Sissetulev kiriAvalik
Meediapäring
Andmekaitse Inspektsioon · 26. oktoober 2022
- Viit
- 1.2.-3/22/2553
- Registreeritud
- 26. oktoober 2022
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- ERR
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 1.2 Asjaajamine
- Sari
- 1.2.-3 Kirjavahetus meediaga (uus nimi al 01.01.2023)
- Toimik
- 1.2.-3/2022
- Vastutaja
- Maire Iro (Andmekaitse Inspektsioon)
- Lahendamise tähtaeg
- 3. november 2022
Sisu (failidest)
Saatja: Maire Iro <[email protected]>
Saadetud: 26.10.2022 10:52
Adressaat: AKI info <[email protected]>
Teema: FW: ERR küsib sõnumisaladusest
Saatja: "Barbara Brigita Oja" <[email protected]>
Saaja: "Maire Iro" <[email protected]>
Teema: ERR küsib sõnumisaladusest
Kuupäev: 2022-10-26 07:06
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.Tere!
Peaminister Kaja Kallas ütles eile saates "Stuudios on
peaminister", et riigikogu teabenõue rahandusminister Keit
Pentus-Rosimannuse Kontrollikoja liikmeks määramise kohta, kus nõuti välja
ametnike omavaheline sõnumivahetus (kui ma ei eksi, siis Messengeris) võib
rikkuda põhiseaduse järgi sõnumisaladust.
Sooviks sellele hinnangut andmekaitse perspektiivist. Kas oleks võimalik
kellegagi andmekaitse inspektsioonist täna päeva esimeses pooles kellegagi
lühike telefoniintervjuu teha?
Taustaks:
Ühest küljest vaatan, et riigikohtu hinnangul ei lähe sõnumisaladuse alla nt
säilitatud e-kirjad - PS kommenteeritud väljaanne ütleb "Riigikohtu
kriminaalkolleegium on leidnud, et sõnumite saladuse kaitsealas ei ole
saadetud ja andmekandjale salvestatud sõnumid (nt arvutis säilitatud
e-kirjad, telefonikõne salvestus), mis on saatja või saaja valduses, kuna PS
räägib otsesõnu edastatavatest sõnumitest, mitte mis tahes sõnumitest (RKKKo
30.06.2014, 3-1-1-14-14, p-d 816 ja 817)."
Samas peaks olema ministeeriumil ikka õigus neid avaldada, kui neid
küsitakse. Kallas viitab sel teemal, et see võib olla mõnes mõttes ametnike
survestamine. Saatest: "Mis te arvate, et ametnikud julgevad sellele
vastu minna, kui riigikogus neid välja nõutakse? Nad ilmselt ei tea seda
selliselt."
Ehk kas teabenõude mõistes tähendab nt Messengeri või telefonisõnum, kui see
on loodud „avalikke ülesandeid täites“, et selle peaks teabenõude käigus
edastama või peaks see minema sõnumisaladuse alla? Kas viimasel juhul on
vahet, kas ametnik selle ise teabenõudele vastuseks avaldab või mitte?
Parimat
--
Barbara Oja
err.ee
56254543