ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Teie 08.09.2022 nr
Meie 28.10.2022 nr 2.1.-5/22/21782
Vastus nõudekirjale
Saime Teie pöördumise seoses mõjuhinnangu tarbeks isikuandmete töötlemisega:
Oleme Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt ette valmistamas elektrivaldkonnas
üleminekut kahelt tunnistuste süsteemilt ühele. Täpsemalt soovime üle minna pädevus- ja
kutsetunnistuste süsteemilt üle kutsetunnistustele.
Murekoht on täna kehtivat pädevustunnistust omavad projekteerijad ja auditeerijad, kellel ei ole
kõrgharidust. Majandus- ja taristuministri määruse nr 88 „Seadme vahetu kasutaja, kasutamise
järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning
sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“ § 9 lg 4 kohaselt on elektripaigaldise
projekteerimise alase kompetentsuse eelduseks elektrialane kõrgharidus.
Erandina võib sertifitseerimisasutus anda pädevusklassi piires projekteerimistöö tegemise
õiguse, kui isik tõestab veenvalt oma projekteerimistöö tegemise oskust ja sellealast varasemat
töökogemust. Sama määruse § 10 lg 3 kohaselt peab elektripaigaldise auditi tegijal olema
vastava elektrivaldkonna pädevusklass ja elektrialane kõrgharidus. Erandina võib
sertifitseerimisasutus anda pädevusklassi piires auditi tegemise õiguse, kui isik tõestab veenvalt
oma auditi tegemise oskust ja sellealast varasemat töökogemust.
Elektrialaseks kõrghariduseks võib lugeda ka enne 2002. aasta 1. juulit omandatud tehnik-
elektriku diplomit. Hinnanguliselt on meil täna 500-600 pädevustunnistusega projekteerijat ja
auditeerijat, kes on saanud pädevustunnistuse eeltoodud erisuste alusel ehk et neil ei ole
kõrgharidust. Oleme täna olukorras, kus mõjude hindamiseks vajame sertifitseerijatelt
pädevustunnistusega projekteerijate ja auditeerijate hariduse andmeid ja seda selleks, et
kutsetele üleminekuks ja oma erialase töö jätkamiseks, vajavad nimetatud isikud kutsesüsteemis
kõrgharidust (üldjuhul kutsetasemed 6-7).
Küsisime sertifitseerijatelt pädevustunnistustega isikute hariduse andmeid anonüümselt ehk et
me ei vaja isiku nime, vaid andmeid, mis on seotud, kas tegemist on projekteerija või
auditeerijaga, tema vanust ja hariduse infot. Sertifitseerijad ei ole küsitud andmeid meile nõus
edastama, kuna see tähendab nende jaoks eraldi taotluste läbivaatamist, sest digitaalsel kujul
neil väidetavalt neid andmeid ei ole. Samuti ei ole nad nõus neid taotluseid läbi vaatama, küll
aga on nad nõus lubama meil endil taotlused läbi vaadata ja sealt vajalik info võtta. Kui tekib
küsimus, miks me seda nii sihistatult tahame teha ja lihtsalt õigusakti muudatust ära ei tee, siis
meie esimene hirm on, et paljud kogenud pädevustunnistusega projekteerijad ja auditeerijad
jäävad nö hammasrataste vahele ja tõrjutakse tööturult kõrvale ning teiseks on meil teada, et
pädevustunnistusega projekteerijate ja auditeerijate puhul on üle 50a isikuid üle 60 %, mistõttu
võib juhtuda, et tahtes muuta tunnistuste süsteemi lihtsamaks ja paremaks, tekitame ise turul
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
tööjõupuuduse. Tulenevalt eeltoodust ja võttes arvesse andmekaitse määrust, soovime teada, kas
on kohane ettevõtja nõusolekul MKMi töötajal, pädevustunnistuste taotluste info läbi töötada ja
võtta sealt vajalikud andmed: auditeerija või projekteerija, vanus ja haridus info. Ning kas
piisab, kui enne andmete läbi töötamist annan allkirja, et teen seda läbivaatamist kooskõlas
andmekaitse määrusega ja vajadusega neid andmeid kasutada mõjude hindamiseks? On see
võimalik ja/või on seal veel midagi, millega tuleks kindlasti arvestada?
Esmalt selgitame, et igasuguseks isikuandmete töötlemiseks (sh edastamiseks) on vajalik
õiguslik alus. Ministeeriumil ei ole hetkel sellist alust, mis lubaks isikustatud kujul selliseid
andmeid välja küsida ning sertifitseerijad ei ole nõus ise andmeid läbi töötama, et edastada need
ministeeriumile isikustamata kujul. Ühtlasi ei ole kuskil toodud sertifitseerijatele kohustust sellist
isikustamata kujul ülevaadet teha või ministeeriumile esitada.
Samas mõistame, et teema on oluline ja puudutatud isikute huvides. Seega saaks see toimuda
kuidagi nii, et ministeeriumi töötaja või mõni muu isik (volitatud töötlejana) täidab sertifitseerija
juures ja tema käsul sellist ülesannet, et need andmed vajalikul kujul välja võtta. Sh peaks
sertifitseerijad isikuga sõlmima konfidentsiaalsuslepingu. Sel juhul ei toimu sertifiseerijate ja
ministeeriumi vahel isikuandmete edastamist ja ministeeriumile edastatakse töö tulem ehk
isikustamata kujul andmed. Küll aga kuna mõni isik võib olla ka kaudselt tuvastatav, siis
soovitame kaaluda vanusevahemiku kasutamist täpse vanuse asemel.
Loodetavasti oli selgitustest abi.
Lugupidamisega
Kadri Levand
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)