SIHTASUTUSE TEGEVUSARUANNE 2021
SIHTASUTUS SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu
PÕHIKIRJALINE EESMÄRK Kultuurirahastu eesmärk on toetada kultuuri-, sotsiaal-,
haridus- ja teadusalast tegevust Eesti Vabariigis.
TEGEVUSEESMÄRK Kultuuri-, sotsiaal-, haridus- ja teaduspreemiate ja
stipendiumite väljaandmine ning vastavate programmide
finantseerimine.
EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS
ARENGUKAVAGA
Seitsme preemia (noor teadlane, Viis preemiat (noor teadlane, SA Vabariigi
noor IT-teadlane, noor noor IT-teadlane, noor Presidendi
keskkonnateadlane, noor keskkonnateadlane, noor Kultuurirahastu
kultuuritegelane, noor kultuuritegelane, sotsiaaltöö preemiate statuut.
haridustegelane, noore preemia) on välja antud; kaks Kinnitatud 29.09.2000
haridustegelase reaalainete preemiakonkurssi (noor sihtasutuse nõukogus
eripreemia, sotsiaaltöö preemia) haridustegelane, noore
väljaandmine haridustegelase reaalainete
eripreemia) välja kuulutatud
TULEMUS-
2021 2022
INDIKAATOR
Väljamakstavad
Eesmärk Tulemus Eesmärk
preemiad:
Sotsiaaltöö preemia 5000 5000 5000
Noore kultuuritegelase
5000 5000 5000
preemia
Noore teadlase preemia 5000 5000 5000
Noore IT-teadlase
5000 5000 5000
eripreemia
Noore
keskkonnateadlase 5000 5000 5000
preemia
Noore haridustegelase
5000 5000
preemia
Noore haridustegelase
5000 5000
reaalainete eripreemia
2021. aasta lõpus kuulutas kultuurirahastu välja presidendi noore haridustegelase ja noore
haridustegelase reaalainete preemia konkursi, mille preemia saajad otsustati jaanuaris 2022.
Viivitus kahe preemia välja andmisega tekkis seoses kultuurirahastu nõukogu senise
koosseisu volituse lõppemisega 25.09.2021 ja uue nõukogu koosseisu ametisse asumisega
01.12.2021.
2021. aastal toimusid nõukogu plaanipärased koosolekud, kus otsustati noore teadlase, noore
IT-teadlase, noore keskkonnateadlase, noore kultuuritegelase ning sotsiaaltöö preemia saajad.
Jätkus koostöö Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi õpilaste ajaloo-alaste uurimistööde
konkursi läbiviimise toetamiseks ning Eesti Kirjandusmuuseumiga rahvaluule
kogumispreemiate väljaandmiseks. Neid rahastati sihtasutuse riigieelarvelise eraldise
summast.
Lisaks toetas sihtasutus Enn Kunila annetuse toel president Kersti Kaljulaidi kõnede raamatu
väljaandmist, loometegelaste ja Vabariigi Presidendi koostööd Eesti loodusfilmi „Tuulte
tahutud maa“ näitamiseks ning rahuldas SA Tartu Keskkonnahariduse Keskuse taotluse
Rohelise Kooli programmi tegevuste läbiviimise toetamiseks.
Lisaks riigieelarvelisele toetusele rahastasid sihtasutuse tegevusi 2021. aastal järgmised era-
annetajad: Skype Technologies OÜ (10 000), AS Cleveron (5000), Enn Kunila (12 100), Riho
Unt (300).
Sihtasutuse tegevust juhib 6-liikmeline nõukogu. Senise koosseisu volitused lõppesid
25.09.2021 ning 01.12.2021 asus kolmeks aastaks ametisse uus nõukogu koosseisus Väino
Kaldoja, Eero Epner; Maarja Grossberg, Doris Kareva, Toomas Kiho ja Peter Pedak.
Sihtasutuse juhatuse liikmena jätkas tegutsemist Triin Toomesaar.
Palgalisi ametikohti sihtasutusel 2021. aastal ei olnud.
Pille Osula
SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu juhataja
MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2021
aruandeaasta lõpp: 31.12.2021
sihtasutuse nimi: sihtasutus Eesti Koostöö Kogu
registrikood: 90007081
tänava nimi ja maja number: Toom-Kooli tn 17
linn: Tallinn
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 10130
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: http://www.kogu.ee
sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 16
Bilanss 16
Tulemiaruanne 17
Rahavoogude aruanne 18
Netovara muutuste aruanne 19
Raamatupidamise aastaaruande lisad 20
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 20
Lisa 2 Raha 21
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 22
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 22
Lisa 5 Kasutusrent 22
Lisa 6 Võlad ja ettemaksed 23
Lisa 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 23
Lisa 8 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 24
Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud 25
Lisa 10 Tööjõukulud 25
Lisa 11 Seotud osapooled 25
Aruande allkirjad 26
Vandeaudiitori aruanne 27
2
TEGEVUSARUANNE 2021
SA Eesti Koostöö Kogu
Toom-Kooli 17, Tallinn
[email protected]
www.kogu.ee
Kokkuvõte 2021. aastast:
1. Avaldasime esmakordse kogumiku „Taasiseseisvunud Eesti kolm aastakümmet
inimarengu luubi all“, mis annab ülevaate Eesti inimarengu aruannete sisust ja mõjust
perioodil 1995-2020.
2. Käivitasime vaimse tervise ja heaolu teemalise inimarengu aruande 2023
ettevalmistava ja sisulise etapi. Sõlmisime Sotsiaalministeeriumiga EIA väljaandmiseks
toetuslepingu.
3. Käisime „Kodukoha kompassiga“ läbi 7 maakonnalinna, näituse raames toimus 15
seotud üritust.
4. Otsisime lahendusi Rahvaalgatus.ee turvalisuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks.
5. Tähistasime Rahvaalgatus.ee viiendat sünnipäeva.
6. Populariseerisime kohalik.rahvaalgatus.ee lehte ning panustasime sellealase
teadlikkuse tõstmisesse kohalikes omavalitsuste.
7. Jätkasime edukat „Koolide kaasava eelarve“ koostööprojekti ja olime noorte
demokraatia eestkõneleja.
8. Korraldasime oma põhitegevust populariseerivaid avalikke üritusi (Rahvaalgatus.ee
sünnipäev ja Arvamusfestivali arutelu).
9. Lansseerisime Eesti Koostöö Kogu uue visuaalse identiteediga kodulehe.
EESTI INIMARENGU ARUANNE 2023. Vaimne tervis ja heaolu
• 2021. aasta veebruaris valis Eesti Koostöö Kogu nõukogu avaliku konkursi teel välja
EIA 2023 peatoimetaja, kelleks sai Merike Sisask (TLÜ).
• Tegevkontori ja peatoimetaja koostöös disainiti kogu aruande koostamise ja
väljaandmise teekaart (2021-2023) koos esmase kontseptsiooni (EIA lähenemine
vaimsele tervise ja heaolule), ajaplaani, toimetajaskonna ja assistendi valiku ning
artiklite eelkavandite juhendite välja töötamisega.
• 28.04.2021 toimus ZOOMi keskkonnas I koosloomeüritus, kuhu lisaks toimetajatele
tuli kokku ligi 60 valdkonna eksperti, poliitikakujundajat, teadlast ja praktikut.
Erinevates Zoomi töötubades arutati iga peatüki toimetaja juhtimisel peatüki
võimalikku fookust, olulisemaid sisublokke, teemasid, võimalikke kirjutajaid.
Arutelu avas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja “Psühho-sotsiaalne keskkond
ning vaimne Tervis ja heaolu” töötoas osales ka haridusminister Liina Kersna.
Koosloomepäeva eesmärk oli muuta EIA protsess avatumaks ja koosloomelisemaks
ning saada sisend ühiskondlikust ootusest EIA-le.
“EIA toimetajatel oli küll olemas esmane omapoolne nägemus, mida peatükid ja
artiklid võiksid sisaldada, kuid töötubade aruteludest tuli juurde nii palju põnevaid
ja olulisi ideid. Ainult sellistest koosloomelistest aruteludest saavadki sündida
ühistel väärtustel põhinevad, suured ning paljusid inimesi kõnetavad asjad.” Merike
Sisask
• 11.06 lõpliku EIA kontseptsiooni ja autorkonna kinnitamine Eesti Koostöö Kogu
nõukogus.
• juunis valmisid esmased artiklite ja peatükkide sissejuhatuste eelkavandid, mille
vaatasid läbi ja tagasisidestasid 5 retsensenti: Kairi Kasearu, Kadri Haljas, Liisi
Ausmees, Grete Arro, Kristjan Port.
• 30.06 kohtub Viljandis hübriid-töötoas esmakordselt kogu autorkond.
• 15.10 peatoimetaja, EKK tegevkontori ja toimetajate kohtumine hübriidis.
• EKK tegevkontori juhtimisel sõlmiti vahemikus august kuni detsember kõikide
autoritega lepingud
• Vahemikus September- detsember sai välja valitud tehnilise etapi partnerid:
keeletoimetus ja tõlge Refiner Translation OÜ, kujundus ja küljendus OÜ
Disainkorp. Digitaalse aruande partner selgub 2022.a
• 2021. a lõpuks sai suurem osa artikleid esialgsel mustandkujul valmis (lähtuvalt EIA
kontseptsioonist, artikli eelkavandist ja retsensiooni tagasisidest).
Lisaks edukale ja sisukale EIA 2023 protsessi käima lükkamisele sõlmisid Eesti Koostöö
Kogu ja Sotsiaalministeerium omavahel EIA toetuslepingu, millega tagatakse aruandesse
panustavatele teadlastele töötasud. See on esimene sellelaadne toetus, mida Eesti
Koostöö Kogu inimarengu aruande väljaandmiseks saab.
Eesti inimarengu aruanne 2023 meedias:
23.03.2021 Eesti Päevaleht. Järgmise Eesti inimarengu aruande peatoimetaja on Merike
Sisask:
09.06.2021 Eesti Ekspress. Psühholoog Merike Sisask: „Aiatöö kuulub hea elu juurde“
11.11.2021 Personaliuudised. Need õppetunnid toovad õnne ja rahulolu. Intervjuu Merike
Sisaskiga.
RÄNDNÄITUS „KODUKOHA KOMPASS“
2020. aasta suvel ilmunud Eesti inimarengu aruanne 2019/2020 „Linnastunud ühiskonna
ruumilised valikud“ (peatoimetaja Helen Sooväli-Sepping) mõtestas 21. sajandi Eesti
ruumilist olukorda ning selle seoseid heaolu, tervise ja demokraatiaga.
Kannustatuna teadlaste sõnumitest ja vajadusest inimarengu aruannet ühiskonnas
populariseerida, käivitas Eesti Koostöö Kogu 2020. augustist 2021. aasta novembrini EIA
jätkuprojekti „Kodukoha kompass“.
„Kodukoha kompass“ oli läbi kümne Eesti maakonna keskuse rännanud näitus, mis avas
linnaruumi ja inimeste heaolu vahelisi seoseid ning kutsus kohalikke kaasa mõtlema,
millega ollakse oma linnas rahul ja milles nähakse veel arenguruumi. Kodukoha üle
mõtlemiseks pakkus näitus 8 teemat: liikumine ja ligipääsetavus; tänav ja ruum; loodus ja
keskkond; tegevused ja aktiivsus; eluase; kogukondlik suhtlus ja paigaidentiteet; turvalisus;
vastutus ja osalus.
Nendest teemadest tõukuvatele küsimustele said kohalikud märkida kompass-kettale oma
vastuse. Igas linnas näitas kohalike hinnang ära valdkonnad, millega on inimesed
kodukohas rahul ja milles nähakse veel arenguruumi. Näitus oli avatud maakonna
keskraamatukogudes, et tõsta raamatukogu kui hea demokraatliku avaliku ruumi rolli ja
nähtavust kogukonna kokkutoojana ning soodustada seal kohalikku elu puudutava arutelu
toimumist.
„Kodukoha kompassi“ näitus aitas:
● Inspireerida kogukondi ja tõsta elanike teadlikkust avalikust ruumist ja selle mõjust
igaühele
● süsteemselt mõelda oma linna avalikule ruumile (kompass-ketta 8 teemat)
● soodustada avaliku ruumi teemalisi kohalikke sündmusi, arutelusid, töötubasid,
ruumieksperimente;
● soodustada KOV ja kogukonna vahelist koostööd ja dialoogi
● tõsta teadlikkust raamatukogust kui heast avalikust ruumist
● tõsta noorte teadlikkust enda vajadustele vastavast avalikust ruumis
Näituse paigad: Paide (august 2020), Rakvere (oktoober 2020), Narva (november-
detsember 2020), Põlva (jaanuar 2021), Võru linn ja vallad (veebruar 2021), Rapla (mai
2021), Kuressaare (juuni 2021), Kärdla (august 2021), Valga (september 2021), Viljandi
(oktoober- november 2021).
Kompass-ketta tulemused: Näituse raames kompass-kettale kogutud kohalike tagasiside
viitas sarnastele probleemidele ja arenguvajadustele: väikelinnades on puudu
nüüdisaegsetest elupindadest, kohalike kaasamine elukeskkonda puudutavatesse
otsustesse on madal, puudu on jalakäijasõbralikkust ja kogemusterikkast tänavaruumist.
Ootuspäraselt on 10 väikelinna elanikud kõige kõrgemalt hinnanud rohelisust ning mugavat
ligipääsu looduskeskkonnale ja turvalist ning puhast linnaruumi.
Näitusega kaasnenud sündmused 2021. aastal:
- 11.02.2021 Võru „Kuidas luua elurikast keskkonda linnas ja maal“. Merle Karro-
Kalberg, Anna-Liisa Unt, Karin Bachmann (koostöös Võrumaa Arenduskeskusega)
- 15.02.2021 Võru noortele demokraatiatrenn. Ave Habakukk (koostöös Võrumaa
Arenduskeskusega)
- 17.02.2021 Haanja „Kuidas kogukonnas arutelusid pidada?“ Teele Pehk (koostöös
Võrumaa Arenduskeskusega)
- 18.02.2021 Antsla „Kuidas sina saad otsuseid mõjutada? Teele Pehk (koostöös
Võrumaa Arenduskeskusega)
- 18.02.2021 Vastseliina „Linn, avalik ruum ja tervis“. Helen Sooväli-Sepping
(koostöös Võrumaa Arenduskeskusega)
- 25.02.2021 Võru linn „Kõik teed viivad keskväljakule“ Elo Kiivet (koostöös Võrumaa
Arenduskeskusega)
- 26.02.2021 Värska „Mis kasu on väikelinnas kultuuripärandist?“ Nele Dresen
(koostöös Võrumaa Arenduskeskusega)
- 07.06.2021 Rapla “Kõik teed viivad keskväljakule”. Elo Kiivet
- 02.07.2021 Kuressaare "Mis kasu on väikelinnas kultuuripärandist?" Nele Dresen
- 13.09.2021 Valga "Kõik teed viivad keskväljakule". Elo Kiivet (koostöös Valva
vallavalitsusega)
- 14.10.2021 Viljandi "Kuidas sina saad otsuseid mõjutada" Kai Klandorf. (koostöös
Loov Viljandiga)
- 9.11.2021 Viljandi "Kuidas kogukonnas arutelusid pidada". Teele Pehk (koostöös
Loov Viljandiga)
- 16.11.2021 Viljandi "Mis kasu on väikelinnas kultuuripärandist?" Nele Dresen.
(koostöös Loov Viljandiga)
- 23.11.2021 Viljandi "Kuidas linn toetab füüsilist ja vaimset tervist". Helen Sooväli-
Sepping (koostöös Loov Viljandiga)
- 26.11.2021 Narva "Kuidas sina saad otsuseid mõjutada" Maria Derlõšš (ära jäänud
loeng 2020. aastast)
-
Näituse tulevik: 2022. aasta esimeses pooles koondame näitus sisumaterjalid, mis Eesti
Koostöö Kogu „Kodukoha kompassi“ näituse jaoks valmistas, kompass-ketta
kohahindamise metoodika kirjelduse ja visuaalid terviklikuks e-käsiraamatuks. Lisaks
liidame käsiraamatusse ka koostöös MTÜ-ga Elav Tänav loodavad linnaruumi elavdamise
heade praktikate kirjeldused. Inspiratsioonilaeka eesmärk on pakkuda lihtsaid, eripalgelisi
ja Eestis kasutatud lahendusi, kuidas luua kodukohas atraktiivsemat, inimsõbralikumat ja
kaasavamat linnaruumi.
Kodukoha kompass meediakajastus:
03.01.2021 Lõuna-Eesti Postimees. Rändnäitus Kodukoha kompass jõuab Lõuna-Eestisse.
29.01.2021 Lõuna-Eesti Postimees. Näitus kutsub võrulasi märkame oma linnaruumi
29.01.2021 ETV Terevisoon. Intervjuu Kairi Tilgaga seoses näitusega „Kodukoha kompass“
06.02.2021 Võrumaa Teataja Kodukoha kompass jõudis kolmapäeval Võrru
11.03.2021 ETV. Nova „Võrumaa noored katsetasid demokraatiatrenni“
14.05.2021 Rapla Teataja. Kodukoha kompass jõudis Raplasse
13.05.2021 Virumaa Teataja. Rakverre tuleb lilleniit!
17.05.2021 Tre Raadio. Aktuaalne Raplamaal. Intervjuu Kairi Tilgaga seoses näituse
„Kodukoha kompass“ jõudmisega Raplasse
19.05.2021 Raplamaa Sõnumid. Näitus inimeste heaolu ja linnaruumi vahelistest seostest
09.06.2021 Raplamaa Sõnumid. Hea avalik ruum on kasulik kõigile
01.07.2021 Saaremaa Teataja. Mida arvad oma kodukohast?
13.08.2021 Hiiu leht. Kompass aitab avalikus ruumi suunda leida.
09.08.2021 ERR. Heast avalikust ruumist rääkiv rändnäitus „Kodukoha kompass“ jõuab
Kärdlasse
EESTI INIMARENGU ARUANNE 25
Eesti Koostöö Kogu tellimisel analüüsis ja võrdles emeriitprofessor Marju Lauristin 25 aasta
jooksul ilmunud Eesti inimarengu aruannete (1995-2020) teemasid ja põhijäreldusi ning
andis hinnangu aruande mõjule ühiskonnas. „Taasiseseisvunud Eesti kolm aastakümmet
inimarengu luubi all“ on mastaapne analüütiline ülevaade Eesti arengust viimase
veerandsajandi jooksul – vaese siirdeühiskonna teekonnast maailma ühe kõrgeima
inimarenguga riikide sekka. Tegemist on ainulaadse kroonikaga, justkui Eesti lähiajalooga,
mis annab pildi ühiskonna muutumisest 25 aasta jooksul. See näitab, milliste keeruliste
väljakutsete ja valikute ees me oleme riigina olnud ning milliseid lahendusi on
sotsiaalteadlased järjekindlate pingutustega pakkunud, et riigi arengule kaasa aidata.
Kokkuvõtte koostaja, emeriitprofessor Marju Lauristini sõnul on Eesti riik jõudnud 25 aasta
jooksul kõrgelt arenenud riikide sekka ning meie oodatav eluiga on tõusnud 10 aastat. See
on rahva tervise ja heaolu veenvaim näitaja. Lisaks veel viimastel aastatel tekkinud
rändepööre, mis on tunnistus sellest, et Eestis on konkurentsivõimeline elukvaliteet. Samas
nendib Lauristin, et Eesti jõudmist inimarengu „kõrgliigasse” pidurdavad meile kõigile
tuttavad probleemid, millele teadlased on vastuseid pakkunud veerand sajandit, kuid on
jätkuvalt lahenduseta. Nendeks on kahanev ja vananev rahvastik, sotsiaalmajanduslik
ebavõrdsus, venekeelse elanikkonna lõimumine, ääremaastumine ja innovatsiooni
takerdumine ühiskondlikesse vastuoludesse.
Nagu inimarengu aruannete analüüs näitab, nõuab keeruliste probleemide samm-
sammuline teadvustamine ja lahendamine vähemalt põlvkonna jagu ettenägemist, teaduse
ja ekspertide suuremat panust riigivalitsemisesse, ühiskonna konsolideerumist ning
riigimehelikkust erakondliku egoismi asemel. Sageli takerdub nende probleemide
lahendamine Eesti ühiskonna – nii poliitikute kui ametnike, ettevõtjate aga ka
kodanikuühenduste – vähese koostöövõime tõttu või aegunud arusaamade, sealhulgas
iganenud ideoloogiliste dogmade tõttu.
Eesti inimarengu aruandega sai alguse sotsiaalteaduste 25- aastane edulugu Eestis, lisaks
ka eesti keele kui teaduskeele edulugu. Selle aja sisse on mahtunud kokku 18 aurannet.
Teemadering, mida inimarengu aruanne on aastate jooksul käsitlenud, on olnud lai –
alustades väljakutsetega majanduses, tööhõives ja hariduses, lõpetades keeruliste
küsimustega rahvastiku arengus, keele küsimustes, kultuuris ning meedias.
Kokku on 18 aruande valmimisse panustanud 282 teadlast ja kuus peatoimetajat: Marju
Lauristin, Mati Heidmets, Erik Terk, Raivo Vetik, Tiit Tammaru ja Helen Sooväli-Sepping.
Täismahus kogumik: „Taasiseseisvunud Eesti kolm aastakümmet inimarengu luubi all.
Ülevaade Eesti inimarengu aruannete sisust 1995–2020“ (prof Marju Lauristin 2021).
- jaanuar- märts: käsikirja keeleline toimetamine, kujundamine, küljendamine (Eesti
Koostöö Kogu)
- 9. märts kogumiku avalik kommunikatsioon ja esitlus ETV arutelusaates “Suud
puhtaks”. Saade toimus koostöös Eesti Koostöö Koguga ja seal osalesid kõik senised
inimarengu aruannete peatoimetajad: Marju Lauristin, Mati Heidmets, Erik Terk,
Raivo Vetik, Tiit Tammaru ja Helen Sooväli-Sepping.
EIA 25 meediakajastus:
09.03.2021 ERR. ETV „Suud puhtaks“
09.03.2021 ERR.Lauristin: inimarengu aruandes toodud probleemid lahenevad koostöös
09.03.2021 ERR. Raivo Vare: Eesti inimarengu aruande suurim väärtus
09.03.2021 Maaleht. Marju Lauristin. Eesti on muutunud mugavaks: vajame hüpet uuele
tasemele.
10.03. 2021 KUKU hommikuprogramm intervjuu Helen Sooväli Seppinguga seoses EIA 25.
aastapäevaga.
10.03.2021 Postimees. 25 aastat inimarengu aruandeid näitavad Eesti edulugu
28.04.2021 ERR Külli Taro: ehk me siiski ei taha olla tavaline riik, mis käitub tavaliselt
14.05.2021 Sirp. Marju Lauristin: Riigivalitsemine vajab uuenduskuuri
RAHVAALGATUS.EE JA OSALUSDEMOKRAATIA
2021. aastal oli EKK üks eesmärke kasvatada Rahvaalgatus.ee (nii riigikogu kui kohaliku
omavalitsuse tasandi) nähtavust, mõju ja kommunikatsiooni.
Ühtlasi otsisime aasta vältel erinevate osapooltega konsulteerides võimalust tagada
Rahvaalgatus.ee tehnilisele arendusele ja turvalisuse jätkusuutlik mudel. Taotlesime koos
Vabariigi Presidendi Kantseleiga IKT strateegiale majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumilt lisarahastust Rahvaalgatus.ee turvatestimise jaoks. Aasta
lõpus tehti positiivne otsus ning 2022. aastal on plaanis ellu viia Rahvaalgatus.ee
turvatestimine.
- aasta alguses teostasime riigikogule esitatud kollektiivsete pöördumiste
mõjuanalüüsi, kaardistades alates 2014. aastast, seaduse kehtima hakkamise ajast,
kodanike esitatud pöördumiste menetlusinfo ning komisjonide tehtud otsused.
- 5. märtsil korraldasime koostöös Vabaühenduste Liiduga Hea Kodaniku Klubi sarja
raames virtuaalse vestlusõhtu "Kuidas jõuda oma mõtte või murega
otsustajateni?". Sündmusega tähistasime Rahvaalgatus.ee 5. sünnipäeva.
Sündmuse raames arutlesid Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt,
MTÜ Nähtamatud Loomad president Kristina Mering ning Müürilehe tegev- ja
sotsiaaliatoimetaja Henri Kõiv Rahvaalgatus.ee mõju üle muutuste esile kutsumisel,
hindasid selle tööriista vajadust ning arutlesid osalusdemokraatia tuleviku üle.
Vestlusõhtu toimus otseülekande vahendusel Eesti Koostöö Kogu Facebooki lehel.
- Koostöös Müürilehega oli ajalehe märtsinumbris fookuses Eesti demokraatia tervis.
Põhiloona ilmus selles artikkel „Seaduseloome ahtad väravad- jala saab vahele
igaüks, edasi ainult võimekad“, mis kriitiliselt vaatas Rahvaalgatus.ee esimesi
aastaid ja tõi välja, et:„viie aasta jooksul toimunud kohtumisi algatajate ja
seadusandja vahel võiks nimetada eri kultuuride põrkumiseks, kus alles otsitakse
ühist keelt“.
- Sünnipäevapidustuste raames ilmus ERR portaalis EKK demokraatia valdkonna
eksperdi arvamuslugu pöördumisele kogutud allkirjade tegelikust mõjust.
- aasta vältel lõime kaasa erinevates osalusdemokraatiat edendavates algatustes
ning võrgustikes (nt Avatud valitsemise partnelus, Euroopa kodanikualgatus) ja
panustasime valdkonna edendamisse rahvusvahelistes uuringutes osalemise kaudu.
Rahvaalgatus.ee kogemust analüüsiti organisatsiooni European Liberal Forum
koostatud raportis „Next level participation. Citizen-driven e-democracy tools” ning
Solonian Democracy Institute raportis "Digital Democracy Report 2021".
- Osalesime üle-eestilises Annetamistalgute aktsioonis, kus kogusime toetust
Rahvaalgatus.ee portaali töös hoidmiseks.
- 14.08.2021 korraldasime Arvamusfestivali Kogukondade alal arutelu
“Aktiivsed kogukonnad kui vaktsiin ääremaastumisele. Kuidas toetada
kogukonnaelu?”.
Oma aruteluga otsisime vastuseid, kuidas kaasamine ja koostöö aktiveerivad
kogukondi ja mida see kohalikule arengule tähendab.
2020. aasta Eesti inimarengu aruande üks tulevikustsenaarium oli „Isemajandav
Eesti“, mis manas silme ette pildi riigist, kus kaugtöövõimalused ning
uuskogukondlik eluviis on suure osa eestlasi viinud tagasi maale elama. See on
olnud võimalik, sest kogukonnad on tugevad ja isemajandavad, valitseb koostöine
suhtlus valitsejate ja kodanike vahel, vajadused teenuste järele on rahuldatud
digitaalsete lahendustega. Uurisime, kas meil on lootust liikuda uuskogukondliku
isemajandava Eesti poole ja mis loob atraktiivset maaelu ja pakub elukvaliteeti, mis
paneb meid linnadest maale kolima? Aruteluringis osalesid: Aet Annist, Ivika Nõgel,
Kertu Vuks ja Jan Teevet. Arutelu juhtis Sigrid Solnik.
Arutelust toimus otseülekanne ka Eesti Koostöö Kogu Facebookis vahendusel.
Rahvaalgatus.ee kui kohalikul tasandil kaasarääkimise võimaldaja
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 32 tulenev õigus algatusi kohalikul
tasandil esitada on aina levivam viis kohalikus valitsemises kaasa rääkimiseks. Kuigi
seaduses on antud õigus kirjas juba aastast 1993, on algatuste esitamise populaarsus
kasvanud viimase 1,5 aasta jooksul peamiselt tänu Rahvaalgatus.ee platvormile, mis
võimaldab kodanikel mugavalt digitaalsete allkirjade kogumise näol oma õigusi rakendada.
2021. aasta jooksul keskendusime:
• kohaliku omavalituse tasandil kaasarääkimise õiguse populariseerimisele;
• lähtuvalt praktilisest kogemusest panustasime ja rääkisime kaasa KOKS muutmise
eelnõu loomise protsessis;
• pidasime läbirääkimisi erinevate osapooltega (Siseministeerium,
Rahvastikuregister), et lihtsustada praktikas algatuste esitamise protsessi;
• nõustasime ükshaaval kohalike pöördumiste algatajaid ja ka vastuvõtvaid
omavalitsusi;
• tagasiside ja kogemuste põhjal täiendasime jooksvalt teenust;
• panustasime ettepanekutega rahandusministeeriumi loodud kohalike
omavalitsuste teenuste olukorrast ülevaadet andva portaali minuomavalitsus.fin.ee
tagasisidestamisse;
• novembris alustas asutuse juures tööd praktikant, kes kogub seni esitatud kohalike
algatuste menetlusprotsessi kohta tagasisidet, kaardistab nende mõju ning töötab
välja kohalikele omavalitsustele juhendmaterjali algatuste menetlemise
soodustamiseks.
Rahvaalgatus.ee 2021. aasta statistika:
2021. aastal jätkus nii Rahvaalgatus.ee kasutajate kui ka loodud algatuste arvu kasv.
- Aasta jooksul suunati allkirju koguma 79 algatust. Võrdluseks kolmel varasemal aastal
jõudis portaali allkirjastamisele vastavalt 54 algatust (2020. aastal), 20 algatust (2019.
aastal ja 19 algatust (2018. aastal).
- Aasta jooksul külastas 357 tuhande kasutaja suurune auditoorium portaali üle 562
tuhande korra ning algatustele anti aasta jooksul kokku 117 tuhat digitaalset allkirja.
Digiallkirjade hulk on aasta-aastalt kasvanud: 2020. aastal anti portaalis algatustele 106
tuhat, 2019. aastal 20 tuhat ning 2018. aastal 19 tuhat digitaalset allkirja.
-Piisava arvu allkirjade kokkusaamise järgselt esitati Riigikogule 29 ning kohalikele
omavalitsustele 15 algatust. Riigikogu lõpetas aasta jooksul 27 kollektiivse pöördumise
menetlemise.
- Rahvaalgatus.ee portaali töös hoidmiseks kogub Eesti Koostöö Kogu annetusi, et katta
digiallkirjastamisega seotud kulud ning tagada keskkonnas tehniline tugi ja turvalisus. 2021.
aastal tehti Rahvaalgatus.ee toetamiseks 2184 annetust kogusummas 17 834.18 eurot.
Platvormi arendustegevustel on võimalik silma peal hoida kõigil huvilistel.
Rahvaalgatus.ee meediakajastus:
03.03.2021 ERR. Kadri Org: Pöördumistele kogutud allkirjade tegelik mõju
03.03.2021 KUKU. Ärataja. Kadri Org: Osalusportaal Rahvaalgatus.ee saab viieseks
04.03.2021 ERR. Terevisioon. Rahvaalgatus.ee saab viie aastaseks
04.03.2021 Müürileht „Seadusloome ahtad väravad- jala saab vahele igaüks, edasi ainult
võimekad“
12.03.2021 AEF minutid. Kadri Org: rahvaalgatus.ee sünnipäevast
20.07.2021 Õhtuleht. Petitsioon petitsiooni otsa. Kas nendest ka mingit abi on?
23.08.2021 Postimees. Korruptsioonivaba Eesti avaldas koolidele eelarvestamise
käsiraamatu (sh Eesti Koostöö Kogu)
28.08.2021 Võrumaa Teataja. Osalusportaal kutsub võrulasi julgemalt oma häält
kuuldavaks tegema
Noored ja demokraatia:
Jätkasime koostöös Korruptsioonivaba Eestiga (KVE) demokraatiahariduse projektiga
"Koolide kaasav eelarve". Esimesel poolaastal teostasime Põhjamaade Ministrite Nõukogu
toetusel pilootprojekti neljas erinevas Eesti koolis - Keeni põhikoolis, Rapla Gümnaasiumis,
Tallinna Rahumäe Põhikoolis, Tartu Annelinna Gümnaasiumis - ning 2021. aasta lõpus
Integratsiooni SA toetusel kolmes eestivene noortega koolis - Lasnamäe gümnaasiumis,
Loksa gümnaasiumis ja Narva Soldino Gümnaasiumis.
Ettevõtmise eesmärk on suurendada õpilaste teadlikkust demokraatlikest
otsustusprotsessidest ning aktiveerida neid koolielus kaasa rääkima. Eesti Koostöö Kogu on
arendanud Rahvaalgatus.ee juurde koolidele keskkonna
https://kaasavkool.rahvaalgatus.ee/, kus õpilased saavad digitaalselt ettepanekuid esitada
ja nende üle kaasaegseid e-vahendeid kasutades demokraatlikult hääletada.
Pilootprojekt pälvis suure heakskiidu ning mõju mõõtmise tulemused viitasid sellele, et
projekt panustab tulemuslikult demokraatiaharidusse ning koolikogukonna
tugevdamisse. Pilootprojekti kogemustele tuginevalt valmis ülevaatlik ja näitlikustatud
käsiraamat, mida saavad kasutada õpetajad või teised kooli eestvedajad kaasava
eelarvestamise läbiviimiseks ka iseseisvalt. Projektikogemust kajastati ka ajakirjanduses.
EKK demokraatia valdkonna ekspert jagas pilootprojekti kogemusi rahvusvaheliste
partneritega koostöös korraldatud sündmusel “Engaging youth in decision-making through
participatory budgeting”.
Kohtusime eraldi ka Narva linnavalitsuse ning Narva koolide direktorite ning huvijuhtidega,
et ettevõtmist lähemalt tutvustada ning julgustada projektiga liituma.
Tulenevalt pilootprojekti positiivsest tagasisidest ning tulemuslikust mõjust otsustasime
koostöös projektipartneriga otsida koolide kaasava eelarve projektile jätkurahastust ka
järgnevaks aastaks. Saime projektitaotlusele heakskiidu Aktiivsete Kodanike Fondist, kelle
toel on järgneva pooleteise aasta jooksul eesmärk teostada kaasava eelarve projekt veel
vähemalt 10 koolis ning luua kaasavat eelarvestamist kui õpilasi ja koolikogukonda
võimestavat ja demokraatlikke väärtusi arendavat initsiatiivi praktiseerivate koolide
võrgustik.
Noored ja demokraatia meediakajastus:
17.09.2021 Õpetajate Leht „Õpilased kooli eelarvet koostamas“
24.09.2021 Õpetajate Leht „Kuidas toetada õpilastel 21. sajandi oskuste kujundamist?
02.06.2021 Raplamaa Sõnumid. Rapla Gümnaasium viis läbi kaasava eelarve pilootprojekti
14.06.2021 Tartu Postimees „Poiste kaasava eelarve idee tõi kooli hokilaua“
EKK KOMMUNIKATSIOON
- Lansseerisime uue eestikeelse kodulehe www.kogu.ee
- Kogu aasta vältel andsime välja 12 uudiskirja, mis on peamine viis ka meie
koostöövõrgustikku informeerida.
- Lõime sisu Rahvaalgatus.ee kui Eesti Koostöö Kogu sotsiaalmeediakanalitesse
JUHTIMINE
Koostöö Kogu tegevust juhtis 2021.a aasta lõpu seisuga 6-liikmeline nõukogu: Kaie Karniol
(esimees), Külli Taro (ase-esimees), Arko Olesk, Ülar Mark, Andres Kütt, Ott Oja.
Aasta jooksul lahkusid nõukogust Triin Vihalemm, Urmo Kübar ja Triin Toomesaar.
Nõukoguga liitusid Ott Oja ja Arko Olesk.
Nõukogu pidas kokku 5 koosolekut:
- 21.01.2021
- 11.06.2021
- 11.08.2021
- 24.11.2021
- 15.12.2021
Vastavalt sihtasutuse põhikirjale ei saa nõukogu liikmed nõukogu ülesannete täitmise eest
tasu.
EKK tegevkontoris töötab 3 inimest:
- juhatuse liige Kairi Tilga (1,0)
- demokraatia valdkonna ekspert Kadri Org (1,0)
- juunini 2021 ka kommunikatsioonispetsialist Iris Herman (1,0)
KOOSTÖÖ KOGU RAHA ASJAD:
SA Eesti Koostöö Kogu on toimiv organisatsioon, millel puudub võlg riigi ja kohalike
omavalitsuste, samuti lepinguliste partnerite ja teenuseosutajate ees.
Eesti Koostöö Kogu riigieelarveline sihtfinantseerimine on viimase viie aasta lõikes olnud
järgmine:
2017. aastal - 230 082 eurot
2018. aastal - 230 082 eurot
2019. aastal - 240 082 eurot
2020. aastal – 230 082 eurot
2021. aastal – 230 082 eurot
Koos tegevustoetuse ja sihtotstarbeliste toetuste ja annetustega moodustasid Eesti Koostöö
Kogu tulud 2021. aastal kokku 241 180 eurot
Sihtasutuse majandusaasta tulem viimastel aastatel:
2017. aastal -23 809 eurot
2018. aastal 71 307 eurot
2019. aastal 47 056 eurot
2020. aastal -19 942 eurot
2021. aastal 52 486 eurot
Aruandeaasta olulisemad suhtarvud olid järgmised:
Maksevõime üldine tase = käibevara/lühiajalised kohustused = 1,81
Rahaliste vahendite tase = raha ja selle ekvivalendid/lühiajalised kohustused = 1,81
Koostas: Kairi Tilga
02.02.2022
sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 299 952 106 491 2
Nõuded ja ettemaksed 157 243 3,4
Kokku käibevarad 300 109 106 734
Kokku varad 300 109 106 734
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 12 380 24 186 7,4
Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 153 645 950 8
Kokku lühiajalised kohustised 166 025 25 136
Kokku kohustised 166 025 25 136
Netovara
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 81 598 101 540
Aruandeaasta tulem 52 486 -19 942
Kokku netovara 134 084 81 598
Kokku kohustised ja netovara 300 109 106 734
16
sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
2021 2020 Lisa nr
Tulud
Annetused ja toetused 240 821 270 060 8
Tulu ettevõtlusest 359 1 536
Muud tulud 0 22
Kokku tulud 241 180 271 618
Kulud
Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -10 739 -30 541 9
Mitmesugused tegevuskulud -67 391 -118 942 10
Tööjõukulud -110 564 -142 077 11
Kokku kulud -188 694 -291 560
Põhitegevuse tulem 52 486 -19 942
Aruandeaasta tulem 52 486 -19 942
17
sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2021 2020 Lisa nr
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem 52 486 -19 942
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 86 873 3
Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -13 945 -8 256 7
Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest,
154 834 0 8
toetustest
Kokku rahavood põhitegevusest 193 461 -27 325
Kokku rahavood 193 461 -27 325
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 106 491 133 816
Raha ja raha ekvivalentide muutus 193 461 -27 325
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 299 952 106 491
18
sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Akumuleeritud tulem
31.12.2019 101 540 101 540
Aruandeaasta tulem -19 942 -19 942
31.12.2020 81 598 81 598
Aruandeaasta tulem 52 486 52 486
31.12.2021 134 084 134 084
19
sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
SA Eesti Koostöö Kogu 2021. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad riigi raamatupidamise
üldeeskiri ja Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid.
SA Eesti Koostöö Kogu tulemiaruande koostamisel on lähtutud RTJ 14 lisas toodud skeemist.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Raha
Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse bilansis „Raha“ kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke.
Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised
Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga
valuutakursid.
Nõuded ja ettemaksed
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase põhitegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu
kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on võrdne nende nominaalväärtusega.
Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised ja muud lühiajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete
korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused),
mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalseks põhivaraks loetakse sihtasutuse enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja
maksumusega alates 5000 eurot ühiku kohta.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud
kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis
tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum.
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle
kasulikust tööeast.
Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised:
- Arvutustehnika 20-40%
- Muu materiaalne põhivara 10-50%
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000
Rendid
Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna.
Finantskohustised
Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, viitvõlad ning muud lühiajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses.
20
sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne
Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi
kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas.
Annetused ja toetused
Tegevuse sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna siis, kui:
(a) sihtfinantseerimise laekumine on praktiliselt kindel; ja
(b) sihtfinantseerimisega seotud sisulised tingimused on täidetud.
Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustusena. Vastavat kohustust
kajastatakse
bilansis lühi- või pikaajalisena olenevalt sellest, millal toimub sihtfinantseerimisega kaasnevate tingimuste täitmine.
Sihtfinantseerimisega kaasnevaid tingimusi ei loeta sisuliseks, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused on minimaalsed ning risk, et neid
ei täideta, on praktiliselt olematu.
Tulud
Tulu toodete müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu
toodete müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu
on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline.
Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel.
Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu
kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse
intressitulu kassapõhiselt.
Kulud
Kulude arvestus toimub tekkepõhiselt, kui kaubad on kätte saadud või teenused osutatud.
Seotud osapooled
Seotud osapooltena käsitletakse sihtasutuse juhtkonda ja nõukogu liikmeid ning nende lähedasi pereliikmeid, samuti nende valitseva mõju
all olevaid organisatsioone ja ettevõtteid.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Arvelduskonto Riigikassas 299 952 106 491
Kokku raha 299 952 106 491
21
sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2021 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 42 42
Maksude ettemaksed ja
62 62 4
tagasinõuded
Muud nõuded 53 53
Viitlaekumised 53 53
Kokku nõuded ja
157 157
ettemaksed
31.12.2020 12 kuu jooksul Lisa
nr
Maksude ettemaksed ja
79 79
tagasinõuded
Muud nõuded 164 164
Viitlaekumised 164 164
Kokku nõuded ja
243 243
ettemaksed
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Käibemaks 12 26
Üksikisiku tulumaks 1 661 3 366
Erisoodustuse tulumaks 251 111
Sotsiaalmaks 2 931 5 695
Kohustuslik kogumispension 171 265
Töötuskindlustusmaksed 132 278
Ettemaksukonto jääk 62 79
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 62 5 158 79 9 741
Lisa 5 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
2021 2020 Lisa nr
Kasutusrendikulu 1 800 0 10
Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest
22
sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne
31.12.2021 31.12.2020 Lisa nr
12 kuu jooksul 900 0
Sihtasutus tegutses Vabariigi Presidendi Kantselei (VPK) ruumides, kus renti ei makstud. Seoses presidendi vahetumisega lõpetati ruumide
rentimine VPK poolt ja sihtasutus kolis uutesse ruumidesse Toom-Kooli tänaval. Uue rendilepingu makseid kajastatakse lineaarselt rendikuluna
rendilepingu perioodi jooksul. Rendilepingu saab lõpetada 30 päevase etteteatamisega.
Lisa 6 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2021 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 2 445 2 445
Võlad töövõtjatele 4 232 4 232
Maksuvõlad 5 158 5 158 4
Muud võlad 545 545
Muud viitvõlad 545 545
Kokku võlad ja ettemaksed 12 380 12 380
31.12.2020 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 2 765 2 765
Võlad töövõtjatele 5 664 5 664
Maksuvõlad 9 741 9 741
Muud võlad 416 416
Muud viitvõlad 416 416
Saadud ettemaksed 5 600 5 600
Tulevaste perioodide tulud 5 600 5 600
Kokku võlad ja ettemaksed 24 186 24 186
Lisa 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
(eurodes)
23
sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne
31.12.2019 Laekunud Kajastatud 31.12.2020
tulemiaruandes
Kohustised Kohustised
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
VPK toetus 0 230 082 230 082 0
Projektitoetus 1 301 8 136 9 437 0
Toetus
9 948 15 943 25 891 0
Rahvaalgatusveebile
Kultuuriministeeriumi
0 4 000 4 000 0
toetus
Kultuurkapitali toetus 0 1 600 650 950
Kokku
sihtfinantseerimine 11 249 259 761 270 060 950
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised
tasud, annetused ja 11 249 259 761 270 060 950
toetused
31.12.2020 Laekunud Kajastatud 31.12.2021
tulemiaruandes
Kohustised Kohustised
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
VPK toetus 0 230 082 230 082 0
Sotsiaalministeeriumi
0 137 000 1 189 135 811
toetus
Toetus
0 17 834 0 17 384
Rahvaalgatusveebile
Kultuurkapitali toetused 950 8 600 9 550 0
Kokku
sihtfinantseerimine 950 393 516 240 821 153 195
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised
tasud, annetused ja 950 393 516 240 821 153 195
toetused
Lisa 8 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud
(eurodes)
2021 2020
Uurimis- ja arengukulud 0 25 891
Tööjõukulud 1 189 0
Projekti ürituste ja tegevuste elluviimise kulud 9 550 4 650
Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide
10 739 30 541
otsesed kulud
Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otseste kuludena on aruandeaastal kajastatud rändnäituse "Kodukoha kompass" elluviimisega
seotud kulutusi ja järgmise Eesti Inimarengu Aruande (EIA 2023) koostamisega seotud kulutusi.
2020. aastal kajastati sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otseste kuludena rändnäituse "Kodukoha kompass" elluviimisega seotud
kulutusi ja EKK hallatava rahvaalgatusveebi www.rahvaalgatus.ee arendamisega seotud kulutusi.
24
sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2021 2020 Lisa nr
Üür ja rent 2 020 848 6
Mitmesugused bürookulud 3 285 2 195
Uurimis- ja arengukulud 10 023 17 331
Lähetuskulud 1 350 932
Koolituskulud 83 1 155
Riiklikud ja kohalikud maksud 748 1 065
Tõlke- ja trükiteenused 1 910 26 056
Ürituste korraldamise kulud 6 762 18 422
Info ja PR teenused 5 121 16 410
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 25 385 18 024
Arvestus- ja auditeerimisteenused 8 016 8 316
Muud 2 688 8 188
Kokku mitmesugused tegevuskulud 67 391 118 942
Lisa 10 Tööjõukulud
(eurodes)
2021 2020
Palgakulu 83 786 106 400
Sotsiaalmaksud 27 967 35 677
Kokku tööjõukulud 111 753 142 077
Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide
1 189 0
otsese kuluna
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 3 3
Tööjõukulud jagunesid aruandeaastal töövõtu liikide osas järgmiselt:
juhatuse liikme tasud 47 518.-
töötasud 56 803.-
töövõtulepingute tasud 7 432.-
Sihtasutuses oli keskmiselt, taandatuna täistööajale, 1 juhatuse liige ja 2 töötajat.
Lisa 11 Seotud osapooled
(eurodes)
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud
olulised soodustused
2021 2020
Arvestatud tasu 47 518 47 486
25
Rahandusministeerium
[email protected]
digitaalallkirja kuupäev nr 3.1-4/1252
Asutajaõiguse teostamise aruanne
Tulenevalt riigivaraseaduse §-st 98 lg 3 esitan seisukoha sihtasutuste Eesti Koostöö Kogu ja
Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu ette seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguse teostamise
kohta 2021.a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Peep Jahilo
Direktor
Lisa: seisukoht 1 lehel
Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu aruanne 25 lehel,
Sihtasutuse Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu aruanne 2 lehel
Mall Gramberg 6316213
[email protected]
TEL: 631 6202 | FAKS: 631 6250 |
[email protected] | www.president.ee
A. Weizenbergi 39, 15050 Tallinn, EESTI
Sihtasutuste asutajaõiguste teostamine 2021.a.
Vabariigi President teostas aruandeaastal asutajaõigust kahe sihtasutuse osas: Eesti
Koostöö Kogu ja Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu, olles põhiseadusliku
institutsioonina nende ainuasutaja.
Aruandeperioodil toimusid sihtasutuste juhtimisel järgmised muudatused. Seoses
sihtasutuse Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu nõukogu volituste lõppemisega nimetas
Vabariigi President 01.12.2021 käskkirjaga nr 7 uued nõukogu liikmed, kelleks said
Maarja Grossberg, Eero Epner, Väino Kaldoja, Doris Kareva, Toomas Kiho ja Peter Pedak.
Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu nõukogusse nimetas Vabariigi President Kersti Kaljulaid
oma 08.01.2021 käskkirjaga nr 112 Urmo Kübara, Andres Küti, Ülar Margi ja Ott Oja,
25.03.2021 käskkirjaga nr 119 Triin Toomesaare ja 03.09.2021 käskkirjaga nr 129 kutsus
viimase palvel tagasi Urmo Kübara. Vabariigi President Alar Karis nimetas 01.12.2021
käskkirjaga nr 6 nõukogu liikmeteks Arko Oleski ja Külli Taro.
Sihtasutused ei omandanud aruandeaastal osalust äriühingutes ega osalenud teiste
sihtasutuste asutamisel. Lisaks seadusega ette nähtud audiitorkontrolle 2021.a. erikontrolle
sihtasutustes läbi ei viidud.
Meie hinnang mõlema sihtasutuse tegevusele on positiivne ja tulenevalt nende
põhikirjaliste eesmärkide täitmisest neid ka edaspidi toetav. Oleme arvamusel, et mõlema
sihtasutuse 2021. aasta tegevuse eesmärgid on saavutatud. Kinnitame, et peame vajalikuks
nende edaspidise tegutsemise jätkamist.
Peep Jahilo
Direktor
LK: 2
SIHTASUTUSE TEGEVUSARUANNE 2021
SIHTASUTUS SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu
PÕHIKIRJALINE EESMÄRK Kultuurirahastu eesmärk on toetada kultuuri-, sotsiaal-,
haridus- ja teadusalast tegevust Eesti Vabariigis.
TEGEVUSEESMÄRK Kultuuri-, sotsiaal-, haridus- ja teaduspreemiate ja
stipendiumite väljaandmine ning vastavate programmide
finantseerimine.
EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS
ARENGUKAVAGA
Seitsme preemia (noor teadlane, Viis preemiat (noor teadlane, SA Vabariigi
noor IT-teadlane, noor noor IT-teadlane, noor Presidendi
keskkonnateadlane, noor keskkonnateadlane, noor Kultuurirahastu
kultuuritegelane, noor kultuuritegelane, sotsiaaltöö preemiate statuut.
haridustegelane, noore preemia) on välja antud; kaks Kinnitatud 29.09.2000
haridustegelase reaalainete preemiakonkurssi (noor sihtasutuse nõukogus
eripreemia, sotsiaaltöö preemia) haridustegelane, noore
väljaandmine haridustegelase reaalainete
eripreemia) välja kuulutatud
TULEMUS-
2021 2022
INDIKAATOR
Väljamakstavad
Eesmärk Tulemus Eesmärk
preemiad:
Sotsiaaltöö preemia 5000 5000 5000
Noore kultuuritegelase
5000 5000 5000
preemia
Noore teadlase preemia 5000 5000 5000
Noore IT-teadlase
5000 5000 5000
eripreemia
Noore
keskkonnateadlase 5000 5000 5000
preemia
Noore haridustegelase
5000 5000
preemia
Noore haridustegelase
5000 5000
reaalainete eripreemia
2021. aasta lõpus kuulutas kultuurirahastu välja presidendi noore haridustegelase ja noore
haridustegelase reaalainete preemia konkursi, mille preemia saajad otsustati jaanuaris 2022.
Viivitus kahe preemia välja andmisega tekkis seoses kultuurirahastu nõukogu senise
koosseisu volituse lõppemisega 25.09.2021 ja uue nõukogu koosseisu ametisse asumisega
01.12.2021.
2021. aastal toimusid nõukogu plaanipärased koosolekud, kus otsustati noore teadlase, noore
IT-teadlase, noore keskkonnateadlase, noore kultuuritegelase ning sotsiaaltöö preemia saajad.
Jätkus koostöö Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi õpilaste ajaloo-alaste uurimistööde
konkursi läbiviimise toetamiseks ning Eesti Kirjandusmuuseumiga rahvaluule
kogumispreemiate väljaandmiseks. Neid rahastati sihtasutuse riigieelarvelise eraldise
summast.
Lisaks toetas sihtasutus Enn Kunila annetuse toel president Kersti Kaljulaidi kõnede raamatu
väljaandmist, loometegelaste ja Vabariigi Presidendi koostööd Eesti loodusfilmi „Tuulte
tahutud maa“ näitamiseks ning rahuldas SA Tartu Keskkonnahariduse Keskuse taotluse
Rohelise Kooli programmi tegevuste läbiviimise toetamiseks.
Lisaks riigieelarvelisele toetusele rahastasid sihtasutuse tegevusi 2021. aastal järgmised era-
annetajad: Skype Technologies OÜ (10 000), AS Cleveron (5000), Enn Kunila (12 100), Riho
Unt (300).
Sihtasutuse tegevust juhib 6-liikmeline nõukogu. Senise koosseisu volitused lõppesid
25.09.2021 ning 01.12.2021 asus kolmeks aastaks ametisse uus nõukogu koosseisus Väino
Kaldoja, Eero Epner; Maarja Grossberg, Doris Kareva, Toomas Kiho ja Peter Pedak.
Sihtasutuse juhatuse liikmena jätkas tegutsemist Triin Toomesaar.
Palgalisi ametikohti sihtasutusel 2021. aastal ei olnud.
Pille Osula
SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu juhataja
MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2021
aruandeaasta lõpp: 31.12.2021
sihtasutuse nimi: sihtasutus Eesti Koostöö Kogu
registrikood: 90007081
tänava nimi ja maja number: Toom-Kooli tn 17
linn: Tallinn
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 10130
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: http://www.kogu.ee
sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 16
Bilanss 16
Tulemiaruanne 17
Rahavoogude aruanne 18
Netovara muutuste aruanne 19
Raamatupidamise aastaaruande lisad 20
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 20
Lisa 2 Raha 21
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 22
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 22
Lisa 5 Kasutusrent 22
Lisa 6 Võlad ja ettemaksed 23
Lisa 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 23
Lisa 8 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 24
Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud 25
Lisa 10 Tööjõukulud 25
Lisa 11 Seotud osapooled 25
Aruande allkirjad 26
Vandeaudiitori aruanne 27
2
TEGEVUSARUANNE 2021
SA Eesti Koostöö Kogu
Toom-Kooli 17, Tallinn
[email protected]
www.kogu.ee
Kokkuvõte 2021. aastast:
1. Avaldasime esmakordse kogumiku „Taasiseseisvunud Eesti kolm aastakümmet
inimarengu luubi all“, mis annab ülevaate Eesti inimarengu aruannete sisust ja mõjust
perioodil 1995-2020.
2. Käivitasime vaimse tervise ja heaolu teemalise inimarengu aruande 2023
ettevalmistava ja sisulise etapi. Sõlmisime Sotsiaalministeeriumiga EIA väljaandmiseks
toetuslepingu.
3. Käisime „Kodukoha kompassiga“ läbi 7 maakonnalinna, näituse raames toimus 15
seotud üritust.
4. Otsisime lahendusi Rahvaalgatus.ee turvalisuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks.
5. Tähistasime Rahvaalgatus.ee viiendat sünnipäeva.
6. Populariseerisime kohalik.rahvaalgatus.ee lehte ning panustasime sellealase
teadlikkuse tõstmisesse kohalikes omavalitsuste.
7. Jätkasime edukat „Koolide kaasava eelarve“ koostööprojekti ja olime noorte
demokraatia eestkõneleja.
8. Korraldasime oma põhitegevust populariseerivaid avalikke üritusi (Rahvaalgatus.ee
sünnipäev ja Arvamusfestivali arutelu).
9. Lansseerisime Eesti Koostöö Kogu uue visuaalse identiteediga kodulehe.
EESTI INIMARENGU ARUANNE 2023. Vaimne tervis ja heaolu
• 2021. aasta veebruaris valis Eesti Koostöö Kogu nõukogu avaliku konkursi teel välja
EIA 2023 peatoimetaja, kelleks sai Merike Sisask (TLÜ).
• Tegevkontori ja peatoimetaja koostöös disainiti kogu aruande koostamise ja
väljaandmise teekaart (2021-2023) koos esmase kontseptsiooni (EIA lähenemine
vaimsele tervise ja heaolule), ajaplaani, toimetajaskonna ja assistendi valiku ning
artiklite eelkavandite juhendite välja töötamisega.
• 28.04.2021 toimus ZOOMi keskkonnas I koosloomeüritus, kuhu lisaks toimetajatele
tuli kokku ligi 60 valdkonna eksperti, poliitikakujundajat, teadlast ja praktikut.
Erinevates Zoomi töötubades arutati iga peatüki toimetaja juhtimisel peatüki
võimalikku fookust, olulisemaid sisublokke, teemasid, võimalikke kirjutajaid.
Arutelu avas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja “Psühho-sotsiaalne keskkond
ning vaimne Tervis ja heaolu” töötoas osales ka haridusminister Liina Kersna.
Koosloomepäeva eesmärk oli muuta EIA protsess avatumaks ja koosloomelisemaks
ning saada sisend ühiskondlikust ootusest EIA-le.
“EIA toimetajatel oli küll olemas esmane omapoolne nägemus, mida peatükid ja
artiklid võiksid sisaldada, kuid töötubade aruteludest tuli juurde nii palju põnevaid
ja olulisi ideid. Ainult sellistest koosloomelistest aruteludest saavadki sündida
ühistel väärtustel põhinevad, suured ning paljusid inimesi kõnetavad asjad.” Merike
Sisask
• 11.06 lõpliku EIA kontseptsiooni ja autorkonna kinnitamine Eesti Koostöö Kogu
nõukogus.
• juunis valmisid esmased artiklite ja peatükkide sissejuhatuste eelkavandid, mille
vaatasid läbi ja tagasisidestasid 5 retsensenti: Kairi Kasearu, Kadri Haljas, Liisi
Ausmees, Grete Arro, Kristjan Port.
• 30.06 kohtub Viljandis hübriid-töötoas esmakordselt kogu autorkond.
• 15.10 peatoimetaja, EKK tegevkontori ja toimetajate kohtumine hübriidis.
• EKK tegevkontori juhtimisel sõlmiti vahemikus august kuni detsember kõikide
autoritega lepingud
• Vahemikus September- detsember sai välja valitud tehnilise etapi partnerid:
keeletoimetus ja tõlge Refiner Translation OÜ, kujundus ja küljendus OÜ
Disainkorp. Digitaalse aruande partner selgub 2022.a
• 2021. a lõpuks sai suurem osa artikleid esialgsel mustandkujul valmis (lähtuvalt EIA
kontseptsioonist, artikli eelkavandist ja retsensiooni tagasisidest).
Lisaks edukale ja sisukale EIA 2023 protsessi käima lükkamisele sõlmisid Eesti Koostöö
Kogu ja Sotsiaalministeerium omavahel EIA toetuslepingu, millega tagatakse aruandesse
panustavatele teadlastele töötasud. See on esimene sellelaadne toetus, mida Eesti
Koostöö Kogu inimarengu aruande väljaandmiseks saab.
Eesti inimarengu aruanne 2023 meedias:
23.03.2021 Eesti Päevaleht. Järgmise Eesti inimarengu aruande peatoimetaja on Merike
Sisask:
09.06.2021 Eesti Ekspress. Psühholoog Merike Sisask: „Aiatöö kuulub hea elu juurde“
11.11.2021 Personaliuudised. Need õppetunnid toovad õnne ja rahulolu. Intervjuu Merike
Sisaskiga.
RÄNDNÄITUS „KODUKOHA KOMPASS“
2020. aasta suvel ilmunud Eesti inimarengu aruanne 2019/2020 „Linnastunud ühiskonna
ruumilised valikud“ (peatoimetaja Helen Sooväli-Sepping) mõtestas 21. sajandi Eesti
ruumilist olukorda ning selle seoseid heaolu, tervise ja demokraatiaga.
Kannustatuna teadlaste sõnumitest ja vajadusest inimarengu aruannet ühiskonnas
populariseerida, käivitas Eesti Koostöö Kogu 2020. augustist 2021. aasta novembrini EIA
jätkuprojekti „Kodukoha kompass“.
„Kodukoha kompass“ oli läbi kümne Eesti maakonna keskuse rännanud näitus, mis avas
linnaruumi ja inimeste heaolu vahelisi seoseid ning kutsus kohalikke kaasa mõtlema,
millega ollakse oma linnas rahul ja milles nähakse veel arenguruumi. Kodukoha üle
mõtlemiseks pakkus näitus 8 teemat: liikumine ja ligipääsetavus; tänav ja ruum; loodus ja
keskkond; tegevused ja aktiivsus; eluase; kogukondlik suhtlus ja paigaidentiteet; turvalisus;
vastutus ja osalus.
Nendest teemadest tõukuvatele küsimustele said kohalikud märkida kompass-kettale oma
vastuse. Igas linnas näitas kohalike hinnang ära valdkonnad, millega on inimesed
kodukohas rahul ja milles nähakse veel arenguruumi. Näitus oli avatud maakonna
keskraamatukogudes, et tõsta raamatukogu kui hea demokraatliku avaliku ruumi rolli ja
nähtavust kogukonna kokkutoojana ning soodustada seal kohalikku elu puudutava arutelu
toimumist.
„Kodukoha kompassi“ näitus aitas:
● Inspireerida kogukondi ja tõsta elanike teadlikkust avalikust ruumist ja selle mõjust
igaühele
● süsteemselt mõelda oma linna avalikule ruumile (kompass-ketta 8 teemat)
● soodustada avaliku ruumi teemalisi kohalikke sündmusi, arutelusid, töötubasid,
ruumieksperimente;
● soodustada KOV ja kogukonna vahelist koostööd ja dialoogi
● tõsta teadlikkust raamatukogust kui heast avalikust ruumist
● tõsta noorte teadlikkust enda vajadustele vastavast avalikust ruumis
Näituse paigad: Paide (august 2020), Rakvere (oktoober 2020), Narva (november-
detsember 2020), Põlva (jaanuar 2021), Võru linn ja vallad (veebruar 2021), Rapla (mai
2021), Kuressaare (juuni 2021), Kärdla (august 2021), Valga (september 2021), Viljandi
(oktoober- november 2021).
Kompass-ketta tulemused: Näituse raames kompass-kettale kogutud kohalike tagasiside
viitas sarnastele probleemidele ja arenguvajadustele: väikelinnades on puudu
nüüdisaegsetest elupindadest, kohalike kaasamine elukeskkonda puudutavatesse
otsustesse on madal, puudu on jalakäijasõbralikkust ja kogemusterikkast tänavaruumist.
Ootuspäraselt on 10 väikelinna elanikud kõige kõrgemalt hinnanud rohelisust ning mugavat
ligipääsu looduskeskkonnale ja turvalist ning puhast linnaruumi.
Näitusega kaasnenud sündmused 2021. aastal:
- 11.02.2021 Võru „Kuidas luua elurikast keskkonda linnas ja maal“. Merle Karro-
Kalberg, Anna-Liisa Unt, Karin Bachmann (koostöös Võrumaa Arenduskeskusega)
- 15.02.2021 Võru noortele demokraatiatrenn. Ave Habakukk (koostöös Võrumaa
Arenduskeskusega)
- 17.02.2021 Haanja „Kuidas kogukonnas arutelusid pidada?“ Teele Pehk (koostöös
Võrumaa Arenduskeskusega)
- 18.02.2021 Antsla „Kuidas sina saad otsuseid mõjutada? Teele Pehk (koostöös
Võrumaa Arenduskeskusega)
- 18.02.2021 Vastseliina „Linn, avalik ruum ja tervis“. Helen Sooväli-Sepping
(koostöös Võrumaa Arenduskeskusega)
- 25.02.2021 Võru linn „Kõik teed viivad keskväljakule“ Elo Kiivet (koostöös Võrumaa
Arenduskeskusega)
- 26.02.2021 Värska „Mis kasu on väikelinnas kultuuripärandist?“ Nele Dresen
(koostöös Võrumaa Arenduskeskusega)
- 07.06.2021 Rapla “Kõik teed viivad keskväljakule”. Elo Kiivet
- 02.07.2021 Kuressaare "Mis kasu on väikelinnas kultuuripärandist?" Nele Dresen
- 13.09.2021 Valga "Kõik teed viivad keskväljakule". Elo Kiivet (koostöös Valva
vallavalitsusega)
- 14.10.2021 Viljandi "Kuidas sina saad otsuseid mõjutada" Kai Klandorf. (koostöös
Loov Viljandiga)
- 9.11.2021 Viljandi "Kuidas kogukonnas arutelusid pidada". Teele Pehk (koostöös
Loov Viljandiga)
- 16.11.2021 Viljandi "Mis kasu on väikelinnas kultuuripärandist?" Nele Dresen.
(koostöös Loov Viljandiga)
- 23.11.2021 Viljandi "Kuidas linn toetab füüsilist ja vaimset tervist". Helen Sooväli-
Sepping (koostöös Loov Viljandiga)
- 26.11.2021 Narva "Kuidas sina saad otsuseid mõjutada" Maria Derlõšš (ära jäänud
loeng 2020. aastast)
-
Näituse tulevik: 2022. aasta esimeses pooles koondame näitus sisumaterjalid, mis Eesti
Koostöö Kogu „Kodukoha kompassi“ näituse jaoks valmistas, kompass-ketta
kohahindamise metoodika kirjelduse ja visuaalid terviklikuks e-käsiraamatuks. Lisaks
liidame käsiraamatusse ka koostöös MTÜ-ga Elav Tänav loodavad linnaruumi elavdamise
heade praktikate kirjeldused. Inspiratsioonilaeka eesmärk on pakkuda lihtsaid, eripalgelisi
ja Eestis kasutatud lahendusi, kuidas luua kodukohas atraktiivsemat, inimsõbralikumat ja
kaasavamat linnaruumi.
Kodukoha kompass meediakajastus:
03.01.2021 Lõuna-Eesti Postimees. Rändnäitus Kodukoha kompass jõuab Lõuna-Eestisse.
29.01.2021 Lõuna-Eesti Postimees. Näitus kutsub võrulasi märkame oma linnaruumi
29.01.2021 ETV Terevisoon. Intervjuu Kairi Tilgaga seoses näitusega „Kodukoha kompass“
06.02.2021 Võrumaa Teataja Kodukoha kompass jõudis kolmapäeval Võrru
11.03.2021 ETV. Nova „Võrumaa noored katsetasid demokraatiatrenni“
14.05.2021 Rapla Teataja. Kodukoha kompass jõudis Raplasse
13.05.2021 Virumaa Teataja. Rakverre tuleb lilleniit!
17.05.2021 Tre Raadio. Aktuaalne Raplamaal. Intervjuu Kairi Tilgaga seoses näituse
„Kodukoha kompass“ jõudmisega Raplasse
19.05.2021 Raplamaa Sõnumid. Näitus inimeste heaolu ja linnaruumi vahelistest seostest
09.06.2021 Raplamaa Sõnumid. Hea avalik ruum on kasulik kõigile
01.07.2021 Saaremaa Teataja. Mida arvad oma kodukohast?
13.08.2021 Hiiu leht. Kompass aitab avalikus ruumi suunda leida.
09.08.2021 ERR. Heast avalikust ruumist rääkiv rändnäitus „Kodukoha kompass“ jõuab
Kärdlasse
EESTI INIMARENGU ARUANNE 25
Eesti Koostöö Kogu tellimisel analüüsis ja võrdles emeriitprofessor Marju Lauristin 25 aasta
jooksul ilmunud Eesti inimarengu aruannete (1995-2020) teemasid ja põhijäreldusi ning
andis hinnangu aruande mõjule ühiskonnas. „Taasiseseisvunud Eesti kolm aastakümmet
inimarengu luubi all“ on mastaapne analüütiline ülevaade Eesti arengust viimase
veerandsajandi jooksul – vaese siirdeühiskonna teekonnast maailma ühe kõrgeima
inimarenguga riikide sekka. Tegemist on ainulaadse kroonikaga, justkui Eesti lähiajalooga,
mis annab pildi ühiskonna muutumisest 25 aasta jooksul. See näitab, milliste keeruliste
väljakutsete ja valikute ees me oleme riigina olnud ning milliseid lahendusi on
sotsiaalteadlased järjekindlate pingutustega pakkunud, et riigi arengule kaasa aidata.
Kokkuvõtte koostaja, emeriitprofessor Marju Lauristini sõnul on Eesti riik jõudnud 25 aasta
jooksul kõrgelt arenenud riikide sekka ning meie oodatav eluiga on tõusnud 10 aastat. See
on rahva tervise ja heaolu veenvaim näitaja. Lisaks veel viimastel aastatel tekkinud
rändepööre, mis on tunnistus sellest, et Eestis on konkurentsivõimeline elukvaliteet. Samas
nendib Lauristin, et Eesti jõudmist inimarengu „kõrgliigasse” pidurdavad meile kõigile
tuttavad probleemid, millele teadlased on vastuseid pakkunud veerand sajandit, kuid on
jätkuvalt lahenduseta. Nendeks on kahanev ja vananev rahvastik, sotsiaalmajanduslik
ebavõrdsus, venekeelse elanikkonna lõimumine, ääremaastumine ja innovatsiooni
takerdumine ühiskondlikesse vastuoludesse.
Nagu inimarengu aruannete analüüs näitab, nõuab keeruliste probleemide samm-
sammuline teadvustamine ja lahendamine vähemalt põlvkonna jagu ettenägemist, teaduse
ja ekspertide suuremat panust riigivalitsemisesse, ühiskonna konsolideerumist ning
riigimehelikkust erakondliku egoismi asemel. Sageli takerdub nende probleemide
lahendamine Eesti ühiskonna – nii poliitikute kui ametnike, ettevõtjate aga ka
kodanikuühenduste – vähese koostöövõime tõttu või aegunud arusaamade, sealhulgas
iganenud ideoloogiliste dogmade tõttu.
Eesti inimarengu aruandega sai alguse sotsiaalteaduste 25- aastane edulugu Eestis, lisaks
ka eesti keele kui teaduskeele edulugu. Selle aja sisse on mahtunud kokku 18 aurannet.
Teemadering, mida inimarengu aruanne on aastate jooksul käsitlenud, on olnud lai –
alustades väljakutsetega majanduses, tööhõives ja hariduses, lõpetades keeruliste
küsimustega rahvastiku arengus, keele küsimustes, kultuuris ning meedias.
Kokku on 18 aruande valmimisse panustanud 282 teadlast ja kuus peatoimetajat: Marju
Lauristin, Mati Heidmets, Erik Terk, Raivo Vetik, Tiit Tammaru ja Helen Sooväli-Sepping.
Täismahus kogumik: „Taasiseseisvunud Eesti kolm aastakümmet inimarengu luubi all.
Ülevaade Eesti inimarengu aruannete sisust 1995–2020“ (prof Marju Lauristin 2021).
- jaanuar- märts: käsikirja keeleline toimetamine, kujundamine, küljendamine (Eesti
Koostöö Kogu)
- 9. märts kogumiku avalik kommunikatsioon ja esitlus ETV arutelusaates “Suud
puhtaks”. Saade toimus koostöös Eesti Koostöö Koguga ja seal osalesid kõik senised
inimarengu aruannete peatoimetajad: Marju Lauristin, Mati Heidmets, Erik Terk,
Raivo Vetik, Tiit Tammaru ja Helen Sooväli-Sepping.
EIA 25 meediakajastus:
09.03.2021 ERR. ETV „Suud puhtaks“
09.03.2021 ERR.Lauristin: inimarengu aruandes toodud probleemid lahenevad koostöös
09.03.2021 ERR. Raivo Vare: Eesti inimarengu aruande suurim väärtus
09.03.2021 Maaleht. Marju Lauristin. Eesti on muutunud mugavaks: vajame hüpet uuele
tasemele.
10.03. 2021 KUKU hommikuprogramm intervjuu Helen Sooväli Seppinguga seoses EIA 25.
aastapäevaga.
10.03.2021 Postimees. 25 aastat inimarengu aruandeid näitavad Eesti edulugu
28.04.2021 ERR Külli Taro: ehk me siiski ei taha olla tavaline riik, mis käitub tavaliselt
14.05.2021 Sirp. Marju Lauristin: Riigivalitsemine vajab uuenduskuuri
RAHVAALGATUS.EE JA OSALUSDEMOKRAATIA
2021. aastal oli EKK üks eesmärke kasvatada Rahvaalgatus.ee (nii riigikogu kui kohaliku
omavalitsuse tasandi) nähtavust, mõju ja kommunikatsiooni.
Ühtlasi otsisime aasta vältel erinevate osapooltega konsulteerides võimalust tagada
Rahvaalgatus.ee tehnilisele arendusele ja turvalisuse jätkusuutlik mudel. Taotlesime koos
Vabariigi Presidendi Kantseleiga IKT strateegiale majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumilt lisarahastust Rahvaalgatus.ee turvatestimise jaoks. Aasta
lõpus tehti positiivne otsus ning 2022. aastal on plaanis ellu viia Rahvaalgatus.ee
turvatestimine.
- aasta alguses teostasime riigikogule esitatud kollektiivsete pöördumiste
mõjuanalüüsi, kaardistades alates 2014. aastast, seaduse kehtima hakkamise ajast,
kodanike esitatud pöördumiste menetlusinfo ning komisjonide tehtud otsused.
- 5. märtsil korraldasime koostöös Vabaühenduste Liiduga Hea Kodaniku Klubi sarja
raames virtuaalse vestlusõhtu "Kuidas jõuda oma mõtte või murega
otsustajateni?". Sündmusega tähistasime Rahvaalgatus.ee 5. sünnipäeva.
Sündmuse raames arutlesid Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt,
MTÜ Nähtamatud Loomad president Kristina Mering ning Müürilehe tegev- ja
sotsiaaliatoimetaja Henri Kõiv Rahvaalgatus.ee mõju üle muutuste esile kutsumisel,
hindasid selle tööriista vajadust ning arutlesid osalusdemokraatia tuleviku üle.
Vestlusõhtu toimus otseülekande vahendusel Eesti Koostöö Kogu Facebooki lehel.
- Koostöös Müürilehega oli ajalehe märtsinumbris fookuses Eesti demokraatia tervis.
Põhiloona ilmus selles artikkel „Seaduseloome ahtad väravad- jala saab vahele
igaüks, edasi ainult võimekad“, mis kriitiliselt vaatas Rahvaalgatus.ee esimesi
aastaid ja tõi välja, et:„viie aasta jooksul toimunud kohtumisi algatajate ja
seadusandja vahel võiks nimetada eri kultuuride põrkumiseks, kus alles otsitakse
ühist keelt“.
- Sünnipäevapidustuste raames ilmus ERR portaalis EKK demokraatia valdkonna
eksperdi arvamuslugu pöördumisele kogutud allkirjade tegelikust mõjust.
- aasta vältel lõime kaasa erinevates osalusdemokraatiat edendavates algatustes
ning võrgustikes (nt Avatud valitsemise partnelus, Euroopa kodanikualgatus) ja
panustasime valdkonna edendamisse rahvusvahelistes uuringutes osalemise kaudu.
Rahvaalgatus.ee kogemust analüüsiti organisatsiooni European Liberal Forum
koostatud raportis „Next level participation. Citizen-driven e-democracy tools” ning
Solonian Democracy Institute raportis "Digital Democracy Report 2021".
- Osalesime üle-eestilises Annetamistalgute aktsioonis, kus kogusime toetust
Rahvaalgatus.ee portaali töös hoidmiseks.
- 14.08.2021 korraldasime Arvamusfestivali Kogukondade alal arutelu
“Aktiivsed kogukonnad kui vaktsiin ääremaastumisele. Kuidas toetada
kogukonnaelu?”.
Oma aruteluga otsisime vastuseid, kuidas kaasamine ja koostöö aktiveerivad
kogukondi ja mida see kohalikule arengule tähendab.
2020. aasta Eesti inimarengu aruande üks tulevikustsenaarium oli „Isemajandav
Eesti“, mis manas silme ette pildi riigist, kus kaugtöövõimalused ning
uuskogukondlik eluviis on suure osa eestlasi viinud tagasi maale elama. See on
olnud võimalik, sest kogukonnad on tugevad ja isemajandavad, valitseb koostöine
suhtlus valitsejate ja kodanike vahel, vajadused teenuste järele on rahuldatud
digitaalsete lahendustega. Uurisime, kas meil on lootust liikuda uuskogukondliku
isemajandava Eesti poole ja mis loob atraktiivset maaelu ja pakub elukvaliteeti, mis
paneb meid linnadest maale kolima? Aruteluringis osalesid: Aet Annist, Ivika Nõgel,
Kertu Vuks ja Jan Teevet. Arutelu juhtis Sigrid Solnik.
Arutelust toimus otseülekanne ka Eesti Koostöö Kogu Facebookis vahendusel.
Rahvaalgatus.ee kui kohalikul tasandil kaasarääkimise võimaldaja
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 32 tulenev õigus algatusi kohalikul
tasandil esitada on aina levivam viis kohalikus valitsemises kaasa rääkimiseks. Kuigi
seaduses on antud õigus kirjas juba aastast 1993, on algatuste esitamise populaarsus
kasvanud viimase 1,5 aasta jooksul peamiselt tänu Rahvaalgatus.ee platvormile, mis
võimaldab kodanikel mugavalt digitaalsete allkirjade kogumise näol oma õigusi rakendada.
2021. aasta jooksul keskendusime:
• kohaliku omavalituse tasandil kaasarääkimise õiguse populariseerimisele;
• lähtuvalt praktilisest kogemusest panustasime ja rääkisime kaasa KOKS muutmise
eelnõu loomise protsessis;
• pidasime läbirääkimisi erinevate osapooltega (Siseministeerium,
Rahvastikuregister), et lihtsustada praktikas algatuste esitamise protsessi;
• nõustasime ükshaaval kohalike pöördumiste algatajaid ja ka vastuvõtvaid
omavalitsusi;
• tagasiside ja kogemuste põhjal täiendasime jooksvalt teenust;
• panustasime ettepanekutega rahandusministeeriumi loodud kohalike
omavalitsuste teenuste olukorrast ülevaadet andva portaali minuomavalitsus.fin.ee
tagasisidestamisse;
• novembris alustas asutuse juures tööd praktikant, kes kogub seni esitatud kohalike
algatuste menetlusprotsessi kohta tagasisidet, kaardistab nende mõju ning töötab
välja kohalikele omavalitsustele juhendmaterjali algatuste menetlemise
soodustamiseks.
Rahvaalgatus.ee 2021. aasta statistika:
2021. aastal jätkus nii Rahvaalgatus.ee kasutajate kui ka loodud algatuste arvu kasv.
- Aasta jooksul suunati allkirju koguma 79 algatust. Võrdluseks kolmel varasemal aastal
jõudis portaali allkirjastamisele vastavalt 54 algatust (2020. aastal), 20 algatust (2019.
aastal ja 19 algatust (2018. aastal).
- Aasta jooksul külastas 357 tuhande kasutaja suurune auditoorium portaali üle 562
tuhande korra ning algatustele anti aasta jooksul kokku 117 tuhat digitaalset allkirja.
Digiallkirjade hulk on aasta-aastalt kasvanud: 2020. aastal anti portaalis algatustele 106
tuhat, 2019. aastal 20 tuhat ning 2018. aastal 19 tuhat digitaalset allkirja.
-Piisava arvu allkirjade kokkusaamise järgselt esitati Riigikogule 29 ning kohalikele
omavalitsustele 15 algatust. Riigikogu lõpetas aasta jooksul 27 kollektiivse pöördumise
menetlemise.
- Rahvaalgatus.ee portaali töös hoidmiseks kogub Eesti Koostöö Kogu annetusi, et katta
digiallkirjastamisega seotud kulud ning tagada keskkonnas tehniline tugi ja turvalisus. 2021.
aastal tehti Rahvaalgatus.ee toetamiseks 2184 annetust kogusummas 17 834.18 eurot.
Platvormi arendustegevustel on võimalik silma peal hoida kõigil huvilistel.
Rahvaalgatus.ee meediakajastus:
03.03.2021 ERR. Kadri Org: Pöördumistele kogutud allkirjade tegelik mõju
03.03.2021 KUKU. Ärataja. Kadri Org: Osalusportaal Rahvaalgatus.ee saab viieseks
04.03.2021 ERR. Terevisioon. Rahvaalgatus.ee saab viie aastaseks
04.03.2021 Müürileht „Seadusloome ahtad väravad- jala saab vahele igaüks, edasi ainult
võimekad“
12.03.2021 AEF minutid. Kadri Org: rahvaalgatus.ee sünnipäevast
20.07.2021 Õhtuleht. Petitsioon petitsiooni otsa. Kas nendest ka mingit abi on?
23.08.2021 Postimees. Korruptsioonivaba Eesti avaldas koolidele eelarvestamise
käsiraamatu (sh Eesti Koostöö Kogu)
28.08.2021 Võrumaa Teataja. Osalusportaal kutsub võrulasi julgemalt oma häält
kuuldavaks tegema
Noored ja demokraatia:
Jätkasime koostöös Korruptsioonivaba Eestiga (KVE) demokraatiahariduse projektiga
"Koolide kaasav eelarve". Esimesel poolaastal teostasime Põhjamaade Ministrite Nõukogu
toetusel pilootprojekti neljas erinevas Eesti koolis - Keeni põhikoolis, Rapla Gümnaasiumis,
Tallinna Rahumäe Põhikoolis, Tartu Annelinna Gümnaasiumis - ning 2021. aasta lõpus
Integratsiooni SA toetusel kolmes eestivene noortega koolis - Lasnamäe gümnaasiumis,
Loksa gümnaasiumis ja Narva Soldino Gümnaasiumis.
Ettevõtmise eesmärk on suurendada õpilaste teadlikkust demokraatlikest
otsustusprotsessidest ning aktiveerida neid koolielus kaasa rääkima. Eesti Koostöö Kogu on
arendanud Rahvaalgatus.ee juurde koolidele keskkonna
https://kaasavkool.rahvaalgatus.ee/, kus õpilased saavad digitaalselt ettepanekuid esitada
ja nende üle kaasaegseid e-vahendeid kasutades demokraatlikult hääletada.
Pilootprojekt pälvis suure heakskiidu ning mõju mõõtmise tulemused viitasid sellele, et
projekt panustab tulemuslikult demokraatiaharidusse ning koolikogukonna
tugevdamisse. Pilootprojekti kogemustele tuginevalt valmis ülevaatlik ja näitlikustatud
käsiraamat, mida saavad kasutada õpetajad või teised kooli eestvedajad kaasava
eelarvestamise läbiviimiseks ka iseseisvalt. Projektikogemust kajastati ka ajakirjanduses.
EKK demokraatia valdkonna ekspert jagas pilootprojekti kogemusi rahvusvaheliste
partneritega koostöös korraldatud sündmusel “Engaging youth in decision-making through
participatory budgeting”.
Kohtusime eraldi ka Narva linnavalitsuse ning Narva koolide direktorite ning huvijuhtidega,
et ettevõtmist lähemalt tutvustada ning julgustada projektiga liituma.
Tulenevalt pilootprojekti positiivsest tagasisidest ning tulemuslikust mõjust otsustasime
koostöös projektipartneriga otsida koolide kaasava eelarve projektile jätkurahastust ka
järgnevaks aastaks. Saime projektitaotlusele heakskiidu Aktiivsete Kodanike Fondist, kelle
toel on järgneva pooleteise aasta jooksul eesmärk teostada kaasava eelarve projekt veel
vähemalt 10 koolis ning luua kaasavat eelarvestamist kui õpilasi ja koolikogukonda
võimestavat ja demokraatlikke väärtusi arendavat initsiatiivi praktiseerivate koolide
võrgustik.
Noored ja demokraatia meediakajastus:
17.09.2021 Õpetajate Leht „Õpilased kooli eelarvet koostamas“
24.09.2021 Õpetajate Leht „Kuidas toetada õpilastel 21. sajandi oskuste kujundamist?
02.06.2021 Raplamaa Sõnumid. Rapla Gümnaasium viis läbi kaasava eelarve pilootprojekti
14.06.2021 Tartu Postimees „Poiste kaasava eelarve idee tõi kooli hokilaua“
EKK KOMMUNIKATSIOON
- Lansseerisime uue eestikeelse kodulehe www.kogu.ee
- Kogu aasta vältel andsime välja 12 uudiskirja, mis on peamine viis ka meie
koostöövõrgustikku informeerida.
- Lõime sisu Rahvaalgatus.ee kui Eesti Koostöö Kogu sotsiaalmeediakanalitesse
JUHTIMINE
Koostöö Kogu tegevust juhtis 2021.a aasta lõpu seisuga 6-liikmeline nõukogu: Kaie Karniol
(esimees), Külli Taro (ase-esimees), Arko Olesk, Ülar Mark, Andres Kütt, Ott Oja.
Aasta jooksul lahkusid nõukogust Triin Vihalemm, Urmo Kübar ja Triin Toomesaar.
Nõukoguga liitusid Ott Oja ja Arko Olesk.
Nõukogu pidas kokku 5 koosolekut:
- 21.01.2021
- 11.06.2021
- 11.08.2021
- 24.11.2021
- 15.12.2021
Vastavalt sihtasutuse põhikirjale ei saa nõukogu liikmed nõukogu ülesannete täitmise eest
tasu.
EKK tegevkontoris töötab 3 inimest:
- juhatuse liige Kairi Tilga (1,0)
- demokraatia valdkonna ekspert Kadri Org (1,0)
- juunini 2021 ka kommunikatsioonispetsialist Iris Herman (1,0)
KOOSTÖÖ KOGU RAHA ASJAD:
SA Eesti Koostöö Kogu on toimiv organisatsioon, millel puudub võlg riigi ja kohalike
omavalitsuste, samuti lepinguliste partnerite ja teenuseosutajate ees.
Eesti Koostöö Kogu riigieelarveline sihtfinantseerimine on viimase viie aasta lõikes olnud
järgmine:
2017. aastal - 230 082 eurot
2018. aastal - 230 082 eurot
2019. aastal - 240 082 eurot
2020. aastal – 230 082 eurot
2021. aastal – 230 082 eurot
Koos tegevustoetuse ja sihtotstarbeliste toetuste ja annetustega moodustasid Eesti Koostöö
Kogu tulud 2021. aastal kokku 241 180 eurot
Sihtasutuse majandusaasta tulem viimastel aastatel:
2017. aastal -23 809 eurot
2018. aastal 71 307 eurot
2019. aastal 47 056 eurot
2020. aastal -19 942 eurot
2021. aastal 52 486 eurot
Aruandeaasta olulisemad suhtarvud olid järgmised:
Maksevõime üldine tase = käibevara/lühiajalised kohustused = 1,81
Rahaliste vahendite tase = raha ja selle ekvivalendid/lühiajalised kohustused = 1,81
Koostas: Kairi Tilga
02.02.2022
sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 299 952 106 491 2
Nõuded ja ettemaksed 157 243 3,4
Kokku käibevarad 300 109 106 734
Kokku varad 300 109 106 734
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 12 380 24 186 7,4
Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 153 645 950 8
Kokku lühiajalised kohustised 166 025 25 136
Kokku kohustised 166 025 25 136
Netovara
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 81 598 101 540
Aruandeaasta tulem 52 486 -19 942
Kokku netovara 134 084 81 598
Kokku kohustised ja netovara 300 109 106 734
16
sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
2021 2020 Lisa nr
Tulud
Annetused ja toetused 240 821 270 060 8
Tulu ettevõtlusest 359 1 536
Muud tulud 0 22
Kokku tulud 241 180 271 618
Kulud
Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -10 739 -30 541 9
Mitmesugused tegevuskulud -67 391 -118 942 10
Tööjõukulud -110 564 -142 077 11
Kokku kulud -188 694 -291 560
Põhitegevuse tulem 52 486 -19 942
Aruandeaasta tulem 52 486 -19 942
17
sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2021 2020 Lisa nr
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem 52 486 -19 942
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 86 873 3
Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -13 945 -8 256 7
Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest,
154 834 0 8
toetustest
Kokku rahavood põhitegevusest 193 461 -27 325
Kokku rahavood 193 461 -27 325
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 106 491 133 816
Raha ja raha ekvivalentide muutus 193 461 -27 325
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 299 952 106 491
18
sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Akumuleeritud tulem
31.12.2019 101 540 101 540
Aruandeaasta tulem -19 942 -19 942
31.12.2020 81 598 81 598
Aruandeaasta tulem 52 486 52 486
31.12.2021 134 084 134 084
19
sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
SA Eesti Koostöö Kogu 2021. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad riigi raamatupidamise
üldeeskiri ja Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid.
SA Eesti Koostöö Kogu tulemiaruande koostamisel on lähtutud RTJ 14 lisas toodud skeemist.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Raha
Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse bilansis „Raha“ kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke.
Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised
Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga
valuutakursid.
Nõuded ja ettemaksed
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase põhitegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu
kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on võrdne nende nominaalväärtusega.
Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised ja muud lühiajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete
korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused),
mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalseks põhivaraks loetakse sihtasutuse enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja
maksumusega alates 5000 eurot ühiku kohta.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud
kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis
tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum.
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle
kasulikust tööeast.
Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised:
- Arvutustehnika 20-40%
- Muu materiaalne põhivara 10-50%
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000
Rendid
Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna.
Finantskohustised
Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, viitvõlad ning muud lühiajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses.
20
sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne
Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi
kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas.
Annetused ja toetused
Tegevuse sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna siis, kui:
(a) sihtfinantseerimise laekumine on praktiliselt kindel; ja
(b) sihtfinantseerimisega seotud sisulised tingimused on täidetud.
Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustusena. Vastavat kohustust
kajastatakse
bilansis lühi- või pikaajalisena olenevalt sellest, millal toimub sihtfinantseerimisega kaasnevate tingimuste täitmine.
Sihtfinantseerimisega kaasnevaid tingimusi ei loeta sisuliseks, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused on minimaalsed ning risk, et neid
ei täideta, on praktiliselt olematu.
Tulud
Tulu toodete müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu
toodete müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu
on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline.
Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel.
Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu
kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse
intressitulu kassapõhiselt.
Kulud
Kulude arvestus toimub tekkepõhiselt, kui kaubad on kätte saadud või teenused osutatud.
Seotud osapooled
Seotud osapooltena käsitletakse sihtasutuse juhtkonda ja nõukogu liikmeid ning nende lähedasi pereliikmeid, samuti nende valitseva mõju
all olevaid organisatsioone ja ettevõtteid.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Arvelduskonto Riigikassas 299 952 106 491
Kokku raha 299 952 106 491
21
sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2021 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 42 42
Maksude ettemaksed ja
62 62 4
tagasinõuded
Muud nõuded 53 53
Viitlaekumised 53 53
Kokku nõuded ja
157 157
ettemaksed
31.12.2020 12 kuu jooksul Lisa
nr
Maksude ettemaksed ja
79 79
tagasinõuded
Muud nõuded 164 164
Viitlaekumised 164 164
Kokku nõuded ja
243 243
ettemaksed
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Käibemaks 12 26
Üksikisiku tulumaks 1 661 3 366
Erisoodustuse tulumaks 251 111
Sotsiaalmaks 2 931 5 695
Kohustuslik kogumispension 171 265
Töötuskindlustusmaksed 132 278
Ettemaksukonto jääk 62 79
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 62 5 158 79 9 741
Lisa 5 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
2021 2020 Lisa nr
Kasutusrendikulu 1 800 0 10
Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest
22
sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne
31.12.2021 31.12.2020 Lisa nr
12 kuu jooksul 900 0
Sihtasutus tegutses Vabariigi Presidendi Kantselei (VPK) ruumides, kus renti ei makstud. Seoses presidendi vahetumisega lõpetati ruumide
rentimine VPK poolt ja sihtasutus kolis uutesse ruumidesse Toom-Kooli tänaval. Uue rendilepingu makseid kajastatakse lineaarselt rendikuluna
rendilepingu perioodi jooksul. Rendilepingu saab lõpetada 30 päevase etteteatamisega.
Lisa 6 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2021 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 2 445 2 445
Võlad töövõtjatele 4 232 4 232
Maksuvõlad 5 158 5 158 4
Muud võlad 545 545
Muud viitvõlad 545 545
Kokku võlad ja ettemaksed 12 380 12 380
31.12.2020 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 2 765 2 765
Võlad töövõtjatele 5 664 5 664
Maksuvõlad 9 741 9 741
Muud võlad 416 416
Muud viitvõlad 416 416
Saadud ettemaksed 5 600 5 600
Tulevaste perioodide tulud 5 600 5 600
Kokku võlad ja ettemaksed 24 186 24 186
Lisa 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
(eurodes)
23
sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne
31.12.2019 Laekunud Kajastatud 31.12.2020
tulemiaruandes
Kohustised Kohustised
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
VPK toetus 0 230 082 230 082 0
Projektitoetus 1 301 8 136 9 437 0
Toetus
9 948 15 943 25 891 0
Rahvaalgatusveebile
Kultuuriministeeriumi
0 4 000 4 000 0
toetus
Kultuurkapitali toetus 0 1 600 650 950
Kokku
sihtfinantseerimine 11 249 259 761 270 060 950
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised
tasud, annetused ja 11 249 259 761 270 060 950
toetused
31.12.2020 Laekunud Kajastatud 31.12.2021
tulemiaruandes
Kohustised Kohustised
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
VPK toetus 0 230 082 230 082 0
Sotsiaalministeeriumi
0 137 000 1 189 135 811
toetus
Toetus
0 17 834 0 17 384
Rahvaalgatusveebile
Kultuurkapitali toetused 950 8 600 9 550 0
Kokku
sihtfinantseerimine 950 393 516 240 821 153 195
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised
tasud, annetused ja 950 393 516 240 821 153 195
toetused
Lisa 8 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud
(eurodes)
2021 2020
Uurimis- ja arengukulud 0 25 891
Tööjõukulud 1 189 0
Projekti ürituste ja tegevuste elluviimise kulud 9 550 4 650
Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide
10 739 30 541
otsesed kulud
Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otseste kuludena on aruandeaastal kajastatud rändnäituse "Kodukoha kompass" elluviimisega
seotud kulutusi ja järgmise Eesti Inimarengu Aruande (EIA 2023) koostamisega seotud kulutusi.
2020. aastal kajastati sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otseste kuludena rändnäituse "Kodukoha kompass" elluviimisega seotud
kulutusi ja EKK hallatava rahvaalgatusveebi www.rahvaalgatus.ee arendamisega seotud kulutusi.
24
sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2021 2020 Lisa nr
Üür ja rent 2 020 848 6
Mitmesugused bürookulud 3 285 2 195
Uurimis- ja arengukulud 10 023 17 331
Lähetuskulud 1 350 932
Koolituskulud 83 1 155
Riiklikud ja kohalikud maksud 748 1 065
Tõlke- ja trükiteenused 1 910 26 056
Ürituste korraldamise kulud 6 762 18 422
Info ja PR teenused 5 121 16 410
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 25 385 18 024
Arvestus- ja auditeerimisteenused 8 016 8 316
Muud 2 688 8 188
Kokku mitmesugused tegevuskulud 67 391 118 942
Lisa 10 Tööjõukulud
(eurodes)
2021 2020
Palgakulu 83 786 106 400
Sotsiaalmaksud 27 967 35 677
Kokku tööjõukulud 111 753 142 077
Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide
1 189 0
otsese kuluna
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 3 3
Tööjõukulud jagunesid aruandeaastal töövõtu liikide osas järgmiselt:
juhatuse liikme tasud 47 518.-
töötasud 56 803.-
töövõtulepingute tasud 7 432.-
Sihtasutuses oli keskmiselt, taandatuna täistööajale, 1 juhatuse liige ja 2 töötajat.
Lisa 11 Seotud osapooled
(eurodes)
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud
olulised soodustused
2021 2020
Arvestatud tasu 47 518 47 486
25
Rahandusministeerium
[email protected]
digitaalallkirja kuupäev nr 3.1-4/1252
Asutajaõiguse teostamise aruanne
Tulenevalt riigivaraseaduse §-st 98 lg 3 esitan seisukoha sihtasutuste Eesti Koostöö Kogu ja
Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu ette seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguse teostamise
kohta 2021.a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Peep Jahilo
Direktor
Lisa: seisukoht 1 lehel
Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu aruanne 25 lehel,
Sihtasutuse Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu aruanne 2 lehel
Mall Gramberg 6316213
[email protected]
TEL: 631 6202 | FAKS: 631 6250 |
[email protected] | www.president.ee
A. Weizenbergi 39, 15050 Tallinn, EESTI
Sihtasutuste asutajaõiguste teostamine 2021.a.
Vabariigi President teostas aruandeaastal asutajaõigust kahe sihtasutuse osas: Eesti
Koostöö Kogu ja Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu, olles põhiseadusliku
institutsioonina nende ainuasutaja.
Aruandeperioodil toimusid sihtasutuste juhtimisel järgmised muudatused. Seoses
sihtasutuse Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu nõukogu volituste lõppemisega nimetas
Vabariigi President 01.12.2021 käskkirjaga nr 7 uued nõukogu liikmed, kelleks said
Maarja Grossberg, Eero Epner, Väino Kaldoja, Doris Kareva, Toomas Kiho ja Peter Pedak.
Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu nõukogusse nimetas Vabariigi President Kersti Kaljulaid
oma 08.01.2021 käskkirjaga nr 112 Urmo Kübara, Andres Küti, Ülar Margi ja Ott Oja,
25.03.2021 käskkirjaga nr 119 Triin Toomesaare ja 03.09.2021 käskkirjaga nr 129 kutsus
viimase palvel tagasi Urmo Kübara. Vabariigi President Alar Karis nimetas 01.12.2021
käskkirjaga nr 6 nõukogu liikmeteks Arko Oleski ja Külli Taro.
Sihtasutused ei omandanud aruandeaastal osalust äriühingutes ega osalenud teiste
sihtasutuste asutamisel. Lisaks seadusega ette nähtud audiitorkontrolle 2021.a. erikontrolle
sihtasutustes läbi ei viidud.
Meie hinnang mõlema sihtasutuse tegevusele on positiivne ja tulenevalt nende
põhikirjaliste eesmärkide täitmisest neid ka edaspidi toetav. Oleme arvamusel, et mõlema
sihtasutuse 2021. aasta tegevuse eesmärgid on saavutatud. Kinnitame, et peame vajalikuks
nende edaspidise tegutsemise jätkamist.
Peep Jahilo
Direktor
LK: 2