Rahandusministeerium Teie 09.12.2020 nr 1.1-11/8422-2
[email protected]
Suur-Ameerika 1 Meie 19.01.2021 nr 17-5/2021/391-1
10122, Tallinn
Määruse "Proportsionaalse segamise teel
toodetud kütuse nõuetele vastavuse
tõendamise ja kontrollimise kord" eelnõu
kooskõlastamisest
Austatud rahandusminister
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kooskõlastusele esitatud määruse eelnõu
„Proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse nõuetele vastavuse tõendamise ja kontrollimise
kord“ ei saanud Rahandusministeeriumi 9. detsembri kirjaga kooskõlastust. Täname Teid
põhjalike kommentaaride ja ettepanekute eest. Oleme Rahandusministeeriumi ja Maksu- ja
Tolliameti ametnikega sel teemal konsulteerinud ning vastavalt eelnõud täiendanud (lisatud
kirjale). Vastame siinkohal ka teie kooskõlastuskirjas toodud märkustele.
1) Määrus on vastuolus selle volitusnormiga.
Märgite oma kooskõlastuskirjas, et määruse eelnõus toodud maksuhalduri kaalutlusruum on
vastuolus määruse volitusnormiga. Oleme nõus, et määrust tuleb selles osas täpsustada. Seetõttu
võtame §-st 3 välja viite Maksu- ja Tolliameti kohustustele (lõiked 4 ja 5). See muudatus ei
tähenda, et maksuhaldur ei saa proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse kvaliteeti
kontrollida ja nõuetele mittevastavat kütust kinni pidada. Vedelkütuse seaduse (VKS) § 242
kohaselt on maksuhalduril õigus pidada asjaolude selgitamiseni kinni kütust, mille puhul on alust
kahtlustada selle nõuetele mitte vastavust. Seega puudub vajadus määruses selliseid kohustusi
maksuhaldurile sätestada.
2) Selgitate, et § 2 lõikes 5 nimetatud teabe säilitamise kohustusele ei ole kehtestatud säilitamise
tingimusi, mistõttu võib sätte sisu tekitada ebavajalikke vaidlusi.
Meie hinnangul on see säte vajalik ning ei tekita ebavajalikke vaidlusi. Kõnealuse sätte sisu on
järgmine:
„(5) Kütuse tootja säilitab lõikes 4 sätestatud teavet vähemalt kolm aastat proportsionaalse
segamise teel toodetud kütuse, millest proov võeti, segamisest arvates ning tagab, et teavet ei saa
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
tagantjärele muuta.“
Selle kohaselt peab tootja tagama teabe säilitamise selliselt, et teavet ei saa tagantjärele muuta.
Seega on tingimused teabe säilitamiseks seatud, samas jättes piisavalt paindlikkust ettevõtjale oma
äritegevuse teostamiseks.
3) Määruse eelnõu § 3 lõikes 5 viidatakse lõikes 4 nimetatud seadmele, kuid lõikes 4 seadet
nimetatud ei ole. Lisaks märgitakse kooskõlastuskirjas, et eelnõus kasutatakse õigusmõisteid
„parafiinne diislikütus“, „etanool“ ja „biodiislikütus“ (§ 1 lg 1), mis puuduvad nii VKS § 2 antud
mõistete loetelus kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 30.06.2014 määruses nr 46.
Sisustamata õigusmõistete kasutamisest tekib õiguslik selgusetus määruse reguleerimisalasse
kuuluvate kütuste osas.
Seoses ettepanekuga nr 1 oleme nõus võtma § 3 lõike 5 määrusest välja. Ettepanekus toodud viited
terminitele lahendatakse määruses selliselt, et viidatakse atmosfääriõhu kaitse seaduses nimetatud
terminitele.
4) Selgitate, et määruses toodud regulatsioonil on laialdased struktuursed puudujäägid, mis ei
võimalda tagada kvaliteetse kütuse tarbimisse lubamist. Näiteks on jäetud aga arvestamata, et
samas seadmes võidakse kütuste tootmiseks kasutada erinevaid komponente (mitmesugused
fossiilkütused ja biokütused), nendest valmistada erinevaid kütusesegusid, mis on seejuures
varieeruva komponentide osakaaluga (näiteks biokütuse sisaldus kütusesegus 3%, 5%, 7% jne).
Seega antakse määruse eelnõuga tootjatele võimalus kõiki järgnevalt toodetavaid erinevaid
kütusesegusid tarbimisse lubada ilma, et nende nõuetele vastavust tuleks tõendada.
Oleme selle määruse üles ehitanud selliselt, et ettevõtja ei peaks kõiki kütusesegusid esimesel ega
ka järgmistel tootmistel kontrollima. Erinevaid kütusesegusid võib määruses kajastatud meetodil
toota sadades erinevates variatsioonides. Iga toodetud kütusepartii nõuetele vastavuse kontrolli
teostamise nõudmine läbi täisanalüüsi teostamise ei ole seetõttu majanduslikult mõistlik ega ka
vajalik. Näiteks kütuse B7 (7 mahuprotsendi FAME sisaldusega diislikütus) tootmisel võib
kasutada FAME-t, mille tihedus on vahemikus 860 - 900 kg/m3. Kui kütuse tootja teab, et
tihedusega 899 kg/m3 FAME lisamine diislikütusesse võib tekitada lõpptoodangus probleeme, siis
kütuse tootja sellist FAME-t diislikütusele ei lisa. Lisaks teab kütuse tootja, et kui B7 tootmisel on
eelneva kogemuse põhjal kasutada FAME-t tihedusega 865 kg/m3, võib seda teha täie kindlusega
ka järgmistel kordadel. Selles veendumiseks ei pea ilmtingimata uut täisanalüüsi toodetud kütusele
tegema.
Esimesest toodangust täisproovi eesmärk ei ole tagada, et iga võimalik kütusesegu on füüsiliselt
analüüsitud. Esimese proovi eesmärgiks on selgitada välja, kas proportsionaalse segamise seade
töötab nõuetekohaselt.
Selle regulatsiooni eesmärk ei ole tagada absoluutset kvaliteedikontrolli proportsionaalse segamise
teel toodetud kütusele. Määrus näeb tootjale ette ka teatud usalduskrediidi. Õigusakte koostades
eeldame, et kütuse tootjad soovivad toota nõuetele vastavat kütust. Nõuetele vastava kütuse
tootmine on antud juhul tootja äritegevusele võtmetähtsusega. Lisaks toimub tanklates
2 (4)
perioodiliselt riiklik kütuse nõuetele vastavuse kontroll. Kui kütus tanklas nõuetele ei vasta,
avalikustatakse see info asjakohase tankla kohta1. Ühelgi tanklal ei ole huvi saada avalikus registris
märgitud kui ebakvaliteetse kütuse tootja. Seetõttu ei ole ühelgi tanklaketil ka huvi soetada kütust
tootjalt, kellelt on saadud nõuetele mittevastavat kütust. Seega on ainult loogiline järeldada, et ka
kütuse tootja teeb endast kõikoleneva kvaliteetse kütuse tootmiseks.
5) Olete teinud omapoolse ettepaneku määruse muutmiseks selliselt, et kütuse kvaliteet oleks täies
ulatuses alati riiklike meetmetega tagatud. Selle hulka kuulub ka kütusest täisanalüüsi võtmise
kohustus, millal iganes kütuse lähteained muutuvad.
Teie tehtud muudatusettepanekud tagaksid kahtlemata riigipoolsete meetmetega tarbimisse
lubatud kütuse nõuetele vastavuse. Samas tähendaksid need muudatused, et kütuste segamise
protsess muutub nii kalliks, et seda pole majanduslikult mõistlik teha. Biokütuseid ei ole Euroopa
turul sellistes kogustes jooksvalt saada, et kütust pikemaks ajaks Eestis varuda. Seetõttu
uuendatakse Eestis fossiilsetesse kütustesse lisatava biokomponenti sisuliselt iga kahe päeva
tagant. Seega ei oleks lahenduseks ka see, et uue korra rakendamisel perspektiivselt vabanevad
mahutid leiaksid kasutust biokomponendi mahutamisel. Kui kütuse tootja peaks iga kahe päeva
tagant tegema segamise teel toodetud kütusele täisanalüüsi, mille hind on 550 €/kord, ulatuks
suurima tootja igakuine kulu kütuse analüüsidele 50 tuhande euroni. Võrdluseks – tänase
regulatsiooni täitmise kulu on sellest kuni 50…100 korda madalam. Arvestades turuolukorda,
tähendaksid Teie tehtud ettepandud muudatused olulist mõju siiski ainult tarbijahinnale. See ei ole
aga selle määruse eesmärk. Otse vastupidi – määruse rakendamisel on võimalik vähendada mõju
kütuse lõpphinnale tulenevalt biokomponendi ja fossiilse kütuse segamisest tingitud võimalike
lisakulude ärahoidmisele.
