Riigikogu rahanduskomisjon Meie 02.05.2022 nr 1.1-10.1/5415-11
[email protected]
Rahandusministeeriumi arvamus
SE 551 kohta laekunud tagasiside
kohta ja täiendavad
muudatusettepanekud
Austatud komisjoni esimees
Esitame omapoolsed seisukohad investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (SE 551) kohta laekunud tagasiside
suhtes. Samuti esitame omapoolsed muudatusettepanekud SE 551 muutmises/täiendamiseks
(vt käesoleva kirja lisa).
Rahanduskomisjonile esitas SE 551 kohta arvamused ja ettepanekud kolm osapoolt:
Finantsinspektsioon, Estcap Asset Management ja Oblicity Estonia OÜ. Meie seisukohad
nende osas on järgmised.
1. Finantsinspektsiooni ettepanekud
Finantsinspektsioon (FI) esitas kaks ettepanekut eelnõu muutmiseks:
a) esiteks tehakse ettepanek anda FI-le täiendav õigus tegevusloata väikefondi valitseja
registreerimisest keeldumiseks. Ehk FI ei peaks väikefondi valitsejat registreerima kui vastava
isiku poolt esitatud andmete ning informatsiooni põhjal ei ole võimalik veenduda, et
investorite huvid oleks piisavalt kaitstud.
Rahandusministeerium mõistab üldiselt FI eesmärki muuta Eesti investeerimiskeskkond
veelgi turvalisemaks. Samas märgime, et ettepaneku sõnastus jääb mõnevõrra üldiseks. Seda
põhjusel, et selliste tegevusloata väikefondi valitsejatele kehtivad investorkaitse reeglid ei ole
võrreldavad näiteks euro- või pensionifondide investorkaitse reeglitega. Seetõttu võib
turuosalistel olla praktikas keeruline sisustada investorite piisava kaitse nõuet. Käesoleval
hetkel me seega seda ettepanekut ei toeta, kuid kaalume edaspidi, kas nimetatud keeldumise
alust annab täpsemalt piiritleda, et tagada suurem õigusselgus.
b) FI teise ettepaneku kohaselt tuleks kehtestada eelnimetatud väikefondi valitsejatele lisaks
registreerimistasule (menetlustasule) ka regulaarse tasu maksmise kohustus.
Rahandusministeerium mõistab nimetatud ettepaneku vajalikkust, kuid kuna on vaja
täpsemalt määratleda tegevusloata väikefondi valitsejate regulaarse tasu arvestamise alused ja
metoodika, siis seetõttu kaalume muudatuse sisseviimist lähitulevikus mõne järgmise
meie poolt väljatöötamisel oleva eelnõuga.
2. Estcap Asset Management ettepanek
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Estcap Asset Management tegi tagasisides ettepaneku tõsta audiitortegevuse seaduse § 91
lõikes 2 sätestatud raamatupidamise aastaaruande auditi künnist (varade maht suurem kui 6
miljonit eurot) väikefondi valitsejate osas selliselt, et raamatupidamise aastaaruande audit
oleks kohustuslik vaid juhul, kui fondi varade maht ületab 30 miljonit eurot.
Rahandusministeeriumi esialgsel hinnangul ei ole taoline erand põhjendatud, kuna
esitatud arvamuse pinnalt ei ole aru saada, millistel kaalutlustel peale kulude kokkuhoiu, peaks
väikefondi valitsejad võrreldes teiste ettevõtjatega eelisseisus olema. Samuti on oluline
meeles pidada, et audiitorkontroll ei anna kindlustunnet ainult ettevõtte omanikele, vaid ka
laiemalt üldsusele.
3. Oblicity Estonia OÜ arvamused/ettepanekud
Oblicity Estonia OÜ soovib lühidalt oma tagasisides väikefondi valitsejad puudutavad
muudatused välja jätta. Samuti viitab ta oma kirjas sellele, et nende muudatuste
väljatöötamisse ei ole turuosalisi piisavalt kaasatud.
Rahandusministeerium ei saa kirjas esitatuga nõustuda. Esiteks rõhutame, et käesoleva
eelnõuga ei muudeta sisuliselt tegevusloata väikefondi valitsejatele kehtivaid tegevusnõudeid,
sh ei kehtestata ka uusi nõudeid. Eelnõu täpsustab eelkõige juba seaduses kehtivaid nõudeid
– täpsustatakse millisel alustel saab FI väikefondi valitseja registreerida ja samuti seda, mis
alustel saab kehtiva registreeringu kustutada. Täpsemalt märgime esitatud kriitika suhtes
järgmist:
a) asukoha ja tegevuskoha nõue, mille kohaselt saab FI keelduda fondivalitseja
registreerimisest, kui esitatud andmetest ei selgu üheselt, et taotleja asukoht ja
tegevuskoht, sealhulgas püsiva ja kestva majandustegevuse koht on Eestis – selline nõue
on juba põhimõtteliselt sätestatud kehtiva investeerimisfondide seaduse § 304 lõikes 2.
Samuti saab selle sisustamisel juhinduda tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 16.
Asukoha ja tegevuskoha mõiste ei ole seejuures seotud klientide asukohaga ega lisa
fondivalitsejatele kohustust asutada klientide teenindamiseks füüsilist kontorit.
b) Oblicity Estonia OÜ viitab mh sellele, et Justiitsministeerium on oma 2022. a. 8.
veebruari kirjas märkinud, et EL õigusega seotud eelnõusse ei tohi kavandada norme, mis
ei ole vajalikud direktiivi ülevõtmiseks. Justiitsministeeriumi soovituse aluseks on aga
nende hinnang, mille kohaselt tuleb hinnata, kas taolised normid võivad hakata takistama
või pikendama EL õiguse ülevõtmist. Rahandusministeeriumi otsustas seepärast jätta
enamuse direktiiviga mitteseotud norme eelnõust ka välja enne Valitsusele ja Riigikogule
esitamist.
Lisaks tuleb märkida, et väikefondi valitseja EL õiguse tähenduses on alternatiivfondi
valitseja, kes allub omakorda direktiivile 2011/61/EL (AIFMD). AIFMD artikli 3 lõike 3
viimase lõigu kohaselt ei takista artikli 3 lõiked 2 ja 3 kohaldamine liikmesriike
kohaldamast väikefondi valitsejate suhtes rangemaid eeskirju võrreldes AIFMD-ga.
c) mis puudutab kaasamist, siis osati tuleb nõustuda Oblicity Estonia OÜ märkusega, et
eelnõu esimeses versioonis väikefondi valitsejate regulatsiooni muutmiseks ettepanekuid
ei sisaldunud. Sellekohased ettepanekud ning nende põhjendused esitati
Finantsinspektsiooni 21.06.2021 kirjas, millele järgnevalt Rahandusministeerium asus
ettepanekuid analüüsima. Eelnõuga ülevõetava direktiivi ajakriitilisuse tõttu esitati
eelnõu esimeseks kooskõlastuseks ilma säteteta, mis puudutavad tegevusloata väikefondi
valitsejaid. Kooskõlastusringide vahelisel perioodil jätkas aga Rahandusministeerium
tööd nimetatud sätete analüüsimise osas. 11.01.2022 seisuga esitati kõikidele
tegevusloata väikefondi valitsejatele teise kooskõlastusringi ajal vastavad ettepanekud
arvamiseks. Ehk seega anti võimalus anda kõigil eelnõule tagasisidet.
2
Eelnõule andsid teise kooskõlastusringi ajal Rahandusministeeriumile tagasisidet
FinanceEstonia, Estcap Asset Management ja Oblicity Estonia OÜ, samuti ka Era- ja
Riskikapitali Assotsiatsioon (EstVCA).
Konsultatsioonide ja tagasiside tulemusena võeti eelnõust välja mitmed nõuded, mis enne
teist kooskõlastusringi eelnõus sisaldusid ehk eelnõust jäeti enne eelnõu Valitsusele ja
Riigikogule esitamist järgmised nõuded:
- nõue, et tegevusloata väikefondi valitseja asutamisel peab aktsia- või osakapital
olema vähemalt 25 000 eurot;
- nõue, et väikefondi valitseja registrisse kandmiseks peab valitsejal olema seos
Eestiga;
- piirang, et väikefondi valitseja valitsetavate fondide osakuid, aktsiaid või osasid
võib pakkuda isikutele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena,
koguväärtusega kuni miljon eurot kõigi lepinguriikide kohta kokku väärtpaberite
pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul.
Kokkuvõttes on meie hinnangul eelnõus sisalduvad muudatused väikefondi valitsejate suhtes
sobilikud ega ole ülemäära koormavad.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Marit Maidla,
[email protected]
Thomas Auväärt,
[email protected]
3
LISA. Muudatusettepanekute loetelu investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 551 SE juurde
1. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 2, muutes vastavalt järgmiste punktide
numeratsiooni, järgmises sõnastuses:
„2) paragrahvi 64 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Kohustusliku pensionifondi osakuomaniku surma korral on tema pärandvara pankroti
puhul pankrotihalduril või tema pärandvarale sissenõude pööramisel täitemenetluses
kohtutäituril õigus nõuda tema pensionikontol olevate kohustusliku pensionifondi osakute
tagasivõtmist või sellise fondi likvideerimise korral väljamaksete tegemist.“;
Selgitus: Kehtiva seaduse kohaselt on kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist õigus
nõuda üksnes pankrotihalduril ja seda olukorras, kus on välja kuulutatud kohustusliku
pensionifondi osakuomaniku pärandvara pankrot. Muudel juhtudel ei ole kohustusliku
pensionifondi osakutele sissenõude pööramine lubatud. Eelnõuga laiendatakse sissenõude
pööramise õigust pärandvara hulka kuuluvatele pärandaja pensionikontol olevatele
kohustusliku pensionifondi osakutele ka juhul, kus pärandvara pankrotiga tegemist ei ole. See
tähendab, et võlgnikust osakuomaniku surma puhul saaks edaspidi ka kohtutäitur
täitemenetluses nõuda võlgnikust osakuomaniku pensionikontol olevate kohustusliku
pensionifondi osakute tagasivõtmist. Ühtlasi on täpsustatud, et kui pensionifond peaks olema
likvideerimisele läinud, saab nõuda vastavalt väljamakse tegemist.
Kui pärandvara hulka kuuluvad osakud lähevad üle pärijale, koheldakse neid nagu teisi temale
kuulvaid kohustusliku pensionifondi osakuid, mis tähendab, et pärija eluajal neile sissenõuet
pöörata ei saa.
Muudatus on seotud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku
rakendamise seaduse §-ga 114, mille kohaselt muutuvad 2023. aasta 1. jaanuarist
täitemenetluse seadustiku alusel arestitavaks, sealhulgas eelarestitavaks, nõuded
pensioniregistri pidaja poolt täitemenetluse võlgnikule kohustuslikust pensionifondist
väljamakse tegemiseks. Nii ei ole enam ka põhjust välistada osakutele sissenõude pööramist
olukorras, kus võlgnikust osakuomanik sureb. Vastavalt on ka muudatuse jõustumine
planeeritud 2023. aasta 1. jaanuarile.
2. Muuta eelnõu § 1 punkti 55:
„55) paragrahvi 453 lõike 9 esimest lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:“
Selgitus: Muudatus puudutab eelnõu muutmiskäsku ja on normitehniline. Eesmärgiks on
sätestada, et muutmiskäsk kohalduks vaid IFS § 453 lõike 9 esimesele lausele ning muutmata
jääks sama paragrahvi teine lause.
3. Muuta eelnõu § 1 punkti 49 järgmises sõnastuses:
„49) paragrahvi 423 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ei pakuta Eestis avalikult“ tekstiosaga
„pakutakse ainult kutselisele investorile“;“
Selgitus: Muudatus on normitehniline, muutmiskäsust kustutatakse tekstilõik „ja § 436 lõikes
1“ kuna IFS §-s 436 ei ole tekstiosa „ei pakuta Eestis avalikult“, vaid „ei soovita pakkuda
Eestis avalikult“. Kuigi normi eesmärk ja põhimõte on mõlema tekstiosa puhul sama, siis
normitehniliselt peab tekstiosa muudatuse sõnastuse mõningase erinevuse tõttu eelnõus
sätestama eraldi. Seetõttu lisatakse ka eelnõusse ka järgmine uus punkt 54.
4
4. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 54, muutes vastavalt järgmiste punktide
numeratsiooni, järgmises sõnastuses:
„54) paragrahvi 436 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ei soovita pakkuda Eestis avalikult“
tekstiosaga „pakutakse ainult kutselisele investorile“;“
Selgitus: Muudatus on normitehniline. Nagu eelpool eelnõu § 1 punkt 49 muutmise juures
mainitud, siis nii IFS § 423 lg 1 kui ka § 436 lg 1 muutmise eesmärk on sama, kuid kuna
sama põhimõte „ei pakuta Eestis avalikult“ on kahes paragrahvis sõnastuslikult mõneti
erinevalt üle võetud, siis tuleb ka muutmiskäsud täpsuse huvides kahes erinevas
muutmispunktis sätestada.
5. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga … järgmises sõnastuses:
„…) seadust täiendatakse §-iga 5272 järgmises sõnastuses:
„§ 5272. 2022. aasta … jõustunud redaktsiooni rakendamine
Käesoleva seaduse 2022. aasta … jõustunud redaktsiooni § 423 lõikes 1 ja § 436 lõikes 1
sätestatud muudatusi ei kohaldata nende fondide suhtes, mida on pakutud enne käesoleva
seaduse 2022. aasta … jõustunud redaktsiooni.““
Selgitus: Muudatus on seotud IFS § 423 lg 1 ja 436 lg 1 muutmisega. Nimetatud paragrahvide
muutmisega täpsustatakse, et lihtsustatud korras võib fond osakuid pakkuda ainult
professionaalidele ehk kutselistele investoritele (kehtiva seaduse järgi on see erand laiem –
lihtsustatud kord rakendub siis kui tegemist on mitte-avaliku pakkumisega, mis tähendab, et
fondi võib teatud juhul pakkuda ka jaeinvestoritele). Seega piiratakse ja muudetakse
lihtsustatud korras pakkumist võrreldes kehtiva redaktsiooniga rangemaks. Muudatuse
eesmärgiks on aga tagada, et kui fond on kasutanud täna kehtivas redaktsioonis ettenähtud
võimalust pakkuda osakuid nt mittekutselistele investoritele, siis fond ei peaks nimetatud
investorite osakuid tingituna IFS § 423 lõike 1 ja 436 lõike 1 muutmisest tagasi võtma
ja varem tehtud pakkumisi ei keelata ära.
6. Muuta eelnõu § 5 lõiget 1 järgmises sõnastuses:
„(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2 ja 3 jõustuvad 2023. aasta 1. jaanuaril.“;
Selgitus: Nagu eelnevalt märgitud, siis investeerimisfondide seaduse § 64 lg 11 muudatus on
seotud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-
ga 114, mis jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Vastavalt on ka investeerimisfondide seaduse
muudatuse jõustumine planeeritud 2023. aasta 1. jaanuarile.
5