dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. jaanuar 2021
Viit
1.15-4/21-115-2
Registreeritud
22. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu liige Heiki Hepner
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-4 Riigikogu liikmete arupärimised
Toimik
1.15-4/2021
Vastutaja
Kristjan Kaunissaare (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond)

Failid

  • 📎1.15-421-115-2 22.01.2021 Väljaminev kiri.asice616 KB

Sisu (failidest)

{re Teie 07.01.2021 Riigikogu liige Heiki Hepner [email protected] Meie 22.01.2021 nr 1.15-4/21-115-2 Vastus päringule Austatud Heiki Hepner Suur tänu päringu eest. Rail Balticu (RB) projekti elluviimine on 2021. aastaks jõudnud peamiselt projekteerimisfaasi. Tööd on käimas nii RB põhitrassi osas kõigis kolmes Balti riigis, sealhulgas kõigil kolmel Eestis asuval projekteerimislõigul. Paralleelselt põhitrassi projekteerimisega käib ka raudtee keskkonna- mõjude hindamine. Kohtobjektidest on projekteerimises nii Pärnu kui Ülemiste raudteejaamad, alustatud on kohalike peatuste detailplaneeringute ning eelprojektide ettevalmistamisega. Kaubaveoga seotud objektidest on käimas Pärnu kaubajaama detailplaneering, Muuga multi- modaalse terminali projekteerimine. Tehnilistest objektidest käivad projekteerimistööd veeremi hooldusdepoo osas Tallinna külje all, samuti taristu hoolduspunktide projekteerimine Soodevahel (ühendatud tulevase kuivsadamaga) kui ka Pärnus (ühendatud tulevase kaubajaamaga). Viimase paari aasta jooksul on riigile omandatud enam kui 100 raudtee ehitamiseks vajalikku maatükki. Ehitustööd on lõpujärgus Saustinõmme viaduktil, hanked on välja kuulutatud veel kolme rajatise (sillad, ökoduktid) osas, samuti on tööd käimas trasside ümbertõstmisega. 2022. aasta lõpuks on kavas enam kui 30 sarnase rajatise ehitise valmimine juba olemasolevate rahaliste vahendite eest. Käesolevaks hetkeks on RB ehitamiseks Euroopa Komisjoni rakendusasutusega INEA sõlmitud viis rahastuslepingut, neist kaks hiljutist kogumahuga 214 miljonit eurot (seahulgas CEF vahendid 182 miljonit eurot; Eestile konkreetselt vastavalt 44,1 ning 37,5 miljonit eurot) möödunud aasta detsembris. RB ehitus on täies hoos ka Lätis ja Leedus – alustatud on Riia keskvaksali ning lennujaama terminalide piirkonna ehitustöödega, Leedus valmis möödunud aasta oktoobris Eesti raudtee- ehitusettevõtte Leonhard Weiss RTE OÜ juhtimisel ca 10 kilomeetrine RB lõik. Vastuseks Teie küsimustele: Küsimused 1 ja 2 RB maksumuseks Balti riikides on vastavalt viimasele, 2017. aastal valminud tulu-kulu analüüsile1 arvestatud ca 5,8 miljardit eurot. Eesti osa maksumust on täpsustatud 2018. aastal valminud eelprojekti2 põhjal koostatud eelarvega. Eelprojektis kajastatud objektide (RB põhitrass, Pärnu ja 1 https://www.railbaltica.org/wp-content/uploads/2017/04/RB_CBA_FINAL_REPORT_0405.pdf 2 https://www.ttja.ee/rbfiles/ Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Ülemiste reisiterminalid, RB hooldusdepoo, Muuga multimodaalne terminal) maksumuseks on ca 1,58 miljardit eurot 2017. aasta hindades koos 10% ettenägematute kulude reserviga. Projekti elluviijaile, Rail Baltic Estonia OÜ-le ning ühisettevõttele RB Rail AS on tehtud ülesandeks jääda eelprojektis toodud objektide osas kirjeldatud investeeringu maksumuse piiresse. Põhitrassi puhul on see praegu teadaolevatel andmetel ka õnnestunud, samas mõjutavad investeeringu maksumust erinevad asjaolud, näiteks kohalike omavalitsuste või riigiametite täiendavad nõudmised (nt kergliiklusteede, juurdepääsuteede või liiklussõlmede osas), täiendavad ehituslikud keskkonnameetmed (nt ökoduktide asukohad ja parameetrid). Samamoodi erinevate kohtobjektide või rajatiste funktsioonidest tulenevad mahud – näiteks saab siin tuua kavandatust suuremate ning maanteeliikluse kaugemat tulevikku arvestavate liiklussõlmede ehituse Kangru ning Kohila piirkonnas, Ülemiste reisiterminali puhul vajaduse arvestada bussiterminali rajamise vajaduse ning täiendavate läbipääsudega. Mõju avaldavad ka kokkulepped uue raudtee opereerimise osas – Rae valla piirile kavandatava veeremi hooldusdepoo puhul arvestame RB peamise hooldusdepoo funktsioonidega. Arvestada tuleks ka sellega, et teatud puhkudel toob investeeringukulude suurenemine kaasa ka täiendavad finantsilised või sotsiaalmajanduslikud tulud – RB peamise hooldusdepoo rajamine Eestisse tähendab täiendavaid töökohti, suuremate liiklussõlmede ehitamine RB mahus hoiab kokku investeeringuvahendeid nende rajamisele tulevikus ning parandab liiklusohutust nendel lõikudel. Samas tuleks arvestada sellega, et kuigi RB on laias plaanis käsitletav ühe projektina, koosneb see tegelikkuses kümnetest erinevatest objektidest, mille maksumused täpsustuvad projekteerimise edenedes – liiklussõlmede mahtude ning sellest tulenevale maksumuse kasvule vastandub uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt näiteks Männiku ja Rääma rabade läbimisel, kus negatiivseid keskkonnamõjusid on võimalik leevendada ka eelprojektis toodust säästlikumate lahendustega, tagades objekti vastavuse kõigile raudteetehnilistele- ja keskkonnanõuetele. Oluline on vahet teha ka sellel, millisel ajendil on erinevad objektid tinglikult arvestatud RB projekti koosseisu. Kui raudtee koosneb alus- ja pealisehitisest, side- ja turvangusüsteemidest, elektritoite rajatistest ning reisi- ja kaubaveo toimimiseks vajalikest tehnorajatistest (jaamahooned, kaubaterminalid, hooldusdepood), siis tegelikkuses ei saa RB-d vaadelda muust keskkonnast eraldiseisva üksusena. RB toimimiseks (reisi- ja kaubavedude teostamiseks) ei oleks vaja 30- aastast perspektiivi arvestavaid liiklussõlmi, samuti võiks raudtee toimida ilma kohalike peatusteta (nt. ei ole kohalike peatustega arvestatud 2017. aastal valminud tasuvusanalüüsis). Tallinna trammiühendused lennujaama ning Vanasadamaga ei ole tingimata vajalikud RB opereerimiseks. Samas arvestavad need objektid tulevikuvajadustega ning hõlbustavad reisi- ning kaubaveo edukat toimimist ning on seetõttu juba rahastamisallikast tulenevalt käsitletavad RB osadena (CEF vahenditest on võimalik rahastada teatud tingimustele vastavaid projekte). Täiendavate objektide lisandumine või objektide mahu suurenemine mõjutavad selliselt aga kindlasti „tingliku RB“ eelarvet. Kui näiteks Tallinna Vanasadama trammiliin, mille maksumuseks oleme prognoosinud ca 26 miljonit eurot, siduda lahti CEF finantseeringust (liini ehitamist on kavas rahastada RRF-st), siis kas ta on enam käsitletav RB osana ning RB eelarve mõjutajana? RB maksumus täpsustub pidevalt täiendava ja täpsema info laekudes. Üheks olulisimaks ajahetkeks on siin raudtee ja sellega seonduvate rajatiste, samuti tinglikult RB projekti arvestatud ehitiste projektide valmimine. Projektid valmivad järk-järgult 2021. ja 2022. aasta jooksul (RB põhitrass Eesti kahes põhjapoolsemas lõigus), 2021. aastal valmivad ka Ülemiste ja Pärnu reisiterminalide projektid; 2022. aastal Muuga multimodaalse terminali, Pärnu kaubajaama, kohalike peatuste projektid. Seega, kokkuvõtlikult ei ole RB rajamise maksumus lõplikult selge. Maksumus sõltub eelkirjeldatud projekteerimise tulemustest, täiendavatest KOV või keskkonna-alastest tingimustest, konkreetsete ehitatavate kohtobjektide mahtudest, täiendavate objektide lisamisest RB eelarvesse. Ning ka sellest, millised objektid on reaalselt „RB objektid“, ehk kui laiana me mahuliselt RB projekti vaatleme. 2 (5) Riigikontrolli vastuses Teie järelepärimisele toodud eelarve arvestab juba ka eeltoodud kaalutluste ning ettenägematute kulude reserviga; RB raudteetaristu osas meile teadaolevalt maksumus võrreldes eelprojektse lahendusega muutunud ei ole. Perioodiliselt täpsustame eelarvet ametlikult Riigikogule vastavalt 19.06.2017 vastu võetud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu/Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduses sätestatule ning riigieelarve ja riigieelarve strateegia koostamise iga-aastastes protsessides. RB ajakava on kokku lepitud eelmises lõigus nimetatud kokkuleppega. See tähendab, et RB valmimistähtajaks on 2026. aasta. Kuigi raudtee valmimine 2026. aastaks on ceteris paribus realistlik, võivad ka siin mõju avaldada erinevad aspektid. Esiteks COVID-19 mõjud – juba praegu on teada, et RB põhitrassi projektide valmimisel oleme andnud töövõtjale 5-6 kuud pikendust projekteerimisel seoses reisipiirangutega. Projekteerimise ajakava muutmine avaldab otsest mõju nii RB tarbeks maade omandamisele kui ehitamisele, kuna mõlema tegevuse elluviimine sõltub konkreetsetest projektlahendustest. Teiseks – pikalt kestnud EL eelarveläbirääkimised 2021-2027 perioodi osas. Kuigi läbirääkimiste lähtepositsioon nii Euroopa Komisjoni ettepaneku kui Ülemkogu kokkuleppe osas on RB elluviimisele äärmiselt positiivsed, võivad tulemusi muuta Euroopa Parlamendiga peetavad triloogid uue MMF ning CEF määruse osas. Fakt on see, et kui EL rahalisi vahendeid eeltoodud riikidevahelise kokkuleppe tingimustele vastavas mahus RB elluviimiseks nimetatud perioodil aegsasti võimalik tagada pole, tähendab see varasemate kohalike ja rahvusvaheliste kokkulepete ülevaatamist. Näeme, et see puudutaks eelkõige just RB rajamise ajakava. See võiks tähendada, et RB valmiks pärast 2026. aastat, võimalik, et järgmisel EL eelarveperioodil. Kolmandaks võivad projekti edenemisele mõju avaldada kohaliku, Eesti tasandi otsused ja protsessid – Riigikohtu eelmise aasta otsus RB Pärnu maakonnaplaneeringu osalise tühistamise osas tähendab planeeringuprotsessi taaskäivitamist. Demokraatlikud protsessid on aeganõudvad, kindlasti kavatseme jätkata võimalikult avaliku protsessiga. Samas oleme aastate jooksul täheldanud mõningate survegruppide suunda RB rajamise takistamiseks, mis võib protsesside kestuse muuta hoomamatuks. Kindel on aga see, et 2026. aastaks saame uuel raudteel esimesed rongid sõitma. Meie jaoks on praegu oluline, et juba saadud Euroopa vahendid saaksid aegsasti investeeritud. See on eelduseks täiendava finantseeringu edukal taotlemisel. Küsimus 3 Kuigi konkreetselt sellises sõnastuses soovitust Riigikontroll oma aruande tekstis välja toonud pole, viitate ilmselt aruande punktis 145 toodud soovitustele. Siinkohal jääme aruandes toodud majandus- ja taristuministri vastustes toodu juurde. Aruande valmimise ajal ei olnud veel kehtestatud RB projekti uut juhtimis- ja kontrollisüsteemi (JKS), mistõttu ei saanud Riigikontroll ka sellele viidata. Nüüdseks on see välja töötatud ning MKM kantsleri 05.12.2019 käskkirjaga kehtestatud. Lisaks ülaltoodud JKS-ile reguleerivad RB elluviimist üle Balti riikide ning Eestis erinevad kokkulepped ning sisemised protseduurikirjeldused. Vastavalt Rail Baltic Estonia OÜ (RBE) välja toodule reguleerib riskijuhtimist RBE-s “Riskijuhtimise süsteemi kirjeldus” (kinnitatud 28.02.2020). Riskijuhtimine on ettevõtte juhtimist toetav tugifunktsioon. Riskijuhtimine on integreeritud erinevatesse juhtimistasanditesse ja erinevatesse protsessidesse. Riskijuht kuulub ettevõtte juhtkonda ja on projektide juhtrühmade liige. Riskijuhtimise süsteemi parendamisel ja arendamisel on võetud suunaks riskijuhtimise süsteemi ühildamine RB Rail AS-iga. Selleks on ellu kutsutud eraldi töögrupp, kuhu kuuluvad riskijuhtimisega seotud isikud nii RB Rail AS-is kui ka Eesti, Läti, Leedu rakendusasutustest. Koostöös on väljatöötamisel ühtsed riskijuhtimise alused. Kasutusele on võetud ühine riskijuhtimise ja planeerimise (ajakavajuhtimise) tarkvara Oracle Primavera P6 Cloud ja Oracle Primavera Cloud (“Planning, Scheduling, Reporting and Risk Management”). 3 (5) Projektijuhtimist reguleerib ettevõttes “Projektijuhtimise kord” (kinnitatud 24.03.2020). Nimetatud kord sätestab projektide juhtimise põhimõtted, projekti etapid, juhtimise tasandid ja otsustuspädevused, muudatuste juhtimise ja aruandluse ja järelevalve põhimõtted. Lihtsustatuna võib öelda, et projektide juhtimisega seotud juhtimistasandeid on kolm: 1. projektijuht ja projektimeeskond, 2. projekti juhtrühm ja 3. juhatus. Igal juhtimistasandil on oma otsustuspädevus. Projekti juhtrühma võivad kuuluda nii lepingulised koostööpartnerid kui muudel alustel projekti valmimise kohustust omavad osapooled (nt MKM, RB Rail AS, Maa-amet, Maanteeamet (nüüd Transpordiamet), AS Eesti Raudtee, Tallinna Sadam jne). Järelevalve projektide üle toimub mitmel tasandil ja kokkulepitud regulaarsusel ja kujul. Ettevõtte-sisene: lihtsustatuna võib öelda, et aruandlus ja järelevalve toimub ettevõttes järgnevate tasandite/töövormide kaudu: projektijuht (ja projektimeeskond) -> projekti juhtrühm -> juhatus (juhtkond) -> nõukogu. Laiem ettevõtte-ülene, kus lisaks eelnevale, on täiendavalt ellu kutsutud ettevõtte-ülesed erinevate projekti osapoolte koostöövormid: RB juhtrühm (erinevad riigiasutuste liikmed), Rail Baltica töörühm (MKM, RBE, RBR, TTJA), Maade omandamise töörühm, (MKM, RBE, RBR, Maa- amet, TTJA), RBR Project DTD External Steering Committee (RBR, RBE, MKM, TTJA). Nimetatud koostvormide rollid, töökorraldus jms on sätestatud eelnimetatud JKS-is. Riigikontrolli auditi järgselt ja tulenevalt paljuski auditis välja toodud parenduskohti on RBE:  parendanud mitmeid protsesse ja täiendanud sisekordasid; o Hankekord (06.04.20) o Riskijuhtimise süsteemi kirjeldus (28.02.20) o Projektijuhtimise kord (24.03.20)  võtnud kasutusele tarkvaralahendused, riskide, ajagraafikute paremaks haldamiseks ja projektijuhtimise tõhustamiseks;  koos osapooltega täiustanud erinevaid ettevõtte-üleseid koostöövorme (sh infovoog, aruandlus, muudatuste tegemine, järelevalve). Euroopa kontrollikoja auditis nimetatud parenduskohtadest tingituna on samuti suurt rõhku pandud protsesside parendamisse. Mis puudutab näiteks riskijuhtimise süsteemi, siis:  on loodud uus ametikoht-riskijuht;  ellu on kutsutud ühtsete riskijuhtimise aluste väljatöötamiseks ja rakendamiseks eraldi töövorm (kus osalevad lisaks RB Rail AS riskijuhile ka teiste rakendusasutuste riskivaldkonnaga tegelevad töötajad);  võetud kasutusele tarkvaralahendused, riskide, ajagraafikute paremaks haldamiseks ja projektijuhtimise tõhustamiseks. Lisaks juhin Teie tähelepanu, et vastavalt riigi peakontrolöri 14.01.2021 kirjale nr 2-2/80075/2 on Riigikontrolli auditiosakond asunud ette valmistama auditit „Vahekokkuvõte Rail Balticu elluviimise kohta“. Audit on Riigikontrolli 2021. aasta tööplaanis. Auditi käigus analüüsitakse muuhulgas 2019. aastal avalikustatud auditis „Rail Balticu projekti elluviimine ja rahastamine aastatel 2014-2019“ tõstatatud probleemide lahendamist. Küsimus 4 Teie viidatud punkt puudutab Kontrollikoja näiteid kulu-tulu analüüside rakendamisest transpordiprojektide puhul. Komisjon on oma vastuses selgitanud, millistele kvaliteedinormidele ja kriteeriumidele peavad vastama Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika instrumentidest toetust saavad projektid ja nendega seonduvad kulud. Eestis on kulu-tulu analüüse kasutatud kõigi Euroopa Liidu rahastatavate projektide elujõulisuse hindamiseks. Seda on ette näinud nii vahendite kasutamist puudutavad EL määrused kui ka kohalikud seadused, nt Struktuuritoetuste seadus. Kulu-tulu analüüsid peavad üldiselt andma 4 (5) ülevaate sellest, milline on projektist saadav majanduslik tulu suhtes sellele tehtavate kuludega. Näiteks RB suuruste projektide puhul on Euroopa Komisjonile esitatavate rahatustaotluste üheks aluseks just tulu-kulu analüüsides leitud parameetrid. Analüüsid peavad vastama Komisjoni kehtestatud metoodikale ning seal seatud baaskriteeriumidele, et projektidele oleks võimalik toetust määrata. Arvestades, et toetusvahendid on piiratud, konkureerivad nõuetele vastavad projektid ka omavahel. RB on selles kontekstis olnud vägagi edukas – 2019. aasta lõpuks oleme esitanud viis rahastamistaotlust ning need kõik on senini ka rahuldatud. See tähendab, et senini teostatud analüüsid on olnud kvaliteetsed ning RB kinnistunud kui Eesti, Balti riikide ja Euroopa tasandi prioriteetne transpordiprojekt. Sellest tulenevalt saab täie kindlusega väita ka seda, et RB Euroopa Komisjoni viidatud kriteeriumidele, mis on toodud Kontrollikoja eriaruande vastustes. Lõpetuseks soovin juhtida Teie tähelepanu ka sellele, et oma kommentaarid Kontrollikoja eriaruande osas andsime vahetult pärast aruande ilmumist (majandus- ja taristuminister3, MKM-i transpordi asekantsler4;5;6). Kuna aruanne oli suunatud Euroopa Komisjonile kui CEF vahendite kasutamist kontrollivale asutusele ei saanud projektide elluviijad oma seisukohti kajastada. Samas oleme suures osas nõus Komisjoni antud vastustega, mis puudutavad RB projekti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Kristjan Kaunissaare 639 7682 [email protected] 3 https://poliitika.postimees.ee/6999294/mida-arvab-valitsusparteide-kolmik-rail-balticu-kriitikast 4 https://www.ohtuleht.ee/1004558/kas-rail-baltica-tasub-ara-euroopa-kontrollikoda-kaubavedude-roobastele- saamiseks-tuleks-kehtestada-teemaksud 5 https://www.err.ee/1102783/asekantsler-kuningas-rail-balticu-valmimine-aastaks-2026-on-saavutatav 6 https://leht.postimees.ee/6998496/euroopa-kontrollikoda-kahtleb-rail-balticu-tasuvuses 5 (5)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel