Teie 23.04.2026 nr 8-2/26/2314, HTM/26-
Haridus- ja Teadusministeerium
0471/-1K
[email protected]
Meie 14.05.2026 nr 8-2/3255
Haridus- ja teadusministri käskkirja
„Strateegiliste uuringute programm“ eelnõu
kooskõlastamine
Lugupeetud minister
Täname, et olete saatnud käskkirja „Strateegiliste uuringute programm“ eelnõu arvamuse
avaldamiseks. Alljärgnevaga esitame oma ettepanekud ja kooskõlastame eelnõu nendega
arvestamisel.
1. Sissejuhatuses on märgitud programmi eesmärkidena muuhulgas, et sellega „viiakse
ministeeriumite ja Riigikantselei vastutusalade jaoks tarviliku teadus- ja arendustegevuse
rahastamine ühtsemale alusele ning väheneb teaduse rahastamise killustatus“ ja „väheneb
ministeeriumite ja Riigikantselei ning (teadus)asutuste ja teadlaste halduskoormus“. Juhime
tähelepanu, et programmi tegevuste 2 ja 3 puhul on siiski kaheldav, et need eesmärgid saavad
täidetud. Nimetatud tegevuste elluviimine paneb suure halduskoormuse kõikidele osapooltele
ja killustab teadusrahastust. Kui on soov neid tegevusi siiski programmi jätta, tuleks põhjalikult
läbi mõelda nende disain, et oleks tagatud võimalikult väike menetluskoormus ja arusaadav
rahastamispoliitika.
2. Palume täpsustada programmi eesmärki 1 ja sõnastada see järgnevalt:
1) teadmistepõhise poliitikakujundamise edendamine ja strateegiliste eesmärkide
saavutamise toetamine;
Oleme arvamusel, et ministeeriumite teadus- ja arendustegevuse eesmärk ei ole kitsalt ainult
poliitikakujundamise toetamine. Ministeeriumitel või nende valitsemisaladel võib seoses oma
strateegiliste eesmärkidega olla palju suurem hulk vajadusi, kus teadus-arendustegevus saab
abiks olla ning kaetud võib olla suur osa erinevatest tehnoloogilise valmiduse tasemetest
(TVT), näiteks eeluuringutest kuni prototüübi/tulemi testimise ja valideerimiseni.
3. Palume läbivalt täpsustada toetuse saaja ja teadusuuringu teostaja asutuse määratlus. Kas
silmas on peetud vaid Eesti päritoluga asutusi või võivad kaasuda ka asutused teistest
riikidest? Kui jah, siis mis rollis? Oleme arvamusel, et rahvusvaheliste teadlaste kaasamine
ministeeriumite uurimisprobleemide lahendamisse annab olulist lisandväärtust, eriti
spetsiifilisemates valdkondades, kus Eesti sisene kompetents pole piisav või kus laiem
käsitlus annab olulisi lisateadmisi ja toetab rahvusvahelist teaduskoostööd ministeeriumite ja
teadlaste vahel.
4. Programmi tegevustes on kajastamata teadusnõustamise raamlepingute võimalus, mis on
aina olulisem ja ministeeriumites aina enam rakendamist leidev koostööformaat teadlastega,
soodustades teadusnõustamise suuremat levimust. Palume see võimalus läbi kaaluda ja
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
lisada programmi, et lubatud oleks mitte ainult minevikus varasemate kohustustena fikseeritud
taolised lepingud, vaid sellist meedet saaks ellu viia ka mõne kavandatava programmi
tegevuse alt.
5. Tegevus 1 puhul võiks taotluste hindamise puhul loobuda kaheetapilisest hindamisest
(teadusliku kvaliteedi hindamine ja ministeeriumite või Riigikantselei poolne hindamine) ja viia
hindamine läbi koondatuna ühes etapis, mis lühendaks hindamisele kuluvat aega ja
vähendaks halduskoormust.
6. Tegevus 2 puhul palume täpsustada, millistel tingimustel saab ettenähtud projektiperioodi 12
kuud pikendada. Lisaks eetikakomitee lubade taotlemisega seotud põhjustele võib olla muid
põhjuseid, sh ettenägematuid uurimistegevuse viibimisega seotud põhjuseid, mis viivitavad
tulemusteni jõudmist. Oleme arvamusel, et praegu on ettenähtud projektiperiood liiga jäigalt
sätestatud, arvestades teadustegevuse eripärasid ning soovime tagada selle määratlemisel
suurema paindlikkuse.
7. Tegevus 2 pakkumuste hindamisel on plaanitud luua iga ministeeriumi ja Riigikantseleiga
seotud pakkumuste hindamiseks eraldi hindamiskomisjon. Näeme taolist killustunud
hindamissüsteemi ebamõistliku halduskoormuse tekitajana ning hindamise läbipaistvuse ja
objektiivsuse vähendajana. Selle asemel võiks kaaluda näiteks valdkondlike komisjonide
mudeli kasutamist, mis on Eesti Teadusagentuuri praktikas kasutusel, kaasates nendesse
ministeeriumite esindajad.
8. Tegevus 3 puhul on vastuolu rahvusvahelise teaduskoostöö aluseks oleva viidatud raamistiku
„Rahvusvahelistes teadus-, arendus- ja innovatsioonialgatustes osalemise strateegilise
raamistiku“ ja eelnõus nimetatud toetatavate tegevuste piiritlemisel ainult Euroopa
partnerluste ja Teaming for Excellence projektidega. Eelnimetatud raamistik ei ole piiritletud
ainult nimetatud kahe teaduskoostöö formaadiga ja leiame, et eelnõu ei peaks kitsendama
ministeeriumite eesmärkidega seotud rahvusvahelistes teaduskoostöö formaatides osalemist,
vaid lähtuma terviklikult nimetatud raamistikust.
9. Programmi eelarve peatükis palume selgemalt lahti kirjutada osa, mis määratleb osakaalude
muutmise programmis:
„Ministeeriumite ja Riigikantselei osakaalusid programmis saab muuta programmi nõukogu
otsusel või juhul, kui ministeerium või Riigikantselei suunab oma eelarvest programmi
täiendavaid vahendeid.“
Praegusel juhul pole selge, millistes olukordades saab programmi nõukogu osakaale muuta
andes sellega nõukogule määratlemata ja protseduuriliselt sisustamata otsustuspädevuse.
Samuti pole selge, kuidas muutuvad osakaalud kui ministeerium või Riigikantselei suunab
programmi oma eelarvest täiendavaid vahendeid. Eelduslikult peaks need vahendid
sisalduma ministeeriumi või Riigikantselei kasutada olevas kvoodis, mis aga ei muuda selle
osakaalu Vabariigi Valitsuse reservis olevate vahendite vaates. See vajab täpsustavat
selgitamist.
10. Lisaks soovime tähelepanu juhtida, et programmi raames tehtavad uuringud kuuluvad
uuringute alla, mis loetakse Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse
seaduse (TAIKS) mõttes teadusuuringuteks ning on allutatud Isikuandmete kaitse seaduse
(IKS) § 6 ja TAIKSi alusel loodud eetikakomitee hinnangu pädevusse. Tegemist ei ole
poliitikakujundamise uuringutega IKS § 6 lg 5 mõttes.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
2
justiits- ja digiminister
Lisa:
Kairi Talves 58782890
[email protected]
3