dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon · 11. oktoober 2022
Seotud ettevõtted
Sunly AS (adressaat)
Viit
2.1.-5/22/19522
Registreeritud
11. oktoober 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Sunly AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2022
Vastutaja
Liina Kroonberg (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus selgitustaotlusele.pdf552 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Kristjan Murro Teie 10.08.2022 nr Sunly AS [email protected] Meie 11.10.2022 nr 2.1.-5/22/19522 Vastus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles küsite: Mis tingimustel oleks võimalik teha kindla isiku kohta taustakontroll, et nimetatu ei oleks sanktsioneeritud jms. Eelnevat oleks vaja teada seoses potentsiaalse lepingu allkirjastamisega ning KYC läbiviimisega. Olen võtnud varasemalt ühendust PPA-ga, kes juhatasid teieni. Esmalt selgitame, et Andmekaitse Inspektsioon teostab järelevalvet isikuandmete kaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2016/679 sätestatud nõuete ning muudes seadustes isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle (IKS § 56 lg 1). Tuleb arvestada, et isikuandmed on ainult füüsilisel isikul – juriidilisel isikul puudub eraelu ning seega ka isikuandmed. Üldiselt saame selgitada, et igasuguseks isikuandmete töötlemiseks peab olema õiguslik alus – kas isiku nõusolek (tingimusel, et tal on tõesti võimalik vabalt otsustada, kas nõustuda või mitte) või muu seadusest tulenev alus (vt isikuandmete kaitse üldmääruse1 artikleid 5 ja 6). Teie olete kohustatud leidma õigusliku aluse andmete töötlemiseks, sealhulgas ka nn taustakontrolli tegemiseks. Juhul, kui taustakontrolli tegemise aluseks on seadus, ei tohiks tekkida küsimust osas, kas taustakontrolli võib teha. Juhul, kui seadus seda aga ette ei kirjuta, nt on mingid ametikohad, kelle suhtes selline kontroll ei ole kohustuslik, tuleb kasutada muud seaduslikku alust. Teie asutus peab tegema vahet, millisel juhul kasutatakse üht ning millisel juhul teist põhjendust ning oskama neid ka selgitada. See tähendab, et Teil tuleb selgeks teha, kas ja millisele alusele tuginedes võib sellise taustakontrolli võimaliku isiku suhtes läbi viia. Peamised alused on, nagu mainitud, seadus ning lisaks ka õigustatud huvi. Täpsustame, et kui andmetöötlejal on huvi mingite isikuandmete töötlemise vastu, ei tähenda see automaatselt ka seda, et ta saab isikuandmete töötlemisel automaatselt tugineda õigustatud huvi alusele. Vastutava töötleja huvi õigustatus on vaid lähtepunkt ehk üks elementidest, mida tuleb analüüsida ning see, kas õigustatud huvi alusele saab tugineda, sõltubki andmetöötleja ja andmesubjekti huvide tasakaalustamise tulemusest. Õigustatud huvi korral on isikuandmete töötlemine seaduslik ainult juhul kui andmesubjekti huvid või põhiõigused ja –vabadused ei ole tähtsamad, võttes arvesse andmesubjekti mõistlikke 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee ootusi, mis põhinevad tema suhtel andmetöötlejaga. Igal juhul tuleks õigustatud huvi olemasolu hoolikalt hinnata, sealhulgas seda, kas andmesubjekt võib andmete kogumise ajal ja kontekstis mõistlikkuse piires eeldada, et isikuandmeid võidakse sellel otstarbel töödelda. Andmesubjekti huvid ja põhiõigused võivad olla andmetöötleja huvidest tähtsamad eelkõige juhul, kui isikuandmeid töödeldakse olukorras, kus andmesubjektil ei ole mõistlik eeldada edasist töötlemist. Tähele tuleb panna seda, et IKÜM art 6 lg 1 p-s f sätestatud õigustatud huvi alusel on andmetöötlus seaduslik vaid siis, kui korrektselt on läbi viidud poolte huvide põhjalik kaalumine (analüüs), millest nähtub selgelt järeldus andmete töötlemise õigustatuse kohta ehk läbi on viidud ja kirjalikult dokumenteeritud õigustatud huvi analüüs. IKÜM art 6 lg 1 p-s f on ette nähtud kolm tingimust, mis kõik peavad täidetud olema, et isikuandmete töötlemine oleks lubatud: 1) andmetöötlejal või andmeid saaval kolmandal isikul või kolmandatel isikutel on õigustatud huvi; 2) isikuandmete töötlemine on vajalik õigustatud huvi teostamiseks; 3) andmetöötleja või andmeid saava kolmanda isiku huve ei kaalu üles kaitstava andmesubjekti põhiõigused ja –vabadused. Seega tuleb alustada põhjalikust huvide hindamise ja kaalumise analüüsist, kust peab selguma, mismoodi Teie huvid kaaluvad üles isiku õiguse privaatsusele ning kui see leiab tõestust, siis kuidas andmetöötleja saab kontrollida isikut nii, et see riivaks võimalikult vähe isiku privaatsust. Seda, kuidas õigustatud huvi täpselt hinnata, on Andmekaitse Inspektsioon selgitanud eraldi juhendis: https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/oigustatud_huvi_juhend_aki_26.05.2020.pdf Õigustatud huvi analüüs peab sisalduma ettevõtte andmekaitsetingimustes või olema andmesubjektidele muul viisil kättesaadav. Näiteks töötaja või tööle kandideerija osas on majandusliku tausta kontroll taustauuringuna IKÜM art 6 lg 1 p f alusel lubatud, kuid seda ainult teatud ametikohtade puhul, mis puutuvad finantsidega kokku. Lisaks on selliste päringute tegemine lubatud ainult siis, kui tööandja on viinud läbi õigustatud huvi analüüsi ja selle tulemusel leidnud, et taustakontroll vastavate ametikohtade puhul on tõepoolest vajalik. Selleks, et taustakontroll riivaks võimalikult vähe isiku privaatsust, tuleks taustakontrolli tegemise võimalusest teavitada andmesubjekti (nii tööle kandideerijat kui olemasolevat töötajat) enne vastava päringu tegemist, sh tutvustada talle vajadusel ka tööandja poolt läbi viidud õigustatud huvi analüüsi. Sellisel juhul oleks kandideerijal võimalik otsustada, kas ta kandideerib antud ametikohale või juhul, kui ta oma isikuandmeid avaldada ei soovi, siis loobub edasisest kandideerimisest. Juhul, kui tööandja säilitab päringu tulemusel saadud isikuandmeid, peab ta olema valmis töötajale/kandideerijale viimaste nõudmisel väljastama isikuandmete koopia (IKÜM art 15 lg 3). Loomulikult peab ka andmete säilitamiseks esinema õiguslik alus (IKÜM art 5 ja 6). Lisaks selgitame seoses karistusandmetega, et karistusregistrisse kantakse andmed karistatud isiku ja tema karistuse kohta. Nimetatud andmetega tutvumine on reguleeritud karistusregistri seaduses. Karistusregister on avalik ning karistusandmed on kõigile päringu kaudu avalikud nii kaua kui seadus ette näeb (üksnes kehtivad karistusandmed olenevalt karistusest). Selgitan, et isikul, kelle kohta sooviksite päringut teha, on võimalik kontrollida, kes on tema kohta päringuid karistusregistrisse teinud. Kõigi päringute kohta jääb karistusregistri päringute päevikusse märge ning igaüks võib teha järelpärimiste päringu, et saada teada, kes on tema andmete vastu huvi tundnud.2 Lisainformatsiooni ja vastuseid enamlevinud küsimustele karistusregistri kohta leiab siit. Veelkord, päringu tegemiseks peab olema õiguslik alus (see tähendab, et igaks juhuks uudishimust päringutel puudub õiguslik alus). 2 Lisainfo: https://www.rik.ee/et/karistusregister/korduvad-kusimused. 2 (3) Kokkuvõttes sõltub taustakontrolli tegemise lubatavus õiguslikust alusest. Kui see tuleneb seadusest, on see lubatud, kui aga selleks kasutatakse õigustatud huvi põhjendust, siis tohib seda teha teatud tingimustel, sh peate põhjendama, miks on see antud ametikohal vajalik. Andmetöötleja ehk Teie ettevõte peab ise leidma ning põhjendama, millist õiguslikku alust ning miks kasutatakse tasutakontrolli tegemiseks. Loodan, et minu selgitustest on abi. Lugupidamisega Liina Kroonberg juristi assistent peadirektori volitusel 3 (3)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel