Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1
10129 Tallinn 15.01.2021 nr K-0-41/21/1063
Arvamus uue võrgu- ja infosüsteemide
turvalisuse direktiivist
Kaitseliit on tutvunud direktiiviga ning leiab, et märkimisväärseid kitsaskohti ei tundu see hetkel
sisaldavat. Siiski osundame mõnedele küberturbe korralduse ja intsidentide lahendamisega
seonduvatele küsimustele, mis meil dirktiiviga seoses tekkisid.
1) Tsiviil- militaarkoostöö intsidentidest teatamisel oma riigi kompetentsele asutusele (single point
of contact) ja intsidentide kohta teabe vahetamisel (Cybersecurity risk management and reporting
obligations): paljudes riikides, sealhulgas ka Eestis, on aeg-ajalt tõstatunud küsimus, kuivõrd on
riigi sõjalise kaitsega seotud asutused kohustatud edastama raporteid rünnetest nende vastu.
Leiame, et praktikas on selline teavitamine vajalik, et vastutegevus oleks paremini
koordineeritud. Sensitiivsete juhtumite küsimus on lahendatav teabe kasutustingimuste (
„Handling Code“ või „TLP – Traffic Light Protocol“) rakendamisel klassikaliste
juurdepääsupiirangute kõrval. Selline lahendus on tuntud organiseeritud kuritegevuse ja
terrorismi tõkestamiseks vajalikus teabevahetuses ja kasutusel ka Eestis. NIS direktiivis võiks
olla selgelt kirja pandud ka vastav teabe märgistamise nõue, hetkel leiab deklaratiivse viite vaid
seletuskirja lõigus (6). NDA ja TLP/HC pole üks ja sama meede.
2) Lühendite CERT ja CSIRT seotus – kuigi esmapilgul tunduvad mõisted olevat täiesti erinevad,
siis tegelikkuses on sisu sama. Eestis oleme harjunud kasutama lühendit CERT. Küsimus on
lahendatav siseriiklike õigusaktidega.
3) Artikkle 14 – uute organisatsioonide vms kehade (EU – CyCLONe; EU Joint Cyber Unit)
loomise asemel tasuks meie arvates kaaluda hoopis ENISA'le täiendavate ülesannete panemist.
Dubleerivate raportite esitamist on niigi palju.
4) Direktiivis ei ole kehtestatud nõudeid CISO ehk infoturbejuhi rolli ja alluvussuhte kohta.
Maailmapraktikas on reegel, et CISO ei tohi kuidagi sõltuda IT juhist, veel vähem alluda CIO’le.
Eestis on tendentsid olnud vastupidised, kuna põhiprotsesside omanikud/vastutajad ei taju enda
kohustusi infoturbe poliitikate kehtestamisel ja eelistavad neile segase teema ära delegeerida.
Hiljutise ulatusliku intsidendi järel lahutas MKM CISO rolli IT osakonnast, mis on kui indikaator, et
neid teemasid tuleb lahus hoida.
Toompea 8 Kantselei 717 9021 SEB Pank AS
5) Direktiivi
10130Tallinn
seletuskirjas (lõik 54) on hiilivalt sees
Referent
krüptolahendustele
717 9005
tagauste seadmise
ak EE461010022002422007
Reg-nr 74000725 Korrapidaja 717 9098 viitenumber 62020100012 saaja
www.kaitseliit.ee E-post
[email protected] Kaitseliit
5) Direktiivi seletuskirjas (lõik 54) on hiilivalt sees krüptolahendustele tagauste seadmise
küsimus. (Solutions for lawful access to information in end-to-end encrypted communications
should maintain the effectiveness of encryption in protecting privacy and security of
communications, while providing an effective response to crime.) See on esialgu küll
deklaratiivne, ent meie hinnangul ohtlik tendents. Kui Eesti ID-kaardi taristule seatakse
tagauksed, võib kaotada usaldusväärsuse kogu digiallkirjade, info krüpteerimise ja ka e-valimiste
süsteem, mis on olulised osad Eesti e-riigist.
Lugupidamisega
[allkirjastatud digitaalselt]
Riho Ühtegi
Brigaadikindral
Kaitseliidu ülem
Erik Amann 717 9020
[email protected]
2 (2)