Eeltoodut arvesse võttes leiame, et kooskõlastamisele esitatud eelnõuga tuleb selle põhimõttelise
ülesehituse raames edasi liikuda selle jõustamise suunas. Arvestades kütuse tootjate pädevust ja
vajadust toota nõuetele vastavat kütust sellise paindlikkusega nagu turg seda tänapäeval eeldab, ei
tohi regulatsiooni välja töötades unustada sektori soovi toota kvaliteetset kütust. Seetõttu ei ole
mõistlik antud juhul lähtuda ülereguleerimisest valdkonnas, mille puhul ei ole loogilist põhjendust
kütuse kvaliteedi mittetagamisest sektori enda poolt. See aga ei tähenda, et riik loobuks oma
ülesandest kütuse nõuetele vastavuse kontrollil. Jätkuvalt on Maksu- ja Tolliametil kohustus
jälgida tarbimisse lubamisele kuuluva kütuse vastavust nõuetele (vt VKS § 20 lõige 3). Kui ametil
on kahtlus kütuse nõuetele mittevastavuse osas, on ametil tulenevalt VKS § 242 lõikest 1 õigus
sellist kütust tarbimisse mitte lubada. Seega on juba kehtiv seadus näinud ette meetmed
ebakvaliteetse kütuse tarbimisse mittelubamiseks.
Ühtlasi on majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 37 lõike 2 kohaselt Maksu- ja
Tolliametil võimalik tunnistada kütuse tootja (aktsiisilaopidaja) tegevusluba kehtetuks, kui see
aktsiisilaopidaja on rikkunud talle seadusega sätestatud kohustusi. Aktsiisilaopidaja tegevusloa
kõrvalese on aktsiisilaopidaja kohustus tagada käideldava ja tarbimisse lubatava kütuse kvaliteet.
Kui aktsiisilaopidaja ei taga selle nõude täitmist, võib ta seetõttu jääda ilma ka oma tegevusloast.
See ei ole kindlasti ühegi tootja soov. See on täiendav meede, mis motiveerib tootjaid igal juhul
1
Vt Kütuseseire andmebaas https://kytus.envir.ee/monitoring/itemlist
3 (4)
kvaliteetset kütust tootma.
Kokkuvõttes leiame, et kõnealune regulatsioon tagab ka edaspidi kvaliteetse, nõuetele vastava
kütuse proportsionaalse segamise teel tootmise. Regulatsiooni väljatöötamisel ja jõustamisel tuleb
pidada siiski silmas selle regulatsiooni loomise vajadust. Selle õigusakti loomise eesmärgiks on
suurendada vedelkütuste turul tegutsevate ettevõtjate paindlikkust taastuvenergia osatähtsuse
eesmärkide täitmisel ning seeläbi tagada, et nende eesmärkide täitmine toimub tarbijate jaoks
kulutõhusalt. Samal ajal tuleb tagada ka kütuse kvaliteet. Oleme seda õigusakti välja töötades
lähtunud eeldusest, et kütuse tootjad ei taha tahtlikult nõuetele mittevastavat kütust toota.
Vedelkütuste turul tegutsevad ettevõtjad on pühendunud kvaliteetse kütuse tarbimisse lubamisse.
Nõuetele mittevastava kütuse tarbimisse lubamine ei jää märkamata ning omab negatiivset mõju
nende kliendibaasile. Riske maandab asjaolu, et Maksu- ja Tolliametil on juba kehtiva
regulatsiooni kohaselt õigus mitte lubada nõuetele vastavat kütust tarbimisse. Kehtiv regulatsioon
loob ka kõik eeldused selleks, et kui kütuse tootja ei taga kütuse kvaliteeti, on Maksu- ja Tolliametil
õigus peatada või tunnistada sellise isiku tegevusluba kehtetuks. Tegevusloata ei ole võimalik
sellisel isikul ka edaspidi nõuetele mittevastavat kütust tarbimisse lubada.
Manuses on lisatud vastavalt eeltoodud põhimõtetele ning ametnikevahelistele aruteludele
määruse täiendatud eelnõu koos selle seletuskirjaga. Palume esitada käesolevas kirjas toodud
põhimõtteid arvestades oma märkused ja ettepanekud määrusele viie tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: täiendatud määruse eelnõu koos selle seletuskirjaga
Lisaadressaadid: Maksu- ja Tolliamet
Rein Vaks
625 6347
[email protected]
4 (4)
EELNÕU
18.01.2021
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
2021. a nr…………………
Proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse nõuetele vastavuse tõendamise ja
kontrollimise kord
Määrus kehtestatakse vedelkütuse seaduse § 91 lõike 2 alusel.
§ 1. Esmakordselt proportsionaalse segamise teel kütuse tootmine
(1) Koheselt pärast esmakordset antud seadmega proportsionaalse segamise (edaspidi
segamine) teel kütuse tootmist bensiinist, diislikütusest, parafiinsest diislikütusest, etanoolist ja
biodiislikütusest, korraldab kütuse tootja toodetud kütusest proovi võtmise, tõendamaks
toodetud kütuse vastavust vedelkütuse seaduses sätestatud nõuetele sõltumatu akrediteeritud
labori poolt (edaspidi proovi võtmine).
(2) Kütuse tootja esitab lõikes 1 nimetatud proovi tulemused viivitamata Maksu- ja
Tolliametile.
§ 2. Kütuse tootja kohustused toodetud kütuse kvaliteedi kontrollimisel ja tõendamisel
(1) Kütuse tootja korraldab iga seitsme päeva tagant segamise teel toodetud kütusest proovi
võtmise, kui nimetatud perioodil kütuse lähteaineid muudetakse.
(2) Kui lõikes 1 nimetatud perioodil lähteaineid ei muudeta, korraldab kütuse tootja proovide
võtmise viivitamatult pärast kütuse lähteainete muutmist.
(3) Proov võetakse paakautost, millesse kütus segamise teel toodeti. Kui paakautost proovi
võtmine ei ole võimalik, võetakse proov paakautosse toodetud kütusega identsetest
lähteainetest segamise teel toodetud kütusesegust.
(4) Kütuse tootja dokumenteerib proovide tulemused ja kütuse, millest proov võeti, kohta
järgmised andmed:
1) tootmise eest vastutatava isiku nimi;
2) tootmise kuupäev ja kellaaeg;
3) toodetud kütuse kombineeritud nomenklatuuri kaubakood vastavalt alkoholi-, tubaka-,
kütuse- ja elektriaktsiisi seadusele;
4) tootmisel kasutatud kütuse, biodiislikütuse ja biokütuse kogus liitrites arvutatuna
temperatuuril 15 ºC oleva kütuse kohta.
(5) Kütuse tootja säilitab lõikes 4 sätestatud teavet vähemalt kolm aastat proportsionaalse
segamise teel toodetud kütuse, millest proov võeti, segamisest arvates ning tagab, et teavet ei
saa tagantjärele muuta.
§ 3. Toodetud kütuse nõuetele mittevastavus
(1) Kui sõltumatu akrediteeritud labor tuvastab proovi põhjal, et proportsionaalse segamise teel
toodetud kütus ei vasta nõuetele, peatab tootja viivitamata proportsionaalse segamise teel
kütuse tootmise selle seadmega, millega nõuetele mittevastav kütus toodeti.
(2) Kütuse tootja eemaldab lõikes 1 sätestatud juhul viivitamata tarbimisse lubatud nõuetele
mittevastava proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse müügilt.
(3) Kui kütuse tootja on lõike 1 alusel kütuse tootmise peatanud, selgitab ta välja toodetud
kütuse nõuetele mittevastavuse põhjused ning võtab kasutusele meetmed nende põhjuste
edaspidiseks välistamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
15.01.2021
Majandus- ja taristuministri määruse „Proportsionaalse segamise teel toodetud
kütuse nõuetele vastavuse tõendamise ja kontrollimise kord”
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse vedelkütuse seaduse (edaspidi VKS) § 9¹ lõike 2 alusel. Määrusega
sätestatakse regulatsioon proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse nõuetele
vastavuse tõendamiseks ja kontrollimiseks, et tagada, et proportsionaalse segamise teel
toodetud kütus vastab igal ajahetkel VKS-s sätestatud nõuetele.
VKS § 9¹ lõike 1 kohaselt kütuse tootmine tarbimisse lubamisel proportsionaalse segamise
teel paakautosse on lubatud juhul, kui kütuse käitleja tõendab järelevalvet teostavale
isikule sellisel viisil toodetud kütuse vastavust käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele.
Määruse kehtestamise järgselt laiendatakse vedelkütuse müügiga tegelevatele ettevõtjatele
võimalusi transpordikütuste taastuvenergia eesmärkide täitmist 1 . Määruses kehtestatud
nõuete järgimisel on kütusemüüjal võimalik ise biokütust ja fossiilset kütust segada.
Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika
osakonna energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks (tel: 625 6347, e-post:
[email protected]) ja energeetika osakonna nõunik Anastassia Batulin (tel: 625 6359, e-
post:
[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel:
7153403,
[email protected]).
Eelnõu on seotud VKS-i 01.04.2020 jõustunud redaktsiooniga.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus sätestab proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse kvaliteedi tõendamise ja
kontrollimise korra. VKS § 91 lõike 1 järgi on kütuse tootmine tarbimisse lubamisel VKS-
is sätestatud nõuetele vastava kütuse ning VKS-i ja atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi
AÕKS) § 120 lõike 1 alusel kehtestatud keskkonnanõuetele vastava biokütuse
proportsionaalse segamise teel paakautosse lubatud juhul, kui kütuse käitleja tõendab
järelevalvet teostavale isikule sellisel viisil toodetud kütuse vastavust VKS-iga kehtestatud
nõuetele.
Käesolev määrus sätestabki korra, mille alusel kütuse tootja proportsionaalse segamise teel
toodetud kütuse kvaliteeti ex-post tõendab.
Käesoleva määrusega tehtavad muudatused ei tähenda, et riik loobub oma ülesandest
kütuse nõuetele vastavuse kontrollil. Jätkuvalt on Maksu- ja Tolliametil kohustus jälgida
1
2020. aastal peab taastuvenergia osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest transpordisektoris olema
vähemalt 10%, 2030. aastal vähemalt 14%.
tarbimisse lubamisele kuuluva kütuse vastavust nõuetele (vt VKS § 20 lõige 3). Kui ametil
on kahtlus kütuse nõuetele mittevastavuse osas, on ametil tulenevalt VKS § 242 lõikest 1
õigus sellist kütust tarbimisse mitte lubada. Seega on juba kehtiv seadus näinud ette
meetmed ebakvaliteetse kütuse tarbimisse mittelubamiseks.
Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 37 lõike 2 kohaselt Maksu- ja Tolliametil
võimalik tunnistada kütuse tootja (aktsiisilaopidaja) tegevusluba kehtetuks, kui see
aktsiisilaopidaja on rikkunud talle seadusega sätestatud kohustusi. Aktsiisilaopidaja
tegevusloa kõrvalese on aktsiisilaopidaja kohustus tagada käideldava ja tarbimisse
lubatava kütuse kvaliteet. Kui aktsiisilaopidaja ei taga selle nõude täitmist, võib ta seetõttu
jääda ilma ka oma tegevusloast. See ei ole kindlasti ühegi tootja soov. See on täiendav
meede, mis motiveerib tootjaid igal juhul kvaliteetset kütust tootma.
Kui selgub, et toodetud kütus ei vasta nõuetele, peatab isik kütuse tootmise selle
proportsionaalse segamise seadmega, millega toodetud kütus ei vastanud nõuetele ja teeb
vajalikud muudatused tagamaks, et toodetud kütus vastaks edaspidi VKS-is ja AÕKS-is
nimetatud nõuetele.
Määruse eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Järgnevalt on toodud eelnõu paragrahvide
lõikes ülevaade määruse sisust.
Paragrahviga 1 sätestatakse proovi võtmise kord, kui proportsionaalse segamise seade
esimest korda kasutusele võetakse. Sellisel juhul peab kütuse tootja korraldama toodetud
kütusest proovi võtmise ning esitama proovi tulemused Maksu- ja Tolliametile (edaspidi
MTA). Proovi peab võtma nii bensiinile etanooli lisamisel, diislikütusele biodiislikütuse
või parafiinse diislikütuse lisamisel kui diislikütusele biodiislikütuse ja parafiinse
diislikütuse lisamisel. Esimese toodangu proovi kontroll on ka eelduseks kasutada
tootmisseadet edaspidises kütuse tootmises. Kui kütuse tootjal on mitu proportsionaalse
segamise seadet, peab tootja iga seadme puhul eraldi proovi võtmise korraldama.
Tuleb toonitada, et kvaliteetse biokütuse ja kvaliteetse fossiilse kütuse kokkusegamisel ei
pruugi tulemus olla kvaliteetne. Seetõttu on oluline, et kütuse tootja veenduks toodetava
kütuse kvaliteedis pärast proportsionaalse segamise teel kütuse tootmise alustamist.
Paragrahviga 2 sätestatakse kütuse tootja kohustused proportsionaalse segamise teel
toodetud kütuse kvaliteedi kontrollimisel ja tõendamisel.
Lõike 1 järgi peab kütuse tootja korraldama proportsionaalse segamise teel toodetud
kütusest proovi võtmise. Proovi analüüsitakse kõigi VKS-s sätestatud nõuetele vastavuse
suhtes. Proovi analüüs viiakse läbi akrediteeritud labori poolt. Proovi võtmine
korraldatakse iga seitsme päeva tagant, välja arvatud juhul, kui selle aja jooksul ei ole
kütuse tootmiseks kasutatud lähteained võrreldes eelmise proovi võtmisega muutunud.
Näiteks kui eelmisest proovist alates on muutunud biodiislikütuse partii, peab proovi siiski
seitsme päeva möödudes eelmisest proovi võtmisest uuesti tegema.
Lõike 2 järgi peab kütuse tootja korraldama proovi võtmise toodetud kütusest kohe pärast
seda, kui toodetud kütuse lähteaine võrreldes eelmise analüüsiga muutub ning eelmisest
proovist on möödunud rohkem kui seitse päeva. See tagab, et kütuse lähteainete
vahetumisel toodab seade jätkuvalt kvaliteetset kütust.
Proovide võtmise üldreegel ütleb, et proovi tuleb segatud kütusest võtta iga seitsme päeva
tagant. Üldreegli kõrval on ka erand – kui kütuse lähteaine ei muutu selle perioodi jooksul
ehk kui selle lähteaine parameetrid jäävad kogu perioodi ulatuses samasuguseks (nt ei
muutu väävlisisaldus, viskoossus, oksüdatsiooniaste vms) – siis ei pea proovi iga seitsme
päeva tagant võtma. Selleks puudub ka vajadus, sest esimene võetud proov tõendab nagunii
sellise kütuse vastavuse normidele. Seega, kui lähteainete tehnilised näitajad ei muutu, siis
ei pea proovi iga seitsme päeva tagant võtma ega seda analüüsima. Kütuse tootjal on valida,
kas kohaldab lõikes 1 nimetatud perioodilist proovide võtmist või lähteaineid muutes
korraldama proovi võtmise viivitamata pärast seda, kui lähteaine on muutunud. Näiteks
kui lähteaineid muudetakse iga päev, tuleb ka proov võtta iga seitsme päeva tagant. Kui
lähteaineid muudetakse viimasest proovi võtmisest kuuendal päeval, siis tuleb seitsmendal
päeval ikkagi proov võtta. Kui aga viimasest proovi võtmisest on möödas üle seitsme päeva
ning järgmised kaks kuud vastavad lähteained viimase proovi võtmise näitajatele, siis tuleb
järgmine proov võtta järgmisel lähteainete muutmisel, kuna viimasest proovi võtmisest on
möödunud rohkem kui seitse päeva. Pärast viimast muutmist kohaldatakse uuesti kas lõiget
1 või seitsme päeva jooksul lähteaineid muutmata lõiget 2.
Järgnevalt on toodud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse analüüsi tulemused, mille raames
selgitati välja kütuste parameetrite piirid biodiisli ja diislikütuse omavahel segamisel ning
etanooli ja mootoribensiini omavahelisel segamisel.
Kuni 7% biodiislikütuse mahusisaldusega diislikütuse proportsionaalse segamise teel
tootmiseks kasutatava diislikütuse ja biodiislikütuse parameetrid
Näitaja Diislikütus Biodiislikütus
(FAME)
Tsetaaniarv Min 51 Min 51
Tihedus 15 °C juures, kg/m3 820 – 839 860 - 900
PAH, massi% Max 8 0
Väävlisisaldus, mg/kg Max 10 Max 10
Mangaanisisaldus, mg/l Max 2 -
Leekpunkt, °C Min 55 Min 101
10% destillatsioonijäägi koksiarv, massi% Max 0,3 -
Tuhasisaldus, massi% Max 0,009 Max 0,02 (sulfaattuhk)
Veesisaldus, massi% Max 0,01 Max 0,05
Tahkete osiste sisaldus, mg/kg Max 24 Max 24
Korrosiivsus Klass 1 Klass 1
FAME, mahu% 0 -
Oksüdatsioonisiooni-stabiilsus, g/m3 Max 10 -
Oksüdatsioonistabiilsus Rancimat meetodil, h Min 20 Min 8
Määrimisvõime, 𝛍m Max 460 -
Viskoossus suveperioodil 40 °C, mm2/s 2–4 3,5–5
Viskoossus talveperioodil 40 °C, mm2/s 1,5–3,5 3,5–5
Destilleerunud osa 180 °C, mahu% <8,0 -
Destilleerunud osa 250 °C, mahu% <60,0 -
Destilleerunud osa 340 °C, mahu% >95,0 -
Destilleerunud osa 350 °C, mahu% >90,0 -
95 mahu% destilleerumistemperatuur, °C <350 -
Külmfiltriummistuspunkt (CFPP), °C Märkus 1 Märkus 1
Hägustumispunkt (CP), °C Märkus 1 Märkus 1
Märkus 1. Diislikütuse CFPP väärtuse peab olema <-5 °C ja FAME lisanditeta järgmiste parameetritega:
hägustumispunkt (CP) <0 °C ja monoglütseriidisisaldusega (MG) <0,6 massi% või CP <9 °C ja MG <0,3
massi% (arvutatud EVS-EN 14214 lisa C järgi).
Suveperiood on ajavahemik 1. mai kuni 30. september ning talveperiood ajavahemik 1. detsember kuni 1.
märts.
Kuni 30% biodiislikütuse mahusisaldusega diislikütuse proportsionaalse segamise
teel tootmiseks kasutatava diislikütuse ja biodiislikütuse lubatavad parameetrid
Näitaja Diislikütus Biodiislikütus (FAME)
Tsetaaniarv Min 51 Min 51
Tihedus 15 °C juures, kg/m3 820–845 860–900
PAH, massi% Max 8 Ei sisalda.
Väävlisisaldus, mg/kg Max 10 Max 10
Mangaanisisaldus, mg/l Max 2 0
Leekpunkt, °C Min 55 Min 101
Tuhasisaldus, massi% Max 0,008 Max 0,014 (sulfaattuhk)
Veesisaldus, massi% Max 0,02 Max 0,05
Tahkete osiste sisaldus, mg/kg Max 24 Max 24
FAME, mahu% 0 -
Oksüdatsioonistabiilsus, h Min 20 Min >8
Viskoossus suveperioodil 40 °C, 2–4,2 3,5–5
mm2/s
Viskoossus talveperioodil 40 °C, 1,5– 3,4 3,5–5
mm2/s
Külmfiltriummistuspunkt (CFPP), °C Vt märkus 1 lisas 1 Vt märkus 1 lisas 1
Hägustumispunkt (CP), °C Vt märkus 1 lisas 1 Vt märkus 1 lisas 1
Suveperiood on ajavahemik 1. mai kuni 30. september ning talveperiood ajavahemik 1. detsember kuni 1.
märts.
Eeltoodud analüüsi tulemused ilmestavad selgelt, et ka nõuetele vastavaid kütuseid kokku
segades ei pruugi selliselt toodetud kütus vastata kõigile nõuetele. Seetõttu on oluline, et
kütuse tootja kontrolliks perioodiliselt, milline on proportsionaalse segamise teel toodetud
kütuse kvaliteet.
Lõike 3 kohaselt peab kütuse proovid võtma kas otse pärast kütuse tootmist paakautost või
segama samasuguse kütuse samasugustest lähteainetest kokku laboris. Seejuures on
oluline tagada, et paakautosse toodetud kütus ja laboris kokku segatud kütus oleks identsed
(samasugused lähteained samasuguse kontsentratsiooniga). Osadest paakautodest ei ole
võimalik pärast kütuse sisestamist proovi võtta. Seetõttu on määruses nähtud ette ka
alternatiiv kütuse laboris valmistamiseks.
Lõike 4 järgi peab kütuse tootja tehtud analüüside mõõtetulemused dokumenteerima ja
säilitama. Tootja peab ka tagama, et mõõtetulemusi ja muud dokumentatsiooni ei saaks
tagantjärgi muuta. Dokumentide säilitamistähtajaks on kolm aastat.
Dokumentatsioon peab sisaldama tootmise eest vastutava isiku nime, tootmise kuupäeva,
kellaaega, toodetud kütuse KN koodi ja kogust arvutatud 150 C järgi. Dokumentatsiooni
selline sisu võimaldab tootmisprotsessi kontrollida ja selgitada välja tootmise eest vastutav
isik.
Lõige 5 kohustab kütuse tootjat säilitama proovidega seotud teavet vähemalt kolm aastat
hetkest, mil kütus toodeti. Tootja peab ka tagama, et dokumentatsiooni ja prooviga seotud
andmeid ei saa tagantjärele muuta.
Paragrahv 3 käsitleb olukorda, kui toodetud kütus ei vastanud nõuetele.
Lõige 1 reguleerib nõuetele mittevastava proovi tuvastamist ja sellele reageerimist. Kui
proovi analüüs näitab, et kütus ei vastanud nõuetele, teatab kütuse tootja sellest
viivitamatult MTAd. Teade peab sisaldama selgitust selle kohta, miks kütus ei vastanud
nõuetele.
Lõigete 2 ja 3 järgi peab kütuse tootja lõpetama seadme kasutamise, kui toodetud kütusele
tehtud analüüs tuvastab, et kütus ei vasta nõuetele. Sellisel juhul peab kütuse tootja
viivitamatult lõpetama selle seadmega kütuse tootmise, eemaldama nõuetele mittevastava
kütuse turult ning teavitama olukorrast MTA-t. MTA-l on tulenevalt VKS §-st 242 õigus
keelata nõuetele mittevastava kütuse tarbimisse lubamine, mistõttu peab kütuse tootja
selgitama üheselt välja, kuidas nõuetele mittevastanud kütust edaspidi mitte toota ja
tegema selles vallas MTA-ga koostööd eesmärgiga jätkata proportsionaalse segamise
seadmega kütuse tootmist.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas taastuvenergiadirektiivist tuleneva transpordikütuste taastuvenergia
eesmärkidega2.
4. Määruse mõjud
Määrusega kehtestatakse tarbimisse lubamisel kütuse proportsionaalse segamise teel
kvaliteedi nõuetele vastavuse kord. Määrus omab mõju kütuseettevõtjate
majandustegevusele.
Eestis on käesoleva määruse koostamise ajal tegutsemas kaheksa aktsiisiladu pidavat
ettevõtjat3, kelle juures proportsionaalse segamise seadmega kütust võib toota.
Muudatuse järgselt on kütust ja biokütust võimalik segada vahetult enne kütuse tarbimisse
lubamist. See esiteks tagab sellise segu kvaliteedi ning teiseks võimaldab erinevaid segusid
vastavalt turu nõudmistele kokku segada.
2
2020. aastal peab taastuvenergia osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest transpordisektoris olema
vähemalt 10%, 2030. aastal vähemalt 14%.
3
MTR väljavõte seisuga 25.09.2020
Määruse jõustumise järgselt on proportsionaalse segamise seadmega kütuse tootjal endal
võimalik kütust Eestis aktsiisilaos toota ilma, et ta peaks vastava segu kas
rafineerimistehasest tellima või mahukates mahutites ise kohapeal tootma.
Määruse koostamise ajal kehtinud regulatsiooni järgi ei ole võimalik proportsionaalse
segamise seadmega kütust toota. See omakorda tähendab, et kütus tuleb valmis kujul kas
rafineerimistehasest või see segatakse suurtes kogustes valmis Eesti aktsiisilaos. Selline
lähenemine on aga ebasoodne siinsetele tarnijatele VKS mõistes, kuna ei võimalda
väikestes kogustes tarbija nõutud biokütuse sisaldusega kütust majanduslikult mõistlikult
tarnida. Nii ei ole välistatud olukorrad, kui tarbija soovib tellida 4,5% biokütuse
sisaldusega kütust, kuid tarnijal on pakkuda ainult 7% sisaldusega biokütust. Selline
vajadus erineva biokütuse sisaldusega kütuse järgi on Eesti turul aga vajalik, kuna
biokütuse kohustust (VKS § 21 lg 1) on tarnijal võimalik täita enda valitud kütusesegude
järgi.
Väikestes kogustes 4,5% biokütuse sisaldusega kütust on aga äärmiselt kallis toota. Selleks
peab olema eraldi mahuti, milles toodetud kütuse peab ka nõuetekohaselt sertifitseerima
(vt VKS § 9). Kui iga tarnija soovib erineva biokütuse sisaldusega kütust, peab
aktsiisilaopidaja tasuma väga väikeste koguste sertifitseerimise ajal igakordselt vajaliku
analüüsi eest. Proportsionaalse segamise seadmega toodetud kütuse puhul sellist
sertifitseerimist nii tihedalt tegema ei pea. Tootmise protsess on käesoleva määruse alusel
kontrollitud ja on selge, et selliselt toodetud kütus vastab VKS-s sätestatud nõuetele.
5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tegevused,
eeldatavad kulud ja tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele ega kohaliku omavalitsuse üksuse
eelarvele täiendavaid kulutusi ega tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Määruse kooskõlastamine
Määruse eelnõu saadeti kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile ja
Rahandusministeeriumile ning ettepanekute tegemiseks Maksu- ja Tolliametile ning
MTÜ-le Eesti Õliühing. Keskkonnaministeerium kooskõlastas määruse eelnõu vaikimisi,
Rahandusministeerium määruse eelnõu ei kooskõlastanud. Pärast konsultatsioone
Rahandusministeeriumiga kooskõlastati määrus märkustega. Märkused ja ettepanekud on
toodud seletuskirja lisas.