dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Tartu vangla
Sissetulev kiriAvalik

Kriminaalhooldusametnike Nõukogu ülesanded ja töökord" muutmine

Tartu vangla · 28. märts 2024
Viit
2-1/24/22-1
Registreeritud
28. märts 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2 2024 Asjaajamine ja arhiivitöö korraldamine
Sari
2-1 Kirjavahetus teiste asutustega üldistes küsimustes
Toimik
2-1/2024
Vastutaja
Kristel Sooaru

Failid

  • 📎32 28.03.2024 Käskkiri.asice406 KB

Sisu (failidest)

28.03.2024 nr 32 MINISTRI KÄSKKIRI Justiitsministri 03. märtsi 2017. a käskkirja nr 32 "Kriminaalhooldusametnike Nõukogu töökord" muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse § 46 lõike 6 ning Vabariigi Valitsuse 23.12.1996. a määruse nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ kinnitatud „Justiitsministeeriumi põhimääruse“ punkti 18 alapunkti 22 alusel: 1. Muudan justiitsministri 3. märtsi 2017. a käskkirja nr 32 „Kriminaalhooldusametnike töökord“ lisa „Kriminaalhooldusametnike Nõukogu ülesanded ja töökord“ ning asendan selle käesoleva käskkirja lisaga (lisatud). Muudatusega eemaldatakse nõukogu töökorra punktist 6 Viru Vangla III üksusest esindajate valimise võimalus, lisades eelneva arvelt ühe lisaesindaja Ida-Harju kriminaalhooldusosakonda. 2. Käskkiri jõustub allakirjutamise päeval. (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Justiitsminister Lisa (muudetud sõnastuses) Kriminaalhooldusametnike Nõukogu ülesanded ja töökord I Nõukogu ülesanne 1. Kriminaalhooldusametnike Nõukogu (edaspidi nõukogu) on vanglateenistuse juurde moodustatud nõuandev kogu. 2. Nõukogu ülesandeks on kaasata kriminaalhooldusametnikke, sotsiaaltöötajaid ja psühholooge vanglateenistuse juhtimisse ning nõustada vanglateenistuse juhtkonda ja vanglate juhtkonda kriminaalhooldustöö ja sekkumistegevuste valdkonna töö ettevalmistamist, planeerimist ja teostamist puudutavates küsimustes. II Nõukogu liikmete valimine 3. Nõukogu valitakse kolmeks aastaks. 4. Nõukogu liikmete korralised valimised toimuvad üks kord kolme aasta järel aprillikuus. Valitud nõukogu volitused algavad 1. maist. 5. Nõukogu liikmete valimisel on igal vangla koosseisulisel kriminaalhooldusametnikul, sotsiaaltöötajal ja psühholoogil üks hääl. 6.Tallinna vangla kriminaalhooldusosakondade kriminaalhooldusametnikud ning iga vangla sotsiaaltöötajad ja psühholoogid valivad esindajad nõukogusse järgnevalt: Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakond - 2 kriminaalhooldusametnikku; Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakond - 1 kriminaalhooldusametnik; Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakond - 1 kriminaalhooldusametnik; Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakond - 2 kriminaalhooldusametnikku; Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakond - 2 kriminaalhooldusametnikku; Tallinna Vangla - 1 sotsiaaltöötaja või psühholoog; Tartu Vangla - 1 sotsiaaltöötaja või psühholoog; Viru Vangla - 1 sotsiaaltöötaja või psühholoog; Hääletada saab ainult oma kriminaalhooldusosakonna või oma vangla kandidaatide vahel. Valituks osutuvad kõige enam hääli saanud kandidaadid. Võrdse häältearvu korral loetakse valituks kandidaat, kes on töötanud kauem vanglateenistuses kriminaalhooldusametniku, sotsiaaltöötaja, või psühholoogina. 7. Nõukogu liikmeks võib kandideerida iga kriminaalhooldusametnik, sotsiaaltöötaja ja psühholoog, kel ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust ja kes ei ole kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav. 8. Nõukogu liikme kandidatuuri võib üles seada iga kriminaalhooldusametnik, sotsiaaltöötaja või psühholoog. 9. Nõukogu valitakse kirjalikul hääletusel. Vangla määrab hääletuse korraldamise eest vastutava ametniku, kes ei ole ise valitav ega valija ning korraldab hääletusprotseduuri nii, et oleks tagatud hääletuse salajasus. 10. Nõukogu liikme volitused lõpevad tema avalduse alusel või kui lõpeb tema teenistus selles vanglas, mille esindajaks ta valiti. Nõukogu liikme volitused lõpevad, kui nõukogu liiget karistatakse ametipalga vähendamise või teenistusest vabastamisega ning ta ei ole talle määratud karistust ettenähtud tähtajal kohtus vaidlustanud või on jõustunud kohtuotsus, millega tema kaebus on jäetud rahuldamata. Nõukogu liikme, kelle avaliku võimu teostamise õigus on seaduse alusel peatunud vähemalt kolmeks kuuks, liikmeõigused peatuvad. Liiget, kelle liikmeõigused on peatunud, asendab tema äraolekul nõukogu töös asendusliige. Asendusliikmeks on nõukogu liikmete korralisel valimisel samast vanglast järgmine enim hääli saanud, kuid nõukogusse mittepääsenud kandidaat 11. Kui vanglat esindava liikme volitused lõpevad, siis vabanevale kohale saab volitused järgmine selles vanglas valimistel enam hääli saanud kandidaat, kelle ametiaeg kestab kuni järgmiste korraliste valimisteni. 12. Kui ei leidu vangla esindajat nõukokku enam hääli saanud kandidaatide hulgast, siis korraldatakse selles vanglas ühe kuu jooksul uue nõukogu liikme valimine, kelle ametiaeg kestab kuni järgmiste korraliste valimisteni. III Nõukogu istungid 13. Nõukogu töötab istungite vormis. 14. Istungitel osalevad nõukogu liikmed. Vanglate asekantsler, vanglateenistuse kriminaalhoolduse direktor ja vanglate sekkumisvaldkondade eest vastutavad direktori asetäitjad või nende poolt määratud asendajad võivad istungist osa võtta hääleõiguseta. 15. Nõukogu istungit juhatab eesistuja, tema äraolekul ase-eesistuja. Eesistuja äraolekul on ase- eesistujal kõik eesistuja õigused. Eesistuja ja ase-eesistuja valitakse nõukogu liikmete seast. Valimised toimuvad uue kooseisu volituste alguses, eesistuja või ase-eesistuja nõukogust lahkumise või tagasiastumise korral. 16. Eesistuja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. 17. Nõukogu istungid toimuvad eesistuja määratud kohas. 18. Nõukogu istungi kutsub kokku nõukogu eesistuja oma algatusel või vähemalt nelja nõukogu liikme või vanglate asekantsleri kirjalikul ettepanekul. 19. Nõukogu liikmetele, Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale ja vanglatele, kus nõukogu liikmed töötavad, tuleb istungite toimumisest teatada vähemalt kuu aega ette. 20. Kõik nõukogu liikmed, vanglate asekantsler või tema volitatud esindaja, vanglateenistuse kriminaalhoolduse direktor, vanglate sekkumisvaldkonna eest vastutavad direktori asetäitjad või nende poolt määratud asendajad võivad teha ettepanekuid küsimuste võtmiseks istungi päevakorda. Istungi päevakorra projekt saadetakse nõukogu liikmetele ja Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale vähemalt 15 päeva varem. 21. Päevakorra kinnitavad nõukogu liikmed istungi alguses. Päevakorras võib teha muudatusi võrreldes varem saadetud projektiga, kui seda toetab nõukogu koosseisu kuuluvate liikmete enamus. 22. Istungi protokolli märgitakse: 1) istungi aeg ja koht; 2) istungist osavõtnud; 3) päevakord; 4) vastuvõetud otsused; 5) tagasilükatud ettepanekute kohta mittearvestamise põhjendus. 23. Istungi protokollile kirjutavad alla eesistuja ja protokollija. 24. Istungite protokolle hoitakse Justiitsministeeriumi vanglate osakonna juures ja Kriminaalhooldusametnike Nõukogu eesistuja juures. IV Nõukogu otsused 25. Nõukogu võib arutusel olevates küsimustes vastu võtta otsuseid, mis sisaldavad ettepanekuid vanglateenistusele või vanglale kriminaalhooldusametnike tööd puudutavates küsimustes. Muuhulgas võib nõukogu vastu võtta otsuseid ning teha ettepanekuid järgmistes valdkondades: 1) kriminaalhooldustöö sisuline arendustegevus; 2) personali- ja palgapoliitika; 3) kriminaalhoolduse standardi muutmine ja täiendamine; 4) kriminaalhoolduse, vangla sotsiaaltöö ja psühholoogilise teenistuse korraldus; 5) töö- ja tööülesannete kontrolli metoodika; 6) töökvaliteedi hindamise metoodika; 7) ametnike väljaõpe; 8) koolituste korraldus ning vajadus; 9) õigusaktide täiendamine. 26. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt 3/5 nõukogu liikmetest. 27. Hääletamine on avalik või salajane. Hääletamise kord lepitakse kokku enne hääletamist. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Otsused võetakse vastu lihthääletusena. 28. Otsused edastab nõukogu taasesitataval kujul Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale viie tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. IV Nõukogu töö tagamine 29. Eesistuja töökohaks oleva vangla eelarves nähakse ette nõukogu tööks vajalik raha. Nõukogu istungi läbiviimiseks vajalikud tehnilised vahendid tagab vangla, kus nõukogu istung toimub või vanglate osakond, kui nõukogu istung toimub vanglate osakonnas. Kui istung ei toimu vanglas või vanglate osakonnas, tagab nõukogu istungiks vajalikud vahendid eesistuja töökohaks olev vangla. Nõukogu töö paremaks korraldamiseks võetakse, nõukogu volituste kehtivuse ajaks, teenistusse nõukogu sekretär. 30. Nõukogu liikmetele tagatakse nõukogu ettepanekul nõukogu töös osalemiseks vajalik täiendkoolitus. 31. Nõukogu liikmel võimaldatakse tegelda 4 tunni ulatuses nädalas nõukogu istungite ettevalmistamisega ja töötada vähendatud kliendikoormusega liikmeks oleku ajal koos palga säilitamisega. 32. Nõukogu liikmed vabastatakse oma tööülesannetest nõukogu istungite ja nõukogu tööks vajaliku täiendkoolituse ajaks koos palga säilitamisega. IV Rakendussäte 33. Vanglad viivad nõukogu uue koosseisu valimised läbi valimisaasta 20. aprilliks.
Allikas: Tartu vangla dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel