MÄÄRUS
20.01.2021 nr 2
Turismiga seotud majandusharu ettevõtjate
toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse levikuga
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Kohaldamisala
(1) Toetuse sihtrühm on turismiga seotud majandusharu ettevõtja, kelle majandustegevust on
negatiivselt mõjutanud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tingitud
erandlikud asjaolud.
(2) Määruse alusel antakse riigiabi Euroopa Komisjoni 19. märtsi 2020. a teatise
„Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“
(ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1–9, edaspidi COVID-19 raamistik) osa 3.1 alusel ja sellele
kohaldatakse COVID-19 raamistikus ning konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut.
(3) Määruse alusel antakse toetust alates Euroopa Komisjoni vastava riigiabi lubava otsuse
vastuvõtmisest.
(4) Toetuse andmisel kohaldatakse lisaks käesolevale määrusele riigieelarve seaduse § 812 lõike 1
alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud tingimusi.
§ 2. Toetuse eesmärk
Toetuse andmise eesmärk on turismiga seotud majandusharude ettevõtjate toetamine seoses
COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga.
§ 3. Toetuse rakendamine
Toetuse taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus (edaspidi EAS).
2
§ 4. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) turismiga seotud majandusharu ettevõtjaks loetakse majutusettevõtjat, reisiettevõtjat, Tallinna
vanalinna toitlustusettevõtjat, käsitöö- ja suveniirimüüjat;
2) majutusettevõtja on äriregistris registreeritud äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja, kes pakub
9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatud teenuseid ning kelle tegevusala on
justiitsministri 28. detsembri 2005. aasta määruses nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord”
lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” (edaspidi EMTAK) sätestatud
tegevusala koodiga jagu I 551, 552 või 553 või jagu Q 86905;
3) reisiettevõtja on äriregistris registreeritud äriühing, kelle põhitegevusala on EMTAK koodiga
jagu N 791;
4) Tallinna vanalinna toitlustusettevõtja on äriregistri registreeritud äriühing, kelle tegevusala on
EMTAK koodiga jagu I 56, välja arvatud tegevusala „muu toitlustamine“ koodiga I5629, kes on
toiduseaduse alusel toitlustamise käitlemisvaldkonnas tegevusloa saanud või
majandustegevusteate esitanud toidu käitleja ja kelle riigi toidu ja sööda käitlejate registris
märgitud tegevuskoht asub 30. novembri 2020. a seisuga Tallinna vanalinnas paiknevas hoones;
5) Tallinna vanalinn on maa-ala, mille piirid on sätestatud Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003. a
määruse nr 155 „Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus“ § 3 lõikes 2 ja mille
kindlaksmääramisel lähtutakse sama määruse §-s 5 sätestatud muinsuskaitseala piiridest ilma
muinsuskaitseala kaitsevööndita;
6) käsitöö- ja suveniirimüüja on eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes on
leitav www.puhkaeestis.ee Eesti turismiteenuste andmebaasis kategooria „Suveniiri- ja
käsitööpoed“ teenusepakkujana, välja arvatud üksnes e-kaubanduse teel suveniire ja käsitööd
müüv isik;
7) teenuste pakkumise algusaeg on majutusettevõtja puhul esmakordne 9-protsendilise
käibemaksumääraga maksustatud teenuse Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonis
esitamise aeg;
8) tegutsemise alguseks loetakse ettevõtja esmakande aega äriregistris;
9) käibeks loetakse reisiettevõtja ja Tallinna vanalinna toitlustusettevõtja puhul taotleja poolt
Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidel deklareeritud käibe suurus;
10) käibeks loetakse käibemaksukohustuslasest käsitöö- ja suveniirimüüja puhul taotleja poolt
Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidel deklareeritud käibe suurus,
mittekäibemaksukohustuslasest käsitöö- ja suveniirimüüja puhul taotleja kasumiaruande
müügitulud ja muud äritulud või füüsilise isiku tuludeklaratsioonis (vorm E) deklareeritud
ettevõtlustulu;
11) 9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatud käive on Maksu- ja Tolliametile esitatud
käibedeklaratsioonidel deklareeritud 9-protsendilise käibemaksumääraga deklareeritud käibe
suurus;
12) e-teenindus on EAS-i veebilehel asuv portaal, mille kaudu saab taotleja esitada EAS-ile nõutud
dokumente.
§ 5. Vaide esitamine
(1) EAS-i otsuse või toimingu peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada
vaide EAS-ile 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast otsusest või toimingust
teada sai või oleks pidanud teada saama.
(2) EAS lahendab vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
3
(3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte
elektrooniliselt.
2. peatükk
Toetuse andmise alused ja toetuse suurus
§ 6. Toetuse liigid
Määruse alusel makstakse järgmisi COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust
tulenevaid toetusi:
1) majutusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetus;
2) reisiettevõtja kahjude osalise hüvitamise toetus;
3) Tallinna vanalinna toitlustusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetus;
4) käsitöö- ja suveniirimüüja kahjude osalise hüvitamise toetus.
§ 7. Majutusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetus
(1) Majutusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetust võib taotleda majutusettevõtja, kelle
perioodi 2020. a 1. aprill kuni 30. november summaarne 9-protsendilise käibemaksumääraga
maksustatud käibe langus oli võrreldes 2019. a sama perioodi summaarse 9-protsendilise
käibemaksumääraga maksustatud käibega vähemalt 50 protsenti.
(2) Kui majutusettevõtja alustas teenuste pakkumist perioodil 1. aprill kuni 30. november 2019. a,
võib majutusettevõtja toetust taotleda, kui tema 9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatud
käibe langus perioodi teenuse pakkumise algusajast kuni 30. november 2019. a ja 2020. aasta sama
perioodi võrdluses oli vähemalt 50%.
(3) Kui majutusettevõtja alustas teenuste pakkumist 1. detsembril 2019. a või hiljem, võib ta
toetust taotleda, kui ta on perioodi teenuse pakkumise algusajast kuni 30. novembrini 2020. a eest
tasunud tööjõumakse igas kalendrikuus vähemalt 800 eurot.
(4) Majutusettevõtjale makstava toetuse suurus on lõikes 1 sätestatud majutusettevõtja puhul 15
protsenti ettevõtja 2020. a 9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatud lõikes 1 nimetatud
perioodi käibe langusest, kuid mitte rohkem kui 180 000 eurot.
(5) Majutusettevõtjale makstava toetuse suurus on lõikes 2 sätestatud majutusettevõtja puhul 15
protsenti ettevõtja 2020. a 9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatud lõikes 2 nimetatud
perioodi käibe langusest, kuid mitte rohkem kui 180 000 eurot.
(6) Majutusettevõtjale makstava toetuse suurus on lõikes 3 sätestatud majutusettevõtja puhul 100
protsenti perioodil teenuse pakkumise algusajast kuni 30. novembrini 2020. a tasutud
tööjõumaksudest, kuid mitte rohkem kui 180 000 eurot.
(7) Majutusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetust ei maksta, kui toetuse arvestuslik
suurus on väiksem kui 2000 eurot.
§ 8. Reisiettevõtja kahjude osalise hüvitamise toetus
(1) Reisiettevõtja kahjude osalise hüvitamise toetust võib taotleda reisiettevõtja, kelle:
1) perioodi 2020. a 1. aprill kuni 30. september summaarne käibe langus oli võrreldes 2019. a sama
perioodi summaarse käibega vähemalt 70 protsenti;
2) 2019. a eest tasutud tööjõumaksude kogusumma oli vähemalt 7500 eurot ja
4
3) 2020. a novembri eest tasutud tööjõumaksude summa oli vähemalt 200 eurot.
(2) Reisiettevõtja kahjude osalise hüvitamise toetuse suurus on 100 protsenti reisiettevõtja 2019.
a eest tasutud tööjõumaksude kogusummast, kuid mitte rohkem kui 80 000 eurot.
§ 9. Tallinna vanalinna toitlustusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetus
(1) Tallinna vanalinna toitlustusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetust võib taotleda
Tallinna vanalinna toitlustusettevõtja, kelle:
1) perioodi 2020. a 1. aprill kuni 30. november summaarne käibe langus oli võrreldes 2019. a sama
perioodi summaarse käibega vähemalt 60 protsenti;
2) 2019. a eest tasutud tööjõumaksude kogusumma oli vähemalt 7500 eurot ja
3) 2020. a novembri eest tasutud tööjõumaksude summa oli vähemalt 200 eurot.
(2) Kui Tallinna vanalinna toitlustusettevõtja alustas tegutsemist perioodil 1. aprill kuni 30.
november 2019. a, võib ta toetust taotleda, kui tema:
1) käibe langus perioodi tegutsemise algusest kuni 30. november 2019. a ja 2020. aasta sama
perioodi võrdluses on vähemalt 60 protsenti;
2) perioodi tegutsemise algusest kuni 30. november 2019. a eest tasutud tööjõumaksud olid ühes
kalendrikuus keskmiselt vähemalt 600 eurot ja
3) 2020. a novembri eest tasutud tööjõumaksude summa oli vähemalt 200 eurot.
(3) Kui Tallinna vanalinna toitlustusettevõtja alustas tegutsemist 1. detsembril 2019. a või hiljem,
võib ta toetust taotleda, kui ta on perioodil tegutsemise algusest kuni 30. novembrini 2020. a
maksnud tööjõumakse kalendrikuus keskmiselt vähemalt 400 eurot.
(4) Tallinna vanalinna toitlustusettevõtjale makstava toetuse suurus on lõigetes 1 ja 2 sätestatud
Tallinna vanalinna toitlustusettevõtja puhul 100 protsenti Tallinna vanalinna toitlustusettevõtja
2019. a eest tasutud tööjõumaksude kogusummast, kuid mitte rohkem kui 80 000 eurot.
(5) Tallinna vanalinna toitlustusettevõtjale makstava toetuse suurus on lõikes 3 sätestatud Tallinna
vanalinna toitlustusettevõtja puhul 100 protsenti perioodil tegutsemise algusest kuni 30.
novembrini 2020. a tasutud tööjõumaksudest, kuid mitte rohkem kui 80 000 eurot.
§ 10. Käsitöö- ja suveniirimüüja kahjude osalise hüvitamise toetus
(1) Käsitöö- ja suveniirimüüja kahjude osalise hüvitamise toetust võib taotleda käsitöö- ja
suveniirimüüja, kelle:
1) 2020. a perioodi 1. aprill kuni 30. november käibe langus oli võrreldes 2019. a sama perioodi
käibega vähemalt 60 protsenti;
2) 2019. a eest tasutud tööjõumaksude kogusumma oli vähemalt 5000 eurot ja
3) 2020. a novembri eest tasutud tööjõumaksude summa oli vähemalt 200 eurot.
(2) Käsitöö- ja suveniirimüüjale makstava kahjude osalise hüvitamise toetuse suurus on 100
protsenti käsitöö- ja suveniirimüüja 2019. a eest tasutud tööjõumaksudest, kuid mitte rohkem kui
60 000 eurot.
3. peatükk
Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale ja taotlusele
§ 11. Toetuse taotlemine
5
(1) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab iga §-s 6 sätestatud toetuse liigi rahastamise eelarve
ja taotlemise tähtaja.
(2) Juhul kui mõne §-s 6 sätestatud toetuse puhul esitatakse nõuetele vastavaid taotlusi väiksemas
summas kui toetuse rahastamise eelarve, suunab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
nimetatud toetuse rahastamise eelarve vahendid teiste toetuste rahastamise eelarvetesse.
(3) Toetuste taotlemine on vooruline. Toetuse saamine otsustatakse pärast taotluste esitamise
tähtaega. Juhul kui toetuse rahastamise eelarvest ei piisa kõigi nõuetele vastavate taotluste
rahuldamiseks §-des 7–10 sätestatud määras, jaotatakse toetuse rahastamise eelarve vahendid
rahuldamisele kuuluvate taotluste vahel proportsionaalselt sellega, kuidas vastava toetuse
rahastamise eelarve suhtub nõuetele vastavate taotluste kogusummasse.
(4) Taotluste vastuvõtmise alustamisest ning taotlemise tähtaegadest annab EAS teada oma
veebilehel ja e-teeninduses.
(5) Taotlus esitatakse EAS-ile e-teeninduse kaudu taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt
allkirjastatuna.
(6) Üks turismiga seotud majandusharu ettevõtja võib saada ühe § 6 sätestatud toetuse.
§ 12. Nõuded taotlejale
Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotleja ei ole raskustes ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu
aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku
sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084
(ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) (edaspidi üldise grupierandi määrus) artikli 2 punkti 18 mõistes
31. detsembri 2019. a seisuga;
2) erandina punktis 1 sätestatust võib taotlejaks olla mikro- või väikeettevõtja üldise grupierandi
määruse I lisa tähenduses, kes oli raskustes juba 31. detsembril 2019. a, COVID-19 raamistiku
punkti 22 tingimustel;
3) taotlejale COVID-19 raamistiku osa 3.1 alusel antud abi koos käesoleva määruse alusel antava
toetusega ei tohi ületada 800 000 eurot;
4) taotlejal puudusid 12. märtsil 2020. a riiklikud maksuvõlad või on need taotluse esitamise ajaks
tasutud või ajatatud;
5) taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete
esitamise kohustuse;
6) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud sundlõpetamis-,
likvideerimis- või pankrotimenetlust;
7) füüsilisest isikust ettevõtjast taotlejat ei ole äriregistrist kustutatud taotluse esitamise kuupäeva
seisuga ega kustutata enne toetuse taotluse kohta otsuse tegemist;
8) juhul kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele ja makse tähtpäev
on saabunud, on tagasimaksed taotluse esitamise hetkeks nõutud summas teostatud;
9) juhul kui taotleja on saanud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust põhjustatud
kriisi tõttu riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse alusel eraldatavate vahendite arvelt toetust teisest
meetmest, muudest riigieelarvelistest vahenditest või kohaliku omavalitsuse üksuselt, teavitab
taotleja EAS-i nimetatud toetuse saamisest taotlusvormil;
10) juhul kui taotleja on majutusettevõtja või Tallinna vanalinna toitlustusettevõtja, on taotleja
majutusettevõte või Tallinna vanalinna toitlustusettevõte jätkuvalt avatud või suletud teatud
kindlaks määratud ajutiseks perioodiks.
6
§ 13. Nõuded taotlusele
Taotlus peab sisaldama järgmist informatsiooni:
1) taotleja ärinimi, äriregistri kood, telefoninumber, e-posti-, kodulehe- ja postiaadress,
arveldusarve number;
2) projekti nimi;
3) taotleja majandustegevusele COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust
tingitud mõjude lühikirjeldus;
4) taotletava toetuse summa;
5) kui taotleja on Tallinna vanalinna toitlustusettevõtja, siis tema toitlustusettevõtte tegevuskoha
aadress;
6) kui taotleja on käsitöö- või suveniirimüüja, siis veebilink tema www.puhkaeestis.ee Eesti
turismiteenuste andmebaasis pakutavatele teenustele ja käsitöö- või suveniiripoe asukoha aadress;
7) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta §-s 12 sätestatud nõuetele;
8) kontserni liikmete skeem, kui kontsern ei kajastu äriregistris;
9) kasumiaruanne ja bilanss 31. detsembri 2019. a seisuga, kui see ei ole kättesaadav avalikus
registris, füüsilisest isikust ettevõtja 2019. a tuludeklaratsioon ning kontserni kuuluva taotleja
kinnitus, et kontsern ei ole raskustes 31. detsembri 2019. a seisuga;
10) kui suveniiri- ja käsitööpood ei ole käibemaksukohustuslane, siis asjakohaste kuude
kasumiaruanded või raamatupidamise väljavõtted, kui suveniiri- ja käsitööpood on füüsilisest
isikust ettevõtja, siis tuludeklaratsioon.
4. peatükk
Taotluse menetlemine ja toetuse maksmine
§ 14. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemine koosneb:
1) taotluse registreerimisest;
2) vajadusel selgituste ja lisateabe küsimisest;
3) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist;
4) riigiabi reeglitega kokkusobivuse hinnangu andmisest;
5) taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest.
(2) Taotluse esitamise ajaks loetakse kuupäeva, millal taotleja taotluse e-teeninduses esitab.
(3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 25 tööpäeva taotluste vastuvõtmise lõpetamise
tähtpäevast. EAS võib taotluse menetlemise aega põhjendatud juhtudel pikendada kuni 10
tööpäeva võrra, millest teavitatakse taotlejat.
(4) Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja antakse puuduste
kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
§ 15. Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine või rahuldamata jätmine
(1) Nõuetele vastava taotleja ja taotluse osas teeb EAS taotluse rahuldamise otsuse või taotluse
osalise rahuldamise otsuse.
(2) Taotluse osalise rahuldamise otsus tehakse vastavaks tunnistatud taotleja ja taotluse puhul, kui
taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik toetuse rahastamise eelarvevahendite lõppemise
tõttu, § 11 lõikes 4 sätestatud juhul või kui taotletud summa ei vasta §-des 7–10 sätestatule.
7
(3) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui taotleja või taotlus ei vasta määruse
tingimustele ning taotleja ei kõrvalda puudusi § 14 lõikes 3 sätestatud tähtajal.
(4) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb EAS ja
toimetab selle taotlejale kätte e-teeninduse kaudu.
§ 16. Toetuse maksmise tingimused
Toetus makstakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse
tegemist.
5. peatükk
Toetuse saaja ning EAS-i õigused ja kohustused
§ 17. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus saada EAS-ilt teavet ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud
nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
(2) Toetuse saajal on kohustus:
1) esitada EAS-i nõudmisel informatsiooni ettenähtud viisil ja tähtajal;
2) võimaldada EAS-il, Euroopa Komisjonil, Euroopa Pettustevastasel Ametil ja Euroopa
Kontrollikojal teha kohapealset kontrolli ja järelevalvet toetusega seotud dokumentide üle;
3) säilitada taotlusega seonduvat dokumentatsiooni ja materjale seitse aastat pärast toetuse
väljamaksmist;
4) teavitada viivitamatult kirjalikult EAS-i kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või
asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist;
5) maksta toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui selgub, et toetuse saaja rikub määruses sätestatud
tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust.
§ 18. EAS-i õigused ja kohustused
(1) EAS-il on õigus:
1) teostada kohapealset kontrolli;
2) nõuda taotluses sisalduva kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist;
3) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui selgub, et toetuse saaja rikub määruses sätestatud
tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
4) pärast toetuse andmist teostada järelkontrolli taotleja riigiabi reeglite nõuetele vastavuse üle,
kui see on asjakohane;
5) saada Maksu- ja Tolliametist toetuse rahuldamise otsuse aluseks olnud andmeid seire
eesmärgil.
(2) EAS-il on kohustus:
1) nõustada taotlejaid taotlusega seotud küsimustes;
2) teha taotlusvorm ja asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
3) toetuse tagasinõudmisel sätestada vastavas otsuses tagasinõudmise aluse, tagasinõutav summa,
otsuse täitmise tähtaeg ja muu otsusega seotud oluline teave;
4) mitte avaldada taotlejate ja taotluste kohta menetluse käigus saadud informatsiooni ega
dokumente;
5) pärast rahuldamise otsust teha oma veebilehel kättesaadavaks toetuse saaja nimi, toetusmeetme
nimetus ning toetuse summa;
6) säilitada toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat alates toetuse andmisest.
8
§ 19. Toetuse tagastamine
(1) EAS võib teha toetuse osalise või täies ulatuses tagasinõudmise otsuse, kui:
1) toetuse saaja on taotlemisel esitanud ebaõiget teavet või teave on jäetud esitamata;
2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata käesolevas määruses nimetatud
kohustuse;
3) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud.
(2) Toetuse tagasinõude otsuse võib teha ühe aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse
täitmise lõppemisest arvates. Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60
kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates. Kui tagasimaksmise tähtpäevaks
toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist 0,1 protsenti iga toetuse
tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest.
(3) Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi korral nõuab toetuse andja toetuse tagasi koos
intressiga vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu
määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu
artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1–134), artiklile 9, sama määruse artikli 10
alusel liikmesriikidele teatavaks tehtud intressimäärale ja artiklis 11 nimetatud intressi
kohaldamise meetodile.
(4) Toetuse andjal on õigus ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tagasi nõuda 10 aasta jooksul
taotluse rahuldamise otsusest arvates.
6. peatükk
Jõustumine
§ 20. Määruse jõustumine
Määrus jõustub päeval, mil jõustub riigieelarve seaduse § 812 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi
Valitsuse määruse muudatus, mis võimaldab 2020. aasta lisaeelarve seaduse alusel eraldatud
vahendite arvel kohustuste võtmist pärast 31. detsembrit 2020. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Raul Siem (allkirjastatud digitaalselt)
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman
kantsler
19.01.2021
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse
„Turismiga seotud majandusharu ettevõtjate toetamine seoses
COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Väliskaubandus-ja infotehnoloogiaministri määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) alusel antav
turismiga seotud majandusharu ettevõtjate toetus aitab leevendada COVID-19 haigust
põhjustava koroonaviiruse (edaspidi koroonaviirus) puhangust tulenenud ettevõtjate
majanduslikke raskusi.
Eesmärk on toetada raskustesse sattunud turismiga otseselt seotud majandusharude ettevõtjaid
kriisist kiiremaks väljumiseks rahvusvahelise reisimise ja nõudluse taastumisel.
Toetus on suunatud ettevõtjatele, kes on jätkuvalt erinevatest piirangutest enim mõjutatud.
Toetusmeetme sihtgrupiks on majutusettevõtjad, reisiettevõtjad, Tallinna vanalinna
toitlustusettevõtjad ning käsitöö- ja suveniirimüüjad üle Eesti.
Meede on kavandatud lähtuvalt ettevõtjatest:
kelle käive on kukkunud kõige kiiremini ja ulatuslikumalt ning ei taastu eeldatavalt enne
rahvusvahelise reisimise piirangute leevenemist ja vaktsiini kasutuselevõttu 2021. a;
kes on elujõulised, kuid kelle äri on peatunud pikemaks ajaks erinevate piirangute tõttu
ning rahvusvahelise reisimise aeglast taastumist arvestades taastub pikema aja jooksul;
kes on kõige raskemas seisus november 2020. a seisuga;
kellel on suured püsikulud.
Määrusega luuakse mehhanism ettevõtjate tõendatud kriisikahjude osaliseks
kompenseerimiseks. Täpsemad tingimused on välja töötatud sõltuvalt sektori ettevõtjate
spetsiifikast ja kahjude esialgselt prognoositud ulatusest.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
majandusarengu osakonna nõunik Annika Anton (e-post:
[email protected], tel: 639
7663) ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetuste keskuse valdkonnajuht Riin Roosalu
(e-post:
[email protected], tel: 514 0587). Juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: anne-
[email protected], tel: 7153403).
1
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kuuest peatükist ja 20 paragrahvist.
Määruse § 1 sätestab määruse kohaldamisala. Määruse alusel saavad toetust taotleda turismiga
seotud majandusharu ettevõtjad, kelle majandustegevus on negatiivselt mõjutatud COVID-
19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tingitud erandlike asjaolude
tõttu. Määruse alusel antakse riigiabi Euroopa Komisjoni 19. märtsi 2020. a teatise
„Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu
kontekstis“ (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1–9, edaspidi COVID-19 raamistik) osa 3.1. alusel ja
sellele kohaldatakse COVID-19 raamistikus ning konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut.
Toetuse taotluste vastuvõtmise algusest annab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus teada
vastavalt määruse §-le 11, kuid taotluste vastuvõtmist ja toetuste andmist ei alustata enne, kui
on olemas Euroopa Komisjoni vastava riigiabi andmist lubav otsus. Samuti sätestab määruse §
1 lõige 4, et lisaks käesolevale määrusele kohaldatakse toetuse andmisel Vabariigi Valitsuse
18.04.2020. a määrust nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud
kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete
üldtingimused“ ja selle muudatusi.
Siinkohal on oluline tähelepanu pöörata ka määruse jõustumissättele (§ 20), mille kohaselt
jõustub määrus samal ajal riigieelarve seaduse § 812 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi
Valitsuse määruse muudatusega, mis võimaldab 2020. aasta lisaeelarve seaduse alusel
eraldatud vahendite arvel kohustuste võtmist pärast 31. detsembrit 2020. a. Riigieelarve seaduse
§ 812 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 28.04.2020. a määruse nr 31 „COVID-19
haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju
leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ § 4 lõike 1 kohaselt oli nö COVID-
19 meetmete raames võimalik kohustusi võtta (st toetuse andmise otsuseid teha) kuni 31.
detsembrini 2020. a. Määruse muudatus, mis võimaldab kohustuste võtmist ka 2021. aastal, on
käesoleva määruse andmise ajal Rahandusministeeriumi poolt algatatud, kuid Vabariigi
Valitsuse menetluses. Arvestades käesoleva määruse rakendamiseks vajalikku aega (näiteks
riigiabi loa saamine) on põhjendatud käesolev määrus vastu võtta viivituseta, kuid seda on
võimalik rakendada alates ajast, mil viidatud Vabariigi Valitsuse määrus võimaldab toetuste
andmise otsuste tegemist ka 2021. aastal. Enne Vabariigi Valitsuse määruse vastava muudatuse
jõustumist taotluste vastuvõttu alustada võimalik ei ole.
Määruse § 2 sätestab toetuse eesmärgi. Toetuse andmise eesmärk on turismiga seotud
majandusharude ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse
levikuga. Toetuse andmise oodatav tulemus on ettevõtjate jätkusuutlikkus toodete ja teenuste
pakkumisel pärast COVID-19 pandeemia raugemist rahvusvahelise reisimise taastumisel.
Määruse § 3 alusel rakendab toetust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, kes menetleb toetuse
taotlusi, teeb väljamakseid ja teostab järelevalvet.
Määruse §-s 4 defineeritakse olulisemad kasutatavad mõisted.
Turismiga seotud majandusharu ettevõtjaks loetakse käesoleva määruse tähenduses
majutusettevõtjat, reisiettevõtjat, Tallinna vanalinna toitlustusettevõtjat, käsitöö- ja
suveniirimüüjat.
2
Majutusettevõtja on äriregistris registreeritud äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja, kes
vastab mõlemale tingimustele:
1) isik pakub 9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatud teenuseid;
2) isiku tegevusala on taotluse esitamise ajal Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori
(edaspidi EMTAK) tegevusala koodiga jagu I 551, 552 või 553 või jagu Q 86905.
Reisiettevõtja on äriregistris registreeritud äriühing, kelle põhitegevusala on taotluse esitamise
ajal äriregistris EMTAK koodiga jagu N 791. Kriisis enim kannatanud on reisiettevõtjatest
äriühingud, kellel on kanda suuremad tööjõukulud ja püsikulud.
Tallinna vanalinna toitlustusettevõtja on äriregistris registreeritud äriühing, kes vastab kõigile
järgmistele tingimustele:
1) isiku tegevusala on EMTAK koodiga jagu I 56, välja arvatud muu toitlustamine I5629;
2) isik on toiduseaduse alusel toitlustamise käitlemisvaldkonnas tegevusloa saanud või
majandustegevusteate esitanud toidu käitleja;
3) isiku riigi toidu ja sööda käitlejate registris märgitud tegevuskoht asus 30. novembri 2020. a
seisuga Tallinna vanalinnas paiknevas hoones.
Taotlemise tingimustele vastavuse kontrolliks saab EAS riigi toidu ja sööda käitlejate registri
volitatud töötlejalt (Põllumajandus- ja Toiduamet) andmed 31.12.2020 seisuga. Riigi toidu ja
sööda käitlejate registri andmeid on avalikud (andmekogu põhimääruse § 15).
Tallinna vanalinna käsitletakse määruses Tallinna vanalinna muinsuskaitseala tähenduses,
mille piirid on kindlaks määratud Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003. a määrusega nr 155
„Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus“. Tallinna vanalinn on Tallinna linna
territooriumi osa ja Tallinna vanalinna muinsuskaitseala tähenduses on Tallinna vanalinna
sisustanud Tallinna Linnavolikogu oma 12.06.2014 määrusega nr 22 kinnitatud „Tallinna
vanalinna arengukavas 2014–2021“. Tallinna vanalinna halduskorraldus kohalikul tasandil
võtab arvesse nii territoriaalset aspekti kui ka muinsuskaitseala staatust, mistõttu on
põhjendatud käsitleda Tallinna vanalinna samas tähenduses nagu seda tehakse selle
territooriumi arengudokumentides. Näiteks on Tallinna vanalinna kui muinsuskaitseala hooned
vanad, nende kasutamise kõrvalkulud (hooldus- ja halduskulud) on suuremad kui uusehitistes
(vananenud tehnosüsteemid, suured kütte- ja ventilatsioonikulud). Lisaks on asjakohane
arvestada, et just see, et tegu on muinsuskaitsealaga, mõjutab sealset ettevõtluskeskkonda
oluliselt. Tallinna vanalinn on Eesti enim külastatav turismiobjekt. Tallinna vanalinna
arengukavas on viidatud, et enamikku sealsetest avalike teenuste osutamiseks kasutatavast
pinnast teenindab Tallinna linna elanikke üldiselt või vanalinna külastavaid turiste. Vanalinna
ettevõtluses domineerib orienteeritus turistidele ning rahvusvahelise reisimise peatumise ja
välisturistide pikaajalise puudumise tõttu on Tallinna vanalinna toitlustusettevõtjad kannatanud
olulisi kahjusid, mida pole olnud võimalik kompenseerida siseturistide tarbimise kaudu.
Reisimise taastumise ajaks on samas oluline säilitada kriitiline hulk kvaliteetseid
teenusepakkujaid. Seega on Tallinna vanalinna näol tegemist piirkonnaga, kus tegutsevatele
ettevõtjatele on koroonaviiruse puhangust ja sellega seotud piirangutest tingitud turistide hulga
vähenemine tekitanud olulisi majanduslikke raskusi.
Tallinna vanalinna muinsuskaitseala piiridele vastav kaart on leitav Kultuurimälestiste registrist
(muinsuskaitseala registrinumbriga 2589 ->Ava kaardil (kaitsevööndi viirutuse eemaldamiseks,
saab vastavaid märgendeid sisse-välja lülitada)). Kooskõlas muinsuskaitseseaduse § 78 lõikega
7 on Tallinna vanalinna muinsuskaitseala asukoht kantud ka riigi maakatastrisse - Maa-ameti
kaardirakendus kaardikiht „Kultuurimälestised“. Informatiivse Tallinna vanalinna
muinsuskaitseala piiridele vastava kaardi avaldab EAS ka oma veebilehel.
3
Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003. a määruse nr 155 „Tallinna vanalinna muinsuskaitseala
põhimäärus“ § 5 lõike 1 kohaselt on muinsuskaitseala piiriks kaardil muinsuskaitseala piirina
tähistatud tänavate muinsuskaitsealast kaugemale jäävate tänavaäärsete hoonete esiseinad.
Seega on Tallinna vanalinna muinsuskaitseala piir kindlaks määratud hoonetega, mitte
kinnistutega ja hooned, mis paiknevad muinsuskaitseala piiritänava kaugemas servas (nö
väljapool muinsuskaitseala keskpunktist vaadatuna), muinsuskaitsealasse ei kuulu. Sellest
tulenevalt on ka määruses sätestatud, et Tallinna vanalinna toitlustusettevõtjad on need, kelle
tegevuskoht asub hoones, mis asub Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal. Muinsuskaitseala
territooriumi ja piiride hulka ei arvestata muinsuskaitseala kaitsevööndit. Toitlustusettevõtjad,
kelle tegevuskoht paikneb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala piiritänavatel, kuid tänava
muinsuskaitsealast kaugemale jäävas küljes paiknevas hoones, määruse tähenduses Tallinna
vanalinna toitlustusettevõtjad ei ole. Seega sellises hoones, mis ei asu Tallinna vanalinna
muinsuskaitsealal, tegutsev toitlustusettevõtja käesoleva määruse alusel toetuse sihtrühma ei
kuulu.
Käsitöö- ja suveniirimüüja on määruse tähenduses eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest
isikust ettevõtja, kes on leitav www.puhkaeestis.ee Eesti turismiteenuste andmebaasis
kategooria „Suveniiri- ja käsitööpoed“ (alamkategooria „Suveniiri- ja käsitööpoed“ kulub
kategooria „Ostlemine“ alla) teenusepakkujana, välja arvatud üksnes e-kaubanduse teel
suveniire ja käsitööd müüv isik.
Erinevalt teistest käesolevas määruses reguleeritud toetustest ei ole käsitöö- ja suveniirimüüja
käibe kahjude osalise hüvitamise toetuse taotlejate ring piiratud vaid äriühingute ja füüsilisest
isikust ettevõtjatega. Käsitöö ja suveniiride tootmise ja müügiga tegelevad mitmed
mittetulundusühingud ja muud seltsid. Selliste seltside põhikirjaliseks eesmärgiks on eelkõige
käsitöö ja suveniiride tootmine ning neid realiseeritakse mitte niivõrd tulu teenimise, kuivõrd
põhikirjalise eesmärgi parema saavutamise eesmärgil. Seetõttu on põhjendatud, et toetust
võivad taotleda ka mittetulundusühingud ja sihtasutused.
Taotlusvormis peab suveniiri- ja käsitöömüüja esitama andmed oma poe (koha, kus toimub
toodete müük muul viisil kui e-kaubandus) asukoha kohta (tegevusaadress) ning lisama oma
www.puhkaeestis.ee veebilehe lingi. Toetuse taotluste menetluse raames teeb EAS igapäevaselt
„Suveniiri- ja käsitööpoodide“ kategooria kohta väljavõtte www.puhkaeestis.ee andmebaasist.
Kui suveniiri- ja käsitööpood ei ole varasemalt ettevõtjana www.puhkaeestis.ee andmebaasis
registreeritud, siis saab ta oma andmed sinna jooksvalt lisada.
Üksnes e-poe kaudu oma tooteid pakkuv ja müüv käsitöö- ja suveniirimüüja on sihtgrupist
välistatud seetõttu, et turismiga otseselt seotud majandusharude ettevõtjate kriisitoetuse
eesmärk on Covid-19 viiruse levikust ja selle piirangutest tingitud kahjude hüvitamine. Kui
ettevõtjal ei ole füüsilist tegevuskohta, kus pakkuda tooteid ja teenuseid, siis liikumis- ja
reisipiirangud ei saa tema ettevõtlust ka otseselt mõjutada, kuna turismitulude tekke eelduseks,
on, et teenuseid tarbitakse Eestis teenusepakkujate asukohas.
Toetuse andmisel eristatakse ettevõtja tegutsemise ja teenuste pakkumise aega. Teenuste
pakkumise aja algus omab tähendust majutusettevõtja toetuse taotlemisel. Teenuste pakkumise
aja alguseks loetakse esmakordset 9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatud teenuste
Maksu- ja Tolliametile deklareerimise aega (Maksu- ja Tolliametis deklareeritakse andmed
viitajaga ning arvesse läheb esimene 9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatud teenuste
reaalse pakkumise kuu).
4
Tegutsemise alguseks loetakse ettevõtja esmakande aega äriregistris.
Käibe suuruse ja käibe languse kindlaksmääramisel võetakse aluseks
käibemaksukohustuslasest käsitöö- ja suveniirimüüja puhul taotleja poolt Maksu- ja
Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidel deklareeritud käibe suurus,
mittekäibemaksukohustuslasest käsitöö- ja suveniirimüüja puhul taotleja kasumiaruande
müügitulud ja muud äritulud või füüsilise isiku tuludeklaratsioonis (vorm E) deklareeritud
ettevõtlustulu. Kuna majutusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetuse saamise
eelduseks on 9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatud käibe langus ja 9-protsendilise
käibemaksumääraga maksustatud käive deklareeritakse Maksu- ja Tolliametile esitatavas
käibedeklaratsioonis, on 9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatud käive määruse
tähenduses vaid Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidel deklareeritud 9-
protsendilise käibemaksumääraga deklareeritud käibe suurus.
Nimetatud andmed saab EAS Maksu- ja Tolliametilt ning andmete päring Maksu- ja
Tolliametile tehakse taotluse esitamise aja seisuga. Taotluse esitamise aeg on sätestatud
määruse § 14 lõikes 2 ja selleks on kuupäev, millal taotleja taotluse e-teeninduses esitab.
Määruse § 5 sätestab vaide esitamise alused ja korra. Vaideid menetleb EAS.
Määruse § 6 sätestab toetuse liigid. Määruse alusel makstakse järgmisi COVID-19 haigust
põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenevaid toetusi:
1) majutusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetus;
2) reisiettevõtja kahjude osalise hüvitamise toetus;
3) Tallinna vanalinna toitlustusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetus;
4) käsitöö- ja suveniirimüüja kahjude osalise hüvitamise toetus.
Määruse §-d 7–10 sätestavad toetuste tingimused ja toetuse suuruse erinevate toetuste lõikes.
Majutusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetust (määruse § 7) võib taotleda
majutusettevõtja, kelle 2020. a perioodi 1. aprill kuni 30. november summaarne 9-protsendilise
käibemaksumääraga maksustatud käibe langus Maksu- ja Tolliametile esitatud
käibedeklaratsioonidel deklareeritud andmete kohaselt oli võrreldes 2019. a sama perioodi
summaarse 9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatud käibega vähemalt 50 protsenti.
Juhul kui majutusettevõtja alustas teenuste pakkumist perioodil 1. aprill kuni 30. november
2019. a, siis võrreldakse Maksu- ja Tolliametile esitatud deklaratsioonidel deklareeritud 9-
protsendilise käibemaksumääraga maksustatud käibe langust, mis peab olema vähemalt 50%,
alates teenuse pakkumise algusajast kuni 30. november 2019. a sama perioodi kohta aastal
2020. Juhul kui majutusettevõtja alustas teenuste pakkumist 1. detsembril 2019. a või hiljem,
võib ta toetust taotleda juhul, kui ta on teenuse pakkumise algusajast arvates kuni 30. novembri
2020. a eest tasunud tööjõumakse igas kuus vähemalt 800 eurot. Siinjuures lähevad arvesse
tööjõumaksud, mis on nende kuude kohta reaalselt tasutud, mitte nende kuude kohta
deklareeritud maksud.
Nimetatud arvestusperioodi valikul on lähtutud vajadusest tuvastada taotleja tavapärane käive
enne COVID-19 kriisi.
Käibe languse arvutamisel võetakse aluseks ettevõtja poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud
käibedeklaratsioonide andmed. Juhul, kui majutusettevõtja ei ole esitanud Maksu- ja
5
Tolliametile käibedeklaratsioone (näiteks ta pole käibemaksukohustuslane) või ei ole seal
deklareerinud 9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatud käivet, siis antud toetust
maksta ei ole võimalik.
Nende taotlejate puhul, kellel käibe languse võrdlusperiood puudub, aga kes on oma teenuste
pakkumisega siiski alustanud, on täiendavalt loodud võimalus saada toetust tasutud
tööjõumaksude alusel.
Majutusettevõtjale makstava toetuse suuruseks on 15 protsenti ettevõtja 2020. a 9-protsendilise
käibemaksumääraga maksustatud vastava perioodi käibe langusest, kuid mitte rohkem kui
180 000 eurot. Periood sõltub teenuste pakkumise aja algusest: kui teenuse pakkumist on
alustatud enne 1. aprilli 2019, siis võrreldakse perioodi 1. aprill 2020. a kuni 30.november
2020.a perioodiga 1. aprill 2019.a kuni 30.nomveber 2019.a. Kui teenuse pakkumist on
alustatud enne 30. novembrit 2019.a, siis on võrdlusperioodiks teenuse pakkumise algusaeg
kuni 30. november 2019.a, mida võrreldakse sama perioodiga 2020. aastal. Periood sõltub
sellest, millal majutusettevõtja teenuste pakkumisega alustas. Kui majutusettevõtja on teenuste
pakkumist alustanud 1. detsembril 2019. a või hiljem, siis on toetuse suuruseks 100 protsenti
teenuse pakkumise algusajast kuni 30. november 2020. a eest tasutud tööjõumaksudest, kuid
mitte rohkem kui 180 000 eurot.
Toetust ei maksta, kui toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 2000 eurot.
Reisiettevõtja kahjude osalise hüvitamise toetust (määruse § 8) võib taotleda reisiettevõtja,
kes vastab kõigile järgmistele tingimustele:
1) isiku 2020. a perioodi 1. aprill kuni 30. september summaarne käibe langus Maksu- ja
Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidel deklareeritud andmete kohaselt oli võrreldes 2019.
a sama perioodi summaarse käibega vähemalt 70 protsenti;
2) isiku 2019. a eest tasutud tööjõumaksude kogusumma olid vähemalt 7500 eurot ja
3) isiku 2020. a novembri eest tasutud tööjõumaksud olid vähemalt 200 eurot.
Käibeks loetakse § 4 punkti 9 alusel Maksu -ja Tolliametile deklareeritud käibe suurus, seega
reisiettevõtja toetust saavad taotleda üksnes käibemaksukohustuslased.
Arvesse lähevad tööjõumaksud, mis on vastava perioodi kohta reaalselt tasutud, mitte selle
perioodi kohta deklareeritud (tasutud näiteks järgevatel kuudel).
Reisiettevõtjale makstava toetuse suuruseks on 100 protsenti 2019. a eest tasutud
tööjõumaksudest, kuid mitte rohkem kui 80 000 eurot. Kuna reisiettevõtja toetuse maksmise
eelduseks on, et ettevõtja on tasunud tööjõumakse vähemalt 7500 eurot, siis eraldi minimaalset
toetuse summat ei ole vaja sätestada (toetuse minimaalne summa ongi 7500 eurot).
Tallinna vanalinna toitlustusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetust (määruse §
9) võib taotleda toitlustusettevõtja, kes vastab kõigile järgmistele tingimustele:
1) isiku 2020. a perioodi 1. aprill kuni 30. november käibe langus Maksu- ja Tolliametile
esitatud deklaratsioonidel deklareeritud andmete kohaselt oli võrreldes 2019. a sama perioodi
käibega vähemalt 60 protsenti;
2) isiku 2019. a eest tasutud tööjõumaksude kogusumma oli vähemalt 7500 eurot ja
3) isiku 2020. a novembri eest tasutud tööjõumaksud olid vähemalt 200 eurot.
6
Juhul kui Tallinna vanalinna toitlustusettevõtja alustas tegutsemist (esmakande aeg äriregistris)
perioodil 1. aprill kuni 30. november 2019. a, on toetuse taotlemise eeldusteks isiku vastavus
kõigile järgmistele tingimustele:
1) käibe langus perioodi tegutsemise algusest kuni 30. november 2019. a ja 2020. aasta sama
perioodi võrdluses on vähemalt 60 protsenti;
2) perioodi tegutsemise algusest kuni 30. november 2019. a eest tasutud tööjõumaksud ühes
kalendrikuus keskmiselt vähemalt 600 eurot ja
3) 2020. a novembri eest tasutud tööjõumaksude summa oli vähemalt 200 eurot.
Juhul kui Tallinna vanalinna toitlustusettevõtja alustas 1. detsembril 2019. a või hiljem, võib ta
toetust taotleda juhul, kui ta on teenuse pakkumise algusajast arvates tasunud tööjõumakse kuni
30. novembri eest 2020. a kalendrikuus keskmiselt vähemalt 400 eurot.
Tallinna vanalinna toitlustusettevõtja puhul vaadatakse tööjõumaksude tasumist nimetatud
perioodidel keskmiselt kalendrikuu kohta. Kuna toetuse andmise arvestusperioodi aluseks on
ettevõtte registreerimine äriregistris, siis ei ole mõistlik eeldada, et ettevõte palkas töötajad
ettevõtte loomisega samal ajal ning tasus juba esimesel tegevuskuul tööjõumakse. Seetõttu
vaadatakse maksude tasumist vastaval perioodil keskmiselt.
Käibeks loetakse § 4 punkti 9 alusel Maksu -ja Tolliametile deklareeritud käibe suurus, seega
Tallinna vanalinna toitlustusettevõtja toetust saavad taotleda üksnes käibemaksukohustuslased.
Arvesse lähevad tööjõumaksud, mis on vastava perioodi kohta reaalselt tasutud, mitte selle
perioodi kohta deklareeritud (ja tasutud näiteks järgevatel kuudel).
Tallinna vanalinna toitlustusettevõtjale makstava toetuse suuruseks on 100 protsenti ettevõtja
2019. a eest tasutud tööjõumaksudest, kuid mitte rohkem kui 80 000 eurot. Kui Tallinna
vanalinna toitlustusettevõtja alustas tegutsemist hiljem kui 1. detsember 2019. a, siis on toetuse
suuruseks 100 protsenti perioodi tegutsemisaja algusest kuni 30. novembrini 2020 a. tema
tasutud tööjõumaksudest eest, kuid mitte rohkem kui 80 000 eurot.
Käsitöö- ja suveniirimüüja kahjude osalise hüvitamise toetust (määruse § 10) võib taotleda
käsitöö- ja suveniirimüüja, kes vastab mõlemale järgmistele tingimustele:
1) isiku 2020. a perioodi 1. aprill kuni 30. november käibe langus Maksu- ja Tolliametile
esitatud deklaratsioonidel deklareeritud andmete kohaselt oli võrreldes 2019. a sama perioodi
käibega vähemalt 60 protsenti;
2) isiku 2019. a eest tasutud tööjõumaksude kogusumma oli vähemalt 5 000 eurot ja
3) isiku 2020. a novembris tasutud tööjõumaksud olid vähemalt 200 eurot.
Arvesse lähevad tööjõumaksud, mis on vastava perioodi kohta reaalselt tasutud, mitte selle
perioodi kohta deklareeritud (ja tasutud näiteks järgevatel kuudel).
Käsitöö- ja suveniirimüüjale makstava kahjude osalise hüvitamise toetuse suuruseks on 100
protsenti ettevõtja 2019. a eest tasutud tööjõumaksudest, kuid mitte rohkem kui 60 000 eurot.
Määruse § 11 sätestab toetuse taotlemise tingimused. Väliskaubandus- ja
infotehnoloogiaminister kehtestab käskkirjaga iga § 6 sätestatud toetuse rahastamise eelarve ja
taotlemise tähtaja. Juhul kui mõne §-s 6 sätestatud toetuse puhul esitatakse nõuetele vastavaid
taotlusi väiksemas summas kui toetuse rahastamise eelarve, suunab Majandus- ja
7
Kommunikatsiooniministeerium nimetatud toetuse rahastamise eelarve vahendid teiste toetuste
rahastamise eelarvetesse.
Kõigi § 6 sätestatud toetuste taotlemine on vooruline. Toetuse saamine otsustatakse pärast
taotluste esitamise tähtaega. Juhul kui toetuse rahastamise eelarvest ei piisa kõigi nõuetele
vastavate taotluste rahuldamiseks vastavat toetust reguleerivas paragrahvis toodud määras,
jaotatakse toetuse rahastamise eelarve vahendid rahuldamisele kuuluvate taotluste vahel
proportsionaalselt sellega, kuidas vastava toetuse rahastamise eelarve suhtub nõuetele vastavate
taotluste kogusummasse.
Üks turismiga otseselt seotud majandusharu ettevõtja võib saada ühe § 6 sätestatud toetuse.
Määruse § 12 sätestab nõuded taotlejale. Taotleja ei tohi olla raskustes ettevõtja Euroopa
Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel,
millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–
78), (muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) artikli
2 punkti 18 mõistes seisuga 31. detsember 2019. a. COVID-19 raamistiku muudatuste kohaselt
on raskuste hindamisel tehtud leevendus mikro- ja väikeettevõtjatele (väikesteks loetakse need
ettevõtjad, mis annavad tööd vähem kui 50 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi
kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot; loetakse mikroettevõtjateks need ettevõtjad, mis annavad
tööd vähem kui 10 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit
eurot). Nimelt võivad need olla raskustes 31.12.2019 seisuga, kuid nende suhtes ei ole algatatud
pankrotimenetlust ega ole saanud päästmis- või ümberkorraldusabi.
Taotlejale COVID-19 raamistiku alusel antud abi koos määruse alusel taotletava toetusega ei
tohi ületata 800 000 eurot. Viidatud säte määrab kindlaks täpsed reeglid, millal ettevõtja
loetakse raskustes olevaks ettevõtjaks. Ettevõtjaks riigiabi kontekstis loetakse kogu kontserni,
seega juhul, kui ka mõni teine kontserni liige ei vasta nõuetele, loetakse kogu kontsern, sh
taotleja raskustes olevaks ettevõtjaks ja toetust anda ei saa, v.a juhul kui esitatakse
konsolideeritud aruanne. Juhul, kui EAS annaks toetust vastuolus riigiabi reeglitega, siis
väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on tegemist ettevõtja hoolsuskohustuse rikkumisega,
õiguspärase ootuse põhimõte ei kohaldu ning ebaseaduslik riigiabi tuleb täies ulatuses tagasi
nõuda koos intressiga.
Lisaks ei tohi taotlejal olla ajatamata võlgnevusi riiklike maksude osas, mis on tekkinud varem
kui 12. märts 2020. a. Nimetatud nõue tuleneb riigieelarve seaduse § 812 lõike 1 alusel
kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest (nn üldtingimused). Taotleja või tema üle valitsevat
mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- või
pankrotimenetlust ning juhul kui taotleja on EASilt varem saanud toetust, mis on kuulunud
tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema taotluse esitamise hetkeks tehtud
nõutud summas kui makse tähtaeg on saabunud.
Tähtaegselt esitatud majandusaasta aruande puhul kontrollitakse selle majandusaasta aruannet,
mille esitamise tähtaeg on saabunud (nn koroonakriisi leevendusena on enamikel äriühingutel
ja mittetulundusühingutel 2019. aasta aruannet võimalik esitada kuni 31.10.2020).
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 18.04.2020. a määruse nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette
nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ põhimõtetele võib juriidilisele isikule, füüsilisest
isikust ettevõtjale ja valitsusasutuse hallatavale riigiasutusele maksta toetust tema COVID-19
8
haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate kriisikahjude ja eriolukorra mõju
leevendamiseks, tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks või teenuste, toodete, äriprotsesside või
ärimudeli ümberkorraldamiseks. Seega COVID-19 toetuste üldine eeldus on, et FIE või
juriidiline isik on jätkuvalt äriregistris olemas ja kohe võimeline ka teenust pakkuma. Vastavalt
määruse § 9 lõikele 6, ei tohi taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes olla
algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- või pankrotimenetlust. Seega on oluline COVID-19
toetuste andmise põhimõte, et tegevuse lõpetanud ettevõtjaid ei toetata, mistõttu tuleneb
määrusest, et füüsilisest isikust ettevõtjast taotlejat ei tohi äriregistrist kustutada enne taotluse
kohta otsuse tegemist. Juhul kui taotluse kohta otsuse tegemise päeva seisuga on FIE end
äriregistrist kustutanud, ei vasta taotlus määruses sätestatud nõuetele ja jäetakse rahuldamata.
Taotleja peab teavitama EASi sellest, kui ta on saanud COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse levikust põhjustatud kriisi tõttu lisaeelarve vahendite arvelt toetust teisest
meetmest, muudest riigieelarvelistest vahenditest või kohaliku omavalitsuse üksuselt.
Juhul kui taotleja on majutusettevõtja või Tallinna vanalinna toitlustusettevõtja, on taotleja
majutusettevõte või Tallinna vanalinna toitlustusettevõte jätkuvalt avatud või suletud teatud
kindlaks määratud ajutiseks perioodiks. Selle nõude kontrollimiseks esitab taotleja
taotlusvormil vastava kinnituse. Juhul kui majutusettevõtja või Tallinna vanalinna
toitlustusettevõtja on hetkel teatud kindlaks määratud perioodiks suletud, esitab taotleja
taotlusvormil info ettevõtte taasavamise tähtaja kohta. Nimetatud sätte eesmärk on, et toetust
saaks jätkuvalt elujõulised ettevõtted, kes ei ole püsivalt suletud.
Määruse § 13 sätestab nõuded taotlusele, tuues välja informatsiooni, mida taotlus peab
sisaldama. Kasumiaruanne ja bilanss esitatakse 31. detsembri 2019. a seisuga. Füüsilisest
isikust ettevõtja esitab 2019. a tuludeklaratsiooni. Juhul kui taotleja kuulub kontserni, tuleb
esitada kontserni majandusandmed. Nimetatud andmete esitamine on vajalik ettevõtjate
majanduslike raskuste hindamiseks. Vähem kui aasta tegutsenud ettevõtjad esitavad 2019. a
bilansi, ainult 2020. a tegutsenud ettevõtjad esitavad bilansi 1. märtsi 2020. a seisuga. Kui
taotleja ei ole käibemaksukohustuslane, siis esitatakse vastavate kuude kasumiaruanded või
raamatupidamise väljavõtted.
Määruse § 14 käsitleb taotluste menetlemist. Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 25
tööpäeva taotluste vastuvõtmise lõpetamise tähtpäevast. EAS viib läbi taotluse nõuetele
vastavuse kontrolli. Kui taotlus ei vasta kehtestatud nõuetele või on vajalik täiendav teave
taotluse kohta, on EASil õigus nõuda taotluse vastavusse viimist kehtestatud nõuetega,
täiendava dokumentatsiooni esitamist või muudatuste tegemist taotluses esitatud andmetes kuni
10 tööpäeva jooksul arvates vastava nõude esitamisest. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb
antud aja võrra. Taotluse osas, mis ei vasta nõuetele ning mida ei viida tähtajaks nõuetega
vastavusse, teeb EAS mitterahuldamise otsuse ja teavitab otsusest taotlejat.
Määruse § 15 käsitleb taotluste rahuldamist, osalist rahuldamist ja rahuldamata jätmist.
Nõuetele vastava taotleja ja taotluse rahuldamise otsuse teeb EAS. Rahuldamise ettepanek
tehakse vastavaks tunnistatud taotluste puhul, kui nende täielikuks rahastamiseks jätkub
vahendeid. Taotluse osalise rahuldamise otsus tehakse vastavaks tunnistatud taotleja ja taotluse
puhul, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik toetuse rahastamise
eelarvevahendite lõppemise tõttu, § 11 lõikes 4 sätestatud juhul või kui taotletud summa ei vasta
vastavat toetust reguleerivas paragrahvis (määruse §-d 7–10) sätestatule. Taotluse rahuldamata
jätmise otsus tehakse juhul, kui taotleja või taotlus ei vasta määruse tingimustele või taotleja ei
kõrvalda puudusi § 14 lõikes 3 sätestatud tähtajal.
9
Määruse § 16 reguleerib toetuse väljamaksmist. Toetus makstakse välja toetuse saajale
vastavalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele 10 tööpäeva jooksul pärast otsuse
tegemist.
Määruse § 17 reguleerib toetuse saaja õigusi ja kohustusi. Toetuse saajal on õigus saada EASilt
teavet ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja
kohustustega. Toetuse saaja kohustub esitama EASi nõudmisel informatsiooni ettenähtud viisil
ja tähtajal, võimaldama EASil, Euroopa Komisjonil, Euroopa Pettustevastasel Ametil ja
Euroopa Kontrollikojal teha kohapealset kontrolli ja järelevalvet toetusega seotud dokumentide
üle, säilitama taotlusega seonduvat dokumentatsiooni ja materjale seitse aastat pärast toetuse
väljamaksmist, teavitama viivitamatult kirjalikult EASi kõigist esitatud andmetes toimunud
muudatustest või asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist.
Määruse § 18 sätestab EASi õigused ja kohustused. EASil on õigus teostada kohapealset
kontrolli, nõuda taotluses sisalduva kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, nõuda
toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi
või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust. Samuti
võib EAS teostada pärast toetuse andmist järelkontrolli taotleja riigiabi reeglite nõuetele
vastavuse üle, kui see on asjakohane ning saada Maksu- ja Tolliametist toetuse rahuldamise
otsuse aluseks olnud analoogseid andmeid, eesmärgiga analüüsida toetuse kasutamise mõju.
EAS kohustub nõustama taotlejaid projektiga seotud küsimustes, tegema taotlusvormi ja
asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel, toetuse tagasinõudmisel
sätestama vastavas otsuses tagasinõudmise aluse, tagasinõutava summa, otsuse täitmise tähtaja
ja muu otsusega seotud olulise teabe, mitte avaldama taotlejate ja taotluste kohta menetluse
käigus saadud informatsiooni ega dokumente, pärast rahuldamise otsust tegema oma veebilehel
kättesaadavaks toetuse saaja nime, projekti nime ning toetuse summa ning säilitama toetuse
andmisega seotud dokumente 10 aastat alates viimasest toetuse andmisest.
Määruse § 19 sätestab toetuse tagastamise alused. EAS võib teha toetuse osalise või täies
ulatuses tagasinõudmise otsuse, kui toetuse saaja on taotlemisel esitanud ebaõiget teavet või
teave on jäetud esitamata; toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata toetusega
kaasneva kohustuse või ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud.
Määruse § 20 sätestab määruse jõustumise aja. Paragrahvi kohaselt jõustub määrus samal ajal
riigieelarve seaduse § 812 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse muudatusega,
mis võimaldab 2020. aasta lisaeelarve seaduse alusel eraldatud vahendite arvel kohustuste
võtmist pärast 31. detsembrit 2020. a. Riigieelarve seaduse § 812 lõike 1 alusel kehtestatud
Vabariigi Valitsuse 28.04.2020. a määruse nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette
nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ § 4 lõike 1 kohaselt oli nö COVID-19 meetmete raames
võimalik kohustusi võtta (st toetuse andmise otsuseid teha) kuni 31. detsembrini 2020. a.
Määruse muudatus, mis võimaldab kohustuste võtmist ka 2021. aastal, on käesoleva määruse
andmise ajal Rahandusministeeriumi poolt algatatud, kui Vabariigi Valitsuse menetluses.
Arvestades käesoleva määruse rakendamiseks vajalikku aega (näiteks riigiabi loa saamine) on
põhjendatud käesolev määrus vastu võtta viivituseta, kuid seda on võimalik rakendada alates
ajast, mil viidatud Vabariigi Valitsuse määrus võimaldab toetuste andmise otsuste tegemist ka
2021. aastal. Enne Vabariigi Valitsuse määruse vastava muudatuse jõustumist taotluste
vastuvõttu alustada võimalik ei ole.
10
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Käesoleva määruse alusel antakse riigiabi
Euroopa Komisjoni 19.03.2020 teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks
praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1-9, edaspidi COVID-19
raamistik) mõttes, mida antakse nimetatud raamistiku osa 3.1 alusel ja sellele kohaldatakse
COVID-19 raamistikus ning konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut.
Määruse alusel antakse abi alates Euroopa Komisjoni vastava riigiabi lubava otsuse
vastuvõtmisest.
Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kes on raskustes ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL)
nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel, millega teatavat liiki abi
tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (muudetud
komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18), (edaspidi üldine
grupierandi määrus) artikli 2 punkti 18 mõistes seisuga 31. detsember 2019. a. Leevendus on
tehtud mikro- ja väikeettevõtjatele.
4. Määruse mõjud
Määruse eelnõuga kavandatav toetus mõjutab positiivselt turismiga seotud majandusharude
ettevõtjate toimetulekut koroonaviiruse levikust tulenevalt tekkinud kriisi negatiivsete mõjude
ja otsese majandusliku kahjuga hakkama saamisel, toetab turismiettevõtluse säilimist ja
konkurentsivõimet kriisist väljumisel ning rahvusvahelise reisimise taastumisel. Turismiga
seotud majandusharude ettevõtjate jätkusuutlikkuse tagamine aitab osaliselt säilitada sektori
töökohti ning vähendada seeläbi töötuse kasvu üle Eesti.
5. Määruse eelnõu mõjud läbivatele teemadele
Määruse kavandamisel on arvestatud regionaalsuse põhimõtet nii, et abi saajate hulka kuuluksid
ettevõtjad üle Eesti. Toetuse saajate sihtgrupis on nii väikese kui keskmise suurusega ettevõtjad.
6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse elluviimise eest vastutab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Määruse rakendamisega
seotud eeldatavad tulud avalduvad toetuse saaja ja temaga seotud partnerite
majandustulemustes. Toetust saanud ettevõtjate jätkusuutlikkus, töökohtade säilimine ja
turismiteenuste ekspordi taastumine mõjutab riigi maksulaekumisi positiivselt.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub samal ajal riigieelarve seaduse § 812 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi
Valitsuse määruse muudatusega, mis võimaldab 2020. aasta lisaeelarve seaduse alusel
eraldatud vahendite arvel kohustuste võtmist pärast 31. detsembrit 2020. a. Jõustumisaja valikut
on põhjendatud määruse § 20 selgituses.
8. Määruse kooskõlastamine
Määruse eelnõu esitati Vabariigi Valitsusele 28. detsembri 2020. a kabineti istungile kiirkorras.
Valitsus otsustas 30.12.2020. a toetada ettepanekut kiita vastavalt riigi 2020. a lisaeelarve
11
seaduse § 4 lõikele 2 heaks väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse eelnõu, mis
käsitleb turismisektoriga seotud majandusharude ettevõtjatele COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse puhangust tulenenud kahjude osalise hüvitamise toetuse jagamise toetusmeetme
tingimusi, ja tagada selle kooskõla üldmäärusega. Vastavalt riigieelarve seaduse § 591 lõikele
21 pikendati toetuse vahendite kasutamise tähtaega 2021. aastaks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Raul Siem
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
12