Prof Priit Reiska Teie nr
Tallinna Ülikool
[email protected] Meie 28.05.2020 nr 7-6/200888/2003108
Keeleoskusnõue õpingute lõpetamisel
Lugupeetud professor Priit Reiska
Õiguskantsleril paluti hinnata, kas Tallinna Ülikool võib nõuda eestikeelsel õppekaval õppivalt
üliõpilaselt bakalaureusekraadi saamise tingimusena eesti keele oskuse tõendamist C1 tasemel.
Tallinna Ülikooli õppekorralduseeskirja § 16 lg 2 kohaselt peab esimese ja teise kõrgharidusastme
õpingute lõpetamiseks üliõpilase eesti keele oskus vastama Euroopa keeleõppe raamdokumendi
tasemele C1.
Ühelgi teisel avalik-õiguslikul ülikoolil ei ole sarnast üldist nõuet eestikeelsete õppekavade
lõpetamise tingimusena ette nähtud. Erandina võib tuua näiteks Tartu Ülikooli Narva Kolledži
õpetajakoolituse õppekavad, mille lõpetaja peab oskama eesti keelt C1 tasemel (vt näiteks õppekava
"Klassiõpetaja mitmekeelses koolis“). Lõpetamise tingimuste asemel on ülikoolid kehtestanud
keelenõuded ülikooli vastuvõtmisele alates tasemest B1 kuni tasemini C1 (erisused on nii ülikoolide
kui ka ühe ülikooli õppekavade vahel; mõnel üksikul õppekaval võib ka puududa keeleoskusnõue).
Keeleoskusnõue vastuvõtmisel peaks tagama selle, et üliõpilane on võimeline eesti keeles õppima ja
lõpetamisel vastama kõrgharidusstandardi lisas 1 kehtestatud nõuetele.
Palun Teil selgitada, mis aastast alates üldine keelenõue lõpetamisel Tallinna Ülikoolis kehtib ja
mis eesmärgiga nõue kehtestati ning miks sellist eesmärki on vaja saavutada (sh põhjendus sellest,
miks see nõue kehtib esimese ja teise kõrgharidusastme õpingute lõpetamisel võrdselt). Sellega
seoses tooge palun lisaks välja:
1) kui palju on neid üliõpilasi, kes viimase viie õppeaasta jooksul alustas õpinguid eestikeelsel
õppekaval ja kelle eesti keele oskus ei vasta kõrgharidustasemel õppimiseks esitatavatele
nõutele;
2) kas B1 keeleoskustaseme nõue (Tallinna Ülikoolis oli varasemalt nõutav A2 tase) õpingute
alustamisel on Teie hinnangul piisav, et üliõpilane jõuaks õpingute jooksul süvendatult eesti
keelt õppida ja saavutada nominaalse õppeajaga eesti keele oskuse C1 tasemel ning vastaks
keeleoskusnõuetelt õppekava läbimisel kõrgharidusstandardi lisale 1;
3) kui paljud eestikeelsel õppekaval õppivad üliõpilased ei ole viimase viie aasta jooksul
õpinguid lõpetanud, kuna nad ei ole omandanud eesti keele oskust C1 tasemel;
4) kui paljud üliõpilased on pidanud viimase viie aasta jooksul pärast kõikide õppeainete
läbimist, kuid enne lõputöö kaitsmist ja pärast nominaalset õppeaega õppima üksnes eesti
2
keelt, et saavutada eesti keele oskus C1 tasemel esimese või teise kõrgharidusastme
õpingute lõpetamiseks (kuidas see on seotud eesti keele süvaõppe eesmärgiga tagada
üliõpilase eesti keele oskuse vastavus kõrgharidustasemel õppimiseks esitatavate nõuetega);
5) kui on juhtumeid, et üliõpilane ei ole kõikide õppeainete sooritamisel omandanud eesti keele
oskust C1 tasemel, kas see tähendab seda, et üliõpilane on läbinud õpingud ülikooli jaoks
ebapiisava keeleoskusega või seda, et ülikoolis õppimisele ja lõpetamisele kehtivad erinevad
keeleoskusnõuded.
Ootan Teilt tagasisidet 5. juuniks. Teretulnud on ka kõik muud asjassepuutuvad selgitused ja
tähelepanekud.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kärt Muller
sotsiaalsete õiguste osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Atko-Madis Tammar 693 8437
[email protected]