Teie 11.04.2022 nr 2-1/17-0452/2668;
Majandus- ja MKM/22-0423/-1K
Kommunikatsiooniministeerium Meie 06.05.2022 nr 1.1-11/3244-2
[email protected]
Majandus- ja taristuministri
määruse „Korterelamute
rekonstrueerimise erakorralise
toetuse andmise tingimused ja
kord“ eelnõu kooskõlastamine
Austatud härra Aas
Rahandusministeerium kooskõlastab Majandus- ja taristuministri määruse „Korterelamute
rekonstrueerimise erakorralise toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu märkustega
arvestamisel.
Juhime tähelepanu, et määruses kirjeldatud tegevused on REACT-EU paketist abikõlblikud
alles hetkest, kui vastava sisuline rakenduskava muudatus on Euroopa Komisjonile
ametlikuks heakskiitmiseks esitatud. Praeguse ajakava kohaselt juhtub see maikuu keskel.
Samuti palume arvestada järgmist:
Määruse § 2 lg 2 kohaselt peab määrus panustab meetme järgmiste väljundnäitajate
saavutamisesse: 1) paranenud energiatarbimisklassiga korterite arv; 2) arvestuslik
CO2 vähenemine aastas; 3) rekonstrueeritud hoonete pindala. Juhime tähelepanu, et
Euroopa Komisjonile esitatud rakenduskava muutmise ettepaneku kohaselt
panustavad REACT-EU II osast toetatavad tegevused vaid näitajasse
„Rekonstrueeritud hoonete pindala (m2)“. Palume selgitada, kas määrusesse lisatud
täiendavad näitajad (paranenud energiatarbimisklassiga korterite arv, arvestuslik CO2
vähenemine aastas), on toetatavas tegevuses siiski asjakohased. Sellisel juhul tuleks
üle vaadata, kas on vajadus suurendada ka vastavate näitajate sihttasemeid
rakenduskava muutmise ettepanekus. Kui näitajad ei ole asjakohased, siis tuleks need
määrusest välja võtta.
Eelnõu § 6 lõikes 1 märgitakse, et kui määruse alusel antav toetus on riigiabi,
kohaldatakse komisjoni 20.12.2011 otsuses (SGEI otsus) sätestatud tingimusi.
Nimetatud otsus käsitleb üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid. Eelnõu § 16 lg 1
kohaselt on toetuse taotlejad korteriühistud. Määruse eelnõust ega seletuskirjast ei
selgu, millistel kaalutlustel on otsustatud, et korteriühistud pakuvad üldist
majandushuvi pakkuvaid teenuseid. Seletuskirja sissejuhatuses selgitatakse, et
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
toetatavate tööde tulemusel vähenevad olulisel määral KÜ elektrienergia tarbimisega
seotud kulud ehk tegevusest saavad kasu teatud eraõiguslikud ühistud. Palume muuta
eelnõud ning seletuskirja selliselt, et viited SGEI otsusele jäetakse välja või lisatakse
selgitus miks on tegemist üldist majandushuvi pakkuva teenusega. Kui SGEI otsus
jääb, tuleb eelnõusse lisada taotleja kohustus ülesande andmise akti esitamise kohta.
Vastavalt SGEI otsuse artiklile 4 antakse üldist majandushuvi pakkuva teenuse
osutamise õigus ettevõtjale eraldi dokumendiga, mis peab sisaldama artiklis loetletud
andmeid.
Seletuskirja lk 3 ülevalt teises lõigus on asutud seisukohale, et antav toetus ei täida
liikmesriikide kaubanduse mõjutamise kriteeriumi, kuid puudub väite põhjendus.
Palume asjakohane põhjendus lisada.
Palume muuta eelnõu § 24 pealkiri ja sõnastada see järgmiselt „§ 24. Tööde ja teenuste
hankimine“
Palume asendada eelnõu § 24 lõikes 6 sõna „hanke“ sõnaga „ostu“.
Määruse mõju regionaalarengule on ebapiisavalt analüüsitud. Seletuskirja punktis 4
on väidetud: „Kuna toetust on võimalik taotleda kõikides Eesti piirkondades, siis on
kõikidel Eesti korterelamutes elavatel elanikel võrdsed võimalused oma
eluasemepindade seisukorra parendamiseks. See tagab ka erinevate piirkondade
kestliku ja ühtlase arengu.“ Ometi on varasemate korterelamute
rekonstrueerimistoetuste kogemuse põhjal teada, et võrdsete taotlemistingimuste
korral ei jaotu toetus üle Eesti ühtlaselt, kuna piirkonniti on erinev nii korteriühistute
teadlikkus ja taotluse koostamise võimekus kui elanike omafinantseeringuvõimekus.
Ühetaolised taotlemistingimused suurendavad regionaalset ebavõrdsust.
Palume seletuskirjas varasemate sarnaste toetuste kogemusele ning
sotsiaalmajanduslikele näitajatele (nt sissetulekute piirkondlikud erinevused)
tuginedes analüüsida võimalikke piirkondlikke erisusi toetusvajaduses ning taotlejate
võimekuses.
Analüüsi tulemustele tuginedes kavandada määruses lahendused piirkonniti erineva
toetusvajaduse arvesse võtmiseks ja taotlejate erineva taotlemisvõimekuse
kompenseerimiseks, et vältida piirkondlike lõhede suurenemist toetuse koondumise
kaudu sotsiaalmajanduslikult edukamatesse piirkondadesse. Näitena võib kaaluda
piirkonniti erinevaid toetusmäärasid, taotlemise avamist esmalt suurema
toetusvajadusega/madalama taotlemisvõimekusega piirkondadele, täiendavaid
toetusmeetmeid taotlejate võimekuse suurendamiseks jne.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
2
Birgit Hermann 611 3184
[email protected]
3