{re Teie 07.01.2021
Riigikogu liige Heiki Hepner
[email protected] Meie 22.01.2021 nr 1.15-4/21-115-2
Vastus päringule
Austatud Heiki Hepner
Suur tänu päringu eest.
Rail Balticu (RB) projekti elluviimine on 2021. aastaks jõudnud peamiselt projekteerimisfaasi.
Tööd on käimas nii RB põhitrassi osas kõigis kolmes Balti riigis, sealhulgas kõigil kolmel Eestis
asuval projekteerimislõigul. Paralleelselt põhitrassi projekteerimisega käib ka raudtee keskkonna-
mõjude hindamine. Kohtobjektidest on projekteerimises nii Pärnu kui Ülemiste raudteejaamad,
alustatud on kohalike peatuste detailplaneeringute ning eelprojektide ettevalmistamisega.
Kaubaveoga seotud objektidest on käimas Pärnu kaubajaama detailplaneering, Muuga multi-
modaalse terminali projekteerimine. Tehnilistest objektidest käivad projekteerimistööd veeremi
hooldusdepoo osas Tallinna külje all, samuti taristu hoolduspunktide projekteerimine Soodevahel
(ühendatud tulevase kuivsadamaga) kui ka Pärnus (ühendatud tulevase kaubajaamaga). Viimase
paari aasta jooksul on riigile omandatud enam kui 100 raudtee ehitamiseks vajalikku maatükki.
Ehitustööd on lõpujärgus Saustinõmme viaduktil, hanked on välja kuulutatud veel kolme rajatise
(sillad, ökoduktid) osas, samuti on tööd käimas trasside ümbertõstmisega. 2022. aasta lõpuks on
kavas enam kui 30 sarnase rajatise ehitise valmimine juba olemasolevate rahaliste vahendite eest.
Käesolevaks hetkeks on RB ehitamiseks Euroopa Komisjoni rakendusasutusega INEA sõlmitud
viis rahastuslepingut, neist kaks hiljutist kogumahuga 214 miljonit eurot (seahulgas CEF vahendid
182 miljonit eurot; Eestile konkreetselt vastavalt 44,1 ning 37,5 miljonit eurot) möödunud aasta
detsembris.
RB ehitus on täies hoos ka Lätis ja Leedus – alustatud on Riia keskvaksali ning lennujaama
terminalide piirkonna ehitustöödega, Leedus valmis möödunud aasta oktoobris Eesti raudtee-
ehitusettevõtte Leonhard Weiss RTE OÜ juhtimisel ca 10 kilomeetrine RB lõik.
Vastuseks Teie küsimustele:
Küsimused 1 ja 2
RB maksumuseks Balti riikides on vastavalt viimasele, 2017. aastal valminud tulu-kulu analüüsile1
arvestatud ca 5,8 miljardit eurot. Eesti osa maksumust on täpsustatud 2018. aastal valminud
eelprojekti2 põhjal koostatud eelarvega. Eelprojektis kajastatud objektide (RB põhitrass, Pärnu ja
1
https://www.railbaltica.org/wp-content/uploads/2017/04/RB_CBA_FINAL_REPORT_0405.pdf
2
https://www.ttja.ee/rbfiles/
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Ülemiste reisiterminalid, RB hooldusdepoo, Muuga multimodaalne terminal) maksumuseks on ca
1,58 miljardit eurot 2017. aasta hindades koos 10% ettenägematute kulude reserviga. Projekti
elluviijaile, Rail Baltic Estonia OÜ-le ning ühisettevõttele RB Rail AS on tehtud ülesandeks jääda
eelprojektis toodud objektide osas kirjeldatud investeeringu maksumuse piiresse. Põhitrassi puhul
on see praegu teadaolevatel andmetel ka õnnestunud, samas mõjutavad investeeringu maksumust
erinevad asjaolud, näiteks kohalike omavalitsuste või riigiametite täiendavad nõudmised (nt
kergliiklusteede, juurdepääsuteede või liiklussõlmede osas), täiendavad ehituslikud
keskkonnameetmed (nt ökoduktide asukohad ja parameetrid). Samamoodi erinevate kohtobjektide
või rajatiste funktsioonidest tulenevad mahud – näiteks saab siin tuua kavandatust suuremate ning
maanteeliikluse kaugemat tulevikku arvestavate liiklussõlmede ehituse Kangru ning Kohila
piirkonnas, Ülemiste reisiterminali puhul vajaduse arvestada bussiterminali rajamise vajaduse
ning täiendavate läbipääsudega. Mõju avaldavad ka kokkulepped uue raudtee opereerimise osas –
Rae valla piirile kavandatava veeremi hooldusdepoo puhul arvestame RB peamise hooldusdepoo
funktsioonidega. Arvestada tuleks ka sellega, et teatud puhkudel toob investeeringukulude
suurenemine kaasa ka täiendavad finantsilised või sotsiaalmajanduslikud tulud – RB peamise
hooldusdepoo rajamine Eestisse tähendab täiendavaid töökohti, suuremate liiklussõlmede
ehitamine RB mahus hoiab kokku investeeringuvahendeid nende rajamisele tulevikus ning
parandab liiklusohutust nendel lõikudel.
Samas tuleks arvestada sellega, et kuigi RB on laias plaanis käsitletav ühe projektina, koosneb see
tegelikkuses kümnetest erinevatest objektidest, mille maksumused täpsustuvad projekteerimise
edenedes – liiklussõlmede mahtude ning sellest tulenevale maksumuse kasvule vastandub uute
tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt näiteks Männiku ja Rääma rabade läbimisel, kus
negatiivseid keskkonnamõjusid on võimalik leevendada ka eelprojektis toodust säästlikumate
lahendustega, tagades objekti vastavuse kõigile raudteetehnilistele- ja keskkonnanõuetele.
Oluline on vahet teha ka sellel, millisel ajendil on erinevad objektid tinglikult arvestatud RB
projekti koosseisu. Kui raudtee koosneb alus- ja pealisehitisest, side- ja turvangusüsteemidest,
elektritoite rajatistest ning reisi- ja kaubaveo toimimiseks vajalikest tehnorajatistest (jaamahooned,
kaubaterminalid, hooldusdepood), siis tegelikkuses ei saa RB-d vaadelda muust keskkonnast
eraldiseisva üksusena. RB toimimiseks (reisi- ja kaubavedude teostamiseks) ei oleks vaja 30-
aastast perspektiivi arvestavaid liiklussõlmi, samuti võiks raudtee toimida ilma kohalike peatusteta
(nt. ei ole kohalike peatustega arvestatud 2017. aastal valminud tasuvusanalüüsis). Tallinna
trammiühendused lennujaama ning Vanasadamaga ei ole tingimata vajalikud RB opereerimiseks.
Samas arvestavad need objektid tulevikuvajadustega ning hõlbustavad reisi- ning kaubaveo edukat
toimimist ning on seetõttu juba rahastamisallikast tulenevalt käsitletavad RB osadena (CEF
vahenditest on võimalik rahastada teatud tingimustele vastavaid projekte). Täiendavate objektide
lisandumine või objektide mahu suurenemine mõjutavad selliselt aga kindlasti „tingliku
RB“ eelarvet. Kui näiteks Tallinna Vanasadama trammiliin, mille maksumuseks oleme
prognoosinud ca 26 miljonit eurot, siduda lahti CEF finantseeringust (liini ehitamist on kavas
rahastada RRF-st), siis kas ta on enam käsitletav RB osana ning RB eelarve mõjutajana?
RB maksumus täpsustub pidevalt täiendava ja täpsema info laekudes. Üheks olulisimaks
ajahetkeks on siin raudtee ja sellega seonduvate rajatiste, samuti tinglikult RB projekti arvestatud
ehitiste projektide valmimine. Projektid valmivad järk-järgult 2021. ja 2022. aasta jooksul (RB
põhitrass Eesti kahes põhjapoolsemas lõigus), 2021. aastal valmivad ka Ülemiste ja Pärnu
reisiterminalide projektid; 2022. aastal Muuga multimodaalse terminali, Pärnu kaubajaama,
kohalike peatuste projektid.
Seega, kokkuvõtlikult ei ole RB rajamise maksumus lõplikult selge. Maksumus sõltub
eelkirjeldatud projekteerimise tulemustest, täiendavatest KOV või keskkonna-alastest
tingimustest, konkreetsete ehitatavate kohtobjektide mahtudest, täiendavate objektide lisamisest
RB eelarvesse. Ning ka sellest, millised objektid on reaalselt „RB objektid“, ehk kui laiana me
mahuliselt RB projekti vaatleme.
2 (5)
Riigikontrolli vastuses Teie järelepärimisele toodud eelarve arvestab juba ka eeltoodud kaalutluste
ning ettenägematute kulude reserviga; RB raudteetaristu osas meile teadaolevalt maksumus
võrreldes eelprojektse lahendusega muutunud ei ole. Perioodiliselt täpsustame eelarvet ametlikult
Riigikogule vastavalt 19.06.2017 vastu võetud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse
ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu/Rail Baltica raudteeühenduse arendamise
kokkuleppe ratifitseerimise seaduses sätestatule ning riigieelarve ja riigieelarve strateegia
koostamise iga-aastastes protsessides.
RB ajakava on kokku lepitud eelmises lõigus nimetatud kokkuleppega. See tähendab, et RB
valmimistähtajaks on 2026. aasta. Kuigi raudtee valmimine 2026. aastaks on ceteris paribus
realistlik, võivad ka siin mõju avaldada erinevad aspektid. Esiteks COVID-19 mõjud – juba praegu
on teada, et RB põhitrassi projektide valmimisel oleme andnud töövõtjale 5-6 kuud pikendust
projekteerimisel seoses reisipiirangutega. Projekteerimise ajakava muutmine avaldab otsest mõju
nii RB tarbeks maade omandamisele kui ehitamisele, kuna mõlema tegevuse elluviimine sõltub
konkreetsetest projektlahendustest. Teiseks – pikalt kestnud EL eelarveläbirääkimised 2021-2027
perioodi osas. Kuigi läbirääkimiste lähtepositsioon nii Euroopa Komisjoni ettepaneku kui
Ülemkogu kokkuleppe osas on RB elluviimisele äärmiselt positiivsed, võivad tulemusi muuta
Euroopa Parlamendiga peetavad triloogid uue MMF ning CEF määruse osas. Fakt on see, et kui
EL rahalisi vahendeid eeltoodud riikidevahelise kokkuleppe tingimustele vastavas mahus RB
elluviimiseks nimetatud perioodil aegsasti võimalik tagada pole, tähendab see varasemate kohalike
ja rahvusvaheliste kokkulepete ülevaatamist. Näeme, et see puudutaks eelkõige just RB rajamise
ajakava. See võiks tähendada, et RB valmiks pärast 2026. aastat, võimalik, et järgmisel EL
eelarveperioodil. Kolmandaks võivad projekti edenemisele mõju avaldada kohaliku, Eesti tasandi
otsused ja protsessid – Riigikohtu eelmise aasta otsus RB Pärnu maakonnaplaneeringu osalise
tühistamise osas tähendab planeeringuprotsessi taaskäivitamist. Demokraatlikud protsessid on
aeganõudvad, kindlasti kavatseme jätkata võimalikult avaliku protsessiga. Samas oleme aastate
jooksul täheldanud mõningate survegruppide suunda RB rajamise takistamiseks, mis võib
protsesside kestuse muuta hoomamatuks. Kindel on aga see, et 2026. aastaks saame uuel raudteel
esimesed rongid sõitma.
Meie jaoks on praegu oluline, et juba saadud Euroopa vahendid saaksid aegsasti investeeritud. See
on eelduseks täiendava finantseeringu edukal taotlemisel.
Küsimus 3
Kuigi konkreetselt sellises sõnastuses soovitust Riigikontroll oma aruande tekstis välja toonud
pole, viitate ilmselt aruande punktis 145 toodud soovitustele. Siinkohal jääme aruandes toodud
majandus- ja taristuministri vastustes toodu juurde. Aruande valmimise ajal ei olnud veel
kehtestatud RB projekti uut juhtimis- ja kontrollisüsteemi (JKS), mistõttu ei saanud Riigikontroll
ka sellele viidata. Nüüdseks on see välja töötatud ning MKM kantsleri 05.12.2019 käskkirjaga
kehtestatud.
Lisaks ülaltoodud JKS-ile reguleerivad RB elluviimist üle Balti riikide ning Eestis erinevad
kokkulepped ning sisemised protseduurikirjeldused.
Vastavalt Rail Baltic Estonia OÜ (RBE) välja toodule reguleerib riskijuhtimist RBE-s
“Riskijuhtimise süsteemi kirjeldus” (kinnitatud 28.02.2020). Riskijuhtimine on ettevõtte juhtimist
toetav tugifunktsioon. Riskijuhtimine on integreeritud erinevatesse juhtimistasanditesse ja
erinevatesse protsessidesse. Riskijuht kuulub ettevõtte juhtkonda ja on projektide juhtrühmade
liige. Riskijuhtimise süsteemi parendamisel ja arendamisel on võetud suunaks riskijuhtimise
süsteemi ühildamine RB Rail AS-iga. Selleks on ellu kutsutud eraldi töögrupp, kuhu kuuluvad
riskijuhtimisega seotud isikud nii RB Rail AS-is kui ka Eesti, Läti, Leedu rakendusasutustest.
Koostöös on väljatöötamisel ühtsed riskijuhtimise alused. Kasutusele on võetud ühine
riskijuhtimise ja planeerimise (ajakavajuhtimise) tarkvara Oracle Primavera P6 Cloud ja Oracle
Primavera Cloud (“Planning, Scheduling, Reporting and Risk Management”).
3 (5)
Projektijuhtimist reguleerib ettevõttes “Projektijuhtimise kord” (kinnitatud 24.03.2020).
Nimetatud kord sätestab projektide juhtimise põhimõtted, projekti etapid, juhtimise tasandid ja
otsustuspädevused, muudatuste juhtimise ja aruandluse ja järelevalve põhimõtted. Lihtsustatuna
võib öelda, et projektide juhtimisega seotud juhtimistasandeid on kolm: 1. projektijuht ja
projektimeeskond, 2. projekti juhtrühm ja 3. juhatus. Igal juhtimistasandil on oma
otsustuspädevus. Projekti juhtrühma võivad kuuluda nii lepingulised koostööpartnerid kui muudel
alustel projekti valmimise kohustust omavad osapooled (nt MKM, RB Rail AS, Maa-amet,
Maanteeamet (nüüd Transpordiamet), AS Eesti Raudtee, Tallinna Sadam jne).
Järelevalve projektide üle toimub mitmel tasandil ja kokkulepitud regulaarsusel ja kujul.
Ettevõtte-sisene: lihtsustatuna võib öelda, et aruandlus ja järelevalve toimub ettevõttes järgnevate
tasandite/töövormide kaudu: projektijuht (ja projektimeeskond) -> projekti juhtrühm -> juhatus
(juhtkond) -> nõukogu.
Laiem ettevõtte-ülene, kus lisaks eelnevale, on täiendavalt ellu kutsutud ettevõtte-ülesed erinevate
projekti osapoolte koostöövormid: RB juhtrühm (erinevad riigiasutuste liikmed), Rail Baltica
töörühm (MKM, RBE, RBR, TTJA), Maade omandamise töörühm, (MKM, RBE, RBR, Maa-
amet, TTJA), RBR Project DTD External Steering Committee (RBR, RBE, MKM, TTJA).
Nimetatud koostvormide rollid, töökorraldus jms on sätestatud eelnimetatud JKS-is.
Riigikontrolli auditi järgselt ja tulenevalt paljuski auditis välja toodud parenduskohti on RBE:
parendanud mitmeid protsesse ja täiendanud sisekordasid;
o Hankekord (06.04.20)
o Riskijuhtimise süsteemi kirjeldus (28.02.20)
o Projektijuhtimise kord (24.03.20)
võtnud kasutusele tarkvaralahendused, riskide, ajagraafikute paremaks haldamiseks ja
projektijuhtimise tõhustamiseks;
koos osapooltega täiustanud erinevaid ettevõtte-üleseid koostöövorme (sh infovoog,
aruandlus, muudatuste tegemine, järelevalve).
Euroopa kontrollikoja auditis nimetatud parenduskohtadest tingituna on samuti suurt rõhku
pandud protsesside parendamisse. Mis puudutab näiteks riskijuhtimise süsteemi, siis:
on loodud uus ametikoht-riskijuht;
ellu on kutsutud ühtsete riskijuhtimise aluste väljatöötamiseks ja rakendamiseks eraldi
töövorm (kus osalevad lisaks RB Rail AS riskijuhile ka teiste rakendusasutuste
riskivaldkonnaga tegelevad töötajad);
võetud kasutusele tarkvaralahendused, riskide, ajagraafikute paremaks haldamiseks ja
projektijuhtimise tõhustamiseks.
Lisaks juhin Teie tähelepanu, et vastavalt riigi peakontrolöri 14.01.2021 kirjale nr 2-2/80075/2 on
Riigikontrolli auditiosakond asunud ette valmistama auditit „Vahekokkuvõte Rail Balticu
elluviimise kohta“. Audit on Riigikontrolli 2021. aasta tööplaanis. Auditi käigus analüüsitakse
muuhulgas 2019. aastal avalikustatud auditis „Rail Balticu projekti elluviimine ja rahastamine
aastatel 2014-2019“ tõstatatud probleemide lahendamist.
Küsimus 4
Teie viidatud punkt puudutab Kontrollikoja näiteid kulu-tulu analüüside rakendamisest
transpordiprojektide puhul. Komisjon on oma vastuses selgitanud, millistele kvaliteedinormidele
ja kriteeriumidele peavad vastama Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika instrumentidest toetust
saavad projektid ja nendega seonduvad kulud.
Eestis on kulu-tulu analüüse kasutatud kõigi Euroopa Liidu rahastatavate projektide elujõulisuse
hindamiseks. Seda on ette näinud nii vahendite kasutamist puudutavad EL määrused kui ka
kohalikud seadused, nt Struktuuritoetuste seadus. Kulu-tulu analüüsid peavad üldiselt andma
4 (5)
ülevaate sellest, milline on projektist saadav majanduslik tulu suhtes sellele tehtavate kuludega.
Näiteks RB suuruste projektide puhul on Euroopa Komisjonile esitatavate rahatustaotluste üheks
aluseks just tulu-kulu analüüsides leitud parameetrid. Analüüsid peavad vastama Komisjoni
kehtestatud metoodikale ning seal seatud baaskriteeriumidele, et projektidele oleks võimalik
toetust määrata. Arvestades, et toetusvahendid on piiratud, konkureerivad nõuetele vastavad
projektid ka omavahel. RB on selles kontekstis olnud vägagi edukas – 2019. aasta lõpuks oleme
esitanud viis rahastamistaotlust ning need kõik on senini ka rahuldatud. See tähendab, et senini
teostatud analüüsid on olnud kvaliteetsed ning RB kinnistunud kui Eesti, Balti riikide ja Euroopa
tasandi prioriteetne transpordiprojekt. Sellest tulenevalt saab täie kindlusega väita ka seda, et RB
Euroopa Komisjoni viidatud kriteeriumidele, mis on toodud Kontrollikoja eriaruande vastustes.
Lõpetuseks soovin juhtida Teie tähelepanu ka sellele, et oma kommentaarid Kontrollikoja
eriaruande osas andsime vahetult pärast aruande ilmumist (majandus- ja taristuminister3, MKM-i
transpordi asekantsler4;5;6). Kuna aruanne oli suunatud Euroopa Komisjonile kui CEF vahendite
kasutamist kontrollivale asutusele ei saanud projektide elluviijad oma seisukohti kajastada. Samas
oleme suures osas nõus Komisjoni antud vastustega, mis puudutavad RB projekti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Kristjan Kaunissaare
639 7682
[email protected]
3
https://poliitika.postimees.ee/6999294/mida-arvab-valitsusparteide-kolmik-rail-balticu-kriitikast
4
https://www.ohtuleht.ee/1004558/kas-rail-baltica-tasub-ara-euroopa-kontrollikoda-kaubavedude-roobastele-
saamiseks-tuleks-kehtestada-teemaksud
5
https://www.err.ee/1102783/asekantsler-kuningas-rail-balticu-valmimine-aastaks-2026-on-saavutatav
6
https://leht.postimees.ee/6998496/euroopa-kontrollikoda-kahtleb-rail-balticu-tasuvuses
5 (5)