluutas fikseeritud varasid ja
kohustisi, mida ei kajastata õiglase väärtuse meetodil (nt ettemaksed, soetusmaksumuse meetodil kajastatavad varud, materiaalne
ja immateriaalne põhivara), aruandekuupäeval ümber ei hinnata, vaid kajastatakse jätkuvalt tehingupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga
valuutakursi alusel.
Nõuded ja ettemaksed
Nõuded ostjate vastu
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu
kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused).
Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse iga ostja kohta eraldi.
11
Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus 2021. a. majandusaasta aruanne
Muud nõuded
Kõiki muid nõudeid, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.
Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu
lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas.
Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale
varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha
arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid.
Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit.
Varud (sh valmistoodang) hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja
maksumusega alates 5000 eurost. Varad, mille kasulik tööiga on vahemikus 1-2 aastat, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000 euro kantakse
soetamise hetkel kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud
mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta.
Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse
langusest tulenevad allahindlused.
Materiaalse põhivara parendused kuuluvad kapitaliseerimisele juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ning vara
bilansis kajastamise kriteeriumitele, sealhulgas nende kulutuste osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel. Jooksvad remonditööd on
kajastatud perioodikuluna.
Immateriaalset vara (patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarkvara) kajastatakse bilansis siis, kui vara on ettevõtte poolt kontrollitav,
tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav.
Omandatud immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega
seotud kulutustest. Arvele võtmise järel kajastatakse immateriaalset vara selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud
akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Määratud kasuliku elueaga immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes vara eeldatavast kasulikust elueast. Igal
bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooniperioodide ning -meetodi põhjendatust.
Määratud elueaga varade puhul hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule väärtuse langusele.
Tarkvara
Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud
kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, ettevõtte poolt
kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Kapitaliseeritavad arvutitarkvara
arenduskulud hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendamisega otseselt seotud kulutusi. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud
kajastatakse kasumiaruandes kuludena.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)
Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga
Ehitised ja rajatised 10.a
Masinad ja seadmed 3-7.a
Arvutid ja arvutisüsteemid 3.a
Immateriaalne põhivara 5.a
Rendid
12
Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus 2021. a. majandusaasta aruanne
Kapitali- ja kasutusrendid
Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle ettevõttele.
Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.
Ettevõte kui rentnik
Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna.
Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele
nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud
soetusmaksumuse meetodil.
Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi
finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse
arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel laenukohustiste arvestuses
lepingujärgset intressimäära, kuna see ei erine oluliselt sisemisest intressimäärast.
Sihtfinantseerimine
Tegevuskulude sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna siis, kui sihtfinantseerimine muutub sissenõutavaks ning sihtfinantseerimisega seotud
sisulised tingimused on täidetud. Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis
kohustisena. Sihtfinantseerimine võetakse arvele saadud või saadava vara õiglases väärtuses.
Tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse kasumiaruande kirjel “Muud äritulud”
Kohustuslik reservkapital
Vastavalt põhikirjale on moodustatud kohustuslik reservkapital. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest. Igal
majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib
kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele.
Tulud
Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu
on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise
järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist.
Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata.
Maksustamine
Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse
dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna
korrigeerimistelt. Dividendidena jaotatud kasumi maksumääradeks on alates 01.01.2019 kas 20/80 või 14/86 väljamakstavalt netosummalt
(kuni 31.12.2018 oli maksumääraks 20/80).
Soodusmääraga (14/86) saab alates 01.01.2022.a. netodividendidena välja maksta eelmise kolme kalendriaasta (2019-2021) keskmise jaotatud
kasumi, millelt residendist äriühing on maksnud tulumaksu.
Füüsilistele isikutele, sh ka mitteresidendist füüsilistele isikutele juriidilise isiku poolt maksumääraga 14/86 maksustatud netodividende
maksustatakse 7%-lise tulumaksumääraga. Maksustamine toimub tulumaksu kinnipidamise teel väljamaksja poolt.
Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Dividendide väljamaksmisega
kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse,
sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustis
tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval.
Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste
vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustisi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustist,
mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneks jaotamata kasumi
dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisas.
Seotud osapooled
ASi Eesti Vanglatööstus aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:
1) tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmed ja nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps;
2) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle, punktis 1 nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline
13
Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus 2021. a. majandusaasta aruanne
mõju;
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Sularaha kassas 131 43
Arveldusarved 107 365 386 820
Kokku raha 107 496 386 863
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2021 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 360 927 360 927
Ostjatelt laekumata
360 927 360 927
arved
Muud nõuded 320 320
Ettemaksed 2 823 2 823
Tulevaste perioodide
2 823 2 823
kulud
Kokku nõuded ja
364 070 364 070
ettemaksed
31.12.2020 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 309 990 309 990
Ostjatelt laekumata
309 990 309 990
arved
Maksude ettemaksed ja
18 18 5
tagasinõuded
Muud nõuded 825 825
Ettemaksed 3 765 3 765
Tulevaste perioodide
3 765 3 765
kulud
Kokku nõuded ja
314 598 314 598
ettemaksed
14
Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 4 Varud
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Tooraine ja materjal 249 108 208 940
Valmistoodang 246 476 70 532
Kokku varud 495 584 279 472
2020 aastal hinnati varusid alla summas 805 eurot.
2021 aastal varusid alla ei hinnatud.
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Käibemaks 6 498 0 12 665
Üksikisiku tulumaks 7 307 0 8 447
Erisoodustuse tulumaks 151 0 76
Sotsiaalmaks 25 771 0 14 680
Kohustuslik kogumispension 541 0 779
Töötuskindlustusmaksed 735 0 977
Intress 27 0 0
Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 272 18 181
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 41 302 18 37 805
15
Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Ehitised Masinad ja
seadmed
Arvutid ja Muud masinad
arvutisüsteemid ja seadmed
31.12.2019
Soetusmaksumus 8 633 6 980 591 704 598 684 607 317
Akumuleeritud kulum -7 410 -6 980 -465 626 -472 606 -480 016
Jääkmaksumus 1 223 0 126 078 126 078 127 301
Amortisatsioonikulu -863 0 -19 196 -19 196 -20 059
31.12.2020
Soetusmaksumus 8 633 6 980 591 704 598 684 607 317
Akumuleeritud kulum -8 273 -6 980 -484 822 -491 802 -500 075
Jääkmaksumus 360 0 106 882 106 882 107 242
Amortisatsioonikulu -360 0 -16 162 -16 162 -16 522
31.12.2021
Soetusmaksumus 8 633 6 980 591 704 598 684 607 317
Akumuleeritud kulum -8 633 -6 980 -500 984 -507 964 -516 597
Jääkmaksumus 0 0 90 720 90 720 90 720
16
Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Arvutitarkvara
31.12.2019
Soetusmaksumus 5 250 5 250
Akumuleeritud kulum -5 250 -5 250
Jääkmaksumus 0 0
31.12.2020
Soetusmaksumus 5 250 5 250
Akumuleeritud kulum -5 250 -5 250
Jääkmaksumus 0 0
31.12.2021
Soetusmaksumus 5 250 5 250
Akumuleeritud kulum -5 250 -5 250
Jääkmaksumus 0 0
Lisa 8 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
2021 2020
Kasutusrendikulu 26 051 20 228
Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2021 31.12.2020
12 kuu jooksul 20 038 18 721
1-5 aasta jooksul 33 354 11 323
17
Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 9 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2021 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 237 829 237 829
Võlad töövõtjatele 85 076 85 076
Maksuvõlad 41 302 41 302 5
Muud võlad 0 0
Saadud ettemaksed 506 506
Maksude viitvõlad 20 476 20 476
Kokku võlad ja ettemaksed 385 189 385 189
31.12.2020 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 93 615 93 615
Võlad töövõtjatele 81 129 81 129
Maksuvõlad 37 805 37 805 5
Muud võlad 551 551
Saadud ettemaksed 10 787 10 787
Maksude viitvõlad 24 004 24 004
Kokku võlad ja ettemaksed 247 891 247 891
Lisa 10 Tingimuslikud kohustised ja varad
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Tingimuslikud kohustised
Võimalikud dividendid 127 458 261 540
Tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 31 864 65 385
Kokku tingimuslikud kohustised 159 322 326 925
Viru Maakohus võttis menetlusse endise juhatuse liikme hagi tsiviilasjas 2-20-14589 Aktsiaseltsi Eesti Vanglatööstus vastu saamata jäänud
juhatuse liikme tasu ja viiviste ning lisaks ka mittevaralise kahju hüvitise nõudes kogusummas 77 500 eurot.
Aktsiaseltsi Eesti Vanglatööstus juhtkonna hinnangul ei ole tõenäoline, et äriühing kohtuprotsessi kaotab, mistõttu ei ole eelnimetatud
kohtumenetlusest tulenevate võimalike väljaminekute katteks bilansis eraldist moodustatud. Viru Maakohtu kohtuotsuse väljakuulutamise
tähtajaks on 28.04.2022.
Lisa 11 Sihtfinantseerimine
(eurodes)
18
Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus 2021. a. majandusaasta aruanne
Laekunud Kajastatud kasumiaruandes Lisa
nr
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Sihtfinantseerimine-palgatoetus 47 898 47 898 14
Kokku
sihtfinantseerimine 47 898 47 898
tegevuskuludeks
Kokku
47 898 47 898
sihtfinantseerimine
Laekunud Kajastatud kasumiaruandes Lisa
nr
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Sihtfinantseerimine
0 0 14
-palgatoetus
Lisa 12 Aktsiakapital
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Aktsiakapital 466 690 466 690
Aktsiate arv (tk) 46 669 46 669
Aktsiate nimiväärtus 10 10
Äriühingu põhikirjajärgne miinimum aktsiakapitali suurus on 447 390 eurot ja maksimum aktsiakapitali suurus on 1 789 560 eurot.
19
Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 13 Müügitulu
(eurodes)
2021 2020
Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes
Müük Euroopa Liidu riikidele
Läti 135 807 134 994
Soome 641 316 526 632
Leedu 254 116 140 163
Rootsi 7 637 24 255
Saksamaa 0 19 406
Eesti 2 322 654 1 868 941
Poola 125 402 46 218
Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 3 486 932 2 760 609
Müük väljapoole Euroopa Liidu riike
Norra 858 0
Müük väljapoole Euroopa Liidu riike, kokku 858 0
Kokku müügitulu 3 487 790 2 760 609
Müügitulu tegevusalade lõikes
Tekstiiltoodangu ja -teenuste müük 196 901 160 683
Metalltoodangu ja -teenuste müük 747 311 682 452
Puittoodete ja -teenuste müük 110 364 66 059
Pesu pesemine 150 614 153 989
Pakkimis- jm teenuste müük 214 158 170 425
Muu müük 135 332 115 818
Ahjude ja ahjupõletite tootmine 1 862 500 1 349 243
Koolitus 70 610 61 940
Kokku müügitulu 3 487 790 2 760 609
Lisa 14 Muud äritulud
(eurodes)
2021 2020 Lisa nr
Trahvid, viivised ja hüvitised 2 070 0
Palgatoetus 0 475
Töötukassa palgatoetus 0 47 898 11
Kindlustushüvitis 0 243
Kokku muud äritulud 2 070 48 616
20
Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 15 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu
(eurodes)
2021 2020 Lisa nr
Tooraine ja materjal 1 420 950 974 297
Müügi eesmärgil ostetud kaubad 103 987 76 883
Müügi eesmärgil ostetud teenused 112 296 103 399
Energia 281 456 109 338
Elektrienergia 168 318 54 405
Soojusenergia 102 738 45 332
Kütus 10 400 9 601
Veevarustusteenused 39 741 18 780
Transpordikulud 163 316 135 777
Üür ja rent 38 240 19 798
Lähetuskulud 0 173
Koolituskulud 1 145 2 477
Riiklikud ja kohalikud maksud 1 940 2 420
Amortisatsioonikulu 16 522 20 060
Kinnipeetavate töötasu 481 265 341 942 18
Seadmed ning nende remont ja hooldus 104 715 57 721
Lepinguliste töötajate tööjõukulud 499 146 488 557 18
Osakondade halduskulud 24 119 11 377
Transpordivahendite hooldus ja remont,kindlustus 9 041 6 970
Tööohutusega seotud kulud 29 971 0
Gaasikulu 7 573 0
Muud 0 78 578
Kokku müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 3 335 423 2 448 547
Lisa 16 Turustuskulud
(eurodes)
2021 2020 Lisa nr
Energia 2 072 1 315
Kütus 2 072 1 315
Transpordikulud 6 238 4 302
Tööjõukulud 68 977 64 901 18
Reklaamikulud 32 488 37 145
Muud 929 500
Kokku turustuskulud 110 704 108 163
21
Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 17 Üldhalduskulud
(eurodes)
2021 2020 Lisa nr
Üür ja rent 7 935 8 132
Energia 2 437 2 347
Elektrienergia 984 583
Soojusenergia 347 260
Kütus 1 106 1 504
Veevarustusteenused 579 292
Transpordikulud 4 179 6 815
Mitmesugused bürookulud 2 036 3 212
Koolituskulud 1 506 59
Riiklikud ja kohalikud maksud 0 168
Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 0 14
Tööjõukulud 115 758 145 029 18
Muud 9 539 2 731
Arvestus - ja auditeerimisteenus 35 570 35 500
Juriiidilised teenused 5 236 1 844
IT hooldus, remont, tarkvara 22 701 30 999
Ruumide hooldus, remont 2 759 2 676
Kokku üldhalduskulud 210 235 239 818
Lisa 18 Tööjõukulud
(eurodes)
2021 2020 Lisa nr
Palgakulu 453 022 461 229
Sotsiaalmaksud 162 995 165 374
Nõukogu liikmete töötasu 12 000 12 000 17,20
Juhatuse töötasu 47 657 50 585 17,20
Erisoodustused 8 218 9 299
Vangistusseaduse alusel töötavate tööliste töötasu 481 265 341 942 15
Kokku tööjõukulud 1 165 157 1 040 429
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 29 28
Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa:
Töölepingu alusel töötav isik 24 25
Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja
1 1
arvatud füüsilisest isikust ettevõtja
Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 4 4
22
Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 19 Muud ärikulud
(eurodes)
2021 2020
Trahvid, viivised ja hüvitised 28 22
Kokku muud ärikulud 28 22
Lisa 20 Seotud osapooled
(eurodes)
MÜÜDUD 2021 2020
Kaubad Kaubad
Tegev- ja kõrgem juhtkond ning
olulise osalusega eraisikust
172 0
omanikud ning nende valitseva või
olulise mõju all olevad ettevõtjad
Kokku müüdud 172 0
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud
olulised soodustused
2021 2020
Arvestatud tasu 59 657 62 585
Tööandja sõiduauto kasutus 955 1 927
Arvestatud tasud on brutosummas.
Lisa 21 Sündmused pärast aruandekuupäeva
2022. aasta veebruaris Venemaa poolt alustatud sõda Ukraina vastu on toonud kaasa lisaks teatud ehitusmaterjalide (metall) tarneraskustele ja
hinnakasvule ka üldise ebakindluse suurenemise. Lisaks on põhjust eeldada ka energiakandjate jätkuvat hinnatõusu. Sõja pikemal jätkumisel
võib see hakata mõjutama ka klientide ostuotsuseid.
Ettevõtte juhtkond käsitleb eelkirjeldatut aruandekuupäevajärgse mittekorrigeeriva sündmusena. Kuna olukord on ebakindel ja kiiresti muutuv,
ei pea me otstarbekaks esitada kvantitatiivset finantsprognoosi nimetatud puhangu võimaliku mõju kohta. Juhtkond jätkab selle potentsiaalse
mõju jälgimist ja rakendab kõik võimalikud meetmed, et leevendada mistahes mõjusid. Oleme hinnanud tõenäolisi riskistsenaariume, mis
võivad mõjutada meie tulevasi rahavooge ja varade väärtust. Riskihinnangute ülevaatus toimub regulaarselt. Hetkel ei kaasne ebakindlust
äriühingu suutlikkusele jätkata jätkuvalt tegutsevana, kuna äriühingul on piisavalt käibevahendeid, et täita olemasolevaid kohustusi.
23
Aruande digitaalallkirjad
Aruande lõpetamise kuupäev on: 04.04.2022
Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus (registrikood: 10727967) 01.01.2021 - 31.12.2021 majandusaasta aruande andmete õigsust on
elektrooniliselt kinnitanud:
Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg
AVE PAAVO Juhatuse liige 04.04.2022
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Aktsiaseltsi Eesti Vanglatööstus aktsionärile
Arvamus
Oleme auditeerinud Aktsiaseltsi Eesti Vanglatööstus (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2021 ning kasumiaruannet eeltoodud kuupäeval
lõppenud majandusaasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muud selgitavat infot.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2021 ning sellel kuupäeval lõppenud
majandusaasta finantstulemust kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh
sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja
asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muu informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust.
Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi
raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud selle info oma aruandes välja tooma. Meil ei ole sellega seoses midagi välja
tuua.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest,
nagu juhtkond peab vajalikuks, võimaldamaks kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja
kasutama tegevuse jätkuvuse arvestusprintsiipi, välja arvatud juhul kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud
tegevustele.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta ja anda välja
vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas
rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib
põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele
riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui
veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte
sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist
ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib
oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav,
siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski
kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks
olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mistahes
sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Toomas Villems
Vandeaudiitori number 74
Villems & Partnerid OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number 80
Mustamäe tee 46, Tallinn, Harju maakond, 10621
05.04.2022
Audiitorite digitaalallkirjad
Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus (registrikood: 10727967) 01.01.2021 - 31.12.2021 majandusaasta aruandele lisatud audiitori aruande on
digitaalselt allkirjastanud:
Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg
TOOMAS VILLEMS Vandeaudiitor 04.04.2022
Kahjumi katmise ettepanek
(eurodes)
31.12.2021
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 326 924
Aruandeaasta kasum (kahjum) -167 602
Kokku 159 322
Katmine
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) peale
159 322
jaotamist (katmist)
Kokku 159 322
Kahjumi katmise otsus
(eurodes)
31.12.2021
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 326 924
Aruandeaasta kasum (kahjum) -167 602
Kokku 159 322
Katmine
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) peale
159 322
jaotamist (katmist)
Kokku 159 322
Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes
Müügitulu
Tegevusala EMTAK kood Müügitulu % Põhitegevusala
(EUR)
Ahjude, tööstusahjude ja ahjupõletite tootmine 28211 1862500 53.40% Jah
Muude metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine 25119 747311 21.43% Ei
Pakendamine 82921 214158 6.14% Ei
Kodutekstiili tootmine, sh voodipesu, köögirätikud, kardinad, akna
13921 196901 5.65% Ei
sisekatted jm eesriided
Tekstiil- ja karusnahatoodete pesu ja keemiline puhastus 96011 150614 4.32% Ei
Muu jaemüük väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge 47991 135332 3.88% Ei
Puidust tarbe- ja dekoratiivesemete jm puittoodete tootmine 16291 110364 3.16% Ei
Muu mujal liigitamata koolitus 85599 70610 2.02% Ei
Sidevahendid
Liik Sisu
Telefon +372 6776700
Faks +372 6776701
E-posti aadress
[email protected]
Veebilehe aadress www.evt.ee
Veebilehe aadress www.stoveman.ee
Justiitsminister
Maris Lauri
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Riigivara osakond
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Jõhvis 5. aprillil 2022
AS Eesti Vanglatööstuse nõukogu aruanne 2021.
majandusaasta tegevuse kohta.
AS Eesti Vanglatööstuse (edaspidi tekstis AS EVT) tegevust on aruandeperioodil
korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud nõukogu koosseisus Margus Ilmjärv, Maret
Miljan ning Rait Kuuse. AS EVT juhatuse liikmena töötas 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini
2021 Ave Paavo.
Nõukogu on läbi vaadanud ja kiidab heaks juhatuse poolt koostatud ning
vandeaudiitori poolt auditeeritud AS EVT 2021. aasta majandusaasta aruande koos
kahjumi katmise ettepanekuga.
Nõukogu töö AS EVT juhtimisel
Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolekud ja 2021. aastal toimus 4 nõukogu
koosolekut, millel käsitleti järgmisi teemasid:
- omaniku ootuste dokumendis fikseeritud tulemuste (ennekõike kinnipeetavate
tööhõive) saavutamine;
- 2020 majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku
läbivaatamine ning nende kohta nõukogu aruande koostamine;
- Hea Ühingujuhtimise Tava aruande koostamine;
- 2021 aasta eelarve läbivaatamine ja kinnitamine;
- Tootmise käivitamine Tallinna osakonnas;
- AS EVT osalemine hangetel;
- AS EVT majandustulemused, abinõud ettevõtte kasumlikkuse ja tööhõive eesmärkide
saavutamiseks;
- AS EVT äristrateegia vajalikkus;
- COVID-19 pandeemia mõju ettevõtte majandustulemustele ja tööhõive eesmärkide
täitmisele;
AS EVT nõukogu koosolekutel on osalenud ettevõtte valdkondade juhid, kes tutvustasid oma
töölõiguga seonduvaid probleeme ja väljakutseid. Ettevõtte tulevikustrateegia määratlemiseks
korraldati nõukogu liikmete ja juhtkonna ühine seminar Rakveres, samuti toimusid
nõupidamised Justiitsministeeriumi vanglate osakonna töötajatega.
Nõukogu sai juhatuse liikmelt infot AS EVT majandustegevuse kohta ka koosolekute
vahelisel perioodil.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et 2021. aasta on olnud AS EVT jaoks keeruline ennekõike seoses
COVID-19 pandeemia mõjudega nii ettevõtte tootmistegevusele kui ka müügile. Nakatumise
vältimiseks kehtestatud piirangud on pärssinud ka omaniku ootuste dokumendis seatud
kinnipeetavate tööga hõivamise eesmärkide täitmist.
Kogu aasta vältel on nõuogu erilise tähelepanu all olnud tootmise käivitamine AS EVT
Tallinna osakonnas. Erinevatel põhjustel on sealse tootmise mahu ja kinnipeetavate tööhõive
kasvatamine olnud aeglasem, kui algselt planeeritud oli.
Vaatamata keerulistele aegadele on AS EVT püsinud maksejõulisena, samas tuleb ettevõtte
jätkusuutlikkuse nimel pöörata enam tähelepanu ettevõtte töö tootlikuse ja kasumlikkuse
parandamisele.
AS EVT nõukogu ja juhatuse liikmete palgaandmed 2021 aasta kohta
AS EESTI VANGLATÖÖSTUS
Töötasu liik Maksmise
Ametikoht Nimi Põhipalk Lisatasu Puhkusehüvitis KOKKU Periood alus
Juhatuse Ave 42 000,00 3 500 2 157,26 47 657,26 01.01.2021 Juhatuse
Liige Paavo - liikme leping,
31.12.2021 nõukogu otsus
Nõukogu Margus 4.800 4.800 01.01.2021 Ainuaktsionäri
esimees Ilmjärv - otsus
31.12.2021
Nõukogu Maret 3.600 3.600 01.01.2021 Ainuaktsionäri
liige Miljan - otsus
31.12.2021
Nõukogu Rait 3.600 3.600 01.01.2021 Ainuaktsionäri
liige Kuuse - otsus
31.12.2021
Margus Ilmjärv
AS Eesti Vanglatööstuse nõukogu esimees
/allkirjastatud digitaalselt/
Maret Miljan
AS Eesti Vanglatööstuse nõukogu liige
/allkirjastatud digitaalselt/
Rait Kuuse
AS Eesti Vanglatööstuse nõukogu liige
/allkirjastatud digitaalselt/
Saatja: Ave Paavo <
[email protected]>
Saadetud: 02.05.2022 13:29
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>; <
[email protected]>
Teema: AS Eesti Vanglatööstus 2021 maj. aasta ja nõukogu aruanne
Tere
Edastan AS Eesti Vanglatööstus 2021. aasta aruanded.
Parimate soovidega
Ave Paavo
Juhataja
AS Eesti Vanglatööstus
Tel. +372 6776 700
Mob. +372 5691 9406
e-mail: