MÄÄRUS
22.01.2021 nr 4
Majandus- ja taristuministri 26. oktoobri 2016. a
määruse nr 65 „Energiasäästu arvutamise
eeskiri“ muutmine
Määrus kehtestatakse energiamajanduse korralduse seaduse § 18 lõige 1 alusel.
Majandus- ja taristuministri 26. oktoobri 2016. a määruses nr 65 „Energiasäästu arvutamise
eeskiri“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruses asendatakse sõna „energiatõhususkohustusˮ sõnaga „energiasäästukohustusˮ vastavas
käändes;
2) paragrahvi 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „1, 3 ja 5ˮ tekstiosaga „1, 3, 5 ja 9ˮ;
3) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse sõnad „lõigetes 2–7“ sõnadega „lõigetes 2–12“;
4) paragrahvi 8 lõige 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„1) mis ületab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/631, millega kehtestatakse uute
sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid ning millega tunnistatakse kehtetuks
määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 (ELT L 111, 25.04.2019, lk 13), uutele
sõiduautodele ja uutele väikestele tarbesõidukitele kehtivate Euroopa Liidu heitenormide tulemusel
tekkinud energiasäästu;“;
5) paragrahvi 8 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Tõhusamate toodete ja sõidukite kasutuselevõttu kiirendavate poliitikameetmete puhul võib
arvestada meetmete tulemusena saavutatud energiasäästu täies ulatuses, kui on tõendatud, et toode
või sõiduk võetakse kasutusele enne kasutuses oleva toote või sõiduki eeldatava keskmise kasutusea
möödumist või enne tavapärast väljavahetamisaega ning kiirendatud kasutuselevõtust tulenev
energiasääst arvestatakse üksnes selle aja kohta, mis eelneb väljavahetatava toote või sõiduki
eeldatava keskmise kasutusea möödumisele.“;
7) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Lõikes 4 nimetatud olulisuse kindlakstegemisel tuleb hinnata, kuidas energiatarbimine ja -
nõudlus muutuks ilma poliitikameedet rakendamata, võttes arvesse energiatarbimise suundumused,
2
tarbijate käitumise muutumise, tehnika arengu ning muudest meetmetest tulenevad muutused.“;
8) paragrahvi 8 lõike 6 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „eluigaˮ sõnadega „ja säästu
aja jooksul kahanemist“;
9) paragrahvi 8 lõike 6 punktis 1 ja lõikes 7 asendatakse arv „2020ˮ arvuga „2030ˮ;
10) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 9–12 järgmises sõnastuses:
„(9) Hoonete välispinnal või sees väikesemahuliste taastuvenergia tehnoloogiate kasutuselevõtmise
edendamise poliitikameetmete tulemusena saavutatud energiasääst võetakse arvesse, kui
energiasääst on arvestatud suhtelise või mõõdetud säästu meetodil.
(10) Energiasäästuna ei arvestata säästu, mis tuleneb Euroopa Liidu õiguse rakendamisest, välja
arvatud juhul, kui energiasääst saavutatakse poliitikameetmega, mille tulemusel saavutatakse
energiasääst läbi hoonete renoveerimise.
(11) Energiasäästu arvutamisel võetakse arvesse poliitikameetmed ja üksikmeetmed, mille
tulemusena tekib kontrollitav lõpptarbimise energiasääst.
(12) Energiasäästu arvutamisel võetakse arvesse poliitikameetmed, mille eesmärk on edendada
suurema energiatõhususe tasemega tooteid ja teenuseid.“;
11) paragrahvi 13 lõike 2 punktid 3–5, 11 ja 12 tunnistatakse kehtetuks;
12) paragrahvi 13 lõiget 2 täiendatakse punktidega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„31) üldise energiasäästukohustuse maht vastavalt energiamajanduse korralduse seaduse § 14 lõikele
21;
32) poliitikameetme nimetus, liik, kirjeldus ja meetme rakendamisest eeldatavalt saadav
kumulatiivne energiasäästu kogus;“;
13) paragrahvi 13 lõiget 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
„51) poliitikameetmega ette nähtud üksikmeetmete nimekiri;“;
14) paragrahvi 13 lõike 2 punktis 6 asendatakse sõnad „hinnanguliste tehniliste andmete puhul“
sõnadega „hinnangulise eeldatava ja suhtelise energiasäästu määramiseksˮ;
15) paragrahvi 13 lõike 2 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „eluigaˮ sõnadega „ja selgitus, kuidas
seda arvutatakse või millel see põhinebˮ;
16) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt:
„10) ülevaade järelvalve- ja kontrollisüsteemidest ning selgitus, kuidas on tagatud nende sõltumatus
kohustatud, osalevast ja volitatud isikust;“;
17) paragrahvi 13 lõike 3 punktist 4 jäetakse välja sõnad „ja vaheperioodideˮ;
18) paragrahvi 13 lõike 3 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „kasutamineˮ sõnadega „ning teave selle
kohta, kuidas need on määratudˮ;
19) määruse normitehnilise märkuse tekst sõnastatakse järgmiselt:
3
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust,
muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid
2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56), muudetud direktiividega 2013/12/EL
(ELT L 141, 28.05.2013, lk 28–29), (EL) 2018/844 (ELT L 156, 19.06.2018, lk 75–91), (EL)
2018/2002 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 210–230) ja (EL) 2019/944 (ELT L 158, 14.06.2019, lk 125–
199) ning määrustega (EL) 2018/1999 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77) ja (EL) 2019/826 (ELT L
137, 23.05.2019, lk 3–9).“;
20) määruse lisa „Energia lõpptarbimises kasutatavate kütuseliikide kütteväärtused ja
ümberarvutusteguridˮ alamärkuses 2 asendatakse arv „2,5“ arvuga „2,1“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
12.01.2021
Majandus- ja taristuministri 26. oktoobri 2016. a määruse nr 65 „Energiasäästu
arvutamise eeskiri“ muutmise eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Majandus- ja taristuministri 26. oktoobri 2016. a määruse nr 65 „Energiasäästu arvutamise
eeskiri“ (edaspidi: määrus nr 65) muutmise eelnõuga (edaspidi ka: eelnõu) võetakse üle
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/2002, millega muudetakse direktiivi
2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust tulenevaid nõudeid (edaspidi direktiiv nr
2018/2002). Määrus kehtestatakse energiamajanduse korralduse seaduse (edaspidi: EnKS) § 18
lõige 1 alusel.
Määrus kehtestab direktiivist nr 2018/2002 tulenevad nõuded energiasäästu arvutamise
eeskirjas. Määrusega täiendatakse ja täpsustatakse energiasäästu arvutamise aluseid.
Lisaks muudetakse energiasäästu arvutamise meetodist teavitamise nõudeid. Muudatus
loob lisavõimalused energiasäästu arvutamiseks ja muudab selgemaks nõuded energiasäästu
arvutamise meetodist teavitamisel.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
energeetikaosakonna ekspert Tauno Hilimon (e-post:
[email protected], tel: 625 6476)
ja energeetikaosakonna nõunik Regina Rass (e-post:
[email protected], tel: 625 6479).
Õigusliku analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Ave Henberg (e-post:
[email protected], tel: 6256360). Keelelise toimetamise
tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna ekspert Tauno
Hilimon (e-post:
[email protected], tel: 625 6476).
2. Määruse muutmise eelnõu eesmärk
Määruse muutmise eelnõu eesmärk on direktiivi nr 2018/2002 ülevõtmine Eesti õiguskorda.
Kuna direktiiv nr 2018/2002 muudab energiasäästu arvestamise ja arvutamise aluseid ning
meetoditest teavitamise korda ja täiendab vastavalt direktiivi 2012/27/EL, siis vajab selle põhjal
muutmist ka määrus nr 65. Direktiivi nr 2018/2002 eesmärk on aidata kaasa Euroopa Liidu
pikkajalise eesmärgi saavutamisele, vähendada primaar- ja /või lõppenergiatarbimist
aastaks 2030 vähemalt 32,5 %.
Direktiivi nr 2018/2002 artikkel 7 punkt 1 seab liikmesriikidele kohustuse saavutada perioodil
2021 kuni 2030 igal aastal energia lõpptarbimises kumulatiivne energiasääst 0,8%-i aastate
2016-2018 keskmise lõppenergia tarbimise põhjal. 0,8%-i aastate 2016-2018 keskmisest Eesti
lõppenergia tarbimisest on 268,5 GWh. Saavutades igal aastal uue energiasäästu 268,5 GWh-i,
on kumulatiivne energiasäästukohustus Eestis perioodil 2021 kuni 2030 kokku 14 767
GWh1. Täpsemalt on energiasäästukohustuse mahu Eestis kujunemine näha allolevas tabelis.2
1
Üldine energiasäästukohustuse maht seatakse Vabariigi Valitsuse määruses nr 151 „Energiasäästukohustuse
jaotuskava“, vastu võetud 12.10.2017
2
„Riikliku energiasäästukohustuse täitmiseks sobilike finantsmeetmete arvutusmetoodikate väljatöötamine ja
energiasäästu potentsiaali hindamine“, KPMG Baltics OÜ, august 2020,
1
Aastane Kumulatiivne
Aasta Energiasäästukohustus (GWh) sääst sääst
2021 268,5 268,5 268,5
2022 268,5 268,5 537 805,5
2023 268,5 268,5 268,5 805,5 1611
2024 268,5 268,5 268,5 268,5 1074 2684,9
2025 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 1342,5 4027,4
2026 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 1611 5638,4
2027 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 1879,5 7517,8
2028 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 2147,9 9665,7
2029 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 2416,4 12 082,2
2030 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 2684,9 14 767,1
Energiasäästukohustuse täitmiseks saab liikmesriik rakendada poliitikameetmeid.
Poliitikameetmed võivad olla näiteks rahastamiskavad ja maksud. Poliitikameetmete põhiline
eesmärk on mõjuda energia lõpptarbimist vähendavalt. Poliitikameetmete täpne liigitus ja
meetmetele kehtivad nõuded on kirjeldatud energiamajanduse korralduse seaduse (edaspidi
EnKS) §-des 17 ja 23.
Poliitikameetme rakendamisel tuleb poliitikameetme tulemusena saavutatud
energiasäästu arvutada ja arvutusmeetodist ning arvutatud säästust teavitada Euroopa
Komisjoni kooskõlas direktiivi nr 2012/27/EL lisaga V, mida täiendatakse direktiivi nr
2018/2002 lisa punktiga 2. Määruse nr 65 § 10 lõige 1 ja § 13 lõige 1 alusel teostab
poliitikameetme tulemusel saavutatud energiasäästu hindamiseks kasutatava arvutusmeetodi
valiku ja meetodist ning meetodiga saavutatud säästust teavitamise energiasäästu koordinaator
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Määruse muutmine loob võimaluse tõhusamate toodete ja sõidukite kasutuselevõtmist
edendavate poliitikameetmete puhul arvutada ka energiasäästu, mis saadakse toote või sõiduki
asendamisest enne eluea lõppu. Lisaks hakkab kehtima võimalus arvutada ja võtta energiasäästu
arvesse poliitikameetmetest, mille tulemusena paigaldatakse hoonesse või hoone pinnale
taastuvenergia tootmise tehnoloogiaid. Muudatusega tuuakse sisse ka nõue, mille kohaselt ei
saa arvestada energiasäästu mis oleks saadud igal juhul ka ilma poliitikameedet rakendamata.
Energiasäästu arvutamise meetodist teavitamine muutub sisulisemaks. Säästu eluea arvesse
võtmisel hakkab kehtima nõue selgitada kuidas eluiga on arvutatud ja tuleb hakata sisulisemalt
selgitama kuidas tagatakse poliitikameetmete rakendamise ning energiasäästu arvestamise
järelvalve ja kontrollimine. Seevastu pole vaja enam energiasäästu arvestada vaheperioodide
kaupa ja sellest teavitada. Samuti muutub selgemaks milliste arvutusmeetodite puhul tuleb
selgitada metoodikat ja võrdluslauseid energiasäästu arvutamisel. Poliitikameetme raames
korraldavate tegevuste kirjeldamise vajadus on asendatud vajadusega anda ülevaade
üksikmeetmetest, mida poliitikameetme raames rakendatakse.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahekümnest muudatusest. Põhilised muudatused tehakse määruse nr 65 §-
des 8 ja 13. Paragrahv 8 seab energiasäästu arvutamise alused ja üldised arvutamise reeglid.
(https://www.mkm.ee/sites/default/files/1._riikliku_energiasaastukohustuse_taitmiseks_sobilike_finantsmeetmet
e_arvutusmetoodikate_valjatootamine_ja_energiasaastu_potentsiaali_hindamine_1.pdf)
2
Paragrahv 13 seab energiasäästu arvutamise meetodist teavitamise alused ja minimaalse teabe,
mida energiasäästu arvutamise meetodi kohta teavitada tuleb. Seletuskirjas kasutatud
arvutuspõhimõtted on koostatud komisjoni soovituste ja arvutusnäidete põhjal3.
Termini asendamine
Määruses asendatakse läbivalt sõna „energiatõhususkohustus“ sõnaga
„energiasäästukohustus“. Alates 01.01.2021 jõustuv energiamajanduse korralduse seaduse
redaktsioon võtab sõna „energiatõhususkohustus“ asemel kasutusele sõna
„energiasäästukohustus“. Muudatus määruses on vajalik, sest mõisted „energiasäästukohustus“
(energy savings obligation) ja „energiatõhususkohustuste süsteem“ (energy efficiency
obligation scheme) eristati direktiivis nr 2018/2002. Energiasäästukohustus on üldisem mõiste
ja energiatõhususkohustuste süsteemi rakendamine on üks võimalus täita riigi üldist
energiasäästukohustust. Muudatus on vajalik selleks, et viia määruse mõisted vastavusse EnKS-
iga.
Paragrahv 1
Muudetakse määruse § 1 punkti 1, millega laiendatakse määruse kohaldamisala EnKS § 3
lõikele 9, mis sätestab lõimitud riikliku energia- ja kliimakava koostamise ja riikliku
energiasäästu eesmärgi seadmise. Perioodi 2021 – 2030 kohta tuleb määruse nr 65 § 13
käsitletud teave esitada Euroopa Komisjonile. Teave tuleb esitada lõimitud riikliku energia- ja
kliimakava raames, lisaks üldisele energiasäästukohustuse mahule, meetmete prognoosidele ja
muudele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1999 nõutud sisule. Lõimitud
riikliku energia- ja kliimakava koostamisel tuleb meetmete tulemuse hindamisel ja prognooside
koostamisel lähtuda määrusest nr 65 .
Paragrahv 8
1) Määruse § 8 lõike 1 muudatusega täiendatakse lõiget 1 viitega uutele käesoleva määruse
muudatusega kehtima hakkavatele lõigetele. Seega energiasäästu arvutamisel ja
energiasäästukohustuse määramisel tuleb arvesse võtta uusi käesoleva määruse §-is 8 kehtima
hakkavaid nõudeid.
2) Määruse § 8 lõige 2 punkt 1 muudetakse ja punkt 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/631 tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ)
443/2009 ja (EL) 510/2011, millele käesolevad määruse punktid viitasid. Seega § 8 lõige 2
punktid 1 ja 2 viitavad kehtetutele määrustele ja pole enam sellisel kujul vajalikud.
Paragrahv 8 lõige 2 punkti 1 muudatusega lisatakse punkti 1 viide määrusele (EL)
2019/631. Muudatuse sisu on lubada energiasäästu arvestada ainult meetmetest, mille
tulemusena võetakse kasutusele uued sõiduautod või väikesed tarbesõidukid, mille puhul
tekib energiasääst, mis ületab Euroopa Liidu heitenormide miinimumnõuete mõjul
tekkinud energiasäästu.
