dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

„Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. jaanuar 2021
Viit
10
Registreeritud
22. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-1/S Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2021
Vastutaja
Henrik Kutberg (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)

Failid

  • 📎10 22.01.2021 Käskkiri.asice1111 KB

Sisu (failidest)

DateSet nr DocNumber KÄSKKIRI Ettevõtlusministri 14. juuli 2015. a käskkirja nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ muutmine 1. Perioodi 2014—2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel kehtestan ettevõtlusministri 14. juuli 2015. a käskkirja nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ lisa järgmises sõnastuses (lisatud). 2. Käesolevat käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Ettevõtlusministri 14. juuli 2015. a käskkiri nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ Lisa (muudetud sõnastuses) 1. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KIRJELDUS 1.1 Seos Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga 2014—2020 1.1.1. Prioriteetne suund Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus. 1.1.2. Prioriteetse suuna eesmärk Teadus-, arendus- ja innovatsiooni (edaspidi TA&I) süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ja sotsiaalsete väljakutsete lahendamist. 1.1.3. Meetme nimetus TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade1 arendamine. 1.1.4. Meetme eesmärk Oodatavaks tulemuseks on teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) suunatus Eesti riigi, ühiskonna ja majanduse vajadustele nii teadustegevuses kui ka selle tulemuste rakendamisel, mis omakorda panustab tootlikkuse ja konkurentsivõime tõusu. TA muudab majandusstruktuuri teadmistemahukamaks ning paraneb kasvuvaldkondade ettevõtluse hõive ja lisandväärtuse osakaal majanduses ja ekspordis. 1.1.5. Meetme tegevus Iduettevõtluse hoogustamine. Soodustame struktuurseid muutusi ettevõtluses, toetades uute innovaatiliste ettevõtjate asutamist ja kasvamist kasvuvaldkondades. 1.1.6. Meetme tegevuse tulemus Meetme tegevuse tulemusena soodustatakse Eesti ettevõtjaid tegelema aktiivselt kõrge lisandväärtusega ning ekspordipotentsiaaliga innovaatiliste toodete ja teenuste väljatöötamisega. 1 Kasvualadeks on valitud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia horisontaalselt läbi teiste sektorite, tervisetehnoloogiad ja –teenused ning ressursside efektiivsem kasutamine. 2 1.2. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on kasvuvaldkondade edendamiseks arendada iduettevõtjatele ja potentsiaalsete iduettevõtjatele vajalikke teenuseid. 1.3. Toetusskeemi elluviimise tulemus Toetatavate tegevuste elluviimise tulemusena on: 1.3.1. kasvanud potentsiaalsete iduettevõtjate ja iduettevõtjate teadmised iduettevõtluse eripäradest ja oskused iduettevõtluse väljakutsetega paremini toime tulla; 1.3.2. suurenenud on iduettevõtjate arv, mis suudavad luua globaalselt konkurentsivõimelise ärimudeli; 1.3.3. suurenenud on iduettevõtjate arv, mis suudavad äri kasvatada, kaasates seejuures vajadusel ka kapitali; 1.3.4. välja kujunenud mitmekesine iduettevõtjate ökosüsteem, mis on pikas perspektiivis jätkusuutlik ja globaalses kontekstis konkurentsivõimeline ning loob eeldused globaalse kasvupotentsiaaliga iduettevõtjate tekkeks ja kasvuks Eestis. 1.4. Rakendusasutus ja -üksus Vastavalt perioodi 2014—2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale on rakendusasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. 1.5. Toetusskeemi elluviijad Toetusskeemi elluviija 1 on Sihtasutus KredEx ja elluviija 2 AS SmartCap (ühiselt ka elluviija või elluviijad). 1.6. Terminid Käskkirjas kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1.6.1. iduettevõtja – Eestis registreeritud äriühingule kuuluv majandusüksus, mille eesmärk on globaalse kasvupotentsiaaliga, innovaatilise ning korratava ärimudeli väljatöötamine ja käivitamine; 1.6.2. potentsiaalne iduettevõtja – iduettevõtjale eelnev arengustaadium, mille käigus moodustub meeskond, kellel on ühine korratava ärimudeliga projekt, mida arendatakse iduettevõtjaks; 1.6.3. ökosüsteem – kõiki iduettevõtlusega seotud osapooli hõlmav arengukeskkond, mille koostoimes suurendatakse iduettevõtjate ja -ettevõtluse panust Eesti sisemajanduse kogutoodangusse; 1.6.4. ärikiirendi – investeerimisettevõte, mis lisaks kapitalile pakub iduettevõtjale arenguprogramme, et aidata iduettevõtjal edu saavutada; 1.6.5. võistlev dialoog – hankemenetluste liik riigihangete seaduse § 63 tähenduses; 3 1.6.6. teaduskiirendi – organisatsioon või nende kogum, mis toetab iduettevõtja või potentsiaalse iduettevõtja tegevusi kontseptsiooni tõestamiseks ja prototüübi arendamiseks koos teadmuspõhise ja ärialase nõustamisega. 1.7. Tegevuste eelarve (koos käibemaksuga) TOETATAVAD TEGEVUSED 2 ja Abikõlblike kulude/toetatavate tegevuste eelarve kindlaksmääratud kulukohad 1. Inimkapitali kättesaadavuse parandamine Elluviija 1 kulud KOKKU 986 747,6 2. Ökosüsteemi arendamine, sh Elluviija 1 kulud teadmusmahuka ökosüsteemi arendamine KOKKU 2 377 697,99 3. Ärikiirendi Elluviija 1 kulud KOKKU 1 500 000 4. Teaduskiirendi Elluviija 2 kulud KOKKU 1 680 000 5. Horisontaalne kaudsed kulud (ühtse määra Elluviija 1 kulud Elluviija 2 kulud alusel) 218 399,48 15 000 Elluviija 1 kulud Elluviija 2 kulud 6. Otsene personalikulu 1 455 996,53 100 000 Elluviija 1 kulud Elluviija 2 kulud 7. Lähetused 55 000 0 8. Sisseostetud projektijuhtimine Elluviija 1 kulud Elluviija 2 kulud 0 111 158,4 KOKKU 1 729 396,01 226 158,4 Elluviija 1 eelarve KOKKU 6 593 841,60 Elluviija 2 eelarve KOKKU 1 906 158,40 KOKKU EELARVE 8 500 000 1.7.1. Toetatavaid tegevusi rahastatakse 100 protsendi ulatuses Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu. 1.7.2. Käskkirja muutmata võib tegevuste vahel summasid muuta kuni 20 protsendi (kaasa 2 Vastavalt tegevuste kirjeldusele alapeatükis 2.1. 4 arvatud) ulatuses toetusskeemi kogueelarvest. Seejuures on elluviijal 1 õigus summasid muuta üksnes elluviija 1 tegevuste ja eelarve ulatuses ning elluviijal 2 üksnes elluviija 2 tegevuste ja eelarve ulatuses. 1.7.3. Eelarve muutmiseks elluviijate vahel või suuremas määras kui 20 protsenti toetusskeemi eelarvest tuleb algatada käskkirja muudatus teavitades täpsetest muudatuste vajadustest e-kirja teel alates muutmise vajaduse tuvastamisest üheaegselt nii rakendusasutust kui ka rakendusüksust. Toetusskeemi eelarvet võib muuta mitte tihedamini kui iga kuue kuu tagant. 1.7.4. Toetusskeemi tegevusi viiakse ellu järgneva ajakava alusel. Tegevuse nr Tegevuse sisu Teostaja Periood 1.1 Inimkapitali kättesaadavus Elluviija 1 14.07.2015– 31.10.2023 1.2. Ökosüsteemi arendamine, Elluviija 1 14.07.2015– sh teadmusmahuka 31.10.2023 ökosüsteemi arendamine 1. 3. Ärikiirendi Elluviija 1 14.07.2015– 31.10.2023 1.4. Teaduskiirendi Elluviija 2 01.01.2021– 31.10.2023 1.8. Toetusskeemi sihtgrupp Toetusskeemi sihtgrupiks on: 1.8.1. iduettevõtlusest huvitatud inimesed või potentsiaalsed iduettevõtjad; 1.8.2. iduettevõtjad, kes vajavad oma ärikontseptsiooni süsteemseks arendamiseks teadmisi, teadmuspõhist lähenemist, kontakte või teenuseid nende ärilise kontseptsiooni tõestamiseks või prototüübi arendamiseks; 1.8.3. iduettevõtluse arendamisega otseselt seotud ökosüsteemi osalised, kes pakuvad varases arengufaasis iduettevõtjatele teenuseid. 2. TEGEVUSTE KIRJELDUS, ÜLESANDED JA EESMÄRGID TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS 2.1. Toetatavad tegevused Iduettevõtluse arendamisel on eesmärk tagada punktis 1.3 kirjeldatud tulemused peatükis 3 kirjeldatud väljundinäitajate kaudu. Iga tegevus on avatud kõigi toetusskeemi sihtrühmadele. Tegevused peavad toetama nii allkirjeldatud ülesannete lahendamist kui ka valmistumist toetusskeemi lõpetamiseks abikõlblikkuse perioodi lõpu lähenemisel või vahendite ära kasutamisel. 2.1.1. Toetusskeemi elluviimiseks täidab elluviija 1 järgmisi ülesandeid: 2.1.1.1. Inimkapitali kättesaadavuse parandamine Toetatavad tegevused: 5 2.1.1.1.1. seirata ja parandada iduettevõtluseks vajaliku tööjõu kättesaadavust Eestis; 2.1.1.1.2. koostöös turuosalistega töötada välja süsteemne lähenemine ja rakendada seda Eesti haridus- ja teadussüsteemis osalevate inimeste kaasamisele iduettevõtluse ökosüsteemi; 2.1.1.1.3. hõlbustada iduettevõtluse hoogustamiseks vajaliku inimkapitali kättesaadavust väljaspool Euroopa Liitu asuvatest riikidest. 2.1.1.2 Ökosüsteemi arendamine, sh teadmusmahuka ökosüsteemi arendamine Toetatavad tegevused: 2.1.1.2.1. tervikliku väärtuspakkumise kujundamine varase faasi ja kasvufaasi iduettevõtjate Eestisse meelitamiseks, nende arengu tagamiseks Eestis ja selle rakendamine; 2.1.1.2.2. kohaliku kogukonna arendamine ja kogukonna tegevuste võimendamine; 2.1.1.2.3. arengusuundade ühine eesmärgistamine ja koostöö tulemuste saavutamisel; 2.1.1.2.4. regulaarsete kogukonna kohtumiste korraldamine, turuosalistele täiendõppe võimaluste pakkumine ja korraldamine; 2.1.1.2.5. ökosüsteemi arendamise jaoks vajalikud kommunikatsiooni- ja teadlikkuse tegevused; 2.1.1.2.6. kogukonna vajaduste analüüsimise baasil ökosüsteemi arengut toetavate riiklike tegevuste soovitamine; 2.1.1.2.7. investorite ja kogenud iduettevõtjate kaasamine ettevõtlushariduse ja TA võrgustikesse; 2.1.1.2.8. kõigi ülesannete täitmiseks Eesti iduettevõtluse keskkonna rahvusvaheline turundamine; 2.1.1.2.9. võimaluste kaardistamine teaduse ja tehnoloogia kommertsialiseerimise eri etappide mõjutamiseks; 2.1.1.2.10. investorite investeerimisvalmidust arendavate programmide elluviimine; 2.1.1.2.11. innovatsiooni märkamine ja arendamine valdkondades, kus riiklikest prioriteetidest tulenevalt on vajadus arendada iduettevõtluse ökosüsteemi konkreetse poliitikavaldkonna eesmärkide saavutamiseks. 2.1.2. Toetusskeemi elluviimiseks tegeleb elluviija 1 ärikiirendi rakendamisega ja elluviija 2 ärikiirendi tellimise korraldamisega, mille osas on toetatavad tegevused järgnevad: 2.1.2.1. Elluviija 1 on sõlminud hankelepingu ärikiirendi eduka pakkujaga. Ärikiirendi elluviimisel sihtrühma koolitatakse, nõustatakse, toimub mentorlus ja tehakse muid tegevusi, mis tagavad sihtrühma arenemise.3 2.1.2.2. Elluviijad on sõlminud ärikiirendi tellimise korraldamise ja elluviimise jälgimise osas omavahelise kokkuleppe, mille kohaselt on elluviija 2 tegevuseks ärikiirendi tellimise korraldamine ja elluviimise jälgimine kasvualades ning elluviija 1 toetab elluviijat 2 nimetatud tegevustes. 2.1.3. Toetusskeemi elluviimiseks tegeleb elluviija 2 teaduskiirendi rakendamisega, mille osas on toetatavad tegevused järgnevad: 2.1.3.1. Teaduskiirendi tellimine ja jälgimine kasvualades ja hankelepingu sõlmimine 3 Toetusskeemi väliselt on ärikiirendis osaleval iduettevõtjal võimalik lisaks koolitustele, nõustamisele ja mentorlusele kaasata omakapitali või kvaasiomakapitali investeeringu näol äriidee arendamiseks. 6 teaduskiirendi eduka pakkujaga. Teaduskiirendi elluviimisel pakutakse iduettevõtjatele ja potentsiaalsetele iduettevõtjatele teenuseid ärilise kontseptsiooni tõestamiseks ja prototüübi arendamiseks, samuti vajalikku äriarenduse nõustamist tehnoloogia, müügi ja investeeringute alal ning arendatakse süstemaatiliselt teadmuspõhist ettevõtluse ökosüsteemi. 2.2. Punktis 2.1. nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud alategevused meetme tegevuse tulemuste saavutamiseks koos eelarve ja ajaraamiga sätestab elluviija 1 ja elluviija 2 iga- aastases tegevuskavas, mille kooskõlastamine leiab aset vastavalt käesoleva käskkirja punktile 4.4. 2.3. Käesoleva käskkirja punktis 2.1. nimetatud ülesandeid võib täita väljaspool Eestit, tingimusel, et kõik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320— 469) (edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1303/2013), artikli 70 punktis 2 sätestatud nõuded on täidetud. 7 3. VÄLJUNDINÄITAJAD Meetme tegevuse väljundinäitajad vastavalt perioodi 2014—2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 punktile 3 ning toetusskeemi indikaatorid, mis on detailsemalt kirjeldatud tegevuskavas: Tegevus Eesmärk Mõõdik Indikaatori tüüp Algtase Sihttase Sihttase Elluviija 2019 2023 Inimkapitali Kasvab välistöötajate ja - Toetatud ettevõtjate arv, kes on Eestisse Toetusskeemi tegevuse väljundi- 0 0 2000 Elluviija 1 kättesaadavuse ettevõtjate arv Eesti kolmandatest riikidest ümber asumas ja indikaator parandamine iduettevõtjate kogukonnas. saanud loa Eestis iduettevõtlusega tegelema hakata. Kolmandatest riikidest Eestisse tööle Toetusskeemi tegevuse väljundi- 0 0 1900 asumiseks loa saanud töötajate arv. indikaator Ökosüsteemi Kasvab potentsiaalsete Toetatud ettevõtjad (kokku), kes on Meede panustab rakenduskava 0 0 3 arendamine, sh iduettevõtjate ja iduettevõtjate tutvustanud turu jaoks uut toodet või väljundiindikaatoritesse teadmusmahuka arv ja edukus; teenust proportsionaalselt ökosüsteemi Toetatud ettevõtjad on arendamine tutvustanud turu jaoks uusi Abi saavate ettevõtjate arv (kokku)* 0 5000 8000 tooteid või teenuseid. Aktiivsete tugiorganisatsioonide arv Toetusskeemi tegevuse väljundi- 0 0 120 ökosüsteemis indikaator Ärikiirendi Suurenenud on iduettevõtjate Ärikiirendis osalenud ettevõtjad kolme Toetusskeemi tegevuse 0 2** 5 arv, mis suudavad äri aasta jooksul pärast abi saamist tulemusindikaator kasvatada, kaasates seejuures kaasanud rahvusvahelist kapitali rohkem vajadusel ka kapitali. kui 1 miljon eurot. Teaduskiirendi Suurenenud on teaduspõhiste Toetusskeemi tegevuse 0 0 20 Elluviija 2 Teaduskiirendi kaudu on ärilise iduettevõtjate arv, mis jõuavad väljundiindikaator kontseptsiooni tõestamiseks saanud ärikontseptsiooni teenuseid 20 iduettevõtjat. tõestamiseni. *Tegemist on rakenduskava tulemusraamistiku indikaatoriga, mis väljendab meetme tegevuses abi saanud ettevõtteid ärikiirendi ja teaduskiirendi teenuse kui ka iduettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamise tegevustes osalemisel. Ärikiirendi ja teaduskiirendi tegevuses osalenud ettevõtete puhul loetakse ettevõtteid kasusaajaks ühe korra. 2.1.1.1. ja 2.1.1.2. tegevustes võivad ettevõtted olla abi saanud ka korduvalt. 4. TOETUSSKEEMI RAKENDAMINE 4.1. Vähese tähtsusega abi 4.1.1. Kui tegevuse elluviimiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) sihtgrupi ettevõtjale Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), mõistes, kohaldatakse sellele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 4.1.2. VTA ettevõtja kohta ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe vahetult eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. Kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele toetuse andmisel arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel VTA määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhtes. 4.1.3. Toetusskeemist antava toetusega ei anta abi, mida oleks võimalik käsitleda VTA-na põllumajandussektoris Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 alusel (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17) ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 alusel, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.6.2014, lk 45–54). 4.1.4. Maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedavate ettevõtjate puhul ei tohi ettevõtjale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul maanteevedudeks antud VTA ületada koos käesoleva toetusskeemi raames antava toetusega 100 000 eurot ning nimetatud abi ei tohi kasutada maanteevedudeks ettenähtud veokite soetamiseks. Kui nimetatud ettevõtja teostab ka muid tegevusi, mille suhtes kohaldatakse 200 000 euro suurust ülemmäära, kohaldatakse nimetatud ülemmäära tingimusel, et tegevused ja kulud on selgelt eristatud. 4.1.5. Juhul kui ettevõtja on saanud VTA-d Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja VTA määruse kohaselt jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antava VTA kogusumma koos käesoleva toetusskeemi raames antava toetusega ületada 500 000 eurot. 4.1.6. Toetusskeemist ei anta toetust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289—302) artikli 3 lõikes 3 ja VTA määruse artikli 1 lõikes 1 nimetatud tingimustel välistatud valdkondades tegutsevatele ettevõtjatele, välistatud tegevustele ja ettevõtjatele. 4.1.7. Toetusskeemi ei kohaldata hasartmänguvaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. 4.1.8. Toetusskeemist ei anta toetust, kui ettevõtja suhtes on Euroopa Komisjoni otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on tähtaegselt täitmata. 9 4.2. Rakendusüksuse õigused ja kohustused 4.2.1. Rakendusüksuse õigused: 4.2.1.1. teeb vajadusel rakendusasutusele ettepaneku algatada toetusskeemi muutmine; 4.2.1.2 teostab muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud toiminguid. 4.2.2. Rakendusüksuse kohustused: 4.2.2.1. kontrollib toetusskeemi elluviimist, samuti elluviija raamatupidamist ning toetusskeemi tingimuste täitmist, sealhulgas teostab toetusskeemi järelevalvet, paikvaatlust ja auditeid; 4.2.2.2. kinnitab elluviijaga eelnevalt läbi räägitud aruandluse andmekoosseisu, mis sisaldab vähemalt punktis 4.8 kirjeldatud informatsiooni; 4.2.2.3. kinnitab toetusskeemi vahearuandes ja lõpparuandes sisalduvate andmete õigsust; 4.2.2.4. menetleb maksetaotlusi, sh teostab kulude abikõlblikkuse kontrolli; 4.2.2.5. annab elluviijale toetusskeemi puudutavates küsimustes selgitusi; 4.2.2.6. kontrollib toetuse andmise õiguspärast ja selle otstarbekat kasutamist, sh teeb ettekirjutusi ning jälgib nende täitmist; 4.2.2.7. teavitab rakendusasutust rikkumistest; 4.2.2.8. täidab muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud rakendusüksuse kohustusi. 4.3. Elluviijate4 õigused ja kohustused 4.3.1. Elluviijate õigused ja kohustused: 4.3.1.1. teeb vajadusel rakendusasutusele ettepaneku algatada toetusskeemi muutmine; 4.3.1.2. vajadusel kaasab tegevuse elluviimisel eksperte; 4.3.1.3. maksab võistleva dialoogina korraldatud hankemenetluse puhul pakkujatele osalemistasu dialoogi käigus pakutud lahenduste väljatöötamisega seotud kulude hüvitamiseks vastavalt elluviija väljatöötatud ja dialoogi alustamise ettepanekus avaldatud tingimustele. 4.3.2. Lisaks struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatule, on elluviijatel järgmised kohustused: 4.3.2.1. koostab eesmärke, tulemusi ja näitajaid arvesse võttes järgneva(te) aasta(te) tegevuskava, mis sisaldab vähemalt detailset ülesannete loetelu, täpset sihtgruppi, tegevuste elluviimise perioodi ning indikatiivset eelarvet ja näitajaid iga tegevuse kohta; 4.3.2.2. koostab lõpparuande ning esitab selle rakendusüksusele kinnitamiseks kolme kuu jooksul pärast toetatavate tegevuste elluviimise lõppemist; 4.3.2.3. esitab vahearuande ja lõpparuande pärast rakendusüksuselt saadud kinnitust 10 tööpäeva jooksul rakendusasutusele; 4.3.2.4. esitab rakendusüksusele tähtaegselt maksetaotluste menetlemise ja kontrolli teostamise käigus nõutud informatsiooni; 4 Rakenduvad nii elluviija 1 kui ka elluviija 2 osas. 10 4.3.2.5. kontrollib VTA määruse mõistes abi saajate VTA seisu, enne toetuse andmist teavitab abi saajat kui antav abi on VTA; 4.3.2.6. kontrollib enne VTA andmist, et ettevõtja suhtes ei ole Euroopa Komisjoni otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsust ega toetus ei ole tähtajaks tagasi maksmata; 4.3.2.7. säilitab abi andmist käsitlevaid andmeid 10 aastat alates käesoleva käskkirja alusel viimasest abi andmise päevast; 4.3.2.8. näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks nõutud sümboolikat. 4.4. Toetusskeemi tegevuskava kinnitamine ja muutmine 4.4.1. Tegevuskava on toetusskeemi juhtimisinstrument, tagamaks tegevuste vastavust toetusskeemi eesmärkidele. 4.4.2. Tegevuskava esitab elluviija rakendusasutusele ja rakendusüksusele kooskõlastamiseks hiljemalt 30. novembril vahetult järgneva kalendriaasta kohta. Elluviija esitatud tegevuskava kooskõlastavad rakendusüksus ja rakendusasutus kirjalikult. Rakendusüksus ja rakendusasutus kooskõlastavad tegevuskava 10 tööpäeva jooksul, mida võib e-kirja teel pikendada 10 tööpäeva võrra. Tegevuskava loetakse 20 tööpäeva jooksul esitamisest sobivaks, kui rakendusasutus või rakendusüksus ei ole selle aja jooksul esitanud elluviijale tegevuskava kohta märkusi. 4.4.3. Kui rakendusüksus või rakendusasutus tuvastab tegevuskavas puudusi, esitatakse need koos põhjendustega elluviijatele, kes esitab 10 tööpäeva jooksul alates info saamisest täiendatud või muudetud tegevuskava, mille rakendusüksus ja -asutus kinnitavad 10 tööpäeva jooksul. Kui tegevuskava ei vasta jätkuvalt toetusskeemi nõuetele, on rakendusüksusel ja -asutusel õigus kinnitada tegevuskava osaliselt. 4.4.4. Ettepaneku kinnitatud tegevuskava muutmiseks saab esitada rakendusasutus, rakendusüksus või elluviijad. 4.5. Toetusskeemi tegevuste abikõlblikkuse periood 4.5.1. Toetusskeemi tegevuste abikõlblikkuse periood algab 17. juunil 2015. aastal ning lõpeb 31. oktoobril 2023. aastal. Rakendusüksusele maksetaotluse esitamise viimane päev on 17. jaanuaril 2024. aastal. 4.5.2. Kulude tekkimise aega arvestatakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigete 3, 4 ja 5 alusel. 4.6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 4.6.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse toetatava tegevuse elluviimise kulud, mis vastavad ühendmääruse §-s 2 nimetatud kulu abikõlblikkuse ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 11 4.6.2. Juhul, kui elluviija teenib elluviimise käigus puhastulu, kohaldatakse ühendmääruse § 5 sätestatut. 4.6.3. Abikõlblikud on järgmised tegevuse eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks ning elluviimiseks vajalikud elluviija kulud: 4.6.3.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 3; 4.6.3.2. lähetustega seotud transpordi- ja majutuskulud ning päevarahad vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatule ning Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruses nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ kehtestatud piirmääradele; 4.6.3.3. kaudsed kulud 15 protsenti ühtse määra alusel, arvutatuna otsestest personalikuludest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, artikli 68 lõike 1 punktile b ja ühendmääruse § 9 lõigetele 3 ja 4; 4.6.3.4. kulud toetusskeemis planeeritud tegevuste turuvajaduse analüüsiks, sh ettevõtjate vajaduste ning probleemide kaardistamine, uuringute, analüüside ja ekspertiiside tellimise ning teostamisega seotud kulud, samuti ka tulemuste avalikustamine. 4.6.3.5. uute teenuste arendamise ja kontseptsioonide ning potentsiaalsete koostööpartnerite arengu-, nõustamis- ja koolitusprogrammide väljatöötamine ja läbiviimine, uute kontseptsioonide tõestamise ja prototüübi arendamisega seotud kulud. 4.6.3.6. koolituste, pikaajaliste koolitusprogrammide, seminaride, töötubade, (välis)praktika, avalike esinemiste ja konverentside, veebi kaudu ja muude läbiviidavate ürituste korraldamise kulud, kaasa arvatud ettevalmistamise ja läbiviimise kulud, näiteks esinejatele, moderaatoritele, mentoritele, nõustajatele, osalejate transpordile, ürituse ruumide rendile, tehnika rendile, toitlustusele ja muule ürituse eesmärkide saavutamiseks vajalikule, neil üritustel osalemine ning tulemuste levitamise ja analüüsi kulu; 4.6.3.7. teavituskampaaniate, meediakampaaniate ja teadlikkuse tõstmisele suunatud ürituste, ettevõtluskonkursside kulud, ettevalmistamine ja korraldamine, neil osalemine ning teabevahetuse edendamine, tulemuste levitamine; 4.6.3.8. reklaami- ja meediakulud, publikatsioonide, info-, juhend- ja jaotusmaterjalide, tänukirjade, tunnistuste, meenete, audiovisuaalsete info- ning reklaammaterjalide kulud, lisaks ka eelnevate kulude koostamine, tootmine ja levitamine, vajadusel selleks veebilehtede loomine ja arendamine; 4.6.3.9. õppereiside ja kontaktreiside kulud, nende ettevalmistus, läbiviimine, neil osalemine ning sellega seotud tulemuste levitamine; 4.6.3.10. erinevate koostöövormide kulud, mille puhul peetakse silmas koostöövormide algatamist, nendes osalemist ja tegevustega seotud tulemuste levitamist; 4.6.3.11. teavituskeskkondade loomise, arendamise ja haldamise kulud; 4.6.3.12. kulud, mis on seotud struktuuritoetuse sümboolika kasutamisega; 4.6.3.13. valdkondliku arendustegevusega ja võimekuse tõstmisega seotud koolituskulud; 4.6.3.14. erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 48 tähenduses; 4.6.3.15. võistleva dialoogina korraldatud hankemenetluses hankes osalejatele makstavad osalemistasud. 12 4.6.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on mitteabikõlblikud järgmised kulud: 4.6.4.1. finants- ja pangakulud, sealhulgas intressikulud, finantstehingute tasud, valuutavahetuse tasud, pangakontode avamise ja haldamise kulud; 4.6.4.2. liiklusvahendi või mootorsõiduki soetamise kulud; 4.6.4.3. kinnisasja soetamise kulud; 4.6.4.4. muud tegevuste elluviimisega otseselt mitteseotud kulud. 4.7. Toetuse maksmise tingimused ja kord 4.7.1. Toetuse maksmisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 13−15 ja 18 ning käesolevas käskkirjas sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. 4.7.1.1. Toetust võib vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 29 lõikele 5 ja ühendmääruse § 18 lõikele 4 maksta mitteriigiabi ettemaksena (edaspidi ettemakse). Ettemakseid tehakse vastavalt ühendmääruse § 18 lõike 1 punktile 1. 4.7.2. Elluviijad esitavad rakendusüksusele e-teeninduse kaudu maksetaotluse käesolevas käskkirjas enda toetatavate tegevustega seoses. 4.7.3. Toetust makstakse elluviijatele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviijad esitavad maksetaotlusi rakendusüksusele sagedusega kord kvartalis. 4.7.5. Ettemakse saamiseks esitab elluviija rakendusüksusele koos maksetaotlusega ettemakse summa, mis põhineb käesoleva käskkirjaga kinnitatud tegevuste elluviimise ajakava ja rakendusüksuse nõudmisel sõlmitud lepingute alusel tekkivate maksetähtaegade prognoosil, koos vastavate lepingutega. 4.7.6. Elluviijad esitavad ettemakse kasutamise kohta rakendusüksusele ettemakse kasutamise aruande koos abikõlblike kulude tekkimist ja nende maksmist tõendavate dokumentide ning teabega ettemakse kasutamise kohta abikõlblike kulude lõikes ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. 4.7.7. Kui elluviijad ei täida käesoleva käskkirja punktis 4.7.6. sätestatud aruande esitamise kohustust, nõuab rakendusüksus ettemakse viivitamatult tagasi summas, mille kohta ei ole elluviija esitanud ettemakse aruannet, millega ettemaksetest vähemalt 80 protsenti on kasutatud abikõlblike kulude toetuse osa katteks, ja elluviija on kohustatud tõendamata ettemakse tagastama 15 kalendripäeva jooksul. 4.7.8. Kui elluviija ei ole ettemakse kasutamist nõuetekohaselt tõendanud, loetakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 kohase maksetaotluse alusel esitatud kulud makstuks elluviijale tehtud ettemakse arvelt. 4.7.9. Toetust makstakse kulude katmiseks, mis on tehtud toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas kinnitatud tegevuste elluviimisel. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse alusel välja töötatud protseduuridele või tööprotseduuridele. 4.7.10. Lõppmakse tehakse pärast kõikide tegevuste elluviimise tõendamist ja pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. Lõppmakse suurus ei ole määratud. 4.7.11. Toetuse maksmise eeldusteks on: 4.7.11.1. tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tekkimine ja kulude eest tasumine; 13 4.7.11.2. eelnimetatud kulude tekkimist ja tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine rakendusüksusele; 4.7.11.3. elluviijate poolt rakendusüksuse nõudmisel vastava aruandeperioodi tegevusaruande ning maksetaotluse esitamine ja nende aktsepteerimine rakendusüksuse poolt. 4.7.12. Kulude tekkimist tõendavateks dokumentideks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad raamatupidamise algdokumendid, sealhulgas arved, vara vastuvõtu aktid ja lepingud. 4.7.13. Rakendusüksus menetleb maksetaotlust mitte kauem kui 20 tööpäeva arvates maksetaotluse rakendusüksusele e-teeninduses esitamisest. 4.8. Aruannete esitamine 4.8.1. Elluviijad esitavad rakendusüksusele ühel vormil vahearuande ja lõpparuande. Vahe- ja lõpparuanne sisaldab vähemalt järgmist teavet: 4.8.1.1. ülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise edukusele (tegevus, ülesanne, sihtgrupp, tegevuste elluviimise aeg); 4.8.1.2. hinnang kavandatud eelarve täitmisele; 4.8.1.3. tekkinud probleemid ja nende lahendamiseks võetud sammud ning ettepanekud järgmiseks aastaks; 4.8.1.4. ülevaade ja hinnang toetusskeemi näitajate saavutamisele (siht- ja saavutustasemed); 4.8.1.5. tegevusi kokkuvõtvat lühiülevaadet tegevuste elluviimise algusest kuni vahe- või lõpparuande esitamiseni. 4.8.2. Elluviijate koostatud lõpparuanne peab lisaks punktis 4.8.1 nimetatule sisaldama hinnangut toetusskeemi kogumõjule. 4.9. Toetuse tagasinõudmine 4.9.1. Rakendusüksus teeb struktuuritoetuse seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud juhtudel finantskorrektsiooni otsuse, millega nõutakse konkreetse tegevuse elluviijalt toetus osaliselt või täielikult tagasi. 4.9.2. Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuste seaduse §-dele 45–47 ning ühendmääruse §-dele 21–23. Viivist rakendatakse vastavalt struktuuritoetuste seaduse §-s 49 sätestatule vaid juhul kui Euroopa Komisjon nõuab viivise tasumist riigilt. 4.9.3. Toetuse tagasinõudmise korral muudab rakendusasutus toetatavate tegevuste eelarvet. Finantskorrektsiooni otsus vähendab käesoleva käskkirja punktis 1.6 märgitud eelarvet ka siis, kui vastavat muudatust käesolevas käskkirjas ei ole veel tehtud. 4.10. Toetusskeemi muutmine 4.10.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetusskeemi elluviija, rakendusüksuse või enda algatusel. 4.10.2. Toetuse andmise tingimuste muutmiseks vormistatakse käesoleva käskkirja muudatus, kui käesolevas käskkirjas ei ole sätestatud teisiti. 14 20.01.2021 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Ettevõtlusministri 14. juuli 2015. a käskkirja nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1 SISSEJUHATUS 14. juulil 2015. a ettevõtlusministri käskkirjaga nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ kehtestati toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamise toetamiseks. Vastavalt STS § 16 lõikele 1 kehtestab rakendusasutuse (edaspidi RA) juht rakenduskavas toodud eesmärkide saavutamiseks ettenähtud tegevuste kohta toetuse andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT). Vastavalt STS § 16 lõikele 6 esitatakse nimetatud käskkirja muutmise eelnõu STS § 13 lõike 3 kohaselt kooskõlastamiseks koos seletuskirjaga, mis vastab määruse seletuskirja kohta kehtestatud nõuetele. Käskkirja eelnõuga tehakse muudatused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014– 2020 prioriteetse suuna „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (IKT + tervis + ressursid) arendamiseks“ meetme tegevuse „Iduettevõtluse hoogustamine. Soodustame struktuurseid muutusi ettevõtluses, toetades uute innovaatiliste ettevõtete asutamist ja kasvamist kasvuvaldkondades“ toetuse andmise tingimustes. Toetusskeemi tingimustesse viiakse sisse kaks peamist muutust: 1. Meetme tegevuse senise partneri (AS SmartCap) roll muudetakse elluviijaks, käskkirja jõustamise järel viib meetme tegevusi ellu kaks elluviijat - SA KredEx ja AS SmartCap. Sellest tulenevalt täpsustatakse meetme tegevuste sisu, määratakse vastutajad, eelarved ja sätestatakse elluviijate põhiselt väljundinäitajad. Samuti täpsustatakse tegevuste sisu, misläbi luuakse võimalus teadmus- ja tehnoloogiamahukatele iduettevõtjatele suunatud äriarendusprogrammi ehk teaduskiirendi loomiseks; 2. Meetme eelarvet suurendatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt 2020. aasta lõpus kinnitatud meetmete nimekirjas väljatoodud eelarvele (8,5 miljonit eurot), võimaldades jätkata seniste tegevustega kuni käesoleva Euroopa Liidu programmperioodi (2023. aasta) lõpuni. Eeltoodust lähtuvalt viiakse toetusskeemi sisse muutused. Need muudatused väljenduvad käskkirja punktides 1.1.–1.8., 2.1., 3., 4.1.–4.4., 4.6.–4.8., alljärgnevalt on selgitatud muudatused nii sisus kui numeratsioonis. TAT-i muutmise käskkirja eelnõu koostas ministeeriumi majandusarengu osakonna ekspert Henrik Kutberg ([email protected], 625 6392). Eelnõu koostamisel osales SA KredEx „Startup Estonia“ juht Eve Peeterson ([email protected]), AS SmartCap juhatuse liige Mari Vavulski ([email protected]). Õiguslikke ettepanekuid tegi ministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang ([email protected], 625 6351). 2 TOETUSSKEEMI VAJALIKKUS Meetme eesmärki ning meetme tegevust arvestades sõltub toetusskeemi vajalikkus asjaoludest, mida iduettevõtluse hoogustamiseks on võimalik ja vajalik teha, et TA oleks Eestis suunatud riigi, ühiskonna ja majanduse vajadustele. Tuginedes iduettevõtluse ökosüsteemide hindamisel tunnustatud metodoloogiatele, näiteks Startup Heatmap ning Startup Genome, jagunevad iduettevõtluse hoogustamisel olulised komponendid (s.o. märkimisväärse tähtsusega hinnanguliselt vähemalt 50% sihtrühma jaoks) järgnevalt: 1. inimkapitali kättesaadavus; 2. ökosüsteemi üldine areng; 3. kapitali kättesaadavus ja kulukuse määr. Startup Heatmap (2019) järgi on inimkapitali kättesaadavus, ja ökosüsteemi üldine areng ja ühendused teiste riikide ökosüsteemidega iduettevõtjate jaoks asukoha valikul põhilised valikukriteeriumid. Arenguks vajalike oskustega tööjõu kättesaadavus areneb aeglaselt ning vajadused on ajas muutuvad. Iduettevõtluse hoogustamisel on tugevamas konkurentsipositsioonis paindliku talendipoliitikaga ökosüsteemid, mis suudavad süsteemselt nii vajalikku oskustööjõudu turule tuua, ümber õpetada kui ka välismaist oskustööjõudu ligi meelitada. Ökosüsteemi üldine areng hõlmab endas tugiteenuste ja koostööpartnerite kättesaadavust (Startup Heatmap 2019), kuid ka avalikkuse suhtumist iduettevõtlusesse ja iduettevõtluseks sobivat õigusraamistikku. Ökosüsteemi üldine areng on paljuski seotud hoiakutega, mistõttu on areng pigem aeglane. Iduettevõtjatele arengukeskkonna valikul on üldine areng aga inimkapitali kättesaadavusega võrreldavalt tähtis. OECD järgi1 on õigusraamistikul ja võrdset ettevõtluskeskkonda kujundavatel poliitikatel alustavatele ettevõtetele märksa suurem mõju kui väljakujunenud ettevõtetele. Kapitali kättesaadavus sõltub sellest, kuivõrd on kohalikud ja rahvusvahelised investorid valmis kohalikku ökosüsteemi investeerima. Kapitali kaasanud ettevõtted on potentsiaalselt edukamad ettevõtte edasisel arendamisel kui kapitali mitte kaasanud ettevõtted. Startup Estonia tellimusel läbi viidud uuringute (Teaduse kommertsialiseerimine Eestis ja Iduettevõtete kapitali kättesaadavuse uuring 2019, vt allmärkused 3 ja 4) andmetel on Eestis kapitali kättesaadavus tarkvarapõhistele iduettevõtjatele väga hea, mida toetab ka tugev ökosüsteem, samas on puudulik rahastuse ja tugiteenuste (sh prototüüpide arendamist toetavate äriarendusprogrammide) pakkumine teadus- ja tehnoloogiamahukatele iduettevõtjatele kõikides kasvufaasides ning väljakujunenud ökosüsteem ei toeta olulisel määral teadus- ja 1 Vt https://www.oecd.org/sti/ind/Policy-Note-No-Country-For-Young-Firms.pdf (kättesaadav seisuga 21.12.2020). 2 tehnoloogiamahukate ettevõtete teket ja kasvu. Samuti on kapitali kättesaadavus ja kulukuse määr (elukallidus, maksukeskkond, teenuste hind jne) ettevõtte asukoha valikul tähtsad kriteeriumid ning olulised kõrgtehnoloogilisi tooteid ja teenuseid arendavate, sh suurt alginvesteeringut ning mitmekesist taristut eeldavate iduettevõtjate arenguks. 3 TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KÄSKKIRJA SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Uue redaktsiooniga muudetakse TATi järgnevaid punkte ja nende numeratsioone: Punkt 1.1., milles on parandatud meetme eesmärgi ja tegevuse sõnastust. punkt 1.3., mis sõnastab toetusskeemi elluviimise tulemuse; punkt 1.4., varasem „toetusskeemi vajalikkus“, milles tuuakse välja rakendusasutus- ja üksus; punkt 1.5., varasem „terminid“, mis kajastab toetusskeemi elluviijaid; punkt 1.6., varasem „tegevuste eelarve“, mis kajastab „termineid“; punkt 1.7., milles on toetavate tegevuste nimetused, eelarved tegevuste ja elluviijate kohta; punkt 1.8., milles on kirjeldatud toetusskeemi sihtgrupp; punkt 2.1., kus on kirjeldatud toetatavad tegevused; punkt 3., kus on kirjeldatud väljundinäitajad; punkt 4.1., kus on kirjeldatud vähese tähtsusega abi; punkt 4.2., mis loetleb rakendusüksuse õigused ja kohustused; punkt 4.3, mis toob välja elluviijate õigused ja kohustused; punkt 4.4., mis kirjeldab toetusskeemi tegevuskava kinnitamise ja muutmise; punkt 4.6., mis nimetab toetusskeemi abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud. Punkt 4.7., mis nimetab toetuse maksmise tingimused ja korra. Punkt 4.8., mis toob välja aruannete esitamise tingimused. Järgnevalt on kirjeldatud olulisemate muudatuste põhjused ning selgitatud muutusi punktide numeratsioonis. Punkt 1.1. „Seos Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga 2014—2020“. Parandatud on alapunkti 1.1.4 „Meetme eesmärk“ all kirjeldatut, et viia tekst paremini kokku Vabariigi Valitsuse korralduses „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjas“ väljatooduga. Punktis 1.3. „Toetusskeemi elluviimise tulemus“ tehtud muudatusega on lisatud punkt 1.3.4., millega luuakse parem seos käskkirja tegevuste ja elluviidavate tulemuste vahel, kus tänu elluviidavatele tegevustele on välja kujunenud mitmekesine iduettevõtete ökosüsteem, mis on pikas perspektiivis jätkusuutlik ja globaalses kontekstis konkurentsivõimeline ning loob eeldused globaalse kasvupotentsiaaliga iduettevõtete tekkeks ja kasvuks Eestis. Tulemust mõõdetakse punktis 3 välja toodud väljundinäitajate abil, kvantitatiivset tulemust iduettevõtluse ökosüsteemi arengus väljendub seejuures „Aktiivsete tugiorganisatsioonide arv ökosüsteemis“ indikaator. 3 Punktis 1.4. Eemaldatud on varasem „Toetusskeemi vajalikkus“ (ja lisatud see käskkirja seletuskirja), mille tulemusel on siit edasi läbivalt muudetud numeratsiooni ja jätkatud punktiga „Rakendusasutus ja -üksus“, mida pole sisu poolest muudetud, vaid on tõstetud käskkirjas ettepoole. Punktis 1.5. on „Toetusskeemi elluviija ja partner“ punkt tõstetud varasema käskkirja redaktsiooniga võrreldes samuti ettepoole ja muudetud sõnastust „Toetusskeemi elluviijad“, kuna kavandatava toetusskeemi muudatusega on edaspidi kaks elluviijat. Toetusskeemi tegevusi viivad alates 2019. aastast ellu SA KredEx elluviija rollis ja AS SmartCap2 partneri rollis, seejuures toetusskeemi tegevusi „Inimkapitali kättesaadavus“ ja “Ökosüsteemi arendamine“ viib ellu senine toetusskeemi elluviija, „Kapitali ja kulukuse määra kitsaskohtade lahendamine“ (uues käskkirja redaktsioonis tegevussuund jaotatud kaheks, vt täpsemalt allpool) tegevuse puhul on elluviija delegeerinud tegevuse sisulise elluviimise ja uute tegevuste kavandamise partnerile. Toetusskeemi rakendamisel rollide selgeks piiritlemiseks ja seeläbi läbipaistvuse suurendamiseks muudetakse käskkirjaga senine partner programmi teiseks elluviijaks, kelle roll on teadmus- ja tehnoloogiapõhistele iduettevõtjatele suunatud äriarendusprogrammi - teaduskiirendi (vt täpsemat kirjeldust allpool) – väljatöötamine ja elluviimine ning samaaegselt senise toetusskeemi elluviijaga sõlmitud partnerlusleppe alusel ärikiirendi lepingu monitoorimine vastavalt toetusskeemi punktis 2.1.2 toodule. Partneri rolli suurendamist toetab iduettevõtete investeeringute ja kapitalituru arendamiseks vajaliku kompetentsi koondumine AS SmartCapi ning käsilolevate ja planeeritavate uute teadusmahukate iduettevõtete kapitali kättesaadavust parandavate meetmete rakendamine AS SmartCap kaudu (nt rohetehnoloogia investeerimisprogramm, teadus- ja tehnoloogimahukate iduettevõtete fond jt). Samuti lahustab senine partneri roll vastutust ja kohustusi ning ei võimalda partneril isiklikult ette valmistada, läbi viia ja hilisemalt monitoorida teaduskiirendi tegevusi. Hanke edukal läbiviimisel on samavõrd oluline hanke monitoorimine ja tulemusindikaatorite jälgimine kui selle kavandamine ja läbiviimine. Elluviija rollis hakkab AS SmartCap ise tegelema nii aruandluse kui lepingu täitmise eest vastutamisega ning see muudab tegevuste planeerimise ja elluviimise vahetumalt jälgitavaks nii uue kiirendi eduka pakkuja, RÜ kui ka AS SmartCapi kui toetusskeemi lisanduva elluviija jaoks. Punktis 1.6 „Terminid“ on osaliselt täpsustatud definitsioone ja lisatud üks uus termin. Täpsustatud on punkti 1.6.3., et oleks paremini aru saada, mida peetakse „ökosüsteemi“ all silmas, kuna toetusskeemi üks eesmärkidest on ka laiemalt mõjutada iduettevõtjate- ja ettevõtluse tulemuslikkust Eestis. Punktis 1.6.4. ja 1.6.6. on lisatud mõisted ärikiirendi ja teaduskiirendi, et oleks paremini arusaadav nende terminite sisu. 2 Alates 01.09.2019 on toetusskeemi partneriks SA KredEx tütarühing AS SmartCap. 4 Ärikiirendi puhul on tegu toetusskeemi varasemalt kehtinud redaktsiooni alasuuna „Kapitali ja kulukuse määra kitsaskohtade lahendamine“ (edaspidi „Ärikiirendi“ alasuuna) tegevusega, kus iduettevõtetele muudeti kättesaadavaks erinevad ärialased teenused koos kapitaliga – SA KredEx sõlmis teenuslepingu ärikiirendiga Superangel, mille loodud riskikapitalifondi on teinud AS SmartCap nurgakiviinvesteeringu. Ärikiirendi on alates loomisest (2018. aastal) teostanud investeeringuid enam kui 20. iduettevõtjasse ning osutanud neile ka ärialaseid nõustamisteenuseid. Seejuures on oluline välja tuua, et rahastuse element on muutnud iduettevõtjate ja ärikiirendi huvid samasuunaliseks, mis võimaldab ärikiirendil paremini mõista iduettevõtja tegelikke vajadusi ning pakkuda seeläbi sobilikke teenuseid. Kapital ettevõtjatesse investeeringu teostamiseks on paigutatud riskikapitalifondi programmi väliselt, AS SmartCap kaudu. 2019. aasta seisuga on Eesti turul mitmeid IKT valdkonnale keskendunud riskikapitalifonde ja seeläbi ka teenuseid portfelliettevõtetele, mistõttu IKT valdkonda lisanduvaid teenuseid luua pole vaja ning algselt kavandatud teist äriarendusprogrammi Superangeli kõrval toetusskeemist ei kavandata. Kogemused, võrgustikud ja kapital on endiselt olulised märksõnad iduettevõtte arengus, mistõttu teostati 2019.aastal kaks uuringut vajaduste kaardistamiseks3 ja ökosüsteemi lõppsaa „Iduettevõtete kapitali kättesaadavus“ uuringus osalenud turuosalised (iduettevõtjad ja investorid) hindasid kõige prioriteetsemaks kapitali kättesaadavust kõrgtehnoloogiliste, kapitalimahukate ja teadmusmahukate valdkondade (sh riistvara) iduettevõtjatele. Lisaks toodi välja, et Eestis on puudus teadmusmahukate ja kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete tootearendustoetustest, mis võimendaks investeeringuid. Lisaks kapitali piiratud kättesaadavusele peetakse teadmusmahukates valdkondades tegutsevatel ettevõtetel keeruliseks kiirelt kasvamist, kuna Eestis puudub selleks nõutud tasemel teadustegevus ja teadmussiire. „Teaduse kommertsialiseerimine Eestis“ uuring tõi välja järgmist:  Eesti ettevõtluskeskkond on üldiselt alustava ettevõtja sõbralik, kuid niipea, kui alustav ettevõtja on väljaspool info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektorit, jääb iduettevõtluse ökosüsteemis puudu vastava tehnoloogia või sektori teadmusest (nii investorid, võrgustik kui vajalike teadmistega mentorid);  ülikoolid ei ole valdavalt motiveeritud soodustama spin-off ettevõtete teket, kuna see ei ole nende strateegiline eesmärk (riiklikku baasfinantseeringut silmas pidades ei kuulu spin-off ettevõtete arv või teaduse kommertsialiseerimine laiemalt ülikoolide tulemuste mõõtmise indikaatorite hulka). Ülikoolidel pole täna välja töötatud mudelit, mis võimaldaks neil otseselt kasu saada spin-off ettevõtlusega tegelemisest (teadustulemuste patenteerimine ja litsentseerimine toob kiiremat tulu võrreldes spin- offiga, mis toob tulu alles pikema perioodi jooksul). Ülikoolid näevad spin-off ettevõtete loomises ka riski kaotada tippteadlane ettevõtlusele (keskendub teaduse asemel äritegevusele) ja seeläbi otseselt mõju ülikooli finantstulemustele. Teisalt ei ole 3 Teaduse kommertsialiseerimine Eestis, vt https://media.voog.com/0000/0037/5345/files/SpinOff- _lopparaunne_avaldamiseks.pdf ja Iduettevõtete kapitali kättesaadavuse uuring, vt https://kredex.ee/sites/- default/files/202003/Idufirmade%20kapitali%20k%C3%A4ttesaadavuse%20uuring_m%C3%A4rts%202020.pdf 5 ka teadlased motiveeritud ettevõtlusega tegelema, sest ülikoolide karjäärimudel ei soodusta ülikooliväliseid tegevusi4;  teadmiste puudumine selle kohta, kuidas akadeemilist intellektuaalomandit ettevõtlusse üle kanda ja äriks teisendada - Eesti ülikoolide juures tegutsevad küll tehnoloogiasiirde ja ülikoolivälise koostöö arendamisega seotud üksused, kuid neis on puudulikud teadmised sellest, kuidas teadussaavutusi erinevatel viisidel turule tuua ja seeläbi teenida tulu ja luua lisandväärtust nii ülikoolile kui ühiskonnale. Uuringute tulemusel ilmnes vajadus toetusskeemi sekkumisloogika täpsustamiseks, mis looks võimaluse pakkuda iduettevõtetele ja potentsiaalsetele iduettevõtetele kompleksteenuseid, mis sisaldavad lisaks äriarendusnõustamisele ka iduettevõtete arengut finantseerimise teenuseid nende ärikontseptsioonide tõestamiseks ja prototüüpide arendamiseks. Eeltoodust lähtuvalt on toetusskeemis sisustatud uus alasuund ja termin „Teaduskiirendi“, mille fookuses on teadmus- ja tehnoloogiamahuka ettevõtluse ökosüsteem, et: 1. luua terviklik teenuste pakett nii äriarendusnõustamiseks kui ka esmase ärilise kontseptsiooni loomiseks ja prototüüpimiseks ning seeläbi toetada uute teadmus- ja tehnoloogiamahukate innovaatiliste ettevõtete asutamist ja kasvamist nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades; 2. suurendada teadmus- ja tehnoloogiamahuka ettevõtluse ökosüsteemi osaliste kompetentsi, mis looks eeldused süstemaatiliseks ja terviklikuks protsessiks teadmus- ja tehnoloogiapõhise ettevõtluse tekkeks Eestis. Oluline on välja tuua, et teadmus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete all peetakse silmas ettevõtteid, kes muuhulgas tegelevad teadus- ja arendustegevusega „Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse“ (TAKS) mõistes. See tähendab teadustegevust, mille kaudu saadakse uusi teadmisi inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikuse toime kohta või arendustegevust, kus uuringute ja kogemuste kaudu saadud teadmisi rakendatakse uute materjalide, toodete ja seadmete tootmiseks, protsesside, süsteemide ja teenuste juurutamiseks või nende oluliseks täiustamiseks. Nimetatud teaduskiirendi lisandväärtuseks olemasolevate MKM poolt rakendatavate meetmete kõrval on see, et kui näiteks EAS-i poolt pakutavad tehnoloogiasiirde teenused aitavad läbi nõustamise akadeemias sündinud tehnoloogiaid litsentseerida/arendada otsides huvitatud ettevõtteid, siis teaduskiirendi kaudu luuakse ülikoolile võimalus ise osaleda teaduskiirendi tegevuse opereerimisel ja/või teaduspõhiste iduettevõtjate arengut toetavasse programmi suunamisel. Sealhulgas oodatakse teaduskiirendilt ettevõtjatele ka ärikontseptsiooni tõestamise ja prototüüpimise teenuseid, millest täna on turul laiemalt suur puudus. Toetava ökosüsteemi arendamiseks on samaaegselt vaja panustada toetusskeemi teenuste kaudu nii kapitali kättesaadavuse suurendamisele kui maailmatasemel kogemuste kättesaadavaks tegemisele, seetõttu on p 1.6. terminites selgelt välja toodud, et teaduskiirendi kaudu pakutav 4 Käskkirja allkirjastamise hetke seisuga on sel suunal aset leidnud positiivne areng, nt Tartu Ülikooli Arengukava kuni aastani 2025 loob võimaluse akadeemiliste ette: „Teadmussiirdepõige: Loome ülikooli töötajatele võimaluse teadmussiirdepõikeks ettevõtlusesse, säilitades akadeemilise ametikoha ajal, mil töötaja on seotud ettevõtte arendustegevusega või pühendub uue ettevõtte arendamisele. Arvestame teadmussiiret akadeemilise töötaja töö osana, tunnustades parimaid.“ 6 teenus sisaldab tegevusi kontseptsiooni tõestamiseks ja prototüübi arendamiseks koos teadmuspõhise ja ärialase nõustamisega. Punkt 1.7. „Tegevuste eelarve“ Toetusskeemi eelarvet suurendatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt 2020. aasta lõpus kinnitatud meetmete nimekirjas väljatoodud eelarvele, sellest tulenevalt jõustatakse käskkiri ka tagasiulatuvalt alates 01.01.2021.a. Käskkirja tagasiulatuv jõustamine alates 01.01.2021.a on vajalik toetusskeemi rakendamiseks, sealjuures loetakse kinnitatud käskkirjaga lahendatuks varasema käskkirja versiooniga seotud ebaselgus punktides 1.6.2.-1.6.3., mis puudutas partneri ja elluviija tegevuste rakendamiseks mõeldud eelarveliste vahendite ümbertõsteid. Eesti startup ökosüsteemi arendamisel on ellu viidud palju olulisi tegevusi, mistõttu vahendid vastavalt tegevuste eelarve p 1.7 toodud numeratsioonile tegevustes 1, 2, 5 ja 6 on ammendumas 2021. aasta alguses. Selleks et ellu viia algselt planeeritud tegevused ning jätkata ökosüsteemi arendamiseks vajalike tegevustega, planeeritakse suurendada käskkirja muudatusega programmi kogueelarvet, et jätkata tegevuste elluviimist Inimkapitali kättesaadavuse ja Ökosüsteemi arendamise alal (uue käskkirja redaktsiooniga peetakse edaspidi viimase tegevuse all silmas ka teadusmahuka ökosüsteemi arendamist), ning kasutada algselt planeeritud vahendeid Kapitali ja kulukuse määra kitsaskohtade lahendamiseks (uues käskkirja redaktsioonis nimetatud tegevussuuna asemel kaks uut tegevust: a) ärikiirendi ja b) teaduskiirendi), kuni käesoleva Euroopa Liidu programmperioodi (2023. aasta) lõpuni. Eeltoodust lähtuvalt on tegevuste eelarveid muudetud ning samuti täpsustatud tegevuste eest vastutavaid elluviijaid. Elluviija 1 vastutab tegevuste „Inimkapitali kättesaadavus“, „Ökosüsteemi arendamine“ ja „Ärikiirendi“ eest selleks ettenähtud eelarve piires. Elluviija 2 vastutab tegevuse „Teaduskiirendi“ eest selleks ettenähtud eelarve piires. Muudatused eelarve alapunktide on järgmised: Alapunktis 1 on tegevuse „Inimkapitali kättesaadavuse parandamine“ kulusid vähendatud ja edaspidi on tegevuse eelarve 986 747,6 eurot (koos käibemaksuga). Eelarve on vähenenud peamiselt piiratud reisimisvõimaluste tõttu. Alapunktis 2 on täpsustatud „Ökosüsteemi arendamine“ tegevuse nimetust, lisades „sh teadmusmahuka ökosüsteemi arendamine“ ning suurendatud eelarverea kulusid, milleks on edaspidi 2 377 697,99 eurot (koos käibemaksuga). Sellega viiakse ellu ka Startup Estonia strateegias (perioodil 2021–2027) välja toodud tegevussuundade tegevusi, eesmärgiga jätkuvalt arendada teedrajavat iduettevõtlikku ökosüsteemi, muuhulgas elavdada ka piirkondlikku ettevõtluskeskkonda. Samuti on eesmärgiks võetud teadus- ja tehnoloogiamahukate kasvufirmade ökosüsteemi arendamine ning investeeringute ja sidususe suurendamine TA valdkonna prioriteetidega. Alapunktis 3 ja 4 on varasema käskkirja tegevus „Kapitali ja kulukuse määra kitsaskohtade lahendamine“ jagatud kaheks tegevuseks, kuid nende sisu poole suures osas muutunud. 7 Tegevuste eelarve „Ärikiirendi“ puhul on 1 500 000 eurot, mis on elluviija 1 vastutada ja „Teaduskiirendi“ puhul 1 680 000 eurot, mis on elluviija 2 vastutada. Alapunktis 5 on „Horisontaalne kaudsed kulud (ühtse määra alusel)“ elluviija 1 eelarvet suurendatud, milleks on edaspidi 218 399,48 eurot (koos käibemaksuga) ja elluviija 2 eelarvet vähendatud, jäädes edaspidi 15 000 euro juurde (koos käibemaksuga). Alapunktis 6 „Otsene personalikulu“ suureneb elluviija 1 eelarve, milleks on edaspidi 1 455 996,53 eurot (koos käibemaksuga), ja elluviija 2 eelarve väheneb 100 000 eurole (koos käibemaksuga). Alapunktis 7 „Lähetused“ vähenevad nii elluviija 1 kui elluviija 2 eelarved, peamiselt piiratud reisimisvõimaluste tõttu. Uueks elluviija 1 eelarveks on 55 000 eurot (koos käibemaksuga) ja elluviija 2 eelarve jääb 0 eurot (koos käibemaksuga). Alapunktis 8 „Sisseostetud projektijuhtimine“ väheneb eelarve 111 158,40 eurole (koos käibemaksuga). Samuti muutub eelnevate muudatuste elluviija 1 kogueelarve, milleks on edaspidi 6 593 841,60 eurot (koos käibemaksuga). Elluviija 2 kogueelarve on 1 906 158,40 eurot (koos käibemaksuga). Kogueelarvet käskkirjas kõikide tegevuste peale (elluviija 1 ja 2) kokku suurendatakse 7 000 000 eurolt 8 500 000 eurole (koos käibemaksuga). Punkti 1.7.3. on täpsustatud, et eelarve muutmisel elluviijate vahel või suuremas määras kui 20 protsenti toetusskeemi eelarvest tuleb algatada käskkirja muudatus, teavitades täpsetest muudatuste vajadustest e-kirja teel alates muutmise vajaduse tuvastamisest üheaegselt nii rakendusasutust kui ka rakendusüksust. Lisaks on punktis 1.7.4 varasema käskkirja redaktsiooniga võrreldes täpsustatud toetusskeemi tegevuste ajakava tegevuste lõikes ja nende elluviijaid ning nende rakendamise perioode. Sealhulgas „Teaduskiirendi“ rakendamise periood, milleks on 01.01.2021–31.10.2023. Punktis 1.8. „Toetusskeemi sihtgrupp“ täiendatakse punktis 1.8.2. võimaldades sihtgruppi kuuluvatele iduettevõtjatele pakkuda muude teenuste seas ka ärilise kontseptsiooni tõestamise või prototüübi arendamise teenuseid. Punktis 1.8.3. peetakse ökosüsteemi osalistele pakutavate teenuste seas silmas nii teadmiste, kontaktvõrgustike kui ka muid arenguks vajalikke alateenuste pakkumist. Punkt 2.1. „Toetatavad tegevused“ on täpsustatud, et punkti 2.1.1. ja 2.1.2 ülesandeid täidab põhivastutajana elluviija 1 ja punkti 2.1.3. ülesandeid elluviija 2. Lisaks on käskkirja uuendatud kõikide ülesannete lõikes järgmiselt: 8 Punktis 2.1.1.1.2. on täpsustatud, et inimkapitali kättesaadavuse parandamisega seotud tegevuste all peetakse edaspidi süsteemse lähenemise väljatöötamise ja rakendamise all silmas lisaks Eesti üldisele haridussüsteemile ka teadussüsteemi. Punktis 2.1.1.2.1. on kokku liidetud varasemad järjestikused punktid, sisu poolest midagi ei muudetud. Punktis 2.1.1.2.9. on täpsustatud, et lisaks tehnoloogia kommertsialiseerimise kaardistamisele peetakse edaspidi silmas ka teaduse kommertsialiseerimist. Punktis 2.1.2. on välja toodud, et elluviija 1 tegeleb ärikiirendi rakendamisega ja on seega peamine vastutaja ja nimetatud tegevuse teostaja, samal ajal kui elluviija 2 tegeleb ärikiirendi tellimise korraldamisega. Sealhulgas on nimetatud tegevused sellisel viisil juba tänaseks rakendatud. Punktis 2.1.2.1. on täpsustatud, et elluviija 1 on sõlminud hankelepingu ärikiirendi eduka pakkujaga. Ärikiirendi elluviimisel sihtrühma koolitatakse, nõustatakse, toimub mentorlus ja tehakse muid tegevusi, mis tagavad sihtrühma arenemise. Punktis 2.1.2.2. on välja toodud, et elluviijad on sõlminud ärikiirendi tellimise korraldamise ja elluviimise jälgimise osas omavahelise kokkuleppe, mille kohaselt on Elluviija 2 tegevuseks ärikiirendi tellimise korraldamine ja elluviimise jälgimine kasvualades ning Elluviija 1 toetab Elluviijat 2 nimetatud tegevustes. Ühtlasi tähendab see seda, et elluviijate vahel sõlmitud kokkuleppes on välja toodud, et Elluviija 2 jätkab käskkirja punktis 2.1.2 nimetatud tegevuse osas STS § 2 p 10 tähenduses partneri rollis ja ettevõtlusministri 11.04.2019.a kinnitatud käskkirjas nr 1.1-1/19-063 Ettevõtlusministri 14.juuli 2015.a käskkirja nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ toodud partneri kohustuste alusel Kapitali ja kulukuse määra kitsaskohtade lahendamise eesmärgil ellu viidud ärikiirendi programmiga. Punktis 2.1.3. on kirjeldatud elluviija 2 ülesanded teaduskiirendi elluviimisel ning defineeritud teaduskiirendi tegevuse sisu. Teaduskiirendi kaudu pakutav teenus jõuab ettevõtjateni läbi hanke eduka pakkuja, milleks on nii nõustamis- ja äriarendusteenus kui ka erinevad teenused ettevõtja uue ärilise kontseptsiooni tõestamiseks ja prototüübi arendamiseks. Teaduskiirendi rakendaja valitakse avatud, läbipaistva, mittediskrimineeriva menetluse alusel avatud hankemenetlusena riigihanke korras, mistõttu rakendaja ei saa valikulist eelist ja seega käsitada rakendaja kulude katmist riigiabina. Vähese tähtsusega abi saajad on ettevõtjad, kellele osutatakse teenuseid – VTA piirmäär ettevõtja kohta on 200 000 eurot. Punkti 3 „Väljundinäitajad“ on täpsustatud tegevuste lõikes mõõdikuid ja nende eest vastutavaid elluviijaid. Käskkirja on lisatud uue tegevusena teaduskiirendi elluviimisel saavutatav väljundiindikaator:  Teaduskiirendi kaudu on ärilise kontseptsiooni tõestamiseks saanud teenuseid 20 iduettevõtjat (2023. aasta sihttase). Samuti on lisatud veel kolm täiendavat toetusskeemi tegevuse väljundiindikaatorit senistele tegevustele. Inimkapitali kättesaadavuse parandamine tegevuse puhul: 9  Toetatud ettevõtjate arv, kes on Eestisse kolmandatest riikidest ümber asumas ja saanud loa Eestis iduettevõtlusega tegelema hakata (2023. aasta sihttase: 2000). Kirjeldus: Sihtaseme täitmiseks loetakse kokku toetusskeemis Startup Visa kaudu taotluse teinud ning viisa või tähtajalise elamisloa saanud ettevõtjad, kes on saanud loa Eestisse ümber asuda iduettevõtlusega tegelemise eesmärgil.  Kolmandatest riikidest Eestisse tööle asumiseks loa saanud töötajate arv (2023. aasta sihttase: 1900). Kirjeldus: Sihtaseme täitmiseks loetakse kokku toetusskeemis Startup Visa kaudu viisa või tähtajalise elamisloa iduettevõtluses töötamiseks saanud inimeste arv. Ökosüsteemi arendamine, sh teadmusmahuka ökosüsteemi arendamine tegevuse puhul:  Aktiivsete tugiorganisatsioonide arv ökosüsteemis (2023. aasta sihttase: 120). Kirjeldus: Sihtaseme täitmiseks loetakse kokku toetusskeemis aktiivselt osalevate tugiorganisatsioonide arv. Lisaks on suurendatud rakenduskava tulemusraamistiku indikaatori “Abi saavate ettevõtete arv (kokku)“ 2023. aasta sihttaset 8000 ettevõtte peale, sest käskkirja muutmise hetkel oli kättesaadava info kohaselt teada 2020. aasta hinnanguline täitmine, mis on ühtlasi ka esialgse sihttaseme mitmekordne ületäitmine. Veelgi kõrgema 2023. aasta sihttaseme seadmine pole põhjendatud, kuna perioodi lõpuni pole palju jäänud ning võib öelda, et mõõdiku suurt ületäitmist ei tule ka koroonapuhangust tuleneva kriisi tõttu, mil jäävad ära väga paljud üritused. Sellest tulenevalt on ka edasiste konkreetse mõõdiku ehk edasine abi saavate ettevõtete arv oluliselt väiksem ja teatud määral ka prognoosimatu. Punkti 4.2. „Rakendusüksuse õigused ja kohustused“ alapunktides eemaldatakse läbivalt viited partnerile, kuna edaspidi on programmis kaks elluviijat. Punkti 4.3. „Elluviija ja partneri õigused ja kohustused“ muudetakse „Elluviijate õigused ja kohustused“, kuna edaspidi on programmis kaks elluviijat, kellele kehtivad samad õigused ja kohustused tegevuste elluviimisel. Täpsustatud on punkti 4.3.2.1 sõnastust ja viidatakse sisu poolest käskkirja punktile 3 näitajate saavutamise osas. Eemaldati varasema redaktsiooni punktid p 4.5.2.1. ja 4.5.2.2 ning 4.5.2.4, kuna tegemist on sisu poolest STS § 24 punktide 1, 5 ja 6, mis on reguleeritud juba käskkirja uue redaktsiooni punktis 4.3.2. Käskkirja eelnõust on samuti eemaldatud varasemalt kehtinud redaktsiooni ja numeratsiooni alusel p 4.5.2.9., kuna ka käskkirja uue redaktsiooni p 4.1.6 sätte alusel on see juba vastavalt reguleeritud. Samuti eemaldati varasemalt kehtinud redaktsiooni alapunkt 4.5.3., kuna edaspidi on programmil käskkirja mõistes vaid elluviijad. Punktis 4.4 on tehtud täpsustusi sõnastustes. Punktides 4.4.2. – 4.4.3. peetakse elluviija all edaspidi silmas nii elluviija 1 kui ka elluviija 2, kes mõlemad hakkavad alates muudatuse jõustumist esitama RA/RÜ-le tegevuskavasid. Punktist 4.4.4. eemaldatakse viide partnerile, kuna edaspidi on programmis määratud vaid elluviijad. Punktis 4.5 on vähendatud kordusi. Punktis 4.5.2. on lisatud viide ühendmäärusele ja eemaldatud „kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud toetusskeemi tegevuste 10 abikõlblikkuse perioodil ning tasutud abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu“, kuna seda ütleb ka ühendmääruse § 2 lõige 5. Punktis 4.6. „Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud“ on laiendatud alapunkti 4.6.3.5. uute teenuste ja kontseptsioonide sisu võimaldades lisaks arengu-, nõustamis- ja koolitusprogrammidele katta ka teadmuspõhiste äriprojektide kontseptsiooni tõestamise ja prototüübi arendamisega seotud kulud. Teadmuspõhiste äride loomiseks on vajalik toetada uuringute tulemuste liikumist tootearenduse ja turueelsete etappideni, mil uus toode on saanud vajaliku turutõenduse äratamaks huvi erasektori investorites. Sellisteks kuludeks võivad olla erinevad prototüübi arendamiseks vajalikud kulud nt prototüübi arendamisega otseselt seotud materjali- ja tarvikute kulu: sertifitseerimine; standardimine; tehnoloogiliste komponentide arendus, testimine ja demonstreerimine; toote- ja teenusearenduse tehnoloogiaalane nõustamine; tootekatsetuse ja tööstusliku eksperimendi korraldamine; teostatavusuuringu läbiviimine; vastavushindamine; sisse ostetavad teadus- ja arendusteenused ning insenertehnilised ja disainlahendused; intellektuaalomandi kaitsmisega seotud kulud. Samuti võivad sinna alla kuuluda muud äriprojekti arendamiseks vajalikud otsesed kulud lähtuvalt äriprojekti eripärast (muuhulgas ka iduettevõtjate ja potentsiaalsete iduettevõtjate äriprojektide täitmises vahetult osalevate projektimeeskonna liikmete töötasud (koos kõigi riiklike maksude, maksete ja seadusest tulenevate hüvitistega), lisaks projektimeeskonna lähetustega seotud transpordi- ja majutuskulud ning päevarahad, ärilise kontseptsiooni tõestamise, prototüübi arendamise või äriprojekti elluviimisega seotud muud kulud. Punktis 4.7. „Toetuse maksmise tingimused ja kord“ on läbivalt alapunktidest eemaldatud „toetuse saaja“ ja asendatud see elluviijaga, kuna edaspidi peetakse senise toetuse saaja all silmas mõlemat elluviijat korraga. Tagasinõuete korral nõutakse toetus osaliselt või täielikult tagasi konkreetse tegevuse elluviijalt. Samuti on muudetud numeratsiooni ja eemaldatud kordused, kuna viited seadustele juba reguleerivad kirja pandut. Punktis 4.8. on välja toodud mõlemad elluviijad ja et edaspidi esitavad elluviijad ühel vormil vahearuande ja lõpparuande. 3 TOETUSSKEEMI MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE Toetusskeem omab puutumust kõigi läbivate teemadega, kuid sihtgrupi valikul neid eraldi ei käsitleta, vaid eelkõige on fookuses nutika spetsialiseerumise kasvualad. Horisontaalne teema Mõju Regionaalne areng Otsene mõju: Iduettevõtlus on võimalus edendada ettevõtlust üle Eesti, kuna ärimudelid on eskaleeritavad ning ei pea olema asukohapõhised. Iduettevõtlik mõtteviisi levitamisega võimaldatakse elukestvat eneseteostust ning ettevõtlusvõimalusi igale Eesti elanikule, hoolimata tema asukohast, samuti nähakse 11 idusektori tugevalt toetavat mõju regionaalpoliitikale. Infoühiskonna edendamine Otsene mõju: Kuna üks nutika spetsialiseerumise kasvuala on IKT horisontaalselt läbi teiste sektorite, siis toetusskeemi tegevustest kasusaajate arendatav äriidee peab panustama IKT kasvuala arendamisse. Panustatakse ennekõike läbi uute IKT lahenduste loomise või olemasolevate IKT lahenduste täiustamise ning nende rakendamise teistes majandusvaldkondades. Seejuures võivad loodavad IKT lahendused omada mõju kõikidele horisontaalsetele teemadele. Näiteks IKT kasutamine tööstuses (automaatika ja robotiseerimine), küberturvalisus, tarkvara arendamine jne. Keskkonna- ja kliimapoliitika Otsene mõju: Kuna üks nutika spetsialiseerumise kasvuala on ressursside efektiivne kasutamine, siis toetusskeemi tegevustest kasusaajate arendatav äriidee peab panustama nimetatud kasvuala arendamisse. Ennekõike läbi uute ressursisäästlike toodete või teenuste loomise või olemasolevate toodete/teenuste täiustamise. Näiteks materjaliteadus- ja tööstus, „tark maja“, keemiatööstus jne. Võrdsete võimaluste tagamine Otsene mõju: Eesmärk on hoogustada Eesti elanike hulgas iduettevõtlusega tegelemist ja seda mitmekesisel viisil, sõltumata inimeste soost, vanusest, kultuurilisest või geograafilisest taustast. Tegevuse elluviimisel arvestatakse, et info tehtavatest tegevustest jõuaks erinevate sihtgruppideni nende eelistatumaid ning enimkasutatavaid infokanaleid pidi. Programm on võrdväärselt avatud naistele, meestele ja puuetega inimestele nende rahvuslikust taustast sõltumata. Ühtne riigivalitsemine Toetav mõju: Programmi väljatöötamisesse on kaasatud erinevate huvigruppide esindajaid ja kasutatud varasemate analüüside tulemusi. Samuti on toetatava tegevuse puhul arvestatud Haridus- ja Teadusministeeriumi kavandatavate tegevustega, et vältida võimalikke kattuvusi, kuid tagades 12 integreerituse ja koordineerituse tegevuste elluviimisel. 4 KÄSKKIRJA VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Käskkiri on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469); 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289–302); 3. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8). 5 KÄSKKIRJA MÕJUD Käskkirjal on mõju elluviija 1 (SA KredEx) ja elluviija 2 (AS SmartCap kui varasema partneri) töökorraldusele. Mõju tuleneb AS SmartCapi elluviijaks nimetamisest ning uus töökorraldus on kirjeldatud ülal seletuskirja peatükis 3. Käskkirjas suurendatakse toetusskeemi eelarvet, et võimaldada jätkata seniste tegevuste rakendamist kuni käesoleva Euroopa Liidu programmperioodi (2023. aasta) lõpuni. Võimalike uute fookuste seadmisel järgitakse uut Startup Estonia strateegiat (perioodil 2021–2027), mille puhul on üldised tegevused sarnased kui seni. Käskkirja muutmisel ei ole olulist mõju iduettevõtluse ökosüsteemi osapooltele, st. teenusepakkujatele nagu inkubaatorid, koostöötamiskeskused, konverentside korraldajad, õigusbürood, äriinglid. Seda põhjusel, et koostöö kolmandate osapooltega jääb samaks, täpsustub vaid selle koostöö sisu. 6 KÄSKKIRJA KOOSKÕLA SEIREKOMISJONI VALIKUKRITEERIUMITEGA Toetusskeemi kooskõla seirekomisjoni valikukriteeriumitega on selgitatud 14.07.2015. a kehtestatud käskkirja seletuskirjas ning selles punktis ei ole muudatusi. 7 KÄSKKIRJA RAKENDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED, VAJALIKUD KULUD JA RAKENDAMISE EELDATAVAD TULUD 13 Käskkirja uue lisa kehtestamisega on täpsustatud rakendatavaid tegevusi. Näiteks suurema fookuse suunamine ka teadusmahukate iduettevõtete toetamisega seotud tegevustele, kuid tegevuste põhimõtete poolest jätkatakse sarnaste tegevustega nagu varasemalt. Vajalikke kulutuste ja rakendamise eeldatavate tulude poolest suureneb kulutuste maht, kuna kõnesoleva käskkirja kogueelarvet on suurendatud Euroopa Liidu struktuurivahenditest rakendatavate eri meetme tegevuste eelarveliste vahendite ümbertõstete arvelt 8,5 miljoni euro peale, mis on Vabariigi Valitsuse 19.11.2020 korralduse nr 415 lisaga „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri“ ka kinnitatud. 8 KÄSKKIRJA JÕUSTUMINE Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri poolt ja jõustatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2021.a, mis on vajalik toetusskeemi edukaks rakendamiseks ja et muudatus oleks vastavuses Vabariigi Valitsuse poolt juba 2020. aasta lõpus kinnitatud meetmete nimekirjas väljatoodud eelarvele. 9 TOETUSSKEEMI KOOSKÕLASTAMINE Käskkirja eelnõu esitati EIS-i kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile, kes kooskõlastasid käskkirja eelnõu märkustega, vt palun ka märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabelit, mis leitav lisas allpool. Turuolukorra kaardistus ja huvirühmade kaasamine leidis aset 2019 II poolel, mil viidi läbi uuringud „Teaduse kommertsialiseerimine Eestis“ ja „Iduettevõtete kapitali kättesaadavus“. Samuti on avalik konsultatsioon ja huvirühmade kaasamine toimunud 2019. a jooksul Startup Estonia strateegia (perioodil 2021–2027) kokkupanemisel ja kirjutamisel. 14 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Ettevõtlusministri 14. juuli 2015. a käskkirja nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ muutmine“ eelnõu seletuskirja lisa. Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Jrk Märkus / ettepanek Arvestamine nr Rahandusministeerium (RM) 1. Käskkirja muudatusega soovitakse loobuda Arvestatud, seletuskirja partnerist ning määrata ta teiseks elluviijaks. sissejuhatuses tehtud täpsustused Vastavalt STS §-s 16 saab rakendusasutuse ning käskkirjas toodud selgemini tegevusteks olla üks vastutav isik ehk elluviija. STS välja, milline on iga elluviija § 16 lõigetele 1 ja 2 tuleb vastutava isiku ehk tegevuste vastutusala, tegevusteks elluviija suhtes määrata tema tegevused, nende eraldatud eelarve, kuidas elluviija eelarve ning näitajate sihtarv. Eelnõus tehtud panustab väljundinäitaja täitmisesse muudatusega on tegemist sisuliselt kahe projektiga ning seda kirjeldatud ka ning selgusetu on kahe elluviija konkreetne seletuskirjas. vastutusala ja tegevuste jaotus, elluviijate vahel selgelt eristatav eelarve ning kuidas iga elluviija panustab väljundinäitaja täitmisse. Kahe elluviija rakendamine on võimalik, kuid sellisel juhul tuleb see selgelt kajastada käskkirja volitusnormis ning selgitada seletuskirjas. 2. Käskkirja eelnõu seletuskirja peatükis 7 on välja Arvestatud, seletuskirja peatükis 7 toodud, et „Uue lisa kehtestamine ei muuda on tehtud täpsustused ning toodud käskkirja rakendamisega seotud tegevusi, vajalikke välja, millistest vahenditest kulusid ega rakendamise eeldatavaid tulusid“. suurendatakse käskkirja eelarvet. Juhime tähelepanu, et muudetakse ka käskkirja eelarvet ning see suureneb 1,5 mln euro võrra. Seega omab ka mõju rakendamise tegevustele ning on seotud vajalike kulude suurendamisega. Palume selgitada antud peatükis, millistest vahenditest suurendatakse käskkirja eelarvet. 3. Käskkirja eelnõu punktis 1.1.4 on meetme Arvestatud, käskkirja eelnõus eesmärgiks märgitud „Meetme eesmärk on teadus- tehtud vastav muudatus. ja arendustegevusega (edaspidi TA) panustada tootlikkuse ja konkurentsivõime tõusu“. Vastavalt meetme nimekirjale on meetme 4.2 korrektne eesmärk järgmine „Oodatavaks tulemuseks on TA suunatus Eesti riigi, ühiskonna ja majanduse vajadustele nii teadustegevuses kui ka selle tulemuste rakendamisel, mis omakorda panustab tootlikkuse ja konkurentsivõime tõusu. Riik on rakenduslike uuringute ja ettevõtete arendustööde tark eestvedaja ja teadusasutused teevad tihedat koostööd valitsusasutuste ja ettevõtetega. TA muudab majandusstruktuuri teadmistemahukamaks ning paraneb kasvuvaldkondade ettevõtluse hõive 15 ja lisandväärtuse osakaal majanduses ja ekspordis. Riik peab seejuures jälgima, et liiga suur fokusseerimine ei muutuks kitsendavaks ja takistavaks faktoriks teadus- ja innovatsioonikeskkonna arengus ja halvates teadusasutuste võimet paindlikult reageerida ettevõtete vajadustele. TA ning kõrgharidussüsteem on vahendiks majanduse struktuurimuutuste saavutamisel ning Eesti targal positsioneerimisel rahvusvahelises tööjaotuses“. Käskkirja eelnõus tuleb teha vastav parandus. 4. Käskkirja eelnõu punktis 1.1.5 on meetme Arvestatud, käskkirja eelnõus tegevuseks märgitud „Iduettevõtluse hoogustamine. tehtud vastav muudatus. Soodustame struktuurseid muutusi ettevõtluses, toetades uute innovaatiliste ettevõtete asutamist ja kasvamist kasvualades.“. Vastavalt meetme nimekirjale on meetme 4.2.6 korrektne nimetus järgmine „Start-up ettevõtluse hoogustamine. Soodustame struktuurseid muutusi ettevõtluses, toetades uute innovaatiliste ettevõtete asutamist ja kasvamist kasvuvaldkondades“. Käskkirja eelnõus tuleb teha vastav parandus. 5. Käskkirja punktis 1.4. on eemaldatud on varasem Arvestatud, toetusskeemi „Toetusskeemi vajalikkus“. Põhjenduseks on vajalikkuse analüüs lisatud toodud, et toetusskeemi vajalikkust määratlev punkt käskkirja seletuskirja. kustutati, kuna sellel puudus regulatiivsus ja vajalik volitusnorm selle kehtestamiseks. Tulenevalt toetuse andmise käskkirja juhisest tuleb seletuskirjas hinnata meetme vajadust ehk esitada analüüs, viidates kättesaadavale allikale. Seletuskirjas tuleb tuua põhiargumendid ning selgitada, milliseid toetavate tegevuste alternatiive on kaalutud ja kas probleemi lahendamiseks tehakse ka muid meetme tegevusi, sh teiste prioriteetsete suundade alt või riigisisese tegevusena. Tulenevalt eelnevast tuleb toetusskeemi vajalikkus analüüsida seletuskirjas. 6. Käskkirja eelnõu punktis 3 on muudetud indikaatori Arvestatud, suurendatud “Abi saavate ettevõtete arv (kokku)“ 2023. aasta rakenduskava tulemusraamistiku sihttaset ning viidud see kooskõlla kehtivas indikaatori “Abi saavate ettevõtete Vabariigi Valitsuse meetmete nimekirjas kinnitatud arv (kokku) 2023. aasta sihttaset sihttasemega, milleks on 3156 ettevõtet. 2019 8000 ettevõtte peale, sest käskkirja seirearuande kohaselt oli 31.12.2019 seisuga näitaja muutmise hetkel oli kättesaadava tegelik täitmine aga juba 6060 ettevõtet ehk 192% info kohaselt teada ainult 2020. aastaks 2023 seatud sihttasemest. Meetme tegevuse aasta täitmine, mille põhjal on uus 4.2.6 näitaja edukast täitmisest tingituna on ka sihttase tuletatud. Veelgi suurem rakenduskava näitaja „Abi saavate ettevõtete arv sihttaseme tõstmine pole (kokku)“ sihttase üle täidetud ning saavutusmäär põhjendatud, kuna kokku 31.12.2019 seisuga oli 133%. Euroopa koroonapuhangust tulenevalt võib Komisjon on andnud teada, et liikmesriigid peaksid prognoosida väga paljude ürituste 16 kõigi ERF/ÜF näitajate sihttasemed kriitiliselt üle ära jäämist ning sellest tulenevalt ei vaatama ja kus programmperioodi lõpuks on tule ka väga suurt mõõdiku prognoositav (märgatav) üle täitmine, siis ka ületäitmist aastaks 2023. sihttasemed järgmise rakenduskava muudatusega ära korrigeerima. Edaspidi näitajate sihttasemete muutmist nad enam ette ei näe. Vastava info on Rahandusministeerium edastanud ka rakendusasutustele 22.10.2020. Sellest tulenevalt on ettevõtete arvu näitaja sihttase vajalik lähiajal ära korrigeerida ka meetmete nimekirjas ja rakenduskavas. Et mitte hakata lähiajal uuesti käskkirja muutma sihttaseme korrigeerimiseks, teeme ettepaneku märkida käskkirja juba tegelik eeldatav 2023 sihttase ning esitada seletuskirjas vastav kalkulatsioon. 7. Käskkirja eelnõu punkti 4.3.1 osas soovitame Arvestatud, lisatud käskkirja selguse huvides lisada punkti, kellele võib antav eelnõusse. toetus olla vähese tähtsusega abi, nt „Kui tegevuse elluviimiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) sihtgrupi ettevõtjale…“ või „Kui tegevuse elluviimiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) lõppkasusaajale. …“. Praeguse sõnastuse puhul ei ole arusaadav, kes on vähese tähtsusega abi saajad ja eelnõu seletuskirjas ei ole seda ka selgitatud, kuid vähese tähtsusega abi andmine peab olema läbipaistev nii andjale kui saajale. 8. Käskkirja eelnõu punkti 4.3.2 osas soovitame Arvestatud, lisatud käskkirja selguse huvides lisada pärast sõna „VTA“ sõnad eelnõusse. „ettevõtja kohta“ („VTA ettevõtja kohta ei tohi ..“). 9. Seoses sellega, et nõukogu määruse 1301/2013 Arvestatud, käskkirjast eelnõust muudatusega (vt artikkel 3 lg 3 punkti d) on lubatud eemaldatud , kuna ka käskkirja anda vähese tähtsusega abi struktuurivahendistest varasemalt ja uue redaktsiooni p ka raskustes ettevõtjatele, siis soovitame kaaluda, 4.1.6 sätte alusel on see juba kas punkt 4.5.2.9 on vajalik. Seda juhul, kui vastavalt reguleeritud. Vabariigi Valitsuse 21.08.2014 määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ tingimused (vt § 3 lg 2 p 3) seda lubavad. 10. Seletuskirjas palume seoses teaduskiirendi Arvestatud, seletuskirja on loomisega selgitada ja põhjendada iga vahendaja täiendatud numeratsiooni tasandil, kas ta on või ei ole riigiabi saaja, sh kas muutumise tõttu p 2.1.3 all.. teaduskiirendi ise võib olla abi saaja ja kas Teaduskiirendi rakendaja valitakse teaduskiirendi elluviimisel pakutavate teenuste jms avatud, läbipaistva, (vt eelnõu p 2.1.2.3) puhul on tegemist vähese mittediskrimineeriva menetluse tähtsusega abiga sihtgrupile (iduettevõtjatele). alusel avatud hankemenetlusena riigihanke korras, mistõttu ei ole valikulist eelistamist ja tegevust ei saa abi käsitleda riigiabina. 17 Samuti ei saa otseselt kasu teaduskiirendi rakendaja ise, kes peab tagama teenuse olemasolu ettevõtjatele, kus VTA piirmäär on 200 000 eurot ja konkureeritakse sellele rahale. 11. Käskkirja eelnõu seletuskirja peatükis 3 Arvestatud, seletuskirja on „toetusskeemi mõju läbivatele teemadele“ on täiendatud. Mõju regionaalsele hinnatud toetav mõju sellistele läbivatel teemadel arengule ja võrdsetele võimalustele nagu võrdsed võimalused ning ühtne on ümber hinnatud otseseks, kuna riigivalitsemine. Regionaalarengule on läbiva teema programm on senimaani ja ka mõju hinnatud kaudseks. Vastavalt Vabariigi edaspidi üha rohkem panustamas Valitsuse korraldusele „Perioodi 2014–2020 võrdsete võimaluste tagamisse ja struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ (edaspidi regionaalsel tasandil iduettevõtluse meetmete nimekiri) omab meetme tegevus 4.2.6. ökosüsteemi arengusse. olulist mõju regionaalsele arengule, võrdsetele võimalustele, riigivalitsemisele ning infoühiskond. Mõju analüüs läbivatele teemadele tuleb analüüsida vastavalt Rahandusministeeriumi 2014. aasta juhendmaterjalile „Läbivad teemad valdkonna arengukavas“. Rahandusministeerium on juhtinud tähelepanu 19.03.2019 kirjaga nr 1.1-11/1679-2, et seletuskirjas vajab täiendavat selgitamist käskkirja rakendamisest tulenev mõju regionaalarengule. Toetusskeemi seletuskirjas puudub teave toetusskeemiga toetatavate tegevuste elluviimise või teenuste kättesaadavuse (või selle vajaduse) kohta piirkonniti ning kindlasti ei tohi käskkirja mõju regionaalarengule jääda vaid kaudseks. Startup Estonia strateegias 2021–2027 on selge kitsaskohana välja toodud, et Iduettevõtlus- ja innovatsioonipõhised ettevõtted on koondunud Tallinna ning Harju- ja Tartumaale (95%), samal ajal kui piirkondlik teadlikkus iduettevõtlusest ja sellealane võimekus on hoolimata huvist valdkonna võimaluste vastu vähene. Strateegia tulevikueesmärkides on välja toodud, et iduettevõtlik mõtteviis ning seda toetav ja arendav ökosüsteem peab võimaldama elukestvat eneseteostust ning ettevõtlusvõimalusi igale Eesti elanikule muuhulgas hoolimata tema asukohast, samuti nähakse idusektori tugevalt toetavat mõju regionaalpoliitikale. Strateegia näeb ette valdkonna arendamist ja toetamist (sh võimaluste ja teenuste kättesaadavus, taristu ja rahastusmeetmed) piirkondlikult. Lähtuvalt eeltoodust tuleb käskkirja 18 tegevuste rakendamisel kavandada ja suunata toetusi ka piirkondlikult, et saavutada positiivne mõju regionaalarengule.“ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) 1. Toetustingimuste eelnõu on olulise formaalse Arvestatud osaliselt, seletuskirja puudusega. Nimelt soovitakse käskkirjas toodud sissejuhatuses tehtud täpsustused tegevustele määrata kahte elluviijat ja seeläbi senise ning käskkirjas toodud selgemini partneri rollist loobuda. Arvestades, et ühel välja, milline on iga elluviija projektil saab olla ainult üks vastutavast isikust tegevuste vastutusala, tegevusteks elluviija, siis kavandatava muudatuse tulemusena eraldatud eelarve, kuidas elluviija tekib sisuliselt kaks erinevat projekti. Sellist panustab väljundinäitaja täitmisesse lahendust võimaldab perioodi 2014–2020 ning seda kirjeldatud ka struktuuritoetuse seadus (edaspidi STS) § 16 lõige seletuskirjas. 2, kuid lõikele tuleb selguse eesmärgil viidata käskkirja volitusnormis ning mitme projekti STS § 16 lõikega 2 on küll asjaolude kinnitamist ühe käskkirjaga selgitada arvestatud, kuid kuna see ei ole seletuskirjas. Mitme elluviijaga käskkirja puhul volitusnorm nagu ka näiteks § 16 tuleb iga elluviija suhtes määrata tema tegevused ja lõige 4, siis seda ei ole kajastatud nende eelarve ning väljundi- ja tulemusnäitajate eraldiseisvalt käskkirja preambulis. sihtarv - nii nagu seda näevad ette STS § 16 lõiked 1 ja 2. Pärast käskkirja kinnitamist tuleb vastavad muudatused kajastada ka struktuuritoetuste registris - muuta elluviija 1 vastutusala ja lisada juurde elluviija 2 projekt. Haridus- ja teadusministeerium (HTM) 1. Eelnõu muudatusega nimetatakse seni partneri Arvestatud, eelnõu käskkirja ja rollis olnud AS SmartCap tegevuse teiseks seletuskirja täiendatud ning toodud elluviijaks. Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, selgemini välja toetusskeemi kuidas takistab senine partneri staatus eelnõus elluviijate vastutused eri tegevuste kirjeldatud tegevuste elluviimist soovitud kujul. lõikes. Samuti ei ole selge, kuidas aitab tegevuse elluviimine kahe elluviija poolt, sealhulgas eraldi aruandluse esitamine rakendusüksusele, kaasa toetusskeemi paremale rakendamisele, efektiivsemale suhtlusele ja tegevuse läbipaistvusele. Selgusetuks jääb, kes vastutab tegelikult kogu toetusskeemi elluviimise ja tulemuste saavutamise eest. Palume selles osas täiendada seletuskirja. 2. Eelnõu kohaselt on lisatav tegevus suunatud Arvestatud osaliselt, seletuskirja ettevõtete teadmusmahukuse kasvatamisele. Palume täiendatud läbiviidud uuringu seletuskirja täiendada selgitusega, milliseid tulemustega, mis tõestab ettevõtete teadmusmahukusega seotud probleeme teadusmahukate ettevõtete kapitali täpselt lahendatakse. Palume lisada eelnõusse puudust varases arengufaasis, täiendava tulemusnäitajana erasektori teadus- ja millele lahenduseks näevad arendustegevuse investeeringute mahu kasvuga turuosalised prototüübi välja seotud näitaja. arendamiseks tootearenduseks mõeldud toetust teadusmahukatele ja 19 kõrgtehnoloogilistele iduettevõtetele, mida on plaanis teaduskiirendi teenusena pakkuda. Täiendava tulemusnäitaja lisamine ei ole põhjendatud, kuna planeeritava tegevuse eesmärgiks on toetada väga varajase faasi projektide arvukuse kasvu (et rohkem teadmust jõuaks ettevõtlusesse). Seetõttu jälgime eelkõige kasu saanud ettevõtjate edenemist järgmistele tehnoloogia valmiduse tasemetele, mitte eraldiseisva eesmärgina erasektori teadus- ja arendustegevuse mahu kasvu. 3. Palume selgitada, kas eelnõu punktis 2.1.1.2.6. Teadmiseks võetud. Tegemist on märgitud sõnastus „/.../ riiklike tegevuste toetatava tegevusega, millega on soovitamine“ saab olla toetatav tegevus või on siin tegeletud ka senimaani, et mõeldud analüüside/uuringute läbiviimise toetamist iseseisvalt analüüsida startup ja vastavate tulemuste alusel ettepanekute tegemist kogukonna vajadusi ning selle uute riiklike tegevuste disainimiseks? põhjal teha riigile soovitusi parendusteks. 4. Palume selgitada, kas ja kuidas on kavandatud Arvestatud osaliselt, kuna tegevused seotud teadus- ja arendustegevusega suuremalt jaolt puudub käesoleval teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse käskkirjal seos teadus- ja mõttes. Seega palume eelnõus ja seletuskirjas tuua arendustegevuse korralduse välja seos teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega (TAKS), kuna seadusega. Ühtlasi palume mõistete defineerimisel programm tegeleb iduettevõtluse läbivalt lähtuda teadus- ja arendustegevuse ökosüsteemi arendamisega ehk korralduse seaduses või rahvusvaheliselt iduettevõtetele suunatud tunnustatud dokumentides (näiteks OECD Frascati tugisüsteemi parendamise ja käsiraamat) sätestatud mõistetest. vastavate teenuste arendamisega, seega mitte otseselt teadus- ja arendustegevusega. Ainus seos TAKS-iga on loodaval teaduskiirendil, mille tulemusel on Eestis rohkem ettevõtteid, kes tegelevad teadus- ja arendustegevusega ja ka rakendavad teadustulemusi (TAKS- i mõistes). Käskkirja seletuskirja täiendatud ning viidatud ka TAKS- ile teaduskiirendi tegevuse kirjelduse all. 5. Eelnõu seletuskirjas puudub selgitus seoste kohta Arvestatud osaliselt, kuna teiste olemasolevate ja kavandatavate teadaolevalt puuduvad samad meetmetega, mille käigus toetatakse teadmus- ja tegevused teistes meetmetes. tehnoloogiasiirde alaseid tegevusi (näiteks Käskkirja seletuskirja täiendatud teaduskiirendi tegevuse osas, mis 20 sektoritevaheline mobiilsus, mis on Haridus- ja keskendub ülikoolide Teadusministeeriumi haldusalas), ning kirjeldus organisatoorsele ettevalmistusele selle kohta, kuidas sobitub kavandatav tegevus juba ehk teenuse arendamisele, et käimasolevate ja käivitatavate tegevustega nii suurendada teaduspõhiste Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kui iduettevõtete arvu, mis jõuavad Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas ja ärikontseptsiooni tõestamiseni. millist lisandväärtust see annab. Palume selles osas Olemasolevad HTM-i tegevused täiendada seletuskirja. näiteks sektoritevahelise mobiilsuse näol või MKM-i meetmed, mida rakendatakse EAS-i kaudu on teistsuguse suunitlusega ning suunatud teadlastele või küpsemas faasis iduettevõtetele, mis jääb otseselt teaduskiirendi fookusest välja. Näiteks akadeemias sündinud tehnoloogiate litsentseerimine ja vastava ettevõtte leidmine turukõlbuliku toote väljaarendamiseks ei keskendu uusettevõtluse teenuse arendamisele ülikooli juures, sh ei pakuta ka teenuseid prototüübi arendamiseks jne. 6. Seletuskirjas puudub selgitus, kuidas on Teadmiseks võetud. teaduskiirendi seotud ülikoolide pädevuse Teaduskiirendi eesmärk on arendamisega teadustulemuste kaardistada ja arendada kommertsialiseerimise osas. Palume täiendada teaduspõhise ettevõtluse seletuskirja. ökosüsteemi kui ka pakkuda vajalikke teenuseid teaduspõhistele iduettevõtjatele. Ülikoolid saavad osaleda teaduskiirendi operaatori hankes kas individuaalselt või partnerluses teiste organisatsioonidega, mis loob neile võimaluse ise kujundada pädevust suurendavaid tegevusi. Kui nad ei osale hankes, siis kaasab teaduskiirendi operaator nad ühena selle ökosüsteemi osalistest ökosüsteemide kaardistamise ja arendamise tegevustesse. 7. Seletuskirjas on tegevuse lisamise ühe põhjendusena Teadmiseks võetud, seletuskirjas viidatud uuringule „Teaduse kommertsialiseerimine on välja toodud rohkem tegevusi Eestis“. Samas on selleteemalisi uuringuid Eestis põhjendavaid uuringuid kui tehtud rohkem ning leiame, et vaid ühe uuringu nimetatud „Teaduse järeldustele tuginemine ei ole antud juhul kommertsialiseerimine Eestis“ asjakohane. Seda enam, et uuringu põhjal tuuakse uuring. välja peamised muudatused ülikoolide kommertsialiseerimistegevustes, samas kui meetme 21 tegevus on suunatud teadmusmahukate iduettevõtete tegevuse toetamisele. 8. Eelnõust ei selgu, kuidas on tagatud AS SmartCap Teadmiseks võetud. AS SmartCap pädevus tegevuse teadmusmahukuse hindamisel ehk on olemas kompetents ja varasem kes ja kuidas hakkab hindama, et toetuse saaja kogemus kiirendiprogrammide tegevus on teadus- ja arendustegevus. Palume lisada rakendamisel ja elluviimisel. täiendav selgitus seletuskirja. Kõikides senistes ja planeeritavates tegevustes puudulikud kompetentsid mehitatakse jooksvalt või kujundatakse hanked selliselt, et kompetents oleks tagatud hanke pakkuja meeskonnas. 9. Seletuskirjas on märgitud uuringu tulemusena, et Teadmiseks võetud, kirjeldatud „teadlased ei ole motiveeritud ettevõtlusega muutus karjäärimudelis on väga tegelema, sest ülikoolide karjäärimudel ei soodusta tervitatav ja oluline samm. Kuivõrd ülikooliväliseid tegevusi“. Juhime tähelepanu, et uuringu tegemise hetkeks ei olnud mitmed ülikoolid on muutnud juba oma see info kättesaadav, siis täiendame karjäärimudeleid. Näiteks Tartu Ülikooli nõukogus vastava infoga seletuskirja. 20. aprillil 2020. a vastu võetud Tartu Ülikooli Arengukava kuni 2025: „Teadmussiirdepõige: Loome ülikooli töötajatele võimaluse teadmussiirdepõikeks ettevõtlusesse, säilitades akadeemilise ametikoha ajal, mil töötaja on seotud ettevõtte arendustegevusega või pühendub uue ettevõtte arendamisele. Arvestame teadmussiiret akadeemilise töötaja töö osana, tunnustades parimaid.“. Leiame, et nimetatud info on oluline ja võiks olla ka seletuskirjas kajastatud. 22
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel