Siim Raie
Muinsuskaitseamet Meie 26.05.2020 nr 16-4/200900/2003056
[email protected]
Muinsuskaitsealade kaitsekordade koostamisest
Austatud Siim Raie
Õiguskantslerilt on tihti küsitud muinsuskaitseliste omandipiirangute kohta. Arvestades, et just
praegu väljatöötatavate muinsuskaitsealade kaitsekordadega kujundatakse tulevikus kehtivaid
muinsuskaitselisi nõudeid, jagan oma tähelepanekuid ja loodan, et need on Muinsuskaitseametile
abiks.
Tänaseks kehtetu muinsuskaitseseaduse alusel kehtestatud muinsuskaitsealade põhimäärused
kehtivad praegu üleminekuregulatsioonina edasi. Need kehtivad seni, kuni Vabariigi Valitsus need
kehtetuks tunnistab. Kuigi Vabariigi Valitsus võib muinsuskaitseala põhimääruseid muuta ja
kehtetuks tunnistada seaduses märkimata põhjusel ja ajal, tuleb see kõne alla eelkõige siis, kui
need põhimäärused asendatakse muinsuskaitseala kaitsekordadega. Kaitsekorrad kehtestatakse 1.
mail 2019 jõustunud muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 19 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse
korraldusega.
Riigikogu on soovinud, et uued kaitsekorrad kehtestataks hiljemalt nelja aasta jooksul, kuid on
samas siiski arvestanud võimalusega, et seda tähtaega võidakse ületada (MuKS § 91 lg 1). Seega
ei saa välistada, et kui muinsuskaitseala kaitsekorda ei õnnestu kehtestada nelja aasta jooksul,
kehtivad üleminekuregulatsioonina kehtima jäetud muinsuskaitseala põhimäärused ka tulevikus.
Mitmel põhjusel on parem, kui üleminekuaeg saab võimalikult kiirelt läbi ja nii sisult kui ka
vormilt õiguspärased muinsuskaitseala kaitsekorrad kehtestataks varsti.
On hea tõdeda, et Muinsuskaitseamet on asunud muinsuskaitsealade kaitsekordasid välja töötama
ja teinud teemakohase kodulehe, mille vahendusel on kõigil asjast huvitatutel võimalik jälgida
kaitsekordade menetluskäiku, on hea, et avalikud on ka töörühmade memod ja koosolekute
protokollid. Koduleht, mis koondab kogu asjakohase teabe, soodustab menetluse läbipaistvust.
Seoses sellega palun Teil läbi mõelda võimalused, kuidas teavitada ka neid inimesi, kes ei oska
või kellel pole võimalik kodulehe kaudu teavet saada. Inimese menetlusõigused peavad olema
tagatud sõltumata tema tehnilistest oskustest või võimalustest.
Muinsuskaitseala kaitsekordades võivad põrkuda paljude isikute põhiõigused ja kultuuripärandi
kaitsest lähtuvad piirangud, seetõttu ei pruugi olla nende väljatöötamine ja kehtestamine lihtne.
Oluliste küsimuste lahendamiseks ongi mõistlik võtta piisavalt aega ja varuda energiat, et suunata
jõupingutused eri osapooltele sobiva lahenduse leidmisele. Muinsuskaitse valdkonnas ei ole taolisi
2
kaitsekordi varem menetletud ja uudne on see ka neile, kelle õigusi ja kohustusi muinsuskaitseala
kaitsekord mõjutama hakkab. Seda enam on oluline, et kaitsekordade menetluse käigus jagataks
piisavalt selgitusi menetluskäigu, sisuliste kaalutluste ja muude oluliste asjaolude kohta, sh
põhjendataks sisuliselt ja inimestele arusaadavalt juba teada olevaid valikuid ja seisukohti. Samuti
on oluline, et võetaks kuulda ning püütaks igal võimalusel arvestada muinsuskaitseala elanike ja
vara omanike põhjendatud huvide ja soovidega.
Praegu kehtivad muinsuskaitseala põhimäärused võivad olla küll lähtekohaks kaitsekorra
koostamisel, kuid tuleb arvestada, et need on välja töötatud ja kehtestatud määrustena ehk
üldaktidena. Oma sisult on need aga haldusaktid (üldkorraldused).1 Määruse ja haldusakti nõuded
erinevad nii detailsuseastme ja kui põhjendamiskoormuse poolest ja seega ei pruugi need olla
sobiv eeskuju. Alles 1. juunil 2011 aastal täiendati seadust nõudega korraldada muinsuskaitseala
põhimääruse eelnõu avalik väljapanek ja laekunud ettepanekute ning vastuväidete avalik arutelu
(v.r muinsuskaitseseadus § 15 lg 3 ja 4). Seetõttu võib eeldada, et enne seda tähtaega kehtestatud
muinsuskaitseala põhimääruste menetlusse puudutatud isikuid ei kaasatud ja neil ei olnud võimalik
oma seisukohtadega mõjutada muinsuskaitseala põhimääruse sisu.
Välja töötatavad muinsuskaitselade kaitsekorrad on haldusaktid, millega kaasnevad põhiõiguste
piirangud. Ala määramisel muinsuskaitsealaks kohalduvad sellel asuvatele kinnisasjadele
muinsuskaitseseadusest tulenevad piirangud, millest võidakse lubada erandeid ja teha leevendusi
muinsuskaitseala kaitsekorras.
Kõik põhiõiguste piirangud peavad olema õiguspärased, mis kõnealusel juhul tähendab eelkõige
seda, et kultuuripärandi kaitseks nõuete kehtestamisel peab kaaluma, kas selle nõudega kaasnevad
piirangud on sobivad, vajalikud ning piiravad isiku õigusi vähimal võimalikul määral. See eeldab,
et muinsuskaitseala kaitsekorra sisustamisel ei saa lähtuda ainuüksi kultuuripärandi kaitse
eesmärgist, arvestada tuleb isiku (nt omaniku) põhiõigustega. See tuleneb põhiseaduse §-dest 11
ja 32 ning on üle korratud ka MuKS § 3 lg-s 8.
Avalikud huvid ja põhiõigused on võimalik tasakaalustada vaid siis, kui piirangutega mõjutatud
isikute huvid on välja selgitatud. Selleks tuleb kõigepealt kindlaks teha huvid. Kaaluda saab vaid
neid huve, mis on teada, üksnes sel juhul saab neid kas arvestada või põhjendatult arvestamata
jätta. Arvestada tuleb ka sellega, et mida intensiivsem on haldusaktiga kaasnev põhiõiguste
piirang, seda kaalukamad peavad olema piirangut õigustavad põhjendused. Piirangute
põhjendused tuleb sõnastada selgelt ja arusaadavalt ning need tuleb esitada ka haldusakti
põhjendavas osas või peab kaitsekorras olema viidatud põhjenduse asumisele muus kättesaadavas
dokumendis (seletuskirjas). Kaitsekorra põhjendustest lähtuks ka kohus, kui tekib vajadus
kontrollida, kas kaitsekorras kehtestatud piirangud on õiguspärased.
Muinsuskaitseala kaitsekorda menetletakse avatud menetluses (MuKS § 18 lg 1). Avatud
menetluse puhul tuleb korraldada haldusakti eelnõu avalik väljapanek, anda võimalus isikutele
esitada oma ettepanekuid ja vastuväiteid ning arutada neid avalikul istungil (haldusmenetluse
seadus § 46 jj, MuKS § 18). Muinsuskaitseala kaitsekordade menetluse puhul on asjakohane
arvestada sellega, et seaduses sätestatud kord, kuidas ja mis menetlusetapis isikud oma seisukohti
saavad esitada ja kuidas neid arutatakse, on eelkõige nn miinimumstandard. Olenevalt asjaoludest
võib olla sobiv ja vajalik teha rohkem, kui seadus minimaalselt nõuab.
Avatud menetluse puhul pole keelatud seisukohti välja selgitada ja nende arvestamist või
mittearvestamist kaaluda juba enne eelnõu avalikku väljapanekut ja arutelu. Isikute kaasamiseks
1
Vt Muinsuskaitseala põhimääruste kehtivus, õiguskantsleri selgitused 27.06.2019
3
võib kasutada kõiki kohaseid ja isikutele sobivaid suhtluskanaleid. Mõistagi võib see kõik muuta
kaitsekorra väljatöötamise töömahukaks, kuid teisalt soodustab see õiguspärase kaitsekorra
kehtestamist ja vähendab võimalust, et kaitsekorda vaidlustatakse. Kui kaitsekord on tasakaalukas
kokkulepe/kompromiss omanike ja elanike huvide ning kultuuriväärtuste kaitse vajaduse vahel,
siis aitab see parimal moel kaasa ka unikaalsete väärtuste säilimisele. Inimesed panustavad hea
meelega nende väärtuste kaitsesse, mida nad mõistavad ning kalliks peavad.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ago Pelisaar 693 8407
[email protected]