dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon · 4. oktoober 2022
Viit
2.1.-5/22/12882
Registreeritud
4. oktoober 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
KÜ Aardla 140
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2022
Vastutaja
Mari-Liis Uprus (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus selgitustaotlusele.pdf459 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Teie: 13.05.2022 nr Meie: 04.10.2022 nr 2.1.- 5/22/12882 Vastus selgitustaotlusele Meile saabus Teie selgitustaotlus: Vastavalt korteriühistu ja korteriomandiseaduse § 22 peab juhatus enne üldkoosolekut tuvastama õigustatud korteriomanike ringi ja kõige parem viis selleks on laadida kinnistusraamatust alla fail, kus sisalduvad korteriomandid, korteriomanikud koos nimede ja isikukoodide ja nende omandi mõttelise osa suurusega. Sellest lähtuvalt soovin teada: a) kas kinnistusraamatu väljavõtte kasutamine koosolekul osalejate allkirjalehena on lubatud ja seeläbi saavad kõik korteriomanikud teada teiste korteriomanike nimed ja isikukoodid või peab isikukoodid allkirjalehe jaoks eemaldama. Selgitame, et isikuandmete töötleja peab alati andmete töötlemisel lähtuma eesmärgi täitmiseks vajalike isikuandmete kogumisel minimaalsuse põhimõttest. Inspektsioon on seisukohal, et kuna üldjuhul korteriühistu liikmete tuvastamiseks piisab ka vaid ees- ning perekonnanimest, siis ei ole tarvilik jätta isikukoode allkirjalehele. Aga ka isikukoodi ühistu sisene avaldamine võib olla teatud juhtudel selguse huvides põhjendatud ja ei ole ühistusiseselt avaldatult isikuid ülemäära kahjustav, sh arvestades, et iga isik saab soovi korral ka ise kontrollida kinnistusraamatust, kes on millise korteri omanikuks. Isikukoodi lisamine nime juures võib samuti olla teatud olukordades põhjendatud, nt nimekaimude eristamiseks. b) kas juhatus peab küsima korteriomanikelt luba tema nime ja isikukoodi töötlemiseks ja jagamiseks teistele korteriomanikele või võib toetuda nö seaduslikule alusele (võlgnevus, üldkoosoleku protokoll). Liikmete kontaktandmete edastamiseks teistele liikmetele peaks üldjuhul olema isikute eelnev nõusolek ja soovitame seetõttu kasutada nt meilide saatmisel pimekoopia võimalust. Küll aga võib teatud juhtudel andmete edastamine toimuda ka isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 lõike 1 punkt f ehk õigustatud huvi alusel. Sel juhul peab ühistu juhatus kaaluma kas andmete saaja huvi kaalub üle isiku privaatsusõiguse. Hilisema vaidluse korral peaks ühistu juhatus oma otsust põhjendama, sh soovitame kaaluda kas ja milliste isikuandmete edastamine on reaalselt vajalik. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 45 lõike 1 alusel on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Lähtudes isikuandmete kaitse üldmääruse üldpõhimõtetest peaks juhatus isikuandmeid Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 sisaldavate dokumentide osas valima isikuid vähemkahjustavama viisi ehk võimaldama kohapealset tutvumist ilma koopiate või ärakirjade tegemise võimaluseta või väljastama koopiad kattes kinni isikuandmed. Juhul kui dokumendid sisaldavad ka korteriomanike kontaktandmeid, siis nendega tutvumine saab toimuda vaid isikute eelneval nõusolekul. Iga huvitatud isik saab vajadusel ise üksikpäringutega tutvuda läbi kinnistusraamatu teda huvitavate andmetega. Selgitame, et nt konto väljavõtte tuleks edastada nii, et kõik füüsiliste isikute andmed (nimi ja konto number, vajadusel makse selgitus) kaetakse kinni. See ei ole teistele liikmetele vajalik info, kes ja milliselt kontolt on tasunud korteriomaniku kulutused. Küll aga maksete liikumine isikustamata kujul, sh kõik juriidiliste isikutega tehtavad tehingud ei sisalda midagi, mis osas liige ei võiks väljavõttega tutvuda. Küll aga on igal liikmel on õigus teada kui keegi on liikmetest võlglane, sest tegemist on ühise majandamisega ning ühistu siseselt on see vajalik info (omaniku nimi ja summa). Inspektsioon selgitab, et kui ühistu soovib mingisuguseid isikuandmeid sisaldavaid ühistu dokumente avalikustada ka seal, kuhu on ligipääs muudel isikutel kui korteriomanikel (nt trepikojas), siis peavad olema kõik isikud tuvastamatud, sh ei või märkida ka ainult korteri numbrit või ainult nime, kuna isikud on kaudselt tuvastatavad, v.a. kõikide isikute nõusolekul. Inspektsioon on teinud samal teemal pikema juhendmaterjali. Üldpõhimõtted on seaduse muutumisest hoolimata samad ning sisesuhtes isikuandmete avaldamine on vajalik korteriomanikele ühises majandamises otsuste vastuvõtmiseks, sh väljapoole ühistu liikmeskonda isikuandmete avaldamine ei ole lubatud: https://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/Korteri%C3%BChistu%20liik mete%20andmete%20avaldamise%20juhend%2022.11.13.pdf. c) kas korteriomanikul on õigus keelata korteriühistul korteriomanikuna oma isikukoodi töötlemine Juhul, kui korteriomaniku isikukoodi töödeldakse isiku nõusoleku alusel, on isikul õigus igal ajal oma nõusolek tagasi võtta. Kui aga isikuandmete töötlemine on vajalik korteriühistu asjaajamiseks (nt raamatupidamisteenuse osutamiseks vms) või töötlemine toimub isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 lõige 1 punkt f ehk õigustatud huvi alusel, ei saa isik andmete töötlemist keelata, küll aga tuleks alati lähtuda isikuandmete töötlemisel minimaalsete andmete töötlemise põhimõttest. d) kui kiiresti peab korteriühistu lõpetama korteriomaniku isikuandmete töötlemise pärast isiku poolset korteriomandi võõrandamist või surma. Kõike isikuandmeid sisaldavat peaks säilitama kuni eesmärgi täitumiseni ja kustutama kui eesmärk on täidetud ja töötlemiseks puudub edasine põhjendus. Andmete töötlemise, tulenevalt isiku surmast või omaniku vahetusest, võiks lõpetada esimesel võimalusel, aga ühtset kindlat aega ei ole. Seejuures on teatud andmete säilitamise kohustus nt raamatupidamisseadusega. e) kas korteriühistu juhatus peab korteriomaniku/korteriomanike nõudel üldkoosoleku või teised korteriühistu sisesed dokumendid märgistama "salajane", "ametkondlikuks kasutamiseks", "konfidentsiaalne" vms või see on korteriomaniku enda vastutus, kellele ja millises ulatuses ta üldkoosoleku ja teiste korteriomanike andmeid jagab? Sellist kohustust seadusest ei tulene, sh ei oma selline märgistamine ka mingit õiguslikku mõju. Teiste isikute isikuandmete avaldamise eest õigustamata isikutele vastutab isik, kes andmeid avaldab. f) kuidas oleks üldkoosolekul korrektne koguda korteriomanike kontaktandmeid (telefon, e-post) - kutsuda ükshaaval korteriomanikud juhatuse laua juurde, lasta leht saalis ringi käima, kolmas võimalus? 2 (3) Koosoleku liikmete kontaktandmete kogumise leht ja allkirjaleht peaks olema eraldi ning vältida tuleks võimalust, et kontaktandmete leht kõigi osalejate käes ringleks või see hiljem koos koosoleku protokolliga äriregistrisse lisataks. Isikuandmete töötlemise kohta korteriühitus saate täiendavalt lugeda: https://www.aki.ee/et/uudised/isikuandmete-tootlemine-korteriuhistus. Loodan, et minu vastusest oli Teile abi. Lugupidamisega Mari-Liis Uprus jurist peadirektori volitusel 3 (3)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel