dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Majandus- ja taristuministri 26. oktoobri 2016. a määruse nr 65 „Energiasäästu arvutamise eeskiri“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. jaanuar 2021
Viit
4
Registreeritud
22. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2021
Vastutaja
Tauno Hilimon

Failid

  • 📎4 22.01.2021 Ministri määrus.asice1892 KB

Sisu (failidest)

MÄÄRUS 22.01.2021 nr 4 Majandus- ja taristuministri 26. oktoobri 2016. a määruse nr 65 „Energiasäästu arvutamise eeskiri“ muutmine Määrus kehtestatakse energiamajanduse korralduse seaduse § 18 lõige 1 alusel. Majandus- ja taristuministri 26. oktoobri 2016. a määruses nr 65 „Energiasäästu arvutamise eeskiri“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruses asendatakse sõna „energiatõhususkohustusˮ sõnaga „energiasäästukohustusˮ vastavas käändes; 2) paragrahvi 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „1, 3 ja 5ˮ tekstiosaga „1, 3, 5 ja 9ˮ; 3) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse sõnad „lõigetes 2–7“ sõnadega „lõigetes 2–12“; 4) paragrahvi 8 lõige 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) mis ületab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/631, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 (ELT L 111, 25.04.2019, lk 13), uutele sõiduautodele ja uutele väikestele tarbesõidukitele kehtivate Euroopa Liidu heitenormide tulemusel tekkinud energiasäästu;“; 5) paragrahvi 8 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Tõhusamate toodete ja sõidukite kasutuselevõttu kiirendavate poliitikameetmete puhul võib arvestada meetmete tulemusena saavutatud energiasäästu täies ulatuses, kui on tõendatud, et toode või sõiduk võetakse kasutusele enne kasutuses oleva toote või sõiduki eeldatava keskmise kasutusea möödumist või enne tavapärast väljavahetamisaega ning kiirendatud kasutuselevõtust tulenev energiasääst arvestatakse üksnes selle aja kohta, mis eelneb väljavahetatava toote või sõiduki eeldatava keskmise kasutusea möödumisele.“; 7) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Lõikes 4 nimetatud olulisuse kindlakstegemisel tuleb hinnata, kuidas energiatarbimine ja - nõudlus muutuks ilma poliitikameedet rakendamata, võttes arvesse energiatarbimise suundumused, 2 tarbijate käitumise muutumise, tehnika arengu ning muudest meetmetest tulenevad muutused.“; 8) paragrahvi 8 lõike 6 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „eluigaˮ sõnadega „ja säästu aja jooksul kahanemist“; 9) paragrahvi 8 lõike 6 punktis 1 ja lõikes 7 asendatakse arv „2020ˮ arvuga „2030ˮ; 10) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 9–12 järgmises sõnastuses: „(9) Hoonete välispinnal või sees väikesemahuliste taastuvenergia tehnoloogiate kasutuselevõtmise edendamise poliitikameetmete tulemusena saavutatud energiasääst võetakse arvesse, kui energiasääst on arvestatud suhtelise või mõõdetud säästu meetodil. (10) Energiasäästuna ei arvestata säästu, mis tuleneb Euroopa Liidu õiguse rakendamisest, välja arvatud juhul, kui energiasääst saavutatakse poliitikameetmega, mille tulemusel saavutatakse energiasääst läbi hoonete renoveerimise. (11) Energiasäästu arvutamisel võetakse arvesse poliitikameetmed ja üksikmeetmed, mille tulemusena tekib kontrollitav lõpptarbimise energiasääst. (12) Energiasäästu arvutamisel võetakse arvesse poliitikameetmed, mille eesmärk on edendada suurema energiatõhususe tasemega tooteid ja teenuseid.“; 11) paragrahvi 13 lõike 2 punktid 3–5, 11 ja 12 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 13 lõiget 2 täiendatakse punktidega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „31) üldise energiasäästukohustuse maht vastavalt energiamajanduse korralduse seaduse § 14 lõikele 21; 32) poliitikameetme nimetus, liik, kirjeldus ja meetme rakendamisest eeldatavalt saadav kumulatiivne energiasäästu kogus;“; 13) paragrahvi 13 lõiget 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: „51) poliitikameetmega ette nähtud üksikmeetmete nimekiri;“; 14) paragrahvi 13 lõike 2 punktis 6 asendatakse sõnad „hinnanguliste tehniliste andmete puhul“ sõnadega „hinnangulise eeldatava ja suhtelise energiasäästu määramiseksˮ; 15) paragrahvi 13 lõike 2 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „eluigaˮ sõnadega „ja selgitus, kuidas seda arvutatakse või millel see põhinebˮ; 16) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt: „10) ülevaade järelvalve- ja kontrollisüsteemidest ning selgitus, kuidas on tagatud nende sõltumatus kohustatud, osalevast ja volitatud isikust;“; 17) paragrahvi 13 lõike 3 punktist 4 jäetakse välja sõnad „ja vaheperioodideˮ; 18) paragrahvi 13 lõike 3 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „kasutamineˮ sõnadega „ning teave selle kohta, kuidas need on määratudˮ; 19) määruse normitehnilise märkuse tekst sõnastatakse järgmiselt: 3 „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56), muudetud direktiividega 2013/12/EL (ELT L 141, 28.05.2013, lk 28–29), (EL) 2018/844 (ELT L 156, 19.06.2018, lk 75–91), (EL) 2018/2002 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 210–230) ja (EL) 2019/944 (ELT L 158, 14.06.2019, lk 125– 199) ning määrustega (EL) 2018/1999 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77) ja (EL) 2019/826 (ELT L 137, 23.05.2019, lk 3–9).“; 20) määruse lisa „Energia lõpptarbimises kasutatavate kütuseliikide kütteväärtused ja ümberarvutusteguridˮ alamärkuses 2 asendatakse arv „2,5“ arvuga „2,1“. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler 12.01.2021 Majandus- ja taristuministri 26. oktoobri 2016. a määruse nr 65 „Energiasäästu arvutamise eeskiri“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Majandus- ja taristuministri 26. oktoobri 2016. a määruse nr 65 „Energiasäästu arvutamise eeskiri“ (edaspidi: määrus nr 65) muutmise eelnõuga (edaspidi ka: eelnõu) võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/2002, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust tulenevaid nõudeid (edaspidi direktiiv nr 2018/2002). Määrus kehtestatakse energiamajanduse korralduse seaduse (edaspidi: EnKS) § 18 lõige 1 alusel. Määrus kehtestab direktiivist nr 2018/2002 tulenevad nõuded energiasäästu arvutamise eeskirjas. Määrusega täiendatakse ja täpsustatakse energiasäästu arvutamise aluseid. Lisaks muudetakse energiasäästu arvutamise meetodist teavitamise nõudeid. Muudatus loob lisavõimalused energiasäästu arvutamiseks ja muudab selgemaks nõuded energiasäästu arvutamise meetodist teavitamisel. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna ekspert Tauno Hilimon (e-post: [email protected], tel: 625 6476) ja energeetikaosakonna nõunik Regina Rass (e-post: [email protected], tel: 625 6479). Õigusliku analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (e-post: [email protected], tel: 6256360). Keelelise toimetamise tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna ekspert Tauno Hilimon (e-post: [email protected], tel: 625 6476). 2. Määruse muutmise eelnõu eesmärk Määruse muutmise eelnõu eesmärk on direktiivi nr 2018/2002 ülevõtmine Eesti õiguskorda. Kuna direktiiv nr 2018/2002 muudab energiasäästu arvestamise ja arvutamise aluseid ning meetoditest teavitamise korda ja täiendab vastavalt direktiivi 2012/27/EL, siis vajab selle põhjal muutmist ka määrus nr 65. Direktiivi nr 2018/2002 eesmärk on aidata kaasa Euroopa Liidu pikkajalise eesmärgi saavutamisele, vähendada primaar- ja /või lõppenergiatarbimist aastaks 2030 vähemalt 32,5 %. Direktiivi nr 2018/2002 artikkel 7 punkt 1 seab liikmesriikidele kohustuse saavutada perioodil 2021 kuni 2030 igal aastal energia lõpptarbimises kumulatiivne energiasääst 0,8%-i aastate 2016-2018 keskmise lõppenergia tarbimise põhjal. 0,8%-i aastate 2016-2018 keskmisest Eesti lõppenergia tarbimisest on 268,5 GWh. Saavutades igal aastal uue energiasäästu 268,5 GWh-i, on kumulatiivne energiasäästukohustus Eestis perioodil 2021 kuni 2030 kokku 14 767 GWh1. Täpsemalt on energiasäästukohustuse mahu Eestis kujunemine näha allolevas tabelis.2 1 Üldine energiasäästukohustuse maht seatakse Vabariigi Valitsuse määruses nr 151 „Energiasäästukohustuse jaotuskava“, vastu võetud 12.10.2017 2 „Riikliku energiasäästukohustuse täitmiseks sobilike finantsmeetmete arvutusmetoodikate väljatöötamine ja energiasäästu potentsiaali hindamine“, KPMG Baltics OÜ, august 2020, 1 Aastane Kumulatiivne Aasta Energiasäästukohustus (GWh) sääst sääst 2021 268,5 268,5 268,5 2022 268,5 268,5 537 805,5 2023 268,5 268,5 268,5 805,5 1611 2024 268,5 268,5 268,5 268,5 1074 2684,9 2025 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 1342,5 4027,4 2026 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 1611 5638,4 2027 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 1879,5 7517,8 2028 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 2147,9 9665,7 2029 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 2416,4 12 082,2 2030 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 2684,9 14 767,1 Energiasäästukohustuse täitmiseks saab liikmesriik rakendada poliitikameetmeid. Poliitikameetmed võivad olla näiteks rahastamiskavad ja maksud. Poliitikameetmete põhiline eesmärk on mõjuda energia lõpptarbimist vähendavalt. Poliitikameetmete täpne liigitus ja meetmetele kehtivad nõuded on kirjeldatud energiamajanduse korralduse seaduse (edaspidi EnKS) §-des 17 ja 23. Poliitikameetme rakendamisel tuleb poliitikameetme tulemusena saavutatud energiasäästu arvutada ja arvutusmeetodist ning arvutatud säästust teavitada Euroopa Komisjoni kooskõlas direktiivi nr 2012/27/EL lisaga V, mida täiendatakse direktiivi nr 2018/2002 lisa punktiga 2. Määruse nr 65 § 10 lõige 1 ja § 13 lõige 1 alusel teostab poliitikameetme tulemusel saavutatud energiasäästu hindamiseks kasutatava arvutusmeetodi valiku ja meetodist ning meetodiga saavutatud säästust teavitamise energiasäästu koordinaator Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Määruse muutmine loob võimaluse tõhusamate toodete ja sõidukite kasutuselevõtmist edendavate poliitikameetmete puhul arvutada ka energiasäästu, mis saadakse toote või sõiduki asendamisest enne eluea lõppu. Lisaks hakkab kehtima võimalus arvutada ja võtta energiasäästu arvesse poliitikameetmetest, mille tulemusena paigaldatakse hoonesse või hoone pinnale taastuvenergia tootmise tehnoloogiaid. Muudatusega tuuakse sisse ka nõue, mille kohaselt ei saa arvestada energiasäästu mis oleks saadud igal juhul ka ilma poliitikameedet rakendamata. Energiasäästu arvutamise meetodist teavitamine muutub sisulisemaks. Säästu eluea arvesse võtmisel hakkab kehtima nõue selgitada kuidas eluiga on arvutatud ja tuleb hakata sisulisemalt selgitama kuidas tagatakse poliitikameetmete rakendamise ning energiasäästu arvestamise järelvalve ja kontrollimine. Seevastu pole vaja enam energiasäästu arvestada vaheperioodide kaupa ja sellest teavitada. Samuti muutub selgemaks milliste arvutusmeetodite puhul tuleb selgitada metoodikat ja võrdluslauseid energiasäästu arvutamisel. Poliitikameetme raames korraldavate tegevuste kirjeldamise vajadus on asendatud vajadusega anda ülevaade üksikmeetmetest, mida poliitikameetme raames rakendatakse. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahekümnest muudatusest. Põhilised muudatused tehakse määruse nr 65 §- des 8 ja 13. Paragrahv 8 seab energiasäästu arvutamise alused ja üldised arvutamise reeglid. (https://www.mkm.ee/sites/default/files/1._riikliku_energiasaastukohustuse_taitmiseks_sobilike_finantsmeetmet e_arvutusmetoodikate_valjatootamine_ja_energiasaastu_potentsiaali_hindamine_1.pdf) 2 Paragrahv 13 seab energiasäästu arvutamise meetodist teavitamise alused ja minimaalse teabe, mida energiasäästu arvutamise meetodi kohta teavitada tuleb. Seletuskirjas kasutatud arvutuspõhimõtted on koostatud komisjoni soovituste ja arvutusnäidete põhjal3. Termini asendamine Määruses asendatakse läbivalt sõna „energiatõhususkohustus“ sõnaga „energiasäästukohustus“. Alates 01.01.2021 jõustuv energiamajanduse korralduse seaduse redaktsioon võtab sõna „energiatõhususkohustus“ asemel kasutusele sõna „energiasäästukohustus“. Muudatus määruses on vajalik, sest mõisted „energiasäästukohustus“ (energy savings obligation) ja „energiatõhususkohustuste süsteem“ (energy efficiency obligation scheme) eristati direktiivis nr 2018/2002. Energiasäästukohustus on üldisem mõiste ja energiatõhususkohustuste süsteemi rakendamine on üks võimalus täita riigi üldist energiasäästukohustust. Muudatus on vajalik selleks, et viia määruse mõisted vastavusse EnKS- iga. Paragrahv 1 Muudetakse määruse § 1 punkti 1, millega laiendatakse määruse kohaldamisala EnKS § 3 lõikele 9, mis sätestab lõimitud riikliku energia- ja kliimakava koostamise ja riikliku energiasäästu eesmärgi seadmise. Perioodi 2021 – 2030 kohta tuleb määruse nr 65 § 13 käsitletud teave esitada Euroopa Komisjonile. Teave tuleb esitada lõimitud riikliku energia- ja kliimakava raames, lisaks üldisele energiasäästukohustuse mahule, meetmete prognoosidele ja muudele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1999 nõutud sisule. Lõimitud riikliku energia- ja kliimakava koostamisel tuleb meetmete tulemuse hindamisel ja prognooside koostamisel lähtuda määrusest nr 65 . Paragrahv 8 1) Määruse § 8 lõike 1 muudatusega täiendatakse lõiget 1 viitega uutele käesoleva määruse muudatusega kehtima hakkavatele lõigetele. Seega energiasäästu arvutamisel ja energiasäästukohustuse määramisel tuleb arvesse võtta uusi käesoleva määruse §-is 8 kehtima hakkavaid nõudeid. 2) Määruse § 8 lõige 2 punkt 1 muudetakse ja punkt 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/631 tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) 443/2009 ja (EL) 510/2011, millele käesolevad määruse punktid viitasid. Seega § 8 lõige 2 punktid 1 ja 2 viitavad kehtetutele määrustele ja pole enam sellisel kujul vajalikud. Paragrahv 8 lõige 2 punkti 1 muudatusega lisatakse punkti 1 viide määrusele (EL) 2019/631. Muudatuse sisu on lubada energiasäästu arvestada ainult meetmetest, mille tulemusena võetakse kasutusele uued sõiduautod või väikesed tarbesõidukid, mille puhul tekib energiasääst, mis ületab Euroopa Liidu heitenormide miinimumnõuete mõjul tekkinud energiasäästu. Euroopa Liidu heitenormide miinimumnõuded on määrusega (EL) 2019/631 seatud tervele liidu sõidukipargile ja nõudeid täidavad autotootjad. Energiasäästuna saab arvestada liidu õigusega saavutatavale energiasäästule lisanduvat energiasäästu. Seega ei saa arvesse võtta 3 KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2019/1658, 25. september 2019, energiatõhususdirektiivi kohaste energiasäästukohustuste ülevõtmise kohta (https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/f7ef7d75- f953-11e9-8c1f-01aa75ed71a1) 3 energiasäästu, mis juba saavutatakse kehtivate heitenormide abil. Kuna (EL) 2019/631 seab liidu sõidukipargile ühised eesmärgid, siis omab määrus energiasäästule saavutamisele tasandavat mõju ja üldjuhul ei ole võimalik määrusega reguleeritud sõidukeid turule toovaid meetmeid energiasäästu arvutamisel arvestada. Energiasäästu saab arvesse võtta ainult juhul, kui tõestada, et näiteks elektriautosid turule toov meede saavutab terve ELi sõidukipargi tasemel täiendava mõju energiatarbimisele. Näide: Leiame, et elektriautosid Eestis turule toova poliitikameetme tulemusena tekib energiasääst 320 ühikut. Näeme, et ELi tasandil reguleerib sõidukiparki määrus (EL) 2019/631. Määrust analüüsides leiame, et Eestis poliitikameetme tulemusena tekkiv energiasääst ei oma täiendavat mõju, kuna määrusel (EL) 2019/631 on ELi tasandil tasakaalustav mõju, mistõttu ei saa energiasäästu 320 ühikut arvesse võtta. Selgitus: Määrus (EL) 2019/631 on üles ehitatud selliselt, et kui Eestis toetame näiteks 5 elektriauto soetamist, siis tekib tootjal võimalus näiteks Hispaanias panna müügile 5 vähem tõhusat sõidukit, mis üldjuhul on ka soodsama hinnaga ja mida on seetõttu kergem turule paisata. Ehk siis Eestis saavutatud 320 ühikut energiasäästu tasakaalustab autottoja ära teistes riikides või paneb isegi Eestis müügile 5 vähemtõhusat sõidukit. Üldjuhul saab energiasäästu arvestada ainult mootorrataste, väiksemate veokite, busside ja kuni 2025. aastani ka suuremate veokite kasutuselevõttu edendavate meetmete puhul, kuna nendele sõidukigruppidele ei kehti ELi tasandil täiendavad nõuded. Muudele sõidukitele, mida ELi õigusaktid reguleerivad, saab energiasäästu siiski arvestada varase väljavahetamise korral. 3) Määruse § 8 täiendatakse uue lõikega 21, millega kehtestatakse võimalus võtta arvesse üldise energiasäästu eesmärgi täitmisel säästu, mis tekib kui toode või sõiduk vahetatakse välja enne selle kasutusea lõppu. Parema selguse huvides on allpool kirjeldatud lihtsustatud näide sellisel viisil saadud energiasäästu arvutamisest. Tuleb tähele panna seda, et energiasäästu arvutamiseks saab kasutada ka muid meetodeid eeldusel, et järgitakse käesoleva määruse nõudeid. Näide: Poliitikameetme eesmärk on asendada vähetõhus sõiduk tõhusama vastu. Eeldame, et sõidukigrupi eluiga on 15 aastat. Vähetõhus sõiduk tarbib aastas 100 ühikut energiat ja tõhus sõiduk 60 ühikut aastas. Mõlemad sõidukid läbivad aastaga 10 000 km. Vähetõhus sõiduk on 7 aastat vana kui see asendatakse. Seega asendatakse vähetõhus sõiduk 8 aastat enne sõiduki eeldatava eluea lõppu (15-7=8 aastat). Seega asendab uus sõiduk esimesed 8 aastat vana sõidukit ja selle 8 aasta koha saab energiasäästu arvutada järgmiselt: Energiasääst = (100 ühikut energiat – 60 ühikut energiat) X 8 aastat = 320 ühikut energiat Näeme, et esimese 8 aasta jooksul on energiasääst 320 ühikut. Kuna uue säästliku sõiduki eluiga on veel 7 aastat, siis saab selle 7 aasta jooksul energiasäästu veel lisaks arvutada, võrreldes tõhusa sõiduki energiatarbimist turu keskmise sõidukite energiatarbimisega. Eeldame, et turu keskmine sõiduk tarbib 10 000 km läbimisel aastas 80 ühikut energiat. Energiasäästu saab sel juhul arvutada järgmiselt: Energiasääst = (100 ühikut energiat – 80 ühikut energiat) X 7 aastat = 140 ühikut energiat 4 Summaarse energiasäästu poliitikameetme rakendamisest saame kui liidame esimese 8 aasta energiasäästule otsa järgneva 7 aasta energiasäästu: Summaarne meetmega saavutatud energiasääst = 320 ühikut energiat + 140 ühikut energiat = 460 ühikut energiat Energiasäästu arvutust visualiseeriv joonis: Joonis 1. Säästu arvutamine sõiduki varase väljavahetamise korral Sellisel viisil saavutatud energiasäästu arvutamisel tuleb tõendada, et väljavahetatud sõidukid ei lähe järelturule, kuna sel juhul ei langeks vähesäästlikud sõidukid kasutusest välja. 4) Määruse § 8 täiendatakse uue lõikega 41. Lõike eesmärk on lubada kohustatud isikutel võtta arvesse ainult seda energiasäästu, mis saadakse, võrreldes poliitikameetme rakendamist olukorraga kui meedet ei rakendataks. Toetades poliitikameetmega tõhusa energiatarbimisega toote kasutusele võttu, saab energiasäästu arvestada võrreldes toote energiatarbimist olukorraga, kui meetmeta oleks võetud kasutusele vähem tõhusa energiatarbimisega toode. Võrdlemisaluseks saab võtta vastava tootegrupi turu keskmist energiatarbimist, analüüsida energiatarbimise suundumusi või korraldada uuring, kus võrreldakse osalejate ja kontrollrühma vastuseid. Arvesse tuleb meetme mõju hindamisel võtta ka muid meetmeid mida valdkonnas rakendatakse. Näiteks kui hoone renoveerimise soodustamiseks lisaks rahastamiskavale rakendatakse ka teavituskampaaniat, siis ei ole võimalik teavituskampaania tulemusena täielikult arvestada säästu, mis on saadud rahastamiskava tulemusel. Samas vastupidiselt võib rahastamiskava olla palju olulisema mõjuga meede kui teavituskampaania ja sel juhul võib olla ka mõistlik kogu energiasääst rahastamiskava mõjuna arvestada. Näide: Poliitikameetme tulemusel asendatakse vana küttelahendus uue tõhusama vastu. Uue küttelahenduse energiatarbimist saab võrrelda kas vana küttelahenduse või turu keskmise sarnaste küttelahenduste energiatarbimisega. Kui Euroopa Liidu õiguses kehtivad sellistele küttelahendustele miinimumnõuded, siis tuleb energiasäästu arvutada, võrreldes uue küttelahenduse energiatarbimist miinimumnõudele vastava küttelahenduse energiatarbimisega. Energiatarbimist tuleb võrrelda samadel eeldustel, käesoleval juhul kas toodetud soojuse hulka 5 või küttelahenduse tööaega arvestades. Näiteks saab tõhusama küttelahenduse energiatarbimist võrrelda miinimumnõuetele vastava küttelahenduse energiatarbega juhul kui soojuse tarbimine on näiteks 10 000 kWh. 5) Määruse § 8 lõiget 6 täiendatakse nõudega võtta poliitikameetmete tulemusena saavutatud säästu arvutamisel arvesse ka säästu aja jooksul kahanemist. Näide: Poliitikameetmena rakendatakse energiasäästu alast koolitust, mille eesmärk on suunata tarbijat energiat säästma. Sellise poliitikameetme eluiga ehk aeg kui kaua koolitus avaldab energiatarbimisele mõju, saab olla näiteks 4 aastat. Peale nelja aastat ei pruugi tarbija koolitusest midagi mäletada ja koolitus ei oma enam tarbimisele mingit mõju. Antud juhul tuleks arvesse võtta ka säästu aja jooksul kahanemise määra. Ei saa eeldada, et kõik tarbijad kes koolitusel osalevad, mäletavad õpitut kogu poliitikameetme eluea jooksul. Säästu aja jooksul kahanemise määra saaks käesoleva meetme korral arvesse võtta, arvestades, et meetme mõju kahaneb igal aastal 25 protsenti. Seega kui meetme sääst peale koolitust on 100 ühikut energiat, siis teisel aastal on see 75, kolmandal 50 ja neljandal aastal 25 ühikut. Viiendal aastal säästu enam ei teki. Kogu poliitikameetmega saavutatud energiasääst on 100 + 75 + 50 + 25 = 250 ühikut energiat. 6) Määruse § 8 lõige 6 punktis 1, asendatakse aasta 2020, aastaga 2030. Muudatuse eesmärk on laiendada säästu eluea arvesse võtmist ka uuele energiasäästukohustuse perioodile, mis kestab 2021. aasta 1 jaanuarist kuni 2030. aasta 31. detsemberini. Säästu eluiga võetakse arvesse säästu arvutamisel kuni 2030. aasta 31. detsembrini. Esimeseks näiteks antud juhul saab tuua olukorra, kus poliitikameetmega edendatakse korterelamute renoveerimist. Käesoleval juhul on üksikmeetmeks ühe korterelamu renoveerimine. Korterelamu renoveerimisest saavutatud energiasäästu elueaks saab lugeda näiteks 30 aastat. Sel juhul saab öelda, et korterelamu renoveerimise tulemusena on renoveeritud korterelamu energiasäästlik järgmised 30 aastat, ei vaja täiendavat renoveerimist selle aja jooksul ja järgmised 30 aastat saavutab üksikmeede igal aastal uue energiasäästu. Kui korterelamu on renoveeritud 2024 aastal, siis saab energiasäästu arvestada perioodil 2024 kuni 2030, kuna muudetav säte ütleb, et säästu eluiga võetakse arvesse üksikmeetme rakenduskuupäeva ja 2030. aasta 31. detsembri vahel. Eeldame, et korterelamu energiasääst aastas on 100 ühikut. Sel juhul on üksikmeetme energiasääst kohustusperioodil: 6 aastat X 100 ühikut energiat = 600 ühikut energiat Summaarse energiasäästu leidmiseks kohustusperioodil, tuleb üksikmeetmetega saavutatud energiasääst kokku liita. Näiteks kui renoveeriti 3 korterelamut ja juhuslikult kõik korterelamud 2024 aastal, siis poliitikameetmega saavutatud sääst on: 600 + 600 + 600 = 1800 ühikut energiat Teine lihtsustatud näide on poliitikameede, mille sisuks on tarbija suunamine energiat säästma reklaamikampaania abil. Eeldame, et kampaaniat rakendatakse aastal 2021 ja kampaania mõju kestus ehk säästu eluiga on 1 aasta. Eeldame, et reklaamikampaania jõudis 100 inimeseni ja tänu kampaaniale pooled tarbijad säästavad vähemalt 5 ühikut energiat aastas. 6 Kuna säästu eluiga on 1 aasta, siis tohib säästu arvestada ainult 2021 aasta kohta. Energiasäästu arvutus näeks välja selline: 1 aasta X 5 ühikut energiat X 50 tarbijat = 250 ühikut säästetud energiat Kui leiame, et kampaania mõju kestab ka aastal 2022, ehk säästu eluiga on 2 aastat, siis oleks arvutus selline: 2 aastat X 5 ühikut energiat X 50 tarbijat = 500 ühikut säästetud energiat Eelnevates näidetes olid säästu eluead võetud eelduslikult. Säästu eluea valimisel saab aluseks võtta komisjoni soovituse (EL) 2019/1658 VIII liite punkti 1 tabelis määratletud soovituslikud säästu eluea määrad. Säästu eluiga on võimalik iga meetme korral eraldi määrata. Säästu eluea saab määrata näiteks küsitluste, mõõtmiste, laboriuuringute või mudeldamiste põhjal. 7) Määruse § 8 lõikes 7 asendatakse aasta 2020, aastaga 2030. Muudatuse eesmärk on laiendada säästu eluea arvesse võtmist ka järgmisele üldise energiasäästukohustuse täitmise perioodile. Lihtsustatult saab öelda, et muude meetmetega säästu eluiga arvesse võttes, ei tohi eelneva punkti esimese näite puhul, ületada poliitikameetmega saavutatud energiasääst 1800 ühikut. 8) Määruse § 8 täiendatakse lõigetega 9 kuni 12. Lõige 9 lubab energiasäästu arvutamisel võtta arvesse meetmeid, mille raames võetakse kasutusele väikesemahulisi taastuvenergia tehnoloogiaid hoonete välispinnal või sees. Näide: Eeldame, et hoone aastane soojustarve on 10 000 kWh. Varasemalt oli kasutusel kütteseade, mille muundamise kasutegur oli 0,77. Kokku kasutati lokaalselt soojuse tootmiseks aastas energiat 10 000 kWh/0,77 = 12 987 kWh. Kütteseade asendatakse tõhusama kütteseadmega mille muundamise kasutegur on 3,5. Kokku kasutatakse lokaalselt 10 000 kWh-i soojuse tootmiseks energiat 10 000 kWh/3,1 = 2 857 kWh. Liidu õiguse kohaselt on miinimumnõuetele vastava kütteseadme kasutegur 3,1 ja sellele vastav kütteseadme energiakulu 10 000 kWh-i soojuse tootmiseks 3 225 kWh. Uue tõhusama kütteseadme paigaldamisest saadud aastane energiasääst 10 000 kWh-i soojuse tootmiseks on 3 225 kWh – 2 857 kWh = 368 kWh. Lõike 10 kohaselt ei saa arvestada riikliku energiasäästu kohustuse täitmise hulka säästu, mis on saadud tänu Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuetele. Erandiks loetakse siin hoonete renoveerimist, kui liikmesriik tõestab, et tema panus renoveerimisel on olnud oluline. Kui Euroopa Liidu õiguses on nõue, et liikmesriigid peavad saavutama teatava säästu, võivad nad arvesse võtta ainult nõudest suuremat säästu. Näiteks kui meetmega asendatakse vana seade, mis tarbib 50 ühikut energiat tunnis, uue seadme vastu, mis tarbib 30 ühikut energiat tunnis, siis tuleb teha kindlaks kas Euroopa Liidu õiguses on seadmegrupile seatud 7 miinimumnõuded. Selleks saab näiteks uurida kas toodetele kehtivad direktiiviga nr 2009/125/EÜ4 kehtestatud nõudeid. Oletame, et antud juhul saab seadmegrupile seatud miinimumnõuetest tuletada energiatarbimise miinimumi 40 ühikut tunnis. Sel juhul tohib säästu ühe tunni kohta arvutada, võrreldes miinimumnõudeid uue seadmega, ehk 40 – 30 = 10 ühikut energiasäästu ühes tunnis. Hoonete renoveerimise puhul kehtib erand kui saab öelda, et hoone renoveerimist poleks ilma poliitikameetmete, näiteks rahalise toetuseta, ette võetud. Säästu mõõtmiseks hoonete puhul tuleb mõõta hoone energiatarbimist enne ja pärast renoveerimist samadel võrdlusalustel ehk sama kliimaga aastal. Lõike 11 eesmärk on lubada energiasäästu arvutada meetmetest, mille puhul saab arvutatud energiasäästu mahtu kontrollida. Energiasäästu mahtu saab näiteks kontrollida üksikmeetmete valimile kontrollmõõtmisi teostades. Kui poliitikameetme raames rakendatakse 100 üksikmeedet, siis tuleks statistiliselt olulist osa neist meetmetest kontrollida. Antud juhul võiks komisjoni soovituse põhjal statistiliselt oluline osa olla 20 üksikmeetme detailne kontrollimine. Komisjoni soovituse kohaselt tuleb kuni kahekümne üksikmeetme rakendamisel kontrollida kõiki üksikmeetmeid detailselt. Kontrollida tuleks vähemalt 20 üksikmeedet või 10 %-i kõigist meetmetest, olenevalt sellest mitu üksikmeedet poliitikameetme raames on teostatud. Suure arvu üksikmeetmete puhul võib piisada 100 üksikmeetme kontrollimisest.5 Võttes näiteks reklaamikampaania korraldamise, saab energiasäästu kontrollida küsimustike põhjal. Lõike 12 eesmärk on rõhutada energiasäästu arvutamisel vajadust arvesse võtta meetmeid, mis edendavad suuremat energiatõhusust. Toodete ja teenuste energiatõhususe edendamisse panustavad näiteks meetmed mille tulemusena võetakse kasutusele tõhusamad seadmed, transpordisüsteemid, sõidukid, kütused, hooned, ehitusdetailid, protsessid ja turud. Paragrahv 13 1) Määruse § 13 lõike 2 punktid 3, 4, 5, 11 ja 12 tunnistatakse kehtetuks. Kehtetuks tunnistatakse need punktid, mille nõuded direktiivi nr 2018/2002 lisa punkt 2 kohaste muudatustega enam vajalikud pole. Põhilisteks muutusteks on see, et liikmesriigil pole vaja esitada infot vaheperioodide ning auditiprotokollide kohta ja pole vaja selgitada, kuidas meede energiatõhususele kaasa aitab. Vaheperioodide seadmist direktiiv nr 2012/27/EL pärast direktiiviga 2018/2002 tehtavaid muudatusi enam ei nõua ja erinevate protokollide asemel tuleb anda ülevaade järelevalve- ja kontrollisüsteemidest üldiselt. Euroopa Komisjon on avaldanud soovitusliku aruandluse vormi, kuhu on võimalik kogu vajaminev info sisestada. Soovituslik vorm on erinevate planeeritud või juba rakendatud meetmete kohta täidetud Majandus- ja 4 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/125/EÜ, 21. oktoober 2009, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, (https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02009L0125-20121204) 5 KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2019/1658, 25. september 2019, energiatõhususdirektiivi kohaste energiasäästukohustuste ülevõtmise kohta 8 Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna poolt tellitud uuringute raames ja on kättesaadav siin6. Maksude kohta täidetud vorm on kättesaadav siin7. 2) Määruse § 13 lõiget 2 täiendatakse uute punktidega 31 ja 32. Punkt 31 sätestab kohustuse teavitada koos meetmega ka üldine energiasäästukohustuse maht, mis Eestis on perioodil 2021. aasta 1. jaanuar kuni 2030. aasta 31. detsember, 14 767 GWh (täpsem arvutuskäik on esitatud seletuskirja peatükis nr 2). Punkt 32 sätestab kohustuse Euroopa Komisjonile teavitada riigi poolt rakendavate meetmete nimekiri, liik ja kirjeldus ning iga meetmega saavutatav energiasääst. Meetmete nimekiri ja prognoositav energiasääst määratakse EnKS § 16 lõike 2 alusel koostatud määruses „Energiasäästukohustuse jaotuskava“. Euroopa Komisjoni teavitamine toimub lõimitud riikliku energia- ja kliimakava raames. Meetmete liigid on loetletud EnKS §-is 16. 3) Muudetakse määruse § 13 lõige 2 punkt 6 sõnastust. Muudatusega täpsustatakse juhtusid, mille puhul kehtib vajadus punktis 6 nõutavat informatsiooni Euroopa Komisjoni teavitada. Nõue, teavitada Euroopa Komisjoni, kehtib eeldatava ja suhtelise energiasäästu määramisel juhul, kui energiasääst on määratud hinnanguliselt. Energiasääst on määratud hinnanguliselt siis, kui energiasäästu määramise aluseks pole kindlaid mõõteandmed või seadmete tehnilisi parameetreid. Eeldatava ja suhtelise säästu meetodid on kirjeldatud määruse nr 65 §-des 4 ja 6. 4) Määruse § 13 lõiget 2 täiendatakse uued punktiga 51. Muudatusega kaasneb kohustus Euroopa Komisjoni teavitada poliitikameetmetega ette nähtud üksikmeetmetest. Kui poliitikameetmena rakendada näiteks hoonete renoveerimise toetamist, siis tuleb üksikmeetme selgituses lahti kirjutada, mida meetme raames täpsemalt tehakse ja mida toetatakse. Näiteks ettevõtte ressursitõhususe suurendamise poliitikameetme all tuleks teavitada täpsemalt, mida käesoleva meetme raames on kavas teostada ja millises mahus üksikmeetmeid rakendada. Antud poliitikameede võib sisaldada üksikmeetmena toetust ressursiauditite koostamiseks ning teise üksikmeetmena toetust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduste rakendamiseks tootmisprotsessis. 5) Määruse § 13 lõige 2 punkti 7 täiendatakse nõudega säästu eluea teavitamisel teavitada ka meetod, mille põhjal on säästu eluiga arvutatud või selgitus mille põhjal säästu eluiga on leitud. Näiteks poliitikameetme puhul mille raames renoveeritakse hooneid, saab säästu eluiga teavitada viidates teostatud uuringutele või hinnates ajaloolisi renoveerimise andmeid ja leides andmete põhjal keskmine aeg, peale mida hoone vajab taaskord renoveerimist. 6) Määruse § 13 lõige 2 punktis 10 asendatakse sõna „kontrolliprotokollid“ sõnaga „kontrollisüsteemid“ ja muudetakse punkti sõnastust. Muudatuse eesmärk on kitsam kontrolliprotokollide esitamise nõude asemel anda ülevaade kontrollisüsteemidest ja sellest kuidas kontrollisüsteemid on mingi meetme puhul paika saadud, mis viisil toimivad ja kuidas on tagatud sõltumatus kohustatud, osalevast või volitatud isikutest. Näiteks poliitikameetme puhul, mille raames renoveeritakse korterelamuid, tuleb kirjeldada süsteemi, kuidas energiasäästu mõõtmine, raporteerimine ja kontrollimine toimub ning kuidas 6 Lisa 10 mall, (https://www.mkm.ee/sites/default/files/lisa_10_mall_-_voluntary_guiding_template_- _estonia.xlsx) 7 Mall KPMG, (https://www.mkm.ee/sites/default/files/3._mall_kpmg_final.xlsx) 9 on tagatud andmete järelkontroll, kes mille eest vastutab ja mille põhjal andmeid esitab ning korjab. Näiteks on kontrollisüsteemi sõltumatus tagatud sellega, et toetuse saaja poolt esitatud andmeid kogub ja kontrollib meetme eest vastutav rakendusüksus. 7) Paragrahvi 13 lõige 3 punktist 4 arvatakse välja tekstiosa „ja vaheperioodide“. Muudatuse eesmärk on arvata Euroopa Komisjonile esitatava info seast välja kohustus esitada info vaheperioodide kohta. Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2012/27/EL sätestas kohustuse vaheperioodid määrata ja selle kohta info esitada, siis direktiiviga nr 2018/2002 muudetud akt seda enam ei nõua. Vaheperioodide eesmärk oli seada igaks vaheperioodiks üldise energiasäästu kohustuse määr kuhu antud perioodil on vaja jõuda. Edaspidi lähtutakse üldise energiasäästu kohustuse 2030. aasta lõppeesmärgist. 8) Määruse § 13 lõige 3 punkti 5 täiendatakse peale sõna „kasutamine“ tekstiosaga „ning teave selle kohta kuidas need on määratud“. Muudatuse eesmärk on nõuda lisaks hinnaelastsuse kasutamise teabele, esitada Euroopa Komisjonile teave ka selle kohta kuidas kasutatud hinnaelastsused on määratud. Hinnaelastsuste määramiseks tellis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakond uuringu „Riikliku energiasäästukohustuse täitmiseks sobilike finantsmeetmete arvutusmetoodikate väljatöötamine ja energiasäästu potentsiaali hindamine“. Uuring on leitav siin8. Uuring sisaldab ka arvutusmetoodikate kirjeldusi ja kogu vajalikku informatsiooni määruse § 13 lõike 3 kohase info Euroopa Komisjonile esitamiseks. Hinnaelastsus on konstant, mis kirjeldab hindade mõju nõudlusele ja tarbimisele. Hinnaelastsusi kasutatakse käesoleval juhul arvutusmeetodites selleks, et hinnata kuidas maksud ja aktsiisid mõjutavad tarbijate käitumist. Võrreldes tarbijate käitumist olukorras, kui Eestis kehtiksid minimaalsed liidusisesed energiamaksud, praeguse olukorraga, kus Eestis kehtivad maksud on kõrgemad, saab hinnaelastsusi kasutades hinnata energiasäästu, mis kahe olukorra erinevusest tuleneb. Normitehniline märkus Muudetakse määruse normitehnilist märkust. Lisa Muudetakse määruse lisa „Energia lõpptarbimise kasutatavate kütuseliikide kütteväärtused ja ümberarvutustegurid“ alamärkust 2, asendades elektrienergia säästu arvutamisel kasutatav koefitsient 2,5, koefitsiendiga 2,1 ja võttes sellega üle direktiivi nr 2018/2002 lisa lõige 1. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesolev eelnõu on vastavuses Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) nr 2018/2002, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust (ELT L 328, 21.12.2018, lk 210–230). Seletuskirjale on lisatud direktiivi vastavustabel. 4. Määruse mõjud 8 „Riikliku energiasäästukohustuse täitmiseks sobilike finantsmeetmete väljatöötamine ja energiasäästu potentsiaali hindamine“, KPMG Baltics OÜ, august 2020, (https://www.mkm.ee/sites/default/files/1._riikliku_energiasaastukohustuse_taitmiseks_sobilike_finantsmeetmet e_arvutusmetoodikate_valjatootamine_ja_energiasaastu_potentsiaali_hindamine_1.pdf) 10 Määrusega muudetakse energiasäästu arvutamise üksikuid põhimõtteid ja nõudeid energiasäästu arvutamise meetodist Euroopa Komisjonile teavitamisel. Määrus omab mõju EnKS § 16 lõikes 1 osutatud energiasäästukohustuse tänastele ja tulevastele täitjatele ehk kohustatud isikutele, kes Vabariigi Valitsuse 12. oktoobri 2017. a määruse nr 151 „Energiasäästukohustuse jaotuskava“ alusel rakendavad poliitikameetmeid. Määruse muutmisega muutuvad ja täienevad säästu arvutamisele ja meetodite teavitamisele kehtivad nõuded, mille tõttu muutub kohustatud isikute ja energiasäästu koordinaatori töö sisu energiasäästu arvutamisel ja teavitamisel. Kohustatud isikud on EnKS-i tähenduses üldise energiasäästukohustuse täitjad. EnKS § 16 lõige 1 alusel on üldise energiasäästukohustuse täitjad: 1) avaliku sektori rakendusasutus9; 2) volitatud isik10; 3) eraõiguslik juriidiline isik, milles riigil on enamusotsustusõigus; 4) jaotusvõrguettevõtja11. Üldine energiasäästukohustuse täitmise jaotus selle täitjate vahel, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 12. oktoobri 2017. a määrusega nr 151 „Energiasäästukohustuse jaotuskava“. Määruses nr 151 kirjeldatakse poliitikameetmed, kohustatud isikud, kes poliitikameedet rakendavad ja iga poliitikameetme rakendamisega saavutatav kavandatav energiasääst12. Poliitikameetmete tulemuslikkuse seire ehk energiasäästu arvutamine toimub määruse nr 65 alusel. Tulemuslikkuse seiret korraldab energiasäästu koordinaator, kes loob tulemuslikkuse seireks kontrollisüsteemi ja kogub teavet energiasäästukohustuse jaotuskavas poliitikameetmeid rakendavatelt kohustatud isikutelt. Kohustatud isikud teevad energiasäästu koordinaatoriga tulemuslikkuse seirel koostööd. Kontrollisüsteemi loomise eesmärk on kontrollida energiasäästu juhul kui kohustatud isik, kelleks pole avaliku sektori rakendusasutus, rakendab poliitikameetmeid ja esitab energiasäästu koordinaatorile teabe energiasäästu arvutamiseks. Selline teave vajab sel juhul kontrollimist esindusliku valimi13 seas. Kokkuvõtvalt saab öelda, et kohustatud isik jagab energiasäästu koordinaatorile rakendatavate poliitikameetmete kohta teavet, mille põhjal energiasäästu koordinaator, kooskõlas määrusega nr 65, arvutab poliitikameetme tulemusena saavutatud energiasäästu. Siinkohal tuleb rõhutada, et kohustatud isikute rakendatavad poliitikameetmed peavad kaasa aitama üldise energiasäästukohustuse täitmisele14 ja meetme rakendamisel kogutav teave peab vastama määruse nr 65 nõuetele ja teabe alusel peab olema võimalik energiasäästu arvutada. 9 EnKS § 2 lõike 2 alusel energiasäästu poliitika elluviimisesse kaasatud riigiasutus või avalik-õiguslik juriidiline isik, kes vastutab energia ja süsinikdioksiidi maksustamise, rahastamiskavade ja -instrumentide, eelarvepoliitika meetmete, standardite ja normide, energiamärgistuse süsteemide ning koolitus- ja haridustegevuse elluviimise või jälgimise eest. 10 EnKS § 2 lõike 28 alusel juriidiline isik, kellele Vabariigi Valitsus või riigiasutus on delegeerinud volituse arendada, juhtida või hallata energiapoliitika osaks olevat rahastamiskava Vabariigi Valitsuse või riigiasutuse nimel. 11 Jaotuvõrguettevõtja elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse tähenduses. 12 EnKS § 22 lõige 2 kohaselt arvutab kavandatud energiasäästu mahu energiasäästu koordinaator ehk Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, võttes arvesse kohustatud isiku esitatud teavet. 13 KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2019/1658, 25. september 2019, energiatõhususdirektiivi kohaste energiasäästukohustuste ülevõtmise kohta XII LIIDE punkt 2 kohaselt on esinduslikuks valmiks minimaalselt kahekümne üksikmeetme kontrollimine (https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/f7ef7d75-f953- 11e9-8c1f-01aa75ed71a1). 14 EnKS § 23 lõige 1 punkt 1. 11 Kohustatud isikud perioodi 2014 kuni 2020 energiasäästukohustuse täitmisel on määruse nr 151 alusel on Maksu- ja Tolliamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning Konkurentsiamet. Perioodi 2021 kuni 2030 energiasäästukohustuse täitmise jaoks on uuendamisel ka määrus nr 151, mistõttu uueneb ja täieneb ka kohustatud isikute ning poliitikameetmete nimekiri. Lisaks kohustatud isikutele avaldab määrus mõju EnKS § 2 punkt 24 tähenduses osalevatele isikutele15. Käesoleval ajal pole aga Eestis osalevaid isikuid kes vabatahtliku kokkuleppe alusel energiasäästu edendavaid poliitikameetmeid rakendavad, mistõttu pole isikuid kellele käesoleva määruse muudatus mõju avaldaks. Vabatahtlikud kokkulepped on sellega liitunud isikute16 lepingud, milles võetakse ühine energiasäästu või emissioonide vähendamise eesmärk ja lepitakse kokku selle täitmise tingimustes. Üheks selliseks lepingu näiteks saab tuua saastetasude asendamise lepingut17. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigiasutuste tööle, sest määrusega täpsustatakse ja selgitatakse olemasolevat kohustust. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldkorras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis EIS Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile ja Haridus- ja Teadusministeeriumile. Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Keskkonnaministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Rahandusministeerium esitas muudatusettepaneku, mis võeti täielikult arvesse. Keskkonnaministeeriumi ametnikuga peetud telefonivestluse käigus selgus vajadus eelnõu punkti 4 sõnastuse kontrollimiseks, mistõttu peale täiendavat analüüsi viidi eelnõu punkti ja seletuskirja sisse muudatused. Eelnõu seletuskirja lisana on kaasas kooskõlastustabel. 15 EnKS § 2 punkt 24 alusel ettevõtja või avaliku sektori asutus, kes on võtnud endale vabatahtliku kokkuleppega kohustuse saavutada teatavad eesmärgid või kes on hõlmatud riikliku regulatiivse poliitikameetmega. 16 Näiteks ettevõtted, ettevõtete liidud või riik. 17 Keskkonnatasude seadus § 51. 12 Majandus- ja taristuministri määruse nr 65 „Energiasäästu arvutamise eeskiri“ muutmise eelnõu seletuskirja lisa Kooskõlastamisel esitatud märkuste tabel Kommentaar (esitaja), sh algne säte Arvesse võtmine ja selgitus, sh lõplik säte eelnõus eelnõus Rahandusministeerium Paragrahvi 8 lõike 2 1 sõnastus: „kui on Arvestatud tõendatud, et toode või sõiduk võetakse kasutusele enne selle eeldatava keskmise Muudeti sõnastust eelnõu punktis 6, mis kasutusea möödumist“. See sõnastus tundub muudab energiasäästu arvutamise eeskirja segadusttekitav, sest kasutusea arvestus paragrahv 8 lõiget 21. algabki alles kasutusele võtmise hetkest. Kas on silmas peetud, et uus toode või sõiduk Paragrahv 8 lõige 21 muudatuse tekstis on võetakse kasutusele enne kasutuses oleva sõna „selle“ asendatud sõnadega „kasutuses toote või sõiduki (mitte „selle“, sest „see“ on oleva toote või sõiduki“. kasutusele võetav toode või sõiduk) eeldatava keskmise kasutusea möödumist? Seletuskiri räägib väljavahetamisest enne eeldatava keskmise kasutusea möödumisest, mis on ka arusaadav. Keskkonnaministeerium Eelnõu punkti 4, millega muudetakse Arvestatud energiasäästu arvutamise eeskirja paragrahv Analüüsisime täiendavalt komisjoni 8 lõige 2 punkti 1, sõnastuse vajab üle soovitusliku materjali1 ning muutsime vaatamist ja täpsustamist. määruse neljanda punkti sõnastust arusaadavamaks ja sõnastasime ümber vastava punkti selgituse seletuskirjas. Punkti tähendus jäi samaks, aga selgitus vajas ümber muutmist, et mitte määruse punkti valesti tõlgendada. Muudetud eelnõu punkti 4, millega muudetakse energiasäästu arvutamise eeskirja paragrahv 8 lõige 2 punkti 1 muudatuse sõnastust selgemaks. 1 KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2019/1658, 25. september 2019, energiatõhususdirektiivi kohaste energiasäästukohustuste ülevõtmise kohta, https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/f7ef7d75-f953- 11e9-8c1f-01aa75ed71a1 1 Majandus- ja taristuministri 26. oktoobri 2016. a määruse nr 65 „Energiasäästu arvutamise eeskiri“ eelnõu seletuskirja Lisa Euroopa Liidu direktiivi (EL) 2018/2002, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust ja Eesti õigusakti vastavustabel EL-i õigusakti norm EL-i EL-i õigusakti normi Kommentaarid (EL) 2018/2002 õigusakti sisuliseks rakendamiseks normi kehtestatavad riigisisesed ülevõtmise õigusaktid kohustus Artikkel, lõige, punkt Jah, ei, Paragrahv, Pealkiri valikuline lõige, punkt 1) Artikli 1 lõige 1 asendatakse jah Võetud üle riikliku järgmisega: „1.Käesolevas energia- ja direktiivis kehtestatakse liidus kliimakavaga, mis energiatõhususe edendamise töötatakse välja meetmete ühine raamistik, et määruse (EL) tagada liidu 2020. aasta 2018/1999 alusel energiatõhususe põhieesmärgi 20 % ja 2030. aasta energiatõhususe põhieesmärgi vähemalt 32,5 % täitmine ning et rajada teed edasisele energiatõhususe parandamisele pärast kõnealuseid tähtaegasid. Käesolevas direktiivis kehtestatakse normid, mille eesmärk on kõrvaldada energiaturutõkked ning energia tõhusat tarnimist ja kasutamist takistavad turutõrked, ning nähakse ette soovituslike riiklike energiatõhususeesmärkide ja - panuste kindlaksmääramine aastateks 2020 ja 2030. Käesolev direktiiv aitab rakendada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet.“ 2) Artiklisse 3 lisatakse ei Puudutab Euroopa komisjoni, ei järgmised lõiked: „4.Hiljemalt 31. kohaldu Eestile oktoobriks 2022 hindab komisjon, kas liit on saavutanud 2020. aasta energiatõhususe põhieesmärgi. 5.Iga liikmesriik kehtestab jah EnKS § 3 lg 9, Energiamajanduse Eesmärk on kehtestatud „Riiklikus määruse (EL) 2018/1999 (*) lg 11 korralduse seadus energia- ja kliimakavas aastani 2030“ artiklite 4 ja 6 kohaselt (EnKS) soovituslikud riiklikud energiatõhususpanused, pidades silmas käesoleva direktiivi artikli 1 lõikes 1 sätestatud liidu 2030. aasta eesmärki. Kõnealuste energiatõhususpanuste kehtestamisel võtavad liikmesriigid arvesse, et liidu energiatarbimine ei tohi 2030. 1 aastal ületada 1 273 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergiat ja/või 956 miljonit naftaekvivalenttonni lõppenergiat. Liikmesriigid teatavad kõnealused energiatõhususpanused komisjonile määruse (EL) 2018/1999 artiklites 3 ja 7–12 osutatud lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade raames ja nimetatud artiklite kohaselt. 6.Komisjon hindab artikli 1 ei Puudutab Euroopa komisjoni, ei lõikes 1 sätestatud liidu 2030. kohaldu Eestile aasta energiatõhususe põhieesmärki, et esitada hiljemalt 2023. aastal seadusandlik ettepanek kõnealuse eesmärgi suurendamiseks juhul, kui majanduse või tehnoloogia arengust tuleneb oluline kulude vähenemine või kui on vaja täita liidu rahvusvahelisi CO2-heite vähendamise kohustusi. 3) Artikkel 7 asendatakse järgmisega: „Artikkel 7 Energiasäästukohustus 1.Liikmesriigid peavad saavutama jah EnKS § 14 lg Energiamajanduse lõppkasutuse kumulatiivse 2, korralduse seadus energiasäästu, mis on vähemalt § 16 lg 2 (EnKS) võrdne järgmisega: a) igal aastal 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 uus energiasääst 1,5 % aastasest energiamüügimahust lõpptarbijatele, arvestatuna 1. jaanuarile 2013 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena. Transpordis kasutatava energia EnKS § 14 lg 3 müügi mahu võib sellest arvutusest täielikult või osaliselt välja jätta; b) igal aastal alates 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2030 uus energiasääst 0,8 % aastasest energia lõpptarbimisest, arvestatuna 1. jaanuarile 2019 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena. Erandina käesolevast nõudest võivad Küpros ja Malta igal aastal 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2030 saavutada EnKS § 14 lg uue energiasäästu 0,24 % 21 aastasest energia lõpptarbimisest, arvestatuna 1. jaanuarile 2019 eelnenud viimase kolme aasta EnKS § 14 lg 4 keskmisena. Liikmesriigid võivad arvesse võtta energiasäästu poliitikameetmetest, mis võeti hiljemalt 31. detsembril 2020 või pärast seda kuupäeva, tingimusel et selliste meetmete tulemuseks EnKS § 161 lg on uued üksikmeetmed, mida 1 2 võetakse pärast 31. detsembrit 2020. Kooskõlas esimese lõigu punktiga b peavad liikmesriigid jätkuvalt saavutama uue iga-aastase säästu kümneaastastel ajavahemikel pärast 2030. aastat, välja arvatud juhul, kui läbivaatamisel komisjonis 2027. aastal ja seejärel iga kümne aasta tagant jõutakse järeldusele, et aastaks 2050 seatud liidu pikaajalisi energia- ja kliimaeesmärke ei ole vaja EnKS § 14 lg saavutada. Liikmesriigid 22 otsustavad, kuidas jaotada uue säästu arvutatud kogus esimese lõigu punktides a ja b osutatud ajavahemike peale, tingimusel et nõutav lõppkasutuse summaarne kumulatiivne energiasääst on saavutatud kummagi kohustusperioodi lõpuks. 2.Tingimusel et liikmesriigid ei Valikuline säte, mida Eestis ei täidavad vähemalt lõike 1 esimese rakendata lõigu punktis b osutatud lõppkasutuse kumulatiivse energiasäästu kohustuse, võivad nad nõutava energiasäästu koguse arvutada, kasutades ühte või mitut ei Valikuline säte, mida Eestis ei järgmist võimalust: rakendata a) kohaldades lõpptarbijatele müüdava energia aastase säästu määra või energia lõpptarbimise ei säästu määra, arvestatuna 1. Valikuline säte, mida Eestis ei jaanuarile 2019 eelnenud viimase rakendata kolme aasta keskmisena; ei b) jättes arvutamise Valikuline säte, mida Eestis ei lähtestsenaariumist täielikult või rakendata osaliselt välja transpordis kasutatava energia; c) kasutades mis tahes lõikes 4 osutatud võimalust. 3.Kui liikmesriigid kasutavad ei Valikuline säte, mida Eestis ei lõike 2 punktis a, b või c osutatud rakendata võimalust, kehtestavad nad: ei a) aastase säästu määra, mida Valikuline säte, mida Eestis ei kohaldatakse nende lõppkasutuse rakendata kumulatiivse energiasäästu arvutamisel, mis tagab, et nende energia netosäästu lõplik kogus ei Valikuline säte, mida Eestis ei ole lõike 1 esimese lõigu punktis ei rakendata b nõutust väiksem, ning b) arvutamise lähtestsenaariumi, millest võidakse täielikult või osaliselt välja jätta transpordis kasutatav energia. 4.Tingimusel, et järgitakse lõiget jah EnKS § 15 Energiamajanduse 5, võib liikmesriik: korralduse seadus a) teha lõike 1 esimese lõigu jah EnKS § 15 lg 1 (EnKS) punkti a kohase arvutuse, p1 kasutades väärtusena 1 % 2014. ja 2015. aastal, 1,25 % 2016. ja 3 2017. aastal ning 1,5 % 2018., 2019. ja 2020. aastal; b) jätta arvutusest täielikult või jah EnKS § 15 lg 2 Sätted on üle võetud kohustusperioodi osaliselt välja lõike 1 esimese 2014. aasta 1. jaanuar kuni 2020. aasta lõigu punktis a osutatud 31. detsember jaoks. Kohustusperioodi kohustusperioodi puhul sellise 2021. aasta 1. jaanuar kuni 2030. aasta energia müügi maht või nimetatud 31.detsember jaoks pole direktiivi lõigu punktis b osutatud (EL) 2018/2002 artikkel 7 lõike 4 kohustusperioodi puhul selline sätteid kasutatud. energia lõpptarbimise maht, mida kasutatakse direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tööstusharudes; c) lubada arvata nõutavast energiasäästu kogusest maha energiasääst, mis on saavutatud energia muundamise, jaotuse ja jah EnKS § 15 lg 1 ülekande sektorites, sealhulgas p2 tõhusa kaugkütte ja -jahutuse infrastruktuuris, artikli 14 lõikes 4 ja lõike 5 punktis b, artikli 15 lõigetes 1–6 ja lõikes 9 sätestatud nõuete rakendamise tulemusena. Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesoleva punkti kohaselt kavandatavatest poliitikameetmetest ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2030 oma lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade raames. Kõnealuste meetmete mõju arvutatakse V lisa kohaselt ja lisatakse nimetatud kavadesse; d) võtta nõutava energiasäästu koguse arvutamisel arvesse energiasäästu, mis tuleneb üksikmeetmetest, mida on rakendatud alates 31. detsembrist 2008 ning mis avaldavad jätkuvalt mõju 2020. aastal seoses lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud ei Valikuline säte, mida Eestis ei kohustusperioodiga ja pärast rakendata 2020. aastat seoses lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud kohustusperioodiga ning mida on võimalik mõõta ja kontrollida; e) võtta nõutava energiasäästu koguse arvutamisel arvesse energiasäästu, mis tuleneb poliitikameetmetest, kui on võimalik näidata, et tänu kõnealustele meetmetele rakendatakse alates 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2020 üksikmeetmeid, mis tagavad energiasäästu pärast 31. detsembrit 2020; f) jätta nõutava ei Valikuline säte, mida Eestis ei energiasäästu koguse arvutamisel rakendata välja 30 % tõendatult hoonete välispinnal ja hoonete sees oma tarbeks toodetud energia kogusest, mis on saadud tänu poliitikameetmetele, millega 4 edendatakse uute taastuvenergialahenduste paigaldamist; g) võtta nõutava energiasäästu koguse arvutamisel arvesse energiasäästu, mis ületab energiasäästu, mis tuleb saavutada kohustusperioodil 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020, ei Valikuline säte, mida Eestis ei tingimusel et selline sääst tuleneb rakendata artiklites 7a ja 7b osutatud poliitikameetmete alusel võetud üksikmeetmetest, millest liikmesriigid on teada andnud oma riiklikes energiatõhususe tegevuskavades ning mille kohta nad on aru andnud oma eduaruannetes vastavalt artiklile 24. ei Valikuline säte, mida Eestis ei rakendata 5.Liikmesriigid kohaldavad lõike jah EnKS § 15 lg 3 Energiamajanduse 4 kohaselt valitud variante ning korralduse seadus arvutavad nende mõju lõike 1 (EnKS) esimese lõigu punktides a ja b osutatud kohustusperioodide kohta eraldi: a) lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud kohustusperioodi jooksul nõutava energiasäästu koguse arvutamiseks võivad liikmesriigid jah EnKS § 15 lg 3 kohaldada lõike 4 punkte a–d. Kõik lõike 4 kohaselt valitud variandid koos ei tohi anda üle 25 % energiasäästu kogusest, millele on osutatud lõike 1 esimese lõigu punktis a; b) lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud kohustusperioodil nõutava energiasäästu koguse arvutamiseks võivad liikmesriigid kasutada lõike 4 punkte b–g, kui lõike 4 punktis d osutatud ei Valikuline säte, mida Eestis ei üksikmeetmed avaldavad rakendata jätkuvalt kontrollitavat ja mõõdetavat mõju pärast 31. detsembrit 2020. Kõik lõike 4 kohaselt valitud variandid koos ei tohi tuua kaasa suuremat energiasäästu kui 35 % energiasäästu kogusest, mis on arvutatud kooskõlas lõigetega 2 ja 3. Sõltumata sellest, kas liikmesriigid jätavad arvutamise lähtestsenaariumist täielikult või osaliselt välja transpordis kasutatava energia või kasutavad mis tahes lõikes 4 osutatud varianti, tagavad nad, et kohustusperioodil 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2030 energia lõpptarbimises saavutatav 5 uue säästu netokogus ei ole väiksem kui kogus, mis saavutatakse lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud aastase energiasäästu määra kohaldamisel. 6.Liikmesriigid kirjeldavad oma jah EnKS § 14 lg 4 Võetud üle riikliku Riiklik energia- ja kliimakava lõimitud riiklikes energia- ja energia- ja lõppversioon on Euroopa Komisjonile kliimakavades vastavalt määruse kliimakavaga esitatud. Kuna Eesti ei rakenda (EL) 2018/1999 III lisale, kuidas käesoleva artikli lõike 4 valikulisi arvutatakse energiasäästu kogus, Energiamajanduse sätteid, ei käsitle „Riiklik energia- ja mis tuleb saavutada käesoleva korralduse seadus kliimakava aastani 2030“ lõike 4 artikli lõike 1 esimese lõigu (EnKS) ülevõtmise aspekte. punktis b osutatud ajavahemiku 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2030 jooksul ja asjakohasel juhul selgitavad, kuidas kehtestati aastase energiasäästu määr ja arvutamise lähtestsenaarium ning milliseid käesoleva artikli lõikes 4 esitatud variante kohaldati ja mil määral. 7.Pärast 31. detsembrit 2020 jah Määrus „Energiasäästu Võetakse üle määrusega saavutatud energiasäästu ei arvutamise eeskiri“ „Energiasäästu arvutamise eeskiri“ arvestata energiasäästu koguse mis on koostamisel ja jõustub hulka, mis tuleb saavutada eeldatavasti enne käesoleva aasta ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 lõppu. kuni 31. detsembrini 2020. 8.Erandina käesoleva artikli ei Valikuline säte, mida Eestis ei lõikest 1 võivad liikmesriigid, kes rakendata, sest lubavad kohustatud isikutel Eestis puuduvad eeldused sätte kasutada artikli 7a lõike 6 punktis rakendamiseks (sama ka punktide a-d b osutatud võimalust, võtta osas). käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punkti a kohaldamisel arvesse mis tahes 2010. aastale järgneval aastal ja enne käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud kohustusperioodi saavutatud energiasäästu nii, nagu see oleks saavutatud pärast 31. detsembrit 2013 ja enne 1. jaanuarit 2021, tingimusel et esinevad kõik järgmised asjaolud: a) energiatõhususkohustuste süsteem kehtis mis tahes ajal alates 31. detsembrist 2009 kuni 31. detsembrini 2014 ja see oli hõlmatud artikli 24 lõike 2 kohaselt liikmesriigi esitatud esimese riikliku energiatõhususe tegevuskavaga; ei b) energiasääst saavutati kohustuste süsteemi raames; c) energiasääst arvutatakse kooskõlas V lisaga; d) aastad, mille puhul on energiasäästu arvesse võetud nii, nagu oleks see saavutatud, on ei märgitud riiklikes energiatõhususe tegevuskavades kooskõlas artikli 24 lõikega 2. 6 ei ei 9.Liikmesriigid tagavad, et jah EnKS § 18 lg 2 Energiamajanduse artiklites 7a ja 7b ning artikli 20 p 61 korralduse seadus lõikes 6 osutatud EnKS § 24 lg (EnKS) poliitikameetmetest tulenev 32 energiasääst arvutatakse kooskõlas V lisaga. 10.Liikmesriigid peavad jah EnKS § 16 lg Energiamajanduse Meetmed ja prognoositud energiasääst käesoleva artikli lõike 1 kohaselt 1, lg 2 korralduse seadus kirjeldatakse määruses nõutava energiasäästu koguse (EnKS) „Energiatõhususkohustuse saavutamiseks looma artiklis 7a jaotuskava“. osutatud energiatõhususkohustuste süsteemi või võtma artiklis 7b osutatud alternatiivseid poliitikameetmeid. Liikmesriigid võivad ühendada energiatõhususkohustuste süsteemi alternatiivsete poliitikameetmetega. 11.Energiasäästu saavutamise jah EnKS § 161 lg Energiamajanduse kohustuste täitmiseks võetavate 2, § 21 lg 1 p korralduse seadus poliitikameetmete väljatöötamisel 8 (EnKS) võtavad liikmesriigid arvesse vajadust leevendada energiaostuvõimetust kooskõlas nende määratletud kriteeriumidega ja võttes arvesse olemasolevaid valdkonna tavasid, nõudes asjakohases ulatuses, et osa riikliku energiatõhususkohustuste süsteemi raames võetud energiatõhususmeetmetest, alternatiivsetest poliitikameetmetest või riiklikust energiatõhususe fondist rahastatud programmidest või jah Direktiivi ülevõtmisega võetud meetmetest tuleb rakendada EnKS § 161 lg kasutusele mõisted prioriteedina majanduslikult 3 „energiaostuvõimetu isik“ ja ebakindlas olukorras olevates energiaostu riskigrupp. Meetmepõhine kodumajapidamistes, sealhulgas tegevus, mis on olemas (vt. eelnõu energiaostuvõimetutes seletuskiri) ka praegu ning kodumajapidamistes ja tegevus jätkub järgmises asjakohasel juhul toetusperioodis. sotsiaaleluruumides. Energiaostuvõimetuse leevendamise meetmete tulemustest käesoleva direktiivi kontekstis annavad liikmesriigid teada oma lõimitud riiklikes energia- ja kliimaalastes eduaruannetes kooskõlas määrusega (EL) 2018/1999. 7 12.Liikmesriigid tõendavad, et kui jah EnKS § 24 lg 6 Energiamajanduse Kehtivad õigusaktid ei vaja muutmist tegemist on poliitikameetmete või korralduse seadus üksikmeetmete kattuva mõjuga, ei (EnKS) arvestata energiasäästu kahekordselt.“ 4) Lisatakse järgmised artiklid: „Artikkel 7a Energiatõhususkohustuste süsteemid 1.Kui liikmesriigid otsustavad ei Valikuline säte, mida Eestis ei täita oma kohustusi artikli 7 lõike rakendata 1 kohaselt nõutava energiasäästu koguse saavutamiseks energiatõhususkohustuste süsteemi abil, tagavad nad, et iga liikmesriigi territooriumil tegutsevad, käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kohustatud isikud täidavad oma lõppkasutuse kumulatiivse energiasäästu nõude, mis on sätestatud artikli 7 lõikes 1, ilma et see piiraks artikli 7 lõigete 4 ja 5 kohaldamist. Asjakohasel juhul võivad liikmesriigid otsustada, et kohustatud isikud täidavad kõnealuse energiasäästunõude täielikult või osaliselt rahalise sissemaksega riiklikku energiatõhususe fondi vastavalt artikli 20 lõikele 6. 2.Objektiivseid ja ei Valikuline säte, mida Eestis ei mittediskrimineerivaid rakendata kriteeriume aluseks võttes määravad liikmesriigid kohustatud isikud oma territooriumil tegutsevate energiatarnijate, energia- jaemüügiettevõtjate ja transpordikütusetarnijate või - jaemüüjate seast. Kohustuse täitmiseks vajaliku energiasäästu koguse peavad saavutama liikmesriigi poolt lõpptarbijate seast määratud kohustatud isikud, sõltumata artikli 7 lõike 1 kohaselt tehtud arvutusest, või kui liikmesriigid nii otsustavad, siis muud isikud sertifitseeritud energiasäästuna, nagu on kirjeldatud käesoleva artikli lõike 6 punktis a. 3.Kui energia-jaemüügiettevõtja ei Valikuline säte, mida Eestis ei määratakse lõike 2 kohaselt rakendata kohustatud isikuks, tagavad liikmesriigid, et oma kohustust täites ei loo energia- jaemüügiettevõtja tarbijatele tarnija vahetamiseks tõkkeid. 8 4.Liikmesriigid väljendavad igalt ei Valikuline säte, mida Eestis ei kohustatud isikult nõutavat rakendata energiasäästu kogust kas lõpp- või primaarenergia tarbimisena. Nõutava energiasäästu koguse väljendamiseks valitud meetodit kasutatakse ka kohustatud isikute teatatud energiasäästu arvutamiseks. Kasutatakse IV lisas osutatud ümberarvutustegureid. 5.Liikmesriigid loovad mõõtmis-, ei Valikuline säte, mida Eestis ei kontrolli- ja tõendamissüsteemid, rakendata millega kontrollitakse dokumenteeritult vähemalt statistiliselt olulist osa ja esindavat valimit kohustatud isikute poolt kasutusele võetud energiatõhususe parandamise meetmetest. Mõõtmine, kontrollimine ja tõendamine peab toimuma kohustatud isikutest sõltumatult. 6.Energiatõhususkohustuste ei Valikuline säte, mida Eestis ei süsteemi raames võivad rakendata liikmesriigid teha emba-kumba või mõlemat: a) lubada kohustatud isikutel arvestada oma kohustuste täitmisena energiateenuseosutaja või muu kolmanda isiku saavutatud sertifitseeritud energiasäästu, sealhulgas ka siis, kui kohustatud isikud edendavad muude riigi heakskiidetud asutuste või avaliku sektori asutuste kaudu meetmeid, mis võivad hõlmata ametlikke partnerlusi ja mida võib täiendada muude rahastamisallikatega. Kui liikmesriigid seda lubavad, tagavad nad, et energiasäästu sertifitseerimisel kehtib liikmesriikide kehtestatud selge, läbipaistev ja kõikidele turuosalistele avatud ja sertifitseerimiskulude minimeerimist taotlev heakskiitmismenetlus; b) lubada kohustatud isikutel arvestada teataval aastal saavutatud energiasäästu nii, nagu see oleks saavutatud mis tahes eelmisel neljal või järgmisel kolmel aastal, kuid mitte pärast artikli 7 lõikes 1 sätestatud kohustusperioodide lõppu. Liikmesriigid hindavad ja asjakohasel juhul võtavad meetmeid, et minimeerida energiatõhususkohustuste süsteemide otseste ja kaudsete kulude mõju rahvusvahelisele 9 konkurentsile avatud energiamahukate tööstusharude konkurentsivõimele. 7.Liikmesriigid avaldavad kord ei Valikuline säte, mida Eestis ei aastas kõikide kohustatud isikute rakendata või kohustatud isiku iga allkategooria saavutatud energiasäästu ja süsteemiga saavutatud koguenergiasäästu. Artikkel 7b Alternatiivsed poliitikameetmed 1.Kui liikmesriigid otsustavad jah EnKS § 23 lg 1 Energiamajanduse Kehtivad õigusaktid ei vaja muutmist täita oma kohustusi artikli 7 lõike p1 korralduse seadus 1 kohaselt nõutava energiasäästu (EnKS) saavutamiseks alternatiivsete poliitikameetmetega, tagavad nad, et artikli 7 lõikes 1 nõutud energiasäästu saavutavad lõpptarbijad, ilma et see piiraks artikli 7 lõigete 4 ja 5 kohaldamist. 2.Kõikide meetmete jaoks, mis ei jah EnKS § 24 lg Energiamajanduse ole maksustamismeetmed, loovad 3, lg 31 korralduse seadus liikmesriigid mõõtmis-, (EnKS) kontrollimis- ja tõendamissüsteemi, mille alusel kontrollitakse dokumenteeritult vähemalt statistiliselt olulist ja esindavat valimit osalevate või volitatud isikute poolt energiatõhususe suurendamiseks võetud meetmetest. Mõõtmine, kontrollimine ja tõendamine peab toimuma osalevatest või volitatud isikutest sõltumatult.“ 5) Artiklit 9 muudetakse järgmiselt: a) pealkiri asendatakse järgmisega: „Gaasi- ja elektrikoguse mõõtmine“; b) lõike 1 esimene lõik jah ELTS § 67 lg 1 Elektrituruseadus Kehtivad õigusaktid ei vaja muutmist asendatakse järgmisega; ja 5; (ELTS), „1.Niivõrd kui see on tehniliselt MGS § 24 lg 1 Maagaasiseadus (MGS) võimalik, rahaliselt mõistlik ning MGS § 24 lg 13 potentsiaalse energiasäästuga MGS § 24 lg 14 seoses proportsionaalne, tagavad liikmesriigid, et elektri ja maagaasi lõpptarbijad varustatakse konkurentsivõimelise hinnaga individuaalsete arvestitega, mis kajastavad täpselt tegelikku energiatarbimist ja annavad teavet tegeliku tarbimisaja kohta.“; c) lõige 3 jäetakse välja. ei 10 6) Lisatakse järgmised artiklid: jah „Artikkel 9a Kütte, jahutuse ja sooja tarbevee mõõtmine 1.Liikmesriigid tagavad, et jah EnKS § 11 lg 1 Energiamajanduse kaugkütte, kaugjahutuse ja sooja ja 2; korralduse seadus tarbevee lõpptarbijad varustatakse KKütS § 15 lg (EnKS), konkurentsivõimelise hinnaga 1 Kaugkütteseadus arvestitega, mis kajastavad täpselt (KKütS) tegelikku energiatarbimist. 2.Kui hoonele tarnitakse kütet, jah EnKS § 11 lg 2 Energiamajanduse jahutust või sooja tarbevett mitut korralduse seadus hoonet teenindavast kesksest (EnKS) allikast või kaugkütte- või kaugjahutussüsteemist, paigaldatakse arvesti soojusvaheti juurde või tarnimiskohta. Artikkel 9b Kütte, jahutuse ja sooja tarbevee tarbimispõhine mõõtmine ja kulude jaotamine 1.Kortermajades ja jah EnkS § 11 lg 3 Energiamajanduse mitmeotstarbelistes hoonetes, kus korralduse seadus on keskküte või -jahutus või mida (EnKS) varustatakse kaugkütte- või kaugjahutussüsteemist, paigaldatakse individuaalsed arvestid, et mõõta kütte, jahutuse ja sooja tarbevee tarbimist igas hooneüksuses, kui see on tehniliselt teostatav, kulutasuv ja proportsioonis potentsiaalse energiasäästuga. Kui individuaalsete arvestite EnKS § 11 lg 3 kasutamine ei ole tehniliselt teostatav ega kulutõhus iga hooneüksuse kütte tarbimise mõõtmiseks, kasutatakse igal radiaatoril soojatarbimise mõõtmiseks individuaalseid küttekulujaotureid, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tõendab, et selliste küttekulujaoturite paigaldamine ei ole kulutõhus. Sellistel juhtudel võib kaaluda alternatiivseid kulutõhusaid soojatarbimise mõõtmise viise. Iga liikmesriik sõnastab selgelt jah EnKS § 11 lg 4 tehnilise teostamatuse ja EnKS § 11 lg 5 kulutasuvuse puudumise kindlaksmääramise üldkriteeriumid, metoodika ja/või korra ning avaldab need. 2.Uutes kortermajades ja uute jah HEtMn § 13 lg Määrus nr 63 „Hoone muudetud EhS § 65 lõike 3 alusel mitmeotstarbeliste hoonete 4p2 energiatõhususe kehtestatud ettevõtlus- ja elamiseks mõeldud osades, kus on miinimumnõuded“ infotehnoloogiaministri määrust nr 63 keskne kütteallikas sooja tarbevee (HEtMn) „Hoone energiatõhususe jaoks või mida varustatakse miinimumnõuded“ (HEtMn) kaugküttesüsteemist, paigaldatakse individuaalsed arvestid sooja tarbevee mõõtmiseks, ilma et see piiraks 11 lõike 1 esimese lõigu kohaldamist. 3.Kui kortermaju või jah Majandusministri Ei vaja muutmist (kaasa arvatud mitmeotstarbelisi hooneid 23.03.1993.a. Määruse alapunktid a-c) varustatakse kaugkütte- või nr 4 Lisa „Hoonete kaugjahutussüsteemist või kui soojusvarustuseks sellistes majades on põhiline vajaliku soojusenergia ühine küte või jahutus, tagavad kulude arvestamise ja liikmesriigid, et neil on jaotamise juhend“ läbipaistvad ja avalikult kättesaadavad riiklikud eeskirjad kütte, jahutuse ja sooja tarbevee tarbimise kulude jaotamise kohta sellistes hoonetes, et tagada individuaalse tarbimise arvestuse läbipaistvus ja täpsus. Kui see on asjakohane, hõlmavad nimetatud eeskirjad juhiseid energiakulude jaotamise viisi kohta järgmiselt: a) soe tarbevesi; b) hoone seadmetest kiirguv soojus ja ühispindade kütmiseks kasutatav soojus (kui trepikodades ja koridorides on radiaatorid); c) korterite küte ja jahutus. Artikkel 9c Kaugloetavuse nõue 1.Artiklite 9a ja 9b kohaldamiseks jah EnKS § 11 lg Energiamajanduse Individuaalsete lõppkasutaja arvestite paigaldatakse pärast 25. oktoobrit 3, lg 4, lg 5 korralduse seadus paigaldamise kord kehtestatakse 2020 üksnes kaugloetavaid (EnKS) määrusega kui EnKS § 11 lg 4 kohase arvesteid ja küttekulujaotureid. EnKS § 371 lg hindamise korral leitakse juhud, mil Kohaldatakse jätkuvalt artikli 9b 1 arvestite paigaldamine on kulutõhus ja lõikes 1 sätestatud tehnilise tehniliselt teostatav. teostatavuse ja kulutõhususe tingimusi. 2.Paigaldatud arvestid ja jah EnKS § 11 lg Individuaalsete lõppkasutaja arvestite küttekulujaoturid, mis ei ole 3, 4 ja 5 paigaldamise kord kehtestatakse kaugloetavad, ehitatakse ümber määrusega kui EnKS § 11 lg 4 kohase kaugloetavaks või vahetatakse EnKS § 371 lg hindamise korral leitakse juhud, mil välja kaugloetavate arvestitega 2 arvestite paigaldamine on kulutõhus ja hiljemalt 1. jaanuariks 2027, välja tehniliselt teostatav. arvatud juhul, kui asjaomane liikmesriik tõendab, et see ei ole kulutasuv.“ 7) Artiklit 10 muudetakse järgmiselt: a) pealkiri asendatakse järgmisega: „Gaasi- ja elektriarvetel esitatav teave“; b) lõike 1 esimene lõik jah ELTS § 421 lg Elektrituruseadus asendatakse järgmisega: „1.Kui 2, § 65 lg 8, § (ELTS); lõpptarbijatel ei ole direktiivides 67, § 751, § 87; Maagaasiseadus (MGS) 2009/72/EÜ ja 2009/73/EÜ osutatud arukaid arvesteid, MGS § 24 lg 1, tagavad liikmesriigid, kui see on § 101 lg 2 p 11 tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud, kooskõlas VII lisa punktiga 1.1 hiljemalt 31. detsembriks 2014, et arvetel esitatav teave on usaldusväärne, täpne ja vastab 12 tegelikule elektri- ja gaasitarbimisele.“ 8) Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 10a Kütte, jahutuse ja sooja tarbevee arvetel esitatav teave ja tarbimisandmed 1.Kui on paigaldatud arvestid ja jah EnKS § 12, § Energiamajanduse küttekulujaoturid, tagavad 131 korralduse seadus liikmesriigid, et arvetel esitatav (EnKS) teave ja tarbimisandmed on usaldusväärsed, täpsed ja põhinevad tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul, vastavalt VIIa lisa punktidele 1 ja 2 kõigi lõppkasutajate puhul, kelleks on füüsilised või juriidilised isikud, kes ostavad kütet, jahutust ja sooja tarbevett isiklikuks lõpptarbimiseks, või füüsilised või juriidilised isikud, kes kasutavad eramaja või kortermaja või mitmeotstarbelise hoone üksust, millele tarnitakse kütet, jahutust või sooja tarbevett kesksest allikast, ja kellel ei ole otse- ega individuaalset lepingut energiatarnijaga. Kui liikmesriik nii ette näeb, võib seda kohustust täita näitude regulaarse iselugemise süsteemiga, mille puhul lõpptarbijad või -kasutajad teatavad oma arvesti näidud energiatarnijale, välja arvatud juhul, kui kasutatakse artikli 9b jah EnKS § 12, § kohast küttekulujaoturitel 131 põhinevat tarbimispõhist mõõtmist. Arve esitatakse hinnangulise tarbimise või ühtse määra alusel üksnes juhul, kui lõpptarbija või -kasutaja ei ole teatanud arvestinäitusid teatava arveperioodi kohta. 2.Liikmesriik: jah EnKS § 13 lg Energiamajanduse a) nõuab, et kui teave 1, lg 2 korralduse seadus lõppkasutaja energiaarvete ja (EnKS) varasema tarbimise kohta või küttekulujaoturi näidud on kättesaadavad, tehakse need lõppkasutaja taotluse korral kättesaadavaks tema määratud energiateenuseosutajale; b) tagab, et lõpptarbijatele pakutakse võimalust saada arvetel jah EnKS § 12 lg 1 esitatavat teavet ja arveid elektrooniliselt; c) tagab, et kõikidele lõppkasutajatele esitatakse selge EnKS § 22 lg ja arusaadav teave arvega jah 3, § 131 lg 3 13 vastavalt VIIa lisa punktile 3, ning d) edendab küberturvalisust ja tagab lõppkasutajate eraelu jah IKS § 43 puutumatuse ja andmekaitse Isikuandmete kaitse kooskõlas kohaldatava liidu seadus (IKS) õigusega. Liikmesriik võib näha ette, et lõpptarbija taotluse korral ei ei Valikuline säte, mida Eesti üle ei võta. käsitata arvel esitatavat teavet maksenõudena. Sellisel juhul tagavad liikmesriigid, et tegelike maksete tegemiseks pakutakse paindlikku korda. 3.Liikmesriigid otsustavad, kes jah EnKS § 12 lg 3 Energiamajanduse vastutavad lõigetes 1 ja 2 osutatud ja § 13 lg 3 korralduse seadus teabe esitamise eest (EnKS) lõppkasutajatele, kellel ei ole otse- ega individuaalset lepingut energiatarnijaga.“ 9) Artikkel 11 asendatakse jah ELTS § 421, § Elektrituruseadus järgmisega: „Artikkel 11 Elektri- 65 lg 8; (ELTS); ja gaasitarbimise mõõtmise Maagaasiseadus andmetele ja arvetel esitatavale MGS § 8 lg 51, (MGS); teabele juurdepääsu kulu lg 52; Energiamajanduse Liikmesriigid tagavad, et korralduse seadus lõpptarbijad saavad kõik oma EnKS § 12 lg 1 (EnKS) arved ja arvetel esitatava teabe energia tarbimise kohta tasuta ning et lõpptarbijad pääsevad oma tarbimisandmetele juurde asjakohasel viisil ja tasuta.“ 10) Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 11a Kütte, jahutuse ja sooja tarbevee tarbimise mõõtmise andmetele, arvetel esitatavale teabele ja tarbimisandmetele juurdepääsu kulu 1.Liikmesriigid tagavad, et jah EnKS § 12 lg Energiamajanduse lõppkasutajad saavad kõik arved 1; § 121 lg 1 korralduse seadus ja arvetel esitatava teabe (EnKS) energiatarbimise kohta tasuta ning et lõppkasutajad pääsevad oma tarbimisandmetele juurde asjakohasel viisil ja tasuta. 2.Olenemata käesoleva artikli jah EnKS § 121 lg Energiamajanduse lõikest 1, jaotatakse 2, lg 3 korralduse seadus kortermajades ja (EnKS) mitmeotstarbelistes hoonetes kütte, jahutuse ja sooja tarbevee individuaalse tarbimise eest arvetel esitatava teabe koostamise kulud artikli 9b kohaselt kasumit mittetaotleval viisil. Kulud, mis tulenevad sellest, et nimetatud ülesanne antakse kolmandale isikule, näiteks teenuseosutajale või kohalikule energiatarnijale, ja mis hõlmavad tegeliku individuaalse tarbimise mõõtmist, 14 jaotamist ja arvestamist sellistes hoonetes, võib edasi kanda lõppkasutajatele niivõrd, kuivõrd need kulud on mõistlikud. 3.Et tagada lõikes 2 osutatud jah EnKS § 31 p 1 Energiamajanduse EnKS § 31 p 1 sõnastusele lisatud tarbimispõhise mõõtmise teenuste korralduse seadus sõna "lõppkasutaja" mõistlikud kulud, võivad (EnKS) liikmesriigid ergutada konkurentsi kõnealuses teenusesektoris, võttes asjakohaseid meetmeid, näiteks soovitades või muul moel edendades hankemenetluse kasutamist või koostalitlusvõimeliste seadmete ja süsteemide kasutamist, mis hõlbustavad teenuseosutaja vahetamist.“ 11) Artiklisse 15 lisatakse ei Puudutab Euroopa Komisjoni, ei järgmine lõige: „2a.Pärast kohaldu Eestile asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist töötab komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2020 välja ühise metoodika, et ergutada võrguettevõtjaid vähendama kulusid, rakendama infrastruktuuri investeerimise kulu- ja energiatõhusa programmi ning võtma kohasel viisil arvesse võrgu energiatõhusust ja paindlikkust.“ 12) Artiklisse 20 lisatakse järgmised lõiked: „3a.Et kaasata erasektori ei Puudutab Euroopa komisjoni, ei vahendeid energiatõhususe kohaldu Eestile meetmete ja energia säästmiseks tehtavate renoveerimistööde rahastamisse kooskõlas direktiiviga 2010/31/EL, peab komisjon dialoogi nii avaliku kui ka erasektori finantseerimisasutustega, et teha kindlaks võimalikud poliitikameetmed, mida ta saab võtta. 3b.Lõikes 3a osutatud meetmed ei Puudutab Euroopa komisjoni, ei hõlmavad järgmist: a) kohaldu Eestile kapitaliinvesteeringute mobiliseerimine energiatõhususse, võttes arvesse energiasäästu laiemat mõju finantsriski juhtimisele; b) paremate energiatõhusust ja finantstulemusi puudutavate andmete tagamine: i) analüüsides täpsemalt, kuidas energiatõhususse investeerimine parandab varade alusväärtust; ii) toetades uuringuid, millega hinnatakse energiatõhususse investeerimisest saadavate 15 mitteenergialaste hüvede rahalist väärtust. 3c.Et kaasata erasektori jah MKM PM § Majandus- ja Majandus- ja vahendeid energiatõhususe 12, Kommunikatsioonimini Kommunikatsiooniministeeriumi meetmete ja energia säästmiseks steeriumi põhimäärus põhiülesannete hulka kuulub tehtavate renoveerimistööde (MKM PM) õigusaktide eelnõude väljatöötamine ja rahastamisse, teevad liikmesriigid eelnõude kohta arvamuse avaldamine. käesoleva direktiivi rakendamisel Nende hulka liigituvad ka õigusaktid, järgmist: mis on erinevate toetusskeemide rakendamise aluseks. Üheks näiteks a) kaaluvad võimalusi kasutada direktiivi sätte rakendamisest on paremini ära artikli 8 kohaseid keskkonnaministri määruse „Toetuse energiaauditeid, et mõjutada andmise tingimused meetme otsuste tegemist; MKM PM § 12 „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse p3 „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine“ jaoks avatud taotlemise korral“ § 11 lg 4, mille järgi on toetusmeetme raames abi saamise eeltingimuseks ressursiauditi olemasolu. b) kasutavad optimaalselt võimalusi ja vahendeid, mis on Ministeeriumis välja töötatud välja pakutud algatuses „Arukate strateegiate rahastamise korraldamine hoonete arukas rahastamine“. kuulub Majandus- ja MKM PM § 12 Kommunikatsiooniministeeriumi p1 põhimääruse § 12 p 1 järgi ministeeriumi tööülesannete hulka. 3d.Komisjon esitab hiljemalt 1. ei Puudutab Euroopa komisjoni, ei jaanuariks 2020 liikmesriikidele kohaldu Eestile juhised erainvesteeringute soodustamise kohta.“ 13) Artikli 22 lõige 2 asendatakse ei Puudutab Euroopa komisjoni, ei järgmisega: „2.Komisjonil on kohaldu Eestile õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesolevat direktiivi, kohandades I–V, VII–X ja XII lisas osutatud väärtusi, arvutusmeetodeid, primaarenergia koefitsiendi vaikeväärtusi ja nõudeid tehnika arenguga.“ 14) Artiklit 23 muudetakse järgmiselt: a) lõige 2 asendatakse järgmisega: ei Puudutab Euroopa komisjoni, ei „2.Artiklis 22 osutatud õigus võtta kohaldu Eestile vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 24. detsembrist 2018. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud 16 enne iga ajavahemiku lõppemist.“; b) lisatakse järgmine lõige: ei Puudutab Euroopa komisjoni, ei „3a.Enne delegeeritud õigusakti kohaldu Eestile vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. (*)ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“ 15) Artiklit 24 muudetakse järgmiselt: a) lisatakse järgmine lõige: ei Puudutab Euroopa komisjoni, ei „4a.Seoses energialiidu olukorda kohaldu Eestile käsitleva aruandega annab komisjon aru CO2-turu toimimise kohta kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 artikli 35 lõike 1 ja lõike 2 punktiga c, võttes arvesse käesoleva direktiivi rakendamise mõju.“; b) lisatakse järgmised lõiked: „12.Hiljemalt 31. detsembriks ei Puudutab Euroopa komisjoni, ei 2019 hindab komisjon mõiste kohaldu Eestile „väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad“ rakendamise tõhusust artikli 8 lõike 4 kohaldamisel ning esitab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Võimalikult kiiresti pärast kõnealuse aruande esitamist võtab komisjon asjakohasel juhul vastu seadusandlikud ettepanekud. 13.Hiljemalt 1. jaanuariks 2021 ei Puudutab Euroopa komisjoni, ei hindab komisjon võimalust kohaldu Eestile parandada energiatõhusust energia muundamisel, transformeerimisel, ülekandel, transpordil ja säilitamisel ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Asjakohasel juhul lisatakse aruandele seadusandlikud ettepanekud. 14.Hiljemalt 31. detsembriks ei Puudutab Euroopa komisjoni, ei 2021, juhul kui maagaasi kohaldu Eestile siseturgu käsitleva direktiivi 2009/73/EÜ jaemüügituru sätete kohta ei ole vahepeal esitatud muudatusettepanekuid, hindab komisjon sätteid maagaasi tarbimise mõõtmise, arvete esitamise ja tarbijatele antava teabe kohta ning esitab sellekohase aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule, et neid sätteid asjakohasel juhul kohandada direktiivi 2009/72/EÜ vastavate elektrienergiat käsitlevate sätetega, et tugevdada 17 tarbijakaitset ning võimaldada lõpptarbijatel saada sagedamat, selget ja ajakohastatud teavet nende poolt maagaasi tarbimise kohta ja muuta oma energiatarbimist. Võimalikult kiiresti pärast kõnealuse aruande esitamist võtab komisjon asjakohasel juhul vastu seadusandlikud ettepanekud. 15.Komisjon hindab hiljemalt 28. ei Puudutab Euroopa komisjoni, ei veebruariks 2024 ja pärast seda kohaldu Eestile iga viie aasta tagant käesolevat direktiivi ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Hindamine hõlmab järgmist: a) analüüsitakse, kas kohandada artiklis 5 sätestatud nõudeid ja alternatiivset lähenemisviisi pärast 2030. aastat; b) hinnatakse käesoleva direktiivi üldist mõjusust ja vajadust kohandada liidu energiatõhususe poliitikat vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgu tulemusel sõlmitud 2015. aasta Pariisi kokkuleppe (*) eesmärkidele ning võttes arvesse majanduslikku ja innovatsioonialast arengut. Asjakohasel juhul lisatakse aruandele ettepanekud täiendavate meetmete võtmiseks. (*)ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.“ Lisade ülevõtmise ülevaade algab 16) Lisasid muudetakse vastavalt leheküljest 24 käesoleva direktiivi lisale. Artikkel 2 1.Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 25. juuniks 2020. Liikmesriigid jõustavad artikli 1 punktide 5–10 ning lisa punktide 3 ja 4 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid siiski hiljemalt 25. oktoobriks 2020. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 18 2.Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti. LISA Direktiivi 2012/27/EL lisasid muudetakse järgmiselt. 1) IV lisas asendatakse jah Määruse „Energiasäästu Võetakse üle määruse „Energiasäästu joonealune märkus 3 järgmisega: arvutamise eeskiri“ lisa arvutamise eeskiri“ lisa „Energia „(3) Kohaldatakse juhul, kui „Energia lõpptarbimises lõpptarbimises kasutatavate energiasääst arvutatakse kasutatavate kütuseliikide kütteväärtused ja primaarenergia põhjal, kasutades kütuseliikide ümberarvutustegurid“ alamärkusega. energia lõpptarbimisel põhinevat kütteväärtused ja alt-üles-lähenemisviisi. ümberarvutustegurid“ Elektrienergia kWh-des väljendatud säästu arvutamisel kasutab liikmesriik väärtust, mis on kehtestatud läbipaistva meetodiga primaarenergia tarbimist mõjutavate riigi olude alusel, et tagada tegeliku energiasäästu täpne arvutamine. Kõnealused olud peavad olema põhjendatud ja kontrollitavad ning põhinema objektiivsetel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel. Elektrienergia kWh-des väljendatud säästu arvutamisel võivad liikmesriigid vaikimisi kasutada koefitsienti 2,1 või kasutada oma kaalutlusõigust, et määratleda teistsugune väärtus, kui nad suudavad seda põhjendada. Nii toimides võtavad liikmesriigid arvesse energiaallikate jaotusi, mis sisalduvad nende lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades, millest teavitatakse komisjoni kooskõlas määrusega (EL) 2018/1999. Hiljemalt 25. detsembriks 2022 ja seejärel iga nelja aasta tagant vaatab komisjon vaadeldud andmete põhjal vaikeväärtuse läbi. Vaikeväärtuse läbivaatamisel võetakse arvesse selle mõju muule liidu õigusele, näiteks direktiivile 2009/125/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrusele (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL (ELT L 198, 28.7.2017, lk 1).“ 2) V lisa asendatakse jah Määrus „Energiasäästu Võetakse üle määrusega järgmisega: „V LISA arvutamise eeskiri“ „Energiasäästu arvutamise eeskiri“ Energiatõhususkohustuste mis on koostamisel ja jõustub süsteemide või artiklite 7, 7a ja 7b eeldatavasti enne käesoleva aasta ning artikli 20 lõike 6 kohaselt lõppu. võetavate muude 19 poliitikameetmete mõju arvutamise ühismeetodid ja - põhimõtted 1. Meetodid, mille järgi jah §3 Määrus „Energiasäästu On üle võetud määrusega arvutatakse muu kui arvutamise eeskiri“ „Energiasäästu arvutamise eeskiri“ maksustamismeetmetest tulenev kehtiva versiooniga ja määrus ei vaja energiasääst artiklite 7, 7a ja 7b selles osas muutmist. ning artikli 20 lõike 6 kohaldamiseks Kohustatud, osalevad või volitatud isikud või avaliku sektori rakendusasutused võivad kasutada järgmisi energiasäästu arvutamise meetodeid: a) eeldatav sääst, võttes aluseks varasemaid energiatõhususe parandamise alaseid sõltumatult §4 jälgitud tulemusi samalaadsetes käitistes. Üldine lähenemisviis on eelhindamine; b) mõõdetud sääst, mille puhul meetme või meetmepaketi kasutuselevõtul saavutatav sääst määratakse tegeliku energiatarbimise registreerimise teel, võttes vajalikul määral §5 arvesse selliseid tarbimist mõjutada võivaid tegureid nagu täiendavus, kasutatavus, tootmistase ja ilm. Üldine lähenemisviis on järelhindamine; c) suhteline sääst, mille puhul kasutatakse hinnangulisi tehnilisi andmeid. Seda lähenemisviisi võib kasutada üksnes juhul, kui usaldusväärsete mõõtmisandmete saamine konkreetse käitise puhul on keeruline või ebaproportsionaalselt kallis, näiteks kui kompressor või §6 elektrimootor asendatakse sellisega, millel on teistsugune energiatarbimine (kWh) kui sellel, mille säästu on sõltumatult mõõtnud või hinnanud riiklikult kehtestatud meetodite ja võrdlusaluste alusel kvalifitseeritud või akrediteeritud eksperdid, kes on kohustatud, osalevatest või volitatud isikutest sõltumatud; d) küsitluste alusel määratud sääst, mille puhul määratakse kindlaks tarbijate reaktsioon nõustamisele, teavituskampaaniatele, märgistamis- ja sertifitseerimissüsteemidele või arukate arvestite kasutuselevõtule. Seda lähenemisviisi võib kasutada üksnes tarbijakäitumise muutumisest tuleneva säästu 20 puhul. Seda ei tohi kasutada füüsiliste meetmete paigaldamisest tuleneva säästu suhtes. §7 2. Energiatõhususmeetmest jah Määrus „Energiasäästu Võetakse üle majandusministri saadava energiasäästu arvutamise eeskiri“ määruse „Energiasäästu arvutamise kindlaksmääramisel artiklite 7, 7a eeskiri“ muudatuse eelnõuga. On ja 7b ning artikli 20 lõike 6 osaliselt üle võetud kehtiva kohaldamiseks järgitakse järgmisi määrusega. Muudetud määrus jõustub põhimõtteid: eeldatavasti käesoleva aasta lõpuks. a) Näidatakse, et selline sääst on saadud lisaks säästule, mis oleks saadud igal juhul ilma kohustatud, Määruse § 8 lg osalevate või volitatud isikute 4 ja lg 41 tegevuseta või avaliku sektori rakendusasutuste tööta. Et teha kindlaks, milline sääst on täiendav sääst, hindavad liikmesriigid, kuidas energiatarbimine ja - nõudlus muutuks, kui kõnealust poliitikameedet ei võetaks, võttes arvesse vähemalt järgmisi tegureid: energiatarbimise suundumused, tarbijate käitumise muutumine, tehnika areng ning muudest liidu ja liikmesriigi tasandil võetud meetmetest tulenevad muutused. b) Sääst, mis tuleneb liidu siduva õiguse rakendamisest, loetakse säästuks, mis oleks saadud igal juhul, ja seega ei saa seda teatada artikli 7 lõike 1 kohase energiasäästuna. Erandina kõnealusest nõudest võib olemasolevate hoonete Määruse § 8 lg renoveerimisega saavutatud 2 ja lg 10 säästu teatada artikli 7 lõike 1 kohase energiasäästuna, tingimusel et on järgitud käesoleva lisa punkti 3 alapunktis h osutatud olulisuse kriteeriumi. Säästu, mis saadakse uute hoonete jaoks selliste riiklike miinimumnõuete kohaldamisest, mis on kehtestatud enne direktiivi 2010/31/EL ülevõtmist, võib teatada artikli 7 lõike 1 punkti a kohase energiasäästuna, tingimusel et on järgitud käesoleva lisa punkti 3 alapunktis h osutatud olulisuse kriteeriumi ning et liikmesriigid on kooskõlas artikli 24 lõikega 2 oma riiklikes energiatõhususe tegevuskavades sellisest säästust teada andnud. c) Arvesse võib võtta üksnes sellist säästu, mis ületab järgmist: i) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 443/2009 (*) ning (EL) nr 510/2011 (**) rakendamise tõttu uutele sõiduautodele ja uutele väikestele 21 tarbesõidukitele kehtivad liidu heitenormid; ii) direktiivi 2009/125/EÜ rakendusmeetmete rakendamise järel teatavate energiamõjuga toodete turult eemaldamise liidu nõuded. d) Lubatud on poliitikameetmed, mille eesmärk on edendada Määruse § 8 lg suurema energiatõhususe 2, lg 10 tasemega tooteid, seadmeid, transpordisüsteeme, sõidukeid ja kütuseid, hooneid ja ehitusdetaile, protsesse või turgusid. e) Hoonete välispinnal või sees väikesemahuliste taastuvenergia tehnoloogiate kasutuselevõtmise edendamise meetmeid võib võtta arvesse artikli 7 lõike 1 kohaselt nõutava energiasäästu saavutamisel, kui need toovad kaasa kontrollitava ja mõõdetava või hinnatava energiasäästu. Energiasäästu arvutamine peab Määruse § 8 lg vastama käesolevas lisas 12 sätestatud nõuetele. f) Tõhusamate toodete ja sõidukite kasutuselevõttu kiirendavate poliitikameetmete puhul võib teatada säästu täies ulatuses, kui tõendatakse, et toode või sõiduk võetakse kasutusele enne selle Määruse § 8 lg eeldatava keskmise kasutusea 9 möödumist või enne tavapärast väljavahetamisaega ning sääst teatatakse üksnes selle aja kohta, mis eelneb väljavahetatava toote või sõiduki eeldatava keskmise kasutusea möödumisele. g) Energiatõhususe meetmete kasutuselevõtu edendamisel tagavad liikmesriigid asjakohasel juhul, et järgitakse toodetele, teenustele ja meetmete võtmisele kehtestatud kvaliteedistandardeid ning standardite puudumise korral võetakse need kasutusele. h) Piirkondadevaheliste kliimaerinevuste Määruse § 8 lg arvessevõtmiseks võivad 21 liikmesriigid otsustada kohandada säästu standardväärtusele või otsustada esitada erinevaid energiasääste piirkondadevaheliste temperatuurierinevuste tõttu. i) Energiasäästu arvutamisel võetakse arvesse meetmete kestust ja energiasäästu aja jooksul kahanemise määra. Selle arvutamiseks liidetakse kokku kogu üksikmeetmetest saadud energiasääst, mis saavutatakse üksikmeetme rakenduskuupäeva 22 ja vastavalt kas 2020. aasta 31. detsembri või 2030. aasta 31. detsembri vahel. Liikmesriigid Määruse § 14 võivad kasutada ka muud lg 2 arvutusmeetodit, mille tulemusena saadakse hinnanguliselt vähemalt sama suur summaarne energiasäästu kogus. Muu arvutusmeetodi kasutamisel peavad liikmesriigid tagama, et kõnealuse muu meetodiga arvutatud summaarne energiasäästu kogus ei ületaks seda energiasäästu kogust, mis Määruse § 8 lg saadakse, liites kokku kõikide 3 üksikmeetmete energiasäästu, mis saavutatakse üksikmeetme rakenduskuupäeva ja vastavalt kas 2020. aasta 31. detsembri või 2030. aasta 31. detsembri vahel. Liikmesriigid kirjeldavad üksikasjalikult määruse (EL) 2018/1999 kohastes lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades muud meetodit ja kehtestatud sätteid, et tagada kõnealuse siduva Määruse § 8 lg arvutusnõude täitmine. 6 3. Liikmesriigid tagavad, et artikli jah EnKS § 23 Määrus „Energiasäästu Võetakse üle määrusega 7b ja artikli 20 lõike 6 kohaselt arvutamise eeskiri“ „Energiasäästu arvutamise eeskiri“.. võetavate poliitikameetmete Energiamajanduse On osaliselt üle võetud EnKS- §-ga suhtes järgitakse järgmisi korralduse seadus 23. nõudeid: a) poliitikameetmed ja (EnKS) üksikmeetmed peavad andma Määruse § 8 lg kontrollitava lõpptarbimise 11 energiasäästu; b) iga osaleva või volitatud isiku või avaliku sektori rakendusasutuse (vastavalt asjaoludele) vastutus peab olema EnKS § 23 lg 1 selgelt kindlaks määratud; c) p 2, p 5, p 7, § energiasääst, mis saavutatakse või 24 lg 31 mis tuleb saavutada, tuleb teha Määruse § 14 kindlaks läbipaistval viisil; d) lg 1 nõutavat energiasäästu kogust või energiasäästu kogust, mis tuleb saavutada poliitikameetmega, tuleb väljendada energia EnKS § 23 lg 1 lõpptarbimise või primaarenergia p3 tarbimise kaudu, kasutades IV lisas sätestatud ümberarvutustegureid; e) volitatud isikute, osalevate isikute EnKS § 23 lg 1 ja avaliku sektori rakendusasutuse p4 saavutatud energiasäästu kohta tuleb esitada ja avalikustada aastaaruanne, nagu ka andmed energiasäästu iga-aastaste suundumuste kohta; f) tulemusi tuleb jälgida ja kui edusammud ei ole rahuldavad, tuleb võtta asjakohaseid meetmeid; g) ühest üksiktoimingust tulenevat energiasäästu võib teatada ainult 23 üks isik; h) tuleb näidata, et EnKS § 23 lg teatatud energiasääst on oluliselt 6, § 24 lg 4, § saavutatud tänu volitatud või 25 osaleva isiku või avaliku sektori rakendusasutuse tegevusele. EnKS § 23 lg 7 Määruse § 8 lg 5 Määruse § 8 lg 4 4. Artikli 7b kohaste jah Määruse § 9 Määrus „Energiasäästu Võetakse üle määrusega maksustamisalaste arvutamise eeskiri“ „Energiasäästu arvutamise eeskiri“ poliitikameetmete abil saadud mis on koostamisel ja jõustub energiasäästu kindlakstegemisel eeldatavasti enne käesoleva aasta kohaldatakse järgmisi lõppu. põhimõtteid: a) arvesse võetakse üksnes sellistest Määruse § 9 lg maksustamismeetmetest saadud 2 energiasäästu, mille korral ületatakse madalaimat kütuste suhtes kohaldatavat maksustamismäära, mis on sätestatud nõukogu direktiivides 2003/96/EÜ (***) ja 2006/112/EÜ (****); b) (energia) maksustamismeetmete mõju arvutamisel kasutatavad hinnaelastsused peavad kajastama energianõudluse reageerimist Määruse § 9 lg hinna muutumisele ning need 3 tuleb kujundada kõige värskemate ja esindavamate ametlike andmete alusel; c)eraldi arvestatakse kaasnevatest maksustamispoliitika vahenditest, sealhulgas maksusoodustustest või fondi sissemaksest, saadud energiasääst. Määruse § 9 lg 4 5. Metoodikast teatamine Määruse § 13 Määrus „Energiasäästu Võetakse üle määrusega Liikmesriigid teatavad lg 2 arvutamise eeskiri“ „Energiasäästu arvutamise eeskiri“ komisjonile kooskõlas määrusega mis on koostamisel ja jõustub (EL) 2018/1999 üksikasjaliku eeldatavasti enne käesoleva aasta metoodika lõppu. energiatõhususkohustuste süsteemide ja alternatiivsete meetmete kasutamiseks ning artiklite 7a ja 7b ning artikli 20 24 lõike 6 kohaldamiseks. Teade peab sisaldama järgmisi andmeid, välja arvatud maksustamise puhul: a) artikli 7 lõike 1 esimese lõigu punkti b kohaselt nõutav energiasäästu tase või kogu Määruse § 13 perioodil 1. jaanuarist 2021 kuni lg 2 p 31 31. detsembrini 2030 eeldatavalt saavutatav energiasääst; b) kohustatud, osalevad või volitatud isikud või avaliku sektori rakendusasutused; c) sihtsektorid; d) poliitikameetmed ja üksikmeetmed, sealhulgas iga Määruse § 13 meetme rakendamisest eeldatavalt lg 2 p 1 saadav kumulatiivse energiasäästu kogus; e) kohustusperioodi kestus Määruse § 13 energiatõhususkohustuste lg 2 p 2 süsteemide osas; f) Määruse § 13 Punkt e ei kohaldu kuna Eestis ei poliitikameetmega ette nähtud lg 2 p 32 rakendata energiatõhususkohustuste üksikmeetmed; g) arvutusmeetod, süsteeme sealhulgas täiendavuse ja olulisuse määramise viis, ning Punkt e ei meetodid ja võrdlusalused, mida kohaldu kasutatakse hinnangulise eeldatava ja suhtelise energiasäästu määramiseks; h) Määruse § 13 meetmete kestus ning kuidas seda lg 2 p 51 arvutatakse või millel see Määruse § 13 põhineb; i) liikmesriigisiseste lg 2 p 32 kliimaerinevustega arvestamiseks Määruse § 13 valitud lähenemisviis; j) artiklites lg 2 p 6 7a ja 7b ette nähtud meetmete seire- ja kontrollisüsteemid ning see kuidas tagatakse nende sõltumatus kohustatud, osalevatest ja volitatud isikutest; Määruse § 13 k) maksustamise puhul: i) lg 2 p 7 sihtsektorid ja maksumaksjate segment; ii) avaliku sektori Määruse § 13 rakendusasutus; iii) eeldatavalt lg 2 p 8 saavutatav energiasääst; iv) maksustamismeetme kehtivusaeg ning v) arvutusmeetod, sealhulgas Määruse § 13 hinnaelastsuste kasutamine ja lg 2 p 10 teave selle kohta, kuidas need on määratud. Määruse § 13 lg 3 p 1 Määruse § 13 lg 3 p 2 Määruse § 13 lg 3 p 3 Määruse § 13 lg 3 p 4 Määruse § 13 lg 3 p 5 25 3) VII lisa pealkiri asendatakse järgmisega: „Tegelikul elektri- ja gaasitarbimisel põhinevate arvete esitamise ja arvetel esitatava teabe miinimumnõuded“. 4) Lisatakse järgmine lisa: „VIIa LISA Kütte, jahutuse ja sooja tarbevee arvete esitamise ja tarbimisandmete miinimumnõuded 1. Tegelikul tarbimisel või jah EnKS § 12, § Energiamajanduse küttekulujaoturi näidul põhinev 131 lg 1, § 131 korralduse seadus arvete esitamine Et lg 5 (EnKS) lõppkasutajatel oleks võimalik oma energiatarbimist muuta, tuleb tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul põhinevad arved esitada vähemalt üks kord aastas. 2. Arvete või tarbimisandmete jah EnKS § 12 lg Energiamajanduse Alates 1. jaanuar 2022 hakatakse esitamise miinimumsagedus Kui 1, lg 4 korralduse seadus andmeid esitama 1 kord kuus. on paigaldatud kaugloetav arvesti (EnKS) või küttekulujaotur, esitatakse EnKS § 131 lg alates 25. oktoobrist 2020 5 tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul põhinev arve või tarbimisandmed lõppkasutajale vähemalt üks kord kvartalis, kui lõpptarbija on seda nõudnud või kui ta on valinud elektroonilise arve, muudel juhtudel kaks korda aastas. Kui on paigaldatud kaugloetav arvesti või küttekulujaotur, esitatakse lõppkasutajale alates 1. jaanuarist 2022 tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul põhinev arve või tarbimisandmed vähemalt üks kord kuus. Need võidakse teha kättesaadavaks ka interneti kaudu ja neid võib ajakohastada nii sageli, kui seda võimaldavad kasutatavad mõõtmisseadmed ja -süsteemid. Küte ja jahutus võidakse sellest nõudest vabastada hooajavälisel ajal. 3. Arvetel esitatav Energiamajanduse miinimumteave Liikmesriigid korralduse seadus tagavad, et lõppkasutajale tehakse (EnKS) arvel või koos sellega selgelt ja arusaadavalt kättesaadavaks järgmine tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul põhinev teave: a) kehtivad hinnad ja tegelik energiatarbimine või soojuse kogumaksumus ja EnKS § 12 lg 3 küttekulujaoturi näidud; Jah p1 26 b) andmed kasutatud tegeliku EnKS § 131 lg kütusesegu ja seotud iga-aastase 3p1 kasvuhoonegaaside heite koguse kohta, sealhulgas lõppkasutajale, kellele tarnitakse kaugkütet või - jah jahutust, ning erinevate EnKS § 12 lg 3 kohaldatud maksude, lõivude ja p2 tariifide kirjeldus. Liikmesriigid EnKS § 131 lg võivad kasvuhoonegaaside heidet 3p2 käsitleva teabe esitamise nõuet piirata, et see hõlmaks üksnes EnKS § 12 lg 3 tarneid kaugküttesüsteemidest, p3 mille summaarne EnKS § 131 lg nimisoojusvõimsus on vähemalt 3p3 20 MW; c) lõppkasutaja jooksva energiatarbimise võrdlus eelmise aasta sama perioodi tarbimisega, eelistatavalt graafiliselt, kliimale vastava korrigeerimisega kütte ja jahutuse osas; d) tarbijaorganisatsioonide, energiaagentuuride või samalaadsete asutuste jah EnKS § 12 lg 3 kontaktandmed, sh p4 veebiaadressid, kust on võimalik EnKS § 131 lg saada teavet kasutatavate 3p4 energiatõhususe parandamise meetmete, lõppkasutajate võrreldavate profiilide ja energiat jah EnKS § 12 lg 3 tarbivate seadmete tegelike p5 tehniliste näitajate kohta; EnKS § 131 lg 3p5 e) teave asjakohase kaebuste esitamise korra, ombudsmani teenuste või vaidluste alternatiivse lahendamise mehhanismide kohta vastavalt liikmesriigis kohaldatavale korrale; f) võrdlus samasse kategooriasse kuuluva keskmise tava- või võrdluseks võetud lõppkasutajaga. Elektrooniliste arvete puhul võib selle võrdluse teha kättesaadavaks jah EnKS § 12 lg 3 internetis ja viidata sellele arvel. p6 EnKS § 131 lg 3p6 jah EnKS § 12 lg 3 p7 EnKS § 131 lg 3p7 Arved, mis ei põhine tegelikul jah EnKS § 13 lg 4 Energiamajanduse tarbimisel või küttekulujaoturi korralduse seadus näidul, peavad sisaldama selget ja (EnKS) arusaadavat selgitust selle kohta, kuidas arvel esitatud summa 27 arvutati, ja vähemalt punktides d ja e osutatud teavet.“ 5) IX lisa 1. osa neljanda lõigu punkt g asendatakse järgmisega: „g) Majandusanalüüs: mõjude ei Tunnistatud kehtetuks Komisjoni ülevaade Majandusanalüüside delegeeritud määrusega (EL) tegemisel võetakse arvesse kogu 2019/826, 4. märts 2019, millega asjakohane majanduslik mõju. muudetakse Euroopa Parlamendi ja Liikmesriigid võivad hinnata ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL VIII otsuste tegemisel arvesse võtta lisa ja IX lisa seoses tõhusa kütte ja analüüsitud stsenaariumide jahutuse potentsiaali põhjaliku kohaseid energiatarnimise hindamise sisuga suuremast paindlikkusest ning elektrivõrgu optimaalsemast toimimisest tulenevaid kulusid ja energiasäästu, sealhulgas vähendatud infrastruktuuri investeeringutest tulenevat kulude kokkuhoidu ja säästu. Esimeses lõigus osutatud tulud ja kulud peavad hõlmama vähemalt järgmist. i) Tulud — Toodangu tarbijaväärtus (soojus ja elekter) — Võimaluse korral välistulu, näiteks keskkonna, kasvuhoonegaaside heite, tervise ja ohutusega seotud tulud — Võimaluse korral mõju tööturule, energiajulgeolekule ja konkurentsivõimele ii) Kulud — Tehaste ja seadmete kapitalikulud — Seotud energiavõrkude kapitalikulud — Muutuvad ja püsivad tegevuskulud — Energiakulud — Võimaluse korral keskkonna, tervise ja ohutusega seotud kulud — Võimaluse korral tööturu kulud, energiajulgeolek, konkurentsivõime“. 6) XII lisa esimese lõigu punkt a asendatakse järgmisega: „a) koostavad ja avaldavad ei Nõue on kehtestatud standardeeskirjad, milles elektrituruseaduse § 70 lõigetes 3, 4 ja käsitletakse kulude kandmist ja 5. Muudatus pole sisuline ja kehtiv jagamist seoses tehniliste õigusakt vastab nõudele. kohandustega (näiteks võrguga liitumised, võrguarendustööd ja uute võrkude kasutuselevõtt, võrgu toimimise parandamine ja võrgureeglite mittediskrimineeriva rakendamise sätted), mida on vaja, et kaasata uusi tootjaid, kes tarnivad ühendatud võrku tõhusal koostootmisel toodetud elektrienergiat;“. 21.12.2018 L 328/230 Euroopa Liidu Teataja ET 28
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel