dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kirjalik päring

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 19. jaanuar 2021
Viit
1.15-5/2021/383-1
Registreeritud
19. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Euroopa Parlamendi liige Riho Terras
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2021
Vastutaja
Anu Kull (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)
Lahendamise tähtaeg
18. veebruar 2021

Failid

  • 📎E-kiri.pdf65 KB
  • 📎Kiri R.Siem.pdf32 KB

Sisu (failidest)

Saatja: TERRAS Riho <[email protected]> Saadetud: 19.01.2021 13:53 Adressaat: Raul Siem <[email protected]> Koopia: MKM info <[email protected]>; Taavi Aas <[email protected]> Teema: Kirjalik päring Tere, &nbsp; &nbsp; Edastan kirjaliku päringu väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministrile. &nbsp; Koopiana ka majandus- ja taristuministrile. &nbsp; &nbsp; Lugupidamisega, &nbsp; Riho Terras Euroopa Parlamendi liige ~=-=-~ '' ~- ((( ((~~, Euroopa Parlament Väliskaubandus- ja infotehnoloogiarninister Raul Siern Majandus- ja Kornrnunikatsioonirninisteeriurn Suur-Arneerika 1 Tallinn 10122 Eesti Lugupeetud väliskaubandus- ja infotehnoloogiarninister Euroopa Parlarnendi Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakornisjoni (ITRE) liikrnena olen igapäevaselt seotud vesiniku valdkonna küsirnuste- ning strateegiliste arengusuundadega tegelernisega. Peatselt on Euroopa Parlarnendis valrnirnas Euroopa vesinikustrateegia raport. Üldine arusaarn on, et ilrna vesinikutehnoloogiateta pole vôimalik saavutada arnbitsioonikaid kliirnaeesrnärke. Vesinikutehnoloogiate arendarnine ning neisse investeerirnine on nii Euroopas kui rnaailrnas laiernalt hoogu kogurnas. Euroopa Liidu jaoks on väga olulisel kohal selles valdkonnas konkurentsivôimelisena püsirnine. On teada, et vesinikutehnoloogiate arendarnise eesrnärgil rakendatakse sellist EL instrurnenti nagu IPCEI (Important Projects of Common European Interest on Hydrogen Technologies and Systems). IPCEI rakendarniseks on tarvilik, et liikrnesriigid koordineeriksid protsesse ja et vajalikud kriteeriurnid oleksid täidetud. Protsessi esirnene faas näeb ette projektikorjet, sealt edasi juba sôelumist ning partnerite kaasarnist teistest liikrnesriikidest. Mulle teadaolevalt on praeguseks 12 EL-i liikrnesriiki (Soorne, Saksarnaa, Poola, Holland, Prantsusrnaa, Hispaania, Itaalia, Belgia, Portugal, Austria, Slovakkia ja Tsehhi) ja EFTA liige Norra juba korraldanud vesiniku IPCEI esirnese etapi ehk projektikorje. Enarnuses korje teinud riikidest on protsessi juhtinud Majandusrninisteeriurn. Eesti on teadupärast liitunud vesiniku IPCEI rnanifestiga, kuid projektikorjet pole veel alustatud. Sellest tulenevalt uurin, kas ja rnillal on Eestil plaanis samane IPCEI projektikorje korraldada? Eestis arendatavad vesinikutehnoloogia projektid on juba praeguseks demonstreerinud rahvusvahelise koostöö vôimet. Sestap on äärm iselt oluline realiseerida nende rahvusvahelise koostöö potentsiaal läbi IPCEI program mi EL-i liikm esriikide vahelistes suure kasutegùriga ühisprojektides. Vesiniku IPCEI manifestist ilmneb, et rahvusvaheliste partnerite otsimine on plaanitud vahemikku 2021. veebruar-märts. Kui tahta Eesti vesinikuprojektidele vôimaldada IPCEI raam es rahvusvahelise koostöö vôimalust, tuleks kiiremas korras realiseerida IPCEI protsessi esimene etapp ehk projektikorje. Lôpetuseks, tunnen siirast huvi, kas Eestil on plaanis vesinikustrateegiaja vesiniku arengukava koostam ine lähiajal? Riho Terras Euroopa Parlamendi liige Koopia: Majandus- ja taristuminister
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel