ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Teie 30.08.2022
Meie 31.10.2022 nr 2.1.-5/22/20922
Vastus selgitustaotlusele
Olete esitanud Andmekaitse Inspektsioonile pöördumise, milles soovite teada, kas Teil on õigus
nõuda naabritelt kaamera eemaldamist või vähemalt asendamist sellist tüüpi kaameraga, mis on
konkreetselt suunatud naabrite enda sissesõiduteele. Lisaks küsite, kas naabermaja kaamera võib
olla suunatud maja ees olevale avalikule tänava-äärsele parkimiskohale.
Inspektsioon selgitab, et igasugune isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas ka isiku
kaameratega jälgimine ja salvestamine, on isikuandmete töötlemine (isikuandmete kaitse
üldmäärus IKÜM artikkel 4 punkt 2). Reeglina tohib isikuandmeid kaamerate kasutamisega
töödelda seadusest tulenevatel alustel (näiteks õigustatud huvi alusel või kui kaamerate
kasutamise kohustus tuleb eriseadusest, vt üldmääruse artikkel 6 punktid c, f). Valvekaamerad
peavad olema paigaldatud eesmärgipäraselt ning arvestama peab ka naabrite õigustega. Samuti
peab arvestama sellega, et kaamera tuleb paigaldada naabreid vähimal riivamal määral nii, et
oleks ka tagatud enda vara kaitse.
Olukorras, kus Teile tundub, et Teie korter on filmitav objekt, on Teil täielik õigus pöörduda
naaber kortermaja juhatuse poole selgituste küsimiseks. Saate naabermaja korteriühistu
juhatusega täpsustada, millist ala konkreetselt kaamera jälgib/salvestab. Kui kaamera vaatevälja
jääb ainult naabermaja enda kinnistu, ei ole Teil põhjust muretseda. Kui kaamera vaatevälja jääb
Teie korter, siis saate paluda kaamera nurka muuta nii, et see oleks suunatud ainult
naaberkinnistu enda territooriumile, antud juhul sissesõiduteele või hägustada/luua mustad alad
kaamera vaatevälja nii, et kaamerast ei oleks näha naaberkinnistule.
Kui kaamerate paigaldamine on üldkoosolekul ühiselt otsustatud ning turvakaamera vaatevälja
jääb avalik ruum, antud juhul maja ees olev avalik tänava-äärne parkimiskoht, peab salvestaja
(nii füüsiline isik kui korteriühistu) kaaluma, kas tal on õigustatud huvi selle ala filmimiseks ning
kui on, siis peab olema täidetud isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 13 tulenev
teavitamiskohustus. Selline nõue tuleneb asjaolust, et Euroopa Kohtu hinnangul kätkeb
statsionaarne kaamera endas inimeste profileerimise riski (kaameraga võidakse pikemaajaliselt
jälgida korduvalt kaamera vaatevälja jääva konkreetse inimese tegevust). See tähendab, et enne
videoalasse jõudmist peab olema paigaldatud teavitussilt ning inimesele tuleb avaldada, kes on
videovalve korraldaja ja milline on tema kontakt. Samuti tuleb teavitada missugusel eesmärgil ja
õiguslikul alusel videovalvet korraldatakse ning kust leiab täpsema info isikuandmete töötlemise
kohta (vt IKÜM artikkel 14 loetletud punktid).
Kaamerast saab vajadusel väljavõtteid õigusrikkumise tuvastamiseks edastada selleks õigustatud
asutustele konkreetse menetluse raames. Samuti saavad inimesed, kes tänaval liiguvad ja on
jäänud kaamera vaatevälja, taotleda vajadusel videosalvestisest väljavõtet ehk neil on õigus
saada enda kohta kogutud andmeid tulenevalt IKÜM artiklist 15.
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
Loodetavasti oli selgitustest abi.
Lugupidamisega
Karin Uuselu
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)