dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoha küsimine

Rahandusministeerium · 5. mai 2022
Viit
15-3/3927-1
Registreeritud
5. mai 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haapsalu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Urve Pill (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Lääne talitus (Hiiu_ Lääne ja Saare maakond))
Lahendamise tähtaeg
4. juuni 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf64 KB
  • 📎Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu eelnõu kohta s.asice
  • 📎Lisa 5 Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõ...docx30 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 05.05.2022 16:13 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: 5-5/19/22 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu eelnõu kohta seisukoha küsimine_Rahandusmin TereVastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 6 esitame Teile seisukoha võtmiseks Sadama 22 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu.Lugupidamisega Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine (Sadama tn 22, Haapsalu linn) Vastavalt Planeerimisseadus § 124 lõikele 5 detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 6 lõike 1 kohasele tegevusele, on keskkonnamõju strateegiline hindamine kohustuslik. Antud juhul ei kavandata detailplaneeringu koostamisel KeHJS 6 lõike 1 kohaseid tegevusi ja keskkonnamõju strateegilise hindamine pole kohustuslik. KeHJS § 33 lõike 2 punktis 4 nimetatud detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumitest ning lõikes 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Muuhulgas, tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 2 tuleb hinnata, kas detailplaneeringus planeeritav tegevus on välja toodud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu “. Detailplaneeringu käigus ei kavandata antud määruses nimetatud tegevusi. Planeerimisseaduse § 142 lg 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Sadama 22 planeeringu koostamisel muudetakse üldplaneeringu põhilahendust ning vajalik on anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang. Sadama 22 detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH vajalikkus otsustatakse, lähtudes KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning KeHJS § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. 1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus Koostatava detailplaneeringu eesmärgiks on muuta ärimaa sihtotstarbega Sadama tn 22 kinnistu ehitusõigust kuni 4-korruselise majutushoone ehitamiseks. Kavas on renoveerida ka ajalooline villa Wenden (nimetatud ka villa Peltzeriks ). Planeeringuga täpsustatakse üldiseid maakasutustingimusi, arhitektuurseid hoonestustingimusi, lahendatakse liiklus- ja parkimiskorraldus, tehnovõrkudega varustatus, heakorra ja haljastuse põhimõtted ning vähendatakse ehituskeeluvööndit kaldajooneni. 2 . Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused Planeeringuala (Sadama tn 22) suurus on 8145 m2. Planeeritav ala asub Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala ( reg . nr 27013) kaitsevööndis ja Holmide miljööväärtuslikul alal Tagalahe kaldal, Sadama tänava ja promenaadi vahelisel kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa juhtotstarbega alal. Planeeringuala külgneb põhja poolt hoonestamata Sadama tn 26b t ranspordimaa kinnistuga ja Sadama tn 26a tootmismaa kinnistuga, mis on kasutusel mudasadamana. Lõuna poolt külgneb planeeritav ala Sadama tn 20 üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnistuga, mis on kasutusel pargina. Maa-alast läänes, üle Sadama tänava, paikneb 3-korruseline Pärnu maakohtu Haapsalu kohtumaja. Planeeringualast lõunas paiknevad 4-korruseline Haapsalu neuroloogiline rehabilitatsioonikeskus ja 4-korruseline Hestia Hotel Haapsalu Spa . Tagalahe kaldal kulgeb kesklinna suunas rannapromenaad, mida ääristavad mitmed pargid (s.h Sadama tn 20, Sadama tn 16 rehabilitatsioonikeskuse haljasala) mälestusmärkide, nimeliste pargipinkide ja kohvikutega. 8145 m 2 suurusel hoonestatud krundil Sadama tn 22 asub ehitisregistri andmetel 1998. aastal ehitatud hotellihoone ning renoveeritud ja ümberehitatud kahekorruseline villa Wenden (ehitisregistri kood 105001099, ehitisealune pind 134 m2) ning paadisild (ehitisregistri kood 220791754, ehitusalune pind 962 m2). Hetkel kehtib kinnistul ehituskeeluvöönd 50m. Kinnistut iseloomustavad andmed: koha-aadress: Sadama tn 22, Haapsalu linn, Haapsalu linn, Lääne maakond katastritunnus: 18401:001:0051 sihtotstarve: 100% ärimaa Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti looduskaitse, geoloogia, üleujutuste, maardlate, kitsenduste kaardirakenduste , Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardist ja keskkonnaregistri andmetest. Vastavalt Maa-ameti maardlate rakendusele on lähim a maardla piir planeeringualast 43 m kaugusel Tagalahes asuv meremudamaardla ning mäeeraldis 360 m kaugusel. Vastavalt Maa-ameti geoloogilisele kaardile on arendatav maa-ala põhjavee kaitstus „keskmine“. Saviliivmoreenist pinnakatte paksus on valdavalt 10-20 m; savi või liivsavi paksus 2-5 m. Reoainete arvutuslik infiltratsiooniaeg on 200-400 ööpäeva. Survelise põhjavee esinemise korral jääb survepind püsivalt maapinna lähedale. Planeeritav ala asub üleujutuspiirkonnas. Esinemistõenäosusega üks kord kümne aasta jooksul maksimaalse veetaseme korral on umbkaudselt pool kinnistust üleujutusest mõjutatud ning esinemistõenäosusega 1 kord 50 aasta jooksul on kogu ala vee all. Lähim registrisse kantud puurkaev keskkonnaregistri koodiga PRK0004184 paikneb naaberkinnistul 94 m kaugusel. Antud puurkaevu veehaarde sanitaarkaitseala ei ulatu planeeritava ala kinnistule. Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal madala radoonisisaldusega pinnas (10-30 kBq /m³). Lähim looduskaitseala Silma looduskaitseala asub umbes 725 m kaugusel ning Väinamere hoiuala lähim piir planeeritavale alale on umbes 840 m. Mõlemad on ühtlasi ka Natura 200 võrgustikku kuuluvad alad. Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele paikneb planeeritav maa-ala kinnismälestise kaitsevööndis . 3. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega Haapsalu linna üldplaneering, kehtestatud Haapsalu Linnavolikogu 24.11.2006 otsusega nr 84. Üldplaneeringu alusel on piirkonna maakasutuse juhtfunktsioon kaubandus- teenindus- ja büroohoonete maa (B) ning maksimaalne korruste arv 2. Koostatava detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Haapsalu linna üldplaneeringut: määrata krundi hoonestuse maksimaalseks korruste arvuks 4. Planeeritava kinnistu osas kehtib Haapsalu Linnavolikogu 29.09.2017 korraldusega nr 259 kehtestatud Sadama tn 22, 22a, 24, 24a kruntide üldplaneeringu põhilahendust muutev detailplaneering, milles on kavandatud üks ärimaa sihtotstarbega krunt ning sellele määratud ehitusõigus kuni kolmekorruselise majutushoone ehitamiseks. Planeeringuga tehti ettepanek üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks suurendades hoonete lubatud korruselisust kolme korruseni. Kavandatud muudatus järgis antud piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi, kus Tagalahe äärsel kaldaalal ja Väikese viigi kaldal asuvad kolme-neljakorruselised avaliku kasutusega hooned. Algatatava detailplaneeringu kehtestamisel muutub kehtiv detailplaneering kehtetuks. Sadama tn 20 ja 28 vahele jääva maa-ala detailplaneering (kehtestatud Haapsalu Linnavolikogu 27.10.2000 otsusega nr 66). Sadama tn 10 ja 22 vahelise ala detailplaneering (kehtestatud Haapsalu Linnavalitsuse 08.10.1999 otsusega nr 526). 4 . Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju 4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid Lähim mäeeraldis asub planeeringualast 360 m kaugusel Tagalahes . Seega planeeritav tegevus ei oma mõju meremuda kaevandamisele. Põhjavee kaitstus planeeritaval maa-alal on „keskmine“. Edasises tegevuses pole eraldi vajalik põhjavee kaitsmiseks meetmeid kasutusele võtta. Radoonisisaldus pinnases on keskmine, mistõttu radooniohtlikkust vähendavaid meetmeid pole vaja rakendada. Lähedalasuvat puurkaevu planeeritav tegevus ei mõjuta, sest kinnistule ei ulatu veehaarde sanitaarkaitseala. Hoonete ehitamisega seotud energia kulu on suur. Energiakasutus on seotud mehhanismide poolt kütuse (põhiliselt vedelkütuse) kasutamisega. Mõningal määral kasutatakse ehitusprotsessis elektrienergiat. Valmis hoonekompleksi küttelahendused selguvad hilisemas faasis. Hoone planeeringus on vajalik arvestada üleujutusohuga. Projekteerimise käigus määrata hoone ±0.00 valdavalt mitte vähem kui +2,4 m kõrgusele . Oluline on olemasoleva kaldakaitse rajatise korrashoiu tagamine. Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete kogused ei ole teada , kuid esmane sorteerimine toimub kohapeal. Uue hoonekompleksi kasutamisel tekivad eeldatavalt põhiliselt pakendijäätmed, vanapaber ja olmejäätmed. Oluline mõju puudub. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud Haapsalu linna jäätmehoolduseeskirjas. Antud planeeringu käigus vähendatakse ehituskeeluvööndit veejooneni. Ajalooliselt ehitati hoone kalda äärde ning 2000.ndate aastate alguses promenaadi ehituse käigus täideti maad, mistõttu kaldajoon on nihkunud nüüdseks hoonest kaugemale, et võimaldada avalik juurdepääs rannikule. Vastavalt looduskaitseseaduse (LKS) § 34-le tuleb ehituskeeluvööndi vähendamisel arvestada rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamisega, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramisega, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamisega ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamisega. Lisaks ütleb LKS § 40 lg 1, et ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Tuginedes olemasolevale olukorrale, mille kohaselt asu b hoone juba käesoleval hetkel kaldale lähemal kui ehituskeeluvöönd lubab, on planeeringu eesmärgi kohaselt ehituskeeluvööndi vähendamine kooskõlas LKS § 34-ga ja § 40 lg 1-ga. Haapsalu laht on Eesti rannikuveekogumi test üks halvimas seisus olev ning oluline on kaaluda planeeringu mõju Tagalahele. Antud planeeringuga ei kavandata mereala täitmist ega süvendamist ning eeltoodut arvestades puudub oluline keskkonnamõju Haapsalu T aga lahe seisundile. 4 . 2 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoone rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Planeeritava tegevusega ei ole ette näha eeldatavat avariiolukordade teket, kui jälgitakse ehitustöödel keskkonnaalaseid ohutusnõudeid ning kasutatakse parimat võimalikku tehnoloogiat. Avariiolukorra tekkimisel tuleb tööd koheselt peatada ja asuda tekkinud avarii tagajärgi likvideerima. Tegevusega kaasnevate võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks või leevendamiseks kavandatavad meetmed: Planeeritud tööde tegemisel kasutada ainult ehitusprojektis kirjeldatud materjale ning toodud tehnoloogilisi lahendusi. Ehitustööde teostamisel (öörahu, ehitusmasinate liikumine, parkimine jne) kinni pidada Korrakaitseseaduse nõuetest ( https://www.riigiteataja.ee/akt/103032021005 ) Kaevetööde teostamisel tuleb kinni pidada Haapsalu linna kaevetööde eeskirja nõuetest ( https://www.riigiteataja.ee/akt/405102021009 ) . Tööde käigus tekkinud jäätmed tuleb käidelda vastavalt Haapsalu linna jäätmehoolduseeskirjale ( https://www.riigiteataja.ee/akt/401112019016 ) . Tööpiirkonnas peavad olema vahendid võimaliku õli- ja kütusereostuse likvideerimiseks või leevendamiseks. Eelnimetatud meetmete rakendamine väldib või leevendab oluliselt võimalikke negatiivseid mõjusid inimese tervisele ja keskkonnale. 4.3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Lähimad elamud paiknevad planeeringuala vahetus läheduses. Ehitusperioodil kõrval kinnistul paiknevate elanike heaolu väheneb, kuna ehitustegevuse käigus esineb müra, vibratsiooni jne. Ehitustööde tegemisel võtta arvesse sotsiaalministri 04.03.2002 määrust nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. 4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Planeeritav tegevus asub Haapsalu vanalinna kinnismälestise kaitsevööndis , miljööväärtuslikul alal. Sellest tulenevalt on edasistes planeerimisfaasides oluline järgida nõudeid, mis on välja toodud dokumendis „Haapsalu linna üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimused Haapsalu vanalinna muinsuskaitsealale, selle kaitsevööndile, miljööväärtuslikele aladele ja raudteejaama hoonete ansambli kaitsevööndile“. Antud piirkonna Tagalahe äärne kaldaala on hoonestatud või planeeritud ning piirkonna hooned asuvad juba käesoleval hetkel kaldale lähemal kui ehituskeeluvöönd lubab. Eelnevat arvestades vastab planeeritud muudatus sisuliselt väljakujunenud olukorrale ning ei too kaasa keskkonnamõjusid, mis võiksid põhjustada ala väärtuse langemist ega ka tundlikkuse suurenemist. Planeeringuga esitatakse arhitektuur ne lahendus , mis peab olema kõrgetasemeline, miljööd rikastav; planeeringuga määrata kse hoone projekteerimise arhitektuursed nõuded nii , et suured mahud saaksid miljöösse sobivalt liigendatud . 4.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Planeeringualal ega planeeringuala lähedal kaitstavad loodusobjektid puuduvad . Lähim looduskaitseala Silma looduskaitseala asub umbes 725 m kaugusel ning Väinamere hoiuala lähim piir planeeritavale alale on umbes 84 0 m. 4.6 Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Natura 2000 ala lähim piir asub Haapsalu lahel ligi 840 m kaugusel planeeritavast alast (Väin amere hoiuala) ja ligi 725 m planeeritavast alast (Silma looduskaitseala) , seega kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavat mõju Natura 2000 võrgustiku alale . 4.7 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus , sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringualal ei esine olulise tähtsusega loodusvarasid ning planeeringuga ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Mõju looduskeskkonnale avaldub lühiajalisel ehitusperioodil, mil kasutatakse ehitusmasinaid hoonete ja rajatiste püstitamiseks. Piiriülest mõju detailplaneeringuga ette ei ole näha. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju suurus ei ohusta keskkonda. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hoone on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale detailplaneeringu menetlemise faasis ette ei ole näha. 5 . Asjaomaste asutuste seisukohad Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. Detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega saa deti seisukoha kujundamiseks Keskkonnaametile , Rahandusministeeriumile , Muinsuskaitseametile ja Terviseametile. 6. Kokkuvõte Tutvunud asjasse puutuvate materjalidega, konsulteerinud asjatundjatega ja tutvunud kohapealse olukorraga , Haapsalu Linnavalitsus leiab, et detailplaneeringu koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadus puudub, sest olulist keskkonnamõju planeeritava tegevusega eeldatavalt ei kaasne.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel