dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Aruanne

Rahandusministeerium · 6. mai 2022
Viit
12.5-4/3931-1
Registreeritud
6. mai 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Vabariigi Presidendi Kantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.5 RIIGI HUVIDE KAITSE KORRALDAMINE RIIGI OSALUSEGA ERAÕIGUSLIKES JA AVALIK-ÕIGUSLIKES JURIIDILISTES ISIKUTES
Sari
12.5-4 Aktsionäri-, osaniku-, asutaja-, liikmeõiguste teostamisel tehtud üldkoosoleku ja asutaja otsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
12.5-4/2022
Vastutaja
Tarmo Porgand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigivara osakond)

Failid

  • 📎Koostookogu_2021_0.bdoc303 KB
  • 📎Kultuurirahastu_tegevusaruanne_rahandusministeeriumile_2021.asice202 KB
  • 📎Sihtasutuste_koondaruanne2021.asice751 KB
  • 📎Sihtasutuste_koondaruanne2021.pdf318 KB

Sisu (failidest)

SIHTASUTUSE TEGEVUSARUANNE 2021 SIHTASUTUS SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu PÕHIKIRJALINE EESMÄRK Kultuurirahastu eesmärk on toetada kultuuri-, sotsiaal-, haridus- ja teadusalast tegevust Eesti Vabariigis. TEGEVUSEESMÄRK Kultuuri-, sotsiaal-, haridus- ja teaduspreemiate ja stipendiumite väljaandmine ning vastavate programmide finantseerimine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Seitsme preemia (noor teadlane, Viis preemiat (noor teadlane, SA Vabariigi noor IT-teadlane, noor noor IT-teadlane, noor Presidendi keskkonnateadlane, noor keskkonnateadlane, noor Kultuurirahastu kultuuritegelane, noor kultuuritegelane, sotsiaaltöö preemiate statuut. haridustegelane, noore preemia) on välja antud; kaks Kinnitatud 29.09.2000 haridustegelase reaalainete preemiakonkurssi (noor sihtasutuse nõukogus eripreemia, sotsiaaltöö preemia) haridustegelane, noore väljaandmine haridustegelase reaalainete eripreemia) välja kuulutatud TULEMUS- 2021 2022 INDIKAATOR Väljamakstavad Eesmärk Tulemus Eesmärk preemiad: Sotsiaaltöö preemia 5000 5000 5000 Noore kultuuritegelase 5000 5000 5000 preemia Noore teadlase preemia 5000 5000 5000 Noore IT-teadlase 5000 5000 5000 eripreemia Noore keskkonnateadlase 5000 5000 5000 preemia Noore haridustegelase 5000 5000 preemia Noore haridustegelase 5000 5000 reaalainete eripreemia 2021. aasta lõpus kuulutas kultuurirahastu välja presidendi noore haridustegelase ja noore haridustegelase reaalainete preemia konkursi, mille preemia saajad otsustati jaanuaris 2022. Viivitus kahe preemia välja andmisega tekkis seoses kultuurirahastu nõukogu senise koosseisu volituse lõppemisega 25.09.2021 ja uue nõukogu koosseisu ametisse asumisega 01.12.2021. 2021. aastal toimusid nõukogu plaanipärased koosolekud, kus otsustati noore teadlase, noore IT-teadlase, noore keskkonnateadlase, noore kultuuritegelase ning sotsiaaltöö preemia saajad. Jätkus koostöö Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi õpilaste ajaloo-alaste uurimistööde konkursi läbiviimise toetamiseks ning Eesti Kirjandusmuuseumiga rahvaluule kogumispreemiate väljaandmiseks. Neid rahastati sihtasutuse riigieelarvelise eraldise summast. Lisaks toetas sihtasutus Enn Kunila annetuse toel president Kersti Kaljulaidi kõnede raamatu väljaandmist, loometegelaste ja Vabariigi Presidendi koostööd Eesti loodusfilmi „Tuulte tahutud maa“ näitamiseks ning rahuldas SA Tartu Keskkonnahariduse Keskuse taotluse Rohelise Kooli programmi tegevuste läbiviimise toetamiseks. Lisaks riigieelarvelisele toetusele rahastasid sihtasutuse tegevusi 2021. aastal järgmised era- annetajad: Skype Technologies OÜ (10 000), AS Cleveron (5000), Enn Kunila (12 100), Riho Unt (300). Sihtasutuse tegevust juhib 6-liikmeline nõukogu. Senise koosseisu volitused lõppesid 25.09.2021 ning 01.12.2021 asus kolmeks aastaks ametisse uus nõukogu koosseisus Väino Kaldoja, Eero Epner; Maarja Grossberg, Doris Kareva, Toomas Kiho ja Peter Pedak. Sihtasutuse juhatuse liikmena jätkas tegutsemist Triin Toomesaar. Palgalisi ametikohti sihtasutusel 2021. aastal ei olnud. Pille Osula SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu juhataja MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2021 aruandeaasta lõpp: 31.12.2021 sihtasutuse nimi: sihtasutus Eesti Koostöö Kogu registrikood: 90007081 tänava nimi ja maja number: Toom-Kooli tn 17 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10130 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: http://www.kogu.ee sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 16 Bilanss 16 Tulemiaruanne 17 Rahavoogude aruanne 18 Netovara muutuste aruanne 19 Raamatupidamise aastaaruande lisad 20 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 20 Lisa 2 Raha 21 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 22 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 22 Lisa 5 Kasutusrent 22 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed 23 Lisa 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 23 Lisa 8 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 24 Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud 25 Lisa 10 Tööjõukulud 25 Lisa 11 Seotud osapooled 25 Aruande allkirjad 26 Vandeaudiitori aruanne 27 2 TEGEVUSARUANNE 2021 SA Eesti Koostöö Kogu Toom-Kooli 17, Tallinn [email protected] www.kogu.ee Kokkuvõte 2021. aastast: 1. Avaldasime esmakordse kogumiku „Taasiseseisvunud Eesti kolm aastakümmet inimarengu luubi all“, mis annab ülevaate Eesti inimarengu aruannete sisust ja mõjust perioodil 1995-2020. 2. Käivitasime vaimse tervise ja heaolu teemalise inimarengu aruande 2023 ettevalmistava ja sisulise etapi. Sõlmisime Sotsiaalministeeriumiga EIA väljaandmiseks toetuslepingu. 3. Käisime „Kodukoha kompassiga“ läbi 7 maakonnalinna, näituse raames toimus 15 seotud üritust. 4. Otsisime lahendusi Rahvaalgatus.ee turvalisuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. 5. Tähistasime Rahvaalgatus.ee viiendat sünnipäeva. 6. Populariseerisime kohalik.rahvaalgatus.ee lehte ning panustasime sellealase teadlikkuse tõstmisesse kohalikes omavalitsuste. 7. Jätkasime edukat „Koolide kaasava eelarve“ koostööprojekti ja olime noorte demokraatia eestkõneleja. 8. Korraldasime oma põhitegevust populariseerivaid avalikke üritusi (Rahvaalgatus.ee sünnipäev ja Arvamusfestivali arutelu). 9. Lansseerisime Eesti Koostöö Kogu uue visuaalse identiteediga kodulehe. EESTI INIMARENGU ARUANNE 2023. Vaimne tervis ja heaolu • 2021. aasta veebruaris valis Eesti Koostöö Kogu nõukogu avaliku konkursi teel välja EIA 2023 peatoimetaja, kelleks sai Merike Sisask (TLÜ). • Tegevkontori ja peatoimetaja koostöös disainiti kogu aruande koostamise ja väljaandmise teekaart (2021-2023) koos esmase kontseptsiooni (EIA lähenemine vaimsele tervise ja heaolule), ajaplaani, toimetajaskonna ja assistendi valiku ning artiklite eelkavandite juhendite välja töötamisega. • 28.04.2021 toimus ZOOMi keskkonnas I koosloomeüritus, kuhu lisaks toimetajatele tuli kokku ligi 60 valdkonna eksperti, poliitikakujundajat, teadlast ja praktikut. Erinevates Zoomi töötubades arutati iga peatüki toimetaja juhtimisel peatüki võimalikku fookust, olulisemaid sisublokke, teemasid, võimalikke kirjutajaid. Arutelu avas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja “Psühho-sotsiaalne keskkond ning vaimne Tervis ja heaolu” töötoas osales ka haridusminister Liina Kersna. Koosloomepäeva eesmärk oli muuta EIA protsess avatumaks ja koosloomelisemaks ning saada sisend ühiskondlikust ootusest EIA-le. “EIA toimetajatel oli küll olemas esmane omapoolne nägemus, mida peatükid ja artiklid võiksid sisaldada, kuid töötubade aruteludest tuli juurde nii palju põnevaid ja olulisi ideid. Ainult sellistest koosloomelistest aruteludest saavadki sündida ühistel väärtustel põhinevad, suured ning paljusid inimesi kõnetavad asjad.” Merike Sisask • 11.06 lõpliku EIA kontseptsiooni ja autorkonna kinnitamine Eesti Koostöö Kogu nõukogus. • juunis valmisid esmased artiklite ja peatükkide sissejuhatuste eelkavandid, mille vaatasid läbi ja tagasisidestasid 5 retsensenti: Kairi Kasearu, Kadri Haljas, Liisi Ausmees, Grete Arro, Kristjan Port. • 30.06 kohtub Viljandis hübriid-töötoas esmakordselt kogu autorkond. • 15.10 peatoimetaja, EKK tegevkontori ja toimetajate kohtumine hübriidis. • EKK tegevkontori juhtimisel sõlmiti vahemikus august kuni detsember kõikide autoritega lepingud • Vahemikus September- detsember sai välja valitud tehnilise etapi partnerid: keeletoimetus ja tõlge Refiner Translation OÜ, kujundus ja küljendus OÜ Disainkorp. Digitaalse aruande partner selgub 2022.a • 2021. a lõpuks sai suurem osa artikleid esialgsel mustandkujul valmis (lähtuvalt EIA kontseptsioonist, artikli eelkavandist ja retsensiooni tagasisidest). Lisaks edukale ja sisukale EIA 2023 protsessi käima lükkamisele sõlmisid Eesti Koostöö Kogu ja Sotsiaalministeerium omavahel EIA toetuslepingu, millega tagatakse aruandesse panustavatele teadlastele töötasud. See on esimene sellelaadne toetus, mida Eesti Koostöö Kogu inimarengu aruande väljaandmiseks saab. Eesti inimarengu aruanne 2023 meedias: 23.03.2021 Eesti Päevaleht. Järgmise Eesti inimarengu aruande peatoimetaja on Merike Sisask: 09.06.2021 Eesti Ekspress. Psühholoog Merike Sisask: „Aiatöö kuulub hea elu juurde“ 11.11.2021 Personaliuudised. Need õppetunnid toovad õnne ja rahulolu. Intervjuu Merike Sisaskiga. RÄNDNÄITUS „KODUKOHA KOMPASS“ 2020. aasta suvel ilmunud Eesti inimarengu aruanne 2019/2020 „Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud“ (peatoimetaja Helen Sooväli-Sepping) mõtestas 21. sajandi Eesti ruumilist olukorda ning selle seoseid heaolu, tervise ja demokraatiaga. Kannustatuna teadlaste sõnumitest ja vajadusest inimarengu aruannet ühiskonnas populariseerida, käivitas Eesti Koostöö Kogu 2020. augustist 2021. aasta novembrini EIA jätkuprojekti „Kodukoha kompass“. „Kodukoha kompass“ oli läbi kümne Eesti maakonna keskuse rännanud näitus, mis avas linnaruumi ja inimeste heaolu vahelisi seoseid ning kutsus kohalikke kaasa mõtlema, millega ollakse oma linnas rahul ja milles nähakse veel arenguruumi. Kodukoha üle mõtlemiseks pakkus näitus 8 teemat: liikumine ja ligipääsetavus; tänav ja ruum; loodus ja keskkond; tegevused ja aktiivsus; eluase; kogukondlik suhtlus ja paigaidentiteet; turvalisus; vastutus ja osalus. Nendest teemadest tõukuvatele küsimustele said kohalikud märkida kompass-kettale oma vastuse. Igas linnas näitas kohalike hinnang ära valdkonnad, millega on inimesed kodukohas rahul ja milles nähakse veel arenguruumi. Näitus oli avatud maakonna keskraamatukogudes, et tõsta raamatukogu kui hea demokraatliku avaliku ruumi rolli ja nähtavust kogukonna kokkutoojana ning soodustada seal kohalikku elu puudutava arutelu toimumist. „Kodukoha kompassi“ näitus aitas: ● Inspireerida kogukondi ja tõsta elanike teadlikkust avalikust ruumist ja selle mõjust igaühele ● süsteemselt mõelda oma linna avalikule ruumile (kompass-ketta 8 teemat) ● soodustada avaliku ruumi teemalisi kohalikke sündmusi, arutelusid, töötubasid, ruumieksperimente; ● soodustada KOV ja kogukonna vahelist koostööd ja dialoogi ● tõsta teadlikkust raamatukogust kui heast avalikust ruumist ● tõsta noorte teadlikkust enda vajadustele vastavast avalikust ruumis Näituse paigad: Paide (august 2020), Rakvere (oktoober 2020), Narva (november- detsember 2020), Põlva (jaanuar 2021), Võru linn ja vallad (veebruar 2021), Rapla (mai 2021), Kuressaare (juuni 2021), Kärdla (august 2021), Valga (september 2021), Viljandi (oktoober- november 2021). Kompass-ketta tulemused: Näituse raames kompass-kettale kogutud kohalike tagasiside viitas sarnastele probleemidele ja arenguvajadustele: väikelinnades on puudu nüüdisaegsetest elupindadest, kohalike kaasamine elukeskkonda puudutavatesse otsustesse on madal, puudu on jalakäijasõbralikkust ja kogemusterikkast tänavaruumist. Ootuspäraselt on 10 väikelinna elanikud kõige kõrgemalt hinnanud rohelisust ning mugavat ligipääsu looduskeskkonnale ja turvalist ning puhast linnaruumi. Näitusega kaasnenud sündmused 2021. aastal: - 11.02.2021 Võru „Kuidas luua elurikast keskkonda linnas ja maal“. Merle Karro- Kalberg, Anna-Liisa Unt, Karin Bachmann (koostöös Võrumaa Arenduskeskusega) - 15.02.2021 Võru noortele demokraatiatrenn. Ave Habakukk (koostöös Võrumaa Arenduskeskusega) - 17.02.2021 Haanja „Kuidas kogukonnas arutelusid pidada?“ Teele Pehk (koostöös Võrumaa Arenduskeskusega) - 18.02.2021 Antsla „Kuidas sina saad otsuseid mõjutada? Teele Pehk (koostöös Võrumaa Arenduskeskusega) - 18.02.2021 Vastseliina „Linn, avalik ruum ja tervis“. Helen Sooväli-Sepping (koostöös Võrumaa Arenduskeskusega) - 25.02.2021 Võru linn „Kõik teed viivad keskväljakule“ Elo Kiivet (koostöös Võrumaa Arenduskeskusega) - 26.02.2021 Värska „Mis kasu on väikelinnas kultuuripärandist?“ Nele Dresen (koostöös Võrumaa Arenduskeskusega) - 07.06.2021 Rapla “Kõik teed viivad keskväljakule”. Elo Kiivet - 02.07.2021 Kuressaare "Mis kasu on väikelinnas kultuuripärandist?" Nele Dresen - 13.09.2021 Valga "Kõik teed viivad keskväljakule". Elo Kiivet (koostöös Valva vallavalitsusega) - 14.10.2021 Viljandi "Kuidas sina saad otsuseid mõjutada" Kai Klandorf. (koostöös Loov Viljandiga) - 9.11.2021 Viljandi "Kuidas kogukonnas arutelusid pidada". Teele Pehk (koostöös Loov Viljandiga) - 16.11.2021 Viljandi "Mis kasu on väikelinnas kultuuripärandist?" Nele Dresen. (koostöös Loov Viljandiga) - 23.11.2021 Viljandi "Kuidas linn toetab füüsilist ja vaimset tervist". Helen Sooväli- Sepping (koostöös Loov Viljandiga) - 26.11.2021 Narva "Kuidas sina saad otsuseid mõjutada" Maria Derlõšš (ära jäänud loeng 2020. aastast) - Näituse tulevik: 2022. aasta esimeses pooles koondame näitus sisumaterjalid, mis Eesti Koostöö Kogu „Kodukoha kompassi“ näituse jaoks valmistas, kompass-ketta kohahindamise metoodika kirjelduse ja visuaalid terviklikuks e-käsiraamatuks. Lisaks liidame käsiraamatusse ka koostöös MTÜ-ga Elav Tänav loodavad linnaruumi elavdamise heade praktikate kirjeldused. Inspiratsioonilaeka eesmärk on pakkuda lihtsaid, eripalgelisi ja Eestis kasutatud lahendusi, kuidas luua kodukohas atraktiivsemat, inimsõbralikumat ja kaasavamat linnaruumi. Kodukoha kompass meediakajastus: 03.01.2021 Lõuna-Eesti Postimees. Rändnäitus Kodukoha kompass jõuab Lõuna-Eestisse. 29.01.2021 Lõuna-Eesti Postimees. Näitus kutsub võrulasi märkame oma linnaruumi 29.01.2021 ETV Terevisoon. Intervjuu Kairi Tilgaga seoses näitusega „Kodukoha kompass“ 06.02.2021 Võrumaa Teataja Kodukoha kompass jõudis kolmapäeval Võrru 11.03.2021 ETV. Nova „Võrumaa noored katsetasid demokraatiatrenni“ 14.05.2021 Rapla Teataja. Kodukoha kompass jõudis Raplasse 13.05.2021 Virumaa Teataja. Rakverre tuleb lilleniit! 17.05.2021 Tre Raadio. Aktuaalne Raplamaal. Intervjuu Kairi Tilgaga seoses näituse „Kodukoha kompass“ jõudmisega Raplasse 19.05.2021 Raplamaa Sõnumid. Näitus inimeste heaolu ja linnaruumi vahelistest seostest 09.06.2021 Raplamaa Sõnumid. Hea avalik ruum on kasulik kõigile 01.07.2021 Saaremaa Teataja. Mida arvad oma kodukohast? 13.08.2021 Hiiu leht. Kompass aitab avalikus ruumi suunda leida. 09.08.2021 ERR. Heast avalikust ruumist rääkiv rändnäitus „Kodukoha kompass“ jõuab Kärdlasse EESTI INIMARENGU ARUANNE 25 Eesti Koostöö Kogu tellimisel analüüsis ja võrdles emeriitprofessor Marju Lauristin 25 aasta jooksul ilmunud Eesti inimarengu aruannete (1995-2020) teemasid ja põhijäreldusi ning andis hinnangu aruande mõjule ühiskonnas. „Taasiseseisvunud Eesti kolm aastakümmet inimarengu luubi all“ on mastaapne analüütiline ülevaade Eesti arengust viimase veerandsajandi jooksul – vaese siirdeühiskonna teekonnast maailma ühe kõrgeima inimarenguga riikide sekka. Tegemist on ainulaadse kroonikaga, justkui Eesti lähiajalooga, mis annab pildi ühiskonna muutumisest 25 aasta jooksul. See näitab, milliste keeruliste väljakutsete ja valikute ees me oleme riigina olnud ning milliseid lahendusi on sotsiaalteadlased järjekindlate pingutustega pakkunud, et riigi arengule kaasa aidata. Kokkuvõtte koostaja, emeriitprofessor Marju Lauristini sõnul on Eesti riik jõudnud 25 aasta jooksul kõrgelt arenenud riikide sekka ning meie oodatav eluiga on tõusnud 10 aastat. See on rahva tervise ja heaolu veenvaim näitaja. Lisaks veel viimastel aastatel tekkinud rändepööre, mis on tunnistus sellest, et Eestis on konkurentsivõimeline elukvaliteet. Samas nendib Lauristin, et Eesti jõudmist inimarengu „kõrgliigasse” pidurdavad meile kõigile tuttavad probleemid, millele teadlased on vastuseid pakkunud veerand sajandit, kuid on jätkuvalt lahenduseta. Nendeks on kahanev ja vananev rahvastik, sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus, venekeelse elanikkonna lõimumine, ääremaastumine ja innovatsiooni takerdumine ühiskondlikesse vastuoludesse. Nagu inimarengu aruannete analüüs näitab, nõuab keeruliste probleemide samm- sammuline teadvustamine ja lahendamine vähemalt põlvkonna jagu ettenägemist, teaduse ja ekspertide suuremat panust riigivalitsemisesse, ühiskonna konsolideerumist ning riigimehelikkust erakondliku egoismi asemel. Sageli takerdub nende probleemide lahendamine Eesti ühiskonna – nii poliitikute kui ametnike, ettevõtjate aga ka kodanikuühenduste – vähese koostöövõime tõttu või aegunud arusaamade, sealhulgas iganenud ideoloogiliste dogmade tõttu. Eesti inimarengu aruandega sai alguse sotsiaalteaduste 25- aastane edulugu Eestis, lisaks ka eesti keele kui teaduskeele edulugu. Selle aja sisse on mahtunud kokku 18 aurannet. Teemadering, mida inimarengu aruanne on aastate jooksul käsitlenud, on olnud lai – alustades väljakutsetega majanduses, tööhõives ja hariduses, lõpetades keeruliste küsimustega rahvastiku arengus, keele küsimustes, kultuuris ning meedias. Kokku on 18 aruande valmimisse panustanud 282 teadlast ja kuus peatoimetajat: Marju Lauristin, Mati Heidmets, Erik Terk, Raivo Vetik, Tiit Tammaru ja Helen Sooväli-Sepping. Täismahus kogumik: „Taasiseseisvunud Eesti kolm aastakümmet inimarengu luubi all. Ülevaade Eesti inimarengu aruannete sisust 1995–2020“ (prof Marju Lauristin 2021). - jaanuar- märts: käsikirja keeleline toimetamine, kujundamine, küljendamine (Eesti Koostöö Kogu) - 9. märts kogumiku avalik kommunikatsioon ja esitlus ETV arutelusaates “Suud puhtaks”. Saade toimus koostöös Eesti Koostöö Koguga ja seal osalesid kõik senised inimarengu aruannete peatoimetajad: Marju Lauristin, Mati Heidmets, Erik Terk, Raivo Vetik, Tiit Tammaru ja Helen Sooväli-Sepping. EIA 25 meediakajastus: 09.03.2021 ERR. ETV „Suud puhtaks“ 09.03.2021 ERR.Lauristin: inimarengu aruandes toodud probleemid lahenevad koostöös 09.03.2021 ERR. Raivo Vare: Eesti inimarengu aruande suurim väärtus 09.03.2021 Maaleht. Marju Lauristin. Eesti on muutunud mugavaks: vajame hüpet uuele tasemele. 10.03. 2021 KUKU hommikuprogramm intervjuu Helen Sooväli Seppinguga seoses EIA 25. aastapäevaga. 10.03.2021 Postimees. 25 aastat inimarengu aruandeid näitavad Eesti edulugu 28.04.2021 ERR Külli Taro: ehk me siiski ei taha olla tavaline riik, mis käitub tavaliselt 14.05.2021 Sirp. Marju Lauristin: Riigivalitsemine vajab uuenduskuuri RAHVAALGATUS.EE JA OSALUSDEMOKRAATIA 2021. aastal oli EKK üks eesmärke kasvatada Rahvaalgatus.ee (nii riigikogu kui kohaliku omavalitsuse tasandi) nähtavust, mõju ja kommunikatsiooni. Ühtlasi otsisime aasta vältel erinevate osapooltega konsulteerides võimalust tagada Rahvaalgatus.ee tehnilisele arendusele ja turvalisuse jätkusuutlik mudel. Taotlesime koos Vabariigi Presidendi Kantseleiga IKT strateegiale majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt lisarahastust Rahvaalgatus.ee turvatestimise jaoks. Aasta lõpus tehti positiivne otsus ning 2022. aastal on plaanis ellu viia Rahvaalgatus.ee turvatestimine. - aasta alguses teostasime riigikogule esitatud kollektiivsete pöördumiste mõjuanalüüsi, kaardistades alates 2014. aastast, seaduse kehtima hakkamise ajast, kodanike esitatud pöördumiste menetlusinfo ning komisjonide tehtud otsused. - 5. märtsil korraldasime koostöös Vabaühenduste Liiduga Hea Kodaniku Klubi sarja raames virtuaalse vestlusõhtu "Kuidas jõuda oma mõtte või murega otsustajateni?". Sündmusega tähistasime Rahvaalgatus.ee 5. sünnipäeva. Sündmuse raames arutlesid Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt, MTÜ Nähtamatud Loomad president Kristina Mering ning Müürilehe tegev- ja sotsiaaliatoimetaja Henri Kõiv Rahvaalgatus.ee mõju üle muutuste esile kutsumisel, hindasid selle tööriista vajadust ning arutlesid osalusdemokraatia tuleviku üle. Vestlusõhtu toimus otseülekande vahendusel Eesti Koostöö Kogu Facebooki lehel. - Koostöös Müürilehega oli ajalehe märtsinumbris fookuses Eesti demokraatia tervis. Põhiloona ilmus selles artikkel „Seaduseloome ahtad väravad- jala saab vahele igaüks, edasi ainult võimekad“, mis kriitiliselt vaatas Rahvaalgatus.ee esimesi aastaid ja tõi välja, et:„viie aasta jooksul toimunud kohtumisi algatajate ja seadusandja vahel võiks nimetada eri kultuuride põrkumiseks, kus alles otsitakse ühist keelt“. - Sünnipäevapidustuste raames ilmus ERR portaalis EKK demokraatia valdkonna eksperdi arvamuslugu pöördumisele kogutud allkirjade tegelikust mõjust. - aasta vältel lõime kaasa erinevates osalusdemokraatiat edendavates algatustes ning võrgustikes (nt Avatud valitsemise partnelus, Euroopa kodanikualgatus) ja panustasime valdkonna edendamisse rahvusvahelistes uuringutes osalemise kaudu. Rahvaalgatus.ee kogemust analüüsiti organisatsiooni European Liberal Forum koostatud raportis „Next level participation. Citizen-driven e-democracy tools” ning Solonian Democracy Institute raportis "Digital Democracy Report 2021". - Osalesime üle-eestilises Annetamistalgute aktsioonis, kus kogusime toetust Rahvaalgatus.ee portaali töös hoidmiseks. - 14.08.2021 korraldasime Arvamusfestivali Kogukondade alal arutelu “Aktiivsed kogukonnad kui vaktsiin ääremaastumisele. Kuidas toetada kogukonnaelu?”. Oma aruteluga otsisime vastuseid, kuidas kaasamine ja koostöö aktiveerivad kogukondi ja mida see kohalikule arengule tähendab. 2020. aasta Eesti inimarengu aruande üks tulevikustsenaarium oli „Isemajandav Eesti“, mis manas silme ette pildi riigist, kus kaugtöövõimalused ning uuskogukondlik eluviis on suure osa eestlasi viinud tagasi maale elama. See on olnud võimalik, sest kogukonnad on tugevad ja isemajandavad, valitseb koostöine suhtlus valitsejate ja kodanike vahel, vajadused teenuste järele on rahuldatud digitaalsete lahendustega. Uurisime, kas meil on lootust liikuda uuskogukondliku isemajandava Eesti poole ja mis loob atraktiivset maaelu ja pakub elukvaliteeti, mis paneb meid linnadest maale kolima? Aruteluringis osalesid: Aet Annist, Ivika Nõgel, Kertu Vuks ja Jan Teevet. Arutelu juhtis Sigrid Solnik. Arutelust toimus otseülekanne ka Eesti Koostöö Kogu Facebookis vahendusel. Rahvaalgatus.ee kui kohalikul tasandil kaasarääkimise võimaldaja Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 32 tulenev õigus algatusi kohalikul tasandil esitada on aina levivam viis kohalikus valitsemises kaasa rääkimiseks. Kuigi seaduses on antud õigus kirjas juba aastast 1993, on algatuste esitamise populaarsus kasvanud viimase 1,5 aasta jooksul peamiselt tänu Rahvaalgatus.ee platvormile, mis võimaldab kodanikel mugavalt digitaalsete allkirjade kogumise näol oma õigusi rakendada. 2021. aasta jooksul keskendusime: • kohaliku omavalituse tasandil kaasarääkimise õiguse populariseerimisele; • lähtuvalt praktilisest kogemusest panustasime ja rääkisime kaasa KOKS muutmise eelnõu loomise protsessis; • pidasime läbirääkimisi erinevate osapooltega (Siseministeerium, Rahvastikuregister), et lihtsustada praktikas algatuste esitamise protsessi; • nõustasime ükshaaval kohalike pöördumiste algatajaid ja ka vastuvõtvaid omavalitsusi; • tagasiside ja kogemuste põhjal täiendasime jooksvalt teenust; • panustasime ettepanekutega rahandusministeeriumi loodud kohalike omavalitsuste teenuste olukorrast ülevaadet andva portaali minuomavalitsus.fin.ee tagasisidestamisse; • novembris alustas asutuse juures tööd praktikant, kes kogub seni esitatud kohalike algatuste menetlusprotsessi kohta tagasisidet, kaardistab nende mõju ning töötab välja kohalikele omavalitsustele juhendmaterjali algatuste menetlemise soodustamiseks. Rahvaalgatus.ee 2021. aasta statistika: 2021. aastal jätkus nii Rahvaalgatus.ee kasutajate kui ka loodud algatuste arvu kasv. - Aasta jooksul suunati allkirju koguma 79 algatust. Võrdluseks kolmel varasemal aastal jõudis portaali allkirjastamisele vastavalt 54 algatust (2020. aastal), 20 algatust (2019. aastal ja 19 algatust (2018. aastal). - Aasta jooksul külastas 357 tuhande kasutaja suurune auditoorium portaali üle 562 tuhande korra ning algatustele anti aasta jooksul kokku 117 tuhat digitaalset allkirja. Digiallkirjade hulk on aasta-aastalt kasvanud: 2020. aastal anti portaalis algatustele 106 tuhat, 2019. aastal 20 tuhat ning 2018. aastal 19 tuhat digitaalset allkirja. -Piisava arvu allkirjade kokkusaamise järgselt esitati Riigikogule 29 ning kohalikele omavalitsustele 15 algatust. Riigikogu lõpetas aasta jooksul 27 kollektiivse pöördumise menetlemise. - Rahvaalgatus.ee portaali töös hoidmiseks kogub Eesti Koostöö Kogu annetusi, et katta digiallkirjastamisega seotud kulud ning tagada keskkonnas tehniline tugi ja turvalisus. 2021. aastal tehti Rahvaalgatus.ee toetamiseks 2184 annetust kogusummas 17 834.18 eurot. Platvormi arendustegevustel on võimalik silma peal hoida kõigil huvilistel. Rahvaalgatus.ee meediakajastus: 03.03.2021 ERR. Kadri Org: Pöördumistele kogutud allkirjade tegelik mõju 03.03.2021 KUKU. Ärataja. Kadri Org: Osalusportaal Rahvaalgatus.ee saab viieseks 04.03.2021 ERR. Terevisioon. Rahvaalgatus.ee saab viie aastaseks 04.03.2021 Müürileht „Seadusloome ahtad väravad- jala saab vahele igaüks, edasi ainult võimekad“ 12.03.2021 AEF minutid. Kadri Org: rahvaalgatus.ee sünnipäevast 20.07.2021 Õhtuleht. Petitsioon petitsiooni otsa. Kas nendest ka mingit abi on? 23.08.2021 Postimees. Korruptsioonivaba Eesti avaldas koolidele eelarvestamise käsiraamatu (sh Eesti Koostöö Kogu) 28.08.2021 Võrumaa Teataja. Osalusportaal kutsub võrulasi julgemalt oma häält kuuldavaks tegema Noored ja demokraatia: Jätkasime koostöös Korruptsioonivaba Eestiga (KVE) demokraatiahariduse projektiga "Koolide kaasav eelarve". Esimesel poolaastal teostasime Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetusel pilootprojekti neljas erinevas Eesti koolis - Keeni põhikoolis, Rapla Gümnaasiumis, Tallinna Rahumäe Põhikoolis, Tartu Annelinna Gümnaasiumis - ning 2021. aasta lõpus Integratsiooni SA toetusel kolmes eestivene noortega koolis - Lasnamäe gümnaasiumis, Loksa gümnaasiumis ja Narva Soldino Gümnaasiumis. Ettevõtmise eesmärk on suurendada õpilaste teadlikkust demokraatlikest otsustusprotsessidest ning aktiveerida neid koolielus kaasa rääkima. Eesti Koostöö Kogu on arendanud Rahvaalgatus.ee juurde koolidele keskkonna https://kaasavkool.rahvaalgatus.ee/, kus õpilased saavad digitaalselt ettepanekuid esitada ja nende üle kaasaegseid e-vahendeid kasutades demokraatlikult hääletada. Pilootprojekt pälvis suure heakskiidu ning mõju mõõtmise tulemused viitasid sellele, et projekt panustab tulemuslikult demokraatiaharidusse ning koolikogukonna tugevdamisse. Pilootprojekti kogemustele tuginevalt valmis ülevaatlik ja näitlikustatud käsiraamat, mida saavad kasutada õpetajad või teised kooli eestvedajad kaasava eelarvestamise läbiviimiseks ka iseseisvalt. Projektikogemust kajastati ka ajakirjanduses. EKK demokraatia valdkonna ekspert jagas pilootprojekti kogemusi rahvusvaheliste partneritega koostöös korraldatud sündmusel “Engaging youth in decision-making through participatory budgeting”. Kohtusime eraldi ka Narva linnavalitsuse ning Narva koolide direktorite ning huvijuhtidega, et ettevõtmist lähemalt tutvustada ning julgustada projektiga liituma. Tulenevalt pilootprojekti positiivsest tagasisidest ning tulemuslikust mõjust otsustasime koostöös projektipartneriga otsida koolide kaasava eelarve projektile jätkurahastust ka järgnevaks aastaks. Saime projektitaotlusele heakskiidu Aktiivsete Kodanike Fondist, kelle toel on järgneva pooleteise aasta jooksul eesmärk teostada kaasava eelarve projekt veel vähemalt 10 koolis ning luua kaasavat eelarvestamist kui õpilasi ja koolikogukonda võimestavat ja demokraatlikke väärtusi arendavat initsiatiivi praktiseerivate koolide võrgustik. Noored ja demokraatia meediakajastus: 17.09.2021 Õpetajate Leht „Õpilased kooli eelarvet koostamas“ 24.09.2021 Õpetajate Leht „Kuidas toetada õpilastel 21. sajandi oskuste kujundamist? 02.06.2021 Raplamaa Sõnumid. Rapla Gümnaasium viis läbi kaasava eelarve pilootprojekti 14.06.2021 Tartu Postimees „Poiste kaasava eelarve idee tõi kooli hokilaua“ EKK KOMMUNIKATSIOON - Lansseerisime uue eestikeelse kodulehe www.kogu.ee - Kogu aasta vältel andsime välja 12 uudiskirja, mis on peamine viis ka meie koostöövõrgustikku informeerida. - Lõime sisu Rahvaalgatus.ee kui Eesti Koostöö Kogu sotsiaalmeediakanalitesse JUHTIMINE Koostöö Kogu tegevust juhtis 2021.a aasta lõpu seisuga 6-liikmeline nõukogu: Kaie Karniol (esimees), Külli Taro (ase-esimees), Arko Olesk, Ülar Mark, Andres Kütt, Ott Oja. Aasta jooksul lahkusid nõukogust Triin Vihalemm, Urmo Kübar ja Triin Toomesaar. Nõukoguga liitusid Ott Oja ja Arko Olesk. Nõukogu pidas kokku 5 koosolekut: - 21.01.2021 - 11.06.2021 - 11.08.2021 - 24.11.2021 - 15.12.2021 Vastavalt sihtasutuse põhikirjale ei saa nõukogu liikmed nõukogu ülesannete täitmise eest tasu. EKK tegevkontoris töötab 3 inimest: - juhatuse liige Kairi Tilga (1,0) - demokraatia valdkonna ekspert Kadri Org (1,0) - juunini 2021 ka kommunikatsioonispetsialist Iris Herman (1,0) KOOSTÖÖ KOGU RAHA ASJAD: SA Eesti Koostöö Kogu on toimiv organisatsioon, millel puudub võlg riigi ja kohalike omavalitsuste, samuti lepinguliste partnerite ja teenuseosutajate ees. Eesti Koostöö Kogu riigieelarveline sihtfinantseerimine on viimase viie aasta lõikes olnud järgmine: 2017. aastal - 230 082 eurot 2018. aastal - 230 082 eurot 2019. aastal - 240 082 eurot 2020. aastal – 230 082 eurot 2021. aastal – 230 082 eurot Koos tegevustoetuse ja sihtotstarbeliste toetuste ja annetustega moodustasid Eesti Koostöö Kogu tulud 2021. aastal kokku 241 180 eurot Sihtasutuse majandusaasta tulem viimastel aastatel: 2017. aastal -23 809 eurot 2018. aastal 71 307 eurot 2019. aastal 47 056 eurot 2020. aastal -19 942 eurot 2021. aastal 52 486 eurot Aruandeaasta olulisemad suhtarvud olid järgmised: Maksevõime üldine tase = käibevara/lühiajalised kohustused = 1,81 Rahaliste vahendite tase = raha ja selle ekvivalendid/lühiajalised kohustused = 1,81 Koostas: Kairi Tilga 02.02.2022 sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 299 952 106 491 2 Nõuded ja ettemaksed 157 243 3,4 Kokku käibevarad 300 109 106 734 Kokku varad 300 109 106 734 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 12 380 24 186 7,4 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 153 645 950 8 Kokku lühiajalised kohustised 166 025 25 136 Kokku kohustised 166 025 25 136 Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 81 598 101 540 Aruandeaasta tulem 52 486 -19 942 Kokku netovara 134 084 81 598 Kokku kohustised ja netovara 300 109 106 734 16 sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2021 2020 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 240 821 270 060 8 Tulu ettevõtlusest 359 1 536 Muud tulud 0 22 Kokku tulud 241 180 271 618 Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -10 739 -30 541 9 Mitmesugused tegevuskulud -67 391 -118 942 10 Tööjõukulud -110 564 -142 077 11 Kokku kulud -188 694 -291 560 Põhitegevuse tulem 52 486 -19 942 Aruandeaasta tulem 52 486 -19 942 17 sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2021 2020 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 52 486 -19 942 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 86 873 3 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -13 945 -8 256 7 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 154 834 0 8 toetustest Kokku rahavood põhitegevusest 193 461 -27 325 Kokku rahavood 193 461 -27 325 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 106 491 133 816 Raha ja raha ekvivalentide muutus 193 461 -27 325 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 299 952 106 491 18 sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Akumuleeritud tulem 31.12.2019 101 540 101 540 Aruandeaasta tulem -19 942 -19 942 31.12.2020 81 598 81 598 Aruandeaasta tulem 52 486 52 486 31.12.2021 134 084 134 084 19 sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon SA Eesti Koostöö Kogu 2021. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad riigi raamatupidamise üldeeskiri ja Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. SA Eesti Koostöö Kogu tulemiaruande koostamisel on lähtutud RTJ 14 lisas toodud skeemist. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse bilansis „Raha“ kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase põhitegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on võrdne nende nominaalväärtusega. Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised ja muud lühiajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse sihtasutuse enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 5000 eurot ühiku kohta. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: - Arvutustehnika 20-40% - Muu materiaalne põhivara 10-50% Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 Rendid Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna. Finantskohustised Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, viitvõlad ning muud lühiajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses. 20 sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Annetused ja toetused Tegevuse sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna siis, kui: (a) sihtfinantseerimise laekumine on praktiliselt kindel; ja (b) sihtfinantseerimisega seotud sisulised tingimused on täidetud. Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustusena. Vastavat kohustust kajastatakse bilansis lühi- või pikaajalisena olenevalt sellest, millal toimub sihtfinantseerimisega kaasnevate tingimuste täitmine. Sihtfinantseerimisega kaasnevaid tingimusi ei loeta sisuliseks, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused on minimaalsed ning risk, et neid ei täideta, on praktiliselt olematu. Tulud Tulu toodete müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu toodete müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt. Kulud Kulude arvestus toimub tekkepõhiselt, kui kaubad on kätte saadud või teenused osutatud. Seotud osapooled Seotud osapooltena käsitletakse sihtasutuse juhtkonda ja nõukogu liikmeid ning nende lähedasi pereliikmeid, samuti nende valitseva mõju all olevaid organisatsioone ja ettevõtteid. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Arvelduskonto Riigikassas 299 952 106 491 Kokku raha 299 952 106 491 21 sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2021 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 42 42 Maksude ettemaksed ja 62 62 4 tagasinõuded Muud nõuded 53 53 Viitlaekumised 53 53 Kokku nõuded ja 157 157 ettemaksed 31.12.2020 12 kuu jooksul Lisa nr Maksude ettemaksed ja 79 79 tagasinõuded Muud nõuded 164 164 Viitlaekumised 164 164 Kokku nõuded ja 243 243 ettemaksed Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 12 26 Üksikisiku tulumaks 1 661 3 366 Erisoodustuse tulumaks 251 111 Sotsiaalmaks 2 931 5 695 Kohustuslik kogumispension 171 265 Töötuskindlustusmaksed 132 278 Ettemaksukonto jääk 62 79 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 62 5 158 79 9 741 Lisa 5 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2021 2020 Lisa nr Kasutusrendikulu 1 800 0 10 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 22 sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne 31.12.2021 31.12.2020 Lisa nr 12 kuu jooksul 900 0 Sihtasutus tegutses Vabariigi Presidendi Kantselei (VPK) ruumides, kus renti ei makstud. Seoses presidendi vahetumisega lõpetati ruumide rentimine VPK poolt ja sihtasutus kolis uutesse ruumidesse Toom-Kooli tänaval. Uue rendilepingu makseid kajastatakse lineaarselt rendikuluna rendilepingu perioodi jooksul. Rendilepingu saab lõpetada 30 päevase etteteatamisega. Lisa 6 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2021 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 2 445 2 445 Võlad töövõtjatele 4 232 4 232 Maksuvõlad 5 158 5 158 4 Muud võlad 545 545 Muud viitvõlad 545 545 Kokku võlad ja ettemaksed 12 380 12 380 31.12.2020 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 2 765 2 765 Võlad töövõtjatele 5 664 5 664 Maksuvõlad 9 741 9 741 Muud võlad 416 416 Muud viitvõlad 416 416 Saadud ettemaksed 5 600 5 600 Tulevaste perioodide tulud 5 600 5 600 Kokku võlad ja ettemaksed 24 186 24 186 Lisa 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) 23 sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne 31.12.2019 Laekunud Kajastatud 31.12.2020 tulemiaruandes Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks VPK toetus 0 230 082 230 082 0 Projektitoetus 1 301 8 136 9 437 0 Toetus 9 948 15 943 25 891 0 Rahvaalgatusveebile Kultuuriministeeriumi 0 4 000 4 000 0 toetus Kultuurkapitali toetus 0 1 600 650 950 Kokku sihtfinantseerimine 11 249 259 761 270 060 950 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 11 249 259 761 270 060 950 toetused 31.12.2020 Laekunud Kajastatud 31.12.2021 tulemiaruandes Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks VPK toetus 0 230 082 230 082 0 Sotsiaalministeeriumi 0 137 000 1 189 135 811 toetus Toetus 0 17 834 0 17 384 Rahvaalgatusveebile Kultuurkapitali toetused 950 8 600 9 550 0 Kokku sihtfinantseerimine 950 393 516 240 821 153 195 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 950 393 516 240 821 153 195 toetused Lisa 8 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud (eurodes) 2021 2020 Uurimis- ja arengukulud 0 25 891 Tööjõukulud 1 189 0 Projekti ürituste ja tegevuste elluviimise kulud 9 550 4 650 Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide 10 739 30 541 otsesed kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otseste kuludena on aruandeaastal kajastatud rändnäituse "Kodukoha kompass" elluviimisega seotud kulutusi ja järgmise Eesti Inimarengu Aruande (EIA 2023) koostamisega seotud kulutusi. 2020. aastal kajastati sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otseste kuludena rändnäituse "Kodukoha kompass" elluviimisega seotud kulutusi ja EKK hallatava rahvaalgatusveebi www.rahvaalgatus.ee arendamisega seotud kulutusi. 24 sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2021 2020 Lisa nr Üür ja rent 2 020 848 6 Mitmesugused bürookulud 3 285 2 195 Uurimis- ja arengukulud 10 023 17 331 Lähetuskulud 1 350 932 Koolituskulud 83 1 155 Riiklikud ja kohalikud maksud 748 1 065 Tõlke- ja trükiteenused 1 910 26 056 Ürituste korraldamise kulud 6 762 18 422 Info ja PR teenused 5 121 16 410 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 25 385 18 024 Arvestus- ja auditeerimisteenused 8 016 8 316 Muud 2 688 8 188 Kokku mitmesugused tegevuskulud 67 391 118 942 Lisa 10 Tööjõukulud (eurodes) 2021 2020 Palgakulu 83 786 106 400 Sotsiaalmaksud 27 967 35 677 Kokku tööjõukulud 111 753 142 077 Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide 1 189 0 otsese kuluna Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 3 3 Tööjõukulud jagunesid aruandeaastal töövõtu liikide osas järgmiselt: juhatuse liikme tasud 47 518.- töötasud 56 803.- töövõtulepingute tasud 7 432.- Sihtasutuses oli keskmiselt, taandatuna täistööajale, 1 juhatuse liige ja 2 töötajat. Lisa 11 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2021 2020 Arvestatud tasu 47 518 47 486 25 Rahandusministeerium [email protected] digitaalallkirja kuupäev nr 3.1-4/1252 Asutajaõiguse teostamise aruanne Tulenevalt riigivaraseaduse §-st 98 lg 3 esitan seisukoha sihtasutuste Eesti Koostöö Kogu ja Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu ette seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguse teostamise kohta 2021.a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Peep Jahilo Direktor Lisa: seisukoht 1 lehel Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu aruanne 25 lehel, Sihtasutuse Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu aruanne 2 lehel Mall Gramberg 6316213 [email protected] TEL: 631 6202 | FAKS: 631 6250 | [email protected] | www.president.ee A. Weizenbergi 39, 15050 Tallinn, EESTI Sihtasutuste asutajaõiguste teostamine 2021.a. Vabariigi President teostas aruandeaastal asutajaõigust kahe sihtasutuse osas: Eesti Koostöö Kogu ja Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu, olles põhiseadusliku institutsioonina nende ainuasutaja. Aruandeperioodil toimusid sihtasutuste juhtimisel järgmised muudatused. Seoses sihtasutuse Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu nõukogu volituste lõppemisega nimetas Vabariigi President 01.12.2021 käskkirjaga nr 7 uued nõukogu liikmed, kelleks said Maarja Grossberg, Eero Epner, Väino Kaldoja, Doris Kareva, Toomas Kiho ja Peter Pedak. Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu nõukogusse nimetas Vabariigi President Kersti Kaljulaid oma 08.01.2021 käskkirjaga nr 112 Urmo Kübara, Andres Küti, Ülar Margi ja Ott Oja, 25.03.2021 käskkirjaga nr 119 Triin Toomesaare ja 03.09.2021 käskkirjaga nr 129 kutsus viimase palvel tagasi Urmo Kübara. Vabariigi President Alar Karis nimetas 01.12.2021 käskkirjaga nr 6 nõukogu liikmeteks Arko Oleski ja Külli Taro. Sihtasutused ei omandanud aruandeaastal osalust äriühingutes ega osalenud teiste sihtasutuste asutamisel. Lisaks seadusega ette nähtud audiitorkontrolle 2021.a. erikontrolle sihtasutustes läbi ei viidud. Meie hinnang mõlema sihtasutuse tegevusele on positiivne ja tulenevalt nende põhikirjaliste eesmärkide täitmisest neid ka edaspidi toetav. Oleme arvamusel, et mõlema sihtasutuse 2021. aasta tegevuse eesmärgid on saavutatud. Kinnitame, et peame vajalikuks nende edaspidise tegutsemise jätkamist. Peep Jahilo Direktor LK: 2 SIHTASUTUSE TEGEVUSARUANNE 2021 SIHTASUTUS SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu PÕHIKIRJALINE EESMÄRK Kultuurirahastu eesmärk on toetada kultuuri-, sotsiaal-, haridus- ja teadusalast tegevust Eesti Vabariigis. TEGEVUSEESMÄRK Kultuuri-, sotsiaal-, haridus- ja teaduspreemiate ja stipendiumite väljaandmine ning vastavate programmide finantseerimine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Seitsme preemia (noor teadlane, Viis preemiat (noor teadlane, SA Vabariigi noor IT-teadlane, noor noor IT-teadlane, noor Presidendi keskkonnateadlane, noor keskkonnateadlane, noor Kultuurirahastu kultuuritegelane, noor kultuuritegelane, sotsiaaltöö preemiate statuut. haridustegelane, noore preemia) on välja antud; kaks Kinnitatud 29.09.2000 haridustegelase reaalainete preemiakonkurssi (noor sihtasutuse nõukogus eripreemia, sotsiaaltöö preemia) haridustegelane, noore väljaandmine haridustegelase reaalainete eripreemia) välja kuulutatud TULEMUS- 2021 2022 INDIKAATOR Väljamakstavad Eesmärk Tulemus Eesmärk preemiad: Sotsiaaltöö preemia 5000 5000 5000 Noore kultuuritegelase 5000 5000 5000 preemia Noore teadlase preemia 5000 5000 5000 Noore IT-teadlase 5000 5000 5000 eripreemia Noore keskkonnateadlase 5000 5000 5000 preemia Noore haridustegelase 5000 5000 preemia Noore haridustegelase 5000 5000 reaalainete eripreemia 2021. aasta lõpus kuulutas kultuurirahastu välja presidendi noore haridustegelase ja noore haridustegelase reaalainete preemia konkursi, mille preemia saajad otsustati jaanuaris 2022. Viivitus kahe preemia välja andmisega tekkis seoses kultuurirahastu nõukogu senise koosseisu volituse lõppemisega 25.09.2021 ja uue nõukogu koosseisu ametisse asumisega 01.12.2021. 2021. aastal toimusid nõukogu plaanipärased koosolekud, kus otsustati noore teadlase, noore IT-teadlase, noore keskkonnateadlase, noore kultuuritegelase ning sotsiaaltöö preemia saajad. Jätkus koostöö Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi õpilaste ajaloo-alaste uurimistööde konkursi läbiviimise toetamiseks ning Eesti Kirjandusmuuseumiga rahvaluule kogumispreemiate väljaandmiseks. Neid rahastati sihtasutuse riigieelarvelise eraldise summast. Lisaks toetas sihtasutus Enn Kunila annetuse toel president Kersti Kaljulaidi kõnede raamatu väljaandmist, loometegelaste ja Vabariigi Presidendi koostööd Eesti loodusfilmi „Tuulte tahutud maa“ näitamiseks ning rahuldas SA Tartu Keskkonnahariduse Keskuse taotluse Rohelise Kooli programmi tegevuste läbiviimise toetamiseks. Lisaks riigieelarvelisele toetusele rahastasid sihtasutuse tegevusi 2021. aastal järgmised era- annetajad: Skype Technologies OÜ (10 000), AS Cleveron (5000), Enn Kunila (12 100), Riho Unt (300). Sihtasutuse tegevust juhib 6-liikmeline nõukogu. Senise koosseisu volitused lõppesid 25.09.2021 ning 01.12.2021 asus kolmeks aastaks ametisse uus nõukogu koosseisus Väino Kaldoja, Eero Epner; Maarja Grossberg, Doris Kareva, Toomas Kiho ja Peter Pedak. Sihtasutuse juhatuse liikmena jätkas tegutsemist Triin Toomesaar. Palgalisi ametikohti sihtasutusel 2021. aastal ei olnud. Pille Osula SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu juhataja MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2021 aruandeaasta lõpp: 31.12.2021 sihtasutuse nimi: sihtasutus Eesti Koostöö Kogu registrikood: 90007081 tänava nimi ja maja number: Toom-Kooli tn 17 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10130 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: http://www.kogu.ee sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 16 Bilanss 16 Tulemiaruanne 17 Rahavoogude aruanne 18 Netovara muutuste aruanne 19 Raamatupidamise aastaaruande lisad 20 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 20 Lisa 2 Raha 21 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 22 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 22 Lisa 5 Kasutusrent 22 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed 23 Lisa 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 23 Lisa 8 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 24 Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud 25 Lisa 10 Tööjõukulud 25 Lisa 11 Seotud osapooled 25 Aruande allkirjad 26 Vandeaudiitori aruanne 27 2 TEGEVUSARUANNE 2021 SA Eesti Koostöö Kogu Toom-Kooli 17, Tallinn [email protected] www.kogu.ee Kokkuvõte 2021. aastast: 1. Avaldasime esmakordse kogumiku „Taasiseseisvunud Eesti kolm aastakümmet inimarengu luubi all“, mis annab ülevaate Eesti inimarengu aruannete sisust ja mõjust perioodil 1995-2020. 2. Käivitasime vaimse tervise ja heaolu teemalise inimarengu aruande 2023 ettevalmistava ja sisulise etapi. Sõlmisime Sotsiaalministeeriumiga EIA väljaandmiseks toetuslepingu. 3. Käisime „Kodukoha kompassiga“ läbi 7 maakonnalinna, näituse raames toimus 15 seotud üritust. 4. Otsisime lahendusi Rahvaalgatus.ee turvalisuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. 5. Tähistasime Rahvaalgatus.ee viiendat sünnipäeva. 6. Populariseerisime kohalik.rahvaalgatus.ee lehte ning panustasime sellealase teadlikkuse tõstmisesse kohalikes omavalitsuste. 7. Jätkasime edukat „Koolide kaasava eelarve“ koostööprojekti ja olime noorte demokraatia eestkõneleja. 8. Korraldasime oma põhitegevust populariseerivaid avalikke üritusi (Rahvaalgatus.ee sünnipäev ja Arvamusfestivali arutelu). 9. Lansseerisime Eesti Koostöö Kogu uue visuaalse identiteediga kodulehe. EESTI INIMARENGU ARUANNE 2023. Vaimne tervis ja heaolu • 2021. aasta veebruaris valis Eesti Koostöö Kogu nõukogu avaliku konkursi teel välja EIA 2023 peatoimetaja, kelleks sai Merike Sisask (TLÜ). • Tegevkontori ja peatoimetaja koostöös disainiti kogu aruande koostamise ja väljaandmise teekaart (2021-2023) koos esmase kontseptsiooni (EIA lähenemine vaimsele tervise ja heaolule), ajaplaani, toimetajaskonna ja assistendi valiku ning artiklite eelkavandite juhendite välja töötamisega. • 28.04.2021 toimus ZOOMi keskkonnas I koosloomeüritus, kuhu lisaks toimetajatele tuli kokku ligi 60 valdkonna eksperti, poliitikakujundajat, teadlast ja praktikut. Erinevates Zoomi töötubades arutati iga peatüki toimetaja juhtimisel peatüki võimalikku fookust, olulisemaid sisublokke, teemasid, võimalikke kirjutajaid. Arutelu avas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja “Psühho-sotsiaalne keskkond ning vaimne Tervis ja heaolu” töötoas osales ka haridusminister Liina Kersna. Koosloomepäeva eesmärk oli muuta EIA protsess avatumaks ja koosloomelisemaks ning saada sisend ühiskondlikust ootusest EIA-le. “EIA toimetajatel oli küll olemas esmane omapoolne nägemus, mida peatükid ja artiklid võiksid sisaldada, kuid töötubade aruteludest tuli juurde nii palju põnevaid ja olulisi ideid. Ainult sellistest koosloomelistest aruteludest saavadki sündida ühistel väärtustel põhinevad, suured ning paljusid inimesi kõnetavad asjad.” Merike Sisask • 11.06 lõpliku EIA kontseptsiooni ja autorkonna kinnitamine Eesti Koostöö Kogu nõukogus. • juunis valmisid esmased artiklite ja peatükkide sissejuhatuste eelkavandid, mille vaatasid läbi ja tagasisidestasid 5 retsensenti: Kairi Kasearu, Kadri Haljas, Liisi Ausmees, Grete Arro, Kristjan Port. • 30.06 kohtub Viljandis hübriid-töötoas esmakordselt kogu autorkond. • 15.10 peatoimetaja, EKK tegevkontori ja toimetajate kohtumine hübriidis. • EKK tegevkontori juhtimisel sõlmiti vahemikus august kuni detsember kõikide autoritega lepingud • Vahemikus September- detsember sai välja valitud tehnilise etapi partnerid: keeletoimetus ja tõlge Refiner Translation OÜ, kujundus ja küljendus OÜ Disainkorp. Digitaalse aruande partner selgub 2022.a • 2021. a lõpuks sai suurem osa artikleid esialgsel mustandkujul valmis (lähtuvalt EIA kontseptsioonist, artikli eelkavandist ja retsensiooni tagasisidest). Lisaks edukale ja sisukale EIA 2023 protsessi käima lükkamisele sõlmisid Eesti Koostöö Kogu ja Sotsiaalministeerium omavahel EIA toetuslepingu, millega tagatakse aruandesse panustavatele teadlastele töötasud. See on esimene sellelaadne toetus, mida Eesti Koostöö Kogu inimarengu aruande väljaandmiseks saab. Eesti inimarengu aruanne 2023 meedias: 23.03.2021 Eesti Päevaleht. Järgmise Eesti inimarengu aruande peatoimetaja on Merike Sisask: 09.06.2021 Eesti Ekspress. Psühholoog Merike Sisask: „Aiatöö kuulub hea elu juurde“ 11.11.2021 Personaliuudised. Need õppetunnid toovad õnne ja rahulolu. Intervjuu Merike Sisaskiga. RÄNDNÄITUS „KODUKOHA KOMPASS“ 2020. aasta suvel ilmunud Eesti inimarengu aruanne 2019/2020 „Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud“ (peatoimetaja Helen Sooväli-Sepping) mõtestas 21. sajandi Eesti ruumilist olukorda ning selle seoseid heaolu, tervise ja demokraatiaga. Kannustatuna teadlaste sõnumitest ja vajadusest inimarengu aruannet ühiskonnas populariseerida, käivitas Eesti Koostöö Kogu 2020. augustist 2021. aasta novembrini EIA jätkuprojekti „Kodukoha kompass“. „Kodukoha kompass“ oli läbi kümne Eesti maakonna keskuse rännanud näitus, mis avas linnaruumi ja inimeste heaolu vahelisi seoseid ning kutsus kohalikke kaasa mõtlema, millega ollakse oma linnas rahul ja milles nähakse veel arenguruumi. Kodukoha üle mõtlemiseks pakkus näitus 8 teemat: liikumine ja ligipääsetavus; tänav ja ruum; loodus ja keskkond; tegevused ja aktiivsus; eluase; kogukondlik suhtlus ja paigaidentiteet; turvalisus; vastutus ja osalus. Nendest teemadest tõukuvatele küsimustele said kohalikud märkida kompass-kettale oma vastuse. Igas linnas näitas kohalike hinnang ära valdkonnad, millega on inimesed kodukohas rahul ja milles nähakse veel arenguruumi. Näitus oli avatud maakonna keskraamatukogudes, et tõsta raamatukogu kui hea demokraatliku avaliku ruumi rolli ja nähtavust kogukonna kokkutoojana ning soodustada seal kohalikku elu puudutava arutelu toimumist. „Kodukoha kompassi“ näitus aitas: ● Inspireerida kogukondi ja tõsta elanike teadlikkust avalikust ruumist ja selle mõjust igaühele ● süsteemselt mõelda oma linna avalikule ruumile (kompass-ketta 8 teemat) ● soodustada avaliku ruumi teemalisi kohalikke sündmusi, arutelusid, töötubasid, ruumieksperimente; ● soodustada KOV ja kogukonna vahelist koostööd ja dialoogi ● tõsta teadlikkust raamatukogust kui heast avalikust ruumist ● tõsta noorte teadlikkust enda vajadustele vastavast avalikust ruumis Näituse paigad: Paide (august 2020), Rakvere (oktoober 2020), Narva (november- detsember 2020), Põlva (jaanuar 2021), Võru linn ja vallad (veebruar 2021), Rapla (mai 2021), Kuressaare (juuni 2021), Kärdla (august 2021), Valga (september 2021), Viljandi (oktoober- november 2021). Kompass-ketta tulemused: Näituse raames kompass-kettale kogutud kohalike tagasiside viitas sarnastele probleemidele ja arenguvajadustele: väikelinnades on puudu nüüdisaegsetest elupindadest, kohalike kaasamine elukeskkonda puudutavatesse otsustesse on madal, puudu on jalakäijasõbralikkust ja kogemusterikkast tänavaruumist. Ootuspäraselt on 10 väikelinna elanikud kõige kõrgemalt hinnanud rohelisust ning mugavat ligipääsu looduskeskkonnale ja turvalist ning puhast linnaruumi. Näitusega kaasnenud sündmused 2021. aastal: - 11.02.2021 Võru „Kuidas luua elurikast keskkonda linnas ja maal“. Merle Karro- Kalberg, Anna-Liisa Unt, Karin Bachmann (koostöös Võrumaa Arenduskeskusega) - 15.02.2021 Võru noortele demokraatiatrenn. Ave Habakukk (koostöös Võrumaa Arenduskeskusega) - 17.02.2021 Haanja „Kuidas kogukonnas arutelusid pidada?“ Teele Pehk (koostöös Võrumaa Arenduskeskusega) - 18.02.2021 Antsla „Kuidas sina saad otsuseid mõjutada? Teele Pehk (koostöös Võrumaa Arenduskeskusega) - 18.02.2021 Vastseliina „Linn, avalik ruum ja tervis“. Helen Sooväli-Sepping (koostöös Võrumaa Arenduskeskusega) - 25.02.2021 Võru linn „Kõik teed viivad keskväljakule“ Elo Kiivet (koostöös Võrumaa Arenduskeskusega) - 26.02.2021 Värska „Mis kasu on väikelinnas kultuuripärandist?“ Nele Dresen (koostöös Võrumaa Arenduskeskusega) - 07.06.2021 Rapla “Kõik teed viivad keskväljakule”. Elo Kiivet - 02.07.2021 Kuressaare "Mis kasu on väikelinnas kultuuripärandist?" Nele Dresen - 13.09.2021 Valga "Kõik teed viivad keskväljakule". Elo Kiivet (koostöös Valva vallavalitsusega) - 14.10.2021 Viljandi "Kuidas sina saad otsuseid mõjutada" Kai Klandorf. (koostöös Loov Viljandiga) - 9.11.2021 Viljandi "Kuidas kogukonnas arutelusid pidada". Teele Pehk (koostöös Loov Viljandiga) - 16.11.2021 Viljandi "Mis kasu on väikelinnas kultuuripärandist?" Nele Dresen. (koostöös Loov Viljandiga) - 23.11.2021 Viljandi "Kuidas linn toetab füüsilist ja vaimset tervist". Helen Sooväli- Sepping (koostöös Loov Viljandiga) - 26.11.2021 Narva "Kuidas sina saad otsuseid mõjutada" Maria Derlõšš (ära jäänud loeng 2020. aastast) - Näituse tulevik: 2022. aasta esimeses pooles koondame näitus sisumaterjalid, mis Eesti Koostöö Kogu „Kodukoha kompassi“ näituse jaoks valmistas, kompass-ketta kohahindamise metoodika kirjelduse ja visuaalid terviklikuks e-käsiraamatuks. Lisaks liidame käsiraamatusse ka koostöös MTÜ-ga Elav Tänav loodavad linnaruumi elavdamise heade praktikate kirjeldused. Inspiratsioonilaeka eesmärk on pakkuda lihtsaid, eripalgelisi ja Eestis kasutatud lahendusi, kuidas luua kodukohas atraktiivsemat, inimsõbralikumat ja kaasavamat linnaruumi. Kodukoha kompass meediakajastus: 03.01.2021 Lõuna-Eesti Postimees. Rändnäitus Kodukoha kompass jõuab Lõuna-Eestisse. 29.01.2021 Lõuna-Eesti Postimees. Näitus kutsub võrulasi märkame oma linnaruumi 29.01.2021 ETV Terevisoon. Intervjuu Kairi Tilgaga seoses näitusega „Kodukoha kompass“ 06.02.2021 Võrumaa Teataja Kodukoha kompass jõudis kolmapäeval Võrru 11.03.2021 ETV. Nova „Võrumaa noored katsetasid demokraatiatrenni“ 14.05.2021 Rapla Teataja. Kodukoha kompass jõudis Raplasse 13.05.2021 Virumaa Teataja. Rakverre tuleb lilleniit! 17.05.2021 Tre Raadio. Aktuaalne Raplamaal. Intervjuu Kairi Tilgaga seoses näituse „Kodukoha kompass“ jõudmisega Raplasse 19.05.2021 Raplamaa Sõnumid. Näitus inimeste heaolu ja linnaruumi vahelistest seostest 09.06.2021 Raplamaa Sõnumid. Hea avalik ruum on kasulik kõigile 01.07.2021 Saaremaa Teataja. Mida arvad oma kodukohast? 13.08.2021 Hiiu leht. Kompass aitab avalikus ruumi suunda leida. 09.08.2021 ERR. Heast avalikust ruumist rääkiv rändnäitus „Kodukoha kompass“ jõuab Kärdlasse EESTI INIMARENGU ARUANNE 25 Eesti Koostöö Kogu tellimisel analüüsis ja võrdles emeriitprofessor Marju Lauristin 25 aasta jooksul ilmunud Eesti inimarengu aruannete (1995-2020) teemasid ja põhijäreldusi ning andis hinnangu aruande mõjule ühiskonnas. „Taasiseseisvunud Eesti kolm aastakümmet inimarengu luubi all“ on mastaapne analüütiline ülevaade Eesti arengust viimase veerandsajandi jooksul – vaese siirdeühiskonna teekonnast maailma ühe kõrgeima inimarenguga riikide sekka. Tegemist on ainulaadse kroonikaga, justkui Eesti lähiajalooga, mis annab pildi ühiskonna muutumisest 25 aasta jooksul. See näitab, milliste keeruliste väljakutsete ja valikute ees me oleme riigina olnud ning milliseid lahendusi on sotsiaalteadlased järjekindlate pingutustega pakkunud, et riigi arengule kaasa aidata. Kokkuvõtte koostaja, emeriitprofessor Marju Lauristini sõnul on Eesti riik jõudnud 25 aasta jooksul kõrgelt arenenud riikide sekka ning meie oodatav eluiga on tõusnud 10 aastat. See on rahva tervise ja heaolu veenvaim näitaja. Lisaks veel viimastel aastatel tekkinud rändepööre, mis on tunnistus sellest, et Eestis on konkurentsivõimeline elukvaliteet. Samas nendib Lauristin, et Eesti jõudmist inimarengu „kõrgliigasse” pidurdavad meile kõigile tuttavad probleemid, millele teadlased on vastuseid pakkunud veerand sajandit, kuid on jätkuvalt lahenduseta. Nendeks on kahanev ja vananev rahvastik, sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus, venekeelse elanikkonna lõimumine, ääremaastumine ja innovatsiooni takerdumine ühiskondlikesse vastuoludesse. Nagu inimarengu aruannete analüüs näitab, nõuab keeruliste probleemide samm- sammuline teadvustamine ja lahendamine vähemalt põlvkonna jagu ettenägemist, teaduse ja ekspertide suuremat panust riigivalitsemisesse, ühiskonna konsolideerumist ning riigimehelikkust erakondliku egoismi asemel. Sageli takerdub nende probleemide lahendamine Eesti ühiskonna – nii poliitikute kui ametnike, ettevõtjate aga ka kodanikuühenduste – vähese koostöövõime tõttu või aegunud arusaamade, sealhulgas iganenud ideoloogiliste dogmade tõttu. Eesti inimarengu aruandega sai alguse sotsiaalteaduste 25- aastane edulugu Eestis, lisaks ka eesti keele kui teaduskeele edulugu. Selle aja sisse on mahtunud kokku 18 aurannet. Teemadering, mida inimarengu aruanne on aastate jooksul käsitlenud, on olnud lai – alustades väljakutsetega majanduses, tööhõives ja hariduses, lõpetades keeruliste küsimustega rahvastiku arengus, keele küsimustes, kultuuris ning meedias. Kokku on 18 aruande valmimisse panustanud 282 teadlast ja kuus peatoimetajat: Marju Lauristin, Mati Heidmets, Erik Terk, Raivo Vetik, Tiit Tammaru ja Helen Sooväli-Sepping. Täismahus kogumik: „Taasiseseisvunud Eesti kolm aastakümmet inimarengu luubi all. Ülevaade Eesti inimarengu aruannete sisust 1995–2020“ (prof Marju Lauristin 2021). - jaanuar- märts: käsikirja keeleline toimetamine, kujundamine, küljendamine (Eesti Koostöö Kogu) - 9. märts kogumiku avalik kommunikatsioon ja esitlus ETV arutelusaates “Suud puhtaks”. Saade toimus koostöös Eesti Koostöö Koguga ja seal osalesid kõik senised inimarengu aruannete peatoimetajad: Marju Lauristin, Mati Heidmets, Erik Terk, Raivo Vetik, Tiit Tammaru ja Helen Sooväli-Sepping. EIA 25 meediakajastus: 09.03.2021 ERR. ETV „Suud puhtaks“ 09.03.2021 ERR.Lauristin: inimarengu aruandes toodud probleemid lahenevad koostöös 09.03.2021 ERR. Raivo Vare: Eesti inimarengu aruande suurim väärtus 09.03.2021 Maaleht. Marju Lauristin. Eesti on muutunud mugavaks: vajame hüpet uuele tasemele. 10.03. 2021 KUKU hommikuprogramm intervjuu Helen Sooväli Seppinguga seoses EIA 25. aastapäevaga. 10.03.2021 Postimees. 25 aastat inimarengu aruandeid näitavad Eesti edulugu 28.04.2021 ERR Külli Taro: ehk me siiski ei taha olla tavaline riik, mis käitub tavaliselt 14.05.2021 Sirp. Marju Lauristin: Riigivalitsemine vajab uuenduskuuri RAHVAALGATUS.EE JA OSALUSDEMOKRAATIA 2021. aastal oli EKK üks eesmärke kasvatada Rahvaalgatus.ee (nii riigikogu kui kohaliku omavalitsuse tasandi) nähtavust, mõju ja kommunikatsiooni. Ühtlasi otsisime aasta vältel erinevate osapooltega konsulteerides võimalust tagada Rahvaalgatus.ee tehnilisele arendusele ja turvalisuse jätkusuutlik mudel. Taotlesime koos Vabariigi Presidendi Kantseleiga IKT strateegiale majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt lisarahastust Rahvaalgatus.ee turvatestimise jaoks. Aasta lõpus tehti positiivne otsus ning 2022. aastal on plaanis ellu viia Rahvaalgatus.ee turvatestimine. - aasta alguses teostasime riigikogule esitatud kollektiivsete pöördumiste mõjuanalüüsi, kaardistades alates 2014. aastast, seaduse kehtima hakkamise ajast, kodanike esitatud pöördumiste menetlusinfo ning komisjonide tehtud otsused. - 5. märtsil korraldasime koostöös Vabaühenduste Liiduga Hea Kodaniku Klubi sarja raames virtuaalse vestlusõhtu "Kuidas jõuda oma mõtte või murega otsustajateni?". Sündmusega tähistasime Rahvaalgatus.ee 5. sünnipäeva. Sündmuse raames arutlesid Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt, MTÜ Nähtamatud Loomad president Kristina Mering ning Müürilehe tegev- ja sotsiaaliatoimetaja Henri Kõiv Rahvaalgatus.ee mõju üle muutuste esile kutsumisel, hindasid selle tööriista vajadust ning arutlesid osalusdemokraatia tuleviku üle. Vestlusõhtu toimus otseülekande vahendusel Eesti Koostöö Kogu Facebooki lehel. - Koostöös Müürilehega oli ajalehe märtsinumbris fookuses Eesti demokraatia tervis. Põhiloona ilmus selles artikkel „Seaduseloome ahtad väravad- jala saab vahele igaüks, edasi ainult võimekad“, mis kriitiliselt vaatas Rahvaalgatus.ee esimesi aastaid ja tõi välja, et:„viie aasta jooksul toimunud kohtumisi algatajate ja seadusandja vahel võiks nimetada eri kultuuride põrkumiseks, kus alles otsitakse ühist keelt“. - Sünnipäevapidustuste raames ilmus ERR portaalis EKK demokraatia valdkonna eksperdi arvamuslugu pöördumisele kogutud allkirjade tegelikust mõjust. - aasta vältel lõime kaasa erinevates osalusdemokraatiat edendavates algatustes ning võrgustikes (nt Avatud valitsemise partnelus, Euroopa kodanikualgatus) ja panustasime valdkonna edendamisse rahvusvahelistes uuringutes osalemise kaudu. Rahvaalgatus.ee kogemust analüüsiti organisatsiooni European Liberal Forum koostatud raportis „Next level participation. Citizen-driven e-democracy tools” ning Solonian Democracy Institute raportis "Digital Democracy Report 2021". - Osalesime üle-eestilises Annetamistalgute aktsioonis, kus kogusime toetust Rahvaalgatus.ee portaali töös hoidmiseks. - 14.08.2021 korraldasime Arvamusfestivali Kogukondade alal arutelu “Aktiivsed kogukonnad kui vaktsiin ääremaastumisele. Kuidas toetada kogukonnaelu?”. Oma aruteluga otsisime vastuseid, kuidas kaasamine ja koostöö aktiveerivad kogukondi ja mida see kohalikule arengule tähendab. 2020. aasta Eesti inimarengu aruande üks tulevikustsenaarium oli „Isemajandav Eesti“, mis manas silme ette pildi riigist, kus kaugtöövõimalused ning uuskogukondlik eluviis on suure osa eestlasi viinud tagasi maale elama. See on olnud võimalik, sest kogukonnad on tugevad ja isemajandavad, valitseb koostöine suhtlus valitsejate ja kodanike vahel, vajadused teenuste järele on rahuldatud digitaalsete lahendustega. Uurisime, kas meil on lootust liikuda uuskogukondliku isemajandava Eesti poole ja mis loob atraktiivset maaelu ja pakub elukvaliteeti, mis paneb meid linnadest maale kolima? Aruteluringis osalesid: Aet Annist, Ivika Nõgel, Kertu Vuks ja Jan Teevet. Arutelu juhtis Sigrid Solnik. Arutelust toimus otseülekanne ka Eesti Koostöö Kogu Facebookis vahendusel. Rahvaalgatus.ee kui kohalikul tasandil kaasarääkimise võimaldaja Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 32 tulenev õigus algatusi kohalikul tasandil esitada on aina levivam viis kohalikus valitsemises kaasa rääkimiseks. Kuigi seaduses on antud õigus kirjas juba aastast 1993, on algatuste esitamise populaarsus kasvanud viimase 1,5 aasta jooksul peamiselt tänu Rahvaalgatus.ee platvormile, mis võimaldab kodanikel mugavalt digitaalsete allkirjade kogumise näol oma õigusi rakendada. 2021. aasta jooksul keskendusime: • kohaliku omavalituse tasandil kaasarääkimise õiguse populariseerimisele; • lähtuvalt praktilisest kogemusest panustasime ja rääkisime kaasa KOKS muutmise eelnõu loomise protsessis; • pidasime läbirääkimisi erinevate osapooltega (Siseministeerium, Rahvastikuregister), et lihtsustada praktikas algatuste esitamise protsessi; • nõustasime ükshaaval kohalike pöördumiste algatajaid ja ka vastuvõtvaid omavalitsusi; • tagasiside ja kogemuste põhjal täiendasime jooksvalt teenust; • panustasime ettepanekutega rahandusministeeriumi loodud kohalike omavalitsuste teenuste olukorrast ülevaadet andva portaali minuomavalitsus.fin.ee tagasisidestamisse; • novembris alustas asutuse juures tööd praktikant, kes kogub seni esitatud kohalike algatuste menetlusprotsessi kohta tagasisidet, kaardistab nende mõju ning töötab välja kohalikele omavalitsustele juhendmaterjali algatuste menetlemise soodustamiseks. Rahvaalgatus.ee 2021. aasta statistika: 2021. aastal jätkus nii Rahvaalgatus.ee kasutajate kui ka loodud algatuste arvu kasv. - Aasta jooksul suunati allkirju koguma 79 algatust. Võrdluseks kolmel varasemal aastal jõudis portaali allkirjastamisele vastavalt 54 algatust (2020. aastal), 20 algatust (2019. aastal ja 19 algatust (2018. aastal). - Aasta jooksul külastas 357 tuhande kasutaja suurune auditoorium portaali üle 562 tuhande korra ning algatustele anti aasta jooksul kokku 117 tuhat digitaalset allkirja. Digiallkirjade hulk on aasta-aastalt kasvanud: 2020. aastal anti portaalis algatustele 106 tuhat, 2019. aastal 20 tuhat ning 2018. aastal 19 tuhat digitaalset allkirja. -Piisava arvu allkirjade kokkusaamise järgselt esitati Riigikogule 29 ning kohalikele omavalitsustele 15 algatust. Riigikogu lõpetas aasta jooksul 27 kollektiivse pöördumise menetlemise. - Rahvaalgatus.ee portaali töös hoidmiseks kogub Eesti Koostöö Kogu annetusi, et katta digiallkirjastamisega seotud kulud ning tagada keskkonnas tehniline tugi ja turvalisus. 2021. aastal tehti Rahvaalgatus.ee toetamiseks 2184 annetust kogusummas 17 834.18 eurot. Platvormi arendustegevustel on võimalik silma peal hoida kõigil huvilistel. Rahvaalgatus.ee meediakajastus: 03.03.2021 ERR. Kadri Org: Pöördumistele kogutud allkirjade tegelik mõju 03.03.2021 KUKU. Ärataja. Kadri Org: Osalusportaal Rahvaalgatus.ee saab viieseks 04.03.2021 ERR. Terevisioon. Rahvaalgatus.ee saab viie aastaseks 04.03.2021 Müürileht „Seadusloome ahtad väravad- jala saab vahele igaüks, edasi ainult võimekad“ 12.03.2021 AEF minutid. Kadri Org: rahvaalgatus.ee sünnipäevast 20.07.2021 Õhtuleht. Petitsioon petitsiooni otsa. Kas nendest ka mingit abi on? 23.08.2021 Postimees. Korruptsioonivaba Eesti avaldas koolidele eelarvestamise käsiraamatu (sh Eesti Koostöö Kogu) 28.08.2021 Võrumaa Teataja. Osalusportaal kutsub võrulasi julgemalt oma häält kuuldavaks tegema Noored ja demokraatia: Jätkasime koostöös Korruptsioonivaba Eestiga (KVE) demokraatiahariduse projektiga "Koolide kaasav eelarve". Esimesel poolaastal teostasime Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetusel pilootprojekti neljas erinevas Eesti koolis - Keeni põhikoolis, Rapla Gümnaasiumis, Tallinna Rahumäe Põhikoolis, Tartu Annelinna Gümnaasiumis - ning 2021. aasta lõpus Integratsiooni SA toetusel kolmes eestivene noortega koolis - Lasnamäe gümnaasiumis, Loksa gümnaasiumis ja Narva Soldino Gümnaasiumis. Ettevõtmise eesmärk on suurendada õpilaste teadlikkust demokraatlikest otsustusprotsessidest ning aktiveerida neid koolielus kaasa rääkima. Eesti Koostöö Kogu on arendanud Rahvaalgatus.ee juurde koolidele keskkonna https://kaasavkool.rahvaalgatus.ee/, kus õpilased saavad digitaalselt ettepanekuid esitada ja nende üle kaasaegseid e-vahendeid kasutades demokraatlikult hääletada. Pilootprojekt pälvis suure heakskiidu ning mõju mõõtmise tulemused viitasid sellele, et projekt panustab tulemuslikult demokraatiaharidusse ning koolikogukonna tugevdamisse. Pilootprojekti kogemustele tuginevalt valmis ülevaatlik ja näitlikustatud käsiraamat, mida saavad kasutada õpetajad või teised kooli eestvedajad kaasava eelarvestamise läbiviimiseks ka iseseisvalt. Projektikogemust kajastati ka ajakirjanduses. EKK demokraatia valdkonna ekspert jagas pilootprojekti kogemusi rahvusvaheliste partneritega koostöös korraldatud sündmusel “Engaging youth in decision-making through participatory budgeting”. Kohtusime eraldi ka Narva linnavalitsuse ning Narva koolide direktorite ning huvijuhtidega, et ettevõtmist lähemalt tutvustada ning julgustada projektiga liituma. Tulenevalt pilootprojekti positiivsest tagasisidest ning tulemuslikust mõjust otsustasime koostöös projektipartneriga otsida koolide kaasava eelarve projektile jätkurahastust ka järgnevaks aastaks. Saime projektitaotlusele heakskiidu Aktiivsete Kodanike Fondist, kelle toel on järgneva pooleteise aasta jooksul eesmärk teostada kaasava eelarve projekt veel vähemalt 10 koolis ning luua kaasavat eelarvestamist kui õpilasi ja koolikogukonda võimestavat ja demokraatlikke väärtusi arendavat initsiatiivi praktiseerivate koolide võrgustik. Noored ja demokraatia meediakajastus: 17.09.2021 Õpetajate Leht „Õpilased kooli eelarvet koostamas“ 24.09.2021 Õpetajate Leht „Kuidas toetada õpilastel 21. sajandi oskuste kujundamist? 02.06.2021 Raplamaa Sõnumid. Rapla Gümnaasium viis läbi kaasava eelarve pilootprojekti 14.06.2021 Tartu Postimees „Poiste kaasava eelarve idee tõi kooli hokilaua“ EKK KOMMUNIKATSIOON - Lansseerisime uue eestikeelse kodulehe www.kogu.ee - Kogu aasta vältel andsime välja 12 uudiskirja, mis on peamine viis ka meie koostöövõrgustikku informeerida. - Lõime sisu Rahvaalgatus.ee kui Eesti Koostöö Kogu sotsiaalmeediakanalitesse JUHTIMINE Koostöö Kogu tegevust juhtis 2021.a aasta lõpu seisuga 6-liikmeline nõukogu: Kaie Karniol (esimees), Külli Taro (ase-esimees), Arko Olesk, Ülar Mark, Andres Kütt, Ott Oja. Aasta jooksul lahkusid nõukogust Triin Vihalemm, Urmo Kübar ja Triin Toomesaar. Nõukoguga liitusid Ott Oja ja Arko Olesk. Nõukogu pidas kokku 5 koosolekut: - 21.01.2021 - 11.06.2021 - 11.08.2021 - 24.11.2021 - 15.12.2021 Vastavalt sihtasutuse põhikirjale ei saa nõukogu liikmed nõukogu ülesannete täitmise eest tasu. EKK tegevkontoris töötab 3 inimest: - juhatuse liige Kairi Tilga (1,0) - demokraatia valdkonna ekspert Kadri Org (1,0) - juunini 2021 ka kommunikatsioonispetsialist Iris Herman (1,0) KOOSTÖÖ KOGU RAHA ASJAD: SA Eesti Koostöö Kogu on toimiv organisatsioon, millel puudub võlg riigi ja kohalike omavalitsuste, samuti lepinguliste partnerite ja teenuseosutajate ees. Eesti Koostöö Kogu riigieelarveline sihtfinantseerimine on viimase viie aasta lõikes olnud järgmine: 2017. aastal - 230 082 eurot 2018. aastal - 230 082 eurot 2019. aastal - 240 082 eurot 2020. aastal – 230 082 eurot 2021. aastal – 230 082 eurot Koos tegevustoetuse ja sihtotstarbeliste toetuste ja annetustega moodustasid Eesti Koostöö Kogu tulud 2021. aastal kokku 241 180 eurot Sihtasutuse majandusaasta tulem viimastel aastatel: 2017. aastal -23 809 eurot 2018. aastal 71 307 eurot 2019. aastal 47 056 eurot 2020. aastal -19 942 eurot 2021. aastal 52 486 eurot Aruandeaasta olulisemad suhtarvud olid järgmised: Maksevõime üldine tase = käibevara/lühiajalised kohustused = 1,81 Rahaliste vahendite tase = raha ja selle ekvivalendid/lühiajalised kohustused = 1,81 Koostas: Kairi Tilga 02.02.2022 sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 299 952 106 491 2 Nõuded ja ettemaksed 157 243 3,4 Kokku käibevarad 300 109 106 734 Kokku varad 300 109 106 734 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 12 380 24 186 7,4 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 153 645 950 8 Kokku lühiajalised kohustised 166 025 25 136 Kokku kohustised 166 025 25 136 Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 81 598 101 540 Aruandeaasta tulem 52 486 -19 942 Kokku netovara 134 084 81 598 Kokku kohustised ja netovara 300 109 106 734 16 sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2021 2020 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 240 821 270 060 8 Tulu ettevõtlusest 359 1 536 Muud tulud 0 22 Kokku tulud 241 180 271 618 Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -10 739 -30 541 9 Mitmesugused tegevuskulud -67 391 -118 942 10 Tööjõukulud -110 564 -142 077 11 Kokku kulud -188 694 -291 560 Põhitegevuse tulem 52 486 -19 942 Aruandeaasta tulem 52 486 -19 942 17 sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2021 2020 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 52 486 -19 942 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 86 873 3 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -13 945 -8 256 7 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 154 834 0 8 toetustest Kokku rahavood põhitegevusest 193 461 -27 325 Kokku rahavood 193 461 -27 325 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 106 491 133 816 Raha ja raha ekvivalentide muutus 193 461 -27 325 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 299 952 106 491 18 sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Akumuleeritud tulem 31.12.2019 101 540 101 540 Aruandeaasta tulem -19 942 -19 942 31.12.2020 81 598 81 598 Aruandeaasta tulem 52 486 52 486 31.12.2021 134 084 134 084 19 sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon SA Eesti Koostöö Kogu 2021. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad riigi raamatupidamise üldeeskiri ja Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. SA Eesti Koostöö Kogu tulemiaruande koostamisel on lähtutud RTJ 14 lisas toodud skeemist. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse bilansis „Raha“ kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase põhitegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on võrdne nende nominaalväärtusega. Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised ja muud lühiajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse sihtasutuse enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 5000 eurot ühiku kohta. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: - Arvutustehnika 20-40% - Muu materiaalne põhivara 10-50% Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 Rendid Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna. Finantskohustised Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, viitvõlad ning muud lühiajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses. 20 sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Annetused ja toetused Tegevuse sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna siis, kui: (a) sihtfinantseerimise laekumine on praktiliselt kindel; ja (b) sihtfinantseerimisega seotud sisulised tingimused on täidetud. Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustusena. Vastavat kohustust kajastatakse bilansis lühi- või pikaajalisena olenevalt sellest, millal toimub sihtfinantseerimisega kaasnevate tingimuste täitmine. Sihtfinantseerimisega kaasnevaid tingimusi ei loeta sisuliseks, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused on minimaalsed ning risk, et neid ei täideta, on praktiliselt olematu. Tulud Tulu toodete müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu toodete müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt. Kulud Kulude arvestus toimub tekkepõhiselt, kui kaubad on kätte saadud või teenused osutatud. Seotud osapooled Seotud osapooltena käsitletakse sihtasutuse juhtkonda ja nõukogu liikmeid ning nende lähedasi pereliikmeid, samuti nende valitseva mõju all olevaid organisatsioone ja ettevõtteid. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Arvelduskonto Riigikassas 299 952 106 491 Kokku raha 299 952 106 491 21 sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2021 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 42 42 Maksude ettemaksed ja 62 62 4 tagasinõuded Muud nõuded 53 53 Viitlaekumised 53 53 Kokku nõuded ja 157 157 ettemaksed 31.12.2020 12 kuu jooksul Lisa nr Maksude ettemaksed ja 79 79 tagasinõuded Muud nõuded 164 164 Viitlaekumised 164 164 Kokku nõuded ja 243 243 ettemaksed Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 12 26 Üksikisiku tulumaks 1 661 3 366 Erisoodustuse tulumaks 251 111 Sotsiaalmaks 2 931 5 695 Kohustuslik kogumispension 171 265 Töötuskindlustusmaksed 132 278 Ettemaksukonto jääk 62 79 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 62 5 158 79 9 741 Lisa 5 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2021 2020 Lisa nr Kasutusrendikulu 1 800 0 10 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 22 sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne 31.12.2021 31.12.2020 Lisa nr 12 kuu jooksul 900 0 Sihtasutus tegutses Vabariigi Presidendi Kantselei (VPK) ruumides, kus renti ei makstud. Seoses presidendi vahetumisega lõpetati ruumide rentimine VPK poolt ja sihtasutus kolis uutesse ruumidesse Toom-Kooli tänaval. Uue rendilepingu makseid kajastatakse lineaarselt rendikuluna rendilepingu perioodi jooksul. Rendilepingu saab lõpetada 30 päevase etteteatamisega. Lisa 6 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2021 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 2 445 2 445 Võlad töövõtjatele 4 232 4 232 Maksuvõlad 5 158 5 158 4 Muud võlad 545 545 Muud viitvõlad 545 545 Kokku võlad ja ettemaksed 12 380 12 380 31.12.2020 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 2 765 2 765 Võlad töövõtjatele 5 664 5 664 Maksuvõlad 9 741 9 741 Muud võlad 416 416 Muud viitvõlad 416 416 Saadud ettemaksed 5 600 5 600 Tulevaste perioodide tulud 5 600 5 600 Kokku võlad ja ettemaksed 24 186 24 186 Lisa 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) 23 sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne 31.12.2019 Laekunud Kajastatud 31.12.2020 tulemiaruandes Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks VPK toetus 0 230 082 230 082 0 Projektitoetus 1 301 8 136 9 437 0 Toetus 9 948 15 943 25 891 0 Rahvaalgatusveebile Kultuuriministeeriumi 0 4 000 4 000 0 toetus Kultuurkapitali toetus 0 1 600 650 950 Kokku sihtfinantseerimine 11 249 259 761 270 060 950 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 11 249 259 761 270 060 950 toetused 31.12.2020 Laekunud Kajastatud 31.12.2021 tulemiaruandes Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks VPK toetus 0 230 082 230 082 0 Sotsiaalministeeriumi 0 137 000 1 189 135 811 toetus Toetus 0 17 834 0 17 384 Rahvaalgatusveebile Kultuurkapitali toetused 950 8 600 9 550 0 Kokku sihtfinantseerimine 950 393 516 240 821 153 195 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 950 393 516 240 821 153 195 toetused Lisa 8 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud (eurodes) 2021 2020 Uurimis- ja arengukulud 0 25 891 Tööjõukulud 1 189 0 Projekti ürituste ja tegevuste elluviimise kulud 9 550 4 650 Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide 10 739 30 541 otsesed kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otseste kuludena on aruandeaastal kajastatud rändnäituse "Kodukoha kompass" elluviimisega seotud kulutusi ja järgmise Eesti Inimarengu Aruande (EIA 2023) koostamisega seotud kulutusi. 2020. aastal kajastati sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otseste kuludena rändnäituse "Kodukoha kompass" elluviimisega seotud kulutusi ja EKK hallatava rahvaalgatusveebi www.rahvaalgatus.ee arendamisega seotud kulutusi. 24 sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2021 2020 Lisa nr Üür ja rent 2 020 848 6 Mitmesugused bürookulud 3 285 2 195 Uurimis- ja arengukulud 10 023 17 331 Lähetuskulud 1 350 932 Koolituskulud 83 1 155 Riiklikud ja kohalikud maksud 748 1 065 Tõlke- ja trükiteenused 1 910 26 056 Ürituste korraldamise kulud 6 762 18 422 Info ja PR teenused 5 121 16 410 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 25 385 18 024 Arvestus- ja auditeerimisteenused 8 016 8 316 Muud 2 688 8 188 Kokku mitmesugused tegevuskulud 67 391 118 942 Lisa 10 Tööjõukulud (eurodes) 2021 2020 Palgakulu 83 786 106 400 Sotsiaalmaksud 27 967 35 677 Kokku tööjõukulud 111 753 142 077 Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide 1 189 0 otsese kuluna Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 3 3 Tööjõukulud jagunesid aruandeaastal töövõtu liikide osas järgmiselt: juhatuse liikme tasud 47 518.- töötasud 56 803.- töövõtulepingute tasud 7 432.- Sihtasutuses oli keskmiselt, taandatuna täistööajale, 1 juhatuse liige ja 2 töötajat. Lisa 11 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2021 2020 Arvestatud tasu 47 518 47 486 25 Rahandusministeerium [email protected] digitaalallkirja kuupäev nr 3.1-4/1252 Asutajaõiguse teostamise aruanne Tulenevalt riigivaraseaduse §-st 98 lg 3 esitan seisukoha sihtasutuste Eesti Koostöö Kogu ja Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu ette seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguse teostamise kohta 2021.a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Peep Jahilo Direktor Lisa: seisukoht 1 lehel Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu aruanne 25 lehel, Sihtasutuse Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu aruanne 2 lehel Mall Gramberg 6316213 [email protected] TEL: 631 6202 | FAKS: 631 6250 | [email protected] | www.president.ee A. Weizenbergi 39, 15050 Tallinn, EESTI Sihtasutuste asutajaõiguste teostamine 2021.a. Vabariigi President teostas aruandeaastal asutajaõigust kahe sihtasutuse osas: Eesti Koostöö Kogu ja Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu, olles põhiseadusliku institutsioonina nende ainuasutaja. Aruandeperioodil toimusid sihtasutuste juhtimisel järgmised muudatused. Seoses sihtasutuse Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu nõukogu volituste lõppemisega nimetas Vabariigi President 01.12.2021 käskkirjaga nr 7 uued nõukogu liikmed, kelleks said Maarja Grossberg, Eero Epner, Väino Kaldoja, Doris Kareva, Toomas Kiho ja Peter Pedak. Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu nõukogusse nimetas Vabariigi President Kersti Kaljulaid oma 08.01.2021 käskkirjaga nr 112 Urmo Kübara, Andres Küti, Ülar Margi ja Ott Oja, 25.03.2021 käskkirjaga nr 119 Triin Toomesaare ja 03.09.2021 käskkirjaga nr 129 kutsus viimase palvel tagasi Urmo Kübara. Vabariigi President Alar Karis nimetas 01.12.2021 käskkirjaga nr 6 nõukogu liikmeteks Arko Oleski ja Külli Taro. Sihtasutused ei omandanud aruandeaastal osalust äriühingutes ega osalenud teiste sihtasutuste asutamisel. Lisaks seadusega ette nähtud audiitorkontrolle 2021.a. erikontrolle sihtasutustes läbi ei viidud. Meie hinnang mõlema sihtasutuse tegevusele on positiivne ja tulenevalt nende põhikirjaliste eesmärkide täitmisest neid ka edaspidi toetav. Oleme arvamusel, et mõlema sihtasutuse 2021. aasta tegevuse eesmärgid on saavutatud. Kinnitame, et peame vajalikuks nende edaspidise tegutsemise jätkamist. Peep Jahilo Direktor LK: 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel