dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 19. jaanuar 2021
Viit
15-1/2020/7780-7
Registreeritud
19. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 Ehitusvaldkonna korraldamine
Sari
15-1 Ehituspoliitika ja -normatiivide kujundamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
15-1/2020
Vastutaja
Ivo Jaanisoo (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)

Failid

  • 📎1.1-118953-2 18.01.2021 Väljaminev kiri.asice489 KB

Sisu (failidest)

Taavi Aas Majandus- ja Teie 17.12.2020 nr 15-1/2020/7780-1 Kommunikatsiooniministeerium Meie 18.01.2021 nr 1.1-11/8953-2 [email protected] Ehitusvaldkonna pika vaate loomise analüüsi tagasiside Austatud härra minister Täname, et esitasite kooskõlastamiseks ehitusvaldkonna pika vaate loomise analüüsidokumendi. Dokumendis on välja toodud olulised valdkonna arenguvajadused, milles tehtavad parendused toetavad nii ehitusvaldkonna kui ka sellega seotud valdkondade arengut. Esitame järgmised riigihangete poliitika, riigivara, kohalike omavalitsuste poliitika, regionaalarengu ning ruumilise planeerimise valdkondade märkused dokumendile. 1. Ehitusvaldkonna kasv on olnud viimasel aastakümnel väga kiire. Avatud majanduse puhul näitab see muuhulgas ka valdkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet. Vasturääkivad ning lõplikku selgust mitte andvad on põhjused, miks ehitusvaldkond vajab erakordseid päästemeetmeid, mitte aga tavapärast ettevõtluse edendamise toetamist. Analüüsis viidatud andmetega annab tõestada ka edukust. Samuti kohanduvad ehitusvaldkonna osas välja toodud probleemid ja väljakutsed paljudele majandusvaldkondadele. 2. Probleemina on nimetatud (lk 4), et 2019/20 välja töötatud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted ei ole praktikas juurdunud. Juhime tähelepanu, et puuduste rõhutamiseks on liialt vara, praktika puudub ja aluspõhimõtteid ei ole isegi kuigivõrd jõutud tutvustada. Juurdumiseni on sellest vaja astuda veel palju konkreetseid samme. Palume kaaluda, kas ehitusvaldkonna seisukohalt on kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete juurutamise protsess, sh avaliku sektori poolt läbi mõeldud ja toimiv ning selle alusel on seatud sihid ja mõõdikud. Täiendavalt märgime, et kui planeerimisseaduses (PlanS) sisalduvad II peatükis ka selged ruumi kvaliteedile suunatud põhimõtted, siis ehitusseadustiku (EhS) tänases redaktsioonis vastavad kvalitatiivsed ruumiloomega seotud kriteeriumid puuduvad. Keskendutud on enam ohutusele jms. Palume käimasoleva EhS-i revisjoni raames pöörata enam tähelepanu ka õigusakti tasandil kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete kajastamisele ja leida koostöös huvigruppidega selleks sobilikud lahendused. 3. Palume täpsustada teksti lk 8. Üleriigilise planeeringu ülesanne on riigi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine (planeerimisseadus § 13). Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Üleriigilise planeeringuga antakse suuniseid täpsemate planeeringute koostamiseks. Koos ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste kujundamiseks antavate tervikliku ja kvaliteetse keskkonna loomist ja säilitamist edendavate juhistega (PlanS § 7 lg 1) on see tõhus tööriist kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete ja elukeskkonna parendamise pika vaate juurutamiseks kuna sedakaudu leiavad need otsese väljundi järgmise tasandi planeeringutes ja on ehitustegevuse aluseks. Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise valdkond soovib jätkata erinevate valdkondade ülest tõhusat koostööd, et määratleda planeerimise, üleriigilise planeeringu ning tervikliku ja kvaliteetse keskkonna loomist ja säilitamist edendavate juhiste seosed elukeskkonna ja ehitusvaldkonna strateegilise arengudokumendiga, mis arvestaksid ka ehitussektori vajadustega (sh tegevus 1.1). Kordame enda 8.10.2020 kirjas nr 15-4/6903-1 toodud tähelepanekut arvestada tegevuste kavandamisel enam seotud valdkondades juba teostamisel olevate tegevustega, et vältida dubleerimisi. Samuti juhime veelkord tähelepanu, et mitme valitsemisala strateegiadokumendi koostamisel peab olema tegemist jagatud vastutusega. Seega saaks üheks väljundiks olla elukeskkonna arenguvajaduste käsitlemine uue üleriigilise planeeringu mahus, tehes seda eelmisest versioonist põhjalikumalt ning ühe eraldi fookusteemana. Samuti töötab Rahandusministeeriumi planeeringute valdkond valitsuselt saadud suunise alusel selle suunas, et uue üleriigilise planeeringu ettevalmistuste käigus selle nimel, et dokument oleks edaspidi tihedalt seotud riigi strateegilise planeerimise raamistikuga. Juhul, kui loodav dokument hõlmaks mitme valdkonna vastutusala, peavad vastava dokumendi koostamise ja elluviimise eest vastutama vastavad valdkonnad ühiselt, dokumendi põhivastutus ei saa olla ühes ministeeriumis. Seoses eri valdkondi katva ühtse tulemusvaldkonna ning strateegiadokumendi kaalumise ettepanekuga (lk 23) märgime, et vastav ettepanek vajab laiemat diskussiooni, koos mõjutatava sotsiaal-, loodus- ja kultuurikeskkonnaga. 4. Juhime lisaks 8.10.2020 kirjas nr 15-4/6903-1 toodule veelkord tähelepanu, et Rahandusministeerium ei toeta kohustusena KOVide investeeringute kava koostamist, soovituslikuna on oluline tähelepanu pöörata dokumendi lisaväärtusele võrreldes tänaste pikaajaliste KOV strateegiadokumentidega. 5. Juhime tähelepanu, et pikaajalise planeerimise ebatäpsused ja elukeskkonna tervikliku pika vaate puudused (lk 9) sõltuvad mitte ainult prognooside täpsusest, vaid ka alusandmete usaldusväärsusest ning poliitiliste otsuste teadmispõhisusest. Arengute tsüklilisust iseloomustavad süsteemsed andmed saavad moodustada usaldusväärse aluse erinevate tsüklite riigi-, valdkonna- ja kohapõhiseks arvestamiseks. Oluline on, et strateegilistes dokumentides seatud arengueesmärkide asja- ja ajakohasuse hindamiseks toimuks vajalik seire. Teeme ettepaneku täiendavalt hinnata, kas peatükis 6 esitatud indikaatorite ettepanek hõlmab olulisemaid elukeskkonna kvaliteedi süsteemse statistika loomiseks vajalikke aspekte (nt hoonete seisukord) ning kas seireettepanekud hõlmavad asjakohasel määral majandusarengu tsüklite ja kontratsükliliste investeeringute kogumõju seiret ja hindamist rahvamajandusele. 6. Palume käsitlust täiendada seoses valdkonnas tegutsevate osapoolte pädevusega, mis on oluliseks küsimuseks ka seonduvates valdkondades. Palume kutsetaseme säilitamise võimalust avalikus sektoris vaadelda ehituse projektijuhtimisest laiemalt (arhitektid, maastikuarhitektid, planeerijad, ehitusspetsialistid). Nii eesmärgi 4 tegevustega kui ka tegevusega 5.1 (läbi õppekavade) tuleb siduda kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete juurutamiseks vajalik taseme- ja täiendõpe. Tegevuse 7.4 näidisloetelu palume täiendada kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid juurutava täiendkoolitusega. Palume kaaluda täiendavalt, kas vajalik oleks dokumendis valdkondliku teadustegevuse projektipõhise rahastuse probleemistiku adresseerimine. 2 7. Tegevuse 1.2 väljundiks on „KOV tulude suurendamise vajaduse analüüs ja vastavalt analüüsi tulemustele edasiste sammude tegemine“, vastutajaks Rahandusministeerium. Kuna esineb kattuvus tegevusega 4.1, siis teeme ettepaneku, et ka sõnastus võiks olla sama tegevuse 4.1 väljundiga „KOVide investeerimisvõimekuse ja mahtude analüüs, mille alusel saavad valdkondlikud ministeeriumid teha vajadusel RES lisataotlusi“. Infoks, et Rahandusministeerium analüüsib KOV investeerimisvõimekust, mille alusel saab teha ettepanekuid riigi eelarvestrateegiast lisavahendite taotlemiseks. Vastavalt vajadusele või majandustsüklile saab otsustada, kas on vajalik KOVide investeerimisvõimekuse suurendamiseks rahastamise mahte suurendada. Seoses tegevusega 4.1 (Kohaliku omavalitsuse tulude suuruse analüüs ja analüüsi tulemuste elluviimine) on väljundina toodut KOVide investeerimisvõimekuse ja mahtude analüüs. Ebaselgeks jääb seetõttu, kas analüüsida tuleks KOVide tulude suurust või investeerimisvõimekust. 8. Seoses riigihangete valdkonnaga on dokumendis toodud, et uuenenud riigihangete seadus võimaldab lisaks madalaima hinna kriteeriumile seada hindamiskriteeriumiteks ka kvaliteedinõudeid, referentse jm, mis aitavad tagada parima pakkuja valiku, rõhutades ka tellitava objekti ja tööde tegija kvaliteedile. Selgitame, et riigihangete seaduse (RHS) § 85 lg 3 kohaselt võtab hankija majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel arvesse eelkõige parimat hinna ja kvaliteedi suhet, mis hõlmab kvalitatiivseid, keskkonnaalaseid või sotsiaalseid kriteeriume vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatule, pakkumuse hinda või kulu, sealhulgas hankelepingu täitmisel tõenäoliselt tekkivaid kulusid ja olelusringi kulusid vastavalt käesoleva seaduse §-s 86 sätestatule. Lg 4 kohaselt võib hankija majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel arvestada ainult pakkumuse hinda või kulu üksnes juhul, kui hankija jaoks sõltub pakkumuse majanduslik soodsus ainult pakkumuse hinnast või kulust ja kõik muud tulevase hankelepingu tingimused, sealhulgas hankelepingu esemega seotud kriteeriumid, on riigihanke alusdokumentides ammendavalt kindlaks määratud. Samasugune regulatsioon on kehtinud juba vähemalt aastast 2007 (vt varem kehtinud RHS § 31 lg 3 ja 4). Seega jääb arusaamatuks, miks väidetakse, et lisaks madalaima hinna kriteeriumile võimaldab teisi hindamiskriteeriume seada „uuenenud riigihangete seadus“. 9. Peatükis 2.2.4. on sõnastatud, et järjest suurenev tähelepanu nt CO2 emissiooni vähendamisele tootmises muutub aina määravamaks…. Teeme ettepaneku lisada viite dokumendile. Siia võiks lisada viite dokumendile Euroopa Komisjoni teatis: Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine: investeerimine kliimaneutraalsesse tulevikku meie inimeste hüvanguks. 10. Palume lisada tõenduspõhised allikad järgmistele hinnangutele: Esineb varjatud protektsionismipoliitikat (nt välismaised ettevõtted võidavad neid hankeid, mille täitmisest kohalikud ettevõtted on vähem huvitatud) (lk 14); Hinnakomponendile keskendumise üks peamiseid põhjuseid on hangete vaidlustamise aspekt, st madalama hinna kriteeriumi puhul on vaidlustamise oht oluliselt väiksem (lk 16). Viimase väite kontekstis juhime tähelepanu, et Eestis on vaidlustuste arv tegelikult väga väike – 2019. aastal esitati 201 vaidlustust, mis on vaid 2,9% kõikidest registris alustatud riigihangetest. 11. Joonisel 5 (Ekspordi kasvu aeglustumise põhjused) on jooniselt välja jäänud lähiaja suurima mõjuga põhjus - CO2 heitmete nõuded (hakkavad kehtima EL riikides ühtlaselt, seega tuleks muuta sertifitseerimise kasti sõnastust). 3 12. Probleemina on välja toodud, et riigihangetes on vähe väärtus- ja koostööpõhiseid hankeid võrreldes teiste riikidega. St riigihangetes keskendutakse eelkõige hinnakomponendile ja mitte niivõrd pikaajalisele kasule ning kvaliteedile. (Lk 16.) Juhime tähelepanu, et ka teistes riikides keskendutakse eelkõige hinnakomponendile ja siin muutusi näha ei ole. Väärtuspõhine kriteerium võib vaid erandjuhtudel ületada hinnakomponenti. Soovitame sõnastada nii, et mõte on soodustada väärtuspõhiseid hankeid rõhutamata maksumuse osakaalu. 13. Palume lisada viide RAKE tootlikkuse uuringule (lk 24): https://www.mkm.ee/sites/default/files/ehitussektori_tootlikkuse_lisandvaartuse_ja_ majandusmoju_analuus.pdf 14. Tegevuse 1.5 osas teeme ettepaneku asendada uue asutuse loomine näiteks olemasolevate struktuuride ümberkujundamisega või vastutuste koondamise ettepanekuga. 15. Tegevuse 3.3 osas on väljundina toodud maksuseaduse muutmine. Vastavat seadust Eestis ei ole. Sama tegevusega seoses jääb ebaselgeks, kelle vahel solidaarvastutus tuleb kehtestada ja kuidas see aitab "targa tellija" eesmärki täita; mis peavad olema need piisavad investeeringud, mis ettevalmistusse peab tegema ning kuidas hinnatakse piisavust. 16. Dokumendi lehekülgedel 37 ja 40 on viidatud boonussüsteemide väljatöötamisele. Käsitluse alusel jääb ebaselgeks, milliste boonussüsteemide ja stiimulitega on tegemist; kuidas need on vastavuses riigihangete seaduse ja direktiividega? Innovaatiliste lahenduste hankimiseks on RHS-is olema vajalikud võimalused. Palume selgitada ja teksti täpsustada. 17. Tegevuse 3.5 kontekstis on ebaselge, milline on ebaaus konkurents, mida tuleb vähendada. Mille alusel väidetakse ebaaus konkurents olevat riigihangetes läbivaks probleemiks ja kuidas see praktikas täna avaldunud on? Enne, kui pole selge, mida mõeldakse siin ebaausa konkurentsi all, ei ole võimalik läbi viia analüüsi ja koostada juhist. Ebaausat konkurentsi aitab vältida juba ka kehtiv seadusandlus - valeandmeid esitava pakkuja kõrvaldamine; maksuvõlglaste kõrvaldamine; põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasi lükkamine; alltöövõtjate regulatsioon jne. 18. Palume selgitada ja viidata eesmärgi 3 kontekstis, millele tuginevad väited, et ehitus-, planeerimis- ja hankeprotsessid ei ole täna läbipaistvad, et nad on bürokraatlikud ja halduskoormuslikud? Millised on selle praktikas avaldumise näited ja probleemid? 19. Dokumendis on prognoositud järgmiselt (lk 44): Kuna kontratsüklilised investeeringud toimuvad majanduslanguses ning nende mõju suuresti oleneb ajastusest, langusfaasi pikkusest ja sügavusest, on kontratsükliliste investeeringute täpset kulu keeruline hinnata, kuid hinnanguliselt jääb vahemikku 100 – 260 miljonit eurot. Juhime tähelepanu, et tegu pole täiendava kuluga vaid ajastatava kulu mahuga so need on ikka vajalikud ja planeeritud investeeringud, mille kulu tuleks igal juhul teha. Palume käsitlust muuta. 20. Järgmistes dokumendi osades palume täpsustada, millised põhjuslikud seosed või arvutuse alused on aluseks olnud: 20.1.Lk 44: Hinnanguliselt, vähendades väljarännet Eestis 5% suureneks SKP kasv 0,04 protsendipunkti ehk ligikaudu 10 miljonit eurot. Kuigi väljarände ja SKP omavahelist mõju saab hinnata, ei ole arusaadav eeldus, et eesmärgi 1 saavutamisel väheneks väljaränne 5%. 20.2.Lk 45: Seetõttu rakendades uuringutes esitatud hinnanguid Eesti kontekstis - optimeerides ehitus-, planeerimis- ning hankeprotsesse ning muutes läbipaistvamaks, vähendades bürokraatiat ja halduskoormust on meetmete mõju hinnanguliselt 20,76 miljonit eurot, mis panustaks Eesti SKP kasvu 4 0,08%. Arvutuskäik ei ole jälgitav: kust tuleneb ca 21 mln ja milline on seos eesmärkide 3 ja 4 täitmisega. 20.3.Lk 45: Avalik sektor peaks olema ka eeskujuks hankeprotsesside parendamisele tagades läbipaistvust ning korruptsioonivastaseid meetmeid. Arvestades, et riigihangete seadus kehtib eelkõige avaliku sektori hankijatele, ning kui hankijaks on erasektor, on üks hankijaks määratlemise alus siiski avaliku raha kasutamine, jääb ebaselgeks, kellele peaks siin avalik sektor eeskujuks olema. 20.4.Lk 45: Kogu investeeringute summa oleks hinnanguliselt 34 miljonit eurot ning seeläbi kasvaks Eesti SKP lisa 0,5%. Arvutuskäik ei ole jälgitav: millele tuginedes väidetakse, et SKP kasvaks 0,5%. Ellen Macarthuri uuring ei aita seost luua, soovitus on loobuda viitamast sellele uuringule. 20.5.Lk 45: Väärtuspõhiste hangete osakaal ehitushangete valdkonnas on Eestis 3%, Soomes 80%; On selgusetu, kust pärineb Soome kohta toodud väärtus; Rahvusvaheline võrdlus on nähtav: https://ec.europa.eu/internal_market/scoreboard/performance_per_policy_ar ea/public_procurement/index_en.htm. Komisjoni andmete põhjal kasutati 2019. aastal Eesti riigihangetes 84% juhtudest madalaima hinna kriteeriumi, Soomes aga 54%-l hangetest. Lisaks kaaluda võtmenäitaja alust, kas osakaal hangetest või investeeringute mahust? Korrektsem väärtus oleks ilmselt investeeringute maht. 20.6.Lk 55: Tegevus 3.5: Ebaausa konkurentsi vähendamine. Riigihangete praktika läbivaatamine, analüüs ja vajadusel juhendi koostamine, et juurutada parimaid praktikaid. Palume selgitada ja põhjendada, kuidas on määratletud ebaaus konkurents, mis on ebaaus konkurents ja milline on empiiriline tõendus, et meil on riigihangete valdkonnas sellega probleem? 21. Tegevuse 4.4 parimate praktikate levitamise ja KOV kompetentsikeskuse loomise osas on peavastutaja Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL). Palume tagada, et liidu vastutajaks määramine on ka ELVLiga kokku lepitud ja palume ehitusvaldkonna pika vaate dokument kooskõlastada ka ELVLiga (kaaskirjast ei selgunud, et analüüsi viimane versioon oleks edastatud ka ELVLile). 22. Lisa 1 kokkuleppes ei ole uuendatud kõiki vastutajaid vastavalt põhidokumendis olevatele muudatustele, nt tegevuse 4.2 peavastutajaks on märgitud RAM kuigi põhitekstis on peavastutajaks MKM. Palume korrigeerida ja läbivalt üle vaadata. 23. Lk 22 toodud info osas teeme täpsustuse: inimarengu indeksi arvutuses (HDR 2020) on Eesti tõusnud 29. kohale. 24. Peatükis 6 on üheks indikaatoriks elukeskkonnaga rahulolu. Elukeskkonnaga rahulolu mõõtmist koordineerib Rahandusministeeriumi planeeringute valdkond. Teeme ettepaneku ühtlustada mõõdik dokumendis „Eesti 2035“ kasutatava sama mõõdiku ning alg- ja sihttasemetega: Mõõdik: Elukeskkonnaga rahulolu (rahul või pigem rahul). Algtase: 84,54% (2020); piirkondlikud erinevused (kõrgeima ja madalaima detsiili KOVide vahe) – 29 protsendipunkti. Siht: > 85%; piirkondlikud erinevused (kõrgeima ja madalaima detsiili KOVide vahe) – ≤29 protsendipunkti. Vt ka dokumendi eelnõu1 lk 48. 25. Punktis 2.2.7 (lk 17-19) tuleks avada vähese tööviljakuse/tootlikkuse tagamaad ka seoses tööviljakuse arvutamise meetodiga. Viidatakse, et tootlikkus töötaja kohta jäi Euroopa Liidu (ELi) keskmisest hinnanguliselt kaks korda väiksemaks ning seda on põhjendatud 1 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/Eesti2035/riigi_pikaajalin e_arengustrateegia_eesti_2035_eelnou_tegevuskava_ja_moodikud.pdf 5 peamiselt tööprotsesside korralduse ja vähese innovatsiooniga. Tervikpildi mõistmisele (sh tööprotsesside muutmise ja innovatsiooni oodatava reaalse kasu mõistmiseks) tuleks kasuks, kui käsitleda ka lisandväärtuse leidmise komponente. Tootlikkus sõltub suuresti sellest, millise hinnaga on võimalik toodet müüa (sh ärikasum), ehk millise hinnaga on turg valmis seda ostma. Eeldatavalt on kasutatud sektori tootlikkuse võrdluses ELi keskmisega müügitulu, mis võib sõltuda nii tellija maksevõimest ja tellitavate objektide keerukusest kui tootja kuludest. Mis peaksid olema eeldused ELi keskmisele järele jõudmiseks ja kui suures osas on seda võimalik saavutada tööprotsesside efektiivistamise ja innovatsiooniga samalaadse nõudluse korral? Kuidas mõjutab see Eesti ehitusettevõtete motivatsiooni teha investeeringuid innovatsiooni? 26. Peatükk 4 (lk 33). Joonis 17. Ehituse pika vaate eesmärgid ja meetmed. Esitatud probleemid ja juurprobleem „Kvaliteetse elukeskkonna loomise alustalad on puudulikud“ on suures osas pigem põhjused/tagajärjed. Selgemalt peaks välja tulema põhiprobleemid, miks üldse ehitusvaldkonda täiendavalt uute tegevustega suunata on vaja. Juurprobleemiks on pigem pööratud versioon kirjeldatud visioonist ja arusaam, et turg seda ise ei lahenda. 27. Lisa 1. Kokkuleppe kontekstis palume dokumendis selgitada, mis on kokkuleppe allkirjastamise juriidiline sisu ning millised kohustused sellest osapooltele tekivad. 28. Lisa 4. Mõjude hindamine. Mõjude hindamise metoodika on lahti seletamata, mistõttu ei ole võimalik veenduda, kas mõjude hinnang on adekvaatne ja põhineb adekvaatsetel empiirilistel andmetel või on tegemist kellegi hinnangutega. 29. Palume üle vaadata kõik tegevused, kus vastutajaks on märgitud erasektor ja hinnata, kas sellisel kujul vastutaja, eriti peavastutaja määramine on tulemuslik (nt tegevus 7.6). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Ott riigihalduse minister (allkirjastatud digitaalselt) Martin Helme rahandusminister Tiit Oidjärv 611 3151 [email protected] 6
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel