dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastuskiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. jaanuar 2021
Viit
1.1-16/21-0021/461-1
Registreeritud
22. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/21-0021
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎15-11948-11 22.01.2021 Väljaminev kiri.asice405 KB

Sisu (failidest)

Priit Lepasepp Teie 23.12.2020 Sunly Wind OÜ Meie 22.01.2021 nr 15-1/1948-11 [email protected] Vastuskiri Eesti mereala planeeringu põhilahendusele esitatud ettepanekutele Austatud härra Lepasepp Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise aruande eelnõule esitatud ettepanekutele oma poolsete kommentaaride esitamise eest. Rahandusministeerium vaatas kommentaarid läbi ja saadab siinkohal oma seisukohad. 1. Esitasite mitmeid kommentaare Saare Wind Energy OÜ poolt esitatud ettepanekule lisada Eesti mereala planeeringusse nn 4 kilomeetri või 16 kordse rootori diameetri põhimõte, mille kohaselt peavad erinevad meretuulepargid asuma üksteisest piisavalt kaugel, et vähendada elektrituulikute omavahelise tuule varjutuse efekti. Selgitame, et Saare Wind Energy OÜ poolt välja pakutud vahemaa arvuline väärtus võib osutuda liialt suureks, vähendades oluliselt kogu Eesti meretuuleparkide rajamiseks sobivat ala. Küll aga oleme meretuuleparkide vahemaa sätestamist kaalunud nii mereplaneeringu ekspertmeeskonnaga kui ka valdkonna eest vastutavate ministeeriumite ja ametkondadega ja leiame, et meretuuleparkide vahemaa reguleerimine planeeringus on põhjendatud tagamaks tuuleparkide eesmärgipärane toimimine. Lõpliku sõnastust võimaliku tingimuse osas veel ei ole, kuid anname siinkohal ülevaate omapoolsetest kaalutlustest. Ekspertide arvamusele tuginedes on mitmeid argumente, miks meretuuleparkide miinimumvahemaade sätestamine mereala planeeringus on otstarbekas. Eesti mereala perspektiivsed tuulepargid on planeeritud ulatuslikele arendusaladele, mille ulatuses mere sügavus ja kaugus rannikust on erinevad ning see toob kaasa pigem mitme erineva arendaja poolt ja erineval ajal tuulikuparkide realiseerimise. Tuuletehnoloogia on kiires arengus ja isegi kümneaastane ajaline nihe sama planeeringu elluviimise perioodi ulatuses võib tähendada väga suurt erinevust kasutatavas tehnoloogias (sh tuulikute kõrgus, tiiviku läbimõõt jms). Tõenäoline on, et tuulepargid rajatakse esmalt tuulealade idaossa, kus meri on madalam. Seeläbi võib tekkida olukord, kus uuemas tuulepargis on kasutusel juba uuemad ja kõrgemad tuulikud, mis “varjutavad” tuult eelnevalt rajatud tuulepargi jaoks rohkem kui samaväärsed tuulikud sarnase paigutusmustriga. Kõige tootlikumad on Eesti oludes lõuna-, edela- ja läänetuuled, väga väikese tootlikkusega aga kirde ja idakaarte tuuled, seega varjutab esimene ida- või kirdeosasse tuulepargi rajaja vähe tuulepotentsiaali võrreldes lääne poole lisanduva tuulepargiga - vastupidi on aga mõju väga suur. Tasakaalustatud lahenduse, efektiivse mereala Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 kasutamise ja kõigi kavandatavate tuuleparkide võimalikult võrdse kohtlemise huvides näeme, et parkide vahelise minimaalse vahemaa ehk puhvri sätestamine on seetõttu vajalik. Siiski ei pea me otstarbekaks Saare Wind Energy OÜ poolt väljapakutud ulatuslikku, tingimata 4 km või 16 kordse rootori diameetri laiust vahemaad. Oleme kaalumas minimaalse tuuleparkide vahelise vahemaa seostamist hiljem lisanduva tuulepargi sisese tuulikute vahelise kahekordse vahemaaga. Nii oleks tuuleparkide vaheline vahemaa ca 8 hiljem lisanduva tuulepargi tuuliku rootori diameetrit, minimaalselt 2 km. Ühtlasi tagavad kahe tuulikupargi vahele jäetavad laiemad koridorid täiendava võimaluse ka laevaliikluse korraldamiseks. Juba praegu on planeeringus välja toodud, et tuuleenergeetika arendamiseks sobivat ala ei ole võimalik lausaliselt katta tuulikutega. Täpsete sõnastuslike täiendustega Teid huvitaval teemal on võimalik tutvuda põhilahenduse avalikustamise käigus. Ühtlasi teavitame, et oleme otsustanud korraldada tuuleenergeetika huvigrupiga täiendava kohtumise tutvustamaks ja arutamaks täpsustusi, mis on pärast 2020.a avalikustamist mereplaneeringu tuuleenergeetika lahenduses ettepanekutest tulenevalt sisse viidud. Tõenäoliselt toimub huvigrupiga kohtumine 2021.a kevadperioodil ja anname ka Teile sellest eraldi teada. 2. Toote välja Lennuameti ettepaneku ja viitate avalikult kättesaadavale Maa-ameti lennunduskaardile. Palute kaaluda, kas Lennuameti ettepanekud on põhjendatud. Selgitame, et Lennuamet on oma ettepanekutes tuginenud ohutu lennuliikluse tagamise eesmärgist, sh rahvusvaheliselt oluliste marsruutide säilitamise vajadusest. Avalikult kättesaadav Maa-ameti lennunduskaart ei kajasta lennuliikluse trajektoore ja olemasolevaid siseriiklikult olulisi lennukoridore, sh iseärasusi, mida tuleb ilmastikuoludest lähtuvalt lennuliikluse puhul arvestada. Juulis 2020.a avalikustatud mereplaneeringu seletuskirjas on põhjendatud, miks Lennuameti ettepanekul on olnud vajalik tuuleenergeetika alade täpsustamine. Juhime tähelepanu, et Lennuameti uuest sisendist lähtuvalt põhimõtteline lennuliikluskoridor alal nr 2 ja innovatsioonialal eemaldatakse. Lennuamet esindab planeeringu protsessis riiklikult olulise temaatika säilimise ja toimimise huve, millega Rahandusministeerium peab lahenduse koostamisel arvestama. Loodame, et meie selgitustest on abi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Lennuamet Triin Lepland 4520521 [email protected] 2
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel