Ettepaneku edastamine

Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiministeerium [email protected] 20.05.2026 nr 11-3/26/2573-4 Ettepanek haldusjärelevalve algatamiseks Austatud justiits- ja digiminister Maa- ja Ruumiamet (MaRu) teeb Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 75³ lõikest 1 tulenevalt Justiits- ja Digiministeeriumile ettepaneku algatada haldusjärelevalve Lääne-Harju Vallavalitsuse 10.02.2026 korralduse nr 82 (lisa 1) üle, millega kehtestati Tuulna külas Kõrgemäe mets 2 detailplaneering. Lääne-Harju Vallavalitsus esitas 26.06.2024 kirjaga nr 6-1/122-19 (lisa 2) Tuulna küla Kõrgemäe mets 2 detailplaneeringu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile (ReM) heakskiidu saamiseks planeerimisseaduse (PlanS) § 138 lõike 1 alusel, kuna detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitati kirjalikke arvamusi, millega kohalik omavalitsus ei nõustunud. PlanS § 138 lõike 4 punktist 2 tulenevalt korraldas ReM 09.10.2024 detailplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud kirjalike arvamuste ärakuulamise. Seoses regionaalministri valitsemisala ümberkorraldamise ning Maa- ja Ruumiameti loomisega alates 01.01.2025, jätkas pooleliolevat heakskiidumenetlust MaRu ning esitas 15.04.2025 kirjaga nr 12-1/25/362-2 (lisa 3) seisukohad planeeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamuste kohta. Samuti toodi välja planeeringus esinevad puudused, mille kõrvaldamine oli eelduseks heakskiidu andmise kaalumiseks. Vaatamata sellele kehtestas Lääne-Harju Vallavalitsus detailplaneeringu 10.02.2026 korraldusega nr 82 ilma detailplaneeringut uuesti MaRu-le heakskiitmiseks esitamata. Vallavalitsus asus seisukohale, et pärast 01.01.2025 jõustunud PlanS §-i 138 muudatusi ei olnud MaRu heakskiit detailplaneeringu kehtestamiseks enam vajalik. Juhindudes Riigikogu majanduskomisjoni 24.04.2024 protokollis (lisa 7) ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) §-i 30¹⁰ rakendamise kohta toodud selgitustest ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 11.05.2026 e-kirjaga antud selgitustest (lisa 6) ei saa MaRu vallavalitsuse tõlgendusega EhSRS §-i 30¹⁰ osas nõustuda. Lisaks on MaRu jätkuvalt seisukohal, et detailplaneering ei ole kooskõlas kehtiva Keila valla üldplaneeringuga. Kõrgemäe mets 2 kinnistu (katastritunnus 29501:007:3470, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 63399 m², sh 62454 m² metsamaa kõlvik) paikneb kehtiva üldplaneeringuga määratud kaitstava metsa alal, mille puhul tuleb säilitada metsa senine funktsioon ning piirduda metsamajandamisel Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maa ruum.ee Registrikood 70003098 eelkõige sanitaarraiega. Üldplaneering näeb ette, et Tallinna rohelises vööndis tuleb hoiduda metsamaa sihtotstarbe muutmisest. Detailplaneeringuga jagatakse ca 6,3 ha suurune metsamaa kõlvikuga maatulundusmaa kinnistu 7-ks elamukrundiks, mistõttu on detailplaneering vastuolus kehtiva üldplaneeringuga. MaRu hinnangul ei ole tegemist üksnes menetlusliku rikkumisega. Detailplaneeringu kehtestamisel jäid hindamata ka mitmed olulised asjaolud, sealhulgas üldplaneeringuga määratud kaitstava metsa säilitamise eesmärgid, kavandatava lahenduse mõju rohevõrgustiku toimimisele ning võimalik mõju kaitsmata põhjaveega alale. Detailplaneeringu menetlusse ei kaasatud Keskkonnaametit ega koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut. MaRu tegi 06.04.2026 kirjaga nr 11-3/26/2573-2 (lisa 4) Lääne-Harju Vallavalitsusele ettepaneku detailplaneeringu menetluse uuendamiseks ning ilmnenud õigusvastasuse kõrvaldamiseks. Lääne-Harju Vallavalitsus oma 20.04.2026 vastuses (lisa nr 5) MaRu seisukohtadega ei nõustunud ning leidis muuhulgas, et detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas, mistõttu ei olnud MaRu heakskiit detailplaneeringu kehtestamiseks vajalik ning detailplaneeringut ei saa kehtetuks tunnistada või selle täitmist peatada vaid põhjusel, et mõne isiku (sh ametiasutuse) väitel on detailplaneering õigusvastane. Eeltoodust tulenevalt teeb MaRu Justiits- ja Digiministeeriumile ettepaneku algatada VVS § 75³ lõike 1 alusel haldusjärelevalve Lääne-Harju Vallavalitsuse 10.02.2026 korralduse nr 82 õiguspärasuse kontrollimiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Arjus teenistuse direktor (riigiarhitekt) Strateegilise ruumiplaneerimise teenistus Lisad: 1. Lääne-Harju Vallavalitsuse 10.02.2026 korraldus nr 82 2. Lääne-Harju Vallavalitsuse 26.06.2024 kiri nr 6-1/122-19 3. MaRu 15.04.2025 kiri nr 12-1/25/362-2 4. MaRu 06.04.2026 kiri 11-3/26/2573-2 5. Lääne-Harju Vallavalitsuse 20.04.2026 kiri nr 6-1/122-33 6. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 11.05.2026 e-kirjaga antud selgitus 7. Riigikogu majanduskomisjoni 24.04.2024 protokoll nr 124 Teadmiseks: [email protected] Ele Kutti 57705901 [email protected] Loona Kangur 58851413 [email protected] 2  LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS KORRALDUS Paldiski 10.02.2026 nr 82 Detailplaneeringu kehtestamine Lääne-Harju Vallavalitsuse 20.09.2022 korraldusega nr 968 algatati detailplaneering Tuulna külas Kõrgemäe mets 2 katastriüksusel (katastritunnus 29501:007:3470). Planeeritava ala suurus on 6,34 ha. Planeeritav ala piirneb põhjas Eest-Tulina mets 7 (katastritunnus 29501:007:0027) maatulundusmaaga, idas Aedevahe mets 1 (katastritunnus 29501:007:1258) maatulundusmaa ja Türnpu tee 6 // Kiviaia (katastritunnus 29501:007:1242) elamumaaga, lõunas Põllu (katastritunnus 29501:007:1273) maatulundusmaaga, edelas Türnpu tee 4 // Tasase (katastritunnus 29501:007:2880) elamumaaga, läänes Tuulnase (katastritunnus 29501:007:1587) üldkasutatava maaga, Kõrgemäe tee (katastritunnus 43101:001:1231) transpordimaaga ning Lahepere vkt 27 (katastritunnus 29506:002:0250), Lahepere vkt 28 (katastritunnus 29506:002:0260), Lahepere vkt 29 (katastritunnus 29506:002:0270), Lahepere vkt 41 (katastritunnus 29506:002:0370), Metsapiiga vkt 33 (katastritunnus 29506:001:0310), Metsapiiga vkt 32 (katastritunnus 29506:001:0300), Metsapiiga vkt 31 (katastritunnus 29506:001:0290), Metsapiiga vkt 30 (katastritunnus 29506:001:0280) ja Metsapiiga vkt 29 (katastritunnus 29506:001:0270 ) elamumaadega. Detailplaneeringuga moodustatakse 7 elamumaa sihtotstarbega krunti ja üks transpordimaa sihtotstarbega krunt. Elamumaa kruntidele on planeeritud summaarne ehitusõigus 450 m2 ühele elamule ja kuni kahele abihoonele. Elamu on lubatud rajada kuni 8 m kõrge ja kuni 2-korruseline, abihooned kuni 5 m kõrgused ja 1-korruselised. Veevarustus lahendatakse puurkaevude rajamisega, kanalisatsioon on lahendatud mahutitega. Tulekustutuse veevarustuseks tuleb rajada mahutiga veevõtukoht. Sadevete liigvesi immutatakse omal krundil. Elektrivarustusega liitumiseks tuleb sõlmida liitumisleping Elektrilevi OÜ-ga. Sidevarustusega liitumiseks tuleb sõlmida liitumisleping Eesti Lairiba Sihtasutusega sidetrassi väljaehitamiseks alates liitumispunktist kuni kruntide liitumiseni. Detailplaneeringu on kooskõlastanud Päästeamet 12.09.2023 kirjaga nr 7.2-3.1/5737-2, Elektrilevi OÜ 17.05.2023 kirjaga nr 9008720208, Telia Eesti AS 18.05.2023 kirjaga nr 37931569, Eesti Lairiba Sihtasutus on andnud 20.06.2023 kooskõlastuse nr KK4412HR. Detailplaneering võeti vastu Lääne-Harju Vallavalitsuse 19.09.2023 korraldusega nr 632 „Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine“. Teated avaliku väljapaneku toimumisest avaldati ajalehes Harju Elu 29.09.2023, Lääne-Harju Valla Lehes (oktoober 2023) ja Lääne-Harju valla veebilehel. Detailplaneeringu avalik väljapanek viidi läbi 13.10.–27.10.2023 Lääne-Harju Vallavalitsuses (Rae 38, Paldiski linn) ja valla veebilehel. Avaliku väljapanekul laekusid detailplaneeringule ettepanekud piirkonna elanikelt, keda esindas MTÜ Eesti Metsa Abiks. Ettepanekuid tehti detailplaneeringu menetlusprotsessi, juurdepääsutee, kanalisatsiooni ja veevarustuse lahenduse kohta. Lääne-Harju Vallavalitsus vastas ettepanekute  2 esitajatele 11.12.2023 kirjaga nr 6.1/122-12. Avalik arutelu toimus 09.01.2024. Teated avaliku arutelu toimumise kohta avaldati 22.12.2023 ajalehes Harju Elu. Avalikust arutelust võttis osa 18 isikut. Kokkuvõte avalikust arutelu tulemustest avaldati Lääne-Harju Valla Lehes (veebruarikuu 2024). Pärast avalikku arutelu esitas MTÜ Eesti Metsa Abiks täiendavad seisukohad kirjaga 12.02.2024, millele Lääne-Harju Vallavalitsus vastas 25.06.2024 kirjaga nr 6-1/122-18. Lääne-Harju Vallavalitsus esitas 27.06.2024 kirjaga nr 6-1/122-19 detailplaneeringu heakskiitmiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. Osapoolte ärakuulamine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis toimus 09.10.2024. Maa- ja Ruumiamet esitas 15.04.2025 kirjaga nr 12-1/25/362-2 seisukohad Kõrgemäe mets 2 katastriüksuse detailplaneeringule. Seoses riigiasutuste reorganiseerimisega viibis vastuse andmine ja planeerimisseaduse muudatuse kohaselt on alates 01.01.2025 heakskiidu andjaks Maa- ja Ruumiamet. Maa- ja Ruumiamet jõudis järeldusele, et detailplaneering on Keila valla üldplaneeringut muutev. Lääne-Harju Vallavalitsus ei nõustu Maa- ja Ruumiameti seisukohtadega, et detailplaneering on Keila valla üldplaneeringut muutev ja sellest tulenevalt oleks tulnud koostada keskkonnamõju strateegiline hindamine põhjusel, et maatulundusmaa sihtotstarve muudetakse planeeringuga elamumaaks. Keila valla üldplaneeringus on detailplaneeringu ala määratud kaitstavate metsade kategooriasse, eesmärgiga tagada keskkonnaseisundi kaitsmine ning inimeste puhkamise, tervise parandamise ja sportimise võimaluste loomine. Üldplaneeringu kohaselt on kaitstavatel metsadel haljastuslik funktsioon ja seetõttu tuleb hoiduda lageraietest ning majandustegevus peaks toimuma metsakorralduskavade kohaselt. Kuigi üldplaneeringu kohaselt tuleks Tallinna rohelises vööndis hoiduda metsamaade sihtotstarbe muutmisest, siis ei ole elamumaa sihtotstarbe määramine keelatud. Piirangute osas on elamumaa aladel sätestatud 75% kõrghaljastuse säilitamise kohustus, mis välistab lageraie ja tagab haljastusliku funktsiooni säilimise. Planeeringuga ettenähtud krundid on suured, kuid hoonestamiseks ettenähtud hoonestusalad on väikesed, mis võimaldab tagada maksimaalselt kõrghaljastuse ja loodusliku ala säilitamise. Üldplaneeringus ettenähtud sportimise ja puhkamise võimaluste kasutamiseks on krundil 3 avalik jalgtee, millele seatakse isiklik kasutusõigus Lääne-Harju valla kasuks. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 loetelu kohaselt ei ole tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Vastavalt planeerimisseaduse § 138 lõikele 2 ei pea alates 01.01.2025 üldplaneeringu kohast detailplaneeringut heakskiitmiseks esitama, seega heakskiidu puudumine ei takista detailplaneeringu kehtestamist. Maa- ja Ruumiameti kirja punktis 2 toodud märkused on arvesse võetud ja seletuskirja vastavalt täiendatud. Keila valla üldplaneeringu kehtestamise aegsed seadused on muutunud. Kehtivas õiguses ei ole enam kaitstava metsa mõistet. Kaitstava metsa asemel kasutatakse spetsiifilisemaid kategooriaid (kaitseala, hoiuala, püsielupaik, vääriselupaik), mille raames kohaldatakse metsa majandamisele ja kasutamisele erinevaid kitsendusi. Pärast Keila valla üldplaneeringu kehtestamist kehtestatud metsaseaduse § 231 alusel võib planeeringuga asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel kohaliku omavalitsuse üksus kokkuleppel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele. Kuna Keila valla üldplaneeringus ei ole kaitstava metsa osas omandiõiguse piirangu ulatust selgesõnaliselt kehtestatud, siis täpsustatakse Kõrgemäe mets 2 katastriüksuse alas kitsendus kehtestatava detailplaneeringuga. Planeerimisseaduse § 139 lõigete 1, 3, 4, 41 ja lõike 6 punkti 4, Lääne-Harju Vallavolikogu 30.01.2018 otsuse nr 7 „Ehitusseadustikus ja planeerimisseaduses sätestatud ülesannete delegeerimine“ punkti 2 alusel ja kooskõlas Lääne-Harju Vallavalitsuse 20.09.2022 korraldusega nr 968 „Detailplaneeringu algatamine“, Lääne-Harju Vallavalitsuse 19.09.2023  3 korraldusega nr 632 „Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine“ ja arvestades detailplaneeringu kooskõlastusi ning asjaolu, et detailplaneeringu kohase taristu väljaehitamise kohustus on vastavalt taristu lepingule (registreeritud 04.02.2026 nr 6-1/122-29) huvitatud isikul, millest tulenevalt planeeringu kehtestamisega Lääne-Harju vallale täiendavaid rahalisi kohustusi ei kaasne 1. Kehtestada Lääne-Harju vallas Tuulna külas Kõrgemäe mets 2 katastriüksuse detailplaneering (Plannum OÜ töö nr 22003809). 2. Avaldada teated detailplaneeringu kehtestamisest hiljemalt 14 päeva jooksul valla veebilehel ja Ametlikes Teadaannetes ning 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates ajalehes Harju Elu ja Lääne-Harju Valla Lehes. 3. Lääne-Harju Vallavalitsusel teavitada 14 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamisest arvates planeerimisseaduse § 139 lõikes 6 nimetatud isikuid ja asutusi ning esitada kehtestatud detailplaneeringu kohta planeerimisseaduse § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse. 4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 5. Käesoleva korralduse peale võib esitada vaide Lääne-Harju Vallavalitsusele või kaebuse Tallinna Halduskohtule (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) 30 päeva jooksul korralduse teatavaks- tegemisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Erki Ruben (allkirjastatud digitaalselt) abivallavanem Anti Pärtel vallavanema ülesannetes vallasekretär  LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kuupäev allkirjas nr 6-1/122-19 [email protected] Tuulna küla Kõrgemäe mets 2 katastriüksuse detailplaneeringu esitamine heakskiitmiseks Esitame Teile vastavalt planeerimisseaduse § 138 lõikele 1 läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks Tuulna küla Kõrgemäe mets 2 katastriüksuse detailplaneeringu dokumendid. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 13.10.–27.10.2023. Avalikul väljapanekul laekus detailplaneeringule kirjalikult ettepanekud suvilaühistu Metsapiiga ja Lahepere, piirinaabritelt ja MTÜ Metsa Abiks. Avalikul väljapanekule esitatud ettepanekute avalik arutelu toimus 09.01.2024. Osales 18 isikut s.h. ettepanekuid esitanud isikud. Avalikul arutelu järgselt täpsustati tee laiust ja jalgraja vajadust tagamaks läbipääsu ida-lääne suunal. Detailplaneeringu vastuväiteid ja ettepanekuid esitanud isikud esitasid 12.02.2024 avaliku arutelu järgselt täiendava kirjaga vastuväited. Lääne-Harju Vallavalitsus on detailplaneeringu ettepanekutele vastanud 11.12.2023 kirjaga 6-1/122-12 ja 25.06.2024 kirjaga nr 6-1/122-18. Lääne-Harju Vallavalitsus on seisukohal et detailplaneeringu lahendus seisuga 21.06.2024 ei riiva naabrite subjektiivseid õigusi ja vastab Keila valla üldplaneeringus seatud tingimustele. Detailplaneeringu menetlusega on võimalik tutvuda Lääne-Harju dokumendiregistris https://atp.amphora.ee/laaneharjuvv/index.aspx?o=931&o2=96247&u=null&hdr=hp&dschex=1 &sbr=all&tbs=all&dt=&sbrq=6-1%2F122. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Ruben abivallavanem Lisa: Seletuskiri 21.06.2024 Põhijoonis 21.06.2024 Ado Pallase [email protected] Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 | [email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200  N PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA W E S Metsapiiga vkt 29 29506:001:0270 Elamumaa 100% Eest-Tulina mets 7 29501:007:0027 Maatulundusmaa 100% 4 Metsapiiga vkt 30 29506:001:0280 Elamumaa 100% 4 10 Metsapiiga vkt 31 29506:001:0290 Elamumaa 100% 1 EP100 8 450 3 2 0 8783 m² P3 Metsapiiga vkt 32 29506:001:0300 4 Elamumaa 100% 4 Metsapiiga vkt 33 29506:001:0310 Elamumaa 100% 2 10 EP100 8 450 3 2 0 Aedevahe mets 1 6936 m² P3 29501:007:1258 Maatulundusmaa 100% 4 8 Lahepere vkt 41 29506:002:0370 4 Elamumaa 100% Lahepere vkt 30 29506:002:0280 Elamumaa 100% 10 3 3.5 EP100 8 450 3 PERSPEKTIIVSE SIDETRASSI KULGEMISE SKEEM 2 0 2 8533 m² P3 Lahepere vkt 29 4.6 29506:002:0270 Kõrgemäe mets 2 Elamumaa 100% 29501:007:3470 Maatulundusmaa 100% 3 20 plan. krundi piir .1 Türnpu tee 6 // Kiviaia 29501:007:1242 4 Elamumaa 100% plan. hoonestusala Lahepere vkt 28 Kõrgemäe mets 2 29506:002:0260 29501:007:3470 Elamumaa 100% Maatulundusmaa 100% Pindala: 6.34 ha 4 planeeringuala piir EP100 8 450 3 4 10 2 0 6260 m² P3 5 8 200 Põllu 29501:007:1273 Türnpu tee L1 Maatulundusmaa 100% 29501:001:0588 Transpordimaa 100% LT100 Lahepere vkt 27 persp. sidetrass 29506:002:0250 0 0 0 Elamumaa 100% 0 0 4. 9684 m² P3 4 2 4 ol.oleva sideehitise 8 Tallinn-Paldiski tee 29501:007:0657 kaitsevööndis tööde Transpordimaa 100% ELASA sidekaev 094K95 teostamine võib toimuda e kaablimuhviga 094M54 kooskõlastatult Telia se te ulna 4 järelvalvega 22 0 Tu 2953 Kõrgemäe tee ehitusprojektis vajadusel ümbertõstetav 12 rek. Lahepere alajaam 43101:001:1231 side- ja elektriõhuliinipost Transpordimaa 100% Tuulnase 29501:007:1587 Elamumaa 100% 7 EP100 Hardi 8 450 3 29501:007:1757 0 Maatulundusmaa 100% 2 5760 m² P3 4 5 10 EP100 8 450 3 2 2 0 11709 m² P3 Türnpu tee L2 29501:001:0584 Transpordimaa 100% 10 4 4 4 4.6 14 6 4 4 EP100 8 450 3 2 0 5719 m² P3 Türnpu tee L1 29501:001:0588 Transpordimaa 100% 10 4 e te npu r Tü 2 80 53 TINGMÄRGID Türnpu tee 4 // Tasase 29 29501:007:2880 planeeringuala piir Elamumaa 100% kinnistu piir plan. krundi piir Kõrgemäe mets 2 kinnistu aadress 29501:007:3470 katastriüksuse tunnus Maatulundusmaa 100% maakasutuse sihtotstarve Pindala: 6.34 ha kinnistu pindala 1 plan. krundi pos. nr SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES KÕRGUS HOONEALUNE HOONETE MEETRITES SUURIM PIND MAAPEAL HOONEALUNE ARV KRUNDIL plan. krundi ehitusõigus KORRUSELISUS PIND MAA-ALL PARKIMIS- KRUNDI SUURUS KOHAD plan. maapealne hoonestusala ol.olev naaberhoone ol.olev sõidutee plan. sõidutee plan. jalgtee plan. avaliku kasutusega servituudi vajadusega ala ol.olevale jalgteele plan. krundil pos 3 ja pos 4 plan. juurdepääsu servituudi vajadusega ala võimaliku teelaienduse tarbeks Tuulnase (29501:007:1587) katastriüksusele kõrghaljastuse säilitamise kohutusega ala plan. juurdepääs krundile elektriõhuliini kaitsevöönd koridoris laiusega 4 m plan. tehnovõrgu servituudi vajadusega ala võrguvaldaja kasuks plan. madalpinge maakaabelliin plan. liitumis-/jaotuskilp persp. sidetrass plan. tuletõrje veemahutid ja mahutite teenindusraadius R= 200 m plan. puurkaevu võimalik asukoht (täpsustub eh.projektis) MÄRKUSED: 1) Geodeetilise alusplaani koostas G.E.Point OÜ 19.05.2022, töö nr 22-G163. Alusplaani koordinaadid on esitatud L-EST´97 ja kõrgused EH2000 Amsterdami süsteemis; 2) Teede, haljastuse, tehnovõrkude, puurkaevude ja hoonete paigutus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojekti koostamise käigus; 3) tuletõrjevee lahendus on illustratiivne ning selle täpne lahendus antakse ehitusprojekti koostamise käigus. Tuulna küla Kõrgemäe mets 2 katastriüksuse detailplaneering Plannum OÜ Asukoht: Joonise nimetus: www.plannum.ee// Tartu mnt 84a, Tallinn Lääne-Harju vald Põhijoonis tehnovõrkudega Projektijuht/planeerija: Planeeringu koostamise korraldaja: Töö nr: Mõõtkava Evely Ehrpas Lääne-Harju Vallavalitsus 22003809 M 1:500 Koordinaator: Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Kuupäev: Joonise nr: Jaanus Aavik Forest Capital OÜ 21.06.2024 3  Tuulna külas Kõrgemäe mets 2 katastriüksuse detailplaneering Töö nr 22003809 Planeerija-projektijuht: Planeeringu koostamise korraldaja: Evely Ehrpas Lääne-Harju Vallavalitsus [email protected] Rae tn 38, Paldiski 76806, Harjumaa Koordinaator: Huvitatud isik: Jaanus Aavik Forest Capital OÜ Tallinn, 2022-2024 Registrikood: 16875924 Plannum OÜ Tartu mnt 84a www.plannum.ee 10112 Tallinn [email protected] Tuulna külas Kõrgemäe mets 2 katastriüksuse detailplaneering 3 SISUKORD SISUKORD ........................................................................................................... 3 A – MENETLUSDOKUMENDID ........................................................................... 5 B – SELETUSKIRI................................................................................................ 7 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED..................................................... 7 2. PLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE................................................ 7 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ................................................. 8 3.1. PLANEERITAVA ALA ASUKOHT ................................................................ 8 3.2. PLANEERITAVA ALA JA SELLE KONTAKTVÖÖNDI ÜLDINE ISELOOMUSTUS ................................................................................................. 8 4. KEILA VALLA ÜLDPLANEERINGU KOHANE PIIRKONNA ARENG .......... 9 5. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV ............................................... 10 5.1. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE ................................... 10 5.2. KAVANDATAV EHITUSÕIGUS................................................................... 11 5.3. HALJASTUS, HEAKORD JA PIIRDED ....................................................... 12 5.4. TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMIS-KORRALDUS ............ 12 5.5. TEHNOVÕRGUD- JA RAJATISED ............................................................. 13 5.5.1. VERTIKAALPLANEERIMINE ............................................................... 13 5.5.2. VEE- JA KANALISATSIOONILAHENDUS ........................................... 13 5.5.3. SADEMEVEELAHENDUS .................................................................... 14 5.5.4. ELEKTRIVARUSTUS ............................................................................ 14 5.5.5. SIDEVARUSTUS................................................................................... 15 5.5.6. VÄLISVALGUSTUS .............................................................................. 16 5.5.7. KÜTTELAHENDUS ............................................................................... 16 5.5.8. TULETÕRJE VEEVARUSTUS JA TULEOHUTUSE TAGAMINE ........ 17 5.6. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ..... 17 5.7. KESKKONNATINGIMUSED ........................................................................ 18 5.7.1. JÄÄTMED ............................................................................................. 18 5.7.2. PÕHJAVESI .......................................................................................... 19 6. PLANEERINGU RAKENDAMISE NÕUDED ............................................... 19 C – LISAD .......................................................................................................... 21 D – JOONISED ................................................................................................... 23 E – KOOSKÕLASTUSED .................................................................................. 25 Tuulna külas Kõrgemäe mets 2 katastriüksuse detailplaneering 5 A – MENETLUSDOKUMENDID 1. Detailplaneeringu algatamise taotlus, esitatud 10.06.2022; 2. Lääne-Harju Vallavalitsuse 20.09.2022 korraldus nr 968 detailplaneeringu algatamise ning lähteseisukohtade koostamise osas; 3. Ametlik teadaanne detailplaneeringu algatamise kohta, 03.10.2022; 4. Ettepanekud detailplaneeringule, Mall Illius, 14.10.2022; 5. Detailplaneeringu koostamise korraldamise haldusleping, 15.10.2022; 6. Väljavõte ajalehest Lääne-Harju Valla Leht, 18.10.2022; 7. Väljavõte ajalehest Harju Elu, 28.10.2022; 8. Ants Raja kiri 03.11.2022; 9. Lääne-Harju Vallavalitsuse 17.08.2023 kiri nr 6-1/122-6 Tuulna küla Kõrgemäe mets 2 katastriüksuse detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks; 10. Lääne-Harju Vallavalitsuse 19.09.2023 korraldus nr 632 Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine; 11. Ettepankud ja vastuväited Kõrgemäe mets 2 katastriüksuse detailplaneeirngu kohta, 27.10.2023; 12. Lääne-Harju Vallavalitsuse 11.12.2023 kiri nr 6-1/122-13 Kõrgemäe mets 2 katastriüksuse detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu; 13. Silja Saar teabenõue, 20.12.2023; 14. Kõrgemäe mets 2, Tuulna küla detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste arutelu protokoll, 09.01.2024; 15. Täiendav vastus Kõrgemäe mets 2 katastriüksuse detailplaneeringu kohta, 12.02.2024.  Tuulna külas Kõrgemäe mets 2 katastriüksuse detailplaneering 7 B – SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Käesoleva planeeringu koostamise aluseks on Lääne-Harju Vallavalitsuse 20.09.2022 korraldus nr 968 Detailplaneeringu algatamine. Alusdokumentatsioonina on kasutatud:  Keila valla üldplaneering (kehtestatud Keila Vallavolikogu 13.10.2005. a otsusega nr 259/1005);  Lääne-Harju Vallavolikogu 30.09.2019 määrus nr 16 Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030 kinnitamine;  Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded;  Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskiri (vastu võetud Lääne-Harju Vallavolikogu 29.05.2018 määrusega nr 11);  Jäätmeseadus (vastu võetud 28.01.2004);  Tuleohutuse seadus (vastu võetud 05.05.2010);  siseministri 30.03.2017 a määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded;  siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord;  Eesti standard EVS 812-6:2012+A1:2013 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus;  Eesti standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine;  Planeerimisseadus (jõustumine 01.07.2015);  Geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500 (koostas 19.05.2022.aastal G.E.Point OÜ, töö nr 22-G163). Alusplaani koordinaadid on esitatud L-EST´97 ja kõrgused EH2000 süsteemis;  teised Eesti Vabariigis kehtivad käesolevale detailplaneeringule kohalduvad õigusaktid. 2. PLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kõrgemäe mets 2 katastriüksuse jagamine elamu- ja transpordimaadeks, kavandatavatele kruntidele ehitusõiguse andmine eramute ja abihoonete rajamiseks, planeeringuala heakorrastuse, tehnovõrkudega varustatuse ning liikluslahenduse andmine. Planeeringuala moodustab:  Kõrgemäe mets 2 katastriüksus suurusega 6,34 ha, katastritunnus 29501:007:3470, sihtotstarve 100% maatulundusmaa . Planeeringuala suurus on ligikaudu 6,34 ha. Detailplaneering on kooskõlas kehtiva Keila valla üldplaneeringuga.  8 Tuulna külas Kõrgemäe mets 2 katastriüksuse detailplaneering 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 3.1. PLANEERITAVA ALA ASUKOHT Planeeringuala asub Harjumaal Lääne-Harju vallas Tuulna külas põhimaanteest 8 Tallinn - Paldiski ca 600 m kaugusel läänes. Olemasolev juurdepääs planeeringualale on ca 3 m laiuselt kruuskatteliselt 2953220 Kõrgemäe teelt ning ca 3 m laiuselt pinnasteelt 2953270 mahasõiduga 2953280 Türnpu teelt. Ehitisregistri andmete alusel on planeeringuala hoonestamata. Planeeritavat ala läbib ida-lääne suunaliselt alla 1kV elektriõhuliin, mille kaitsevöönd on koridoris laiusega 4 m. Planeeringuala olemasolev olukord on graafiliselt kajastatud joonisel nr 2- Tugiplaan. Skeem 1. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest (seisuga 02.11.2022). Planeeringuala on markeeritud punase kontuuriga. 3.2. PLANEERITAVA ALA JA SELLE KONTAKTVÖÖNDI ÜLDINE ISELOOMUSTUS Planeeringuala on valdavas osas kaetud metsaga. Maapind tõuseb suunaga põhjast lõunasse, maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 25,27 m kuni 27,24 m.  Tuulna külas Kõrgemäe mets 2 katastriüksuse detailplaneering 9 Planeeringualast läände jääb suvilapiirkond, alast kirdesse väikeeramutega elurajoon. Olemasolevad hooned on 1-2- korruselised, kruntidel paiknevad enamasti 1 eramu ja kuni 2 abihoonet. Planeeringuga on Kõrgemäe mets 2 katastriüksus jagatud 7ks elamukrundiks ja 1ks transpordimaa krundiks. Elamukruntidele on lubatud rajada 1 kuni 2-korruseline põhihoone ja kuni 2 1-korruselist abihoonet. Eeltoodust tulenevalt on planeeringuga kavandatu lähipiirkonda sobilik. 4. KEILA VALLA ÜLDPLANEERINGU KOHANE PIIRKONNA ARENG Planeeringuala paikneb kehtiva Keila valla üldplaneeringu (kehtestatud Keila Vallavolikogu 13.10.2005 otsusega nr 259/1005) kohaselt hajaasustusalal kaitstava metsa alal. Skeem 2. Väljavõte Keila valla üldplaneeringu kaardist 1A, kus planeeringuala on tähistatud punase kontuuriga. Vastavalt kehtiva üldplaneeringu seletuskirja ptk-le 2. ASULATE TSONEERIMINE, 2.1. LAHEPERE LAHE ÄÄRNE ALA (Kersalu, Kloogaranna, Tuulna ja osaliselt Illurma külad ning Laulasmaa ja Lohusalu külad): Tsoneerimisel on arvestatud kehtestatud ja algatatud detailplaneeringutega. Kogu piirkonna rannikuala, v.a. Kloogaranna küla läänepoolne osa ja Lohusalu poolsaare tipp on maakonnaplaneeringu järgi rohevõrgustiku tuumalaks. Selle tõttu on määratud piirangud kõrghaljastuse säilitamise osas. Hoonestamist mõjutavad kaitstavad metsad. Üldplaneeringu ettepanekud:  kehtestatud detailplaneeringute alusel metsaalale rajatavate väikeelamute kruntidel on säilitatava kõrghaljastuse osatähtsus >75%. Üldplaneering määrab lisaks uute elamugruppide rajamisel hajaasustusse elamukrundi minimaalseks suuruseks 3000 m². Täiendavalt ütleb üldplaneering, et rannikuäärsetel aladel ei ole ette nähtud hoonestusalade märkimisväärset laiendamist. Planeeringuga kavandatud ehitusõigus moodustab kõigest 5% olemasoleva Kõrgemäe mets 2 kinnistu pindalast. Seetõttu ei ole käesoleva planeeringu näol tegu „hoonestusalade märkimisväärse laiendamisega“.  10 Tuulna külas Kõrgemäe mets 2 katastriüksuse detailplaneering Planeeringuga on Kõrgemäe mets 2 katastriüksusele planeeritud elamukrundid, mille suurused jäävad vahemikku 5787 m² kuni 9965 m², hoonestusalad on planeeritud sõidutee poolsele küljele. Plan. elamukruntidele on lubatud rajada kokku kuni 450 m² ehitisealuse pinnaga hooneid (kogu planeeringuala ehitisealune pind on kokku 3150 m², mis moodustab 5% kogu olemasoleva kinnistu pindalast), mis tähendab, et enamus krundi pindalast jääb puutumata ning kaetuks metsaga. Koostatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva Keila valla üldplaneeringuga. Skeem 3. Väljavõte koostatavast Lääne-Harju valla üldplaneeringu kaardist, kus planeeringuala on tähistatud sinise kontuuriga (väljavõte kuupäevaga 27.10.2022). Lääne-Harju valla koostatava üldplaneeringu kohaselt on tihehoonestusalaga külgnevatel hajaasustatud aladel (üleminekualal) soovitatud katastriüksuse minimaalseks suuruseks 0,5 ha, et ei tekiks tiheasustusalade laialivalgumist ning oleks säilitatud hajaasustusele iseloomulikud elemendid. Käesolev detailplaneering on kooskõlas koostatava Lääne-Harju valla üldplaneeringuga. 5. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV 5.1. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE Planeeringulahendusega on ette nähtud Kõrgemäe mets 2 katastriüksuse piiri, suuruse ja sihtotstarbe muutmine. Planeeringuga on katastriüksus jagatud 7ks elamumaa ning 1ks transpordimaa krundiks. Tabel 1. Planeeritud kruntide andmed Plan. krundi pos nr Plan. krundi suurus, m² Plan. krundi maakasutuse sihtotstarve Krunt pos 1 8783 EP 100% Krunt pos 2 6936 EP 100%  Tuulna külas Kõrgemäe mets 2 katastriüksuse detailplaneering 11 Krunt pos 3 8533 EP 100% Krunt pos 4 6260 EP 100% Krunt pos 5 11709 EP 100% Krunt pos 6 5719 EP 100% Krunt pos 7 5760 EP 100% Krunt pos 8 9684 LT 100% EP- üksikelamumaa, mis on kavandatud ühele perele/leibkonnale; LT- tee ja tänava maa. 5.2. KAVANDATAV EHITUSÕIGUS Kruntidele pos 1-7 on antud ehitusõigus 1 üksikelamu ja kuni 2 abihoone ehitamiseks ehitisealuse pinnaga kokku kuni 450 m² ja suletud brutopinnaga kokku kuni 900 m². Põhihoone kõrguseks on ette nähtud kuni 8 m (kuni 2-korruseline) plan. maapinnast, abihoonete kõrguseks kuni 5 m (1-korruseline) plan. maapinnast. Plan. põhi- ja abihooned on lubatud paigutada ainult plan. hoonestusala piires, st säilitatava kõrghaljastuse alale ei ole lubatud hooneid rajada. Planeeringuala täisehituse protsent on 5%. Kruntide ehitusõigus on toodud tabelis 2 ja joonisel 3- Põhijoonis tehnovõrkudega. Tabel 2. Planeeritud kruntide ehitusõigus Hoonete arv Hoone (abihoone) Krundi Lubatud hoonete krundil suurim lubatud Hoone (abihoone) pos nr ehitisealune pind, m² (põhihoone + kõrgus maapinnast, korruselisus abihooned) m 1 450 1+2 8 (5) 2 (1) 2 450 1+2 8 (5) 2 (1) 3 450 1+2 8 (5) 2 (1) 4 450 1+2 8 (5) 2 (1) 5 450 1+2 8 (5) 2 (1) 6 450 1+2 8 (5) 2 (1) 7 450 1+2 8 (5) 2 (1) 8 0 0 0 0 Olulisemad arhitektuurinõuded planeeritavatele hoonetele:  Hoonete korruselisus: eramu maksimaalselt 2 korrust, abihoone 1 korrus;  Hoone suurim lubatud kõrgus plan. maapinnast: eramul 8 m, abihoonel 5 m;  Viimistlusmaterjalidest on eelistatud naturaalsed, piirkonnale ning hoonete tüübile iseloomulikud materjalid (laudis, krohv, klaas, fassaadiplaadid jne);  Hoonete välisviimistluses on välistatud imiteerivad materjalid, plastik, madalakvaliteetne laudis;  Katusekalded vastavalt piirkondlikule tavale: katusekalle 15º-45º;  Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema piirkonda sobiv, kaasaegne, kõrgetasemeline ja keskkonda väärtustav. Krundile kavandatavate hoonete välisilme peab olema omavahel kooskõlas;  Planeeringuga on antud võimalus piirdeaia rajamiseks õueala piirile, st planeeringuga määratud hoonestusala piiramiseks. Kogu plan. elamukrundi piiramine piirdeaiaga ei ole  12 Tuulna külas Kõrgemäe mets 2 katastriüksuse detailplaneering lubatud. Piirdeaed on lubatud rajada kuni 1,5 m kõrge. Krundi tänavapoolne piire peab sobituma hoone arhitektuuriga ning piirde kujundus ja kõrgus peab sobituma kõrvalolevate kruntide tänavapoolsete piiretega ning sobituma oma kujunduslikult stiililt ümbritsevasse looduskeskkonda;  Hoonete projekteerimisel järgida ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded toodud nõudeid. 5.3. HALJASTUS, HEAKORD JA PIIRDED Planeeritav ala on enamuses kaetud metsaga. Olemasolev kõrghaljastus tuleb vastavalt kehtivale üldplaneeringule säilitada vähemalt 75% ulatuses. Likvideerimisele kuuluvad vaid need puud, mis jäävad planeeritud sõiduteede, parklate ja planeeritavate hoonete alla või nende ehitustsooni, on haiged või ohtlikud. Lageraie ei ole lubatud. Täpne likvideeritava haljastuse hulk selgub ehitusprojekti käigus. Et tagada metsa kui elukeskkonna kujundaja heaperemehelik kasutamine, tuleb metsade majandamisel kinni pidada neile seni määratud funktsioonist. Sellest lähtuvalt on planeeringuga määratud hoonestusalad ning plan. hoonete paigutamine on lubatud ainult hoonestusala piires, st kõrghaljastuse säilitamise kohustusega alal ei ole lubatud hooneid paigutada. Jäätmete kogumine toimub igal plan. elamukrundil individuaalselt vastavalt Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskirjale (vastu võetud Lääne-Harju Vallavolikogu 29.05.2018 määrusega nr 11). Prügikonteiner on lubatud paigutada hoovi visuaalselt varjatult või hoone mahtu. Prügikonteinerite tühjendamiseks on tagatud teenindussõiduki juurdepääs. Täpne konteinerite paiknemine antakse ehitusprojekti koostamise käigus. Peale ehitustöid peab planeeringuala korrastama ning ehituse käigus tekkinud jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskirjale. Raietöödeks peab taotlema Lääne-Harju Vallavalitsuselt raieloa. Planeeringuga on antud võimalus piirdeaia rajamiseks õueala piirile, st planeeringuga määratud hoonestusala piiramiseks. Kogu plan. elamukrundi piiramine piirdeaiaga ei ole lubatud. Piirdeaed on lubatud rajada kuni 1,5 m kõrge ning piire peab sobituma oma kujunduslikult stiililt ümbritsevasse looduskeskkonda. Täpne aiakujundus ja liik pannakse paika ehitusprojekti käigus. Piirdeaia rajamisel peab arvestama olemasolevate ja planeeritavate tehnovõrkude kulgemisega ning piirdeaia rajama neist väljapoole tehnovõrke kahjustamata. Täpsem heakorrastuse lahendus ja haljastuskava antakse projekteerimise staadiumis. 5.4. TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMIS- KORRALDUS Juurdepääs planeeritud kruntidele on olemasolevalt ca 3 m laiuselt kruuskatteliselt ning avaliku kasutusega 2953220 Tuulnase teelt (asub transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusel Kõrgemäe tee, 43101:001:1231), millest saab alguse plan. transpordimaa krundile pos 8 planeeritud sõidutee. Plan. elamukruntidele juurdepääs on kavandatud mahasõitudega plan. sõiduteelt.  Tuulna külas Kõrgemäe mets 2 katastriüksuse detailplaneering 13 Planeering teeb ettepaneku Tuulnase (29501:007:1587) katastriüksusele juurdepääsu servituudi seadmiseks võimaliku teelaienduse tarbeks pindalaga 333 m². Erastamise tulemusena on täna osad naaberkrundid jäänud juurdepääsuta või on juurdepääs nende kinnistutele raskendatud. Käesoleva detailplaneeringu lahendusega on näidatud juurdepääsud ka naaberkruntidele. Planeeringuga kavandatud sõiduteed on avaliku kasutusega. Läbi planeeringuala kulgeb olemasolev jalgtee, mis on ette nähtud säilitada, et lähipiirkonna inimestel säiliks võimalus liikuda planeeringualast läände jäävast suvilarajoonist planeeringualast itta jäävale alale. Selleks on plan. kruntidele pos 3 ja pos 4 kavandatud avaliku kasutusega servituudi vajadusega ala olemasolevale jalgteele pindalaga 492 m². Planeering näeb ette olemasoleva jalgtee pikendamise plan. krundil pos 8 (vt joonis 3- Põhijoonis). Igale elamukrundile on planeeritud 3 parkimiskohta sõiduautodele. Kavandatud sõiduteed on ette nähtud kõvakattelised ning nende täpne lahendus ja asukoht täpsustuvad ehitusprojekti koostamise käigus. Kui ehitustegevuse käigus lõhutakse olemasolevate sõiduteede katet või konstruktsiooni, on ehitatava krundi omanik kohustatud oma kuludega tee korrastama. 5.5. TEHNOVÕRGUD- JA RAJATISED Tehnovõrkude ja servituudi vajadusega alade lahendus on põhimõtteline ning täpsustub projekteerimise staadiumis. 5.5.1. VERTIKAALPLANEERIMINE Planeeringuga ei ole ette nähtud maapinna kõrguste olulist muutmist. Maapinda muudetakse ainult vajaduse tekkimisel planeeritavate hoonete ja teede all. Täpsem vertikaalplaneerimine antakse ehitusprojekti koostamise käigus. 5.5.2. VEE- JA KANALISATSIOONILAHENDUS Lääne-Harju Vallavolikogu kinnitas 30.09.2019. a „Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava aastateks 2019-2030“. ÜVK-ga pannakse paika valla investeeringud ja arengusuunad, kuid ei tagata üvk väljaehitamist arengukavas näidatud aastate jooksul. Planeeringuala ei jää olemasolevale ühisvee- ja -kanalisatsioonialale, mistõttu on planeeringuala vee- ja kanalisatsioonivarustus lahendatud lokaalselt. Kui tulevikus rajatakse piirkonda üvk-torud, on plan. elamukruntide elaniku kohustatud nendega liituma. Planeeritavate elamukruntide veevarustus lahendatakse igale elamukrundile rajatava puurkaevu baasil. Vastavalt veeseadusele § 154 on puurkaevu, millest võetakse vett alla 10 m³ päevas, hooldusala ulatus 10 m.  14 Tuulna külas Kõrgemäe mets 2 katastriüksuse detailplaneering Planeeritavate elamukruntide kanalisatsioonivarustus lahendatakse lokaalsete kogumismahutite baasil, mida tuleb regulaarselt tühjendada paakautoga ning vastavat tegevusluba omava ettevõtte poolt. Kogumismahutile on soovitatav paigaldada ületäitumise alarmseade, mis annab aegsasti märku mahuti täitumisest. Nii saab paakautot varem tellida ning mahuti ei saa täis ebasobival ajal. Alale on võimalik paigaldada näiteks järgmist tüüpi mahuteid:  Strong mahutid, mis on valmistatud tugevast PE topeltseinaga spiraaltorust ja sfäärilise kujuga otsapinnad tagavad vastupidavuse nii paigaldusel kui ka võimalikele mehaanilistele vigastustele. Mahuti on peaaegu hooldusvaba, nõudes tähelepanu vaid täitumisel.  Klaasplastist mahutid;  Reoveemahuti Carat S, millel on ainulaadne profiil, mis tagab suure tugevuse ja turvalisuse. Tänu täiendavatele ribidele ei deformeeru maa-alune mahuti isegi erakordselt suure koormuse tingimustes. Seetõttu on sellist mahutit lubatud paigaldada ka sõiduteede lähedusse kuni 3,5 tonnini ulatuvate koormusteni. Planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega piirkonnas. Vastavalt ülaltoodud näidetele tuginevalt nähtub, et planeeringualal põhjavee reostumise tõenäosus kvaliteetseid mahuteid kasutades on ebatõenäoline. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda olukorras, kui ehitustöödel juhtub õnnetus kemikaalide või kütuste ladustamisel ning käitlemisel ja leke jõuab põhjavette. Seetõttu tuleb ehitusplatsil pöörata tavapärasest suuremat tähelepanu nende ainete või kemikaalidega töötamisele, mis võivad põhjustata otsest reostusohtu pinnasele või põhjaveele. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud põhjaveekogumite keemilise ja koguselise seisundi halvenemine (veeseadus § 35 lg 1). Tööohutusreegleid järgides on sellise õnnetuse toimumise tõenäosus minimaalne. Täpne vee- ja kanalisatsioonilahendus antakse ehitusprojekti koostamise käigus. 5.5.3. SADEMEVEELAHENDUS Planeeringuala sademeveed on ette nähtud immutada elamukrundi piires. Välistatud peab olema sademevee valgumine naaberkinnistutele ja maanteekraavi. Olemasolevat maapinda ei või tõsta kõrgemale hoonestatud naaberkinnistute maapinnast. 5.5.4. ELEKTRIVARUSTUS Detailplaneeringu koostamisel on aluseks Elektrilevi OÜ 20.10.2022 poolt väljastatud tehnilised tingimused nr 428946. Planeeritavate elamukruntide elektrivarustuse tagamiseks on planeeringuga ette nähtud uute 0,4kV maakaabelliinide toomine algusega Hardi katastriüksusel (29501:007:1757) asuvast rekonstrueeritavast Lahepere alajaamast. Plan. kruntide piiridele, transpordimaale, on planeeritud liitumis-/jaotuskilbid. Kilbid on alati vabalt teenindatavad. Plan. eramute elektritoide kilbist objektini nähakse ette maakaabliga, mille täpne kulgemine lahendatakse ehitusprojektiga. Elektrilevi OÜ tingimus ehitusprojekti koostamiseks: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.  Tuulna külas Kõrgemäe mets 2 katastriüksuse detailplaneering 15 5.5.5. SIDEVARUSTUS Detailplaneeringu koostamisel on aluseks Telia Eesti AS poolt 14.11.2022 väljastatud tehnilised tingimused nr 37427389 ning Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse poolt 11.05.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr TT2266HR. Telial on piirkonnas pakutavad vasksidevõrk ja internetikiirused aeglased. Planeeritavate elamute tv- ja internetiühendus on võimalik lahendada üle õhu levivate ühenduste baasil. Kõrgemäe tee (43101:001:1231) transpordimaa kinnistul kulgevad olemasolevad sideehitised. Planeeritavate tehnovõrkude rajamisel sideehitise kaitsevööndis tuleb tagada olemasolevate sideühenduste säilimine, tööde teostamine võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega. 8 Tallinn-Paldiski tee ja 11196 Klooga jaama tee ristmikul paikneb Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusele (ELA) kuuluv optiline baasvõrk. Perspektiivselt on võimalik plan. elamute sideühendus lahendada maakaabli kaudu- selleks tuleb rajada uus sidetrass (multitoru 14/10 ja kaabel min ø6 mm) algusega ELASA sidekaevust 094K95 (kaablimuhv 094M54). Persp. sidetrass kulgeb piki munitsipaalomandis olevat transpordimaa kinnistut Türnpu tee L1 (29501:001:0588) ja läbi eraomandis oleva Põllu (29501:007:1273) kinnistu kuni planeeritava alani. Persp. sidetrassi rajamise eelduseks on Põllu kinnistu omaniku kirjalik nõusolek sidetrassi kulgemiseks läbi Põllu kinnistu. Persp. sidetrassile on planeeringuga määratud servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse tingimused ehitusprojekti koostamiseks:  Valida sideteenust pakkuma hakkav sideoperaator ja kooskõlastada lahendus nendega;  Rajada sidetrass (multitoru 14/10 ja kaabel min Ø6mm) ELASA sidekaevuni 094K95;  Multitoru ja kaabli toomine sidekaevu 094K95 võib toimuda vaid ELASA volitatud esindaja, AS Connecto Eesti, juuresolekul;  Sidekaevu 094K95 jätta kaablivaru 15 m;  Rohkem kui ühe sideühenduse rajamiseks tuleb paigaldada kliendikaev või kapp koos muhviga, kus saab teha hargnemise;  Kaabli ühendamiseks muhvi 094M54 tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida ELASA’lt klienditellimus KLT;  Kiudude keevitamine teostada vastava kiudude jaotusskeemile (väljastatakse koos KLT tööga);  ELASA sidevõrguga seonduva sidetrassi teostusjoonis või kulgemise skeem edastada ELASA’le koos KLT tööga andmebaasi ELA-12 vahendusel;  Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist (Elektroonilise side seadus, peatükk 11);  Liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud mehhanismide/masinate kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada käsitööna;  Ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks digitaalselt [email protected] või paberkandjal ühes eksemplaris kooskõlastajale aadressil Tuisu 19 Tallinn „ELA SA haldus“;  Ehitusloakohustusega tehnorajatise ehitamine kaitsevööndis on lubatud ainult vastavalt kooskõlastatud ehitusprojektile KOV poolt väljastatud ehitusloa alusel;  Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ vastava tegutsemisluba EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks on vajalik taotleda järgmiste tööde tegemiseks:  mullatööde tegemine sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit;  16 Tuulna külas Kõrgemäe mets 2 katastriüksuse detailplaneering  mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustööd;  puude istutamine ja langetamine;  vees paikneva liinirajatise kaitsevööndis süvendustööde tegemine, veesõiduki ankurdamine ning heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega liikumine, veesõidukite liiklustähiste ja poide paigaldamine ning jää lõhkamine ja varumine;  pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine;  muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine.  EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks tegutsemisloa taotlemisest vaata: www.elasa.ee Tööde teostamine Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS Connecto Eesti järelevalvajaga;  ELASA sidevõrgust rajatava sidelahenduse ehitusprojekt kooskõlastada ELASA haldusega. Telia Eesti AS tingimused ehitusprojekti koostamiseks:  Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast;  Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised;  Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida Telia täiendavad tehnilised tingimused;  Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-maaomanikule/juhendid.  Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks. Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. 5.5.6. VÄLISVALGUSTUS Territooriumi valgustuse rajamiseks otsene vajadus puudub. Vajaduse tekkimisel paigaldada võimalik valgustus arvestusega, et see katab vaid planeeringuala teed ja hooned ega häiri ülejäänud looduskeskkonda. Valgustid peavad olema optimaalse võimsusega, suunatud vaid valgustust vajavatele objektidele/aladele ja vältima ümbritsevate alade valgustamist. Soovitav on kaaluda ka liikumisandurite kasutamist ja valgustuse automaatset sisse- ja väljalülitust. Valgustuse kavandamisel lähtuda Eesti Standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021 Päevavalgus hoonetes. 5.5.7. KÜTTELAHENDUS Küte lahendatakse lokaalse(-te) kütteallika(-te) baasil (nt õhk-vesi soojuspump, elekter, maaküte vms) ning selle täpne liik ja lahendus selgub projekteerimise staadiumis. Kütteliigi valimisel on soovituslik juhinduda keskkonnasäästlikkuse põhimõttest.  Tuulna külas Kõrgemäe mets 2 katastriüksuse detailplaneering 17 5.5.8. TULETÕRJE VEEVARUSTUS JA TULEOHUTUSE TAGAMINE Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017 a määrusega nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded, siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord ja Eesti standardiga EVS 812-6:2012+A1:2013 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus. Alale planeeritud tegevus liigitub I (eluhooned) kasutusviisi alla. Määruse nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord § 6 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust ning tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. Minimaalseks elamute tuleohutusklassiks on planeeritud TP3, mis ei keela kõrgema tuleohutusklassiga hoonete rajamist. Tuleohutuse täpsem lahendus määratakse hoone projektiga. Planeeritud elamute arvestuslik tulekahju kestvus EVS 812-6:2012+A1:2013 tabel 1 kohaselt on 3 tundi ja tulekustutusvee arvestuslik vooluhulk on 10 l/s. Tuleohutuse tagamiseks on planeeringualale kavandatud tuletõrje veemahutid (mahutavusega kokku 108 m³), mille teenindamiseks on tagatud päästetehnika ööpäevaringne takistusteta juurdepääs. Täpne tulepüsivusklass, arvestuslik tulekahju kestvus ja vajalik tulekustutusvee vooluhulk selgub ehitusprojekti koostamise staadiumis. Vastavalt määrusele Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 m, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleb arvestada nõuetega EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja siseministri määrusega nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord. Hooned tuleb projekteerida vastavalt standardile EVS 812-6:2012+A1:2013 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus. 5.6. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine. Kuritegevuse riske vähendab kõrvaliste isikute alale juurdepääsu piiramine. Planeeringuga on antud võimalus piirdeaia rajamiseks õueala piirile. Tagada piirete korrashoid.  18 Tuulna külas Kõrgemäe mets 2 katastriüksuse detailplaneering Projekteerimisel tuleb ette näha sissepääsude (krundile, hoonesse) valgustatus, hoone lahenduses mitte kavandada nö pimedaid nurki. Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). Hoone kasutamise ajal hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd. 5.7. KESKKONNATINGIMUSED  Plan. elamukrundi sademevee immutamiseks tuleb projekteerimise staadiumis lahendada immutamine igal elamukrundil individuaalselt;  Planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega piirkonnas. Planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega piirkonnas. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda olukorras, kui ehitustöödel juhtub õnnetus kemikaalide või kütuste ladustamisel ning käitlemisel ja leke jõuab põhjavette. Seetõttu tuleb ehitusplatsil pöörata tavapärasest suuremat tähelepanu nende ainete või kemikaalidega töötamisele, mis võivad põhjustata otsest reostusohtu pinnasele või põhjaveele. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud põhjaveekogumite keemilise ja koguselise seisundi halvenemine (veeseadus § 35 lg 1). Tööohutusreegleid järgides on sellise õnnetuse toimumise tõenäosus minimaalne;  Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras;  Planeeritavalt hoonelt ja kõvakattega pindadelt kogutav vihmavesi ei tohi valguda naaberaladele;  Planeeringualal peab ära koristama ja jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskirjale;  Raietöödeks peab taotlema Lääne-Harju Vallavalitsuselt raieloa;  Valgustuse projekteerimisel võtta tarvitusele meetmed valgusreostuse ärahoidmiseks ja tähistaeva vaadeldavuse säilitamiseks. Tänavavalgustus lahendada pigem madalate postidega, kasutada valgusvihke suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud. Kasutada ökonoomseid LED lampe, mis on valgustemperatuuriga 3000-4000 K. Vältida sinist tooni valgusallikaid. Kasutada võimalusel valguse reguleerimiseks näiteks liikumis- ja valgustugevuse andureid.  Ehitusaegselt tuleb tagada, et müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise ja hindamise meetodid, sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid ning sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid määratud norme. 5.7.1. Jäätmed Jäätmete kogumine toimub igal elamukrundil individuaalselt vastavalt Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskirjale (vastu võetud Lääne-Harju Vallavolikogu 29.05.2018 määrusega nr 11). Prügikonteinerite tühjendamiseks on tagatud teenindussõiduki juurdepääs. Täpne konteinerite paiknemine antakse ehitusprojekti koostamise staadiumis. Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ja antakse üle nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Olmejäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise  Tuulna külas Kõrgemäe mets 2 katastriüksuse detailplaneering 19 korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud jäätmeseaduses ning Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskirjas, kus on välja toodud ka konkreetsed tegevused. 5.7.2. Põhjavesi Kuna planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega piirkonnas, tuleb eriti suurt tähelepanu pöörata potentsiaalsete põhjavee reostuskollete ohutuks muutmisele. Ehitustegevuse käigus tuleb järjepidevalt kontrollida seadmete korrasolekut ning ehitustegevuse planeerimisel valida keskkonda vähimal võimalikul viisil mõjutavad lahendused. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb kohaselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekete tekkimist). Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. 6. PLANEERINGU RAKENDAMISE NÕUDED Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamisele. Ehitusõigus realiseeritakse kinnistuomaniku/arendaja poolt tema tahte kohaselt. Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et ehitised ei kahjustaks olemasolevate tehnovõrkude nõuetekohast tööd ja naaberkinnistute kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Lääne-Harju Vallavalitsusele kohustust detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ja sellega seonduvate rajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Projekteerimise käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus või likvideerimine toimub huvitatud isiku kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Detailplaneeringu kehtestamise järgselt on vajalik teostada järgmised tegevused allpool toodud järjekorras planeeringuga kavandatu elluviimiseks: 1. krundijaotuse maakorraldustoimingute tegemine; 2. vajalike servituutide ja isiklike kasutusõiguste seadmine; 3. rajatiste tehniliste tingimuste väljastamine ja nende projekteerimise alustamine koos vajalike kaasnevate lisauuringute teostamisega; 4. ehituslubade väljastamine Lääne-Harju Vallavalitsuse poolt rajatiste ehitamiseks; 5. avalikult kasutatavate teedega seotud kohustused peavad olema täidetud ning ühiskasutuseks mõeldud tehnovõrgud peavad olema valmis ehitatud enne elamukruntide ükshaaval võõrandamist; 6. arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist; 7. krunte teenindav taristu ja teed peavad olema välja ehitatud enne hoonete ehitamist; 8. hoonete ehituslubade väljastamine. Tuulna külas Kõrgemäe mets 2 katastriüksuse detailplaneering 21 C – LISAD 1. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 428946, väljastatud 20.10.2022; 2. Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr 36732301, väljastatud 16.08.2022; 3. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse 11.05.2023 tehnilised tingimused nr TT2266HR. Tuulna külas Kõrgemäe mets 2 katastriüksuse detailplaneering 23 D – JOONISED 1. Situatsiooniskeem 2. Tugiplaan M 1 : 500 3. Põhijoonis tehnovõrkudega M 1 : 500 Tuulna külas Kõrgemäe mets 2 katastriüksuse detailplaneering 25 E – KOOSKÕLASTUSED Kooskõlastav- koostööd tegev Projekteerija märkused Jrk Kooskõlastuse nr Kooskõlastus organisatsioon, Kooskõlastuse/ koostöö täielik ärakiri kooskõlastaja tingimuste nr ja kuupäev originaali asukoht krundi omanik, täitmise kohta piirinaaber Elektrilevi (Enn Nr 9008720208 KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL: Tingimus lisatud seletuskirja ptk 1. Digitaalne kooskõlastus. Truuts) 17.05.2023 Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. 5.5.3. Kooskõlastatud tingimustel: Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast; Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised; Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida Telia täiendavad tehnilised tingimused; Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 Telia Eesti AS Nr 37931569 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise Tingimus lisatud seletuskirja ptk 2. Digitaalne kooskõlastus. (Dmitri Kirsanov) 18.052023 kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud 5.5.4. nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale- maaomanikule/juhendid. Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks. 26 Tuulna külas Kõrgemäe mets 2 katastriüksuse detailplaneering Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Eesti Lairiba Detailplaneering on läbi vaadatud ning Arenduse Nr KK4412HR kooskõlastatud. Tingimus lisatud seletuskirja ptk 3. Digitaalne kooskõlastus. Sihtasutus (Annika 20.06.2023 ELASA sidevõrgust rajatava sidelahenduse 5.5.4. Matson) ehitusprojekt kooskõlastada ELASA haldusega. Huvitatud isik (Tõnis 4. 27.06.2023 Kooskõlastatud. Digitaalne kooskõlastus. Märkusteta. Lellep) Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel kooskõlastab Päästeameti Põhja päästekeskuse Päästeamet (Arvo Nr 7.2-3.1/5737-2 ohutusjärelevalve büroo inspektor Arvo Kuuse 5. Digitaalne kooskõlastus. Märkusteta. Kuuse) 12.09.2023 Hendrikson & Ko poolt koostatud „Tuulna Küla Kõrgemäe mets 2 katastriüksuse detailplaneeringu“ tuleohutusosa.  Teie 26.06.2024 nr 6-1/122-19 Lääne-Harju Vallavalitsus [email protected] Meie 15.04.2025 nr 12-1/25/362-2 Tuulna küla Kõrgemäe mets 2 katastriüksuse detailplaneeringust Lääne-Harju Vallavalitsus esitas 26.06.2024 kirjaga nr 6-1/122-19 Tuulna küla Kõrgemäe mets 2 katastriüksuse detailplaneeringu (detailplaneering) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile (ReM) heakskiidu saamiseks planeerimisseaduse (PlanS) § 138 lõike 1 alusel. Seoses riigiasutuste ümberkorraldusega ja uue ametiasutuse loomisega on alates 01.01.2025 planeeringutele heakskiidu andja (Plans § 90, § 121, § 138) Maa- ja Ruumiamet (MaRu). Detailplaneeringu heakskiitmiseks esitamise ajal kehtinud planeerimisseaduse redaktsiooni (PlanS v.r) § 138 lõike 4 kohaselt on heakskiitja pädevuses planeeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Samuti avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha andmine arvamuste kohta, kui neid planeeringu koostamisel ei arvestatud. Planeeritav maa-ala, suurusega ca 6,34 ha, asub Lääne-Harju vallas Tuulna külas ning hõlmab Kõrgemäe mets 2 katastriüksust (29501:007:3470, maatulundusmaa). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kõrgemäe mets 2 katastriüksuse jagamine elamu- ja transpordimaadeks, kavandatavatele kruntidele ehitusõiguse andmine eramute ja abihoonete rajamiseks, planeeringuala heakorrastuse, tehnovõrkudega varustatuse ning liikluslahenduse andmine. Juurdepääs planeeringualale on avalikult Tuulnase teelt (teeregistri nr 2953220). Detailplaneeringut menetletakse Keila Vallavolikogu 13.10.2005 otsusega nr 259/1005 kehtestatud Keila valla üldplaneeringu kohasena. Detailplaneeringu koostamine algatati Lääne-Harju Vallavalitsuse 20.09.2022 korraldusega nr 968. Planeeringu on kooskõlastanud Päästeamet (12.09.2023), koostööd on tehtud võrguvaldajatega. Detailplaneering võeti vastu Lääne-Harju Vallavalitsuse 19.09.2023 korraldusega nr 632, avalik väljapanek toimus ajavahemikul 13.10.2023 – 27.10.2023. Avaliku väljapaneku kestel esitati üks arvamuskiri, millele Lääne-Harju Vallavalitsus vastas 08.12.2023 kirjaga nr 6.1/122-12. Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu korraldati 09.01.2024. Avalikul arutelul kohalik omavalitsus ja arvamusi esitanud isikud arvamuste osas kokkuleppele ei jõudnud. Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaruum.ee Registrikood 70003098 Arvamuse avaldajad esitasid Lääne-Harju Vallavalitsusele täiendava kirja 12.02.2024, millele vallavalitsus vastas 25.06.2024 kirjaga nr 6.1/122-18. Lääne-Harju Vallavalitsus esitas 26.06.2024 kirjaga nr 6-1/122-19 detailplaneeringu ReM-ile heakskiidu saamiseks. Heakskiidumenetluse läbiviimiseks palus ministeerium 16.07.2024 kirjaga nr 14-3/3150-1 esitada detailplaneeringu menetlusdokumendid. Lääne-Harju Vallavalitsus edastas menetlusdokumendid 31.07.2024 ning 01.08.2024 e-kirjadega. Täiendavaid materjale edastati 10.09.2024, 23.09.2024 ning 03.10.2024 e-kirjadega. Tulenevalt PlanS v.r § 138 lõike 4 punktist 2 korraldati ReMis 09.10.2024 detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikult esitatud arvamuste ärakuulamine. Ärakuulamisel osalesid Lääne- Harju Vallavalitsuse esindajad, ühisele arvamuskirjale allakirjutanud S. Saar ning planeeringu koostaja. ReM-is toimunud ärakuulamise tulemusena arvamusi esitanud isikud ja kohalik omavalitsus arvamuste osas kokkuleppele ei jõudnud. Seetõttu käsitleb heakskiitja neid arvamustena, millest ei ole loobutud, ning annab tulenevalt PlanS v.r § 138 lõikele 5 nende osas oma kirjaliku seisukoha. 1. Arvestamata jäänud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse vastuste kokkuvõte ning heakskiitja seisukoht 1.1 Arvamuse avaldajad tõid välja, et metsamaa sihtotstarbe muutmine kogu kinnistul elamumaaks või transpordimaaks kujutab endast maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist, seega on tegemist üldplaneeringu põhilahendust muutva detailplaneeringuga PlanS § 142 lõike 1 punkti 1 tähenduses. Lisaks jääb planeeringuala maakondliku tähtsusega väärtuslikule maastikule, üldplaneeringus on ala määratud kaitstava metsa alaks ning sinna ei ole määratud perspektiivset väikeelamumaa ala ning sinna ei ole lubatud hoonestusalade määramine. Lisaks asub ala Tallinna rohelises vööndis, sellel on kõrge puhkeväärtus, kus metsamaal tuleb hoiduda sihtotstarbe muutmisest. Kaitstav mets toetab olulist rohevõrgustiku koridori, mille katkemine kahjustaks rohevõrgustikku toimimist. Lääne-Harju Vallavalitsus selgitas, et Keila valla üldplaneering määratleb kogu omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu põhimõtted, sealhulgas maakasutuse ja ehitustegevuse tingimused. Üldplaneeringu seletuskiri ja joonised täiendavad üksteist ning neid tuleb vaadelda koos, et vältida vääriti mõistmist. Kehtiva üldplaneeringu joonisel 5A on kajastatud valla territooriumi funktsionaalne tsoneerimine. Üldplaneeringu seletuskirjas p 1.2. „Metsamajandustsoon“ selgitab üldiseid põhimõtteid metsa kasutamise ja saadavate hüvede kohta. Kaitstav mets on kaardile kantud ja kehtestatud looduskaitseseaduse (LKS) § 4 lõike 7 alusel. LKS tekst on üldine „Kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal“. Üldplaneeringu seletuskiri peab andma täpsemad juhised maakasutuse ja piirangute kohta. Keila valla üldplaneeringust tuleneb, et kaitstava metsa puhul tuleb hoiduda lageraietest ja tihehoonestusaladel on ette nähtud kõrghaljastuse maksimaalne säilitamine kogu ulatuses. Kõrgemäe mets 2 planeeringuala asub hajaasustuses. Selle tõttu puudub kohustus kõrghaljastuse säilitamiseks kogu Kõrgemäe 2 katastriüksuse ulatuses. Planeeringulahenduses on selle nõudega arvestatud. Krundid on suured ja hoonestusalad on väiksemad ja koondatud juurdepääsu tee äärde. Uute elamugruppide rajamisel hajaasustusse, see tähendab uutel tiheasustusaladel, on elamumaa krundi minimaalseks suuruseks 3000 m2. Seletuskirjas lk 55 on toodud loetelu juhtudest, mille puhul on vaja koostada detailplaneering ja mida käsitletakse tiheasustusalana. Antud loetelu ei sisalda Kõrgemäe mets 2 planeeringuga kavandatavat lahendust. Planeeringulahendus on koostatud hajusa asustuse ruumipõhimõtetel. 2 Üldplaneeringu joonisel 2A ei ole Kõrgemäe mets 2 katastriüksusele määratud maakasutuse juhtotstarvet. Kaardi leppemärkide põhjal on tegemist loodusliku ala, metsaga ja roheline püstviirutus märgistab kaitstava metsa ala. Üldplaneeringu seletuskirja lk 58 ettepanekute osa täpsustab, et kehtestatud detailplaneeringu alusel rajatavate väikeelamute kruntidel on kõrghaljastuse 75% säilitamise kohustus. Detailplaneeringu lahendus arvestab nende nõuetega. Kõrgemäe mets 2 detailplaneering on algatatud üldplaneeringu kohasena vastavalt Keila valla üldplaneeringus esitatud tingimustele. Planeerimisseadus § 142 lõige 1 loetelu määrab ära, millisel juhul on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Kõrgemäe mets 2 detailplaneeringu puhul ei ole tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Maakatastriseaduse § 18¹ lõike 9 kohaselt on maatulundusmaa põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal. Sama seaduse § 18 lõike 1 punkti 2 kohaselt määratakse katastriüksusele sihtotstarve detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneeringu alusel. Detailplaneeringuga muudetakse Kõrgemäe mets 2 katastriüksuse maakasutuse sihtotstarve elamumaaks, mille tõttu vastavalt metsaseaduse § 3 lõikele 3 ei ole tegemist metsamaaga metsaseaduse kohaselt. Millest ei saa järeldada, et oleks võimalik metsa raadamine kogu planeeringuala ulatuses ja metsa hävimine. Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu 2030+ põhjal ei asu Kõrgemäe mets 2 planeeringuga hõlmatud ala rohevõrgustikus. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükk 3.3.1 käsitleb rohevõrgustikku laiemalt, selle teenuseid ning rohevõrgustiku toimimise üldisi tingimusi, millega valdade üldplaneeringute koostamisel tuleks arvestada. Harju maakonnaplaneeringu joonisele on kantud informatiivsena endine Tallinna rohelise vööndi piir Tallinna lähiala rohelise võrgustiku piirina. Koostatava Lääne-Harju valla üldplaneeringu alusuuringute käigus teostati kogu valla rohevõrgustiku analüüs ja selle analüüsi põhjal on valminud üldplaneeringu avalikustatud eelnõus tehtud ettepanekud rohekoridoride laiendamiseks ja muutmiseks. Selle analüüsi põhjal on Tuulna külas tehtud ettepanek rohekoridori muutmiseks kuna praeguses asukohas see koridor ei toimi. Kõrgemäe mets 2 detailplaneeringu lahendus arvestab Lääne-Harju valla üldplaneeringu eelnõus kujutatud rohevõrgustiku ja üleminekuala tingimustega ja on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringus 2030+ seatud suunistega. MaRu nõustub kohaliku omavalitsusega selles osas, et kehtiva Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt ei paikne planeeringuala ei rohelise võrgustiku alal ega väärtuslikul maastikul. Ala jääb maakonnaplaneeringuga määratud maalise asustuse piirkonda. Küll aga jääb ala Tallinna lähiala rohevõrgu piiridesse, mis on endine Tallinna rohelise vööndi piir. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükist 3.3.1 ,,Roheline võrgustik’’ tuleneb, et Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ määratles Tallinna linna rohelise vööndi, mis on linnaelanike lähipuhkeala, kus metsad on asukoha tõttu suurlinna läheduses kõrge puhkeväärtusega. Teemaplaneeringu nägemuses olid Tallinna rohelise vööndi piires rohevõrgu kasutustingimused mõnevõrra rangemad, metsad soovitati määrata kaitsemetsadeks ja koostada täpsustav teemaplaneering. Harju maakonnaplaneeringu joonisele on kantud informatiivsena endine Tallinna rohelise vööndi piir Tallinna lähiala rohelise võrgustiku piirina ning tulenevalt asustuse ja inimtegevuse intensiivsest survest tuleb seal tagada rekreatiivsed teenused ning säilitada sidus rohevõrk. Kehtiva Keila valla üldplaneeringu joonise 1A kohaselt jääb planeeritav ala väljaspoole 3 tiheasustusala, looduslikule alale (leppemärkides looduslik ala, mets) ning kaitstava metsa alale (väljaspool kaitsealasid). Kaitstavate metsade olemust on selgitatud üldplaneeringu seletuskirja erinevates peatükkides. Kokkuvõtvalt tuleneb, et valla territooriumil olevad metsad on keskkonnakaitseliselt väga olulised. ,,Kaitstavad metsad’’ on üldplaneeringu joonistele 1A, 2A ja 4A kantud vallavalitsuse töötajate ja projekteerijate ettepanekul. Neil metsadel on haljastuslik funktsioon, paiknedes suuremate asulate vahetus läheduses ja ranniku(puhke)aladel, kus tuleks piirduda sanitaarraiega. Selleks, et ennetada uute konfliktsete elamuehituspiirkondade teket, on üldplaneeringus reserveeritud piisavalt uusi elamuehituseks sobivaid alasid. Tihe- ja hajaasustusalad, s.h. kõrghaljastusega alad ning nende planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded on esitatud joonistel 1A, 2A ja 5A ning peatükis II (Territooriumi planeerimine). Territooriumi planeerimisel on kinni peetud valla territooriumi loodusliku ilme maksimaalse säilitamise (ja täiendamise) printsiibist – uuselamurajoonideks eraldatavatel aladel ette antud igal konkreetsel juhul minimaalselt võimalikud elamukrundi (hoonestusala) suurused ja esitatud täiendava haljastamise nõue. Üldplaneeringu seletuskirja II peatüki punktist 1.2 ,,Metsamajandustsoon“ tuleneb, et tagada tuleb metsa kui elukeskkonna kujundaja heaperemehelik kasutamine, metsade majandamisel tuleb kinni pidada neile seni määratud funktsioonist. Tallinn-Paldiski raudteest põhja poole jääv valla osa jääb Tallinna rohelisse ehk haljasvööndisse. Keskkonnaseisundi kaitsmiseks ning inimesele puhkamise, tervise parandamise ja sportimise võimaluste loomise eesmärgil on selle ala väärtuslikud metsad planeeringuga määratud kaitstavate metsade kategooriasse (LKS § 4 lg 7). Ühtlasi on suurem osa neid alasid ka rohelise võrgustiku tugi- ehk tuumalad või on nendega ühendatud. Kaitstava metsa puhul tuleb hoiduda lageraietest, majandustegevus peaks toimuma metsakorralduskavade kohaselt. Tallinna rohelises vööndis tuleb hoiduda metsamaade sihtotstarbe muutmisest. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt kuulub Lahepere lahe äärne ala (sh Tuulna küla) rannikuäärsete alade hulka, mis on üks kuuest valla territooriumi planeerimisel käsitletud suuremast piirkonnast. Rannikuäärsete alade kohta on selgitatud, et hoonestusalade märkimisväärset laiendamist ei ole ette nähtud, aiandus- ja suvilaühistute maa-alasid on käsitletud kui perspektiivset väikeelamumaad. Üldplaneeringu seletuskirja II peatüki punktis 2.1 ,,Lahepere lahe äärne ala’’ on loetletud hoonestamist mõjutavad tingimused, sh kaitstavad metsad. Tsoneerimisel on arvestatud kehtestatud ja algatatud detailplaneeringutega. Kogu piirkonna rannikuala, v.a. Kloogaranna küla läänepoolne osa ja Lohusalu poolsaare tipp, on rohevõrgustiku tuumala ning sellest tulenevalt on seal määratud piirangud kõrghaljastuse säilitamise osas. Hoonestusala laiendamist on ette nähtud detailplaneeringuteta maaüksuste arvel Lohusalu poolsaare edelaosas ja Kersalu külas. Eelnevast tuleneb, et hoonestusala laiendamist Tuulna külas üldplaneeringuga ette nähtud ei ole. Perspektiivse väikeelamumaana on käsitletud aiandus- ja suvilaühistute maa-alasid Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteest sisemaa suunas. Kuna asulate tsoneerimisel on arvestatud kehtestatud ja algatatud detailplaneeringutega, ei saa üldplaneeringu ettepanekut, säilitada kehtestatud detailplaneeringute alusel metsaalale rajatavate väikeelamute kruntidel kõrghaljastuse osatähtsus >75%, kohaldada uutele algatatud detailplaneeringutele. Seda selgitab ka üldplaneeringu joonis 2A „Tiheasustusalade tsoneerimine“, mille kohaselt paikneb planeeritav ala väljaspool tiheasustusala looduslikul alal (looduslik ala, mets) ning kaitstava metsa alal (väljaspool kaitsealasid). Üldplaneeringu joonisel on planeeringualale kantud leppemärk, mis tähistab senise sihtotstarbe säilimist (maatulundusmaa). Lisaks on joonisel leppemärk ,,Teatud sihtotstarbega maa (olev ja võimalik laiendus)/sh säilitatava kõrghaljastusega (osatähtsus >75%, sh. Kersalu k. >50%), mis annab suunised maakasutuse ja haljastuse osas. Seega on üldplaneering näinud ette, et kogu alal tuleb kõrghaljastus maksimaalselt säilitada ja liita Kloogaranna ümbruse kaitstav mets rohevõrgustikuga. 4  Üldplaneeringu joonise 5A „Funktsionaalne tsoneerimine“ kohaselt jääb planeeritav ala ka puhkemajanduspiirkonda (puhkemajandustsooni). MaRu nõustub kohaliku omavalitsusega selles osas, et üldplaneeringus ei ole detailplaneeringu alale määratud juhtotstarvet, kuid samas juhib tähelepanu, et üldplaneeringus on alale kehtestatud piirangud, mis välistavad olemasoleva katastriüksuse sihtotstarbe muutmise, metsa raadamise, sh ka osalise raadamise. Kuigi Riigikohus on oma varasemates lahendites pigem toetanud detailplaneeringute menetlemisel koostamisel oleva üldplaneeringu, kui asjakohase dokumendiga arvestamist (Riigikohtu 20.03.2014 lahend asjas 3-3-1-87-13), juhime omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et detailplaneering peab kehtestamise hetkel olemas kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. Tuginedes eelnevale nõustub MaRu arvamuste esitajatega, et üldplaneeringus toodud tingimusi ei ole detailplaneeringu koostamisel õigesti käsitletud ning alale detailplaneeringu lahenduse kohase ehitusõiguse andmine on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga. MaRu hinnangul ei anna üldplaneering käesoleval juhul teistsugust kaalutlemise ja tõlgendamise võimalust. Tulenevalt eelnevast tuleb detailplaneeringu lahendus viia kooskõlla kehtiva üldplaneeringuga või teha ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. Siinkohal juhime tähelepanu, et PlanS § 142 lg 1 kohaselt võib detailplaneering ainult põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Märgime, et detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast ning selle menetlemisel ei ole võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu valla territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu peaks üldplaneeringu muutmine jääma rangelt erandiks, mis tagab paindlikuma reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele, ning selle vajadust tuleb põhjalikult motiveerida (vt ka Riigikohtu lahendit asjas 3-3-1-12-07). Seega planeeringuala kohaliku kaitse alt väljaarvamiseks tuleks esitada vastavad argumendid ja sisulised kaalutlused kas ja kuidas kaalub eraomaniku huvi planeeringuga kavandatuks, sh elamute ehitamiseks üle avaliku huvi kaitstava metsa ja roheala säilitamiseks. Lisaks eelnevale soovitame tutvuda ka koostatud juhendi "Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks" punktiga 5.3.2, mis käsitleb muuhulgas üldplaneeringu muutmise vajaduse kaalumist. 1.2 Arvamuse avaldajad tundsid muret, et umbes 2 km kaugusel asub Natura 2000 kaitseala aga detailplaneeringu koostamisel ei ole läbi viidud KSH-d, kuigi kavandatav piirkond asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, kus reostusoht on suur. Planeeringuga soovitakse rajada seitse elamut, samas ei ole analüüsitud, kuidas mõjutab see põhjavee kvaliteeti, kuna reovee käitlemine on lahendatud kogumismahutitega, mitte ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga. Probleemkohaks on kogumismahutite lekkekindlus, see suurendab reostusohtu. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava (2019–2030) järgi on piirkonnas plaanitud tsentraalne veevärk ja kanalisatsioon, kuid planeeringulahendus ei arvesta sellega, võimaldades hulgaliselt uute elamute rajamist ilma vajaliku infrastruktuurita. Planeeringu elluviimisel võib piirkonna elanikkond suureneda 16–46%, mis suurendab veetarbimist ja koormust keskkonnale. Planeeringualale kavandatakse ka seitse uut puurkaevu, mis võib alandada põhjavee taset ja suurendada reostusohtu. Üldplaneering ei luba uute tiheasustusalade loomist ilma tsentraalse veevarustuse ja kanalisatsioonita, mistõttu planeeringulahendus kaldub kõrvale kehtivast üldplaneeringust. Arvamuse avaldajad on arvamusel, et ilma KSH-ta detailplaneeringu kehtestamine oleks õigusvastane ja sisaldaks tühistamise aluseid. 5 Lääne-Harju Vallavalitsus selgitas, et märkused ja ettepanekud põhjavee kaitse kohta on arvesse võetud. Detailplaneeringu seletuskirja on täiendatud. Arvamuse avaldajate tehtud analüüsis on lisanduvate leibkondade arv ekslik ning planeeringuga moodustatakse 7 üksikelamu krunti. Seega lisanduvate inimeste veetarve on analüüsis toodud liialdustega. Reostusoht põhjaveele on välistatud, kui kasutatakse nõuetekohaseid mahuteid. ÜVK arengukavas on määratud, et planeeringualaga külgneval tiheasustusalal tuleb ÜVK välja ehitada. ÜVK kavandamine üksiku detailplaneeringu menetluse raames ei ole asjakohane. Detailplaneeringu lahendus arvestab ÜVK arengukava perspektiive. Detailplaneeringu seletuskirjas on toodud, et ÜVK välja arendamise korral toimub ala kruntide liitumine ÜVK süsteemiga. Seniks tuleb vee ja kanalisatsioonilahendus välja ehitada hajaasustusele omaselt erapuurkaevude ja kogumismahutite baasil. KSH koostamise kohustus ja alus on sätestatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses selgelt ja üheselt. Käesoleva planeeringu puhul ei esine KSH koostamise kohustuse aluseid. MaRu märgib, et heakskiitmiseks esitatud detailplaneeringu seletuskirja peatüki 5.5.2 ,,Vee- ja kanalisatsioonilahendus’’ kohaselt ei asu planeeringuala olemasoleval ühisvee- ja -kanalisatsioonialal, mistõttu on planeeringuala vee- ja kanalisatsioonivarustus lahendatud lokaalselt. Kui tulevikus rajatakse piirkonda ÜVK, on elamukruntide omanikud kohustatud sellega liituma. Samas peatükis on kirjeldatud, et kanalisatsioonilahendus põhineb lokaalsetel kogumismahutitel, mida peab regulaarselt tühjendama vastavat tegevusluba omav ettevõte. Kogumismahutitele on soovitatav paigaldada ületäitumise alarmseade, mis hoiatab varakult täitumise eest. Seletuskirjas on ka täpsustatud, millist tüüpi mahuteid on võimalik alale paigaldada. Kuna planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega piirkonnas, on järeldatud, et kvaliteetsete mahutite kasutamisel on põhjavee reostumise tõenäosus minimaalne. Mõju põhja- ja pinnaveele võib tekkida ehitustööde käigus, näiteks kemikaalide või kütuste ladustamisel ja käitlemisel, kui lekked jõuavad põhjavette. Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja I peatüki punktist 8.4 ,,Veevarustus’’ tuleneb, et planeeritud arenduspiirkondades tuleb ette näha ühisveevärgi rajamine, st tuleb loobuda senisest praktikast, et iga arendaja rajab oma puurkaevu. Sama peatüki punktis 9.1 ,,Planeeritava ala keskkonna seisund ja kaitse’’ on kirjas, et Lahepere lahe äärse piirkonna (olev ja laiendatav elamu- ja puhketsoon) nõuetekohane kanaliseerimine on võimalik ainult uue kanalisatsioonitorustiku ja süvaveelasu väljaehitamisega. Erilist tähelepanu tuleb pöörata veekaitse ja pinnase saastamise küsimustele elutsoonis (sh endiste aiandus- ja suvilaühistuste, perspektiivsete elurajoonide piirkondades) ning puhkuse veetmise kohtades. Veekaitse huvides on arenduspiirkondades ette nähtud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamine. PlanS § 126 lõike 1 punkti 4 kohaselt määratakse detailplaneeringu koostamisel kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste võimalikud asukohad. Heakskiitmiseks esitatud detailplaneeringu seletuskirja peatükis 5.5. on tehnovõrkudele ja -rajatistele seatud tingimused ning määratud põhimõttelised asukohad. Samuti on selgitatud, et lahendus täpsustub projekteerimise staadiumis. MaRu on seisukohal, et Lääne-Harju Vallavalitsus on tehnovõrkude teema lahendanud vastavalt PlanS-is nõutud täpsusastmele. Kuid kuna planeeringuala asub kaitsmata põhjavee piirkonnas ning detailplaneeringu koostamise raames ei ole Keskkonnaametilt küsitud seisukohta valitud tehnovõrkude lahenduse sobivuse kohta põhjavee kaitse tagamisel, palume 6  seda teha. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt tuleb anda keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadusele eelhinnang üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul (KeHJS § 33 lg 2 p 1). KeHJS § 6 lõikes 1 on sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevused, mille puhul on KeHJS § 33 lõike 1 kohaselt KSH koostamine kohustuslik; KeHJS § 6 lõikes 2 aga tegevused, mille puhul peab otsustaja KSH vajalikkust kaaluma ning andma eelhinnangu selle kohta, kas nende valdkondade tegevustel on oluline keskkonnamõju. PlanS § 124 lõige 6 sätestab, et detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist juhtudel, kui detailplaneeringu lahendus eeldatavalt avaldab mõju Natura 2000 võrgustiku alale; kui kavandatakse olulise ruumilise mõjuga ehitist, mille asukoht on valitud üldplaneeringuga ning kui detailplaneering muudab üldplaneeringut. Kuna kõnealuse detailplaneeringu lahendus ei ole kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga, nõustub MaRu arvamuste esitajatega, et detailplaneeringu koostamise raames tuleb koostada KSH eelhinnang ning selle alusel otsustada KSH koostamise vajadus. Samuti puudub detailplaneeringust PlanS § 4 lõike 2 punkti 5 kohane planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine. Tulenevalt eelnevast palume detailplaneeringu materjale täiendada. 1.3 Arvamuse avaldajad leidsid, et detailplaneeringuga on lahendamata juurdepääsuteede küsimus. Planeeringus toodud lahendus, juurdepääs Türnpuu teelt, on ebausutav, kuna detailplaneering hõlmab vaid osa alast ning vahepealne maa ei kuulu arendajale. Eelnevalt kirjeldatud lahenduse kasutamine tulevikus on kaheldav, eriti talvetingimustes. Seetõttu kujuneks peamiseks juurdepääsuteeks Kõrgemäe tee. Planeeringulahenduse elluviimine suurendab Kõrgemäe tee liikluskoormust ja müra, mõjutades suvilaühistuid ning eriti tee ääres asuvaid kinnistuid. Kitsas ja valgustamata tee on ainsaks ühenduseks piirkonnas, seda kasutavad nii sõidukid kui ka jalakäijad, sealhulgas lapsed, kelle liiklusohutuse taju võib olla ebapiisav. Suvilaühistute liikmed on omade vahenditega korrastanud ja asfalteerinud Kõrgemäe tee. Tee pole kavandatud kandma sellisel määral raskeveokite liikluskoormust, mida uuselamute rajooni rajamine eeldab. Lääne-Harju Vallavalitsus selgitas, et kaaluti ka võimalust lahendada juurdepääs planeeringualale lõuna poolt, kuid kokkulepet maaomanikuga ei saavutatud. Sellest tulenevalt on juurdepääs planeeringualale lahendatud avaliku kasutusega 2953220 Tuulnase teelt, millest saab alguse transpordimaa krundile planeeritud sõidutee. Seletuskirja on lisatud, et kui ehitustegevuse käigus lõhutakse olemasolevate sõiduteede katet või konstruktsiooni, on ehitatava krundi omanik kohustatud oma kuludega tee korrastama. Detailplaneeringu lahendusega on proovitud leida kompromiss. Näiteks on planeeringuga tagatud juurdepääsud osadele suvilate piirkonna maaüksustele, samuti on juurdepääs mõisa parki. MaRu märgib, et heakskiitmiseks esitatud detailplaneeringu seletuskirja peatükis 5.4 ,,Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus’’ on kirjas, et juurdepääs planeeritud kruntidele on olemasolevalt ca 3 m laiuselt kruuskatteliselt ning avaliku kasutusega 2953220 Tuulnase teelt (asub transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusel Kõrgemäe tee, 43101:001:1231), millest saab alguse transpordimaa krundile pos 8 planeeritud sõidutee. Planeeritavatele elamukruntidele juurdepääs on kavandatud mahasõitudega planeeritavalt 7  sõiduteelt. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Tuulnase (29501:007:1587) katastriüksusele juurdepääsu servituudi seadmiseks võimaliku teelaienduse tarbeks pindalaga 333 m². PlanS § 126 lõike 1 punkti 4 kohaselt määratakse detailplaneeringuga muuhulgas avalikule teele juurdepääsuteede võimalik asukoht. Sama § lõike 1 punkti 7 kohaselt määratakse detailplaneeringuga liikluskorralduse põhimõtted. Tulenevalt eelnevast ei nõustu MaRu arvamuste avaldajatega selles osas, et detailplaneeringuga ei ole lahendatud juurdepääsuteede küsimus. MaRu on seisukohal, et Lääne-Harju Vallavalitsus on kõnealused teemad lahendanud vastavalt PlanS-is nõutud täpsusastmele ning arusaadavalt selgitanud planeeringualale juurdepääsu võimalusi. 2. MaRu täiendavad märkused planeeringumaterjalide osas Heakskiidu menetluse raames kontrollib heakskiitja detailplaneeringu õigusaktidele vastavust. Tutvunud heakskiiduks esitatud planeeringumaterjalidega, märgime, et detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada PlanS-s sätestatud detailplaneeringu koostamise ja menetluse nõuetega. Toome välja menetluses tehtud vead ning palume Lääne-Harju Vallavalitsusel detailplaneeringut täiendada järgnevalt. 2.1 Vastavalt PlanS § 133 lõikele 1 teavitatakse § 127 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest avaldada detailplaneeringu kohta arvamust. Käesoleval juhul puuduvad dokumendid, mis tõendavad, et seda oleks tehtud. Palume edaspidi hoolsamalt järgida PlanS-ist tulenevaid nõudeid. 2.2 Vastavalt PlanS § 127 lõikele 5 avalikustatakse detailplaneering selle koostamise vältel koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Märgime, et detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamusi koos vastustega veebilehel ei ole. Palume need veebilehele lisada ning edaspidi järgida, et kõik vajalikud dokumendid oleksid veebilehel avaldatud. 2.3 PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ (määrus) § 2 lõike 2 kohaselt peab planeering olema selge ja üheselt mõistetav ning planeeringu seletuskiri ja joonised peavad olema omavahel kooskõlas. Määruses reguleerimata küsimustes lähtutakse PlanS-ist ja teistest riigi ning kohaliku omavalitsuse õigusaktidest. 2.3.1 Vastavalt määruse § 3 lõike 1 punktile 5 tuleb planeeringu seletuskirjas muuhulgas kirjeldada planeeringulahenduse vastavust liigilt üldisemale planeeringule. Seletuskiri käsitleb kehtivast Keila valla üldplaneeringust tulenevaid tingimusi ning koostamisel olevat Lääne-Harju valla üldplaneeringut, kuid seletuskiri ei sisalda planeeringulahenduse vastavuse kirjeldust riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu 2030+ suhtes. Tulenevalt asjaolust, et Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud hiljem (2018) kui Keila valla üldplaneering (2005), võib maakonnaplaneeringust tuleneda põhimõtteid ja tingimusi, mida üldplaneering ei sisalda. Seetõttu tuleb detailplaneeringut koostades arvestada ka maakonnaplaneeringuga ning seletuskirjas välja tuua planeeringulahenduse vastavus kehtivale maakonnaplaneeringule. Palume detailplaneeringu materjale täiendada. 2.3.2 Vastavalt määruse § 3 lõike 1 punktile 9 märgitakse planeeringu seletuskirjas jooniste ja lisade nimekiri. Palume lisada jooniste nimekiri. 8 2.3.3 Vastavalt määruse § 3 lõikele 2 lisatakse seletuskirja planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus. Palume seletuskirja eeltoodust tulenevalt täiendada. 2.4. Seletuskirja peatükis 4 ,,Keila valla üldplaneeringu kohane piirkonna areng’’ on kirjas, et planeeritud elamukruntide suurused jäävad vahemikku 5787 m² kuni 9965 m². Juhime tähelepanu, et seletuskirja Tabelis 1 ning detailplaneeringu joonistel esitatud andmete kohaselt jäävad planeeritud elamukrundid vahemikku 5719 m² kuni 11709 m². Palume seletuskiri ja joonis omavahel kooskõlla viia. Eelpool esitatud märkusega arvestamise järgselt palume esitada detailplaneering uuesti Maa- ja Ruumiametile heakskiitmiseks, et saaksime otsustada heakskiidu andmise võimalikkuse üle vastavalt PlanS-is sätestatud korrale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik peadirektor Koopia: Suvilaühistu Metsapiiga esindajad Margus Talur, Raili Mölder, Marje Einre, Suvilaühistu Lahepere esindaja Maire Edel, Eesti Metsa Abiks MTÜ, Eve Mägi, Janar Õismaa, Aarne Leisalu, Lele Cafaro, Jean-Jacques Tastavin, Johanna Saar, Silja Saar, Allan Saar, Liisi Znatokov, Britta Puusepp, Sirkka Kukk, Artur Puusemp, Heiki Kapp Terje Tomson 56248103 [email protected] 9  Erki Ruben Teie 19.02.2026 nr 6-1/122-30 Lääne-Harju Vallavalitsus [email protected] Meie 06.04.2026 nr 11-3/26/2573-2 Ettepanek Kõrgemäe mets 2 detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamiseks ning menetluse uuendamiseks Lääne-Harju Vallavalitsuse 10.02.2026 korraldusega nr 82 (korraldus nr 82) kehtestati Lääne-Harju vallas Tuulna külas Kõrgemäe mets 2 detailplaneering (detailplaneering). Maa- ja Ruumiamet (MaRu) leiab, et detailplaneeringu kehtestamisel ei ole järgitud planeerimisseadusest (PlanS) tulenevaid nõudeid ning haldusakt on õigusvastane, arvestades järgmiseid asjaolusid. 1. Lääne-Harju Vallavalitsus esitas 26.06.2024 kirjaga nr 6-1/122-19 detailplaneeringu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile (ReM) heakskiidu saamiseks ning avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ärakuulamiseks PlanS § 138 lõike 1 alusel. ReM teostas heakskiidu andmise menetlusega seotud toiminguid, sh korraldas 09.10.2024 detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikult esitatud arvamuste ärakuulamise. Seoses riigiasutuste ümberkorraldusega ja uue ametiasutuse loomisega on alates 01.01.2025 planeeringutele heakskiidu andja (Plans § 90, § 121, § 138) MaRu, kes esitas 15.04.2025 kirjaga nr 12-1/25/362-2 heakskiidu andmise menetluses seisukohad kirjalikele arvamustele. Viidatud kirjas tõi MaRu välja märkused planeeringus esinevate puuduste kohta, mille kõrvaldamine on eelduseks heakskiidu andmise üle otsustamiseks. Vastavalt 1. jaanuaril 2025. a jõustunud PlanS § 138 lõigete 1 ja 2 muudatustele on loobutud kõikide kohaliku omavalitsuste planeeringute puhul heakskiidu menetluses ärakuulamise nõudest. Sellegipoolest on enne 01.01.2025 heakskiitmiseks esitatud planeeringute puhul MaRu-l kohustus lähtuda enne 01.01.2025 kehtinud PlanS-i redaktsioonis ettenähtud nõuetest (EhSRS § 30 10 ). See tähendab, et enne 01.01.2025 heakskiitmiseks esitatud planeeringute menetlustes on MaRu-l jätkuvalt kohustus läbi viia ärakuulamine, esitada oma põhjendatud seisukohad ning seejärel otsustada heakskiidu andmise üle. Sellisteks planeeringuteks on muuhulgas planeeringud, mis on enne 01.01.2025 esitatud heakskiitmiseks, kuid tagastatud kohalikule omavalitsusele puuduste kõrvaldamiseks ja korrigeerimiseks. Kuivõrd MaRu oma 15.04.2025 kirjas planeeringule heakskiitu ei andnud, vaid osundas olulistele puudustele, mille kõrvaldamine oli eelduseks heakskiidu andmise kaalumiseks, pidi Lääne-Harju Vallavalitsus enne Kõrgemäe mets 2 detailplaneeringu kehtestamist esitama detailplaneeringu uuesti heakskiitmiseks. Ent detailplaneering kehtestati ilma MaRu-le eelnevalt esitamata ja heakskiitu saamata, ehkki vallale oli enne kehtestamist teada, et planeering ei vasta seadusest tulenevatele nõuetele. 2. Detailplaneeringuala paikneb kehtiva Keila valla üldplaneeringu kohaselt kaitstava metsa alal, mille puhul tuleb säilitada metsa senine funktsioon ning piirduda metsamajandamisel eelkõige sanitaarraiega. Üldplaneering näeb ette, et Tallinna rohelises vööndis tuleb hoiduda metsamaa otstarbe muutmisest. Detailplaneeringuga kavandatakse kaitstava metsa ala kasutuse muutmist Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaruum.ee Registrikood 70003098 elamumaaks, mistõttu ei ole detailplaneering kooskõlas kehtiva üldplaneeringu ega selles toodud põhimõtetega. Riigikohus on rõhutanud, et üldplaneeringus fikseeritud keskkonnakaitselised ja muud valla säästva ning tasakaalustatud arengu kriteeriumid on olulisteks asjaoludeks, mida vältimatult tuleb arvestada üldplaneeringu muutmise ettepaneku ja seeläbi ka detailplaneeringu algatamise taotluse põhjendatuse hindamisel1 . PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine. Juhul kui detailplaneeringuga kavandatakse üldplaneeringu muutmist, tuleb tagada vastav menetlus, mis võimaldab kaaluda laiemat avalikku huvi. Käesoleval juhul on detailplaneeringu lahendus oma olemuselt üldplaneeringut muutev, kuid seda ei ole menetletud vastava menetlusliigi kohaselt. 3. Detailplaneeringu menetluses ei ole koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangut, ehkki MaRu selle vajadusele korduvalt tähelepanu juhtis. KSH eelhinnangu käigus oleks asjaomase asutusena kaasatav Keskkonnaamet saanud muuhulgas anda oma seisukoha põhjavee kaitse ning vee- ja kanalisatsioonilahenduse osas. Arvestades, et planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal, kuhu detailplaneeringuga kavandatakse lokaalset kanalisatsiooni ning eraldi puurkaevusid kõigile kruntidele, võib olla tegemist olulise keskkonnariskiga. Keskkonnaamet on kohalikele omavalitsustele suunatud käsiraamatus märkinud, millal tuleks planeering saata ametile arvamuse saamiseks. Muuhulgas on selleks juhud, kui planeeritud tegevusega kaasneb oluline põhjaveekogumi ja/või pinnaveekogumi seisundi mõjutamine. Märgime, et oluliste asjaolude välja selgitamata jätmine ja pädevate asutuste kaasamata jätmine võib kaasa tuua haldusakti õigusvastasuse. Ettepanek Maa- ja Ruumiameti hinnangul on korralduse nr 82 andmisel jäetud olulisi asjaolusid arvesse võtmata, mistõttu ei ole kaalutlusotsus õiguspärane. Nimetatud puudused ei ole üksnes menetluslikud, vaid on mõjutanud otsuse sisulist kujunemist. Seetõttu ei ole tagatud avalike huvide, sealhulgas üldplaneeringuga määratud tingimuste piisav kaalumine. Eeltoodust tulenevalt teeb Maa- ja Ruumiamet Lääne-Harju vallale ettepaneku uuendada detailplaneeringu menetlus haldusmenetluse seaduse § 44 alusel ning viia läbi vajalikud menetlustoimingud, sh kaasata Keskkonnaamet, koostada keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, hinnata planeeringulahenduse elluviidavust, korraldada uus avalik väljapanek ning esitada detailplaneering uuesti MaRu-le heakskiitmiseks. Palume anda Maa- ja Ruumiametile 14 päeva jooksul tagasisidet kavandatavate edasiste sammude kohta. Juhime tähelepanu, et juhul kui nimetatud tähtaja jooksul ei astuta samme õigusvastasuse kõrvaldamiseks ja/või ei peatata detailplaneeringu elluviimiseks vajalikke toiminguid, pöördub Maa- ja Ruumiamet vajadusel Justiits- ja Digiministeeriumi poole järelevalvemenetluse algatamiseks ning teeb ettepaneku detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Arjus teenistuse direktor (riigiarhitekt) Strateegilise ruumiplaneerimise teenistus Loona Kangur 58851413 [email protected] 1 3-3-1-79-09 2  LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS Maa- ja Ruumiamet Teie 06.04.2026 nr 11-3/26/2573-2 [email protected] Meie 20.04.2026 nr 6-1/122-33 Vastus Kõrgemäe mets 2 detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamise kohta Maa- ja Ruumiamet edastas Lääne-Harju Vallavalitsusele kirja, milles teeb Lääne-Harju vallale ettepaneku uuendada Lääne-Harju Vallavalitsuse 10.02.2026 korraldusega nr 82 kehtestatud Tuulna külas Kõrgemäe mets 2 detailplaneeringu menetlust haldusmenetluse seaduse § 44 alusel ja viia läbi vajalikud menetlustoimingud, sh kaasata Keskkonnaamet, koostada keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, hinnata planeeringulahenduse elluviidavust, korraldada uus avalik väljapanek ning esitada detailplaneering uuesti MaRu-le heakskiitmiseks. Maa- ja Ruumiamet leiab, et detailplaneeringu kehtestamisel ei ole järgitud planeerimisseadusest tulenevaid nõudeid ja haldusakt on õigusvastane. Samuti viitab Maa- ja Ruumiamet, et juhul kui 14 päeva jooksul ei astuta samme õigusvastasuse kõrvaldamiseks ja/või ei peatata detailplaneeringu elluviimiseks vajalikke toiminguid, pöördub Maa- ja Ruumiamet vajadusel Justiits- ja Digiministeeriumi poole järelevalvemenetluse algatamiseks ja teeb ettepaneku detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks. Maa- ja Ruumiameti põhjendused võib kokku võtta kolme peamise väitega: 1. Detailplaneering kehtestati ilma MaRu heakskiitu saamata, kuigi amet oli osutanud puudustele, mille kõrvaldamine oli eelduseks heakskiidu andmise üle otsustamiseks. 2. Planeeringuala asub Keila valla üldplaneeringu kohaselt kaitstava metsa alal, kus tuleb hoiduda metsamaa otstarbe muutmisest, mistõttu olevat detailplaneeringus ettenähtud maa sihtotstarbe muutmine elamumaaks üldplaneeringut muutev lahendus. 3. Menetluses ei ole koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangut, kuigi planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal ja kavandatakse lokaalset kanalisatsiooni ja puurkaevusid Pöördumise õiguslik käsitlus Haldusmenetluse seaduse § 44 lõike 1 järgi uuendab haldusorgan menetluse menetlusosalise taotluse alusel kui selleks on olemas seaduses ettenähtud alused, nt uute oluliste tõendite ilmnemine. Haldusakti väidetav õigusvastasus ei ole alus haldusmenetluse uuendamiseks. Muuhulgas võimaldab taotluses menetluse uuendamise alusele osutamine hinnata, kas taotlus on esitatud tähtaegselt. Haldusmenetluse seaduse § 44 lõige 3 sätestab, et haldusmenetluse uuendamise taotlus tuleb esitada ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest alates. Lääne-Harju Vallavalitsus edastas Maa- ja Ruumiametile teate Tuulna külas Kõrgemäe mets 2 detailplaneeringu kehtestamisest 19.02.2026 kirjaga nr 6-1/122-30. Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 | [email protected] | www.laaneharju.ee | registrikood 77000200 Samuti kordab Maa- ja Ruumiamet oma 06.04.2026 pöördumises sisuliselt oma 15.04.2025 kirjas nr 12-1/25/362-2 esitatud väiteid. Seega tuleb asuda seisukohale, et isegi kui Maa- ja Ruumiamet 06.04.2026 pöördumine sisaldaks alust haldusmenetluse uuendamiseks (mida ei ole võimalik tuvastada) oleks vastav taotlus esitatud haldusmenetluse seaduse § 44 lõikes 3 sätestatud tähtaega rikkudes. Detailplaneeringute algatamine, menetlemine ja kehtestamine ning kehtetuks tunnistamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse (viimane on KOKS § 22 lg 1 p 33 järgi volikogu ainupädevuses). Maa- ja Ruumiameti seaduslik pädevus ei hõlma õigust järelevalve teostamist kohalike omavalitsuste kehtestatud detailplaneeringute üle ega õigust keelata vallal kehtestatud detailplaneeringu elluviimist või kohustada valda menetlust uuendama. Maa- ja Ruumiameti ettepanekutega saab vald arvestada üksnes ulatuses, milles need on õiguslikult põhjendatud. Täna kehtiva (kui ka detailplaneeringu kehtestamisel kehtinud) planeerimisseaduse § 138 lõike 2 järgi ei esitata Maa- ja Ruumiametile heakskiitmiseks detailplaneeringut, mis on üldplaneeringuga kooskõlas. Vald on põhjendatult ja jätkuvalt seisukohal, et vaidlusalune detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas. Eeltoodust tulenevalt ei olnud seaduse kohaselt nõutav Maa- ja Ruumiameti heakskiit vaidlusalusele detailplaneeringule, mistõttu võib püstituda küsimus kas on alus Maa- ja Ruumiametit pidada vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamisel menetlusosaliseks. Haldusmenetluse seaduse § 11 lõike 1 punkti 4 järgi on Maa- ja Ruumiamet menetlusosaline, kui tal on seadusjärgne kohustus esitada detailplaneeringu kehtestamiseks arvamus või kooskõlastus. Asudes seisukohale, et Maa- ja Ruumiamet oli vaidlusaluse detailplaneeringu osas menetlusosaline, siis tuleb tõdeda, et paraku ei vasta Maa- ja Ruumiameti taotlus menetluse uuendamiseks seadusest tulenevatele nõuetele. Pöördumisest ei ole tuvastatav, millisele menetluse uuendamise alusele (HMS § 44 lõike 1 alus) tuginetakse. Tulenevalt eeltoodust palume vastavalt haldusmenetluse seaduse § 15 lõike 2 meile hiljemalt 20.05.2026 täpsustada, millise haldusmenetluse seaduse § 44 lõike 1 punktile tuginedes Maa- ja Ruumiamet taotleb käesolevas asja menetluse uuendamist, aga samuti selgitada miks tuleb pöördumist lugeda haldusmenetluse seaduse § 44 lõike 3 mõistes tähtaegseks. Sisulised vastused Maa- ja Ruumiameti ettepanekutele Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine või selle täitmise peatamine saab toimuda üksnes seaduses sätestatud korras. Vald ei saa detailplaneeringut kehtetuks tunnistada või selle täitmist peatada ainuüksi põhjusel, et mõne isiku (sh ametiasutuse) väitel on detailplaneering õigusvastane. Haldusakti õiguspärasust hinnatakse seaduse kohaselt eeskätt vaide- või kohtumenetluses ning vaidlusaluse detailplaneeringu osas käib vastav menetlus Tallinna Halduskohtus (haldusasi nr 3-26-869). Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise alused on sätestatud planeerimisseaduse § 140 lõikes 1. Selle sätte kohaselt saab detailplaneeringut kehtetuks tunnistada, kui detailplaneeringut ei asuta viie aasta jooksul ellu viima (punkt 1); või kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda (punkt 2). Kumbagi viidatud olukorda käesoleval juhul ei esine. Vallal on muidugi teoreetiliselt õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või selle kehtivus peatada ka muul alusel, arvestades seaduses sätestatud piiranguid. Õiguspärase detailplaneeringu võib kehtetuks tunnistada haldusmenetluse seaduse § 66 lõikes 2 loetletud alustel. Samadele alustele tuginedes võib otsustada detailplaneeringu kehtivuse peatamise (HMS § 64 lõige 2). Ühtki haldusmenetluse seaduse § 66 lõikes 2 sätestatud alust meie Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 | [email protected] | www.laaneharju.ee | registrikood 77000200 hinnangul vaidlusaluse detailplaneeringu puhul ei esine, mistõttu puudub vallal õiguslik alus nii detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks kui ka selle kehtivuse peatamiseks. Vald on seisukohal, et detailplaneering on õiguspärane, olles seejuures juba enne kehtestamist arvestanud Maa- ja Ruumiameti 06.04.2025 pöördumises toodud peamiste seisukohtadega. Maa- ja Ruumiamet esitas samasisulised väited juba 15.04.2025 kirjas nr 12-1/25/362-2 ning vald põhjendas nendega mittenõustumist 25.06.2024 kirjas nr 6-1/122-18. Vallal puudub vajadus varasemaid põhjendusi üle korrata. Maa- ja Ruumiameti viitab 06.04.2026 pöördumises ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse üleminekusättele § 3010, mille kohaselt lähtub Maa- ja Ruumiamet enne 01.01.2025 heakskiitmiseks esitatud planeeringute heakskiitmisel varasemas redaktsioonis ettenähtud nõuetest. Vastav säte reguleerib, millisele õigusele vastavust peab Maa- ja Ruumiamet hindama enne 01.01.2025 heakskiitmiseks esitatud planeeringute puhul. Seeläbi määratakse kindlaks Maa- ja Ruumiameti poolt kohaldatav õigus olukorras, kus detailplaneeringu heakskiitmine on vajalik. Säte ei reguleeri valla kohustusi, mille osas lähtutakse kehtivast õigusest ja mille kohaselt on detailplaneeringu heakskiitmine vajalik üksnes juhul, kui detailplaneering ei ole üldplaneeringuga kooskõlas (planeerimisseadus § 138 lõige 2). Valla hinnangul on detailplaneering üldplaneeringuga kooskõlas, mistõttu ei olnud Maa- ja Ruumiameti heakskiit detailplaneeringu kehtestamiseks vajalik, sest planeerimisseaduse põhitekst konkreetse planeeringu liigi puhul heakskiitu ei nõua. Juhul, kui Maa- ja Ruumiameti väited annaksid alust kahelda detailplaneeringu õiguspärasuses (millega ei saa nõustada) kohalduksid ka sel juhul detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisele seadusest tulenevad piirangud. Vastava otsuse tegemiseks tuleb kaaluda kõiki tähtsust omavaid asjaolusid, muuhulgas detailplaneeringu kehtivuse lõppemise tagajärgi ning huvitatud isikute usaldust, et detailplaneering jääb kehtima (HMS § 64 lõiked 2 ja 3; § 67 lõige 1). Märgime, et isegi kui on valla poolt rikud menetlusnõudeid, siis haldusmenetluse seaduse § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes menetlusnõuete rikkumise tõttu, kui see rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist. Järelikult, isegi kui varem on heakskiidust keeldutud, kuid kehtestamise hetkel (2026. aastal) on detailplaneering vastavuses üldplaneeringuga ja seadus sel juhul heakskiitu ette ei näe, ei pruugi see rikkumine muuta akti õigusvastaseks, kuna see ei mõjuta sisulist otsustamist. Detailplaneeringu õiguspärasuse osas on puudutatud isikud pöördunud kaebusega halduskohtusse. Halduskohus on jätnud rahuldamata kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse, mille eesmärk oli piirata detailplaneeringu elluviimist, muuhulgas põhjusel, et see kahjustaks ülemääraselt planeeringuala omaniku huve. Leiame, et Maa- ja Ruumiameti ettepanek püüdleb sama eesmärgi poole, mille põhjal halduskohus on jätnud rahuldamata kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse. Haldusorganid ei saa seejuures asuda lahendama õigusvaidlusi kohtu asemel, väljudes oma pädevuse ja seadusest tulenevate piirangute raamest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Ruben abivallavanem Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 | [email protected] | www.laaneharju.ee | registrikood 77000200   Riigikogu majanduskomisjoni istungi protokoll nr 124 Tallinn, Toompea Neljapäev, 24. aprill 2025 Algus 14.00, lõpp 15.30 Juhataja: Marek Reinaas (esimees) Protokollija: Kiia Väli (konsultant) Võtsid osa: Komisjoni liikmed: Jaak Aab, Mario Kadastik, Tõnis Mölder, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi Komisjoni ametnikud: Kaido Rosin (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik), Maria Haas (konsultant) Puudusid: Aleksei Jevgrafov, Rene Kokk, Mihkel Lees, Mart Maastik ja Reili Rand Kutsutud: Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna taastuvenergia valdkonnajuht Karlis Goldstein ja nõunik Regina Hermandi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakonna valdkonnajuht Kadi-Kaisa Kaljuveer, Elering AS taastuvenergia arendamise juht River Tomera (1. päevakorrapunkt) Päevakord: 1. Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse, keskkonnatasude seaduse ning planeerimisseaduse muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu (541 SE) teise lugemise ettevalmistamine 2. Info ja muud küsimused 1. Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse, keskkonnatasude seaduse ning planeerimisseaduse muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu (541 SE) teise lugemise ettevalmistamine Marek Reinaas sõnas sissejuhatuseks, et eelnõu esimene lugemine toimus 18. detsembril 2024. a. Muudatusettepanekute (ME) esitamise tähtajaks, 7. jaanuariks 2025 kella 17:15-ks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid ME-sid ei esitanud. Eelnõu kohta esitasid arvamused Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, OÜ Utilitas Wind ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (REM). Vahetult enne komisjoni istungit edastasid arvamused ka KC Energy OÜ, Eurowind Energy OÜ, VKG Wind OÜ ja TMV Green OÜ. Komisjon on küsinud eelnõu kohta arvamust keskkonnakomisjonilt, kes põhimõtteliselt toetas eelnõu. Oma seisukohad eelnõule esitatud arvamustele ja ettepanekutele esitas juhtivkomisjonile eelnõu algataja esindajana Kliimaministeerium (KLIM), kes esitas juhtivkomisjonile ka täiendavad ettepanekud. Majanduskomisjoni töörühm valmistas ette eelnõu komisjoni istungil menetlemist oma nõupidamistel 27. veebruaril, 10. aprillil ja 16. aprillil käesoleval aastal. ME-de loetelu kavandisse on lisatud 11 ME-d, mis kõik on juhtivkomisjoni ettepanekud, mille on esitanud valdavas enamuses KLIM.  2 Järgnevalt tutvustasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning KLIMi esindajad eelnõule laekunud ettepanekuid, mida ei ole ME-de loetelu kavandis kajastatud (vt siit). Mari Tänav sõnas, et REMi esitatud ettepanekut arutati põhjalikult komisjoni töörühma koosolekul koos REMi ja Riigikantselei esindajatega ning leiti, et teema vajab täiendavat laiapindsemat arutelu, mistõttu ei lisatud seda arutatava eelnõu muudatusettepanekute hulka. Urve Tiidus palus täpsustada kohalikke omavalitsusi (KOV) puudutavat eriplaneeringu osa. MKMi maa- ja ruumipoliitika osakonna valdkonnajuht Kadi-Kaisa Kaljuveer selgitas, et hetkel kehtib KOVi eriplaneeringu instrumendi regulatsioon, mis näeb ette kaheetapilist planeeringumenetlust: asukoha eelvalik ja detailne lahendus. Mõned aastad tagasi loodi tuuleparkide jaoks erisus, et KOVil on võimalik eriplaneeringut kehtestada asukoha eelvaliku otsuse alusel, kui selleks puuduvad välistavad tegurid. Seal on määratud erikriteeriumid ning peab olema veendutud, et asukoht on täielikult sobiv. Praegu koostatav planeerimisseaduse muudatus näeb vähemalt hetkel ette, et kuna KOVi eriplaneeringu instrument ei ole ennast täielikult õigustanud, siis soovitakse see ära kaotada. Detailplaneering ise võimaldab seda juba teha ja planeeringu algatamise hetkel on võimalik see kindlaks teha. Ministeerium soovib detailplaneeringu algatamise juurde lisada ruumilise analüüsi komponendi. Planeeringu algatamise hetkel on KOVil võimalik lähtuvalt ruumilisest analüüsist teha otsus, kas mõnel konkreetsel alal on või ei ole detailplaneeringu algatamine põhjendatud. Sellest lähtuvalt saaks olulise ruumilise mõjuga ehitisi kavandada detailplaneeringu instrumendi kaudu. Lisaks vajadusel ette näha ka üldplaneeringu muutmine. Ministeeriumilt on küsitud, et miks ainult tuuleparkide puhul on võimalik otsustada üldplaneeringu muutmine või selle mitte muutmine. Edaspidi oleks detailplaneeringu instrumendi kaudu võimalik teha seda kõikidele taolistele objektidele. Kristina Šmigun-Vähi küsis, kas on plaanitud lisada mingisugused täiendavad meetmed, et tagada kohalike inimeste ja teiste osapoolte piisav kaasamine, et vältida potentsiaalset vastuseisu suurtele taastuvenergiaprojektidele. KLIMi energeetikaosakonna taastuvenergia valdkonnajuht Karlis Goldstein vastas, et arutatav eelnõu ei tegele spetsiifiliselt selle küsimusega. Arutatava eelnõu eesmärk on eeskätt korrastada planeerimisseadust. Samas võivad eelnõus plaanitud erinevate sätete täpsustamised (nt kuidas jaotatakse tuulikutasu KOVi ja kohalike elanike vahel) vastuseisu leevendada. Järgnevalt asuti ME-de tutvustamise ja hääletamise juurde. 1. Teha eelnõus järgmised muudatused: 1.1. Muuta eelnõu pealkiri ja sõnastada see järgmiselt: „Planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine)“ Selgitus: Kuna ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse, keskkonnatasude seaduse ja planeerimisseaduse muutmise seadust täiendatakse ka  3 elektrituruseaduse muudatustega, siis on vaja muuta ka eelnõu pealkirja. 1.2. Asendada eelnõu § 3 pealkirjas arv „3“ arvuga „1“, muutes vastavalt teiste paragrahvide numeratsiooni. Selgitus: Normitehniline muudatus. Esikohale paigutatakse seadus, mille muutmine tuleneb eelnõu peaeesmärgist, ning teiste seaduste muudatused reastatakse muudetavate seaduste pealkirjade tähestikulises järjekorras. Sellega seoses muutub eelnõu struktuur ja paragrahvide numeratsioon. 1.3. Täiendada eelnõu uue paragrahviga 2 (uues numeratsioonis paragrahviga 3), muutes vastavalt järgnevate paragrahvide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „§ 3. Elektrituruseaduse muutmine Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 58 täiendatakse lõigetega 22 ja 23 järgmises sõnastuses: „(22) Elektrienergia koguse, mille eest tervikuna või osaliselt makstakse käesoleva seaduse §-s 594 nimetatud toetust, kindlaksmääramisel ei võeta arvesse otseliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergia kogust. (23) Põhivõrguettevõtjal on õigus nõuda toetuse saajalt õigusaktide nõuete kohaste lisakauglugemisseadmete paigaldamist liitumispunktist tootja poole, et tagada elektrienergia päritolu selgitamiseks ja toetusaluse koguse arvestamiseks vajalikud mõõteandmed.“;“. Selgitus: Muudatus on vajalik selleks, et ei tekiks üle- ega alakompenseerimist toetuse maksmisel. Lõike 22 eesmärk on luua eriregulatsioon lõike 2 suhtes, et tagada § 594 toetuse maksmine üksnes taastuvast energiaallikast toodetud ja otse turule müüdud ehk tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku antud elektrienergia pealt selliselt, et otseliini kaudu antud elektrienergia ei saaks toetust. Euroopa Komisjoni suuniste „Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“ [1] punkti 123 kohaselt peab abi eesmärk olema hoida ära turgude tõhusa toimimise põhjendamatut moonutamist ning eelkõige säilitada tõhusad tegevusstiimulid ja hinnasignaalid. Muu hulgas peaksid abisaajad olema avatud hinnakõikumistele ja tururiskidele, seega on eelduseks toodetud elektri turul müümise nõue. Põhimõte, et abisaajad müüvad oma elektrit otse turul, on reguleeritud ka grupierandi määruse artikli 42 lõigetes 5 ja 6. Lõikes 23 sätestatakse, et põhivõrguettevõtjal on õigus nõuda toetuse saajalt lisakauglugemisseadmete paigaldamist liitumispunktist tootja poolele, et tagada toetuse maksmise täpne arvestus ning pidada arvet toetuse saamise õiguse üle. Toetusaluse elektrienergia koguse arvestamisel on vajalik tuvastada energia päritolu, mistõttu tuleb lähtuda eelkõige liitumispunkti kaudu võrku antud saldeeritud energiakogusest ning keerukamate hübriidseadmete korral, kus lisaks toetusalusele tootmise etapile on muid elektripaigaldisi (salvestusseadmed) paigaldada vajadusel lisakauglugemisseadmeid. Muudatused tuleb kehtestada enne uue vähempakkumise väljakuulutamist, et pakkujatele oleks ette teada, kuidas määratakse kindlaks toetusalune energiakogus. Toetusealuse energiakoguse määramise põhimõtteid ei ole võimalik korrigeerida tagantjärele, kuna see oleks vastuolus tagasiulatuva jõu keeluga. 1.4. Täiendada eelnõu paragrahvi 3 punktiga 2 järgmises sõnastuses: „2) paragrahvi 592 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu “toetuste haldamise” tekstiosaga “, arvestuse, vähempakkumise läbiviimise, vaidlustega seotud ja taastuvenergia toetuste infosüsteemi haldamise”; Selgitus: Taastuvenergia tasu kasutamisel tuleb täpsustada, et lisaks toetuste haldamisele on lubatud põhjendatud kulutusi teha ka vähempakkumise arvestuste koostamiseks, vähempakkumise läbiviimiseks, taastuvenergia toetuste infosüsteemi haldamiseks ja võimalike vaidluste lahendamiseks. Kuna põhivõrguettevõtjal pole seadusega ette nähtud vahendeid  4 sellisteks kulutusteks, siis on vaja õiguslikku alust, et toetada vähempakkumiste läbiviimist ja vajadusel samateemaliste vaidluste lahendamist. 1.5. Täiendada eelnõu paragrahvi 3 punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) paragrahvi 594 lõike 51 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) pakkumise esemeks oleva toetatava elektrienergia liigi, tootmise tehnoloogia ja suurima pakutava koguse koos maksimaalse suurendamise võimalusega ühe kalendriaasta kohta;“;“. Selgitus: Olemasolevat § 594 lõike 51 punkti 2 täiendatakse selliselt, et valitsus peab vähempakkumise korraldamist volitades kindlaks määrama ka tootmise tehnoloogia, kui vähempakkumine on piiratud ja suunatud konkreetsele tootmistehnoloogiale (näiteks üksnes maismaa tuuleparkidele või tulevikus ka meretuule parkidele). Kui vähempakkumine korraldatakse tehnoloogianeutraalselt, märgitakse korralduses, et vähempakkumine on avatud igale tehnoloogiale. Kehtiva sõnastuse järgi peab valitsus kindlaks määrama elektrienergia tootmise allika ja maksimaalse koguse kalendriaasta kohta. Selguse huvides on punkti lisatud ka võimalus piiritleda, millised tehnoloogiad saavad vähempakkumisel osaleda. Täiendus on seotud eesmärgiga näha ELTSis ette eraldi õiguslik alus ja võimalus vajaduse korral korraldada konkreetsele elektri tootmise tehnoloogiale suunatud vähempakkumisi. Analüüs ja põhjendused selle kohta, mis tingivad vajaduse kalduda kõrvale tehnoloogianeutraalsuse põhimõttest ning õigustavad konkreetse taastuvenergia allika liigile ja tootmise tehnoloogiale suunatud vähempakkumise korraldamist, peavad sisalduma valitsuse korralduses, millega valitsus volitab valdkonna eest vastutavat ministrit vähempakkumist korraldama. 1.6. Täiendada eelnõu paragrahvi 3 punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) paragrahvi 594 lõiget 51 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) käesoleva paragrahvi lõike 52 punktis 4 nimetatud vähempakkumise puhul toetuse ja Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia kauplemisperioodi börsihinna summa, milleni võib maksta toetust.“;“. Selgitus: Kehtiva sõnastuse kohaselt määrab valitsus ainult toetuse ülemmäära. Lisatava § 594 lg 51 punktiga 6 sätestatakse, et Vabariigi Valitsuse korraldusega määratakse sama paragrahvi lõike 52 punkti 4 alusel korraldatava maismaatuuleparkide vähempakkumise korral toetuse ja Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia kauplemisperioodi börsihinna summa, milleni võib maksta toetust. 1.7. Täiendada eelnõu paragrahvi 3 punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) paragrahvi 594 lõiget 52 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) uue maismaal tuuleenergiat tootmiseks kasutava tootmisseadmega.”;“. Selgitus: Eelnõuga lisatakse säte, mille puhul sõltuvalt elektrisüsteemi vajadustest võivad uued vähempakkumised olla suunatud taastuvast energiaallikast sellise täiendava elektrienergia tootmisele, mida toodetakse uue maismaal tuuleenergiast tootmiseks kasutatava tootmisseadmega. Täiendus on seotud eesmärgiga näha ELTSis ette eraldi alus ja võimalus korraldada üksnes maismaa tuuleparkidele suunatud vähempakkumisi. 1.8. Täiendada eelnõu paragrahvi 3 punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) paragrahvi 594 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;“. Selgitus: Tegemist on konstruktsiooniga, mis ei ole enam asjakohane ja ei sobi kokku ühtse siseturu üldpõhimõtetega. EL-i ühtsel turul peab olema tagatud võimalus osaleda vähempakkumistel ka teiste liikmesriikide ettevõtjatel ilma diskrimineerivate piiranguteta. Muudatus on vajalik kehtestada enne uue vähempakkumise väljakuulutamist, et maandada mõne teise liikmesriigi ettevõtja vaidlustuse tõttu vähempakkumise nurjumise risk.  5 1.9. Täiendada eelnõu paragrahvi 3 punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) paragrahvi 594 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(10) Vähempakkumise tingimused ja korra, vähempakkumises nõutava toodangu arvestamise ning vähempakkumise võitjatele toetuse arvestamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, lähtudes Euroopa Liidu riigiabi reeglitest.“;“. Selgitus: Tegemist on volitusnormi laiendamisega VV määruse muutmiseks ja täiendamiseks. See on oluline muudatus, ilma milleta ei saa VV määruses reguleerida pärast vähempakkumise läbiviimist ja võitjate kuulutamist tekkivaid küsimusi, mis puudutavad toetuse maksmist vähempakkumise võitjatele. Lause lõpuga muudetakse senine kitsendav viide sama seaduse § 59 lõikes 21 nimetatud suunistele ning asendatakse see üldise kohustusega lähtuda Euroopa Liidu riigiabi reeglitest, mis võimaldab vähempakkumiste õigusliku alusena kasutada nii suuniseid koos riigiabiloaga, kui ka muid Euroopa Liidu akte, nt üldise grupierandi määrust. Muudatus on vajalik õiguse puhastamise põhimõttest tulenevalt. Selle kohaselt tuleb õiguse katkematu puhastamise tagamiseks iga muutmiskavatsuse puhul kontrollida, millised muudetava seaduse muud sätted on muutunud tarbetuks, või kas saab sätteid lihtsamaks muuta. Kuivõrd Euroopa Liidus on mitmeid riigiabi reguleerivaid õigusakte ning suuniseid, mis võivad olla kehtestatud kiirkorras ja kehtida üksnes lühikese perioodi jooksul (nagu nt erinevad kriisiabi suunised), siis ei ole põhjendatud seadusesse iga kord uue dokumendi nime lisamine, vaid mõistlik oleks viidata üldistatult EL riigiabi reeglitele. Sellisel juhul saab vastava abikava väljatöötamisel teha igakordselt otsuse, mis reeglite alusel konkreetset toetust andma hakatakse. 1.10. Täiendada eelnõu paragrahvi 3 punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) paragrahvi 594 täiendatakse lõigetega 111–113 järgmises sõnastuses: „(111) Kui tootja alustab tootmist vähempakkumise teates nimetatud tootmise alustamise tähtpäevast või käesoleva seaduse § 598 lõike 4 punkti 1 alusel antud täiendavast tähtpäevast hiljem, hakkab toetusperiood kulgema vastavalt vähempakkumise teates märgitud tootmise alustamise tähtpäevast või käesoleva seaduse § 598 lõike 4 punkti 1 alusel antud täiendavast tähtpäevast. Tootja kaotab õiguse saada toetust selle perioodi eest, mille võrra alustati tootmist hiljem vähempakkumise teates märgitud või käesoleva seaduse § 598 lõike 4 punkti 1 alusel antud täiendavast tähtpäevast. (112) Kui tootja toodab pärast vähempakkumise teates märgitud tootmise alustamise tähtpäeva või käesoleva seaduse § 598 lõike 4 punkti 1 alusel antud täiendavat tähtpäeva tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku elektrienergiat 12 kuu jooksul vähem kui 60 protsenti korralduses märgitud aastasest mahust, peatatakse toetuse maksed tootjale puuduse tuvastamisest arvates, senikaua kui tootmisseade on kuni 12 kuu jooksul tootnud tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku vähemalt 60 protsendi ulatuses nimetatud korralduses märgitud aastasest mahust. Toetuse maksmise peatumine ei peata toetusperioodi kulgemist ega pikenda toetuse maksmise ajavahemikku. (113) Kui vähempakkumise võitnud pakkumuses sisaldus enam kui üks tootmisseade, loetakse käesoleva seaduse § 108 lõike 3 tähenduses tootmise alustamise ajaks päev, millal kõigi samas pakkumuses sisaldunud tootmisseadmetega alustati tootmist, või võitjaks tunnistatud pakkuja põhjendatud taotluse alusel päev, millal osa pakkumuses sisaldunud tootmisseadmetega alustati tootmist, ning käesoleva seaduse § 108 lõike 31 mõistes tootmise alustamise ajaks päev, mil tootja on esitanud vähempakkumise läbiviijale võrgulepingud ja avalduse kõikide samas pakkumuses osalenud tootmisseadmetega tootmise alustamise kohta.“;“. Selgitus: Olulised muudatused, mis reguleerivad toetusperioodi algust ja lõppu olukorras, mil tootmisega alustamine viibib. Tegemist on tootjate riske maandavate normidega, kuna kehtiva õiguse järgi oleks tootmise alustamisega hilinemise või ebapiisava toodangukoguse tagajärjeks toetusskeemist välja langemine (ELTS § 594 lõige 12), kuid täpsustustega on võimalik jätkata toetusskeemis. Samas ei ole võimalik täiendusi reguleerida tagasiulatuvalt  6 ega määrusega, kuna toetuse maksete peatamisel kaotab tootja õiguse toetusele selle perioodi eest, mil nõuded ei olnud täidetud (tootmine alustatud või toodangukogus vastavuses pakkumuses lubatuga). 1.11. Täiendada eelnõu paragrahvi 3 punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) paragrahvi 597 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud krediidiasutuse, finantseerimisasutuse või kindlustusandja reiting peab olema vähemalt investeerimisjärgu krediidireiting. Krediidiasutus, finantseerimisasutus või kindlustusandja võib tugineda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud garantii väljastamisel oma kontserni emaettevõtja krediidireitingule. (32) Kui pakkuja võtab pakkumuse tagasi pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva, siis ei tagastata pakkujale tagatist ja see läheb riigi omandisse ning käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud tagatise puhul nõuab vähempakkumise läbiviija garantiiandjalt väljamakse tegemist, mis jääb riigi omandisse.“;“. Selgitus: Hetkel on tagatise andmiseks sobivate asutuste nõuded alareguleeritud, mistõttu eksisteerib risk vaidlusteks, mis mõjutavad mh pakkumuste hindamise aega. Vaja on seadusega sätestada, milline reiting peab olema garantii andjal, kui vähempakkumisel osaleja soovib tagatisena kasutada garantiid. Reguleerimata on küsimus, mis saab pakkuja esitatud tagatisest juhul, kui pakkuja võtab oma pakkumuse tagasi pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva. Eelnõu kohaselt ei tagastata sellisel juhul pakkujale tagatist. Kui tagatisena on kasutatud tagatisraha, läheb tagatisraha vähempakkumise läbiviija omandisse. Kui tagatisena on kasutatud garantiid, realiseerib vähempakkumise läbiviija garantiist tulenevad õigused ja see summa jääb riigi omandisse. Riikliku eesmärgi saavutamine taastuvelektri kasutuselevõtmisel on sedavõrd olulise tähtsusega küsimus, et on vaja veenduda vähempakkumises osalejate piisavate vahendite olemasolus. Tagatise regulatsiooni korrastamine on oluline enne vähempakkumise väljakuulutamist, kuna tagasiulatuvalt ei ole võimalik vastavaid puuduseid kõrvaldada. 1.12. Täiendada eelnõu paragrahvi 3 punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) paragrahvi 597 lõike 6 juhtlauses asendatakse tekstiosa „on vähempakkumise läbiviijal õigus nõuda garantiiandjalt väljamakse tegemist“ tekstiosaga „nõuab vähempakkumise läbiviija garantiiandjalt väljamakse tegemist, mis jääb riigi omandisse“;“. Selgitus: ELTS § 59⁷ lg 6 sätestab, et tagatisraha ei tagastata vähempakkumise võitjale ja see läheb riigi omandisse ning lõike 3 punktis 1 sätestatud tagatise (krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii) puhul „on vähempakkumise läbiviijal õigus nõuda garantiiandjalt väljamakse tegemist“, kui esinevad lõike 6 punktides 1 või 2 nimetatud asjaolud. Seaduse sõnastusest nähtub, et: 1. Tagatisraha puhul on tagajärg imperatiivne - tagatisraha „ei tagastata“ ja „läheb riigi omandisse“. 2. Garantii puhul on sõnastus dispositiivne - vähempakkumise läbiviijal „on õigus nõuda“ garantiiandjalt väljamakse tegemist. Seega tuleneb seaduse kehtivast sõnastusest, et garantii puhul on vähempakkumise läbiviijal kaalutlusõigus, kas nõuda garantiiandjalt väljamakse tegemist või mitte, kui esinevad ELTS § 59⁷ lg 6 punktides 1 või 2 nimetatud asjaolud. Selline erisus ei ole aga õiguslikult ega sisuliselt põhjendatud. Lähtuvalt haldusmenetluse üldpõhimõtetest, sh proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest, ning ELTS § 59⁷ lg 7 eesmärgist, mille kohaselt riigi omandisse läinud tagatisraha vahendeid ja garantiiandjalt laekunud vahendeid kasutatakse toetuse rahastamiseks, ei ole põhjendatud tagatisraha ja garantii puhul erinev kohtlemine. Ka sisuliselt (tagatise üleüldist eesmärki silmas pidades) on mõistlik, et tagajärg oleks sama sõltumata sellest, kas tagatis on antud tagatisrahana deposiiti või garantiikirjana. 1.13. Täiendada eelnõu paragrahvi 3 punktiga 11 järgmises sõnastuses:  7 „11) paragrahvi 59 lõike 6 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „tähtpäevast“ tekstiosaga „või § 7 598 lõike 4 punkti 1 alusel antud täiendavast tähtpäevast arvates“;“. Selgitus: Oluline muudatus kehtivas seaduses. Muudatusega on täiendatud eelnõu selliselt, et kui § 598 lõike 4 punkti 1 alusel on antud kuni 18-kuuline täiendav tähtaeg tootmise alustamiseks, siis pikeneb tagatise kehtivus selle aja võrra, mille võrra vähepakkumise läbiviija on pikendanud tootmisega alustamise tähtaega. Ühtlasi ei jää tootja tagatisest ilma, kui nt võrgu valmimise viibimise tõttu lükkub tootmise algus edasi kuni 18 kuu võrra. Ilma täienduseta jääks kehtima vastuoluline regulatsioon, kus tootmisega alustamise tähtaega on küll võimalik pikendada ELTS § 598 lõike 4 punkti 1 alusel, kuid samas on kohustuslik jätta tagatis võitjale tagastamata, kui ta alustab tootmist pärast vähempakkumise teates märgitud esialgset tootmise alustamise tähtpäeva (ELTS § 597 lg 6 p 1). 1.14. Täiendada eelnõu paragrahvi 3 punktiga 12 järgmises sõnastuses: „12) paragrahvi 597 lõiget 7 täiendatakse enne numbrit „6“ tekstiosaga „32 ja“;“. Selgitus: Lõiget 7 on vaja täiendada, et selles sätestatud tagatise regulatsioon kehtiks ka eelnõuga lisatava uue lõike 32 alusel riigi omandisse jääva tagatise osas. 1.15. Täiendada eelnõu paragrahvi 3 punktiga 13 järgmises sõnastuses: „13) paragrahvi 598 lõike 4 punktis 1 asendatakse lauseosa „kuuekuulise täiendava tähtaja, kui vähempakkumise võitja pakkumises olev tootmisseade on vähempakkumise teates nimetatud tähtajaks valminud, kuid elektrienergia tootmist ei ole tähtajaks selle tootmisseadmega alustatud„ lauseosaga “kaheksateistkuulise täiendava tähtaja, kui vähempakkumise võitja pakkumises oleva tootmisseadmega ei ole võimalik alustada tootmist vähempakkumise teates nimetatud tähtajaks tootjast sõltumatul põhjusel, mis on ilmnenud pärast pakkumuse esitamist“;“. Selgitus: Tegemist on muudatusega § 598 lõike 4 punkt 1 sõnastuses, sätestades, et kui vähempakkumise läbiviija tuvastab vähempakkumise võitja tegevuses seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele mittevastavuse, võib vähempakkumise läbiviija anda vähempakkumise võitjale tootmisega alustamiseks senise kuni kuuekuulise täiendava tähtaja asemel kaheksateistkümne kuulise tähtaja, kui vähempakkumise võitja pakkumises oleva tootmisseadmega ei ole võimalik alustada tootmist vähempakkumise teates nimetatud tähtajaks tootjast sõltumatul põhjusel, mis on ilmnenud pärast pakkumuse esitamist. Praktikas on ilmnenud, et tootmisseadme tähtaegne valmimine võib olla takistatud tootjast sõltumatutel põhjustel, nt planeeringute viibimise tõttu, ning sellisel juhul on põhjendatud tootmise alustamise tähtaja pikendamine kuni 18 kuu võrra. Tootmise alustamise tähtaja pikendamine enam kui 18 kuu võrra võib muuta arendajatele keerulisemaks sedavõrd pikaajalise (tootmise alustamise tähtpäev koos maksimaalse tähtaja pikendusega) tagatise saamise krediidiasutustelt. Ilma normi täiendamiseta suurendab tootjate jaoks maandamata risk tõenäoliselt pakkumuse hinda, seega on vajalik täiendada seadust enne uue vähempakkumise korraldamist. 1.16. Täiendada eelnõu paragrahvi 3 punktiga 14 järgmises sõnastuses: „14) paragrahvi 108 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Käesoleva seaduse § 594 lõike 52 punktides 3 ja 4 nimetatud tootmisseadme puhul käsitatakse tootmise alustamise ajana päeva, millal tootja esitab vähempakkumise läbiviijale võrgulepingu ja avalduse tootmisseadmega tootmise alustamise kohta.“;“. Selgitus: Muudatusega võimaldatakse lugeda tootmisega alustamiseks varaseimat võimalikku aega, mil tootmisseade on võimeline andma toodangut võrku. Varem ELTS § 108 lõikes 3 kehtinud tingimus, et tootmisseade peab tootmise alustamise hetkel olema läbinud võrgukatsetused ja saanud nõuetekohasuse kinnituse, võib tuuleparkide puhul lükata ametlikku tootmise algust ja ühtlasi toetuse maksete algust edasi põhjendamatult kuni kahe  8 aasta võrra. Muudatus võimaldab paindlikkust ja maandab tootjate riske olukorras, mil tuuleparkide arendusprotsess võtab enam aega kui planeeritud. 1.17. Täiendada eelnõu paragrahvi 3 punktiga 15 järgmises sõnastuses: „15) paragrahvi 1113 täiendatakse lõigetega 28–30 järgmises sõnastuses: „(28) Käesoleva seaduse § 58 lõiget 22 rakendatakse pärast käesoleva lõike jõustumist korraldatud vähempakkumisele. (29) Enne käesoleva lõike jõustumist korraldatud vähempakkumisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 594 lõikeid 111–113, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. (30) Enne käesoleva lõike jõustumist korraldatud vähempakkumisele kohaldatakse vähempakkumise korraldamise ajal kehtinud § 598 lõike 4 punkti 1 redaktsiooni.“.“. Selgitus: Muudatus on seotud uute sätete rakendumise tähtajaga. Lõikega 28 nähakse õigusselguse ja -arusaadavuse eesmärgil ette, et § 58 lõiget 22 rakendatakse üksnes uutele vähempakkumistele. Varasemate vähempakkumiste korral rakendatakse endiselt § 58 lõiget 2 (mis võimaldas toetust arvestada võrku antava ja ka otseliini antava energia eest) ja uutele vähempakkumistele § 59 lg 22 (toetus üksnes võrku antava energia eest). Lõikega 29 nähakse ette, et enne käesoleva eelnõu jõustumist korraldatud vähempakkumistele kohaldatakse käesoleva seaduse § 594 lõigetes 111–113 sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Näiteks, kui see ei lähe vastuollu mh ELTS § 58⁴ lg 1 p-s 4 sätestatuga. Selgitusena, et § 594 lõiked 111–113 omaksid soodustavat tagasiulatuvat mõju varasemate vähempakkumise võitjatele ning täidaksid seaduselüngad sellistes küsimustes, mille osas praegune õigus sunnib mitut normi koostoimes tõlgendama ja jätab toetuse maksja potentsiaalsetesse vaidlustesse, kuna puudub õigusselgus, kuidas arvestada tootmise alustamist ja toetusperioodi algust eriolukordades. Seadust või selle sätet võib rakendada tagasiulatuvalt üksnes põhjendatud vajaduse korras, kui see toob kehtiva õiguse normidega võrreldes kaasa isiku õiguste laienemise, vabaduste suurenemise, kohustuste või vastutuse vähenemise või muu sellesarnase tagajärje või kui sellega ei rikuta õiguskindluse põhimõtet. Käesolev muudatus soodustab isikute õiguste laienemist, st antud varasemate vähempakkumise võitjatele soodsamaid ja paindlikumaid tingimusi ning suurendab õigusselgust. Seega rakendussättega kellegi õigusi ei piirata ega vähendata, vaid vastupidi, isikutele luuakse soodsamad tingimused toetuse saamiseks. Eesti õigusdogmaatikas taunitakse ebasoodsat tagasiulatuvat mõju. Põhiseadus ei keela anda tagasiulatuva mõjuga norme, mis muudavad isiku õigusliku positsiooni paremaks (Ernits, M. Põhiseaduse § 10 kommentaar, komm 30. – Ü. Madise jt (toim)). Kuna tegemist on isikuid soodustava tagasiulatuva mõjuga normiga, siis selle lisamine seadusesse on põhiseadusega kooskõlas. Lõikega 30 täpsustatakse õigusselguse mõistes, et enne käesoleva lõike jõustumist korraldatud vähempakkumisele kohaldatakse vähempakkumise korraldamise ajal kehtinud § 598 lõike 4 punkti 1 redaktsiooni, mille kohaselt olukorras, kui vähempakkumise läbiviija tuvastab vähempakkumise võitja tegevuses käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele mittevastavuse, võib vähempakkumise läbiviija anda vähempakkumise võitjale tootmisega alustamiseks kuni kuuekuulise täiendava tähtaja, kui vähempakkumise võitja pakkumises olev tootmisseade on vähempakkumise teates nimetatud tähtajaks valminud, kuid elektrienergia tootmist ei ole tähtajaks selle tootmisseadmega alustatud. Varasematele vähempakkumise võitjatele ei kohaldata 18 kuulist tähtaega. Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek) KLIMi energeetikaosakonna nõunik Regina Hermandi selgitas, et ministeerium on eelnõule  9 esitanud elektrituruseaduse muudatusi puudutavad ettepanekud, mis on seotud sellega, et oleks võimalik läbi viia plaanitavaid vähempakkumisi. Olemasoleva seaduse sätted on teatud kohtades vastuolulised ja ajale jalgu jäänud. Ministeerium valmistas vastava seaduseelnõu ette juba eelmisel aastal (elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu), mis käis ära kooskõlastusringil. Eelnõu arutati seejärel ka Vabariigi Valitsuses, kuid valitsus otsustas eelnõu menetluse peatada, kuna otsustati maismaa- ja meretuule vähempakkumised lahku lüüa. Jaak Aab lisas, et kehtivat seadust on vaja muuta, kuna plaanitakse algatada maismaatuule vähempakkumine ehk kindla tehnoloogiaga vähempakkumine. Samuti on vaja parandada mõnda kitsaskohta, mis on selgunud varasemate vähempakkumiste käigus. Mario Kadastik palus täpsustada ettepaneku nr 1.6. juures mõiste „summa“ tähendust ehk mida täpselt seal summeeritakse. Elering AS taastuvenergia arendamise juht River Tomera vastas, et summeeritakse makstavat toetust ja turu pealt saadavat tulu. Marek Reinaas märkis, et selline ME ja selle menetlemine käesoleva eelnõu raames ei ole hea õigusloome näide. Arusaadavalt on muudatustega kiire ning see mõjutab erinevaid turuosalisi. Seega tuleb selle osas suhelda veel turuosalistega. Jaak Aab küsis, kas varasemalt kooskõlastusringil olnud vähempakkumiste osa sarnaneb praegustes muudatustes tooduga või on see vahepeal palju muutunud. Regina Hermandi vastas, et vähempakkumiste regulatsiooni puudutav eelnõu käis esimesel kooskõlastusringil eelmise aasta 6. septembril ja valitsusele esitati eelnõu 6. detsembril. Kooskõlastusringil esitasid enda kommentaarid eelnõule mitmed turuosalised. Kontrollides maismaatuult puudutavate sätete sõnastust toonasel kooskõlastusringil olnuga ja käesoleval istungil arutatavat, siis otseliini osas toetuse kompenseerimata jätmine ei olnud sellises sõnastuses varem eelnõus sees. Lähtuvalt erinevatest riigiabi reeglitest leiab aga ministeerium, et õigusselguse huvides on otstarbekas see selgelt sõnastada. River Tomera lisas, et otseliini põhimõte oli ka varem kavandatud, aga see ei olnud nii reljeefselt välja toodud kui praegu. Muudatus on vajalik selleks, et toetuse maksmine vastaks riigiabi reeglitele, mis näevad ette, et toetada tohib turule antavat elektrienergiat. Turuks loetakse võrku, kus kehtivad elektriturureeglid. Otseliini puhul on tegemist elektrienergia andmisega näiteks naaberkinnistule. Otseliini kaudu elektrienergia edastamine on üle kahe korra soodsam, kui edastada seda läbi võrgu. Seal ei maksta võrgutasu ja vastav energia ei osale bilansiselgituses ehk sellele ei kohaldu bilansienergia tasud. Kui elektri tarbimine toimub kontserni sees, siis osadel juhtudel ei maksta ka käibemaksu. Lisaks ei ole selle puhul üha rohkem tegemist otse tootjalt tarbijale suunatud elektrienergiaga, kuna vahel võivad olla salvestid ja elektrolüüserid. Seal on juba raske eristada, kas tegemist on tarbimisega või elektrienergia ajutise hoiustamisega. Sellised aspektid on väga kasulikud, millega saab tootja ka enda tootlikkust parandada. Lisaks müües elektrit turul, kus tootjad konkureerivad omavahel ja kus teatud tundidel on ületootmine, siis ei pruugita koguaeg pääseda enda toodetuga turule. Otseliinide kaudu saab elektrienergiat müüa tarbijatele turuväliselt, mis on suur eelis. See motiveerib tootjaid otsima võimalusi, et kuidas saaks ümbruskonna tarbijaid ise võrguväliselt elektriga varustada.  10 Mari Tänav küsis, miks on arutatav muudatus niivõrd oluline, et seda on vaja kiireloomuliselt selle eelnõu juurde tuua. Karlis Goldstein vastas, et Eesti on seadnud eesmärgi, et 2030. aastal toodetakse sama palju taastuvelektrit, kui on Eesti aastane tarbimise kogumaht. Selleks, et kiirendada taastuvenergiavõimsuste lisandumist, on vajalik vähempakkumise instrument. Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi) 2. Muuta eelnõu § 1 (uues numeratsioonis § 2), asendades sissejuhatavas lauses tekstiosa „§-ga 308“ tekstiosaga „§-dega 308 ja 309“ ning lisades § 309 järgmises sõnastuses: „§ 309. Enne 2025. aasta 1. jaanuari heakskiitmiseks esitatud planeeringute heakskiitmine Enne 2025. aasta 1. jaanuari heakskiitmiseks esitatud planeeringute heakskiitmisel lähtub Maa- ja Ruumiamet enne 2025. aasta 1. jaanuari kehtinud planeerimisseaduse redaktsioonis ettenähtud nõuetest. Heakskiidu käigus maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmise või selleks keeldumise eelduseks on valdkonna eest vastutava ministri kooskõlastus.“. Selgitus: 01.01.2025 jõustusid PlanS muudatused, mille kohaselt ei pea üldplaneeringule vastavaid detailplaneeringuid enam heakskiitmiseks esitama. Samuti ei pea heakskiidu andmise raames viima läbi kohaliku omavalitsuse ja isikute, kelle avalikul väljapanekul esitatud arvamusi planeeringu koostamisel ei arvestatud, ärakuulamisi. Samas oli muudatuste jõustumisel pooleli mitmeid heakskiidumenetlusi. Praktikas on juba nii Maa- ja Ruumiametil kui ka KOV-idel ja isikutel tekkinud mitmeid küsimusi, kas ja kuidas viia pooleliolevad heakskiidumenetlused lõpuni. Pooleliolevate heakskiidumenetluste puhul on asjakohane, et menetluse kestel menetlusnormid ei muutu. See võimaldab tagada, et menetlus viiakse läbi ühetaoliselt ja kõigi huve parimal viisil arvestavalt. Ühtlasi ei saa järeldada, et juba algatatud heakskiidu menetluse kestel saab tekkida menetluse osapooltel ootus, et heakskiidu menetlus viiakse muudatuste korral läbi uute nõuete kohaselt. Seega on põhjendatud selgelt sätestada, et juba heakskiitmiseks esitatud planeeringute, sh üldplaneeringu kohaste detailplaneeringute puhul viiakse menetlus lõpuni enne 01.01.2025 kehtinud PlanS alusel ehk kohustuslik on ka ärakuulamise läbiviimine, samuti on Maa- ja Ruumiameti heakskiidu olemasolu nende kehtestamise eelduseks. Maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuga nõustumise või sellest keeldumise eelduseks on valdkonna eest vastutava ministri kooskõlastus. Kuna maakonnaplaneeringu koostajaks on täna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, siis peab Maa- ja Ruumiamet maakonnaplaneeringu muutmise osas antava nõusoleku või sellest keeldumise kooskõlastama eelnevalt majandus- ja tööstusministriga. Samasisuline nõue sisaldub ka 01.01.2025 jõustunud planeerimisseaduses (PlanS § 90 lg 31 ja 121 lg 31). Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek) Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi) 3. Teha eelnõus järgmised muudatused: 3.1. Muuta eelnõu § 2 (uues numeratsioonis § 4) punkt 7 ja sõnastada see järgmiselt: „7) paragrahvi 553 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva seaduse § 552 lõike 1 alusel kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust 50 protsenti maksab kohaliku omavalitsuse üksus maismaa tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanikele eluruumi kohta võrdselt tasu (edaspidi elukohaga seotud tuuleenergiast  11 elektrienergia tootmise tasu), kui eluruum vastab taotlemise aastale eelneva kalendriaasta 1. jaanuaril järgmistele tingimustele:“;“; Selgitus: Eelnõu muudatus on seotud keskkonnatasude seaduse § 553 lõike 5 kehtetuks tunnistamisega (vt järgmine punkt). Muudatuse eesmärk on täpsustada, et tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust 50 protsenti jaotab kohaliku omavalitsuse üksus võrdselt kõikide maismaa tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanike vahel. Näiteks kui jagatav tuulikutasu summa on 3000 eurot ja tuulepargi mõjualas asuvaid eluruumi omanikke on seitse, siis 3000 eurot jagatakse võrdselt seitsme eluruumi omaniku vahel. 3.2. Täiendada eelnõu § 2 uue punktiga 9 (uues numeratsioonis § 4 punktiga 11), muutes vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „11) paragrahvi 553 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks.“. Selgitus: Keskkonnatasude seaduse § 553 lõige 5, mis on sõnastatud järgmiselt: „Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestatud maksimaalses summas elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kogusumma aasta kohta ületab 50 protsenti kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud tasust, jaotatakse laekunud tasust 50 protsenti tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanike vahel proportsionaalselt.“ on eksitav, sest tasu arvestus käib tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide osas maksimum 50% ulatuses KOVile laekunud tuulikutasust. Kehtiva seaduse § 553 lõikes 1 on juba sätestatud, et kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust 50 protsenti maksab kohaliku omavalitsuse üksus maismaa tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanikele tasu (edaspidi elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu), kui eluruum vastab lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimustele. KeTS § 553 lõikes 3 on sätestatud, et elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksimaalne suurus eluruumi kohta on kalendriaastas vastava aasta kuue kuu Eesti töötasu alammäär ja lõikes 6 on sätestatud, et kui käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt väljamakstav elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasude kogusumma aasta kohta jääb alla 50 protsendi kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust, jääb väljamakstud summat ületav osa laekunud tasust kohaliku omavalitsuse üksusele. Kokkuvõtvalt selgitame, et tasu arvestus käib tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide osas maksimum 50% ulatuses KOVile laekunud tuulikutasust ja seega ei saa jaotatav tasu olla suurem kui 50% kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud tasust. KeTS § 553 lõike 5 sõnastus viitab eksitavalt võimalusele, justkui saaks jaotatav tasu mingitel tingimustel olla suurem kui 50%. Kuna see nii ei ole, on õigusselguse tagamiseks vajalik antud lõige seaduses kehtetuks tunnistada. Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek) Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi) 4. Täiendada eelnõu § 2 (uues numeratsioonis § 4) uue punktiga 8, muutes vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „8) paragrahvi 553 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Maismaa tuulepargi mõjuala käesoleva seaduse tähenduses on Eesti Vabariigi piirkond, mis ulatub kuni 250 meetri kõrguse tuuleelektrijaama puhul kahe kilomeetri ja 250-meetrise ning kõrgema tuuleelektrijaama puhul kolme kilomeetri kauguseni lähima tuuleelektrijaama torni keskpunktist. Kui vastavalt kas kahe või kolme kilomeetri kauguseni lähima tuuleelektrijaama torni keskpunktist ulatuv piirjoon läbib kinnistut, ulatub mõjuala kinnisasja kaugeima piirini.“;“. Selgitus: Tegemist on tehnilise muudatusega, et tagada õigusselgus. Kehtiv sõnastus on  12 keelelisest mitmeti mõistetav ja sellega seonduvalt on kohalikel omavalitsusüksustel kerkinud üles erinevad arusaamad selle osas, kes on õigustatud subjektid tuulikutasule. Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek) Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi) 5. Täiendada eelnõu § 2 uue punktiga 9 (uues numeratsioonis § 4 punktiga 10), muutes vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „10) paragrahvi 553 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksimaalne suurus ühe tuulepargi mõjualas asuva eluruumi kohta on kalendriaasta vastava aasta kuue kuu Eesti töötasu alammäär.“;“. Selgitus: Kehtiva keskkonnatasude seaduse § 553 lg 3 kohaselt on elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksimaalne suurus eluruumi kohta kalendriaastas vastava aasta kuue kuu Eesti töötasu alammäär. Eelnõuga tehtava muudatusega lahendatakse olukord, kui eluruum asub mitme tuulepargi mõjualas. Lõike 3 sõnastus vajab täpsustamist, et tagada õigusselgus tuulikutasu maksimaalse suuruse osas. Sama §-i lõiked 1 ja 2 muutmist ei vaja, sest nendes sätestatu põhineb tuulepargil, lõike 3 kehtiv sõnastus aga on tõlgendatav. Kui eluruum asub mitme tuulepargi mõjualas, siis on ka tuuleparkidest tulenev häiring suurem, kui ühe tuulepargi mõjualas elavatel inimestel. Mõju tuulepargi mõjualas elavatele inimestele on positiivne, sest tuulepargi mõjualas inimestele tasutakse tuulikutasu vastavalt sellele, mitme tuulepargi mõjualas eluruum asub. Kui eluruum asub mitme tuulepargi mõjualas, siis on ta õigustatud saama tuulikutasu maksimumsumma aastas korrutatud tuuleparkide arvule. Seaduse muudatus vähendab vastuseisu maismaatuuleparkide arendamisele. Ettevõtjale mõju ei kaasne, sest tuulikutasu suurus KOVile sellest ei muutu. Kohalikule omavalitsusüksusele tagasiulatuvat mõju ei ole, sest paljud maismaa tuulepargid on alles planeeringufaasis ja olemasolevate tuuleparkide puhul ei ole veel sellist olukord tekkinud. Kaudne mõju tulevikus kaasneb sellega, et tuulikutasust tuuleparkide mõjualas elavatele inimestele maksimum tasu tuleb tasuda tuulepargi põhiselt. Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek) Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi) 6. Täiendada eelnõu § 2 uue punktiga 9 (uues numeratsioonis § 4 punktiga 12), muutes vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „12) paragrahvi 553 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(10) Kui eluruum on isikute kaas- või ühisomandis, esitavad omanikud taotlused eraldiseisvalt ning kohaliku omavalitsuse üksus maksab nõuetekohase taotluse esitanud kaas- või ühisomanikele elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu võrdsetes osades eluruumi kohta arvestatud tasust.“;“. Selgitus: Kehtiva sõnastuse muutmine on vajalik õigusselguse tagamiseks ja selleks, et eluruumi kaas- või ühisomandi omanikud ei pea taotluse esitamisel üksteisest sõltuma. Näiteks, kui kaas- või ühisomandis olevaid nõuetele vastavaid taotlejaid on 2, siis jagatakse eluruumile ettenähtud tuulikutasu võrdselt kahe taotleja vahel, kui 3, siis võrdselt kolme vahel. Toetuse suurus ei sõltu kaas- või ühisomandi osa suurusest, sest tegemist on keskkonnahäiringu hüvitamise tasuga, mis omandiosast lähtuvalt ei erine. Näiteks, kui eluruum on isikute kaas- või ühisomandis, aga õigustatud tasusaajaid on ainult 1 isik, siis ei vähene toetuse suurus mitteõigustatud isikute arvelt vaid toetust makstakse eluruumi põhiselt täies mahus ja tasu maksmisel lähtutakse sellest, et antud eluruumis elava isiku keskkonnahäiring ei vähene seetõttu, et antud eluruumil on kaasomanik, kes ei ole õigustatud  13 subjekt tasu saamisel. Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek) Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi) 7. Täiendada eelnõu § 2 uue punktiga 9 (uues numeratsioonis § 4 punktiga 13), muutes vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „13) paragrahvi 553 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(12) Kohaliku omavalitsuse üksus maksab elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu enda territooriumil paikneva tuulepargi kohta ka teise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuva käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastava eluruumi eest.“;“. Selgitus: Keskkonnatasude seaduse § 553 lõike 12 sõnastuse muudatuse puhul on tegemist tehnilise täpsustusega ja tagab parema õigusselguse. Kehtivas seaduse sättes lõike lõpp sõnastuses:“kui eluruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksuses tuuleelektrijaama ei asu“ on sama lõike lause esimeses pooles juba kirjeldatud ja tekitab segadust, kuna võimaldab aru saada, et kui KOVis asub kasvõi üks tuuleelektrijaam, siis see võimalus ei kohaldu. See ei olnud aga sätte eesmärk. Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek) Urve Tiidus palus selgitada seda, et teemaga laiemalt tundub seotud olevat palju administreerimise kohti ning kuidas suudetakse seda kõike hallata. Regina Hermandi vastas, et KOVidele makstava tasu arvutamiseks kasutatavad andmed on digitaliseeritud. Olles suhelnud KOVidega, kes maksavad õigustatud isikutele tuulikutasu, siis on öeldud, et see tundus esialgu palju keerulisem, aga reaalsuses ei ole see nii. Kui õigustatud isikuid tuulikutasule ei ole palju ehk KOV peab ise teadma, kui kaugele eluruumidest soovib ta tuulikud viia, siis ei teki sellest KOVile suurt halduskoormust. Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi) 8. Täiendada eelnõu § 3 (uues numeratsioonis § 1) uue punktiga 13, muutes vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „13) paragrahvi 951 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Detailse lahenduse koostamisest loobumisel ei kohaldata asukoha eelvaliku otsusele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandele käesoleva seaduse § 109 nõudeid.“;“. Selgitus: Juhul, kui KOV EP kehtestatakse asukoha eelvaliku otsuse alusel (loobutakse detailse lahenduse koostamisest), peaks täna kehtiva regulatsiooni järgi pärast asukoha eelvaliku kooskõlastamise ja kaasamise ning avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu etappe tegema volikogu esmalt asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande vastuvõtmise otsuse, edasi esitataks KOV EP Maa- ja Ruumiametile heakskiitmiseks ning järgnevalt teeks volikogu uue, KOV EP kehtestamise otsuse. Analoogselt eelnõu 541 SE järgse ettepanekuga ühe-etapilise ehk detailse lahenduseta REP-i kohta (eelnõu järgne PlanS § 271 lg 22 ), ei ole põhjendatud ega sisuliselt vajalik ühe-etapilise KOV EP puhul teha volikogul esmalt eraldi KOV EP asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande vastuvõtmise otsust, et omakorda uue volikogu otsusega sama KOV EP kehtestada. Menetluse kiirendamiseks on põhjendatud ühe-etapilistes KOV EP-des eraldi vastuvõtmise otsuse nõuet mitte kohaldada.  14 Majanduskomisjon (OÜ Utilitas Wind ja Kliimaministeeriumi ettepanek) Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi) 9. Muuta eelnõu § 3 punktis 13 (uues numeratsioonis § 1 punktis 14) sätestatud planeerimisseaduse § 991 lõige 3 ja sõnastada see järgmiselt: „(3) Maa- ja Ruumiametil on õigus määrata lisaks lähteseisukohtades nimetatud koostöötegijatele ja kaasatavatele isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisse kaasata.“ Selgitus: Tegemist on tehnilise täpsustusega. Eelnõu koostati ajal, mil lähteseisukohtades määratud koostöötegijate ja kaasatavate ülevaatamise ja täiendavate ettepanekute tegemise ülesanne oli veel valdkonna eest vastutaval ministril ja tema volitatud ametnikul. Alates 01.01.2025 liikus osa seni ministeeriumi pädevuses olnud ülesannetest, sh eelnimetatud ülesanne, koos vastavate ametnikega Maa- ja Ruumiametisse. Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek) Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi) 10. Teha eelnõus järgmised muudatused: 10.1. Täiendada eelnõu § 3 punktiga 15 (uues numeratsioonis § 1 punktiga 16) järgmises sõnastuses: „16) paragrahvi 116 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste lisamist kohaliku omavalitsuse eriplaneeringusse esitatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 112 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 112 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamus.“;“. Selgitus: Muudatus on tehnilist laadi ning seotud vajadusega pärast detailse lahenduse vastuvõtmise otsuse (PlanS § 117) ärajätmist normide sõnastust kohendada. Lõike 1 sõnastuse muutmine on täpsemalt vajalik tagamaks analoogselt eelnõu järgse REP-i regulatsiooni muudatusega (eelnõu järgne PlanS § 48 lg 1 muudatus), et KSH tulemused tuleb KOV EP-sse lisada (vt eelnõu 541 SE seletuskirja lk 10). 10.2. Täiendada eelnõu § 3 punktiga 16 (uues numeratsioonis § 1 punktiga 17) järgmises sõnastuses: „17) paragrahv 117 tunnistatakse kehtetuks;“. Selgitus: Tuginedes eelnõu 541 SE seletuskirja lk 10 riigi eriplaneeringu (REP) vastuvõtmise otsusest loobumise põhjendusest, milles on märgitud, et: „Planeeringulahenduse õiguspärasust, sh KSH (keskkonna strateegilise hindamise) tulemustega arvestamist, kinnitab lõplikult alles planeeringu kehtestamise otsus. Vastuvõtmise otsuse tegemine, mis on suunatud pigem haldusalasisese kontrolli tegemisele, koormab Vabariigi Valitsust kui planeeringu kehtestajat, samuti ei aita see tagada planeeringu sisulist kvaliteeti.“ võib nentida, et sama kohaldub ka kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (KOV EP) kohta. Valla- või linnavalitsuse ja volikogu omavaheliseks infovahetuseks ja meelsuse arvestamiseks on protsesse venitava ja edasilükkava eraldi vastuvõtmise otsuse intrument ebaproportsionaalne. Planeeringu kehtestab KOVi volikogu vastavalt tolle ajahetke olustikule. Järelikult on põhjendatud PlanS § 117 ehk KOV EP detailse lahenduse vastuvõtmise otsuse nõue kehtetuks tunnistada.  15 10.3. Täiendada eelnõu § 3 punktiga 17 (uues numeratsioonis § 1 punktiga 18) järgmises sõnastuses: „18) paragrahvi 118 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Pärast kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamist ja arvamuste alusel vajalike muudatuste tegemist korraldab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja nende avaliku väljapaneku.“.“. Selgitus: Muudatus on tehniline ning seotud vajadusega pärast detailse lahenduse vastuvõtmise otsuse (PlanS § 117) ärajätmist normide sõnastust kohendada. PlanS § 118 lg 1 kehtiv sõnastus viitab KOV EP vastuvõtmise otsusele. Arvestades, et muudatusettepaneku järgi KOV EP (detailse lahenduse) vastuvõtmise menetlustoiming (PlanS § 117) tunnistatakse kehtetuks, tuleks sättes analoogselt eelnõu järgsele REP-i regulatsiooni muudatusele (eelnõu järgne PlanS § 50 lg 1 muudatus) viidata avaliku väljapaneku eelse menetlusetapina KOV EP detailse lahenduse ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks esitamisele (PlanS § 116). Majanduskomisjon (OÜ Utilitas Wind ja Kliimaministeeriumi ettepanek) Mari Tänav sõnas, et kui komisjoni töörühmas OÜ Utilitas Wind ettepanekuid arutati, siis tõi ministeeriumi esindaja välja, et tegemist on põhimõttelise muudatusega. Eesti Linnade ja Valdade Liidule esitati ka sellise ettepaneku kohta teavitus, millele nad ei ole tänaseks tagasisidet esitanud. Jaak Aab lisas, et muudatust planeeriti ka varem, aga see ei jõudnud eelnõu esialgsete muudatuste hulka. Eesti Linnade ja Valdade Liit on olnud varem skeptiline muudatuse osas. Aab küsis, et kui vastuvõtmise etapp kaob, siis kas sellel on mõju teistele etappidele. Kadi-Kaisa Kaljuveer vastas, et põhimõtteline muudatus seisneb selles, et tunnistatakse kehtetuks vastuvõtmise otsuse nõue, mille rakendamiseks on vajalikud ülejäänud tehnilised muudatused. Kaljuveer lisas, et praegu kehtib süsteem, et KOV eriplaneeringu võtab vastu KOV, kooskõlastavad ametiasutused ning heaks kiidab Maa- ja Ruumiamet. Kui vastuvõtmise etapp kaob, siis jääb kooskõlastamise etapp, peale mida toimub heakskiitmine. Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi) 11. Muuta eelnõu § 4 (uues numeratsioonis § 5) ja sõnastada see järgmiselt: „§ 5. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 4 punktid 1, 2, 4–10, 12 ja 15 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril“. Selgitus: Numeratsiooni on kohendatud vastavalt varasemates muudatusettepanekutes tehtud muudatustele, arvestades ka sellega, et mõningad lisanduvad keskkonnatasude seaduse sätted vajavad samuti täiendavat jõustumisaega. Majanduskomisjon Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi) Kristina Šmigun-Vähi palus põhjendada elektritootjate muret, kes on komisjoni poole  16 pöördunud elektrituruseaduse muudatuste osas, et neid ei ole protsessi kaasatud. Regina Hermandi selgitas, et kõik arutatud ettepanekud on olnud avalikult kättesaadavad alates eelmise aasta septembrist elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu raames, mis läbis ka kooskõlastusringi. Ministeerium on ettevõtetega kohtunud ja neile muudatusi tutvustanud. Peale otseliini puudutava sõnastuse ei ole varasemates ettepanekutes muudatusi tehtud. Marek Reinaas sõnas, et ME-de arvestamise tõttu (eelkõige ME nr 1) muutub eelnõu tekst oluliselt ja see täieneb regulatsioonidega, millel on põhimõtteline tähtsus, seetõttu on vajadus võimaldada Riigikogu liikmetel esitada eelnõu muutunud osa kohta ME-sid ning teha sellega seoses täiskogule ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada. Teise lugemise katkestamine on seda enam oluline, et vahetult enne istungit on pöördunud komisjoni poole turuosalised, kes juhivad tähelepanu, et elektrituruseaduses tehtavate muudatuste näol on tegemist märgiliste muudatustega ja selliste muudatuste puhul on turuosaliste kaasamine ääretult oluline. KLIMi poolt ei ole vastavat arutelu turuosalistega korraldatud ega ka turuosalisi vastavalt teavitatud elektrituruseadusesse lisatavatest muudatustest. Oodatakse majanduskomisjoni liikmetelt riigimehelikku käitumist andes suuremat panust õigusloome läbipaistvusesse ning huvitatud osapoolte suuremasse kaasamisse ühiskonna jaoks oluliste otsuste tegemisel. Otsustati: 1.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 07.05.2025 (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi). 1.2. Teha ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi). 1.3. Teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 5 tööpäeva, s.o 14.05.2025 kl 17:15 (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi). 2. Info ja muud küsimused Marek Reinaas tuletas komisjoni liikmetele meelde eesootavaid kohtumisi. 2.1. Isamaa fraktsiooni algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse bürokraatia vähendamiseks eelnõu (600 SE) juhtivkomisjoni esindaja määramine Otsustati: 2.1.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Kristina Šmigun-Vähi (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi). 2.2. Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada Euroopa Liidus läbirääkimised kestlikkusaruannete koostamise kohustuse kehtetuks tunnistamiseks“ eelnõu (601 OE) juhtivkomisjoni esindaja määramine Otsustati: 2.2.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Tõnis Mölder (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi). 2.3. Riigikogu liikme Anastassia Kovalenko-Kõlvarti algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse (kergliikurite ja pisimopeedide regulatsioon) eelnõu (614 SE) juhtivkomisjoni esindaja määramine  17 Otsustati: 2.3.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Urve Tiidus (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi). 2.4. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Andre Hanimäe, Jaak Aabi, Tanel Kiige ja Ester Karuse algatatud liiklusseaduse täiendamise seaduse eelnõu (616 SE) juhtivkomisjoni esindaja määramine Otsustati: 2.4.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Urve Tiidus (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi). 2.5. Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada liiklusseaduse muutmise eelnõu, mis annab kohalikele omavalitsustele õiguse piirata või keelata renditavate kergliikurite ja pisimopeedide kasutamist“ eelnõu (618 OE) juhtivkomisjoni esindaja määramine Otsustati: 2.5.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Urve Tiidus (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi). 2.6. Vabariigi Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (622 SE) juhtivkomisjoni esindaja määramine Otsustati: 2.6.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Urve Tiidus (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi). 2.7. Vabariigi Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse § 4 muutmise seaduse eelnõu (624 SE) juhtivkomisjoni esindaja määramine Otsustati: 2.7.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Marek Reinaas (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi). 2.8. Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud liikluskindlustuse seaduse täiendamise seaduse (kergliikurite kindlustamine) eelnõu (631 SE) juhtivkomisjoni esindaja määramine Otsustati: 2.8.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Mario Kadastik (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Marek Reinaas Kiia Väli juhataja protokollija