dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Määruse "Proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse nõuetele vastavuse tõendamise ja kontrollimise kord" eelnõu kooskõlastamisest

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 19. jaanuar 2021
Viit
17-5/2021/391-1
Registreeritud
19. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-5 Vedelkütusega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-5/2021
Vastutaja
Rein Vaks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎17-52021391-1 19.01.2021 Väljaminev kiri.asice1070 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Teie 09.12.2020 nr 1.1-11/8422-2 [email protected] Suur-Ameerika 1 Meie 19.01.2021 nr 17-5/2021/391-1 10122, Tallinn Määruse "Proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse nõuetele vastavuse tõendamise ja kontrollimise kord" eelnõu kooskõlastamisest Austatud rahandusminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kooskõlastusele esitatud määruse eelnõu „Proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse nõuetele vastavuse tõendamise ja kontrollimise kord“ ei saanud Rahandusministeeriumi 9. detsembri kirjaga kooskõlastust. Täname Teid põhjalike kommentaaride ja ettepanekute eest. Oleme Rahandusministeeriumi ja Maksu- ja Tolliameti ametnikega sel teemal konsulteerinud ning vastavalt eelnõud täiendanud (lisatud kirjale). Vastame siinkohal ka teie kooskõlastuskirjas toodud märkustele. 1) Määrus on vastuolus selle volitusnormiga. Märgite oma kooskõlastuskirjas, et määruse eelnõus toodud maksuhalduri kaalutlusruum on vastuolus määruse volitusnormiga. Oleme nõus, et määrust tuleb selles osas täpsustada. Seetõttu võtame §-st 3 välja viite Maksu- ja Tolliameti kohustustele (lõiked 4 ja 5). See muudatus ei tähenda, et maksuhaldur ei saa proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse kvaliteeti kontrollida ja nõuetele mittevastavat kütust kinni pidada. Vedelkütuse seaduse (VKS) § 242 kohaselt on maksuhalduril õigus pidada asjaolude selgitamiseni kinni kütust, mille puhul on alust kahtlustada selle nõuetele mitte vastavust. Seega puudub vajadus määruses selliseid kohustusi maksuhaldurile sätestada. 2) Selgitate, et § 2 lõikes 5 nimetatud teabe säilitamise kohustusele ei ole kehtestatud säilitamise tingimusi, mistõttu võib sätte sisu tekitada ebavajalikke vaidlusi. Meie hinnangul on see säte vajalik ning ei tekita ebavajalikke vaidlusi. Kõnealuse sätte sisu on järgmine: „(5) Kütuse tootja säilitab lõikes 4 sätestatud teavet vähemalt kolm aastat proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse, millest proov võeti, segamisest arvates ning tagab, et teavet ei saa Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 tagantjärele muuta.“ Selle kohaselt peab tootja tagama teabe säilitamise selliselt, et teavet ei saa tagantjärele muuta. Seega on tingimused teabe säilitamiseks seatud, samas jättes piisavalt paindlikkust ettevõtjale oma äritegevuse teostamiseks. 3) Määruse eelnõu § 3 lõikes 5 viidatakse lõikes 4 nimetatud seadmele, kuid lõikes 4 seadet nimetatud ei ole. Lisaks märgitakse kooskõlastuskirjas, et eelnõus kasutatakse õigusmõisteid „parafiinne diislikütus“, „etanool“ ja „biodiislikütus“ (§ 1 lg 1), mis puuduvad nii VKS § 2 antud mõistete loetelus kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 30.06.2014 määruses nr 46. Sisustamata õigusmõistete kasutamisest tekib õiguslik selgusetus määruse reguleerimisalasse kuuluvate kütuste osas. Seoses ettepanekuga nr 1 oleme nõus võtma § 3 lõike 5 määrusest välja. Ettepanekus toodud viited terminitele lahendatakse määruses selliselt, et viidatakse atmosfääriõhu kaitse seaduses nimetatud terminitele. 4) Selgitate, et määruses toodud regulatsioonil on laialdased struktuursed puudujäägid, mis ei võimalda tagada kvaliteetse kütuse tarbimisse lubamist. Näiteks on jäetud aga arvestamata, et samas seadmes võidakse kütuste tootmiseks kasutada erinevaid komponente (mitmesugused fossiilkütused ja biokütused), nendest valmistada erinevaid kütusesegusid, mis on seejuures varieeruva komponentide osakaaluga (näiteks biokütuse sisaldus kütusesegus 3%, 5%, 7% jne). Seega antakse määruse eelnõuga tootjatele võimalus kõiki järgnevalt toodetavaid erinevaid kütusesegusid tarbimisse lubada ilma, et nende nõuetele vastavust tuleks tõendada. Oleme selle määruse üles ehitanud selliselt, et ettevõtja ei peaks kõiki kütusesegusid esimesel ega ka järgmistel tootmistel kontrollima. Erinevaid kütusesegusid võib määruses kajastatud meetodil toota sadades erinevates variatsioonides. Iga toodetud kütusepartii nõuetele vastavuse kontrolli teostamise nõudmine läbi täisanalüüsi teostamise ei ole seetõttu majanduslikult mõistlik ega ka vajalik. Näiteks kütuse B7 (7 mahuprotsendi FAME sisaldusega diislikütus) tootmisel võib kasutada FAME-t, mille tihedus on vahemikus 860 - 900 kg/m3. Kui kütuse tootja teab, et tihedusega 899 kg/m3 FAME lisamine diislikütusesse võib tekitada lõpptoodangus probleeme, siis kütuse tootja sellist FAME-t diislikütusele ei lisa. Lisaks teab kütuse tootja, et kui B7 tootmisel on eelneva kogemuse põhjal kasutada FAME-t tihedusega 865 kg/m3, võib seda teha täie kindlusega ka järgmistel kordadel. Selles veendumiseks ei pea ilmtingimata uut täisanalüüsi toodetud kütusele tegema. Esimesest toodangust täisproovi eesmärk ei ole tagada, et iga võimalik kütusesegu on füüsiliselt analüüsitud. Esimese proovi eesmärgiks on selgitada välja, kas proportsionaalse segamise seade töötab nõuetekohaselt. Selle regulatsiooni eesmärk ei ole tagada absoluutset kvaliteedikontrolli proportsionaalse segamise teel toodetud kütusele. Määrus näeb tootjale ette ka teatud usalduskrediidi. Õigusakte koostades eeldame, et kütuse tootjad soovivad toota nõuetele vastavat kütust. Nõuetele vastava kütuse tootmine on antud juhul tootja äritegevusele võtmetähtsusega. Lisaks toimub tanklates 2 (4) perioodiliselt riiklik kütuse nõuetele vastavuse kontroll. Kui kütus tanklas nõuetele ei vasta, avalikustatakse see info asjakohase tankla kohta1. Ühelgi tanklal ei ole huvi saada avalikus registris märgitud kui ebakvaliteetse kütuse tootja. Seetõttu ei ole ühelgi tanklaketil ka huvi soetada kütust tootjalt, kellelt on saadud nõuetele mittevastavat kütust. Seega on ainult loogiline järeldada, et ka kütuse tootja teeb endast kõikoleneva kvaliteetse kütuse tootmiseks. 5) Olete teinud omapoolse ettepaneku määruse muutmiseks selliselt, et kütuse kvaliteet oleks täies ulatuses alati riiklike meetmetega tagatud. Selle hulka kuulub ka kütusest täisanalüüsi võtmise kohustus, millal iganes kütuse lähteained muutuvad. Teie tehtud muudatusettepanekud tagaksid kahtlemata riigipoolsete meetmetega tarbimisse lubatud kütuse nõuetele vastavuse. Samas tähendaksid need muudatused, et kütuste segamise protsess muutub nii kalliks, et seda pole majanduslikult mõistlik teha. Biokütuseid ei ole Euroopa turul sellistes kogustes jooksvalt saada, et kütust pikemaks ajaks Eestis varuda. Seetõttu uuendatakse Eestis fossiilsetesse kütustesse lisatava biokomponenti sisuliselt iga kahe päeva tagant. Seega ei oleks lahenduseks ka see, et uue korra rakendamisel perspektiivselt vabanevad mahutid leiaksid kasutust biokomponendi mahutamisel. Kui kütuse tootja peaks iga kahe päeva tagant tegema segamise teel toodetud kütusele täisanalüüsi, mille hind on 550 €/kord, ulatuks suurima tootja igakuine kulu kütuse analüüsidele 50 tuhande euroni. Võrdluseks – tänase regulatsiooni täitmise kulu on sellest kuni 50…100 korda madalam. Arvestades turuolukorda, tähendaksid Teie tehtud ettepandud muudatused olulist mõju siiski ainult tarbijahinnale. See ei ole aga selle määruse eesmärk. Otse vastupidi – määruse rakendamisel on võimalik vähendada mõju kütuse lõpphinnale tulenevalt biokomponendi ja fossiilse kütuse segamisest tingitud võimalike lisakulude ärahoidmisele. Eeltoodut arvesse võttes leiame, et kooskõlastamisele esitatud eelnõuga tuleb selle põhimõttelise ülesehituse raames edasi liikuda selle jõustamise suunas. Arvestades kütuse tootjate pädevust ja vajadust toota nõuetele vastavat kütust sellise paindlikkusega nagu turg seda tänapäeval eeldab, ei tohi regulatsiooni välja töötades unustada sektori soovi toota kvaliteetset kütust. Seetõttu ei ole mõistlik antud juhul lähtuda ülereguleerimisest valdkonnas, mille puhul ei ole loogilist põhjendust kütuse kvaliteedi mittetagamisest sektori enda poolt. See aga ei tähenda, et riik loobuks oma ülesandest kütuse nõuetele vastavuse kontrollil. Jätkuvalt on Maksu- ja Tolliametil kohustus jälgida tarbimisse lubamisele kuuluva kütuse vastavust nõuetele (vt VKS § 20 lõige 3). Kui ametil on kahtlus kütuse nõuetele mittevastavuse osas, on ametil tulenevalt VKS § 242 lõikest 1 õigus sellist kütust tarbimisse mitte lubada. Seega on juba kehtiv seadus näinud ette meetmed ebakvaliteetse kütuse tarbimisse mittelubamiseks. Ühtlasi on majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 37 lõike 2 kohaselt Maksu- ja Tolliametil võimalik tunnistada kütuse tootja (aktsiisilaopidaja) tegevusluba kehtetuks, kui see aktsiisilaopidaja on rikkunud talle seadusega sätestatud kohustusi. Aktsiisilaopidaja tegevusloa kõrvalese on aktsiisilaopidaja kohustus tagada käideldava ja tarbimisse lubatava kütuse kvaliteet. Kui aktsiisilaopidaja ei taga selle nõude täitmist, võib ta seetõttu jääda ilma ka oma tegevusloast. See ei ole kindlasti ühegi tootja soov. See on täiendav meede, mis motiveerib tootjaid igal juhul 1 Vt Kütuseseire andmebaas https://kytus.envir.ee/monitoring/itemlist 3 (4) kvaliteetset kütust tootma. Kokkuvõttes leiame, et kõnealune regulatsioon tagab ka edaspidi kvaliteetse, nõuetele vastava kütuse proportsionaalse segamise teel tootmise. Regulatsiooni väljatöötamisel ja jõustamisel tuleb pidada siiski silmas selle regulatsiooni loomise vajadust. Selle õigusakti loomise eesmärgiks on suurendada vedelkütuste turul tegutsevate ettevõtjate paindlikkust taastuvenergia osatähtsuse eesmärkide täitmisel ning seeläbi tagada, et nende eesmärkide täitmine toimub tarbijate jaoks kulutõhusalt. Samal ajal tuleb tagada ka kütuse kvaliteet. Oleme seda õigusakti välja töötades lähtunud eeldusest, et kütuse tootjad ei taha tahtlikult nõuetele mittevastavat kütust toota. Vedelkütuste turul tegutsevad ettevõtjad on pühendunud kvaliteetse kütuse tarbimisse lubamisse. Nõuetele mittevastava kütuse tarbimisse lubamine ei jää märkamata ning omab negatiivset mõju nende kliendibaasile. Riske maandab asjaolu, et Maksu- ja Tolliametil on juba kehtiva regulatsiooni kohaselt õigus mitte lubada nõuetele vastavat kütust tarbimisse. Kehtiv regulatsioon loob ka kõik eeldused selleks, et kui kütuse tootja ei taga kütuse kvaliteeti, on Maksu- ja Tolliametil õigus peatada või tunnistada sellise isiku tegevusluba kehtetuks. Tegevusloata ei ole võimalik sellisel isikul ka edaspidi nõuetele mittevastavat kütust tarbimisse lubada. Manuses on lisatud vastavalt eeltoodud põhimõtetele ning ametnikevahelistele aruteludele määruse täiendatud eelnõu koos selle seletuskirjaga. Palume esitada käesolevas kirjas toodud põhimõtteid arvestades oma märkused ja ettepanekud määrusele viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: täiendatud määruse eelnõu koos selle seletuskirjaga Lisaadressaadid: Maksu- ja Tolliamet Rein Vaks 625 6347 [email protected] 4 (4) EELNÕU 18.01.2021 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS 2021. a nr………………… Proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse nõuetele vastavuse tõendamise ja kontrollimise kord Määrus kehtestatakse vedelkütuse seaduse § 91 lõike 2 alusel. § 1. Esmakordselt proportsionaalse segamise teel kütuse tootmine (1) Koheselt pärast esmakordset antud seadmega proportsionaalse segamise (edaspidi segamine) teel kütuse tootmist bensiinist, diislikütusest, parafiinsest diislikütusest, etanoolist ja biodiislikütusest, korraldab kütuse tootja toodetud kütusest proovi võtmise, tõendamaks toodetud kütuse vastavust vedelkütuse seaduses sätestatud nõuetele sõltumatu akrediteeritud labori poolt (edaspidi proovi võtmine). (2) Kütuse tootja esitab lõikes 1 nimetatud proovi tulemused viivitamata Maksu- ja Tolliametile. § 2. Kütuse tootja kohustused toodetud kütuse kvaliteedi kontrollimisel ja tõendamisel (1) Kütuse tootja korraldab iga seitsme päeva tagant segamise teel toodetud kütusest proovi võtmise, kui nimetatud perioodil kütuse lähteaineid muudetakse. (2) Kui lõikes 1 nimetatud perioodil lähteaineid ei muudeta, korraldab kütuse tootja proovide võtmise viivitamatult pärast kütuse lähteainete muutmist. (3) Proov võetakse paakautost, millesse kütus segamise teel toodeti. Kui paakautost proovi võtmine ei ole võimalik, võetakse proov paakautosse toodetud kütusega identsetest lähteainetest segamise teel toodetud kütusesegust. (4) Kütuse tootja dokumenteerib proovide tulemused ja kütuse, millest proov võeti, kohta järgmised andmed: 1) tootmise eest vastutatava isiku nimi; 2) tootmise kuupäev ja kellaaeg; 3) toodetud kütuse kombineeritud nomenklatuuri kaubakood vastavalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusele; 4) tootmisel kasutatud kütuse, biodiislikütuse ja biokütuse kogus liitrites arvutatuna temperatuuril 15 ºC oleva kütuse kohta. (5) Kütuse tootja säilitab lõikes 4 sätestatud teavet vähemalt kolm aastat proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse, millest proov võeti, segamisest arvates ning tagab, et teavet ei saa tagantjärele muuta. § 3. Toodetud kütuse nõuetele mittevastavus (1) Kui sõltumatu akrediteeritud labor tuvastab proovi põhjal, et proportsionaalse segamise teel toodetud kütus ei vasta nõuetele, peatab tootja viivitamata proportsionaalse segamise teel kütuse tootmise selle seadmega, millega nõuetele mittevastav kütus toodeti. (2) Kütuse tootja eemaldab lõikes 1 sätestatud juhul viivitamata tarbimisse lubatud nõuetele mittevastava proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse müügilt. (3) Kui kütuse tootja on lõike 1 alusel kütuse tootmise peatanud, selgitab ta välja toodetud kütuse nõuetele mittevastavuse põhjused ning võtab kasutusele meetmed nende põhjuste edaspidiseks välistamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler 15.01.2021 Majandus- ja taristuministri määruse „Proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse nõuetele vastavuse tõendamise ja kontrollimise kord” eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse vedelkütuse seaduse (edaspidi VKS) § 9¹ lõike 2 alusel. Määrusega sätestatakse regulatsioon proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse nõuetele vastavuse tõendamiseks ja kontrollimiseks, et tagada, et proportsionaalse segamise teel toodetud kütus vastab igal ajahetkel VKS-s sätestatud nõuetele. VKS § 9¹ lõike 1 kohaselt kütuse tootmine tarbimisse lubamisel proportsionaalse segamise teel paakautosse on lubatud juhul, kui kütuse käitleja tõendab järelevalvet teostavale isikule sellisel viisil toodetud kütuse vastavust käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele. Määruse kehtestamise järgselt laiendatakse vedelkütuse müügiga tegelevatele ettevõtjatele võimalusi transpordikütuste taastuvenergia eesmärkide täitmist 1 . Määruses kehtestatud nõuete järgimisel on kütusemüüjal võimalik ise biokütust ja fossiilset kütust segada. Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks (tel: 625 6347, e-post: [email protected]) ja energeetika osakonna nõunik Anastassia Batulin (tel: 625 6359, e- post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 7153403, [email protected]). Eelnõu on seotud VKS-i 01.04.2020 jõustunud redaktsiooniga. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus sätestab proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse kvaliteedi tõendamise ja kontrollimise korra. VKS § 91 lõike 1 järgi on kütuse tootmine tarbimisse lubamisel VKS- is sätestatud nõuetele vastava kütuse ning VKS-i ja atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 120 lõike 1 alusel kehtestatud keskkonnanõuetele vastava biokütuse proportsionaalse segamise teel paakautosse lubatud juhul, kui kütuse käitleja tõendab järelevalvet teostavale isikule sellisel viisil toodetud kütuse vastavust VKS-iga kehtestatud nõuetele. Käesolev määrus sätestabki korra, mille alusel kütuse tootja proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse kvaliteeti ex-post tõendab. Käesoleva määrusega tehtavad muudatused ei tähenda, et riik loobub oma ülesandest kütuse nõuetele vastavuse kontrollil. Jätkuvalt on Maksu- ja Tolliametil kohustus jälgida 1 2020. aastal peab taastuvenergia osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest transpordisektoris olema vähemalt 10%, 2030. aastal vähemalt 14%. tarbimisse lubamisele kuuluva kütuse vastavust nõuetele (vt VKS § 20 lõige 3). Kui ametil on kahtlus kütuse nõuetele mittevastavuse osas, on ametil tulenevalt VKS § 242 lõikest 1 õigus sellist kütust tarbimisse mitte lubada. Seega on juba kehtiv seadus näinud ette meetmed ebakvaliteetse kütuse tarbimisse mittelubamiseks. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 37 lõike 2 kohaselt Maksu- ja Tolliametil võimalik tunnistada kütuse tootja (aktsiisilaopidaja) tegevusluba kehtetuks, kui see aktsiisilaopidaja on rikkunud talle seadusega sätestatud kohustusi. Aktsiisilaopidaja tegevusloa kõrvalese on aktsiisilaopidaja kohustus tagada käideldava ja tarbimisse lubatava kütuse kvaliteet. Kui aktsiisilaopidaja ei taga selle nõude täitmist, võib ta seetõttu jääda ilma ka oma tegevusloast. See ei ole kindlasti ühegi tootja soov. See on täiendav meede, mis motiveerib tootjaid igal juhul kvaliteetset kütust tootma. Kui selgub, et toodetud kütus ei vasta nõuetele, peatab isik kütuse tootmise selle proportsionaalse segamise seadmega, millega toodetud kütus ei vastanud nõuetele ja teeb vajalikud muudatused tagamaks, et toodetud kütus vastaks edaspidi VKS-is ja AÕKS-is nimetatud nõuetele. Määruse eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Järgnevalt on toodud eelnõu paragrahvide lõikes ülevaade määruse sisust. Paragrahviga 1 sätestatakse proovi võtmise kord, kui proportsionaalse segamise seade esimest korda kasutusele võetakse. Sellisel juhul peab kütuse tootja korraldama toodetud kütusest proovi võtmise ning esitama proovi tulemused Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA). Proovi peab võtma nii bensiinile etanooli lisamisel, diislikütusele biodiislikütuse või parafiinse diislikütuse lisamisel kui diislikütusele biodiislikütuse ja parafiinse diislikütuse lisamisel. Esimese toodangu proovi kontroll on ka eelduseks kasutada tootmisseadet edaspidises kütuse tootmises. Kui kütuse tootjal on mitu proportsionaalse segamise seadet, peab tootja iga seadme puhul eraldi proovi võtmise korraldama. Tuleb toonitada, et kvaliteetse biokütuse ja kvaliteetse fossiilse kütuse kokkusegamisel ei pruugi tulemus olla kvaliteetne. Seetõttu on oluline, et kütuse tootja veenduks toodetava kütuse kvaliteedis pärast proportsionaalse segamise teel kütuse tootmise alustamist. Paragrahviga 2 sätestatakse kütuse tootja kohustused proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse kvaliteedi kontrollimisel ja tõendamisel. Lõike 1 järgi peab kütuse tootja korraldama proportsionaalse segamise teel toodetud kütusest proovi võtmise. Proovi analüüsitakse kõigi VKS-s sätestatud nõuetele vastavuse suhtes. Proovi analüüs viiakse läbi akrediteeritud labori poolt. Proovi võtmine korraldatakse iga seitsme päeva tagant, välja arvatud juhul, kui selle aja jooksul ei ole kütuse tootmiseks kasutatud lähteained võrreldes eelmise proovi võtmisega muutunud. Näiteks kui eelmisest proovist alates on muutunud biodiislikütuse partii, peab proovi siiski seitsme päeva möödudes eelmisest proovi võtmisest uuesti tegema. Lõike 2 järgi peab kütuse tootja korraldama proovi võtmise toodetud kütusest kohe pärast seda, kui toodetud kütuse lähteaine võrreldes eelmise analüüsiga muutub ning eelmisest proovist on möödunud rohkem kui seitse päeva. See tagab, et kütuse lähteainete vahetumisel toodab seade jätkuvalt kvaliteetset kütust. Proovide võtmise üldreegel ütleb, et proovi tuleb segatud kütusest võtta iga seitsme päeva tagant. Üldreegli kõrval on ka erand – kui kütuse lähteaine ei muutu selle perioodi jooksul ehk kui selle lähteaine parameetrid jäävad kogu perioodi ulatuses samasuguseks (nt ei muutu väävlisisaldus, viskoossus, oksüdatsiooniaste vms) – siis ei pea proovi iga seitsme päeva tagant võtma. Selleks puudub ka vajadus, sest esimene võetud proov tõendab nagunii sellise kütuse vastavuse normidele. Seega, kui lähteainete tehnilised näitajad ei muutu, siis ei pea proovi iga seitsme päeva tagant võtma ega seda analüüsima. Kütuse tootjal on valida, kas kohaldab lõikes 1 nimetatud perioodilist proovide võtmist või lähteaineid muutes korraldama proovi võtmise viivitamata pärast seda, kui lähteaine on muutunud. Näiteks kui lähteaineid muudetakse iga päev, tuleb ka proov võtta iga seitsme päeva tagant. Kui lähteaineid muudetakse viimasest proovi võtmisest kuuendal päeval, siis tuleb seitsmendal päeval ikkagi proov võtta. Kui aga viimasest proovi võtmisest on möödas üle seitsme päeva ning järgmised kaks kuud vastavad lähteained viimase proovi võtmise näitajatele, siis tuleb järgmine proov võtta järgmisel lähteainete muutmisel, kuna viimasest proovi võtmisest on möödunud rohkem kui seitse päeva. Pärast viimast muutmist kohaldatakse uuesti kas lõiget 1 või seitsme päeva jooksul lähteaineid muutmata lõiget 2. Järgnevalt on toodud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse analüüsi tulemused, mille raames selgitati välja kütuste parameetrite piirid biodiisli ja diislikütuse omavahel segamisel ning etanooli ja mootoribensiini omavahelisel segamisel. Kuni 7% biodiislikütuse mahusisaldusega diislikütuse proportsionaalse segamise teel tootmiseks kasutatava diislikütuse ja biodiislikütuse parameetrid Näitaja Diislikütus Biodiislikütus (FAME) Tsetaaniarv Min 51 Min 51 Tihedus 15 °C juures, kg/m3 820 – 839 860 - 900 PAH, massi% Max 8 0 Väävlisisaldus, mg/kg Max 10 Max 10 Mangaanisisaldus, mg/l Max 2 - Leekpunkt, °C Min 55 Min 101 10% destillatsioonijäägi koksiarv, massi% Max 0,3 - Tuhasisaldus, massi% Max 0,009 Max 0,02 (sulfaattuhk) Veesisaldus, massi% Max 0,01 Max 0,05 Tahkete osiste sisaldus, mg/kg Max 24 Max 24 Korrosiivsus Klass 1 Klass 1 FAME, mahu% 0 - Oksüdatsioonisiooni-stabiilsus, g/m3 Max 10 - Oksüdatsioonistabiilsus Rancimat meetodil, h Min 20 Min 8 Määrimisvõime, 𝛍m Max 460 - Viskoossus suveperioodil 40 °C, mm2/s 2–4 3,5–5 Viskoossus talveperioodil 40 °C, mm2/s 1,5–3,5 3,5–5 Destilleerunud osa 180 °C, mahu% <8,0 - Destilleerunud osa 250 °C, mahu% <60,0 - Destilleerunud osa 340 °C, mahu% >95,0 - Destilleerunud osa 350 °C, mahu% >90,0 - 95 mahu% destilleerumistemperatuur, °C <350 - Külmfiltriummistuspunkt (CFPP), °C Märkus 1 Märkus 1 Hägustumispunkt (CP), °C Märkus 1 Märkus 1 Märkus 1. Diislikütuse CFPP väärtuse peab olema <-5 °C ja FAME lisanditeta järgmiste parameetritega: hägustumispunkt (CP) <0 °C ja monoglütseriidisisaldusega (MG) <0,6 massi% või CP <9 °C ja MG <0,3 massi% (arvutatud EVS-EN 14214 lisa C järgi). Suveperiood on ajavahemik 1. mai kuni 30. september ning talveperiood ajavahemik 1. detsember kuni 1. märts. Kuni 30% biodiislikütuse mahusisaldusega diislikütuse proportsionaalse segamise teel tootmiseks kasutatava diislikütuse ja biodiislikütuse lubatavad parameetrid Näitaja Diislikütus Biodiislikütus (FAME) Tsetaaniarv Min 51 Min 51 Tihedus 15 °C juures, kg/m3 820–845 860–900 PAH, massi% Max 8 Ei sisalda. Väävlisisaldus, mg/kg Max 10 Max 10 Mangaanisisaldus, mg/l Max 2 0 Leekpunkt, °C Min 55 Min 101 Tuhasisaldus, massi% Max 0,008 Max 0,014 (sulfaattuhk) Veesisaldus, massi% Max 0,02 Max 0,05 Tahkete osiste sisaldus, mg/kg Max 24 Max 24 FAME, mahu% 0 - Oksüdatsioonistabiilsus, h Min 20 Min >8 Viskoossus suveperioodil 40 °C, 2–4,2 3,5–5 mm2/s Viskoossus talveperioodil 40 °C, 1,5– 3,4 3,5–5 mm2/s Külmfiltriummistuspunkt (CFPP), °C Vt märkus 1 lisas 1 Vt märkus 1 lisas 1 Hägustumispunkt (CP), °C Vt märkus 1 lisas 1 Vt märkus 1 lisas 1 Suveperiood on ajavahemik 1. mai kuni 30. september ning talveperiood ajavahemik 1. detsember kuni 1. märts. Eeltoodud analüüsi tulemused ilmestavad selgelt, et ka nõuetele vastavaid kütuseid kokku segades ei pruugi selliselt toodetud kütus vastata kõigile nõuetele. Seetõttu on oluline, et kütuse tootja kontrolliks perioodiliselt, milline on proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse kvaliteet. Lõike 3 kohaselt peab kütuse proovid võtma kas otse pärast kütuse tootmist paakautost või segama samasuguse kütuse samasugustest lähteainetest kokku laboris. Seejuures on oluline tagada, et paakautosse toodetud kütus ja laboris kokku segatud kütus oleks identsed (samasugused lähteained samasuguse kontsentratsiooniga). Osadest paakautodest ei ole võimalik pärast kütuse sisestamist proovi võtta. Seetõttu on määruses nähtud ette ka alternatiiv kütuse laboris valmistamiseks. Lõike 4 järgi peab kütuse tootja tehtud analüüside mõõtetulemused dokumenteerima ja säilitama. Tootja peab ka tagama, et mõõtetulemusi ja muud dokumentatsiooni ei saaks tagantjärgi muuta. Dokumentide säilitamistähtajaks on kolm aastat. Dokumentatsioon peab sisaldama tootmise eest vastutava isiku nime, tootmise kuupäeva, kellaaega, toodetud kütuse KN koodi ja kogust arvutatud 150 C järgi. Dokumentatsiooni selline sisu võimaldab tootmisprotsessi kontrollida ja selgitada välja tootmise eest vastutav isik. Lõige 5 kohustab kütuse tootjat säilitama proovidega seotud teavet vähemalt kolm aastat hetkest, mil kütus toodeti. Tootja peab ka tagama, et dokumentatsiooni ja prooviga seotud andmeid ei saa tagantjärele muuta. Paragrahv 3 käsitleb olukorda, kui toodetud kütus ei vastanud nõuetele. Lõige 1 reguleerib nõuetele mittevastava proovi tuvastamist ja sellele reageerimist. Kui proovi analüüs näitab, et kütus ei vastanud nõuetele, teatab kütuse tootja sellest viivitamatult MTAd. Teade peab sisaldama selgitust selle kohta, miks kütus ei vastanud nõuetele. Lõigete 2 ja 3 järgi peab kütuse tootja lõpetama seadme kasutamise, kui toodetud kütusele tehtud analüüs tuvastab, et kütus ei vasta nõuetele. Sellisel juhul peab kütuse tootja viivitamatult lõpetama selle seadmega kütuse tootmise, eemaldama nõuetele mittevastava kütuse turult ning teavitama olukorrast MTA-t. MTA-l on tulenevalt VKS §-st 242 õigus keelata nõuetele mittevastava kütuse tarbimisse lubamine, mistõttu peab kütuse tootja selgitama üheselt välja, kuidas nõuetele mittevastanud kütust edaspidi mitte toota ja tegema selles vallas MTA-ga koostööd eesmärgiga jätkata proportsionaalse segamise seadmega kütuse tootmist. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas taastuvenergiadirektiivist tuleneva transpordikütuste taastuvenergia eesmärkidega2. 4. Määruse mõjud Määrusega kehtestatakse tarbimisse lubamisel kütuse proportsionaalse segamise teel kvaliteedi nõuetele vastavuse kord. Määrus omab mõju kütuseettevõtjate majandustegevusele. Eestis on käesoleva määruse koostamise ajal tegutsemas kaheksa aktsiisiladu pidavat ettevõtjat3, kelle juures proportsionaalse segamise seadmega kütust võib toota. Muudatuse järgselt on kütust ja biokütust võimalik segada vahetult enne kütuse tarbimisse lubamist. See esiteks tagab sellise segu kvaliteedi ning teiseks võimaldab erinevaid segusid vastavalt turu nõudmistele kokku segada. 2 2020. aastal peab taastuvenergia osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest transpordisektoris olema vähemalt 10%, 2030. aastal vähemalt 14%. 3 MTR väljavõte seisuga 25.09.2020 Määruse jõustumise järgselt on proportsionaalse segamise seadmega kütuse tootjal endal võimalik kütust Eestis aktsiisilaos toota ilma, et ta peaks vastava segu kas rafineerimistehasest tellima või mahukates mahutites ise kohapeal tootma. Määruse koostamise ajal kehtinud regulatsiooni järgi ei ole võimalik proportsionaalse segamise seadmega kütust toota. See omakorda tähendab, et kütus tuleb valmis kujul kas rafineerimistehasest või see segatakse suurtes kogustes valmis Eesti aktsiisilaos. Selline lähenemine on aga ebasoodne siinsetele tarnijatele VKS mõistes, kuna ei võimalda väikestes kogustes tarbija nõutud biokütuse sisaldusega kütust majanduslikult mõistlikult tarnida. Nii ei ole välistatud olukorrad, kui tarbija soovib tellida 4,5% biokütuse sisaldusega kütust, kuid tarnijal on pakkuda ainult 7% sisaldusega biokütust. Selline vajadus erineva biokütuse sisaldusega kütuse järgi on Eesti turul aga vajalik, kuna biokütuse kohustust (VKS § 21 lg 1) on tarnijal võimalik täita enda valitud kütusesegude järgi. Väikestes kogustes 4,5% biokütuse sisaldusega kütust on aga äärmiselt kallis toota. Selleks peab olema eraldi mahuti, milles toodetud kütuse peab ka nõuetekohaselt sertifitseerima (vt VKS § 9). Kui iga tarnija soovib erineva biokütuse sisaldusega kütust, peab aktsiisilaopidaja tasuma väga väikeste koguste sertifitseerimise ajal igakordselt vajaliku analüüsi eest. Proportsionaalse segamise seadmega toodetud kütuse puhul sellist sertifitseerimist nii tihedalt tegema ei pea. Tootmise protsess on käesoleva määruse alusel kontrollitud ja on selge, et selliselt toodetud kütus vastab VKS-s sätestatud nõuetele. 5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele ega kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvele täiendavaid kulutusi ega tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine Määruse eelnõu saadeti kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning ettepanekute tegemiseks Maksu- ja Tolliametile ning MTÜ-le Eesti Õliühing. Keskkonnaministeerium kooskõlastas määruse eelnõu vaikimisi, Rahandusministeerium määruse eelnõu ei kooskõlastanud. Pärast konsultatsioone Rahandusministeeriumiga kooskõlastati määrus märkustega. Märkused ja ettepanekud on toodud seletuskirja lisas.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel