dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Käskkiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. jaanuar 2021
Viit
11
Registreeritud
22. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-1/S Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2021
Vastutaja
Regina Rass (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎11 22.01.2021 Käskkiri.asice1359 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 22.01.2021 nr 11 Programmi „Energeetika programm 2021– 2024“ kinnitamine Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. aasta määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ kinnitan programmi „Energeetika programm 2021–2024“ (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister 2 KINNITANUD majandus- ja taristuminister {regDateTime} käskkirjaga nr {regNumber} Energeetika programm 2021-2024 Programmi koostaja ja Energeetika osakond, energeetika asekantsler vastutaja Programmi eelnõu 07.01.2021 valmimise aeg Vorm on abiks riigi eelarvestrateegia (RES) protsessi sisendina Vormi sisu koostatava programmi dokumendi eelnõu koostamiseks. Programmi kasutamise selgitus eelnõu kohandatakse RES-ist ja riigieelarvest lähtuvalt. Programmi kinnitab minister käskkirjaga. Sisukord Sisukord .......................................................................................................................................... 2 1. Programmi esileht...................................................................................................................... 4 2. Sissejuhatus ................................................................................................................................ 5 3. Programmi juhtimiskorraldus ................................................................................................. 5 4. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve ............................................................................. 7 4.1 Programmi eesmärk ............................................................................................................7 4.2 Programmi mõõdikud .........................................................................................................7 4.3 Programmi eelarve ..............................................................................................................8 5. Olukorra lühianalüüs ................................................................................................................ 8 6. Meetmed, tegevused ja teenused ............................................................................................ 15 6.1. Meede: „Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus“ .................................15 6.1.1 Programmi tegevus „Elektrivarustuse tagamine“ .........................................................15 6.1.2 Programmi tegevus „Gaasivarustuse tagamine“ ...........................................................16 6.1.3 Programmi tegevus „Transpordikütuste valdkonna reguleerimine ja kütusevarude säilitamine“.............................................................................................................................17 6.1.4 Programmi tegevus „Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne“ ................................18 6.2 Meede „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ ........................................................................................................................18 6.2.1. Programmi tegevus „Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ ...........19 6.2.2 Programmi tegevus „Energiatõhususe suurendamine“ .................................................23 3 1. Programmi esileht Tulemusvaldkond Energeetika Tulemusvaldkonna Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega eesmärk energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Valdkonna Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK)1 arengukava Programmi nimi Energeetika programm 2021-2024 Programmi Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava eesmärk regulatsiooni energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum Programmi 2021-2024 periood Peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) (ministeerium) Kaasvastutajad Ei ole (oma valitsemisala asutus ja isik) Kaasvastutaja Ei ole ministeerium ja selle valitsemisala asutused 1 https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/arengukavad 4 2. Sissejuhatus Energeetika programm on koostatud „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ (edaspidi ENMAK või arengukava) eesmärkide saavutamiseks. Energiamajanduse arengukava üldeesmärgiks on tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu (edaspidi EL) pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Soovitud muutused energiamajanduses ja sellega seotud teistes valdkondades peavad aset leidma eelkõige majanduskeskkonna ja tururegulatsiooni toel ning riiklike vahenditega sekkumine nende saavutamiseks on erandlik. Energeetika programmis ettenähtud meetmete elluviimisel on positiivne mõju Eesti majanduskasvule ja konkurentsivõimele. Programmist tulenevate tegevuste rakendamine peab tagama ENMAKist tulenevate riiklike ülesannete täitmise vastavalt arengukavas ettenähtule. Programmi eesmärk: Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava regulatsiooni energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum. Energeetika programmi viiakse ellu läbi kahe meetme: energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus ning primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine. Programm koondab elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja hoonete energiakasutusega seonduvad tegevused (elamumajanduse tegevused kuuluvad ehituse programmi). 3. Programmi juhtimiskorraldus Energeetika programmi eest vastutab energeetika asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukavade väljatöötamine ning infovahetuse korraldamine. Programmi sisulise koostamise, elluviimise ja seire eest vastutab energeetika osakond. Energeetika programm on muuhulgas seotud järgmiste riiklike strateegiadokumentidega:  Energiamajanduse arengukava aastani 2030;  Strateegia “Eesti 2035”;  Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“;  Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“;  Kliimapoliitika põhialused aastani 2050;  Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030;  Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia; 5  Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-20202;  Transpordi arengukava 2014-20203. Valdkonna eest vastutav minister esitab programmi eelnõu Rahandusministeeriumile üks kord aastas ning see avalikustatakse MKM-i veebilehel. Pärast programmi kinnitamist koostatakse programmi rahastamiskava. Programmi tulud, kulud ja finantseerimistehingud kinnitatakse riigieelarve seadusega ning meetmete eelarved ministri liigendusega. Programmi seire toimub vähemalt kaks korda aastas. Energeetika osakond koostab igal aastal programmi rakendamise kohta tulemusaruande. Energeetika programmi täitmisel tekib mitmeid koostööpunkte ministeeriumide ja nende valitsemisala asutustega. Kõige sagedamini on koostöö järgmiste üksustega seoses nimetatud teemadega:  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: o Ehitus- ja elamuosakond; o Transpordi arengu ja investeeringute osakond; o Teede- ja raudteeosakond; o Kriisireguleerimise osakond; o Välisvahendite osakond; o Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond; o Majandusarengu osakond; o Siseturu osakond; o Maavara osakond; o Sihtasutus KredEx; o Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet.  Rahandusministeerium: o Riigivara osakond; o Planeeringute osakond; o Riigieelarve osakond; o Regionaalarengu osakond; o Riigi Kinnisvara AS; o Statistikaamet.  Justiitsministeerium: o Õiguspoliitika osakond. 2 Koostamisel on „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035“ 3 Koostamisel on „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021+“ 6  Sotsiaalministeerium: o Rahvatervise osakond.  Siseministeerium: o Pääste- ja kriisireguleerimise poliitika osakond.  Keskkonnaministeerium: o Kliimaosakond; o Looduskaitse osakond; o Metsaosakond; o Merekeskkonna osakond; o Keskkonnakorralduse osakond; o Välisõhu ja kiirgusosakond; o Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon.  Haridus- ja teadusministeerium: o Teadusosakond; o Sihtasutus Kutsekoda.  Maaeluministeerium: o Maakasutuspoliitika osakond. Energeetika valdkonna poliitika kujundamisel tehakse aktiivset koostööd kõikide energeetika valdkonna teenuse pakkujatega (nt elektri- ja gaasiettevõtjad). Eraldi on moodustatud valdkonna huvirühmade esindajatest koosnev MKM energeetikanõukogu ja taastuvenergia nõukoda ja meretuuleenergia hoogustamise töörühm. Moodustamisel on energiaturgude nõukoda. Otsesed seosed teiste tulemusvaldkondadega on transpordis alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamisel ja motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamisel. Lisaks sõidukipargi ökonoomsuse suurendamine ja tõhususe väljaarendamine. Elamumajanduse raames on otsene seos olemasoleva hoonefondi energiatõhususe suurendamise ja uute hoonetega seotud eeldatava energiatõhususe suurendamisega. 4. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve 4.1 Programmi eesmärk Energeetika programmi eesmärgiks on tagada läbi poliitikakujunduse ja regulatsiooni tulevikku vaatava energiaturgude arengut soodustava keskkonna Eestis pidev energiavarustus ning energiavarustuse ja -tarbimise säästlikkus, mis kindlustab tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustuse. Eesti energiamajanduse areng peab olema kooskõlas ELi pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, panustama Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. 7 4.2 Programmi mõõdikud Programmi mõõdik ühtib energeetika tulemusvaldkonna mõõdikuga ja on Maailma Energeetikanõukogu poolt välja arendatud riikide energiapoliitika jätkusuutlikkuse indikaator Energy Trilemma Index4, mis iseloomustab riigi energiamajandust läbi kolme aspekti: energiajulgeolek, energia kättesaadavus ja taskukohasus ning energeetika keskkonnamõju. Indeksi alusel reastati 2020. aastal 108 riiki maailmas ning Eesti oli selles järjestuses26. kohal. Iga indeksi täht väljendab riigile antud hinnet vastavas kategoorias. Esimene täht kirjeldab energiajulgeoleku olukorda riigis, teine energia kättesaadavust ning taskukohasust ning kolmas energeetika keskkonnamõju. Tähega “A” kirjeldatakse parimat tulemust – st parim tulemus kõigis kategooriates oleks väljendatud kui AAA. Eesti tulemus aastal 2020 oli BAB. Tabel 1. Programmi mõõdikud Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2020) (2021) (2022) (2023) (2024) Soodsa hinnaga ja BAB ABD ABD ABD ABD keskkonnanõudeid arvestav kütuste ja energia kättesaadavus tarbijale Allikas: Maailma Energeetikanõukogu 4.3 Programmi eelarve Tabel 2. Programmi eelarve Eelarve jaotus 2021 2022 2023 2024 Kulud 31 011 354 22 830 004 6 754 454 2 411 205 sh välistoetused ja kaasrahastus 21 108 738 20 457 746 4 370 626 31 000 investeeringud 0 0 0 0 sh välistoetused ja kaasrahastus 0 0 0 0 Mitterahalised kulud 14 205 14 083 14 083 14 083 Programmi eelarve kokku 31 025 559 22 844 087 6 768 537 2 425 288 5. Olukorra lühianalüüs Käesolevas programmis kirjeldatu hõlmab energeetika valdkonna tegevusi, mis on seotud või mõjutavad energia tootmist, ülekannet ja jaotamist ning tarbimist. Meetmete ja programmi tegevuste valikul on lähtutud MKM-i põhimääruses sätestatud tegevustest ja programmi eesmärkidest. Eesti energiaga varustamise kindlus on väga hea: ELis on Eesti sõltuvus energiakandjate impordist üks väiksemaid, lisaks põlevkivile kindlustab omamaiste energiaallikate kõrge osakaalu taastuvenergia – biomass, tuul ja soojuspumpade abil saadud soojus. Elektrienergia, gaasi, vedelkütuste ja tahkekütuste pakkujate paljusus on taganud tarbijatele turupõhised energia hinnad. Kaugkütte hinnaregulatsioon on taganud jätkusuutliku kaugküttesüsteemide toimimise, kus on tarbijate ja teenusepakkujate huvid tasakaalustatud. Pikas plaanis tuleb Eesti energiamajanduses järjepidevalt tegeleda energeetika keskkonnamõjude vähendamisega, tõhusama ning säästlikuma energiatarbimise ja -tootmise edendamisega ja varustuskindluse hoidmisega kõrgel tasemel. 4 https://trilemma.worldenergy.org 8 Meetmete ja programmi tegevuste valikul on lähtutud MKM-i põhimääruses sätestatud tegevustest ja programmi eesmärkidest. Programmi meede „Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus“ koosneb neljast olulisest programmi tegevusest ning nendeks on elektrivarustuse tagamine, gaasivarustuse tagamine, transpordikütuste valdkonna reguleerimine ja kütusevarude säilitamine ning soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne. Igale programmi tegevusele vastab üks konkreetne teenus: Elektrivarustuse tagamise programmi tegevuse teenuseks on elektrimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine. Eesti elektriturg avanes täielikult kõigile tarbijatele 2013. aasta alguses ja koos elektrituru avamisega lõppes elektri hinna reguleerimine ning kõigil elektritarbijatel tekkis võimalus osta elektrit elektriturul konkureerivatelt erinevatelt pakkujatelt. Täna kujuneb elektrienergia hind Põhja- ja Baltimaade ühisel elektriturul elektri tootjate pakkumise ning tarbijate nõudluse tasakaalupunktis. Eesti ja Soome vaheline kõrgepinge alalisvooluühendused EstLink 1 ja EstLink 2 kolmekordistas Balti- ja Põhjamaade vahelised elektri ülekandevõimsused ning tänu sellele on Eestist ja Soomest saanud sisuliselt üks turupiirkond. Elektriturg on käivitunud ootuspäraselt. Elektrimajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise. Elektri tootmises kasutatakse otseste primaarkütuste kasutamise kõrval ka tootmisjääke. Elektri tootmisel kasvab kütusevabade jm taastuvate energiaallikate osakaal (2019. a tase 25%). Elektrimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise eesmärgiks on, et väljakujunenud elektri tootmise portfell peab olema konkurentsivõimeline regionaalsel elektriturul täiendavate subsiidiumiteta ning toetused elektri tootmisele oleks erandlikud ja vajaduspõhised kriitilise tootmisvõimekuse tagamiseks ning Eesti teadus- ja arendustegevuse seisukohalt potentsiaalsete uute tootmistehnoloogiate turule aitamiseks. Eesmärk on saavutada 2025. aastaks olukord, kus Eesti elektri ülekandevõrk on sünkroniseeritud ELis asuva sünkroonalaga. Elektrivõrkude arendamine ei tohi kaasa tuua ülemäärast survet tariifile. Valdkonda suunatakse läbi õigusaktides (eelkõige elektrituruseadus ning selle alusel kehtestatud õigusaktid) sätestatu. Õigusaktide (eriti seaduse) muutmine võtab aega, mistõttu on teenuse osutamisel kriitilise tähtsusega omada vaadet ning ülevaadet elektrituru suundumustest. Nii on võimalik tagada, et Eestis kehtivad õigusaktid ei takistaks elektrivaldkonnas innovatsiooni, kuid samal ajal tagaksid, et muutused toimuksid sujuvalt. Gaasivarustuse tagamise programmi tegevuse teenuseks on gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine. Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamise seisukohast on oluline, et Eestis oleks tagatud gaasi varustuskindlus ja tõhus turukorraldus. Alates 2014. aastast, kui valmis Leedus Klaipeda veeldatud gaasi terminal, on avanenud Eesti turuosalistele võimalus gaasi impordiks täiendavast tarneallikast, kus gaasi hind ei ole seotud naftatoodete hinnaga, vaid kujuneb välja hetketurul. Gaasiturul konkurentsi edendamiseks on olnud oluline tagada gaasi müügitegevusest sõltumatu ülekandesüsteemi halduri olemasolu. Konkurentsi tekitamiseks oli omandiline eraldamine vajalik, kuna muidu oleks puudunud kindlus, 9 et omandiliselt eraldamata maagaasi ülekandeteenuse osutaja teeks piisavalt investeeringuid konkureerivatele maagaasi tarnijatele ülekandevõrgule ligipääsu tagamiseks. Riik peab koostöös neutraalse ja sõltumatu gaasi süsteemihalduriga panustama gaasi varustuskindluse, sealhulgas tarnehäiretega toimetuleku võimekuse suurendamisse ning tarneahelate mitmekesistamisse. Tarneahela mitmekesistamise ja tõhusa konkurentsi eelduseks on tihe koostöö naaberriikidega ning perspektiivis ühiste toimeprintsiipide alusel toimiv kolme Balti riigi ja Soome gaasiturg, mis on ühendatud Poola kaudu Kesk-Euroopa gaasituruga. Mitmekesistatud tarneahel on aluseks gaasi hinna konkurentsivõimele võrreldes alternatiivsete kütustega ning võtmeküsimuseks tarbimismahtude suurenemisel. Gaasi varustuskindluse tagamiseks on oluline roll Soome-Eesti vahelisel gaasiühendusel Balticconnector, mis alustas tööd 2020. aastal. Hetkeolukord gaasi varustuskindluse tagamisel on hea, aga programmis ettenähtud tegevused aitavad muuhulgas kaasa sellele, et aastaks 2022 on loodud Poola ja Leedu vaheline gaasiühendus, mis aitab kaasa Eesti energiasõltumatuse suurenemisele ning Eesti gaasiturg on üks osa Balti riikide ja Soome ühiselt toimivast gaasiturust. Transpordikütuste valdkonna, sh vedelkütuste varu poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine on täna reguleeritud vedelkütuse- ja vedelkütusevaru seadusega. Vedelkütuste varude, milleks on peamiselt mootoribensiin ja diislikütus, moodustamiseks ja haldamiseks on loodud AS Eesti Vedelkütuse Agentuur (OSPA). Eestis asub täna kohustuslikust varust umbes 50%. Eesti liitus Rahvusvahelise Energiaagentuuriga (IEA) 2014. aastal ja sellega seonduvalt lähtutakse varude hoidmisel lisaks vedelkütusevaru seadusele ka IEA energiaprogrammi käsitlevast kokkuleppest. Tänases olukorras tuleb üha enam arvestada geopoliitilisest olukorrast tingitud mõjudega kütuse tarnetele. Oluline on pöörata tähelepanu suutlikkusele tagada tarneraskuse ilmnemisel tõhus riikidevaheline info liikumine ja kütuse võimalikult kiire tarnimine kütuse edasimüüjatele. Programmis ettenähtud tegevused aitavad kaasa transpordikütuste valdkonna paremale reguleerimisele ja vedelkütuse varu hoidmise korraldamisele. Olulisel kohal on energeetika innovatsiooni- ja tehnoloogiaalase koostöö edendamine IEA raames. Vedelkütuse varu poliitika peab tagama IEA liikmesriigi poolt võetud kohustused ja EL direktiivis sätestatud kohustused. Transpordikütuste turukorralduse osas oleme väljumas konservatiivsest turukorraldusest, turule sisenevad uued kütused (gaaskütused, suurema biokomponendi sisaldusega kütused, sellest tulenevalt käsitletakse „vedelkütuse“ turukorralduse asemel „transpordikütuste“ turukorraldust, tulevikus muudetakse ka vedelkütuse seadus transpordikütuse seaduseks). Eelpool väljatoodust lähtuvalt korraldatakse Eesti turukorraldus selliselt ümber, et uued kütused turule ära mahuksid (näiteks kütuste märgistamine, tarbijate teavitamine, biokütuse tarbimisse lubamise kohustuse paindlikumaks muutmine). Üha suuremat rolli etendavate alternatiivkütuste turule tuleku soodustamiseks loob riik kõigile kütuse müüjatele avatud ja läbipaistvad võimalused alternatiivkütuste turule paiskamiseks ja nendest toodetud statistikaga kauplemiseks (statistikaga kauplemise platvorm) ning aitab ületada turubarjääre (gaasiliste kütuste kasutamise investeeringutoetused). Soojusenergia tõhusa tootmise ja ülekande valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamise eesmärk on tagada, et soojusmajanduses rakendatavad poliitilised valikud ja rakendatavad meetmed lähtuksid eesmärgist, et soojusmajandus on pikaajaliselt jätkusuutlik ega vaja tavapärasele majandustegevusele täiendavaid investeerimis- ega tegevustoetusi. Oluline on 10 liikuda suunas, kus soojust toodetakse valdavas enamuses kohalikest ja taastuvatest kütustest ning kütusevabadest energiaallikatest ning maksimaalses ulatuses kasutatakse ära jääk- ja heitsoojust. Igapäevaselt tehakse tööd sellega, et saavutada programmis ettenähtud eesmärk vähendada imporditava kütuse kasutamist soojuse tootmiseks. Selleks on vaja investeerida hoonete energiatõhususse ja soojuse tootmise ja edastamise efektiivsemaks muutmiseks ning jää- ja heitsoojuse tõhusasse kasutusse. Imporditavate kütuste asemel peab kasutama järjest rohkem kodumaiseid kütuseid, sh biomass ning leidma majanduslikult põhjendatud viise hoonete ja tööstuse toodetud jääk- ja heitsoojust. Töö kaugkütteregulatsiooniga peab andma tulemuse, et see ei piiraks majanduslikult odavamate lahenduste konkureerimist kaugküttega, soodustaks taastuvate allikate ja jääk- ja heitsoojuse kasutuselevõttu ja energiatõhusust. Samuti peab igapäevase töö tulemusena jõudma selleni, et kodumajapidamises toodetakse aastas 2050 soojust kohalikest kütustest parimat võimalikku tehnoloogiat kasutades. Kaugkütteturu arengut pärssivaks teguriks on hetkel veel motivatsiooni puudumine soodsamate kaugküttelahenduste leidmiseks ja sisemise efektiivsuse kasvuks. Kaugkütte hinnaregulatsioon ei motiveeri soojuse tootjaid otsima lahendusi, kuidas saavutada madalamaid kaugküttehindasid ning panustada senisest enam innovatsiooni. Kahjuks ei kajastu ettevõtte paremates majandustulemustes investeeringud, mis võimaldavad soojusenergia lõpptarbija hinda vähendada või suunata tarbijate tarbimisharjumusi selliselt, et vähendada tipunõudlusest tingitud investeeringuvajadusi. Kogu saavutatav efekt suunatakse ikka veel tarbijatele. Osade kaugküttepiirkondade jätkusuutlikkus on nii ettevõtjate kui ka Konkurentsiameti hinnangul kaheldav ja siin on oluline leida koos ettevõtjatega uusi lahendusi. Soojusettevõtjate tegevus peab kooskõlas regulatsiooni muutmisega jätkuvalt panustama kaugkütte hinna konkurentsivõimelisusse. Kaasatakse üha rohkem kohalike omavalitsusi, et välja selgitada tegelik energiasääst ja sellega seotud investeeringute ulatus. Programmi meede „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine“ koosneb kahest programmi tegevusest: taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises ning energiatõhususe suurendamine. Programmi tegevuse - taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises teenused on: Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Teenuse sisuks on Eesti taastuvenergia alase õigusliku keskkonna kujundamine ja edendamine vastavalt riiklikele strateegiadokumentidele ja ELis kehtestatud õigusaktidele. Tegevusse kaastakse erinevaid taastuvenergia valdkonnas tegutsevaid huvitatud osapooli nii Eestist kui ka välismaalt. Teenuse raames toimub regionaalne ja rahvusvaheline koostöö taastuvenergia valdkonnas. Koostatakse ja kaitstakse Eesti seisukohti EL taastuvenergia valdkonda puudutavate õigusaktide menetlemisel. Iga-aastaselt tuleb taastuvenergia alastest edusammudest raporteerida Euroopa Komisjonile. Toimub taastuvenergia osakaalu suurendamiseks loodud meetmete väljatöötamine kui ka rakendamise jälgimine. Lisaks on koostatud riiklik energia- ja kliimakava ning aruandlus selle rakendamisest, õigusaktid, Eesti seisukohad, memod, meetmed ja arengukava. Riikliku energia- ja kliimakava tuleb teatud ajaperioodi jooksul uuendada, mille käigus korrigeeritakse ka taastuvenergia eesmärke, lisatakse meetmeid ja kaardistatakse eesmärkide saavutamise trajektoore. Saavutamaks taastuvenergia eesmärke on tellitud ja tellimisel erinevaid teemapõhiseid uuringuid kaardistamaks progressi ning eesmärkide saavutamiseks parimaid sh kulutõhusaid viise. 11 2021. aastal jätkub aktiivne töö taastuvenergia direktiivi ülevõtmiseks, mille eesmärgiks on edendada laialdast taastuvenergia kasutuselevõttu, seatakse uued ambitsioonikamad eesmärgid (taastuvenergia kogus lõpptarbimises). Direktiiv peab olema üle võetud 2021 juunikuuks ja sellega seonduvalt tuleb muuta umbes viite seadust, mis on seotud nii energeetika valdkonnaga, kui ka planeerimise ja kohalike omavalitsuse tööd reguleerivate seadustega. Riiklik toetus kaugküttesüsteemide renoveerimiseks KIKi kaudu Katelseadmete ja soojustrasside renoveerimise projekte rahastatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” prioriteetse suuna „Energiatõhusus” meetme „Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne” (edaspidi meede) fondist, eesmärgiga tagada kaugküttesüsteemides energia kasutamise efektiivsuse suurenemine ja tootmissüsteemist pärinevate saasteainete heitkoguste vähenemine. MKM töötab välja nõuded ja tingimused, mis on aluseks toetuse saamiseks ning teostab projekti rahastamise osas järelevalvet. Vanad renoveerimata kaugküttesüsteemid on ebaefektiivsed ja lisaks suurtele energiakadudele toimub nendes ka keskkonnasaaste ning tootmine on ebaefektiivne. Paljud soojusenergia tootmise ja ülekandega tegelevad ettevõtjad on aru saanud, et olles valmis katelseadmeid renoveerima, on võimalus jätkata tegevust ja saavutada renoveeritud või uus soojuse tootmisvõimsus kaugküttes, renoveeritud või uue soojustorustiku pikkus või arvestuslik CO2 vähenemine aastas. Riiklik toetus taastuvkütuste kasutuselevõtu suurendamiseks transpordis KIK ja Elering kaudu Teenuse eesmärk on aidata kaasa biometaani ja teiste alternatiivsete kütuste (sh elektromobiilsuse) tarbimise ja tootmise hoogustamisele ning toetada tegevusi, mis aitavad panustada eesmärki, et aastaks 2020 moodustab transpordikütuste tarbimises taastuvatest energiaallikatest toodetud kütus 10 protsenti ning aastaks 2030 vähemalt 14%. Ilma riikliku toetuseta on täna veel taastuvenergia kasutuselevõtt liiga kallis ja jääks seetõttu arendajate poolt välja töötamata. MKM-s on välja töötatud aluspõhimõtted, mille alusel KIK ja Elering saavad taotlejatele toetust maksta. MKM koostas õigusaktid toetuste tingimuste ja jagamispõhimõtetega, teeb koostööd rakendusasutustega, osaleb hindamiskomisjoni töös ja teostab seiret kogu projekti läbiviimise kohta. Tänu antud projekti saadud teabele on MKM-l võimalik välja töötada uusi meetmeid ja arendada taastuvenergia kasutuselevõttu transpordis ning eemaldada sellega seonduvaid turutõkkeid. Taastuvenergia piirülese koostöö edendamine läbi paindlike koostöömehhanismide rakendamise Teatises „Riiklikus energia- ja kliimakava aastani 2030“ on täpsustatud Eesti taastuvenergia (sh taastuvelektri) eesmärke. Aastaks 2030 peaks taastuvelektri osatähtsus suurenema 40%-ni elektri summaarsest lõpptarbimisest. MKM tegevuseks on teha tööd selle nimel, et kui käivituvad edukalt paindlikud koostöömehhanismid teiste ELi liikmesriikidega, on võimalik taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaalu suurenemine Eesti elektri lõpptarbimises 50%- ni. Igapäevase tegevuse raames koordineeritakse taastuvenergia paindlike koostöömehhanismide rakendamist, eesmärgiga meelitada lisainvesteeringuid Eesti taastuvenergiasektorisse ning tagada seeläbi Eestis asuva ning meie siseriiklikke vajadusi ületava taastuvenergia potentsiaali ärakasutamine üleeuroopaliste eesmärkide saavutamiseks. Toimub pidev koostöö taastuvenergiasektori esindajatega, teiste riigiasutuste ning erinevate huvipooltega koordineerida paindlike koostöömehhanismide rakendamist. Tähtis on juhtida paindlike koostöömehhanismide 12 alast müügitööd ja tuvastada ning leida lahendusi Eesti taastuvenergiasektori arengu takistustele, eesmärgiga tagada võimalikult laialdane koostöömehhanismide rakendamine. Hoogustamaks meretuuleparkide rajamist Eestis oleme alustanud Eesti-Läti ühise meretuulepargi eelarenduse projektiga. Eelarendamise all mõtleme meretuulepargi rajamise eeltöid (sh eeltööd võrguga liitumiseks) kuni hoonestusloa saamiseni (k.a.). Hoonestusloaga ala pannakse enampakkumisele. Nii tagame, et mereala loob ühiskonnale suurimat (parimat) kasu. Selline enampakkumine saaks esialgsetel hinnangutel toimuda mitte varem kui aastatel 2025-2026. Kavandatava meretuulepargi suuruseks on 700…1000 MW ning selline meretuulepark on plaanitud valmima hiljemalt 2030. aastal. 40% kasutusteguri juures (lähitulevikus kasutustegur on pigem 50+% ning mis on antud sektoris tänu tehnoloogia kiirele arengule on ajas kasvav) toodetakse sellisel juhul ca 3,5 TWh/aastas elektrienergiat, mis moodustaks ca 40% Eesti aastasest elektritarbimisest. Meretuulepargi rajamine ühisprojektina (st koos Lätiga) tagab varustuskindluse ja tarbijatele parima hinnaga taastuvenergia ning võimaldab uuringute ja võrguühenduste rajamiseks kasutada EL kaasrahastust. See ühisprojekt toetab ka olemasolevaid projekte ning võimaldab siia meelitada täiendavaid investeeringuid, andes rahvusvaheliselt selge signaali, et riik on üle minemas taastuvenergiale ning järgmiste aastakümnetel on meretuuleenergia arendamine prioriteediks. Juhul kui ühisprojekti raames saab võimalikuks EL kaasrahastusel võrguühenduse rajamine, muutub võrguga liitumine soodsamaks ka teistel samas piirkonnas olevatel projektidel (näiteks Eesti Energia, Saare Wind, Tuuletraal jms). Eesmärgiks on, et ka teistel tuuleparkidel liiguks mõistlikuim liitumispunkt maismaalt merele, tuulepargile lähemale, ning võrgu külge oleks tulevikus võimalik liita ka teiste riikidega täiendavaid lisaühendusi. Meretuuleparkide rajamise hoogustamiseks kogu regioonis on vaja merre rajada energia ülekandevõrk/-võrgud. Oleme alustanud koostööd Eleringiga Läänemere energiavõrgu kontseptsiooni välja töötamisega. Mere-energiavõrk loob eeldused tuuleenergia suuremahuliseks tootmiseks, mis omakorda suurendab Eestis pikaajalist varustuskindlust ja elavdab majandust, parandab Eesti konkurentsivõimet turupõhise ja kliimaneutraalse energiatootmise arendamise kohana. Järgneval perioodil on vajadus leida parimad lahendused ning võimalused kuidas selle protsessiga Eestile ja turuosalistele maksimaalselt kasu luua. Ühtlasi on mereenergiavõrgu kapitalimahukuse ning keerukuse tõttu oluline saavutada kogu regiooni poliitikakujundajate poolehoid võimaliku kontseptsiooni loomisel sh ajakohaste planeerimisprotsesside algatamiseks ja esmaste uuringute tegemiseks. Selle saavutamiseks näeme, et Eestil oleks võimalik võtta regioonis mere-energiavõrgu kontseptsiooni arendamises teiste Läänemereriikide kaasaja rolli, et vajaminevaid tegevusi paremini planeerida ning ellu viia sh BEMIPi (Baltic Energy Market Interconnection Plan) koostööformaadis. Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia vähempakkumised Esimesed kaks vähempakkumist on välja kuulutatud ning tulemused on selgunud 2020.a. Vähempakkumiste korraldamise eesmärgiks on saada taastuvelektrit tarbijate jaoks parima hinnaga. Esimene vähempakkumine korraldati elektrituruseaduse § 596 lõike 1 alusel, mille eesmärgiks oli saada turule täiendavalt 5 GWh/a ulatuses taastuvast energiaallikast energiat. Esimesel vähempakkumisel osales 13 ettevõtjat 17 tootmisseadmega. Pakkumiste kogumahuks oli 13 16,28 GWh. Kõigi pakkujate pakutud toetusmäärad olid vahemikus 58,39−89,87 eurot megavatt- tunni eest. Toetusmäär koosneb kuu keskmisest elektrituru börsihinnast ja toetuse summast. Vähempakkumise tulemusel osutuks võitjaks viis ettevõtet kuue tootmisseadmega. Nende viie pakkuja pakutud toetusmäära vahemikud olid 58,39−69,2 eurot megavatt-tunni eest. Teisel vähempakkumisel osalesid 27 päikesest taastuvenergia tootmisseadet ning pakutud energiahulk ületas soovitavat mahtu neljakordselt. Võitjaks osutus kuus ettevõtet seitsme tootmisüksusega. Võitjaks kujunenud pakkumiste vahemikud olid 54,7-57,38 eurot megavatt-tunni eest, mis koosneb keskmisest börsihinnast (näiteks 2019. aasta keskmine börsihind oli 45,86 eurot megavatt-tunni eest) ja sellele lisanduvast toetuse summast. Taastuvenergiatasu makstakse tootjale 12 aastat. Kavandamisel on 2021 aastal 450 GWh ja 2023 aastal 650 GWh tehnoloogianeutraalset taastuvenergia vähempakkumuse oksjonit. Lisaks on kavandamisel 500 GWh mahus juhitavale taastuvelektrienergia vähempakkumise oksjon. Energiatõhususe suurendamise teenused on: Energiatõhususe valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Energiatõhususe valdkonna tegevused on suunatud energiatõhususe suurendamiseks ja energia säästmiseks energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel. Valdkonnale püstitatud eesmärgid ja sihid on kokku lepitud vastavates direktiivides ning kirjeldatud riiklikus energia- ja kliimakavas aastaks 2030. Programmi eesmärgi täitmisel hoiame ära lõpptarbijale müüdava energia koguse kasvu, väheneb majanduse energiamahukus ning riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi kasutamine on efektiivsem. Olulisel kohal on valdkonna poliitika kujundamisel Eesti seisukohtade koostamine ja kaitsmine EL energiatõhususe valdkonda puudutavate õigusaktide menetlemisel. Energiatõhususe valdkond hõlmab riikliku energiasäästukohustuse täitmist energia säästmist edendavate meetmete kaudu, energiasäästukohustuse täitmise hindamist ning aruandluse esitamist riiklike energia- ja kliimakavade eduaruannete raames. Energiatõhususe valdkond hõlmab näiteks veel avaliku sektori kui ka eraomanduses olevate hoonete rekonstrueerimise ergutamist (tagatud on tõhusam energiakasutus ja parem sisekliima) ja ettevõtetes energiakasutuse tõhustamist. Valdkonnas on olulisel kohal ka tarbijate teadlikkuse tõstmine nende seadmete, sõidukite ja hoonete energiatarbimise kohta. Energiatõhususe valdkonna tegevused edendavad riigi pikaajalist konkurentsivõimet ja soodustavad majanduskasvu, eriti kui selle käigus kasutatakse ära kohapealsete ettevõtete potentsiaali innovaatiliste tehniliste ja digitaalsete lahenduste rakendamisel. Lokaalsete küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduse asemele MKM on välja töötanud määruse, mille raames saavad kaugkütte ettevõtjad asendada ebaefektiivselt toimivad kaugküttevõrgud lokaalsete küttelahendustega. Toetatakse selliseid tegevusi nagu olemasoleva hoone kaugküttesüsteemi asendamiseks lokaalse kütte ehitamine ja selle tõttu kasutusest välja langeva kaugküttesüsteemi osade lammutamine, kasutusest välja langeva kaugküttesüsteemi osade lammutamine, olemasoleva hoone kaugküttesüsteemi asendamiseks lokaalse kütte ehitamine ja selle tõttu kasutusest välja langeva kaugküttesüsteemi osade lammutamine tingimusel, et soojusettevõtja jätkab hoone soojusega varustamist lokaalse 14 kütte läbi. MKM ülesanne on õigusaktide koostamine ja muutmine, seire teostamine ja tulemuste hindamine. Tänavavalgustuse energiatõhususe suurendamine KOVides KIKi kaudu Meetme raames renoveeritakse või uuendatakse tänavavalgustuse paigaldisi kasutades selleks struktuuritoetuste meetme „„Energiasäästu ja taastuvenergia osakaalu suurendamine” „Tänavavalgustuse taristu renoveerimine”“ eesmärkide elluviimiseks mõeldud rahastamismudelit. Programmi eesmärk on tänavavalgustuses elektrienergia kasutamise efektiivsuse suurenemine, mille tulemusena väheneb tänavavalgustuses elektrienergia tarbimine tänu efektiivsema LED- valgustustehnoloogia kasutamisele. Paljude kohalike omavalitsuste tiheasustusega ja ka hõredamalt asustatud piirkondades on täna veel kasutuses vanad, deformeerunud tänavalgustus taristu. Tänu meetmest saadavale toetusele tagavad renoveeritud või uuendatud tänavavalgustuse paigaldised tänavavalgustuses elektrienergia tarbimise vähenemise, renoveeritud tänavavalgustuspunktide arvu suurenemise ja arvestuslikku süsihappegaasi (CO2) vähenemise aastas. Toetus vanal pingesüsteemil hoonete elektripaigaldiste üleviimiseks uuele pingesüsteemile KredEx kaudu Tallinna linnas on veel korteriühistud ja -ühisused ning väikeelamute omanikud, mittetulundusühingud, kelle hooneid varustatakse elektriga vanal pingesüsteemil ja kõik need asuvad Elektrilevi OÜ võrgupiirkonnas. Vana pingesüsteem tähendab, et kasutusel on veel 3 x 220 V pingesüsteem, mida kutsutakse ka vanaks pingesüsteemiks. See 1930.–1960. aastatel väljaehitatud madalpingevõrk teenindab eelkõige Tallinna kesklinna, Kristiine ja Põhja-Tallinna, aga ka vanalinna maju. Selles aegunud võrgus tegeldakse pidevalt ainult rikete kõrvaldamisega ja sellest tulenevalt on oluline välja ehitada uue pingesüsteemiga elektrivõrk. Toetuse abil on võimalik asendada elektripaigaldiste üldosa nõuetekohase uue pingesüsteemi kaudu ehitades uued maandused, magistraalkaablid, paigaldatakse peajaotuskilp. Vana pingesüsteemi üleviimisel uuele pingesüsteemile väheneb elektri- ja tuleõnnetuse oht, uue pingesüsteemi rikkevoolukaitse aitab tõhusalt vältida elektrilöögi ohtu, sama peakaitsmega on võimalik tarbida kordades suuremat võimsust – enam ei löö korgid mitmeid elektriseadmeid korraga kasutades välja, vähem pingekõikumisi pikendab seadmete eluiga, uus elektrisüsteem on võimalik saada kuni 50% soodsamalt. Tegevust soovitakse jätkata aastani 2024. 2021. aastal on investeeringuute vajadus 150 000 EURi, 2022 – 2024 aastatel 200 000 EUR aastas. Toetusvajaduse suurenemist aastatel 2022 – 2024 nähakse ette seoses sihtrühmale eraldi võrgutasu komponendi rakendamisega, mis peaks tekitama üleminekuks täiendavat motivatsiooni. 6. Meetmed, tegevused ja teenused Energeetika programm koosneb kahest meetmest – energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus ning primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine. 6.1. Meede: „Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus“ Meetme eesmärk: Energiamajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste 15 kasutamise. Tabel 3. Meetme „Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus“ mõõdikud Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas (2019) (2021) (2022) (2023) (2024) Tagatud on energiataristu N-1 kriteerium5 Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Allikas: Süsteemihaldur Elering AS-i hinnang Tagatud on elektri- ja gaasituru toimimine Eestis Allikas: Konkurentsiameti Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud hinnang, lähtuvalt aruandest elektri- ja gaasiturust Eestis6 Meede jaguneb neljaks programmiliseks tegevuseks. 6.1.1 Programmi tegevus „Elektrivarustuse tagamine“ Programmi tegevuse eesmärk: Elektri varustuskindluse, kvaliteedi ning konkurentsivõimelise hinna tagamine. Tabel 4. Programmi tegevuse „Elektrivarustuse tagamine“ mõõdikud Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas (2019) (2021) (2022) (2023) (2024) Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia summaarsest 22% 20% 20% 20% 25% lõpptarbimisest, % Allikas: Eurostat Jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus minutites tarbimiskoha 249,3 <120 <110 <110 <110 kohta aastas, minutit Allikas: Konkurentsiamet Andmata jäänud energia kogus ülekandevõrgus, MWh 216,14 <60 <60 <60 <60 Allikas: Elering AS Eesti on ühendatud Kesk-Euroopa sünkroonalaga aastaks 2025 Teostamisel Teostamisel Teostamisel Teostamisel Teostamisel Allikas: Elering AS Teenus: Elektrimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Teenuse osutamise eesmärgiks on tagada elektri varustuskindlus, kvaliteet ning mõistlik (nii tarbijate kui ka elektriettevõtjate vaates) hind. Siinjuures on tähtis märkida, et ministeerium tegeleb pikaajaliste tegevuste (5+ aastat) ning mitte hinnakujundusega elektribörsil. Elektrimajandusega soetud tegevused on edukalt ellu viidud siis, kui kõik toimub sujuvalt (nt hinnamuutused ei toimu järsult, vaid pikaajalised). Lähitulevikus on ministeeriumi eesmärk vähendada elektri müüja vahetuse protsessi pikkust ning muuta vahetus sujuvamaks. Elektrivarustuse tagamise saavutamiseks toimub pidev suhtlus turuosalistega, elektrituru-alaste õigusaktide väljatöötamine ja uuendamine (s.h direktiivide ülevõtmine), regionaalse ning rahvusvaheline koostöö elektrimajanduse valdkonnas. Osaletakse ELi otsustusprotsessides, kus tuleb kaitsta Eesti 5 N-1 kriteeriumina käsitletakse olukorra hinnangut, kui üks suurim ühendus gaasi tarnimiseks katkeb. Kui katkemise korral on võimalik tarned ümber korraldada nii, et varustuses häireid ei teki, on N-1 kriteerium täidetud. 6 Vt näiteks https://www.konkurentsiamet.ee/public/ETI_aruanded/Euroopa_Komisjonile/13._Elektri- _ja_gaasituru_aruanne_2017.pdf 16 seisukohti elektrituru-alaste õigusaktide menetlemisel. Toimub töö elektriturumajandusega seotud arengudokumentide ning riiklike meetmete väljatöötamisega. 6.1.2 Programmi tegevus „Gaasivarustuse tagamine“ Programmi tegevuse eesmärk: Gaasi toimiv varustuskindlus loob soodsa pinnase gaasi kui kütuse kasutamiseks nii tööstuslikes protsessides, soojuse tootmises kui transpordis. Turupõhistele tuginev regulatsioon tagab kõigile tarbijatele gaasi võimalikult soodsa lõpphinna. Tabel 5. Programmi tegevuse „Gaasivarustuse tagamine“ mõõdikud Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2019) (2021) (2022) (2023) (2024) Infrastruktuuri normi (N-1) täitmine Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Allikas: Elering AS Gaasituru kontsentreeritus (HHI) 7350 5700 4500 3750 3500 Allikas: Konkurentsiamet Teenus: Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Programmi eesmärk täidetakse läbi gaasiturgu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamise ja edendamise vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi õigusele. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. Gaasivarustusega varustuse seisukohast on oluline, et gaasi toimiv varustuskindlus loob soodsa pinnase gaasi kui kütuse kasutamiseks nii tööstuslikes protsessides, soojuse tootmises kui transpordis. Turupõhimõtetele tuginev regulatsioon peab tagama kõigile tarbijatele gaasi võimalikult soodsa lõpphinna. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus gaasiturul on toimunud turukontsentratsiooni vähenemine ja gaasituru kontsentratsiooni tase HHI järgi on alla 2000. 2018.a andmete järgi on Eesti gaasituru HHI 7350. HHI on seda madalam mida rohkem on gaasiturul müüjaid ja mida võrdsemalt on müüjate vahel turg jagunenud. Ühtlasi tuleb järjest rohkem panna rõhku gaasisüsteemi konkurentsivõimele ja sellega seotud taastuvat päritolu gaasiiste kütuste turu arendamisele. Ministeeriumi haldusalas on maagaasituru regulatsioon nii varustuskindluse kui turukorralduse vaates. Varustuskindluse minimaalne tase (antud juhul peab olema tagatud N-1) on õigusloome tulemusena sätestatav eesmärk, mida süsteemihaldur on kohustatud regulaatori järelevalve all tagama. Läbi seadusandluse korraldatakse ka gaasituru korralduslik pool. Aastast 2016 on ministeerium töötanud koos teiste Balti riikide ja Soome valdkonna eest vastutavate ministeeriumite, süsteemihaldurite ja regulaatoritega Balti riike ja Soomet hõlmava ühise korralduse väljatöötamisega. Töögrupi tulemused koondatakse siseriiklikkusse õigusesse. Sellise ühisturu rakendamise tulemusena väheneb piirkonna HHI oluliselt. 6.1.3 Programmi tegevus „Transpordikütuste valdkonna reguleerimine ja kütusevarude säilitamine“ Programmi tegevuse eesmärk: Tagada transpordikütuste valdkonnas aus konkurents eesmärgiga võimaldada tarbijale võimalikult madal konkurentsitingimustes kujunev transpordikütuste hind; tagada vedelkütuste varu olemasolu ja kasutamine lähtudes ELi õigusest ja IEA ees võetud kohustustest. 17 Tabel 6. Programmi tegevuse „Transpordikütuste valdkonna reguleerimine ja kütusevarude säilitamine“ mõõdikud Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas (2019) (2021) (2022) (2023) (2024) Regulatsioonile vastava kütusevaru olemasolu Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Allikas: AS OSPA Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest 5,15% 10% 7,5% 7,5% 7,5% transpordisektoris, % Allikas: Eurostat % Transpordikütuste turul enamkasutatavate kütuste kvaliteet Tagatud Tagatud Tagatud Tagatud Tagatud tagatud Allikas: Keskkonnaministeerium Teenus: Transpordikütuste valdkonna, sh vedelkütuste varu, poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Programmi eesmärk täidetakse läbi transpordikütuse valdkonda ja vedelkütuse varu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamise ja edendamise vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi õigusele. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. Vedelkütusevaru peab riigil olema igal hetkel tagatud. Varu on igal hetkel olemas ulatuses, mis võimaldab riigil vedelkütuste tarneraskuse ilmnemisel tagada transpordisektoris kütuste kättesaadavus vähemalt kolmel järjestikusel kuul. Taastuvate energiaallikate osakaal transpordis tarbitud energias on tagatud läbi siseriikliku õigusloome kehtestatud kohustuste. Õigusloome peab käima käsikäes turu arengutega. Piisavalt paindlik ja turuosaliste soove jälgiv õigusloome tagab võetud eesmärkide kindla ja kulutõhusa saavutamise. 6.1.4 Programmi tegevus „Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne“ Programmi tegevuse eesmärk: Kaugkütte soodne hind on jõukohane kõigile tarbijatele, kaugkütet toodetakse jätkusuutlikult ja keskkonnasõbralikult. Kaugküte on tagatud ka kõige külmemal kütteperioodil. Tabel 7. Programmi tegevuse „Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne“ mõõdik Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas (2019) (2021) (2022) (2023) (2024) Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse 52,3% 56,1% 56,8% 57,6% 58,4% summaarsest lõpptarbimisest, % Allikas: Eurostat Teenus: Soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamise ja selle elluviimise korraldamise eesmärk on tagada läbi kaugkütteturgu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamise ja edendamise vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi seadusandlusele soojusmajanduse jätkusuutlik areng. 18 Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. Kaugkütteseaduse kohaselt on kaugküttesektor 100% riigipoolse regulatsiooni all. Regulatsiooni kohaselt peab soojusettevõtja tagama, et kaod soojusvõrgus oleksid minimaalsed. Õigusloome motiveerib soojusettevõtjat võtma kasutusele piisavad meetmed selleks, et kaugküttevõrgus oleks kasutusel piisavalt palju taastuvaid energiaallikaid ja soojuskadu võrkudes oleks minimaalne. 6.2 Meede „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ Meetme eesmärk: Primaarenergia tarbimine muutub oluliselt tõhusamaks. Primaarenergia tõhusama kasutuse eesmärgiks on saavutada olukord, kus Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum. Tabel 8. Meetme „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ mõõdikud Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2018) (2021) (2022) (2023) (2024) Energia lõpptarbimine, TWh 33,6 (2018) 33,3 33,3 33,3 33,3 Allikas: Eurostat Primaarenergia sisemaine tarbimine, 71,8 (2018) TWh 65,6 65,6 65,6 65,6 Allikas: Eurostat Primaarenergia tõhusama kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamise meede koosneb kahest programmilisest tegevusest: taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises ja energiatõhususe suurendamine. 6.2.1. Programmi tegevus „Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ Programmi tegevuse eesmärk: Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega konkurentsivõimeline ning suurendab riigi energia julgeolekut. Taastuvenergia osakaal kasvab lõpp- ning primaarenergia tarbimises, kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat, majanduslikult mõistlikke lahendusi ning võttes arvesse säästva arengu printsiipe. Lisa 9. Programmi tegevuse „Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ mõõdikud Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas (2019) (2021) (2022) (2023) (2024) Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse summaarsest 52,7% 56,1% 56,8% 57,6% 58,4% lõpptarbimisest, % Allikas: Eurostat Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia summaarsest 22 % >20% >20% >20% >25% lõpptarbimisest, % Allikas: Eurostat Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest 5,1% 9% 8% 8% 9% transpordisektoris, % Allikas: Eurostat Soojuse tõhusamaks tootmiseks viiakse katlad üle efektiivsematele kütustele või vahetatakse/renoveeritakse need kasutuskütust muutmata. Vajadusel minnakse üle lokaal- või 19 kohtkütusele, lisaks installeeritakse üha enam efektiivseid soojuspumpasid, mis panustavad hoonete energiatõhususse ja taastuvenergia eesmärkidesse. Elektrienergia tootmise arendamiseks suletakse vajadusel keskkonnanõuetele mittevastavad tootmisvõimsused, rajatakse uusi koostootmisjaamu. Olulist rolli mängivad uued, biomassil töötavad elektrijaamad. Seadusandluse muutmine elektrienergia tõhusa tootmise tagamiseks ja taastuvelektri osakaalu suurendamiseks, seadusandluse muutmine tootmisvõimsuste piisavuse tagamiseks koos välisühendustega (N-1 1 kriteeriumi täitmine), olemasolevates elektrijaamades kasutatavate kütuste valiku võimaluste suurendamine sh biokütuste kasutamine, elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamine ning teadus- ja arendustegevus, on väga tähtis. Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis panustab oluliselt nii taastuvenergia transpordisektoris kasutamise suurendamisesse kui ka metaankütuste osakaalu tõusu maanteesõidukite energiatarbimises. Selleks tuleb ettevõtjatele ja investoritele luua motiveeriv majanduskeskkond biokütuste ja teiste alternatiivkütuste tootmiseks ja tarbimiseks (sh elektromobiilsuse edendamine ja madala süsinikusisaldusega kütused), tagada pikaajaline investeeringukindlus riigi maksupoliitikaga, analüüsida avalikus sektoris alternatiivkütuste kasutamist. Programmi tegevus „Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ koosneb viiest erinevast teenusest, milleks on taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine, riiklik toetus kaugküttesüsteemide renoveerimiseks KIKi kaudu, riiklik toetus taastuvenergia kasutuselevõtu suurendamiseks transpordis KIKi ja Eleringi kaudu, taastuvenergia piirülese koostöö edendamine läbi paindlike koostöömehhanismide rakendamise ning taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia vähempakkumised. Teenus: „Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine“ Teenuse eesmärk: Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega konkurentsivõimeline ning suurendab riigi energia julgeolekut. Taastuvenergia osakaal kasvab lõpptarbimises ning primaarenergia tarbimises kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat, majanduslikult mõistlike lahendusi ning võttes arvesse säästva arengu printsiipe. Tabel 10. Teenuse „Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine“ mõõdik Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas (2019) (2021) (2022) (2023) (2024) Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest 31,9% >33% >33% >33% >35% lõpptarbimisest, % Alikas: Eurostat MKM ülesandeks on riigi taastuvenergia alase õigusliku keskkonna kujundamine ja edendamine vastavalt ELi tasandil kui ka siseriiklikul tasandil vastuvõetud kavadele, õigusaktidele ja eesmärkidele, kaasates selleks taastuvenergia valdkonnas tegutsetud huvitatud osapooli nii Eestis kui ka välismaal. Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamiseks ja elluviimise korraldamiseks töötatakse välja taastuvenergia osakaalu suurendamiseks loodud meetmed. Oluline tegevus on Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. Teenus: „Riiklik toetus kaugküttesüsteemide renoveerimiseks KIKi kaudu“ 20 Teenuse eesmärk: Kaugküttesektori arendamine, energiatõhususe tõstmine ning pikemas perspektiivis kaugküttesektori osakaalu suurenemine üldise energiatarbimise valdkonnas. Tabel 11. Teenuse „Riiklik toetus kaugküttesüsteemide renoveerimiseks KIKi kaudu“ mõõdikud Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas Algtase (2021) (2022) (2023) (2024) Renoveeritud või uus soojuse tootmisvõimsus kaugküttes, MW 15 (2016) 65 65 150 Allikas: SA KIK Renoveeritud või uue soojustorustiku pikkus, km 25 (2016) 110 110 137,5 Allikas: SA KIK Programmi tegevust rahastatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Energiatõhusus” meetme „Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne” (edaspidi meede) fondist, eesmärgiga tagada kaugküttesüsteemides energia kasutamise efektiivsuse suurenemine ja tootmissüsteemist pärinevate saasteainete heitkoguste vähenemine. Programmi tegevuse tulemusena väheneb energia lõpptarbimine soojuse efektiivsema tootmise ja edastuse tõttu. Programmi väljundnäitajaks on kas renoveeritud või uus soojuse tootmisvõimsus kaugküttes, renoveeritud või uue soojustorustiku pikkus või arvestuslik CO2 vähenemine aastas. Teenus: „Riiklik toetus taastuvkütuste kasutuselevõtu suurendamiseks transpordis KIKi ja Eleringi kaudu“ Teenuse eesmärk: Biometaani tarbimise ja tarnimise käivitamine ning biometaani tarbimise ja tootmise hoogustamine läbi toetuste. Lisaks on väljatöötatud meede, mille eesmärgiks on taastuvenergia osatähtsuse kasvatamine ning süsinikdioksiidi emissiooni vähendamine Eesti transpordisektoris elektribusside kasutuselevõtu abil. Kolmas meede, mis on hetkel väljatöötamisel keskendub rohevesiniku kasutuselevõtule transpordisektoris läbi tervikliku tootmisahelate toetamise. Tabel 12. Teenuse „Riiklik toetus taastuvkütuste kasutuselevõtu suurendamiseks transpordis KIKi ja Eleringi kaudu“ mõõdikud Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas (2019) (2021) (2022) (2023) (2024) Meetme tulemusel toodetud ja transpordis kasutusse võetud 0 4 4 5,8 biometaani aastane kogus, ktoe Allikas: SA KIK Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa biometaani tarbimise ja tootmise hoogustamisele ning toetada tegevusi, mis aitavad panustada eesmärki, et aastaks 2020 moodustab transpordikütuste tarbimises taastuvatest energiaallikatest toodetud kütus 10 protsenti. Toetuse tulemusena täidetakse ära taastuvenergia transpordieesmärk aastaks 2020, luues samas ka olulise baasi taastuvenergia transpordieesmärgi täitmiseks aastal 2030. Teenus kätkeb endas kahte meedet, kus toetatavaid tegevusi on kokku kolm. Meetmed on omavahelises tugevas, üksteist toetavas seoses. Toetust antakse biokütuse säästlikkuse kriteeriumitele vastava biometaani tootjale tõendatud biometaani tarne eest, kus oodatav tulemus on, et 200 GWh säästlikkuse kriteeriumitele vastavat biometaani on toodetud ning tarbitud. Meetmega „Biometaani transpordisektoris tarbimise toetamise tingimused“ antakse toetust biometaani tarbimise ja tarnimise käivitamiseks, et toetada taastuvenergia transpordieesmärgi saavutamist, tekitades taastuvatest energiaallikatest toodetud 21 kütustele nõudluse ja käivitades seeläbi biometaani tootmist, ning aidata kaasa sektori arengule. Toetuse oodatavaks tulemuseks on transpordisektoris aastal 2020 vähemalt 4000 tonni õliekvivalendi (ktoe) väärtuses biometaani aastane tarbimine, mis käivitab ka sellega samaväärses koguses biometaani tootmise. Meetme “Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamise tingimused ja kord” Meetme eesmärk: on süsinikdioksiidi emissiooni vähendamine Eesti transpordisektoris elektribusside (vähemalt 8 tk, M3 kategooria I klassi sõiduk) kasutuselevõtu abil ning elektribusside tarbimis- ja laadimisandmete kogumine ja analüüsimine, et aidata kaasa elektritranspordi arengule. Tabel 13. Teenuse “Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamise tingimused ja kord” mõõdikud Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas (2019) (2021) (2022) (2023) (2024) Minimaalne elektribusside arv 8 8 0 0 0 linnaliinil, tk Taastuvelektri kasutamine, 0 0 0 0,5 0,5 GWh/a Kokkuhoitud minimaalne 0 0 0 0,28 0,28 CO2/a, kt Toetust antakse tegevusteks, mis aitavad kaasa elektribusside kasutuselevõtuks ja laadimistaristu ehitamiseks, mis toetavad taastuvenergia transpordieesmärgi saavutamist ning loovad soodsad tingimused pärast 2020. a energia- ja kliimapoliitikas taastuvenergia osakaalu suurendamiseks. Toetuse tulemusena suureneb taastuvelektri kasutamise võimekus ühistranspordisektoris vähemalt 0,5 gigavatt‑tundi aastas. Avalikel liinidel sõidab vähemal 8 elektribussi ning ehitatakse välja selle opereerimiseks vajalik laadimistaristu. Laadimistaristu koosneb kahest tavalaadimispunktist ning kahest kiirlaadimispunktist, erinevate laadijate kasutamine võimaldab teha mitmekesisemaid analüüse Eestisse sobivatest elektribusside laadimise tehnoloogiatest. Toetuse oodatavaks tulemuseks on taastuvelektri kasutamine transpordisektoris vähemalt 0,5 GWh aastas ning CO2 emissiooni vähenemine mahus vähemalt 0,28 kt CO2 aastas. Toetust antakse kooskõlas riigi eelarvestrateegias sätestatud eesmärkidega, panustades süsinikdioksiidi emissiooni vähendamisse Eesti transpordisektoris elektribusside kasutuselevõtu abil. Meetme “Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris“ Meetme eesmärk: on vähem keskkonnahäiringut tekitavale rohevesinikku tarbivale transpordile ülemineku ergutamine. Eesmärgi saavutamiseks rahastatakse rohevesiniku tootmise ja kasutuselevõtu terviklahendust transpordis. Tabel 14. Teenuse “Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris” mõõdikud Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas (2019) (2021) (2022) (2023) (2024) 22 Meetme tulemusel on käivitunud Rahastusotsus esimene rohevesiniku tervikahela 0 Meede töösse Projekt töös Projekt töös tehtud pilootprojekt. Teenus: „Taastuvenergia piirülese koostöö edendamine läbi paindlike koostöömehhanismide rakendamise“ Teenuse eesmärk: Taastuvenergia osakaalu suurendamine paindlike koostöömehhanismide (taastuvenergia statistikakaubandus, piiriülesed ühisprojektid, ühised toetusskeemid) rakendamise abil. Tabel 13. Teenuse „Taastuvenergia piirülese koostöö edendamine läbi paindlike koostöömehhanismide rakendamise“ mõõdik Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas (2019) (2021) (2022) (2023) (2024) Võimalikult laialdane taastuvenergia koostöömehhanismide rakendamine Algtaset ei määratud täidetud täidetud täidetud täidetud Eestis Allikas: MKM MKM teeb tööd selle nimel, et käivitada edukalt paindlikud koostöömehhanismid teiste ELi liikmesriikidega, sest siis on võimalik taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaalu suurenemine Eesti elektri lõpptarbimises 50%-ni ja saavutada arengukavast tulenev eesmärk, mis näeb ette taastuvelektri osakaalu suurenemist Eesti elektri lõpptarbimises 2030.aastaks 30%-ni. Teenuse eesmärgi saavutamiseks koordineeritakse taastuvenergia paindlike koostöömehhanismide rakendamist, eesmärgiga meelitada lisainvesteeringuid Eesti taastuvenergiasektorisse ning tagada seeläbi Eestis asuva ning meie siseriiklikke vajadusi ületava taastuvenergia potentsiaali ärakasutamine üleeuroopaliste eesmärkide saavutamiseks. Koordineeritakse koostöös taastuvenergiasektori esindajatega, teiste riigiasutuste ning erinevate huvipooltega paindlike koostöömehhanismide rakendamist, juhitakse paindlike koostöömehhanismide alast müügitööd, tuleb tuvastada ning leida lahendusi Eesti taastuvenergiasektori arengu takistustele, eesmärgiga tagada võimalikult laialdane koostöömehhanismide rakendamine. Koostöömehhanismid võimaldavad riikidel, kahepoolsete kokkulepete alusel, müüa taastuvenergia toodangu statistilist ülejääki (siseriiklike taastuvenergia eesmärkide suhtes) riikidele, kellel ei ole õnnestunud võetud taastuvenergia eesmärke saavutada. Lisaks loovad paindlikud koostöömehhanismid võimaluse taastuvenergia projekte arendavatele ettevõtetele osaleda teiste riikide taastuvenergia toetusskeemides või arendada teiste riikide ettevõtetega ühiseid projekte. Arvestades ENMAKis väljatoodud lähenemist rajada uusi elektritootmisvõimsusi eelkõige turupõhiselt ning paindlike koostöömehhanismide rakendamise abil, samuti Eesti soovi suurendada eelkõige kodumaiste primaarenergiaressursside kasutamisel põhinevate või kütusevabade elektritootmisvõimsuste Eestisse rajamisega energiajulgeolekut, toetatakse antud teenusega eelnimetatud põhimõtetele vastavate projektide realiseerimist. Näiteks on Eesti ja Läti majandusministeeriumid sõlminud ühiste kavatsuste memorandumi (edaspidi MOU), millega nõustutakse ette valmistama tuuleenergeetikaks sobivad alad Eesti ja Läti territoriaalvetes, kuhu oleks võimalik tulevikus oksjonite korraldamise kaudu rajada tuuleparke koos kahepoolse energiaühendusega (koguvõimsusega kuni 700-1000 MW). MOU oleks aluseks Eesti-Läti projekti esitamiseks EL taastuvenergia ühishuviprojektide nimekirja, mis omakorda on vajalik eeldus sellele projektile EL toetuse taotlemiseks. Vajalike uuringute jaoks on 23 võimalik taotleda järgmise EL eelarveperioodi (2021-2027) CEF eelarvest kaasrahastust, mille tulemusel on projekti kogukulu riigile väiksem ja tulevikus saadav tulu oksjonist eeldatavalt suurem. Teenus: „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia vähempakkumised“ Teenuse eesmärk: Vähempakkumiste tulemusel rajatakse Eestisse uusi taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise võimsuseid ning suurendatakse Eesti taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia osakaalu. Tabel 14. Teenuse „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia vähempakkumised“ mõõdik Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas (2019) (2021) (2022) (2023) (2024) Taastuvenergia vähempakkumise tulemusena toodetud 0 360 515 515 15 taastuvelektri maht, GWh Allikas: Elering AS Vähempakkumised toimuvad riigi seatud taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia eesmärkide vastu. Programm on edukalt ellu viidud, kui Eesti taastuvenergia eesmärgid on õigeaegselt täidetud. 6.2.2 Programmi tegevus „Energiatõhususe suurendamine“ Programmi tegevuse eesmärk: muuta energia tarbimist efektiivsemaks, tagada energiatõhusus energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel, vähendada lõpptarbijale müüdavat energia kogust, riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi efektiivsem kasutamine, parandada eluruumide kvaliteeti ja muid energiatõhususe näitajaid. Programmi tegevus „Energiatõhususe suurendamine“ jaguneb neljaks teenuseks ja nendeks on lokaalsete küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduste asemel, energiatõhususe valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine, tänavavalgustuse energiatõhususe suurendamine KOVides KIKi kaudu ja toetus vanal pingesüsteemil hoonete elektripaigaldiste üleviimiseks uuele pingesüsteemile KredEx kaudu. Programmi tegevuse mõõdikud: Tabel 15. Programmi tegevus „Energiatõhususe suurendamine“ mõõdikud Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2018) (2021) (2022) (2023) (2024) Energia lõpptarbimine, TWh 33,6 (2018) 33,3 33,3 33,3 33,3 Allikas: Eurostat Primaarenergia sisemaine tarbimine, 71,8 (2018) TWh 65,6 65,6 65,6 65,6 Allikas: Eurostat Teenus: „Lokaalsete küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduse asemel“ Teenuse eesmärk: Energiatõhususe tõstmine ning pikemas perspektiivis jätkusuutliku 24 kaugküttesektori osakaalu suurenemine üldise energiatarbimise valdkonnas. Tabel 16. Teenuse „Lokaalsete küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduse asemele“ Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas (2018) (2021) (2022) (2023) (2024) Lokaalsete taastuvenergia küttelahenduste ehitamine 0,39 1,25 1,25 1,25 0 kaugküttelahenduste asemele (MW) Allikas: SA KIK Programmilise tegevuse raames asendatakse ebaefektiivselt toimiv kaugküttevõrk lokaalsete küttelahendustega, st võrk lammutatakse, jäigale hoonele paigaldatakse eraldi soojusetootmise seade. Toetatakse alljärgnevaid tegevusi:  olemasoleva hoone kaugküttesüsteemi asendamiseks lokaalse kütte ehitamine ja selle tõttu kasutusest välja langeva kaugküttesüsteemi osade lammutamine;  kasutusest välja langeva kaugküttesüsteemi osade lammutamine;  olemasoleva hoone kaugküttesüsteemi asendamiseks lokaalse kütte ehitamine ja selle tõttu kasutusest välja langeva kaugküttesüsteemi osade lammutamine tingimusel, et soojusettevõtja jätkab hoone soojusega varustamist lokaalse kütte läbi. Teenus: „Energiatõhususe valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine“ Teenuse eesmärk: Muuta energia tarbimist efektiivsemaks, tagada energiatõhusus energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel; vähendada lõpptarbijale müüdavat energia kogust; riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi efektiivsem kasutamine; parandada eluruumide kvaliteeti ja muid energiatõhususe näitajaid. Tabel 16. Teenuse „Energiatõhususe valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine“ mõõdikud Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas (2018) (2021) (2022) (2023) (2024) Energia lõpptarbimine, TWh 33,6 (2018) 33,3 33,3 33,3 33,3 Allikas: Eurostat Primaarenergia sisemaine tarbimine, 71,8 (2018) TWh 65,6 65,6 65,6 65,6 Allikas: Eurostat Energiatõhususe valdkonna tegevused on suunatud energiatõhususe suurendamiseks ja energia säästmiseks energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel. Valdkonnale püstitatud eesmärgid ja sihid on kokku lepitud vastavates direktiivides ning kirjeldatud riiklikus energia- ja kliimakavas aastaks 2030. Programmi eesmärgi täitmisel hoiame ära lõpptarbijale müüdava energia koguse kasvu, väheneb majanduse energiamahukus ning riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi kasutamine on efektiivsem. Olulisel kohal on valdkonna poliitika kujundamisel Eesti seisukohtade koostamine ja kaitsmine EL energiatõhususe valdkonda puudutavate õigusaktide menetlemisel. Energiatõhususe valdkond hõlmab riikliku energiasäästukohustuse täitmist energia säästmist edendavate meetmete kaudu, energiasäästukohustuse täitmise hindamist ning aruandluse esitamist riiklike energia- ja kliimakavade eduaruannete raames. Energiatõhususe valdkond hõlmab näiteks veel avaliku sektori kui ka eraomanduses olevate hoonete rekonstrueerimise ergutamist (tagatud on tõhusam energiakasutus ja parem sisekliima) ja ettevõtetes energiakasutuse tõhustamist. Valdkonnas on olulisel kohal ka tarbijate teadlikkuse tõstmine nende seadmete, sõidukite ja 25 hoonete energiatarbimise kohta. Energiatõhususe valdkonna tegevused edendavad riigi pikaajalist konkurentsivõimet ja soodustavad majanduskasvu, eriti kui selle käigus kasutatakse ära kohapealsete ettevõtete potentsiaali innovaatiliste tehniliste ja digitaalsete lahenduste rakendamisel. Teenus: „Tänavavalgustuse energiatõhususe suurendamine KOVides KIKi kaudu“ Teenuse eesmärk: Tänavavalgustuse arendamine, energiatõhususe tõstmine ning pikemas perspektiivis elektrienergia lõpptarbimise vähendamine üldise energiatarbimise valdkonnas, elektrienergia kasutamise efektiivsuse suurenemine. Tabel 17. Teenuse „Tänavavalgustuse energiatõhususe suurendamine KOVides KIKi kaudu“ mõõdik Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas (2018) (2021) (2022) (2023) (2024) Riikliku toetuse abil renoveeritud või uuendatud tänavalgustus paigaldiste Pole määratud 14000 14000 22000 0 arv Allikas: SA KIK Koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskusega läbiviidava projekti raames renoveeritakse või uuendatakse tänavavalgustuse paigaldisi kasutades selleks struktuuritoetuste meetme „„Energiasäästu ja taastuvenergia osakaalu suurendamine” „Tänavavalgustuse taristu renoveerimine”“ eesmärkide elluviimiseks mõeldud rahastamismudelit. Programmi eesmärk on tänavavalgustuses elektrienergia kasutamise efektiivsuse suurenemine, mille tulemusena väheneb tänavavalgustuses elektrienergia tarbimine tänu efektiivsema LED-valgustustehnoloogia kasutamisele. Projektist toetuse saamise aluseks on tingimused, mis näitab, kui palju väheneb tänavavalgustuses elektrienergia vähenemine, kui palju suureneb renoveeritud tänavavalgustuspunktide arv ja kui palju väheneb arvestuslik süsihappegaas (CO2) aastas. Teenus: „Toetus vanal pingesüsteemil hoonete elektripaigaldiste üleviimiseks uuele pingesüsteemile KredEx kaudu“ Teenuse eesmärk: Tallinnas vanal pingesüsteemil (3x220V) olevate hoonete elektripaigaldiste üleminek uuele 3x230/400V pingesüsteemile, elamute elektri- ja tuleohutuse parandamine, elektrienergia võrgu kadude vähendamine. Tabel 18. Teenuse „Toetus vanal pingesüsteemil hoonete elektripaigaldiste üleviimiseks uuele pingesüsteemile KredEx kaudu“ mõõdik (liitumispunkti) Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas (2018) (2021) (2022) (2023) (2024) Vanalt pingesüsteemilt uuele pingesüsteemile üle viidud elamute 1928 (2015-2018) arv Tallinna Kesklinnas, Vanalinnas, 750 750 750 750 Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosas Allikas: SA Kredex Programmi sihtrühmaks on Tallinna linna korteriühistud ja -ühisused ning väikeelamute omanikud, mittetulundusühingud, kelle hooneid varustatakse elektriga vanal pingesüsteemil ja asuvad Elektrilevi OÜ võrgupiirkonnas. Mujal piirkondades vanal pingesüsteemil olevaid hooneid enam ei ole. Programmi raames on võimalik asendada elektripaigaldiste üldosa nõuetekohase uue pingesüsteemi kaudu ehitades uued maandused, magistraalkaablid, paigaldatakse peajaotuskilp. 26 Programmilise tegevusega:  väheneb elektri- ja tuleõnnetuse oht;;  uue pingesüsteemi rikkevoolukaitse aitab tõhusalt vältida elektrilöögi ohtu;  sama peakaitsmega on võimalik tarbida kordades suuremat võimsust – enam ei löö korgid mitmeid elektriseadmeid korraga kasutades välja;  vähem pingekõikumisi pikendab seadmete eluiga; programmis osaleja saab uue elektrisüsteemi kuni 50% soodsamalt. Objekt Tase #Vanem Objekti kood Nimetus TUV 1 EN Energeetika TUV - mõõdik EN EN-01 PROGRAMM 1.1 EN ENEN Energeetika PROGRAMM - ENEN ENEN-01 mõõdik Energiavarustuse tagamine ja MEEDE 1.1.1 ENEN ENEN01 energiaturu korraldus MEEDE - mõõdik ENEN01 ENEN01-01 MEEDE - mõõdik ENEN01 ENEN01-02 Elektrivarustuse PR.TEGEVUS 1.1.1.1 ENEN01 ENEN0101 tagamine PR.TEGEVUS - ENEN0101 ENEN0101-02 mõõdik TEENUS ENEN0101 ENEN0101-03 TEENUS - mõõdik ENEN0101 ENEN0101-04 TEENUS - mõõdik ENEN0101 ENEN0101-05 Elektrimajanduse valdkonna poliitika TEENUS 1.1.1.1.1 ENEN0101 ENEN010101 kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Gaasivarustuse PR.TEGEVUS 1.1.1.2 ENEN01 ENEN0102 tagamine TEENUS ENEN0102 ENEN0102-01 TEENUS - mõõdik ENEN0102 ENEN0102-02 Gaasimajanduse valdkonna poliitika TEENUS 1.1.1.2.1 ENEN0102 ENEN010201 kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Transpordikütuse turu reguleerimine PR.TEGEVUS 1.1.1.3 ENEN01 ENEN0103 ja kütusevarude säilitamine PR.TEGEVUS - ENEN0103 ENEN0103-01 mõõdik PR.TEGEVUS - ENEN0103 ENEN0103-02 mõõdik PR.TEGEVUS - ENEN0103 ENEN0103-03 mõõdik Transpordikütuste valdkonna, sh vedelkütuste varu, TEENUS 1.1.1.3.1 ENEN0103 ENEN010301 poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Soojusenergia PR.TEGEVUS 1.1.1.4 ENEN01 ENEN0104 tõhus tootmine ja ülekanne PR.TEGEVUS - ENEN0104 ENEN0104-01 mõõdik Soojusmajanduse valdkonna poliitika TEENUS 1.1.1.4.1 ENEN0104 ENEN010401 kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia MEEDE 1.1.2 ENEN ENEN02 osakaalu suurendamine lõpptarbimises MEEDE - mõõdik ENEN02 ENEN02-01 MEEDE - mõõdik ENEN02 ENEN02-01 Taastuvenergia osakaalu PR.TEGEVUS 1.1.2.1 ENEN02 ENEN0201 suurendamine lõpptarbimises PR.TEGEVUS - ENEN0201 ENEN0201-01 mõõdik PR.TEGEVUS - ENEN0201 ENEN0201-02 mõõdik PR.TEGEVUS - ENEN0201 ENEN0201-03 mõõdik Taastuvenergia valdkonna poliitika TEENUS 1.1.2.2.1 ENEN0201 ENEN020101 kujundamine ja selle elluviimise korraldamine TEENUS - mõõdik ENEN020201 ENEN020101-01 Riiklik toetus kaugküttesüsteemide TEENUS 1.1.2.2.2 ENEN0201 ENEN020101 renoveerimiseks KIKi kaudu TEENUS - mõõdik ENEN020102 ENEN020102-01 TEENUS - mõõdik ENEN020102 ENEN020102-02 Riiklik toetus taastuvkütuste kasutuselevõtu TEENUS 1.1.2.2.3 ENEN0201 ENEN020103 suurendamiseks transpordis KIKi ja Eleringi kaudu TEENUS - mõõdik ENEN020103 ENEN020103-01 Taastuvenergia piirülese koostöö edendamine läbi TEENUS 1.1.2.2.4 ENEN0201 ENEN020104 paindlike koostöömehhanismid e rakendamise TEENUS - mõõdik ENEN020104 ENEN020104-01 Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise TEENUS 1.1.2.2.5 ENEN0201 ENEN020105 režiimil toodetud elektrienergia vähempakkumised TEENUS - mõõdik ENEN020105 ENEN020105-01 Energiatõhususe PR.TEGEVUS 1.1.2.2 ENEN02 ENEN0202 suurendamine PR.TEGEVUS - ENEN0202 ENEN0201-01 mõõdik PR.TEGEVUS - ENEN0202 ENEN0201-02 mõõdik Lokaalsete küttelahenduste TEENUS 1.1.2.1.1 ENEN0202 ENEN020101 ehitamine kaugküttelahendus e asemel TEENUS - mõõdik ENEN020201 ENEN020201-01 Energiatõhususe valdkonna poliitika kujundamine ja TEENUS 1.1.2.1.2 ENEN0202 ENEN020102 selle elluviimise korraldamine TEENUS - mõõdik ENEN020102 ENEN020203-01 TEENUS - mõõdik ENEN020102 ENEN020202-01 Tänavavalgustuse energiatõhususe TEENUS 1.1.2.1.3 ENEN0202 ENEN020203 suurendamine KOVides KIKi kaudu TEENUS - mõõdik ENEN020203 ENEN020203-01 Toetus vanal pingesüsteemil hoonete TEENUS 1.1.2.1.4 ENEN0202 ENEN020204 elektripaigaldiste üleviimiseks uuele pingesüsteemile KredEx kaudu TEENUS - mõõdik ENEN020204 ENEN020204-01 Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise TEENUS 1.1.2.2.6 ENEN020101 korraldamine Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu TEENUS- toetamien mõõdik ENEN020101-06 tingimused ja kord mõõdik ENEN020101-06 mõõdik mõõdik Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku TEENUS- kasutuselevõtuks mõõdik ENEN020101-07 transpordisektoris Kaasvastut Mõõdiku Eesmärk/Mõõdik Vastutaja aja(d) tüüp Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning Eesti energiavarustus ja - N tarbimine on säästlikum Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav kütuste ja energia N C kättesaadavus tarbijale Eestis on tagatud pidev energiavarustus; Eesti energiavarustus ja - N tarbimine on säästlikum Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav kütuste ja energia N C kättesaadavus tarbijale Energiamajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja N C keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise Tagatud on energiataristu n-1 kriteerium ja energiaturu tõhus toimimine N C Tagatud on elektri- ja gaasituru toimimine Eestis N C Elektri varustuskindluse, kvaliteedi ning konkurentsivõimelise hinna N tagamine Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia summaarsest N N lõpptarbimisest, % Jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus minutites tarbimiskoha kohta N N aastas, minut Andmata jäänud energia kogus ülekandevõrgus, MWh N N Eesti on ühendatud Kesk-Euroopa sünkroonalaga aastaks 2025 N C Tagada elektri varustuskindlus, kvaliteet ning mõistlik (nii tarbijate kui ka N10 C elektriettevõtjate vaates) hind Gaasi toimiv varustuskindlus loob soodsa pinnase gaasi kui kütuse kasutamiseks nii tööstuslikes protsessides, soojuse tootmises kui N transpordis. Turupõhimõtetele tuginev regulatsioon tagab kõigile tarbijatele gaasi võimalikult soodsa lõpphinna Infrastuktuuri normi (N-1) täitmine N C Gaasituru konsentreeritus (HHI) N N Gaasiturgu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamine ja edendamine N10 vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi õigusele Tagada transpordikütuste turul aus konkurents eesmägiga võimaldada tarbijale võimalikult madal konkurentsitingimustes kujunev vedelkütuste N hind; tagada vedelkütuste varu olemasolu ja kasutamine lähtudes ELi õigusest ja IEA ees võetud kohustustest Regulatsioonile vastava kütusevaru olemasolu N C Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest N N transpordisektoris, % Transpordikütuste turul enamkasutatavate kütuste kvaliteet tagatud N C Transpordikütuste turgu ja vedelkütuse varu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamine ja edendamine vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja N10 ELi õigusele. Kaugkütte soodne hind on jõukohane kõigile tarbijatele, kaugkütet toodetakse jätkusuutlikult ja keskkonnasõbralikult. Kaugküte on tagatud N ka kõige külmemal kütteperioodil Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse summaarsest N N lõpptarbimisest, % Kaugkütteturgu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamine ja edendamine N10 vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi seadusandlusele Primaarenergia tarbimine muutub oluliselt tõhusamaks. Primaarenergia tõhusama kasutuse eesmärgiks on saavutada olukord, kus Eesti N energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum Energia lõpptarbimine, TWh N C Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh N C Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega konkurentsivõimeline ning suurendab riigi energia julgeolekut. Taastuvenergia osakaal kasvab lõpptarbimises ning primaarenergia N tarbimises kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat, majanduslikult mõistlikke lahendusi ning võttes arvesse säästva arengu printsiipe. Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse summaarsest N N lõpptarbimisest, % Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia summaarsest N N lõpptarbimisest, % Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest N N transpordisektoris, % Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega konkurentsivõimeline ning suurendab riigi energia julgeolekut. Taastuvenergia osakaal kasvab lõpptarbimises ning primaarenergia N10 tarbimises kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat, majanduslikult mõistlike lahendusi ning võttes arvesse säästva arengu printsiipe. Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest, N10 c % Kaugküttesektori arendamine, energiatõhususe tõstmine ning pikemas perspektiivis kaugküttesektori osakaalu suurenemine üldise energiatarbimise valdkonnas. Renoveeritud või uus soojuse tootmisvõimsus kaugküttes, MW N10 N Renoveeritud või uue soojustorustiku pikkus, km N10 N Biometaani tarbimise ja tarnimise käivitamine ning biometaani tarbimise ja N10 tootmise hoogustamine läbi toetuste Meetme tulemusel toodetud ja transpordis kasutusse võetud biometaani aastane kogus, ktoe N10 N Taastuvenergia osakaalu suurendamine paindlike koostöömehhanismide N10 rakendamise abil Võimalikult laialdane taastuvenergia koostöömehhanismide rakendamine N10 C Eestis Vähempakkumiste tulemusel rajatakse Eestisse uusi taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise võimsuseid ning suurendatakse Eesti N10 taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia osakaalu Taastuvenergia vähempakkumise tulemusena toodetud taastuvelektri maht, N11 C GWh Muuta energia tarbimist efektiivsemaks, tagada energiatõhusus energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel, vähendada lõpptarbijale müüdavat energia kogust, riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi efektiivsem N kasutamine, parandada eluruumide kvaliteeti ja muid energiatõhususe näitajaid. Energia lõpptarbimine, TWh N C Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh N C Energiatõhususe tõstmine ning pikemas perspektiivis jätkusuutliku N10 kaugküttesektori osakaalu suurenemine üldise energiatarbimise valdkonnas Lokaalsete taastuvenergia küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduste N10 N asemel (MW) Muuta energia tarbimist efektiivsemaks, tagada energiatõhusus energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel; vähendada lõpptarbijale müüdavat energia N10 kogust; riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi efektiivsem kasutamine; parandada eluruumide kvaliteeti ja muid energiatõhususe näitajaid. Energia lõpptarbimine, TWh N C Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh N C Tänavavalgustuse arendamine, energiatõhususe tõstmine ning pikemas perspektiivis elektrienergia lõpptarbimise vähendamine üldise N10 energiatarbimise valdkonnas, elektrienergia kasutamise efektiivsuse suurenemine. Renoveeritud või uuendatud tänavalgustus paigaldiste arv N10 N Tallinnas vanal pingesüsteemil (3x220V) olevate hoonete elektripaigaldiste renoveerimise osaline riiklik toetamine selliselt, et hooned viiakse üle uuele N10 N 3x230/400V pingesüsteemile, elamute elektri- ja tuleohutuse parandamine, elektrienergia võrgu kadude vähendamine. Vanalt pingesüsteemilt uuele pingesüsteemile üle viidud elamute arv Tallinna N10 N Kesklinnas, Vanalinnas, Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosas Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega konkurentsivõimeline ning suurendab riigi energia julgeolekut. Taastuvenergia osakaal kasvab lõpptarbimises ning primaarenergia tarbimises kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat, majanduslikult mõistlike lahendusi ning võttes arvesse säästva arengu printsiipe. N minimaalne elektribusside arv linnaliinil N10 N taastuvelektrir kasutamine GWh/a N10 N kokkuhoid minimaalne N10 N meetme tulemusel on käivitunud esimene rohevesiniku tervikahela pilootprojekt N10 C Mõõdiku Mõõdiku Allika kirjeldus 2021 2022 formaat suund 31 025 559 € 22 844 087 € NONE ABD ABD 31 025 559 € 22 844 087 € NONE ABD ABD NONE 705 914 € 794 319 € NONE Täidetud Täidetud NONE Täidetud Täidetud 243 904 € 292 105 € PCT POSIT 20% 20% INT NEGAT <120 110 INT NEGAT <60 <60 NONE Teostamisel Teostamisel NONE 148 544 € 144 603 € NONE Täidetud Täidetud INT NEGAT 5700 4500 Täidetud Täidetud 144 214 € 140 329 € NONE Olemas Olemas PCT POSIT 10% 7,5% NONE Tagatud Tagatud Täidetud Täidetud 169 252 € 217 282 € PCT POSIT 56,1% 56,8% Täidetud Täidetud 30 319 645 € 22 049 768 € INT NEGAT 33,3 33,3 INT NEGAT 65,6 65,6 18 564 542 € 17 511 190 € PCT POSIT 56% 57% PCT POSIT >20% >20% PCT POSIT 10% 10,0% PCT POSIT 20,00% 20,00% INT POSIT 65 65 INT POSIT 110 110 INT NONE 4 4 NONE täidetud täidetud NONE 360 515 11 755 103 € 4 538 578 € INT NEGAT 33,3 33,3 INT NEGAT 65,6 65,6 INT POSIT 1,25 1,25 INT NEGAT 33,3 33,3 INT NEGAT 65,6 65,6 INT POSIT 14000 14000 INT POSIT 150000 EUR/ca 200 000 EUR/ca INT POSIT 750 tarbimispunkti 750 tarbimispunkti INT POSIT 0 0 DEC_2 POSIT 0 0 DEC_2 POSIT 0 0 rahastusotsus NONE POSIT meede töösse tehtud Majandus- ja taristuministri …........ jaanuari 2020. a käskkirjaga nr …….... kinnitatud "Energeetika programm aastateks 2021–2024" lisa 1 2023 2024 Algtase 6 768 537 € 2 425 288 € ABD ABD BAB 6 768 537 € 2 425 288 € ABD ABD BAB 793 493 € 774 906 € Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud 291 255 € 286 808 € 20% 25% 19,7% <110 <110 129,8 <60 <60 18,5 Teostamise Teostamisel Teostamisel l 144 628 € 140 184 € Täidetud Täidetud Täidetud 100000 3750 3500 (2016) Täidetud Täidetud 140 432 € 135 988 € Olemas Olemas Olemas 7,5% 7,5% 3,3% Tagatud Tagatud Tagatud Täidetud Täidetud 217 178 € 211 926 € 57,6% 58,4% 53,7% Täidetud Täidetud 5 975 044 € 1 650 382 € 33,3 33,3 33,4 65,6 65,6 65,6 4 786 365 € 487 006 € 58% 59% 53,7% >20% >20% 19,7% 8,5% 7,6% 3,3% 20,00% >25% 22% (2019) 150 0 15 (2016) 137,5 0 25 (2016) 5,8 0 0 algtaset ei täidetud täidetud määratud 515 15 0 1 188 679 € 1 163 376 € 33,3 33,3 33,4 65,6 65,6 65,6 1,25 0 0,39 33,3 33,3 33,4 65,6 65,6 65,6 algtaset 22000 0 pole määratud 2015-2018 uuele pingesüste 200 000EUR/ca 200 000EUR/ca emile üle 750 tarbimispunkti 750 tarbimispunkti viidud 1928 korterit, 2019 8 8 0 0,5 0,5 0 0,28 0,28 0 projekt töös projekt töös 0 Mõõdikute defineerimisel kasutatavad koodid Mõõdiku tüüp: Arvuline - N Tekstiline - C Mõõdiku formaat: Formaatimata - NONE Kaks kohta peale koma - DEC_2 Protsent - PCT Täisarv - INT Mõõdiku suund: NONE Suurem on parem - POSIT Väiksem on parem - NEGAT
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →