KÄSKKIRI
19.01.2021 nr 6
Innovatsioonialase teadlikkuse ja võimekuse
tõstmise toetamise tingimused
1. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel kehtestan toetuse andmise
tingimused innovatsioonialast teadlikkuse ja võimekuse tõstmist toetavate tegevuste arendamiseks
(lisatud).
2. Käesolevat käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Raul Siem
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
KINNITANUD
väliskaubandus- ja
infotehnoloogiaminister
19.01.2021
käskkirjaga nr 6
Lisa
Toetuse andmise tingimused innovatsioonialast teadlikkuse ja võimekuse tõstmist toetavate
tegevuste arendamiseks
1. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KIRJELDUS
1.1. Reguleerimisala
Käesoleva käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020
prioriteetse suuna nr 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja
arendustegevus“ meetme nr 4.2 „Teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni süsteemi kohaliku
sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia + tervis + ressursid) arendamiseks“ tegevuse nr 4.2.4. „Riigi
rahastatavad koostööstruktuurid“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.
Käesoleva käskkiri aitab kaasa arengukava „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning
ettevõtluse arengukava 2021–2035“, mille koostamise ettepaneku kiitis heaks Vabariigi Valitsuse
12. septembri 2019. a korraldusega nr 214, ning Vabariigi Valitsuse 31. oktoobri 2013. a
korraldusega nr 460 heaks kiidetud „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ eesmärkide
saavutamisele.
1.1.1. Toetuse andmise eesmärk
Toetuse andmise eesmärk on tõsta sihtrühma teadlikkust ja võimekust tehnoloogial ja teadmistel
põhineva teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni (edaspidi TAI) tegevuste suurenemiseks ja
ettevõtjate majandustulemuste kasvuks.
1.1.2. Kohaldamisala välistus
Toetust ei anta Euroopa parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid
erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013,
lk 289–302) artikli 3 lõikes 3 ja komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa
Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352,
24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus) artikli 1 lõikes 1 nimetatud ettevõtjatele ja tegevustele.
1.1.3. Toetuse panus meetme tulemusnäitaja saavutamisesse
Toetust antakse meetme tegevuse „Riigi rahastatavad koostööstruktuurid“ tulemusnäitaja
„Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest“ saavutamiseks.
1.2. Termin
Innovatsioon on uue teadmuse ja tehnoloogia rakendamisel või olemasoleva teadmuse ja
tehnoloogia uut moodi kombineerimisel loodud uus lisandväärtus, toode või teenus.
2
1.3. Toetatava tegevuse tulemus
Toetatava tegevuse tulemusena:
1.3.1. kasvab ettevõtjate TAI alane teadlikkus;
1.3.2. kasvab ettevõtja TAI võimekus;
1.3.3. kasvab teadus-, arendustegevusi ( edaspidi TA tegevusi) elluviivate ettevõtjate arv.
1.4. Toetatavate tegevuste sihtrühm
Sihtrühma kuuluvad Eesti ettevõtjad.
2. TOETATAVATE TEGEVUSTE KIRJELDUS
Toetavate tegevuste raames viiakse ellu järgmisi tegevusi:
2.1. Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine
Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamise tegevuse raames tehakse järgmisi tegevusi:
2.1.1. teavitustegevusi, mille raames viiakse ellu ettevõtlus- ja avalikule sektorile suunatud
innovatsiooni teemalisi analüüse, turu- ja tehnoloogiaseiret, tulevikutrendide prognoosimist,
laiapõhjaliste uuringute vahendamist, valdkondlike arengusuundade kajastamist;
2.1.2. valdkondlikke ekspertiise, mis võimaldavad hinnata ettevõtja probleemipüstitust, ning teha
ettevõtjatele kättesaadavaks valdkonnapõhine informatsioon;
2.1.3. koostöövõrgustike arendamist, mille raames tehakse TAI alast koostööd ja arendatakse
partnersuhteid;
2.1.4. rahvusvaheliste programmide konsultatsioone, mille käigus tutvustatakse ettevõtjatele
võimalusi rahvusvahelistes programmides osalemiseks, samuti institutsionaalse ekspordi
võimalusi, mis on seotud rahvusvaheliste organisatsioonidega, mille liige on Eesti riik.
2.2. Ettevõtjate TAI võimekuse tõstmine
Ettevõtjate TAI võimekuse tõstmise tegevuste raames toetatakse järgmisi alategevusi:
2.2.1. arenduskoostöö teenuseid, mille raames toetatakse ettevõtjate, teadus- ja arendusasutuste ja
teiste innovatsiooniteenuste pakkujate, teadlas- ja ettevõtlusorganisatsioonide koostööks kokku
viimist, teadlaste ja ettevõtjate ühiste arendusläbirääkimiste nõustamist, uurimisteemade
vahendamist ja laboriteenuste tutvustamist ettevõtjatele. Samuti toetatakse ettevõtja
sertifitseerimisvõimaluste ja -vajaduste selgitamist ning ettevõtja suunamist vastavate teenusteni;
2.2.2. ettevõtja projektide elluviidavuse hindamise teenuse raames hinnatakse
ettevõtluspotentsiaali, projektide sisu, eesmärgipärasust, ning projektimeeskonna ja investeeringut
vajavate tegevuste asjakohasust;
2.2.3. innovatsioonidiagnostikat, mille raames selgitatakse välja ettevõtja innovatsiooni
hetkeolukord ja -võime, ning tehakse ettevõtjale ettepanekud teadlikkuse kasvatamiseks ja
töötajate võimete arendamiseks. Samuti määratletakse diagnostika tegemise käigus ettevõtja
rahastusvajadus innovatsioonivõime kasvatamiseks;
2.2.4. intellektuaalomandi (IO) teenuseid, mille raames korraldatakse praktilisi koolitusi ja
töötubasid autoriõiguse- ja tööstusomandialase võimekuse suurendamiseks, tehakse
kättesaadavaks IO valdkonna andmeid, ressursse ja tööriistu, pakutakse IO kaitsmise ja
rakendamise alast nõustamist ja diagnostikat;
2.2.5. ettevõtja arendusspetsialistide kompetentside kasvatamise programmi, mille kaudu
tõstetakse tehnoloogia- ja teadmusalast võimekust läbi eriala- ja valdkonnaspetsiifiliste
kõrgetasemelisi praktikumide läbiviimise;
2.2.6. tippinnovaatorite arendusprogramme, mis võimaldab ettevõtjate võtmeisikute hoiakute
3
kujundamist, teadmiste ja oskuste suurendamist kõrge riskiga uuenduste planeerimisel ja
rakendamisel.
3. MEETME TEGEVUSE VÄLJUNDI- JA TULEMUSNÄITAJAD
3.1. Meetme väljundinäitajad
NÄITAJAD
Väljundinäitajad
Baastase
Sekkumise nimetus Indikaator Mõõtühik Sihttase (2023)
(2019)
Ettevõtete TAI
Mitterahalist abi Unikaalsete
teadlikkuse ja
saavate ettevõtjate ettevõtjate 0 300
võimekuse
arv arv (tk)
kasvatamine.
3.2. Meetme tulemusnäitajad
NÄITAJAD
Tulemusnäitajad
Piirkonna
Näitaja Mõõtühik Baastase (2012) Sihttase (2023)
kategooria
Müügitulu uutest või
oluliselt muudetud Vähem arenenud % 9,7 20
toodetest või teenustest
3.3. Toetusskeemi väljundinäitajad
NÄITAJAD
Väljundinäitajad
Baastase
Sekkumise nimetus Indikaator Mõõtühik Sihttase (2023)
(2019)
Ettevõtete TAI Teadlikkuse
Unikaalsete
teadlikkuse kasvatamise
ettevõtjate 0 300
kasvatamine teenuseid kasutanud
arv (tk)
ettevõtjad
Ettevõtete TAI Võimekuse tõstmise Unikaalsete
võimekuse tõstmine teenuseid kasutanud ettevõtjate 0 110
ettevõtjad arv (tk)
3.4. Toetusskeemi tulemusnäitajad
Tulemusnäitajad
Baastase
Sekkumise nimetus Indikaator Mõõtühik Sihttase (2023)
(2019)
Ettevõtete TAI
teadlikkuse
Arendustööga Ettevõtjate
kasvatamine 0 300
tegelevad ettevõtjad arv (tk)
Ettevõtete TAI
võimekuse tõstmine
4. TOETUSSKEEMI RAKENDAMINE
4.1. Tegevuste elluviimise rakendusasutus ja -üksus
4.1.1. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014−2020) § 12 lõike 3 alusel
Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale on
4
punktides 2.1 ja 2.2 nimetatud tegevuste rakendusasutus ja finantskorrektsiooni tegemiseks pädev
asutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ka rakendusasutus) ning
rakendusüksus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS).
4.2. Toetusskeemi elluviija
4.2.1. Tegevuste elluviija on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.
4.3. Toetusskeemi tegevuste abikõlblikkuse periood
4.3.1. Tegevuste ja kulude abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuarist 2021. aastal ja tegevused
peavad olema lõpetatud hiljemalt 31. oktoobril 2023. aastal.
4.3.2. Kulud loetakse abikõlblikuks kui need on tekkinud punktis 4.3.1. nimetatud abikõlblikkuse
perioodil ja tasutud abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse
perioodi lõppu, kuid mitte hiljem kui 2023. aasta 31. detsembril.
4.4. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
4.4.1. Abikõlblikud on tegevuste elluviimise kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri
2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja
kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 sätestatud tingimustele.
4.4.2 Abikõlblikud on punktis 1.3. nimetatud toetuse andmise tulemuse saavutamiseks tehtavad
järgmised kulud:
4.4.2.1. elluviija kaudsed kulud vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 4 arvutatuna sama määruse §
9 lõikes 3 nimetatud otsestest personalikuludest 15 protsenti ühtse määra alusel kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa
Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu
Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette
üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr
1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320—469) artikli 68 lõike 1 punktiga b;
4.4.2.2. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 3;
4.4.2.3. koolituste, konverentside, seminaride, töötubade, ümarlaudade, infopäevade, avalike
esinemiste, teavitustegevuse ja teadlikkuse tõstmisele suunatud ning veebi kaudu korraldatavate
ürituste kulud, sealhulgas tulemuste levitamine ja analüüs;
4.4.2.4. esinejate ja moderaatorite tasud, osalejate transpordi, ürituse ruumide rendi, tehnika rendi
ja toitlustuse kulud;
4.4.2.5. toetatava tegevuse eesmärkidega seotud nõustamiste, hindamiste, uuringute, litsentside,
kaardistuste, turu- ja sihtrühma analüüside, küsitluste, ekspertiiside, ekspertide kaasamise ja
nimetatud tegevuste tulemuse avalikustamisega seotud kulud;
4.4.2.6. juhendite, publikatsioonide, jaotus- ja koolitusmaterjalide, tänukirjade, tunnistuste
koostamise ja levitamise kulud;
4.4.2.7. rahvusvaheliste organisatsioonide, koostöövõrgustike, ümarlaudade ja teiste
koostöövormidega seotud liikmemaksude, algatamiste ja osalemiste ning seotud tulemuste
levitamiste ja väliskülaliste vastuvõtmisega seotud kulud;
4.4.2.8. toetatavate tegevustega seotud teavitus- ja koolituskeskkondade ning avalike
andmebaaside loomise, arendamise, haldamise kulud. Suulise ja kirjaliku tõlketeenuse, reklaami-
ja meediakulud ning kulud, mis on seotud struktuuritoetuse sümboolika kasutamisega vastavalt
Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusele nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu
5
osalusele viitamise nõuded ja kord“;
4.4.2.9. abikõlblike kulude puhul erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks
tulumaksuseaduse § 48 tähenduses;
4.4.2.10. vastuvõtukuluna käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 49
tähenduses;
4.4.2.11. immateriaalse ja materiaalse põhivara soetamise kulud.
4.4.3. Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on mitteabikõlblikud
järgmised kulud:
4.4.3.1. liiklusvahendi soetamise kulud;
4.4.3.2. kinnisasja soetamise kulud;
4.4.3.3. muud tegevuste elluviimisega otseselt mitteseotud kulud.
4.4.5. Juhul kui elluviija teenib projekti elluviimise käigus puhastulu, kohaldatakse ühendmääruse
§ 5 lõigetes 4 ja 6 sätestatud tingimusi.
4.5. Tegevuste eelarve
Käesoleva toetusskeemi eelarve on 2 933 943,38 eurot.
4.5.1. Tegevuste ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine ja ettevõtjate TAI võimekuse tõstmine
eelarve jaotus
Tulemusnäitaja Väljundinäitaja Tegevus ja kulukohad Abikõlblike
kulude/
tegevuste
eelarve
1.1 Ettevõtete TAI 1.1.1 Sisseostetud teenused 362 000,00
teadlikkuse kasvatamine 1.1.2 Otsene personalikulu 235 573,00
(300 unikaalset ettevõtjat)
1.2 Ettevõtete TAI võimekuse 1.2.1 Sisseostetud teenused 1 404 034,43
Arendustööga tõstmine (110 unikaalset 1.2.2 Otsene personalikulu 780 000,00
tegelevate ettevõtjat)
unikaalsete
ettevõtjate arv
300
Horisontaalne Kaudsed kulud (ühtse määra 152 335,95
alusel)
Eelarve kokku 2 933 943,38
4.5.2. Tegevusi rahastatakse Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest
Euroopa Regionaalarengu Fondist.
4.5.3. Toetuse määr kõigist abikõlblikest kuludest on 100 protsenti.
4.6. Elluviija õigused ja kohustused
4.6.1. Lisaks STS2014−2020 §-des 24 ja 26 sätestatud toetuse saaja kohustustele täidab elluviija
järgmisi kohustusi:
4.6.1.1. esitab rakendusüksusele hiljemalt iga aasta 15. jaanuariks eelarveaasta maksetaotluste
prognoosi ning rakendusasutusega kokku lepitud aastase tegevuskava ja eelarve;
4.6.1.2. esitab rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja
eelarveartiklite lõikes;
4.6.1.3. täidab teisi käesolevas käskkirjas sätestatud kohustusi.
4.6.2. Elluviijal on õigus:
4.6.2.1. teha rakendusasutusele ettepanekuid toetusskeemi ja eelarvejaotuse muutmiseks;
6
4.6.2.2. vajadusel kaasata eksperte või moodustada hindamiskomisjone.
4.7. Tegevuste elluviimise seire
4.7.1. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt 31.
detsembri seisuga järgmise aasta 15. veebruariks. Rakendusüksus võib nõuda vahearuannete
esitamist sagedamini, määrates aruandeperioodi kuupäeva ja aruande esitamise tähtaja. Kui
tegevuste alguse ja esimese vahearuande perioodi kuupäeva vahe on vähem kui neli kuud,
esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtajaks.
4.7.2. Lõpparuanne esitatakse rakendusüksusele koos viimase maksetaotlusega.
4.7.3. Vahe- ja lõpparuande kinnitab rakendusüksus.
4.7.4. Seirearuanded esitatakse struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu
allkirjastamise nõudeta.
4.7.5. Tegevuste vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud järgmine informatsioon:
4.7.5.1. tegevuste aruandlusperiood;
4.7.5.2. teostatud tegevused, andmed tegevuste edenemise kohta ja nende vastavus tulemus- ja
väljundinäitaja saavutustasemele;
4.7.5.3. elluviija hinnang tegevuste tulemuslikkusele;
4.7.5.4. muu toetuse elluviimisega seotud teave;
4.7.5.5. elluviija kinnitus andmete õigsuse kohta.
4.8. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi
4.8.1. Kui tegevuse elluviimise käigus antakse ettevõtjale kaudset riigiabi, kohaldatakse antavale
abile VTA määrust ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
4.8.2. VTA määruse kohaselt ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi koos toetusskeemist antava
toetusega ja teiste, käesoleva käskkirja punktis 4.8.1. nimetamata, komisjoni määruste kohaselt
antud vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta
jooksul ületada 200 000 eurot.
4.8.3 Kui ettevõtja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa
Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid
teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk
8–13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja VTA määruse kohaselt jooksva majandusaasta ja
kahe eelneva majandusaasta jooksul antava vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva
käskkirja raames antava toetusega ületada 500 000 eurot.
4.8.4. Maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedavate ettevõtjate puhul ei tohi
ettevõtjale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul maanteevedudeks antud
vähese tähtsusega abi ületada koos käesoleva toetusskeemi raames antava toetusega 100 000 eurot.
4.8.5. Vähese tähtsusega abi antakse ja arvestust peetakse ettevõtja põhiselt, lähtudes VTA
määruse artikli 2 lõikest 2.
4.8.6. Elluviija kontrollib vähese tähtsusega abi saajate vastavust VTA määruse nõuetele enne
toetuse andmist vastavalt kehtestatud korrale ning teavitab ettevõtjat VTA andmisest ja VTA
summa suurusest.
4.8.7. Rakendusüksus peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama 10 aastat alates toetusskeemi
alusel viimase abi andmise päevast.
4.9. Toetuse maksmise tingimused ja kord
7
4.9.1. Toetuse maksete tegemisel lähtutakse STS2014−2020 §-dest 28, 29 ja 30, ühendmääruse §-
dest 13–15 ja 18 ning käesolevas käskkirjas sätestatud maksete tegemise täpsustavatest
tingimustest ja korrast.
4.9.2. Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotluse struktuuritoetuse registri e-Toetuse
keskkond kaudu.
4.9.3. Rakendusüksus menetleb maksetaotlust vastavalt ühendmääruse §-le 12. Rakendusüksus
menetleb maksetaotlused 30 tööpäeva jooksul alates nende esitamisest rakendusüksusele. Projekti
lõppmakse suurus ei ole kindla osakaaluna eelarvest määratud.
5. FINANTSKORREKTSIOONID
5.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt STS2014−2020 §-dele 45–47 ja ühendmääruse
§-dele 21–23.
5.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt STS2014−2020 §-dele 48–49.
6. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE MUUTMINE
Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimusi, tuginedes punktis 4.7. sätestatud
seireteabele, rakendusüksuse või elluviija ettepanekutele, või kui selgub, et muudatuste tegemine
on vajalik meetme tegevuste edukaks elluviimiseks.
8
18.01.2021
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Innovatsioonialase teadlikkuse ja
võimekuse tõstmise toetamise tingimused“ eelnõu seletuskiri
I Sissejuhatus
Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020
prioriteetse suuna nr 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline
teadus- ja arendustegevus“ meetme nr 4.2 „Teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni (edaspidi
TAI) süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine
kasvualade (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia + tervis + ressursid) arendamiseks“
tegevuse nr 4.2.4. „Riigi rahastatavad koostööstruktuurid“ raames toetuse andmise ja
kasutamise tingimusi ja korda.
Käskkiri kehtestatakse kooskõlas perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi
STS2014–2020) § 16 lõikega 1, mis sätestab rakendusasutuse juhi pädevuse toetuse andmise
tingimuste käskkirja kehtestamiseks.
Käskkirja eelnõu ja selle seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna peaspetsialist Tiina Kruusimägi
(e-post:
[email protected], telefon: 625 6467) ja ministeeriumi välisvahendite
osakonna struktuurivahendite õiguse peaspetsialist Anneli Schmiedeberg (e-post:
[email protected], telefon: 639 7618).
Juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e-post:
[email protected]).
Taust
Toetuse tingimuste väljatöötamisel on lähtutud vajadusest arendada edasi Eesti
innovatsioonisüsteemi ning arvesse on võetud erinevaid soovitusi Eesti innovatsioonisüsteemi
täiendamiseks. Seda, et senised meetmed on teadmuspõhist ettevõtlust ja majandusarengut
soodustanud liiga tagasihoidlikult, toob välja Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni
ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 koostamise ettepanek1 (lk 17). Jätkusuutlikuks
majanduskasvuks on vaja aidata ettevõtjatel muutuda nutikamaks, toetada kogu maailmast
kättesaadavate teadmus-tehnoloogiliste lahenduste kasutamist ja teadus- ja arendustegevuse
(TA) ühendamist tulemuslikult innovatsioonipõhise, targa majandusega. Euroopa Komisjoni
Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi eelhindamise raport (PSF) augustist 20192 toob välja viis
soovitust. Ühena neist soovitab luua Eestis innovatsiooniagentuuri, mis toetaks Eesti teadus- ja
arendustegevust ning innovatsiooni, tõhusamat liikumist nutika majanduse suunas ja oleks
innovatsioonipõhise ettevõtlusarenduse uue põlvkonna tugistruktuur. Lisaks soovitavad raporti
koostanud rahvusvahelised eksperdid tugevdada ja tõhustada ettevõtjate innovatsiooni
mõjusamaks toetamiseks TA vahendusorganisatsioonide süsteemi.
1 Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 koostamise ettepanek. Versioon
30.05.2019. a. Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
https://www.hm.ee/sites/default/files/arengukava_1062019.pdf
2 European Commission. (2019). Peer review of the Estonian R&D system. Final Report, August 2019. Horizon 2020 Policy
Support Facility. European Commission. Directorate-General for Research and Innovation. Manuscript completed in 2019.
Tootlikkuse kasvuks tuleb tunduvalt suurendada erasektori teadmus- ja tehnoloogiamahukust.
Võime seda ülesannet vaadelda kolmeosalisena. Esiteks tuleb parandada tööjõu eriala- ja
juhtimisoskusi ning pädevusi, st suurendada inimkapitali. Teiseks on tähtis Eesti ettevõtjate
palju tihedam lõimumine nii Euroopa Liidu siseturu kui ülemaailmsetesse väärtusahelatesse
senisest paremas positsioonis – väärtusahela kõrgematel astmetel – ning selleks tuleb sihikule
võtta koostöö nii kliendi-, tarnija- kui ka partnervõrgustikes, seega suurendamist vajab
võrgustikukapital. Kolmandaks vajame majanduse mitmekülgsemat digitaliseerimist ja tõhusat
ning laiemat intellektuaalomandi rakendamist äritegevuses, sealhulgas loodud teadmiste
kaitsmist intellektuaalomandiga, mis tähendab suuremat struktuurkapitali. Kokkuvõttes peame
tootlikkuse kasvuks suurendama neist kolmest komponendist – inim-, võrgustiku- ja
struktuurkapitalist – koosnevat tervikut ehk erasektori intellektuaalset kapitali. Just ettevõtjate
intellektuaalse kapitali, teadmus- ja tehnoloogiaintensiivsuse kasvu kaudu saame tõsta nii
ettevõtjate väärtust kui ka ekspordi lisandväärtust ning muuta majanduse tervikuna nutikamaks
ja tootlikumaks.
Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020 üheks eesmärgiks on, et ettevõtjad teeniksid
rohkem tulu kõrgemat lisandväärtust pakutavate toodete ja teenuste pealt. Käesoleval hetkel
moodustab Eesti ettevõtjate lisandväärtus vaid 78,2% Euroopa Liidu keskmisest tasemest.
Kuigi Eesti ettevõtjad on võitnud turuosa mitmetel tehnoloogiamahukatel turgudel, on
positsiooni hoidmiseks vajalik investeerida TAI tegevustesse ja inimkapitali arendamisse (The
European Semester 2018 raport). Tehnoloogia- ja teadmusmahukad ettevõtjaid on vaja Eestisse
rohkem, et nende tulemused oluliselt riiklikke tulemusi mõjutaks. Majanduskasvu
soodustamiseks on vajalik Eesti majandus ümber struktureerida kõrgema lisandväärtusega
sektorite poole ning tõsta tootlikkust madala lisandväärtusega sektorites (PSF Report 2019).
Kõige olulisem lisandväärtuse kasvu vedaja on innovatsioon, eriti TA-tegevustest lähtuv
läbimurdeline innovatsioon.
Kirjeldatud tingimuste loomiseks, soodustamiseks ja juurutamiseks on välja töötatud käesolev
toetusskeem, mis koosneb omavahel seotud eri tegevustest.
II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Käskkirjaga kehtestatakse käskkirja lisa, mis on jagatud kuueks peatükiks:
1. Toetuse andmise tingimuste kirjeldus
2. Toetatavate tegevuste kirjeldus
3. Meetme tegevuse väljundi- ja tulemusnäitajad
4. Toetusskeemi rakendamine
5. Finantskorrektsioonid
6. Toetuse andmise tingimuste muutmine
Peatükk 1 kirjeldab toetuse andmise tingimusi ja selgitab seost ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskavaga 2014–2020.
Punkt 1.1 sätestab toetusskeemi reguleerimisala, milleks on ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna nr 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav
teadus- ja arendustegevus“ meetme nr 4.2 „Teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni süsteemi
kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade
(info- ja kommunikatsioonitehnoloogia + tervis + ressursid) arendamiseks“ tegevuse nr 4.2.4.,
kuna käesoleva meetme eesmärk on tõsta ettevõtjate teadlikkust ja võimekust tehnoloogial ja
teadmistel põhineva ettevõtluse arendamiseks.
Punkt 1.1.1 kirjeldab toetuse andmise eesmärgi, milleks on luua sihtrühma teadlikkuse ja
võimekuse tõstmise kaudu tingimused tehnoloogial ja teadmistel põhinevaks ettevõtjate
majandustulemuste kasvuks, kuna tootlikkuse kasv ja sellest tulenev nutikas-innovaatiline
majandus on sõltuv teadmus- ja tehnoloogiamahukast arendamisest ning on aluseks
lisandväärtuse ja sellest tuleneva heaolu kasvuks kogu ühiskonnas.
Punkt 1.1.2 toob välja valdkonnad, mis on Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013
artikli 1 lõike 1 kohaselt on välistatud.
Punkt 1.1.3 toob välja toetusskeemi panuse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–
2020“ prioriteetse suuna nr 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt
konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme nr 4.2 tulemusnäitajate
saavutamisesse.
Punkt 1.2. selgitab lahti meetmega seotud olulise mõiste, milleks on innovatsioon. Käesoleva
meetme raames on oluline, et looksime lisandväärtust teadmuse või tehnoloogia või nende
mõlema rakendamise kaudu luues innovatsiooni kaudu ettevõtja intellektuaalse kapitali kasvu.
Punkt 1.3. selgitab, et toetatava tegevuse tulemusel kasvab ettevõtjate teadus-, arendustegevuse
ja innovatsiooni (edaspidi TAI) alane teadlikkus, sh teadlikkus innovatsiooni absorbeerimise
võimalustest ning allikatest ja sellega kaasnevatest uutest ärivõimalustest. Teadlikkuse kasv on
oluline eeldus TAI tegevuste elluviimise alustamiseks. Kiiresti arenevas majanduskeskkonnas
on ettevõtjatel väga ressursimahukas ja keeruline orienteeruda, et analüüsida valdkondlikke
turge, nende muutusi ja leida enda ettevõtte jaoks parimad arenguvõimalused vaid
ettevõttesiseseid ressursse kasutades. Samuti leida ja tõlgendada informatsiooni erinevatest
innovatsiooni absorbeerimise võimalustest oma tegevusvaldkonnas, nt tehnoloogilise- ja/ või
intellektuaalkapitali litsentseerimisest. Samuti leida parimaid lahendusi arendustegevuse
korraldamiseks koostöös teiste ettevõtete või teadus- ja arendusasutustega. Kasvab ettevõtjate
TAI võimekus, sh TAI tegevusteks vajalikud valdkondlikud teadmised ja oskused.
Valdkondlikud teadmised ja oskused on eeldus eduka TAI tegevuse elluviimiseks. Suureneb ka
TA tegevusi elluviivate ettevõtjate arv. Ettevõtjatel, kes teevad TA tegevusi on suurem
võimalus kasvatada lisandväärtust, suurendada ekspordivõimekust ja tulu.
Punkt 1.4. sätestab toetatavate tegevuste sihtrühma. Sihtrühma kuuluvad Eesti ettevõtjad. Kuna
teadmusmahukuse suurendamise vaatenurgast on oluline, et Eestis loodaks uusi
teadmusmahukaid iduettevõtteid, tõstetaks olemasolevate ettevõtete intellektuaalse kapitali
intensiivsust ja võimendataks ettevõtlussektori teadmusmahukuse kasvu välisinvesteeringute
kaasamise kaudu, siis saab öelda, et käesoleva käskkirja tegevuste fookuses peavad olema just
neli ettevõtterühma: tehnoloogia- ja teadmusmahukad iduettevõtted, innovatsiooni fookusega
Eesti ettevõtted, tegutsevad ettevõtted, kes näevad innovatsioonis võimalust ja väliskapitali
omanduses olevad ettevõtted.
Peatükk 2 kirjeldab toetusskeemi raames ellu viidavaid tegevusi. Tegevusi on võimalik ellu
viia omategevustena või hankida tegevuste elluviimiseks vajalikke teenuseid.
Punkt 2.1. määratleb, et toetusskeemi raames pakutakse TAI teadlikkuse kasvatamise teenused.
TAI teadlikkuse kasvatamise teenuste pakkumine ettevõtjatele on oluline, et tõuseks ettevõtjate
teadlikkus innovatsiooni absorbeerimise võimalustest, allikatest ja uutest ärivõimalustest
sektoris, milles ettevõtja tegutseb või soovib tegutsemist alustada. Teadlikkuse tõus on oluline
eeldus vajaliku valdkondliku kompetentsi ja innovatsioonivõimekuse kasvuks. Toetusskeemi
raames ellu viidavad tegevused võib jagada järgmistesse gruppidesse: teavitustegevused, mis
sisaldab endas üldisi tehnoloogia- ja teadmuspõhisele innovatsioonile suunatud tegevusi ja
valdkondlikud tegevused, valdkondlikud ekspertiisid, koostöövõrgustike arendamine ja
rahvusvaheliste programmide konsultatsiooniteenused.
Teavitustegevuste raames tehakse nii üldisi kui ka valdkondlikult sihitud tegevusi, et tõsta
ettevõtjate teadlikkust nii tehnoloogia- ja teadmusmahuka ettevõtluse võimalustest, kui ka
kajastatakse valdkondlikke arengusuundi.
Valdkondlikke ekspertiise võivad läbi viia EAS majasisesed eksperdid, kuid sõltuvalt
valdkonnast ja vajadusest on EASil õigus osta sisse täiendavaid uuringuid või vajalikku
kompetentsi.
Koostöövõrgustike arendamisel juhitakse nii riigisiseseid kui rahvusvahelisi koostööalaseid
tegevusi ja partnersuhteid, näiteks koostööd rahvusvaheliste inkubaatorite,
tehnoloogiasiirdeasutuste, innovatsiooniagentuuride ja teistega. Samuti on kavas luua lisaks ka
innovatsiooniagentuuri esindaja positsioon Brüsselis.
Rahvusvaheliste programmide konsultatsioonide kaudu on võimalik ettevõtjatel saada
informatsiooni ning tuge rahvusvaheliste innovatsiooni edendavate programmidest ja
meetmetest toetuse taotlemisel või neis tegevustes osalemisel, nagu näiteks Euroopa
partnerlused, Eurostars, Euroopa Horisont. Samuti erinevate koostöölepingute ja Eesti riigi
liikmelisuste kohta, mis annavad ettevõtjale võimaluse osaleda hankelepingutes, nt Euroopa
Kosmoseagentuur ESA, Euroopa Liidu Kosmoseagentuur EUSPA, Euroopa Tuumauuringute
organisatsioon CERN, NATO, Euroopa Kaitseagentuur EDA jt..
Punkt 2.2. määratleb, et toetusskeemi raames pakutakse TAI võimekuse tõstmise teenuseid, nt
ekspertide, teadmiste ja oskuste vahendamist, et tugevdada ettevõtja teadus- ja arendustegevuse
võimekust ning innovatsioonivõimet. Vajalike kompetentside ja teadmusressursi olemasolu ja
vahetus on oluline eeldus ettevõtja TAI tegevusteks vajalike kompetentside võimekuse
kasvuks. Selle tegevuse raames pakutakse ettevõtjatele arenduskoostöö teenuseid,
ettevõtluspotentsiaali ja ettevõtte väärtuse hindamisega seotud tegevusi,
innovatsioonidiagnostika teenuseid, intellektuaalomandi teenuseid, ettevõtte
arendusspetsialistide kompetentside kasvamist programmi ning tippinnovaatorite
arendusprogrammi.
Arenduskoostöö teenustena pakutakse ettevõtjatele näiteks tuge (akrediteeritud) mõõte,
analüüsi- ja katsetusteenuste, sertifitseerimisasutuste, sobiva lepingulisele uurimis- või
arendustööle spetsialiseerunud või vastava võimekusega asutuse leidmisel jne.
Innovatsioonidiagnostika teenuse puhul selgitatakse ettevõtte võime innovatsioonitegevusi ellu
viia kasutades erinevaid analüüsimeetodeid ning intervjuude kaudu ning tehakse ettevõtjale
ettepanek, mis osas on vaja tõsta teadlikkust ja arendada töötajate võimeid. Samuti aidatakse
määratleda ettevõtte rahastusvajadus innovatsioonivõime kasvatamise tarvilikeks sammudeks
või täiendavate teenuste vajadus kompetentside kasvatamiseks.
Peatükk 3 määratleb meetme tegevuse väljundi- ja tulemusnäitajad. Meetme väljundi- ja
tulemusnäitajad tulenevad dokumendist ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-
2020. Punktis 3 kirjeldatakse meetme ja toetatava tegevuse väljundi- ja tulemusnäitajad koos
vastavate baastasemetega aastal 2012 või 2019 ja sihtasemetega aastal 2023, mil lõppeb
käesoleva meetme abikõlblikkuse periood.
Toetusmeede panustab rakenduskava prioriteetse suuna nr 4 tulemusnäitajasse „Müügitulu
uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest“. Kuna ükski olemasolev meetme
tegevuse 4.2.4 väljundnäitaja Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjas ei ole
toetatavale tegevusele asjakohane, siis tehti ettepanek näitaja lisamiseks järgmise meetmete
nimekirja muudatusega. Uueks näitajaks on kokku lepitud „mitterahalist abi saavate ettevõtjate
arv“. Unikaalsete ettevõtjate sihttase aastaks 2023 on 300 ettevõtjat.
Meetme tulemusnäitaja baastase on aastast 2012, kuna tuleneb käesoleva perioodi
baasinformatsioonist. Praegusel hetkel on sihttasemeni, milleks on 20, arenguruumi.
Lisaks meetme tulemus- ja väljundinäitajatele mõõdetakse toetusmeetme mõju ka
toetusmeetme väljundi- ja tulemusnäitajatega.
Toetusmeetme väljundinäitajad on valitud toetusmeetme soovitud tulemuse alusel ja on sellest
tulenevalt teadlikkuse kasvatamise teenuseid kasutanud ettevõtjate arv, mille sihttase aastaks
2023 on 300 unikaalset ettevõtjat, ja võimekuse tõstmise teenuseid kasutanud ettevõtjate arv,
mille sihttase aastaks 2023 on 110 ettevõtjat.
Peatükk 4 sätestab toetusskeemi rakendamise tingimused.
Punkt 4.1. sätestab tegevuste elluviimise rakendusasutus ja -üksus
Punkt 4.1.1 sätestab, et meetme tegevuste elluviimise rakendusasutus on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ning rakendusüksus Ettevõtluse
Arendamise Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus), kes on ka akrediteeritud rakendusüksus ning
on rakendusüksusena nimetatud Vabariigi Valitsuse poolt (STS2014–2020 § 8 lg 1, ja § 12 lg
3).
Punkt 4.2. sätestab toetusskeemi elluviija.
4.2.1. sätestab toetusskeemi tegevuste elluviija, milleks on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
(EAS), mille eesmärk on edendada Eesti ettevõtluskeskkonna ja ettevõtjate konkurentsivõimet,
suurendades sellega Eesti ühiskonna heaolu. Elluviija ja rakendusüksuse funktsioonid on
lahutatud struktuuriüksuste tasandil.
Punkt 4.3. sätestab toetusskeemi abikõlblikkuse perioodi, mis algab 1.jaanuarist 2021.
Käesoleva toetusskeemi raames saab tegevusi teha kuni 31.10.2023 tulenevalt STS2014–2020
perioodi lõppemisega.
Punkt 4.4. kirjeldab abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud käesoleva meetme jaoks.
Abikõlblikud kulud on tegevuste elluviimiseks vajalike kulukohtade finantseerimiseks.
Mitteabikõlblikena on välja toodud kulud, mis ei toeta meetme eesmärgi ega tegevuste
elluviimist. Samuti on mitteabikõlblike kulude juures välja toodud, et tegevuste elluviimisega
otseselt mitte seotud kulud on mitteabikõlblikud.
Punkt 4.5. sätestab tegevuste eelarve tegevuste kulukohtade lõikes, rahastusallika, toetuse
määra ning eelarve muutmise tingimused elluviijale. Meetme tegevusi rahastatakse Euroopa
Liidu struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest Euroopa Regionaalarengu Fondist, kuna
fondi rakenduskava järgi peavad finantseeritavad tegevused olema suunatud sama eesmärgi
alusel kui käesoleva meetme puhul. Samuti ei ole käesoleval hetkel võimalik suunata meetme
tegevuste elluviimiseks vahendeid Eesti Vabariigi riigieelarvest. Tegevuste rahastamist on
planeeritud jätkata ka järgmise perioodi Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondide
vahendite eelarvest.
Punkt 4.6. sätestab elluviija õigused ja kohustused. Elluviija peab täitma kohustusi, mis
tulenevad STS2014−2020 §-des 24 ja 26, kuna meedet rahastatakse Euroopa Liidu struktuuri-
ja investeerimisfondide vahenditest Euroopa Regionaalarengu Fondist. Samuti peab eluviija
kooskõlastama kirjalikult rakendusasutusega kokkulepitud tegevuskava ja eelarve järgmise
kalendriaasta tegevuste kohta ning esitama selle teadmiseks ka rakendusüksusele. See
võimaldab jälgida ja planeerida meetme raames tehtavaid tegevusi, tehtud tegevuste tulemusi
ning planeerida lihtsamini tulevaste perioodide finantseerimisvajadust. Elluviija ja
rakendusüksuse funktsioonid on lahutatud struktuuriüksuste tasandil.
Punkt 4.7. kirjeldab tegevuste elluviimise seire tingimused. Elluviijal on kohutus esitada
rakendusüksusele vahearuanne kord aastas. Aastane periood on meetme tegevusi nende
tegevuste omavahelist seotust ning arvestades koosmõju teiste meetmete raames tehtavate
tegevustega mõistlik minimaalne periood.
Punkt 4.8. sätestab riigiabi ja vähese tähtsusega abi seotuse käesoleva meetmega. Käesoleva
meetme raames tehtavate tegevustega elluviija poolt antakse ettevõtjale riigiabi, mis on vähese
tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse nr 1407/2013 (VTA määrus) mõistes, seetõttu tuleb
pidada elluviijal pidada arvestust antud abi kohta ettevõtja põhiselt ning EAS peab abi andmist
käsitlevaid andmeid säilitama 10 aastat tulenevalt finantskorrektsioonide tegemise vajadusest.
Punkt 4.9. sätestab toetuse väljamaksmise tingimused ja korra. Toetuse maksete tegemise
tingimused on sätestatud vastavalt STS2014−2020 §-dele 28, 29 ja 30, ühendmääruse §-dele13–
15 ja 18 ning nende menetlemine peab toimuma vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja
kontrollsüsteemide kirjelduse alusel väljatöötatud protseduuridele struktuuritoetuste registri
kaudu, kuna selline väljatöötatud lahendus vastab seadusest tulenevatele nõuetele. Arvestades
meetmes sisalduvate erinevate tegevuste sisu erinevate elluviijate kaudu, siis ei ole projekti
lõppmakse osakaalu suurust määratud kindla osakaaluna.
Peatükk 5 sätestab finantskorrektsioonid. Nõuded finantskorrektsioonidele tulenevad teistest
õigusaktidest, st finantskorrektsiooni otsused tehakse vastavalt STS2014−2020 §-dele 45–47 ja
ühendmääruse §-dele 21–23. Toetuse tagasinõudmisega tegeleb rakendusüksus vastavalt
perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49.
Peatükk 6 sätestab toetuse andmise tingimuste muutmise tingimused ja korra.
Vastavalt punktis 4.7 esitatud teabele, rakendusüksuse või elluviija ettepanekutele või kui
selgub muul moel, et muudatuste tegemine toetusskeemis on vajalik tegevuste edukaks
elluviimiseks, on rakendusasutusel õigus muuta toetuse andmise tingimusi. Rakendusasutus
võib muuta nt toetusskeemi tegevuskava, finantsplaani, eelarvet, toetusskeemi abikõlblikkuse
perioodi. Kui toetusskeemi rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib rakendusasutus
vähendada toetusskeemi eelarvet tingimusel, et see ei takista toetusskeemi eesmärkide täitmist.
Kirjeldatud säte on vajalik olukorras, kui on prognoositav, et toetusskeemi tegevuste
elluviimiseks kulub märgatavalt vähem vahendeid, kui oli esialgselt planeeritud.
III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Käesoleva eelnõu aluseks on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus ja selle alusel
kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused.
Käesolev eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega:
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted
ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu
Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi
kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347,
20.12.2013, lk 320—469);
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb
Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga
seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L
347, 20.12.2013, lk 289—302);
3. Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013,
lk 1—8).
IV Toetusskeemi kooskõla seirekomisjoni valikukriteeriumitega
1. Toetusskeemi mõju meetme eesmärkide saavutamisele
Toetusskeemi mõju meetme eesmärkide saavutamisele on kirjeldatud seletuskirja 6 peatükis.
2. Toetusskeemi põhjendatus
Toetusskeemi tegevused aitavad kaasa meetme „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku
mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (IKT+tervis+ressursid)
arendamiseks“ eesmärkide saavutamisele. Kirjeldus toetusskeemi eesmärgist, tulemusest,
vajalikkusest ja tulemuste saavutamiseks planeeritavatest tegevustest on esitatud eelnõu
peatükkides 1.1, 1.3 ja 2.
3. Kuluefektiivsus
Eelarve prognoosimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel ning
EASi ja MKMi arvestuslikest prognoosidest kuludele.
Arvesse on võetud vajadust kaasata eri tegevuste lõikes eksperte, osta sisse teenuseid, mille
lõplik hind ei ole teada, vaid sõltub hetke majandusseisust.
4. Toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia
EAS-i eesmärk on olnud edendada Eesti ettevõtluskeskkonna ja ettevõtjate konkurentsivõimet.
Samuti on EAS seni rakendanud innovatsioonipoliitika eri meetmeid. Praegu toimub EASis
innovatsiooniagentuuri loomise ettevalmistustöö etapp ning saame öelda, et uuendatud
innovatsioonifookusega EAS saab olema MKMi põhiline organisatoorne tööriist tõstmaks
majanduse tootlikkust teadmistepõhisuse, st teadmus- ja tehnoloogiamahukuse kaudu.
Käesolev käskkiri reguleerib innovatsioonialase teadlikkuse ja võimekuse tõstmise toetamise
tingimusi. Seoses innovatsiooniagentuuri loomisega muutub innovatsioonialase teadlikkuse ja
võimekuse tõstmine üheks oluliseks fookuseks EASi tegevuses.
Eelnevat arvesse võttes ning pidades silmas, et toetusskeemi lähenemisloogika peaks meetme
eesmärkide saavutamiseks olema turukeskne, on EAS toetusskeemi elluviijana piisavalt
võimekas ja pädev.
V Toetusskeemi mõju
Toetusskeemi jõustumine võimaldab Eesti ettevõtjatel saada teadmisi ja kasvatada võimekust
teadmusel- ja tehnoloogial põhineva ettevõtluse alustamiseks, arendamiseks või elluviimiseks.
Teadmiste ja võimekuste kasvatamine on oluline, et tekiks rohkem ettevõtteid, kes on suutelised
looma teadmus- ja tehnoloogiapõhiseid tooteid ja teenuseid, mis annavad kõrgema
lisandväärtuse ja toovad suuremat kasu nii ettevõtjale kui riigile. Elluviija poolt toetusmeetme
raames pakutavad teenused võimaldavad ettevõtjal saada paremini kätte tema ettevõtlusega ja
arenguvõimalustega haakuvat informatsiooni vajalikul kontsentreeritud kujul, et oleks võimalik
kiiremini ja vähemate ettevõtja ressurssidega jõuda lühema aja jooksul kiirema arenguni.
Toetusskeemi mõjul peaks suurenema ettevõtjate hulk, kelle teadmised ja huvi teadmus- ja
tehnoloogiamahukast ettevõtluse kohta suureneb, kes teavad mis viisil ja millistes suundades
on võimalik teadmus- ja tehnoloogiapõhist ettevõtlust arendada ning saada selle elluviimiseks
vajalikke teadmisi ja kompetentse.
Meetme tulemusel lisandub ettevõtjaid, kelle kompetentside tõusu ja inimressursi
kättesaadavuse tõusu tõttu tõuseb võimekus läbi viia TAI-l põhinevaid arendustegevusi. See on
eelduseks järgmise põlvkonna suure lisandväärtusega ettevõtjate juurdekasvuks Eesti
majanduse struktuuris.
1. Toetusskeemi mõju läbivatele teemadele
Horisontaalne teema Mõju
Regionaalne areng Toetav mõju: Tehnoloogia- ja teadmusmahukas
ettevõtlus võib olla palju vähem sõltuv
inimkapitali mahust, ning sellest tulenevalt on
võimalus edendada ettevõtlust üle Eesti. Samas
võib vajada tehnoloogia- ja teadmusmahukas
ettevõtlus kõrge teadmiste ja oskuste tasemega
inimressurssi, mis selle ressursi koondumise tõttu
teatud regioonidesse, sõltuvalt valdkonnast ja
ettevõtluse iseloomust, võib piirata regionaalsust
oluliselt.
Keskkonna- ja kliimapoliitika Toetav mõju. Toetusskeemi tegevustel on
keskkonna- ja kliimapoliitikaga seos nutika
spetsialiseerumise kasvuala – ressursside
efektiivne kasutamine – kaudu.
Infoühiskonna edendamine Toetav mõju. Toetusskeemi tegevustel on
infoühiskonna edendamisega seos nutika
spetsialiseerumise kaudu. Toetusskeemi
tegevused soosivad IKT nutikat kasutamist
tehnoloogia- ja teadmusmahukuse
suurendamiseks.
Ühtne riigivalitsemine Toetav mõju. Toetusskeemi väljatöötamisesse on
kaasatud erinevate huvigruppide esindajaid ja
kasutatud varasemate analüüside tulemusi.
Võrdsete võimaluste tagamine Toetav mõju. Info levitamisel toetusskeemi
raames planeeritavatest tegevustest arvestatakse
eri sihtrühmade eelistatumate ja
enimkasutatavate infokanalitega. Toetusskeem
on võrdväärselt avatud naistele, meestele ja
puuetega inimestele nende rahvuslikust taustast
sõltumata.
2. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete ning valdkondlike arengukavadega
2.1. Toetusskeemi seos sama suuna teiste meetmete tegevustega:
Toetusskeemi täiendavad meede 4.2.6. „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse
hoogustamiseks ehk Startup Estonia“, mis soodustab struktuurseid muutusi ettevõtluses,
toetades uute innovaatiliste ettevõtete asutamist ja kasvamist nutika spetsialiseerumise
kasvuvaldkondades.
Toetusskeemi meetmed 4.2.5. „Innovatsiooni edendavate hangete toetustingimused“ ja
„Nõudluspoole poliitikad käskkiri“, kuna mõlemad toetusskeemid on ennekõike nõudluspoole
innovatsioonipoliitika instrumendid, siis võimekuse suurendamine teadus- ja arendustegevuse
tellimisel panustab ka innovatsiooni hankimise edendamisse.
Toetusskeemil on puutumus meetme 4.2.4. tegevusega „Riigi rahastatavad koostööstruktuurid
(näiteks klastrite ja tehnoloogia arenduskeskustele)“. Tehnoloogia arenduskeskuste (edaspidi
TAKide) toetusskeemi eesmärk on ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse, tehnoloogiaarenduse
ja innovatsiooni tegevuste edendamine ja kättesaadavuse parandamine. Toetusskeemi raames
rahastatavad TAKid on eraõiguslikud uurimisasutused, mis omavad vajaminevate teadmiste ja
oskustega teadlastest ja insenertehnilistest töötajatest koosnevat personali ja kõrgetasemelist
aparatuuri ning seadmeparki. TAKides arendatakse ettevõtjatele uute toodete ja tehnoloogiate
väljatöötamiseks vajaminevaid tehnoloogiaid. Klastrite arendamise toetusskeem toetab eri
suuruses ettevõtjate ning juba toimivate koosluste vahelise koostöö kasvu teadmismahukate
tegevuste läbiviimiseks. Kui TAKide ja klastrite toetusskeemid loovad tingimused
pakkumispoolsete võimekuste arendamiseks, siis käesolev toetusskeem täiendab tervikut,
panustades nõudluspoolse potentsiaali arendamisse.
5.2. Seos sama suuna teiste meetmetega ja meetme tegevustega:
Seos meetmega nr 4.4. „Ettevõtja arenguplaani toetusmeede ettevõtete arendus- ja
eksporditegevustele kaasaaitamiseks ja juhtimisvõimekuse tõstmiseks“. Nimetatud
toetusskeem sisaldab ettevõtete arendustegevuste toetust ning innovatsiooni- ja arendusosaku
toetusskeemi, mis panustavad erinevate ettevõtete teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse
tõstmisse, mis täiendavad käesoleva toetusskeemi raames pakutavaid tegevusi otseselt.
Seos meetmega 5.1 „Ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse kasvu soodustamine,
ettevõtluskeskkonna arendamine“. Nimetatud toetusskeem ettevõtetele sisaldab samuti
ettevõtete uuendamist läbi pädevuste kasvatamiste, nt keskendumist uute ärimudelite
kasutuselevõtmisele turismivaldkonnas.
5.3. Seos valdkondlike arengukavadega:
Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ – toetusskeem toetab konkurentsivõime kava põhisuunda
„Eelduste loomine erasektori teadus- ja arendustegevuse mahtude suurenemiseks ning
innovatsiooni väljundite arvu ja kvaliteedi tõstmiseks“.
„Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ üheks oluliseks fookuseks on samuti
inimressursi kvaliteedi kasvatamine. Strateegias rõhutatakse, et aktiivne panustamine tööjõu
kvaliteedi kasvu ning töötajate teadmised ja oskused on kriitiline tegur majanduse
kasvatamiseks.
Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine
Eesti“ – dokumendis tuuakse välja TA olulisus majandusstruktuuri teadmistemahukamaks
muutmise osana ning rakendusuuringute olulisuse ja selle seose ühiskonna ja majanduse
vajadusega.
VI Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja käskkirja
rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele olulisi lisakulusid.
Rakendamise eeldatavaid tulusid ei ole võimalik rahaliselt mõõta, sest tegemist on
pikemaajalise investeeringuga, mille tulemused kajastuvad paranenud teadlikkuses ja oskustes
teadus- arendustegevuste ja innovatsiooni loomiseks.
VII Käskkirja jõustumine
Käesolevat käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021. a.
VIII Käskkirja kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS-i kaudu. Rahandusministeerium
ja Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega arvestamine või
mittearvestamine on välja toodud seletuskirja lisas.
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja
„Innovatsioonialase teadlikkuse ja võimekuse
tõstmise toetamise tingimused“
seletuskirja lisa
KOOSKÕLASTAMISEL ESITATUD MÄRKUSTEGA ARVESTAMISE TABEL
Ettepanek/märkus Esitaja Arvestatud
/mittearvestatud
põhjendus
1. Käskkirja eelnõu punktis Riigi Tugiteenuste Arvestatud osaliselt
4.4.2.1. viidatud ühendmääruse sättes ei Keskus
ole sätestatud ühtse määra protsenti.
Punktis on nimetatud, millised kulud on
kaudsed kulud. Määratlemata on
otsesed personalikulud, mis on kitsam
ühendmääruse § 3 lõikes 1 loetletud
personalikuludest. Kohendada tuleb
viidet EL määrusele, sest selles artiklis
ei ole lõikeid, on vaid punktid.
Eelnevast tulenevalt palume sõnastada
eelnõu punkt 4.4.2.1 näiteks järgmiselt:
„elluviija kaudsed kulud vastavalt
ühendmääruse § 9 lõikele 4 arvutatuna
sama määruse § 9 lõikes 3 nimetatud
otsestest personalikuludest 15% ühtse
määra alusel kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
1303/2013, millega kehtestatakse
ühissätted Euroopa Regionaalarengu
Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu
Arengu Euroopa Põllumajandusfondi
ning Euroopa Merendus- ja
Kalandusfondi kohta, nähakse ette
üldsätted Euroopa Regionaalarengu
Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu
määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347,
20.12.2013, lk 320—469) artikli 68
punktiga b;
2. Käskkirja eelnõu punkti 4.7.4 osas Riigi Tugiteenuste Arvestatud.
teeme tehnilise ettepaneku eemaldada Keskus
elluviija kohustus esitada vahe- ja
lõpparuandeid rakendusasutusele
teadmiseks. Rakendusasutuse töötajale
on võimalik teha SFOSi õigused ja
tagada töölaua seadistamisega, et
rakendusasutuse töötajal on kohe peale
aruande E-toetuses esitamist aruandele
ligipääs.
3. Käskkirja eelnõu punktis 4.9.1 on Riigi Tugiteenuste Arvestatud.
viidatud Struktuuritoetuste seaduse §-le Keskus
30, kuid seletuskirjas on see täiendus
lisamata jäänud. Palume täiendada
seletuskirja nimetatud punkti osas.
Meetme väljundnäitajaks on käskkirka Rahandusministeerium Arvestatud.
eelnõu punktis 3.1 märgitud „TAK-
idesse ja klastritesse kuuluvate toetust
saanud kasvualade ettevõtete arv“ 2023
sihttasemega 400 ettevõtjat. Oleme
vahepeal täpsustanud koos Majandus-ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
(edaspidi MKM) välisvahendite
osakonna ja Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutusega konkreetse näitaja
metoodikaga seonduvat ning jõudnud
seisukohale, et näitajasse „TAK-idesse
ja klastritesse kuuluvate toetust saanud
kasvualade ettevõtete arv“ tuleb lugeda
vaid rahalist abi saanud ettevõtteid.
Seega ei ole antud käskkirja puhul
toetust saanud ettevõtete arvu näitaja
asjakohane, kuna tegemist on
teadlikkuse ja võimekuse tõstmise
tegevustega, mis oma olemuselt on
mitterahaline abi. Teeme ettepaneku
asendada see näitajaga „Mitterahalist
abi saavate ettevõtjate arv“, mida MKM
hakkab koguma ka 30.12.2020
käskkirja nr 269 „Rakendusuuringute ja
eksperimentaalarenduse programmi
elluviimise toetamine“ alusel. Lisatava
näitaja sihttase palume seada
konkreetse käskkirja alusel
elluviidavate tegevuste mahtu
arvestades ning lugeda unikaalseid
ettevõtteid, et metoodika oleks uue
näitaja puhul meetme tegevuses 4.2.4
läbivalt sama. Palume lisada ka
seletuskirja selgitus, et ükski
olemasolev meetme tegevuse 4.2.4
väljundnäitaja Vabariigi Valitsuse
kinnitatud meetmete nimekirjas ei ole
toetatavale tegevusele asjakohane ning
teete ettepaneku näitaja lisamiseks
järgmise meetmete nimekirja
muudatusega.