Euroopa Liidu heitenormide miinimumnõuded on määrusega (EL) 2019/631 seatud tervele
liidu sõidukipargile ja nõudeid täidavad autotootjad. Energiasäästuna saab arvestada liidu
õigusega saavutatavale energiasäästule lisanduvat energiasäästu. Seega ei saa arvesse võtta
3
KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2019/1658, 25. september 2019, energiatõhususdirektiivi kohaste
energiasäästukohustuste ülevõtmise kohta (https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/f7ef7d75-
f953-11e9-8c1f-01aa75ed71a1)
3
energiasäästu, mis juba saavutatakse kehtivate heitenormide abil. Kuna (EL) 2019/631 seab
liidu sõidukipargile ühised eesmärgid, siis omab määrus energiasäästule saavutamisele
tasandavat mõju ja üldjuhul ei ole võimalik määrusega reguleeritud sõidukeid turule toovaid
meetmeid energiasäästu arvutamisel arvestada. Energiasäästu saab arvesse võtta ainult juhul,
kui tõestada, et näiteks elektriautosid turule toov meede saavutab terve ELi sõidukipargi
tasemel täiendava mõju energiatarbimisele.
Näide: Leiame, et elektriautosid Eestis turule toova poliitikameetme tulemusena tekib
energiasääst 320 ühikut. Näeme, et ELi tasandil reguleerib sõidukiparki määrus (EL) 2019/631.
Määrust analüüsides leiame, et Eestis poliitikameetme tulemusena tekkiv energiasääst ei oma
täiendavat mõju, kuna määrusel (EL) 2019/631 on ELi tasandil tasakaalustav mõju, mistõttu ei
saa energiasäästu 320 ühikut arvesse võtta.
Selgitus: Määrus (EL) 2019/631 on üles ehitatud selliselt, et kui Eestis toetame näiteks 5
elektriauto soetamist, siis tekib tootjal võimalus näiteks Hispaanias panna müügile 5 vähem
tõhusat sõidukit, mis üldjuhul on ka soodsama hinnaga ja mida on seetõttu kergem turule
paisata. Ehk siis Eestis saavutatud 320 ühikut energiasäästu tasakaalustab autottoja ära teistes
riikides või paneb isegi Eestis müügile 5 vähemtõhusat sõidukit.
Üldjuhul saab energiasäästu arvestada ainult mootorrataste, väiksemate veokite, busside
ja kuni 2025. aastani ka suuremate veokite kasutuselevõttu edendavate meetmete puhul,
kuna nendele sõidukigruppidele ei kehti ELi tasandil täiendavad nõuded. Muudele
sõidukitele, mida ELi õigusaktid reguleerivad, saab energiasäästu siiski arvestada varase
väljavahetamise korral.
3) Määruse § 8 täiendatakse uue lõikega 21, millega kehtestatakse võimalus võtta arvesse
üldise energiasäästu eesmärgi täitmisel säästu, mis tekib kui toode või sõiduk vahetatakse
välja enne selle kasutusea lõppu. Parema selguse huvides on allpool kirjeldatud lihtsustatud
näide sellisel viisil saadud energiasäästu arvutamisest. Tuleb tähele panna seda, et energiasäästu
arvutamiseks saab kasutada ka muid meetodeid eeldusel, et järgitakse käesoleva määruse
nõudeid.
Näide: Poliitikameetme eesmärk on asendada vähetõhus sõiduk tõhusama vastu. Eeldame, et
sõidukigrupi eluiga on 15 aastat. Vähetõhus sõiduk tarbib aastas 100 ühikut energiat ja tõhus
sõiduk 60 ühikut aastas. Mõlemad sõidukid läbivad aastaga 10 000 km. Vähetõhus sõiduk on 7
aastat vana kui see asendatakse. Seega asendatakse vähetõhus sõiduk 8 aastat enne sõiduki
eeldatava eluea lõppu (15-7=8 aastat). Seega asendab uus sõiduk esimesed 8 aastat vana
sõidukit ja selle 8 aasta koha saab energiasäästu arvutada järgmiselt:
Energiasääst = (100 ühikut energiat – 60 ühikut energiat) X 8 aastat = 320 ühikut energiat
Näeme, et esimese 8 aasta jooksul on energiasääst 320 ühikut. Kuna uue säästliku sõiduki eluiga
on veel 7 aastat, siis saab selle 7 aasta jooksul energiasäästu veel lisaks arvutada, võrreldes
tõhusa sõiduki energiatarbimist turu keskmise sõidukite energiatarbimisega. Eeldame, et turu
keskmine sõiduk tarbib 10 000 km läbimisel aastas 80 ühikut energiat. Energiasäästu saab sel
juhul arvutada järgmiselt:
Energiasääst = (100 ühikut energiat – 80 ühikut energiat) X 7 aastat = 140 ühikut energiat
4
Summaarse energiasäästu poliitikameetme rakendamisest saame kui liidame esimese 8 aasta
energiasäästule otsa järgneva 7 aasta energiasäästu:
Summaarne meetmega saavutatud energiasääst = 320 ühikut energiat + 140 ühikut energiat =
460 ühikut energiat
Energiasäästu arvutust visualiseeriv joonis:
Joonis 1. Säästu arvutamine sõiduki varase väljavahetamise korral
Sellisel viisil saavutatud energiasäästu arvutamisel tuleb tõendada, et väljavahetatud sõidukid
ei lähe järelturule, kuna sel juhul ei langeks vähesäästlikud sõidukid kasutusest välja.
4) Määruse § 8 täiendatakse uue lõikega 41. Lõike eesmärk on lubada kohustatud isikutel
võtta arvesse ainult seda energiasäästu, mis saadakse, võrreldes poliitikameetme
rakendamist olukorraga kui meedet ei rakendataks.
Toetades poliitikameetmega tõhusa energiatarbimisega toote kasutusele võttu, saab
energiasäästu arvestada võrreldes toote energiatarbimist olukorraga, kui meetmeta oleks võetud
kasutusele vähem tõhusa energiatarbimisega toode. Võrdlemisaluseks saab võtta vastava
tootegrupi turu keskmist energiatarbimist, analüüsida energiatarbimise suundumusi või
korraldada uuring, kus võrreldakse osalejate ja kontrollrühma vastuseid.
Arvesse tuleb meetme mõju hindamisel võtta ka muid meetmeid mida valdkonnas
rakendatakse. Näiteks kui hoone renoveerimise soodustamiseks lisaks rahastamiskavale
rakendatakse ka teavituskampaaniat, siis ei ole võimalik teavituskampaania tulemusena
täielikult arvestada säästu, mis on saadud rahastamiskava tulemusel. Samas vastupidiselt võib
rahastamiskava olla palju olulisema mõjuga meede kui teavituskampaania ja sel juhul võib olla
ka mõistlik kogu energiasääst rahastamiskava mõjuna arvestada.
Näide: Poliitikameetme tulemusel asendatakse vana küttelahendus uue tõhusama vastu. Uue
küttelahenduse energiatarbimist saab võrrelda kas vana küttelahenduse või turu keskmise
sarnaste küttelahenduste energiatarbimisega. Kui Euroopa Liidu õiguses kehtivad sellistele
küttelahendustele miinimumnõuded, siis tuleb energiasäästu arvutada, võrreldes uue
küttelahenduse energiatarbimist miinimumnõudele vastava küttelahenduse energiatarbimisega.
Energiatarbimist tuleb võrrelda samadel eeldustel, käesoleval juhul kas toodetud soojuse hulka
5
või küttelahenduse tööaega arvestades. Näiteks saab tõhusama küttelahenduse energiatarbimist
võrrelda miinimumnõuetele vastava küttelahenduse energiatarbega juhul kui soojuse tarbimine
on näiteks 10 000 kWh.
5) Määruse § 8 lõiget 6 täiendatakse nõudega võtta poliitikameetmete tulemusena saavutatud
säästu arvutamisel arvesse ka säästu aja jooksul kahanemist.
Näide: Poliitikameetmena rakendatakse energiasäästu alast koolitust, mille eesmärk on suunata
tarbijat energiat säästma. Sellise poliitikameetme eluiga ehk aeg kui kaua koolitus avaldab
energiatarbimisele mõju, saab olla näiteks 4 aastat. Peale nelja aastat ei pruugi tarbija
koolitusest midagi mäletada ja koolitus ei oma enam tarbimisele mingit mõju. Antud juhul
tuleks arvesse võtta ka säästu aja jooksul kahanemise määra. Ei saa eeldada, et kõik tarbijad kes
koolitusel osalevad, mäletavad õpitut kogu poliitikameetme eluea jooksul. Säästu aja jooksul
kahanemise määra saaks käesoleva meetme korral arvesse võtta, arvestades, et meetme mõju
kahaneb igal aastal 25 protsenti. Seega kui meetme sääst peale koolitust on 100 ühikut energiat,
siis teisel aastal on see 75, kolmandal 50 ja neljandal aastal 25 ühikut. Viiendal aastal säästu
enam ei teki. Kogu poliitikameetmega saavutatud energiasääst on 100 + 75 + 50 + 25 = 250
ühikut energiat.
6) Määruse § 8 lõige 6 punktis 1, asendatakse aasta 2020, aastaga 2030. Muudatuse eesmärk on
laiendada säästu eluea arvesse võtmist ka uuele energiasäästukohustuse perioodile, mis kestab
2021. aasta 1 jaanuarist kuni 2030. aasta 31. detsemberini. Säästu eluiga võetakse arvesse säästu
arvutamisel kuni 2030. aasta 31. detsembrini.
Esimeseks näiteks antud juhul saab tuua olukorra, kus poliitikameetmega edendatakse
korterelamute renoveerimist. Käesoleval juhul on üksikmeetmeks ühe korterelamu
renoveerimine. Korterelamu renoveerimisest saavutatud energiasäästu elueaks saab lugeda
näiteks 30 aastat. Sel juhul saab öelda, et korterelamu renoveerimise tulemusena on
renoveeritud korterelamu energiasäästlik järgmised 30 aastat, ei vaja täiendavat renoveerimist
selle aja jooksul ja järgmised 30 aastat saavutab üksikmeede igal aastal uue energiasäästu. Kui
korterelamu on renoveeritud 2024 aastal, siis saab energiasäästu arvestada perioodil 2024 kuni
2030, kuna muudetav säte ütleb, et säästu eluiga võetakse arvesse üksikmeetme
rakenduskuupäeva ja 2030. aasta 31. detsembri vahel.
Eeldame, et korterelamu energiasääst aastas on 100 ühikut. Sel juhul on üksikmeetme
energiasääst kohustusperioodil:
6 aastat X 100 ühikut energiat = 600 ühikut energiat
Summaarse energiasäästu leidmiseks kohustusperioodil, tuleb üksikmeetmetega saavutatud
energiasääst kokku liita. Näiteks kui renoveeriti 3 korterelamut ja juhuslikult kõik korterelamud
2024 aastal, siis poliitikameetmega saavutatud sääst on:
600 + 600 + 600 = 1800 ühikut energiat
Teine lihtsustatud näide on poliitikameede, mille sisuks on tarbija suunamine energiat säästma
reklaamikampaania abil. Eeldame, et kampaaniat rakendatakse aastal 2021 ja kampaania mõju
kestus ehk säästu eluiga on 1 aasta. Eeldame, et reklaamikampaania jõudis 100 inimeseni ja
tänu kampaaniale pooled tarbijad säästavad vähemalt 5 ühikut energiat aastas.
6
Kuna säästu eluiga on 1 aasta, siis tohib säästu arvestada ainult 2021 aasta kohta. Energiasäästu
arvutus näeks välja selline:
1 aasta X 5 ühikut energiat X 50 tarbijat = 250 ühikut säästetud energiat
Kui leiame, et kampaania mõju kestab ka aastal 2022, ehk säästu eluiga on 2 aastat, siis oleks
arvutus selline:
2 aastat X 5 ühikut energiat X 50 tarbijat = 500 ühikut säästetud energiat
Eelnevates näidetes olid säästu eluead võetud eelduslikult. Säästu eluea valimisel saab aluseks
võtta komisjoni soovituse (EL) 2019/1658 VIII liite punkti 1 tabelis määratletud soovituslikud
säästu eluea määrad. Säästu eluiga on võimalik iga meetme korral eraldi määrata. Säästu eluea
saab määrata näiteks küsitluste, mõõtmiste, laboriuuringute või mudeldamiste põhjal.
7) Määruse § 8 lõikes 7 asendatakse aasta 2020, aastaga 2030. Muudatuse eesmärk on laiendada
säästu eluea arvesse võtmist ka järgmisele üldise energiasäästukohustuse täitmise perioodile.
Lihtsustatult saab öelda, et muude meetmetega säästu eluiga arvesse võttes, ei tohi eelneva
punkti esimese näite puhul, ületada poliitikameetmega saavutatud energiasääst 1800 ühikut.
8) Määruse § 8 täiendatakse lõigetega 9 kuni 12.
Lõige 9 lubab energiasäästu arvutamisel võtta arvesse meetmeid, mille raames võetakse
kasutusele väikesemahulisi taastuvenergia tehnoloogiaid hoonete välispinnal või sees.
Näide: Eeldame, et hoone aastane soojustarve on 10 000 kWh.
Varasemalt oli kasutusel kütteseade, mille muundamise kasutegur oli 0,77. Kokku kasutati
lokaalselt soojuse tootmiseks aastas energiat 10 000 kWh/0,77 = 12 987 kWh.
Kütteseade asendatakse tõhusama kütteseadmega mille muundamise kasutegur on 3,5. Kokku
kasutatakse lokaalselt 10 000 kWh-i soojuse tootmiseks energiat 10 000 kWh/3,1 = 2 857 kWh.
Liidu õiguse kohaselt on miinimumnõuetele vastava kütteseadme kasutegur 3,1 ja sellele vastav
kütteseadme energiakulu 10 000 kWh-i soojuse tootmiseks 3 225 kWh.
Uue tõhusama kütteseadme paigaldamisest saadud aastane energiasääst 10 000 kWh-i soojuse
tootmiseks on 3 225 kWh – 2 857 kWh = 368 kWh.
Lõike 10 kohaselt ei saa arvestada riikliku energiasäästu kohustuse täitmise hulka säästu,
mis on saadud tänu Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuetele. Erandiks loetakse
siin hoonete renoveerimist, kui liikmesriik tõestab, et tema panus renoveerimisel on olnud
oluline.
Kui Euroopa Liidu õiguses on nõue, et liikmesriigid peavad saavutama teatava säästu, võivad
nad arvesse võtta ainult nõudest suuremat säästu. Näiteks kui meetmega asendatakse vana
seade, mis tarbib 50 ühikut energiat tunnis, uue seadme vastu, mis tarbib 30 ühikut energiat
tunnis, siis tuleb teha kindlaks kas Euroopa Liidu õiguses on seadmegrupile seatud
7
miinimumnõuded. Selleks saab näiteks uurida kas toodetele kehtivad direktiiviga nr
2009/125/EÜ4 kehtestatud nõudeid.
Oletame, et antud juhul saab seadmegrupile seatud miinimumnõuetest tuletada
energiatarbimise miinimumi 40 ühikut tunnis. Sel juhul tohib säästu ühe tunni kohta arvutada,
võrreldes miinimumnõudeid uue seadmega, ehk 40 – 30 = 10 ühikut energiasäästu ühes tunnis.
Hoonete renoveerimise puhul kehtib erand kui saab öelda, et hoone renoveerimist poleks ilma
poliitikameetmete, näiteks rahalise toetuseta, ette võetud. Säästu mõõtmiseks hoonete puhul
tuleb mõõta hoone energiatarbimist enne ja pärast renoveerimist samadel võrdlusalustel ehk
sama kliimaga aastal.
Lõike 11 eesmärk on lubada energiasäästu arvutada meetmetest, mille puhul saab
arvutatud energiasäästu mahtu kontrollida.
Energiasäästu mahtu saab näiteks kontrollida üksikmeetmete valimile kontrollmõõtmisi
teostades. Kui poliitikameetme raames rakendatakse 100 üksikmeedet, siis tuleks statistiliselt
olulist osa neist meetmetest kontrollida. Antud juhul võiks komisjoni soovituse põhjal
statistiliselt oluline osa olla 20 üksikmeetme detailne kontrollimine.
Komisjoni soovituse kohaselt tuleb kuni kahekümne üksikmeetme rakendamisel kontrollida
kõiki üksikmeetmeid detailselt. Kontrollida tuleks vähemalt 20 üksikmeedet või 10 %-i kõigist
meetmetest, olenevalt sellest mitu üksikmeedet poliitikameetme raames on teostatud. Suure
arvu üksikmeetmete puhul võib piisada 100 üksikmeetme kontrollimisest.5
Võttes näiteks reklaamikampaania korraldamise, saab energiasäästu kontrollida küsimustike
põhjal.
Lõike 12 eesmärk on rõhutada energiasäästu arvutamisel vajadust arvesse võtta
meetmeid, mis edendavad suuremat energiatõhusust.
Toodete ja teenuste energiatõhususe edendamisse panustavad näiteks meetmed mille
tulemusena võetakse kasutusele tõhusamad seadmed, transpordisüsteemid, sõidukid, kütused,
hooned, ehitusdetailid, protsessid ja turud.
Paragrahv 13
1) Määruse § 13 lõike 2 punktid 3, 4, 5, 11 ja 12 tunnistatakse kehtetuks. Kehtetuks
tunnistatakse need punktid, mille nõuded direktiivi nr 2018/2002 lisa punkt 2 kohaste
muudatustega enam vajalikud pole. Põhilisteks muutusteks on see, et liikmesriigil pole vaja
esitada infot vaheperioodide ning auditiprotokollide kohta ja pole vaja selgitada, kuidas meede
energiatõhususele kaasa aitab. Vaheperioodide seadmist direktiiv nr 2012/27/EL pärast
direktiiviga 2018/2002 tehtavaid muudatusi enam ei nõua ja erinevate protokollide asemel tuleb
anda ülevaade järelevalve- ja kontrollisüsteemidest üldiselt. Euroopa Komisjon on avaldanud
soovitusliku aruandluse vormi, kuhu on võimalik kogu vajaminev info sisestada. Soovituslik
vorm on erinevate planeeritud või juba rakendatud meetmete kohta täidetud Majandus- ja
4
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/125/EÜ, 21. oktoober 2009, mis käsitleb
raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, (https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02009L0125-20121204)
5
KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2019/1658, 25. september 2019, energiatõhususdirektiivi kohaste
energiasäästukohustuste ülevõtmise kohta
8
Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna poolt tellitud uuringute raames ja on
kättesaadav siin6. Maksude kohta täidetud vorm on kättesaadav siin7.
2) Määruse § 13 lõiget 2 täiendatakse uute punktidega 31 ja 32. Punkt 31 sätestab kohustuse
teavitada koos meetmega ka üldine energiasäästukohustuse maht, mis Eestis on perioodil 2021.
aasta 1. jaanuar kuni 2030. aasta 31. detsember, 14 767 GWh (täpsem arvutuskäik on esitatud
seletuskirja peatükis nr 2).
Punkt 32 sätestab kohustuse Euroopa Komisjonile teavitada riigi poolt rakendavate meetmete
nimekiri, liik ja kirjeldus ning iga meetmega saavutatav energiasääst. Meetmete nimekiri ja
prognoositav energiasääst määratakse EnKS § 16 lõike 2 alusel koostatud määruses
„Energiasäästukohustuse jaotuskava“. Euroopa Komisjoni teavitamine toimub lõimitud riikliku
energia- ja kliimakava raames. Meetmete liigid on loetletud EnKS §-is 16.
3) Muudetakse määruse § 13 lõige 2 punkt 6 sõnastust. Muudatusega täpsustatakse juhtusid,
mille puhul kehtib vajadus punktis 6 nõutavat informatsiooni Euroopa Komisjoni teavitada.
Nõue, teavitada Euroopa Komisjoni, kehtib eeldatava ja suhtelise energiasäästu määramisel
juhul, kui energiasääst on määratud hinnanguliselt. Energiasääst on määratud hinnanguliselt
siis, kui energiasäästu määramise aluseks pole kindlaid mõõteandmed või seadmete tehnilisi
parameetreid. Eeldatava ja suhtelise säästu meetodid on kirjeldatud määruse nr 65 §-des 4 ja 6.
4) Määruse § 13 lõiget 2 täiendatakse uued punktiga 51. Muudatusega kaasneb kohustus
Euroopa Komisjoni teavitada poliitikameetmetega ette nähtud üksikmeetmetest. Kui
poliitikameetmena rakendada näiteks hoonete renoveerimise toetamist, siis tuleb üksikmeetme
selgituses lahti kirjutada, mida meetme raames täpsemalt tehakse ja mida toetatakse.
Näiteks ettevõtte ressursitõhususe suurendamise poliitikameetme all tuleks teavitada täpsemalt,
mida käesoleva meetme raames on kavas teostada ja millises mahus üksikmeetmeid rakendada.
Antud poliitikameede võib sisaldada üksikmeetmena toetust ressursiauditite koostamiseks ning
teise üksikmeetmena toetust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduste rakendamiseks
tootmisprotsessis.
5) Määruse § 13 lõige 2 punkti 7 täiendatakse nõudega säästu eluea teavitamisel teavitada
ka meetod, mille põhjal on säästu eluiga arvutatud või selgitus mille põhjal säästu eluiga
on leitud.
Näiteks poliitikameetme puhul mille raames renoveeritakse hooneid, saab säästu eluiga
teavitada viidates teostatud uuringutele või hinnates ajaloolisi renoveerimise andmeid ja leides
andmete põhjal keskmine aeg, peale mida hoone vajab taaskord renoveerimist.
6) Määruse § 13 lõige 2 punktis 10 asendatakse sõna „kontrolliprotokollid“ sõnaga
„kontrollisüsteemid“ ja muudetakse punkti sõnastust. Muudatuse eesmärk on kitsam
kontrolliprotokollide esitamise nõude asemel anda ülevaade kontrollisüsteemidest ja sellest
kuidas kontrollisüsteemid on mingi meetme puhul paika saadud, mis viisil toimivad ja kuidas
on tagatud sõltumatus kohustatud, osalevast või volitatud isikutest.
Näiteks poliitikameetme puhul, mille raames renoveeritakse korterelamuid, tuleb kirjeldada
süsteemi, kuidas energiasäästu mõõtmine, raporteerimine ja kontrollimine toimub ning kuidas
6
Lisa 10 mall, (https://www.mkm.ee/sites/default/files/lisa_10_mall_-_voluntary_guiding_template_-
_estonia.xlsx)
7
Mall KPMG, (https://www.mkm.ee/sites/default/files/3._mall_kpmg_final.xlsx)
9
on tagatud andmete järelkontroll, kes mille eest vastutab ja mille põhjal andmeid esitab ning
korjab.
Näiteks on kontrollisüsteemi sõltumatus tagatud sellega, et toetuse saaja poolt esitatud andmeid
kogub ja kontrollib meetme eest vastutav rakendusüksus.
7) Paragrahvi 13 lõige 3 punktist 4 arvatakse välja tekstiosa „ja vaheperioodide“. Muudatuse
eesmärk on arvata Euroopa Komisjonile esitatava info seast välja kohustus esitada info
vaheperioodide kohta. Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2012/27/EL sätestas
kohustuse vaheperioodid määrata ja selle kohta info esitada, siis direktiiviga nr 2018/2002
muudetud akt seda enam ei nõua. Vaheperioodide eesmärk oli seada igaks vaheperioodiks
üldise energiasäästu kohustuse määr kuhu antud perioodil on vaja jõuda. Edaspidi lähtutakse
üldise energiasäästu kohustuse 2030. aasta lõppeesmärgist.
8) Määruse § 13 lõige 3 punkti 5 täiendatakse peale sõna „kasutamine“ tekstiosaga „ning teave
selle kohta kuidas need on määratud“. Muudatuse eesmärk on nõuda lisaks hinnaelastsuse
kasutamise teabele, esitada Euroopa Komisjonile teave ka selle kohta kuidas kasutatud
hinnaelastsused on määratud. Hinnaelastsuste määramiseks tellis Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakond uuringu „Riikliku
energiasäästukohustuse täitmiseks sobilike finantsmeetmete arvutusmetoodikate
väljatöötamine ja energiasäästu potentsiaali hindamine“. Uuring on leitav siin8. Uuring sisaldab
ka arvutusmetoodikate kirjeldusi ja kogu vajalikku informatsiooni määruse § 13 lõike 3 kohase
info Euroopa Komisjonile esitamiseks.
Hinnaelastsus on konstant, mis kirjeldab hindade mõju nõudlusele ja tarbimisele.
Hinnaelastsusi kasutatakse käesoleval juhul arvutusmeetodites selleks, et hinnata kuidas
maksud ja aktsiisid mõjutavad tarbijate käitumist. Võrreldes tarbijate käitumist olukorras, kui
Eestis kehtiksid minimaalsed liidusisesed energiamaksud, praeguse olukorraga, kus Eestis
kehtivad maksud on kõrgemad, saab hinnaelastsusi kasutades hinnata energiasäästu, mis kahe
olukorra erinevusest tuleneb.
Normitehniline märkus
Muudetakse määruse normitehnilist märkust.
Lisa
Muudetakse määruse lisa „Energia lõpptarbimise kasutatavate kütuseliikide kütteväärtused ja
ümberarvutustegurid“ alamärkust 2, asendades elektrienergia säästu arvutamisel kasutatav
koefitsient 2,5, koefitsiendiga 2,1 ja võttes sellega üle direktiivi nr 2018/2002 lisa lõige 1.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Käesolev eelnõu on vastavuses Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) nr 2018/2002,
millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust (ELT L 328,
21.12.2018, lk 210–230). Seletuskirjale on lisatud direktiivi vastavustabel.
4. Määruse mõjud
8
„Riikliku energiasäästukohustuse täitmiseks sobilike finantsmeetmete väljatöötamine ja energiasäästu
potentsiaali hindamine“, KPMG Baltics OÜ, august 2020,
(https://www.mkm.ee/sites/default/files/1._riikliku_energiasaastukohustuse_taitmiseks_sobilike_finantsmeetmet
e_arvutusmetoodikate_valjatootamine_ja_energiasaastu_potentsiaali_hindamine_1.pdf)
10
Määrusega muudetakse energiasäästu arvutamise üksikuid põhimõtteid ja nõudeid
energiasäästu arvutamise meetodist Euroopa Komisjonile teavitamisel. Määrus omab mõju
EnKS § 16 lõikes 1 osutatud energiasäästukohustuse tänastele ja tulevastele täitjatele ehk
kohustatud isikutele, kes Vabariigi Valitsuse 12. oktoobri 2017. a määruse nr 151
„Energiasäästukohustuse jaotuskava“ alusel rakendavad poliitikameetmeid.
Määruse muutmisega muutuvad ja täienevad säästu arvutamisele ja meetodite teavitamisele
kehtivad nõuded, mille tõttu muutub kohustatud isikute ja energiasäästu koordinaatori töö
sisu energiasäästu arvutamisel ja teavitamisel.
Kohustatud isikud on EnKS-i tähenduses üldise energiasäästukohustuse täitjad. EnKS § 16
lõige 1 alusel on üldise energiasäästukohustuse täitjad:
1) avaliku sektori rakendusasutus9;
2) volitatud isik10;
3) eraõiguslik juriidiline isik, milles riigil on enamusotsustusõigus;
4) jaotusvõrguettevõtja11.
Üldine energiasäästukohustuse täitmise jaotus selle täitjate vahel, kehtestatakse Vabariigi
Valitsuse 12. oktoobri 2017. a määrusega nr 151 „Energiasäästukohustuse jaotuskava“.
Määruses nr 151 kirjeldatakse poliitikameetmed, kohustatud isikud, kes poliitikameedet
rakendavad ja iga poliitikameetme rakendamisega saavutatav kavandatav energiasääst12.
Poliitikameetmete tulemuslikkuse seire ehk energiasäästu arvutamine toimub määruse nr 65
alusel. Tulemuslikkuse seiret korraldab energiasäästu koordinaator, kes loob tulemuslikkuse
seireks kontrollisüsteemi ja kogub teavet energiasäästukohustuse jaotuskavas
poliitikameetmeid rakendavatelt kohustatud isikutelt. Kohustatud isikud teevad energiasäästu
koordinaatoriga tulemuslikkuse seirel koostööd. Kontrollisüsteemi loomise eesmärk on
kontrollida energiasäästu juhul kui kohustatud isik, kelleks pole avaliku sektori rakendusasutus,
rakendab poliitikameetmeid ja esitab energiasäästu koordinaatorile teabe energiasäästu
arvutamiseks. Selline teave vajab sel juhul kontrollimist esindusliku valimi13 seas.
Kokkuvõtvalt saab öelda, et kohustatud isik jagab energiasäästu koordinaatorile rakendatavate
poliitikameetmete kohta teavet, mille põhjal energiasäästu koordinaator, kooskõlas määrusega
nr 65, arvutab poliitikameetme tulemusena saavutatud energiasäästu. Siinkohal tuleb rõhutada,
et kohustatud isikute rakendatavad poliitikameetmed peavad kaasa aitama üldise
energiasäästukohustuse täitmisele14 ja meetme rakendamisel kogutav teave peab vastama
määruse nr 65 nõuetele ja teabe alusel peab olema võimalik energiasäästu arvutada.
9
EnKS § 2 lõike 2 alusel energiasäästu poliitika elluviimisesse kaasatud riigiasutus või avalik-õiguslik juriidiline
isik, kes vastutab energia ja süsinikdioksiidi maksustamise, rahastamiskavade ja -instrumentide, eelarvepoliitika
meetmete, standardite ja normide, energiamärgistuse süsteemide ning koolitus- ja haridustegevuse elluviimise või
jälgimise eest.
10
EnKS § 2 lõike 28 alusel juriidiline isik, kellele Vabariigi Valitsus või riigiasutus on delegeerinud volituse
arendada, juhtida või hallata energiapoliitika osaks olevat rahastamiskava Vabariigi Valitsuse või riigiasutuse
nimel.
11
Jaotuvõrguettevõtja elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse tähenduses.
12
EnKS § 22 lõige 2 kohaselt arvutab kavandatud energiasäästu mahu energiasäästu koordinaator ehk Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium, võttes arvesse kohustatud isiku esitatud teavet.
13
KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2019/1658, 25. september 2019, energiatõhususdirektiivi kohaste
energiasäästukohustuste ülevõtmise kohta XII LIIDE punkt 2 kohaselt on esinduslikuks valmiks minimaalselt
kahekümne üksikmeetme kontrollimine (https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/f7ef7d75-f953-
11e9-8c1f-01aa75ed71a1).
14
EnKS § 23 lõige 1 punkt 1.
11
Kohustatud isikud perioodi 2014 kuni 2020 energiasäästukohustuse täitmisel on määruse nr 151
alusel on Maksu- ja Tolliamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning Konkurentsiamet. Perioodi 2021
kuni 2030 energiasäästukohustuse täitmise jaoks on uuendamisel ka määrus nr 151, mistõttu
uueneb ja täieneb ka kohustatud isikute ning poliitikameetmete nimekiri.
Lisaks kohustatud isikutele avaldab määrus mõju EnKS § 2 punkt 24 tähenduses osalevatele
isikutele15. Käesoleval ajal pole aga Eestis osalevaid isikuid kes vabatahtliku kokkuleppe alusel
energiasäästu edendavaid poliitikameetmeid rakendavad, mistõttu pole isikuid kellele
käesoleva määruse muudatus mõju avaldaks. Vabatahtlikud kokkulepped on sellega liitunud
isikute16 lepingud, milles võetakse ühine energiasäästu või emissioonide vähendamise eesmärk
ja lepitakse kokku selle täitmise tingimustes. Üheks selliseks lepingu näiteks saab tuua
saastetasude asendamise lepingut17.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigiasutuste tööle, sest määrusega täpsustatakse
ja selgitatakse olemasolevat kohustust.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldkorras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis EIS Rahandusministeeriumile,
Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile,
Siseministeeriumile ja Haridus- ja Teadusministeeriumile.
Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastasid
eelnõu vaikimisi. Keskkonnaministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta.
Rahandusministeerium esitas muudatusettepaneku, mis võeti täielikult arvesse.
Keskkonnaministeeriumi ametnikuga peetud telefonivestluse käigus selgus vajadus eelnõu
punkti 4 sõnastuse kontrollimiseks, mistõttu peale täiendavat analüüsi viidi eelnõu punkti ja
seletuskirja sisse muudatused.
Eelnõu seletuskirja lisana on kaasas kooskõlastustabel.
15
EnKS § 2 punkt 24 alusel ettevõtja või avaliku sektori asutus, kes on võtnud endale vabatahtliku kokkuleppega
kohustuse saavutada teatavad eesmärgid või kes on hõlmatud riikliku regulatiivse poliitikameetmega.
16
Näiteks ettevõtted, ettevõtete liidud või riik.
17
Keskkonnatasude seadus § 51.
12
Majandus- ja taristuministri määruse nr 65
„Energiasäästu arvutamise eeskiri“ muutmise
eelnõu seletuskirja lisa
Kooskõlastamisel esitatud märkuste tabel
Kommentaar (esitaja), sh algne säte Arvesse võtmine ja selgitus, sh lõplik säte
eelnõus eelnõus
Rahandusministeerium
Paragrahvi 8 lõike 2 1 sõnastus: „kui on Arvestatud
tõendatud, et toode või sõiduk võetakse
kasutusele enne selle eeldatava keskmise Muudeti sõnastust eelnõu punktis 6, mis
kasutusea möödumist“. See sõnastus tundub muudab energiasäästu arvutamise eeskirja
segadusttekitav, sest kasutusea arvestus paragrahv 8 lõiget 21.
algabki alles kasutusele võtmise hetkest. Kas
on silmas peetud, et uus toode või sõiduk Paragrahv 8 lõige 21 muudatuse tekstis on
võetakse kasutusele enne kasutuses oleva sõna „selle“ asendatud sõnadega „kasutuses
toote või sõiduki (mitte „selle“, sest „see“ on oleva toote või sõiduki“.
kasutusele võetav toode või sõiduk)
eeldatava keskmise kasutusea möödumist?
Seletuskiri räägib väljavahetamisest enne
eeldatava keskmise kasutusea möödumisest,
mis on ka arusaadav.
Keskkonnaministeerium
Eelnõu punkti 4, millega muudetakse Arvestatud
energiasäästu arvutamise eeskirja paragrahv Analüüsisime täiendavalt komisjoni
8 lõige 2 punkti 1, sõnastuse vajab üle soovitusliku materjali1 ning muutsime
vaatamist ja täpsustamist. määruse neljanda punkti sõnastust
arusaadavamaks ja sõnastasime ümber
vastava punkti selgituse seletuskirjas. Punkti
tähendus jäi samaks, aga selgitus vajas ümber
muutmist, et mitte määruse punkti valesti
tõlgendada.
Muudetud eelnõu punkti 4, millega
muudetakse energiasäästu arvutamise
eeskirja paragrahv 8 lõige 2 punkti 1
muudatuse sõnastust selgemaks.
1
KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2019/1658, 25. september 2019, energiatõhususdirektiivi kohaste
energiasäästukohustuste ülevõtmise kohta, https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/f7ef7d75-f953-
11e9-8c1f-01aa75ed71a1
1
Majandus- ja taristuministri 26. oktoobri 2016. a
määruse nr 65 „Energiasäästu arvutamise eeskiri“ eelnõu seletuskirja
Lisa
Euroopa Liidu direktiivi (EL) 2018/2002, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles
käsitletakse energiatõhusust ja Eesti õigusakti vastavustabel
EL-i õigusakti norm EL-i EL-i õigusakti normi Kommentaarid
(EL) 2018/2002 õigusakti sisuliseks rakendamiseks
normi kehtestatavad riigisisesed
ülevõtmise õigusaktid
kohustus
Artikkel, lõige, punkt Jah, ei, Paragrahv, Pealkiri
valikuline lõige,
punkt
1) Artikli 1 lõige 1 asendatakse jah Võetud üle riikliku
järgmisega: „1.Käesolevas energia- ja
direktiivis kehtestatakse liidus kliimakavaga, mis
energiatõhususe edendamise töötatakse välja
meetmete ühine raamistik, et määruse (EL)
tagada liidu 2020. aasta 2018/1999 alusel
energiatõhususe põhieesmärgi 20
% ja 2030. aasta energiatõhususe
põhieesmärgi vähemalt 32,5 %
täitmine ning et rajada teed
edasisele energiatõhususe
parandamisele pärast kõnealuseid
tähtaegasid. Käesolevas
direktiivis kehtestatakse normid,
mille eesmärk on kõrvaldada
energiaturutõkked ning energia
tõhusat tarnimist ja kasutamist
takistavad turutõrked, ning
nähakse ette soovituslike riiklike
energiatõhususeesmärkide ja -
panuste kindlaksmääramine
aastateks 2020 ja 2030. Käesolev
direktiiv aitab rakendada
energiatõhususe esikohale
seadmise põhimõtet.“
2) Artiklisse 3 lisatakse ei Puudutab Euroopa komisjoni, ei
järgmised lõiked: „4.Hiljemalt 31. kohaldu Eestile
oktoobriks 2022 hindab komisjon,
kas liit on saavutanud 2020. aasta
energiatõhususe põhieesmärgi.
5.Iga liikmesriik kehtestab jah EnKS § 3 lg 9, Energiamajanduse Eesmärk on kehtestatud „Riiklikus
määruse (EL) 2018/1999 (*) lg 11 korralduse seadus energia- ja kliimakavas aastani 2030“
artiklite 4 ja 6 kohaselt (EnKS)
soovituslikud riiklikud
energiatõhususpanused, pidades
silmas käesoleva direktiivi artikli
1 lõikes 1 sätestatud liidu 2030.
aasta eesmärki. Kõnealuste
energiatõhususpanuste
kehtestamisel võtavad
liikmesriigid arvesse, et liidu
energiatarbimine ei tohi 2030.
1
aastal ületada 1 273 miljonit
naftaekvivalenttonni
primaarenergiat ja/või 956
miljonit naftaekvivalenttonni
lõppenergiat. Liikmesriigid
teatavad kõnealused
energiatõhususpanused
komisjonile määruse (EL)
2018/1999 artiklites 3 ja 7–12
osutatud lõimitud riiklike energia-
ja kliimakavade raames ja
nimetatud artiklite kohaselt.
6.Komisjon hindab artikli 1 ei Puudutab Euroopa komisjoni, ei
lõikes 1 sätestatud liidu 2030. kohaldu Eestile
aasta energiatõhususe
põhieesmärki, et esitada
hiljemalt 2023. aastal
seadusandlik ettepanek kõnealuse
eesmärgi suurendamiseks juhul,
kui majanduse või tehnoloogia
arengust tuleneb oluline kulude
vähenemine või kui on vaja täita
liidu rahvusvahelisi CO2-heite
vähendamise kohustusi.
3) Artikkel 7 asendatakse
järgmisega: „Artikkel 7
Energiasäästukohustus
1.Liikmesriigid peavad saavutama jah EnKS § 14 lg Energiamajanduse
lõppkasutuse kumulatiivse 2, korralduse seadus
energiasäästu, mis on vähemalt § 16 lg 2 (EnKS)
võrdne järgmisega:
a) igal aastal 1. jaanuarist 2014
kuni 31. detsembrini 2020 uus
energiasääst 1,5 % aastasest
energiamüügimahust
lõpptarbijatele, arvestatuna 1.
jaanuarile 2013 eelnenud viimase
kolme aasta keskmisena.
Transpordis kasutatava energia EnKS § 14 lg 3
müügi mahu võib sellest
arvutusest täielikult või osaliselt
välja jätta;
b) igal aastal alates 1. jaanuarist
2021 kuni 31. detsembrini 2030
uus energiasääst 0,8 % aastasest
energia lõpptarbimisest,
arvestatuna 1. jaanuarile 2019
eelnenud viimase kolme aasta
keskmisena. Erandina käesolevast
nõudest võivad Küpros ja Malta
igal aastal 1. jaanuarist 2021 kuni
31. detsembrini 2030 saavutada EnKS § 14 lg
uue energiasäästu 0,24 % 21
aastasest energia lõpptarbimisest,
arvestatuna 1. jaanuarile 2019
eelnenud viimase kolme aasta EnKS § 14 lg 4
keskmisena. Liikmesriigid võivad
arvesse võtta energiasäästu
poliitikameetmetest, mis võeti
hiljemalt 31. detsembril 2020 või
pärast seda kuupäeva, tingimusel
et selliste meetmete tulemuseks EnKS § 161 lg
on uued üksikmeetmed, mida 1
2
võetakse pärast 31. detsembrit
2020.
Kooskõlas esimese lõigu punktiga
b peavad liikmesriigid jätkuvalt
saavutama uue iga-aastase säästu
kümneaastastel ajavahemikel
pärast 2030. aastat, välja arvatud
juhul, kui läbivaatamisel
komisjonis 2027. aastal ja seejärel
iga kümne aasta tagant jõutakse
järeldusele, et aastaks 2050 seatud
liidu pikaajalisi energia- ja
kliimaeesmärke ei ole vaja EnKS § 14 lg
saavutada. Liikmesriigid 22
otsustavad, kuidas jaotada uue
säästu arvutatud kogus esimese
lõigu punktides a ja b osutatud
ajavahemike peale, tingimusel et
nõutav lõppkasutuse summaarne
kumulatiivne energiasääst on
saavutatud kummagi
kohustusperioodi lõpuks.
2.Tingimusel et liikmesriigid ei Valikuline säte, mida Eestis ei
täidavad vähemalt lõike 1 esimese rakendata
lõigu punktis b osutatud
lõppkasutuse kumulatiivse
energiasäästu kohustuse, võivad
nad nõutava energiasäästu koguse
arvutada, kasutades ühte või mitut ei Valikuline säte, mida Eestis ei
järgmist võimalust: rakendata
a) kohaldades lõpptarbijatele
müüdava energia aastase säästu
määra või energia lõpptarbimise ei
säästu määra, arvestatuna 1. Valikuline säte, mida Eestis ei
jaanuarile 2019 eelnenud viimase rakendata
kolme aasta keskmisena; ei
b) jättes arvutamise Valikuline säte, mida Eestis ei
lähtestsenaariumist täielikult või rakendata
osaliselt välja transpordis
kasutatava energia;
c) kasutades mis tahes lõikes 4
osutatud võimalust.
3.Kui liikmesriigid kasutavad ei Valikuline säte, mida Eestis ei
lõike 2 punktis a, b või c osutatud rakendata
võimalust, kehtestavad nad: ei
a) aastase säästu määra, mida Valikuline säte, mida Eestis ei
kohaldatakse nende lõppkasutuse rakendata
kumulatiivse energiasäästu
arvutamisel, mis tagab, et nende
energia netosäästu lõplik kogus ei Valikuline säte, mida Eestis ei
ole lõike 1 esimese lõigu punktis ei rakendata
b nõutust väiksem, ning
b) arvutamise lähtestsenaariumi,
millest võidakse täielikult või
osaliselt välja jätta transpordis
kasutatav energia.
4.Tingimusel, et järgitakse lõiget jah EnKS § 15 Energiamajanduse
5, võib liikmesriik: korralduse seadus
a) teha lõike 1 esimese lõigu jah EnKS § 15 lg 1 (EnKS)
punkti a kohase arvutuse, p1
kasutades väärtusena 1 % 2014. ja
2015. aastal, 1,25 % 2016. ja
3
2017. aastal ning 1,5 % 2018.,
2019. ja 2020. aastal;
b) jätta arvutusest täielikult või jah EnKS § 15 lg 2 Sätted on üle võetud kohustusperioodi
osaliselt välja lõike 1 esimese 2014. aasta 1. jaanuar kuni 2020. aasta
lõigu punktis a osutatud 31. detsember jaoks. Kohustusperioodi
kohustusperioodi puhul sellise 2021. aasta 1. jaanuar kuni 2030. aasta
energia müügi maht või nimetatud 31.detsember jaoks pole direktiivi
lõigu punktis b osutatud (EL) 2018/2002 artikkel 7 lõike 4
kohustusperioodi puhul selline sätteid kasutatud.
energia lõpptarbimise maht, mida
kasutatakse direktiivi 2003/87/EÜ
I lisas loetletud tööstusharudes;
c) lubada arvata nõutavast
energiasäästu kogusest maha
energiasääst, mis on saavutatud
energia muundamise, jaotuse ja jah EnKS § 15 lg 1
ülekande sektorites, sealhulgas p2
tõhusa kaugkütte ja -jahutuse
infrastruktuuris, artikli 14 lõikes 4
ja lõike 5 punktis b, artikli 15
lõigetes 1–6 ja lõikes 9 sätestatud
nõuete rakendamise tulemusena.
Liikmesriigid teavitavad
komisjoni käesoleva punkti
kohaselt kavandatavatest
poliitikameetmetest
ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021
kuni 31. detsembrini 2030 oma
lõimitud riiklike energia- ja
kliimakavade raames. Kõnealuste
meetmete mõju arvutatakse V lisa
kohaselt ja lisatakse nimetatud
kavadesse;
d) võtta nõutava energiasäästu
koguse arvutamisel arvesse
energiasäästu, mis tuleneb
üksikmeetmetest, mida on
rakendatud alates 31. detsembrist
2008 ning mis avaldavad jätkuvalt
mõju 2020. aastal seoses lõike 1
esimese lõigu punktis a osutatud ei Valikuline säte, mida Eestis ei
kohustusperioodiga ja pärast rakendata
2020. aastat seoses lõike 1
esimese lõigu punktis b osutatud
kohustusperioodiga ning mida on
võimalik mõõta ja kontrollida;
e) võtta nõutava energiasäästu
koguse arvutamisel arvesse
energiasäästu, mis tuleneb
poliitikameetmetest, kui on
võimalik näidata, et tänu
kõnealustele meetmetele
rakendatakse alates 1. jaanuarist
2018 kuni 31. detsembrini 2020
üksikmeetmeid, mis tagavad
energiasäästu pärast 31.
detsembrit 2020; f) jätta nõutava ei Valikuline säte, mida Eestis ei
energiasäästu koguse arvutamisel rakendata
välja 30 % tõendatult hoonete
välispinnal ja hoonete sees oma
tarbeks toodetud energia
kogusest, mis on saadud tänu
poliitikameetmetele, millega
4
edendatakse uute
taastuvenergialahenduste
paigaldamist;
g) võtta nõutava energiasäästu
koguse arvutamisel arvesse
energiasäästu, mis ületab
energiasäästu, mis tuleb saavutada
kohustusperioodil 1. jaanuarist
2014 kuni 31. detsembrini 2020, ei Valikuline säte, mida Eestis ei
tingimusel et selline sääst tuleneb rakendata
artiklites 7a ja 7b osutatud
poliitikameetmete alusel võetud
üksikmeetmetest, millest
liikmesriigid on teada andnud
oma riiklikes energiatõhususe
tegevuskavades ning mille kohta
nad on aru andnud oma
eduaruannetes vastavalt artiklile
24.
ei Valikuline säte, mida Eestis ei
rakendata
5.Liikmesriigid kohaldavad lõike jah EnKS § 15 lg 3 Energiamajanduse
4 kohaselt valitud variante ning korralduse seadus
arvutavad nende mõju lõike 1 (EnKS)
esimese lõigu punktides a ja b
osutatud kohustusperioodide
kohta eraldi:
a) lõike 1 esimese lõigu punktis a
osutatud kohustusperioodi jooksul
nõutava energiasäästu koguse
arvutamiseks võivad liikmesriigid jah EnKS § 15 lg 3
kohaldada lõike 4 punkte a–d.
