ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Teie 08.09.2022
Meie 31.10.2022 nr 2.1.-5/22/21682
Vastus selgitustaotlusele
Olete esitanud Andmekaitse Inspektsioonile pöördumise, milles soovite teada, kas võite
paigaldada enda korteri rõdule kaamera, mille vaatevälja jääb lisaks Teie parkimiskohale ka
teised parkimiskohad. Lisaks soovite kaameraga jälgida ka mänguväljakut.
Alustuseks märgib inspektsioon, et igasugune isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas ka isiku
kaameratega jälgimine ja salvestamine, on isikuandmete töötlemine (isikuandmete kaitse
üldmäärus IKÜM artikkel 4 punkt 2). Reeglina tohib isikuandmeid kaamerate kasutamisega
töödelda seadusest tulenevatel alustel (näiteks õigustatud huvi alusel või kui kaamerate
kasutamise kohustus tuleb eriseadusest, vt üldmääruse artikkel 6 punktid c, f). Valvekaamerad
peavad olema paigaldatud eesmärgipäraselt ning arvestama peab ka nende inimeste õigustega,
kes kaamera vaatevälja võivad jääda.
Inspektsioon selgitab, et isiklikul otstarbel salvestamine on lubatud ja IKÜM sel juhul ei
kohaldu. Kirjeldatud olukord on näiteks selline, kus isik filmib või pildistab oma kaasaskantava
seadmega (nt kaamera või telefon) ühisel või avalikul alal kedagi, aga ei avalikusta seda. Lisaks
ei kohaldu üldmäärus siis, kui pildistatakse/filmitakse ainult maju või autosid jms, aga ühtegi
isikut ei jää peale. Statsionaarse kaamera kasutamisel saab isiklikul otstarbel filmida vaid juhul,
kui filmitakse üksnes enda valduses olevat ala (oma korter või ainult enda korteri uks). Isiklikul
otstarbel salvestamisest ei ole vajalik kedagi teavitada, küll aga ei või filmitut kasutada muul
eesmärgil (nt internetis avalikustada), kui selleks on isiklik otstarve. Statsionaarse kaamera
kasutamisel ei ole isiklik otstarve kasutatav avalikul ega ühiskasutuses oleval alal, milleks on
kortermaja trepikoda, ühisala, tänav, kõrvalmaja hoov jne.
Pöördumise kohaselt soovite kaameraga jälgida parklas ainult enda sõidukit, kuid paratamatult
jääb kaamera vaatevälja ka laiem ühiskasutuses olev ala, kus liigub inimesi. Kuna kaamera
kortermaja territooriumil on olemuslikult maja omanike (ühistu liikmete) vaheline valdamise
küsimus, siis kaamera kasutamisega seonduv tuleb kokku leppida korteriühistu siseselt.
Korteriühistu enda pädevuses on kehtestada ühisala kasutamise ning kodukorra reeglid.
Korteriühistu poolt turvakaamerate kasutamise ning kortermajas korteriomanike poolt
kortermajja turvakaamerate paigaldamise korra saab kehtestada korteriühistu üldkoosoleku
otsusega. See tähendab, et nii ühistu kui ka eraisiku poolt paigaldatud kaamerate kasutamise
kohta peab olema aluseks sellekohane korteriühistu üldkoosoleku lubav otsus.
Olukorras, kus soovite paigaldada turvakaamera korteriühistu territooriumile, soovitab
inspektsioon kokku kutsuda ühistu üldkoosoleku ning kehtestada ühisala kasutamise ning
kodukorra reeglid nii, et saate ühistu üldkoosoleku otsusega kehtestada korteriühistu või
korteriomanike poolt kortermajja turvakaamerate paigaldamise ning vastavalt otsusele
turvakaamerate kasutamise korra.
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
Kui kaamerate paigaldamine on üldkoosolekul ühiselt otsustatud ja turvakaamera vaatevälja jääb
avalik ruum, antud juhul parkla ja mänguväljak, peab salvestaja (nii füüsiline isik kui
korteriühistu) kaaluma, kas tal on õigustatud huvi selle ala filmimiseks ning kui on, siis peab
olema täidetud isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 13 tulenev teavitamiskohustus. Selline
nõue tuleneb asjaolust, et Euroopa Kohtu hinnangul kätkeb statsionaarne kaamera endas inimeste
profileerimise riski (kaameraga võidakse pikemaajaliselt jälgida korduvalt kaamera vaatevälja
jääva konkreetse inimese tegevust). See tähendab, et enne videoalasse jõudmist peab olema
paigaldatud teavitussilt ning inimesele tuleb avaldada, kes on videovalve korraldaja ja milline on
tema kontakt. Samuti tuleb teavitada missugusel eesmärgil ja õiguslikul alusel videovalvet
korraldatakse ning kust leiab täpsema info isikuandmete töötlemise kohta (vt IKÜM artikkel 14
loetletud punktid). Andmekaitsenõuetele vastava videojälgimise teavitussildi saab koostada
tööriista https://melon.rik.ee/videovalve-sildi-genereerija abil.
Kaamerast saab vajadusel väljavõtteid õigusrikkumise tuvastamiseks edastada selleks õigustatud
asutustele konkreetse menetluse raames. Samuti saavad inimesed, kes avalikul alal liiguvad ja on
jäänud kaamera vaatevälja, taotleda vajadusel videosalvestisest väljavõtet ehk neil on õigus
saada enda kohta kogutud andmeid tulenevalt IKÜM artiklist 15.
Kui üldkoosolek on otsustanud, et korteriomanikud võivad kortermajas kaameraid kasutada, siis
kehtivad korteriomanikule sellega seoses ka teatud üldreeglid. Esiteks peab kaameraomanik välja
panema sildi, kus on kirjas tema nimi, kontaktandmed, kaamera kasutamise eesmärk ja õiguslik
alus. Lisaks:
Omanik peab olema valmis kaamera vaatevälja jäänud inimestele salvestisi näitama.
Omanik peab olema valmis esitama õigustatud huvi hindamise.
Helisalvestamine ei ole lubatud.
Trepikotta kaamera paigaldamisel ei või seda suunata mitte kellegi teise korteriuksele
ega filmida trepikoda tervikuna.
Omanik ei või kaamerasalvestisi avalikustada internetis. Kaamerasalvestise võib üle
anda vaid politseile süüteoasja menetlemiseks.
Inspektsioon on kaamerate teemal täpsemalt kirjutanud ka oma järgmistes artiklites:
https://www.aki.ee/et/uudised/kaamerate-kasutamine-elamualadel
https://www.aki.ee/et/teavitus-juhised/videovalve-korraldajale
Loodetavasti oli selgitustest abi.
Lugupidamisega
Karin Uuselu
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)