Priit Lepasepp Teie 23.12.2020
Sunly Wind OÜ Meie 22.01.2021 nr 15-1/1948-11
[email protected]
Vastuskiri Eesti mereala
planeeringu põhilahendusele
esitatud ettepanekutele
Austatud härra Lepasepp
Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise
aruande eelnõule esitatud ettepanekutele oma poolsete kommentaaride esitamise eest.
Rahandusministeerium vaatas kommentaarid läbi ja saadab siinkohal oma seisukohad.
1. Esitasite mitmeid kommentaare Saare Wind Energy OÜ poolt esitatud ettepanekule
lisada Eesti mereala planeeringusse nn 4 kilomeetri või 16 kordse rootori diameetri
põhimõte, mille kohaselt peavad erinevad meretuulepargid asuma üksteisest piisavalt
kaugel, et vähendada elektrituulikute omavahelise tuule varjutuse efekti.
Selgitame, et Saare Wind Energy OÜ poolt välja pakutud vahemaa arvuline väärtus võib
osutuda liialt suureks, vähendades oluliselt kogu Eesti meretuuleparkide rajamiseks sobivat
ala. Küll aga oleme meretuuleparkide vahemaa sätestamist kaalunud nii mereplaneeringu
ekspertmeeskonnaga kui ka valdkonna eest vastutavate ministeeriumite ja ametkondadega ja
leiame, et meretuuleparkide vahemaa reguleerimine planeeringus on põhjendatud tagamaks
tuuleparkide eesmärgipärane toimimine. Lõpliku sõnastust võimaliku tingimuse osas veel ei
ole, kuid anname siinkohal ülevaate omapoolsetest kaalutlustest.
Ekspertide arvamusele tuginedes on mitmeid argumente, miks meretuuleparkide
miinimumvahemaade sätestamine mereala planeeringus on otstarbekas. Eesti mereala
perspektiivsed tuulepargid on planeeritud ulatuslikele arendusaladele, mille ulatuses mere
sügavus ja kaugus rannikust on erinevad ning see toob kaasa pigem mitme erineva arendaja
poolt ja erineval ajal tuulikuparkide realiseerimise. Tuuletehnoloogia on kiires arengus ja isegi
kümneaastane ajaline nihe sama planeeringu elluviimise perioodi ulatuses võib tähendada
väga suurt erinevust kasutatavas tehnoloogias (sh tuulikute kõrgus, tiiviku läbimõõt jms).
Tõenäoline on, et tuulepargid rajatakse esmalt tuulealade idaossa, kus meri on madalam.
Seeläbi võib tekkida olukord, kus uuemas tuulepargis on kasutusel juba uuemad ja kõrgemad
tuulikud, mis “varjutavad” tuult eelnevalt rajatud tuulepargi jaoks rohkem kui samaväärsed
tuulikud sarnase paigutusmustriga. Kõige tootlikumad on Eesti oludes lõuna-, edela- ja
läänetuuled, väga väikese tootlikkusega aga kirde ja idakaarte tuuled, seega varjutab esimene
ida- või kirdeosasse tuulepargi rajaja vähe tuulepotentsiaali võrreldes lääne poole lisanduva
tuulepargiga - vastupidi on aga mõju väga suur. Tasakaalustatud lahenduse, efektiivse mereala
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
kasutamise ja kõigi kavandatavate tuuleparkide võimalikult võrdse kohtlemise huvides
näeme, et parkide vahelise minimaalse vahemaa ehk puhvri sätestamine on seetõttu vajalik.
Siiski ei pea me otstarbekaks Saare Wind Energy OÜ poolt väljapakutud ulatuslikku,
tingimata 4 km või 16 kordse rootori diameetri laiust vahemaad. Oleme kaalumas minimaalse
tuuleparkide vahelise vahemaa seostamist hiljem lisanduva tuulepargi sisese tuulikute
vahelise kahekordse vahemaaga. Nii oleks tuuleparkide vaheline vahemaa ca 8 hiljem
lisanduva tuulepargi tuuliku rootori diameetrit, minimaalselt 2 km. Ühtlasi tagavad kahe
tuulikupargi vahele jäetavad laiemad koridorid täiendava võimaluse ka laevaliikluse
korraldamiseks. Juba praegu on planeeringus välja toodud, et tuuleenergeetika arendamiseks
sobivat ala ei ole võimalik lausaliselt katta tuulikutega. Täpsete sõnastuslike täiendustega Teid
huvitaval teemal on võimalik tutvuda põhilahenduse avalikustamise käigus.
Ühtlasi teavitame, et oleme otsustanud korraldada tuuleenergeetika huvigrupiga täiendava
kohtumise tutvustamaks ja arutamaks täpsustusi, mis on pärast 2020.a avalikustamist
mereplaneeringu tuuleenergeetika lahenduses ettepanekutest tulenevalt sisse viidud.
Tõenäoliselt toimub huvigrupiga kohtumine 2021.a kevadperioodil ja anname ka Teile sellest
eraldi teada.
2. Toote välja Lennuameti ettepaneku ja viitate avalikult kättesaadavale Maa-ameti
lennunduskaardile. Palute kaaluda, kas Lennuameti ettepanekud on põhjendatud.
Selgitame, et Lennuamet on oma ettepanekutes tuginenud ohutu lennuliikluse tagamise
eesmärgist, sh rahvusvaheliselt oluliste marsruutide säilitamise vajadusest. Avalikult
kättesaadav Maa-ameti lennunduskaart ei kajasta lennuliikluse trajektoore ja olemasolevaid
siseriiklikult olulisi lennukoridore, sh iseärasusi, mida tuleb ilmastikuoludest lähtuvalt
lennuliikluse puhul arvestada. Juulis 2020.a avalikustatud mereplaneeringu seletuskirjas on
põhjendatud, miks Lennuameti ettepanekul on olnud vajalik tuuleenergeetika alade
täpsustamine. Juhime tähelepanu, et Lennuameti uuest sisendist lähtuvalt põhimõtteline
lennuliikluskoridor alal nr 2 ja innovatsioonialal eemaldatakse.
Lennuamet esindab planeeringu protsessis riiklikult olulise temaatika säilimise ja toimimise
huve, millega Rahandusministeerium peab lahenduse koostamisel arvestama.
Loodame, et meie selgitustest on abi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Lennuamet
Triin Lepland 4520521
[email protected]
2