Maagaasiseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastuskiri

EELN ÕU 2 8 . 0 4 .202 6 Maagaasiseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus § 1 . Maagaasiseaduse muutmine Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused : 1 ) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 25 järgmises sõnastuses: „ 25 ) k K ontrolliaruande koostaja on maagasiseaduse käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud gaasiettevõtjatest sõltumatu juriidiline isik, kes teostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 , milles käsitletakse metaaniheite vähendamist energeetikasektoris ja millega muudetakse määrust (EL) 2019/942 (ELT L, 2024/1787 , 1 5 .0 7 .2024) , kohaseid kontrollitoiminguid üldsuse huvides ja kes on kontrolliaruande väljaandmise ajal akrediteeritud riiklikus akrediteerimisasutuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (E Ü ) nr 765/2008 , millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.08.2008, lk 30–47) , kohaselt . “; 2 ) paragrahvi 10 2 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus saada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmevahetusplatvormile kantud andmeid, kui see on vajalik riskipõhise järelevalve tegemiseks või ohu ennetamiseks .“; 3 ) paragrahvi 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Võrguettevõtja tagab võrku sise stat nen ud ja võrgust väljunud gaasikoguste mõõtmise, mõõteandmete kogumise ja töötlemise ning peab sellekohast arvestust. Käesolev See kohustus ei hõlma teise võrguettevõtja võrgust tema võrku sise stat nen ud gaasikoguste mõõtmist, mõõteandmete kogumist ja töötlemist ega sellekohase arvestuse pidamist.“; 4 ) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 1 5 järgmises sõnastuses: „(1 5 ) Nõuded gaasikoguse mõõt mis e protseduurile ja mõõte tulemus andmet e töötlemisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega .“ ; 5 ) seadust täiendatakse § - ga 37 3 järgmises sõnastuses: „ § 37 3 . Riiklik järelevalve metaaniheite vähendamise üle energeetikasektoris (1) Keskkonnaamet teostab p ädev a asutus ena järelevalvet gaasiettevõtjate tegevuse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 kohaselt . (2) Keskkonnaametil on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse s (EL) 2024/1787 sätestatud nõuete kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik nimetatud määruses ja käesolevas seaduses sätestatud õigused. Keskkonnaamet aval ikust d ab teabe Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse s (EL) 2024/1787 nimetatud määruses sätestatud kohustuse rikkumise eest määratud karistuse kohta oma veebilehel sama määruse artikli 33 punkti 8 kohaselt. (3) Keskkonnaamet i tegevus ei tohi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelevalve teostamise l ohustada Eesti energiavarustuskindlust .“; 6 ) paragrahvi 38 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Konkurentsiamet ja Keskkonnaamet või vad käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. “; 7 ) paragrahvi 38 1 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Keskkonnaametil on õigus teha g aasiettevõtja te le ettekirjutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse s (EL) 2024/1787 sätestatud nõuete täitmise tagamiseks.“; 8 ) paragrahv i 38 2 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva seaduse P aragrahvi § 38 1 lõi g e te s 1 ja 2 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Konkurentsiamet rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 1300 eurot ja juriidilisele isikule 100 000 eurot. (2) Käesoleva seaduse P aragrahvi § 38 1 lõikes 3 nimetatud e ttekirjutuse täitmata jätmise korral võib Keskkonnaamet rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras . S unniraha ül e mmäär füüsilise le isiku le on 13 00 eurot ja juriidilise le isiku le 100 000 eurot. “ ; 9 ) seadus t täiendatakse §- de ga 44 8 – 44 1 8 järgmises sõnastuses: „§ 44 8 . Abi osutamata jätmine j J ärelevalve- ja kontroll i t oimingute egevuse ks abi osutamata jätmine l (1) Keskkonnaametile või sõltumatule kontrolli aruande koosta jale, kes teostab kon trolli b Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse s (EL) 2024/1787 sätestatud nõuete täitmis t e üle kontrolli , järelevalve- ja kontrollitoimingu teks abi osutamata jätmise korral eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik , – karistatakse rahatrahviga , mis moodustab kuni 20 protsenti gaasiettevõ t te ja eelmise majandusaasta käibest . § 44 9 . T eabe esitamise nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artik li 27 lõike s 1 ja artik li 28 lõigete s 1 ja 2 ning IX lisas nimetatud gaasi impordiga tegelev ale ettevõtjale kehtestatud teabe esitamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik , – karistatakse rahatrahviga , mis moodustab kuni 20 protsenti gaasiettevõ t te ja eelmise majandusaasta käibest . § 44 10 . Maagaasi tootmise metaanimahukuse andmete edastamise nõuete rikkumine ja metaanimahukuse maksimaalsete väärtuste piirnormi järgimata jätmine nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artik li 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmete esitamise nõuete rikkumise ja artik li 29 lõike 6 kohaselt vastu võetud õigusaktides esitatud maksimaalsete sätestatud metaanimahukuse väärtuste piirnormi järgimata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik , – karistatakse rahatrahviga , mis moodustab kuni 20 protsenti gaasiettevõ t te ja eelmise majandusaasta käibest . „ § 44 1 1 . Metaaniheitearuan de nete ja nende sell e koosseisu kuuluva te sõltumatute kontrolli aruande koosta jate koostatud kontroll i aruan de nete esitamise nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artiklis 12 nimetatud metaaniheitearuan de nete ja nende sell e koosseisu kuuluva te sõltumatu kontrolli aruande koosta ja koostatud kontrolliaruan de nete määruses nimetatud tähtaja l ks esitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik , – karistatakse rahatrahviga , mis moodustab kuni 20 protsenti gaasiettevõt t e ja eelmise majandusaasta käibest . § 44 12 . Lekete kõrvaldamise ja seire ajakava ning kokkuvõtva aruande esitamise nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artik li 14 lõikes 14 nimetatud lekete kõrvaldamise ja seire ajakava ning aruande, milles võetakse kokk u kõigi eelneva aasta jooksul tehtud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute tulemused , esitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga , mis moodustab kuni 20 protsenti gaasiettevõt te ja eelmise majandusaasta käibest . § 44 13 . Lekete tuvastamise ja kõrvaldamise nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/ 1787 artik li 6 lõigetes 5 ja 6 nimetatud inspekteerimisaruandes kirjeldatud meetmete kohaldamata jätmise, artik li 14 lõike s 1 nimetatud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmi esitamata jätmise , või lõigete s 2, 5 ja 6 nimetatud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringu tegemata jätmise eest ning ja lõigetes 8–13 nimetatud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise ning komponentide jälgimise ja asendamise nõuete täitmata jät rikku mise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik , – karistatakse rahatrahviga , mis moodustab kuni 20 protsenti gaasiettevõt te ja eelmise majandusaasta käibest . § 44 14 . Metaaniheite a tmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise piirangute rikkumine (1) Metaaniheite a tmosfääri laskmise või tõrvikpõletamise, sealhulgas rutiinse tõrvikpõletamise eest, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/ 1787 artik li 15 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel , ning artik li s 17 sätestatud nõuetele mittevastavate tõrvikpõletustornide või põletusseadmete kasutamise l eest , – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik , – karistatakse rahatrahviga , mis moodustab kuni 20 protsenti gaasiettevõt te ja eelmise majandusaasta käibest . § 44 15 . Tõrvikpõletamise vajaduse tõendamise nõude rikkumine (1) Tõrvikpõletamise vajaduse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artik li 15 lõigete 4 ja 6 kohaselt tõendamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga , mis moodustab kuni 20 protsenti gaasiettevõt te ja eelmise majandusaasta käibest . § 44 16 . Metaaniheite a tmosfääri laskmise mõju de leevend us amise meetmete kasutuselevõtmise nõuete rikkumine (1) Metaaniheite a tmosfääri laskmise seadmete asendamata jätmise või nende kasutamise eest viisil, mis ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artik li 15 lõigete s 5 ja 7 sätestatud nõuetele , – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik , – karistatakse rahatrahviga , mis moodustab kuni 20 protsenti gaasiettevõt te ja eelmise majandusaasta käibest . § 44 17 . Aruandlus- ja tea vi tamiskohustuse rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu m ääruse (EL) 2024/1787 artikli 16 lõigetes 1 ja 2 ette nähtud juhtudel metaaniheite atmosfääri laskmise juhtumitest teatamata ja aru andmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga , mis moodustab kuni 20 protsenti gaasiettevõt te ja eelmise majandusaasta käibest . § 44 1 8 . Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käive (1) Käesoleva peatük i §-de s 44 8 – 44 17 nimetatud juriidilise isiku käi ve on bele vastab aastane kogukäive vastavalt viimase le kättesaadava le juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aastaaruande le järgi . K ui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamat u pidamis e aruandeid , on eespool nimetatud kogukäive aastane kogukäive või asjaomane tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan . “; 10 ) paragrahv i 45 tekst i muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva peatüki § - des 4 2 – 44 7 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Konkurentsiamet. (2) Käesoleva peatüki § - des 44 8 –44 1 7 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet.“. § 2 . Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduse § -i 29 täiendatakse punktiga 40 1 järgmises sõnastuses: „40 1 ) Keskkonnaametile maagaasiseaduse § 37 3 lõike 1 alusel riikliku järelevalve teostamiseks ; “ . § 3 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ………………… 202 6 . a Algatab Vabariigi Valitsus ……………………2026. a Maagaasiseaduse ja maksukorralduse seaduse muut mise seadus e eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 . Sisukokkuvõte Eelnõu ga kavandatavad muudatused toovad energeetikasektoris tegutsevate ja fossiilkütuste ( Eesti mõistes eelkõige maagaasi) tootmise, transpordi ja impordiga seotud Eesti ettevõtjate jaoks kaasa maagaasi ülekande- ja jaotussüsteemide metaaniheite seire, aruandluse ja metaaniheite vähendamisega seotud kohustused. Metaaniheite vähendamine toob pikas perspektiivis energeetikasektori ettevõtjatele kaasa kulude kokkuhoiu ja tagab konkurentsivõime. Samuti soodusta b eelnõu innovatsiooni ja uusi ärivõimalusi seoses vajadusega metaaniheite seire ja lekete vähendamise ja parandamise ga seotud spetsiaalsete teenuste ja lahenduste järele. Gaasi võrguettevõtjate jaoks täpsustatakse eelnõuga kavandatavate muudatustega olemasolevat kohustust gaasikoguste mõõtmis el ja arvestus el , suurendades gaasituru läbipaistvust ja usaldusväärsust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 , milles käsitletakse metaaniheite vähendamist energeetikasektoris ja millega muudetakse määrust (EL) 2019/942 (ELT L, 2024/1787, 13.06.2024) (edaspidi metaaniheite määrus ) , arti kl i 4 alusel peab iga liikmesriik määrama riikliku pädeva asutuse, kelle ülesandeks on muu hulgas planeerida ja teha korralisi ja erakorralisi inspektsioone, analüüsida ja hinnata metaaniheite määruses sätestatud kohustuste täitjatelt laekunud aruandeid, võtta vastu otsuseid järelevalvet ja aruandlust puudutavates küsimustes, määrata sanktsioone metaaniheite määruse nõuete täitmata jätmise eest ning teha koostööd teiste liikmesriikide pädevate asutuste ja Euroopa Komisjoniga. Kuigi ELi määruse nõudeid riigisisesesse õigusesse üle ei võeta, on liikmesriigil kohustus kehtestada rakendusmeetmed – näiteks kui määruse rakendamiseks tuleb luua pädev asutus , kelle ülesandeks on riikliku järelevalve teostamine ja tagada sanktsioonid määrusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise puhuks . Kehtivad Eesti seadus ed ei reguleeri energeetikasektoris metaaniheite vähendamis t , mistõttu on metaaniheite määruse rakend a miseks vaja e elnõukohase seaduse ga täiendada maagaasiseadust (edaspidi MGS ) . M etaaniheite määruse mõistes määratakse riiklikuks pädevaks asutuseks Eestis Keskkonnaamet ning sätestatakse eelmainitud seaduses vastutussätted metaaniheite määruses nimetatud nõuete rikkumise eest . MGS- i § 24 tehtavate muudatuste eesmärk on täpsustada regulatsiooni, et see arvestaks biometaani tootmise ja võrku sisestamise laienevat kasutust ning tagaks gaasivõrgus sisestatud ja väljunud gaasikoguste mõõtmisel ühtsed põhimõtted. Muudatusega sätestatakse võrguettevõtja roll võrku sisestatud gaasi mõõtmisel ning antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm kehtestada gaasi mõõtmise ja mõõteandmete töötlemise nõuded gaasituru toimimise võrgueeskirjaga. Antud muudatus ei tähenda uue määruse koostamist, täiendused lisatakse 28.07.2027. a kehtest at ud majandus- ja taristuministri määrusesse nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“. Muudatuse eesmärk on tagada õiguslik selgus luues ühtne mõõtemetoodika ja andmete võrreldavus kogu gaasivõrgus. M uudatusega tagatakse turuosaliste võrdne kohtlemine ning tehakse oluline samm gaasituru mõõteandmete korrastamiseks. Ühtse mõõtemetoodika loomisega paraneb ja täpsustub ka metaaniheitealase statistika kogumine. Eelnõu rakendamisega kaasneb halduskoormuse kasv gaasiettevõtjatele. Halduskoormuse kasv on seotud metaaniheite määrusest tuleneva test kohustus test, mis kehtivad juba alates määruse kohaldamisest ehk 2024. aasta 4. augustist. Maagaasiseaduse muudatuse eelnõu täidab metaaniheite määruse artiklist 4 tulenevat kohustust määrata riiklik pädev asutus, kes teostab järelevalvet metaaniheite üle. Kuigi muudatused loovad turuosalistele täiendavaid kohustusi, on see vajalik ja proportsionaalne samm vältimaks keskkonnakahjusid, milleks võivad o lla nähtamat ute lek ete ärahoidmine ja kõrvaldamine taristus (kompressorjaamad, torustikud, hoidlad) ja asendada senised hinnangulised andmed täpsete mõõtmistega. Ettevõtjad peavad raporteerima heitkoguseid allikapõhiselt ning vähendades metaani heidet, väheneb ka kaudselt osoonisaaste, mis toob kaasa puhtama välisõhu ja parema rahvatervise. Muudatustega täpsustuvad ka gaasikoguse mõõtmise, arvestuse n õuded, kuid see on kehtiva maagaasiseaduse § 24 lg 1 kohaselt juba täna ettevõtja kohustus tagada võrgust tarbitud gaasikoguse mõõtmine, mõõteandmete kogumine ja töötlemine ning arvestuse pidamine. Halduskoormuse kasv (andmete kogumine, ametkondlik järelevalve) on otseses seoses eespool märgitud eesmärkidega. Ilma järelevalveta ei ole võimalik tagada, et ettevõtjad reaalselt investeeringuid lekete ennetamiseks ja likvideerimisse teeksid . See on aga vältimatu EL-i kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050. Kuigi muudatused loovad turuosalistele täiendavaid kohustusi, on see vajalik ja proportsionaalne samm vältimaks keskkonnakahjusid ja on seotud keskkonnakaitse eesmärkidega, milleks on likvideerida nähtamatud lekked taristus (kompressorjaamad, torustikud, hoidlad) ja asendada senised hinnangulised andmed täpsete mõõtmistega. Halduskoormuse vähendamiseks on kavandatud muuta maagaasiseaduse § 25 lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooni ministri määrus t nr 54 „Ebaseaduslikult kasutatud maagaasikoguse ja võrguteenuse ning selle maksumuse määramise põhimõtted“ . Määruse muu tmise eesmär giks on ajakohastada ja lihtsustada (s.t vähendada halduskoormust nii gaasiettevõtetele kui ka gaasi tarbijatele) määrusest tulenevaid nõudeid. Määruse muudatuse sihtrühmaks on kõik gaasi ülekande, jaotamise või müügiga tegelevad gaasiettevõtjad ja ka gaasi tarbijad. Määruse muudatus on ettevalmistamisel ja selle jõustamine on planeeritud käesoleva aasta II poolaastasse. Lisaks vähendatakse halduskoormust kogu energeetikasektoris planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega , mille eesmärk on lihtsustada ja kiirendada üldiselt riigi eriplaneeringutega seotud menetlusi, sh loobuda eraldi algatamise otsusest, tuua riigi eriplaneeringu algatamise ja kehtestamise otsustamine Vabariigi Valitsusest ministeeriumi tasandile, vähendada dubleerivaid hindamisi ning võimaldada varasemat ja paindlikumat keskkonnamõju hindamist. Maksukorralduse seaduse muutmisega antakse Keskkonnaametile õigus küsida Maksuametilt riikliku järelevalve teostamiseks vajali k ke andmeid. 1.2 . Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ning seletuskirja valmistas id ette Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna energiavõrkude ekspert Thérèse Liis Kilk ( [email protected] ) , energiaturgude ekspert Marie-Ursula Vaks ([email protected]) ja nõunik Regina Hermandi ([email protected]) . Samuti osales eelnõu koostamisel Keskkonnaameti keskkonnakasutuse järelevalve osakonna peainspektor Rave Vahemets ( [email protected] ) . Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi tegid õigusosakonna nõunik Kristel Soodla ( teenistus su he pea tunud ) ja jurist Kaili Kuusk ( [email protected] ) . Keeletoimetaja oli Justiits - ja Digi ministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ( [email protected] ). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ja sellega tagatakse eelkõige kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 202 4 /1 787 . Kuigi tegemist on otsekohalduva määrusega, tuleb selle terviklikuks kohaldamiseks kehtestada riigisisesed rakendusmeetme d. Eelnõus kavandatud meetmed on vajalikud metaaniheite määruse kohaldamiseks ning täiendavaid meetmeid ette e i näh ta. Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega. Eelnõu e i ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu kohase seaduse ga muudetakse maagaasiseadust avaldamismärkega RT I, 08.10.2024, 12 ja maksukorralduse seadust avaldamismärkega RT I, 15.04.2026, 6 5 . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus . Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide, Eesti suhtes jõustunud välislepingute ning Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu on seotud e lektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadu se eelnõuga (892 SE) , kuna ka selle seaduse eelnõuga muudetakse maagaasiseadust . S eega tuleb jälgida antud eelnõus paragrahvide numeratsiooni. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu kohase seaduse ga taga takse metaaniheite määruse rakendamine. Metaaniheite määruse tõhus rakendamine eeldab riiklikku järelevalvet teostava pädeva asutuse määramist ning määruse nõuete rikkumiste korral kohaldatavate sanktsioonide kehtestamist. Lisaks suurenda takse eelnõuga tehtavate täpsustustega gaasituru läbipaistvust ja usaldusväärsust seeläbi, et ajakohastatakse ning viiakse tegeliku praktikaga vastavusse gaasivõrgus sisestatud ja väljunud gaasikoguste mõõtmisel ühtsed põhimõtted. Seaduse muudatuse ga sätestatakse võrguettevõtja roll võrku sisestatud gaasi mõõtmisel ning antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm kehtestada gaasi mõõtmise ja mõõteandmete töötlemise nõuded gaasituru toimimise võrgueeskirjaga. Muudatuse eesmärk on seega läbi kohustuste täpsustumise tagada õiguslik selgus, ühtne mõõtemetoodika ja andmete võrreldavus kogu gaasivõrgus. Metaaniheite määruse s t tulenevad nõuded , millega nähakse ette energeetikasektori metaani heitkoguste mõõtmi n e, aruandlus ja kontroll ja heitkoguste viivitamatu vähendamine kohustusliku lekete avastamise ja kõrvaldamise ning metaani heite atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise keelamise kaudu. Metaaniheite määrus aitab vähendada ka imporditud fossiilkütustest põhjustatud metaaniheidet, sest sellega kehtestatakse järk-järgult rangemad nõuded eesmärgiga taga da , et ka ELi välised eksportijad kohaldavad samu seire-, aruandlus- ja kontrollikohustusi nagu ELi ettevõtjad. Eelnõukohase seadusega määratakse Eestis riiklik pädev asutus, mis hakkab tegema järelevalvet metaaniheite määruse jõustamise üle ehk nähakse ette karistusnormid selleks, et tagada metaaniheite määrusest tulenevate nõuete täitmine. Maagaasiseaduse § 24 regulatsiooni muudatuse eesmärgiks on , et arvesta ta ks ka biometaani tootmise ja võrku sisestamise laienevat kasutust ning tagaks gaasivõrgus sisestatud ja väljunud gaasikoguste mõõtmisel ühtsed põhimõtted. Muudatusega sätestatakse võrguettevõtja roll võrku sisestatud gaasi mõõtmisel ning antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm kehtestada gaasi mõõtmise ja mõõteandmete töötlemise nõuded gaasituru toimimise võrgueeskirjaga. Muudatuse eesmärk on tagada õiguslik selgus, ühtne mõõtemetoodika ja andmete võrreldavus kogu gaasivõrgus. Metaaniheite määruses sätestatakse nõuded EL energeetikasektoris tekkiva metaaniheite täpseks mõõtmiseks, seireks, selle kohta aru andmiseks ja sellise heite vähendamiseks ning nende kohustustega seoses suurema läbipaistvuse tagamist. Kuna metaaniheite määrus ei reguleeri iseenesest seadmete tehnilist ohutust ega seadmete konstruktsiooninõudeid, siis ei kuulu selle sisu seadme ohutuse seaduse (SeOS) reguleerimisalasse ning määruse sisuline reguleerimisese kuulub maagaasisektori tegevuse korraldamise valdkonda, mis on hõlmatud maagaasiseaduse reguleerimisalaga (s.o gaasivõrgu kaudu maagaasi impordi, ülekande, jaotamise ja müügiga seonduvad tegevused ) . Metaaniheide võib esineda (ja normaalolukorras esinebki) ka selliste seadmete kasutamisel, mis vastavad seadme ohutuse seaduse nõuetele, mille kohta on ettenähtud juhul läbi viidud audit, mille järeldusotsuse kohaselt on seade tehniliselt korras ja seadme ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamine on ohutu. Gaasiseadmed peavad kehtiva Se O Se kohaselt ka täna vastama sama seaduse §-le 4, milles on sätestatud, et ohutuse tagamiseks tuleb seadme kasutamisel ja seadmetööl tagada inimese elu ja tervise, asja ning keskkonna ohutus. Ohutuse tagamiseks tuleb rakendada vajalikke abinõusid ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja kõrvaldamiseks ning õnnetusjuhtumi korral negatiivsete tagajärgede vähendamiseks. MGS reguleerib maagaasi turgu, maagaasi ülekande- ja jaotusvõrke, LNG terminale, gaasi ülekannet, gaasitaristut ja sama seadusega reguleeritud subjektid (gaasi võrguhaldurid, gaasi importijad ja LNG-terminali haldurid) on ka metaaniheite määruse adressaadid. MGS § 22 lg 2 näeb ette, et võrguettevõtja vastutab oma võrgu toimimise ja korrasoleku eest. Selle igapäevatöö raames ka seirab võrguettevõtja lekkeid eelkõige majanduslikel põhjustel, et vältida kadusid ning ka keskkonnahoiu eesmärgil – metaaniheite määruse järgi lisanduks korraline aruandlus nii oma normaal- kui eriolukordades (sh tõrvikpõletamine või metaani atmosfääri laskmine) toimunud heite kohta. Samuti katab MGS maagaasi impordiga seonduvaid tegevusi. Seega rakendatakse MGSis metaaniheite määrusest tulenevad nõuded nagu pädeva asutuse määramine, järelevalve ja sanktsioonid, kuna see reguleerib juba niigi gaasiettevõtjate ehk vastava valdkonna tegevust ning nende suhtes teostatavat riiklikku järelevalvet. Asjaolu, et metaaniheite vähendamine teenib ka keskkonnakaitselist eesmärki, ei muuda regulatsiooni olemust ka otseselt keskkonnaõiguslikuks normistikuks, sest metaaniheite määrusega ei kehtestata üldisi keskkonnanõudeid, õhukvaliteedi või metaaniheite piirnorme või eesmärke. Maksukorralduse seaduse muutmine tagab Keskkonnaametile õiguse küsida Maksuametilt andmeid metaaniheidete üle järelevalve toestamiseks. Tagatakse õiguslik alus andmete küsimiseks ja nende esitamiseks. E elnõu koostamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsus . Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei ole vaja seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus t , kui eelnõu menetlus ja selle seadusena rakendami ne on põhjendatult kiireloomuline. Samuti ei ole vaja seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust lähtudes eelmainitud määruse § 1 lõike 2 punktist 2 ehk kui e elnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud lõikes 1 sätestatud nõuetest . Metaaniheite määrus on otsekohalduv , selle eesmärk ja mõju on selgelt piiritletud ning see ei sisalda poliitilise valikuvabaduse elemente, vaid täidab Eesti kui liikmesriigi kohustust tagada EL i õigusnormide kohaldamine . Juba 2025. aasta veebruariks oodati, et liikmesriigid määraksid pädeva asutuse määruse nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamiseks ning teavitaksid sellest Euroopa Komisjoni. 2026. aasta mai alguseks ei ole määratud pädevast asutusest (või asutustest) teada andnud kolm liikmesriiki – peale Eesti veel Soome ja Iirimaa. 2025. aasta augustiks oodati, et liikmesriigid teavitaksid Euroopa Komisjoni riiklikult sätestatud vastutusnormidest , mis on seotud metaaniheite määruse nõuete rikkumisega. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb k olmest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 on kavandatud maagaasiseadus e muud atused. Punktiga 1 (§ 2 p 25) täiendatakse §-i 2 punktiga 25 , milles määratletakse kontrolliaruande koostaja mõiste. Kehtivas seaduses seda ei ole. Eelnõus täpsustatakse kontrolliaruande koostaja rolli metaaniheite määruse kohaste kohustuste täitmisel. Kontrolliaruande koostaja on MGS § s 4 nimetatud gaasiettevõtjatest sõltumatu juriidiline isik, kes teostab metaaniheite määruse kohaseid kontrollitoiminguid üldsuse huvides ja kes on kontrolliaruande väljaandmise ajal akrediteeritud riiklikus akrediteerimisasutuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 765/2008 kohaselt. Kuigi metaaniheite määruses on kasutusel mõiste ’kontrollija’, siis võetakse täiendatud mõiste kasutusel seoses sellega, et sama mõiste võib tekitada valdkondlikku segadust ja põhjustaks edaspidi seadmeohutuse teemadel tavapärases väljenduses kontrollist ja metaaniheitega seotud kontrollist rääkimise eksitavaks. Seadmeohutuse valdkonnas nimelt kasutatakse sõna „kontrollija“ väga erinevate olukordades, mis ei ole seotud metaaniheite valdkonnaga. Kontrollija mõiste kasutuspraktika on välja kasvanud SeOS § 3 lõikest 8, milles on läbi gaasipaigaldise kontrolli mõiste defineeritud ka kontrollija mõistet. Selle sätte tähenduses on kontrollija gaasitööd tegev isik. Punktiga 2 (§ 10 2 lg 1 1 ) antakse TTJA-le järelevalve teostamiseks ja ennetustegevuseks gaasituru andmevahetusplatvormilt andmete saamise õigus. Täiendus on vajalik, kuna andmevahetusplatvormil olemasolevad mõõtepunktide- ja tarbimisandmed on TTJA-le vajalikud teostamaks järelevalvet SeOS-iga reguleeritud kasutusel olevate gaasipaigaldiste ohutuse üle. Nende andmete abil saab TTJA teostada tõhusamat riskipõhist järelevalvet gaasipaigaldiste ohutuse üle. MGS § 10 2 lõike 1 kohaselt loob süsteemihaldur andmevahetusplatvormi ning võimaldab selle andmetele ligipääsu turuosalisele, kellel selleks on seadusjärgne kohustus ja õigus. TTJA ei ole MGS-i tähenduses turuosaline, mistõttu ei ole TTJA õigustatud osapool andmevahetusplatvormilt andmete saamiseks. SeOS ja korrakaitseseadus võimaldavad küll andmeid juhtumipõhiselt pärida, kuid selge t õiguslikku alust riskipõhise järelevalve teostamise eesmärgil andmete küsimiseks seni TTJA-l olnud ei ole. Punktiga 3 (§ 24 lg 1) täpsustatakse seadust selliselt, et see arvestaks biometaani tootmise ja võrku sisestamise senisest laiemat kasutuselevõttu. Kehtiv regulatsioon on üles ehitatud eeldusel, et gaas liigub üksnes ühes suunas – ülekandevõrgust tarbijani – ega arvesta olukorda, kus gaasi, eelkõige biometaan i , sisestatakse võrku erinevatest sisestuspunktidest. Seetõttu on vajalik üheselt sätestada võrguettevõtja roll võrku sisestatud gaasikoguste mõõtmisel ja arvestuse pidamisel. Praktikas on selline korraldus juba kasutusel, kuid arvestades valdkonna kiiret arengut ja eeldatavat sisestusmahtude suurenemist, on oluline vastav põhimõte seaduses selgelt sätestada, et tagada õigusselgus ja ühtne käsitlus edaspidi. Vältimaks topelt mõõtmist ja sellest tekkivaid ebatäpsusi, säilitatakse võrguettevõtjate vaheliste piirimõõtepunktide puhul seni kehtinud põhimõte, et gaasikoguse mõõdab võrguettevõtja, kelle võrgust gaas väljub. Punktiga 4 (§ 24 lg 1 5 ) tehtava muudatusega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm kehtestada mõõtmise ning mõõteandmete kogumise ja töötlemise nõuded gaasituru toimimise võrgueeskirjaga. Kehtivas võrgueeskirjas on juba määratletud gaasi kvaliteedi määramisel kasutatavad leppetingimused, kuid praegu ei ole selgelt sätestatud, et samu leppetingimusi tuleb järgida ka gaasivõrgus gaasikoguste mõõtmisel ja mõõteandmete töötlemisel . Muudatus loob õigusliku aluse vastava põhimõtte kehtestamiseks, tagades, et mõõtmine ja andmete töötlemine toimuksid samadel alustel kogu ühtses bilansisüsteemis (gaasivõrgus), mis omakorda tagab andmete võrreldavuse ja usaldusväärsuse. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis tagab normide kooskõla ja võimaldab tulevikus täpsustada tehnilisi nõudeid paindlikumalt alamastme õigusaktiga. Punktiga 5 (§ 37 3 ) kavandatud muud atusega määratakse Keskkonnaamet riikliku ks järelevalv easutuseks gaasiettevõtjate tegevuse üle metaaniheite määruse kohaselt ehk luuakse õiguslik alus Keskkonnaameti järelevalve tegevusele . Muudatusega luuakse õiguslik alus teha järelevalve t valdkondades , mis on seotud metaaniheite määruse kohustuste täitmise kontrollimisega , ning tagatakse, et järelevalvet te e b asutus, ke s on pädev keskkonnaõiguse, heitkoguse kontrolli ja seire korraldamise valdkonnas. Keskkonnaamet ile nähakse ette selged järelevalvevolitused gaasiettevõtjate suhtes, kes tegelevad maagaasi tootmise, transpordi, ladustamise või jaotamisega ning kelle tegevusele laieneb metaaniheite määruse reguleerimisala. Paragrahvi 37 3 lõike 2 teise lausega nähakse läbipaistvuse suurendamiseks Keskkonnaametile ette kohustus avalikustada metaaniheite määruse s sätestatud kohustuse rikkumise eest ja käesoleva seaduse alusel tehtud otsuste ja ettekirjutuste kohta teave Keskkonnaameti veebilehel sama määruse artikli 33 punkti 8 kohaselt. A valikku tähelepanu väärib info, et rikkumistele järgneb karistus. Eesmärk on parandada teadlikkust ja seeläbi aidata hoida ära nii esmakordseid kui ka korduvaid rikkumisi. Kuna rikkumisi võivad toime panna ka füüsilised isikud ning igasugune isikuandmete töötlemine kujutab endast põhiõiguste riivet, siis Keskkonnaamet isikuandmeid andmete veebilehel avalikustamise käigus ei avalda. Keskkonnaamet saab peale otsuse jõustumist info avalikustada ning info on leitav sama kaua kui karistus karistusregistris. Eelnõuga kavandatud MGS § 37 3 lõikes 3 sätestatakse energiavarustuskindluse kaitse põhimõte järelevalve- ja karistusmeetmete rakendamisel. R akendatava d järelevalve- ja karistusmeetme d ei või põhjustada olukorda, mis seaks ohtu Eesti energiavarustuskindluse või -julgeoleku ehk eespool n imetatud l õike kohaselt ei tohi järelevalve- ja karistusmeetmete kohaldamine tuua kaasa ohtu Eesti energiavarustuskindlusele. See tähendab, et Keskkonnaametil tuleb meetmeid rakendades hinnata nende mõju energiasüsteemile (nii elektri- kui gaasivarustuskindlusele). Sätte eesmärk on luua tasakaal keskkonnakaitseliste eesmärkide ja energiavarustuskindluse tagamise vahel kooskõlas metaaniheite määruses toodud põhimõttega, mille järgi metaaniheite vähendamise meetmeid tuleb rakendada proportsionaalselt – energiajulgeolekut kahjustamata. S elle hindamine, kas varustuskindlus on tagatud, on selgitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses ( EL ) 2017/1938 , mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010 (OJ L 280, 28.10.2017, lk 1–56) , mis aitab määrata seda, kas või kui võrd on energiavarustuskindlus ohus. Näiteks eelmainitud määruse artik li 14 lõi g e 6 kirjeldab , missugust kaubanduslikku infot saab kaaluda varustuskindluse olukorra hindamiseks ning pädev asutus saab riiklikku riskihinnangut koostades neid andmeid arvestada. Hinnata tuleb seda, kas karistus meetme rakendamine võib oluliselt näiteks importi vähendada, mõjutada gaasihoidla täitmise kohustust vmt. Samuti seda, kuidas oleks mõjutatud naaberriigid või kas on parajasti välja kuulutatud kriis gaasi varustuskindluse määruse alusel. Arvestada tuleb ka seda, kas karistusnormide rakendamine võiks kriitilisele imporditaristule ligipääsu piirata, kaitstud tarbijate varustamist või hooajalise tarbimistipu katmist ohustada. Energiavarustuskindlus sõltub riigiti tugevalt eri näitajatest ja seega tuleb karistusi määrates igal korral läheneda juhtumipõhiselt. Punktiga 6 (§ 38) täpsustatakse, missuguseid korrakaitseseaduses sätestatud järelevalve erimeetmeid võivad Konkurentsiamet ja Keskkonnaamet MGS alusel oma pädevuse piires järelevalvet tehes ja seaduses sätestatud korras kasutada. Muudatus on vajalik, kuna Keskkonnaameti le lisandus järelevalvekohustus metaaniheite määruse rakendamise l . Nii on jä relevalveasutuste õigused selgemalt piiritletud ja kooskõlas nende ülesannetega. Muudatusega täpsustatakse olemasolevat õigusraamistikku , seejuures ei looda uusi järelevalvemeetmeid, vaid viidatakse korrakaitseseaduses juba sätestatud meetmetele , tagades õigusselguse ja vältides tõlgendusprobleeme järelevalvepädevuse ulatuses. Riikliku järelevalve erimeetmeid võib kohaldada ohtude ennetamiseks üksnes ulatuses, mis on vajalik seadusega ja selle alusel kehtestatud või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate nõuete täitmise tagamiseks. Korrakaitseseaduse alusel on võimalik kohaldada korrakaitse üldmeetmeid (ettekirjutus, sunniraha), kuid ei ole võimalik kohaldada erimeetmeid, kui eriseadus seda ei sätesta. Erimeetmete (eelkõige valdusse sisenemise , dokumentide nõudmise jm jõulisemate meetmete) rakendamiseks võib tekkida ootamatu vajadus ja selleks tuleb eri seaduses selline võimalus sätestada. Valdusse sisenemine võimaldab kontrollida gaasi taristut ja tuvastada võimalikke metaanilekkeid kohapeal. Isikusamasuse tuvastamine, kutse ja sundtoomine ning küsitlemine ja dokumentide nõudmine on vajalikud vastutavate isikute kindlakstegemiseks ning määrusest tulenevate seire-, aruandlus- ja lekete kõrvaldamise kohustuste täitmise kontrollimiseks. Kuna metaaniheite määrus põhineb suures osas gaasiettevõtjate esitataval teabel ja tegelikul tegevusel rajatistes, on nimetatud meetmed vältimatult vajalikud järelevalve tõhususe tagamiseks. Meetmete kohaldamine on seega põhjendatud ja proportsionaalne metaaniheite määruse eesmärkide saavutamiseks. Punktiga 7 (§ 38 1 lg 3 ) täiendatakse seadust uue sätteg a täpsusta maks Keskkonnaameti järelevalvevolitusi . Paragrahvi § 38 1 lõike 3 lisamisega antakse õigus teha ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse tegemise õigus on vajalik, et Keskkonnaamet saaks esmalt anda võimaluse rikkumi n e kõrvalda da karistusmeetmeid kohe selt rakendamata . E ttekirjutuse kirjutamise pädevus tuleneb järelevalve pädevuse sättest ning j uba praegu on Keskkonnaametil õigus rakendada õiguserikkujate suhtes riikliku sunni vahendeid: määrata rahatrahve ning nõuda rikkumisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamist, samuti teha ettekirjutusi keskkonda mõjutava ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks või peatamiseks ning nõuda ja kontrollida kohustuslike keskkonnakaitseliste abinõude rakendamist . Punktiga 8 (§ 38 2 ) säte statakse , et MGS §-is 38 1 lõikes 3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Keskkonnaamet rakendada sunniraha ja asendustäitmist juhul, kui ettekirjutust ei täideta. Muudatusega eristatakse kahe järelevalveorgani pädevus ehk seadusesse lisatakse Keskkonnaameti õigust kohaldav säte. Konkurentsiameti pädevusi puudutava i d norm e eelnõuga ei muudeta , muutub § 38 2 lõigete numeratsioon . Lõi k e 1 sõnastus jääb § 38 2 kehtiva sõnastusega, lisandu b lõi ge 2. Lõikega 2 nähakse ette Keskkonnaameti poolt rakendatav sunniraha maksimummäär füüsilisele ja juriidilise isikule. Sunniraha määra on rakendatud sarnaselt Keskkonnaameti poolt rakendatava sunniraha määraga. F üüsilisele isikule saab sunniraha määrata kuni 13 00 eurot ning juriidilisele isikule kuni 100 000 eurot . Seadusemuudatuse eesmär k on tagada järelevalveasutus e l e tõhusad ja proportsionaalsed vahendid kohustuste täitmise tagamiseks . Samal ajal peavad need vahendid metaaniheite määruse nõuetest lähtu des olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, jätma vastutavad isikud ilma vähemalt rikkumisest tegelikult saadud majanduslikust kasust ning suurenema järk-järgult korduvate tõsiste rikkumiste korral. Sunniraha võib määrata maksimaalselt kuni nimetatud määras, see tähendab üksnes juhul kui haldusorgani kaalutlusõigus seda konkreetsel juhul õigustab. Siinkohal tuleb haldusorganil arvestada mitme kumuleeruva teguriga. Üks peamisi tegureid on rikkumise raskus ja selle mõju turu terviklikkusele või tarbijatele ning t eiseks tuleks arvesse võtta rikkumise kestust. Pikemaajalised või korduvalt toime pandud rikkumised võivad õigustada sunniraha määramist ülemmääras. Samuti on olulise tähtsusega isiku varasem koostöövalmidus ja järelevalveasutuse ettekirjutustele reageerimine. Kui on alust arvata, et isik on tegutsenud sihilikult või süsteemselt või mõlemal viisil, tuleks kaaluda sunniraha määramist maksimaalses ulatuses, et tagada meetme heidutav mõju . Rakendatavad sunniraha määrad peavad heidutama rikkujaid ja võtma ära võimaluse teenida rikkumiste arvelt kasu. Punktiga 9 (§ 44 8 – 44 1 8 ) n ähakse ette sanktsioonid ja rahatrahvid juhtude ks , kui gaasiettevõtjad ei täida metaaniheite määruse kohaseid andmete esitamise, koostöö või kontrolliga seotud nõudeid. Sätete lisamine seadusesse on vajalik metaaniheite määruse artiklis 33 sätestatud trahvide rakendamiseks . M etaanheite m äärus kohustab liikmesriike kehtestama tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad meetmed, et tagada määruses sätestatud kohustuste täitmine kõigis energiasektori tegevusvaldkondades. Eestis puudutab see eelkõige gaasi ülekande ja jaotamise ning gaasi impordiga tegelevaid ettevõtteid. Kuna Eesti õigusruumis seni puuduvad karistusmäärad metaaniheite määruse nõuete rikkumiste eest, on vaja need lisada, samuti juriidilise isiku vastutuse arvutamise põhimõtted, et kohtuväline menetleja saaks tuvastada juriidilise isiku või konsolideerimisgrupi käibe karistusmäära määramiseks. Nõuete täitmata jätmise või rikkumise korral on ette nähtud karistusmäär nii juriidilisele kui ka füüsilisele isikule. Lisaks sõnastatakse, kuidas kohtuväline menetleja peab leidma käibe, millest määrata trahvi suuruseks 20%. Karistusmeetmete määramisel sealjuures näeb metaaniheite määrus artikli 33 paragrahvi 7 lõikes c ette võimaluse arvestada ka asjaolu, kas rikkumine oli tahtlik või tulenes hooletusest. Näiteks v aleandmete esitamine võib olla nii tahtlik kui tuleneda hooletusest ning seda saab pädev asutus hinnata karistust määrates kergendava või raskendava asjaoluna. Paragrahvi 44 8 alusel kehtestatakse trahvid selle eest, kui Keskkonnaametile või sõltumatule kontrolli aruande koosta jale jäetakse abi osutamata. Ehk metaaniheite määruse nõuete täitmise üle kontrolli, järelevalve- ja kontrollitoiminguid teostavatele asutustele abi, mida on vaja nende ülesannete täitmiseks kooskõlas metaaniheite määrusega, osutamata jätmise eest karistatakse rahatrahviga. Metaaniheite määruse artiklis 12 sätestatakse metaaniheitearuandele ja selle koosseisu kuuluvale sama määruse artikli 8 lõike 4 kohasele kontrolliaruandele kehtivad nõuded. Muuhulgas on nõue vaadata läbi heitearuannetes kasutatud andmeallika d ja metoodika , et hinnata nende usaldusväärsust , tõepärasust ja täpsust . E elkõige on oluline jälgida heitekoefitsientide valik ut ja nende kasut ust, metaani heitkoguste kindlakstegemiseks kasutat ud metoodika t , tehtud arvutus i. Seda, missugused proovid või statistilised jaotused on kasutusele võetud ning kas nendeks on kasutusele võetud sobilikud mõõtmised või aruandlus. Hinnata tuleb ka seda, kas või missuguseid kvaliteedikontrolli või kvaliteedi tagamise süsteeme võrguettevõtjad või importija d kasutusele võtnud on . Paragrahviga 44 9 kehtestatakse trahvid teabe esitamisega seotud nõuete rikkumise eest . Metaaniheite määruse artikli 27 lõikes 1, artikli 28 lõigetes 1 ja 2 ning IX lisas on sätestatud nõuded fossiilse gaasi impordiga tegelevate ettevõtjate esitatavale teabele selle kütuse päritolu ning selle tootmisega seotud metaaniheite kohta . Esitada tuleb muu hulgas andmed tootja või eksportija poolse metaaniheite mõõtmise, aruandluse ja juhul kui aruandeid on kontrollitud, info sõltumatu kontrolli kohta, tootjate poolt rakendatava te heite vähendamise meetme te kohta , tarnelepingutes kasutatava te vastavusmeetme te kohta ning liidu turule lastud maagaasi metaanimahukus e kohta . Nõuete eesmär giks on hinnata, kas imporditud kütuste tootmisel rakendatakse metaaniheite määrusega samaväärseid seire-, aruandlus- ja kontrollimeetmeid. Paragrahvi 44 10 alusel kehtestatakse trahvid maksimaalse metaanimahukuse väärtuste nõuete järgimata jätmise ja maagaasitootmise metaanimahukuse andmete edastamise nõuete rikkumise eest . Metaaniheite määruse artikli 29 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud nõuded tootjate ja importijate esitatavatele andmetele ning sama artikli lõikes 6 nähakse ette, kuidas määratakse kindlaks järgitavad maksimaalse metaanimahukuse väärtused. Paragrahviga 44 1 1 kehtestatakse trahv metaaniheitearuande ja selle koosseisu kuuluva sõltumatu kontrolli aruande koosta ja koostatud kontrolliaruande tähtaegselt esitamata jätmise eest . Metaaniheite määruse artiklis 12 sätestatakse metaaniheitearuandele ja selle koosseisu kuuluvale sama määruse artikli 8 lõike 4 kohasele kontrolliaruandele kehtivad nõuded. Arua nnet es esitatakse heiteallikate liigid ja asukohad ning nende kaupa metaani heitkogused nii tonnides kui ka CO₂ ekvivalendina. Samuti kirjeldatakse kasutatud heitkoguste mõõtmise ja arvutamise metoodikat. Lisaks hõlmab aruanne vähemalt kõigi kasutusel varadega seotud metaani heit kogus eid, ning omandiosa suurust ja omandiosale vastavat osa heitkogustest mittekasutatavate varade puhul, lisaks ka teavet nende varade üle kontrolli omavate isikute kohta. Aruandevormina on soovitatav kasutada OGMPi uusimaid tehnilisi juhenddokumente ja aruandevorme kuni Euroopa Komisjon pole sätestanud rakendusaktiga muid aruandevorme. Paragrahviga 44 12 nähakse ette trahv lekete kõrvaldamise ja seire ajakava ning aruande, milles võetakse kokk u kõigi eelneva aasta jooksul tehtud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute tulemused, esitamata jätmise eest. Metaaniheite määruse artikli 14 lõikes 14 kirjeldatakse nõuded lekete kõrvaldamise ja seire ajakavale ning aruandele, milles võetakse kokku kõigi eelneva aasta jooksul tehtud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute tulemused. Kuni puuduvad valdkondlikud standardid või tehnilised nõuded, tuleks gaasiettevõtjatel kasutada selleks uusimaid tööstusharu tavasid ja asjakohast parimat kaubanduslikult kättesaadavat tehnoloogiat. Gaasiettevõtjad esitavad pädevale asutusele ja kontrolli aruande koostaj ele teabe kasutatud standardite, sealhulgas rahvusvaheliste standardite, või vastava metoodika kohta . Paragrahviga 44 1 3 kehtestatakse trahv lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmi esitamata jätmise, lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringu tegemata jätmise, inspekteerimisaruandes kirjeldatud meetmete kohaldamata jätmise ning lekete tuvastamise ja kõrvaldamise ning komponentide jälgimise ja asendamise nõuete täitmata jätmise eest. Metaaniheite määruse artikli 14 lõikes 1 kirjeldatakse lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmile kehtivaid nõudeid, sama artikli lõigetes 2, 5 ja 6 täpsustatakse lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringule kehtivaid nõudeid ning lõigetes 8–13 sätestatakse lekete tuvastamise ja kõrvaldamise ning komponentide jälgimise ja asendamise nõuded. Metaaniheite määruse artikli 6 lõiked 5 ja 6 näevad ette inspekteerimisaruandele kohaldatavad nõuded. Paragrahviga 44 14 kehtestatakse trahv mittenõuetekohase metaaniheite atmosfääri laskmise või tõrvikpõletamise eest ning nõuetele mittevastavate tõrvikpõletustornide või põletusseadmete kasutamisel. Metaaniheite määruse artikli 15 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud juhud, millal metaaniheite atmosfääri laskmine või rutiinne tõrvikpõletamine on lubatav ning artiklis 17 kirjeldatakse tõrvikpõletustornidele ja põletusseadmetele kehtivaid nõudeid. Paragrahviga 44 15 kehtestatakse trahv tõrvikpõletamise vajaduse nõuetekohaselt tõendamata jätmise eest. Metaaniheite määruse artikli 15 lõigetes 4 ja 6 on sätestatud tõrvikpõletamise vajaduse tõendamise ja lubatavuse nõuded. Paragrahviga 44 16 kehtestatakse trahv metaaniheite atmosfääri laskmise seadmete asendamata jätmise või nende kasutamise eest viisil, mis ei vasta metaaniheite määruse nõuetele. Metaaniheite määruse artikli 15 lõigetes 5 ja 7 on sätestatud nõuded, millele peab vastama atmosfääri laskmise seadmete kasutamisviis. Paragrahviga 44 17 nähakse ette trahv metaaniheite määruses sätestatud juhtudel metaaniheite atmosfääri laskmise juhtumitest teatamata ja aru andmata jätmise eest. Juhud, millest tuleb teatada ning mille kohta aru anda, on sätestatud metaaniheite määruse artikli 16 lõigetes 1 ja 2 . Paragrahviga 44 18 täpsustatakse , mida võtta aluseks juriidilise isiku või konsolideerimisgrupi käibe puhul karistusmäära määramisel, et tagada proportsionaalne ja õiglane karistuse määr. Eesmärk on tagada, et rahatrahvi arvutamisel oleks alus ühtne ja läbipaistev ning sanktsioonid oleksid proportsionaalsed ettevõtte suurusega. Käibepõhise trahvi määramine tagab õiguspärase karistuse juriidilistele isikutele, sõltumata ettevõtte suurusest. Kuna juriidiliste isikute puhul on ette nähtud nõue, et haldustrahvide summa ei tohi olla suurem kui 20% eelmise majandusaasta käibest siis s ee tähendab, et pädeva asutuse jaoks siin on otsustusvahemik 0 20%, mitte kohustus rakendada 20% määra. Sätted on seotud metaaniheite aruannete õigeaegse esitamisega ning lekete süsteemse kõrvaldamise ja ennetamise hindamiseks vajalike dokumentide esitamisega. See on oluline läbipaistvuse ja järelevalve tagamiseks. Samuti nähakse ette vastutus juhu ks , kui ettevõtja ei tee koostööd pädeva asutuse või sõltumatu kontrolli aruande koosta jaga, kuna koostöö on määruse k ohase kontrollisüsteemi toimimiseks hädavajalik. Sealjuures on oluline tähele panna, et antud juhul s ätete eesmärk on tagada eelkõige järelevalve- ja kontrollitoimingute tõhusus ning vältida tahtlikku järelevalvetegevuse takistamist, mida käsitleb karistusseadustiku § 279, samal ajal täpsustad es koosseisu, mis puudutab passiivsust ehk abi osutamata jätmist. Ühel juhul on tegemist riikliku ja haldusjärelevalve teostamise takistamisega - takistamine üldjuhul on nt dokumentide hävitamine, peitmine. Aga antud juhul on katmata olukord kui ei ole tegemist otseselt näiteks dokumentidele aktiivselt ligipääsu takistamisega, vaid näiteks põhjendamatu viivitamisega või näiteks merel asuvale objektile küll ligipääsu lubamine, kuid nt kontrollija sinna kohapeale toimetamisele ise mitte kuidagi kaasa aitamine jne. Abi osutamata jätmine on seega mõnevõrra pehmem rikkumine kui aktiivne ja tahtlik järelevalve või kontrolli takistamine. Karistusmäärad on ette nähtud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmide ja uuringute ning võimalike leevendusmeetmete kasutuselevõtmise nõuete rikkumise korral, kuna see võib tuua kaasa metaaniheite suurenemise ja seeläbi otsese keskkonnakahju. Ehk olukordades , kus võrguettevõtjad ei rakenda ette nähtud parandus- või leevendusmeetmeid pärast seda, kui gaasitaristus on tuvastatud metaanileke. Võrguettevõtjatel on kohustus viia ettenähtud sagedusega läbi lekete tuvastamise uuringuid ning kõrvalda tuvastatud lekkeid ettenähtud tähtaja jooksul . Võrguettevõtjatel on ka juba üldine hoolsuskohustus jälgida ja parandada või asendada lekkivaid või kõrge metaaniheite riskiga komponente (nt ventiile, tihendeid vm.). Nimetatud nõuete üldine eesmärk on tagada metaanilekete varajane avastamine ja nende kiire kõrvaldamine, et tagada minimaalne keskkonnamõju. Sätestatakse piirangud ja nõuded metaaniheite atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise kohta, et vähendada tahtmatut heidet ning tagada kasutatavate tehniliste lahenduste vastavus EL i nõuetele. Metaaniheite määrus näeb ette kohtuvälisele menetlejale ka teenitud kasumi või välditud kahjumi konfiskeerimise õiguse , kui sellist kasumit või kahjumit on võimalik kindlaks teha, kuid see on Eestis juba tagatud karistusseadustiku § 83 1 lõikega 1 ning väärteomenetluse seadustiku § 83 punktiga 1. Eelmainitud sätetest tul eneb , et ainult kohtu pädevuses on konfiskeerimine ja Keskkonnaametile ei saa anda õigust konfiskeerida süüteoga saadud vara, vaid saab anda õiguse konfiskeerida ainult väärteo vahendi või vahetu objekti (vt k aristusseadustik u § 83 lg 6). Selleks, et kohtuväline menetleja saaks otsustada väärteo vahetu objekti või vahendi konfiskeerimise üle, peab seaduses olema sätestatud ka asjakohane pädevusnorm (RKÜK 3-1-1-88-07 p 50). Sellise normi näevad ette näiteks AS i § 53 l õige 3; RelvSi § 89 26 ; TS i § 78 l õiked 1 ja 2 jpt. Kohtuvälise menetleja otsusega (VTMS § 74) ei saa väärteoga saadud vara konfiskeerida (ehk menetleja pädevuses võib olla üksnes väärteo vahendi või vahetu objekti, mitte aga väärteoga saadud vara konfiskeerimine). Väärteomenetluses on süüteoga saadud vara konfiskeerimine küll võimalik, kuid seda üksnes VTMS i § 107 l õike 1 p unktis 1 nimetatud kohtuotsusega väärteoasjas. Süüteoga saadud vara konfiskeerimist ei saa kohaldada ettevaatamatusdeliktide puhul. Kui tegemist on väärteokoosseisuga, mis hõlmab nii tahtlikke kui ka ettevaatamatuid tegusid, võib väärteoga saadud vara konfiskeerida üksnes juhul, kui on kindlaks tehtud, et isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega ( KarS § 16 lg 4), ehkki tema karistamiseks selle teo eest piisaks ka üksnes ettevaatamatuse ( KarS § 18) tuvastamisest ( KarS § 15 lg 3). Seega juhul kui on vaja otsustada metaaniheite määruse mõistes süüteoga saadud vara konfiskeerimis t , peab selle otsuse tegema kohus (VTMS § 83 lg 1). Näide: Eleringi kui ainsa Eesti gaasi ülekandevõrgu halduri puhul gaasivõrgu teenuse müügitulu aastal 2024 oli 28 miljonit eurot, millest 20% on 5,6 miljonit eurot. Eesti suurim a gaasi jaotusvõrguettevõtja Gaasivõrk AS tulu gaasi jaotusteenuse müügist 2024. aastal oli 41 miljonit eurot, millest 20% on 8,2 miljonit eurot. Ühe väiksema gaasi jaotusvõrguettevõtja puhul oli 2024. aasta raamatupidamise aruande järgi maagaasi müügitulu 11 092 eurot, millest 20% on 1220 eurot. Lisatakse sanktsioonid teabe õigeaegselt esitamata jätmise eest , e t tagada läbipaistvus ja teabe õigeaegne esitamine , s amuti metaanimahukuse andmete esitamata jätmise ja metaanimahukuse maksimaalsete väärtuste järgimata jätmise eest, millega suureneb keskkonnarisk ning on oht, et gaasiettevõtjad ei järgi kasvuhoonegaasidega seotud nõudeid. Sealhulgas need väärteokoosseisud ei välista esmalt haldussunni kasutamist ehk j ärelevalveasutus võib esmalt kasutada ka haldussundi. Punkti 10 (§ 45) muudatusega s ätestatakse , millised asutused toimivad MGS-i 6. peatüki s sätestatud väärtegude kohtuväliste menetlejatena . Muudatus loob seaduses selge ja üheselt mõistetava aluse, milline asutus vastutab konkreetsete väärtegude menetlemise eest , ning selgelt on eristatud järelevalveorganite pädevus . E elnõuga Konkurentsiametit puudutavaid lõikeid kohtuvälise menetluse osas ei muudeta . Eelnõu § -ga 2 muudetakse maksukorralduse seadust ja täiendatakse §-i 29 „Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine“ punktiga 40 1 , mille kohaselt võib maksuhaldur avaldada maksusaladust sisaldavat teavet Keskkonnaametile selleks, et oleks võimalik teostada riikliku järelevalvet, mis on seotud sama eelnõu § 1 punktiga 5 maagaasiseaduse muudatusega § 37 3 . Selleks, et Keskkonnaametil oleks võimalik teostada pädeva asutusena järelevalvet gaasiettevõtjate tegevuse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 kohaselt , on neil õigus saada andmeid gaasiettevõte impordi, ekspordi, lähte- ja sihtriigi, kauba kirjelduse, kauba koguse ja impordi või ekspordi kuupäeva. Nii andmete esitaja kui ka andmete saaja peavad järgima maksukorralduse seadusest ja vajadusel ka isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid nõudeid andmete töötlemise ja avalikustamise osas. Eelnõu §-ga 3 määratakse seaduse jõustumise ajaks 2027. aasta 1. jaanuar. 4. Eelnõu terminoloogia Seaduse eelnõus kasutatakse mõisteid metaaniheite määruses toodud tähenduses. Juhul kui on olemas sama tähendust omav sobiv eestikeelne termin, siis kasutatakse viimast . Eelnõu ga võetakse kasutusele järgmised terminid : Kontrolli aruande koosta ja on juriidiline isik, kes teeb kontrollitoiminguid ja kes on kontrolliaruande väljaandmise ajal akrediteeritud riiklikus akrediteerimisasutuses vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 765/2008, või ilma et see piiraks metaaniheite määruse artikli 5 lõike 2 kohaldamist, füüsiline isik, kes on muul viisil volitatud kontrolli tegema. Metaaniheite atmosfääri laskmine on põletamata jääva metaani otsene õhkuheide. Pädev asutus teostab riiklikku järelevalvet metaaniheite määruses kehtestatud nõuete täitmise üle. Tõrvikpõletamine on metaani kõrvaldamine kontrollitud põletamise kaudu selleks ette nähtud seadmes. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud metaaniheite määrusega ning eelnõuga tagatakse antud määruse rakendamine . 6. Seaduse mõ jud Kavandatavad muudatused: muudatusega aidatakse vähendada metaani (CH 4 ) heitkoguseid energiasektoris . See aitab oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele ning suurendab Eesti ja Euroopa Liidu võimalusi saavutada võetud kliimaeesmärgid ning parandab õhukvaliteeti, mõjutades positiivselt inimeste tervist. M ääruses ette nähtud (näiteks lekete varajase tuvastamise ja kõrvaldamisega seotud) meetmed aitavad vähenda da metaanikadusid, vähendades seeläbi Eesti jaoks maagaasi impordi vajadust ning parandades Eesti energiajulgeolekut ja geopoliitilist positsiooni. Maagaasiseaduse muudatus t el , mis on seotud § 24 muutmisega ei ole otsest mõju turuosalistele, riigieelarvele ega halduskoormusele. Paragrahvi 24 lõike 1 täpsustusega viiakse seadusesse sisse praktikas juba rakendatud korraldus, millega võrguettevõtja tagab võrku sisestatud gaasikoguste mõõtmise ja arvestuse pidamise. Lõike 1 5 lisamisega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada mõõtmise ja mõõteandmete töötlemise nõuded gaasituru toimimise võrgueeskirjaga, kuid muudatus ise ei too kaasa uusi kohustusi ega kulusid. Tegemist on tehnilise muudatusega, mille eesmärk on tagada õigusliku regulatsiooni selgus ja sidusus. Ülejäänud maagaasiseaduse eelnõukohastel muudatustel on mõjud riigieelarvele seoses järelevalveasutusele lisanduvate tööülesannete täitmiseks vajamineva rahastusega ning mõju gaasiettevõtjate halduskoormusele . Sihtrühmad: gaasi ülekande- ja jaotustaristu käitajad ehk gaasivõrguettevõtjad, LNG terminali operaatorid ning Eesti äriregistrisse kantud gaasi importijad. Sihtrühma suurus: 21 tegevusloaga gaasi võrguettevõtjat, üks gaasi ülekandevõrguettevõtja, 2025. aasta 11. novembri seisuga 9 tegevusloaga gaasi importijat, kaks registreeritud LNG-terminali haldurit. Seadus ei puuduta maagaasi lõpptarbijaid , sest kuigi metaaniheite m ääruse nõuete täitmisega seotud kulud kajastu vad kaudselt võrguteenuse tasus või imporditava ja edasi müüdava energiaühiku hinnas, siis olulist mõju lõpptarbija kuludele ei ole näha . Seadus toob kaasa positiivse mõju keskkonnale. M ajanduslik mõju ettevõtjatele ning riigieelarvele on mõõdukas , samas toob see kaasa metaaniheite vähenemise energeetikasektoris. Maksukorralduse seaduse muutmise mõju on minimaalne, sest Keskkonnaamet saab Maksuametilt andmeid küsida ja Maksuamet andmeid esitada kirja teel ja selleks ei ole vajadust täiendavateks andmetöötlusprogrammideks ega tarkvaraarendustek . Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma de le ja järeldus olulisuse kohta : 6 .1. M õju riigiasutustele Riikliku pädeva asutuse määramise kohustus tuleneb metaaniheite määrusest ning pädevaks asutuseks võib määrata ühe või mitu asutust, sest metaaniheite määrus käsitleb erinevaid tegevusi, n äiteks metaani kui ühe õhusaaste aine õhku laskmise mõõtmist, gaasitaristu seiret, impordilepingute kontrollimist , mida tõenäoliselt mõne riigi allasutuse d juba teevad. K ui määrata mitu pädevat asutust, tule ks taga d a nende töö tõhus koordinatsioon ning ühele konkreetsele asutusele tuleks siiski määrata põhikoordinaatori roll. Seega on töökorralduslikult tõhusam määrata üks riiklik pädev asutus, kellel on õigus vajaduse korra l osa metaaniheite määrusest tulenevatest tegevustest ka teenusena sisse osta. Keskkonnaameti kliimabüroo, kes hakkab ülesannet täitma, täidab hetkel ELi õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja büroos ei ole mitte ühtegi ülesannet, mille rakendamisest oleks võimalik loobuda. Metaaniheite määruse rakendamisega seotud ajakulu on hinnatud märkimisväärseks ja kuna tegemist on regulaarse ülesandega, on määruse rakendamiseks vaja lisaressurssi nii sisuosakonnas kui ka järelevalve poolel. P ädeval asutusel on vaja erialase pädevusega tööjõudu, et väliste teenusepakkujate tööd kontrollida. M etaaniheite määruse põhjenduse 11. punkti kohaselt on liikmesriigid kohustatud määrama vähemalt ühe pädeva asutuse ning tagama neile nende ülesannete täitmiseks vajalikud piisavad rahalised vahendid ja inimressursid . Sellise r iikliku pädeva asutuse loomine põhjustab (vähemalt algselt) lisa kulusid, mis on seotud asutuse s uute nõuetega tegelevate spetsialistide palkamise või võimaliku täiendõppe ga, töö mõningase ümberkorraldamisega. Sõltuvalt sellest, millised pädevused ja ressursid on asutuses eelnõu seadusena jõustumise ajal juba olemas, või b osa kulud est osutuda püsivateks (nt spetsialistide tööjõukulud) ning osa olla ajutise iseloomuga (nt IT‑arendus e kulu või töökorralduse kohandamine). Keskkonnaamet ei plaani metaaniheite määruse aruandlust hakata vastu võtma keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS, sest KOTKAS on loodud eelkõige keskkonnakaitselubade menetlemiseks ja aruannete vastuvõtmiseks, kuid antud juhul ei loastata metaaniheite määruse kohustuslasi ning seos KOTKASega puudub ja andmekogu regulatsiooni muutmine ei ole vajalik. Eesti Akrediteerimiskeskus e töökoormus t võib suurendada kontrolli aruande koosta jate akrediteerimi ne , kuid see jääb senise tegevusvaldkonna piiresse. Kui Eestis ei ole selliseid kontrolliaruande koostajaid, võib kasutada välismaiseid kontrolliaruande koostajaid, kelle on akrediteerinud oma riigi akrediteerimisasutus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 765/2008. Ka kontrolli aruande koosta jate järelevalve võib suurendada töökoormus t , vajaduse korra l tehakse seda koos töös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga. Maksu – ja Tolliameti töökoormuse suurenemine on minimaalne, sest Keskkonnaametile esitatakse andmed gaasi impordi ja ekspordi kohta – kes on importija, kes eksportija, milline on lähte- ja sihtriik, kauba kirjeldus, kogus ja impordi või ekspordi kuupäev. Antud andmeid on võimalik esitada kirja teel . Juriidilise isiku käibe tuvastamiseks on Keskkonnaametil kui kohtuvälisel menetlejal võimalik kasutada raamatupidamise aastaaruan deid , mille põhjal arvutatakse karistuse ülemmäär. Järelevalvemeetmetega seotud muudatused on kooskõlas keskkonnajärelevalve seaduse, asendustäitmise ja sunniraha seaduse , väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ning korrakaitseseaduse põhimõtetega . Ettevõtjatele küll tekib uute aruan nete esitamise ja seirega seotud nõuete korrektse täitmise kohustus, kuid seatud karistusmäärade eesmärk on motiveeri da nõuete järgimist ehk toimida preventatiivselt , mitte koguda trahve. Keskkonnaametil juba on volitused keskkonnaõiguse rikkumiste menetlemiseks, neile lisandu b energeetikasektoris metaaniheite vähendamise nõuete rikkumisega seotud väärte gude menetlemise õigus . Keskkonnaametile antavad õigused täiendavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalvet Ameti senist rolli tehnilise ohutuse järelevalves . Seeläbi paraneb järelevalve süsteemsus ning samal ajal tagatakse, et karistus- või sunnimeetme id rakenda takse proportsionaalselt ning energiavarustuskindlust ohustamata. Keskkonnaameti määramine pädevaks asutuseks osas, mis puudutab järelevalvet metaaniheite vähendamise üle energeetikasektoris, on põhjendatud, sest määrusest tuleneva pädeva asutuse ülesanded vastavad K eskkonnaameti , kelle ülesanne on viia ellu Eesti riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning kontrollida looduskeskkonna kaitseks kehtestatud seaduste ja normide täitmist, vastavalt keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus “ § s 7 sätestatud ameti tegevusvaldkonna ja ülesannetega. 6 .2. Keskkonnamõju EEA ( European Environment Agency ) avaldatud ülevaa t e järgi on metaaniheite kontrollimiseks ja vähendamiseks kogu Euroopas ja globaalselt vaja rohkem meetmeid. Metaan on suure kasvuhooneefekti tekitava mõjuga gaas, mis võimendab kliimamuutusi. Lisaks on see ka üks peamisi maapinnalähedase osoonireostuse põhjustajaid, halvendades õhukvaliteeti ja kahjustades inimeste tervist, ökosüsteeme ning põllumajandustoodangut. Metaan (CH₄) võib pärineda nii inimtekkelistest kui ka looduslikest allikatest. Põllumajandus, jäätmekäitlus ja energeetikasektor on suurimad inimtekkeliste heidete allikad, moodustades hinnanguliselt 60% ülemaailmsest heitest. Peamine looduslik allikas on märgalad. Kuigi metaanihei de Euroopas üldiselt on vähene mas , on ülemaailmne metaani heide ja selle panus globaalsesse soojenemisse suurenemas. Metaan on eelühend maapinnalähedase osooni (O₃) tekkeks, millel on negatiivne mõju õhukvaliteedile, tervisele ja ökosüsteemidele. Eesti ei erine metaaniheite päritolu poolest teistest Euroopa riikidest − suurem osa heitest on põllumajandusliku päritoluga, millele järgneb jäätmekäitlus. 2022. a Eesti inimtekkelistest kasvuhoonegaasidest moodustas metaan terve riigi kogu heitkogustest 8% (suurima osakaaluga oli CO2, moodustades 84%). Euroopa Keskkonnaagentuuri andmetel moodustab kogu Eesti metaaniheitest 70% põllumajandus, 20% jäätmed, 7% maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus ning 3% energiavarustusega seotud sektor. Kuigi energeetikasektoris tekkiva metaaniheite osakaal on Eestis väike, aitab igal juhul t õhusamate järelevalve- ja sanktsioonimehhanismide sisseseadmine vähendada metaaniheidet, parandada õhukvaliteeti ning toetada Eesti ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamist. Metaaniheitmete peatamine ei peata mitte ainult metaani kontsentratsiooni suurenemist meie atmosfääris – see võib selle tagasi pöörata, andes aega puhtale majandusele üleminekuks. Riikliku pädeva asutuse määramine aitab kaasa metaaniheite määruse st tulenevate nõuete täitmisele, edendades metaaniheite vähendamist energeetikasektoris ja keskkonnasäästlikkust. Parem järelevalve ja aruandlus aitavad keskkonnaalaste eesmärkide kiiremale saavutamisele kaasa , samuti leevendada kliimamuutusi . Metaanilekete vähendamine on üks kiiremaid ja kulutõhusamaid viise kliimamõju vähendamiseks , kuna i ga vähendatud metaanileke tähendab suuremat energiatõhusust ja väiksemat sõltuvust impordist, mistõttu on metaaniheite ohjamine otseselt seotud ka Eesti energiajulgeolekuga . M etaanheite m ääruse järgi valmistab komisjon ette metaani läbipaistvuse andmebaasi, mis hõlmab teabe kogumist ja selle ülesehituse viimistlemist ning selle andmebaasi avalikustamine on kavas 2026. aasta septembris. Maksukorralduse seaduse muutmisel keskkonnamõju puudub. 6 .3. Majanduslik mõju Ettevõtjate majandustegevuse mõistes on oluline ära märkida , et b iometaani tootmine ja tarbimine ei kuulu määruse kohaldamisalasse . Gaasi ülekandmise ja impordiga tegelevatele ettevõtetele tekib kohustus kasutada ainult akrediteeritud ja sõltumatut kontrolli aruande koosta jat, mis suurendab aruandluse läbipaistvust ja andmete usaldusväärsust, kuid ei muuda oluliselt kulustruktuuri. Sõltumatu kontrolli aruande koosta ja osutab kontrolliteenus t turupõhiselt, akrediteering tagab kvaliteedi ja sõltumatuse. M etaaniheite m ääruse järgi on kontrolli aruande koosta ja (kes peab olema vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 765/2008 akrediteeritud) ülesanne hinnata võrguettevõtja või importija koostatud metaaniheitearuannet enne kui see esitatakse liikmesriigi pädevale asutusele. Kontrolli aruande koosta ja teenuse kasutamise kulu katab vastav võrguettevõtja või importija ning see sisaldub võrguteenuse tariifis või imporditava ja edasi müüdava energiaühiku hinnas , kuid mõju on eeldatavalt marginaalne. Teenitud kasumi või välditud kahjumi konfiskeerimis t on kirjeldatud seletuskirja s eespool. K ui on vaja metaaniheite määruse mõistes otsustada süüteoga saadud vara konfiskeerimis t , siis peab selle otsuse tegema kohus (VTMS § 83 lg 1). Ootus on, et karistusmäärad töötavad eelkõige preventatiivselt ning eeldatakse, et erinevaid karistusmeetmeid rakendama ei tule hakata. 6 .4. Sotsiaalne mõju R iikliku pädeva asutuse määramise ga kaasnev sotsiaalne mõju on seotud uute töökohtade loomisega Keskkonnaametis ja kontrollaruandeid koostavates asutustes. Siiski ei ole antud mõju suur, sest eeldatav täiendavate töökohtade arv kokku võib olla 6 – 7 inimest. Eelnõu koostamise käigus ei ole võimalik täpsemaid mõjusid hinnata. Hinnatud on mõju seoses Keskkonnaameti s (vt. punkt 7) uute töökohtade loomis e ga. 7 . Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud Riigieelarvele kaasneb kulu Keskkonnaametile kui pädevale asutusele seaduse rakendamisega lisanduvate ülesannetega, mille täitmiseks on vaja lisa raha . Keskkonnaameti s suurene b personalivajadus , kuid uute IT- arenduste tellimise vajadus t eelnõu koostamisel ette näha ei ole . A meti töökoormus suureneb mõõdukalt , sealjuures tõenäoliselt metaaniheite määruse rakendamise alguses rohkem ning hiljem rutiinse töö käigus koormus väheneb . Ühe ametikoha kulu on 47 000 personalikuluna ning ligikaudu 13 000 majanduskuluna, millele lisandub arvutitöökoha maksumus. Ligilähedane ühe ametikoha kulu on eelnõu koostamise ajal 62 000 eurot aastas , kuid ametikoha maksumus võib aasta-aastalt muutuda . Samuti ei ole võimalik täna prognoosida metaaniheite määruse nõuete täitmiseks vajalike välislähetuste kulusid . Hinnanguliselt 1,5 ametikohta ( üks ametikoht Keskkonnaameti kliimabüroosse ja 0,5 järelevalvesse) on miinimum, mida sisulise töö jaoks püsivalt vaja on . Esialgse hinnangu järgi piisab aruandluskohustuse täitmiseks dokumendihaldussüsteemi võimekusest ning aruannete vastuvõtmine saab toimuma e-posti kaudu nagu praegu. Samuti on Maksu- ja Tolliameti hinnangul lihtne välja võtta maagaasi impordile metaaniheite määrusega kehtestatud nõuete täitmise kontrollimiseks vajalikku raportit (peamiselt ristkontrolliks, et tuvastada kas kõik maagaasi importijad on esitanud nõuetekohase aruande Keskkonnaametile) ning selleks tõenäoliselt täiendavaid IT-arendusi vajalik teha ei ole. Maksu- ja Tolliametil antud eelnõuga seonduvalt täiendavate töökohtade vajadust ei teki. M uudatus e jõustu misega on alates 2027. aastast vaja r iigi eelarvest täiendavaid vahendeid Keskkonnaametile summas 93000 eurot aastas . Samas tasub arvestada et tõenäoliselt ametikoha maksumus aasta-aastalt muutub ning võib kasva da ning s amuti ei ole võimalik hetkel hinnata p ädeva a sutuse väl isl ähetus t e kulusid . 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks tuleb muuta majandus- ja taristu ministri 28 . juuli 201 7 . a määrust nr 4 1 „ Gaasituru toimimise võrgueeskiri “. Rakendusakti kavand on seletuskirja lisas 1. Võrgueeskirja muudatuste eesmärk on kehtestada gaasikoguse mõõtmise ja mõõtetulemuste töötlemise ühtsed põhimõtted jaotusvõrgus, tagamaks andmete võrreldavus ja usaldusväärsus ühtses bilansisüsteemis. Muudatustega täpsustatakse, et gaasikogus mõõdetakse leppetingimustel ning sätestatakse metoodika juhtudeks, kus mõõtesüsteem ei arvesta rõhku või temperatuuri. Samuti määratakse leppetingimustel mõõtmisele ülemineku tähtaeg, et tagada sujuv ja majanduslikult põhjendatud üleminek ühtsele mõõtmispõhimõttele. Võrgueeskirja muudatuste tulemusel on tagatud bilansiarvutuste suurem usaldusväärsus ning õiglasem jaotus tarbijate vahel. Ühtlustatud mõõtemetoodika rakendamine vähendab bilansigaasi koguseid ja kõrvaldab mõõtmisviiside erinevustest tulenevad ebatäpsused. Võrguettevõtjatel võib tekkida vajadus kohandada oma mõõteandmete töötlemise infosüsteeme, kuid eelnõus ette nähtud üleminekuperiood võimaldab muudatused ellu viia mõistliku aja ja kulu de ga. Muudatus ei too kaasa uusi kohustusi tarbijatele ega mõjuta võrguettevõtjate tegevuse üldpõhimõtteid. 9 . Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril , et Keskkonnaametil oleks piisavalt aega lisanduvate ülesannetega kohanemiseks, kuna tegemist on ülesannetega, mida praktikas veel ei täideta . 10 . Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile. Eelnõu esita ti eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Justiits - ja Digi ministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Ning e ttepanekute esitamiseks Konkurentsiametile, Maksu- ja Tolliametile , Elering ASile, Eesti Gaasiliidule ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile . Märkustega arvestamise tabel on esitatud eelnõu seletuskirja lisas 2. E elnõus tehtud muudatusi tutvustatud (s.h arutatud) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Maksu- ja Tolliametile. Algatab Vabariigi Valitsus …………. 2026. a Kliimaministeerium Teie 14.05.2026 nr 1-4/26/142-8 [email protected] Meie 29.05.2026 nr 8-2/312 Maagaasiseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastuskiri Kliimaministeerium on saatnud Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks maagaasiseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (eelnõu). Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega. 1. Eelnõu § 1 p 5 – eelnõuga plaanitakse lisada seadusse § 373 , mis reguleerib riiklikku järelevalvet metaaniheite vähendamise üle. Lõike 2 kohaselt peab Keskkonnaamet avalikustama oma veebilehel teabe määruses sätestatud kohustuse rikkumise eest määratud karistuste kohta. Juhime tähelepanu, et kohustus asub riiklikku järelevalvet reguleerivas sättes. Riikliku järelevalve eesmärgiks on tegeleda ohu tõrjumisega või reageerida juba tekkinud korrarikkumisega kaasnevatele tagajärgedele, riikliku järelevalve eesmärk ei ole õigusnormi rikkumise eest karistamine. Seega ei sobi kohustus olemuslikult riiklikku järelevalvet reguleerivasse sättesse. Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõu ja seletuskirja tekst selle lõike osas ei kattu. Eelnõu kohaselt avalikustatakse vaid karistuste kohta käiv teave, seletuskirja kohaselt on hõlmatud ka otsused ja ettekirjutused (eeldatavasti on nende näol tegemist riikliku järelevalve raames tehtutega). On mõistetav, et eelnõu teksti ei ole lisatud ettekirjutuste avalikustamise kohustust, kuna riikliku järelevalve käigus tehtud ettekirjutuste avalikustamise kohustus tuleneb juba kehtivast avaliku teabe seaduse (AvTS) § 28 lg 1 punktist 14. Küll aga tuleb seletuskirjas selgelt välja tuua, et eelnõu tekst kajastab üksnes teavet karistuste kohta, kuna ettekirjutuste avalikustamise kohustust tuleneb juba AvTS-ist. Lisaks eelnevale märgime, et kui kavandatavas sättes viidatud karistuse puhul on tegemist jõustunud otsusega määratud karistuse avaldamisega, siis tuleb seaduse teksti ka selgelt sätestada „määratud jõustunud karistuse kohta“. Praegu on see teave kirjas üksnes seletuskirjas, aga mitte seaduse tekstis. Seega tuleb kavandatavas regulatsioonis täpsustada, et Keskkonnaamet avalikustab teabe jõustunud karistuse kohta. Seletuskirja kohaselt on info karistuste kohta leitav sama kaua, kui karistus karistusregistris. Samas eelnõu ei näe ette kaua veebilehel teavet avalikustatakse (juhtisime sellele tähelepanu ka juba esimesel kooskõlastusringil). Palume lõike 2 tekst ja vastav seletuskirja osa omavahel kooskõlla viia ja tagada ühene selgus karistuste avalikustamise, eelkõige nende kustutamise osas. Kui kustutamine on seotud karistusregistriga, siis tuleb viidata vastavalt karistusregistri seadusele: Lisatava sätte lõige 3 nõuab, et Keskkonnaamet ei kahjustaks riiklikku järelevalvet tehes riigi energiavarustuskindlustust. Sätte sisu jääb arusaamatuks. Kui Eesti on võtnud endale kohustused, siis saavad ohtu energiavarustuskindlusele tekitada eelkõige kohustused ise, mitte aga nendest kinnipidamine. Sättega antakse järelevalveasutusele väga ulatuslik kaalumisruum otsustamaks, milliste õigusakti nõuete täitmist nõuda ja milliste puhul mitte. Samuti on ka selle sätte puhul eelnõu ja seletuskirja tekstid erinevad – eelnõus käsitletakse vaid riiklikku järelevalvet (mille eesmärgiks ei ole rikkumiste eest karistamine), samas kui seletuskirja Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  kohaselt tuleb põhimõttest lähtuda ka karistusmeetmete kohaldamisel. Kui sätte eesmärgiks on tagada proportsionaalsuse põhimõtte järgmine, siis seda ei ole vaja maagaasiseaduses eraldi rõhutada – riiklikku järelevalvet reguleerivas üldseaduses – korrakaitseseaduses – on vajalik säte olemas (KorS § 7). 2. Eelnõu § 1 punkt 9 – MGS-i täiendatakse §-ga 4411, millega nähakse ette vastutusnorm metaaniheitearuannete ja nende koosseisu kuuluvate sõltumatute kontrolliaruande koostajate koostatud kontrolliaruannete esitamise nõuete rikkumine eest. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul ei ole seletuskirjas antud selgituste põhjal selge, miks leitakse, et tulemuse saavutamine järelevalve käigus rakendatava ettekirjutuse ning sunnirahaga ei ole võimalik ning miks leitakse et vältimatu on näha ette väärteovastutus. Kui kontrolliaruanne on olemas ning probleem on vaid selles, et see aruanne on nt unustatud määruses nimetatud tähtajaks esitamata, siis peaks piisama tähelepanu juhtimisest või meelde tuletamisest, et aruanne esitatakse. Olukord on tõesti hoopis teine, kui aruannet ei olegi olemas. Seletuskirjast ei selgu ka kui tihedalt tegelikult järelevalvet teostatakse, kas selle käigus ei oleks võimalik tähelepanu juhtida, et peagi tuleb esitada kontrollaruanne? Palume seletuskirja selles osas vastavate selgitustega täiendada. 3. Uued terminid vastutuse sätetes – eelnõus kasutatakse esmakordselt terminit „metaanheite atmosfääri laskmine“ ja „tõrvikpõlemine“ alles vastutuse sätetes (§-d 4414, 4416, 4417), millega seoses tekib olukord, kus isikud saavad teada sellest, et metaanheite atmosfääri laskmine on karistatav tegevus, alles vastutuse sättest. Olukord peab olema vastupidine, et isikul on võimalik eelnevalt mõista, mis on keelatud tegevus ning seeläbi õigusvastasest tegevusest hoiduda. Juhul, kui need mõisted on avatud vastavas EL määruses ja neid ei saa seetõttu riigisiseses õiguses taasesitada, siis tuleb vähemalt seletuskirjas need mõisted avada, et kõigil oleks aru saada, milles seisneb tegu, millest tuleb hoiduda. Seletuskirjas on uued terminid välja toodud, aga puuduvad viited konkreetsele EL määruse artiklile, kus need kirjas on. Palume vastavalt täiendada kas eelnõu või lisada seletuskirja asjakohased selgitused ja viited. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: Eelnõu ja seletuskirja failid Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega. Helen Uustalu, 53345676, [email protected] Mari Käbi Einar Hillep Merike Koppel Joel Kook 2