ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Kristjan Murro Teie 10.08.2022 nr
Sunly AS
[email protected] Meie 11.10.2022 nr 2.1.-5/22/19522
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles küsite:
Mis tingimustel oleks võimalik teha kindla isiku kohta taustakontroll, et nimetatu ei oleks
sanktsioneeritud jms. Eelnevat oleks vaja teada seoses potentsiaalse lepingu allkirjastamisega
ning KYC läbiviimisega. Olen võtnud varasemalt ühendust PPA-ga, kes juhatasid teieni.
Esmalt selgitame, et Andmekaitse Inspektsioon teostab järelevalvet isikuandmete kaitse seaduses
ja selle alusel kehtestatud õigusaktides, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr
2016/679 sätestatud nõuete ning muudes seadustes isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete
täitmise üle (IKS § 56 lg 1). Tuleb arvestada, et isikuandmed on ainult füüsilisel isikul –
juriidilisel isikul puudub eraelu ning seega ka isikuandmed.
Üldiselt saame selgitada, et igasuguseks isikuandmete töötlemiseks peab olema õiguslik
alus – kas isiku nõusolek (tingimusel, et tal on tõesti võimalik vabalt otsustada, kas nõustuda või
mitte) või muu seadusest tulenev alus (vt isikuandmete kaitse üldmääruse1 artikleid 5 ja 6). Teie
olete kohustatud leidma õigusliku aluse andmete töötlemiseks, sealhulgas ka nn taustakontrolli
tegemiseks.
Juhul, kui taustakontrolli tegemise aluseks on seadus, ei tohiks tekkida küsimust osas, kas
taustakontrolli võib teha. Juhul, kui seadus seda aga ette ei kirjuta, nt on mingid ametikohad,
kelle suhtes selline kontroll ei ole kohustuslik, tuleb kasutada muud seaduslikku alust. Teie
asutus peab tegema vahet, millisel juhul kasutatakse üht ning millisel juhul teist põhjendust ning
oskama neid ka selgitada. See tähendab, et Teil tuleb selgeks teha, kas ja millisele alusele
tuginedes võib sellise taustakontrolli võimaliku isiku suhtes läbi viia. Peamised alused on,
nagu mainitud, seadus ning lisaks ka õigustatud huvi.
Täpsustame, et kui andmetöötlejal on huvi mingite isikuandmete töötlemise vastu, ei tähenda see
automaatselt ka seda, et ta saab isikuandmete töötlemisel automaatselt tugineda õigustatud huvi
alusele. Vastutava töötleja huvi õigustatus on vaid lähtepunkt ehk üks elementidest, mida tuleb
analüüsida ning see, kas õigustatud huvi alusele saab tugineda, sõltubki andmetöötleja ja
andmesubjekti huvide tasakaalustamise tulemusest.
Õigustatud huvi korral on isikuandmete töötlemine seaduslik ainult juhul kui andmesubjekti
huvid või põhiõigused ja –vabadused ei ole tähtsamad, võttes arvesse andmesubjekti mõistlikke
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
ootusi, mis põhinevad tema suhtel andmetöötlejaga. Igal juhul tuleks õigustatud huvi olemasolu
hoolikalt hinnata, sealhulgas seda, kas andmesubjekt võib andmete kogumise ajal ja kontekstis
mõistlikkuse piires eeldada, et isikuandmeid võidakse sellel otstarbel töödelda. Andmesubjekti
huvid ja põhiõigused võivad olla andmetöötleja huvidest tähtsamad eelkõige juhul, kui
isikuandmeid töödeldakse olukorras, kus andmesubjektil ei ole mõistlik eeldada edasist
töötlemist.
Tähele tuleb panna seda, et IKÜM art 6 lg 1 p-s f sätestatud õigustatud huvi alusel on
andmetöötlus seaduslik vaid siis, kui korrektselt on läbi viidud poolte huvide põhjalik kaalumine
(analüüs), millest nähtub selgelt järeldus andmete töötlemise õigustatuse kohta ehk läbi on
viidud ja kirjalikult dokumenteeritud õigustatud huvi analüüs. IKÜM art 6 lg 1 p-s f on ette
nähtud kolm tingimust, mis kõik peavad täidetud olema, et isikuandmete töötlemine oleks
lubatud:
1) andmetöötlejal või andmeid saaval kolmandal isikul või kolmandatel isikutel on
õigustatud huvi;
2) isikuandmete töötlemine on vajalik õigustatud huvi teostamiseks;
3) andmetöötleja või andmeid saava kolmanda isiku huve ei kaalu üles kaitstava
andmesubjekti põhiõigused ja –vabadused.
Seega tuleb alustada põhjalikust huvide hindamise ja kaalumise analüüsist, kust peab selguma,
mismoodi Teie huvid kaaluvad üles isiku õiguse privaatsusele ning kui see leiab tõestust, siis
kuidas andmetöötleja saab kontrollida isikut nii, et see riivaks võimalikult vähe isiku
privaatsust.
Seda, kuidas õigustatud huvi täpselt hinnata, on Andmekaitse Inspektsioon selgitanud eraldi juhendis:
https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/oigustatud_huvi_juhend_aki_26.05.2020.pdf
Õigustatud huvi analüüs peab sisalduma ettevõtte andmekaitsetingimustes või olema
andmesubjektidele muul viisil kättesaadav.
Näiteks töötaja või tööle kandideerija osas on majandusliku tausta kontroll taustauuringuna
IKÜM art 6 lg 1 p f alusel lubatud, kuid seda ainult teatud ametikohtade puhul, mis puutuvad
finantsidega kokku. Lisaks on selliste päringute tegemine lubatud ainult siis, kui tööandja on
viinud läbi õigustatud huvi analüüsi ja selle tulemusel leidnud, et taustakontroll vastavate
ametikohtade puhul on tõepoolest vajalik. Selleks, et taustakontroll riivaks võimalikult vähe
isiku privaatsust, tuleks taustakontrolli tegemise võimalusest teavitada andmesubjekti (nii tööle
kandideerijat kui olemasolevat töötajat) enne vastava päringu tegemist, sh tutvustada talle
vajadusel ka tööandja poolt läbi viidud õigustatud huvi analüüsi. Sellisel juhul oleks
kandideerijal võimalik otsustada, kas ta kandideerib antud ametikohale või juhul, kui ta oma
isikuandmeid avaldada ei soovi, siis loobub edasisest kandideerimisest. Juhul, kui tööandja
säilitab päringu tulemusel saadud isikuandmeid, peab ta olema valmis töötajale/kandideerijale
viimaste nõudmisel väljastama isikuandmete koopia (IKÜM art 15 lg 3). Loomulikult peab ka
andmete säilitamiseks esinema õiguslik alus (IKÜM art 5 ja 6).
Lisaks selgitame seoses karistusandmetega, et karistusregistrisse kantakse andmed karistatud
isiku ja tema karistuse kohta. Nimetatud andmetega tutvumine on reguleeritud karistusregistri
seaduses. Karistusregister on avalik ning karistusandmed on kõigile päringu kaudu avalikud nii
kaua kui seadus ette näeb (üksnes kehtivad karistusandmed olenevalt karistusest). Selgitan, et
isikul, kelle kohta sooviksite päringut teha, on võimalik kontrollida, kes on tema kohta päringuid
karistusregistrisse teinud. Kõigi päringute kohta jääb karistusregistri päringute päevikusse märge
ning igaüks võib teha järelpärimiste päringu, et saada teada, kes on tema andmete vastu huvi
tundnud.2 Lisainformatsiooni ja vastuseid enamlevinud küsimustele karistusregistri kohta leiab
siit. Veelkord, päringu tegemiseks peab olema õiguslik alus (see tähendab, et igaks juhuks
uudishimust päringutel puudub õiguslik alus).
2
Lisainfo: https://www.rik.ee/et/karistusregister/korduvad-kusimused.
2 (3)
Kokkuvõttes sõltub taustakontrolli tegemise lubatavus õiguslikust alusest. Kui see tuleneb
seadusest, on see lubatud, kui aga selleks kasutatakse õigustatud huvi põhjendust, siis tohib seda
teha teatud tingimustel, sh peate põhjendama, miks on see antud ametikohal vajalik.
Andmetöötleja ehk Teie ettevõte peab ise leidma ning põhjendama, millist õiguslikku alust
ning miks kasutatakse tasutakontrolli tegemiseks.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
juristi assistent
peadirektori volitusel
3 (3)