Lp Riido Villup Teie nr
Juhataja
Tammiste Hooldekodu Meie 18.05.2020 nr 7-8/191620/2002885
[email protected]
Kontrollkäik Tammiste Hooldekodusse
Austatud Riido Villup
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 21.11.2019 ette teatamata Tammiste Hooldekodu (edaspidi:
hooldekodu) tegevust ja hooldekodu elanike elamistingimusi.
Positiivsena saab välja tuua, et juhtkond peab oluliseks töötajate koolitamist, on seda järjekindlalt
soodustanud ning olemas on ka koolituste tegevuskava. Hooldekodu elu- ja hügieeniruumides on
olemas vajalikud abivahendid (käetoed, lingtõstuk, libilauad, pesemisraamid jms).
Hooldustoimingute paremaks dokumenteerimiseks on välja töötatud uued vormid. Inimeste
terviseseisundit jälgivad õed, kes käivad hooldekodus iga päev. Võimalik on kasutada
liikumisraskustega inimestele kohandatud transporti (sh ratastooli kasutajal). Hooldekodu
elanikele pakutakse eritoitu, kui nad seda vajavad. Samuti on hooldekodu elanikele loodud
arvutitöökohad interneti kasutamiseks.
Õiguskantsler tunnustab hooldekodu personali tööd ja pühendumust, kuid palub pärast eriolukorra
lõppemist töötajate arvu ja tööülesandeid kavandades arvestada hooldekodu elanike suure
abivajadusega. Selleks, et kõik hooldekodu elanikud saaksid kvaliteetset hooldusteenust ja
piisavalt tähelepanu, peaks hooldekodus olema rohkem töötajaid. Õiguskantsler palub
hooldekodul hoolsamalt järgida tervisekaitsenõudeid ja tagada elanike privaatsus. Samuti tuleb
hooldekodu elanikele pakkuda rohkem mõtestatud ajaveetmise võimalusi, võimelda
liikumisraskustega elanikega ning viia neid õue. Ravimite käitlemisele ja manustamisele
kehtestatud nõuetest tuleb kinni pidada.
Tammiste Hooldekodus on võimalik üldhooldusteenust pakkuda 140 inimesele, kontrollkäigu ajal
elas hooldekodu neljas hoones kokku 133 inimest. Suurema hooldusvajadusega elanikud on
majutatud Pariisi majja. Selles hoones asub ka õdede tööruum.
Päeval (08.00−22.00) töötab hooldekodu igas majas vähemalt kaks hooldustöötajat. Pariisi majas
töötab nii esimesel kui ka teisel korrusel kolm hooldajat ning lisaks hooldustöötaja, kelle ülesanne
on hooldekodu elanike pesemine. Õhtuti ja öösiti (tavaliselt kella 20.00–08.00) on hooldekodu
igas majas üks hooldaja, v.a Pariisi maja, kus on kaks töötajat. Lisaks töötab hooldekodus kolm
hooldustöötajat, kes asendavad korraliste puhkuste ja haiguste ajal. Tööpäeviti (08.00–16.00)
tegeleb hooldekodu elanikega ka tegevusjuhendaja ja sotsiaaltöötaja.
2
Hooldekodu elanike terviseseisundit jälgivad ja õendusabitoiminguid teevad õed. Õed saadavad
vajaduse korral inimesi ka arsti juures käies. Tammiste Hooldekodus töötab osalise tööajaga neli
õde (üks neist 0,5 koormusega ja kolm õde 0,75 koormusega). Õde on hooldekodus kohal iga päev
kella 08.00–17.00. Lisaks on tööpäeviti kella 08.00–16.00 kohal velsker, kelle ülesanne on
hooldekodu elaniku arsti juurde viimiseks transporti korraldada, ravimeid tellida, raviskeeme
muuta vastavalt raviarstide korraldustele, hooldusplaanide koostamises osaleda, pere- ja eriarstide
(psühhiaater, nahaarst jt) visiite korraldada.
Kontrollkäigul tegid õiguskantsleri nõunikud koos tervishoiuekspertidega ringkäigu hooldekodu
ruumides, tutvusid asutuse dokumentidega, vestlesid personali ning hooldekodu elanikega.
1. Hooldamine ja teenuse kvaliteet
Hooldekodu töötajad märgivad üles igapäevased hooldustoimingud ning koostavad inimestele
hooldusplaanid. Positiivne on see, et hooldusplaanide koostamisel hindab meditsiiniõde ka iga
hooldekodu elaniku tervishoiuteenuse vajadust. Hooldekodu on põhjalikult läbi mõelnud, kuidas
hooldustoiminguid dokumenteerida ning loonud selleks uued hooldustoimingute
dokumenteerimise vormid. Nende kasutusele võtmisega kontrollkäigu ajal alles tegeldi. Kõik
hooldajad siiski ei teadnud, kust leida ajakohastatud hooldusplaane.
Hooldusplaanides peaks hooldustoimingud ja aktiveerivad tegevused olema planeeritud sellise
täpsusega, et plaani alusel oleks võimalik kavandada töömahtu ning tagada igale hooldekodu
elanikule individuaalne ja terviklik abi (vt ka Kose Kodu 11.04.2018 kontrollkäigu kokkuvõte,
lk 6). Põhjalik hooldusplaan ja selle järgimine on inimeste tervise kaitse huvides äärmiselt oluline.
Hooldusplaan peab olema hooldajatele kättesaadav.
Paljud hooldekodu elanikud kasutavad mähkmeid, mida vahetatakse kaks kuni neli korda päevas.
Töötajate kinnitusel vahetatakse mähkmeid vastavalt vajadusele. Kui mähkmeid vahetatakse vaid
kaks korda päevas, võib jääda hooldustoimingute vahele liiga pikk aeg. See võib põhjustada
inimesele ebamugavust ja halba enesetunnet ning tekitada nahaprobleeme. Hooldekodu mitmes
magamistoas oli tunda ebameeldivat lõhna, mõnes toas oli potitool või siiber tühjendamata.
Dokumentidest ilmnes, et elanikke, kes ei ole võimelised end ise pesema, pestakse mõnikord 14
päeva tagant. See ei ole piisav. Naha ja nahaaluskudede infektsioonide vältimiseks tuleb peale
igapäevaste hügieenitoimingute hooldekodu elanikke üle keha pesta vähemalt kord nädalas. Sama
sagedusega tuleb tervisekaitsenõuete kohaselt vahetada ka voodipesu. Sagedasema pesemise
vajadusele osutas ka tervishoiuekspert.1
Hooldekodu on elanikele vajalike abivahenditega varustatud, ent jäi mulje, et majade vahel on
abivahendid jaotatud ebaühtlaselt. Jäi kahtlus, kas kõigil Tieli maja elanikel on
liikumisabivahendid, mida nad vajavad (ratastool, rulaator).
Hooldekodu elanikud mainisid vestlustes, et mõnikord on töötajad võtnud inimese telefoni hoiule
vastu tema tahtmist. Inimese tahte vastaselt tema omandi hoiule võtmise korral on tegemist
põhiseaduse (PS) §-s 32 sätestatud omandiõiguse riivega. Sotsiaalhoolekande seadus (SHS) ei
anna üldhooldusteenuse osutajale õigust võtta hooldekodu elanikule kuuluvaid esemeid tema tahte
1
Hooldekodu juhataja selgitas 04.05.2020 e-kirjas, et pesemisgraafikuid muudeti. Nüüd pestakse hooldekodu elanikke
vähemalt iga 7 päeva järel.
3
vastaselt hoiule. SHS-i seletuskirjast selgub, et Riigikogu ei ole soovinud sellist õigust
teenuseosutajale anda.2 Niisiis ei tohi hooldekodu elanikult tema nõusolekuta telefoni hoiule võtta.
Üldhooldusteenusel olevate inimeste toimetulek ja inimväärne elu sõltub paljuski nendega
vahetult tegelevatest hooldekodu töötajatest. Hooldekodu peab looma inimestele turvalise
keskkonna ja tagama nende toimetuleku (SHS § 20 lg 1). Hooldekodu töötajad on kohustatud
tegema hooldusplaanis määratud hooldustoiminguid ning andma inimesele muud vajalikku abi.
Selleks peab hooldekodus olema piisavalt töötajaid.
Seadus ei kehtesta hooldekodule nõutavat minimaalset töötajate arvu. Selle määramisel tuleb
arvestada, kui palju on hooldekodus kohti, milline on elanike abivajadus ning hoonete,
territooriumi ja asutuse eripära. Tammiste Hooldekodu puhul tuleb arvestada seda, et hooldekodus
on hulk lamajaid ja ka dementsuse diagnoosiga inimesi, kes vajavad tavalisest rohkem tähelepanu.
Samuti peab arvestama, et teenust osutatakse neljas hoones. Töötajaid peab olema piisavalt, et
ükski hooldekodu elanik ei jääks abita ning et hooldustoiminguid jõutaks teha vastavalt
hooldekodu elanike abivajadusele. Personalipuudus võib suurendada ka inimeste väärkohtlemise
riski.
Pärast kella 20 jääb hooldekodu igasse majja ja Pariisi maja mõlemale korrusele üks hooldaja. See
tähendab, et õhtuti ja öösiti võib olla hooldajal keeruline tegelda kõigi lamajatega, keda tuleb
regulaarselt pöörata. Hooldajal on seda raske üksi teha. Tuleks põhjalikult läbi mõelda, kas kõik
hooldekodu elanikud on majutatud nii (nt ligipääs voodile), et nende aitamiseks saab kasutada
nüüdisaegseid abivahendeid (nt lingtõstukit, libilauda). Kui töötajad inimesi tõstes ja ühest paigast
teise siirdumist toetades abivahendeid ei kasuta ning on sunnitud inimesi tõstma üksinda, siis võib
see ohustada töötajate tervist. Samuti võivad töötajad loobuda tegelemast mõne lamajaga, kelle
tõstmine on ülemäära keeruline: nii jääb inimene voodisse ega pruugi enam oma magamistoast
välja pääseda. Lahenduseks võib olla see, kui hooldekodus oleks õhtuti ja öösiti tööl veel vähemalt
üks hooldustöötaja, kes saaks liikuda ühest hooldekodu üksusest teise ning aidata suurema
hooldusvajadusega inimeste eest hoolitseda.
Alates 2020. aastast peab üldhooldusteenust vahetult osutav hooldustöötaja vastama SHS § 22
lõikes 4 sätestatud ettevalmistusnõuetele. Hooldekodu elanike ja töötajate huvides on, et
hooldajatel oleks vajalik väljaõpe. Koolitamata töötajad ei pruugi teadmatusest osata olukordi
õigesti hinnata, nad ei pruugi toimida ärevatel hetkedel inimese parimates huvides ega valida tema
heaolu ja turvalisuse tagamiseks õigeid meetodeid. Heade kutseoskustega töötajad suudavad
paljude probleemide tekkimist ära hoida. Erialaste teadmistega (sh hoolduse ergonoomikast)
hooldajad oskavad vältida tööga seotud vigastusi ja kutsehaigusi. On hea, et Tammiste
Hooldekodu juhtkond soosib töötajate koolitamist. Tehakse koostööd Pärnumaa
Kutsehariduskeskusega ning toetatakse töötajaid kutsekvalifikatsiooni parandamisel ja
hooldustöötaja kutse omandamisel. Ka töötajad ise on huvitatud koolitustel osalemisest. Rohkem
kui pooled hooldustöid tegevatest töötajatest on majandustegevuse registri andmetel täitnud
hooldustöötaja ettevalmistusnõuded, mis aitab olulisel määral kaasa kvaliteetse hooldusteenuse
osutamisele.
Õiguskantsler palub tagada, et hooldekodus oleks kogu aeg tööl piisavalt hooldajaid, et kõigi
elanike vajadustele vastavad toimingud saaksid tehtud ja abi oleks tagatud õigel ajal. Õiguskantsler
tunnustab hooldustöötajate väljaõppe toetamist ning soovitab koolitusi võimaldada ka edaspidi.
2
Vt Sotsiaalhoolekande seaduse (98 SE) seletuskiri, lk 13–14.
4
2. Olmetingimused
Olmetingimused on hooldekodu hoonetes erinevad. Londoni maja magamistoad ja olmeruumid
vajavad remonti ja paljude tubade sisustus on vananenud. Teistes hoonetes on tehtud parandustöid
ja ajakohastatud hügieeniruume. Kasutatakse palju funktsionaalvoodeid. Hooldekodul on suur
õueala, kus elanikud võivad aega veeta.
Inimesed elavad ühe- kuni kolmekohalistes magamistubades. Üldjuhul tuleb hooldekodu elanikke
majutades eelistada ühe- või kahekohalisi magamistube. Tubade sisustamisel tuleb jälgida, et
ruumide mõõtmed, sisustus ja mööbli paigutus võimaldaks õendusabiteenuse osutajatel voodite
juurde pääseda mõlemalt poolt. Magamistoa minimaalse pindala ja voodikohtade arvu nõue on
oluline mh hoolekandeasutuse elanike tervise kaitseks ja haiguste leviku tõkestamiseks. Mitmete
voodite juures ei olnud kohtvalgustit. Igal inimesel peaks olema isiklike asjade hoidmiseks oma
kapp. Magamistubades peavad olema kehtiva korra järgi ette nähtud mööbliesemed ja muu
varustus.
Londoni maja teisel korrusel on läbikäidav tuba, kus inimene peab oma tuppa pääsemiseks liikuma
läbi teise magamistoa. Kontrollkäigu ajal läbikäidavas toas elanikku ei olnud. On mõistetav, et
hooldekodu püüab elanike paigutamisel leida kõigile sobivaid lahendusi (arvestades mh
ligipääsetavust). Tuleb aga arvestada, et hooldekodu on seal elavate inimeste kodu ja magamistuba
nende privaatsfäär. Läbikäidav magamistuba ei pruugi tagada piisavat eraldatust. Privaatsuse
tagamise olulisust on rõhutatud ka üldhooldusteenuse kvaliteedijuhises.
Töötajate väljakutse süsteemi saab kasutada vaid osa elanikke. Kui hooldekodus elavad inimesed
ei saa kutsungiseadmeid kasutada, on nad sunnitud oma abivajadusest personalile teada andma
hõikudes või paluma kaaslastel abi kutsuda. Mitmed inimesed tundsid selle pärast muret.
Hooldajad ei pruugi alati abivajaja hõikumist kuulda, eriti õhtuti ja öösiti, kui töötajaid on majas
vähem. Samuti võib hõikumine olla inimestele kurnav või ka alandav ning rikkuda nende kaaslaste
rahu. Tõhusa abi kutsumise süsteemi puudumise tõttu võib mõni inimene jääda abita või
märgatakse tema abivajadust liiga hilja. Elanike turvalisuse huvides oleks hea, kui
kutsungiseadmed oleksid hooldekodu kõigis majades ning iga voodi juures.
Paljud hooldekodu elanikud kasutavad potitoole. Hooldekodus on olemas mitu sirmi ja Brüsseli
majja on paigaldatud siinidel liikuvad kardinad, et võimaldada inimestele potitooli kasutamise
ajaks privaatsust. Ometi ei ole hooldekodu elanikul sageli võimalik potitooli kasutamist sirmi või
kardinaga varjata. Mitmekohalistes magamistubades, mille elanikest vähemalt üks tarvitab
potitooli, peavad privaatsuse tagamiseks olema ka sirmid või kardinad.3
Pariisi maja mõnes tualettruumis olid kaks potti kõrvuti. Invatualetti ei olnud võimalik privaatselt
kasutada. Nii Tieli kui ka Pariisi majas puudus mitmel potil prilllaud.
Oluline on tagada privaatsus kõigi hügieenitoimingute tegemisel (nt mähkmete ja uriinikoti
vahetamine, sidumised) – ka juhul, kui inimene ise sirmi või kardinat ei küsi (vt ka
üldhooldusteenuse kvaliteedijuhis).
Hooldekodu mitme hoone välisukse juurde pääseb mööda kaldteed, kuid teisele korrusele
liikumine on treppide tõttu raskendatud. Liikumistakistusi võivad tekitada ka kõrged uksepakud.
3
Õpik-käsiraamat hooldustöötajatele „Hoolides ja hoolitsedes“ juhib samuti hooldaja tähelepanu abivajaja privaatsuse
austamisele ning sirmide või kardinate kasutamisele intiim- ja hügieenitoimingute tegemisel. (M. Jaanisk jt. Hoolides
ja hoolitsedes. Õpik-käsiraamat hooldustöötajatele. Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Kirjastus Argo, 2015.)
5
Hooldekodu elanike majutamisel on seda silmas peetud: liftita hoonete teisele korrusele on
majutatud need hooldekodu elanikud, kellele mööda treppi liikumine on jõukohane.
Londoni maja koridorides oli kontrollkäigu ajal tunda suitsuhaisu. PS § 28 lõikes 1 sätestatud õigus
tervise kaitsele hõlmab ka nõuet, et inimeste tervist ei rikutaks ruumide saastatud siseõhuga. Sel
põhjusel on õigusaktidega kehtestatud suitsetamisruumide ja -alade kohta kindlad tingimused.
Tubakasuits on tervisele kahjulik ning ohustab ka sellega kokku puutuvaid mittesuitsetajaid.
Suitsetamine tuleb korraldada nii, et see ei ohustaks inimeste tervist ja suits ei leviks
magamistubadesse.
Õiguskantsler palub hooldekodul hoolsamalt järgida tervisekaitsenõudeid, pöörata rohkem
tähelepanu privaatsuse tagamisele ning olmetingimuste parandamisele. Elanikel peab olema
võimalik kasutada hügieeniruume privaatselt. Abi kutsumise seadmeid peaks olema võimalik
kasutada kõikide voodite juures.
3. Värskes õhus viibimine ja vaba aja sisustamine
Hooldekodus on tegevusjuhendaja, kes korraldab inimeste vaba aja tegevust, juhendab mõtestatud
tegevusi ning aitab hooldekodu elanikke õue jalutama. Hooldekodu elanikele pakutakse
võimlemis- ja joonistamistundides osalemise võimalust ning pallimänge. Loetakse ette ka ajalehti.
Tegevusjuhendajal on ka teisi tööülesandeid (lõigata hooldekodu elanike juukseid ja ajada habet).
Seetõttu ei saa ta kogu aeg aktiveerivaid tegevusi pakkuda. Mitmed hooldekodu elanikud vajavad
abi õue minekuks (nt ratastooli siirdumisel ja riietumisel), kuid hooldajatel ei ole suure
töökoormuse tõttu aega neid kõiki selles aidata. Lamavate inimestega hooldekodus regulaarselt ei
võimelda. Hooldajatel on palju tööülesandeid, mistõttu ei jää neil aega hooldekodu elanikega
individuaalselt tegelda (mh võimelda).
Hooldekodus saab vaadata telerit ja lugeda raamatuid. Hooldekodusse kutsutakse esinejaid,
korraldatakse kontserte. Siiski jäi mulje, et paljud hooldekodu elanikud veetsid oma päeva
tegevusetult. Inimesed ei olnud kursis ka hooldekodu pakutavate võimalustega. Mitmed tavalisest
rohkem abi vajavad inimesed ütlesid, et nad sooviksid rohkem õues käia. Samuti avaldas mitu
inimest soovi, et töötajad neid siirdumisel ja jalutamisel rohkem toetaksid − nii saaksid nad
parandada oma liikumisvõimet.
