dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 6. mai 2022
Viit
1.1-11/3244-2
Registreeritud
6. mai 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Birgit Hermann (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)

Failid

  • 📎1.1-113244-2 06.05.2022 Väljaminev kiri.asice418 KB

Sisu (failidest)

Teie 11.04.2022 nr 2-1/17-0452/2668; Majandus- ja MKM/22-0423/-1K Kommunikatsiooniministeerium Meie 06.05.2022 nr 1.1-11/3244-2 [email protected] Majandus- ja taristuministri määruse „Korterelamute rekonstrueerimise erakorralise toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu kooskõlastamine Austatud härra Aas Rahandusministeerium kooskõlastab Majandus- ja taristuministri määruse „Korterelamute rekonstrueerimise erakorralise toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu märkustega arvestamisel. Juhime tähelepanu, et määruses kirjeldatud tegevused on REACT-EU paketist abikõlblikud alles hetkest, kui vastava sisuline rakenduskava muudatus on Euroopa Komisjonile ametlikuks heakskiitmiseks esitatud. Praeguse ajakava kohaselt juhtub see maikuu keskel. Samuti palume arvestada järgmist:  Määruse § 2 lg 2 kohaselt peab määrus panustab meetme järgmiste väljundnäitajate saavutamisesse: 1) paranenud energiatarbimisklassiga korterite arv; 2) arvestuslik CO2 vähenemine aastas; 3) rekonstrueeritud hoonete pindala. Juhime tähelepanu, et Euroopa Komisjonile esitatud rakenduskava muutmise ettepaneku kohaselt panustavad REACT-EU II osast toetatavad tegevused vaid näitajasse „Rekonstrueeritud hoonete pindala (m2)“. Palume selgitada, kas määrusesse lisatud täiendavad näitajad (paranenud energiatarbimisklassiga korterite arv, arvestuslik CO2 vähenemine aastas), on toetatavas tegevuses siiski asjakohased. Sellisel juhul tuleks üle vaadata, kas on vajadus suurendada ka vastavate näitajate sihttasemeid rakenduskava muutmise ettepanekus. Kui näitajad ei ole asjakohased, siis tuleks need määrusest välja võtta.  Eelnõu § 6 lõikes 1 märgitakse, et kui määruse alusel antav toetus on riigiabi, kohaldatakse komisjoni 20.12.2011 otsuses (SGEI otsus) sätestatud tingimusi. Nimetatud otsus käsitleb üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid. Eelnõu § 16 lg 1 kohaselt on toetuse taotlejad korteriühistud. Määruse eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, millistel kaalutlustel on otsustatud, et korteriühistud pakuvad üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid. Seletuskirja sissejuhatuses selgitatakse, et Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 toetatavate tööde tulemusel vähenevad olulisel määral KÜ elektrienergia tarbimisega seotud kulud ehk tegevusest saavad kasu teatud eraõiguslikud ühistud. Palume muuta eelnõud ning seletuskirja selliselt, et viited SGEI otsusele jäetakse välja või lisatakse selgitus miks on tegemist üldist majandushuvi pakkuva teenusega. Kui SGEI otsus jääb, tuleb eelnõusse lisada taotleja kohustus ülesande andmise akti esitamise kohta. Vastavalt SGEI otsuse artiklile 4 antakse üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise õigus ettevõtjale eraldi dokumendiga, mis peab sisaldama artiklis loetletud andmeid.  Seletuskirja lk 3 ülevalt teises lõigus on asutud seisukohale, et antav toetus ei täida liikmesriikide kaubanduse mõjutamise kriteeriumi, kuid puudub väite põhjendus. Palume asjakohane põhjendus lisada.  Palume muuta eelnõu § 24 pealkiri ja sõnastada see järgmiselt „§ 24. Tööde ja teenuste hankimine“  Palume asendada eelnõu § 24 lõikes 6 sõna „hanke“ sõnaga „ostu“.  Määruse mõju regionaalarengule on ebapiisavalt analüüsitud. Seletuskirja punktis 4 on väidetud: „Kuna toetust on võimalik taotleda kõikides Eesti piirkondades, siis on kõikidel Eesti korterelamutes elavatel elanikel võrdsed võimalused oma eluasemepindade seisukorra parendamiseks. See tagab ka erinevate piirkondade kestliku ja ühtlase arengu.“ Ometi on varasemate korterelamute rekonstrueerimistoetuste kogemuse põhjal teada, et võrdsete taotlemistingimuste korral ei jaotu toetus üle Eesti ühtlaselt, kuna piirkonniti on erinev nii korteriühistute teadlikkus ja taotluse koostamise võimekus kui elanike omafinantseeringuvõimekus. Ühetaolised taotlemistingimused suurendavad regionaalset ebavõrdsust.  Palume seletuskirjas varasemate sarnaste toetuste kogemusele ning sotsiaalmajanduslikele näitajatele (nt sissetulekute piirkondlikud erinevused) tuginedes analüüsida võimalikke piirkondlikke erisusi toetusvajaduses ning taotlejate võimekuses.  Analüüsi tulemustele tuginedes kavandada määruses lahendused piirkonniti erineva toetusvajaduse arvesse võtmiseks ja taotlejate erineva taotlemisvõimekuse kompenseerimiseks, et vältida piirkondlike lõhede suurenemist toetuse koondumise kaudu sotsiaalmajanduslikult edukamatesse piirkondadesse. Näitena võib kaaluda piirkonniti erinevaid toetusmäärasid, taotlemise avamist esmalt suurema toetusvajadusega/madalama taotlemisvõimekusega piirkondadele, täiendavaid toetusmeetmeid taotlejate võimekuse suurendamiseks jne. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) 2 Birgit Hermann 611 3184 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel