dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Lääne-Harju vald_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 8. mai 2020
Viit
7-5/200640/2002686
Registreeritud
8. mai 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Lääne-Harju vald
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-5 Isiku kaebuse alusel KOV organi või asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-5/200640
Vastutaja
Aigi Kivioja (Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalsete õiguste osakond)

Failid

  • 📎Lääne-Harju vald_vastus.asice317 KB

Sisu (failidest)

LÄÄNE-HARJU VALLAVOLIKOGU Kärt Muller Teie 20.04.2020 nr 7-5/200640/2002230 sotsiaalsete õiguste osakonna juhataja õiguskantsleri nõunik Meie 08.05.2020 nr 1-5/1282-1 Õiguskantsleri Kantselei [email protected] Vastus selgituste küsimisele Lääne-Harju valla koolieelse eralasteasutuse ja lapsehoiuteenuse toetamise korra kohta Edastasite meile kirja, milles teatate, et õiguskantsleri poole on pöördunud avaldaja, kes palus selgitusi Laulasmaa lapsehoiuga lepingu sõlmimise kohta. Selgituste küsimise põhjuseks oli, et avaldaja päringule vastamisel tekkisid küsimused Lääne-Harju Vallavolikogu 17.12.2019. a kehtestatud määruse nr 31 „Koolieelse eralasteasutuse ja lapsehoiuteenuse toetamise kord“ (lapsehoiu määrus) § 3 lõike 1 punktide 2, 3 ja 9 õiguspärasuse kohta. Palute meil vastata. Selgitused on toodud allpool: 1. Millisel õiguslikul alusel toetab vald lapsehoiu määruses nimetatud toetusega eralasteaedu ja kaudselt vanemaid: - kas kohalik omavalitsus ostab eraõiguslikult isikult lasteaiakohti lepingu alusel ja kooskõlas halduskoostöö seadusega, et täita koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lõikest 1 tulenevat kohustust tagada lasteaia koht kõigile seaduse järgi selle saamiseks õigustatud isikutele või - kas lapsehoiuteenuse määrusega ettenähtud toetus on valla vabatahtlik toetus (sellega ei täideta seadusest tulenevat kohustust). Lääne-Harju vald ei osta eraõiguslikelt lasteaedadelt teenust kooskõlas halduskoostöö seadusega, et tagada KELS § 10 lõikest 1 tulenevaid kohustusi. Toetus eralasteaias käivale lapsele on vabatahtlik toetus. Hetkel on eralasteaias Eesti rahvastikuregistri andmetel üks Lääne-Harju valla laps (Tallinna Ilmapuu Waldorflasteaed), kuid ka selle lapse vanemale on käesolevaks hetkeks tehtud munitsipaallasteaia koha saamise võimaluse ettepanek. Vald ostab eralasteaedadelt vajadusel teenust vaid üksikul erandjuhul ehk kui vald ei saa pakkuda lapsele kohta munitsipaallasteaias lapse erivajadustest lähtuvalt. 2. Millisel õiguslikul alusel toetab vald lapsehoiu määruses nimetatud toetusega lapsehoiuteenuse osutajaid ja kaudselt vanemaid: - kas kohalik omavalitsus korraldab sellega lapsehoiuteenust sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 452 lõike 1 järgi, et võimaldada vanema soovil 1,5 kuni 3-aastaste laste vanematel asendada lasteaia koht lapsehoiu kohaga, ja/või - kas lapsehoiuteenuse määrusega ettenähtud toetus on valla vabatahtlik toetus (sellega ei täideta seadusest tulenevat kohustust). Lapsehoiu määruse mõte ja eesmärk on tagada valla lapsevanematele lapsehoiul vabatahtlik toetus. Siiski vajab see asjaolu siinkohal täpsemat selgitust. Lääne-Harju vald moodustati Padise valla, Vasalemma valla, Keila valla ja Paldiski linna ühendamisel. Lapsehoiuteenuse toetamise võimaldamine ja reaalne toetamine toimus vaid endises Keila vallas Keila Vallavolikogu 30.01.2015 määrus nr 29 „Lapsehoiuteenuse ja eralasteaiateenuse toetuse osutamise tingimuste ja korra kehtestamine” alusel. Keila Vallvolikogu nimetatud määruse alusel täitis Keila vald omavalitsuse kohustust SHS § 452 lõike 1 ja KELS § 10 lõike 1 alusel, kuna mitmetel juhtudel ei suudetud täita omavalitsuse kohustust munitsipaallasteaias koha tagamisel. Lapsehoiuteenuse Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 | [email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200 toetus maksti lapsevanemale kuludokumentide alusel suuruses, mis moodustus toetuse määraks oleva teenuse maksumuse ja lapsevanema omaosaluse vahest. Lapsevanema omaosaluse suuruseks oli kõigil juhtudel 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud alamamäärast. Vald ei olnud lapsehoiuteenuse osutaja lepingupartner ehk sisuliselt puudus võimalus kontrollida teenuse osutamise kvaliteeti, aga samuti ei omanud vald võimalust kaasa rääkida teenuse hinnakujunduses. Lääne-Harju vald on juba 2018. aasta II pooles asunud korrastama haridusvõrku s.h koolieesete lasteasutuste tegevust ja analüüsima valla võimalusi KELS § 10 lõike 1 alusel kohustuse täitmisel. Vastavalt Lääne-Harju Vallavolikogu 29.05.2018 otsusele nr 74 kinnitati LääneHarju valla koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnaks Lääne-Harju valla haldusterritoorium (https://atp.amphora.ee/laaneharjuvv/index.aspx?itm=108123&o=931&u=1&o2=- 1&hdr=hp&tbs=all). Hetkel tegutseb vallas 10 munitsipaallasteaeda, neist 5 iseseisvad koolieelsed lasteasutused ja 5 kooli koosseisus. Munitsipaallasteaedadel on täna võimekus tagada kõigile lastele munitsipaallasteaia koht. Munitsipaallasteaedade teeniduspiirkonna kinnitamisel ei ole kehtestatud lisakriteeriume, sest lähtutakse KELS § 15 lõikes 3 sätestatust. Käesoleva aasta aprillis on kõigile Lääne-Harju valla lapsevanematele, kelle lapsed kasutavad lapsehoiu või eralasteaia teenuseid, tehtud pakkumised munitsipaallasteaia koha osas. Kokku on sellisid lapsi 25. Nendest osadele tehti pakkumine munitsipaallasteaias vastavalt nende nn esimesele eelistusele ja teistele alternatiivne. Ca 4 vanemat on ka nõustunud pakkumisega/pakkumise vastu võtnud. Vanematele, kes erineval põhjusel ei nõustunud pakkumisega (just alternatiivse), oleme vabatahtlikult taganud võimaluse kasutada sobiva lapsehoiu/eralasteaia teenust, millest vald tasub omapoolset summa, mis vastab valla munitsipaallasteaedade keskmisest maksumusest ühe lapse kohta kuus ja tasub ka toidukulu valla munitsipaallasteaedade päevamäära ulatuses. Selline vabatahtlik võimalus ei laiene juhul, kui lapsevanem loobub pakkumisest oma eelistuses näidatud lasteaeda ehk loobub üldse pakutavatest munitsipaallasteaia võimalusest. Lääne-Harju valla munitsipaallasteaedade võrk on selline, et autoga on võimalik igast valla asustusüksusest jõuda kõige kaugema asustusüksuse lasteaiani ca 30 minutiga. Ühistranspordi kasutamisel aeg küll pikeneb, kuid ei ületa ca 60 minutit. Samas on vallavalitsus koolieelse munitsipaallasteaia kohtade pakkumisel arvestanud, et pakutav koht oleks vanemale mõistlikul kaugusel ja üldjuhul oleks võimalik sinna jõuda ka ühistransporti kasutades. 3. Kas ja miks on teie hinnangul õiguspärane, et lapsehoiu määruse alusel teenust saava lapse puhul võib vanemalt küsida rohkem kui 65 eurot kuus (lapsehoiu määruse § 3 lg 1 p 9)? Nagu juba eelpool nimetatud, siis valla munitsipaallasteaedadel on tänase sisuga võimekus tagada kõigile lastele munitsipaallasteaia koht ja lapsehoiu määruse mõte ning eesmärk on pigem tagada valla lapsevanematele lapsehoiul vabatahtlik toetus. Lääne-Harju Vallavolikogu 27.12.2018 määruse nr 40 „Lapsevanema osalustasu kehtestamine Lääne-Harju valla koolieelsetes lasteasutustes“ § 2 lõike 1 järgi on vanemate poolt osaliselt kaetavate muude kulude (osalustasu) määr ühes kalendrikuus lapse kohta 65 eurot kuus. Saame nõustuda, et kui vald täidab läbi lapsehoiu talle KELS § 10 lõike 1 ja SHS § 452 lõike 1 alusel pandud kohustusi, ei ole vallal õiguspärane küsida vanemalt lapsehoiu teenuse tagamisel osalustasu rohkem kui 65 eurot kuus. Samas, kui vanem on vabatahtlikult soovinud lapsehoiuteenust, siis puudub ka vallal kohustus järgida osalustasu suurust. Teisalt ka sellisel juhtumil on vallal kohustus järgida, et see osalustasu ei oleks vanemale ebaproportsionaalselt ebaõiglane või koormav juhul, kui vallal on pakkuda munitsipaallasteaias kohta teeninduspiirkonnas, kuid seda küll mitte vanema nn esimeses eelistuses olevas lasteaias. Tulenevalt nimetatud asjalust ei tohiks üldjuhul see lapsevanema osalustasu summa ületada KELS § 27 lõikes 3 nimetatud piirmäära. Samas ei tee vald ka piiranguid, kui vanem on soovinud vabatahtlikult valida lapsehoidu, kus lapsehoiu määruse järgi valla toetuse määra ja tegeliku teenuse hinna vahe ehk siis vanema poolt kaetav osa on suurem kui 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. 4. Kui vald täidab lapsehoiu määrusega talle KELS § 10 lõike 1 ja SHS § 452 lõike 1 alusel pandud kohustusi tagada lasteaia koht või vanema nõusolekul lapsehoiukoht, siis miks on teie hinnangul õiguspärane, et samasugust soodustust ei ole ette nähtud lapsehoiu määrusega (millega põhjendate erinevat kohtlemist)? Eelmises vastuses tõdesime, et kui vald täidab läbi lapsehoiu talle KELS § 10 lõike 1 ja SHS § 452 lõike 1 alusel pandud kohustusi, ehk vald ei ole võimeline tagama lapsele kohta munitsipaallasteaias, ei ole vallal õiguspärane küsida vanemalt lapsehoiu teenuse tagamisel osalustasu rohkem kui 65 eurot kuus. Lisaks sellele on sellise kohustuse täitmisel kohustus vallal järgida ka teisi Lääne-Harju Vallavolikogu 27.12.2018 määruse nr 40 „Lapsevanema osalustasu kehtestamine Lääne-Harju valla koolieelsetes lasteasutustes“ sätteid, aga lisaks ka Lääne-Harju Vallavolikogu 27.12.2018 määruse nr 39 „Toidukulu katmise kord Lääne-Harju valla koolieelsetes 2 (3) lasteasutustes“. Viimase nimetatud määruse järgi kehtestatud valla munitsipaallasteaedade toidukulu päevamäära ulatuses kompenseerimist on vald rakendanud ka lapsehoiu määruse järgi sõlmitavate kolmepoolsete lepingute täiendava soodustusena. Olukorras, kus vald on sunnitud ja kohustatud täitma talle KELS § 10 lõike 1 ja SHS § 452 lõike 1 alusel pandud kohustusi, ei ole omavalitsuse poolt vajalik kehtestada eraldi koolieelse eralasteasutuse ja lapsehoiuteenuse toetamise korda, sest kõik kohustused tulenevad KELS-i sätetest ja ei tohiks erineda oma munitsipaallasteaedades kehtivatest soodustustest. LääneHarju valla lapsehoiu määruse eesmärk on tagada vanematele rohkemad vabatahtlikud võimalused ja paindlikkus lapsehoiule. 5. Millisel õiguslikul alusel on vallavolikogu kehtestanud lapsehoiu määruse § 3 lõike 1 punkti 2 ja punkti 3? Nende sätete järgi rahastatakse teenust valla eelarvest tingimusel, et vanem ei saa vanemahüvitist ja mõlemad vanemad töötavad või on hõivatud tööga võrdsustatud tegevusega. Oleme nõus, et tegemist ei ole mõlema punkti osas kõige õnnestunuma sõnastusega. Lapsehoiu määruse § 3 lõike 1 punkti 2 sõnastus ei arvesta asjaoluga, kus vanem võib saada vanemahüvitist näiteks teise lapse järgi ja pere esimesel lapsel on igati õigus teeninduspiirkonna lasteaia kohale. Pere esimese (ainukese) lapse puhul vastuolu seadusega ei ole, sest KELS § 10 lõikest 1 tulenev vallavalitsuse kohustus ühtib täna kehtiva perehüvitiste seaduses sätestatud vanemahüvitise tähtajaga. Määruse § 3 lõike 1 punkti 3 sõnastus on määrusesse tulnud määruse eesmärgist ehk siis tegemist on lapse seadusliku esindaja (vanema) toimetulekut või töötamist toetav või lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust vähendava teenusega. Kinnitame, et nimetatud punkte ei ole lapsehoiuteenuse toetuse rahastamisel kasutatud ja kindlasti vaatame lähiajal nimetatud punktid üle ning teeme Lääne-Harju Vallavolikogu 17.12.2019 määruses nr 31 „Koolieelse eralasteasutuse ja lapsehoiuteenuse toetamise kord“ vastavad muudatused. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) vallavolikogu esimees Anti Pärtel +372 508 6284 [email protected] 3 (3)
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel