ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Teie: 13.05.2022 nr
Meie: 04.10.2022 nr 2.1.-
5/22/12882
Vastus selgitustaotlusele
Meile saabus Teie selgitustaotlus: Vastavalt korteriühistu ja korteriomandiseaduse § 22 peab
juhatus enne üldkoosolekut tuvastama õigustatud korteriomanike ringi ja kõige parem viis
selleks on laadida kinnistusraamatust alla fail, kus sisalduvad korteriomandid,
korteriomanikud koos nimede ja isikukoodide ja nende omandi mõttelise osa suurusega.
Sellest lähtuvalt soovin teada:
a) kas kinnistusraamatu väljavõtte kasutamine koosolekul osalejate allkirjalehena on
lubatud ja seeläbi saavad kõik korteriomanikud teada teiste korteriomanike nimed ja
isikukoodid või peab isikukoodid allkirjalehe jaoks eemaldama.
Selgitame, et isikuandmete töötleja peab alati andmete töötlemisel lähtuma eesmärgi
täitmiseks vajalike isikuandmete kogumisel minimaalsuse põhimõttest. Inspektsioon on
seisukohal, et kuna üldjuhul korteriühistu liikmete tuvastamiseks piisab ka vaid ees- ning
perekonnanimest, siis ei ole tarvilik jätta isikukoode allkirjalehele.
Aga ka isikukoodi ühistu sisene avaldamine võib olla teatud juhtudel selguse huvides
põhjendatud ja ei ole ühistusiseselt avaldatult isikuid ülemäära kahjustav, sh arvestades, et iga
isik saab soovi korral ka ise kontrollida kinnistusraamatust, kes on millise korteri omanikuks.
Isikukoodi lisamine nime juures võib samuti olla teatud olukordades põhjendatud, nt
nimekaimude eristamiseks.
b) kas juhatus peab küsima korteriomanikelt luba tema nime ja isikukoodi töötlemiseks ja
jagamiseks teistele korteriomanikele või võib toetuda nö seaduslikule alusele
(võlgnevus, üldkoosoleku protokoll).
Liikmete kontaktandmete edastamiseks teistele liikmetele peaks üldjuhul olema isikute eelnev
nõusolek ja soovitame seetõttu kasutada nt meilide saatmisel pimekoopia võimalust. Küll aga
võib teatud juhtudel andmete edastamine toimuda ka isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel
6 lõike 1 punkt f ehk õigustatud huvi alusel. Sel juhul peab ühistu juhatus kaaluma kas
andmete saaja huvi kaalub üle isiku privaatsusõiguse. Hilisema vaidluse korral peaks ühistu
juhatus oma otsust põhjendama, sh soovitame kaaluda kas ja milliste isikuandmete
edastamine on reaalselt vajalik.
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 45 lõike 1 alusel on korteriomanikul õigus saada
juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega.
Lähtudes isikuandmete kaitse üldmääruse üldpõhimõtetest peaks juhatus isikuandmeid
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235
sisaldavate dokumentide osas valima isikuid vähemkahjustavama viisi ehk võimaldama
kohapealset tutvumist ilma koopiate või ärakirjade tegemise võimaluseta või väljastama
koopiad kattes kinni isikuandmed. Juhul kui dokumendid sisaldavad ka korteriomanike
kontaktandmeid, siis nendega tutvumine saab toimuda vaid isikute eelneval nõusolekul. Iga
huvitatud isik saab vajadusel ise üksikpäringutega tutvuda läbi kinnistusraamatu teda
huvitavate andmetega.
Selgitame, et nt konto väljavõtte tuleks edastada nii, et kõik füüsiliste isikute andmed (nimi ja
konto number, vajadusel makse selgitus) kaetakse kinni. See ei ole teistele liikmetele vajalik
info, kes ja milliselt kontolt on tasunud korteriomaniku kulutused. Küll aga maksete liikumine
isikustamata kujul, sh kõik juriidiliste isikutega tehtavad tehingud ei sisalda midagi, mis osas
liige ei võiks väljavõttega tutvuda. Küll aga on igal liikmel on õigus teada kui keegi on
liikmetest võlglane, sest tegemist on ühise majandamisega ning ühistu siseselt on see vajalik
info (omaniku nimi ja summa).
Inspektsioon selgitab, et kui ühistu soovib mingisuguseid isikuandmeid sisaldavaid ühistu
dokumente avalikustada ka seal, kuhu on ligipääs muudel isikutel kui korteriomanikel (nt
trepikojas), siis peavad olema kõik isikud tuvastamatud, sh ei või märkida ka ainult korteri
numbrit või ainult nime, kuna isikud on kaudselt tuvastatavad, v.a. kõikide isikute nõusolekul.
Inspektsioon on teinud samal teemal pikema juhendmaterjali. Üldpõhimõtted on seaduse
muutumisest hoolimata samad ning sisesuhtes isikuandmete avaldamine on vajalik
korteriomanikele ühises majandamises otsuste vastuvõtmiseks, sh väljapoole ühistu
liikmeskonda isikuandmete avaldamine ei ole lubatud:
https://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/Korteri%C3%BChistu%20liik
mete%20andmete%20avaldamise%20juhend%2022.11.13.pdf.
c) kas korteriomanikul on õigus keelata
korteriühistul korteriomanikuna oma isikukoodi töötlemine
Juhul, kui korteriomaniku isikukoodi töödeldakse isiku nõusoleku alusel, on isikul õigus igal
ajal oma nõusolek tagasi võtta. Kui aga isikuandmete töötlemine on vajalik korteriühistu
asjaajamiseks (nt raamatupidamisteenuse osutamiseks vms) või töötlemine toimub
isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 lõige 1 punkt f ehk õigustatud huvi alusel, ei saa
isik andmete töötlemist keelata, küll aga tuleks alati lähtuda isikuandmete töötlemisel
minimaalsete andmete töötlemise põhimõttest.
d) kui kiiresti peab korteriühistu lõpetama korteriomaniku isikuandmete töötlemise
pärast isiku poolset korteriomandi võõrandamist või surma.
Kõike isikuandmeid sisaldavat peaks säilitama kuni eesmärgi täitumiseni ja kustutama kui
eesmärk on täidetud ja töötlemiseks puudub edasine põhjendus. Andmete töötlemise,
tulenevalt isiku surmast või omaniku vahetusest, võiks lõpetada esimesel võimalusel, aga
ühtset kindlat aega ei ole. Seejuures on teatud andmete säilitamise kohustus nt
raamatupidamisseadusega.
e) kas korteriühistu juhatus peab korteriomaniku/korteriomanike nõudel üldkoosoleku
või teised korteriühistu sisesed dokumendid märgistama "salajane", "ametkondlikuks
kasutamiseks", "konfidentsiaalne" vms või see on korteriomaniku enda vastutus,
kellele ja millises ulatuses ta üldkoosoleku ja teiste korteriomanike andmeid jagab?
Sellist kohustust seadusest ei tulene, sh ei oma selline märgistamine ka mingit õiguslikku
mõju. Teiste isikute isikuandmete avaldamise eest õigustamata isikutele vastutab isik, kes
andmeid avaldab.
f) kuidas oleks üldkoosolekul korrektne koguda korteriomanike kontaktandmeid (telefon,
e-post) - kutsuda ükshaaval korteriomanikud juhatuse laua juurde, lasta leht saalis
ringi käima, kolmas võimalus?
2 (3)
Koosoleku liikmete kontaktandmete kogumise leht ja allkirjaleht peaks olema eraldi ning
vältida tuleks võimalust, et kontaktandmete leht kõigi osalejate käes ringleks või see hiljem
koos koosoleku protokolliga äriregistrisse lisataks.
Isikuandmete töötlemise kohta korteriühitus saate täiendavalt lugeda:
https://www.aki.ee/et/uudised/isikuandmete-tootlemine-korteriuhistus.
Loodan, et minu vastusest oli Teile abi.
Lugupidamisega
Mari-Liis Uprus
jurist
peadirektori volitusel
3 (3)