Kui hooldekodu elanike vaba aja sisustamisele ja nende aktiveerimisele ei pöörata piisavalt
tähelepanu, võivad nad muutuda oma elu ja käekäigu suhtes passiivseks. Liikumisvaegusest
põhjustatud probleemide ennetamiseks tuleb just piiratud liikumisvõimega inimeste
aktiveerimisega rohkem tegelda. Lamajatele on regulaarne tegevusteraapia väga oluline: see aitab
säilitada liigeste liikuvust, lihaste tugevust ja ennetada tüsistusi, mida põhjustab pikaajaline
lamamine. Hooldekodu elanike terviseprobleeme ja vanust silmas pidades on äärmiselt oluline
pakkuda neile rohkem juhendatud tegevust ning lamajatega võimelda. Suuremale aktiveerimise
vajadusele juhtis tähelepanu ka kontrollkäigul kaasas olnud tervishoiuekspert.
Oluline on, et ka suurema liikumispuudega või voodihaigetele inimestele pakutaks jõukohast
tegevust. Sellised inimesed ei peaks olema kuude kaupa vaid siseruumides, neile peab andma
võimaluse värskes õhus viibida. Ka ratastooli kasutajad peavad saama õues käia ning vajaduse
korral tuleb neid selles igati abistada. Üks lamav hooldekodu elanik rääkis, et teda on viidud raamil
välja värsket õhku hingama – sellise võimaluse pakkumine on väga hea praktika. Inimeste suurema
abivajadusega tuleb arvestada personali koosseisu ning tööülesannete planeerimisel, et
6
personalinappus ei takistaks elanikega tegelemist. Jõukohased aktiveerivad tegevused ning abi,
mida inimesed vajavad ühest paigast teise siirdumiseks, tuleb kirja panna ka hooldekodu elaniku
hooldusplaani.
Õiguskantsler palub Tammiste Hooldekodul pakkuda elanikele rohkem aktiveerivaid tegevusi
ning lamajatega võimelda.
4. Ravimite käitlemine ja manustamine
Hooldekodus kasutatakse valdavalt eelpakendatud ravimeid, mis tähendab, et iga kliendi ravimid
on raviskeemi kohaselt pandud kuupäeva ja kellaaja järgi eraldi pakenditesse. Ravimite hoidmise
ruumid olid lukustatud, seega ei ole ravimid kõrvalistele isikutele kättesaadavad. Mõni
hooldekodu elanik hoiab kokkuleppe kohaselt oma ravimeid ka enda käes (Tieli ja Pariisi majas).
Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et kõrvalised isikud ei pääseks ligi ka neile ravimitele.
Raviskeemi järgi jagab retseptiravimeid ravimitopsidesse hooldekodu õde, elanikke abistavad
ravimite võtmisel hooldajad. Nemad jälgivad ka, et inimesed võtaksid ravimeid raviskeemi järgi.
Õhtuti ja öösiti hooldekodus õde ei ole ja seetõttu peavad hooldajad mõnikord otsustama ka
rahutule inimesele vajadusel võtmiseks määratud retseptiravimi manustamise üle. Selliseid
ravimeid leidus Tieli majas. Kontrollkäigul kaasas olnud tervishoiuekspert osutas, et hooldekodus
on üksikutel juhtudel antud vajaduspõhiselt retseptiravimeid ka sellistel puhkudel, kui ravimeid
raviskeemis määratud ei olnud. Ravimite võtmisel ei dokumenteerita alati vajaduspõhiselt antud
ravimite manustamist, mistõttu ei ole selge, kes otsustas, et ravimi andmine on põhjendatud.
PS §-dest 16 ja 28 tulenev õigus elu ja tervise kaitsele tähendab ka seda, et retseptiravimite
manustamise kohta peab tegema otsuse vajaliku väljaõppega spetsialist. Ravimid, eriti
retseptiravimid, võivad oskamatul kasutamisel (sh nende koos- ja kõrvalmõjude tõttu) ohustada
inimese elu ja tervist. Seetõttu peab retseptiravimi andmise üle otsustama selleks vajaliku koolituse
saanud tervishoiutöötaja (nt õde), kes vastutab ka selle eest, et ravimi võtmine oleks põhjendatud.
Juhul kui inimene ei pea mõnd ravimit võtma pidevalt, vaid arst on selle ette näinud üksnes
vajaduse korral (nt haiguse ägenemisel), tuleb silmas pidada kaht asjaolu.
Esiteks peab olema võimalik kontrollida, kas ravimi manustamine oli põhjendatud.
Tervishoiuteenuse osutaja (nt õde) peab seisma selle eest, et ka arst saaks vajaduse korral antava
ravimi manustamist tagantjärele kontrollida (nt mis asjaoludel pidi ravimit andma). Korrektne
dokumenteerimine aitab välistada ohtu, et inimesele antakse ravimeid ilma meditsiinilise
näidustuseta hoopis mõnel muul (lubamatul, nt ohjeldamise) eesmärgil.
Teiseks, ravimi manustamise üle tohib otsustada vaid tervishoiutöötaja (nt õde), mitte hooldaja.
Hooldaja võib jagada ravimeid, mis kuuluvad arsti määratud raviskeemi ning mille jagamisel ei
tule iga kord hinnata ravimi andmise vajadust.
Õiguskantsler palub tagada, et nii-öelda vajaduse korral antavate retseptiravimite üle peetaks
arvestust sellisel viisil, et oleks selge, millise raviskeemi järgi inimesele ravimit anti ning kes ja
mis põhjusel otsustas seda teha. Retseptiravimi manustamise vajaduse üle peab otsustama selleks
vajaliku koolituse saanud tervishoiutöötaja ning see tuleb dokumenteerida nõnda, et oleks
võimalik tagantjärele kontrollida arsti pädevuseta tervishoiutöötaja tegevust.
7
Londoni majas oli hooldajate ruumis eraldi pakendis tablett, mis oli mõeldud hooldekodust
lahkunud inimesele. Pariisi majas elava hooldekodu elaniku öökapil oli tabletipurk erineva kuju ja
suurusega tablettidega, mis olid alles jäänud mitmest ravimite võtmise korrast. Tarbetud ravimid
tuleb nõuetekohaselt hävitada. Ravimijääkide kogumine ei ole põhjendatud, sest nii võib tekkida
ravimite kuritarvitamise oht, samuti on see vastuolus ravimiarvestuse eeskirjadega.
Mõnele hooldekodu elanikule annavad hooldajad ravimeid purustatud kujul. Raviskeemides
ravimite purustamise kohta teave puudus. Õiguskantsler on varem osutanud, et enne ravimite
purustamist ja lahustamist tuleb hinnata, kas konkreetset ravimit tohib sel viisil käidelda ning kas
mitme ravimi kokkusegamine on lubatud. Tablette võib purustada ja lahustada vaid äärmise
vajaduse korral ja vahetult enne manustamist. Arsti sellise korralduse kohta peaks olema märge
raviskeemis (vt õiguskantsleri 2017. a kontrollkäigu kokkuvõte, p 4.2).
5. Tervishoiueksperdi hinnang
Kontrollkäigule kaasatud tervishoiueksperdi arvamuse koopia on lisatud käesolevale kirjale.
Tervishoiueksperdi arvamuses toodud tähelepanekute ja soovituste osas palun kujundada
hooldekodul oma seisukoht ning edastada see õiguskantslerile koos vastustega kirjas toodud
tähelepanekute kohta.
Teie seisukohta ootan võimalusel hiljemalt 12.06.2020.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Lisa: Tervishoiueksperdi arvamus 7 lehel
Koopia:
Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet, Ravimiamet, Pärnu Linnavalitsus
Eva Lillemaa 693 8439
[email protected]