Kõik lõike 4 kohaselt valitud
variandid koos ei tohi anda üle 25
% energiasäästu kogusest, millele
on osutatud lõike 1 esimese lõigu
punktis a;
b) lõike 1 esimese lõigu punktis b
osutatud kohustusperioodil
nõutava energiasäästu koguse
arvutamiseks võivad liikmesriigid
kasutada lõike 4 punkte b–g, kui
lõike 4 punktis d osutatud ei Valikuline säte, mida Eestis ei
üksikmeetmed avaldavad rakendata
jätkuvalt kontrollitavat ja
mõõdetavat mõju pärast 31.
detsembrit 2020. Kõik lõike 4
kohaselt valitud variandid koos ei
tohi tuua kaasa suuremat
energiasäästu kui 35 %
energiasäästu kogusest, mis on
arvutatud kooskõlas lõigetega 2 ja
3. Sõltumata sellest, kas
liikmesriigid jätavad arvutamise
lähtestsenaariumist täielikult või
osaliselt välja transpordis
kasutatava energia või kasutavad
mis tahes lõikes 4 osutatud
varianti, tagavad nad, et
kohustusperioodil 1. jaanuarist
2021 kuni 31. detsembrini 2030
energia lõpptarbimises saavutatav
5
uue säästu netokogus ei ole
väiksem kui kogus, mis
saavutatakse lõike 1 esimese lõigu
punktis b osutatud aastase
energiasäästu määra
kohaldamisel.
6.Liikmesriigid kirjeldavad oma jah EnKS § 14 lg 4 Võetud üle riikliku Riiklik energia- ja kliimakava
lõimitud riiklikes energia- ja energia- ja lõppversioon on Euroopa Komisjonile
kliimakavades vastavalt määruse kliimakavaga esitatud. Kuna Eesti ei rakenda
(EL) 2018/1999 III lisale, kuidas käesoleva artikli lõike 4 valikulisi
arvutatakse energiasäästu kogus, Energiamajanduse sätteid, ei käsitle „Riiklik energia- ja
mis tuleb saavutada käesoleva korralduse seadus kliimakava aastani 2030“ lõike 4
artikli lõike 1 esimese lõigu (EnKS) ülevõtmise aspekte.
punktis b osutatud ajavahemiku 1.
jaanuarist 2021 kuni 31.
detsembrini 2030 jooksul ja
asjakohasel juhul selgitavad,
kuidas kehtestati aastase
energiasäästu määr ja arvutamise
lähtestsenaarium ning milliseid
käesoleva artikli lõikes 4 esitatud
variante kohaldati ja mil määral.
7.Pärast 31. detsembrit 2020 jah Määrus „Energiasäästu Võetakse üle määrusega
saavutatud energiasäästu ei arvutamise eeskiri“ „Energiasäästu arvutamise eeskiri“
arvestata energiasäästu koguse mis on koostamisel ja jõustub
hulka, mis tuleb saavutada eeldatavasti enne käesoleva aasta
ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 lõppu.
kuni 31. detsembrini 2020.
8.Erandina käesoleva artikli ei Valikuline säte, mida Eestis ei
lõikest 1 võivad liikmesriigid, kes rakendata, sest
lubavad kohustatud isikutel Eestis puuduvad eeldused sätte
kasutada artikli 7a lõike 6 punktis rakendamiseks (sama ka punktide a-d
b osutatud võimalust, võtta osas).
käesoleva artikli lõike 1 esimese
lõigu punkti a kohaldamisel
arvesse mis tahes 2010. aastale
järgneval aastal ja enne käesoleva
artikli lõike 1 esimese lõigu
punktis a osutatud
kohustusperioodi saavutatud
energiasäästu nii, nagu see oleks
saavutatud pärast 31. detsembrit
2013 ja enne 1. jaanuarit 2021,
tingimusel et esinevad kõik
järgmised asjaolud:
a) energiatõhususkohustuste
süsteem kehtis mis tahes ajal
alates 31. detsembrist 2009 kuni
31. detsembrini 2014 ja see oli
hõlmatud artikli 24 lõike 2
kohaselt liikmesriigi esitatud
esimese riikliku energiatõhususe
tegevuskavaga; ei
b) energiasääst saavutati
kohustuste süsteemi raames;
c) energiasääst arvutatakse
kooskõlas V lisaga;
d) aastad, mille puhul on
energiasäästu arvesse võetud nii,
nagu oleks see saavutatud, on ei
märgitud riiklikes
energiatõhususe tegevuskavades
kooskõlas artikli 24 lõikega 2.
6
ei
ei
9.Liikmesriigid tagavad, et jah EnKS § 18 lg 2 Energiamajanduse
artiklites 7a ja 7b ning artikli 20 p 61 korralduse seadus
lõikes 6 osutatud EnKS § 24 lg (EnKS)
poliitikameetmetest tulenev 32
energiasääst arvutatakse
kooskõlas V lisaga.
10.Liikmesriigid peavad jah EnKS § 16 lg Energiamajanduse Meetmed ja prognoositud energiasääst
käesoleva artikli lõike 1 kohaselt 1, lg 2 korralduse seadus kirjeldatakse määruses
nõutava energiasäästu koguse (EnKS) „Energiatõhususkohustuse
saavutamiseks looma artiklis 7a jaotuskava“.
osutatud
energiatõhususkohustuste
süsteemi või võtma artiklis 7b
osutatud alternatiivseid
poliitikameetmeid. Liikmesriigid
võivad ühendada
energiatõhususkohustuste
süsteemi alternatiivsete
poliitikameetmetega.
11.Energiasäästu saavutamise jah EnKS § 161 lg Energiamajanduse
kohustuste täitmiseks võetavate 2, § 21 lg 1 p korralduse seadus
poliitikameetmete väljatöötamisel 8 (EnKS)
võtavad liikmesriigid arvesse
vajadust leevendada
energiaostuvõimetust kooskõlas
nende määratletud
kriteeriumidega ja võttes arvesse
olemasolevaid valdkonna tavasid,
nõudes asjakohases ulatuses, et
osa riikliku
energiatõhususkohustuste
süsteemi raames võetud
energiatõhususmeetmetest,
alternatiivsetest
poliitikameetmetest või riiklikust
energiatõhususe fondist
rahastatud programmidest või jah Direktiivi ülevõtmisega võetud
meetmetest tuleb rakendada EnKS § 161 lg kasutusele mõisted
prioriteedina majanduslikult 3 „energiaostuvõimetu isik“ ja
ebakindlas olukorras olevates energiaostu riskigrupp. Meetmepõhine
kodumajapidamistes, sealhulgas tegevus, mis on olemas (vt. eelnõu
energiaostuvõimetutes seletuskiri) ka praegu ning
kodumajapidamistes ja tegevus jätkub järgmises
asjakohasel juhul toetusperioodis.
sotsiaaleluruumides.
Energiaostuvõimetuse
leevendamise meetmete
tulemustest käesoleva direktiivi
kontekstis annavad liikmesriigid
teada oma lõimitud riiklikes
energia- ja kliimaalastes
eduaruannetes kooskõlas
määrusega (EL) 2018/1999.
7
12.Liikmesriigid tõendavad, et kui jah EnKS § 24 lg 6 Energiamajanduse Kehtivad õigusaktid ei vaja muutmist
tegemist on poliitikameetmete või korralduse seadus
üksikmeetmete kattuva mõjuga, ei (EnKS)
arvestata energiasäästu
kahekordselt.“
4) Lisatakse järgmised artiklid:
„Artikkel 7a
Energiatõhususkohustuste
süsteemid
1.Kui liikmesriigid otsustavad ei Valikuline säte, mida Eestis ei
täita oma kohustusi artikli 7 lõike rakendata
1 kohaselt nõutava energiasäästu
koguse saavutamiseks
energiatõhususkohustuste
süsteemi abil, tagavad nad, et iga
liikmesriigi territooriumil
tegutsevad, käesoleva artikli
lõikes 2 osutatud kohustatud
isikud täidavad oma lõppkasutuse
kumulatiivse energiasäästu nõude,
mis on sätestatud artikli 7 lõikes
1, ilma et see piiraks artikli 7
lõigete 4 ja 5 kohaldamist.
Asjakohasel juhul võivad
liikmesriigid otsustada, et
kohustatud isikud täidavad
kõnealuse energiasäästunõude
täielikult või osaliselt rahalise
sissemaksega riiklikku
energiatõhususe fondi vastavalt
artikli 20 lõikele 6.
2.Objektiivseid ja ei Valikuline säte, mida Eestis ei
mittediskrimineerivaid rakendata
kriteeriume aluseks võttes
määravad liikmesriigid
kohustatud isikud oma
territooriumil tegutsevate
energiatarnijate, energia-
jaemüügiettevõtjate ja
transpordikütusetarnijate või -
jaemüüjate seast. Kohustuse
täitmiseks vajaliku energiasäästu
koguse peavad saavutama
liikmesriigi poolt lõpptarbijate
seast määratud kohustatud isikud,
sõltumata artikli 7 lõike 1
kohaselt tehtud arvutusest, või kui
liikmesriigid nii otsustavad, siis
muud isikud sertifitseeritud
energiasäästuna, nagu on
kirjeldatud käesoleva artikli lõike
6 punktis a.
3.Kui energia-jaemüügiettevõtja ei Valikuline säte, mida Eestis ei
määratakse lõike 2 kohaselt rakendata
kohustatud isikuks, tagavad
liikmesriigid, et oma kohustust
täites ei loo energia-
jaemüügiettevõtja tarbijatele
tarnija vahetamiseks tõkkeid.
8
4.Liikmesriigid väljendavad igalt ei Valikuline säte, mida Eestis ei
kohustatud isikult nõutavat rakendata
energiasäästu kogust kas lõpp- või
primaarenergia tarbimisena.
Nõutava energiasäästu koguse
väljendamiseks valitud meetodit
kasutatakse ka kohustatud isikute
teatatud energiasäästu
arvutamiseks. Kasutatakse IV
lisas osutatud
ümberarvutustegureid.
5.Liikmesriigid loovad mõõtmis-, ei Valikuline säte, mida Eestis ei
kontrolli- ja tõendamissüsteemid, rakendata
millega kontrollitakse
dokumenteeritult vähemalt
statistiliselt olulist osa ja
esindavat valimit kohustatud
isikute poolt kasutusele võetud
energiatõhususe parandamise
meetmetest. Mõõtmine,
kontrollimine ja tõendamine peab
toimuma kohustatud isikutest
sõltumatult.
6.Energiatõhususkohustuste ei Valikuline säte, mida Eestis ei
süsteemi raames võivad rakendata
liikmesriigid teha emba-kumba
või mõlemat:
a) lubada kohustatud isikutel
arvestada oma kohustuste
täitmisena energiateenuseosutaja
või muu kolmanda isiku
saavutatud sertifitseeritud
energiasäästu, sealhulgas ka siis,
kui kohustatud isikud edendavad
muude riigi heakskiidetud
asutuste või avaliku sektori
asutuste kaudu meetmeid, mis
võivad hõlmata ametlikke
partnerlusi ja mida võib täiendada
muude rahastamisallikatega. Kui
liikmesriigid seda lubavad,
tagavad nad, et energiasäästu
sertifitseerimisel kehtib
liikmesriikide kehtestatud selge,
läbipaistev ja kõikidele
turuosalistele avatud ja
sertifitseerimiskulude
minimeerimist taotlev
heakskiitmismenetlus;
b) lubada kohustatud isikutel
arvestada teataval aastal
saavutatud energiasäästu nii, nagu
see oleks saavutatud mis tahes
eelmisel neljal või järgmisel
kolmel aastal, kuid mitte pärast
artikli 7 lõikes 1 sätestatud
kohustusperioodide lõppu.
Liikmesriigid hindavad ja
asjakohasel juhul võtavad
meetmeid, et minimeerida
energiatõhususkohustuste
süsteemide otseste ja kaudsete
kulude mõju rahvusvahelisele
9
konkurentsile avatud
energiamahukate tööstusharude
konkurentsivõimele.
7.Liikmesriigid avaldavad kord ei Valikuline säte, mida Eestis ei
aastas kõikide kohustatud isikute rakendata
või kohustatud isiku iga
allkategooria saavutatud
energiasäästu ja süsteemiga
saavutatud koguenergiasäästu.
Artikkel 7b Alternatiivsed
poliitikameetmed
1.Kui liikmesriigid otsustavad jah EnKS § 23 lg 1 Energiamajanduse Kehtivad õigusaktid ei vaja muutmist
täita oma kohustusi artikli 7 lõike p1 korralduse seadus
1 kohaselt nõutava energiasäästu (EnKS)
saavutamiseks alternatiivsete
poliitikameetmetega, tagavad nad,
et artikli 7 lõikes 1 nõutud
energiasäästu saavutavad
lõpptarbijad, ilma et see piiraks
artikli 7 lõigete 4 ja 5
kohaldamist.
2.Kõikide meetmete jaoks, mis ei jah EnKS § 24 lg Energiamajanduse
ole maksustamismeetmed, loovad 3, lg 31 korralduse seadus
liikmesriigid mõõtmis-, (EnKS)
kontrollimis- ja
tõendamissüsteemi, mille alusel
kontrollitakse dokumenteeritult
vähemalt statistiliselt olulist ja
esindavat valimit osalevate või
volitatud isikute poolt
energiatõhususe suurendamiseks
võetud meetmetest. Mõõtmine,
kontrollimine ja tõendamine peab
toimuma osalevatest või volitatud
isikutest sõltumatult.“
5) Artiklit 9 muudetakse
järgmiselt:
a) pealkiri asendatakse
järgmisega: „Gaasi- ja
elektrikoguse mõõtmine“;
b) lõike 1 esimene lõik jah ELTS § 67 lg 1 Elektrituruseadus Kehtivad õigusaktid ei vaja muutmist
asendatakse järgmisega; ja 5; (ELTS),
„1.Niivõrd kui see on tehniliselt MGS § 24 lg 1 Maagaasiseadus (MGS)
võimalik, rahaliselt mõistlik ning MGS § 24 lg 13
potentsiaalse energiasäästuga MGS § 24 lg 14
seoses proportsionaalne, tagavad
liikmesriigid, et elektri ja
maagaasi lõpptarbijad
varustatakse konkurentsivõimelise
hinnaga individuaalsete
arvestitega, mis kajastavad täpselt
tegelikku energiatarbimist ja
annavad teavet tegeliku
tarbimisaja kohta.“;
c) lõige 3 jäetakse välja. ei
10
6) Lisatakse järgmised artiklid: jah
„Artikkel 9a Kütte, jahutuse ja
sooja tarbevee mõõtmine
1.Liikmesriigid tagavad, et jah EnKS § 11 lg 1 Energiamajanduse
kaugkütte, kaugjahutuse ja sooja ja 2; korralduse seadus
tarbevee lõpptarbijad varustatakse KKütS § 15 lg (EnKS),
konkurentsivõimelise hinnaga 1 Kaugkütteseadus
arvestitega, mis kajastavad täpselt (KKütS)
tegelikku energiatarbimist.
2.Kui hoonele tarnitakse kütet, jah EnKS § 11 lg 2 Energiamajanduse
jahutust või sooja tarbevett mitut korralduse seadus
hoonet teenindavast kesksest (EnKS)
allikast või kaugkütte- või
kaugjahutussüsteemist,
paigaldatakse arvesti soojusvaheti
juurde või tarnimiskohta.
Artikkel 9b Kütte, jahutuse ja
sooja tarbevee tarbimispõhine
mõõtmine ja kulude jaotamine
1.Kortermajades ja jah EnkS § 11 lg 3 Energiamajanduse
mitmeotstarbelistes hoonetes, kus korralduse seadus
on keskküte või -jahutus või mida (EnKS)
varustatakse kaugkütte- või
kaugjahutussüsteemist,
paigaldatakse individuaalsed
arvestid, et mõõta kütte, jahutuse
ja sooja tarbevee tarbimist igas
hooneüksuses, kui see on
tehniliselt teostatav, kulutasuv ja
proportsioonis potentsiaalse
energiasäästuga.
Kui individuaalsete arvestite EnKS § 11 lg 3
kasutamine ei ole tehniliselt
teostatav ega kulutõhus iga
hooneüksuse kütte tarbimise
mõõtmiseks, kasutatakse igal
radiaatoril soojatarbimise
mõõtmiseks individuaalseid
küttekulujaotureid, välja arvatud
juhul, kui liikmesriik tõendab, et
selliste küttekulujaoturite
paigaldamine ei ole kulutõhus.
Sellistel juhtudel võib kaaluda
alternatiivseid kulutõhusaid
soojatarbimise mõõtmise viise.
Iga liikmesriik sõnastab selgelt jah EnKS § 11 lg 4
tehnilise teostamatuse ja EnKS § 11 lg 5
kulutasuvuse puudumise
kindlaksmääramise
üldkriteeriumid, metoodika ja/või
korra ning avaldab need.
2.Uutes kortermajades ja uute jah HEtMn § 13 lg Määrus nr 63 „Hoone muudetud EhS § 65 lõike 3 alusel
mitmeotstarbeliste hoonete 4p2 energiatõhususe kehtestatud ettevõtlus- ja
elamiseks mõeldud osades, kus on miinimumnõuded“ infotehnoloogiaministri määrust nr 63
keskne kütteallikas sooja tarbevee (HEtMn) „Hoone energiatõhususe
jaoks või mida varustatakse miinimumnõuded“ (HEtMn)
kaugküttesüsteemist,
paigaldatakse individuaalsed
arvestid sooja tarbevee
mõõtmiseks, ilma et see piiraks
11
lõike 1 esimese lõigu
kohaldamist.
3.Kui kortermaju või jah Majandusministri Ei vaja muutmist (kaasa arvatud
mitmeotstarbelisi hooneid 23.03.1993.a. Määruse alapunktid a-c)
varustatakse kaugkütte- või nr 4 Lisa „Hoonete
kaugjahutussüsteemist või kui soojusvarustuseks
sellistes majades on põhiline vajaliku soojusenergia
ühine küte või jahutus, tagavad kulude arvestamise ja
liikmesriigid, et neil on jaotamise juhend“
läbipaistvad ja avalikult
kättesaadavad riiklikud eeskirjad
kütte, jahutuse ja sooja tarbevee
tarbimise kulude jaotamise kohta
sellistes hoonetes, et tagada
individuaalse tarbimise arvestuse
läbipaistvus ja täpsus. Kui see on
asjakohane, hõlmavad nimetatud
eeskirjad juhiseid energiakulude
jaotamise viisi kohta järgmiselt:
a) soe tarbevesi;
b) hoone seadmetest kiirguv
soojus ja ühispindade kütmiseks
kasutatav soojus (kui trepikodades
ja koridorides on radiaatorid);
c) korterite küte ja jahutus.
Artikkel 9c Kaugloetavuse nõue
1.Artiklite 9a ja 9b kohaldamiseks jah EnKS § 11 lg Energiamajanduse Individuaalsete lõppkasutaja arvestite
paigaldatakse pärast 25. oktoobrit 3, lg 4, lg 5 korralduse seadus paigaldamise kord kehtestatakse
2020 üksnes kaugloetavaid (EnKS) määrusega kui EnKS § 11 lg 4 kohase
arvesteid ja küttekulujaotureid. EnKS § 371 lg hindamise korral leitakse juhud, mil
Kohaldatakse jätkuvalt artikli 9b 1 arvestite paigaldamine on kulutõhus ja
lõikes 1 sätestatud tehnilise tehniliselt teostatav.
teostatavuse ja kulutõhususe
tingimusi.
2.Paigaldatud arvestid ja jah EnKS § 11 lg Individuaalsete lõppkasutaja arvestite
küttekulujaoturid, mis ei ole 3, 4 ja 5 paigaldamise kord kehtestatakse
kaugloetavad, ehitatakse ümber määrusega kui EnKS § 11 lg 4 kohase
kaugloetavaks või vahetatakse EnKS § 371 lg hindamise korral leitakse juhud, mil
välja kaugloetavate arvestitega 2 arvestite paigaldamine on kulutõhus ja
hiljemalt 1. jaanuariks 2027, välja tehniliselt teostatav.
arvatud juhul, kui asjaomane
liikmesriik tõendab, et see ei ole
kulutasuv.“
7) Artiklit 10 muudetakse
järgmiselt:
a) pealkiri asendatakse
järgmisega: „Gaasi- ja
elektriarvetel esitatav teave“;
b) lõike 1 esimene lõik jah ELTS § 421 lg Elektrituruseadus
asendatakse järgmisega: „1.Kui 2, § 65 lg 8, § (ELTS);
lõpptarbijatel ei ole direktiivides 67, § 751, § 87; Maagaasiseadus (MGS)
2009/72/EÜ ja 2009/73/EÜ
osutatud arukaid arvesteid, MGS § 24 lg 1,
tagavad liikmesriigid, kui see on § 101 lg 2 p 11
tehniliselt teostatav ja
majanduslikult põhjendatud,
kooskõlas VII lisa punktiga 1.1
hiljemalt 31. detsembriks 2014, et
arvetel esitatav teave on
usaldusväärne, täpne ja vastab
12
tegelikule elektri- ja
gaasitarbimisele.“
8) Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 10a Kütte, jahutuse ja
sooja tarbevee arvetel esitatav
teave ja tarbimisandmed
1.Kui on paigaldatud arvestid ja jah EnKS § 12, § Energiamajanduse
küttekulujaoturid, tagavad 131 korralduse seadus
liikmesriigid, et arvetel esitatav (EnKS)
teave ja tarbimisandmed on
usaldusväärsed, täpsed ja
põhinevad tegelikul tarbimisel või
küttekulujaoturi näidul, vastavalt
VIIa lisa punktidele 1 ja 2 kõigi
lõppkasutajate puhul, kelleks on
füüsilised või juriidilised isikud,
kes ostavad kütet, jahutust ja
sooja tarbevett isiklikuks
lõpptarbimiseks, või füüsilised
või juriidilised isikud, kes
kasutavad eramaja või kortermaja
või mitmeotstarbelise hoone
üksust, millele tarnitakse kütet,
jahutust või sooja tarbevett
kesksest allikast, ja kellel ei ole
otse- ega individuaalset lepingut
energiatarnijaga.
Kui liikmesriik nii ette näeb, võib
seda kohustust täita näitude
regulaarse iselugemise
süsteemiga, mille puhul
lõpptarbijad või -kasutajad
teatavad oma arvesti näidud
energiatarnijale, välja arvatud
juhul, kui kasutatakse artikli 9b jah EnKS § 12, §
kohast küttekulujaoturitel 131
põhinevat tarbimispõhist
mõõtmist. Arve esitatakse
hinnangulise tarbimise või ühtse
määra alusel üksnes juhul, kui
lõpptarbija või -kasutaja ei ole
teatanud arvestinäitusid teatava
arveperioodi kohta.
2.Liikmesriik: jah EnKS § 13 lg Energiamajanduse
a) nõuab, et kui teave 1, lg 2 korralduse seadus
lõppkasutaja energiaarvete ja (EnKS)
varasema tarbimise kohta või
küttekulujaoturi näidud on
kättesaadavad, tehakse need
lõppkasutaja taotluse korral
kättesaadavaks tema määratud
energiateenuseosutajale;
b) tagab, et lõpptarbijatele
pakutakse võimalust saada arvetel jah EnKS § 12 lg 1
esitatavat teavet ja arveid
elektrooniliselt;
c) tagab, et kõikidele
lõppkasutajatele esitatakse selge EnKS § 22 lg
ja arusaadav teave arvega jah 3, § 131 lg 3
13
vastavalt VIIa lisa punktile 3,
ning
d) edendab küberturvalisust ja
tagab lõppkasutajate eraelu jah IKS § 43
puutumatuse ja andmekaitse Isikuandmete kaitse
kooskõlas kohaldatava liidu seadus (IKS)
õigusega.
Liikmesriik võib näha ette, et
lõpptarbija taotluse korral ei ei Valikuline säte, mida Eesti üle ei võta.
käsitata arvel esitatavat teavet
maksenõudena. Sellisel juhul
tagavad liikmesriigid, et tegelike
maksete tegemiseks pakutakse
paindlikku korda.
3.Liikmesriigid otsustavad, kes jah EnKS § 12 lg 3 Energiamajanduse
vastutavad lõigetes 1 ja 2 osutatud ja § 13 lg 3 korralduse seadus
teabe esitamise eest (EnKS)
lõppkasutajatele, kellel ei ole
otse- ega individuaalset lepingut
energiatarnijaga.“
9) Artikkel 11 asendatakse jah ELTS § 421, § Elektrituruseadus
järgmisega: „Artikkel 11 Elektri- 65 lg 8; (ELTS);
ja gaasitarbimise mõõtmise Maagaasiseadus
andmetele ja arvetel esitatavale MGS § 8 lg 51, (MGS);
teabele juurdepääsu kulu lg 52; Energiamajanduse
Liikmesriigid tagavad, et korralduse seadus
lõpptarbijad saavad kõik oma EnKS § 12 lg 1 (EnKS)
arved ja arvetel esitatava teabe
energia tarbimise kohta tasuta
ning et lõpptarbijad pääsevad oma
tarbimisandmetele juurde
asjakohasel viisil ja tasuta.“
10) Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 11a Kütte, jahutuse ja
sooja tarbevee tarbimise
mõõtmise andmetele, arvetel
esitatavale teabele ja
tarbimisandmetele juurdepääsu
kulu
1.Liikmesriigid tagavad, et jah EnKS § 12 lg Energiamajanduse
lõppkasutajad saavad kõik arved 1; § 121 lg 1 korralduse seadus
ja arvetel esitatava teabe (EnKS)
energiatarbimise kohta tasuta ning
et lõppkasutajad pääsevad oma
tarbimisandmetele juurde
asjakohasel viisil ja tasuta.
2.Olenemata käesoleva artikli jah EnKS § 121 lg Energiamajanduse
lõikest 1, jaotatakse 2, lg 3 korralduse seadus
kortermajades ja (EnKS)
mitmeotstarbelistes hoonetes
kütte, jahutuse ja sooja tarbevee
individuaalse tarbimise eest
arvetel esitatava teabe koostamise
kulud artikli 9b kohaselt kasumit
mittetaotleval viisil. Kulud, mis
tulenevad sellest, et nimetatud
ülesanne antakse kolmandale
isikule, näiteks teenuseosutajale
või kohalikule energiatarnijale, ja
mis hõlmavad tegeliku
individuaalse tarbimise mõõtmist,
14
jaotamist ja arvestamist sellistes
hoonetes, võib edasi kanda
lõppkasutajatele niivõrd, kuivõrd
need kulud on mõistlikud.
3.Et tagada lõikes 2 osutatud jah EnKS § 31 p 1 Energiamajanduse EnKS § 31 p 1 sõnastusele lisatud
tarbimispõhise mõõtmise teenuste korralduse seadus sõna "lõppkasutaja"
mõistlikud kulud, võivad (EnKS)
liikmesriigid ergutada konkurentsi
kõnealuses teenusesektoris, võttes
asjakohaseid meetmeid, näiteks
soovitades või muul moel
edendades hankemenetluse
kasutamist või
koostalitlusvõimeliste seadmete ja
süsteemide kasutamist, mis
hõlbustavad teenuseosutaja
vahetamist.“
11) Artiklisse 15 lisatakse ei Puudutab Euroopa Komisjoni, ei
järgmine lõige: „2a.Pärast kohaldu Eestile
asjaomaste sidusrühmadega
konsulteerimist töötab komisjon
hiljemalt 31. detsembriks 2020
välja ühise metoodika, et ergutada
võrguettevõtjaid vähendama
kulusid, rakendama
infrastruktuuri investeerimise
kulu- ja energiatõhusa programmi
ning võtma kohasel viisil arvesse
võrgu energiatõhusust ja
paindlikkust.“
12) Artiklisse 20 lisatakse
järgmised lõiked:
„3a.Et kaasata erasektori ei Puudutab Euroopa komisjoni, ei
vahendeid energiatõhususe kohaldu Eestile
meetmete ja energia säästmiseks
tehtavate renoveerimistööde
rahastamisse kooskõlas
direktiiviga 2010/31/EL, peab
komisjon dialoogi nii avaliku kui
ka erasektori
finantseerimisasutustega, et teha
kindlaks võimalikud
poliitikameetmed, mida ta saab
võtta.
3b.Lõikes 3a osutatud meetmed ei Puudutab Euroopa komisjoni, ei
hõlmavad järgmist: a) kohaldu Eestile
kapitaliinvesteeringute
mobiliseerimine
energiatõhususse, võttes arvesse
energiasäästu laiemat mõju
finantsriski juhtimisele; b)
paremate energiatõhusust ja
finantstulemusi puudutavate
andmete tagamine: i) analüüsides
täpsemalt, kuidas
energiatõhususse investeerimine
parandab varade alusväärtust; ii)
toetades uuringuid, millega
hinnatakse energiatõhususse
investeerimisest saadavate
15
mitteenergialaste hüvede rahalist
väärtust.
3c.Et kaasata erasektori jah MKM PM § Majandus- ja Majandus- ja
vahendeid energiatõhususe 12, Kommunikatsioonimini Kommunikatsiooniministeeriumi
meetmete ja energia säästmiseks steeriumi põhimäärus põhiülesannete hulka kuulub
tehtavate renoveerimistööde (MKM PM) õigusaktide eelnõude väljatöötamine ja
rahastamisse, teevad liikmesriigid eelnõude kohta arvamuse avaldamine.
käesoleva direktiivi rakendamisel Nende hulka liigituvad ka õigusaktid,
järgmist: mis on erinevate toetusskeemide
rakendamise aluseks. Üheks näiteks
a) kaaluvad võimalusi kasutada direktiivi sätte rakendamisest on
paremini ära artikli 8 kohaseid keskkonnaministri määruse „Toetuse
energiaauditeid, et mõjutada andmise tingimused meetme
otsuste tegemist; MKM PM § 12 „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse
p3 „Investeeringud parimasse võimalikku
ressursitõhusasse tehnikasse;
ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate
IT-rakenduste toetamine“ jaoks avatud
taotlemise korral“ § 11 lg 4, mille järgi
on toetusmeetme raames abi saamise
eeltingimuseks ressursiauditi
olemasolu.
b) kasutavad optimaalselt
võimalusi ja vahendeid, mis on Ministeeriumis välja töötatud
välja pakutud algatuses „Arukate strateegiate rahastamise korraldamine
hoonete arukas rahastamine“. kuulub Majandus- ja
MKM PM § 12 Kommunikatsiooniministeeriumi
p1 põhimääruse § 12 p 1 järgi
ministeeriumi tööülesannete hulka.
3d.Komisjon esitab hiljemalt 1. ei Puudutab Euroopa komisjoni, ei
jaanuariks 2020 liikmesriikidele kohaldu Eestile
juhised erainvesteeringute
soodustamise kohta.“
13) Artikli 22 lõige 2 asendatakse ei Puudutab Euroopa komisjoni, ei
järgmisega: „2.Komisjonil on kohaldu Eestile
õigus võtta kooskõlas artikliga 23
vastu delegeeritud õigusakte, et
muuta käesolevat direktiivi,
kohandades I–V, VII–X ja XII
lisas osutatud väärtusi,
arvutusmeetodeid, primaarenergia
koefitsiendi vaikeväärtusi ja
nõudeid tehnika arenguga.“
14) Artiklit 23 muudetakse
järgmiselt:
a) lõige 2 asendatakse järgmisega: ei Puudutab Euroopa komisjoni, ei
„2.Artiklis 22 osutatud õigus võtta kohaldu Eestile
vastu delegeeritud õigusakte
antakse komisjonile viieks aastaks
alates 24. detsembrist 2018.
Komisjon esitab delegeeritud
volituste kohta aruande hiljemalt
üheksa kuud enne viieaastase
tähtaja möödumist. Volituste
delegeerimist pikendatakse
automaatselt samaks
ajavahemikuks, välja arvatud
juhul, kui Euroopa Parlament või
nõukogu esitab selle suhtes
vastuväite hiljemalt kolm kuud
16
enne iga ajavahemiku
lõppemist.“;
b) lisatakse järgmine lõige: ei Puudutab Euroopa komisjoni, ei
„3a.Enne delegeeritud õigusakti kohaldu Eestile
vastuvõtmist konsulteerib
komisjon kooskõlas 13. aprilli
2016. aasta
institutsioonidevahelises parema
õigusloome kokkuleppes (*)
sätestatud põhimõtetega iga
liikmesriigi määratud
ekspertidega. (*)ELT L 123,
12.5.2016, lk 1.“
15) Artiklit 24 muudetakse
järgmiselt:
a) lisatakse järgmine lõige: ei Puudutab Euroopa komisjoni, ei
„4a.Seoses energialiidu olukorda kohaldu Eestile
käsitleva aruandega annab
komisjon aru CO2-turu toimimise
kohta kooskõlas määruse (EL)
2018/1999 artikli 35 lõike 1 ja
lõike 2 punktiga c, võttes arvesse
käesoleva direktiivi rakendamise
mõju.“;
b) lisatakse järgmised lõiked:
„12.Hiljemalt 31. detsembriks ei Puudutab Euroopa komisjoni, ei
2019 hindab komisjon mõiste kohaldu Eestile
„väikesed ja keskmise suurusega
ettevõtjad“ rakendamise tõhusust
artikli 8 lõike 4 kohaldamisel ning
esitab aruande Euroopa
Parlamendile ja nõukogule.
Võimalikult kiiresti pärast
kõnealuse aruande esitamist võtab
komisjon asjakohasel juhul vastu
seadusandlikud ettepanekud.
13.Hiljemalt 1. jaanuariks 2021 ei Puudutab Euroopa komisjoni, ei
hindab komisjon võimalust kohaldu Eestile
parandada energiatõhusust
energia muundamisel,
transformeerimisel, ülekandel,
transpordil ja säilitamisel ning
esitab Euroopa Parlamendile ja
nõukogule aruande. Asjakohasel
juhul lisatakse aruandele
seadusandlikud ettepanekud.
14.Hiljemalt 31. detsembriks ei Puudutab Euroopa komisjoni, ei
2021, juhul kui maagaasi kohaldu Eestile
siseturgu käsitleva direktiivi
2009/73/EÜ jaemüügituru sätete
kohta ei ole vahepeal esitatud
muudatusettepanekuid, hindab
komisjon sätteid maagaasi
tarbimise mõõtmise, arvete
esitamise ja tarbijatele antava
teabe kohta ning esitab
sellekohase aruande Euroopa
Parlamendile ja nõukogule, et
neid sätteid asjakohasel juhul
kohandada direktiivi 2009/72/EÜ
vastavate elektrienergiat
käsitlevate sätetega, et tugevdada
17
tarbijakaitset ning võimaldada
lõpptarbijatel saada sagedamat,
selget ja ajakohastatud teavet
nende poolt maagaasi tarbimise
kohta ja muuta oma
energiatarbimist. Võimalikult
kiiresti pärast kõnealuse aruande
esitamist võtab komisjon
asjakohasel juhul vastu
seadusandlikud ettepanekud.
15.Komisjon hindab hiljemalt 28. ei Puudutab Euroopa komisjoni, ei
veebruariks 2024 ja pärast seda kohaldu Eestile
iga viie aasta tagant käesolevat
direktiivi ja esitab Euroopa
Parlamendile ja nõukogule
aruande. Hindamine hõlmab
järgmist: a) analüüsitakse, kas
kohandada artiklis 5 sätestatud
nõudeid ja alternatiivset
lähenemisviisi pärast 2030. aastat;
b) hinnatakse käesoleva direktiivi
üldist mõjusust ja vajadust
kohandada liidu energiatõhususe
poliitikat vastavalt Ühinenud
Rahvaste Organisatsiooni
kliimamuutuste
raamkonventsiooni osaliste
konverentsi 21. istungjärgu
tulemusel sõlmitud 2015. aasta
Pariisi kokkuleppe (*)
eesmärkidele ning võttes arvesse
majanduslikku ja
innovatsioonialast arengut.
Asjakohasel juhul lisatakse
aruandele ettepanekud täiendavate
meetmete võtmiseks. (*)ELT L
282, 19.10.2016, lk 4.“
Lisade ülevõtmise ülevaade algab
16) Lisasid muudetakse vastavalt leheküljest 24
käesoleva direktiivi lisale.
Artikkel 2
1.Liikmesriigid jõustavad
käesoleva direktiivi järgimiseks
vajalikud õigus- ja haldusnormid
hiljemalt 25. juuniks 2020.
Liikmesriigid jõustavad artikli 1
punktide 5–10 ning lisa punktide
3 ja 4 järgimiseks vajalikud õigus-
ja haldusnormid siiski hiljemalt
25. oktoobriks 2020.
Liikmesriigid edastavad
kõnealuste normide teksti
viivitamata komisjonile. Kui
liikmesriigid need normid vastu
võtavad, lisavad nad nende
ametlikul avaldamisel nendesse
või nende juurde viite käesolevale
direktiivile. Sellise viitamise viisi
näevad ette liikmesriigid.
18
2.Liikmesriigid edastavad
komisjonile käesoleva direktiiviga
reguleeritavas valdkonnas nende
poolt vastu võetud põhiliste
õigusnormide teksti.
LISA Direktiivi 2012/27/EL
lisasid muudetakse järgmiselt.
1) IV lisas asendatakse jah Määruse „Energiasäästu Võetakse üle määruse „Energiasäästu
joonealune märkus 3 järgmisega: arvutamise eeskiri“ lisa arvutamise eeskiri“ lisa „Energia
„(3) Kohaldatakse juhul, kui „Energia lõpptarbimises lõpptarbimises kasutatavate
energiasääst arvutatakse kasutatavate kütuseliikide kütteväärtused ja
primaarenergia põhjal, kasutades kütuseliikide ümberarvutustegurid“ alamärkusega.
energia lõpptarbimisel põhinevat kütteväärtused ja
alt-üles-lähenemisviisi. ümberarvutustegurid“
Elektrienergia kWh-des
väljendatud säästu arvutamisel
kasutab liikmesriik väärtust, mis
on kehtestatud läbipaistva
meetodiga primaarenergia
tarbimist mõjutavate riigi olude
alusel, et tagada tegeliku
energiasäästu täpne arvutamine.
Kõnealused olud peavad olema
põhjendatud ja kontrollitavad ning
põhinema objektiivsetel ja
mittediskrimineerivatel
kriteeriumidel. Elektrienergia
kWh-des väljendatud säästu
arvutamisel võivad liikmesriigid
vaikimisi kasutada koefitsienti 2,1
või kasutada oma kaalutlusõigust,
et määratleda teistsugune väärtus,
kui nad suudavad seda
põhjendada. Nii toimides võtavad
liikmesriigid arvesse
energiaallikate jaotusi, mis
sisalduvad nende lõimitud
riiklikes energia- ja
kliimakavades, millest
teavitatakse komisjoni kooskõlas
määrusega (EL) 2018/1999.
Hiljemalt 25. detsembriks 2022 ja
seejärel iga nelja aasta tagant
vaatab komisjon vaadeldud
andmete põhjal vaikeväärtuse
läbi. Vaikeväärtuse läbivaatamisel
võetakse arvesse selle mõju
muule liidu õigusele, näiteks
direktiivile 2009/125/EÜ ning
Euroopa Parlamendi ja nõukogu
4. juuli 2017. aasta määrusele
(EL) 2017/1369, millega
kehtestatakse energiamärgistuse
raamistik ning tunnistatakse
kehtetuks direktiiv 2010/30/EL
(ELT L 198, 28.7.2017, lk 1).“
2) V lisa asendatakse jah Määrus „Energiasäästu Võetakse üle määrusega
järgmisega: „V LISA arvutamise eeskiri“ „Energiasäästu arvutamise eeskiri“
Energiatõhususkohustuste mis on koostamisel ja jõustub
süsteemide või artiklite 7, 7a ja 7b eeldatavasti enne käesoleva aasta
ning artikli 20 lõike 6 kohaselt lõppu.
võetavate muude
19
poliitikameetmete mõju
arvutamise ühismeetodid ja -
põhimõtted
1. Meetodid, mille järgi jah §3 Määrus „Energiasäästu On üle võetud määrusega
arvutatakse muu kui arvutamise eeskiri“ „Energiasäästu arvutamise eeskiri“
maksustamismeetmetest tulenev kehtiva versiooniga ja määrus ei vaja
energiasääst artiklite 7, 7a ja 7b selles osas muutmist.
ning artikli 20 lõike 6
kohaldamiseks Kohustatud,
osalevad või volitatud isikud või
avaliku sektori rakendusasutused
võivad kasutada järgmisi
energiasäästu arvutamise
meetodeid:
a) eeldatav sääst, võttes aluseks
varasemaid energiatõhususe
parandamise alaseid sõltumatult §4
jälgitud tulemusi samalaadsetes
käitistes. Üldine lähenemisviis on
eelhindamine;
b) mõõdetud sääst, mille puhul
meetme või meetmepaketi
kasutuselevõtul saavutatav sääst
määratakse tegeliku
energiatarbimise registreerimise
teel, võttes vajalikul määral §5
arvesse selliseid tarbimist
mõjutada võivaid tegureid nagu
täiendavus, kasutatavus,
tootmistase ja ilm. Üldine
lähenemisviis on järelhindamine;
c) suhteline sääst, mille puhul
kasutatakse hinnangulisi tehnilisi
andmeid. Seda lähenemisviisi
võib kasutada üksnes juhul, kui
usaldusväärsete mõõtmisandmete
saamine konkreetse käitise puhul
on keeruline või
ebaproportsionaalselt kallis,
näiteks kui kompressor või §6
elektrimootor asendatakse
sellisega, millel on teistsugune
energiatarbimine (kWh) kui sellel,
mille säästu on sõltumatult
mõõtnud või hinnanud riiklikult
kehtestatud meetodite ja
võrdlusaluste alusel
kvalifitseeritud või akrediteeritud
eksperdid, kes on kohustatud,
osalevatest või volitatud isikutest
sõltumatud;
d) küsitluste alusel määratud
sääst, mille puhul määratakse
kindlaks tarbijate reaktsioon
nõustamisele,
teavituskampaaniatele,
märgistamis- ja
sertifitseerimissüsteemidele või
arukate arvestite kasutuselevõtule.
Seda lähenemisviisi võib kasutada
üksnes tarbijakäitumise
muutumisest tuleneva säästu
20
puhul. Seda ei tohi kasutada
füüsiliste meetmete
paigaldamisest tuleneva säästu
suhtes. §7
2. Energiatõhususmeetmest jah Määrus „Energiasäästu Võetakse üle majandusministri
saadava energiasäästu arvutamise eeskiri“ määruse „Energiasäästu arvutamise
kindlaksmääramisel artiklite 7, 7a eeskiri“ muudatuse eelnõuga. On
ja 7b ning artikli 20 lõike 6 osaliselt üle võetud kehtiva
kohaldamiseks järgitakse järgmisi määrusega. Muudetud määrus jõustub
põhimõtteid: eeldatavasti käesoleva aasta lõpuks.
a) Näidatakse, et selline sääst on
saadud lisaks säästule, mis oleks
saadud igal juhul ilma kohustatud, Määruse § 8 lg
osalevate või volitatud isikute 4 ja lg 41
tegevuseta või avaliku sektori
rakendusasutuste tööta. Et teha
kindlaks, milline sääst on täiendav
sääst, hindavad liikmesriigid,
kuidas energiatarbimine ja -
nõudlus muutuks, kui kõnealust
poliitikameedet ei võetaks, võttes
arvesse vähemalt järgmisi
tegureid: energiatarbimise
suundumused, tarbijate käitumise
muutumine, tehnika areng ning
muudest liidu ja liikmesriigi
tasandil võetud meetmetest
tulenevad muutused.
b) Sääst, mis tuleneb liidu siduva
õiguse rakendamisest, loetakse
säästuks, mis oleks saadud igal
juhul, ja seega ei saa seda teatada
artikli 7 lõike 1 kohase
energiasäästuna. Erandina
kõnealusest nõudest võib
olemasolevate hoonete Määruse § 8 lg
renoveerimisega saavutatud 2 ja lg 10
säästu teatada artikli 7 lõike 1
kohase energiasäästuna,
tingimusel et on järgitud
käesoleva lisa punkti 3 alapunktis
h osutatud olulisuse kriteeriumi.
Säästu, mis saadakse uute hoonete
jaoks selliste riiklike
miinimumnõuete kohaldamisest,
mis on kehtestatud enne direktiivi
2010/31/EL ülevõtmist, võib
teatada artikli 7 lõike 1 punkti a
kohase energiasäästuna,
tingimusel et on järgitud
käesoleva lisa punkti 3 alapunktis
h osutatud olulisuse kriteeriumi
ning et liikmesriigid on kooskõlas
artikli 24 lõikega 2 oma riiklikes
energiatõhususe tegevuskavades
sellisest säästust teada andnud. c)
Arvesse võib võtta üksnes sellist
säästu, mis ületab järgmist: i)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruste (EÜ) nr 443/2009 (*)
ning (EL) nr 510/2011 (**)
rakendamise tõttu uutele
sõiduautodele ja uutele väikestele
21
tarbesõidukitele kehtivad liidu
heitenormid; ii) direktiivi
2009/125/EÜ rakendusmeetmete
rakendamise järel teatavate
energiamõjuga toodete turult
eemaldamise liidu nõuded. d)
Lubatud on poliitikameetmed,
mille eesmärk on edendada Määruse § 8 lg
suurema energiatõhususe 2, lg 10
tasemega tooteid, seadmeid,
transpordisüsteeme, sõidukeid ja
kütuseid, hooneid ja ehitusdetaile,
protsesse või turgusid. e) Hoonete
välispinnal või sees
väikesemahuliste taastuvenergia
tehnoloogiate kasutuselevõtmise
edendamise meetmeid võib võtta
arvesse artikli 7 lõike 1 kohaselt
nõutava energiasäästu
saavutamisel, kui need toovad
kaasa kontrollitava ja mõõdetava
või hinnatava energiasäästu.
Energiasäästu arvutamine peab Määruse § 8 lg
vastama käesolevas lisas 12
sätestatud nõuetele. f)
Tõhusamate toodete ja sõidukite
kasutuselevõttu kiirendavate
poliitikameetmete puhul võib
teatada säästu täies ulatuses, kui
tõendatakse, et toode või sõiduk
võetakse kasutusele enne selle Määruse § 8 lg
eeldatava keskmise kasutusea 9
möödumist või enne tavapärast
väljavahetamisaega ning sääst
teatatakse üksnes selle aja kohta,
mis eelneb väljavahetatava toote
või sõiduki eeldatava keskmise
kasutusea möödumisele. g)
Energiatõhususe meetmete
kasutuselevõtu edendamisel
tagavad liikmesriigid asjakohasel
juhul, et järgitakse toodetele,
teenustele ja meetmete võtmisele
kehtestatud kvaliteedistandardeid
ning standardite puudumise korral
võetakse need kasutusele. h)
Piirkondadevaheliste
kliimaerinevuste Määruse § 8 lg
arvessevõtmiseks võivad 21
liikmesriigid otsustada kohandada
säästu standardväärtusele või
otsustada esitada erinevaid
energiasääste
piirkondadevaheliste
temperatuurierinevuste tõttu. i)
Energiasäästu arvutamisel
võetakse arvesse meetmete
kestust ja energiasäästu aja
jooksul kahanemise määra. Selle
arvutamiseks liidetakse kokku
kogu üksikmeetmetest saadud
energiasääst, mis saavutatakse
üksikmeetme rakenduskuupäeva
22
ja vastavalt kas 2020. aasta 31.
detsembri või 2030. aasta 31.
detsembri vahel. Liikmesriigid Määruse § 14
võivad kasutada ka muud lg 2
arvutusmeetodit, mille tulemusena
saadakse hinnanguliselt vähemalt
sama suur summaarne
energiasäästu kogus. Muu
arvutusmeetodi kasutamisel
peavad liikmesriigid tagama, et
kõnealuse muu meetodiga
arvutatud summaarne
energiasäästu kogus ei ületaks
seda energiasäästu kogust, mis Määruse § 8 lg
saadakse, liites kokku kõikide 3
üksikmeetmete energiasäästu, mis
saavutatakse üksikmeetme
rakenduskuupäeva ja vastavalt kas
2020. aasta 31. detsembri või
2030. aasta 31. detsembri vahel.
Liikmesriigid kirjeldavad
üksikasjalikult määruse (EL)
2018/1999 kohastes lõimitud
riiklikes energia- ja kliimakavades
muud meetodit ja kehtestatud
sätteid, et tagada kõnealuse siduva Määruse § 8 lg
arvutusnõude täitmine. 6
3. Liikmesriigid tagavad, et artikli jah EnKS § 23 Määrus „Energiasäästu Võetakse üle määrusega
7b ja artikli 20 lõike 6 kohaselt arvutamise eeskiri“ „Energiasäästu arvutamise eeskiri“..
võetavate poliitikameetmete Energiamajanduse On osaliselt üle võetud EnKS- §-ga
suhtes järgitakse järgmisi korralduse seadus 23.
nõudeid: a) poliitikameetmed ja (EnKS)
üksikmeetmed peavad andma Määruse § 8 lg
kontrollitava lõpptarbimise 11
energiasäästu; b) iga osaleva või
volitatud isiku või avaliku sektori
rakendusasutuse (vastavalt
asjaoludele) vastutus peab olema EnKS § 23 lg 1
selgelt kindlaks määratud; c) p 2, p 5, p 7, §
energiasääst, mis saavutatakse või 24 lg 31
mis tuleb saavutada, tuleb teha Määruse § 14
kindlaks läbipaistval viisil; d) lg 1
nõutavat energiasäästu kogust või
energiasäästu kogust, mis tuleb
saavutada poliitikameetmega,
tuleb väljendada energia EnKS § 23 lg 1
lõpptarbimise või primaarenergia p3
tarbimise kaudu, kasutades IV
lisas sätestatud
ümberarvutustegureid; e)
volitatud isikute, osalevate isikute EnKS § 23 lg 1
ja avaliku sektori rakendusasutuse p4
saavutatud energiasäästu kohta
tuleb esitada ja avalikustada
aastaaruanne, nagu ka andmed
energiasäästu iga-aastaste
suundumuste kohta; f) tulemusi
tuleb jälgida ja kui edusammud ei
ole rahuldavad, tuleb võtta
asjakohaseid meetmeid; g) ühest
üksiktoimingust tulenevat
energiasäästu võib teatada ainult
23
üks isik; h) tuleb näidata, et EnKS § 23 lg
teatatud energiasääst on oluliselt 6, § 24 lg 4, §
saavutatud tänu volitatud või 25
osaleva isiku või avaliku sektori
rakendusasutuse tegevusele.
EnKS § 23 lg 7
Määruse § 8 lg
5
Määruse § 8 lg
4
4. Artikli 7b kohaste jah Määruse § 9 Määrus „Energiasäästu Võetakse üle määrusega
maksustamisalaste arvutamise eeskiri“ „Energiasäästu arvutamise eeskiri“
poliitikameetmete abil saadud mis on koostamisel ja jõustub
energiasäästu kindlakstegemisel eeldatavasti enne käesoleva aasta
kohaldatakse järgmisi lõppu.
põhimõtteid: a) arvesse võetakse
üksnes sellistest Määruse § 9 lg
maksustamismeetmetest saadud 2
energiasäästu, mille korral
ületatakse madalaimat kütuste
suhtes kohaldatavat
maksustamismäära, mis on
sätestatud nõukogu direktiivides
2003/96/EÜ (***) ja
2006/112/EÜ (****); b) (energia)
maksustamismeetmete mõju
arvutamisel kasutatavad
hinnaelastsused peavad kajastama
energianõudluse reageerimist Määruse § 9 lg
hinna muutumisele ning need 3
tuleb kujundada kõige värskemate
ja esindavamate ametlike andmete
alusel; c)eraldi arvestatakse
kaasnevatest maksustamispoliitika
vahenditest, sealhulgas
maksusoodustustest või fondi
sissemaksest, saadud energiasääst.
Määruse § 9 lg
4
5. Metoodikast teatamine Määruse § 13 Määrus „Energiasäästu Võetakse üle määrusega
Liikmesriigid teatavad lg 2 arvutamise eeskiri“ „Energiasäästu arvutamise eeskiri“
komisjonile kooskõlas määrusega mis on koostamisel ja jõustub
(EL) 2018/1999 üksikasjaliku eeldatavasti enne käesoleva aasta
metoodika lõppu.
energiatõhususkohustuste
süsteemide ja alternatiivsete
meetmete kasutamiseks ning
artiklite 7a ja 7b ning artikli 20
24
lõike 6 kohaldamiseks. Teade
peab sisaldama järgmisi andmeid,
välja arvatud maksustamise
puhul: a) artikli 7 lõike 1 esimese
lõigu punkti b kohaselt nõutav
energiasäästu tase või kogu Määruse § 13
perioodil 1. jaanuarist 2021 kuni lg 2 p 31
31. detsembrini 2030 eeldatavalt
saavutatav energiasääst; b)
kohustatud, osalevad või volitatud
isikud või avaliku sektori
rakendusasutused; c) sihtsektorid;
d) poliitikameetmed ja
üksikmeetmed, sealhulgas iga Määruse § 13
meetme rakendamisest eeldatavalt lg 2 p 1
saadav kumulatiivse energiasäästu
kogus; e) kohustusperioodi kestus Määruse § 13
energiatõhususkohustuste lg 2 p 2
süsteemide osas; f) Määruse § 13 Punkt e ei kohaldu kuna Eestis ei
poliitikameetmega ette nähtud lg 2 p 32 rakendata energiatõhususkohustuste
üksikmeetmed; g) arvutusmeetod, süsteeme
sealhulgas täiendavuse ja
olulisuse määramise viis, ning Punkt e ei
meetodid ja võrdlusalused, mida kohaldu
kasutatakse hinnangulise
eeldatava ja suhtelise
energiasäästu määramiseks; h) Määruse § 13
meetmete kestus ning kuidas seda lg 2 p 51
arvutatakse või millel see Määruse § 13
põhineb; i) liikmesriigisiseste lg 2 p 32
kliimaerinevustega arvestamiseks Määruse § 13
valitud lähenemisviis; j) artiklites lg 2 p 6
7a ja 7b ette nähtud meetmete
seire- ja kontrollisüsteemid ning
see kuidas tagatakse nende
sõltumatus kohustatud,
osalevatest ja volitatud isikutest; Määruse § 13
k) maksustamise puhul: i) lg 2 p 7
sihtsektorid ja maksumaksjate
segment; ii) avaliku sektori Määruse § 13
rakendusasutus; iii) eeldatavalt lg 2 p 8
saavutatav energiasääst; iv)
maksustamismeetme kehtivusaeg
ning v) arvutusmeetod, sealhulgas Määruse § 13
hinnaelastsuste kasutamine ja lg 2 p 10
teave selle kohta, kuidas need on
määratud.
Määruse § 13
lg 3 p 1
Määruse § 13
lg 3 p 2
Määruse § 13
lg 3 p 3
Määruse § 13
lg 3 p 4
Määruse § 13
lg 3 p 5
25
3) VII lisa pealkiri asendatakse
järgmisega: „Tegelikul elektri- ja
gaasitarbimisel põhinevate arvete
esitamise ja arvetel esitatava teabe
miinimumnõuded“.
4) Lisatakse järgmine lisa:
„VIIa LISA Kütte, jahutuse ja
sooja tarbevee arvete esitamise ja
tarbimisandmete
miinimumnõuded
1. Tegelikul tarbimisel või jah EnKS § 12, § Energiamajanduse
küttekulujaoturi näidul põhinev 131 lg 1, § 131 korralduse seadus
arvete esitamine Et lg 5 (EnKS)
lõppkasutajatel oleks võimalik
oma energiatarbimist muuta, tuleb
tegelikul tarbimisel või
küttekulujaoturi näidul põhinevad
arved esitada vähemalt üks kord
aastas.
2. Arvete või tarbimisandmete jah EnKS § 12 lg Energiamajanduse Alates 1. jaanuar 2022 hakatakse
esitamise miinimumsagedus Kui 1, lg 4 korralduse seadus andmeid esitama 1 kord kuus.
on paigaldatud kaugloetav arvesti (EnKS)
või küttekulujaotur, esitatakse EnKS § 131 lg
alates 25. oktoobrist 2020 5
tegelikul tarbimisel või
küttekulujaoturi näidul põhinev
arve või tarbimisandmed
lõppkasutajale vähemalt üks kord
kvartalis, kui lõpptarbija on seda
nõudnud või kui ta on valinud
elektroonilise arve, muudel
juhtudel kaks korda aastas. Kui on
paigaldatud kaugloetav arvesti või
küttekulujaotur, esitatakse
lõppkasutajale alates 1. jaanuarist
2022 tegelikul tarbimisel või
küttekulujaoturi näidul põhinev
arve või tarbimisandmed
vähemalt üks kord kuus. Need
võidakse teha kättesaadavaks ka
interneti kaudu ja neid võib
ajakohastada nii sageli, kui seda
võimaldavad kasutatavad
mõõtmisseadmed ja -süsteemid.
Küte ja jahutus võidakse sellest
nõudest vabastada hooajavälisel
ajal.
3. Arvetel esitatav Energiamajanduse
miinimumteave Liikmesriigid korralduse seadus
tagavad, et lõppkasutajale tehakse (EnKS)
arvel või koos sellega selgelt ja
arusaadavalt kättesaadavaks
järgmine tegelikul tarbimisel või
küttekulujaoturi näidul põhinev
teave:
a) kehtivad hinnad ja tegelik
energiatarbimine või soojuse
kogumaksumus ja EnKS § 12 lg 3
küttekulujaoturi näidud; Jah p1
26
b) andmed kasutatud tegeliku EnKS § 131 lg
kütusesegu ja seotud iga-aastase 3p1
kasvuhoonegaaside heite koguse
kohta, sealhulgas lõppkasutajale,
kellele tarnitakse kaugkütet või - jah
jahutust, ning erinevate EnKS § 12 lg 3
kohaldatud maksude, lõivude ja p2
tariifide kirjeldus. Liikmesriigid EnKS § 131 lg
võivad kasvuhoonegaaside heidet 3p2
käsitleva teabe esitamise nõuet
piirata, et see hõlmaks üksnes EnKS § 12 lg 3
tarneid kaugküttesüsteemidest, p3
mille summaarne EnKS § 131 lg
nimisoojusvõimsus on vähemalt 3p3
20 MW;
c) lõppkasutaja jooksva
energiatarbimise võrdlus eelmise
aasta sama perioodi tarbimisega,
eelistatavalt graafiliselt, kliimale
vastava korrigeerimisega kütte ja
jahutuse osas;
d) tarbijaorganisatsioonide,
energiaagentuuride või
samalaadsete asutuste jah EnKS § 12 lg 3
kontaktandmed, sh p4
veebiaadressid, kust on võimalik EnKS § 131 lg
saada teavet kasutatavate 3p4
energiatõhususe parandamise
meetmete, lõppkasutajate
võrreldavate profiilide ja energiat jah EnKS § 12 lg 3
tarbivate seadmete tegelike p5
tehniliste näitajate kohta; EnKS § 131 lg
3p5
e) teave asjakohase kaebuste
esitamise korra, ombudsmani
teenuste või vaidluste alternatiivse
lahendamise mehhanismide kohta
vastavalt liikmesriigis
kohaldatavale korrale;
f) võrdlus samasse kategooriasse
kuuluva keskmise tava- või
võrdluseks võetud lõppkasutajaga.
Elektrooniliste arvete puhul võib
selle võrdluse teha kättesaadavaks jah EnKS § 12 lg 3
internetis ja viidata sellele arvel. p6
EnKS § 131 lg
3p6
jah EnKS § 12 lg 3
p7
EnKS § 131 lg
3p7
Arved, mis ei põhine tegelikul jah EnKS § 13 lg 4 Energiamajanduse
tarbimisel või küttekulujaoturi korralduse seadus
näidul, peavad sisaldama selget ja (EnKS)
arusaadavat selgitust selle kohta,
kuidas arvel esitatud summa
27
arvutati, ja vähemalt punktides d
ja e osutatud teavet.“
5) IX lisa 1. osa neljanda lõigu
punkt g asendatakse
järgmisega:
„g) Majandusanalüüs: mõjude ei Tunnistatud kehtetuks Komisjoni
ülevaade Majandusanalüüside delegeeritud määrusega (EL)
tegemisel võetakse arvesse kogu 2019/826, 4. märts 2019, millega
asjakohane majanduslik mõju. muudetakse Euroopa Parlamendi ja
Liikmesriigid võivad hinnata ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL VIII
otsuste tegemisel arvesse võtta lisa ja IX lisa seoses tõhusa kütte ja
analüüsitud stsenaariumide jahutuse potentsiaali põhjaliku
kohaseid energiatarnimise hindamise sisuga
suuremast paindlikkusest ning
elektrivõrgu optimaalsemast
toimimisest tulenevaid kulusid ja
energiasäästu, sealhulgas
vähendatud infrastruktuuri
investeeringutest tulenevat kulude
kokkuhoidu ja säästu. Esimeses
lõigus osutatud tulud ja kulud
peavad hõlmama vähemalt
järgmist. i) Tulud — Toodangu
tarbijaväärtus (soojus ja elekter)
— Võimaluse korral välistulu,
näiteks keskkonna,
kasvuhoonegaaside heite, tervise
ja ohutusega seotud tulud —
Võimaluse korral mõju tööturule,
energiajulgeolekule ja
konkurentsivõimele ii) Kulud —
Tehaste ja seadmete kapitalikulud
— Seotud energiavõrkude
kapitalikulud — Muutuvad ja
püsivad tegevuskulud —
Energiakulud — Võimaluse
korral keskkonna, tervise ja
ohutusega seotud kulud —
Võimaluse korral tööturu kulud,
energiajulgeolek,
konkurentsivõime“.
6) XII lisa esimese lõigu punkt a
asendatakse järgmisega:
„a) koostavad ja avaldavad ei Nõue on kehtestatud
standardeeskirjad, milles elektrituruseaduse § 70 lõigetes 3, 4 ja
käsitletakse kulude kandmist ja 5. Muudatus pole sisuline ja kehtiv
jagamist seoses tehniliste õigusakt vastab nõudele.
kohandustega (näiteks võrguga
liitumised, võrguarendustööd ja
uute võrkude kasutuselevõtt,
võrgu toimimise parandamine ja
võrgureeglite
mittediskrimineeriva rakendamise
sätted), mida on vaja, et kaasata
uusi tootjaid, kes tarnivad
ühendatud võrku tõhusal
koostootmisel toodetud
elektrienergiat;“. 21.12.2018 L
328/230 Euroopa Liidu Teataja
ET
28