Avalik konsultatsioon

Lugupeetud Anu Eslas Teie 22.12.2020 e-kiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Meie 19.01.2021 nr 1.1-10/2021/1-2 Avalik konsultatsioon üleeuroopalise energiataristu suuniste läbivaatamise kohta – Eleringi seisukohad. 15. detsembril esitas Euroopa Komisjon üleeuroopalise energiataristu (TEN-E) läbivaadatud suuniste eelnõu. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on koostamas Eesti seisukohti TEN-E eelnõu osas ning esitanud 22.12.2020 iseseisevale elektri ja gaasi süsteemihaldurile Elering AS-ile päringu seisukohtade sisendiks. Elering esitab allolevaga seisukohad eelnõu punktide osas mis kõige rohkem puudutavad elektri ja gaasi süsteemihalduri tööd. Eleringi seisukohad ja nende põhjendused 1. Vastavalt uuele TEN-E määruse eelnõule ei toetata enam mittetaastuvates allikatest gaasi taristuprojekte. Toetatakse vaid selliseid projekte, mis on seotud taastuvatest allikatest saadud metaani või vesinikuga. Artikkel 1, punkt 2 a. Eleringi seisukoht: Eleringi seisukoht on, et TEN-E määruse eelnõus ettenähtud muudatus on Euroopa Rohelise kokkuleppe, energia- ja kliimapoliitika eesmärkidest lähtudes asjakohane. Oluline on märkida, et toetust peaksid saama ka sellised gaasi taristuprojektid, mis toetavad üleminekut kliimaneutraalsele majandusele. 2. Vastavalt uuele TEN-E määruse eelnõule on kõige olulisem kriteerium, millele PCI peab vastama, on EL-i jätkusuutlikkuse (sustainability) eesmärgid. Ehk spetsiifilisemalt: energiainfrastruktuuri projektid peavad võimaldama integreerida taastuvat energiat suuremas hulgas võrku. Artikkel 4, punkt 2 lõik a; Artikkel 4, punkt 3 lõik a. a. Positsiooni ettepanek: Elering üldiselt toetab sõnastusettepanekut kuna tehtavad/lisanduvad/täiendavad investeeringud võimaldavad nii Eesti kui EL-i taastuvenergia eesmärke täita ja loovad täiendavad liitumisvõimalusi taastuvenergiast energia tootmisele. Küllaga näeb Elering ohtu, et tehes kaasrahastavate projektide eeltingimuseks jätkusuutlikuse, siis võib juhtuda, et mõni projekt, mille eesmärk on tootmispiisavuse tagamine ei pruugiks saada ühishuvi (ingl k Common Project of Interests – PCI) staatust. Näiteks võib tuua potentsiaalse Estlink 3 ühenduse Soomega, mis suure tõenäosusega oleks osa loodavast merevõrgust, luues seega ka täiendavaid taastuvatest energiaallikatest tootmisvõimsusi. Kuid juhul kui tootmispiisavuse tagamiseks on turuvajadus rajada Estlink 3 kiiremini kui rajatakse merevõrk, siis jätkusuutlikkuse kriteeriumi täitmine ei oleks ühene ja projekt ei pruugi saada soovitud PCI staatust. 3. Vastavalt uuele TEN-E määruse eelnõule nähakse ette, et PCI projektidele määratakse Euroopa koordinaator, kelle ülesandeks on projekti propageerimine, konsulteerimine, abi pakkumine liikmesriigi suunamisel. Artikkel 6. Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia + 372 715 1222 | + 372 715 1200 | www.elering.ee | Ametlik e-post/Official e-mail: [email protected]  a. Positsiooni ettepanek: Eleringi seisukoht on, et loodava Euroopa koordinaatori tööülesanded võivad tekitada täiendavat administratiivset koormust nii liikmesriigile kui ka projektide arendajatele soovitud lisandväärtust loomata. Koordinaator võib võimaldada riiklikul tasandil PCI-de olulisust tõsta ning leida kitsaskohti regulatsiooni suuniste elluviimises, kuid selle võimaldamiseks peab olema kirjeldatud täpsed tööülesanded, kohustused ning vajalikud volitused tegevuste elluviimiseks. 4. Vastavalt uuele TEN-E määruse eelnõule tuleb PCI-dele ette näha kiirendatud korras keskkonnamõjude hindamine, kusjuures liikmesriigid peavad üle vaatama PCI-de seisukohast keskkonnamõjudega seotud seadusandluse. Artikkel 7, punkt 5,6,7. a. Positsiooni ettepanek: Elering toetab PCI-de keskkonnamõjude hindamisega seotud seadusandluse ülevaatamist protsessi kiirendamiseks, kuid tunneb muret kuidas PCI eelisseisus kajastataks keskkonnamõjude hindamisega seotud seadusandluses. Samuti tundub, et praktiliselt on väga keeruline kiirendada keskkonnamõjude hindamisega seotud protsesse, kui mõjude hindamiseks läbiviidavad uuringud moodustavad suurima osa keskkonnamõjude hindamisest ning nende uuringute läbiviimine on rahvusvaheliselt kokkulepitud alustel ning nende pikkusi muuta ei ole võimalik. 5. Vastavalt uuele TEN-E määruse eelnõule nähakse ette et PCI-d peavad olema prioriteetses staatuses saamaks lube läbi „one-stop-shopi“ (OSS) ning „one-stop-shop“ peab saama uuenduse hiljemalt 1.1.2022. OSS vastutab PCI lubade menetluse eest ning OSS annab ehituseks tarvilikud load. OSS-ist lubade taotluse juhend peab valmima hiljemalt 1.05.2023. Artikkel 8, punkt 2; Artikkel 9, punkt 1. a. Positsiooni ettepanek: Elering toetab, et tekiks üks kontaktpunkt PCI lubade menetluseks, kuid viitab asjaolule, et hetkel puudub seadusandlik raamistik, mis annab ettenähtud „one-stop-shop“-ile õiguse lubasid menetleda ning neid ka väljastada. Juhul kui regulatsioonis viidatud „comprehencive permit“ on teiste lubademenetluse juurde lisatav, on see täiendav administratiivne koorem. Seetõttu peame oluliseks rõhutada, et on vajalik selgema juhendi olemasoluks, et mõista, kuidas oleks võimalik läbi OSS-i taotleda kõiki mere energiavõrgu arendamise ja rajamise ehituseks vajalike lube. Eleringi arusaam on, et regulatsioon puudutab ka ruumilise planeerimisega seotud tegevusi. Seega võttes arvesse eelnevat kogemust infrastruktuuri rajamisel, tundub artikkel 10 ettenähtu 3 aastat 6 kuud, olevat väga optimistlik ajagraafik. 6. Vastavalt uuele TEN-E määruse eelnõule nähakse ette, et mere energiavõrgu arendamiseks planeeritakse rajada merede põhised „offshore one-stop-shopid“ (OOSS) alates 31.07.2022. OOSS-ist lubade taotluse juhend peab valmima hiljemalt 1.05.2023. Artikkel 8, punkt 6; Artikkel 9, punkt 1. a. Positsiooni ettepanek: Elering toetab, et tekiks üks kontaktpunkt PCI lubade menetluseks merede põhiselt, kuid näeme probleemi juhul kui, regulatsioonis viidatud „comprehencive permit“ on teiste lubade menetluse juurde lisatav, siis see on täiendav administratiivne koorem nii arendajale kui ka liikmesriikidele. Kuna lubade menetlus võib aset leida mitmes eri liikmesriigis, siis võib olla tegu väga keerulise haldusmenetluse (ja ka juriidilise) protsessiga, mis võib hoopis pidurdada lubade menetlust. Määruse eelnõust ei selgu, kuidas peaksid liikmesriigid meredepõhiselt kokku leppima, kuidas OOSS moodustatakse ning kuidas tekib ühel meredepõhisel institutsioonil õigus koordineerida lubade menetlust korraga mitmes liikmesriigis. 7. Vastavalt uuele TEN-E määruse eelnõule nähakse ette, et TYNDP protsessi PCI-de leidmiseks tuleb kaasata ka DSO-d ning vesinikuga seotud huvigrupid läbi TYNDP CBA koostamise metoodika uuendamise, mis tuleb komisjonile esitada hiljemalt 16.11.2022. Samuti nähakse ette, et TYNDP Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia + 372 715 1222 | + 372 715 1200 | www.elering.ee | Ametlik e-post/Official e-mail: [email protected]  stsenaariumid ja infrastruktuuri lünkanalüüs koostatakse koos DSO-dega ja vesinikuga seotud huvigruppidega. Artikkel 11, punkt 1; artikkel 12, punkt 1; artikkel 13, punkt 1. a. Positsiooni ettepanek: Elering toetab turuneutraalsete asjassepuutuvate organisatsioonide TYNDP protsessi kaasamist. 8. Vastavalt uuele TEN-E määruse eelnõule nähakse ette et hiljemalt 31.12.2023 esitavad ENTSO-E ja ENTSO-G ühise võrgu mudelit. Artikkel 11, punkt 11. a. Positsiooni ettepanek: Elering mõistab ühise mudeli loomise all seda, et ENTSO-E ja ENTSO-G poolt loodud turumudelid peavad arvestama energia ülekandes kogu energiataristut. Elering toetab energiasektori koordineeritud mudeli loomist. 9. Vastavalt uuele TEN-E määruse eelnõule nähakse ette, et ENTSO-E hiljemalt 31.07.2023 avaldab integreeritud meredepõhise arengukava mere energiavõrgu arendamiseks. Artikkel 14, punkt 2. a. Positsiooni ettepanek: Elering toetab integreeritud merede põhise arengukava loomist. Elering on võtmas liidrirolli Läänemere energiavõrgu arendamiseks vajaliku taristu planeerimise osas. Oluline on märkida, et Läänemere energiavõrgu initsiatiivi raames loodav koostöö peab võtma arvesse ENTSO-E sisendit selleks, et Läänemere mereenergiavõrgu initsiatiivi raames planeeritav oleks sisendiks ENTSO-E arengukavasse. 10. Vastavalt uuele TEN-E määruse eelnõule nähakse ette, et Komisjon töötab välja hiljemalt 31.12.2022 mere energiavõrgu spetsiifilise CBA ja CBCA loomise metoodika. Artikkel 15, punkt 1; Artikkel 16 punkt 10 a. Positsiooni ettepanek: Elering toetab Komisjoni initsiatiivi ühtlustatud CBA ja CBCA metoodika väljatöötamiseks. Rõhutame, et tegu on olulise verstapostiga projektide arengus, et kindlustada ühisrahatust PCI projektidele, kuid märgime, et enne ühtlustatud mere energiavõrgu spetsiifilise CBA ja CBCA metoodika väljatöötamist, peab olema võimalik kasutada olemasolevaid metoodikaid. Seda eelkõige põhjusel, et oleks võimalik juba praegu hinnata projektide riigipiiri ülest mõju ning, et ükski projekt ei hilineks, juhul kui spetsiifiline metoodika ei ole veel välja töötatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Veskimägi Juahtuse esimees Priit Heinla 71 51 147, [email protected] Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia + 372 715 1222 | + 372 715 1200 | www.elering.ee | Ametlik e-post/Official e-mail: [email protected] SELETUSKIRI Avalik konsultatsioon ü leeuroopalise energiataristu suuniste läbivaatamise kohta Ülevaade ja eesmärk Osana Euroopa Parlamendi ja nõukogu poliitilisest kokkuleppest Euroopa ühendamise rahastu (2021-2027) ehk Euroopa Liidu (edaspidi EL ) eelarve selle osa kohta, millest rahastatakse energia, transpordi ja digiteenustega seotud piiriüleseid taristuprojekte, lepiti 2019. a märtsis kokku , et Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) peaks hindama üleeuroopalise energiataristu suuniste määruse (edaspidi TEN-E määrus) tulemuslikkust ja poliitilist sidusust. 20 19 . aasta lõpus esitas komisjon te atise Euroopa roheline kokkulepe , mille s on määratletud E Li eesmärk on saavutada ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa ühiskond , kus aastaks 2050 on saavutatud kliimaneutraalsus ja ressursside jätkusuutlik kasutus ning tagatud piisav majanduskasv. Ü leminek puhta ma le energiale nõuab nüüdisaegset, puhast, turvalist, tulevikukindlat ja arukat energiataristut. Seetõttu nähakse teatises ette energiataristu õigusraamistiku, sealhulgas T EN-E määrus e, ülevaatamist, et tagada selle kooskõla E Li energia- ja kliima - ja energiapoliitika eesmärkidega. Komisjoni hinnangul tuleb energia taristu raamistik läbi vaadata, et võtta arvesse uusi, energia - jt sektoreid ühendavaid poliitilisi arenguid nagu taastuvate energiaallikate kiirem kasutuselevõtt ja arukas sektorite integreerimine, mis aitavad vähendada kasvuhoonegaaside CO 2 heidet. TEN-E määruses on sätestatud suunised , mille alusel tuleb tagada üleeuroopalise energiavõrgu taristu õigeaegne arendamine ja koostalitlus, et saavutada ELi kliima- ja energiapoliitika eesmärgid. Ühendatud energiaturud võimaldavad taastuvaid energiaallikaid paremini lõimida, paremat varustuskindlust ja suuremat konkurentsi turgudel, mis aitab hoida hindu kontrolli all. Määruse peamine eesmärk on viia õigel ajal ellu riikid e vahelised ühishuviprojektid, millega ühendatakse Euroopa energiaturud. M ääruses on sätestatud kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks esmatähtsate üle e uroopalise energiavõrgustiku koridoride ja alade loomiseks vajalikud riikidevahelised ühishuviprojektid elektri, gaasi , nafta, arukate võrkude ja süsinikdioksiidivõrkude kategoorias. Lisaks sätestab määrus raamistiku nende riikidevaheliste ühishuviprojektide õigeaegse rakendamis e edendamiseks , ühishuviprojektide kulude ja stiimulite riikidevaheliseks jaotamiseks ning projektide le ELi rahalise abi andmise tingimused. Ü leeuroopalise energiataristu suuniste läbivaatamise avalik konsultatsioon on kättesaadav leheküljelt https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12382-Revision-of-the-guidelines-for-trans-European-Energy-infrastructure (vastamise tähtaeg 13 . juuli 2020 . a ). Küsimustik on jaotatud viieks osaks: (i) efektiivsus; (ii) tõhusus; (iii) asjakohasus ; (iv) sidusus; ja (v) EL määruse lisandväärtus. Käesolev avalik konsultatsioon on osa laiemast komisjoni konsultatsioonistrateegiast, mida võetakse arvesse TEN-E määruse hindamisprotsessis ja määruse uuendamise ettepaneku ning selle mõjuhinnangu koostamisel. Konsultatsiooni eesmärk on koguda ELi kodanike ja sidusrühmade arvamusi TEN-E määruse kohta. Tulemus aitab määrata kindlaks määruse poliitilised eesmärgid ja praeguste puuduste kõrvaldamise võimalused. Komisjon esita s b hiljemalt 3 6 1 . detsembriks 20 20 . a Euroopa Parlamendile ja nõukogule TEN-E määruse hindamis aruande ja eeldatavasti avaldab koos sellega ka määruse uuendamise ettepaneku (koos mõjuhinnanguga) . Koostajad Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna nõunik Anu Eslas ( [email protected] ), erialadiplomaat Kristiina Tammeraid Eesti alali s e st esindus est Euroopa Liidu juures ( [email protected] ) ning EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Kadi Avingo ( [email protected] ). Valdkonna eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar ( [email protected] ). Avalikule konsultatsioonile vastamise üldpõhimõtted K üsimustikule vastamisel lähtume järgmistest Eesti seisukohtadest : Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa roheline kokkulepe“ ja „Euroopa kliimaseadus“ kohta ( heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 4. juuni 20 20 . a istungil ja kinnitatud 1 9 . juunil 20 20. a Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil) . Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2020–2021 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 19.11.2019. a istungil) ; Eesti seisukohad Euroopa pikaajalise visiooni „Puhas planeet kõigi jaoks“ kohta (heaks kiidetud 3. oktoobri 2019 Vabariigi Valitsuse istungil ja kinnitatud 14. oktoobril 2019 . a Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil) ; Eesti seisukohad Euroopa puhta energia paketi kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 16. märtsi 2017 . a istungil ja kinnitatud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 17. aprilli 2017 . a istungil ). - Täpsed vastused avaliku konsultatsiooni küsimustele on lisatud seletuskirjale eraldi failina (Lisa 1). Eesti seisukohad ja nende põhjendused Peame üleeuroopalise energiataristu suuniste ja Euroopa ühishuviprojektide määramise ja rahastamise korraldamise protsessi edukaks näiteks Euroopa energia siseturu lõimimise ja varustuskindluse tagamisel. Toetame eesmärki määrus ajakohastada, et viia see EL uuendatud energia- ja kliima - ja energia poliitika eesmärkidega paremini kooskõlla. Peame oluliseks, et määruses peetakse ka edaspidi prioriteetseks piiriüleseid energia taristu suurprojekte, mis aitavad tagada piirkonna varustuskindlust, siseturu toimimist ning ellu viia üleminekut puhtale energiasüsteemile. Selgitus : Eesti on TEN-E määruse raames toimuvast Euroopa ühishuviprojektide määratlemise ja rahastamise (Euroopa Ühendamise Rahastust) protsessist saanud energiavaldkonnas palju kasu ja tuge . 2020. a juuni seisuga on valminud Eesti ja Soome vaheline gaasiühendus Balticconnector, valmimas on Eest i ja Läti kolmas elektriühendus, töös on Balti elektrisüsteemi sünkroniseerimiseks vajalikud Eesti siseste elektrivõrkude tugevdamise ja elektrisüsteemi stabiilse toimimise tagamise projektid. Samuti on Euroopa ühishuviprojektide nimekirjas Paldiski hüdropumpjaam ja Eleringi osalusel kaks aruka võrgu edendamise projekti. TEN-E määrus kehtib alates 2013. aastast. Vahepealsel ajal on toimunud mitmeid olulisi arenguid EL energia- ja kliima - ja energia poliitikas nagu Puhta Energia Paketi vastuvõtmine, 2030 EL energia- ja kliima - ja energia poliitika eesmärkide seadmine ja EL kliimaneutraalsuse eesmärgis kokku leppimine. Uued eesmärgid ja poliitikasuunad eeldavad ka kehtivate määruste hindamist ja ülevaatamist. TEN-E määruse kontekstis tähendab see ennekõike hindamist, kas Euroopa ühishuviprojektide infrastruktuuri kategooriad on algselt määratletuna ka edaspidi ajakohased või tuleks neid muuta. Eesti peab oluliseks, et EL energia varustuskindluse ja energia siseturu toimimise aspektid jääksid ka uuendatud TEN-E määruses olulisteks ühishuviprojektide määramise kriteeriumideks, kuid senisest suuremat rõhku tuleks pöörata projektidele, mis aitavad suurendada taastuvenergia osakaalu EL energiasüsteemis , nt meretuulepar kide arendamine , et võimaldada sujuvamat üleminekut kliimaneutraalsele majandusele. Peame tähtsaks, et ühishuviprojektid on ka edaspidi määratletud piiriüles t e taristuprojektid ena , mis hõlmavad vähemalt kahte liikmesriiki, et hoida (EL eelarve piiratud vahendite kasutusel) tähelepanu EL eesmärkidesse panustavatel piiriülese koostöö ja siseturu edendamise projektide l. Üleeuroopalise energiavõrgustiku suuniste määruse ülevaatamisel ja EL taastuvenergia strateegia käsitlemisel toetab Eesti piiriüleste meretuuleparkide rajamise hoogustamist ja selleks vajaliku võrgutaristu arendamist. Selgitus : TEN-E määruse uuendatud eelnõu esitamine o li n komisjonil plaanis 2020. aasta lõpuks. Paralleelselt valmistab komisjon ette avamere taastuvenergia strateegiat, mis valmib samuti 2020. aasta lõpuks ja mille eesmärk on koostöö edendamine piiriülestes taastuvenergia projektides ning selleks regulatiivsete ja mitteregulatiivsete barjääride eemaldamine. Eesti jaoks on oluline oma taastuvenergia tootmise ja kasutuse potentsiaali parimal viisil ära kasutamine liikumisel kliimaneutraalse majanduse suunas. Nt on Eesti mereala pea sama suur kui maismaa pindala, kuid selle potentsiaali ei ole energiatootmiseks veel piisavalt ära kasutatud. Meretuulepargid on üks võimalus toota olulisel määral konkurentsivõimelist rohelist elektrit turule, mis annab Eestile võimaluse oma energiasõltumatust suurendada ning muutuda taas elektrit eksportivaks riigiks. Eesti on tegemas koostööd Lätiga ühise meretuulepargi arendamisel. Samuti teeme koostööd Läänemereäärsete riikidega laiemalt tuuleenergeetika koostöö arendamisel. Taastuvenergiapõhisele elektritootmisele üleminekul on väga oluline paralleelselt tähelepanu pöörata elektri ülekandevõrgu tugevdamisele, sh piiriülese merevõrgu arendamisele. Seepärast on oluline, et TEN-E määruse ülevaatamisel arvestatakse nende arengutega. Eesti jaoks on oluline, et avamere tuuleparkide uuringute, infrastruktuuri ja võrgu loomiseks on tagatud ELi vahendite olemasolu (sh läbi Euroopa ü Ü hendamise R r ahastu) ja tingimused, mis võimaldavad ELi rahastust Eesti osalusega ühishuviprojektide elluviimiseks sobivalt kasutada. Samuti toetame merealade planeeringute valmimist ja erinevate koostöövõrgustike ühiseid kohtumisi ELi tasandil. Eesti leiab, et tagamaks energiasüsteemi stabiilsus, mitmekesisus ja kulutõhusus, peab üleeuroopaline energiavõrgustiku raamistik lisaks uuringutoetustele võimaldama investeeringutoetusi energia salvestuslahendustesse ja süsinik u neutraalsesse energiatootmisesse ning nende projektide elluviimiseks ja tulemuste kasutuseks vajalikku võrgutaristusse. Selgitus : E L uroopa Liit on liikumas taastuvatest allikatest toodetud ning heitevabade kütus t e ja energia kasutamise suunas. Kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks , taastuvenergia suuremaks kasutuselevõtuks ja võrgu tasakaalustamiseks on vaja teha väga suuri investeeringuid nii süsinikuneutraalsesse energiatootmisesse kui ka neid tasakaalustavatesse energia salvestuslahendustesse (nt taastuvad gaaskütused, pump-hüdroakumulatsioonijaamad). Selliste projektide puhul võib elektrivõrgu rajamiseks või läbilaskevõime suurendamiseks tehtav kulu moodustada olulise osa investeeringust ning pärssida selliste arenduste elluviimist. Näeme, et uus energiavõrgustiku määrus peab võimaldama senisest laiemaid toetusvõimalusi nii süsinikuneutraalse energiatootmise kui ka energia salvestuslahenduste rajamisele. EL näeb ette maagaasi kui fossiilse kütuse kasutamise vähendamist ja sellest lähtuvalt karmistatakse ka laenu- ja rahastamistingimusi fossiilkütuste ga seotud investeeringute le. Samas on energiasüsteemide koosseisus endiselt hulgaliselt energiasüsteemi stabiilsusele olulisi fossiilseid kütuseid kasutavaid (juhitavaid) tootmisseadmeid. Pika elutsükliga tootmisseadmetesse on teinud liikmesriigid olulises ulatuses investeeringuid, nende järsk energiasüsteemist kõrvaleheitmine o leks ebatõhus ning mõju ks oluliselt energia lõpphinnale. Selleks, et oleks võimalik taoliste tehnoloogiate kasutamist üleminekuperioodil kliimaneutraalsele majandusele jätkata, on vajalik toetada süsiniku püüdmise ja salvestamise taaskasutamise ( ingl. k C arbon C abture and S torage ; CCS ja C arbon C apture and U tilisation ; CCU ) tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu . Euroopa Liidu tasemel tuleb toetada vesiniku- ja muude taastuvate gaaskütuste ja energiakandjatega seotud tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõtmist ning luua sobivad regulatiivsed eeltingimused ja rahastamisvõimalused eesmärgiga muuta vesinikutehnoloogia kättesaadavamaks ja konkurentsivõimelisemaks. Eelkõige peame oluliseks keskendumist taastuvatest allikatest kulutõhusate vesiniku- ja sünteetilise maagaasi tootmise, transportimise ja säilitamise lahenduste leidmisele ja arendamisele. Selgitus : Eesti näeb vesiniku ja muude taastuvate gaaskütuste (nt sünteetiline maagaas) ja energiakandjatega seotud tehnoloogiatel tulevikus suurt potentsiaali nii energeetika- ja transpordisektoris kui ka tööstuses. Need tehnoloogiad aitavad panustada ELi pikaajaliste kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisse, sh transpordis. Taastuvenergiast toodetud vesiniku ja taastuvate gaaskütuste puhul on tegemist süsinikuvaba energia kandjaga . Nt on vesinik üks kütuseid, millega on võimalik asendada praegu kasutusel olevaid fossiilkütuseid. Hetkel ei ole vesiniku tootmine, salvestamine ja kasutamine piisavalt kulutõhus ja konkurentsivõimeline lahendus võrreldes teiste olemasolevate tehnoloogiatega, mistõttu on vaja pöörata olulist tähelepanu selle arendamisele ja kättesaadavuse suurendamisele ELi tasemel, sh rahastusvõimaluste loomisele asjakohastest ELi programmidest. Taastuvate gaaskütuste kasutuselevõtmine aitab tagada energia varustuskindlust, kuna need aitavad ühtlustada võrgutarbimist ja tipukoormuste katmist. Eelkõige näeme Eesti kontekstis salvestustehnoloogiate kasutamise võimalust tulevikus suurte meretuuleparkide juures, mis toodavad suurtes koguses taastuvelektrienergiat ning kus nö elektrivõrku suunamistest ülejääv osa on võimalik salvestada taastuva gaaskütusena ning seda olemasolevaid gaasivõrke kasutades transportida. Samuti on tulevikus võimalik toota vesinikku meretuuleparkides kohapeal ning transportida see mandrile selle asemel, et rajada uusi elektrivõrke. Energiakandjana näeme vesinikul ja taastuvatel gaaskütustel potentsiaali nii transpordisektoris (kergsõidukid, raskeveokid, rongid , laevad? ) kui ka erinevate sektorite üleselt luues sünergiaid, näiteks power-to-gas , power-to-x . Heitevabade transpordikütuste laialdasem tootmine ja kasutus aitab tulevikus vähendada sõltuvust importkütustest ja transpordikütuste negatiivset keskkonnamõju ning edendada keskkonnasäästlikemate sõidukite kasutamist. Gaasil on üleminekul kliimaneutraalsele majandusele oluline roll varustuskindluse tagamisel ja elektrisüsteemi tasakaalustamisel. On oluline, et taastuvatest energiaallikatest või süsinik u neutraalselt toodetud gaasi de (biometaan, vesinik, sünteetiline maagaas) osakaal kasvaks. Peame oluliseks taastuvate ja heitevabade gaaside gaasivõrku integreerimiseks vajalike investeeringute toetamist. Selgitus : E L uroopa Liit on liikumas taastuvatest allikatest toodetud ning heitevabade kütus t e ja energia kasutamise suunas. Seetõttu nähakse ette maagaasi kui fossiilse kütuse kasutamise vähendamist ja sellest lähtuvalt karmistatakse ka laenu- ja rahastamistingimusi fossiilkütuste ga seotud investeeringute le. Meie lähipiirkond (Soome, Eesti, Läti ja Leedu) on teinud gaasitaristu väljaehitamisse märkimisväärseid kulutusi, mis tagavad tänasel päeval maagaasi varustuskindluse ja turu paindlikkuse (ühtne Eest-Läti-Soome gaasiturg aastast 2020). Peame Eesti seisukohast oluliseks tagada meie gaasituru varustuskindlus ja kasutada parimal viisil ära olemasolev infrastruktuur süsinikuneutraalselt ja taastuvast allikast gaasiliste kütuste tootmiseks ja transportimiseks. Eesti gaasisüsteem on ehitatud üles tarbimissuunaliselt. See tähendab, et meie süsteemi ei saa igas punktis suuremates kogustes hajutatult toodetud biometaani, vesinikku või sünteetilist maagaasi süstida – seda kogust ei pruugi kohalik tarbijaskond ära tarbida. Ümberehitustega on võimalik Eesti gaasisüsteemi valmisolekut taastuvgaaside vastuvõtmiseks suurendada. Seetõttu on taastuvenergia eesmärkide saavutamise kontekstis otstarbekas üleminekuperioodiks sedalaadi investeeringuid avaliku sektori vahenditest toetada . Eesti toetab energia jaeturgude tugevamat ühendamist piiriülese digitaliseerimise kaudu, muuhulgas läbi andmete kättesaadavuse ühtlustamise ning tehniliste ja administratiivsete takistuste kaotamise. Selgitus : Efektiivselt toimivad energiaturud on oluline aluseeldus, et ELi kliima - ja energiapoliitika eesmärkide saavutamine oleks majanduslikult võimalikult soodne. Turgude vaheline ebaefektiivsus kajastub negatiivselt tarbijate energiaarvetel. Seetõttu on oluline, et lisaks hulgiturgude integratsioonile, loodaks eeldusi ja võimalusi ka elektri jaeturgude ühildamiseks. Tuleb teha võimalikult lihtsaks elektri jaeturul tegutsevate ettevõtete laienemine teistesse EL liikmesriikidesse ja kõrvaldada piiranguid (tehnilised, administratiivsed), mis seda täna takistavad. Edasi tuleb liikuda nii nutiarvestite levitamisega kui ka tarbimisandmete võimalikult hõlpsa ja samadel printsiipidel põhineva kättesaadavuse tagamisega. Andmete kättesaadavuse ühtlustamine on vajalik selleks, et turge efektiivsemalt ühendada. Puhta energia paketi osana vastu võetud energiaturu direktiivi kohaselt peab tarbijatel olema võimalik tarbimisandmeid jagada ning andmete jagamine peab olema suuteline koostoimi m a piiriüleselt. Tuleb tagada nende energiaturu direktiivi sätete rakendamine riikide seadusandluses. Kehtiva TEN-E määruse kohaselt on võimalik edendada EL ühishuviprojekte ka tarkade võrkude valdkonnas, sh erinevate paindlik kus- ja andmete jagamise instrumentide ühine loomine ja kasutuselevõtt . Peame oluliseks, et see võimalus säiliks ka uuendatud määruse kohaselt . Eesti toetab Euroopa K omisjoni kavatsust lihtsustada ühishuviprojektide loamenetlusi ja aruandluse protseduure ning peame sealjuures oluliseks, et lihtsustamisel võetakse arvesse eripärasid liikmesriikide halduskorralduses ja ei suurenda ta väikeriikide jaoks oluliselt avaliku- ega erasektori halduskoormust ning –kulu. Selgitus : TEN-E määruse läbivaatamisel analüüsib Euroopa komisjon ka võimalusi ühishuviprojektide menetlusprotsesside lihtsustamiseks ja sellest tuleneva halduskoormuse vähendamiseks. Toetame komisjoni püüdlust lihtsustada ühishuviprojektide loamenetlusi ja aruandluse protseduure. Oluline on tagada, et selle puhul võetaks arvesse liikmesriikide halduskorralduste eripärasid nagu kohalike omavalitsuste rolli projektide menetlemisel. Samuti on oluline, et väikeriikide avaliku sektori ega erasektori jaoks ei suureneks oluliselt halduskoormus ning -kulu. Tähtis on ka jälgida, et uuendatav määrus oleks kooskõlas keskkonna kaitse alastes direktiivides seatud kohustustega (n t keskkonnamõju strateegiline h indamine, keskkonnamõju hindamine jne), mis ei pruugi võimaldada näiteks kiirendatud loamenetluse protseduure . V aja on jälgida tegevuste vastastikust mõju erinevate EL i poliitika eesmärkide suunas liikumisel . Arvamuse saamine Käesolevale konsultatsioonile vastamiseks küsiti sisendit Keskkonnaministeeriumilt , Rahandusministeeriumilt , Konkurentsiametilt, Eesti Taastuvenergia Ko jalt, Eesti Elektritööstuse Lii dult, Eesti Vesinikuühing ult, Alexelalt, Eleringilt ja Eesti Energialt . Saabunud sisendid Konkurentsiametilt, Eesti Energialt ja Eesti Taastuvenergia Kojalt on lisatud seletuskirjale eraldi failina (Lisa 2) . Suuliselt konsulteeriti ka Eleringiga .