dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 19. jaanuar 2021
Viit
1.8-7/S/21-021
Registreeritud
19. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
1.8 Finantsplaneerimine
Sari
1.8-7/S Riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingud ja aruanded
Toimik
1.8-7/S
Vastutaja
Kertu Martšenkov-Tsogbe

Failid

  • 📎MKM Sihtfinatseering(Julgestus ja pääste)_1.8-721-021 19.01.2021 Leping.asice1297 KB

Sisu (failidest)

LEPING nr 1.8-7/21-021 Tallinnas, 19.01.2021 Eesti Vabariik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) (edaspidi „Ministeerium”, „Pool” või koos Ettevõtjaga „Pooled”), mida esindab majandus- ja taristuminister Taavi Aas, kes tegutseb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimääruse alusel, ja Aktsiaselts Tallinna Lennujaam (edaspidi „Ettevõtja”, „Pool” või koos Ministeeriumiga „Pooled”), registrikood 10349560, mida esindab juhatuse esimees Riivo Tuvike, kes tegutseb põhikirja alusel, sõlmivad käesolevaga sihtotstarbelise toetuse andmise lepingu (edaspidi „Leping”) alljärgnevas: I ÜLDSÄTTED JA LEPINGU OBJEKT 1.1 Lepingu objektiks on 2021. aasta riigieelarve seaduse §-s 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala Transpordi programmi kulude all ette nähtud vahendite arvelt Ettevõtjale toetuse andmine julgestus- ja päästeteenistuse tegevuskulude, sh Ministeeriumi poolt varasemate perioodide katmata jäänud julgestus- ja päästeteenistuse tegevuskulude katmiseks ning toetuse kasutamise tingimuste määratlemine. 1.2 Pooled kinnitavad, et nad on oma esindajatele andnud piisavad volitused Lepingu sõlmimiseks selles sätestatud tingimustel ning et Pooled on kohaselt täitnud kõik õigusaktidest tulenevad eeltingimused ja teostanud vajalikud toimingud selleks, et omada vajalikku pädevust Lepingu sõlmimiseks selles sätestatud tingimustel. 1.3 Antud toetuse arvelt ei kaeta Lepingu sõlmimisega seonduvaid kulusid. II MINISTEERIUMI KOHUSTUSED JA ÕIGUSED 2.1 Lepingu täitmiseks kohustub Ministeerium: 2.1.1 maksma Ettevõtjale 2021. aasta riigieelarve seaduse jagu 7. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala all tulemusvaldkond „Transport“, programm „Transport“, kuludes, sealhulgas piirmääraga vahendid, ette nähtud vahendite arvelt toetust 7 767 000 eurot punktis 1.1 nimetatud kulude katmiseks; 2.1.2 maksma punktis 2.1.1 sätestatud toetuse Ettevõtja arvelduskontole vastavalt Lisas 1 toodud maksegraafikule. 2.2 Lepingu täitmisel on Ministeeriumil õigus: 2 2.2.1 kontrollida Ministeeriumi määratud isiku kaudu Ettevõtja esitatud aruandluse õigsust, toetuse saamiseks esitatud andmete paikapidavust ning toetuse kasutamise sihipärasust; 2.2.2 nõuda Ettevõtjalt Lepingu tingimustele mittevastaval otstarbel kasutatud toetuse täielikku hüvitamist või vähendada Lepingu tingimustele mittevastaval otstarbel kasutatud toetuse võrra järgnevatel kalendrikuudel maksmisele kuuluvat toetust ja nõuda Ettevõtjalt tagasi Lepingu kehtivuse lõpuks sihtotstarbeliselt kasutamata jäänud toetus. III ETTEVÕTJA KOHUSTUSED 3.1 Lepingu täitmisel kohustub Ettevõtja: 3.1.1 kasutama punktis 2.1.1 nimetatud toetust sihtotstarbepäraselt, lennujaama käitajale kohase hoolsusega ja kooskõlas vastavat valdkonda reguleerivate õigusaktidega; 3.1.2 kasutama punktis 2.1.1 nimetatud toetust punktis 1.1 sätestatud väljamaksete ja kulude katteks; 3.1.3 esitama hiljemalt 2022. aasta 15. veebruaril aruande julgestusteenuse ja päästevalmidusteenuse osutamise tegelike kulude kohta Ministeeriumi e-posti aadressile [email protected]; 3.1.4 lubama igal ajal Ministeeriumil punktis 2.2.1 nimetatud isikute kaudu kontrollida aruandluse õigsust, toetuse saamisel esitatud andmete paikapidavust ning toetuse kasutamise sihipärasust; 3.1.5 pidama Lepingus antud toetuse ning Ettevõtja julgestus- ja päästeteenistuse tegevuskulude kohta tekkepõhist raamatupidamisarvestust, kus kajastub ülevaade toetuse detailse kasutamise kohta. Üldkulude ja mitme valdkonna kasutatava ressursi arvestus peetakse kulumudelis tekkepõhiselt ja arvestuspõhimõtted peavad olema kirjeldatud Ettevõtja raamatupidamise sise- eeskirjas. IV LEPINGU MUUTMINE Muudatusi ja täiendusi Lepingusse võib teha kirjalikus vormis Lepingu lisadena ning üksnes Poolte kokkuleppel. Lepingu muutmist või täiendamist sooviv Pool esitab vastava ettepaneku teisele Poolele, kes on kohustatud sellele vastama kirjalikult ühe kuu jooksul arvates ettepaneku saamisest. Muudatused hakkavad kehtima alates nende allakirjutamisest või muudatuses endas sätestatud muul tähtajal. V TOETUSE ÜLEKANDMINE Ministeerium maksab Ettevõtjale toetust Lisas 1 toodud maksegraafiku alusel iga kalendrikuu esimesel tööpäeval. Jaanuari ja veebruari toetus kantakse Ettevõtjale üle hiljemalt kolmandal tööpäeval alates Lepingu allkirjastamisest. VI POOLTE VASTUTUS 6.1 Pooled kinnitavad oma teadlikkust asjaolust, et endale Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral on nad kohustatud hüvitama teisele Poolele oma süülise tegevuse või tegevusetusega tekitatud kahju täies ulatuses. 6.2 Kui Ettevõtja on kasutanud toetust Lepingu tingimustele mittevastaval otstarbel või jätab esitamata punktis 3.1.4 nimetatud aruande või esitab selles eksitavat informatsiooni, on Ministeeriumil õigus peatada edasised maksed või Leping üles öelda. Lepingu tingimustele mittevastaval otstarbel kasutatud toetuse on Ettevõtja kohustatud Ministeeriumile täielikult tagasi maksma Ministeeriumi määratud tähtajaks. Kui toetust tähtpäevaks ei tagastata, maksab toetuse 3 saaja tagasimaksmisele kuuluva toetuse jäägilt intressi määraga kuue kuu Euribor + 0,8% aastas. Intressiarvestuse baasiks on tegelik päevade arv kuus ja 360-päevane aasta. 6.3 Kui Ettevõtja ei kasuta hiljemalt Lepingu kehtivuse lõpuks sihtotstarbeliselt ära kogu toetust, on ta kohustatud kasutamata jäänud toetuse Ministeeriumile tagasi maksma. Ettevõtjal ei ole õigust Ministeeriumile hüvitatud või tagasimakstud toetuse või Ministeeriumi kooskõlas Lepingu punktiga 2.2.2 vähendatud toetuse tõttu peatada teenuse osutamist. 6.4 Lähtudes Ettevõtja ülesannete spetsiifikast loetakse antud toetus sihtotstarbepäraselt kasutatuks, kui Ettevõtja osutab punktis 1.1 nimetatud julgestus- ja päästeteenust vastavuses riigisiseselt ja rahvusvaheliselt kehtestatud ohutus-, julgestus- ja keskkonnakaitsenõuetega. VII VÄÄRAMATU JÕUD 7.1 Pooled on vabastatud vastutusest Lepingu täitmata jätmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju eest, kui Lepingu täitmata jätmine või mittekohane täitmine on tingitud vääramatu jõu asjaoludest, mida Pooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad Lepingu sõlmimise ajal nende asjaoludega arvestaks või neid väldiks või takistavad asjaolud või nende tagajärjed ületaks. 7.2 Vääramatuks jõuks loetakse loodusõnnetused, tulekahjud, rahvarahutused, streigid või muu Pooltest sõltumatu ning Poolte vääramatu jõuna aktsepteeritud Lepingu täitmist takistav või võimatuks tegev asjaolu. 7.3 Pool, kelle tegevus Lepingust tulenevate kohustuste täitmisel oli takistatud vääramatu jõu tõttu, on kohustatud sellest viivitamatult kirjalikult teatama teisele Poolele. 7.4 Vääramatu jõud ei vabasta Pooli kohustustest võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud Lepingu täitmata jätmisega või mittekohase täitmisega tekitatava kahju vältimiseks või vähendamiseks. VIII LEPINGU JÕUSTUMINE, KEHTIVUS JA LÕPETAMINE 8.1 Leping jõustub mõlemapoolsel allakirjutamisel. 8.2 Lepingus sätestatud üksikute või enamiku kohustuste täitmine ei lõpeta Lepingu kehtivust ega ole aluseks kummagi Poole poolsele kohustuste täitmisest hoidumisele või keeldumisele. 8.3 Lepingu Pooled võivad esitada teineteisele taotluse Lepingu tingimuste ülevaatamiseks ja muutmiseks, kui nad leiavad, et Lepingu tingimused on muutunud takistuseks Lepingu kohasele täitmisele. 8.4 Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel alljärgnevad lisad: 8.4.1 Lisa 1: toetuse maksegraafik ja sihtfinantseeringu kasutamise eelarve; 8.4.2 Lisa 2: tehniline kirjeldus kohustuse täitmiseks. 8.5 Leping on sõlmitud tähtajaga kuni 31.12.2021. a. 8.6 Lepingut saab ennetähtaegselt lõpetada üksnes Poolte kirjalikul kokkuleppel, Lepingus või seaduses sätestatud alustel. 4 8.7 Lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste loovutamine on lubatud vaid teise Poole eelneval kirjalikul nõusolekul. 8.8 Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse Poolte vahel läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel on Poolel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtu poole Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras. 8.9 Leping on alla kirjutatud digitaalselt. IX POOLTE REKVISIIDID MINISTEERIUM ETTEVÕTJA Majandus- ja Kommunikatsiooni- Aktsiaselts Tallinna Lennujaam ministeerium Lennujaama tee 12, 11101 Tallinn Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn a/a EE682200221001121990 Swedbank (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas Riivo Tuvike majandus- ja taristuminister juhatuse esimees Lisa 1 Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi ja AS-i Tallinna Lennujaam vahel 2021.………….... a sõlmitud "Riigieelarvest määratud toetuse andmise lepingu" juurde Sihtotstabelise toetuse maksegraafik 2021. a (eurodes) Kalendrikuu Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Subsiidium julgestus- ja päästeteenistuse tegevuskuludeks 647 250,00 647 250,00 647 250,00 647 250,00 647 250,00 647 250,00 Kalendrikuu Juuli August September Oktoober November Detsember 2021.a kokku Subsiidium julgestus-ja päästeteenistuse jooksvateks kuludeks 647 250,00 647 250,00 647 250,00 647 250,00 647 250,00 647 250,00 7 767 000 Taavi Aas Riivo Tuvike Majandus- ja taristuminister Juhatuse esimees /kuupäev/ Riigipoolse sihtfinantseeringu kasutamise eelarve AS Tallinna Lennujaam 2020 tegelik 2021 eelarve 2021.a tegevuskulude katmine (maha 5 618 712 6 480 567 arvestatud tulud majandustegevusest) Eelmiste perioodide tegevuskulude vajaku 1 801 288 1 286 433 katmine KOKKU 7 420 000 7 767 000 Toetus MKM eelarvest kokku (tegevuskulud + 7 420 000 7 767 000 investeeringud) AS Tallinna Lennujaam katab tegevuskulusid ja 0 0 investeeringuid TEGEVUSTULUD kokku 7 730 670 7 879 982 sh Tulud majandustegevusest kokku sh 310 670 112 982 nimetada olulisemad Lubade väljastamine 115 592 83 382 Kauba läbivalgustamine 8 675 6 000 Saateteenus, mehitamine 10 659 9 200 Kontsessioon turvateenistuselt ja käitluselt 15 253 14 400 Tegevustoetus Töötukassast (julgestus) 17 222 0 Tegevustoetus Töötukassast (pääste) 143 269 0 Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks 7 420 000 7 767 000 kokku sh Tegevustoetus MKM eelarvest (maksutulu arvel) 7 420 000 7 767 000 eelmiste perioodide kasutamata tegevustoetus, mis saadud MKM eelarvest (maksutulu arvel) olemasolul nimetada muud TEGEVUSKULUD KOKKU 7 730 670 7 879 982 2021.aasta TEGEVUSKULUD kokku 5 929 382 6 593 549 sh Tööjõukulud sh. 1 170 788 1 370 061 Tööjõukulud (lennundusjulgestus, julgestuse IT 178 722 188 605 seadmete hooldus, järelvalve) Tööjõukulud (päästeteenistus) 992 066 1 181 456 Majandamiaskulud sh. 3 685 087 4 091 095 nimetada olulimad ja mahukamad lennundusjulgestusteenuse sisseostmine 3 206 262 3 537 983 lennundusjulgestuse kaubad, materjalid, 228 038 236 540 teenused päästeteenistuse kaubad, materjalid, teenused 64 199 125 499 lennundusjulgestuse pinnaga seotud kulud 111 757 99 560 päästeteenistuse hoone kulud 74 831 91 513 Muud kulud 388 846 459 206 lennundusjulgestuse üldhalduskulud 252 726 285 758 päästeteenistuse üldhalduskulud 78 487 99 808 lennundusjulgestuse mitmesugused 36 591 6 090 tegevuskulud päästeteenistuse mitmesugused tegevuskulud 21 042 67 550 Põhivara kulum 684 661 673 187 lennundusjulgestuse põhivara kulum 561 230 561 042 lennundusjulgestuse varade sihtfin tulud maha -67 572 -51 404 päästeteenistuse põhivara kulum 229 262 215 799 päästeteenistuse varade sihtfin tulud maha -38 260 -52 250 Eelmiste perioodide tegevuskulude vajaku 1 801 288 1 286 433 katmine Rahastamise vajak 2011-2019 8 143 977 Eelmiste perioodide kulude vajaku katmine 2020. aastal 1 801 288 Vajaku jääk seisuga 31.12.2020 6 342 689 Eelmiste perioodide kulude vajaku katmine 2021. aastal 1 286 433 Vajaku jääk seisuga 31.12.2021 (prognoos) 5 056 256 Selgitus/finantseerimisallikas X-ray seadmete hooldus, varuosad ja varuaarvutid; raadioside salvestuse süsteem; Itemizer hooldus ja kulumaterjal; PAXTRAC hooldus; videosalvestustarkvara hooldus; IP kaamerate hooldus; lubadebüroo printeri hooldus päästeaautode kütus, hooldus, kindlustus, varuaosad; pääste- ja esmaabivahendite ostmine; lisaks kriisijuhtimise kulud (õppuste läbiviimine jms.) reisiterminalis julgestusteenuse osutamiseks vajaliku pinna kommunaalkulud, korrashoid, kinnisvara materjalid; pääslate korrashoid ja kinnisvara materjalid hoone kommunaalkulud, korrashoid, kinnisvara materjalid, tehnohoolde seadmete reont ja hooldus osakonna üldkulud (värbamine, koolitus, personaliarvestuse, raamatupidamise, juriidika, kvaliteet, ohutusjuhtimine, riskijuhtimine ja tööohutuse kuludes) osakonna üldkulud (värbamine, koolitus, personaliarvestuse, raamatupidamise, juriidika, kvaliteet, ohutusjuhtimine, riskijuhtimine ja tööohutuse kuludes) koolitusteenuste kulud, lähetuste kulud, vormiriietus eririietus ja isikukaitsevahendid, koolitusteenuste kulud, lähetuste kulud Lisa 2 Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi ja AS-i Tallinna Lennujaam vahel 2021. a sõlmitud "Riigieelarvest määratud toetuse andmise lepingu" juurde Eraldise kasutamine Summa Tegevuskulud julgestus- ja päästevalmidusteenuse osutamiseks riigieraldis 7 767 000 KOKKU riigieelarvest 7 767 000 Julgestusteenuse maht: Julgestusliinide arv Tallinna lennuväli:  5 reisijate kontroll-liini;  2 registreeritud pagasi x-ray masinat (3 operaatorit);  3 transiitreisija kontroll-liini;  2 VIP/CIP reisija kontroll-liini;  2 töötajate kontroll-liini;  1 reisiterminali varude kontroll-liin;  3 kontroll-liini pääslates. Julgestusjärjekordade keskmine pikkus 2021. a kulude eelarves lähtutakse, et julgestusjärjekorras seismise pikkus ei ületaks keskmiselt 30 minutit reisija kohta. Julgestustöötajate arv 150 julgestustöötajat (AS G4S Eesti) Ruume julgestuse kasutuses Tallinna lennujaamas  Julgestusüksuse kasutuses on reisiterminalis 16 ruumi kokku pindalaga 330,3 m2; lisaks kontrollpunktid: tsentraalne kontrollpunkt pindalaga 524,4 m2 ja transfeer- reisijate kontrollpunktid: 175,1 m2 ( Schengen); 46,1 m2 (Non-Schengen).  3 pääslat  3 ruumi lennundusjulgestusosakonna kasutuses;  1 ruum asutusesisese järelevalve kasutuses. Julgestusteenuse osas kontserni poolne järelevalve ja kontroll 4 töötajat Päästevalmiduse teenuse tegevusnäitajad Tallinna lennuväli Lennuvälja tuletõrjekategooria VIII kategooria Päästevahendid  3 kustutus- ja päästeautot / 2 operatiivsõidukit  1 päästekaater / pinnaltpääste varustuse haagis  76 päästeparve 112-le isikule  liikumisvõimetu õhusõiduki teisaldamisvarustus, 3 konteinerit  UTV (Utility Terrain Vehicle)  ohtlike ainete ja reostuste likvideerimisvarustuse haagis  pääste otstarbelised väikevahendid ja materjalid Päästeteenistuse hoone 1531,3 m² Isikkoosseis 45 töötajat Taavi Aas Riivo Tuvike Minister Juhatuse esimees
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel