dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Taotlus

Rahandusministeerium · 6. mai 2022
Viit
1.9-8/259-1
Registreeritud
6. mai 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Leader Liit
Saabumis/saatmisviis
DVK/e-post
Funktsioon
1.9 HALDUS- JA MAJANDUSTEGEVUS
Sari
1.9-8 Riigieelarvelise toetuse lepingud ja aruanded
Toimik
1.9-8/2022
Vastutaja
Urmas Kase (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalarengu osakond, Regionaalpoliitika talitus)

Failid

  • 📎RHM taotlus 2022 Maal elamise päev-1.asice920 KB

Sisu (failidest)

Taotlusvorm riigieelarvelise toetuse taotlemiseks Taotleja nimi ja registrikood Eesti Leader Liit, reg 80340827 Taotleja juriidiline aadress Pärnu mnt 10 Abja-Paluoja, Viljandimaa 69403 Toetuse saaja arvelduskonto EE492200221065019433 SWEDBANK number, viitenumber, pank Taotletav summa 10 000 eurot Toetuse nimetus Maal elamise päev 2022 Taotleja veebileht (kui on) www.maalelamisepäev.ee Allkirjastaja nimi ja ametikoht Rafael Milerman, juhatuse liige (telefon ja e-posti aadress) Tel 5133 891, [email protected] Projektijuhi nimi ja Krista Pegolainen-Saar kontaktandmed (telefon ja e- posti aadress) Projekti algus ja lõpp 01.05- 31.12.2022 1. Projekti eesmärk Me kõik soovime, et inimestel Eestis on kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed teenused ja meeldiv elukeskkond. Külastuspäeva raames saavad maal tegutsevad inimesed ise näidata, et maal elamine ja töötamine on küll linnast erinev, kuid paljudele rahuldust pakkuv elustiil. Pikemas perspektiivis soovime koos muuta positiivsemaks maapiirkondade demograafilisi trende – vähem lahkujaid ja rohkem (tagasi)tulijaid, andes tõene ja vahetu arusaam sellest, kuidas maal elatakse, töötatakse ja toimetatakse. Seega on sündmuse eesmärk: - näidata, et maal on olemas ja kättesaadavad kõik võimalused mitmekülgseks tööalaseks eneseteostuseks; - teadvustada, et maal elamine ja tegutsemine on emotsionaalselt nauditav. 2. Projekti tegevused (loeteluna) ja väljundid Tegevuste elluviimise ajagraafik 1. Ettevalmistavate tegevustega alustati juba jaanuaris. Tänaseks on korraldatud esimene infopäev kohalikele omavalitsustele, mis toimus 20. jaanuaril 2022 ja on järele vaadatav. Teine infopäev toimus 21. aprillil ja augusti lõpus toimub kolmas infopäev. 2. Maal elamise päeva avasündmus toimub 21. septembril 2022. Koht selgub augustis. Valikus on hetkel Viljandimaa. Senised on toimunud Rakvere vallas, Rapla vallas ja Põhja- Pärnumaa vallas. Seekordsel avapäeval keskendume elamumajandusele ja hetkeolukorrast lähtuvalt ka laiemalt turvalisusele. 3. Maal elamise päev toimub 24. septembril 2022. Päeva jooksul on külastajatele keskselt külastuspunktid avatud kell 11.00 – 16.00. Selle ajavahemiku sees on avatud külastajatele koolid, lasteaiad, hooldekodud, huvialaringid, noortekeskused, külakogukonnad, seltsid, tööjõudu vajavad ettevõtted, vallamaja ja teeninduspunktid jm. Suurema omavalitsuse puhul võib külastajatele avada vaid kindla piirkonna omavalitsuse territooriumil (nn osavald vm). Eelduseks on, et igas osalevas omavalitsuses on avatud vähemalt 5 asutuse uksed, mille hulgas on nii avaliku, kolmanda kui ka ärisektori asutusi. Vt ka LISA 1 - Maal elamise päeva kontseptsioon. Hetkel on oma osalemise kinnitanud 31 omavalitsust. Vahekokkuvõtte teeme 1. juunil ning valdade jaoks on liitumine avatud augusti lõpuni. Valdade programmid valmivad jooksvalt, neid hakatakse kaardile kandma mais. Jälgida saab tegevust siin: www.maalelamisepäev.ee 4. Kokkuvõttev kohtumine valdadega toimub oktoobri lõpus ja päeva arenguseminar korraldatavate partneritega toimub novembri lõpus. Enne neid sündmusi viiakse läbi valdade seas päeva tagasisideküsitlus ja kogutakse andmed külastuste kohta. Väljundid • Maal elamise päevast võtab osa vähemalt 30 omavalitsust. • Külastuste arvuks prognoosime lähtudes osalevate KOVide arvust üle 20 000 inimese. • 23.09.2022 toimub eelsündmus, milles vahetult osaleb kuni 50 inimest ja millest toimub ka online otseülekanne järelevaatamise võimalusega. • Meediakajastused on nähtavad kõikides peavoolukanalites ja sotsiaalmeedias. 3. Eelarve kulukohtade lõikes koos hinna kujunemise alusega Eeldatavate tulude ja kulude kalkulatsioon Nr Kulurida Maksumus 1. Turunduskulud (avalik meedia, raadio, 7500 ajalehed, TV reklaamid, sotsiaalmeedia kulud) 2022. aastal on meil meediapartneriteks nii Postimees Grupp kui ka Ekspress Gruppi oma väljaannetega. Turunduskulud jagunevad MES, MeM ja RAM vahel 2 Üldkulud 2500 sisaldavad osalist tööjõukulu ja tellitavaid teenuseid, mis on vajalikud päeva elluviimiseks ja tegevuste koordineerimiseks KOKKU 10 000 Taotlusele lisatud 1. Maal elamise päeva kontseptsioon 2. Prognoositav eelarve: 2022. a Korraldajad: Maal elamise päeva korraldavad Eesti juhtivad maaelu edendavad organisatsioonid koos partneritega: Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Leader Liit, Maaelu Edendamise SA, Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Liit, Põllumajandusuuringute Keskus, Rakvere vald, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Siseministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium. Partnerite poolt on moodustatud juhtrühm, mis jälgib ja suunab korraldustiimi tööd. 2022. aastal on juhtrühm kokku leppinud, et Maal elamise päeva rahalise korralduse ülesanne on Eesti Leader Liidul ja sisulise korraldusmeeskonna tööd juhib Krista Pegolainen-Saar. Korraldajatega kaasnev informatsioon saadav siin: https://maalelamisepaev.ee/korraldajad/ Taotluse koostaja: Krista Pegolainen-Saar (allkirjastatud digitaalselt) MAAL ELAMISE PÄEV KONTSEPTSIOON Tegemist on külastuspäevaga, mille fookuses on elukeskkond maapiirkondades seal toimivate teenuste, seltsitegevuse, vaba aja võimaluste, töökohtadega ning pakutavate elukohtadega. Soovime panustada inimeste tagasipöördumisele maapiirkondadesse ning noorte eneseteostuse võimalustele maal. Miks seda päeva korraldada? Me kõik soovime, et inimestel Eestis on kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed teenused ja meeldiv elukeskkond. Külastuspäeva raames saavad maal tegutsevad inimesed ise näidata, et maal elamine ja töötamine on küll linnast erinev, kuid paljudele rahuldust pakkuv elustiil. Pikemas perspektiivis soovime koos muuta positiivsemaks maapiirkondade demograafilisi trende – vähem lahkujaid ja rohkem (tagasi)tulijaid, andes tõene ja vahetu arusaam sellest, kuidas maal elatakse, töötatakse ja toimetatakse. Seega on sündmuse eesmärk: - näidata, et maal on olemas ja kättesaadavad kõik võimalused mitmekülgseks tööalaseks eneseteostuseks; - teadvustada, et maal elamine ja tegutsemine on emotsionaalselt nauditav. Kes on peamised sihtrühmad? - Inimesed, kellel mõlgub mõttes soov vahetada elukohta linnast maale või ühest maapiirkonnast teise. - Kohalikud kogukonnad, kelle eneseteadvust ja kogukonna tunnet päev tõstab. Maaelu maine kandjateks on eelkõige maal elavad inimesed ise, kellele päev võimaldab näha oma elukeskkonda uue pilguga ning sellest edaspidi uhkusega rääkida. Mida tähendab omavalitsuse jaoks maal elamise päeval osalemine? Maal elamise päev toimub maapiirkondi omavates omavalitsustes ja nende territooriumil. Omavalitsus võib paindlikult osaleda ka ühe või mitme maapiirkonnaga, nt osavald, kant. Eeldus on, et maal elamise päeval osalev omavalitsus tutvustab külastajatele oma maapiirkonna kohalikku elu läbi avalike teenuste, kogukondade tegevuste ja kohaliku ettevõtluse. Näiteks avab sellel päeval koolid, lasteaiad, hooldekodud, huvialaringid, noortekeskused, külakogukonnad, tervise- ja päevakeskused, tööjõudu vajavad ettevõtted, vallamaja või teeninduspunktid jm. MAAL ELAMISE PÄEV KONTSEPTSIOON Maal elamise päev on külastajatele keskselt avatud ajavahemikus 11.00 – 16.00. Kui omavalitsus soovib külastusaega pikendada, siis kajastatakse seda täiendava programmi osana. Selleks, et päev üle-eestiliselt hästi õnnestuks, tuleb omavalitsuse juhtidel teha otsus osalemiseks ning - kinnitada osalemine ja esialgne programm ning esitada see peakorraldajatele hiljemalt 1. juuniks e-posti aadressile [email protected]; - kinnitada omavalitsuse poolt üks kontaktisik, kes koordineerib vallas päeva sündmusi ning kaasab selleks vajalikud osapooled, sh osalevad kogukonnad ja ettevõtjad. Kes päeva korraldavad? Maal elamise päev on koosloomeline sündmus, millel ei ole ühte omanikku. Korralduslikult on kaks tasandit: - Üleriiklik korraldustasand - maal elamise päeva juhtrühm, mille toimetada on osapoolte informeerimine, kaasamine, maal elamise päeva üleriiklik turundamine, meediakajastused ning valdades toimuvate programmide kättesaadavuse tagamine külastajatele. - Kohalik tasand ehk elluviimise tasand, kus tegutsevad omavalitsused. Maal elamise päeva korraldamiseks on moodustunud juhtrühm, mida veab alates 2019. aastast Eesti Külaliikumine Kodukant. Juhtrühma kuuluvad maaelu edendavad organisatsioonid: Maaelu Edendamise Sihtasutus, Eesti Leader Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Põllumajandusuuringute Keskus, Rakvere vald, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, OÜ Navicup. Lisaks on oma toetava õla alla pannud Maaeluministeerium, Rahandusministeerium ja Siseministeerium. Maal elamise päeva koduleht on : www.maalelamisepaev.ee Informatsioon Krista Habakukk Maal elamise päeva juhtrühma juht Tel: 555 33 990 e- post: [email protected] __________________________________________________________________________ Eesti Leader Liit põhikiri on kinnitatud asutamislepinguga 19.03.2012. a. ja muudetud üldkoosoleku otsusega 28.11.2016. a. Põhikiri 1. Üldsätted 1.1. Eesti Leader Liit (edaspidi Liit) on Eesti LEADER tegevusgruppe (edaspidi Tegevusgrupp) ühendav mittetulunduslik organisatsioon. 1.2. Liit tegutseb vabatahtlikkuse põhimõttel ja lähtub vabaühenduste eetilise tegevuse põhimõtetest. 1.3. Liidu nimi inglise keeles on Estonian Leader Union. 1.4. Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast. 1.5. Liidu asukohaks on Abja-Paluoja. 1.6. Liit on asutatud 19. märtsil 2012. aastal tähtajatuna. 1.7. Liidul on oma atribuutika ja sümboolika ning tal on selle kasutamise ainuõigus. 2. Liidu eesmärk 2.1. Eesti Leader Liit on Eesti LEADER tegevusgruppe ühendav organisatsioon, mis kaitseb tegevusgruppide huve ja toetab nende tasakaalustatud teadmispõhist arengut. 2.2 Eesmärgi saavutamiseks Liit 2.2.1. esindab ja kaitseb liikmete ühishuvisid riiklikes institutsioonides, ühiskondlikes ning rahvusvahelistes organisatsioonides; 2.2.2. osaleb riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil toimuvatel maaelu teemade aruteludel; 2.2.3. esindab liikmete huvisid LEADER tegevusi puudutava õigusloome protsessis sotsiaalse partnerina; 2.2.4. toetab liikmete koostööd ja loob erinevaid koostöövõrgustikke; 2.2.5. korraldab, vahendab ja viib läbi koolitustegevust; 2.2.6 korraldab tööks vajalike töökordade jms väljatöötamise; 2.2.7 korraldab õigusabi osutamist ja nõustab juriidilistes küsimustes; 2.2.8. korraldab ühiseid hankeid; 2.2.9. osaleb rahvusvahelistes, riiklikes, piirkondlikes ja kohalikku arengut toetavates projektides, koostöövõrgustikes. 3. Liikmed, liikmeks vastuvõtmine, liikmelisuse lõppemine ja Liidust väljaarvamine 3.1. Liidu liikmeks võivad olla Tegevusgrupid, kes soovivad arendada Liidu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust. 3.2. Liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus liikmeks astumise avalduse alusel. Otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega avalduse esitamisele järgneval juhatuse koosolekul. 3.3. Liikmeskonnast lahkumiseks esitatakse juhatusele kirjalik avaldus. 3.4. Liikmelisuse lõppemisel majandusaasta kestel, tuleb liikmemaks tasuda kogu majandusaasta eest. Eesti Leader Liit www.leaderliit.eu Pärnu mnt 10, Abja-Paluoja, Viljandimaa, Eesti Reg 80340827 __________________________________________________________________________ 3.5. Lahkuval liikmel peavad olema täidetud kohustused Liidu ees. 3.6. Liidu liikme võib välja arvata üldkoosoleku otsusega juhul, kui tema tegevus on vastuolus põhikirjaga või kahjustab Liidu mainet, samuti juhul, kui liige ei täida Liidu juhatuse või üldkoosoleku otsuseid, ei ole tasunud liikmemaksu vastavalt kehtestatud korrale või mõnel muul mõjuval põhjusel. 3.7. Liikmelisus säilib juriidilisest isikust liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel. 4. Liikmete õigused ja kohustused 4.1. Liidu liikmetel on õigus: 4.1.1. osaleda ja hääletada Liidu üldkoosolekul; 4.1.2. osaleda Liidu põhikirjalises tegevuses; 4.1.3. teha ettepanekuid Liidu tegevuse korraldamiseks ning töökorralduse parandamiseks; 4.1.4. saada informatsiooni Liidu tegevuse kohta; 4.1.5. kasutada Liidu vara vastavalt üldkoosoleku poolt kehtestatud korrale. 4.2. Liidu liikmetel on kohustus: 4.2.1. täita Liidu põhikirjas sätestatut; 4.2.2. toetada ja kaitsta Liidu mainet ning tutvustada Liidu eesmärke ja tegevust; 4.2.3. tasuda tähtaegselt iga-aastast liikmemaksu; 5. Liidu juhtimise struktuur 5.1. Liidul on järgmised alalised organid: 5.1.1. üldkoosolek; 5.1.2. juhatus; 5.1.3. revisjonikomisjon; 5.2 Liidu igapäevast tööd juhib tegevjuht. 6. Üldkoosolek 6.1. Liidu kõrgeimaks juhtimisorganiks on liikmete üldkoosolek. 6.2. Üldkoosolek on pädev otsustama ja lahendama kõiki ühingu tegevusega seotud küsimusi. 6.3. Liidu üldkoosoleku ainupädevusse kuulub: 6.3.1. põhikirja kinnitamine ja muutmine; 6.3.2. sisseastumis- ja liikmemaksude suuruse ja tasumise tähtaegade kinnitamine; 6.3.3. tegevuskava ja eelarve kinnitamine; 6.3.4. aastaaruande kinnitamine; 6.3.5. juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine; 6.3.6. revisjonikomisjoni liikmete valimine; 6.3.7. juhatuse liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete töötasu otsustamine; 6.3.8. organisatsioonidesse astumise ja väljaastumise kinnitamine; 6.3.9. lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustamine; 6.3.10. vajadusel audiitori määramine; Eesti Leader Liit www.leaderliit.eu Pärnu mnt 10, Abja-Paluoja, Viljandimaa, Eesti Reg 80340827 __________________________________________________________________________ 6.3.11. juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses Liidu esindaja määramine; 6.3.12. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse. 6.4. Üldkoosolek toimub vähemalt üks kord aastas ning selle kutsub kokku juhatus. Erakorralise üldkoosoleku peab juhatus kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult põhjendades vähemalt 1/10 Liidu liikmetest. 6.5. Üldkoosoleku toimumisest teatab juhatus liikmetele vähemalt 21 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, teatades liikmetele koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra ettepaneku. 6.6. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui see on kokku kutsutud nõuetekohaselt, sõltumata koosolekul osalevate liikmete arvust. 6.7. Üldkoosolekul hääletamisel on igal liikmel üks hääl. 6.8. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole üldkoosolekul osalenud Liidu liikmete häältest. 6.9. Liidu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek. Üldkoosolekul mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult. 6.10. Põhikirja muutmine on otsustatud, kui selle poolt antakse üle 2/3 üldkoosolekul osalenud Liidu liikmete häältest. 6.11. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks üldkoosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult (sh elektrooniliselt) kõik Liidu liikmed. 7. Juhatus 7.1. Üldkoosolekute vahelisel ajal juhib Liidu tegevust juhatus, kes valitakse ühingu liikmete hulgast kuni kolmeks aastaks. Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt neli korda aastas. Juhatus on viie- kuni seitsmeliikmeline. 7.2. Juhatus: 7.2.1. valib juhatuse esimehe ja vajadusel aseesimehe; 7.2.2. palkab tegevjuhi ja vajadusel töötajad ning määrab nende pädevuse ja tööülesanded; 7.2.3. võtab vastu uusi liikmeid ja peab arvestust liikmete üle; 7.2.4. teeb koostööd riiklike, ühiskondlike ning rahvusvaheliste organisatsioonidega; 7.2.5. töötab välja iga-aastase tegevuskava; 7.2.6. moodustab töögruppe. 7.2.7. täidab muid üldkoosoleku poolt määratud ülesandeid; 7.3. Juhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. 7.4. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälte enamusega 7.5. Juhatus võib võtta vastu otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult taasesitatavas vormis kõik juhatuse liikmed. 7.6. Juhatus protokollib oma koosolekud. Protokolli allkirjastavad koosoleku juhataja ja protokollija. 7.7. Liitu võib esindada iga juhatuse liige eraldi. Eesti Leader Liit www.leaderliit.eu Pärnu mnt 10, Abja-Paluoja, Viljandimaa, Eesti Reg 80340827 __________________________________________________________________________ 8. Järelevalve 8.1. Järelevalvet teostab Liidu revisjonikomisjon, kelle ülesandeks on Liidu finantsmajandusliku ja põhikirjalise tegevuse revideerimine vähemalt kord aastas. 8.2. Revisjonikomisjon on vähemalt 3-liikmeline. 8.3. Revisjonikomisjon valitakse kuni kolmeks aastaks. 8.4. Revisjonikomisjoni liige ei tohi olla Liidu juhatuse liige ega Liidu raamatupidaja. 8.5. Revisjonikomisjon kontrollib Liidu organite poolt vastuvõetud otsuste täitmist, vara ja vahendite kasutamist ja käsutamist ning dokumentide koostamist ja säilitamist vähemalt üks kord aastas hiljemalt 4 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist. 8.6. Revisjonikomisjon esitab oma arvamuse kontrolli tulemuste kohta juhatusele kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt 12 kalendripäeva enne majandusaasta aruande esitamist üldkoosolekule. 8.7. Revisjonikomisjoni liige võib osaleda juhatuse koosolekul. 9. Liidu vahendid ja varad 9.1. Liidu varad ja vahendid moodustuvad liikmemaksudest, annetustest, eraldistest, toetustest ja muudest laekumistest. 9.2. Liidu vahendid ja vara kuuluvad Liidule ning neid kasutatakse ja käsutatakse Liidu eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning käesolevale põhikirjale. Liit võib oma vara rentida, laenata ja/või anda tasuta kasutusse oma liikmetele kehtestatud korra alusel. 9.3. Liidu majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Juhatus korraldab Liidu raamatupidamist vastavalt raamatupidamisseadusele ja Liidu raamatupidamise sisekorraeeskirjadele. 10. Liidu lõpetamine, ühinemine või jagunemine 10.1. Lõpetamine ja vara jaotamine toimub 10.1.1. üldkoosoleku otsusega; 10.1.2. pankrotimenetluse alusel; 10.1.3. Liidu liikmete arvu vähenemisel alla kahe; 10.1.4. sundlõpetamise korras kohtuotsuse alusel. 10.2. Liidu lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerijaks on juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei ole nähtud teisiti. Likvideerijad lõpetavad Liidu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara vastavalt üldkoosoleku otsusele samalaadsete eesmärkidega ühingutele Liidu tegevuspiirkonnas või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. 10.3. Liidu ühinemise või jagunemise otsustab üldkoosolek. 10.4. Liit võib ühineda teise organisatsiooniga, kui Liidu ühendamine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina. Ühendatav ühing loetakse lõppenuks. Liidu vara, õiguste, kohustuste ja liikmetega seonduv ning ühinemine reguleeritakse kehtiva seadusandlusega. Eesti Leader Liit www.leaderliit.eu Pärnu mnt 10, Abja-Paluoja, Viljandimaa, Eesti Reg 80340827
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →