Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

EELNÕU 5 .05 .2026 Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seadus § 1. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine Vabariigi Valitsuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Erandina käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust kehtestab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus.“; 2) paragrahvi 63 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on riigi majandus-, ettevõtlus-, tööhõive- ja tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine; ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamine ja korraldamine, ettevõtjatele teenuste arendamine; reaalajamajanduse, tööstuse, kosmose ja turismi valdkonna arendamine; ekspordi arendamine ja investeeringute kaasamise toetamine, sealhulgas välisinvesteeringute usaldusväärsuse tagamine; metroloogia, standardiseerimise, sertifitseerimise, akrediteerimise, tegevuslubade, registrite, tarbijakaitse, toote- ja tööstusohutuse, kaubanduse ja kaubanduse kaitsemeetmete korraldamine, riigi tegevusvaru haldamine, ohutusjuurdluse korraldamine, meediateenuste riiklik järelevalve; töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse, sealhulgas ligipääsetavuse edendamine ja koordineerimine; maakasutuspoliitika kavandamine ja elluviimine, ruumilise planeerimise korraldamine, maa- ja ruumivaldkonna ülesannete täitmine; kiirgus ohutuse ning tuumaohutuse ja -julgeoleku tagamise korraldamine ja järelevalve ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. “ ; 3) paragrahvi 70 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: "( 3 ) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 2 nimetab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsus ministri ettepanekul.". § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2026 Algatab Vabariigi Valitsus … 2026 . a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) a llkirjastaja nimi a llkirjastaja a m et inimetus 5 .05 .2026 Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte K õn esoleva eelnõu eesmärk on viia Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS ) kooskõlla tuumaenergia ja -ohutuse seaduse (edaspidi TEOS ) eelnõuga ( 856 SE ) ning täpsustada riigi täitevvõimu ülesannete jaotust kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonnas. Kehtiva õiguse kohaselt kinnitab ameti põhimääruse minister. Tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõus täpsustatakse ja tugevdatakse kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna pädeva asutuse sõltumatuse tagamise korraldust, lähtudes valdkonna kõrgest riskitasemest ning rahvusvahelistest nõuetest. Rahvusvaheliste standardite, sealhulgas Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ( edaspidi IAEA ) suuniste ning Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt peab tuumaohutuse järelevalve eest vastutav asutus olema funktsionaalselt ja otsustuslikult sõltumatu, et tagada ohutusotsuste tegemine põhjendamatu välise mõjutamiseta. Selleks kavandatakse kehtestada erand, mille kohaselt kehtestab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA ) põhimääruse Vabariigi Valitsus. Samuti määrab TTJA peadirektori ametisse erandina Vabariigi Valitsus ministri ettepanekul. Lisaks täpsustatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM ) valitsemisala ülesandeid, lisades nende hulka kiirgus ohutuse ning tuumaohutuse ja -julgeoleku tagamise korraldamise ja järelevalve. Muudatus loob õigusselguse täitevvõimu ülesannete jaotuses ning toetab pädeva asutuse institutsionaalset eraldatust poliitikakujundajast. Eelnõukohased muudatused tehakse TEOS- i ga kooskõla saavutamise ks ja need ei ole põhimõttelised. Eelnõu kohase seaduse ga ei kaasne mõju halduskoormusele ning selle vähene mõju piirdub peamiselt valitsusasutuste sisese töökorralduse täpsustamisega. Eelnõu ga kavandatavad muudatused ei avald a otses t e mõju majandusele, keskkonnale ega elanikkonnale. Eelnõu seadusena vastuvõtmisega ei kaasne halduskoormust, kuna eelnõuga kavandatavatel muudatustel puudub vahetu haldusväline mõju. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna tuumaohutuse valdkonna nõunik Merilin Šaitor (tel 605 6453, [email protected] ) . Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Elina Lehestik (tel 6262904, [email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel ( [email protected] ) . 1.3. Märkused Kuna eelnõukohase seadusega muudetakse Vabariigi Valitsuse seadust, on seaduse vastuvõtmiseks põhiseaduse § 104 lg 2 punkti 8 kohaselt vaja Riigikogu koosseisu häälteenamus t . Eelnõukohase seadusega muudetakse Vabariigi Valitsuse seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 07.05.2025, 9. Muutmisel on aluseks võetud 2026. aasta 9. aprillil jõus olnud seaduse redaktsioon. Eelnõuga on seotud: menetluses olev tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu (856 SE); Riigikogu 12. juuni 2024. a otsus „Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine“; Vabariigi Valitsuse valitsusliidu programm aastateks 2025 – 2027 ehk koalitsioonileppe punkt 126, mille kohaselt valmistatakse ette tuumaregulaatori loomine, mis alustab tegevust 1. jaanuaril 2027; Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm, milles on koalitsioonileppe täitmiseks ette nähtud ka Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamine. Eelnõu ei ole otseselt Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise eelnõu, vaid on kaudselt seotud Euroopa Liidu ja Euratomi nõuete rakendamisega TEOS- i kaudu ( Euroopa Liidu Nõukogu direktiivid 2009/71/Euratom , mida on täiendatud direktiiviga 2014/87/Euratom, ning 2011/70/Euratom ja 2013/59/Euratom). 2. Seaduse eesmärk Seaduse muutmise eesmärk on tagada Vabariigi Valitsuse seaduse kooskõla TEOS- i eelnõuga ning luua selge ja Euroopa Liidu õigusest tulenevatele nõuetele vastav kiirgus ohutuse ning tuumaohutuse ja - julgeoleku valdkonna ülesannete täitmise institutsionaalne raamistik . Kehtiva õiguse kohaselt kinnitab TTJA põhimääruse majandus- ja kommunikatsiooniminister. TEOS- i eelnõus kavandatakse pädeva asutuse sõltumatuse tagamise alused, arvestades valdkonna eripära ja rahvusvahelisi nõudeid. Eelnõukohase seadusega sätestatakse, et TTJA põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus, millega tugevdatakse asutuse institutsionaalset sõltumatust ning tagatakse, et selle tegevuse alused on kujundatud viisil, mis toetab otsustuslikku sõltumatust. Samal eesmärgil nimetab Vabariigi Valitsus ministri ettepanekul ametisse TTJA peadirektori erandina VVS § 70 lõikes 2 sätestatud üldisest korrast, mille kohaselt määrab ametite peadirektori ametisse minister kantsleri ettepanekul. Lisaks täpsustatakse MKM -i valitsemisala ülesandeid, et tagada õigusselgus MKM-i ja Kliimaministeeriumi (edaspidi KliM ) ülesannetes kiirgus ohutuse ning tuumaohutuse ja -julgeoleku tagamise korraldamisel ja järelevalves. Muudatustega tugevdatakse TTJA kui pädeva asutuse institutsionaalset sõltumatust, sätestades, et ameti põhimääruse kehtestab ja peadirektori nimetab ametisse Vabariigi Valitsus, ning täpsustatakse MKM-i ja KliM-i ülesanne te jaotus t , et tagada nende selge er ald atus ja vastavus sõltumatuse nõuetele. Sellega toetatakse pädeva asutuse sõltumatuse ja eraldatuse nõuete täitmist, tagades, et pädev asutus (TTJA) ei kuulu energiapoliitika kujundaja, Kli M-i , valitsemisalasse. Eesmärgi saavutamiseks kaaluti järgmisi võimalusi: Jätta kehtiv seadus muutmata Sellisel juhul kinnitaks ameti põhimääruse ja nimetaks ametisse peadirektori jätkuvalt minister. See ei oleks kooskõlas Euroopa Liidu õigusest tuleneva pädeva asutuse sõltumatuse ja eraldatuse nõuetega ega tagaks piisavat institutsionaalset eraldatust. Muuta TTJA põhimääruse kinnitamise ja peadirektori ametisse nimetamise tasandit ja täiendada MKM -i valitsemisala ülesandeid (valitud lahendus) Teine variant tagab suurema institutsionaalse tasakaalu ning vähendab ministri otsustusõiguse vahetut mõju pädeva asutuse ülesannete ja töökorralduse kindlaks määramisel. MKM-i valitsemisala ülesannete täiendamine toetab rahvusvaheliste nõuete kohase institutsionaalse korralduse kujundamist ning loob õigusselguse KliM-i ja MKM-i pädevuste jagunemise s . Võttes arvesse eeltoodut, ei kavandat a k õn esoleva eelnõuga TEOSiga ette nähtud korra muutmist ega m äära ta uut pädeva t asutus t , vaid luua kse õiguslik raamistik TEOS- i s kavandatud lahenduste toimimise tagamise ks. Seaduseelnõu on kooskõlas TEOS- i eelnõu väljatöötamise kavatsusega, milles nähti ette vajadus muuta muu hulgas VVS-i seoses uue pädeva asutuse kiirguskaitse ja tuumaohutuse ülesannet e kindlaks määramise ning TTJA põhimääruse kehtestamisega. VVS-is tehtavad muudatused ei ole põhimõttelised, kuid on seotud TEOS- i s kavandatud TTJA -d kui tuuma energia valdkonna pädeva t asutus t reguleerivate õigusnormide rakendamisega . Seega ei ole hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktist 5 lähtuvalt VVS-i muutmiseks koostatud väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs K õn esoleva VVS-i muutmise seaduse eelnõuga on kavas teha Vabariigi Valitsuse seaduses muudatused, mis on vajalikud kooskõla saavutamiseks TEOS- i ga loodava õigusraamistikuga ning ohutu tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamiseks Eestis. TEOS -i eelnõus nähakse tuumaohutuse ja -julgeoleku tagamiseks ette, et kiirgus- ja tuumaohutusalase tegevuse pädev asutus on TTJA. Alates 1. jaanuarist 2027 on TTJA pädevuses mh tuumaohutuse ja -julgeoleku ning tuumamaterjali arvestuse ja kontrolli ga seotud otsustus te tegemine , mis seisneb mh nii tuumaohutuslubade andmis es , riikliku s järelevalve s kui ka kontrollimeetme te rakendamises tuumaenergia rahumeelseks kasutamiseks. TTJA ülesanded ja volitused on kavandatud TEOS -i s . TEOS -i eelnõu § 13 lõi k e 2 kohaselt on pädev asutus kiirgus- ja tuumaohutusalases tegevuses sõltumatu ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kaetakse pädeva asutuse kiirgus- ja tuumaohutusalase tegevuse kulud sihtotstarbeliselt riigieelarvest ja nähakse ette MKM-i eelarves eraldi real. TEOS -i eelnõu §-s 15 on kavas sätestada pädeva asutuse peadirektori ja peadirektori asetäitja ametisse nimetamise kord, eesmärgiga tagada kiirgus- ja tuumaohutusalase tegevuse sõltumatu, professionaalne ja järjepidev juhtimine. Sobiv juhtimistasand on keskse tähtsusega nii pädeva asutuse sõltumatuse tagamisel kui ka vajalike inim - ja finantsressursside planeerimisel. Pädeva asutuse sõltumatuse nõuded tulenevad Euroopa Liidu nõukogu direktiividest. Nõukogu direktiivi 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik, direktiiv i 2014/87/Euratom, millega muudetakse direktiivi 2009/71/Euratom , artikli 5, direktiivi 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom , artikli 76 ning direktiivi 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks , artikli 6 kohaselt peavad liikmesriigid tagama pädeva asutuse tegeliku sõltumatuse põhjendamatust mõjust reguleerivate otsuste tegemisel. Selline sõltumatus on vältimatu, sest tuumaohutuse tagamisel peab otsustusprotsess tuginema üksnes ohutusega seotud tehnilistel e ja teaduspõhistel e kaalutlustel e , mitte hetkepoliitilistel e , majanduslikel e või ühiskondlikel e huvidel e , mis võivad ajas kiiresti muutuda. Lisaks kohustavad eelnimetatud direktiivid liikmesriike tagama, et pädev reguleeriv asutus on funktsionaalselt eraldatud igast asutusest, mis tegeleb tuumaenergia edendamise või kasutamisega, sealhulgas elektrienergia too t misega, eesmärgiga tagada pädeva reguleeriva asutuse tegelik sõltumatus ja kaitsta teda reguleerivate otsuste tegemisel põhjendamatu mõju eest. Kuna kiirgus- ja tuumaohutuse, sealhulgas energiapoliitika kujundajaks on Kliimaministeerium, ei saa kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna pädev asutus rahvusvahelistest nõuetest tulenevalt kuuluda KliM -i valitsemisalasse. Kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna pädeva asutuse sõltumatuse ja funktsionaalse eraldatuse tagamiseks nähakse TEOS- i eelnõuga pädeva asutuse na ette MKM-i valitsemisalasse kuuluv TTJA , kuhu on kavas luua selleks eraldi struktuuriüksus, mida juhib peadirektori asetäitja. VVS -i § 42 lõike 1 kohaselt kinnitab ameti ja inspektsiooni ning nende kohalike asutuste põhimäärused minister. TTJA sõltumatuse tagamiseks asutuse tegevusvaldkondade, ülesannete, juhtimise korralduse, sh õiguste ja kohustuste kindlaks määramisel, tuleb viia TTJA põhimääruse kinnitamine Vabariigi Valitsuse tasandile. TTJA sõltumatuse tagamiseks muudetakse ka peadirektori ametisse nimetamise tasand ministrilt Vabariigi Valitsusele. Eelnõukohane seadus koosneb kahest paragrahvist. Paragrahvi 1 punktiga 1 lis atakse VVS - i § 42 lõi ge 1 1 , mille kohaselt kinnitab TTJA põhimääruse erandina Vabariigi Valitsus . Kavandatava muudatusega tagatakse kooskõla TEOS- i eelnõu ning Euroopa Liidu õigusest tulenevate kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna pädeva asutuse sõltumatuse nõuetega . Määrava tähtsusega on, et pädev asutus saaks oma volitusi teostada erapooletult, läbipaistvalt ja põhjendamatu mõjutuseta. Põhjendamatu välismõju, sealhulgas poliitiline surve, majandusliku kasu ootused, turuosaliste huvid või ühiskondliku arvamuse lühiajalised kõikumised, võivad nõrgestada ohutuskriteeriumide järjepidevat rakendamist ning kahjustada kõrgel tasemel tuumaohutuse saavutamist ja säilitamist. Paragrahvi 1 p unktiga 2 täpsustatakse MKM-i valitsemisala (VVS § 63 lõige 1). Eelnõu kohase seaduse ga lisatakse MKM-i valitsemisala sse kiirgus ohutuse ning tuumaohutuse ja -julgeoleku tagamise korraldamine ja järelevalve. Sätte uue redaktsiooni kohaselt lisandub MKM- ile kiirgus ohutuse ning tuumaohutuse ja -julgeoleku tagamise pädevus . See hõlmab nimetatud valdkonna tegevuse korraldamist ja selle üle järelevalve tegemist ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamist. TEOS -i eelnõuga nähakse ette, et kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna pädev asutus on TTJA, kes kuulub MKM-i haldusalasse ning kellele on alates 1. jaanuarist 2027 kavandatud anda lisa ülesanded seoses kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna reguleerimise ning järelevalvega. Kiirgus- ja tuumaohutuse poliitika ning energiapoliitika kavandamine ja kujundamine on jätkuvalt KliM-i ülesanne, mis on kooskõlas Euroopa Liidu õigusest tulenevate sõltumatuse nõuetega. MKM-i kiirgus- ja tuumaohutuse õigusaktide ettevalmistamine on eelkõige seotud TTJA kui pädeva asutuse töökorralduse ja muude tehnilis -regulatiivsete küsimuste täpsustamisega määruste tasandil, mitte kiirgus- ja tuumaohutuse poliitika kujundamisega. TEOS- i eelnõu kohaselt kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister muu hulgas pädeva asutuse osutatavate tasuliste teenuste kirjeldused ja tasud ning tuumamaterjali riikliku registri põhimääruse. KliM -i pädevusse jääb kiirgus- ja tuumaohutuse ning energiapoliitika kujundamine ja kavandamine, lähtudes sõltumatuse ja eraldatuse nõu d est, samuti valdkondlike seaduste ja määruste koostamine, mis ei ole seotud TTJA igapäevase töökorraldusega, sealhulgas näiteks määrused järelevalvetasude määrade arv u tamise, tasude tagatiste nõue te , tuumaohutuslubade taotluste ja lubade andmekoosseisude määramise kohta . Selline jaotus toetab TTJA kui pädeva asutuse sõltumatust, tagades, et järelevalveasutus ei kuulu energiapoliitika kujundaja valitsemisalasse. Paragrahvi 1 punktis 3 sätestatakse pädeva asutuse peadirektori nimetamine Vabariigi Valitsuse poolt valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, mis toetab peadirektori institutsionaalset sõltumatust asutuse üle valitsevast ministeeriumist ning vähendab põhjendamatu sekkumise riski asutuse tegevusse. Selline ametisse nimetamise kord on kooskõlas sõltumatute reguleerivate asutuste hea praktikaga. P aragrahviga 2 sätestatakse seaduse jõustumisaeg. Seadus on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril , st tuumaenergia- ja ohutuse seaduse jõustumise ga samal ajal . Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele K õn esolev eelnõu ei ole iseseisev Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise eelnõu, vaid toetab TEOS i eelnõus ette nähtud Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete rakendamist institutsionaalse korralduse tasandil. Kuna VVS-i muutmine aitab rakendada TEOS- i s sätestatavaid pädeva asutuse sõltumatuse nõudeid, on k õn esolev eelnõu seotud järgmiste õigusaktidega: n õukogu direktiiv id 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik(ELT L 172, 02.07.2009 , lk 18–22 ) , ning 2014/87/Euratom, millega muudetakse direktiivi 2009/71/Euratom (ELT L 219, 25.07.2014 , lk 42–52 ); n õukogu direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks (ELT L 199, 02.08.2011 , lk 48–56) ); n õukogu direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom (ELT L 13, 17.01.2014 , lk 1–73 ). TEOS- i eelnõu seletuskirja lisa 1 „Euratomi direktiivide vastavustabel“ sisald ab terviklikku ülevaadet Euratomi direktiividega kehtestatud kohustuste rakendamise st tuumaohutust käsitle vas eriseaduses. K õn esolev eelnõu toetab direktiivides sätestatud nõuete ülevõtmist ja on seega nimetatud direktiivide rakendamisega kaudselt seotud. 6. Seaduse mõjud K õn esoleva eelnõuga kavandat avad muudatused on oma olemuselt institutsionaalsed ja tehnilised ning nende eesmärk on viia kehtiv seadus kooskõlla tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõuga. Eelnõu kohane seadus ei loo uusi õigussuhteid ega määra uut pädevat asutust, vaid täpsustab kehti vat täitevvõimu korraldust . E elnõu koostades on analüüsitud muudatuste mõju riigiasutuste korraldusele, infotehnoloogiale ning sotsiaalvaldkonnale. Eelnõ u ei avalda mõju majandusele, keskkonnale, riigi julgeolekule ja välissuhtele ega regionaalsele arengule. Eelnõu seadusena jõustumise ga ei kaasne otseseid avaliku sektori kulusid ja tulusid. Kulud on kaudselt seotud TEOS- i ga . Arvestades asjaolu, et kõnesoleva VVS-i muutmise seaduse ga saavutatakse kooskõla TEOS -i eelnõuga, avaldab see vähest mõju ning sellega ei ole ette näha ebasoovitavaid riske. TEOS -i eelnõuga seo tud mõjude analüüs on esitatud TEOS -i eelnõu seletuskirjas. Mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Eelnõu kohase seaduse ga kaasneb vähene mõju Vabariigi Valitsuse, MKM-i, TTJA ning Keskkonnaameti töökorraldusele. Muudatus seisneb peamiselt selles, et TTJA põhimääruse kinnitab ministri asemel edaspidi Vabariigi Valitsus , ning MKM-i valitsemisala ülesan nete täpsusta mises . Lisaks nimetab Vabariigi Valitsus ministri ettepanekul ametisse TTJA peadirektori erandina VVS § 70 lõikes 2 sätestatud üldisest korrast, mille kohaselt määrab ametite peadirektori ametisse minister kantsleri ettepanekul. VVS-i kohaselt kinnitab ameti ja inspektsiooni põhimäärused minister ning ministeeriumi ja Riigikantselei põhimäärused Vabariigi Valitsus. Kavandatava muudatuse kohaselt kinnitab edaspidi TTJA põhimääruse ministri asemel erandina Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse koosseisu kuulub 12 ministrit . Vabariigi Valitsus kinnitab juba praegu 12. riigiasutuse põhimäärused (11 ministeeriumi ja Riigikantselei põhimäärus ) ja nimetab ametisse kantsleri d ministri ettepanekul . Arvestades, et põhimääruste sisu nõuded on Vabariigi Valitsuse seaduses ühtselt reguleeritud, ei ole alust eeldada, et TTJA põhimääruse kinnitamine oleks sisuliselt keerukam või ajamahukam kui ministeeriumi põhimääruse kinnitamine. Samuti jäävad kavandatava muudatuse korral TTJA peadirektori valikul kehtima samad avaliku teenistuse tippjuhtidele esitatavad nõuded, mis kehtivad ka praegu. Seetõttu ei avald a veel ühe põhimääruse kinnitamise ning TTJA peadirektori ametisse nimetamise ülesanne Vabariigi Valitsuse töökoormusele märkimisväärset mõju ning kinnitamise tasandi muutus ei too kaasa töö sisulist ümberkorraldamist ega töömahu märgatavat suurenemist. Pärast TEOS- i ja kõnesoleva VVS-i muutmise seaduse vastuvõt mis t tuleb seadustega kooskõlla viia TTJA, Keskkonnaameti ning MKM-i põhimäärused. Need muudatused on tavapärased ega lisa töökoormust. Keskkonnaameti töötajate üleviimine TTJA- sse toimub avaliku teenistuse seaduse § 98 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel. Lisaks TTJA põhimääruse kinnita ja muut mis ele laiendatakse eelnõukohase VVS-i muutmise seaduse ga ka MKM-i valitsemisala ülesandeid , lisades kiirgus ohutuse ning tuumaohutuse ja -julgeoleku tagamise korraldamise ja järelevalve. TEOS -i eelnõu kohaselt määratakse alates 1. jaanuarist 2027 kiirgus- ja tuumaohutuse eest vastutavaks asutuseks TTJA, kes kuulub MKM-i valitsemisalasse. Kavandatava muudatusega saavutatakse VVS-i kooskõla TEOS- i eelnõuga ning eraldatakse kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna pädev asutus kiirgus- ja tuumaohutuse poliitika, sh energiapoliitika kujundaja, Kliimaministeeriumi , valitsemisala st. TEOS -i eelnõu alusel, koostoimes kavandatavate VVS-i muudatustega, kavandatakse an da Keskkonnaameti vastutusala sse kuuluvad ülesanded, st Keskkonnaameti kiirguskaitse ja -seire büroo ülesan ded üle TTJA- l e . Tuumaregulaatori loomise töörühma 2026. aasta aruande „Tuumaregulaatori loomise raport“ kohaselt tähend ab Keskkonnaameti kiirgusvaldkonna ülesannete üleandmine TTJA- le 14. teenistuja töökohavahetust. Seoses tuumaohutuse ja -julgeoleku ülesannet ega suureneb TTJA tööjõuvajadus aastatel 2027 – 2031 märkimisväärselt. Tuumaregulaatori loomise raporti kohaselt peaks kiirgus- ja tuumaenergia valdkonna s (sh lisanduvad tugiteenused) töötama 59 inimest, millest 43 inimest on planeeritud 2031. aastaks tegelema valdavalt tuumaenergia valdkonna ohutuse ja - julgeoleku reguleerimise ning kontrolliga. Kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna töötajate lisandumine TTJA koosseisu tähendab ligikaudu 35%-st töötajate arvu kasvu (2025. aasta seisuga oli TTJA l 167 töötajat ). T uumaenergia valdkonna pädevusega tuumaregulaatori loomine Eestis on kulukas ( sellega kaasnevad eelkõige suured koolitus- ja väljaõppekulud), mida võib pida da eelnõu kohase seaduse kaudseks negatiivseks mõjuks. TEOS -i eelnõu seletuskirja kohaselt (tabel 7.1) on pädeva asutuse 2027 .– 2030 . aastate kogukulu ligikaudu 20,7 miljonit eurot, mis sisaldab nii personali-, majandus- kui ka investeeringukulusid. Kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna pädeva asutuse (TTJA) kulude katteks taotletakse raha riigi 2027. aasta eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis. Kuna kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna pädev asutus luuakse TEOS- i alusel, sisald ab TEOS -i eelnõu seletuskiri põhjalikumat ülevaadet pädeva asutuse loomise st , sh mõjude ning kulude ja tulude osa. K õn esolev eelnõu kohane seadus tagab kooskõla TEOS -i eelnõuga ja süsteemi tervikliku toimimise. Peale selle on MKM-i valitsemisala laiene mise tõttu vaja ministeeriumis määrata teenistuja, kes hakkab tegelema kiirguse ja tuuma ohutuse valdkonna pädeva asutusega seotud küsimustega, sh nende õigusaktide eelnõude koostamisega, mis on seotud TTJA töökorraldusega kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonnas. K iirgus- ja tuumaohutuse poliitika kujundamine ja kavandamine jääb sõltumatuse nõu d est tulenevalt Kliimaministeeriumi ülesandeks . Eelnõu kohase seaduse positiivne mõju seisneb selles, et see toetab turvalise ja ohutu tuumaenergia kasutuselevõ t tu Eestis, luues kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna pädeva asutuse tegevuse alustamiseks ning selle rahvusvahelistele nõuetele vastavuse tagamiseks vajalikud eeldused . Eelnõuga kavandatud muudatused ei näe ette uute asutuste loomist ega märgatava t töömahu suurenemist. Kohaliku omavalitsuse üksuste korraldusele, kuludele ja tuludele need mõju ei avalda . K õn esoleva eelnõuga seoses eraldi tulusid ei prognoosita. Infotehnoloogiline mõju E elnõu kohasel seaduse l puudub otsene iseseisev infotehnoloogiline mõju. Kaudne infotehnoloogiline mõju võib avalduda üksnes TEOS- i rakendamise st tuleneva kiirgusvaldkonna ülesannete, andmete ja infosüsteemide ümberkorraldamisega ja tuumaohutuse teenuste disainimisega. Keskkonnaameti kiirgusvaldkonna ülesannete ja teenistujate üleviimi ne TTJA- sse avald a b mõju mõlema ameti registrite, infosüsteemide ja dokumendihalduse korraldusele . Seda võib pidada eelnõu kohase seaduse kaud seks mõju ks . 2026. aastal on TTJA-l pl aanis kindlaks teh a mõlemas asutuses kasut atavad süsteemid ja nende ühildamise või arendamise vajadused , lähtu des üleviidavatest teenustest ja tuumaenergiaprogrammi käivitamise kavast, samuti koostada selleks vajaminev eelarve. Pädeva asutuse toimimine eeldab usaldusväärset ja turvalist teabehalduse raamistikku, mis toetab loamenetlusi, järelevalvet, kiirgusseiret, rahvusvahelist aruandlust ning hädaolukordadeks valmisolekut. Lisaks praeguste kiirgusvaldkonna registrite ja andmete üleviimisele TTJA- sse on vaja arendada süsteeme , et rahuldada ka tuumaenergiavaldkonnaga seo tud ja lisanduvad infotehnoloogilised vajadused. Infotehnoloogiliste teenuste üleviimise ja disainimise kulud, sh esmaste kriitiliste tegevuste kulude prognoos koostatakse 2026. aasta jooksul. Sotsiaalne mõju Eelnõu kohasel seaduse l puudub otsene sotsiaalne mõju. Kaudne mõju võib avalduda üksnes tuumaenergia ja - ohutuse seaduse rakendamise st tulenevalt . S ee s otsiaalne mõju avaldub eelkõige 14. teenistujale, kes viiakse Keskkonnaametist üle TTJA- sse . Nende inimeste jaoks tähendab see muudatus tööandja vahetumist, uut organisatsiooni- ja halduskultuuri ning juhtkonna vahetumist. Struktuurimuudatused võivad tingida vajaduse kohaneda uute tööülesannete, töökorralduse ja organisatsioonikultuuriga. Positiivse külje pealt võib kaasneda parem koostöö ja suhtlus kolleegidega, parem sidusus teiste valdkondadega, professionaalsed eelised ning valdkonna mõju suurenemine. Tuumarajatise loastamise algfaasis on fookuses planeerimine, asukoha sobivuse hindamine ja ehitusloa menetlus, mis eeldavad head haldusmenetluse korraldamise , kooskõlastuste koordineerimise ja tehnilise hindamise võime t . TTJA on saanud selliste ülesannete täitmise ks kogemus i riiklikult oluliste ehitusprojektide menetlemisel. Kokkuvõttes on k õn esoleva eelnõu kohase seaduse otsene mõju vähene ning piirdub peamiselt riigiasutuste töökorralduse ja institutsionaalse raamistiku täpsustamisega. Olulisem mõju avaldu b üksnes koostoimes TEOS- i rakendamisega. 7. Rakendusaktid Vabariigi Valitsuse seaduse muutmisest tulenevalt on vaja muuta järgmisi rakendusakte: Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määrus nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“; majandus- ja taristuministri 7. detsembri 2018. a määrus nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“; keskkonnaministri 30. septembri 2020. a määrus nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus“. Eelnõuga ei kavandata kehtesta d a uusi volitusnorme. Rakendusaktide muutmise vajadus tuleneb kehti vate põhimääruste kooskõlla viimisest käesoleva seadusega. Eelnõu seletuskirja lisas on esitatud rakendusaktide muutmise kavandid. 8. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. jaanuaril 2027, st sama l a jal kui tuumaenergia- ja ohutuse seadus. Üheaegne jõustumine on vajalik, et tagada TEOS- i alusel loodava kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna pädeva asutuse tegevuse õiguslik kooskõla alates tegevuse algusest . 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumi d ele . Algatab Vabariigi Valitsus … 202 6 . a (allkirjastatud digitaalselt) allkirjastaja nimi allkirjastaja ametinimetus Kliimaministeerium Teie 11.05.2026 nr 1-4/26/1874, [email protected] KLIM/26-0545/-1K Meie 29.05.2026 nr 8-2/3851 Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Kliimaministeerium on saatnud Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (eelnõu). Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu, tehes selle kohta järgmised märkused. 1. Eelnõu § 1 p 1-ga (VVS § 42 lg 11) viiakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) põhimääruse kehtestamine ministri tasandilt üle Vabariigi Valitsuse tasandile. Seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärgiks viia Vabariigi Valitsuse seadus (VVS) kooskõlla tuumaenergia ja -ohutuse seaduse (TEOS) eelnõuga ja täpsustada riigi täitevvõimu ülesannete jaotust kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonnas. Eesmärgiks on ka tugevdada asutuse (TTJA) institutsionaalset ja otsustuslikku sõltumatust. Seletuskirja lk 1 öeldakse ka seda, et muudatused ei ole põhimõttelised. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul on tegemist siiski põhimõtteliste muudatustega ehk erandite kehtestamisega VVS-st, sest tavapäraselt kehtestab asutuste põhimäärused minister (VVS § 42 lg 1) ning ka peadirektorid nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister (VVS § 49 lg 1 p 5). Asutusi ja üksuseid, kes täidavad teatud ülesandeid sõltumatult, on Eesti õiguskorras veel. Näiteks Andmekaitseinspektsioon (AKI), mille puhul on isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-s 54 öeldud, et AKI juhi nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsus. IKS § 51 lg 2 kohaselt on AKI oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb, lähtudes IKS-ist, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679, muudest seadustest ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest. Ka Konkurentsiamet täidab ülesandeid, mis eeldavad sõltumatust. Elektrituruseaduse (ELTS) § 93 lg 3 kohaselt on Konkurentsiamet ELTS-st tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu. Samas ei ole ELTS-is erandeid ei peadirektori ametisse nimetamisel ega ka põhimääruse kehtestamisel. Küll aga on VVS § 93 lg 6 p 4 öeldud, et VVS-ist tulenev teenistusliku järelevalve kord ei laiene Konkurentsiametile elektrituruseadusest ja maagaasiseadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Seega kasutatakse praktikas sõltumatuse tagamiseks erinevaid vahendeid, eelkõige erikorda juhi ametisse nimetamisel, teenistusliku järelevalve erisusi, eelarve sõltumatust. Põhimääruse kehtestamist Vabariigi Valitsuse tasandile ei ole sõltumatuse tagamise vahendina teistes valdkondades kasutatud. Seetõttu kahtleme, kas ja kuivõrd aitab eelnõu § 1 p 1 kavandatu kaasa eelnõu eesmärgi saavutamisele ehk TTJA sõltumatuse suurendamisele. Palume kaaluda, kas eelnõu § 1 p 1 kohane muudatus on põhjendatud. 2. Eelnõu § 1 p-ga 2 (VVS § 63 lg 1) täiendatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) valitsemisala sätet, lisades loetelusse kiirgusohutuse ning tuumaohutuse ja -julgeoleku tagamise korraldamise ja järelevalve. Seletuskirja lk 2 on öeldud, et täpsustatakse MKM-i ja Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  Kliimaministeeriumi (KLIM) ülesannete jaotust ja tagatakse, et pädev asutus (TTJA) ei kuulu energiapoliitika kujundaja ehk KLIM-i valitsemisalasse. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul ei reguleeri eelnõu seda, et TTJA ei kuuluks KLIM-i valitsemisalasse. VVS § 63 lg 2 p 2 kohaselt on TTJA juba praegu MKM valitsemisalas ja seda eelnõuga ei muudeta. Samas võib MKM valitsemisala täiendamise tulemusel tekkida siiski ebaselgus, kust jooksevad ühe või teise ministri vastutusvaldkonna piirid. Nimelt on kehtiva VVS § 61 lg 1 järgi KLIM-i valitsemisalas kiirgus- ja tuumaohutuse alase poliitika kujundamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine; eelnõu järgi lisandub MKM valitsemisalasse kiirgusohutuse ning tuumaohutuse ja – julgeoleku tagamise korraldamine ja järelevalve ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Mõlemal ministeeriumil on oma valitsemisalasse kuuluvate teemade puhul õigusaktide eelnõude koostamise õigus, see on loomulik osa poliitika kujundamisest. Palume seletuskirja ja vajaduse korral eelnõu viidatud küsimuses täpsustada. 3. Eelnõu § 1 p-ga 3 (VVS § 70 lg 3) viiakse TTJA peadirektori nimetamine ministri tasandilt üle Vabariigi Valitsuse tasandile. Palume eelnõusse lisada üleminekusäte ametis oleva peadirektori staatuse kohta. 4. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. 5. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Eelnõu fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega 2. Seletuskirja fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega Katariina Kärsten 53888918 [email protected] Monika Tappo Karen Alamets 2