Taavi Aas
Majandus- ja Teie 17.12.2020 nr 15-1/2020/7780-1
Kommunikatsiooniministeerium Meie 18.01.2021 nr 1.1-11/8953-2
[email protected]
Ehitusvaldkonna pika vaate loomise
analüüsi tagasiside
Austatud härra minister
Täname, et esitasite kooskõlastamiseks ehitusvaldkonna pika vaate loomise
analüüsidokumendi. Dokumendis on välja toodud olulised valdkonna arenguvajadused, milles
tehtavad parendused toetavad nii ehitusvaldkonna kui ka sellega seotud valdkondade arengut.
Esitame järgmised riigihangete poliitika, riigivara, kohalike omavalitsuste poliitika,
regionaalarengu ning ruumilise planeerimise valdkondade märkused dokumendile.
1. Ehitusvaldkonna kasv on olnud viimasel aastakümnel väga kiire. Avatud majanduse
puhul näitab see muuhulgas ka valdkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Vasturääkivad ning lõplikku selgust mitte andvad on põhjused, miks ehitusvaldkond
vajab erakordseid päästemeetmeid, mitte aga tavapärast ettevõtluse edendamise
toetamist. Analüüsis viidatud andmetega annab tõestada ka edukust. Samuti
kohanduvad ehitusvaldkonna osas välja toodud probleemid ja väljakutsed paljudele
majandusvaldkondadele.
2. Probleemina on nimetatud (lk 4), et 2019/20 välja töötatud kvaliteetse ruumi
aluspõhimõtted ei ole praktikas juurdunud. Juhime tähelepanu, et puuduste
rõhutamiseks on liialt vara, praktika puudub ja aluspõhimõtteid ei ole isegi kuigivõrd
jõutud tutvustada. Juurdumiseni on sellest vaja astuda veel palju konkreetseid samme.
Palume kaaluda, kas ehitusvaldkonna seisukohalt on kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete
juurutamise protsess, sh avaliku sektori poolt läbi mõeldud ja toimiv ning selle alusel
on seatud sihid ja mõõdikud. Täiendavalt märgime, et kui planeerimisseaduses (PlanS)
sisalduvad II peatükis ka selged ruumi kvaliteedile suunatud põhimõtted, siis
ehitusseadustiku (EhS) tänases redaktsioonis vastavad kvalitatiivsed ruumiloomega
seotud kriteeriumid puuduvad. Keskendutud on enam ohutusele jms. Palume
käimasoleva EhS-i revisjoni raames pöörata enam tähelepanu ka õigusakti tasandil
kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete kajastamisele ja leida koostöös huvigruppidega
selleks sobilikud lahendused.
3. Palume täpsustada teksti lk 8. Üleriigilise planeeringu ülesanne on riigi ruumilise
arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine (planeerimisseadus § 13).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Üleriigilise planeeringuga antakse suuniseid täpsemate planeeringute koostamiseks.
Koos ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste kujundamiseks antavate tervikliku
ja kvaliteetse keskkonna loomist ja säilitamist edendavate juhistega (PlanS § 7 lg 1)
on see tõhus tööriist kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete ja elukeskkonna parendamise
pika vaate juurutamiseks kuna sedakaudu leiavad need otsese väljundi järgmise
tasandi planeeringutes ja on ehitustegevuse aluseks. Rahandusministeeriumi ruumilise
planeerimise valdkond soovib jätkata erinevate valdkondade ülest tõhusat koostööd,
et määratleda planeerimise, üleriigilise planeeringu ning tervikliku ja kvaliteetse
keskkonna loomist ja säilitamist edendavate juhiste seosed elukeskkonna ja
ehitusvaldkonna strateegilise arengudokumendiga, mis arvestaksid ka ehitussektori
vajadustega (sh tegevus 1.1). Kordame enda 8.10.2020 kirjas nr 15-4/6903-1 toodud
tähelepanekut arvestada tegevuste kavandamisel enam seotud valdkondades juba
teostamisel olevate tegevustega, et vältida dubleerimisi. Samuti juhime veelkord
tähelepanu, et mitme valitsemisala strateegiadokumendi koostamisel peab olema
tegemist jagatud vastutusega. Seega saaks üheks väljundiks olla elukeskkonna
arenguvajaduste käsitlemine uue üleriigilise planeeringu mahus, tehes seda eelmisest
versioonist põhjalikumalt ning ühe eraldi fookusteemana. Samuti töötab
Rahandusministeeriumi planeeringute valdkond valitsuselt saadud suunise alusel selle
suunas, et uue üleriigilise planeeringu ettevalmistuste käigus selle nimel, et dokument
oleks edaspidi tihedalt seotud riigi strateegilise planeerimise raamistikuga. Juhul, kui
loodav dokument hõlmaks mitme valdkonna vastutusala, peavad vastava dokumendi
koostamise ja elluviimise eest vastutama vastavad valdkonnad ühiselt, dokumendi
põhivastutus ei saa olla ühes ministeeriumis. Seoses eri valdkondi katva ühtse
tulemusvaldkonna ning strateegiadokumendi kaalumise ettepanekuga (lk 23)
märgime, et vastav ettepanek vajab laiemat diskussiooni, koos mõjutatava sotsiaal-,
loodus- ja kultuurikeskkonnaga.
4. Juhime lisaks 8.10.2020 kirjas nr 15-4/6903-1 toodule veelkord tähelepanu, et
Rahandusministeerium ei toeta kohustusena KOVide investeeringute kava koostamist,
soovituslikuna on oluline tähelepanu pöörata dokumendi lisaväärtusele võrreldes
tänaste pikaajaliste KOV strateegiadokumentidega.
5. Juhime tähelepanu, et pikaajalise planeerimise ebatäpsused ja elukeskkonna tervikliku
pika vaate puudused (lk 9) sõltuvad mitte ainult prognooside täpsusest, vaid ka
alusandmete usaldusväärsusest ning poliitiliste otsuste teadmispõhisusest. Arengute
tsüklilisust iseloomustavad süsteemsed andmed saavad moodustada usaldusväärse
aluse erinevate tsüklite riigi-, valdkonna- ja kohapõhiseks arvestamiseks. Oluline on,
et strateegilistes dokumentides seatud arengueesmärkide asja- ja ajakohasuse
hindamiseks toimuks vajalik seire. Teeme ettepaneku täiendavalt hinnata, kas peatükis
6 esitatud indikaatorite ettepanek hõlmab olulisemaid elukeskkonna kvaliteedi
süsteemse statistika loomiseks vajalikke aspekte (nt hoonete seisukord) ning kas
seireettepanekud hõlmavad asjakohasel määral majandusarengu tsüklite ja
kontratsükliliste investeeringute kogumõju seiret ja hindamist rahvamajandusele.
6. Palume käsitlust täiendada seoses valdkonnas tegutsevate osapoolte pädevusega, mis
on oluliseks küsimuseks ka seonduvates valdkondades. Palume kutsetaseme
säilitamise võimalust avalikus sektoris vaadelda ehituse projektijuhtimisest laiemalt
(arhitektid, maastikuarhitektid, planeerijad, ehitusspetsialistid). Nii eesmärgi 4
tegevustega kui ka tegevusega 5.1 (läbi õppekavade) tuleb siduda kvaliteetse ruumi
aluspõhimõtete juurutamiseks vajalik taseme- ja täiendõpe. Tegevuse 7.4 näidisloetelu
palume täiendada kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid juurutava täiendkoolitusega.
Palume kaaluda täiendavalt, kas vajalik oleks dokumendis valdkondliku
teadustegevuse projektipõhise rahastuse probleemistiku adresseerimine.
2
7. Tegevuse 1.2 väljundiks on „KOV tulude suurendamise vajaduse analüüs ja vastavalt
analüüsi tulemustele edasiste sammude tegemine“, vastutajaks
Rahandusministeerium. Kuna esineb kattuvus tegevusega 4.1, siis teeme ettepaneku,
et ka sõnastus võiks olla sama tegevuse 4.1 väljundiga „KOVide
investeerimisvõimekuse ja mahtude analüüs, mille alusel saavad valdkondlikud
ministeeriumid teha vajadusel RES lisataotlusi“. Infoks, et Rahandusministeerium
analüüsib KOV investeerimisvõimekust, mille alusel saab teha ettepanekuid riigi
eelarvestrateegiast lisavahendite taotlemiseks. Vastavalt vajadusele või
majandustsüklile saab otsustada, kas on vajalik KOVide investeerimisvõimekuse
suurendamiseks rahastamise mahte suurendada.
Seoses tegevusega 4.1 (Kohaliku omavalitsuse tulude suuruse analüüs ja analüüsi
tulemuste elluviimine) on väljundina toodut KOVide investeerimisvõimekuse ja
mahtude analüüs. Ebaselgeks jääb seetõttu, kas analüüsida tuleks KOVide tulude
suurust või investeerimisvõimekust.
8. Seoses riigihangete valdkonnaga on dokumendis toodud, et uuenenud riigihangete
seadus võimaldab lisaks madalaima hinna kriteeriumile seada
hindamiskriteeriumiteks ka kvaliteedinõudeid, referentse jm, mis aitavad tagada
parima pakkuja valiku, rõhutades ka tellitava objekti ja tööde tegija kvaliteedile.
Selgitame, et riigihangete seaduse (RHS) § 85 lg 3 kohaselt võtab hankija
majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel arvesse eelkõige parimat
hinna ja kvaliteedi suhet, mis hõlmab kvalitatiivseid, keskkonnaalaseid või
sotsiaalseid kriteeriume vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatule,
pakkumuse hinda või kulu, sealhulgas hankelepingu täitmisel tõenäoliselt tekkivaid
kulusid ja olelusringi kulusid vastavalt käesoleva seaduse §-s 86 sätestatule. Lg 4
kohaselt võib hankija majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel
arvestada ainult pakkumuse hinda või kulu üksnes juhul, kui hankija jaoks sõltub
pakkumuse majanduslik soodsus ainult pakkumuse hinnast või kulust ja kõik muud
tulevase hankelepingu tingimused, sealhulgas hankelepingu esemega seotud
kriteeriumid, on riigihanke alusdokumentides ammendavalt kindlaks määratud.
Samasugune regulatsioon on kehtinud juba vähemalt aastast 2007 (vt varem kehtinud
RHS § 31 lg 3 ja 4). Seega jääb arusaamatuks, miks väidetakse, et lisaks madalaima
hinna kriteeriumile võimaldab teisi hindamiskriteeriume seada „uuenenud
riigihangete seadus“.
9. Peatükis 2.2.4. on sõnastatud, et järjest suurenev tähelepanu nt CO2 emissiooni
vähendamisele tootmises muutub aina määravamaks…. Teeme ettepaneku lisada viite
dokumendile. Siia võiks lisada viite dokumendile Euroopa Komisjoni teatis: Euroopa
2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine: investeerimine kliimaneutraalsesse
tulevikku meie inimeste hüvanguks.
10. Palume lisada tõenduspõhised allikad järgmistele hinnangutele: Esineb varjatud
protektsionismipoliitikat (nt välismaised ettevõtted võidavad neid hankeid, mille
täitmisest kohalikud ettevõtted on vähem huvitatud) (lk 14); Hinnakomponendile
keskendumise üks peamiseid põhjuseid on hangete vaidlustamise aspekt, st madalama
hinna kriteeriumi puhul on vaidlustamise oht oluliselt väiksem (lk 16). Viimase väite
kontekstis juhime tähelepanu, et Eestis on vaidlustuste arv tegelikult väga väike –
2019. aastal esitati 201 vaidlustust, mis on vaid 2,9% kõikidest registris alustatud
riigihangetest.
11. Joonisel 5 (Ekspordi kasvu aeglustumise põhjused) on jooniselt välja jäänud lähiaja
suurima mõjuga põhjus - CO2 heitmete nõuded (hakkavad kehtima EL riikides
ühtlaselt, seega tuleks muuta sertifitseerimise kasti sõnastust).
3
12. Probleemina on välja toodud, et riigihangetes on vähe väärtus- ja koostööpõhiseid
hankeid võrreldes teiste riikidega. St riigihangetes keskendutakse eelkõige
hinnakomponendile ja mitte niivõrd pikaajalisele kasule ning kvaliteedile. (Lk 16.)
Juhime tähelepanu, et ka teistes riikides keskendutakse eelkõige hinnakomponendile
ja siin muutusi näha ei ole. Väärtuspõhine kriteerium võib vaid erandjuhtudel ületada
hinnakomponenti. Soovitame sõnastada nii, et mõte on soodustada väärtuspõhiseid
hankeid rõhutamata maksumuse osakaalu.
13. Palume lisada viide RAKE tootlikkuse uuringule (lk 24):
https://www.mkm.ee/sites/default/files/ehitussektori_tootlikkuse_lisandvaartuse_ja_
majandusmoju_analuus.pdf
14. Tegevuse 1.5 osas teeme ettepaneku asendada uue asutuse loomine näiteks
olemasolevate struktuuride ümberkujundamisega või vastutuste koondamise
ettepanekuga.
15. Tegevuse 3.3 osas on väljundina toodud maksuseaduse muutmine. Vastavat seadust
Eestis ei ole. Sama tegevusega seoses jääb ebaselgeks, kelle vahel solidaarvastutus
tuleb kehtestada ja kuidas see aitab "targa tellija" eesmärki täita; mis peavad olema
need piisavad investeeringud, mis ettevalmistusse peab tegema ning kuidas hinnatakse
piisavust.
16. Dokumendi lehekülgedel 37 ja 40 on viidatud boonussüsteemide väljatöötamisele.
Käsitluse alusel jääb ebaselgeks, milliste boonussüsteemide ja stiimulitega on
tegemist; kuidas need on vastavuses riigihangete seaduse ja direktiividega?
Innovaatiliste lahenduste hankimiseks on RHS-is olema vajalikud võimalused.
Palume selgitada ja teksti täpsustada.
17. Tegevuse 3.5 kontekstis on ebaselge, milline on ebaaus konkurents, mida tuleb
vähendada. Mille alusel väidetakse ebaaus konkurents olevat riigihangetes läbivaks
probleemiks ja kuidas see praktikas täna avaldunud on? Enne, kui pole selge, mida
mõeldakse siin ebaausa konkurentsi all, ei ole võimalik läbi viia analüüsi ja koostada
juhist. Ebaausat konkurentsi aitab vältida juba ka kehtiv seadusandlus - valeandmeid
esitava pakkuja kõrvaldamine; maksuvõlglaste kõrvaldamine; põhjendamatult madala
maksumusega pakkumuse tagasi lükkamine; alltöövõtjate regulatsioon jne.
18. Palume selgitada ja viidata eesmärgi 3 kontekstis, millele tuginevad väited, et ehitus-,
planeerimis- ja hankeprotsessid ei ole täna läbipaistvad, et nad on bürokraatlikud ja
halduskoormuslikud? Millised on selle praktikas avaldumise näited ja probleemid?
19. Dokumendis on prognoositud järgmiselt (lk 44): Kuna kontratsüklilised
investeeringud toimuvad majanduslanguses ning nende mõju suuresti oleneb
ajastusest, langusfaasi pikkusest ja sügavusest, on kontratsükliliste investeeringute
täpset kulu keeruline hinnata, kuid hinnanguliselt jääb vahemikku 100 – 260 miljonit
eurot. Juhime tähelepanu, et tegu pole täiendava kuluga vaid ajastatava kulu mahuga
so need on ikka vajalikud ja planeeritud investeeringud, mille kulu tuleks igal juhul
teha. Palume käsitlust muuta.
20. Järgmistes dokumendi osades palume täpsustada, millised põhjuslikud seosed või
arvutuse alused on aluseks olnud:
20.1.Lk 44: Hinnanguliselt, vähendades väljarännet Eestis 5% suureneks SKP
kasv 0,04 protsendipunkti ehk ligikaudu 10 miljonit eurot. Kuigi väljarände
ja SKP omavahelist mõju saab hinnata, ei ole arusaadav eeldus, et eesmärgi
1 saavutamisel väheneks väljaränne 5%.
20.2.Lk 45: Seetõttu rakendades uuringutes esitatud hinnanguid Eesti kontekstis -
optimeerides ehitus-, planeerimis- ning hankeprotsesse ning muutes
läbipaistvamaks, vähendades bürokraatiat ja halduskoormust on meetmete
mõju hinnanguliselt 20,76 miljonit eurot, mis panustaks Eesti SKP kasvu
4
0,08%. Arvutuskäik ei ole jälgitav: kust tuleneb ca 21 mln ja milline on seos
eesmärkide 3 ja 4 täitmisega.
20.3.Lk 45: Avalik sektor peaks olema ka eeskujuks hankeprotsesside
parendamisele tagades läbipaistvust ning korruptsioonivastaseid meetmeid.
Arvestades, et riigihangete seadus kehtib eelkõige avaliku sektori hankijatele,
ning kui hankijaks on erasektor, on üks hankijaks määratlemise alus siiski
avaliku raha kasutamine, jääb ebaselgeks, kellele peaks siin avalik sektor
eeskujuks olema.
20.4.Lk 45: Kogu investeeringute summa oleks hinnanguliselt 34 miljonit eurot
ning seeläbi kasvaks Eesti SKP lisa 0,5%. Arvutuskäik ei ole jälgitav:
millele tuginedes väidetakse, et SKP kasvaks 0,5%. Ellen Macarthuri uuring
ei aita seost luua, soovitus on loobuda viitamast sellele uuringule.
20.5.Lk 45: Väärtuspõhiste hangete osakaal ehitushangete valdkonnas on Eestis
3%, Soomes 80%; On selgusetu, kust pärineb Soome kohta toodud väärtus;
Rahvusvaheline võrdlus on nähtav:
https://ec.europa.eu/internal_market/scoreboard/performance_per_policy_ar
ea/public_procurement/index_en.htm. Komisjoni andmete põhjal kasutati
2019. aastal Eesti riigihangetes 84% juhtudest madalaima hinna kriteeriumi,
Soomes aga 54%-l hangetest. Lisaks kaaluda võtmenäitaja alust, kas osakaal
hangetest või investeeringute mahust? Korrektsem väärtus oleks ilmselt
investeeringute maht.
20.6.Lk 55: Tegevus 3.5: Ebaausa konkurentsi vähendamine. Riigihangete
praktika läbivaatamine, analüüs ja vajadusel juhendi koostamine, et
juurutada parimaid praktikaid. Palume selgitada ja põhjendada, kuidas
on määratletud ebaaus konkurents, mis on ebaaus konkurents ja milline on
empiiriline tõendus, et meil on riigihangete valdkonnas sellega probleem?
21. Tegevuse 4.4 parimate praktikate levitamise ja KOV kompetentsikeskuse loomise osas
on peavastutaja Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL). Palume tagada, et liidu
vastutajaks määramine on ka ELVLiga kokku lepitud ja palume ehitusvaldkonna pika
vaate dokument kooskõlastada ka ELVLiga (kaaskirjast ei selgunud, et analüüsi viimane
versioon oleks edastatud ka ELVLile).
22. Lisa 1 kokkuleppes ei ole uuendatud kõiki vastutajaid vastavalt põhidokumendis
olevatele muudatustele, nt tegevuse 4.2 peavastutajaks on märgitud RAM kuigi
põhitekstis on peavastutajaks MKM. Palume korrigeerida ja läbivalt üle vaadata.
23. Lk 22 toodud info osas teeme täpsustuse: inimarengu indeksi arvutuses (HDR 2020) on
Eesti tõusnud 29. kohale.
24. Peatükis 6 on üheks indikaatoriks elukeskkonnaga rahulolu. Elukeskkonnaga rahulolu
mõõtmist koordineerib Rahandusministeeriumi planeeringute valdkond. Teeme
ettepaneku ühtlustada mõõdik dokumendis „Eesti 2035“ kasutatava sama mõõdiku ning
alg- ja sihttasemetega: Mõõdik: Elukeskkonnaga rahulolu (rahul või pigem rahul).
Algtase: 84,54% (2020); piirkondlikud erinevused (kõrgeima ja madalaima detsiili
KOVide vahe) – 29 protsendipunkti. Siht: > 85%; piirkondlikud erinevused (kõrgeima
ja madalaima detsiili KOVide vahe) – ≤29 protsendipunkti. Vt ka dokumendi eelnõu1 lk
48.
25. Punktis 2.2.7 (lk 17-19) tuleks avada vähese tööviljakuse/tootlikkuse tagamaad ka seoses
tööviljakuse arvutamise meetodiga. Viidatakse, et tootlikkus töötaja kohta jäi Euroopa
Liidu (ELi) keskmisest hinnanguliselt kaks korda väiksemaks ning seda on põhjendatud
1
https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/Eesti2035/riigi_pikaajalin
e_arengustrateegia_eesti_2035_eelnou_tegevuskava_ja_moodikud.pdf
5
peamiselt tööprotsesside korralduse ja vähese innovatsiooniga. Tervikpildi mõistmisele
(sh tööprotsesside muutmise ja innovatsiooni oodatava reaalse kasu mõistmiseks) tuleks
kasuks, kui käsitleda ka lisandväärtuse leidmise komponente. Tootlikkus sõltub suuresti
sellest, millise hinnaga on võimalik toodet müüa (sh ärikasum), ehk millise hinnaga on
turg valmis seda ostma. Eeldatavalt on kasutatud sektori tootlikkuse võrdluses ELi
keskmisega müügitulu, mis võib sõltuda nii tellija maksevõimest ja tellitavate objektide
keerukusest kui tootja kuludest. Mis peaksid olema eeldused ELi keskmisele järele
jõudmiseks ja kui suures osas on seda võimalik saavutada tööprotsesside efektiivistamise
ja innovatsiooniga samalaadse nõudluse korral? Kuidas mõjutab see Eesti
ehitusettevõtete motivatsiooni teha investeeringuid innovatsiooni?
26. Peatükk 4 (lk 33). Joonis 17. Ehituse pika vaate eesmärgid ja meetmed. Esitatud
probleemid ja juurprobleem „Kvaliteetse elukeskkonna loomise alustalad on
puudulikud“ on suures osas pigem põhjused/tagajärjed. Selgemalt peaks välja tulema
põhiprobleemid, miks üldse ehitusvaldkonda täiendavalt uute tegevustega suunata on
vaja. Juurprobleemiks on pigem pööratud versioon kirjeldatud visioonist ja arusaam, et
turg seda ise ei lahenda.
27. Lisa 1. Kokkuleppe kontekstis palume dokumendis selgitada, mis on kokkuleppe
allkirjastamise juriidiline sisu ning millised kohustused sellest osapooltele tekivad.
28. Lisa 4. Mõjude hindamine. Mõjude hindamise metoodika on lahti seletamata, mistõttu ei
ole võimalik veenduda, kas mõjude hinnang on adekvaatne ja põhineb adekvaatsetel
empiirilistel andmetel või on tegemist kellegi hinnangutega.
29. Palume üle vaadata kõik tegevused, kus vastutajaks on märgitud erasektor ja hinnata, kas
sellisel kujul vastutaja, eriti peavastutaja määramine on tulemuslik (nt tegevus 7.6).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anneli Ott
riigihalduse minister
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Helme
rahandusminister
Tiit Oidjärv 611 3151
[email protected]
6