Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. jaanuar 2021
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
22.01.2021 nr 11
Programmi „Energeetika programm 2021–
2024“ kinnitamine
Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019.
aasta määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse,
hindamise ja muutmise kord“ kinnitan programmi „Energeetika programm 2021–2024“ (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
2
KINNITANUD
majandus- ja taristuminister
{regDateTime}
käskkirjaga nr {regNumber}
Energeetika programm 2021-2024
Programmi
koostaja ja Energeetika osakond, energeetika asekantsler
vastutaja
Programmi eelnõu
07.01.2021
valmimise aeg
Vorm on abiks riigi eelarvestrateegia (RES) protsessi sisendina
Vormi sisu koostatava programmi dokumendi eelnõu koostamiseks. Programmi
kasutamise selgitus eelnõu kohandatakse RES-ist ja riigieelarvest lähtuvalt. Programmi
kinnitab minister käskkirjaga.
Sisukord
Sisukord .......................................................................................................................................... 2
1. Programmi esileht...................................................................................................................... 4
2. Sissejuhatus ................................................................................................................................ 5
3. Programmi juhtimiskorraldus ................................................................................................. 5
4. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve ............................................................................. 7
4.1 Programmi eesmärk ............................................................................................................7
4.2 Programmi mõõdikud .........................................................................................................7
4.3 Programmi eelarve ..............................................................................................................8
5. Olukorra lühianalüüs ................................................................................................................ 8
6. Meetmed, tegevused ja teenused ............................................................................................ 15
6.1. Meede: „Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus“ .................................15
6.1.1 Programmi tegevus „Elektrivarustuse tagamine“ .........................................................15
6.1.2 Programmi tegevus „Gaasivarustuse tagamine“ ...........................................................16
6.1.3 Programmi tegevus „Transpordikütuste valdkonna reguleerimine ja kütusevarude
säilitamine“.............................................................................................................................17
6.1.4 Programmi tegevus „Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne“ ................................18
6.2 Meede „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine
lõpptarbimises“ ........................................................................................................................18
6.2.1. Programmi tegevus „Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ ...........19
6.2.2 Programmi tegevus „Energiatõhususe suurendamine“ .................................................23
3
1. Programmi esileht
Tulemusvaldkond Energeetika
Tulemusvaldkonna Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega
eesmärk energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja
kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja
keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime
kasvu.
Valdkonna Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK)1
arengukava
Programmi nimi Energeetika programm 2021-2024
Programmi Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava
eesmärk regulatsiooni energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine
on säästlikum
Programmi 2021-2024
periood
Peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)
(ministeerium)
Kaasvastutajad Ei ole
(oma valitsemisala
asutus ja isik)
Kaasvastutaja Ei ole
ministeerium ja
selle valitsemisala
asutused
1
https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/arengukavad
4
2. Sissejuhatus
Energeetika programm on koostatud „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ (edaspidi
ENMAK või arengukava) eesmärkide saavutamiseks.
Energiamajanduse arengukava üldeesmärgiks on tagada tarbijatele turupõhise hinna ning
kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu (edaspidi EL) pikaajaliste
energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja
keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Soovitud muutused
energiamajanduses ja sellega seotud teistes valdkondades peavad aset leidma eelkõige
majanduskeskkonna ja tururegulatsiooni toel ning riiklike vahenditega sekkumine nende
saavutamiseks on erandlik. Energeetika programmis ettenähtud meetmete elluviimisel on
positiivne mõju Eesti majanduskasvule ja konkurentsivõimele.
Programmist tulenevate tegevuste rakendamine peab tagama ENMAKist tulenevate riiklike
ülesannete täitmise vastavalt arengukavas ettenähtule. Programmi eesmärk: Eestis on tagatud
pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava regulatsiooni energiaturu areng ning Eesti
energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum.
Energeetika programmi viiakse ellu läbi kahe meetme: energiavarustuse tagamine ja energiaturu
korraldus ning primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine.
Programm koondab elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja
hoonete energiakasutusega seonduvad tegevused (elamumajanduse tegevused kuuluvad ehituse
programmi).
3. Programmi juhtimiskorraldus
Energeetika programmi eest vastutab energeetika asekantsler. Programmijuhi ülesanne on
programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine,
programmi ja tulemusvaldkonna arengukavade väljatöötamine ning infovahetuse korraldamine.
Programmi sisulise koostamise, elluviimise ja seire eest vastutab energeetika osakond.
Energeetika programm on muuhulgas seotud järgmiste riiklike strateegiadokumentidega:
Energiamajanduse arengukava aastani 2030;
Strateegia “Eesti 2035”;
Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“;
Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“;
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050;
Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030;
Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia;
5
Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-20202;
Transpordi arengukava 2014-20203.
Valdkonna eest vastutav minister esitab programmi eelnõu Rahandusministeeriumile üks kord
aastas ning see avalikustatakse MKM-i veebilehel. Pärast programmi kinnitamist koostatakse
programmi rahastamiskava. Programmi tulud, kulud ja finantseerimistehingud kinnitatakse
riigieelarve seadusega ning meetmete eelarved ministri liigendusega. Programmi seire toimub
vähemalt kaks korda aastas. Energeetika osakond koostab igal aastal programmi rakendamise
kohta tulemusaruande.
Energeetika programmi täitmisel tekib mitmeid koostööpunkte ministeeriumide ja nende
valitsemisala asutustega. Kõige sagedamini on koostöö järgmiste üksustega seoses nimetatud
teemadega:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium:
o Ehitus- ja elamuosakond;
o Transpordi arengu ja investeeringute osakond;
o Teede- ja raudteeosakond;
o Kriisireguleerimise osakond;
o Välisvahendite osakond;
o Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond;
o Majandusarengu osakond;
o Siseturu osakond;
o Maavara osakond;
o Sihtasutus KredEx;
o Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet.
Rahandusministeerium:
o Riigivara osakond;
o Planeeringute osakond;
o Riigieelarve osakond;
o Regionaalarengu osakond;
o Riigi Kinnisvara AS;
o Statistikaamet.
Justiitsministeerium:
o Õiguspoliitika osakond.
2
Koostamisel on „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035“
3
Koostamisel on „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021+“
6
Sotsiaalministeerium:
o Rahvatervise osakond.
Siseministeerium:
o Pääste- ja kriisireguleerimise poliitika osakond.
Keskkonnaministeerium:
o Kliimaosakond;
o Looduskaitse osakond;
o Metsaosakond;
o Merekeskkonna osakond;
o Keskkonnakorralduse osakond;
o Välisõhu ja kiirgusosakond;
o Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon.
Haridus- ja teadusministeerium:
o Teadusosakond;
o Sihtasutus Kutsekoda.
Maaeluministeerium:
o Maakasutuspoliitika osakond.
Energeetika valdkonna poliitika kujundamisel tehakse aktiivset koostööd kõikide energeetika
valdkonna teenuse pakkujatega (nt elektri- ja gaasiettevõtjad). Eraldi on moodustatud valdkonna
huvirühmade esindajatest koosnev MKM energeetikanõukogu ja taastuvenergia nõukoda ja
meretuuleenergia hoogustamise töörühm. Moodustamisel on energiaturgude nõukoda.
Otsesed seosed teiste tulemusvaldkondadega on transpordis alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu
suurendamisel ja motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamisel. Lisaks
sõidukipargi ökonoomsuse suurendamine ja tõhususe väljaarendamine. Elamumajanduse raames
on otsene seos olemasoleva hoonefondi energiatõhususe suurendamise ja uute hoonetega seotud
eeldatava energiatõhususe suurendamisega.
4. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve
4.1 Programmi eesmärk
Energeetika programmi eesmärgiks on tagada läbi poliitikakujunduse ja regulatsiooni tulevikku
vaatava energiaturgude arengut soodustava keskkonna Eestis pidev energiavarustus ning
energiavarustuse ja -tarbimise säästlikkus, mis kindlustab tarbijatele turupõhise hinna ning
kättesaadavusega energiavarustuse.
Eesti energiamajanduse areng peab olema kooskõlas ELi pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika
eesmärkidega, panustama Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning
pikaajalise konkurentsivõime kasvu.
7
4.2 Programmi mõõdikud
Programmi mõõdik ühtib energeetika tulemusvaldkonna mõõdikuga ja on Maailma
Energeetikanõukogu poolt välja arendatud riikide energiapoliitika jätkusuutlikkuse indikaator
Energy Trilemma Index4, mis iseloomustab riigi energiamajandust läbi kolme aspekti:
energiajulgeolek, energia kättesaadavus ja taskukohasus ning energeetika keskkonnamõju. Indeksi
alusel reastati 2020. aastal 108 riiki maailmas ning Eesti oli selles järjestuses26. kohal.
Iga indeksi täht väljendab riigile antud hinnet vastavas kategoorias. Esimene täht kirjeldab
energiajulgeoleku olukorda riigis, teine energia kättesaadavust ning taskukohasust ning kolmas
energeetika keskkonnamõju. Tähega “A” kirjeldatakse parimat tulemust – st parim tulemus kõigis
kategooriates oleks väljendatud kui AAA. Eesti tulemus aastal 2020 oli BAB.
Tabel 1. Programmi mõõdikud
Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
(2020) (2021) (2022) (2023) (2024)
Soodsa hinnaga ja BAB ABD ABD ABD ABD
keskkonnanõudeid arvestav kütuste
ja energia kättesaadavus tarbijale
Allikas: Maailma
Energeetikanõukogu
4.3 Programmi eelarve
Tabel 2. Programmi eelarve
Eelarve jaotus 2021 2022 2023 2024
Kulud 31 011 354 22 830 004 6 754 454 2 411 205
sh välistoetused ja kaasrahastus 21 108 738 20 457 746 4 370 626 31 000
investeeringud 0 0 0 0
sh välistoetused ja kaasrahastus 0 0 0 0
Mitterahalised kulud 14 205 14 083 14 083 14 083
Programmi eelarve kokku 31 025 559 22 844 087 6 768 537 2 425 288
5. Olukorra lühianalüüs
Käesolevas programmis kirjeldatu hõlmab energeetika valdkonna tegevusi, mis on seotud või
mõjutavad energia tootmist, ülekannet ja jaotamist ning tarbimist. Meetmete ja programmi
tegevuste valikul on lähtutud MKM-i põhimääruses sätestatud tegevustest ja programmi
eesmärkidest.
Eesti energiaga varustamise kindlus on väga hea: ELis on Eesti sõltuvus energiakandjate impordist
üks väiksemaid, lisaks põlevkivile kindlustab omamaiste energiaallikate kõrge osakaalu
taastuvenergia – biomass, tuul ja soojuspumpade abil saadud soojus. Elektrienergia, gaasi,
vedelkütuste ja tahkekütuste pakkujate paljusus on taganud tarbijatele turupõhised energia hinnad.
Kaugkütte hinnaregulatsioon on taganud jätkusuutliku kaugküttesüsteemide toimimise, kus on
tarbijate ja teenusepakkujate huvid tasakaalustatud. Pikas plaanis tuleb Eesti energiamajanduses
järjepidevalt tegeleda energeetika keskkonnamõjude vähendamisega, tõhusama ning säästlikuma
energiatarbimise ja -tootmise edendamisega ja varustuskindluse hoidmisega kõrgel tasemel.
4
https://trilemma.worldenergy.org
8
Meetmete ja programmi tegevuste valikul on lähtutud MKM-i põhimääruses sätestatud tegevustest
ja programmi eesmärkidest.
Programmi meede „Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus“ koosneb neljast
olulisest programmi tegevusest ning nendeks on elektrivarustuse tagamine, gaasivarustuse
tagamine, transpordikütuste valdkonna reguleerimine ja kütusevarude säilitamine ning
soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne.
Igale programmi tegevusele vastab üks konkreetne teenus:
Elektrivarustuse tagamise programmi tegevuse teenuseks on elektrimajanduse valdkonna
poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine.
Eesti elektriturg avanes täielikult kõigile tarbijatele 2013. aasta alguses ja koos elektrituru
avamisega lõppes elektri hinna reguleerimine ning kõigil elektritarbijatel tekkis võimalus osta
elektrit elektriturul konkureerivatelt erinevatelt pakkujatelt. Täna kujuneb elektrienergia hind
Põhja- ja Baltimaade ühisel elektriturul elektri tootjate pakkumise ning tarbijate nõudluse
tasakaalupunktis. Eesti ja Soome vaheline kõrgepinge alalisvooluühendused EstLink 1 ja EstLink
2 kolmekordistas Balti- ja Põhjamaade vahelised elektri ülekandevõimsused ning tänu sellele on
Eestist ja Soomest saanud sisuliselt üks turupiirkond. Elektriturg on käivitunud ootuspäraselt.
Elektrimajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse,
turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise. Elektri
tootmises kasutatakse otseste primaarkütuste kasutamise kõrval ka tootmisjääke. Elektri tootmisel
kasvab kütusevabade jm taastuvate energiaallikate osakaal (2019. a tase 25%). Elektrimajanduse
valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise eesmärgiks on, et väljakujunenud elektri
tootmise portfell peab olema konkurentsivõimeline regionaalsel elektriturul täiendavate
subsiidiumiteta ning toetused elektri tootmisele oleks erandlikud ja vajaduspõhised kriitilise
tootmisvõimekuse tagamiseks ning Eesti teadus- ja arendustegevuse seisukohalt potentsiaalsete
uute tootmistehnoloogiate turule aitamiseks. Eesmärk on saavutada 2025. aastaks olukord, kus
Eesti elektri ülekandevõrk on sünkroniseeritud ELis asuva sünkroonalaga. Elektrivõrkude
arendamine ei tohi kaasa tuua ülemäärast survet tariifile. Valdkonda suunatakse läbi õigusaktides
(eelkõige elektrituruseadus ning selle alusel kehtestatud õigusaktid) sätestatu. Õigusaktide (eriti
seaduse) muutmine võtab aega, mistõttu on teenuse osutamisel kriitilise tähtsusega omada vaadet
ning ülevaadet elektrituru suundumustest. Nii on võimalik tagada, et Eestis kehtivad õigusaktid ei
takistaks elektrivaldkonnas innovatsiooni, kuid samal ajal tagaksid, et muutused toimuksid
sujuvalt.
Gaasivarustuse tagamise programmi tegevuse teenuseks on gaasimajanduse valdkonna poliitika
kujundamine ja selle elluviimise korraldamine.
Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamise seisukohast on
oluline, et Eestis oleks tagatud gaasi varustuskindlus ja tõhus turukorraldus.
Alates 2014. aastast, kui valmis Leedus Klaipeda veeldatud gaasi terminal, on avanenud Eesti
turuosalistele võimalus gaasi impordiks täiendavast tarneallikast, kus gaasi hind ei ole seotud
naftatoodete hinnaga, vaid kujuneb välja hetketurul. Gaasiturul konkurentsi edendamiseks on
olnud oluline tagada gaasi müügitegevusest sõltumatu ülekandesüsteemi halduri olemasolu.
Konkurentsi tekitamiseks oli omandiline eraldamine vajalik, kuna muidu oleks puudunud kindlus,
9
et omandiliselt eraldamata maagaasi ülekandeteenuse osutaja teeks piisavalt investeeringuid
konkureerivatele maagaasi tarnijatele ülekandevõrgule ligipääsu tagamiseks. Riik peab koostöös
neutraalse ja sõltumatu gaasi süsteemihalduriga panustama gaasi varustuskindluse, sealhulgas
tarnehäiretega toimetuleku võimekuse suurendamisse ning tarneahelate mitmekesistamisse.
Tarneahela mitmekesistamise ja tõhusa konkurentsi eelduseks on tihe koostöö naaberriikidega
ning perspektiivis ühiste toimeprintsiipide alusel toimiv kolme Balti riigi ja Soome gaasiturg, mis
on ühendatud Poola kaudu Kesk-Euroopa gaasituruga. Mitmekesistatud tarneahel on aluseks gaasi
hinna konkurentsivõimele võrreldes alternatiivsete kütustega ning võtmeküsimuseks
tarbimismahtude suurenemisel. Gaasi varustuskindluse tagamiseks on oluline roll Soome-Eesti
vahelisel gaasiühendusel Balticconnector, mis alustas tööd 2020. aastal. Hetkeolukord gaasi
varustuskindluse tagamisel on hea, aga programmis ettenähtud tegevused aitavad muuhulgas kaasa
sellele, et aastaks 2022 on loodud Poola ja Leedu vaheline gaasiühendus, mis aitab kaasa Eesti
energiasõltumatuse suurenemisele ning Eesti gaasiturg on üks osa Balti riikide ja Soome ühiselt
toimivast gaasiturust.
Transpordikütuste valdkonna, sh vedelkütuste varu poliitika kujundamine ja selle elluviimise
korraldamine on täna reguleeritud vedelkütuse- ja vedelkütusevaru seadusega. Vedelkütuste
varude, milleks on peamiselt mootoribensiin ja diislikütus, moodustamiseks ja haldamiseks on
loodud AS Eesti Vedelkütuse Agentuur (OSPA). Eestis asub täna kohustuslikust varust umbes
50%. Eesti liitus Rahvusvahelise Energiaagentuuriga (IEA) 2014. aastal ja sellega seonduvalt
lähtutakse varude hoidmisel lisaks vedelkütusevaru seadusele ka IEA energiaprogrammi
käsitlevast kokkuleppest. Tänases olukorras tuleb üha enam arvestada geopoliitilisest olukorrast
tingitud mõjudega kütuse tarnetele. Oluline on pöörata tähelepanu suutlikkusele tagada
tarneraskuse ilmnemisel tõhus riikidevaheline info liikumine ja kütuse võimalikult kiire tarnimine
kütuse edasimüüjatele. Programmis ettenähtud tegevused aitavad kaasa transpordikütuste
valdkonna paremale reguleerimisele ja vedelkütuse varu hoidmise korraldamisele. Olulisel kohal
on energeetika innovatsiooni- ja tehnoloogiaalase koostöö edendamine IEA raames. Vedelkütuse
varu poliitika peab tagama IEA liikmesriigi poolt võetud kohustused ja EL direktiivis sätestatud
kohustused.
Transpordikütuste turukorralduse osas oleme väljumas konservatiivsest turukorraldusest, turule
sisenevad uued kütused (gaaskütused, suurema biokomponendi sisaldusega kütused, sellest
tulenevalt käsitletakse „vedelkütuse“ turukorralduse asemel „transpordikütuste“ turukorraldust,
tulevikus muudetakse ka vedelkütuse seadus transpordikütuse seaduseks). Eelpool väljatoodust
lähtuvalt korraldatakse Eesti turukorraldus selliselt ümber, et uued kütused turule ära mahuksid
(näiteks kütuste märgistamine, tarbijate teavitamine, biokütuse tarbimisse lubamise kohustuse
paindlikumaks muutmine). Üha suuremat rolli etendavate alternatiivkütuste turule tuleku
soodustamiseks loob riik kõigile kütuse müüjatele avatud ja läbipaistvad võimalused
alternatiivkütuste turule paiskamiseks ja nendest toodetud statistikaga kauplemiseks (statistikaga
kauplemise platvorm) ning aitab ületada turubarjääre (gaasiliste kütuste kasutamise
investeeringutoetused).
Soojusenergia tõhusa tootmise ja ülekande valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise
korraldamise eesmärk on tagada, et soojusmajanduses rakendatavad poliitilised valikud ja
rakendatavad meetmed lähtuksid eesmärgist, et soojusmajandus on pikaajaliselt jätkusuutlik ega
vaja tavapärasele majandustegevusele täiendavaid investeerimis- ega tegevustoetusi. Oluline on
10
liikuda suunas, kus soojust toodetakse valdavas enamuses kohalikest ja taastuvatest kütustest ning
kütusevabadest energiaallikatest ning maksimaalses ulatuses kasutatakse ära jääk- ja heitsoojust.
Igapäevaselt tehakse tööd sellega, et saavutada programmis ettenähtud eesmärk vähendada
imporditava kütuse kasutamist soojuse tootmiseks. Selleks on vaja investeerida hoonete
energiatõhususse ja soojuse tootmise ja edastamise efektiivsemaks muutmiseks ning jää- ja
heitsoojuse tõhusasse kasutusse. Imporditavate kütuste asemel peab kasutama järjest rohkem
kodumaiseid kütuseid, sh biomass ning leidma majanduslikult põhjendatud viise hoonete ja
tööstuse toodetud jääk- ja heitsoojust. Töö kaugkütteregulatsiooniga peab andma tulemuse, et see
ei piiraks majanduslikult odavamate lahenduste konkureerimist kaugküttega, soodustaks
taastuvate allikate ja jääk- ja heitsoojuse kasutuselevõttu ja energiatõhusust. Samuti peab
igapäevase töö tulemusena jõudma selleni, et kodumajapidamises toodetakse aastas 2050 soojust
kohalikest kütustest parimat võimalikku tehnoloogiat kasutades. Kaugkütteturu arengut pärssivaks
teguriks on hetkel veel motivatsiooni puudumine soodsamate kaugküttelahenduste leidmiseks ja
sisemise efektiivsuse kasvuks. Kaugkütte hinnaregulatsioon ei motiveeri soojuse tootjaid otsima
lahendusi, kuidas saavutada madalamaid kaugküttehindasid ning panustada senisest enam
innovatsiooni. Kahjuks ei kajastu ettevõtte paremates majandustulemustes investeeringud, mis
võimaldavad soojusenergia lõpptarbija hinda vähendada või suunata tarbijate tarbimisharjumusi
selliselt, et vähendada tipunõudlusest tingitud investeeringuvajadusi. Kogu saavutatav efekt
suunatakse ikka veel tarbijatele. Osade kaugküttepiirkondade jätkusuutlikkus on nii ettevõtjate kui
ka Konkurentsiameti hinnangul kaheldav ja siin on oluline leida koos ettevõtjatega uusi lahendusi.
Soojusettevõtjate tegevus peab kooskõlas regulatsiooni muutmisega jätkuvalt panustama
kaugkütte hinna konkurentsivõimelisusse. Kaasatakse üha rohkem kohalike omavalitsusi, et välja
selgitada tegelik energiasääst ja sellega seotud investeeringute ulatus.
Programmi meede „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu
suurendamine“ koosneb kahest programmi tegevusest: taastuvenergia osakaalu suurendamine
lõpptarbimises ning energiatõhususe suurendamine.
Programmi tegevuse - taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises teenused on:
Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine
Teenuse sisuks on Eesti taastuvenergia alase õigusliku keskkonna kujundamine ja edendamine
vastavalt riiklikele strateegiadokumentidele ja ELis kehtestatud õigusaktidele. Tegevusse
kaastakse erinevaid taastuvenergia valdkonnas tegutsevaid huvitatud osapooli nii Eestist kui ka
välismaalt. Teenuse raames toimub regionaalne ja rahvusvaheline koostöö taastuvenergia
valdkonnas. Koostatakse ja kaitstakse Eesti seisukohti EL taastuvenergia valdkonda puudutavate
õigusaktide menetlemisel. Iga-aastaselt tuleb taastuvenergia alastest edusammudest raporteerida
Euroopa Komisjonile. Toimub taastuvenergia osakaalu suurendamiseks loodud meetmete
väljatöötamine kui ka rakendamise jälgimine. Lisaks on koostatud riiklik energia- ja kliimakava
ning aruandlus selle rakendamisest, õigusaktid, Eesti seisukohad, memod, meetmed ja arengukava.
Riikliku energia- ja kliimakava tuleb teatud ajaperioodi jooksul uuendada, mille käigus
korrigeeritakse ka taastuvenergia eesmärke, lisatakse meetmeid ja kaardistatakse eesmärkide
saavutamise trajektoore.
Saavutamaks taastuvenergia eesmärke on tellitud ja tellimisel erinevaid teemapõhiseid uuringuid
kaardistamaks progressi ning eesmärkide saavutamiseks parimaid sh kulutõhusaid viise.
11
2021. aastal jätkub aktiivne töö taastuvenergia direktiivi ülevõtmiseks, mille eesmärgiks on
edendada laialdast taastuvenergia kasutuselevõttu, seatakse uued ambitsioonikamad eesmärgid
(taastuvenergia kogus lõpptarbimises). Direktiiv peab olema üle võetud 2021 juunikuuks ja sellega
seonduvalt tuleb muuta umbes viite seadust, mis on seotud nii energeetika valdkonnaga, kui ka
planeerimise ja kohalike omavalitsuse tööd reguleerivate seadustega.
Riiklik toetus kaugküttesüsteemide renoveerimiseks KIKi kaudu
Katelseadmete ja soojustrasside renoveerimise projekte rahastatakse „Ühtekuuluvuspoliitika
fondide rakenduskava 2021–2027” prioriteetse suuna „Energiatõhusus” meetme „Efektiivne
soojusenergia tootmine ja ülekanne” (edaspidi meede) fondist, eesmärgiga tagada
kaugküttesüsteemides energia kasutamise efektiivsuse suurenemine ja tootmissüsteemist
pärinevate saasteainete heitkoguste vähenemine. MKM töötab välja nõuded ja tingimused, mis on
aluseks toetuse saamiseks ning teostab projekti rahastamise osas järelevalvet. Vanad
renoveerimata kaugküttesüsteemid on ebaefektiivsed ja lisaks suurtele energiakadudele toimub
nendes ka keskkonnasaaste ning tootmine on ebaefektiivne. Paljud soojusenergia tootmise ja
ülekandega tegelevad ettevõtjad on aru saanud, et olles valmis katelseadmeid renoveerima, on
võimalus jätkata tegevust ja saavutada renoveeritud või uus soojuse tootmisvõimsus kaugküttes,
renoveeritud või uue soojustorustiku pikkus või arvestuslik CO2 vähenemine aastas.
Riiklik toetus taastuvkütuste kasutuselevõtu suurendamiseks transpordis KIK ja Elering kaudu
Teenuse eesmärk on aidata kaasa biometaani ja teiste alternatiivsete kütuste (sh elektromobiilsuse)
tarbimise ja tootmise hoogustamisele ning toetada tegevusi, mis aitavad panustada eesmärki, et
aastaks 2020 moodustab transpordikütuste tarbimises taastuvatest energiaallikatest toodetud kütus
10 protsenti ning aastaks 2030 vähemalt 14%. Ilma riikliku toetuseta on täna veel taastuvenergia
kasutuselevõtt liiga kallis ja jääks seetõttu arendajate poolt välja töötamata. MKM-s on välja
töötatud aluspõhimõtted, mille alusel KIK ja Elering saavad taotlejatele toetust maksta. MKM
koostas õigusaktid toetuste tingimuste ja jagamispõhimõtetega, teeb koostööd rakendusasutustega,
osaleb hindamiskomisjoni töös ja teostab seiret kogu projekti läbiviimise kohta. Tänu antud
projekti saadud teabele on MKM-l võimalik välja töötada uusi meetmeid ja arendada
taastuvenergia kasutuselevõttu transpordis ning eemaldada sellega seonduvaid turutõkkeid.
Taastuvenergia piirülese koostöö edendamine läbi paindlike koostöömehhanismide rakendamise
Teatises „Riiklikus energia- ja kliimakava aastani 2030“ on täpsustatud Eesti taastuvenergia (sh
taastuvelektri) eesmärke. Aastaks 2030 peaks taastuvelektri osatähtsus suurenema 40%-ni elektri
summaarsest lõpptarbimisest. MKM tegevuseks on teha tööd selle nimel, et kui käivituvad edukalt
paindlikud koostöömehhanismid teiste ELi liikmesriikidega, on võimalik taastuvatest
energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaalu suurenemine Eesti elektri lõpptarbimises 50%-
ni. Igapäevase tegevuse raames koordineeritakse taastuvenergia paindlike koostöömehhanismide
rakendamist, eesmärgiga meelitada lisainvesteeringuid Eesti taastuvenergiasektorisse ning tagada
seeläbi Eestis asuva ning meie siseriiklikke vajadusi ületava taastuvenergia potentsiaali
ärakasutamine üleeuroopaliste eesmärkide saavutamiseks. Toimub pidev koostöö
taastuvenergiasektori esindajatega, teiste riigiasutuste ning erinevate huvipooltega koordineerida
paindlike koostöömehhanismide rakendamist. Tähtis on juhtida paindlike koostöömehhanismide
12
alast müügitööd ja tuvastada ning leida lahendusi Eesti taastuvenergiasektori arengu takistustele,
eesmärgiga tagada võimalikult laialdane koostöömehhanismide rakendamine.
Hoogustamaks meretuuleparkide rajamist Eestis oleme alustanud Eesti-Läti ühise meretuulepargi
eelarenduse projektiga. Eelarendamise all mõtleme meretuulepargi rajamise eeltöid (sh eeltööd
võrguga liitumiseks) kuni hoonestusloa saamiseni (k.a.). Hoonestusloaga ala pannakse
enampakkumisele. Nii tagame, et mereala loob ühiskonnale suurimat (parimat) kasu. Selline
enampakkumine saaks esialgsetel hinnangutel toimuda mitte varem kui aastatel 2025-2026.
Kavandatava meretuulepargi suuruseks on 700…1000 MW ning selline meretuulepark on
plaanitud valmima hiljemalt 2030. aastal. 40% kasutusteguri juures (lähitulevikus kasutustegur on
pigem 50+% ning mis on antud sektoris tänu tehnoloogia kiirele arengule on ajas kasvav)
toodetakse sellisel juhul ca 3,5 TWh/aastas elektrienergiat, mis moodustaks ca 40% Eesti aastasest
elektritarbimisest.
Meretuulepargi rajamine ühisprojektina (st koos Lätiga) tagab varustuskindluse ja tarbijatele
parima hinnaga taastuvenergia ning võimaldab uuringute ja võrguühenduste rajamiseks kasutada
EL kaasrahastust. See ühisprojekt toetab ka olemasolevaid projekte ning võimaldab siia meelitada
täiendavaid investeeringuid, andes rahvusvaheliselt selge signaali, et riik on üle minemas
taastuvenergiale ning järgmiste aastakümnetel on meretuuleenergia arendamine prioriteediks.
Juhul kui ühisprojekti raames saab võimalikuks EL kaasrahastusel võrguühenduse rajamine,
muutub võrguga liitumine soodsamaks ka teistel samas piirkonnas olevatel projektidel (näiteks
Eesti Energia, Saare Wind, Tuuletraal jms). Eesmärgiks on, et ka teistel tuuleparkidel liiguks
mõistlikuim liitumispunkt maismaalt merele, tuulepargile lähemale, ning võrgu külge oleks
tulevikus võimalik liita ka teiste riikidega täiendavaid lisaühendusi.
Meretuuleparkide rajamise hoogustamiseks kogu regioonis on vaja merre rajada energia
ülekandevõrk/-võrgud. Oleme alustanud koostööd Eleringiga Läänemere energiavõrgu
kontseptsiooni välja töötamisega. Mere-energiavõrk loob eeldused tuuleenergia suuremahuliseks
tootmiseks, mis omakorda suurendab Eestis pikaajalist varustuskindlust ja elavdab majandust,
parandab Eesti konkurentsivõimet turupõhise ja kliimaneutraalse energiatootmise arendamise
kohana. Järgneval perioodil on vajadus leida parimad lahendused ning võimalused kuidas selle
protsessiga Eestile ja turuosalistele maksimaalselt kasu luua. Ühtlasi on mereenergiavõrgu
kapitalimahukuse ning keerukuse tõttu oluline saavutada kogu regiooni poliitikakujundajate
poolehoid võimaliku kontseptsiooni loomisel sh ajakohaste planeerimisprotsesside algatamiseks
ja esmaste uuringute tegemiseks. Selle saavutamiseks näeme, et Eestil oleks võimalik võtta
regioonis mere-energiavõrgu kontseptsiooni arendamises teiste Läänemereriikide kaasaja rolli, et
vajaminevaid tegevusi paremini planeerida ning ellu viia sh BEMIPi (Baltic Energy Market
Interconnection Plan) koostööformaadis.
Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia
vähempakkumised
Esimesed kaks vähempakkumist on välja kuulutatud ning tulemused on selgunud 2020.a.
Vähempakkumiste korraldamise eesmärgiks on saada taastuvelektrit tarbijate jaoks parima
hinnaga. Esimene vähempakkumine korraldati elektrituruseaduse § 596 lõike 1 alusel, mille
eesmärgiks oli saada turule täiendavalt 5 GWh/a ulatuses taastuvast energiaallikast energiat.
Esimesel vähempakkumisel osales 13 ettevõtjat 17 tootmisseadmega. Pakkumiste kogumahuks oli
13
16,28 GWh. Kõigi pakkujate pakutud toetusmäärad olid vahemikus 58,39−89,87 eurot megavatt-
tunni eest. Toetusmäär koosneb kuu keskmisest elektrituru börsihinnast ja toetuse summast.
Vähempakkumise tulemusel osutuks võitjaks viis ettevõtet kuue tootmisseadmega. Nende viie
pakkuja pakutud toetusmäära vahemikud olid 58,39−69,2 eurot megavatt-tunni eest. Teisel
vähempakkumisel osalesid 27 päikesest taastuvenergia tootmisseadet ning pakutud energiahulk
ületas soovitavat mahtu neljakordselt. Võitjaks osutus kuus ettevõtet seitsme tootmisüksusega.
Võitjaks kujunenud pakkumiste vahemikud olid 54,7-57,38 eurot megavatt-tunni eest, mis
koosneb keskmisest börsihinnast (näiteks 2019. aasta keskmine börsihind oli 45,86 eurot
megavatt-tunni eest) ja sellele lisanduvast toetuse summast. Taastuvenergiatasu makstakse tootjale
12 aastat.
Kavandamisel on 2021 aastal 450 GWh ja 2023 aastal 650 GWh tehnoloogianeutraalset
taastuvenergia vähempakkumuse oksjonit. Lisaks on kavandamisel 500 GWh mahus juhitavale
taastuvelektrienergia vähempakkumise oksjon.
Energiatõhususe suurendamise teenused on:
Energiatõhususe valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine
Energiatõhususe valdkonna tegevused on suunatud energiatõhususe suurendamiseks ja energia
säästmiseks energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel. Valdkonnale püstitatud eesmärgid ja sihid
on kokku lepitud vastavates direktiivides ning kirjeldatud riiklikus energia- ja kliimakavas aastaks
2030. Programmi eesmärgi täitmisel hoiame ära lõpptarbijale müüdava energia koguse kasvu,
väheneb majanduse energiamahukus ning riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi kasutamine
on efektiivsem. Olulisel kohal on valdkonna poliitika kujundamisel Eesti seisukohtade koostamine
ja kaitsmine EL energiatõhususe valdkonda puudutavate õigusaktide menetlemisel.
Energiatõhususe valdkond hõlmab riikliku energiasäästukohustuse täitmist energia säästmist
edendavate meetmete kaudu, energiasäästukohustuse täitmise hindamist ning aruandluse esitamist
riiklike energia- ja kliimakavade eduaruannete raames. Energiatõhususe valdkond hõlmab näiteks
veel avaliku sektori kui ka eraomanduses olevate hoonete rekonstrueerimise ergutamist (tagatud
on tõhusam energiakasutus ja parem sisekliima) ja ettevõtetes energiakasutuse tõhustamist.
Valdkonnas on olulisel kohal ka tarbijate teadlikkuse tõstmine nende seadmete, sõidukite ja
hoonete energiatarbimise kohta. Energiatõhususe valdkonna tegevused edendavad riigi pikaajalist
konkurentsivõimet ja soodustavad majanduskasvu, eriti kui selle käigus kasutatakse ära
kohapealsete ettevõtete potentsiaali innovaatiliste tehniliste ja digitaalsete lahenduste
rakendamisel.
Lokaalsete küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduse asemele
MKM on välja töötanud määruse, mille raames saavad kaugkütte ettevõtjad asendada
ebaefektiivselt toimivad kaugküttevõrgud lokaalsete küttelahendustega. Toetatakse selliseid
tegevusi nagu olemasoleva hoone kaugküttesüsteemi asendamiseks lokaalse kütte ehitamine ja
selle tõttu kasutusest välja langeva kaugküttesüsteemi osade lammutamine, kasutusest välja
langeva kaugküttesüsteemi osade lammutamine, olemasoleva hoone kaugküttesüsteemi
asendamiseks lokaalse kütte ehitamine ja selle tõttu kasutusest välja langeva kaugküttesüsteemi
osade lammutamine tingimusel, et soojusettevõtja jätkab hoone soojusega varustamist lokaalse
14
kütte läbi. MKM ülesanne on õigusaktide koostamine ja muutmine, seire teostamine ja tulemuste
hindamine.
Tänavavalgustuse energiatõhususe suurendamine KOVides KIKi kaudu
Meetme raames renoveeritakse või uuendatakse tänavavalgustuse paigaldisi kasutades selleks
struktuuritoetuste meetme „„Energiasäästu ja taastuvenergia osakaalu suurendamine”
„Tänavavalgustuse taristu renoveerimine”“ eesmärkide elluviimiseks mõeldud rahastamismudelit.
Programmi eesmärk on tänavavalgustuses elektrienergia kasutamise efektiivsuse suurenemine,
mille tulemusena väheneb tänavavalgustuses elektrienergia tarbimine tänu efektiivsema LED-
valgustustehnoloogia kasutamisele. Paljude kohalike omavalitsuste tiheasustusega ja ka
hõredamalt asustatud piirkondades on täna veel kasutuses vanad, deformeerunud tänavalgustus
taristu. Tänu meetmest saadavale toetusele tagavad renoveeritud või uuendatud tänavavalgustuse
paigaldised tänavavalgustuses elektrienergia tarbimise vähenemise, renoveeritud
tänavavalgustuspunktide arvu suurenemise ja arvestuslikku süsihappegaasi (CO2) vähenemise
aastas.
Toetus vanal pingesüsteemil hoonete elektripaigaldiste üleviimiseks uuele pingesüsteemile
KredEx kaudu
Tallinna linnas on veel korteriühistud ja -ühisused ning väikeelamute omanikud,
mittetulundusühingud, kelle hooneid varustatakse elektriga vanal pingesüsteemil ja kõik need
asuvad Elektrilevi OÜ võrgupiirkonnas. Vana pingesüsteem tähendab, et kasutusel on veel 3 x 220
V pingesüsteem, mida kutsutakse ka vanaks pingesüsteemiks. See 1930.–1960. aastatel
väljaehitatud madalpingevõrk teenindab eelkõige Tallinna kesklinna, Kristiine ja Põhja-Tallinna,
aga ka vanalinna maju. Selles aegunud võrgus tegeldakse pidevalt ainult rikete kõrvaldamisega ja
sellest tulenevalt on oluline välja ehitada uue pingesüsteemiga elektrivõrk. Toetuse abil on
võimalik asendada elektripaigaldiste üldosa nõuetekohase uue pingesüsteemi kaudu ehitades uued
maandused, magistraalkaablid, paigaldatakse peajaotuskilp. Vana pingesüsteemi üleviimisel uuele
pingesüsteemile väheneb elektri- ja tuleõnnetuse oht, uue pingesüsteemi rikkevoolukaitse aitab
tõhusalt vältida elektrilöögi ohtu, sama peakaitsmega on võimalik tarbida kordades suuremat
võimsust – enam ei löö korgid mitmeid elektriseadmeid korraga kasutades välja, vähem
pingekõikumisi pikendab seadmete eluiga, uus elektrisüsteem on võimalik saada kuni 50%
soodsamalt. Tegevust soovitakse jätkata aastani 2024. 2021. aastal on investeeringuute vajadus
150 000 EURi, 2022 – 2024 aastatel 200 000 EUR aastas. Toetusvajaduse suurenemist aastatel
2022 – 2024 nähakse ette seoses sihtrühmale eraldi võrgutasu komponendi rakendamisega, mis
peaks tekitama üleminekuks täiendavat motivatsiooni.
6. Meetmed, tegevused ja teenused
Energeetika programm koosneb kahest meetmest – energiavarustuse tagamine ja energiaturu
korraldus ning primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine.
6.1. Meede: „Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus“
Meetme eesmärk: Energiamajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud
varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste
15
kasutamise.
Tabel 3. Meetme „Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus“ mõõdikud
Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
Mõõdik, sh allikas
(2019) (2021) (2022) (2023) (2024)
Tagatud on energiataristu N-1
kriteerium5
Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud
Allikas: Süsteemihaldur Elering
AS-i hinnang
Tagatud on elektri- ja gaasituru
toimimine Eestis
Allikas: Konkurentsiameti Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud
hinnang, lähtuvalt aruandest
elektri- ja gaasiturust Eestis6
Meede jaguneb neljaks programmiliseks tegevuseks.
6.1.1 Programmi tegevus „Elektrivarustuse tagamine“
Programmi tegevuse eesmärk: Elektri varustuskindluse, kvaliteedi ning konkurentsivõimelise
hinna tagamine.
Tabel 4. Programmi tegevuse „Elektrivarustuse tagamine“ mõõdikud
Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
Mõõdik, sh allikas
(2019) (2021) (2022) (2023) (2024)
Taastuvate energiaallikate osatähtsus
elektrienergia summaarsest
22% 20% 20% 20% 25%
lõpptarbimisest, %
Allikas: Eurostat
Jaotusvõrgus katkestuste keskmine
kogukestus minutites tarbimiskoha
249,3 <120 <110 <110 <110
kohta aastas, minutit
Allikas: Konkurentsiamet
Andmata jäänud energia kogus
ülekandevõrgus, MWh 216,14 <60 <60 <60 <60
Allikas: Elering AS
Eesti on ühendatud Kesk-Euroopa
sünkroonalaga aastaks 2025 Teostamisel Teostamisel Teostamisel Teostamisel Teostamisel
Allikas: Elering AS
Teenus: Elektrimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise
korraldamine
Teenuse osutamise eesmärgiks on tagada elektri varustuskindlus, kvaliteet ning mõistlik (nii
tarbijate kui ka elektriettevõtjate vaates) hind. Siinjuures on tähtis märkida, et ministeerium tegeleb
pikaajaliste tegevuste (5+ aastat) ning mitte hinnakujundusega elektribörsil. Elektrimajandusega
soetud tegevused on edukalt ellu viidud siis, kui kõik toimub sujuvalt (nt hinnamuutused ei toimu
järsult, vaid pikaajalised). Lähitulevikus on ministeeriumi eesmärk vähendada elektri müüja
vahetuse protsessi pikkust ning muuta vahetus sujuvamaks. Elektrivarustuse tagamise
saavutamiseks toimub pidev suhtlus turuosalistega, elektrituru-alaste õigusaktide väljatöötamine
ja uuendamine (s.h direktiivide ülevõtmine), regionaalse ning rahvusvaheline koostöö
elektrimajanduse valdkonnas. Osaletakse ELi otsustusprotsessides, kus tuleb kaitsta Eesti
5
N-1 kriteeriumina käsitletakse olukorra hinnangut, kui üks suurim ühendus gaasi tarnimiseks katkeb. Kui
katkemise korral on võimalik tarned ümber korraldada nii, et varustuses häireid ei teki, on N-1 kriteerium täidetud.
6
Vt näiteks https://www.konkurentsiamet.ee/public/ETI_aruanded/Euroopa_Komisjonile/13._Elektri-
_ja_gaasituru_aruanne_2017.pdf
16
seisukohti elektrituru-alaste õigusaktide menetlemisel. Toimub töö elektriturumajandusega seotud
arengudokumentide ning riiklike meetmete väljatöötamisega.
6.1.2 Programmi tegevus „Gaasivarustuse tagamine“
Programmi tegevuse eesmärk: Gaasi toimiv varustuskindlus loob soodsa pinnase gaasi kui
kütuse kasutamiseks nii tööstuslikes protsessides, soojuse tootmises kui transpordis. Turupõhistele
tuginev regulatsioon tagab kõigile tarbijatele gaasi võimalikult soodsa lõpphinna.
Tabel 5. Programmi tegevuse „Gaasivarustuse tagamine“ mõõdikud
Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
(2019) (2021) (2022) (2023) (2024)
Infrastruktuuri normi (N-1) täitmine
Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud
Allikas: Elering AS
Gaasituru kontsentreeritus (HHI)
7350 5700 4500 3750 3500
Allikas: Konkurentsiamet
Teenus: Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine
Programmi eesmärk täidetakse läbi gaasiturgu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamise ja
edendamise vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi õigusele. Ühtlasi tagatakse
Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning
valdkondlikes töörühmades osalemine. Gaasivarustusega varustuse seisukohast on oluline, et gaasi
toimiv varustuskindlus loob soodsa pinnase gaasi kui kütuse kasutamiseks nii tööstuslikes
protsessides, soojuse tootmises kui transpordis. Turupõhimõtetele tuginev regulatsioon peab
tagama kõigile tarbijatele gaasi võimalikult soodsa lõpphinna. Eesmärgiks on saavutada olukord,
kus gaasiturul on toimunud turukontsentratsiooni vähenemine ja gaasituru kontsentratsiooni tase
HHI järgi on alla 2000. 2018.a andmete järgi on Eesti gaasituru HHI 7350. HHI on seda madalam
mida rohkem on gaasiturul müüjaid ja mida võrdsemalt on müüjate vahel turg jagunenud. Ühtlasi
tuleb järjest rohkem panna rõhku gaasisüsteemi konkurentsivõimele ja sellega seotud taastuvat
päritolu gaasiiste kütuste turu arendamisele.
Ministeeriumi haldusalas on maagaasituru regulatsioon nii varustuskindluse kui turukorralduse
vaates. Varustuskindluse minimaalne tase (antud juhul peab olema tagatud N-1) on õigusloome
tulemusena sätestatav eesmärk, mida süsteemihaldur on kohustatud regulaatori järelevalve all
tagama. Läbi seadusandluse korraldatakse ka gaasituru korralduslik pool. Aastast 2016 on
ministeerium töötanud koos teiste Balti riikide ja Soome valdkonna eest vastutavate
ministeeriumite, süsteemihaldurite ja regulaatoritega Balti riike ja Soomet hõlmava ühise
korralduse väljatöötamisega. Töögrupi tulemused koondatakse siseriiklikkusse õigusesse. Sellise
ühisturu rakendamise tulemusena väheneb piirkonna HHI oluliselt.
6.1.3 Programmi tegevus „Transpordikütuste valdkonna reguleerimine ja
kütusevarude säilitamine“
Programmi tegevuse eesmärk: Tagada transpordikütuste valdkonnas aus konkurents eesmärgiga
võimaldada tarbijale võimalikult madal konkurentsitingimustes kujunev transpordikütuste hind;
tagada vedelkütuste varu olemasolu ja kasutamine lähtudes ELi õigusest ja IEA ees võetud
kohustustest.
17
Tabel 6. Programmi tegevuse „Transpordikütuste valdkonna reguleerimine ja kütusevarude
säilitamine“ mõõdikud
Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
Mõõdik, sh allikas
(2019) (2021) (2022) (2023) (2024)
Regulatsioonile vastava kütusevaru
olemasolu Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas
Allikas: AS OSPA
Taastuvate energiaallikate
osatähtsus energia summaarsest
lõpptarbimisest 5,15% 10% 7,5% 7,5% 7,5%
transpordisektoris, %
Allikas: Eurostat %
Transpordikütuste turul
enamkasutatavate kütuste kvaliteet
Tagatud Tagatud Tagatud Tagatud Tagatud
tagatud
Allikas: Keskkonnaministeerium
Teenus: Transpordikütuste valdkonna, sh vedelkütuste varu, poliitika kujundamine ja selle
elluviimise korraldamine
Programmi eesmärk täidetakse läbi transpordikütuse valdkonda ja vedelkütuse varu reguleeriva
õigusliku keskkonna kujundamise ja edendamise vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK)
ja ELi õigusele. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate
õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine.
Vedelkütusevaru peab riigil olema igal hetkel tagatud. Varu on igal hetkel olemas ulatuses, mis
võimaldab riigil vedelkütuste tarneraskuse ilmnemisel tagada transpordisektoris kütuste
kättesaadavus vähemalt kolmel järjestikusel kuul.
Taastuvate energiaallikate osakaal transpordis tarbitud energias on tagatud läbi siseriikliku
õigusloome kehtestatud kohustuste. Õigusloome peab käima käsikäes turu arengutega. Piisavalt
paindlik ja turuosaliste soove jälgiv õigusloome tagab võetud eesmärkide kindla ja kulutõhusa
saavutamise.
6.1.4 Programmi tegevus „Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne“
Programmi tegevuse eesmärk: Kaugkütte soodne hind on jõukohane kõigile tarbijatele,
kaugkütet toodetakse jätkusuutlikult ja keskkonnasõbralikult. Kaugküte on tagatud ka kõige
külmemal kütteperioodil.
Tabel 7. Programmi tegevuse „Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne“ mõõdik
Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
Mõõdik, sh allikas
(2019) (2021) (2022) (2023) (2024)
Taastuvate energiaallikate
osatähtsus soojuse ja jahutuse
52,3% 56,1% 56,8% 57,6% 58,4%
summaarsest lõpptarbimisest, %
Allikas: Eurostat
Teenus: Soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise
korraldamine
Soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamise ja selle elluviimise korraldamise eesmärk on
tagada läbi kaugkütteturgu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamise ja edendamise vastavalt
siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi seadusandlusele soojusmajanduse jätkusuutlik areng.
18
Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide
väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine.
Kaugkütteseaduse kohaselt on kaugküttesektor 100% riigipoolse regulatsiooni all. Regulatsiooni
kohaselt peab soojusettevõtja tagama, et kaod soojusvõrgus oleksid minimaalsed. Õigusloome
motiveerib soojusettevõtjat võtma kasutusele piisavad meetmed selleks, et kaugküttevõrgus oleks
kasutusel piisavalt palju taastuvaid energiaallikaid ja soojuskadu võrkudes oleks minimaalne.
6.2 Meede „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu
suurendamine lõpptarbimises“
Meetme eesmärk: Primaarenergia tarbimine muutub oluliselt tõhusamaks. Primaarenergia
tõhusama kasutuse eesmärgiks on saavutada olukord, kus Eesti energiavarustus ja -tarbimine on
säästlikum.
Tabel 8. Meetme „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine
lõpptarbimises“ mõõdikud
Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
(2018) (2021) (2022) (2023) (2024)
Energia lõpptarbimine, TWh 33,6 (2018)
33,3 33,3 33,3 33,3
Allikas: Eurostat
Primaarenergia sisemaine tarbimine,
71,8 (2018)
TWh 65,6 65,6 65,6 65,6
Allikas: Eurostat
Primaarenergia tõhusama kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamise meede koosneb kahest
programmilisest tegevusest: taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises ja
energiatõhususe suurendamine.
6.2.1. Programmi tegevus „Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“
Programmi tegevuse eesmärk: Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega
konkurentsivõimeline ning suurendab riigi energia julgeolekut. Taastuvenergia osakaal kasvab
lõpp- ning primaarenergia tarbimises, kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat,
majanduslikult mõistlikke lahendusi ning võttes arvesse säästva arengu printsiipe.
Lisa 9. Programmi tegevuse „Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ mõõdikud
Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
Mõõdik, sh allikas
(2019) (2021) (2022) (2023) (2024)
Taastuvate energiaallikate osatähtsus
soojuse ja jahutuse summaarsest
52,7% 56,1% 56,8% 57,6% 58,4%
lõpptarbimisest, %
Allikas: Eurostat
Taastuvate energiaallikate osatähtsus
elektrienergia summaarsest
22 % >20% >20% >20% >25%
lõpptarbimisest, %
Allikas: Eurostat
Taastuvate energiaallikate osatähtsus
energia summaarsest lõpptarbimisest
5,1% 9% 8% 8% 9%
transpordisektoris, %
Allikas: Eurostat
Soojuse tõhusamaks tootmiseks viiakse katlad üle efektiivsematele kütustele või
vahetatakse/renoveeritakse need kasutuskütust muutmata. Vajadusel minnakse üle lokaal- või
19
kohtkütusele, lisaks installeeritakse üha enam efektiivseid soojuspumpasid, mis panustavad
hoonete energiatõhususse ja taastuvenergia eesmärkidesse. Elektrienergia tootmise arendamiseks
suletakse vajadusel keskkonnanõuetele mittevastavad tootmisvõimsused, rajatakse uusi
koostootmisjaamu. Olulist rolli mängivad uued, biomassil töötavad elektrijaamad. Seadusandluse
muutmine elektrienergia tõhusa tootmise tagamiseks ja taastuvelektri osakaalu suurendamiseks,
seadusandluse muutmine tootmisvõimsuste piisavuse tagamiseks koos välisühendustega (N-1 1
kriteeriumi täitmine), olemasolevates elektrijaamades kasutatavate kütuste valiku võimaluste
suurendamine sh biokütuste kasutamine, elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamine ning
teadus- ja arendustegevus, on väga tähtis. Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine
transpordis panustab oluliselt nii taastuvenergia transpordisektoris kasutamise suurendamisesse
kui ka metaankütuste osakaalu tõusu maanteesõidukite energiatarbimises. Selleks tuleb
ettevõtjatele ja investoritele luua motiveeriv majanduskeskkond biokütuste ja teiste
alternatiivkütuste tootmiseks ja tarbimiseks (sh elektromobiilsuse edendamine ja madala
süsinikusisaldusega kütused), tagada pikaajaline investeeringukindlus riigi maksupoliitikaga,
analüüsida avalikus sektoris alternatiivkütuste kasutamist.
Programmi tegevus „Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ koosneb viiest
erinevast teenusest, milleks on taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise
korraldamine, riiklik toetus kaugküttesüsteemide renoveerimiseks KIKi kaudu, riiklik toetus
taastuvenergia kasutuselevõtu suurendamiseks transpordis KIKi ja Eleringi kaudu, taastuvenergia
piirülese koostöö edendamine läbi paindlike koostöömehhanismide rakendamise ning taastuvast
energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia vähempakkumised.
Teenus: „Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise
korraldamine“
Teenuse eesmärk: Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega konkurentsivõimeline
ning suurendab riigi energia julgeolekut. Taastuvenergia osakaal kasvab lõpptarbimises ning
primaarenergia tarbimises kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat, majanduslikult
mõistlike lahendusi ning võttes arvesse säästva arengu printsiipe.
Tabel 10. Teenuse „Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise
korraldamine“ mõõdik
Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
Mõõdik, sh allikas
(2019) (2021) (2022) (2023) (2024)
Taastuvate energiaallikate osatähtsus
energia summaarsest
31,9% >33% >33% >33% >35%
lõpptarbimisest, %
Alikas: Eurostat
MKM ülesandeks on riigi taastuvenergia alase õigusliku keskkonna kujundamine ja edendamine
vastavalt ELi tasandil kui ka siseriiklikul tasandil vastuvõetud kavadele, õigusaktidele ja
eesmärkidele, kaasates selleks taastuvenergia valdkonnas tegutsetud huvitatud osapooli nii Eestis
kui ka välismaal. Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamiseks ja elluviimise korraldamiseks
töötatakse välja taastuvenergia osakaalu suurendamiseks loodud meetmed. Oluline tegevus on
Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning
valdkondlikes töörühmades osalemine.
Teenus: „Riiklik toetus kaugküttesüsteemide renoveerimiseks KIKi kaudu“
20
Teenuse eesmärk: Kaugküttesektori arendamine, energiatõhususe tõstmine ning pikemas
perspektiivis kaugküttesektori osakaalu suurenemine üldise energiatarbimise valdkonnas.
Tabel 11. Teenuse „Riiklik toetus kaugküttesüsteemide renoveerimiseks KIKi kaudu“ mõõdikud
Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
Mõõdik, sh allikas Algtase
(2021) (2022) (2023) (2024)
Renoveeritud või uus soojuse
tootmisvõimsus kaugküttes, MW 15 (2016) 65 65 150
Allikas: SA KIK
Renoveeritud või uue soojustorustiku
pikkus, km 25 (2016) 110 110 137,5
Allikas: SA KIK
Programmi tegevust rahastatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020”
prioriteetse suuna „Energiatõhusus” meetme „Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne”
(edaspidi meede) fondist, eesmärgiga tagada kaugküttesüsteemides energia kasutamise
efektiivsuse suurenemine ja tootmissüsteemist pärinevate saasteainete heitkoguste vähenemine.
Programmi tegevuse tulemusena väheneb energia lõpptarbimine soojuse efektiivsema tootmise ja
edastuse tõttu. Programmi väljundnäitajaks on kas renoveeritud või uus soojuse tootmisvõimsus
kaugküttes, renoveeritud või uue soojustorustiku pikkus või arvestuslik CO2 vähenemine aastas.
Teenus: „Riiklik toetus taastuvkütuste kasutuselevõtu suurendamiseks transpordis KIKi ja
Eleringi kaudu“
Teenuse eesmärk: Biometaani tarbimise ja tarnimise käivitamine ning biometaani tarbimise ja
tootmise hoogustamine läbi toetuste. Lisaks on väljatöötatud meede, mille eesmärgiks on
taastuvenergia osatähtsuse kasvatamine ning süsinikdioksiidi emissiooni vähendamine Eesti
transpordisektoris elektribusside kasutuselevõtu abil. Kolmas meede, mis on hetkel
väljatöötamisel keskendub rohevesiniku kasutuselevõtule transpordisektoris läbi tervikliku
tootmisahelate toetamise.
Tabel 12. Teenuse „Riiklik toetus taastuvkütuste kasutuselevõtu suurendamiseks transpordis KIKi ja
Eleringi kaudu“ mõõdikud
Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
Mõõdik, sh allikas
(2019) (2021) (2022) (2023) (2024)
Meetme tulemusel toodetud ja
transpordis kasutusse võetud
0 4 4 5,8
biometaani aastane kogus, ktoe
Allikas: SA KIK
Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa biometaani tarbimise ja tootmise hoogustamisele ning
toetada tegevusi, mis aitavad panustada eesmärki, et aastaks 2020 moodustab transpordikütuste
tarbimises taastuvatest energiaallikatest toodetud kütus 10 protsenti. Toetuse tulemusena
täidetakse ära taastuvenergia transpordieesmärk aastaks 2020, luues samas ka olulise baasi
taastuvenergia transpordieesmärgi täitmiseks aastal 2030. Teenus kätkeb endas kahte meedet, kus
toetatavaid tegevusi on kokku kolm. Meetmed on omavahelises tugevas, üksteist toetavas seoses.
Toetust antakse biokütuse säästlikkuse kriteeriumitele vastava biometaani tootjale tõendatud
biometaani tarne eest, kus oodatav tulemus on, et 200 GWh säästlikkuse kriteeriumitele vastavat
biometaani on toodetud ning tarbitud. Meetmega „Biometaani transpordisektoris tarbimise
toetamise tingimused“ antakse toetust biometaani tarbimise ja tarnimise käivitamiseks, et toetada
taastuvenergia transpordieesmärgi saavutamist, tekitades taastuvatest energiaallikatest toodetud
21
kütustele nõudluse ja käivitades seeläbi biometaani tootmist, ning aidata kaasa sektori arengule.
Toetuse oodatavaks tulemuseks on transpordisektoris aastal 2020 vähemalt 4000 tonni
õliekvivalendi (ktoe) väärtuses biometaani aastane tarbimine, mis käivitab ka sellega samaväärses
koguses biometaani tootmise.
Meetme “Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamise tingimused ja kord”
Meetme eesmärk: on süsinikdioksiidi emissiooni vähendamine Eesti transpordisektoris
elektribusside (vähemalt 8 tk, M3 kategooria I klassi sõiduk) kasutuselevõtu abil ning
elektribusside tarbimis- ja laadimisandmete kogumine ja analüüsimine, et aidata kaasa
elektritranspordi arengule.
Tabel 13. Teenuse “Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamise tingimused ja kord”
mõõdikud
Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
Mõõdik, sh allikas
(2019) (2021) (2022) (2023) (2024)
Minimaalne elektribusside arv 8 8
0 0 0
linnaliinil, tk
Taastuvelektri kasutamine,
0 0 0 0,5 0,5
GWh/a
Kokkuhoitud minimaalne
0 0 0 0,28 0,28
CO2/a, kt
Toetust antakse tegevusteks, mis aitavad kaasa elektribusside kasutuselevõtuks ja laadimistaristu
ehitamiseks, mis toetavad taastuvenergia transpordieesmärgi saavutamist ning loovad soodsad
tingimused pärast 2020. a energia- ja kliimapoliitikas taastuvenergia osakaalu suurendamiseks.
Toetuse tulemusena suureneb taastuvelektri kasutamise võimekus ühistranspordisektoris vähemalt
0,5 gigavatt‑tundi aastas. Avalikel liinidel sõidab vähemal 8 elektribussi ning ehitatakse välja selle
opereerimiseks vajalik laadimistaristu. Laadimistaristu koosneb kahest tavalaadimispunktist ning
kahest kiirlaadimispunktist, erinevate laadijate kasutamine võimaldab teha mitmekesisemaid
analüüse Eestisse sobivatest elektribusside laadimise tehnoloogiatest. Toetuse oodatavaks
tulemuseks on taastuvelektri kasutamine transpordisektoris vähemalt 0,5 GWh aastas ning CO2
emissiooni vähenemine mahus vähemalt 0,28 kt CO2 aastas. Toetust antakse kooskõlas riigi
eelarvestrateegias sätestatud eesmärkidega, panustades süsinikdioksiidi emissiooni vähendamisse
Eesti transpordisektoris elektribusside kasutuselevõtu abil.
Meetme “Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks
transpordisektoris“
Meetme eesmärk: on vähem keskkonnahäiringut tekitavale rohevesinikku tarbivale transpordile
ülemineku ergutamine. Eesmärgi saavutamiseks rahastatakse rohevesiniku tootmise ja
kasutuselevõtu terviklahendust transpordis.
Tabel 14. Teenuse “Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris”
mõõdikud
Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
Mõõdik, sh allikas
(2019) (2021) (2022) (2023) (2024)
22
Meetme tulemusel on käivitunud
Rahastusotsus
esimene rohevesiniku tervikahela 0 Meede töösse Projekt töös Projekt töös
tehtud
pilootprojekt.
Teenus: „Taastuvenergia piirülese koostöö edendamine läbi paindlike koostöömehhanismide
rakendamise“
Teenuse eesmärk: Taastuvenergia osakaalu suurendamine paindlike koostöömehhanismide
(taastuvenergia statistikakaubandus, piiriülesed ühisprojektid, ühised toetusskeemid) rakendamise
abil.
Tabel 13. Teenuse „Taastuvenergia piirülese koostöö edendamine läbi paindlike koostöömehhanismide
rakendamise“ mõõdik
Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
Mõõdik, sh allikas
(2019) (2021) (2022) (2023) (2024)
Võimalikult laialdane taastuvenergia
koostöömehhanismide rakendamine
Algtaset ei määratud täidetud täidetud täidetud täidetud
Eestis
Allikas: MKM
MKM teeb tööd selle nimel, et käivitada edukalt paindlikud koostöömehhanismid teiste ELi
liikmesriikidega, sest siis on võimalik taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia
osakaalu suurenemine Eesti elektri lõpptarbimises 50%-ni ja saavutada arengukavast tulenev
eesmärk, mis näeb ette taastuvelektri osakaalu suurenemist Eesti elektri lõpptarbimises
2030.aastaks 30%-ni. Teenuse eesmärgi saavutamiseks koordineeritakse taastuvenergia paindlike
koostöömehhanismide rakendamist, eesmärgiga meelitada lisainvesteeringuid Eesti
taastuvenergiasektorisse ning tagada seeläbi Eestis asuva ning meie siseriiklikke vajadusi ületava
taastuvenergia potentsiaali ärakasutamine üleeuroopaliste eesmärkide saavutamiseks.
Koordineeritakse koostöös taastuvenergiasektori esindajatega, teiste riigiasutuste ning erinevate
huvipooltega paindlike koostöömehhanismide rakendamist, juhitakse paindlike
koostöömehhanismide alast müügitööd, tuleb tuvastada ning leida lahendusi Eesti
taastuvenergiasektori arengu takistustele, eesmärgiga tagada võimalikult laialdane
koostöömehhanismide rakendamine. Koostöömehhanismid võimaldavad riikidel, kahepoolsete
kokkulepete alusel, müüa taastuvenergia toodangu statistilist ülejääki (siseriiklike taastuvenergia
eesmärkide suhtes) riikidele, kellel ei ole õnnestunud võetud taastuvenergia eesmärke saavutada.
Lisaks loovad paindlikud koostöömehhanismid võimaluse taastuvenergia projekte arendavatele
ettevõtetele osaleda teiste riikide taastuvenergia toetusskeemides või arendada teiste riikide
ettevõtetega ühiseid projekte. Arvestades ENMAKis väljatoodud lähenemist rajada uusi
elektritootmisvõimsusi eelkõige turupõhiselt ning paindlike koostöömehhanismide rakendamise
abil, samuti Eesti soovi suurendada eelkõige kodumaiste primaarenergiaressursside kasutamisel
põhinevate või kütusevabade elektritootmisvõimsuste Eestisse rajamisega energiajulgeolekut,
toetatakse antud teenusega eelnimetatud põhimõtetele vastavate projektide realiseerimist.
Näiteks on Eesti ja Läti majandusministeeriumid sõlminud ühiste kavatsuste memorandumi
(edaspidi MOU), millega nõustutakse ette valmistama tuuleenergeetikaks sobivad alad Eesti ja
Läti territoriaalvetes, kuhu oleks võimalik tulevikus oksjonite korraldamise kaudu rajada
tuuleparke koos kahepoolse energiaühendusega (koguvõimsusega kuni 700-1000 MW). MOU
oleks aluseks Eesti-Läti projekti esitamiseks EL taastuvenergia ühishuviprojektide nimekirja, mis
omakorda on vajalik eeldus sellele projektile EL toetuse taotlemiseks. Vajalike uuringute jaoks on
23
võimalik taotleda järgmise EL eelarveperioodi (2021-2027) CEF eelarvest kaasrahastust, mille
tulemusel on projekti kogukulu riigile väiksem ja tulevikus saadav tulu oksjonist eeldatavalt
suurem.
Teenus: „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia
vähempakkumised“
Teenuse eesmärk: Vähempakkumiste tulemusel rajatakse Eestisse uusi taastuvast energiaallikast
elektrienergia tootmise võimsuseid ning suurendatakse Eesti taastuvast energiaallikast toodetud
elektrienergia osakaalu.
Tabel 14. Teenuse „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia
vähempakkumised“ mõõdik
Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
Mõõdik, sh allikas
(2019) (2021) (2022) (2023) (2024)
Taastuvenergia vähempakkumise
tulemusena toodetud
0 360 515 515 15
taastuvelektri maht, GWh
Allikas: Elering AS
Vähempakkumised toimuvad riigi seatud taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia
eesmärkide vastu.
Programm on edukalt ellu viidud, kui Eesti taastuvenergia eesmärgid on õigeaegselt täidetud.
6.2.2 Programmi tegevus „Energiatõhususe suurendamine“
Programmi tegevuse eesmärk: muuta energia tarbimist efektiivsemaks, tagada energiatõhusus
energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel, vähendada lõpptarbijale müüdavat energia kogust, riigi
ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi efektiivsem kasutamine, parandada eluruumide kvaliteeti ja
muid energiatõhususe näitajaid.
Programmi tegevus „Energiatõhususe suurendamine“ jaguneb neljaks teenuseks ja nendeks on
lokaalsete küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduste asemel, energiatõhususe valdkonna
poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine, tänavavalgustuse energiatõhususe
suurendamine KOVides KIKi kaudu ja toetus vanal pingesüsteemil hoonete elektripaigaldiste
üleviimiseks uuele pingesüsteemile KredEx kaudu.
Programmi tegevuse mõõdikud:
Tabel 15. Programmi tegevus „Energiatõhususe suurendamine“ mõõdikud
Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
(2018) (2021) (2022) (2023) (2024)
Energia lõpptarbimine, TWh 33,6 (2018)
33,3 33,3 33,3 33,3
Allikas: Eurostat
Primaarenergia sisemaine tarbimine,
71,8 (2018)
TWh 65,6 65,6 65,6 65,6
Allikas: Eurostat
Teenus: „Lokaalsete küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduse asemel“
Teenuse eesmärk: Energiatõhususe tõstmine ning pikemas perspektiivis jätkusuutliku
24
kaugküttesektori osakaalu suurenemine üldise energiatarbimise valdkonnas.
Tabel 16. Teenuse „Lokaalsete küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduse asemele“
Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
Mõõdik, sh allikas
(2018) (2021) (2022) (2023) (2024)
Lokaalsete taastuvenergia
küttelahenduste ehitamine
0,39 1,25 1,25 1,25 0
kaugküttelahenduste asemele (MW)
Allikas: SA KIK
Programmilise tegevuse raames asendatakse ebaefektiivselt toimiv kaugküttevõrk lokaalsete
küttelahendustega, st võrk lammutatakse, jäigale hoonele paigaldatakse eraldi soojusetootmise
seade. Toetatakse alljärgnevaid tegevusi:
olemasoleva hoone kaugküttesüsteemi asendamiseks lokaalse kütte ehitamine ja selle tõttu
kasutusest välja langeva kaugküttesüsteemi osade lammutamine;
kasutusest välja langeva kaugküttesüsteemi osade lammutamine;
olemasoleva hoone kaugküttesüsteemi asendamiseks lokaalse kütte ehitamine ja selle tõttu
kasutusest välja langeva kaugküttesüsteemi osade lammutamine tingimusel, et
soojusettevõtja jätkab hoone soojusega varustamist lokaalse kütte läbi.
Teenus: „Energiatõhususe valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise
korraldamine“
Teenuse eesmärk: Muuta energia tarbimist efektiivsemaks, tagada energiatõhusus energia
tootmisel, ülekandel ja tarbimisel; vähendada lõpptarbijale müüdavat energia kogust; riigi ja
kohaliku tasandi eelarvete ressursi efektiivsem kasutamine; parandada eluruumide kvaliteeti ja
muid energiatõhususe näitajaid.
Tabel 16. Teenuse „Energiatõhususe valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise
korraldamine“ mõõdikud
Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
Mõõdik, sh allikas
(2018) (2021) (2022) (2023) (2024)
Energia lõpptarbimine, TWh 33,6 (2018)
33,3 33,3 33,3 33,3
Allikas: Eurostat
Primaarenergia sisemaine tarbimine,
71,8 (2018)
TWh 65,6 65,6 65,6 65,6
Allikas: Eurostat
Energiatõhususe valdkonna tegevused on suunatud energiatõhususe suurendamiseks ja energia
säästmiseks energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel. Valdkonnale püstitatud eesmärgid ja sihid
on kokku lepitud vastavates direktiivides ning kirjeldatud riiklikus energia- ja kliimakavas aastaks
2030. Programmi eesmärgi täitmisel hoiame ära lõpptarbijale müüdava energia koguse kasvu,
väheneb majanduse energiamahukus ning riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi kasutamine
on efektiivsem. Olulisel kohal on valdkonna poliitika kujundamisel Eesti seisukohtade koostamine
ja kaitsmine EL energiatõhususe valdkonda puudutavate õigusaktide menetlemisel.
Energiatõhususe valdkond hõlmab riikliku energiasäästukohustuse täitmist energia säästmist
edendavate meetmete kaudu, energiasäästukohustuse täitmise hindamist ning aruandluse esitamist
riiklike energia- ja kliimakavade eduaruannete raames. Energiatõhususe valdkond hõlmab näiteks
veel avaliku sektori kui ka eraomanduses olevate hoonete rekonstrueerimise ergutamist (tagatud
on tõhusam energiakasutus ja parem sisekliima) ja ettevõtetes energiakasutuse tõhustamist.
Valdkonnas on olulisel kohal ka tarbijate teadlikkuse tõstmine nende seadmete, sõidukite ja
25
hoonete energiatarbimise kohta. Energiatõhususe valdkonna tegevused edendavad riigi pikaajalist
konkurentsivõimet ja soodustavad majanduskasvu, eriti kui selle käigus kasutatakse ära
kohapealsete ettevõtete potentsiaali innovaatiliste tehniliste ja digitaalsete lahenduste
rakendamisel.
Teenus: „Tänavavalgustuse energiatõhususe suurendamine KOVides KIKi kaudu“
Teenuse eesmärk: Tänavavalgustuse arendamine, energiatõhususe tõstmine ning pikemas
perspektiivis elektrienergia lõpptarbimise vähendamine üldise energiatarbimise valdkonnas,
elektrienergia kasutamise efektiivsuse suurenemine.
Tabel 17. Teenuse „Tänavavalgustuse energiatõhususe suurendamine KOVides KIKi kaudu“ mõõdik
Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
Mõõdik, sh allikas
(2018) (2021) (2022) (2023) (2024)
Riikliku toetuse abil renoveeritud või
uuendatud tänavalgustus paigaldiste
Pole määratud 14000 14000 22000 0
arv
Allikas: SA KIK
Koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskusega läbiviidava projekti raames renoveeritakse või
uuendatakse tänavavalgustuse paigaldisi kasutades selleks struktuuritoetuste meetme
„„Energiasäästu ja taastuvenergia osakaalu suurendamine” „Tänavavalgustuse taristu
renoveerimine”“ eesmärkide elluviimiseks mõeldud rahastamismudelit. Programmi eesmärk on
tänavavalgustuses elektrienergia kasutamise efektiivsuse suurenemine, mille tulemusena väheneb
tänavavalgustuses elektrienergia tarbimine tänu efektiivsema LED-valgustustehnoloogia
kasutamisele. Projektist toetuse saamise aluseks on tingimused, mis näitab, kui palju väheneb
tänavavalgustuses elektrienergia vähenemine, kui palju suureneb renoveeritud
tänavavalgustuspunktide arv ja kui palju väheneb arvestuslik süsihappegaas (CO2) aastas.
Teenus: „Toetus vanal pingesüsteemil hoonete elektripaigaldiste üleviimiseks uuele
pingesüsteemile KredEx kaudu“
Teenuse eesmärk: Tallinnas vanal pingesüsteemil (3x220V) olevate hoonete elektripaigaldiste
üleminek uuele 3x230/400V pingesüsteemile, elamute elektri- ja tuleohutuse parandamine,
elektrienergia võrgu kadude vähendamine.
Tabel 18. Teenuse „Toetus vanal pingesüsteemil hoonete elektripaigaldiste üleviimiseks uuele
pingesüsteemile KredEx kaudu“ mõõdik (liitumispunkti)
Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
Mõõdik, sh allikas
(2018) (2021) (2022) (2023) (2024)
Vanalt pingesüsteemilt uuele
pingesüsteemile üle viidud elamute
1928 (2015-2018)
arv Tallinna Kesklinnas, Vanalinnas, 750 750 750 750
Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosas
Allikas: SA Kredex
Programmi sihtrühmaks on Tallinna linna korteriühistud ja -ühisused ning väikeelamute
omanikud, mittetulundusühingud, kelle hooneid varustatakse elektriga vanal pingesüsteemil ja
asuvad Elektrilevi OÜ võrgupiirkonnas. Mujal piirkondades vanal pingesüsteemil olevaid hooneid
enam ei ole. Programmi raames on võimalik asendada elektripaigaldiste üldosa nõuetekohase uue
pingesüsteemi kaudu ehitades uued maandused, magistraalkaablid, paigaldatakse peajaotuskilp.
26
Programmilise tegevusega:
väheneb elektri- ja tuleõnnetuse oht;;
uue pingesüsteemi rikkevoolukaitse aitab tõhusalt vältida elektrilöögi ohtu;
sama peakaitsmega on võimalik tarbida kordades suuremat võimsust – enam ei löö korgid
mitmeid elektriseadmeid korraga kasutades välja;
vähem pingekõikumisi pikendab seadmete eluiga;
programmis osaleja saab uue elektrisüsteemi kuni 50% soodsamalt.
Objekt Tase #Vanem Objekti kood Nimetus
TUV 1 EN Energeetika
TUV - mõõdik EN EN-01
PROGRAMM 1.1 EN ENEN Energeetika
PROGRAMM -
ENEN ENEN-01
mõõdik
Energiavarustuse
tagamine ja
MEEDE 1.1.1 ENEN ENEN01
energiaturu
korraldus
MEEDE - mõõdik ENEN01 ENEN01-01
MEEDE - mõõdik ENEN01 ENEN01-02
Elektrivarustuse
PR.TEGEVUS 1.1.1.1 ENEN01 ENEN0101
tagamine
PR.TEGEVUS -
ENEN0101 ENEN0101-02
mõõdik
TEENUS ENEN0101 ENEN0101-03
TEENUS - mõõdik ENEN0101 ENEN0101-04
TEENUS - mõõdik ENEN0101 ENEN0101-05
Elektrimajanduse
valdkonna poliitika
TEENUS 1.1.1.1.1 ENEN0101 ENEN010101 kujundamine ja selle
elluviimise
korraldamine
Gaasivarustuse
PR.TEGEVUS 1.1.1.2 ENEN01 ENEN0102
tagamine
TEENUS ENEN0102 ENEN0102-01
TEENUS - mõõdik ENEN0102 ENEN0102-02
Gaasimajanduse
valdkonna poliitika
TEENUS 1.1.1.2.1 ENEN0102 ENEN010201 kujundamine ja selle
elluviimise
korraldamine
Transpordikütuse
turu reguleerimine
PR.TEGEVUS 1.1.1.3 ENEN01 ENEN0103
ja kütusevarude
säilitamine
PR.TEGEVUS -
ENEN0103 ENEN0103-01
mõõdik
PR.TEGEVUS -
ENEN0103 ENEN0103-02
mõõdik
PR.TEGEVUS -
ENEN0103 ENEN0103-03
mõõdik
Transpordikütuste
valdkonna, sh
vedelkütuste varu,
TEENUS 1.1.1.3.1 ENEN0103 ENEN010301
poliitika kujundamine
ja selle elluviimise
korraldamine
Soojusenergia
PR.TEGEVUS 1.1.1.4 ENEN01 ENEN0104 tõhus tootmine ja
ülekanne
PR.TEGEVUS -
ENEN0104 ENEN0104-01
mõõdik
Soojusmajanduse
valdkonna poliitika
TEENUS 1.1.1.4.1 ENEN0104 ENEN010401 kujundamine ja selle
elluviimise
korraldamine
Primaarenergia
tõhusam kasutus ja
taastuvenergia
MEEDE 1.1.2 ENEN ENEN02 osakaalu
suurendamine
lõpptarbimises
MEEDE - mõõdik ENEN02 ENEN02-01
MEEDE - mõõdik ENEN02 ENEN02-01
Taastuvenergia
osakaalu
PR.TEGEVUS 1.1.2.1 ENEN02 ENEN0201
suurendamine
lõpptarbimises
PR.TEGEVUS -
ENEN0201 ENEN0201-01
mõõdik
PR.TEGEVUS -
ENEN0201 ENEN0201-02
mõõdik
PR.TEGEVUS -
ENEN0201 ENEN0201-03
mõõdik
Taastuvenergia
valdkonna poliitika
TEENUS 1.1.2.2.1 ENEN0201 ENEN020101 kujundamine ja
selle elluviimise
korraldamine
TEENUS - mõõdik ENEN020201 ENEN020101-01
Riiklik toetus
kaugküttesüsteemide
TEENUS 1.1.2.2.2 ENEN0201 ENEN020101
renoveerimiseks
KIKi kaudu
TEENUS - mõõdik ENEN020102 ENEN020102-01
TEENUS - mõõdik ENEN020102 ENEN020102-02
Riiklik toetus
taastuvkütuste
kasutuselevõtu
TEENUS 1.1.2.2.3 ENEN0201 ENEN020103
suurendamiseks
transpordis KIKi ja
Eleringi kaudu
TEENUS - mõõdik ENEN020103 ENEN020103-01
Taastuvenergia
piirülese koostöö
edendamine läbi
TEENUS 1.1.2.2.4 ENEN0201 ENEN020104
paindlike
koostöömehhanismid
e rakendamise
TEENUS - mõõdik ENEN020104 ENEN020104-01
Taastuvast
energiaallikast ja
tõhusa koostootmise
TEENUS 1.1.2.2.5 ENEN0201 ENEN020105
režiimil toodetud
elektrienergia
vähempakkumised
TEENUS - mõõdik ENEN020105 ENEN020105-01
Energiatõhususe
PR.TEGEVUS 1.1.2.2 ENEN02 ENEN0202
suurendamine
PR.TEGEVUS -
ENEN0202 ENEN0201-01
mõõdik
PR.TEGEVUS -
ENEN0202 ENEN0201-02
mõõdik
Lokaalsete
küttelahenduste
TEENUS 1.1.2.1.1 ENEN0202 ENEN020101 ehitamine
kaugküttelahendus
e asemel
TEENUS - mõõdik ENEN020201 ENEN020201-01
Energiatõhususe
valdkonna poliitika
kujundamine ja
TEENUS 1.1.2.1.2 ENEN0202 ENEN020102
selle elluviimise
korraldamine
TEENUS - mõõdik ENEN020102 ENEN020203-01
TEENUS - mõõdik ENEN020102 ENEN020202-01
Tänavavalgustuse
energiatõhususe
TEENUS 1.1.2.1.3 ENEN0202 ENEN020203
suurendamine
KOVides KIKi kaudu
TEENUS - mõõdik ENEN020203 ENEN020203-01
Toetus vanal
pingesüsteemil
hoonete
TEENUS 1.1.2.1.4 ENEN0202 ENEN020204 elektripaigaldiste
üleviimiseks uuele
pingesüsteemile
KredEx kaudu
TEENUS - mõõdik ENEN020204 ENEN020204-01
Taastuvenergia
valdkonna poliitika
kujundamine ja
selle elluviimise
TEENUS 1.1.2.2.6 ENEN020101 korraldamine
Elektribusside
transpordisektoris
kasutuselevõtu
TEENUS- toetamien
mõõdik ENEN020101-06 tingimused ja kord
mõõdik ENEN020101-06
mõõdik
mõõdik
Toetuse andmise
tingimused ja kord
rohevesiniku
TEENUS- kasutuselevõtuks
mõõdik ENEN020101-07 transpordisektoris
Kaasvastut Mõõdiku
Eesmärk/Mõõdik Vastutaja
aja(d) tüüp
Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning Eesti energiavarustus ja -
N
tarbimine on säästlikum
Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav kütuste ja energia
N C
kättesaadavus tarbijale
Eestis on tagatud pidev energiavarustus; Eesti energiavarustus ja -
N
tarbimine on säästlikum
Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav kütuste ja energia
N C
kättesaadavus tarbijale
Energiamajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi
tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja N C
keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise
Tagatud on energiataristu n-1 kriteerium ja energiaturu tõhus toimimine N C
Tagatud on elektri- ja gaasituru toimimine Eestis N C
Elektri varustuskindluse, kvaliteedi ning konkurentsivõimelise hinna
N
tagamine
Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia summaarsest
N N
lõpptarbimisest, %
Jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus minutites tarbimiskoha kohta
N N
aastas, minut
Andmata jäänud energia kogus ülekandevõrgus, MWh N N
Eesti on ühendatud Kesk-Euroopa sünkroonalaga aastaks 2025 N C
Tagada elektri varustuskindlus, kvaliteet ning mõistlik (nii tarbijate kui ka
N10 C
elektriettevõtjate vaates) hind
Gaasi toimiv varustuskindlus loob soodsa pinnase gaasi kui kütuse
kasutamiseks nii tööstuslikes protsessides, soojuse tootmises kui
N
transpordis. Turupõhimõtetele tuginev regulatsioon tagab kõigile
tarbijatele gaasi võimalikult soodsa lõpphinna
Infrastuktuuri normi (N-1) täitmine N C
Gaasituru konsentreeritus (HHI) N N
Gaasiturgu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamine ja edendamine
N10
vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi õigusele
Tagada transpordikütuste turul aus konkurents eesmägiga võimaldada
tarbijale võimalikult madal konkurentsitingimustes kujunev vedelkütuste
N
hind; tagada vedelkütuste varu olemasolu ja kasutamine lähtudes ELi
õigusest ja IEA ees võetud kohustustest
Regulatsioonile vastava kütusevaru olemasolu N C
Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest
N N
transpordisektoris, %
Transpordikütuste turul enamkasutatavate kütuste kvaliteet tagatud N C
Transpordikütuste turgu ja vedelkütuse varu reguleeriva õigusliku keskkonna
kujundamine ja edendamine vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja N10
ELi õigusele.
Kaugkütte soodne hind on jõukohane kõigile tarbijatele, kaugkütet
toodetakse jätkusuutlikult ja keskkonnasõbralikult. Kaugküte on tagatud N
ka kõige külmemal kütteperioodil
Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse summaarsest
N N
lõpptarbimisest, %
Kaugkütteturgu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamine ja edendamine
N10
vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi seadusandlusele
Primaarenergia tarbimine muutub oluliselt tõhusamaks. Primaarenergia
tõhusama kasutuse eesmärgiks on saavutada olukord, kus Eesti N
energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum
Energia lõpptarbimine, TWh N C
Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh N C
Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega
konkurentsivõimeline ning suurendab riigi energia julgeolekut.
Taastuvenergia osakaal kasvab lõpptarbimises ning primaarenergia
N
tarbimises kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat,
majanduslikult mõistlikke lahendusi ning võttes arvesse säästva arengu
printsiipe.
Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse summaarsest
N N
lõpptarbimisest, %
Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia summaarsest
N N
lõpptarbimisest, %
Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest
N N
transpordisektoris, %
Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega
konkurentsivõimeline ning suurendab riigi energia julgeolekut.
Taastuvenergia osakaal kasvab lõpptarbimises ning primaarenergia
N10
tarbimises kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat,
majanduslikult mõistlike lahendusi ning võttes arvesse säästva arengu
printsiipe.
Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest,
N10 c
%
Kaugküttesektori arendamine, energiatõhususe tõstmine ning pikemas
perspektiivis kaugküttesektori osakaalu suurenemine üldise energiatarbimise
valdkonnas.
Renoveeritud või uus soojuse tootmisvõimsus kaugküttes, MW N10 N
Renoveeritud või uue soojustorustiku pikkus, km N10 N
Biometaani tarbimise ja tarnimise käivitamine ning biometaani tarbimise ja
N10
tootmise hoogustamine läbi toetuste
Meetme tulemusel toodetud ja transpordis kasutusse võetud biometaani
aastane kogus, ktoe N10 N
Taastuvenergia osakaalu suurendamine paindlike koostöömehhanismide
N10
rakendamise abil
Võimalikult laialdane taastuvenergia koostöömehhanismide rakendamine
N10 C
Eestis
Vähempakkumiste tulemusel rajatakse Eestisse uusi taastuvast
energiaallikast elektrienergia tootmise võimsuseid ning suurendatakse Eesti N10
taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia osakaalu
Taastuvenergia vähempakkumise tulemusena toodetud taastuvelektri maht,
N11 C
GWh
Muuta energia tarbimist efektiivsemaks, tagada energiatõhusus energia
tootmisel, ülekandel ja tarbimisel, vähendada lõpptarbijale müüdavat
energia kogust, riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi efektiivsem N
kasutamine, parandada eluruumide kvaliteeti ja muid energiatõhususe
näitajaid.
Energia lõpptarbimine, TWh N C
Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh N C
Energiatõhususe tõstmine ning pikemas perspektiivis jätkusuutliku
N10
kaugküttesektori osakaalu suurenemine üldise energiatarbimise valdkonnas
Lokaalsete taastuvenergia küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduste
N10 N
asemel (MW)
Muuta energia tarbimist efektiivsemaks, tagada energiatõhusus energia
tootmisel, ülekandel ja tarbimisel; vähendada lõpptarbijale müüdavat energia
N10
kogust; riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi efektiivsem kasutamine;
parandada eluruumide kvaliteeti ja muid energiatõhususe näitajaid.
Energia lõpptarbimine, TWh N C
Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh N C
Tänavavalgustuse arendamine, energiatõhususe tõstmine ning pikemas
perspektiivis elektrienergia lõpptarbimise vähendamine üldise
N10
energiatarbimise valdkonnas, elektrienergia kasutamise efektiivsuse
suurenemine.
Renoveeritud või uuendatud tänavalgustus paigaldiste arv N10 N
Tallinnas vanal pingesüsteemil (3x220V) olevate hoonete elektripaigaldiste
renoveerimise osaline riiklik toetamine selliselt, et hooned viiakse üle uuele
N10 N
3x230/400V pingesüsteemile, elamute elektri- ja tuleohutuse parandamine,
elektrienergia võrgu kadude vähendamine.
Vanalt pingesüsteemilt uuele pingesüsteemile üle viidud elamute arv Tallinna
N10 N
Kesklinnas, Vanalinnas, Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosas
Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega
konkurentsivõimeline ning suurendab riigi energia julgeolekut.
Taastuvenergia osakaal kasvab lõpptarbimises ning primaarenergia
tarbimises kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat,
majanduslikult mõistlike lahendusi ning võttes arvesse säästva arengu
printsiipe. N
minimaalne elektribusside arv linnaliinil N10 N
taastuvelektrir kasutamine GWh/a N10 N
kokkuhoid minimaalne N10 N
meetme tulemusel on käivitunud esimene rohevesiniku tervikahela
pilootprojekt
N10 C
Mõõdiku Mõõdiku
Allika kirjeldus 2021 2022
formaat suund
31 025 559 € 22 844 087 €
NONE ABD ABD
31 025 559 € 22 844 087 €
NONE ABD ABD
NONE 705 914 € 794 319 €
NONE Täidetud Täidetud
NONE Täidetud Täidetud
243 904 € 292 105 €
PCT POSIT 20% 20%
INT NEGAT <120 110
INT NEGAT <60 <60
NONE Teostamisel Teostamisel
NONE
148 544 € 144 603 €
NONE Täidetud Täidetud
INT NEGAT 5700 4500
Täidetud Täidetud
144 214 € 140 329 €
NONE Olemas Olemas
PCT POSIT 10% 7,5%
NONE Tagatud Tagatud
Täidetud Täidetud
169 252 € 217 282 €
PCT POSIT 56,1% 56,8%
Täidetud Täidetud
30 319 645 € 22 049 768 €
INT NEGAT 33,3 33,3
INT NEGAT 65,6 65,6
18 564 542 € 17 511 190 €
PCT POSIT 56% 57%
PCT POSIT >20% >20%
PCT POSIT 10% 10,0%
PCT POSIT 20,00% 20,00%
INT POSIT 65 65
INT POSIT 110 110
INT NONE 4 4
NONE täidetud täidetud
NONE 360 515
11 755 103 € 4 538 578 €
INT NEGAT 33,3 33,3
INT NEGAT 65,6 65,6
INT POSIT 1,25 1,25
INT NEGAT 33,3 33,3
INT NEGAT 65,6 65,6
INT POSIT 14000 14000
INT POSIT
150000 EUR/ca 200 000 EUR/ca
INT POSIT
750 tarbimispunkti 750 tarbimispunkti
INT POSIT 0 0
DEC_2 POSIT 0 0
DEC_2 POSIT 0 0
rahastusotsus
NONE POSIT meede töösse tehtud
Majandus- ja taristuministri …........ jaanuari
2020. a käskkirjaga nr …….... kinnitatud
"Energeetika programm aastateks
2021–2024" lisa 1
2023 2024 Algtase
6 768 537 € 2 425 288 €
ABD ABD BAB
6 768 537 € 2 425 288 €
ABD ABD BAB
793 493 € 774 906 €
Täidetud Täidetud Täidetud
Täidetud Täidetud Täidetud
291 255 € 286 808 €
20% 25% 19,7%
<110 <110 129,8
<60 <60 18,5
Teostamise
Teostamisel Teostamisel
l
144 628 € 140 184 €
Täidetud Täidetud Täidetud
100000
3750 3500
(2016)
Täidetud Täidetud
140 432 € 135 988 €
Olemas Olemas Olemas
7,5% 7,5% 3,3%
Tagatud Tagatud Tagatud
Täidetud Täidetud
217 178 € 211 926 €
57,6% 58,4% 53,7%
Täidetud Täidetud
5 975 044 € 1 650 382 €
33,3 33,3 33,4
65,6 65,6 65,6
4 786 365 € 487 006 €
58% 59% 53,7%
>20% >20% 19,7%
8,5% 7,6% 3,3%
20,00% >25% 22% (2019)
150 0 15 (2016)
137,5 0 25 (2016)
5,8 0 0
algtaset ei
täidetud täidetud
määratud
515 15 0
1 188 679 € 1 163 376 €
33,3 33,3 33,4
65,6 65,6 65,6
1,25 0 0,39
33,3 33,3 33,4
65,6 65,6 65,6
algtaset
22000 0 pole
määratud
2015-2018
uuele
pingesüste
200 000EUR/ca 200 000EUR/ca emile üle
750 tarbimispunkti 750 tarbimispunkti viidud
1928
korterit,
2019
8 8 0
0,5 0,5 0
0,28 0,28 0
projekt töös projekt töös 0
Mõõdikute defineerimisel kasutatavad koodid
Mõõdiku tüüp:
Arvuline - N
Tekstiline - C
Mõõdiku formaat:
Formaatimata - NONE
Kaks kohta peale koma - DEC_2
Protsent - PCT
Täisarv - INT
Mõõdiku suund:
NONE
Suurem on parem - POSIT
Väiksem on parem - NEGAT