Saatja: TERRAS Riho <
[email protected]>
Saadetud: 19.01.2021 13:53
Adressaat: Raul Siem <
[email protected]>
Koopia: MKM info <
[email protected]>; Taavi Aas <
[email protected]>
Teema: Kirjalik päring
Tere,
Edastan kirjaliku päringu väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministrile.
Koopiana ka majandus- ja taristuministrile.
Lugupidamisega,
Riho Terras
Euroopa Parlamendi liige
~=-=-~
''
~-
((( ((~~,
Euroopa Parlament
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiarninister Raul Siern
Majandus- ja Kornrnunikatsioonirninisteeriurn
Suur-Arneerika 1
Tallinn 10122
Eesti
Lugupeetud väliskaubandus- ja infotehnoloogiarninister
Euroopa Parlarnendi Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakornisjoni (ITRE) liikrnena olen
igapäevaselt seotud vesiniku valdkonna küsirnuste- ning strateegiliste arengusuundadega
tegelernisega. Peatselt on Euroopa Parlarnendis valrnirnas Euroopa vesinikustrateegia raport.
Üldine arusaarn on, et ilrna vesinikutehnoloogiateta pole vôimalik saavutada arnbitsioonikaid
kliirnaeesrnärke. Vesinikutehnoloogiate arendarnine ning neisse investeerirnine on nii
Euroopas kui rnaailrnas laiernalt hoogu kogurnas. Euroopa Liidu jaoks on väga olulisel kohal
selles valdkonnas konkurentsivôimelisena püsirnine.
On teada, et vesinikutehnoloogiate arendarnise eesrnärgil rakendatakse sellist EL instrurnenti
nagu IPCEI (Important Projects of Common European Interest on Hydrogen Technologies and
Systems). IPCEI rakendarniseks on tarvilik, et liikrnesriigid koordineeriksid protsesse ja et
vajalikud kriteeriurnid oleksid täidetud. Protsessi esirnene faas näeb ette projektikorjet, sealt
edasi juba sôelumist ning partnerite kaasarnist teistest liikrnesriikidest.
Mulle teadaolevalt on praeguseks 12 EL-i liikrnesriiki (Soorne, Saksarnaa, Poola, Holland,
Prantsusrnaa, Hispaania, Itaalia, Belgia, Portugal, Austria, Slovakkia ja Tsehhi) ja EFTA liige
Norra juba korraldanud vesiniku IPCEI esirnese etapi ehk projektikorje. Enarnuses korje teinud
riikidest on protsessi juhtinud Majandusrninisteeriurn.
Eesti on teadupärast liitunud vesiniku IPCEI rnanifestiga, kuid projektikorjet pole veel
alustatud. Sellest tulenevalt uurin, kas ja rnillal on Eestil plaanis samane IPCEI projektikorje
korraldada?
Eestis arendatavad vesinikutehnoloogia projektid on juba praeguseks demonstreerinud
rahvusvahelise koostöö vôimet. Sestap on äärm iselt oluline realiseerida nende rahvusvahelise
koostöö potentsiaal läbi IPCEI program mi EL-i liikm esriikide vahelistes suure kasutegùriga
ühisprojektides.
Vesiniku IPCEI manifestist ilmneb, et rahvusvaheliste partnerite otsimine on plaanitud
vahemikku 2021. veebruar-märts. Kui tahta Eesti vesinikuprojektidele vôimaldada IPCEI
raam es rahvusvahelise koostöö vôimalust, tuleks kiiremas korras realiseerida IPCEI protsessi
esimene etapp ehk projektikorje.
Lôpetuseks, tunnen siirast huvi, kas Eestil on plaanis vesinikustrateegiaja vesiniku arengukava
koostam ine lähiajal?
Riho Terras
Euroopa Parlamendi liige
Koopia: Majandus- ja taristuminister