DateSet nr DocNumber
KÄSKKIRI
Ettevõtlusministri 14. juuli 2015. a käskkirja
nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused
iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ muutmine
1. Perioodi 2014—2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel kehtestan
ettevõtlusministri 14. juuli 2015. a käskkirja nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused
iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ lisa järgmises sõnastuses (lisatud).
2. Käesolevat käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Raul Siem
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Ettevõtlusministri
14. juuli 2015. a käskkiri nr
15-0206 „Toetuse andmise
tingimused iduettevõtluse
hoogustamiseks ehk Startup
Estonia“
Lisa (muudetud sõnastuses)
1. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KIRJELDUS
1.1 Seos Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga 2014—2020
1.1.1. Prioriteetne suund
Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus.
1.1.2. Prioriteetse suuna eesmärk
Teadus-, arendus- ja innovatsiooni (edaspidi TA&I) süsteem toetab majandusstruktuuri
muutumist teadmistemahukamaks ja sotsiaalsete väljakutsete lahendamist.
1.1.3. Meetme nimetus
TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas
spetsialiseerumine kasvualade1 arendamine.
1.1.4. Meetme eesmärk
Oodatavaks tulemuseks on teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) suunatus Eesti riigi,
ühiskonna ja majanduse vajadustele nii teadustegevuses kui ka selle tulemuste rakendamisel,
mis omakorda panustab tootlikkuse ja konkurentsivõime tõusu. TA muudab majandusstruktuuri
teadmistemahukamaks ning paraneb kasvuvaldkondade ettevõtluse hõive ja lisandväärtuse
osakaal majanduses ja ekspordis.
1.1.5. Meetme tegevus
Iduettevõtluse hoogustamine. Soodustame struktuurseid muutusi ettevõtluses, toetades uute
innovaatiliste ettevõtjate asutamist ja kasvamist kasvuvaldkondades.
1.1.6. Meetme tegevuse tulemus
Meetme tegevuse tulemusena soodustatakse Eesti ettevõtjaid tegelema aktiivselt kõrge
lisandväärtusega ning ekspordipotentsiaaliga innovaatiliste toodete ja teenuste
väljatöötamisega.
1
Kasvualadeks on valitud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia horisontaalselt läbi teiste sektorite,
tervisetehnoloogiad ja –teenused ning ressursside efektiivsem kasutamine.
2
1.2. Toetuse andmise eesmärk
Toetuse andmise eesmärk on kasvuvaldkondade edendamiseks arendada iduettevõtjatele ja
potentsiaalsete iduettevõtjatele vajalikke teenuseid.
1.3. Toetusskeemi elluviimise tulemus
Toetatavate tegevuste elluviimise tulemusena on:
1.3.1. kasvanud potentsiaalsete iduettevõtjate ja iduettevõtjate teadmised iduettevõtluse
eripäradest ja oskused iduettevõtluse väljakutsetega paremini toime tulla;
1.3.2. suurenenud on iduettevõtjate arv, mis suudavad luua globaalselt konkurentsivõimelise
ärimudeli;
1.3.3. suurenenud on iduettevõtjate arv, mis suudavad äri kasvatada, kaasates seejuures
vajadusel ka kapitali;
1.3.4. välja kujunenud mitmekesine iduettevõtjate ökosüsteem, mis on pikas perspektiivis
jätkusuutlik ja globaalses kontekstis konkurentsivõimeline ning loob eeldused globaalse
kasvupotentsiaaliga iduettevõtjate tekkeks ja kasvuks Eestis.
1.4. Rakendusasutus ja -üksus
Vastavalt perioodi 2014—2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §
12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete
nimekirjale on rakendusasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi
rakendusasutus) ja rakendusüksus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.
1.5. Toetusskeemi elluviijad
Toetusskeemi elluviija 1 on Sihtasutus KredEx ja elluviija 2 AS SmartCap (ühiselt ka elluviija
või elluviijad).
1.6. Terminid
Käskkirjas kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1.6.1. iduettevõtja – Eestis registreeritud äriühingule kuuluv majandusüksus, mille eesmärk on
globaalse kasvupotentsiaaliga, innovaatilise ning korratava ärimudeli väljatöötamine ja
käivitamine;
1.6.2. potentsiaalne iduettevõtja – iduettevõtjale eelnev arengustaadium, mille käigus
moodustub meeskond, kellel on ühine korratava ärimudeliga projekt, mida arendatakse
iduettevõtjaks;
1.6.3. ökosüsteem – kõiki iduettevõtlusega seotud osapooli hõlmav arengukeskkond, mille
koostoimes suurendatakse iduettevõtjate ja -ettevõtluse panust Eesti sisemajanduse
kogutoodangusse;
1.6.4. ärikiirendi – investeerimisettevõte, mis lisaks kapitalile pakub iduettevõtjale
arenguprogramme, et aidata iduettevõtjal edu saavutada;
1.6.5. võistlev dialoog – hankemenetluste liik riigihangete seaduse § 63 tähenduses;
3
1.6.6. teaduskiirendi – organisatsioon või nende kogum, mis toetab iduettevõtja või
potentsiaalse iduettevõtja tegevusi kontseptsiooni tõestamiseks ja prototüübi arendamiseks
koos teadmuspõhise ja ärialase nõustamisega.
1.7. Tegevuste eelarve (koos käibemaksuga)
TOETATAVAD TEGEVUSED 2 ja Abikõlblike kulude/toetatavate tegevuste eelarve
kindlaksmääratud kulukohad
1. Inimkapitali kättesaadavuse parandamine Elluviija 1 kulud
KOKKU 986 747,6
2. Ökosüsteemi arendamine, sh Elluviija 1 kulud
teadmusmahuka ökosüsteemi arendamine
KOKKU 2 377 697,99
3. Ärikiirendi Elluviija 1 kulud
KOKKU 1 500 000
4. Teaduskiirendi Elluviija 2 kulud
KOKKU 1 680 000
5. Horisontaalne kaudsed kulud (ühtse määra Elluviija 1 kulud Elluviija 2 kulud
alusel) 218 399,48 15 000
Elluviija 1 kulud Elluviija 2 kulud
6. Otsene personalikulu
1 455 996,53 100 000
Elluviija 1 kulud Elluviija 2 kulud
7. Lähetused
55 000 0
8. Sisseostetud projektijuhtimine Elluviija 1 kulud Elluviija 2 kulud
0 111 158,4
KOKKU 1 729 396,01 226 158,4
Elluviija 1 eelarve KOKKU 6 593 841,60
Elluviija 2 eelarve KOKKU 1 906 158,40
KOKKU EELARVE 8 500 000
1.7.1. Toetatavaid tegevusi rahastatakse 100 protsendi ulatuses Euroopa Liidu struktuuri- ja
investeerimisfondide vahenditest Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu.
1.7.2. Käskkirja muutmata võib tegevuste vahel summasid muuta kuni 20 protsendi (kaasa
2
Vastavalt tegevuste kirjeldusele alapeatükis 2.1.
4
arvatud) ulatuses toetusskeemi kogueelarvest. Seejuures on elluviijal 1 õigus summasid muuta
üksnes elluviija 1 tegevuste ja eelarve ulatuses ning elluviijal 2 üksnes elluviija 2 tegevuste ja
eelarve ulatuses.
1.7.3. Eelarve muutmiseks elluviijate vahel või suuremas määras kui 20 protsenti toetusskeemi
eelarvest tuleb algatada käskkirja muudatus teavitades täpsetest muudatuste vajadustest e-kirja
teel alates muutmise vajaduse tuvastamisest üheaegselt nii rakendusasutust kui ka
rakendusüksust. Toetusskeemi eelarvet võib muuta mitte tihedamini kui iga kuue kuu tagant.
1.7.4. Toetusskeemi tegevusi viiakse ellu järgneva ajakava alusel.
Tegevuse nr Tegevuse sisu Teostaja Periood
1.1 Inimkapitali kättesaadavus Elluviija 1 14.07.2015–
31.10.2023
1.2. Ökosüsteemi arendamine, Elluviija 1 14.07.2015–
sh teadmusmahuka 31.10.2023
ökosüsteemi arendamine
1. 3. Ärikiirendi Elluviija 1 14.07.2015–
31.10.2023
1.4. Teaduskiirendi Elluviija 2 01.01.2021–
31.10.2023
1.8. Toetusskeemi sihtgrupp
Toetusskeemi sihtgrupiks on:
1.8.1. iduettevõtlusest huvitatud inimesed või potentsiaalsed iduettevõtjad;
1.8.2. iduettevõtjad, kes vajavad oma ärikontseptsiooni süsteemseks arendamiseks teadmisi,
teadmuspõhist lähenemist, kontakte või teenuseid nende ärilise kontseptsiooni tõestamiseks või
prototüübi arendamiseks;
1.8.3. iduettevõtluse arendamisega otseselt seotud ökosüsteemi osalised, kes pakuvad varases
arengufaasis iduettevõtjatele teenuseid.
2. TEGEVUSTE KIRJELDUS, ÜLESANDED JA EESMÄRGID TULEMUSTE
SAAVUTAMISEKS
2.1. Toetatavad tegevused
Iduettevõtluse arendamisel on eesmärk tagada punktis 1.3 kirjeldatud tulemused peatükis 3
kirjeldatud väljundinäitajate kaudu. Iga tegevus on avatud kõigi toetusskeemi sihtrühmadele.
Tegevused peavad toetama nii allkirjeldatud ülesannete lahendamist kui ka valmistumist
toetusskeemi lõpetamiseks abikõlblikkuse perioodi lõpu lähenemisel või vahendite ära
kasutamisel.
2.1.1. Toetusskeemi elluviimiseks täidab elluviija 1 järgmisi ülesandeid:
2.1.1.1. Inimkapitali kättesaadavuse parandamine
Toetatavad tegevused:
5
2.1.1.1.1. seirata ja parandada iduettevõtluseks vajaliku tööjõu kättesaadavust
Eestis;
2.1.1.1.2. koostöös turuosalistega töötada välja süsteemne lähenemine ja
rakendada seda Eesti haridus- ja teadussüsteemis osalevate inimeste kaasamisele
iduettevõtluse ökosüsteemi;
2.1.1.1.3. hõlbustada iduettevõtluse hoogustamiseks vajaliku inimkapitali
kättesaadavust väljaspool Euroopa Liitu asuvatest riikidest.
2.1.1.2 Ökosüsteemi arendamine, sh teadmusmahuka ökosüsteemi arendamine
Toetatavad tegevused:
2.1.1.2.1. tervikliku väärtuspakkumise kujundamine varase faasi ja kasvufaasi
iduettevõtjate Eestisse meelitamiseks, nende arengu tagamiseks Eestis ja selle
rakendamine;
2.1.1.2.2. kohaliku kogukonna arendamine ja kogukonna tegevuste
võimendamine;
2.1.1.2.3. arengusuundade ühine eesmärgistamine ja koostöö tulemuste
saavutamisel;
2.1.1.2.4. regulaarsete kogukonna kohtumiste korraldamine, turuosalistele
täiendõppe võimaluste pakkumine ja korraldamine;
2.1.1.2.5. ökosüsteemi arendamise jaoks vajalikud kommunikatsiooni- ja
teadlikkuse tegevused;
2.1.1.2.6. kogukonna vajaduste analüüsimise baasil ökosüsteemi arengut
toetavate riiklike tegevuste soovitamine;
2.1.1.2.7. investorite ja kogenud iduettevõtjate kaasamine ettevõtlushariduse ja
TA võrgustikesse;
2.1.1.2.8. kõigi ülesannete täitmiseks Eesti iduettevõtluse keskkonna
rahvusvaheline turundamine;
2.1.1.2.9. võimaluste kaardistamine teaduse ja tehnoloogia
kommertsialiseerimise eri etappide mõjutamiseks;
2.1.1.2.10. investorite investeerimisvalmidust arendavate programmide
elluviimine;
2.1.1.2.11. innovatsiooni märkamine ja arendamine valdkondades, kus riiklikest
prioriteetidest tulenevalt on vajadus arendada iduettevõtluse ökosüsteemi
konkreetse poliitikavaldkonna eesmärkide saavutamiseks.
2.1.2. Toetusskeemi elluviimiseks tegeleb elluviija 1 ärikiirendi rakendamisega ja elluviija 2
ärikiirendi tellimise korraldamisega, mille osas on toetatavad tegevused järgnevad:
2.1.2.1. Elluviija 1 on sõlminud hankelepingu ärikiirendi eduka pakkujaga. Ärikiirendi
elluviimisel sihtrühma koolitatakse, nõustatakse, toimub mentorlus ja tehakse muid
tegevusi, mis tagavad sihtrühma arenemise.3
2.1.2.2. Elluviijad on sõlminud ärikiirendi tellimise korraldamise ja elluviimise
jälgimise osas omavahelise kokkuleppe, mille kohaselt on elluviija 2 tegevuseks
ärikiirendi tellimise korraldamine ja elluviimise jälgimine kasvualades ning elluviija 1
toetab elluviijat 2 nimetatud tegevustes.
2.1.3. Toetusskeemi elluviimiseks tegeleb elluviija 2 teaduskiirendi rakendamisega, mille osas
on toetatavad tegevused järgnevad:
2.1.3.1. Teaduskiirendi tellimine ja jälgimine kasvualades ja hankelepingu sõlmimine
3
Toetusskeemi väliselt on ärikiirendis osaleval iduettevõtjal võimalik lisaks koolitustele, nõustamisele ja
mentorlusele kaasata omakapitali või kvaasiomakapitali investeeringu näol äriidee arendamiseks.
6
teaduskiirendi eduka pakkujaga. Teaduskiirendi elluviimisel pakutakse iduettevõtjatele
ja potentsiaalsetele iduettevõtjatele teenuseid ärilise kontseptsiooni tõestamiseks ja
prototüübi arendamiseks, samuti vajalikku äriarenduse nõustamist tehnoloogia, müügi
ja investeeringute alal ning arendatakse süstemaatiliselt teadmuspõhist ettevõtluse
ökosüsteemi.
2.2. Punktis 2.1. nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud alategevused meetme tegevuse
tulemuste saavutamiseks koos eelarve ja ajaraamiga sätestab elluviija 1 ja elluviija 2 iga-
aastases tegevuskavas, mille kooskõlastamine leiab aset vastavalt käesoleva käskkirja punktile
4.4.
2.3. Käesoleva käskkirja punktis 2.1. nimetatud ülesandeid võib täita väljaspool Eestit,
tingimusel, et kõik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320—
469) (edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1303/2013), artikli 70 punktis 2
sätestatud nõuded on täidetud.
7
3. VÄLJUNDINÄITAJAD
Meetme tegevuse väljundinäitajad vastavalt perioodi 2014—2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 punktile 3 ning toetusskeemi indikaatorid, mis on
detailsemalt kirjeldatud tegevuskavas:
Tegevus Eesmärk Mõõdik Indikaatori tüüp Algtase Sihttase Sihttase Elluviija
2019 2023
Inimkapitali Kasvab välistöötajate ja - Toetatud ettevõtjate arv, kes on Eestisse Toetusskeemi tegevuse väljundi- 0 0 2000 Elluviija 1
kättesaadavuse ettevõtjate arv Eesti kolmandatest riikidest ümber asumas ja indikaator
parandamine iduettevõtjate kogukonnas. saanud loa Eestis iduettevõtlusega
tegelema hakata.
Kolmandatest riikidest Eestisse tööle Toetusskeemi tegevuse väljundi- 0 0 1900
asumiseks loa saanud töötajate arv. indikaator
Ökosüsteemi Kasvab potentsiaalsete Toetatud ettevõtjad (kokku), kes on Meede panustab rakenduskava 0 0 3
arendamine, sh iduettevõtjate ja iduettevõtjate tutvustanud turu jaoks uut toodet või väljundiindikaatoritesse
teadmusmahuka arv ja edukus; teenust proportsionaalselt
ökosüsteemi Toetatud ettevõtjad on
arendamine tutvustanud turu jaoks uusi Abi saavate ettevõtjate arv (kokku)* 0 5000 8000
tooteid või teenuseid.
Aktiivsete tugiorganisatsioonide arv Toetusskeemi tegevuse väljundi- 0 0 120
ökosüsteemis indikaator
Ärikiirendi Suurenenud on iduettevõtjate Ärikiirendis osalenud ettevõtjad kolme Toetusskeemi tegevuse 0 2** 5
arv, mis suudavad äri aasta jooksul pärast abi saamist tulemusindikaator
kasvatada, kaasates seejuures kaasanud rahvusvahelist kapitali rohkem
vajadusel ka kapitali. kui 1 miljon eurot.
Teaduskiirendi Suurenenud on teaduspõhiste Toetusskeemi tegevuse 0 0 20 Elluviija 2
Teaduskiirendi kaudu on ärilise
iduettevõtjate arv, mis jõuavad väljundiindikaator
kontseptsiooni tõestamiseks saanud
ärikontseptsiooni
teenuseid 20 iduettevõtjat.
tõestamiseni.
*Tegemist on rakenduskava tulemusraamistiku indikaatoriga, mis väljendab meetme tegevuses abi saanud ettevõtteid ärikiirendi ja teaduskiirendi teenuse kui ka iduettevõtjate
teadmiste ja oskuste arendamise tegevustes osalemisel. Ärikiirendi ja teaduskiirendi tegevuses osalenud ettevõtete puhul loetakse ettevõtteid kasusaajaks ühe korra. 2.1.1.1. ja 2.1.1.2.
tegevustes võivad ettevõtted olla abi saanud ka korduvalt.
4. TOETUSSKEEMI RAKENDAMINE
4.1. Vähese tähtsusega abi
4.1.1. Kui tegevuse elluviimiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA)
sihtgrupi ettevõtjale Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi
suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), mõistes, kohaldatakse
sellele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
4.1.2. VTA ettevõtja kohta ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe vahetult eelneva
majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. Kontserni kuuluvate või muul viisil
omavahel seotud ettevõtjatele toetuse andmisel arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised
ettevõtjad, kes on omavahel VTA määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhtes.
4.1.3. Toetusskeemist antava toetusega ei anta abi, mida oleks võimalik käsitleda VTA-na
põllumajandussektoris Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 alusel (ELT
L 352, 24.12.2013, lk 9–17) ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 alusel,
milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist
vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.6.2014,
lk 45–54).
4.1.4. Maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedavate ettevõtjate puhul ei
tohi ettevõtjale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul
maanteevedudeks antud VTA ületada koos käesoleva toetusskeemi raames antava
toetusega 100 000 eurot ning nimetatud abi ei tohi kasutada maanteevedudeks
ettenähtud veokite soetamiseks. Kui nimetatud ettevõtja teostab ka muid tegevusi, mille
suhtes kohaldatakse 200 000 euro suurust ülemmäära, kohaldatakse nimetatud
ülemmäära tingimusel, et tegevused ja kulud on selgelt eristatud.
4.1.5. Juhul kui ettevõtja on saanud VTA-d Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist
majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega
abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja
VTA määruse kohaselt jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul
antava VTA kogusumma koos käesoleva toetusskeemi raames antava toetusega ületada
500 000 eurot.
4.1.6. Toetusskeemist ei anta toetust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr
1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja
tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse
kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289—302) artikli 3
lõikes 3 ja VTA määruse artikli 1 lõikes 1 nimetatud tingimustel välistatud
valdkondades tegutsevatele ettevõtjatele, välistatud tegevustele ja ettevõtjatele.
4.1.7. Toetusskeemi ei kohaldata hasartmänguvaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele.
4.1.8. Toetusskeemist ei anta toetust, kui ettevõtja suhtes on Euroopa Komisjoni otsuse alusel,
millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud
toetuse tagasinõudmise otsus, mis on tähtaegselt täitmata.
9
4.2. Rakendusüksuse õigused ja kohustused
4.2.1. Rakendusüksuse õigused:
4.2.1.1. teeb vajadusel rakendusasutusele ettepaneku algatada toetusskeemi muutmine;
4.2.1.2 teostab muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides
sätestatud toiminguid.
4.2.2. Rakendusüksuse kohustused:
4.2.2.1. kontrollib toetusskeemi elluviimist, samuti elluviija raamatupidamist ning
toetusskeemi tingimuste täitmist, sealhulgas teostab toetusskeemi järelevalvet,
paikvaatlust ja auditeid;
4.2.2.2. kinnitab elluviijaga eelnevalt läbi räägitud aruandluse andmekoosseisu, mis
sisaldab vähemalt punktis 4.8 kirjeldatud informatsiooni;
4.2.2.3. kinnitab toetusskeemi vahearuandes ja lõpparuandes sisalduvate andmete
õigsust;
4.2.2.4. menetleb maksetaotlusi, sh teostab kulude abikõlblikkuse kontrolli;
4.2.2.5. annab elluviijale toetusskeemi puudutavates küsimustes selgitusi;
4.2.2.6. kontrollib toetuse andmise õiguspärast ja selle otstarbekat kasutamist, sh teeb
ettekirjutusi ning jälgib nende täitmist;
4.2.2.7. teavitab rakendusasutust rikkumistest;
4.2.2.8. täidab muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides
sätestatud rakendusüksuse kohustusi.
4.3. Elluviijate4 õigused ja kohustused
4.3.1. Elluviijate õigused ja kohustused:
4.3.1.1. teeb vajadusel rakendusasutusele ettepaneku algatada toetusskeemi muutmine;
4.3.1.2. vajadusel kaasab tegevuse elluviimisel eksperte;
4.3.1.3. maksab võistleva dialoogina korraldatud hankemenetluse puhul pakkujatele
osalemistasu dialoogi käigus pakutud lahenduste väljatöötamisega seotud kulude
hüvitamiseks vastavalt elluviija väljatöötatud ja dialoogi alustamise ettepanekus
avaldatud tingimustele.
4.3.2. Lisaks struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatule, on elluviijatel järgmised
kohustused:
4.3.2.1. koostab eesmärke, tulemusi ja näitajaid arvesse võttes järgneva(te) aasta(te)
tegevuskava, mis sisaldab vähemalt detailset ülesannete loetelu, täpset sihtgruppi,
tegevuste elluviimise perioodi ning indikatiivset eelarvet ja näitajaid iga tegevuse kohta;
4.3.2.2. koostab lõpparuande ning esitab selle rakendusüksusele kinnitamiseks kolme
kuu jooksul pärast toetatavate tegevuste elluviimise lõppemist;
4.3.2.3. esitab vahearuande ja lõpparuande pärast rakendusüksuselt saadud kinnitust 10
tööpäeva jooksul rakendusasutusele;
4.3.2.4. esitab rakendusüksusele tähtaegselt maksetaotluste menetlemise ja kontrolli
teostamise käigus nõutud informatsiooni;
4
Rakenduvad nii elluviija 1 kui ka elluviija 2 osas.
10
4.3.2.5. kontrollib VTA määruse mõistes abi saajate VTA seisu, enne toetuse andmist
teavitab abi saajat kui antav abi on VTA;
4.3.2.6. kontrollib enne VTA andmist, et ettevõtja suhtes ei ole Euroopa Komisjoni
otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga
kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsust ega toetus ei ole tähtajaks tagasi
maksmata;
4.3.2.7. säilitab abi andmist käsitlevaid andmeid 10 aastat alates käesoleva käskkirja
alusel viimasest abi andmise päevast;
4.3.2.8. näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks
nõutud sümboolikat.
4.4. Toetusskeemi tegevuskava kinnitamine ja muutmine
4.4.1. Tegevuskava on toetusskeemi juhtimisinstrument, tagamaks tegevuste vastavust
toetusskeemi eesmärkidele.
4.4.2. Tegevuskava esitab elluviija rakendusasutusele ja rakendusüksusele kooskõlastamiseks
hiljemalt 30. novembril vahetult järgneva kalendriaasta kohta. Elluviija esitatud
tegevuskava kooskõlastavad rakendusüksus ja rakendusasutus kirjalikult.
Rakendusüksus ja rakendusasutus kooskõlastavad tegevuskava 10 tööpäeva jooksul,
mida võib e-kirja teel pikendada 10 tööpäeva võrra. Tegevuskava loetakse 20 tööpäeva
jooksul esitamisest sobivaks, kui rakendusasutus või rakendusüksus ei ole selle aja
jooksul esitanud elluviijale tegevuskava kohta märkusi.
4.4.3. Kui rakendusüksus või rakendusasutus tuvastab tegevuskavas puudusi, esitatakse need
koos põhjendustega elluviijatele, kes esitab 10 tööpäeva jooksul alates info saamisest
täiendatud või muudetud tegevuskava, mille rakendusüksus ja -asutus kinnitavad 10
tööpäeva jooksul. Kui tegevuskava ei vasta jätkuvalt toetusskeemi nõuetele, on
rakendusüksusel ja -asutusel õigus kinnitada tegevuskava osaliselt.
4.4.4. Ettepaneku kinnitatud tegevuskava muutmiseks saab esitada rakendusasutus,
rakendusüksus või elluviijad.
4.5. Toetusskeemi tegevuste abikõlblikkuse periood
4.5.1. Toetusskeemi tegevuste abikõlblikkuse periood algab 17. juunil 2015. aastal ning lõpeb
31. oktoobril 2023. aastal. Rakendusüksusele maksetaotluse esitamise viimane päev on 17.
jaanuaril 2024. aastal.
4.5.2. Kulude tekkimise aega arvestatakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr
143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi
ühendmäärus) § 2 lõigete 3, 4 ja 5 alusel.
4.6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
4.6.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse toetatava tegevuse elluviimise kulud, mis vastavad
ühendmääruse §-s 2 nimetatud kulu abikõlblikkuse ning käesolevas käskkirjas
sätestatud tingimustele.
11
4.6.2. Juhul, kui elluviija teenib elluviimise käigus puhastulu, kohaldatakse ühendmääruse §
5 sätestatut.
4.6.3. Abikõlblikud on järgmised tegevuse eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks ning
elluviimiseks vajalikud elluviija kulud:
4.6.3.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 3;
4.6.3.2. lähetustega seotud transpordi- ja majutuskulud ning päevarahad vastavalt
ühendmääruse §-s 3 sätestatule ning Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruses nr
110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha
alammäär, maksmise tingimused ja kord“ kehtestatud piirmääradele;
4.6.3.3. kaudsed kulud 15 protsenti ühtse määra alusel, arvutatuna otsestest
personalikuludest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
1303/2013, artikli 68 lõike 1 punktile b ja ühendmääruse § 9 lõigetele 3 ja 4;
4.6.3.4. kulud toetusskeemis planeeritud tegevuste turuvajaduse analüüsiks, sh
ettevõtjate vajaduste ning probleemide kaardistamine, uuringute, analüüside ja
ekspertiiside tellimise ning teostamisega seotud kulud, samuti ka tulemuste
avalikustamine.
4.6.3.5. uute teenuste arendamise ja kontseptsioonide ning potentsiaalsete
koostööpartnerite arengu-, nõustamis- ja koolitusprogrammide väljatöötamine ja
läbiviimine, uute kontseptsioonide tõestamise ja prototüübi arendamisega seotud kulud.
4.6.3.6. koolituste, pikaajaliste koolitusprogrammide, seminaride, töötubade,
(välis)praktika, avalike esinemiste ja konverentside, veebi kaudu ja muude läbiviidavate
ürituste korraldamise kulud, kaasa arvatud ettevalmistamise ja läbiviimise kulud,
näiteks esinejatele, moderaatoritele, mentoritele, nõustajatele, osalejate transpordile,
ürituse ruumide rendile, tehnika rendile, toitlustusele ja muule ürituse eesmärkide
saavutamiseks vajalikule, neil üritustel osalemine ning tulemuste levitamise ja analüüsi
kulu;
4.6.3.7. teavituskampaaniate, meediakampaaniate ja teadlikkuse tõstmisele suunatud
ürituste, ettevõtluskonkursside kulud, ettevalmistamine ja korraldamine, neil osalemine
ning teabevahetuse edendamine, tulemuste levitamine;
4.6.3.8. reklaami- ja meediakulud, publikatsioonide, info-, juhend- ja jaotusmaterjalide,
tänukirjade, tunnistuste, meenete, audiovisuaalsete info- ning reklaammaterjalide
kulud, lisaks ka eelnevate kulude koostamine, tootmine ja levitamine, vajadusel selleks
veebilehtede loomine ja arendamine;
4.6.3.9. õppereiside ja kontaktreiside kulud, nende ettevalmistus, läbiviimine, neil
osalemine ning sellega seotud tulemuste levitamine;
4.6.3.10. erinevate koostöövormide kulud, mille puhul peetakse silmas koostöövormide
algatamist, nendes osalemist ja tegevustega seotud tulemuste levitamist;
4.6.3.11. teavituskeskkondade loomise, arendamise ja haldamise kulud;
4.6.3.12. kulud, mis on seotud struktuuritoetuse sümboolika kasutamisega;
4.6.3.13. valdkondliku arendustegevusega ja võimekuse tõstmisega seotud
koolituskulud;
4.6.3.14. erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 48
tähenduses;
4.6.3.15. võistleva dialoogina korraldatud hankemenetluses hankes osalejatele
makstavad osalemistasud.
12
4.6.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on mitteabikõlblikud
järgmised kulud:
4.6.4.1. finants- ja pangakulud, sealhulgas intressikulud, finantstehingute tasud,
valuutavahetuse tasud, pangakontode avamise ja haldamise kulud;
4.6.4.2. liiklusvahendi või mootorsõiduki soetamise kulud;
4.6.4.3. kinnisasja soetamise kulud;
4.6.4.4. muud tegevuste elluviimisega otseselt mitteseotud kulud.
4.7. Toetuse maksmise tingimused ja kord
4.7.1. Toetuse maksmisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse
§-dest 13−15 ja 18 ning käesolevas käskkirjas sätestatud maksete tegemise
täpsustavatest tingimustest ja korrast.
4.7.1.1. Toetust võib vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 29 lõikele 5 ja ühendmääruse
§ 18 lõikele 4 maksta mitteriigiabi ettemaksena (edaspidi ettemakse). Ettemakseid
tehakse vastavalt ühendmääruse § 18 lõike 1 punktile 1.
4.7.2. Elluviijad esitavad rakendusüksusele e-teeninduse kaudu maksetaotluse käesolevas
käskkirjas enda toetatavate tegevustega seoses.
4.7.3. Toetust makstakse elluviijatele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviijad esitavad
maksetaotlusi rakendusüksusele sagedusega kord kvartalis.
4.7.5. Ettemakse saamiseks esitab elluviija rakendusüksusele koos maksetaotlusega ettemakse
summa, mis põhineb käesoleva käskkirjaga kinnitatud tegevuste elluviimise ajakava ja
rakendusüksuse nõudmisel sõlmitud lepingute alusel tekkivate maksetähtaegade
prognoosil, koos vastavate lepingutega.
4.7.6. Elluviijad esitavad ettemakse kasutamise kohta rakendusüksusele ettemakse kasutamise
aruande koos abikõlblike kulude tekkimist ja nende maksmist tõendavate dokumentide
ning teabega ettemakse kasutamise kohta abikõlblike kulude lõikes ettemaksega kaetud
kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul.
4.7.7. Kui elluviijad ei täida käesoleva käskkirja punktis 4.7.6. sätestatud aruande esitamise
kohustust, nõuab rakendusüksus ettemakse viivitamatult tagasi summas, mille kohta ei
ole elluviija esitanud ettemakse aruannet, millega ettemaksetest vähemalt 80 protsenti
on kasutatud abikõlblike kulude toetuse osa katteks, ja elluviija on kohustatud
tõendamata ettemakse tagastama 15 kalendripäeva jooksul.
4.7.8. Kui elluviija ei ole ettemakse kasutamist nõuetekohaselt tõendanud, loetakse
ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 kohase maksetaotluse alusel esitatud kulud
makstuks elluviijale tehtud ettemakse arvelt.
4.7.9. Toetust makstakse kulude katmiseks, mis on tehtud toetusskeemi iga-aastases
tegevuskavas kinnitatud tegevuste elluviimisel. Maksetaotluse menetlemine toimub
vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse alusel välja
töötatud protseduuridele või tööprotseduuridele.
4.7.10. Lõppmakse tehakse pärast kõikide tegevuste elluviimise tõendamist ja pärast
lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. Lõppmakse suurus ei ole määratud.
4.7.11. Toetuse maksmise eeldusteks on:
4.7.11.1. tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tekkimine ja kulude eest tasumine;
13
4.7.11.2. eelnimetatud kulude tekkimist ja tasumist tõendavate dokumentide või nende
koopiate esitamine rakendusüksusele;
4.7.11.3. elluviijate poolt rakendusüksuse nõudmisel vastava aruandeperioodi
tegevusaruande ning maksetaotluse esitamine ja nende aktsepteerimine rakendusüksuse
poolt.
4.7.12. Kulude tekkimist tõendavateks dokumentideks on vastava majandustehingu toimumist
tõendavad raamatupidamise algdokumendid, sealhulgas arved, vara vastuvõtu aktid ja
lepingud.
4.7.13. Rakendusüksus menetleb maksetaotlust mitte kauem kui 20 tööpäeva arvates
maksetaotluse rakendusüksusele e-teeninduses esitamisest.
4.8. Aruannete esitamine
4.8.1. Elluviijad esitavad rakendusüksusele ühel vormil vahearuande ja lõpparuande. Vahe- ja
lõpparuanne sisaldab vähemalt järgmist teavet:
4.8.1.1. ülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise edukusele (tegevus, ülesanne,
sihtgrupp, tegevuste elluviimise aeg);
4.8.1.2. hinnang kavandatud eelarve täitmisele;
4.8.1.3. tekkinud probleemid ja nende lahendamiseks võetud sammud ning ettepanekud
järgmiseks aastaks;
4.8.1.4. ülevaade ja hinnang toetusskeemi näitajate saavutamisele (siht- ja
saavutustasemed);
4.8.1.5. tegevusi kokkuvõtvat lühiülevaadet tegevuste elluviimise algusest kuni vahe-
või lõpparuande esitamiseni.
4.8.2. Elluviijate koostatud lõpparuanne peab lisaks punktis 4.8.1 nimetatule sisaldama
hinnangut toetusskeemi kogumõjule.
4.9. Toetuse tagasinõudmine
4.9.1. Rakendusüksus teeb struktuuritoetuse seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud juhtudel
finantskorrektsiooni otsuse, millega nõutakse konkreetse tegevuse elluviijalt toetus
osaliselt või täielikult tagasi.
4.9.2. Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuste seaduse §-dele 45–47
ning ühendmääruse §-dele 21–23. Viivist rakendatakse vastavalt struktuuritoetuste
seaduse §-s 49 sätestatule vaid juhul kui Euroopa Komisjon nõuab viivise tasumist
riigilt.
4.9.3. Toetuse tagasinõudmise korral muudab rakendusasutus toetatavate tegevuste eelarvet.
Finantskorrektsiooni otsus vähendab käesoleva käskkirja punktis 1.6 märgitud eelarvet
ka siis, kui vastavat muudatust käesolevas käskkirjas ei ole veel tehtud.
4.10. Toetusskeemi muutmine
4.10.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetusskeemi elluviija, rakendusüksuse või enda
algatusel.
4.10.2. Toetuse andmise tingimuste muutmiseks vormistatakse käesoleva käskkirja muudatus,
kui käesolevas käskkirjas ei ole sätestatud teisiti.
14
20.01.2021
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Ettevõtlusministri 14. juuli 2015. a
käskkirja nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk
Startup Estonia“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
1 SISSEJUHATUS
14. juulil 2015. a ettevõtlusministri käskkirjaga nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused
iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ kehtestati toetuse andmise tingimused
iduettevõtluse hoogustamise toetamiseks.
Vastavalt STS § 16 lõikele 1 kehtestab rakendusasutuse (edaspidi RA) juht rakenduskavas
toodud eesmärkide saavutamiseks ettenähtud tegevuste kohta toetuse andmise tingimuste
käskkirja (edaspidi TAT). Vastavalt STS § 16 lõikele 6 esitatakse nimetatud käskkirja muutmise
eelnõu STS § 13 lõike 3 kohaselt kooskõlastamiseks koos seletuskirjaga, mis vastab määruse
seletuskirja kohta kehtestatud nõuetele.
Käskkirja eelnõuga tehakse muudatused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–
2020 prioriteetse suuna „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja
nutikas spetsialiseerumine kasvualade (IKT + tervis + ressursid) arendamiseks“ meetme
tegevuse „Iduettevõtluse hoogustamine. Soodustame struktuurseid muutusi ettevõtluses,
toetades uute innovaatiliste ettevõtete asutamist ja kasvamist kasvuvaldkondades“ toetuse
andmise tingimustes.
Toetusskeemi tingimustesse viiakse sisse kaks peamist muutust:
1. Meetme tegevuse senise partneri (AS SmartCap) roll muudetakse elluviijaks, käskkirja
jõustamise järel viib meetme tegevusi ellu kaks elluviijat - SA KredEx ja AS SmartCap.
Sellest tulenevalt täpsustatakse meetme tegevuste sisu, määratakse vastutajad, eelarved
ja sätestatakse elluviijate põhiselt väljundinäitajad. Samuti täpsustatakse tegevuste sisu,
misläbi luuakse võimalus teadmus- ja tehnoloogiamahukatele iduettevõtjatele suunatud
äriarendusprogrammi ehk teaduskiirendi loomiseks;
2. Meetme eelarvet suurendatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt 2020. aasta lõpus
kinnitatud meetmete nimekirjas väljatoodud eelarvele (8,5 miljonit eurot), võimaldades
jätkata seniste tegevustega kuni käesoleva Euroopa Liidu programmperioodi (2023.
aasta) lõpuni.
Eeltoodust lähtuvalt viiakse toetusskeemi sisse muutused. Need muudatused väljenduvad
käskkirja punktides 1.1.–1.8., 2.1., 3., 4.1.–4.4., 4.6.–4.8., alljärgnevalt on selgitatud
muudatused nii sisus kui numeratsioonis.
TAT-i muutmise käskkirja eelnõu koostas ministeeriumi majandusarengu osakonna ekspert
Henrik Kutberg (
[email protected], 625 6392). Eelnõu koostamisel osales SA KredEx
„Startup Estonia“ juht Eve Peeterson (
[email protected]), AS SmartCap juhatuse liige
Mari Vavulski (
[email protected]). Õiguslikke ettepanekuid tegi ministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (
[email protected], 625 6351).
2 TOETUSSKEEMI VAJALIKKUS
Meetme eesmärki ning meetme tegevust arvestades sõltub toetusskeemi vajalikkus asjaoludest,
mida iduettevõtluse hoogustamiseks on võimalik ja vajalik teha, et TA oleks Eestis suunatud
riigi, ühiskonna ja majanduse vajadustele. Tuginedes iduettevõtluse ökosüsteemide hindamisel
tunnustatud metodoloogiatele, näiteks Startup Heatmap ning Startup Genome, jagunevad
iduettevõtluse hoogustamisel olulised komponendid (s.o. märkimisväärse tähtsusega
hinnanguliselt vähemalt 50% sihtrühma jaoks) järgnevalt:
1. inimkapitali kättesaadavus;
2. ökosüsteemi üldine areng;
3. kapitali kättesaadavus ja kulukuse määr.
Startup Heatmap (2019) järgi on inimkapitali kättesaadavus, ja ökosüsteemi üldine areng ja
ühendused teiste riikide ökosüsteemidega iduettevõtjate jaoks asukoha valikul põhilised
valikukriteeriumid. Arenguks vajalike oskustega tööjõu kättesaadavus areneb aeglaselt ning
vajadused on ajas muutuvad. Iduettevõtluse hoogustamisel on tugevamas
konkurentsipositsioonis paindliku talendipoliitikaga ökosüsteemid, mis suudavad süsteemselt
nii vajalikku oskustööjõudu turule tuua, ümber õpetada kui ka välismaist oskustööjõudu ligi
meelitada.
Ökosüsteemi üldine areng hõlmab endas tugiteenuste ja koostööpartnerite kättesaadavust
(Startup Heatmap 2019), kuid ka avalikkuse suhtumist iduettevõtlusesse ja iduettevõtluseks
sobivat õigusraamistikku. Ökosüsteemi üldine areng on paljuski seotud hoiakutega, mistõttu on
areng pigem aeglane. Iduettevõtjatele arengukeskkonna valikul on üldine areng aga
inimkapitali kättesaadavusega võrreldavalt tähtis. OECD järgi1 on õigusraamistikul ja võrdset
ettevõtluskeskkonda kujundavatel poliitikatel alustavatele ettevõtetele märksa suurem mõju kui
väljakujunenud ettevõtetele.
Kapitali kättesaadavus sõltub sellest, kuivõrd on kohalikud ja rahvusvahelised investorid valmis
kohalikku ökosüsteemi investeerima. Kapitali kaasanud ettevõtted on potentsiaalselt edukamad
ettevõtte edasisel arendamisel kui kapitali mitte kaasanud ettevõtted. Startup Estonia tellimusel
läbi viidud uuringute (Teaduse kommertsialiseerimine Eestis ja Iduettevõtete kapitali
kättesaadavuse uuring 2019, vt allmärkused 3 ja 4) andmetel on Eestis kapitali kättesaadavus
tarkvarapõhistele iduettevõtjatele väga hea, mida toetab ka tugev ökosüsteem, samas on
puudulik rahastuse ja tugiteenuste (sh prototüüpide arendamist toetavate
äriarendusprogrammide) pakkumine teadus- ja tehnoloogiamahukatele iduettevõtjatele
kõikides kasvufaasides ning väljakujunenud ökosüsteem ei toeta olulisel määral teadus- ja
1
Vt https://www.oecd.org/sti/ind/Policy-Note-No-Country-For-Young-Firms.pdf (kättesaadav seisuga 21.12.2020).
2
tehnoloogiamahukate ettevõtete teket ja kasvu. Samuti on kapitali kättesaadavus ja kulukuse
määr (elukallidus, maksukeskkond, teenuste hind jne) ettevõtte asukoha valikul tähtsad
kriteeriumid ning olulised kõrgtehnoloogilisi tooteid ja teenuseid arendavate, sh suurt
alginvesteeringut ning mitmekesist taristut eeldavate iduettevõtjate arenguks.
3 TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KÄSKKIRJA SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS
Uue redaktsiooniga muudetakse TATi järgnevaid punkte ja nende numeratsioone:
Punkt 1.1., milles on parandatud meetme eesmärgi ja tegevuse sõnastust.
punkt 1.3., mis sõnastab toetusskeemi elluviimise tulemuse;
punkt 1.4., varasem „toetusskeemi vajalikkus“, milles tuuakse välja rakendusasutus- ja üksus;
punkt 1.5., varasem „terminid“, mis kajastab toetusskeemi elluviijaid;
punkt 1.6., varasem „tegevuste eelarve“, mis kajastab „termineid“;
punkt 1.7., milles on toetavate tegevuste nimetused, eelarved tegevuste ja elluviijate kohta;
punkt 1.8., milles on kirjeldatud toetusskeemi sihtgrupp;
punkt 2.1., kus on kirjeldatud toetatavad tegevused;
punkt 3., kus on kirjeldatud väljundinäitajad;
punkt 4.1., kus on kirjeldatud vähese tähtsusega abi;
punkt 4.2., mis loetleb rakendusüksuse õigused ja kohustused;
punkt 4.3, mis toob välja elluviijate õigused ja kohustused;
punkt 4.4., mis kirjeldab toetusskeemi tegevuskava kinnitamise ja muutmise;
punkt 4.6., mis nimetab toetusskeemi abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud.
Punkt 4.7., mis nimetab toetuse maksmise tingimused ja korra.
Punkt 4.8., mis toob välja aruannete esitamise tingimused.
Järgnevalt on kirjeldatud olulisemate muudatuste põhjused ning selgitatud muutusi punktide
numeratsioonis.
Punkt 1.1. „Seos Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga 2014—2020“.
Parandatud on alapunkti 1.1.4 „Meetme eesmärk“ all kirjeldatut, et viia tekst paremini kokku
Vabariigi Valitsuse korralduses „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjas“
väljatooduga.
Punktis 1.3. „Toetusskeemi elluviimise tulemus“ tehtud muudatusega on lisatud punkt 1.3.4.,
millega luuakse parem seos käskkirja tegevuste ja elluviidavate tulemuste vahel, kus tänu
elluviidavatele tegevustele on välja kujunenud mitmekesine iduettevõtete ökosüsteem, mis on
pikas perspektiivis jätkusuutlik ja globaalses kontekstis konkurentsivõimeline ning loob
eeldused globaalse kasvupotentsiaaliga iduettevõtete tekkeks ja kasvuks Eestis. Tulemust
mõõdetakse punktis 3 välja toodud väljundinäitajate abil, kvantitatiivset tulemust iduettevõtluse
ökosüsteemi arengus väljendub seejuures „Aktiivsete tugiorganisatsioonide arv ökosüsteemis“
indikaator.
3
Punktis 1.4. Eemaldatud on varasem „Toetusskeemi vajalikkus“ (ja lisatud see käskkirja
seletuskirja), mille tulemusel on siit edasi läbivalt muudetud numeratsiooni ja jätkatud
punktiga „Rakendusasutus ja -üksus“, mida pole sisu poolest muudetud, vaid on tõstetud
käskkirjas ettepoole.
Punktis 1.5. on „Toetusskeemi elluviija ja partner“ punkt tõstetud varasema käskkirja
redaktsiooniga võrreldes samuti ettepoole ja muudetud sõnastust „Toetusskeemi elluviijad“,
kuna kavandatava toetusskeemi muudatusega on edaspidi kaks elluviijat.
Toetusskeemi tegevusi viivad alates 2019. aastast ellu SA KredEx elluviija rollis ja AS
SmartCap2 partneri rollis, seejuures toetusskeemi tegevusi „Inimkapitali kättesaadavus“ ja
“Ökosüsteemi arendamine“ viib ellu senine toetusskeemi elluviija, „Kapitali ja kulukuse määra
kitsaskohtade lahendamine“ (uues käskkirja redaktsioonis tegevussuund jaotatud kaheks, vt
täpsemalt allpool) tegevuse puhul on elluviija delegeerinud tegevuse sisulise elluviimise ja uute
tegevuste kavandamise partnerile.
Toetusskeemi rakendamisel rollide selgeks piiritlemiseks ja seeläbi läbipaistvuse
suurendamiseks muudetakse käskkirjaga senine partner programmi teiseks elluviijaks, kelle roll
on teadmus- ja tehnoloogiapõhistele iduettevõtjatele suunatud äriarendusprogrammi -
teaduskiirendi (vt täpsemat kirjeldust allpool) – väljatöötamine ja elluviimine ning samaaegselt
senise toetusskeemi elluviijaga sõlmitud partnerlusleppe alusel ärikiirendi lepingu
monitoorimine vastavalt toetusskeemi punktis 2.1.2 toodule.
Partneri rolli suurendamist toetab iduettevõtete investeeringute ja kapitalituru arendamiseks
vajaliku kompetentsi koondumine AS SmartCapi ning käsilolevate ja planeeritavate uute
teadusmahukate iduettevõtete kapitali kättesaadavust parandavate meetmete rakendamine AS
SmartCap kaudu (nt rohetehnoloogia investeerimisprogramm, teadus- ja tehnoloogimahukate
iduettevõtete fond jt).
Samuti lahustab senine partneri roll vastutust ja kohustusi ning ei võimalda partneril isiklikult
ette valmistada, läbi viia ja hilisemalt monitoorida teaduskiirendi tegevusi. Hanke edukal
läbiviimisel on samavõrd oluline hanke monitoorimine ja tulemusindikaatorite jälgimine kui
selle kavandamine ja läbiviimine. Elluviija rollis hakkab AS SmartCap ise tegelema nii
aruandluse kui lepingu täitmise eest vastutamisega ning see muudab tegevuste planeerimise ja
elluviimise vahetumalt jälgitavaks nii uue kiirendi eduka pakkuja, RÜ kui ka AS SmartCapi kui
toetusskeemi lisanduva elluviija jaoks.
Punktis 1.6 „Terminid“ on osaliselt täpsustatud definitsioone ja lisatud üks uus termin.
Täpsustatud on punkti 1.6.3., et oleks paremini aru saada, mida peetakse „ökosüsteemi“ all
silmas, kuna toetusskeemi üks eesmärkidest on ka laiemalt mõjutada iduettevõtjate- ja
ettevõtluse tulemuslikkust Eestis. Punktis 1.6.4. ja 1.6.6. on lisatud mõisted ärikiirendi ja
teaduskiirendi, et oleks paremini arusaadav nende terminite sisu.
2
Alates 01.09.2019 on toetusskeemi partneriks SA KredEx tütarühing AS SmartCap.
4
Ärikiirendi puhul on tegu toetusskeemi varasemalt kehtinud redaktsiooni alasuuna „Kapitali ja
kulukuse määra kitsaskohtade lahendamine“ (edaspidi „Ärikiirendi“ alasuuna) tegevusega, kus
iduettevõtetele muudeti kättesaadavaks erinevad ärialased teenused koos kapitaliga – SA
KredEx sõlmis teenuslepingu ärikiirendiga Superangel, mille loodud riskikapitalifondi on
teinud AS SmartCap nurgakiviinvesteeringu. Ärikiirendi on alates loomisest (2018. aastal)
teostanud investeeringuid enam kui 20. iduettevõtjasse ning osutanud neile ka ärialaseid
nõustamisteenuseid. Seejuures on oluline välja tuua, et rahastuse element on muutnud
iduettevõtjate ja ärikiirendi huvid samasuunaliseks, mis võimaldab ärikiirendil paremini mõista
iduettevõtja tegelikke vajadusi ning pakkuda seeläbi sobilikke teenuseid. Kapital ettevõtjatesse
investeeringu teostamiseks on paigutatud riskikapitalifondi programmi väliselt, AS SmartCap
kaudu.
2019. aasta seisuga on Eesti turul mitmeid IKT valdkonnale keskendunud riskikapitalifonde ja
seeläbi ka teenuseid portfelliettevõtetele, mistõttu IKT valdkonda lisanduvaid teenuseid luua
pole vaja ning algselt kavandatud teist äriarendusprogrammi Superangeli kõrval toetusskeemist
ei kavandata. Kogemused, võrgustikud ja kapital on endiselt olulised märksõnad iduettevõtte
arengus, mistõttu teostati 2019.aastal kaks uuringut vajaduste kaardistamiseks3 ja ökosüsteemi
lõppsaa
„Iduettevõtete kapitali kättesaadavus“ uuringus osalenud turuosalised (iduettevõtjad ja
investorid) hindasid kõige prioriteetsemaks kapitali kättesaadavust kõrgtehnoloogiliste,
kapitalimahukate ja teadmusmahukate valdkondade (sh riistvara) iduettevõtjatele. Lisaks toodi
välja, et Eestis on puudus teadmusmahukate ja kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete
tootearendustoetustest, mis võimendaks investeeringuid. Lisaks kapitali piiratud
kättesaadavusele peetakse teadmusmahukates valdkondades tegutsevatel ettevõtetel
keeruliseks kiirelt kasvamist, kuna Eestis puudub selleks nõutud tasemel teadustegevus ja
teadmussiire.
„Teaduse kommertsialiseerimine Eestis“ uuring tõi välja järgmist:
Eesti ettevõtluskeskkond on üldiselt alustava ettevõtja sõbralik, kuid niipea, kui
alustav ettevõtja on väljaspool info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektorit, jääb
iduettevõtluse ökosüsteemis puudu vastava tehnoloogia või sektori teadmusest (nii
investorid, võrgustik kui vajalike teadmistega mentorid);
ülikoolid ei ole valdavalt motiveeritud soodustama spin-off ettevõtete teket, kuna see ei
ole nende strateegiline eesmärk (riiklikku baasfinantseeringut silmas pidades ei kuulu
spin-off ettevõtete arv või teaduse kommertsialiseerimine laiemalt ülikoolide tulemuste
mõõtmise indikaatorite hulka). Ülikoolidel pole täna välja töötatud mudelit, mis
võimaldaks neil otseselt kasu saada spin-off ettevõtlusega tegelemisest
(teadustulemuste patenteerimine ja litsentseerimine toob kiiremat tulu võrreldes spin-
offiga, mis toob tulu alles pikema perioodi jooksul). Ülikoolid näevad spin-off
ettevõtete loomises ka riski kaotada tippteadlane ettevõtlusele (keskendub teaduse
asemel äritegevusele) ja seeläbi otseselt mõju ülikooli finantstulemustele. Teisalt ei ole
3
Teaduse kommertsialiseerimine Eestis, vt https://media.voog.com/0000/0037/5345/files/SpinOff-
_lopparaunne_avaldamiseks.pdf ja Iduettevõtete kapitali kättesaadavuse uuring, vt https://kredex.ee/sites/-
default/files/202003/Idufirmade%20kapitali%20k%C3%A4ttesaadavuse%20uuring_m%C3%A4rts%202020.pdf
5
ka teadlased motiveeritud ettevõtlusega tegelema, sest ülikoolide karjäärimudel ei
soodusta ülikooliväliseid tegevusi4;
teadmiste puudumine selle kohta, kuidas akadeemilist intellektuaalomandit
ettevõtlusse üle kanda ja äriks teisendada - Eesti ülikoolide juures tegutsevad küll
tehnoloogiasiirde ja ülikoolivälise koostöö arendamisega seotud üksused, kuid neis on
puudulikud teadmised sellest, kuidas teadussaavutusi erinevatel viisidel turule tuua ja
seeläbi teenida tulu ja luua lisandväärtust nii ülikoolile kui ühiskonnale.
Uuringute tulemusel ilmnes vajadus toetusskeemi sekkumisloogika täpsustamiseks, mis looks
võimaluse pakkuda iduettevõtetele ja potentsiaalsetele iduettevõtetele kompleksteenuseid, mis
sisaldavad lisaks äriarendusnõustamisele ka iduettevõtete arengut finantseerimise teenuseid
nende ärikontseptsioonide tõestamiseks ja prototüüpide arendamiseks. Eeltoodust lähtuvalt on
toetusskeemis sisustatud uus alasuund ja termin „Teaduskiirendi“, mille fookuses on teadmus-
ja tehnoloogiamahuka ettevõtluse ökosüsteem, et:
1. luua terviklik teenuste pakett nii äriarendusnõustamiseks kui ka esmase ärilise
kontseptsiooni loomiseks ja prototüüpimiseks ning seeläbi toetada uute teadmus- ja
tehnoloogiamahukate innovaatiliste ettevõtete asutamist ja kasvamist nutika
spetsialiseerumise kasvuvaldkondades;
2. suurendada teadmus- ja tehnoloogiamahuka ettevõtluse ökosüsteemi osaliste
kompetentsi, mis looks eeldused süstemaatiliseks ja terviklikuks protsessiks teadmus-
ja tehnoloogiapõhise ettevõtluse tekkeks Eestis.
Oluline on välja tuua, et teadmus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete all peetakse silmas
ettevõtteid, kes muuhulgas tegelevad teadus- ja arendustegevusega „Teadus- ja
arendustegevuse korralduse seaduse“ (TAKS) mõistes. See tähendab teadustegevust, mille
kaudu saadakse uusi teadmisi inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikuse toime
kohta või arendustegevust, kus uuringute ja kogemuste kaudu saadud teadmisi rakendatakse
uute materjalide, toodete ja seadmete tootmiseks, protsesside, süsteemide ja teenuste
juurutamiseks või nende oluliseks täiustamiseks.
Nimetatud teaduskiirendi lisandväärtuseks olemasolevate MKM poolt rakendatavate
meetmete kõrval on see, et kui näiteks EAS-i poolt pakutavad tehnoloogiasiirde teenused
aitavad läbi nõustamise akadeemias sündinud tehnoloogiaid litsentseerida/arendada otsides
huvitatud ettevõtteid, siis teaduskiirendi kaudu luuakse ülikoolile võimalus ise osaleda
teaduskiirendi tegevuse opereerimisel ja/või teaduspõhiste iduettevõtjate arengut toetavasse
programmi suunamisel. Sealhulgas oodatakse teaduskiirendilt ettevõtjatele ka
ärikontseptsiooni tõestamise ja prototüüpimise teenuseid, millest täna on turul laiemalt suur
puudus.
Toetava ökosüsteemi arendamiseks on samaaegselt vaja panustada toetusskeemi teenuste kaudu
nii kapitali kättesaadavuse suurendamisele kui maailmatasemel kogemuste kättesaadavaks
tegemisele, seetõttu on p 1.6. terminites selgelt välja toodud, et teaduskiirendi kaudu pakutav
4
Käskkirja allkirjastamise hetke seisuga on sel suunal aset leidnud positiivne areng, nt Tartu Ülikooli Arengukava
kuni aastani 2025 loob võimaluse akadeemiliste ette: „Teadmussiirdepõige: Loome ülikooli töötajatele võimaluse
teadmussiirdepõikeks ettevõtlusesse, säilitades akadeemilise ametikoha ajal, mil töötaja on seotud ettevõtte
arendustegevusega või pühendub uue ettevõtte arendamisele. Arvestame teadmussiiret akadeemilise töötaja töö
osana, tunnustades parimaid.“
6
teenus sisaldab tegevusi kontseptsiooni tõestamiseks ja prototüübi arendamiseks koos
teadmuspõhise ja ärialase nõustamisega.
Punkt 1.7. „Tegevuste eelarve“
Toetusskeemi eelarvet suurendatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt 2020. aasta lõpus
kinnitatud meetmete nimekirjas väljatoodud eelarvele, sellest tulenevalt jõustatakse käskkiri ka
tagasiulatuvalt alates 01.01.2021.a. Käskkirja tagasiulatuv jõustamine alates 01.01.2021.a on
vajalik toetusskeemi rakendamiseks, sealjuures loetakse kinnitatud käskkirjaga lahendatuks
varasema käskkirja versiooniga seotud ebaselgus punktides 1.6.2.-1.6.3., mis puudutas partneri
ja elluviija tegevuste rakendamiseks mõeldud eelarveliste vahendite ümbertõsteid.
Eesti startup ökosüsteemi arendamisel on ellu viidud palju olulisi tegevusi, mistõttu vahendid
vastavalt tegevuste eelarve p 1.7 toodud numeratsioonile tegevustes 1, 2, 5 ja 6 on ammendumas
2021. aasta alguses. Selleks et ellu viia algselt planeeritud tegevused ning jätkata ökosüsteemi
arendamiseks vajalike tegevustega, planeeritakse suurendada käskkirja muudatusega
programmi kogueelarvet, et jätkata tegevuste elluviimist Inimkapitali kättesaadavuse ja
Ökosüsteemi arendamise alal (uue käskkirja redaktsiooniga peetakse edaspidi viimase tegevuse
all silmas ka teadusmahuka ökosüsteemi arendamist), ning kasutada algselt planeeritud
vahendeid Kapitali ja kulukuse määra kitsaskohtade lahendamiseks (uues käskkirja
redaktsioonis nimetatud tegevussuuna asemel kaks uut tegevust: a) ärikiirendi ja b)
teaduskiirendi), kuni käesoleva Euroopa Liidu programmperioodi (2023. aasta) lõpuni.
Eeltoodust lähtuvalt on tegevuste eelarveid muudetud ning samuti täpsustatud tegevuste eest
vastutavaid elluviijaid. Elluviija 1 vastutab tegevuste „Inimkapitali kättesaadavus“,
„Ökosüsteemi arendamine“ ja „Ärikiirendi“ eest selleks ettenähtud eelarve piires.
Elluviija 2 vastutab tegevuse „Teaduskiirendi“ eest selleks ettenähtud eelarve piires.
Muudatused eelarve alapunktide on järgmised:
Alapunktis 1 on tegevuse „Inimkapitali kättesaadavuse parandamine“ kulusid vähendatud ja
edaspidi on tegevuse eelarve 986 747,6 eurot (koos käibemaksuga). Eelarve on vähenenud
peamiselt piiratud reisimisvõimaluste tõttu.
Alapunktis 2 on täpsustatud „Ökosüsteemi arendamine“ tegevuse nimetust, lisades „sh
teadmusmahuka ökosüsteemi arendamine“ ning suurendatud eelarverea kulusid, milleks on
edaspidi 2 377 697,99 eurot (koos käibemaksuga). Sellega viiakse ellu ka Startup Estonia
strateegias (perioodil 2021–2027) välja toodud tegevussuundade tegevusi, eesmärgiga jätkuvalt
arendada teedrajavat iduettevõtlikku ökosüsteemi, muuhulgas elavdada ka piirkondlikku
ettevõtluskeskkonda. Samuti on eesmärgiks võetud teadus- ja tehnoloogiamahukate
kasvufirmade ökosüsteemi arendamine ning investeeringute ja sidususe suurendamine TA
valdkonna prioriteetidega.
Alapunktis 3 ja 4 on varasema käskkirja tegevus „Kapitali ja kulukuse määra kitsaskohtade
lahendamine“ jagatud kaheks tegevuseks, kuid nende sisu poole suures osas muutunud.
7
Tegevuste eelarve „Ärikiirendi“ puhul on 1 500 000 eurot, mis on elluviija 1 vastutada ja
„Teaduskiirendi“ puhul 1 680 000 eurot, mis on elluviija 2 vastutada.
Alapunktis 5 on „Horisontaalne kaudsed kulud (ühtse määra alusel)“ elluviija 1 eelarvet
suurendatud, milleks on edaspidi 218 399,48 eurot (koos käibemaksuga) ja elluviija 2 eelarvet
vähendatud, jäädes edaspidi 15 000 euro juurde (koos käibemaksuga).
Alapunktis 6 „Otsene personalikulu“ suureneb elluviija 1 eelarve, milleks on edaspidi 1 455
996,53 eurot (koos käibemaksuga), ja elluviija 2 eelarve väheneb 100 000 eurole (koos
käibemaksuga).
Alapunktis 7 „Lähetused“ vähenevad nii elluviija 1 kui elluviija 2 eelarved, peamiselt piiratud
reisimisvõimaluste tõttu. Uueks elluviija 1 eelarveks on 55 000 eurot (koos käibemaksuga) ja
elluviija 2 eelarve jääb 0 eurot (koos käibemaksuga).
Alapunktis 8 „Sisseostetud projektijuhtimine“ väheneb eelarve 111 158,40 eurole (koos
käibemaksuga).
Samuti muutub eelnevate muudatuste elluviija 1 kogueelarve, milleks on edaspidi 6 593 841,60
eurot (koos käibemaksuga). Elluviija 2 kogueelarve on 1 906 158,40 eurot (koos
käibemaksuga).
Kogueelarvet käskkirjas kõikide tegevuste peale (elluviija 1 ja 2) kokku suurendatakse 7 000
000 eurolt 8 500 000 eurole (koos käibemaksuga).
Punkti 1.7.3. on täpsustatud, et eelarve muutmisel elluviijate vahel või suuremas määras kui 20
protsenti toetusskeemi eelarvest tuleb algatada käskkirja muudatus, teavitades täpsetest
muudatuste vajadustest e-kirja teel alates muutmise vajaduse tuvastamisest üheaegselt nii
rakendusasutust kui ka rakendusüksust.
Lisaks on punktis 1.7.4 varasema käskkirja redaktsiooniga võrreldes täpsustatud toetusskeemi
tegevuste ajakava tegevuste lõikes ja nende elluviijaid ning nende rakendamise perioode.
Sealhulgas „Teaduskiirendi“ rakendamise periood, milleks on 01.01.2021–31.10.2023.
Punktis 1.8. „Toetusskeemi sihtgrupp“ täiendatakse punktis 1.8.2. võimaldades sihtgruppi
kuuluvatele iduettevõtjatele pakkuda muude teenuste seas ka ärilise kontseptsiooni tõestamise
või prototüübi arendamise teenuseid. Punktis 1.8.3. peetakse ökosüsteemi osalistele pakutavate
teenuste seas silmas nii teadmiste, kontaktvõrgustike kui ka muid arenguks vajalikke
alateenuste pakkumist.
Punkt 2.1. „Toetatavad tegevused“ on täpsustatud, et punkti 2.1.1. ja 2.1.2 ülesandeid täidab
põhivastutajana elluviija 1 ja punkti 2.1.3. ülesandeid elluviija 2. Lisaks on käskkirja uuendatud
kõikide ülesannete lõikes järgmiselt:
8
Punktis 2.1.1.1.2. on täpsustatud, et inimkapitali kättesaadavuse parandamisega seotud
tegevuste all peetakse edaspidi süsteemse lähenemise väljatöötamise ja rakendamise all silmas
lisaks Eesti üldisele haridussüsteemile ka teadussüsteemi.
Punktis 2.1.1.2.1. on kokku liidetud varasemad järjestikused punktid, sisu poolest midagi ei
muudetud.
Punktis 2.1.1.2.9. on täpsustatud, et lisaks tehnoloogia kommertsialiseerimise kaardistamisele
peetakse edaspidi silmas ka teaduse kommertsialiseerimist.
Punktis 2.1.2. on välja toodud, et elluviija 1 tegeleb ärikiirendi rakendamisega ja on seega
peamine vastutaja ja nimetatud tegevuse teostaja, samal ajal kui elluviija 2 tegeleb ärikiirendi
tellimise korraldamisega. Sealhulgas on nimetatud tegevused sellisel viisil juba tänaseks
rakendatud.
Punktis 2.1.2.1. on täpsustatud, et elluviija 1 on sõlminud hankelepingu ärikiirendi eduka
pakkujaga. Ärikiirendi elluviimisel sihtrühma koolitatakse, nõustatakse, toimub mentorlus ja
tehakse muid tegevusi, mis tagavad sihtrühma arenemise.
Punktis 2.1.2.2. on välja toodud, et elluviijad on sõlminud ärikiirendi tellimise korraldamise ja
elluviimise jälgimise osas omavahelise kokkuleppe, mille kohaselt on Elluviija 2 tegevuseks
ärikiirendi tellimise korraldamine ja elluviimise jälgimine kasvualades ning Elluviija 1 toetab
Elluviijat 2 nimetatud tegevustes. Ühtlasi tähendab see seda, et elluviijate vahel sõlmitud
kokkuleppes on välja toodud, et Elluviija 2 jätkab käskkirja punktis 2.1.2 nimetatud tegevuse
osas STS § 2 p 10 tähenduses partneri rollis ja ettevõtlusministri 11.04.2019.a kinnitatud
käskkirjas nr 1.1-1/19-063 Ettevõtlusministri 14.juuli 2015.a käskkirja nr 15-0206 „Toetuse
andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ toodud partneri
kohustuste alusel Kapitali ja kulukuse määra kitsaskohtade lahendamise eesmärgil ellu viidud
ärikiirendi programmiga.
Punktis 2.1.3. on kirjeldatud elluviija 2 ülesanded teaduskiirendi elluviimisel ning defineeritud
teaduskiirendi tegevuse sisu. Teaduskiirendi kaudu pakutav teenus jõuab ettevõtjateni läbi
hanke eduka pakkuja, milleks on nii nõustamis- ja äriarendusteenus kui ka erinevad teenused
ettevõtja uue ärilise kontseptsiooni tõestamiseks ja prototüübi arendamiseks. Teaduskiirendi
rakendaja valitakse avatud, läbipaistva, mittediskrimineeriva menetluse alusel avatud
hankemenetlusena riigihanke korras, mistõttu rakendaja ei saa valikulist eelist ja seega käsitada
rakendaja kulude katmist riigiabina. Vähese tähtsusega abi saajad on ettevõtjad, kellele
osutatakse teenuseid – VTA piirmäär ettevõtja kohta on 200 000 eurot.
Punkti 3 „Väljundinäitajad“ on täpsustatud tegevuste lõikes mõõdikuid ja nende eest
vastutavaid elluviijaid.
Käskkirja on lisatud uue tegevusena teaduskiirendi elluviimisel saavutatav väljundiindikaator:
Teaduskiirendi kaudu on ärilise kontseptsiooni tõestamiseks saanud teenuseid 20
iduettevõtjat (2023. aasta sihttase).
Samuti on lisatud veel kolm täiendavat toetusskeemi tegevuse väljundiindikaatorit senistele
tegevustele. Inimkapitali kättesaadavuse parandamine tegevuse puhul:
9
Toetatud ettevõtjate arv, kes on Eestisse kolmandatest riikidest ümber asumas ja saanud
loa Eestis iduettevõtlusega tegelema hakata (2023. aasta sihttase: 2000).
Kirjeldus: Sihtaseme täitmiseks loetakse kokku toetusskeemis Startup Visa kaudu taotluse
teinud ning viisa või tähtajalise elamisloa saanud ettevõtjad, kes on saanud loa Eestisse ümber
asuda iduettevõtlusega tegelemise eesmärgil.
Kolmandatest riikidest Eestisse tööle asumiseks loa saanud töötajate arv (2023. aasta
sihttase: 1900).
Kirjeldus: Sihtaseme täitmiseks loetakse kokku toetusskeemis Startup Visa kaudu viisa või
tähtajalise elamisloa iduettevõtluses töötamiseks saanud inimeste arv.
Ökosüsteemi arendamine, sh teadmusmahuka ökosüsteemi arendamine tegevuse puhul:
Aktiivsete tugiorganisatsioonide arv ökosüsteemis (2023. aasta sihttase: 120).
Kirjeldus: Sihtaseme täitmiseks loetakse kokku toetusskeemis aktiivselt osalevate
tugiorganisatsioonide arv.
Lisaks on suurendatud rakenduskava tulemusraamistiku indikaatori “Abi saavate ettevõtete arv
(kokku)“ 2023. aasta sihttaset 8000 ettevõtte peale, sest käskkirja muutmise hetkel oli
kättesaadava info kohaselt teada 2020. aasta hinnanguline täitmine, mis on ühtlasi ka esialgse
sihttaseme mitmekordne ületäitmine. Veelgi kõrgema 2023. aasta sihttaseme seadmine pole
põhjendatud, kuna perioodi lõpuni pole palju jäänud ning võib öelda, et mõõdiku suurt
ületäitmist ei tule ka koroonapuhangust tuleneva kriisi tõttu, mil jäävad ära väga paljud üritused.
Sellest tulenevalt on ka edasiste konkreetse mõõdiku ehk edasine abi saavate ettevõtete arv
oluliselt väiksem ja teatud määral ka prognoosimatu.
Punkti 4.2. „Rakendusüksuse õigused ja kohustused“ alapunktides eemaldatakse läbivalt
viited partnerile, kuna edaspidi on programmis kaks elluviijat.
Punkti 4.3. „Elluviija ja partneri õigused ja kohustused“ muudetakse „Elluviijate õigused
ja kohustused“, kuna edaspidi on programmis kaks elluviijat, kellele kehtivad samad õigused
ja kohustused tegevuste elluviimisel. Täpsustatud on punkti 4.3.2.1 sõnastust ja viidatakse sisu
poolest käskkirja punktile 3 näitajate saavutamise osas.
Eemaldati varasema redaktsiooni punktid p 4.5.2.1. ja 4.5.2.2 ning 4.5.2.4, kuna tegemist on
sisu poolest STS § 24 punktide 1, 5 ja 6, mis on reguleeritud juba käskkirja uue redaktsiooni
punktis 4.3.2. Käskkirja eelnõust on samuti eemaldatud varasemalt kehtinud redaktsiooni ja
numeratsiooni alusel p 4.5.2.9., kuna ka käskkirja uue redaktsiooni p 4.1.6 sätte alusel on see
juba vastavalt reguleeritud. Samuti eemaldati varasemalt kehtinud redaktsiooni alapunkt 4.5.3.,
kuna edaspidi on programmil käskkirja mõistes vaid elluviijad.
Punktis 4.4 on tehtud täpsustusi sõnastustes. Punktides 4.4.2. – 4.4.3. peetakse elluviija all
edaspidi silmas nii elluviija 1 kui ka elluviija 2, kes mõlemad hakkavad alates muudatuse
jõustumist esitama RA/RÜ-le tegevuskavasid. Punktist 4.4.4. eemaldatakse viide partnerile,
kuna edaspidi on programmis määratud vaid elluviijad.
Punktis 4.5 on vähendatud kordusi. Punktis 4.5.2. on lisatud viide ühendmäärusele ja
eemaldatud „kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud toetusskeemi tegevuste
10
abikõlblikkuse perioodil ning tasutud abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul
pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu“, kuna seda ütleb ka ühendmääruse § 2 lõige 5.
Punktis 4.6. „Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud“ on laiendatud alapunkti 4.6.3.5.
uute teenuste ja kontseptsioonide sisu võimaldades lisaks arengu-, nõustamis- ja
koolitusprogrammidele katta ka teadmuspõhiste äriprojektide kontseptsiooni tõestamise ja
prototüübi arendamisega seotud kulud.
Teadmuspõhiste äride loomiseks on vajalik toetada uuringute tulemuste liikumist tootearenduse
ja turueelsete etappideni, mil uus toode on saanud vajaliku turutõenduse äratamaks huvi
erasektori investorites. Sellisteks kuludeks võivad olla erinevad prototüübi arendamiseks
vajalikud kulud nt prototüübi arendamisega otseselt seotud materjali- ja tarvikute kulu:
sertifitseerimine; standardimine; tehnoloogiliste komponentide arendus, testimine ja
demonstreerimine; toote- ja teenusearenduse tehnoloogiaalane nõustamine; tootekatsetuse ja
tööstusliku eksperimendi korraldamine; teostatavusuuringu läbiviimine; vastavushindamine;
sisse ostetavad teadus- ja arendusteenused ning insenertehnilised ja disainlahendused;
intellektuaalomandi kaitsmisega seotud kulud. Samuti võivad sinna alla kuuluda muud
äriprojekti arendamiseks vajalikud otsesed kulud lähtuvalt äriprojekti eripärast (muuhulgas ka
iduettevõtjate ja potentsiaalsete iduettevõtjate äriprojektide täitmises vahetult osalevate
projektimeeskonna liikmete töötasud (koos kõigi riiklike maksude, maksete ja seadusest
tulenevate hüvitistega), lisaks projektimeeskonna lähetustega seotud transpordi- ja
majutuskulud ning päevarahad, ärilise kontseptsiooni tõestamise, prototüübi arendamise või
äriprojekti elluviimisega seotud muud kulud.
Punktis 4.7. „Toetuse maksmise tingimused ja kord“ on läbivalt alapunktidest eemaldatud
„toetuse saaja“ ja asendatud see elluviijaga, kuna edaspidi peetakse senise toetuse saaja all
silmas mõlemat elluviijat korraga. Tagasinõuete korral nõutakse toetus osaliselt või täielikult
tagasi konkreetse tegevuse elluviijalt. Samuti on muudetud numeratsiooni ja eemaldatud
kordused, kuna viited seadustele juba reguleerivad kirja pandut.
Punktis 4.8. on välja toodud mõlemad elluviijad ja et edaspidi esitavad elluviijad ühel vormil
vahearuande ja lõpparuande.
3 TOETUSSKEEMI MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE
Toetusskeem omab puutumust kõigi läbivate teemadega, kuid sihtgrupi valikul neid eraldi ei
käsitleta, vaid eelkõige on fookuses nutika spetsialiseerumise kasvualad.
Horisontaalne teema Mõju
Regionaalne areng Otsene mõju: Iduettevõtlus on võimalus
edendada ettevõtlust üle Eesti, kuna
ärimudelid on eskaleeritavad ning ei pea
olema asukohapõhised. Iduettevõtlik
mõtteviisi levitamisega võimaldatakse
elukestvat eneseteostust ning
ettevõtlusvõimalusi igale Eesti elanikule,
hoolimata tema asukohast, samuti nähakse
11
idusektori tugevalt toetavat mõju
regionaalpoliitikale.
Infoühiskonna edendamine Otsene mõju: Kuna üks nutika
spetsialiseerumise kasvuala on IKT
horisontaalselt läbi teiste sektorite, siis
toetusskeemi tegevustest kasusaajate
arendatav äriidee peab panustama IKT
kasvuala arendamisse. Panustatakse
ennekõike läbi uute IKT lahenduste loomise
või olemasolevate IKT lahenduste täiustamise
ning nende rakendamise teistes
majandusvaldkondades. Seejuures võivad
loodavad IKT lahendused omada mõju
kõikidele horisontaalsetele teemadele.
Näiteks IKT kasutamine tööstuses
(automaatika ja robotiseerimine),
küberturvalisus, tarkvara arendamine jne.
Keskkonna- ja kliimapoliitika Otsene mõju: Kuna üks nutika
spetsialiseerumise kasvuala on ressursside
efektiivne kasutamine, siis toetusskeemi
tegevustest kasusaajate arendatav äriidee
peab panustama nimetatud kasvuala
arendamisse. Ennekõike läbi uute
ressursisäästlike toodete või teenuste loomise
või olemasolevate toodete/teenuste
täiustamise. Näiteks materjaliteadus- ja
tööstus, „tark maja“, keemiatööstus jne.
Võrdsete võimaluste tagamine Otsene mõju: Eesmärk on hoogustada Eesti
elanike hulgas iduettevõtlusega tegelemist ja
seda mitmekesisel viisil, sõltumata inimeste
soost, vanusest, kultuurilisest või
geograafilisest taustast. Tegevuse elluviimisel
arvestatakse, et info tehtavatest tegevustest
jõuaks erinevate sihtgruppideni nende
eelistatumaid ning enimkasutatavaid
infokanaleid pidi. Programm on võrdväärselt
avatud naistele, meestele ja puuetega
inimestele nende rahvuslikust taustast
sõltumata.
Ühtne riigivalitsemine Toetav mõju: Programmi väljatöötamisesse
on kaasatud erinevate huvigruppide
esindajaid ja kasutatud varasemate analüüside
tulemusi. Samuti on toetatava tegevuse puhul
arvestatud Haridus- ja Teadusministeeriumi
kavandatavate tegevustega, et vältida
võimalikke kattuvusi, kuid tagades
12
integreerituse ja koordineerituse tegevuste
elluviimisel.
4 KÄSKKIRJA VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE
Käskkiri on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega:
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu
Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta,
nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks
nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469);
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb
Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga
seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L
347, 20.12.2013, lk 289–302);
3. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013,
lk 1–8).
5 KÄSKKIRJA MÕJUD
Käskkirjal on mõju elluviija 1 (SA KredEx) ja elluviija 2 (AS SmartCap kui varasema partneri)
töökorraldusele. Mõju tuleneb AS SmartCapi elluviijaks nimetamisest ning uus töökorraldus
on kirjeldatud ülal seletuskirja peatükis 3. Käskkirjas suurendatakse toetusskeemi eelarvet, et
võimaldada jätkata seniste tegevuste rakendamist kuni käesoleva Euroopa Liidu
programmperioodi (2023. aasta) lõpuni. Võimalike uute fookuste seadmisel järgitakse uut
Startup Estonia strateegiat (perioodil 2021–2027), mille puhul on üldised tegevused sarnased
kui seni.
Käskkirja muutmisel ei ole olulist mõju iduettevõtluse ökosüsteemi osapooltele, st.
teenusepakkujatele nagu inkubaatorid, koostöötamiskeskused, konverentside korraldajad,
õigusbürood, äriinglid. Seda põhjusel, et koostöö kolmandate osapooltega jääb samaks,
täpsustub vaid selle koostöö sisu.
6 KÄSKKIRJA KOOSKÕLA SEIREKOMISJONI VALIKUKRITEERIUMITEGA
Toetusskeemi kooskõla seirekomisjoni valikukriteeriumitega on selgitatud 14.07.2015. a
kehtestatud käskkirja seletuskirjas ning selles punktis ei ole muudatusi.
7 KÄSKKIRJA RAKENDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED, VAJALIKUD KULUD
JA RAKENDAMISE EELDATAVAD TULUD
13
Käskkirja uue lisa kehtestamisega on täpsustatud rakendatavaid tegevusi. Näiteks suurema
fookuse suunamine ka teadusmahukate iduettevõtete toetamisega seotud tegevustele, kuid
tegevuste põhimõtete poolest jätkatakse sarnaste tegevustega nagu varasemalt. Vajalikke
kulutuste ja rakendamise eeldatavate tulude poolest suureneb kulutuste maht, kuna kõnesoleva
käskkirja kogueelarvet on suurendatud Euroopa Liidu struktuurivahenditest rakendatavate eri
meetme tegevuste eelarveliste vahendite ümbertõstete arvelt 8,5 miljoni euro peale, mis on
Vabariigi Valitsuse 19.11.2020 korralduse nr 415 lisaga „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
meetmete nimekiri“ ka kinnitatud.
8 KÄSKKIRJA JÕUSTUMINE
Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri poolt ja
jõustatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2021.a, mis on vajalik toetusskeemi edukaks
rakendamiseks ja et muudatus oleks vastavuses Vabariigi Valitsuse poolt juba 2020. aasta lõpus
kinnitatud meetmete nimekirjas väljatoodud eelarvele.
9 TOETUSSKEEMI KOOSKÕLASTAMINE
Käskkirja eelnõu esitati EIS-i kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Haridus- ja
Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile, kes
kooskõlastasid käskkirja eelnõu märkustega, vt palun ka märkuste ja ettepanekutega
arvestamise tabelit, mis leitav lisas allpool. Turuolukorra kaardistus ja huvirühmade kaasamine
leidis aset 2019 II poolel, mil viidi läbi uuringud „Teaduse kommertsialiseerimine Eestis“ ja
„Iduettevõtete kapitali kättesaadavus“. Samuti on avalik konsultatsioon ja huvirühmade
kaasamine toimunud 2019. a jooksul Startup Estonia strateegia (perioodil 2021–2027)
kokkupanemisel ja kirjutamisel.
14
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja
„Ettevõtlusministri 14. juuli 2015. a käskkirja nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused
iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ muutmine“
eelnõu seletuskirja lisa.
Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel
Jrk Märkus / ettepanek Arvestamine
nr
Rahandusministeerium (RM)
1. Käskkirja muudatusega soovitakse loobuda Arvestatud, seletuskirja
partnerist ning määrata ta teiseks elluviijaks. sissejuhatuses tehtud täpsustused
Vastavalt STS §-s 16 saab rakendusasutuse ning käskkirjas toodud selgemini
tegevusteks olla üks vastutav isik ehk elluviija. STS välja, milline on iga elluviija
§ 16 lõigetele 1 ja 2 tuleb vastutava isiku ehk tegevuste vastutusala, tegevusteks
elluviija suhtes määrata tema tegevused, nende eraldatud eelarve, kuidas elluviija
eelarve ning näitajate sihtarv. Eelnõus tehtud panustab väljundinäitaja täitmisesse
muudatusega on tegemist sisuliselt kahe projektiga ning seda kirjeldatud ka
ning selgusetu on kahe elluviija konkreetne seletuskirjas.
vastutusala ja tegevuste jaotus, elluviijate vahel
selgelt eristatav eelarve ning kuidas iga elluviija
panustab väljundinäitaja täitmisse. Kahe elluviija
rakendamine on võimalik, kuid sellisel juhul tuleb
see selgelt kajastada käskkirja volitusnormis ning
selgitada seletuskirjas.
2. Käskkirja eelnõu seletuskirja peatükis 7 on välja Arvestatud, seletuskirja peatükis 7
toodud, et „Uue lisa kehtestamine ei muuda on tehtud täpsustused ning toodud
käskkirja rakendamisega seotud tegevusi, vajalikke välja, millistest vahenditest
kulusid ega rakendamise eeldatavaid tulusid“. suurendatakse käskkirja eelarvet.
Juhime tähelepanu, et muudetakse ka käskkirja
eelarvet ning see suureneb 1,5 mln euro võrra.
Seega omab ka mõju rakendamise tegevustele ning
on seotud vajalike kulude suurendamisega. Palume
selgitada antud peatükis, millistest vahenditest
suurendatakse käskkirja eelarvet.
3. Käskkirja eelnõu punktis 1.1.4 on meetme Arvestatud, käskkirja eelnõus
eesmärgiks märgitud „Meetme eesmärk on teadus- tehtud vastav muudatus.
ja arendustegevusega (edaspidi TA) panustada
tootlikkuse ja konkurentsivõime tõusu“. Vastavalt
meetme nimekirjale on meetme 4.2 korrektne
eesmärk järgmine „Oodatavaks tulemuseks on TA
suunatus Eesti riigi, ühiskonna ja majanduse
vajadustele nii teadustegevuses kui ka selle
tulemuste rakendamisel, mis omakorda panustab
tootlikkuse ja konkurentsivõime tõusu. Riik on
rakenduslike uuringute ja ettevõtete arendustööde
tark eestvedaja ja teadusasutused teevad tihedat
koostööd valitsusasutuste ja ettevõtetega. TA
muudab majandusstruktuuri teadmistemahukamaks
ning paraneb kasvuvaldkondade ettevõtluse hõive
15
ja lisandväärtuse osakaal majanduses ja ekspordis.
Riik peab seejuures jälgima, et liiga suur
fokusseerimine ei muutuks kitsendavaks ja
takistavaks faktoriks teadus- ja
innovatsioonikeskkonna arengus ja halvates
teadusasutuste võimet paindlikult reageerida
ettevõtete vajadustele. TA ning kõrgharidussüsteem
on vahendiks majanduse struktuurimuutuste
saavutamisel ning Eesti targal positsioneerimisel
rahvusvahelises tööjaotuses“. Käskkirja eelnõus
tuleb teha vastav parandus.
4. Käskkirja eelnõu punktis 1.1.5 on meetme Arvestatud, käskkirja eelnõus
tegevuseks märgitud „Iduettevõtluse hoogustamine. tehtud vastav muudatus.
Soodustame struktuurseid muutusi ettevõtluses,
toetades uute innovaatiliste ettevõtete asutamist ja
kasvamist kasvualades.“. Vastavalt meetme
nimekirjale on meetme 4.2.6 korrektne nimetus
järgmine „Start-up ettevõtluse hoogustamine.
Soodustame struktuurseid muutusi ettevõtluses,
toetades uute innovaatiliste ettevõtete asutamist ja
kasvamist kasvuvaldkondades“. Käskkirja eelnõus
tuleb teha vastav parandus.
5. Käskkirja punktis 1.4. on eemaldatud on varasem Arvestatud, toetusskeemi
„Toetusskeemi vajalikkus“. Põhjenduseks on vajalikkuse analüüs lisatud
toodud, et toetusskeemi vajalikkust määratlev punkt käskkirja seletuskirja.
kustutati, kuna sellel puudus regulatiivsus ja vajalik
volitusnorm selle kehtestamiseks. Tulenevalt
toetuse andmise käskkirja juhisest tuleb
seletuskirjas hinnata meetme vajadust ehk esitada
analüüs, viidates kättesaadavale allikale.
Seletuskirjas tuleb tuua põhiargumendid ning
selgitada, milliseid toetavate tegevuste alternatiive
on kaalutud ja kas probleemi lahendamiseks
tehakse ka muid meetme tegevusi, sh teiste
prioriteetsete suundade alt või riigisisese
tegevusena. Tulenevalt eelnevast tuleb
toetusskeemi vajalikkus analüüsida seletuskirjas.
6. Käskkirja eelnõu punktis 3 on muudetud indikaatori Arvestatud, suurendatud
“Abi saavate ettevõtete arv (kokku)“ 2023. aasta rakenduskava tulemusraamistiku
sihttaset ning viidud see kooskõlla kehtivas indikaatori “Abi saavate ettevõtete
Vabariigi Valitsuse meetmete nimekirjas kinnitatud arv (kokku) 2023. aasta sihttaset
sihttasemega, milleks on 3156 ettevõtet. 2019 8000 ettevõtte peale, sest käskkirja
seirearuande kohaselt oli 31.12.2019 seisuga näitaja muutmise hetkel oli kättesaadava
tegelik täitmine aga juba 6060 ettevõtet ehk 192% info kohaselt teada ainult 2020.
aastaks 2023 seatud sihttasemest. Meetme tegevuse aasta täitmine, mille põhjal on uus
4.2.6 näitaja edukast täitmisest tingituna on ka sihttase tuletatud. Veelgi suurem
rakenduskava näitaja „Abi saavate ettevõtete arv sihttaseme tõstmine pole
(kokku)“ sihttase üle täidetud ning saavutusmäär põhjendatud, kuna
kokku 31.12.2019 seisuga oli 133%. Euroopa koroonapuhangust tulenevalt võib
Komisjon on andnud teada, et liikmesriigid peaksid prognoosida väga paljude ürituste
16
kõigi ERF/ÜF näitajate sihttasemed kriitiliselt üle ära jäämist ning sellest tulenevalt ei
vaatama ja kus programmperioodi lõpuks on tule ka väga suurt mõõdiku
prognoositav (märgatav) üle täitmine, siis ka ületäitmist aastaks 2023.
sihttasemed järgmise rakenduskava muudatusega
ära korrigeerima. Edaspidi näitajate sihttasemete
muutmist nad enam ette ei näe. Vastava info on
Rahandusministeerium edastanud ka
rakendusasutustele 22.10.2020. Sellest tulenevalt
on ettevõtete arvu näitaja sihttase vajalik lähiajal
ära korrigeerida ka meetmete nimekirjas ja
rakenduskavas. Et mitte hakata lähiajal uuesti
käskkirja muutma sihttaseme korrigeerimiseks,
teeme ettepaneku märkida käskkirja juba tegelik
eeldatav 2023 sihttase ning esitada seletuskirjas
vastav kalkulatsioon.
7. Käskkirja eelnõu punkti 4.3.1 osas soovitame Arvestatud, lisatud käskkirja
selguse huvides lisada punkti, kellele võib antav eelnõusse.
toetus olla vähese tähtsusega abi, nt „Kui tegevuse
elluviimiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi
(edaspidi VTA) sihtgrupi ettevõtjale…“ või „Kui
tegevuse elluviimiseks antav toetus on vähese
tähtsusega abi (edaspidi VTA) lõppkasusaajale.
…“. Praeguse sõnastuse puhul ei ole arusaadav, kes
on vähese tähtsusega abi saajad ja eelnõu
seletuskirjas ei ole seda ka selgitatud, kuid vähese
tähtsusega abi andmine peab olema läbipaistev nii
andjale kui saajale.
8. Käskkirja eelnõu punkti 4.3.2 osas soovitame Arvestatud, lisatud käskkirja
selguse huvides lisada pärast sõna „VTA“ sõnad eelnõusse.
„ettevõtja kohta“ („VTA ettevõtja kohta ei tohi ..“).
9. Seoses sellega, et nõukogu määruse 1301/2013 Arvestatud, käskkirjast eelnõust
muudatusega (vt artikkel 3 lg 3 punkti d) on lubatud eemaldatud , kuna ka käskkirja
anda vähese tähtsusega abi struktuurivahendistest varasemalt ja uue redaktsiooni p
ka raskustes ettevõtjatele, siis soovitame kaaluda, 4.1.6 sätte alusel on see juba
kas punkt 4.5.2.9 on vajalik. Seda juhul, kui vastavalt reguleeritud.
Vabariigi Valitsuse 21.08.2014 määruse nr 133
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja
taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse
andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“
tingimused (vt § 3 lg 2 p 3) seda lubavad.
10. Seletuskirjas palume seoses teaduskiirendi Arvestatud, seletuskirja on
loomisega selgitada ja põhjendada iga vahendaja täiendatud numeratsiooni
tasandil, kas ta on või ei ole riigiabi saaja, sh kas muutumise tõttu p 2.1.3 all..
teaduskiirendi ise võib olla abi saaja ja kas Teaduskiirendi rakendaja valitakse
teaduskiirendi elluviimisel pakutavate teenuste jms avatud, läbipaistva,
(vt eelnõu p 2.1.2.3) puhul on tegemist vähese mittediskrimineeriva menetluse
tähtsusega abiga sihtgrupile (iduettevõtjatele). alusel avatud hankemenetlusena
riigihanke korras, mistõttu ei ole
valikulist eelistamist ja tegevust ei
saa abi käsitleda riigiabina.
17
Samuti ei saa otseselt kasu
teaduskiirendi rakendaja ise, kes
peab tagama teenuse olemasolu
ettevõtjatele, kus VTA piirmäär on
200 000 eurot ja konkureeritakse
sellele rahale.
11. Käskkirja eelnõu seletuskirja peatükis 3 Arvestatud, seletuskirja on
„toetusskeemi mõju läbivatele teemadele“ on täiendatud. Mõju regionaalsele
hinnatud toetav mõju sellistele läbivatel teemadel arengule ja võrdsetele võimalustele
nagu võrdsed võimalused ning ühtne on ümber hinnatud otseseks, kuna
riigivalitsemine. Regionaalarengule on läbiva teema programm on senimaani ja ka
mõju hinnatud kaudseks. Vastavalt Vabariigi edaspidi üha rohkem panustamas
Valitsuse korraldusele „Perioodi 2014–2020 võrdsete võimaluste tagamisse ja
struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ (edaspidi regionaalsel tasandil iduettevõtluse
meetmete nimekiri) omab meetme tegevus 4.2.6. ökosüsteemi arengusse.
olulist mõju regionaalsele arengule, võrdsetele
võimalustele, riigivalitsemisele ning infoühiskond.
Mõju analüüs läbivatele teemadele tuleb analüüsida
vastavalt Rahandusministeeriumi 2014. aasta
juhendmaterjalile „Läbivad teemad valdkonna
arengukavas“.
Rahandusministeerium on juhtinud tähelepanu
19.03.2019 kirjaga nr 1.1-11/1679-2, et
seletuskirjas vajab täiendavat selgitamist käskkirja
rakendamisest tulenev mõju regionaalarengule.
Toetusskeemi seletuskirjas puudub teave
toetusskeemiga toetatavate tegevuste elluviimise
või teenuste kättesaadavuse (või selle vajaduse)
kohta piirkonniti ning kindlasti ei tohi käskkirja
mõju regionaalarengule jääda vaid kaudseks.
Startup Estonia strateegias 2021–2027 on selge
kitsaskohana välja toodud, et Iduettevõtlus- ja
innovatsioonipõhised ettevõtted on koondunud
Tallinna ning Harju- ja Tartumaale (95%), samal
ajal kui piirkondlik teadlikkus iduettevõtlusest ja
sellealane võimekus on hoolimata huvist valdkonna
võimaluste vastu vähene. Strateegia
tulevikueesmärkides on välja toodud, et
iduettevõtlik mõtteviis ning seda toetav ja arendav
ökosüsteem peab võimaldama elukestvat
eneseteostust ning ettevõtlusvõimalusi igale Eesti
elanikule muuhulgas hoolimata tema asukohast,
samuti nähakse idusektori tugevalt toetavat mõju
regionaalpoliitikale. Strateegia näeb ette valdkonna
arendamist ja toetamist (sh võimaluste ja teenuste
kättesaadavus, taristu ja rahastusmeetmed)
piirkondlikult. Lähtuvalt eeltoodust tuleb käskkirja
18
tegevuste rakendamisel kavandada ja suunata
toetusi ka piirkondlikult, et saavutada positiivne
mõju regionaalarengule.“
Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK)
1. Toetustingimuste eelnõu on olulise formaalse Arvestatud osaliselt, seletuskirja
puudusega. Nimelt soovitakse käskkirjas toodud sissejuhatuses tehtud täpsustused
tegevustele määrata kahte elluviijat ja seeläbi senise ning käskkirjas toodud selgemini
partneri rollist loobuda. Arvestades, et ühel välja, milline on iga elluviija
projektil saab olla ainult üks vastutavast isikust tegevuste vastutusala, tegevusteks
elluviija, siis kavandatava muudatuse tulemusena eraldatud eelarve, kuidas elluviija
tekib sisuliselt kaks erinevat projekti. Sellist panustab väljundinäitaja täitmisesse
lahendust võimaldab perioodi 2014–2020 ning seda kirjeldatud ka
struktuuritoetuse seadus (edaspidi STS) § 16 lõige seletuskirjas.
2, kuid lõikele tuleb selguse eesmärgil viidata
käskkirja volitusnormis ning mitme projekti STS § 16 lõikega 2 on küll
asjaolude kinnitamist ühe käskkirjaga selgitada arvestatud, kuid kuna see ei ole
seletuskirjas. Mitme elluviijaga käskkirja puhul volitusnorm nagu ka näiteks § 16
tuleb iga elluviija suhtes määrata tema tegevused ja lõige 4, siis seda ei ole kajastatud
nende eelarve ning väljundi- ja tulemusnäitajate eraldiseisvalt käskkirja preambulis.
sihtarv - nii nagu seda näevad ette STS § 16 lõiked
1 ja 2. Pärast käskkirja kinnitamist tuleb vastavad
muudatused kajastada ka struktuuritoetuste registris
- muuta elluviija 1 vastutusala ja lisada juurde
elluviija 2 projekt.
Haridus- ja teadusministeerium (HTM)
1. Eelnõu muudatusega nimetatakse seni partneri Arvestatud, eelnõu käskkirja ja
rollis olnud AS SmartCap tegevuse teiseks seletuskirja täiendatud ning toodud
elluviijaks. Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, selgemini välja toetusskeemi
kuidas takistab senine partneri staatus eelnõus elluviijate vastutused eri tegevuste
kirjeldatud tegevuste elluviimist soovitud kujul. lõikes.
Samuti ei ole selge, kuidas aitab tegevuse
elluviimine kahe elluviija poolt, sealhulgas eraldi
aruandluse esitamine rakendusüksusele, kaasa
toetusskeemi paremale rakendamisele,
efektiivsemale suhtlusele ja tegevuse
läbipaistvusele. Selgusetuks jääb, kes vastutab
tegelikult kogu toetusskeemi elluviimise ja
tulemuste saavutamise eest. Palume selles osas
täiendada seletuskirja.
2. Eelnõu kohaselt on lisatav tegevus suunatud Arvestatud osaliselt, seletuskirja
ettevõtete teadmusmahukuse kasvatamisele. Palume täiendatud läbiviidud uuringu
seletuskirja täiendada selgitusega, milliseid tulemustega, mis tõestab
ettevõtete teadmusmahukusega seotud probleeme teadusmahukate ettevõtete kapitali
täpselt lahendatakse. Palume lisada eelnõusse puudust varases arengufaasis,
täiendava tulemusnäitajana erasektori teadus- ja millele lahenduseks näevad
arendustegevuse investeeringute mahu kasvuga turuosalised prototüübi välja
seotud näitaja. arendamiseks tootearenduseks
mõeldud toetust teadusmahukatele
ja
19
kõrgtehnoloogilistele
iduettevõtetele, mida on plaanis
teaduskiirendi teenusena pakkuda.
Täiendava tulemusnäitaja lisamine
ei ole põhjendatud, kuna
planeeritava tegevuse eesmärgiks
on toetada väga varajase faasi
projektide arvukuse kasvu (et
rohkem teadmust jõuaks
ettevõtlusesse). Seetõttu jälgime
eelkõige kasu saanud ettevõtjate
edenemist järgmistele tehnoloogia
valmiduse tasemetele, mitte
eraldiseisva eesmärgina erasektori
teadus- ja arendustegevuse mahu
kasvu.
3. Palume selgitada, kas eelnõu punktis 2.1.1.2.6. Teadmiseks võetud. Tegemist on
märgitud sõnastus „/.../ riiklike tegevuste toetatava tegevusega, millega on
soovitamine“ saab olla toetatav tegevus või on siin tegeletud ka senimaani, et
mõeldud analüüside/uuringute läbiviimise toetamist iseseisvalt analüüsida startup
ja vastavate tulemuste alusel ettepanekute tegemist kogukonna vajadusi ning selle
uute riiklike tegevuste disainimiseks? põhjal teha riigile soovitusi
parendusteks.
4. Palume selgitada, kas ja kuidas on kavandatud Arvestatud osaliselt, kuna
tegevused seotud teadus- ja arendustegevusega suuremalt jaolt puudub käesoleval
teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse käskkirjal seos teadus- ja
mõttes. Seega palume eelnõus ja seletuskirjas tuua arendustegevuse korralduse
välja seos teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega (TAKS), kuna
seadusega. Ühtlasi palume mõistete defineerimisel programm tegeleb iduettevõtluse
läbivalt lähtuda teadus- ja arendustegevuse ökosüsteemi arendamisega ehk
korralduse seaduses või rahvusvaheliselt iduettevõtetele suunatud
tunnustatud dokumentides (näiteks OECD Frascati tugisüsteemi parendamise ja
käsiraamat) sätestatud mõistetest. vastavate teenuste arendamisega,
seega mitte otseselt teadus- ja
arendustegevusega. Ainus seos
TAKS-iga on loodaval
teaduskiirendil, mille tulemusel on
Eestis rohkem ettevõtteid, kes
tegelevad teadus- ja
arendustegevusega ja ka
rakendavad teadustulemusi (TAKS-
i mõistes). Käskkirja seletuskirja
täiendatud ning viidatud ka TAKS-
ile teaduskiirendi tegevuse
kirjelduse all.
5. Eelnõu seletuskirjas puudub selgitus seoste kohta Arvestatud osaliselt, kuna
teiste olemasolevate ja kavandatavate teadaolevalt puuduvad samad
meetmetega, mille käigus toetatakse teadmus- ja tegevused teistes meetmetes.
tehnoloogiasiirde alaseid tegevusi (näiteks Käskkirja seletuskirja täiendatud
teaduskiirendi tegevuse osas, mis
20
sektoritevaheline mobiilsus, mis on Haridus- ja keskendub ülikoolide
Teadusministeeriumi haldusalas), ning kirjeldus organisatoorsele ettevalmistusele
selle kohta, kuidas sobitub kavandatav tegevus juba ehk teenuse arendamisele, et
käimasolevate ja käivitatavate tegevustega nii suurendada teaduspõhiste
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kui iduettevõtete arvu, mis jõuavad
Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas ja ärikontseptsiooni tõestamiseni.
millist lisandväärtust see annab. Palume selles osas Olemasolevad HTM-i tegevused
täiendada seletuskirja. näiteks sektoritevahelise mobiilsuse
näol või MKM-i meetmed, mida
rakendatakse EAS-i kaudu on
teistsuguse suunitlusega ning
suunatud teadlastele või küpsemas
faasis iduettevõtetele, mis jääb
otseselt teaduskiirendi fookusest
välja. Näiteks akadeemias sündinud
tehnoloogiate litsentseerimine ja
vastava ettevõtte leidmine
turukõlbuliku toote
väljaarendamiseks ei keskendu
uusettevõtluse teenuse
arendamisele ülikooli juures, sh ei
pakuta ka teenuseid prototüübi
arendamiseks jne.
6. Seletuskirjas puudub selgitus, kuidas on Teadmiseks võetud.
teaduskiirendi seotud ülikoolide pädevuse Teaduskiirendi eesmärk on
arendamisega teadustulemuste kaardistada ja arendada
kommertsialiseerimise osas. Palume täiendada teaduspõhise ettevõtluse
seletuskirja. ökosüsteemi kui ka pakkuda
vajalikke teenuseid teaduspõhistele
iduettevõtjatele. Ülikoolid saavad
osaleda teaduskiirendi operaatori
hankes kas individuaalselt või
partnerluses teiste
organisatsioonidega, mis loob neile
võimaluse ise kujundada pädevust
suurendavaid tegevusi. Kui nad ei
osale hankes, siis kaasab
teaduskiirendi operaator nad ühena
selle ökosüsteemi osalistest
ökosüsteemide kaardistamise ja
arendamise tegevustesse.
7. Seletuskirjas on tegevuse lisamise ühe põhjendusena Teadmiseks võetud, seletuskirjas
viidatud uuringule „Teaduse kommertsialiseerimine on välja toodud rohkem tegevusi
Eestis“. Samas on selleteemalisi uuringuid Eestis põhjendavaid uuringuid kui
tehtud rohkem ning leiame, et vaid ühe uuringu nimetatud „Teaduse
järeldustele tuginemine ei ole antud juhul kommertsialiseerimine Eestis“
asjakohane. Seda enam, et uuringu põhjal tuuakse uuring.
välja peamised muudatused ülikoolide
kommertsialiseerimistegevustes, samas kui meetme
21
tegevus on suunatud teadmusmahukate iduettevõtete
tegevuse toetamisele.
8. Eelnõust ei selgu, kuidas on tagatud AS SmartCap Teadmiseks võetud. AS SmartCap
pädevus tegevuse teadmusmahukuse hindamisel ehk on olemas kompetents ja varasem
kes ja kuidas hakkab hindama, et toetuse saaja kogemus kiirendiprogrammide
tegevus on teadus- ja arendustegevus. Palume lisada rakendamisel ja elluviimisel.
täiendav selgitus seletuskirja. Kõikides senistes ja planeeritavates
tegevustes puudulikud
kompetentsid mehitatakse jooksvalt
või kujundatakse hanked selliselt,
et kompetents oleks tagatud hanke
pakkuja meeskonnas.
9. Seletuskirjas on märgitud uuringu tulemusena, et Teadmiseks võetud, kirjeldatud
„teadlased ei ole motiveeritud ettevõtlusega muutus karjäärimudelis on väga
tegelema, sest ülikoolide karjäärimudel ei soodusta tervitatav ja oluline samm. Kuivõrd
ülikooliväliseid tegevusi“. Juhime tähelepanu, et uuringu tegemise hetkeks ei olnud
mitmed ülikoolid on muutnud juba oma see info kättesaadav, siis täiendame
karjäärimudeleid. Näiteks Tartu Ülikooli nõukogus vastava infoga seletuskirja.
20. aprillil 2020. a vastu võetud Tartu Ülikooli
Arengukava kuni 2025: „Teadmussiirdepõige:
Loome ülikooli töötajatele võimaluse
teadmussiirdepõikeks ettevõtlusesse, säilitades
akadeemilise ametikoha ajal, mil töötaja on seotud
ettevõtte arendustegevusega või pühendub uue
ettevõtte arendamisele. Arvestame teadmussiiret
akadeemilise töötaja töö osana, tunnustades
parimaid.“. Leiame, et nimetatud info on oluline
ja võiks olla ka seletuskirjas kajastatud.
22