dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eelnõude edastamine arvamuse esitamiseks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 19. jaanuar 2021
Viit
1.10-17/2021/371-1
Registreeritud
19. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/2021
Vastutaja
Keiu Käära
Lahendamise tähtaeg
2. veebruar 2021

Failid

  • 📎DM-110514-4.pdf.bdoc280 KB

Sisu (failidest)

EELHINNANG Väike-Maarja Vallavalitsus (registrikood 75011694, aadress Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Väike-Maarja alevik, Pikk tn 7, 46202; edaspidi taotleja ) esitas vee erikasutusloa taotluse Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Nõmme külas Nõmmeveski tee kinnistul (registriosa nr 5527031, katastritunnus 92701:004:0195) Nõmme jõe (keskkonnaregistrikood (edaspidi KKR kood ) VEE1030200) paisutamiseks Nõmme Veskijärve paisjärve (KKR kood VEE2092720) Nõmme Veskijärve paisul (KKR kood PAIS017870). Vee erikasutuloa taotlus paisutamiseks on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS ) 04.01.2019 kirja nr 14-6/19/7 all. Nõmme Veskijärve paisu omanik ning haldaja on Väike-Maarja Vallavalitsus. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 3 p 1 sätestab, et keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 3 lg 1 p 2 kohaselt kavandatakse tegevust, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik ja mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile. Nõmme Veskijärv piirneb Äntu maastikukaitseala Äntu piiranguvööndiga. Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ 3 lisa 1 p 1 a p 530 alusel kuulub Äntu maastikukaitseala Äntu loodusala (EE0060212) koosseisus Natura 2000 alade võrgustikku. KeHJS § 6 lg 1 alusel ei kuulu taotleja tegevus oluliste keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille korral on keskkonnamõjude hindamine kohustuslik. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang” (edaspidi määrus nr 224 ) § 15 p 8 alusel tuleb tegevusloa andjal anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang sellise tegevuse kohta, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. KeHJS § 6 lg 2 p 18 kohaselt peab otsustaja andma hinnangu selle kohta, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. VeeS § 9 lg 5 kohaselt annab vee erikasutusloa Keskkonnaamet, seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Lähtudes eelnevast annab Keskkonnaamet eelhinnangu selle kohta, kas vee erikasutusloa taotluse alusel võib kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju või mitte ning otsustab KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11 lg 2 3 järgi KMH vajalikkus otsustatakse lähtudes eelhinnangust ja asjaomase asutuse seisukohast. KeHJS § 11 lg 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lg 2 või 2 1 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. KeHJS § 6 1 lg 3 järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6 1 lg 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale: Väike-Maarja Vallavalitsuse 04.01.2019 esitatud vee erikasutusloa taotlus (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS ) 04.01.2019 kirja nr 14-6/19/7 all) ; Töövõtulepingu nr 8-10/239-1 Eesti Maaülikooliga (registrikood 74001086) lähteülesanne, mille eesmärgiks on hinnata kahe Lääne-Virumaa paisjärve (Ao ja Nõmme Veskijärv) mõju veekogumile ning koostada meetmekava nende paisjärvede seisundi parandamiseks; Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse spetsialist MSc. Katrin Saar koostanud ekspertarvamus Nõmme Veskijärve tõttu veekeskkonnale avalduva koormuse uurimiseks. Keskkonnaameti poolt tellitud Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse 2019. a uuring "Äntu loodusalal asuvale Kaanjärvele ja selle ümbrus e märgalale mõjuvad ohutegurid" ( registreeritud Keskkonnaameti DHS-is 22.11.2019 kirja nr 7-9/19/12865-4 all; edaspidi uuring ). Lõpparuanne „ Ao paisjärve ja Nõmme Veskijärve meetmekavad“ (edaspidi lõpparuanne ) Eesti Maaülikool, 2020 Tartu (registreeritud Keskkonnaameti DHS-is kirja nr 7-18/20/6031-3 all). AS Maves 2012.a koostatud keskkonnamõju eelhinnang „Nõmme jõel asuvale Nõmme Veskijärve paisule kalapääsu rajamine, eelprojekt“ (edaspidi kalapääsu keskkonnamõju eelhinnang ). Kavandatav tegevus T egevuse iseloom ja maht Taotleja kavandab Nõmme jõe paisutamist Nõmme Veskijärve paisuga. Nõmme jõgi kuulub kogu ulatuses keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ nimistusse, mistõttu terves jõe ulatuses on keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Nõmme Veskijärve paisu juurde rajati 2015. a kalade läbipääsu tagamiseks looduslähedane möödaviikpääs. Nõmme Veskijärve veetaseme reguleerimine toimub automaatvarjadega, millega on võimalik hoida paisjärve veetaseme kõikumine 0,1 m piires, kindlustades sellega kalapääsu stabiilse ja efektiivse töö olenemata jõe vooluhulga muutumisest. Keskkonnaagentuuri poolt läbi viidud 2019. a veekogumite seisundiinfo kohaselt Nõmme lähtest Nõmme Veskijärve paisuni (vooluveekogumi kood 1030200_1) ja Nõmme Veskijärve paisust suudmeni (vooluveekogumi kood 1030200_2) 2019. a koondseisundid hinnati "kesiseks". Nõmme Veskijärve pais asub kahe vooluveekogumi piiril. Ida-Eesti veemajanduskava meetmeprogrammi lisa 1 kohaselt on Nõmme jõe vooluveekogumi te eesmärgiks saavutada hea seisund aastaks 2021. Taotleja 2019. a uuringu lõpparuandes oli Nõmme Veskijärve seisundi koondhinnang füüsikalis-keemiliste näitajate järgi halb, ökoloogiline seisund hinnati kesiseks. Nõmme Veskijärv on kasutusel Nõmme kalakasvatuse veehaardena, millele on antud tähtajatu keskkonnaluba. T egevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Väike-Maarja valla kehtivas üldplaneeringus (kehtestatud Väike-Maarja Vallavolikogu 26.11.2008.a määrusega nr 14) ega Lääne-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ ei ole eraldi käsitletud Nõmme Veskijärve ega paisu. Nõmme paisu lähipiirkonnas on haritav maa, looduslik rohumaa ning planeeringutes muudatusi maakasutuses ettenähtud ei ole. Nõmme külas kehtivaid ega töös olevaid detailplaneeringuid ei ole. Taotluses nimetatud tegevuses ei ole vastuolus kehtivate planeeringute ega õigusaktidega. R essursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Nõmme Veskijärve paisutamisel ei kasutata ressursina maad, mulda, pinnast, maavara, loomastikku ja taimestikku. Kavandatava tegevuse korral võib mõju olla veerežiimile, veekeemiale ja elustikule. T egevuse energiakasutus Kavandatud tegevus ei ole energiamahukas, kasutatakse automaatvarjasid, loodusvaradest kasutatakse pinnavett. Elektrienergia kasutamise mõju keskkonnale on tegevuse seisukohast neutraalne. T egevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Paisutamisega kaasneb settereostuse oht kui pais on avariiohtlik. Nõmme Veskijärve pais u seisukord on 201 2 . a kalapääsu keskkonnamõju eelhinnangus hinnatud heaks. Suurveega võib suur hulk vedelat ja hõljuvat muda uhtuda allavoolu. Kavandatava tegevusega ei kaasne heidet pinnasesse või õhku. Tegevusega ei kaasne eeldatavalt valguse, soojuse, kiirguse , lõhna , müra , vibratsioon i eritust . T ekkivad jäätmed ning nende käitlemine Paisjärve kogunenud setteid saab komposteerida ja kasutada mullaviljakuse parandamiseks. T egevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Nõmme Veskijärve paisu a varii korral võivad paisjärves olevad setted ohustada allavoolu olevaid veekogusid. Arvestades kalapääsu keskkonnamõju eelhinnanguga, et pais on heas seisukorras ning paisu hoolduspäevikus kirjeldatuga , pole alust arvata, et oleks suur tõenäosus avariiolukordade esinemiseks. T egevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike andmete alusel T egevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. Lõpparuandes on välja toodud, et Eesti kohta on koostatud kliimastsenaariumid aastani 2100 ( Luhamaa, A., Kallis, A., Mändla, K., Männik, A., Pedusaar, T. & K. Rosin, 2014. Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100. Keskkonnaagentuur. 90 lk. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimastsenaariumid_kaur_aruanne_ver190815.pdf; 23.10.2020 ). On arvestatud kahte stsenaariumit, üks tagasihoidlikumate RCP4.5 ja ja teine suuremate kliimamuutustega RCP8.5. Mõlema järgi on oodata õhutemperatuuri tõusu. Neist esimese alusel on temperatuuri tõus 2,7 ja teise järgi 4,3 kraadi. Samamoodi muutub arvatavasti ka sademete hulk. Kuu keskmiseid sademeid on sajandi lõpuks aasta kohta vastavalt 16% või 19% rohkem. Erinevate mudelitega rõhutatakse ka ekstreemsete sademetehulgaga valingute sagenemist. Lõpparuandes on jõutud järeldusele, et Nõmme Veskijärve funktsioneerimist võib mõjutada tormide võimsus ja tugevatuuleliste päevade arv. Nõmme Veskijärv on madal suure valgalaga paisjärv , millele pole arvatavasti oluline tuule mõju suurenemine, sest see järv on väike. Sademete hulga suurenemine suurendab veehulka, veevahetust ja võib tõsta veetaset. Kuna paisjärve väljavool on reguleeritud, siis järve veetaseme tõusu äärmuslikku mõju saab leevendada. Samas on väga oluline mõju osakeste settimiskiirusele paisjärves. See võib oluliselt suureneda. Õhutemperatuuri ja selle kaudu veetemperatuuri tõus muudab järve funktsioneerimist. Veetemperatuuri tõus intensiivistab bioloogilisi protsesse, muudab liigilist koosseisu, liikide arvu ja koosluste proportsioone. L iikide arvukuse ja biomassi dünaamika võib muutuda. Paisjärvede puhul võib oletada, et veetemperatuuri ühtlasem jaotus on järve funktsioneerimisele väga üldises tähenduses kasulik, sest toiteainete ressursid jaotuvad kasvuperioodile ühtlasemalt . Kõige olulisem kliimamuutuste mõju võib olla settimiskiiruse suurenemine juhul, kui sademeid on varasemast rohkem. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond O lemasolevad ja planeeritavad maakasutused ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Nõmme Veskijärv asub Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Nõmme külas, paisjärv on Eesti Vabariigi omandis. Nõmme Veskijärv on madal, kihistumata ja kareda veega tehislikult muudetud veekogu (TMV) ning asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal. Nõmme Veskijärve läbib Nõmme jõgi (VEE1030200). Nõmme jõe lähtest (Äntu allikast) kuni Nõmme Veskijärveni on jõe pikkus 8,1 km. 5,6 km Nõmme Veskijärvest allavoolu liitub Nõmme jõgi Põltsamaa jõega. Nõmme Veskijärve ühte väljavoolu kasutatakse Osaühingu Simuna Ivax kalakasvatuse veega varustamiseks (tähtajatu keskkonnaluba nr L.VV/325241). Järve ääres puudub avalik ranna-ala, paadisillad jm taristu, mistõttu rekreatiivne väärtus on madal. Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. A lal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Nõmme Veskijärve ümbruses on registreeritud mitmeid looduskaitsealuseid taime- ja loomaliike (LK III): tumepunane neiuvaip ( Epipactis atrorubens ), vööthuul-sõrmkäpp ( Dactylorhiza fuchsii ), harilik käoraamat ( Gymnadenia conopsea ), pruunikas pesajuur ( Neottia nidus-avis ), suur-rabakiil ( Leucorrhinia pectoralis ) ja hännak-rabakiil ( Leucorrhinia caudalis ). Nõmme Veskijärvest ülesvoolu paikneb N atura 2000 Äntu loodusala (EE0060212), mille osaliseks piiriks on Nõmme jõgi. Alal kaitstakse järgnevaid elupaigatüüpe: vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). Looma- ja taimeliikidest kaitstakse karvase maarjalepa ( Agrimonia pilosa ), kauni kuldkinga ( Cypripedium calceolus ), suur-rabakiili ( Leucorrhinia pectoralis ) ja läikiva kurdsirbiku ( Drepanocladus vernicosus ) elupaika. Lõpparuandes on kalastiku uuring Nõmme Veskijärvel tehtud ajavahemikus 17.-18.09.2019. a. Katsepüügi saagis alusel leitud arvulised näitajad olid järgnevad: liikide arv saagis - 4, keskmine kalade arv võrgu kohta - 28, keskmine kalade mass võrgu kohta - 2,9 kg, mediaankala mass saagis 0,1 kg. Kalastik oli väga arvukas, paisjärve kalastikus esines jõeline komponent, kuid puudus „heas“ seisundis olevale paisjärvele iseloomulik kalaliik. Vaid üks kalaliik oli saagis esindatud märkimisväärse arvu põlvkondadega, peale kesise ealise struktuuri teisi märgatavaid häireid arengu ja/või paljunemisega seoses ei täheldatud. Katsepüügi kalasaagi alusel on paisjärve ökoloogiline potentsiaal kesine. Lõpparuande kohaselt on Nõmme Veskijärv (VRD tüüp I) kalgiveeline järv. Järve seisund oli pH (8,25) järgi väga hea ning üld-P (0,053 mg/l) ja üld-N (7,3 mg/l) järgi väga halb. Läbipaistvuse põhjal ei saanud seisundit hinnata, sest vesi paistis põhjani läbi. Seisundi koondhinnang füüsikalis-keemiliste näitajate järgi oli halb. Nõmme Veskijärve ökoloogilise seisundi hinnang I järvetüübile iseloomulike taimestiku näitajate alusel oli 2019. aastal halb. Suurselgrootute seisundihinnang osutus Nõmme Veskijärves: kas kesiseks (kui seda hinnata kui vooluveekogu) või heaks (kui seda hinnata kui kalgiveelist seisuveekogu). K eskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 punkt 1 alapunkt 530 alusel kuulub Äntu maastikukaitseala Äntu loodusala (EE0060212) koosseisus Natura 2000 alade võrgustikku. Äntu loodusala kaitse-eesmärgid on loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid: vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud(9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080); ning II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on karvane maarjalepp (Agrimoniapilosa), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) ja läikiv kurdsirbik (Drepanocladusvernicosus). Kaitseala idapiiriks olev Nõmme jõgi (VEE1030200) kuulub kogu ulatuses lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse (keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73). Paisjärvega piirneval alal, sh osaliselt väljaspool Äntu MKA piiri on inventeeritud loodusdirektiivi elupaigatüüp – mineraalide rikkad allikad ja allikasood (7160), märkused: inv 2012 aastal. Allikasooala ojade ja allikajärvedega, ala läbib raudtee, esinduslikkus hea (hinne B), muutmisaeg 28.03.2019. 7160 elupaiga kaitse on Äntu MKA ja Äntu loodusala üheks kaitse-eesmärgiks. Kaitsealustest liikidest on paisjärve lähedal (Jäola peakraav, kood VEE1030500) ja Nõmme Kaanjärves (VEE2044210) inventeeritud III kaitsekategooria liigi elupaik - Leucorrhinia pectoralis (suur-rabakiil) (ei ole Äntu MKA kaitse-eesmärgiks, küll aga Äntu loodusala kaitse-eesmärgiks). Paisjärve lähedal paikneb Äntu MKA-le jääv Kaanjärv (Nõmme Kaanjärv, KKR kood VEE2044210), mille loodusdirektiivi elupaigatüübiks on määratud „looduslikult rohketoitelised järved (3150)“, muutmise aeg 12.02.2019, märkused: Järves toimub pilliroo vohamine. Varasemalt olnud 3140 elupaigatüüp. Loodusaladel on keelatud kõik tegevused, mis võivad ohustada loodusalal kaitstavat elupaika või kaitstavate liikide asurkondi. Eelkõige tähendab see vajadust säilitada veekogude veetase ja kaldajoon muutmata kujul ning säilitada veekogude hüdroloogiline režiim ning vältida veekogu vee kvaliteedi halvenemist. Loodusdirektiivi art 3 p 1 alusel ja koostoimes LKS § 1, § 3, § 32, § 70 on Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärk elupaigatüüpide ja liikide soodsa seisundi säilitamine või taastamine. Äntu maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2013–2022 (edaspidi kava ) põhjal on Nõmme Veskijärve paisuga piirneva Äntu loodusala kaitse-eesmärkides: Elupaigatüüp - mineraalide rikkad allikad ja allikasood (7160) Allikad ja allikasood paiknevad seal, kus põhjavesi voolab või igritseb maapinnale: nõlvade ning veerude jalamil või veekogude kaldaalal. Allikate piirkond on talvel reeglina külmumata, sageli jäävaba. Vesi on külm, ühtlase temperatuuriga, hapniku- ja mineraaliderikas, mis tungib läbi mineraalpinnase ja turbalasundi, soodustades taimede kasvu. Allikasoode loomastik on spetsialiseerunud ja taimestik rikas põhjapoolsetest liikidest. Eestis on rikkumata allikasoid üsna vähe järele jäänud (Paal, 2000). Natura standardandmebaasi kohaselt esineb kaitsealal 2,0% mineraalide rikkad allikad ja allikasoid, moodustades 7,8 ha kaitseala pindalast. Elupaigatüübi esinduslikkuseks on määratud B, looduskaitseliseks seisundiks B ja üldiseks seisundiks B. Kameraalselt kontrollitud elupaikade kaardikiht kinnitab andmete õigsust. Elupaigatüüp asub maantee ja raudteevahelisel alal Kaanjärve ümbruses. Kooslus on hõlmatud riikliku seire alade hulka. Seire on toimunud 2005. a. Allikasood on seire käigus iseloomustatud kui liigivaest ja kõrge veetasemega elupaigatüüpi, mille esinduslikkus ja üldhinnang on hinnatud väga kõrgeks (Fridolin, 2005). Pikaajaline kaitse-eesmärk: Allikate ja allikasoo esinemine 7,8 ha-l esinduslikkusega väga hea (A). Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Allikate ja allikasoo esinemine 7,8 ha-l esinduslikkusega hea (B) või kõrgem. Vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140) Elupaigatüüpi kuuluvad nii selge hele- kuni sinakasrohelise veega lubjarikkad järved kui ka kollase või pruunika veega lubja- ja humiinainerikkad järved. Kõiki neid iseloomustab mändvetikate rohkus (Paal, 2000). Kaitsekorralduskavaga kohaselt on Kaanjärv määratud elupaigatüübina: vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140). Kava kohaselt moodustavad elupaigatüübi 3140 Antu järvede rühma kuuluvad järved, sh Kaanjärv (Nõmme Kaanjärv), elupaigatüübi kaitse-eesmärk: Pikaajaline kaitse eesmärk: Elupaigatüübi säilimine 6,2 ha-l, järvede ökoloogilise seisundi säilimine väga heas kvaliteediklassis. Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk: Elupaigatüübi säilimine 6,2 ha-l, järvede ökoloogilise seisundi säilimine heas kuni väga heas kvaliteediklassis. Kaanjärv Raudtee ja maantee vaheline Kaanjärv on 200 m pikk, 60 m lai ja pindalaga 1,4 ha. Järve keskmine sügavus on 3 m, kaldad on soised ja pilliroogu kasvanud. Järve kaldajoone pikkus on 1186 m (EELIS, 2012). Järve kagusoppi suubub Jäola peakraav, loodetipust voolab aga välja lühike oja, mis raudteesilla ees ühineb Nõmme jõega. Kaanjärv on sigimispaigaks suurele rabakiilile. Kaanjärv e kõige värskem uuring on tehtud 2019.a, kus Kaanjärve maksimaalseks sügavuseks mõõdeti 4,3 m ja vee läbipaistvus oli 1,4 m. Järv oli nii temperatuuri kui hapniku poolest kihistunud. Kaanjärve seisund on hinnatud läbipaistvuse alusel väga halvaks, pH alusel heaks, üldfosfori sisalduse alusel kesiseks ja üldlämmastiku sisalduse alusel halvaks. Järve füüsikalis-keemilise seisundi koondhinnang oli halb. Järve kalastik koosneb eeldatavalt ahvenast, särjest, haugist ja kogrest. Suur-rabakiil ( Leucorrhinia pectoralis ) ‒ III kat Suur-rabakiil elutseb taimestikurikaste tiikide, väikeste järvede ning vanajõgede läheduses. Sageli võib teda leida kobraste üleujutusaladel. Oluline on, et veekogus ja selle kaldapiirkonnas oleks mitmekesine taimestik. Samuti eelistab kiil laugete kallastega, kergelt turbase põhjaga ning metsa lähedal paiknevaid veekogusid. Suur-rabakiili sigimisala on kaitsealal registreeritud 2008. a. Kaanjärves määrati liik kahvapüügi andmete alusel. Sigimispaigaks on määratud järve kagupoolne kallas (0,9 ha), kuid võimalik on, et liiki esineb ka Nõmme Veskijärves (EELIS, 2012). Elupaik jääb kaitseala piiranguvööndisse ning paikneb riigimaal. Kaitsekorralduskavas toodud ettepanek: Kuna suur-rabakiil on väheneva arvukusega liik ning Eestis on leiukohti vähe teada, siis on elupaiga säilimiseks oluline lisada liik kaitseala kaitse eesmärgiks. Põhiline oht rabakiilidele on nende elupaikade, eelkõige vastsetele sobivate veekogude, muutumine inimtegevuse mõjul. Kõige sagedasemateks väikeveekogude kadumise või nende kvaliteedi languse põhjusteks on: • veekogude kuivendamine; • võsastumine ja kinnikasvamine; • põllumajandusmürkide ja -väetiste liigne kasutamine; • kalade asustamine veekogudesse. Antud elupaiga puhul on veekogu kinnikasvamine võimalik juhul kui valgalal suureneb põllumajandusväetiste kasutamine või toimub veekogu mõjutav kuivendustegevus. Ala on mõjutatud põhjaveest, mis formeerub intensiivse põllumajandusega Pandivere kõrgustikul ja mis võib kanda alale põllumajandusest tulenevat reostust. Kuna Äntu järvede seisund on viimasel paarikümnel aastal paranenud ning põllumajandustootmises rakendatavad keskkonnanõuded karmistunud, siis on oht veekogu reostumiseks või inimmõjudest tuleneva kinnikasvamise osas väga väike ja täiendavaid meetmeid ette ei nähta. Järgida tuleb põllumajandustootmises rakendatavad keskkonnanõudeid. Kaitsekorralduskavas seatud kaitsekorraldusperioodi ja pikaajaline kaitse eesmärk - kaitstava liigi esinemine ja liigi elupaiga säilimine 0,9 ha-l. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura-aladele Kehtiva kaitse-eeskirja ja Äntu maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise väljatöötamise kavatsuse järgi on veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine keelatud. Riigimetsa Majandamise Keskus on paisjärve omanikuna andnud nõusoleku Nõmme jõe jätkuvaks paisutamiseks maatükil Porkuni metskond 144 (92601:001:0221) tingimusel, et see ei too kaasa muudatusi võrreldes olemasoleva olukorraga. Samas paisutamise mõjude tõttu on vajalik paisjärve puhastamine, seega paisjärv on mõjutanud veekogu olemust, sest jõe isepuhastus setetest ei toimi . Keskkonnameti poolt tellitud uuringu tulemusel selgus, et Nõmme Veskijärve paisutusala ei ulatu Äntu loodusalani. Kaanjärve väljavoolu takistatuse ja järvest kuni Nõmme jõeni ulatuva peaaegu seisva veega ala ei tekita mitte Nõmme Veskijärv, vaid Nõmme jõel Tartu-Tapa raudtee silla all olev killustikukuhjatis, mis takistab Nõmme jõe äravoolu ning põhjustab raudteetammist idasse jääval tasasel alal üleujutust. Nõmme Veskijärve veetaseme alanemisel puudub otsene ja selge mõju nii Kaanjärve kui loodusala soode veetasemele, kui säilib raudteealuse kivikuhjatise konfiguratsioon. Ka paisu täielikul allalaskmisel ei saa veetase loodusalal langeda allapoole raudteealuse killustikukuhjatise pinda ehk umbes kõrgust 90,65 m ümp (EH2000) ja selliselegi tasemele saaks veetase langeda vaid juhul, kui Nõmme jõe vooluhulk kokku kuivaks. Nõmme Veskijärve normaalpaisutustase on 91,20 m ümp (EH2000). Esimene teisele poole raudteed ehk loodusalale ulatuv kõrgusjoon on 91,40 m ümp, mis annab aluse järeldamaks, et loodusalale ulatuks paisutuse otsene mõju alles sellest paisutuskõrgusest alates. Nõmme Veskijärvest vett ammutava Nõmme kalakasvatuse tegevusel loodusalale otsest mõju ei ole , kuna nii kalakasvatuse veehaare kui heitveelask jäävad loodusalast allavoolu. Seega, kui ka paisutamisel veetaset ei tõsteta senisest kõrgemaks ja eesmärgiks olevaid allikasoid ära ei uputata ning suur-rabakiili elupaikades muutusi ei tule, siis Äntu MKA ja loodusala kaitse-eesmärkidest vastuolusid ei ole. I nimese tervis ja heaolu ning elanikkond Välisõhu ja vee kvalitee di halvenemist vee erikasutuse käigus ette näha ei ole. Tegevusega võib mõju olla Osaühingule Simuna Ivax kui paisjärve veetaseme alandamisel saab vä hem vett suunata kalakasvatuse veehaardesse. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Nõmme jõe paisutamine Nõmme Veskijärve paisuga on väikese keskkonnamõjuga kui kalapääs toimib nõuetekohaselt. Lõpparuandes on soovitused ka sette eemaldamiseks, mistõttu on alust arvata, et tulevikus vähendatakse paisjärvest sette kogust ning seega väheneb ka settereostuse tõenäosus. M õju suurus Rakendades keskkonnaloas toodud tingimusi ja nõudeid on võimaliku tegevuse mõju suurus minimaalne, tekkivad võimalikud muutused jäävad loodusliku muutlikkuse piiridesse . M õjuala ul atus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus Nõmme Veskijärve paisutuse st on enim mõjutatud Nõmmekala kinnistu (katastritunnus 92701:004:0078, omanik Osaühing Simuna Ivax) ning Nõmmeveski kinnistu (katastritunnus 92701:004:0088, omanik Rein Möldre). M õju ilmnemise tõenäosus Võimaliku settereostuse tõenäosus on madal, arvestades , et paisu tehniline seisund on hinnatud kalapääsu rajamise käigus heaks . Paisutamise käigus ei tekita ta täiendavat veereostust ja seetõttu ei halvenda see Nõmme jõe veekvaliteeti. Paisjärve kogunenud setete eemaldamisel väheneb mõju veelgi. M õju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Paisutamisega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike kui kalapääs toimib nõuetekohaselt . Sette eemaldamisel väheneb risk settereostuseks allavoolu olevatele veekogumitele M õju piiriülesus Kavandatava te tööde piirkon nast piiriülese keskkonnamõju tekkimist ei ole ette näha. M õju Natura 2000 võrgustiku alale N atura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime osas on otsustajal piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata. Kavandatava tegevuse iseloomust ja mõjust tulenevalt ei ole ette näha negatiivset mõju Äntu loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele kooslustele ega liikidele. K avandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Piirkonnas ei ole teada teisi samalaadseid tegevusi, mille keskkonnamõjud võiksid kavandatava tegevuse mõjudega kumuleeruda. Nõmme Veskijärve veetaseme alandamisel väheneb veetase ka kalapääsus ning Nõmme kalakasvatuse veehaardes. E basoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused Paisutamise käigus ei teki olulist mõju veekeskkonnale sh järve elustikule, kalastikule ja linnustikule, kui järgitakse keskkonnaloas seatud tingimusi. Kalapääsu toimimiseks tuleb jälgida ehitusprojektis sätestatud tingimusi. Eelhinnangu järeldus KeHJS § 29 lg 2 kohaselt võib tegevusloa anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki. Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju , mistõttu KMH ei ole vajalik järgmistel põhjustel: 1.4.1. kavandatav tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; 1.4.2 eelhindamise tulemusena selgus, et taotletava tegevuse tulemusel ei teki olulist mõju keskkonnale juhul, kui arvestatakse keskkonna loa piirangute ja nõuetega; 1.4.3 eelhindamise tulemusena selgus, et taotletav tegevus ei ületata piirmäärasid müra, õhusaastatuse ja vibratsiooni osas; 1.4.4 eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse mõju puudumine; 1.4.5 seega puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju. Keskkonnaluba EELNÕU 30.11.2020 Keskkonnaloa registrinumber KL-509496 Loa omaja Ärinimi / Nimi Väike-Maarja Vallavalitsus andmed Registrikood / Isikukood 75011694 Tegevuskoha Tegevuskoha nimetus Nõmme Veskijärve pais andmed Tegevuskoha aadress Nõmme küla, Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond Katastritunnus 92801:001:0269 Territoriaalkood EHAK 5508 Tegevusvaldkond Keskkonnaloaga reguleeritavad Vee erikasutus; tegevused Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise periood kuupäev Lõppemise kuupäev Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveekogust Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Paisu nimetus Nõmme Veskijärve 2/5 Paisu number PAIS017870 Veekogu nimetus Nõmme jõgi Veekogu kood VEE1030200 Pinnaveekogumi nimetus Nõmme lähtest Nõmme Veskijärve paisuni Pinnaveekogumi kood 1030200_1 Jrk Nõue Nõude kirjeldus Nõude rakendamise tähtaeg nr 1. Paisutustasemed 1. NPT 91,2 m (EH2000), 91,0 m (BK77) 1. Pidevalt, 2.-3. Vajadusel, 4. Pidevalt 2. KPT 91.3 m (EH2000), 91,1 m (BK77) 3. MPT 91.1 m (EH2000), 89,90 m (BK77) 4. Mõõdulatt peab olema nähtav. 2. Veetasemete 1. Veekogu paisutamisel tuleb tagada projektikohane vooluhulk kalapääsus. 1.-2. Pidevalt, 3.Lühiajaliselt, 4. reguleerimine 2. Paisutamist tuleb korraldada viisil, mis tagab veeloas määratud veetasemed. hiljemalt 1 kuu enne veetaseme 3. Loaga kehtestatud normaalpaisutustasemest erineva paisutustaset võib lubada suurveeaegselt vaid lühiajaliselt. muutmist 4. Normaalpaisutustaseme oluline muutmine on lubatav hoolduse või ehituse ning rekonstrueerimise puhul, kooskõlastades nimetatud tegevused eelnevalt kirjalikult loa andjaga. 3. Hooldus 1. Paisu tehniline seisukord tuleb üle vaadata 4 korda aastas (enne ja peale suurveeperioode). Ülevaatuse käigus tuleb hinnata paisu 1. Neli korda aastas, 2. Koheselt seisukorda ja vastupidavust erakorralistele oludele ning vajadusel kavandada hooldus- või remonttööd. 2. Paisu ette kogunenud sete ja risu tuleb eemaldada. 4. Hoolduspäevik Kõik veeloaga kohustuslikuks tehtud kogutavad andmed tuleb nende tekkimise järgselt kanda hoolduspäevikusse. Hoolduspäevikut Esitada hiljemalt iga aasta 10. tuleb pidada viisil, mis tagaks nende operatiivse kättesaadavuse loa andjale. Hoolduspäevik esitada loa andjale üks kord aastas jaanuariks 5. Paisjärves veetaseme 1. Veetaseme alandamine peab toimuma ühtlaselt ning mitte kiiremini kui 0,3 meetrit ööpäevas kooskõlastades tegevus enne tööde 1. Kooskõlastada hiljemalt 1 kuu enne alandamine ja paisjärve alustamist loa andjaga. veetaseme alandamist, 2.-3- taastäitmine 2. Veekogu veetaseme alandamisel ei tohi vooluhulga muutmisega kahjustada paisust allapoole jäävat voolusängi ja vee-elustikku. Pidevalt,4.-7. Pidevalt 3. Veetaseme alandamist tuleb korraldada viisil, millega välditakse setete ja risu juhtimist paisust allapoole jäävasse voolusängi. 4. Paisjärve taastäitmine ei tohi jääda madalveeperioodi. 5. Tagatud peab olema ökoloogiline vooluhulk. 6. Tegevus peab olema dokumenteeritud hoolduspäevikusse 7. Täitmise käigus tuleb teha vaatlusi vähemalt kord päevas kõigi ehituskonstruktsioonide seisukorra kohta ja andmed kanda hoolduspäevikusse 6. Kalade läbipääs 1. Kalapääsus tuleb tagada projektikohane vooluhulk. 1. Pidevalt 2. Hiljemalt 1 kuu enne 2. Kalapääsus veetaseme muutmine tuleb kooskõlastada loa andjaga veetaseme muutmist, 3.-4. Pidevalt 3. Kalapääsu sissevoolust tuleb eemaldada sinna kogunenud risu ja muud takistused. 4. Kalapääs peab toimima alaliselt. 7. Avarii ja avariioht 1. Avarii korral teavitada sellest loa andjat, järelevalvet tegevat asutust ja Päästeametit koheselt. 1. Koheselt 2. Pidevalt 2. Paisu hea tehniline seisukord tuleb tagada esimesel võimalusel. 3/5 Jrk Nõue Nõude kirjeldus Nõude rakendamise tähtaeg nr 8. Vastutus ja kohustused 1. Loa omanik on kohustatud tagama paisu ning kalapääsu tehnilise korrashoiu ja hoolduse. 1.-2. Pidevalt 3. Vajadusel 2. Loa omanik peab kasutusele võtma meetmed, millega vähendada või vältida tegevuse mõju pinnaveekogumile, põhjaveekogumile või isiku varale. 3. Loale kantud nõuete mittetäitmise korral on loa andjal õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. 9. Muud olulised meetmed Teavitada loa andjat 1 nädala jooksul valduse muutumisest ja informeerida uut valdajat keskkonnaloa ümbervormistamise Nädala jooksul vajadusest, sel juhil kehtib keskkonnaluba uuele omanikule 4 kuud, alates valduse üleandmisest. Uus valdaja peab taotlema tegevuse jätkamisest keskkonnaloa andmete muutmist. V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju 4/5 ja nende täitmise tähtajad V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg nr 1. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse 1. Kui selgub, et loa omaja tegevuse või tegevusetusega kaasneb negatiivne mõju 1.-2. Vajadusel. 3. Pidevalt keskkonnamõju vähendamise meetmed keskkonnale või vee erikasutus ohustab otseselt inimese tervist või keskkonda, on loa andjal õigus nõuda lisameetmeid ja uuringuid. 2. Täiendavalt võib loa andja algatada keskkonnaloa muutmise menetluse kui loa andmise hetkel kehtinud õigusnormid on muutunud või kui selgub, et tegevusega kaasneb negatiivne keskkonnamõju. 3. Loaga kirjeldamata juhtudel lähtuda kehtivate õigusaktide nõuetest. 2. Veekogu tervendamise meetmed 1.Taimestiku niitmine kalapääsus, veetakistuste eemaldamine. 2. Sette eemaldamine vastavalt 1. Vajadusel. 2. Hiljemalt insener-tehnilisele uuringule. 30.09.2025 3. Tööde teostamise tingimused ja nõuded Esitada Nõmme Veskijärve paisjärvest setete eemaldamise tööde tegevuskava Hiljemalt 01.02.2021 4. Muud asjakohased meetmed Nõmme Veskijärve paisu ehitustehnilise seisukorra hindamiseks esitada hüdrotehnilise ehitise Hiljemalt 01.06.2021. ekspertiisiandmeid 5. Muud asjakohased meetmed Enne setete eemaldamist esitada keskkonnaloa muutmise taotlus Vähemalt kolm kuud enne töödega alustamist 6. Muud asjakohased meetmed Veetaset hinnata olemasoleva mõõdulati alusel, veetaseme andmed märkida I, II ja IV kvartal kord kuus, III hoolduspäevikusse. kvartal iga nädal. V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Teave meetmete 1. Kui keskkonnaloas toodud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, siis tuleb sellest kirjalikult teavitada loa andjat. 1. Koheselt, 2.Vajadusel.3. rakendamise kohta 2. Täiendavatest meetmetest, mida on kavas rakendada veekasutusel, teavitada kirjalikult loa andjat. Hiljemalt 10. jaanuar 3. Enne ja pärast kõrgveeperioode tuleb teostada paisu tehnilise seisukorra ülevaatus. Andmed paisu tehnilise seisukorra kohta ning tehtud hoolduste kohta tuleb esitada loa andjale 1 kord aastas. 2. Veekogu omaseire Hoolduspäevikut tuleb pidada viisil, mis tagaks nende operatiivse kättesaadavuse loa andjale ja järelevalve teostajale. Hoolduspäevik Hiljemalt 10.jaanuar tulemused tuleb esitada loa andjale iga kalendriaasta lõpul. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 5/5 EELNÕU (30.11.2020) KORRALDUS Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu I. ASJAOLUD Väike-Maarja Vallavalitsus (registrikood 75011694; aadress Lääne-Viru maakond, Väike- Maarja vald, Väike- Maarja alevik, Pikk tn 7, 46202; edaspidi taotleja) esitas tähtajatu vee erikasutuse keskkonnaloa (edaspidi keskkonnaluba) taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS) 04.01.2019 kirja nr 14-6/19/7 all) Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Nõmme külas Nõmmeveski tee kinnistul (registriosa nr 5527031, katastritunnus 92701:004:0195) Nõmme jõe (keskkonnaregistrikood Nõmme jõe (keskkonnaregistrikood, edaspidi KKR kood, VEE1030200) paisutamiseks Nõmme Veskijärve paisuga (Eesti Looduse Infosüsteemi kood, edaspidi EELIS kood, PAIS017870). Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 8 lg 2 p 5 kohaselt on keskkonnaluba vajalik, kui toimub veekogu paisutamine. VeeS § 8 lg 2 1 järgi ei ole keskkonnaluba vaja, kui vooluveekogu looduslikku veetaset tõstetakse kuni üks meeter, välja arvatud juhul, kui paisutamine toimub looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 51 lõike 2 alusel kehtestatud nimistus sisalduvatel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis ja elupaigana kaitset vajavatel veekogudel või nende lõikudel. VeeS § 9 lg 5 alusel annab keskkonnaloa Keskkonnaamet. Keskkonnaamet kontrollis esitatud taotluse vastavust VeeS ja keskkonnaministri 26.03.2002 määruse nr 18 „Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid“ (edaspidi määrus nr 18) nõuetele ning palus taotlejal taotlust täiendada tuginedes määruse nr 18 § 13 lg-le 3, mis annab Keskkonnaametile õiguse küsida täiendavaid andmeid. Keskkonnaamet palus esitada vastavalt VeeS § 17 lg-le 1 veekogu paisutamiseks kirjalik nõusolek maaomanikult, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine mõjutab. Vastavalt määruse nr 18 § 8 1 p-le 9 anda teada, kas on tagatud paisust allpool olevas jõelõigus ja kalapääsul pidevalt ökoloogiline miinimumvooluhulk või looduslik äravool, kui looduslik äravool on ökoloogilisest miinimumvooluhulgast väiksem. Täpsustada, kas on tagatud Nõmme Veskijärve paisul peale kalapääsu rajamist normaalpaisutustase Euroopa vertikaalse referentssüsteemi EVRS järgi 91.2 m abs. Esitada sette paksuse mõõtmise aruanne või vastav väljavõte hoolduspäevikust, seirearuanne, kus on järeldus kalapääsu toimimise kohta ning paisu hoolduspäevik ning vooluhulga mõõtmise tulemused. Lisaks palus Keskkonnaamet esitada lisainfot keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu koostamiseks (registreeritud Keskkonnaameti DHS-is 24.01.2019 kirja nr 14-6/19/7-2 all). Keskkonnaamet palus vee erikasutusloa taotlust täiendav teave esitada hiljemalt 29 .03.2019. Taotleja esitas Keskkonnaameti poolt küsitud lisateabe 26.03.2019, kus selgus, et taotleja on tellinud uuringu, et välja selgitada Nõmme Veskijärvele sobivaimad tervendamise meetodid ja hoolduskava, sest Nõmme Veskijärve võib pidada eutrofeerunud veekoguks. Selleks oli taotleja sõlminud töövõtulepingu nr 8-10/239-1 Eesti Maaülikooliga (registrikood 74001086), kelle ülesandeks oli teostada uuring „Ao ja Nõmme (Veskijärve) paisjärvede mõju veekogumile“ (edaspidi uuring). Uuringu raames oli Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse spetsialist MSc. Katrin Saar koostanud ekspertarvamuse Nõmme Veskijärve tõttu veekeskkonnale avalduva koormuse uurimiseks (edaspidi ekspertarvamus, registreeritud Keskkonnaameti DHS-is kirja nr 14-6/19/7-3 all). Keskkonnaamet hindas taotleja esitatud andmeid vastavaks määruse nr 18 nõuetele ning võttis 25.04.2019 keskkonnaloa taotluse menetlusse (registreeritud Keskkonnaameti DHS-is kirja nr 14-6/19/7-4 all). Käesolev keskkonnalao taotlus võeti menetlusse enne uue VeeS jõustumist (jõustus 01.10.2019). VeeS § 279 lg 8 sätestab, et enne uue VeeS jõustumist menetlusse võetud veeloa taotluseid menetletakse edasi taotluse menetlusse võtmise ajal kehtinud menetlusõigusnormide alusel. Seoses keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu koostamisega ei olnud Keskkonnaametil võimalik keskkonnaloa taotlust tähtaegselt menetleda. Tuginedes haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-le 41, pikendas Keskkonnaamet haldusmenetluse läbiviimise tähtaega kuni 25.08.2019 (registreeritud Keskkonnaameti DHS-is kirja nr 14-6/19/7-5 all). Eelhinnangu koostamisel selgus, et pole piisavalt materjale, millele eelhinnangu koostamisel tugineda. Seetõttu pikendas Keskkonnamet veelkord keskkonnaloa menetlustähtaega kuni 30.06.2020, et oodata ära uuringutulemused, mille põhjal otsustada keskkonnamõju hindamise vajalikkuse ning keskkonnaloa andmise üle (registreeritud Keskkonnaameti DHS-is kirja nr 14 6/19/7-6 all). Taotleja esitas Keskkonnaametile uuringu lõpparuande 25.06.2020 (registreeritud Keskkonnaameti DHS-is kirja nr 7-18/20/6031-3 all). Uuringu lõpparuande analüüsimiseks ning eelnõude koostamiseks pikendas Keskkonnaamet menetlustähtaega kuni 26.09.2020 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS) 30.06.2020 kirja nr DM-110514-1 all). Materjalide mahukuse tõttu Keskkonnaamet pikendas veelkord menetlustähtaega kuni 30.11.2020 (registreeritud KOTKAS-s 28.09.2020 kirja nr DM-110514-2 all). Keskkonnaamet käis 02.10.2020 Nõmme Veskijärve paisu paikvaatlusel. Paikvaatlusprotokoll on registreeritud KOTKAS-s kirja nr DM-110514-3 all. 1.1. Menetlusosaliste ärakuulamine VeeS § 9 1 lg 1 kohaselt avaldab vee erikasutusloa andja vee erikasutusloa taotluse esitamise kohta, 21 päeva jooksul pärast taotluse menetlusse võtmist, teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade vee erikasutusloa taotluse esitamise kohta avalikustati 02.05.2019 võrguväljaandes, Ametlikud Teadaanded. Vastavalt HMS § 48 lg-le 1 avalikustatakse õigusakti eelnõu koos seletuskirjaga, tagades avalikkusele nimetatud dokumentidega tutvumise võimaluse vähemalt kuni ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaja lõpuni. Vastavalt HMS § 49 lg-le 2 ei või tähtaeg ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks olla lühem kui kaks nädalat väljapaneku algusest arvates. Keskkonnaamet teavitas keskkonnaloa andmise otsuse eelnõu ja loa eelnõu valmimisest XXX ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning vastavalt HMS § 40 lg-le 1 edastas XXX kirjaga nr XXX keskkonnaloa andmise otsuse ja keskkonnaloa eelnõud (edaspidi eelnõud) loa taotlejale ning huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks. Eelnõudele ettepanekuid ega vastuväiteid esitati/ei esitatud. II. KAALUTLUSED 2.1. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 p 1 sätestab, et keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 3 lg 1 p 2 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse eesmärgile ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Nõmme Veskijärv piirneb Äntu maastikukaitseala Äntu piiranguvööndiga. Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiriˮ lisa 1 p 2 ap 530 alusel kuulub Äntu maastikukaitseala Äntu loodusala (EE0060212) koosseisus Natura 2000 alade võrgustikku. KeHJS § 6 lg 1 alusel ei kuulu taotleja tegevus oluliste keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille korral on keskkonnamõjude hindamine kohustuslik. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang” (edaspidi määrus nr 224) § 15 p 8 alusel tuleb tegevusloa andjal anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang sellise tegevuse kohta, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. KeHJS § 6 lg 2 p 18 kohaselt peab otsustaja andma hinnangu selle kohta, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. VeeS § 9 lg 5 kohaselt annab keskkonnaloa Keskkonnaamet, seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Lähtudes eelnevast annab Keskkonnaamet eelhinnangu selle kohta, kas keskkonnaloa taotluse alusel võib kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju või mitte ning otsustab KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11 lg 2 3 järgi KMH vajalikkus otsustatakse lähtudes eelhinnangust ja asjaomase asutuse seisukohast. KeHJS § 11 lg 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lg 2 või 21 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. KeHJS § 61 lg 3 järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lg 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Keskkonnaamet tellis Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuselt uuringu "Äntu loodusalal asuvale Kaanjärvele ja selle ümbruse märgalale mõjuvad ohutegurid", töö valmis 2019.a novembris (edaspidi Keskkonnameti tellitud uuring, leitav Keskkonnameti DHS-is kirja nr 7-9/19/12865-4 alt). Lähteülesandeks oli analüüsida Nõmme jõe vooluveekogumi Nõmme_1 (1030200_1) kuuluva Nõmme Veskijärve paisu (PAIS017870) paisutusala mõju Äntu loodusalale, sh piirkonnas asuva kalakasvatuse võimalikku mõju. Hinnata, kas paisutuse mõjuala ulatub loodusalale. Kui ulatub, siis analüüsida, kuidas paisutus mõjutab piirkonna loodusdirektiivi elupaigatüüpe siirde- ja õõtsiksood (7140) ning allikad ja allikasood (7160) säilimist vähemalt hea (B) esinduslikkusega 0,7 (7140) ja 8,4 (7160) ha-l. Samuti hinnata paisutuse võimalikku mõju Kaanjärvele nii järvetüübist kui loodusdirektiivi elupaigatüübist lähtuvalt. Hinnata, millised on ohutegurid allikatele, allikasoodele, siirde- ja õõtsiksoodele ning Kaanjärvele, kui peaks toimuma paisjärve setetest puhastamine, järve veetaseme alandamine või paisutuse likvideerimine. Tuua välja meetmed, kuidas neid ohutegureid vältida või nende mõju loodusalale vähendada. Keskkonnaameti tellitud uuringu tulemustes selgus, et Nõmme Veskijärve paisutusala ei ulatu Äntu loodusalani, loodusalale ulatuv kõrgusjoon on 91,40 m ümp, mis annab aluse järeldamaks, et loodusalale ulatuks paisutuse otsene mõju alles sellest paisutuskõrgusest alates. Veskijärve veetaseme alanemisel puudub otsene ja selge mõju nii Kaanjärve kui loodusala soode veetasemele, kui säilib raudteealuse kivikuhjatise konfiguratsioon. Veskijärvest vett ammutava Nõmme kalakasvatuse tegevusel loodusalale otsest mõju ei ole, kuna nii kalakasvatuse veehaare kui heitveelask jäävad loodusalast allavoolu. Loa andja jõudis keskkonnamõjude eelhindamise põhjal järeldusele, et KMH algatamine pole vajalik, sest taotleja poolt kavandatav tegevus (ainult paisutamine) ei avalda olulist negatiivset keskkonnamõju Natura 2000 võrgustiku alale. 2.2. Nõmme jõgi ja veemajanduskava eesmärgid Nõmme jõgi (VEE1030200) on Põltsamaa jõe ülemjooksu lisajõgi; kuulub Ida-Eesti vesikonna Peipsi alamvesikonda. Jõgi algab Pandivere kõrgustiku lõunanõlvalt ca 5 km Kiltsi külast ida pool ning suubub Põltsamaa jõkke Rakke alevikust ca 2 km loode pool, jäädes tervikuna Väike-Maarja valla territooriumile. Jõe ametlik pikkus on keskkonnaregistri (register.keskkonnainfo.ee) andmetel 13,3 km ja valgala pindala 146,2 km 2. Nõmme jõgi kuulub kogu ulatuses keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu" nimistusse. Viimase Ida-Eesti 2015-2021 veemajanduskava (edaspidi VMK) lisa 2 kohaselt on vooluveekogumi ökoloogiline seisund hinnatud heaks. Viimase seire alusel 2016. a. sai antud vooluveekogum seisundi hinnanguks kesine. Kesine hinnang tulenes vee kõrge üldlämmastiku sisaldusest. Keskkonnaagentuuri poolt läbi viidud 2019. a veekogumite seisundiinfo kohaselt Nõmme lähtest Nõmme Veskijärve paisuni (vooluveekogumi kood 1030200_1) ja Nõmme Veskijärve paisust suudmeni (vooluveekogumi kood 1030200_2) 2019. a koondseisundid hinnati "kesiseks". VMK 2021. a eesmärk on saavutada "hea" koondseisund. Taotleja tehtud uuringu lõpparuandes Nõmme Veskijärve seisundi koondhinnang füüsikalis-keemiliste näitajate järgi oli halb, ökoloogiline seisund kesine. 2.3. Nõmme Veskijärv ja Nõmme Veskijärve pais Nõmme Veskijärv asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal Ida-Eesti vesikonnas. Nõmme Veskijärve veepeegli pindala on 5,7 ha, kuulub vooluveekogumisse 1030200_1, Nõmme jõgi Nõmme Veskijärve paisuni. Nõmme Veskijärve koordinaadid on X:6547007.8; Y: 627878; sissevoolu koordinaadid on X: 6546940.9, Y: 628116.1; väljavoolu koordinaadid on X: 6546953, Y:627687.7. Nõmme Veskijärve kasutatakse Nõmmekala (92701:004:0078) kinnistul paikneva Osaühingule Simuna Ivax (registrikood 10072673) kuuluva Nõmme kalakasvanduse veega varustamiseks. Veevõtuks on Osaühingul Simuna Ivax kehtiv keskkonnaluba nr L.VV/325241, milles lubatud veevõtu kogused Nõmme Veskijärvest on 21600 m3/ööpäevas ehk 250 l/s. Keskkonnaregistri andmetel on Nõmme jõel vaid Nõmme Veskijärve pais, mis asub 5,7 km kaugusel suudmest. Nõmme Veskijärve pais asub koordinaatidel X: 6546963, Y: 627780, mille paisutuskõrgus on 3,5 m. 2012. a inventariseerimise andmetel hinnati paisu ehitustehnilist seisundit rahuldavaks. 2015. a alates on paisul automaatvarjad. Automaatvarja mõõtmed on valitud selliselt, et selle abil on võimalik läbi lasta kogu jões esinev vooluhulkade vahemik ilma puitkilpidega opereerimiseta. Automaatvarjaga on võimalik hoida paisjärve veetaseme kõikumine 0,1 m piires, kindlustades sellega 2015.a rajatud kalapääsu stabiilse ja efektiivse töö olenemata jõe vooluhulga muutumisest. Kalade laskumine toimub läbi kalapääsu ja liigveelaskme kaudu üle varja voolava veejoaga. Keskkonnaamet käis 02.10.2020 paikvaatlusel ning tuvastas, et Nõmme Veskijärve pais oli töökorras. Keskkonnaamet määrab keskkonnaloale nr KL-509496 nõude esitada Nõmme Veskijärve paisu ehitustehnilise seisukorra hindamiseks hüdrotehnilise ehitise ekspertiisiandmed hiljemalt 01.06.2021. 2.4. Paisutustasemed ja veetasemete reguleerimine Keskkonnaministri 19.09.2014 määruse nr 40 „Täpsustatud nõuded veekogu paisutamise, paisutamisega seotud keskkonnaseire, vee-elustiku kaitse, paisu, paisutuse likvideerimise ja veetaseme alandamise kohta ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika“ (edaspidi määrus nr 40) § 2 lg 2 kohaselt määratakse paisutamisega seotud kõrgeima, madalaima ja normaalpaisutustaseme absoluutkõrgus vee erikasutusloas. Kalapääsu 2012.a ehitusprojektis "Nõmme jõel asuvale Nõmme Veskijärve paisule kalapääsu rajamine" (Inseneribüroo Urmas Nugin, töö nr 02-12, edaspidi kalapääsu ehitusprojekt) on ülavee arvutuslikuks veetasemeks kalapääsu projekteerimisel võetud Nõmme kalakasvanduse 2004-2005. a. renoveerimisprojektis arvestatud Nõmme Veskijärve paisjärve normaalpaisutustase (edaspidi NPT) 91.00 m abs. Eesti läks 2018. aastast üle Euroopa ühtsele kõrgussüsteemile, milleks on Euroopa vertikaalne referentssüsteem (edaspidi EVRS, Eestis tähistatakse EVRS-i kõrgusi lühendiga EH2000), seega alates 01.01.2018 on EVRS järgi Nõmme Veskijärve paisu NPT 91.2 m abs. Tuginedes taotlusele ja uuele kõrgussüsteemile, EH2000, kehtestab Keskkonnaamet taotleja vee erikasutusloas nr KL-509496 järgnevad paisutustasemed: normaalpaisutustase (ülavee normaaltase, edaspidi NPT) 91.2 m abs (+/- 10 cm), kõrgeim paisutustase (edaspidi KPT) 91.3 m abs ja madalaim paisutustase (edaspidi MPT) 91.1 m abs. MPT on madalaim tase, milleni vesi võib normaalse käituse korral alaneda ning mis tuleneb ökoloogilisest miinimumvooluhulgast. KPT on kõrgeim veetase, mis on tehniliselt lubatav vaid lühikest aega erakorralistes (kevadsuurvesi, suur vihmaveetulv) oludes. Paisu omanik/valdaja peab hindama veetaset I, II ja IV kvartalil olemasoleva mõõdulati alusel kord kuus ning III kvartalil iga nädal. Veetaseme andmed märkida hoolduspäevikusse. Paisu omanik/valdaja peab olema valmis kiireks veetaseme reguleerimiseks suurvee perioodidel ja suurte sadude korral. Vajadusel tuleb suurvee ajal paisu omanikul käsitsi eemaldada puidust varjad, et tagada normaalpaisutustase. 2.5. Hooldus Paisu omanik/valdaja on kohustatud tagama paisu ja kalapääsu pideva tehnilise korrashoiu ja hoolduse. Enne ja pärast suurveeperioode tuleb teha paisu ja kalapääsu ülevaatus (vajadusel ka rohkem), vajadusel likvideerida tekkinud muutused ja deformatsioonid. Andmed tehtud ülevaatuste ja tööde kohta tuleb märkida hoolduspäevikusse. Pais ja kalapääs tuleb puhas hoida veega peale kanduvast risust ja jääst, vältimaks ummistusi, üleujutusi ja kalade rände takistamist. Vältida paisu ja kalapääsu hooldus- ja/või remonttööde läbiviimist kalade sigimisrände ajal (ülesvoolu ajavahemikus 15.09-01.12 ning allavoolu 01.04-31.05). Iga viie aasta tagant on kohustuslik paisu aastaülevaatusele kaasata vesiehituse ala ehitusinsener, et: vaadata üle hoolduspäevik; selgitada, milliseid parandus- ja korrastustöid on sooritatud ja miks neid tehti; vaadata üle kõik ehitisosad ning teha kindlaks nende toimimisvõime; kontrollida, ega kasvanud puud ohusta ehitise püsivust ning ega ülespaisutatud vesi ohusta inimesi või keskkonda; kavandada, milliseid hooldus- ja/või remonttöid ja mis ajaks on vaja teha. 2.6. Hoolduspäevik Paisu ja kalapääsu kohta pidada hoolduspäevikut, kuhu kantakse vähemalt kord aastas tehnilise seisundi ülevaate tulemused, paisul ja kalapääsul tehtud ehitus- ja hooldustööd, avariiohtlike olukordade ja nende likvideerimise abinõude kohta. Kõik veeloaga kohustuslikuks tehtud kogutavad andmed tuleb nende tekkimise järgselt kanda hoolduspäevikusse. Hoolduspäevikut tuleb pidada viisil, mis tagaks nende operatiivse kättesaadavuse loa andjale ja järelevalve teostajale. Hoolduspäevik tuleb esitada loa andjale iga aasta 10. jaanuariks. 2.7. Seire Teostada Nõmme Veskijärve veetaseme seiret vastavalt p 2.4. ettenähtud seiresagedusega. Erakorraliste ilmastikuolude ja suurvee ajal jälgida veetaset vajadusel igapäevaselt. Mõõtelatil peab olema fikseeritud lubatud normaalpaisutuskõrgus. Tagada tuleb mõõtelati tulemi õigsus, nähtavus ning vajadusel ligipääs. Arvesse tuleb võtta, et mõõtelati arvuline väärtus on vana kõrgussüsteemi järgi. Enne ja pärast suurveeperioode tuleb kontrollida paisu rajatiste (sh varjade korrasolekut ja tõstevalmidust) ning kalapääsu korrasolekut. Seire andmed tuleb kanda hoolduspäevikusse. 2.8. Paisjärves veetaseme alandamine ja paisjärve taastäitmine Veetaseme alandamine paisjärves tuleb kirjalikult kooskõlastada loa andjaga vähemalt 30 päeva enne töödega alustamist. Alandada võib kuni 30 cm ööpäevas, sette ja risu juhtimine paisust allavoolu ei ole lubatud. Veetaseme alandamise protsess tuleb protokollida. Varjade eemaldamise algusaeg ja ulatus tuleb fikseerida kuupäeva ja kellaajaliselt, teha fotosid ja teavitada loa andjat töödega alustamisest. Kontrollida alanemist päeva jooksul paaritunniste intervallide kaupa ja veenduda, et allavoolu juhitav vesi on endiselt läbipaistev, ei kahjusta vahetult paisust allavoolu jõesängi ning paisu taha ei ole kogunenud risu. Kogunenud risu tuleb eemaldada. Kui vee läbipaistvus on muutunud, tuleb alandamine peatada 24 tunniks, kuna järelikult vesi kannab kaasa setteosakesi. See tähendab, et järgmist 0,3 m ei või alandada enne, kui on möödunud täiendav 24 tundi alates 0,3 m alandamisest. See laseb jõe veevoolul paisjärves rahuneda ja setteosakestel taas veepõhja langeda. Olukord fikseerida protokollis, vee läbipaistvuse muutumisest teavitada loa andjat nt telefoni/e-posti teel. Kui vee läbipaistvus on muutunud ja alandamise ajal on ilmastik väga sajune, võiks tööd peatada suuremate sadude lõpuni. Tühjendamisel ei tohi vooluhulk vahetult allavoolu jäävas veekogus ületada looduslikku äravoolu rohkem kui 2 korda. Eesmärk on vältida allavoolu võimalikku erosiooni. Veetaseme tõstmise protsess tuleb protokollida. Veetaseme tõstmisega alustamisest tuleb kuupäeva ja kellaajaliselt teavitada loa andjat. Tööde kestel peab pidevalt olema tagatud ökoloogiline miinimumvooluhulk 0,13 m3/s või looduslik äravool kui see on väiksem ökoloogilisest miinumvooluhulgast. Veetaseme tõus ei või olla kiirem kui 1,0 meetrit ööpäevas. Paisveekogu täitmine normaalpaisutustasemeni peab toimuma järkude kaupa, 2-3 ööpäevaste vaheaegadega, kuni 1 m korraga. Täitmise käigus tuleb teha vähemalt kord päevas vaatlusi kõigi ehituselementide seisukorra kohta. Avariiolukorra tekkimisel tuleb veekogu täitmine viivitamatult katkestada ja alustada selle tühjendamist. Alandamise ja taastäitmise kohta koostatud protokollid tuleb esitada tööde lõppemisel loa andjale. 2.9. Kalade läbipääs Paisu omanik peab tagama paisu rajatiste hoolduse ja kalatee toimimise (VeeS § 17 lg 5). Kalapääsul tuleb tagada projektijärgne vooluhulk 0,25 m3/s, mis on vajalik kalapääsu toimimiseks. Kalapääs peab toimima nõuetekohaselt ning pidevalt. Veetaseme alandamist nõudvaid töid ei või planeerita rände- ja kudeajale. Mitte lubada võsa kasvamist kalapääsule ning jälgida basseinide vaheliste kivivallide seisukorda ning vajadusel neid parandada. Kalapääs tuleb regulaarselt hoida puhas vooluga peale kanduvast risust (VeeS § 21 p 2). Madalveeperioodil tuleb teha kalapääsu ülevaatus ja selgitada kas ehitis vastab projektile ja tagab seega kalade läbipääsu ning vajadusel teha parandusi. Suurveeperioodide esinemisel tuleb kalapääsu ülevaatusi läbi viia rohkem, et vajadusel likvideerida tekkinud muutused ja deformatsioonid Kalapääsu vooluhulga, veerežiimi, veetaseme muutmine seab ohtu selle eesmärgipärase toimimise, st kalade ränne tõkestatakse ja seega pole täidetud ka VeeS § 17 lg 4. Ihtüoloogilise ekspertarvamuse kohaselt kalapääsu ehitustööde käigus selgus, et projekteerimise aluseks olnud hüdroloogilised lähteandmed olid olnud ebatäpsed ning reaalne veekasutus Nõmme Veskijärve paisu juures ei vastanud veelubadega sätestatule. Kalapääsu valmimise järel selgus, et kui kalapääsu vooluhulk vastab projektijärgsele, siis paisjärve NPT hoida pole võimalik ning kalakasvatus harjumuspäraselt paisjärvest vett võtta ei saa. Keskkonnaministeeriumi tellimisel on läbiviimisel uuring „Rajatud kalapääsude efektiivsuse hindamine“ lõpptähtajaga 01.12.2022, kuhu on kaasatud ka Nõmme Veskijärve kalapääs. Võttes arvesse Ihtüoloogilises ekspertarvamuses väljatoodud probleemi kalapääsu voolhulkadega siis juhul kui Keskkonnaministeeriumi uuringu tulemustest selgub, et kalapääs ei toimi või muu oluline teave paisu ja kalapääsu kohta, on Keskkonnaametil õigus vajadusel luba muuta. 2.10. Setete eemaldamise vajadus ja tegevuskava Taotleja tehtud uuringu tulemusel selgus, et Nõmme Veskijärve settelasundi paksus ulatus kohati ligi 2 m. Nõmme Veskijärve muda on peamiselt savine. Suures osas oli järve veesügavus kõigest mõni cm. Võib eeldada, et suurveega uhutakse suur hulk vedelat ja heljuvat muda allavoolu, ohustades sellega allavoolu paiknevaid veekogusid ning veekogumi hea seisundi saavutamise võimalusi. Nõmme Veskijärv kujutab endast reaalset reostusohtu Nõmme jõele ja allavoolu paiknevatele veekogumitele. Sekundaarreostuse ohu vähendamiseks tuleb Nõmme Veskijärv settest puhastada. Taotleja esitatud uuringu lõpparuandes koostati Nõmme Veskijärve meetme- ja tegevuskava, kus leiti, et enne sette eemaldamist on vajalik teostada insener-tehniline uuring, millega selgitatakse välja Nõmme Veskijärve sette mahud ja eemaldamise piirkonnad. Selleks on väga oluline koostada projekteerimiseelses uurimistööde staadiumis Nõmme Veskijärve geodeetiline mõõdistus, mille alusel koostatakse süvendustööde plaan. Keskkonnaamet seab loaga nr KL-509496 nõude esitada setete eemaldamise tööde tegevuskava koos ajagraafikuga hiljemalt 01.02.2021. Enne setete eemaldamiseks on vajalik esitada keskkonnaloa nr KL-509496 muutmise taotlus veekogu süvendamiseks. Hiljemalt 30.09.2025 tuleb Nõmme Veskijärvest setted eemaldada. 2.11. Avarii ja avarii oht Vastavalt kehtivale korrale https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/keskkonnakaitseloa-omaja- meelespea 2.12. Vastutus ja kohustused Vastavalt kehtivale korrale https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/keskkonnakaitseloa-omaja- meelespea. Loale kantud nõuete mitte täitmise korral on loa andjal õigus tunnistada veeluba kehtetuks. 2.13. Muud olulised meetmed Kui selgub, et loa omaja tegevuse või tegevusetusega kaasneb negatiivne mõju keskkonnale või vee erikasutus ohustab otseselt inimese tervist või keskkonda, on loa andjal õigus nõuda lisameetmeid ja uuringuid. Loas määramata juhtudel tuleb lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 2.14. Muu vajalik informatsioon Keskkonnaloas loa omaja andmete muutmiseks esitavad loa omaja ja loa taotleja keskkonnaloa andjale ühise taotluse. Taotluses tuleb märkida tähtpäev, millal loa omaja andmeid muudetakse. Keskkonnaloas loa omaja andmete muutmise taotlus tuleb esitada hiljemalt kümme päeva enne nimetatud tähtpäeva saabumist. 2.15. Loa kehtivusaeg Alates 01.01.2014 jõustus VeeS § 9 lg 1 muudatus, mille kohaselt võib keskkonnaluba anda tähtajatult, välja arvatud juhul, kui luba taotletakse tähtajaliselt või esinevad muud VeeS § 9 lg 1 nimetatud tähtajatu loa väljastamist piiravad asjaolud. Keskkonnaamet arvestab keskkonnaloa tähtaja määramisel vee erikasutuse iseloomuga ja keskkonnaloa taotlusega ning annab keskkonnaloa tähtajatuna. III. OTSUSTUS Lähtudes esitatud taotlusest ja tuginedes veeseaduse § 8 lg 2 p-le 5, § 9 lg-le 5, Keskkonnaministri 19.09.2014 määruse nr 40 „Täpsustatud nõuded veekogu paisutamise, paisutamisega seotud keskkonnaseire, vee-elustiku kaitse, paisu, paisutuse likvideerimise ja veetaseme alandamise kohta ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika“ §-dele 2, 3, 7 ja 9, Keskkonnaministri 26.03.2002 määruse nr 18 „Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid“ §-dele 16 ja 17, ning tuginedes Keskkonnaameti peadirektori 07.11.2019 käskkirja nr 1- 1/19/205 „Põhja regiooni põhimäärus“ lisa 3 punktidele 2.2 ja 3.5.8 otsustan: 3.1. Anda Väike-Maarja Vallavalitsusele (registrikood 75011694; aadress Lääne-Viru maakond, Väike- Maarja vald, Väike-Maarja alevik, Pikk tn 7, 46202) tähtajatu kehtivusajaga keskkonnaluba nr KL- 509496 Nõmme jõe (Keskkonnaregistrikood VEE1030200) paisutamiseks Nõmme Veskijärve paisuga (Eesti Looduse Infosüsteemi kood PAIS017870); 3.2. Lisada keskkonnaloale nr KL-509496 nõue hiljemalt 01.02.2021 esitada Nõmme Veskijärvest setete eemaldamise tööde tegevuskava; 3.3. Lisada keskkonnaloale nr KL-509496 nõue esitada hiljemalt 01.06.2021 Nõmme Veskijärve paisu ehitustehnilise seisukorra hindamiseks hüdrotehnilise ehitise ekspertiisiandmeid; 3.4. Lisada keskkonnaloale nr KL-509496 nõue hiljemalt 30.09.2025 Nõmme Veskijärvest setted eemaldada. 3.5. Lisada keskkonnaloale nr KL-509496 nõue enne setete eemaldamist esitada keskkonnaloa nr KL- 509496 muutmise taotlus; 3.6. Avalikustada vee erikasutusloa nr KL-509496 andmise teade ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded; 3.7. Käesolev korraldus jõustub Väike-Maarja Vallavalitsusele teatavaks tegemisest. Keskkonnaluba nr KL-509496 on leitav keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/). Käesolev korraldus on keskkonnaloa nr KL-509496 lahutamatu osa. VAIDLUSTAMISVIIDE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Karina Laasik keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Põhja regioon Väike-Maarja Vallavalitsus [email protected] 30.11.2020 nr DM-110514-4 Eelnõude edastamine arvamuse esitamiseks Keskkonnaamet teatab, et on valminud Väike-Maarja Vallavalitsuse (registrikood 75011694; aadress Lääne-Viru maakond, Väike- Maarja vald, Väike-Maarja alevik, Pikk tn 7, 46202) vee erikasutuse keskkonnaloa nr KL-509496 andmise kohta tehtava otsuse ja loa eelnõud (edaspidi eelnõud) Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lg 1 alusel edastame Teile eelnõud arvamuse avaldamiseks ja vastuväidete esitamiseks. Teie arvamust/vastuväiteid ootame kahe nädala jooksul käesoleva kirja kättesaamisest arvates digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui Te määratud tähtajaks arvamusi/vastuväiteid ei esita, või ei teavita Keskkonnaametit vajadusest ettepanekute/vastuväidete esitamise aega pikendada, loeb Keskkonnaamet, et Teil arvamused/vastuväited eelnõudele puuduvad. Arvestades eelnõude avalikustamisele kuluva ajaga pikendab Keskkonnaamet HMS § 41 alusel keskkonnaloa menetlustähtaega kuni 23.12.2020. Lugupidamisega Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 (allkirjastatud digitaalselt) Karina Laasik keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Põhja regioon Lisad: 1. Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 2. Keskkonnaloa nr KL-509496 eelnõu 3. Nõmme Veskijärve EELHINNANG.docx Teadmiseks: Keskkonnainspektsioon, Rein Möldre Merje Verhovitš veespetsialist 2(2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel