Tuleohutuse seaduse muutmise seadus

Riigikogu Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kliimaministeerium 15.05.2026 nr 1-6/3459-1 Justiits- ja Digiministeerium Tuleohutuse seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskava Vabariigi Valitsuse tegevuskava kohaselt korrastab Siseministeerium tuleohutusvaldkonna ja üksikelamu, suvila, aiamaja ja nende juurde kuuluvate abihoonete rajamiseks või renoveerimiseks vajalike dokumentide kooskõlastamise õigusruumi ning suurendab usaldusväärsust pädevate isikute tegevuse suhtes. Koostatud tuleohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohaselt soovime teha kaks põhimõttelist muudatust: 1. Kohaliku omavalitsuse üksus ei kooskõlasta enam üksikelamu, suvila, aiamaja või elamu teenindamiseks vajaliku abihoone ehitus- ja kasutuslubade ning ehitus- ja kasutusteatiste menetlusi Päästeametiga (hetkel tehakse seda kolmandikul juhul kogu menetlustest, seega 70% nimetatud menetlusi tehakse juba ilma Päästeametit kaasamata); 2. Kui kutsepädevusega isik tuvastab tuleohutusnõuete rikkumise ja annab sellest ka inimesele teada, siis on inimese kohuseks see puudus kõrvaldada ning Päästeamet sekkuks vaid äärmisel juhul. Palume Teie arvamust võimalike kavandatavate muudatuste kohta, et liikuda edasi eelnõu koostamisega, kuni kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister Lisa: Tuleohutuse seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus. Arvamuse avaldamiseks: Päästeamet Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Linnade ja Valdade Liit MTÜ Eesti Tuleohutusspetsialistid Eesti Tuleohutusekspertide Liit MTÜ Korstnapühkijate Koda MTÜ Eesti Pottsepad Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Mari Tikan 6125142 [email protected] 2 (2)  Tuleohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüs III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava I Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Olemasolev olukord Kehtiv tuleohutuse seadus (edaspidi TuOS) jätab kohalikule omavalitsusele (edaspidi KOV) kaalutlusõiguse, kas kaasata Päästeamet (edaspidi PÄA) ehitus- ja kasutusloa või ehitus- ja kasutusteatise menetlusse, kui tegemist on üksikelamu, suvila, aiamaja või elamu teenindamiseks vajaliku abihoonega. Maa- ja Ruumiameti andmetel kaasatakse PÄA nimetatud menetlustesse pea kolmandikul juhtudest, Tallinna piirkonnas veelgi enam. See aga pikendab asjaosaliste jaoks menetlusaegu, lastes PÄAl hõlpsasti tuvastatavate tuleohutusnõuete täitmises nö topelt veenduda. Nimetatud hoonete tuleohutusnõuete puhul hinnatakse nõuete täitmist peaasjalikult dokumentide alusel, sest neile kehtivad tuleohutusnõuded on lihtsad ja selged. Seega saab menetlusdokumentide alusel KOV ka ise veenduda nõuete täitmises (70% KOVe ka seda teeb). Hetkel toimub osaliselt kattuv kontrollimenetlus, mis suurendab menetlusosaliste aja- ja ressursikulu ning avaliku sektori halduskoormust. Kehtiv seadus näeb ette, et teatud tuleohutusteenuseid võib osutada üksnes pädev isik, kellel on selleks vastavad teadmised ja oskused, kuid kehtiv õigusraamistik ei võimalda piisaval määral tugineda kutsepädevusega isikute asjatundlikule otsusele, mis viib PÄA poolt dubleerivate kontrollitegevusteni olukordades, kus nõuetele vastavust hindavad juba pädevad isikud. Vajalik on selgemalt sõnastada, et kutsepädevusega isiku poolt tuvastatud tuleohutusnõuete rikkumise korral peab isik need puudused kõrvaldama, mitte jääma ootama PÄA sekkumist. Nimetatud asjaoludele on viidatud ka Vabariigi Valitsuse tegevusplaanis, kus on välja toodud, et: 1) korrastame tuleohutusvaldkonna ja üksikelamu, suvila, aiamaja ja nende juurde kuuluvate abihoonete rajamiseks või renoveerimiseks vajalike dokumentide kooskõlastamise õigusruumi, sh kaotame ajakohatud nõuded, 2) samas suurendame usaldusväärsust pädevate isikute tegevuse suhtes ning vähendame dubleerimist, töötades välja vajalikud õigusmuudatused. Seega saab muudatuste vajadused kokku võtta järgmiselt: sätestame selgema rollijaotuse ja pädevused tuleohutusnõuete kontrollis. Selleks: 1  1) suuname KOVe iseseisvalt hindama tuleohutusnõuete täitmist üksikelamu, suvila, aiamaja või elamu teenindamiseks vajaliku abihoone ehitus- ja kasutusloa ning ehitus- ja kasutusteatise menetlustes ning 2) sätestame selgemalt isiku kohustuse kutsepädevusega isiku poolt tuvastatud tuleohutusnõuete rikkumise kõrvaldamiseks ja anname tuleohutusülevaatuse aktile ning korstnapühkija, pottsepa ning tuleohutuseksperdi hinnangule õigusliku jõu, et andmed, mis kantakse registrisse on isikule tuleohutuse tagamisel täitmiseks. Selliselt oleksid aktid ja otsused selgelt õiguslikud hinnangud tuleohutuse ja küttesüsteemi tehnilise korrasoleku ja ohutuse kohta, millest isik peab tuleohutuse tagamisel lähtuma. Probleemi 1.1. taust Kehtivas TuOSis on KOVile antud võimalus väljastada eelnimetatud hoonetele lube ja teatisi ilma PÄA kooskõlastuseta, kuid kõik KOVid ei ole praeguseks seda võimalust asunud kasutama. Eesmärgiga lihtsustada ja kiirendada menetlusi, luuakse õigusselgus tuleohutusnõuete osas, millele vastavust KOVil hinnata tuleb ja välistatakse PÄA kooskõlastus üksikelamule, suvilale, aiamajale või elamu teenindamiseks vajalikule abihoonele ehitus- ja kasutuslubade või ehitus- ja kasutusteatiste menetlemisel. Kui nimetatud hoonetele ei pea enam PÄA kooskõlastust võtma, siis tagab see menetluste kiirenemise ilma tuleohutuse taseme languseta, sest tegemist on väikeste hoonetega, millele on kehtestatud lihtsad tuleohutusnõuded. Leedus on sarnane kehtiv süsteem, kus riik sekkub vaid teatud suurusest hoonete ehitus- ja kasutuslubade menetlusse. Tuleohutusnõuete jätkuvas täitmises veendutakse PÄA järelevalvetoimingute kaudu. Probleemi 1.2 taust Kui kutsepädevusega isik tuvastab tuleohutusnõuete rikkumised, peab PÄA alustama rikkumise kõrvaldamiseks riikliku järelevalve menetluse, kuigi isikul on juba akti või otsuse saamisel teada, et tema seade ei ole tehniliselt korras ega ohutu või esinevad muud tuleohutusnõuete rikkumised. Seega isiku jaoks ei muutu tuleohutuse tagamisel midagi, kuna isiku kohustus on tagada tuleohutus ja tuleohutusnõuete rikkumised kõrvaldada. Nii näiteks hindavad küttesüsteemi tuleohutust korstnapühkijad, pottsepad ja tuleohutuseksperdid ning kui nad on tuvastanud küttesüsteemi nõuetele mittevastavuse, siis peab PÄA pöörduma isiku poole tuleohutusnõuete rikkumise kõrvaldamiseks. Menetluslikult on selles kontekstis tegemist dubleeriva ja ebaproportsionaalselt ajamahuka ressursse kulutava menetlusega, eriti olukorras, kus põhimõtteline rikkumine on juba tuvastatud kutsepädevusega isiku poolt. PÄA sekkuks järelevalve menetluse käigus sellistel puhkudel, kui isik jätkab tuleohutusnõuete rikkumist. Probleemi lahendamiseks on vaja tagada, et korstnapühkija, pottsepa ja tuleohutuseksperdi hinnangul oleks õiguslik tähendus ja inimesel oleks selge kohustus tuleohutuse tagamiseks tuvastatud puudus kõrvaldada. Sellisel juhul saab inimene tugineda korstnapühkija, pottsepa või tuleohutuseksperdi hinnangule ning PÄA ei pea sama faktilist olukorda uuesti tõendama või tuvastama ning viima selleks läbi menetluse. 2 Tuleohutusülevaatuse tegemisel peab samuti olema selgemalt sätestatud, et kui tuleohutusülevaatuse tegija on tuvastanud tuleohutusnõude rikkumise või puuduse, tuleb objekti omanikul see rikkumine või puudus kõrvaldada. Hetkel on selline tegevus küll üldiselt kirjeldatud siseministri 16.02.2021 määruses nr 7 „Tuleohutusülevaatuse toimingud, tuleohutusülevaatuse tegemise erisused, tuleohutusülevaatuse akti sisu ja teabevahetuse kord“, kuid täpsem oleks, kui need asjaolud on sätesatud TuOSis. Kui kutsepädevusega isik on tuvastanud tuleohutusnõuete täitmises puudused, siis tuleks need puudused ilma PÄA kohese sekkumiseta kõrvaldada, kuna isiku üldine kohustus on järgida tuleohutusnõudeid ja tagada tuleohutus. PÄA jääks tegema üldist tuleohutusjärelevalvet vastavalt ohuprognoosidele ning sekkub vaid äärmisel vajadusel. Muudatuse rakendamiseks on vajalik sätestada seaduses, et kui kutsepädevusega isiku poolt on tuvastatud kas objekti tuleohutusnõuete rikkumine või küttesüsteemi nõuetele mitte vastavus ja sellest on ka isikut teavitatud, siis tuleb isikul tuleohutusnõudeid täita ja puudused kõrvaldada. Eeltoodud muudatused vähendavad dubleerivat bürokraatiat, parandavad menetluskiirust ja järelevalve efektiivsust, kuid seejuures ei vähenda üldist tuleohutust, kuna isikul lasub endiselt kohustus järgida tuleohutusnõudeid. Luuakse selgem vastutusjaotus, mis võimaldab PÄAl suunata järelevalve ressursse ka teiste riskidega tegelemiseks. Suurendatakse usaldusväärsust pädevate isikute tegevuse suhtes tuleohutuse tagamisel ning ehitiste omanikel tekib selgem arusaam, mida ja mis hetkest teha tuleb. Tuvastatud ohtlike küttesüsteemide korrastamine ja puuduste kõrvaldamine ei jää pelgalt soovituslikuks, vaid muutuvad õiguslikult siduvate kohustuste objektiks ning ei ole enam võimalik eirata erasektori poolt tuvastatud puuduseid. 2. Sihtrühm Sihtrühmad peale PÄA, keda probleemid mõjutavad on eelkõige KOVid, tuleohutusteenuse osutajad, korstnapühkijad, pottsepad ja tavakodanikud. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Eesmärk 3.1: KOVidele iseseisvaks tuleohutusnõuete täitmise kontrollimiseks sätestatakse selgemad tuleohutuse põhimõtted, mida üksikelamu, suvila, aiamaja või elamu teenindamiseks vajaliku abihoone ehitus- ja kasutusloa või ehitus- ja kasutusteatise menetluses hinnata. KOVid hakkavad ilma PÄA kooskõlastuseta nimetatud menetlusi tegema, mis omakorda kiirendab lubade väljastamist ja teatiste menetlemist. Eesmärk 3.2: Kutsepädevusega isikute poolt tuleohutusnõuetele mittevastavuse tuvastamisel on õiguslik tähendus ja isikul kohustus puudused kõrvaldada, mis vähendab PÄA poolset bürokraatiat ja isikul tekib selgus, et kutsepädevusega isiku poolt antud akt või otsus on õiguslik hinnang tuleohutuse kohta (nt küttesüsteemi tehnilise korrasoleku kohta), millest tal tuleb tuleohutuse tagamisel juhinduda. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad 3 Vabariigi Valitsuse seaduse § 66 lõige 1 sätestab, et Siseministeeriumi valitsemisalas on riigi sisejulgeoleku, avaliku korra, piirivalve, pääste, hädaabiteadete ning kodakondsuse ja rändega seotud tegevuste korraldamine, kodanikuühiskonna arengu kavandamine ja koordineerimine, rahvastiku toimingutega ja usuliste ühendustega seotud küsimused ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Vabariigi Valitsuse otsused majanduse elavdamiseks ja bürokraatia vähendamiseks, kus mh soovitakse päästeinfosüsteemi osaks oleva ohutusportaali muudatusi, mis hõlbustaksid andmete esitamist https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/otsused-majanduse- elavdamiseks TuOS sätestab füüsiliste ja juriidiliste isikute ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja organite kohustused, õigused ja vastutuse tuleohutuse tagamisel ning riikliku järelevalve teostamise. Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 näeb tule, gaasi-, elektri- ja kemikaaliohu ning õnnetuste tagajärgede ennetamiseks jätkuvat asutuste ja erasektori koostööd ennetuse ja järelevalve osas, mille üks väljund on ka selgemad nõuded, mida järgida. Päästeameti strateegia aastani 2030 seab üheks Päästeameti järgmise perioodi sihiks ohutuskultuuri edendamise tulemusel turvalise elukeskkonna loomise, mille üheks osaks on tuleohutusnõuete asjakohasuse ning piisavuse hindamine ning ohutusjärelevalve tegevustesse erasektori teenusepakkujate kaasamise. 5. Tehtud uuringud Tuleohutusülevaatuse teenuse uuring, Civitta 2024 https://www.rescue.ee/files/Materjalid/2024-12-24-kokkuvote-tuleohutusuelevaatuse-teenuse- arendusuuring.pdf?87f378b772 6. Kaasatud osapooled Eelnõu koostamisel tehakse koostööd PÄAga, KOVidega (ELVLi kaudu), MTÜga Eesti Pottsepad ja MTÜga Eesti Korstnapühkijate Koda, MTÜga Tuleohutusekspertide Liit ning MTÜga Eesti Tuleohutusspetsialistid. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused  Ettevõtjate ja KOVi tõhusam teavitamine JAH  Rahastuse suurendamine EI  Senise regulatsiooni parem rakendamine EI  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra EI säilitamine 7.1 Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs 4 PÄA suhtleb pidevalt ka KOVidega, et selgitada eramute ja abihoonete tuleohutusnõudeid eesmärgiga aidata KOVidel ilma PÄA kooskõlastuseta väljastada ehitus- ja kasutuslubasid ning -teatisi. Koostatud on mitmeid juhendeid, aga see kõik on olnud mõnes osas ebapiisav ja takerdunud kas mitmeti tõlgendamise või siis regulatsiooni puudumise taha. Seega pelgalt KOVide tõhusama teavitamisega eesmärke ei saavutata. Kutsepädevusega isikute otsustele, hinnangutele, aktidele jm ei saa ilma õigust muutmata õiguslikku sisu anda. Eesmärk ei ole suurendada riiklikku kontrolli, vaid muuta kutsepädevusega isiku hinnang sisuliselt siduvaks ning vältida ressursside kulutamist korduvate menetlustoimingute peale ning riik sekkuks nii vähe kui võimalik. Rahastuse suurendamist, senise regulatsiooni paremat rakendamist ning olemasoleva olukorra säilitamist VTK koostamise käigus ei kaalutud põhjusel, et need tegevused ei aita kaasa probleemide lahendamisele. Kui regulatsioonis on puudu nõuded, siis nende tegevustega nõudeid ei saa kehtestada. 7.2 Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest Nõuete puudumine või ebaselge tõlgendamine ei taga eesmärkide saavutamist. Arusaadav ja ajakohane regulatsioon toetab ohutuskultuuri edendamist ja turvalisema elukeskkonna tagamist suuremate tuleõnnetuste vältimiseks ning kaasnevate kahjude vähendamiseks. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) 1) Soome ehitus- ja (tule)ohutusnõuded: https://ym.fi/en/the-national-building-code-of-finland 2) Korstnapühkimine ja küttesüsteemidest põhjustatud tulekahjud: https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/913/2012_Meister.pdf?sequence =1&isAllowed=y 3) Müüritisega korstnate tuleohutuse kontrollitavuse tagamine viimistlusel Eesti Vabariigi, Saksamaa Liitvabariigi ja Soome Vabariigi näitel: https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/2765/L%c3%b5put%c3%b6%c 3%b6_Hiie.pdf?sequence=1&isAllowed=y 4) Läti tuleohutusnõuded: https://likumi.lv/ta/en/en/id/281646-fire-safety-regulations 5) Soome nõuetest võrdlus: Sunnivahendite rakendamise tõhusus tuleohutusjärelevalves majutusasutuste näitel: https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/3630/Diits%2c%20Taive.pd f?sequence=1&isAllowed=y 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus Regulatiivsete meetmete osas näeme järgmiseid võimalusi: 9.1 KOVidele antakse selgemad suunised üksikelamu, suvila, aiamaja või elamu teenindamiseks vajaliku abihoone tuleohutusnõuetest, mida lubade ja teatiste menetluses hinnata. PÄAga nimetatud menetlusi enam ei kooskõlastata. 5 9.2 Kutsepädevusega isikute tuleohutusnõuetele mittevastavuse tuvastamine on inimesele õiguslikult siduv ja annab selge suunise puuduste kõrvaldamiseks. 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid Kavandatavad muudatused pole puutumuses rahvusvahelise õiguse ja Euroopa Liidu õiguse normidega. V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus Mõjude täpsem hindamine viiakse läbi sõltuvalt valitud lahendusest võimaliku eelnõu koostamise raames. 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud 11.1. Kavandatav muudatus 1: selgem rollijaotus ja pädevus 11.1.1. Muudatusega kaasnev mõju KOV-idele Pigem on mõju neile KOVdele, kes pole siiani TuOSis antud võimalust kasutanud (kõigist nimetatud menetlustest juba 70% tehakse ilma PÄA kooskõlastuseta). Aga kuna vähendatakse bürokraatiat ja dubleerivaid tegevusi ning lühendatakse teatud ehitistega seotud menetluste aegu, siis ei saa pidada seda ülemäära koormavaks ning pigem positiivseks tavakodanikele. 11.1.2. Mõju PÄAle PÄAle omab mõju ühe kolmandiku üksikelamu, suvila, aiamaja või elamu teenindamiseks vajaliku abihoone lubade ja teatiste menetluse kooskõlastamise kohustuse kadumine. Ressurssi saab vajadusel kasutada varjenditega seonduvas tegevuses. 11.1.3 Mõju tavakodanikule Väheneb menetluste aeg ja bürokraatia. 11.2. Kavandatav muudatus 2: pädeva isiku otsusele õigusliku tähenduse andmine 11.2.1 Muudatusega kaasnev mõju korstnapühkijale, pottsepale, tuleohutuseksperdile ja tuleohutusspetsialistile Põhimõtteliselt ei muutu korstnapühkijate, pottseppade, tuleohutusspetsialistide ja tuleohutusekspertide tegevuses midagi, sest juba praegu annavad nad inimesele teada, kui tuvastavad tuleohutusnõuete rikkumise või puuduse ning kannavad need andmed päästeinfosüsteemi. 11.2.2 Muudatusega kaasnev mõju tavakodanikule Muudatuse järgselt saab selgemaks, et kutsepädevusega isikute poolt tuvastatud puudused on kõrvaldamiseks ja näiteks et küttesüsteemi ei tohi kasutada enne, kui see on tehniliselt korras ja ohutu. Väheneb bürokraatia, sest puuduste kõrvaldamise indikatsioon tuleb ühest kohast. 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või inimeste halduskoormusele Muudatusega 11.1 lüheneb inimeste jaoks üksikelamu, suvila, aiamaja või elamu teenindamiseks vajaliku abihoone lubade ja teatiste menetluse aeg, sest jääb ära 6 kooskõlastusring PÄAga. Samas võib KOV soovida kutsepädevusega isiku teadmiste kaasamist (nt küttesüsteemide paigaldamise või ehitamisega seonduvalt), aga et seda tehakse juba ka praegu, ei saa seda mõju hinnata oluliseks. Muudatusega 11.2 väheneb inimeste jaoks halduskoormus, sest kutsepädevusega isiku poolt tuvastatud tuleohutusalaste puuduste kõrvaldamisel saab lähtuda pädeva isiku suunistest. 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Järelevalvekohustuste muutmisel arvestatakse juba olemasolevate tööjõuressurssidega ja täiendavaid tööjõukulusid ette ei nähta. Samas võib arvestada asjakohaste nõustamiste ja/või juhendmaterjalide koostamise mahu ajutise suurenemisega PÄA jaoks. 14. Edasine mõjude analüüs VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava Tuleohutuseaduse eelnõusse viiakse vajalikud muudatused sisse. 15. Valitavad lahendused TuOSi muudatused 15.1. Töötatakse välja uus EI 15.2. Muudatused tehakse senise JAH tervikseadus seaduse struktuuris 15.3 Selgitus Kavandatavad muudatused ei muuda olemasoleva seaduse struktuuri ja põhimõtet. 16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid Puuduvad 17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse VTK edastatakse teadmiseks Riigikogule, kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Päästeametile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, MTÜle Eesti Tuleohutusspetsialistid, Eesti Tuleohutusekspertide Liidule, MTÜle Korstnapühkijate Koda ja MTÜle Eesti Pottsepad. 18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Mõjude hindamine viiakse läbi eelnõu koostamise raames. 19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) Eelnõu õiguslikke valikuid valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui kajastavat kontseptsiooni ei järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) koostata. 20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja 2026 II poolaasta kooskõlastamise aeg 21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2027 22. Vastutava ametniku nimi ja kontaktandmed Mari Tikan, [email protected] 7 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/26-0561 - Tuleohutuse seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Kliimaministeerium Arvamuse andjad: Riigikogu Kooskõlastamise tähtaeg: 01.06.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5530d58e-6933-48c3-a5d6-869f01b30798 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5530d58e-6933-48c3-a5d6-869f01b30798?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main