Lääne-Harju Vallavalitsus Teie 22.12.2020 nr 6-1/77-2
[email protected]
Rae tn 38 Meie 21.01.2021 nr 7.1-2/21/1825-1
76806, Harju maakond, Lääne-Harju
vald, Paldiski linn
Seisukohtade väljastamine Keila-Paldiski
330/110kV elektriliini trassikoridori
detailplaneeringu koostamiseks Lääne-Harju
valla territooriumile jäävas osas
Olete teavitanud Transpordiametit Keila-Paldiski 330/110kV elektriliini trassikoridori
detailplaneeringu (edaspidi planeering) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest
Lääne-Harju Vallavolikogu 31.08.2020 otsusega nr 60 ja Harku Vallavolikogu 26.11.2020
otsusega nr 94 ning küsinud ettepanekuid planeeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusele.
Detailplaneeringu eesmärgiks on kahe olemasoleva paralleelselt kulgeva õhuliini (L178 ja L179)
asemele kahe kaheahelalise 330/110 kV õhuliini kavandamine, nendele vajaliku trassikoridori
asukoha määramine, 330 kV alajaama asukoha määramine ja vajalike servituutide seadmine.
Planeeritav ala (trassikoridori laius on 153 m) ristub järgmiste riigiteedega:
nr 8 Tallinn-Paldiski km 33,0-33,22, riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus sellel
teelõigul on 5499 autot ja km 42,05-42,25, riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2960
autot;
11194 Karjaküla tee km 0,97-1,02, riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 418 autot;
11195 Keila-Keila-Joa km 0,38-0,53, riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1063
autot;
11196 Klooga jaama tee km 0,75-1,0, riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1149
autot;
11198 Klooga tee 29501:007:1821 km 1,18-1,33, riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus
on 31 autot;
11199 Põllküla-Madise km 0,77-0,92, riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 323
autot.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame
seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.
1. Juurdepääsud alajaamadele ning ankru-, nurga- ja harumastidele kavandada võimalusel
kohalikelt teedelt või riigiteede olemasolevate ristumiskohtade kaudu, täiendavaid
ristumiskohti riigi põhimaanteelt mitte planeerida.
2. Planeeritav ala paikneb osaliselt riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja
seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestusalad ja
alajaama rajatised kavandada tee kaitsevööndist väljapoole.
4. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus
siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega:
a) Harju maakonnaplaneering 2030+;
b) K-Projekt AS ja WSP International Sweden AB projektile nr 05298-GE „Technical
assistance for reconstruction of Tallinn Ringroad and Tallinn–Paldiski road CF project
2002/EE/16/P/PA/009“ (lisa 1).
5. Parkimine (sh hooldustehnika ja muu sõidukite juurdepääsetavus) lahendada oma kinnistul
ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada
vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
6. Planeeringus (joonistel, seletuskirjas) käsitleda ristumiskoha nähtavuskolmnurka ja riigiteele
vajalikku külgnähtavust ning vaba ruumi nõuet vastavalt majandus- ja taristuministri
05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede
projekteerimisnormid“ (edaspidi normid) punkt 5.2.7, tabel 2.14, 2.17 lähtetasemel rahuldav.
Nähtavuskolmnurgad peavad olema näidatud kitsendusi käsitleval planeeringujoonisel.
7. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi
olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude paigutuseks
kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid maa-aluseid
tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil.
8. Planeeringu koostamisel arvestada normide ptk 8 Tehnovõrgud toodud nõuetega ning vastava
tehnovõrgu projekteerimisnormidega.
9. Riigiteede lõikumiskohtades 330 kV elektriliinidega tuleb ette näha liiklusmärkide
paigaldamine, mis keelavad sõidukite peatumise nende liinide kaitsevööndis.
10. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala,
tehnovõrgu koridor, parkla jms.
11. Planeeringus arvestada, et mistahes rajatised (sh mastid) kooskõlastatakse riigitee omanikuga
juhul, kui rajatise kõrgus on suurem kui rajatise kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast
(sh tuleb arvestada ka perspektiivse tee äärmise servaga). Planeeringus käsitleda mastide
kõrgust ja selle kaugust riigiteest.
12. Planeeringu koosseisus esitada ristumisel teedega tüüpristprofiil, millel on näidatud riigitee
teemaa piir, tehnorajatise asukoht, õhuliini vähim kõrgus sõidutee pinnast suurima rippe korral.
Mõõtahel siduda riigitee teljega.
13. Planeeringus sätestada liinide vähim kõrgus sõidutee pinnast vastavalt normidest tulenevatele
nõuetele. Määrata planeeringus õhuliinide vähim kõrgus, mis on vajalik erivedude koridori (8
meetrit) toimimiseks. Planeeringus arvestada perspektiivse tee pikiprofiili võimaliku
muutusega, mis võib ulatuda kuni 1 meetrini olemasoleva tee pinnast.
14. Riigiteedega ristumistel tuleb seletuskirjas anda tehnoloogiline kirjeldus õhuliinide viimiseks
üle tee. Planeeringu seletuskirja lisada, et kui kasutatakse abimaste (raame) kuhu õhuliinid
enne pingutamist ajutiselt asetuvad, siis tuleb projektis anda joonis (tüüpjoonis) abimastide
paiknemisest riigitee suhtes. Abimaste ei tohi asetada riigitee muldkehasse ja need peavad
olema ohutul kaugusel sõiduteest.
15. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede
numbreid ja nimetusi.
16. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.
Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu
kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on
vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks
tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide
läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused. Säilima peavad
olemasolevad eesvoolud, mis juhivad sademeveed riigitee muldest eemale.
2 (3)
17. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust
piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS §
72 lg 2) enne planeeringualale mistahes ehitise kasutusloa väljastamist.
18. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
19. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms.. Geodeetilisel mõõdistamisel tuleb arvestada riigiteede
protokolliliste katastriplaaniliste piiridega ning vajadusel kontrollida teemaa ja teemaa
piirinaabrite piiripunktide ja maaüksuste piiride õigsust piiriprotokollidel ja plaanidel kui
mõõdistus ei ole tehtud L-EST-süsteemis.
20. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg
3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
Transpordiamet on andnud seisukohad planeeringu Harku valla territooriumile, Tuterma ja Kumna
külla jääva osa suhtes 15.01.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/1276-1.
Lisaks juhime teie tähelepanu järgnevale ning palume:
1. planeeringu koostamisel mõiste „riigimaantee“ asemel kasutada kas „riigitee“ või olenevalt
tee liigist „riigi põhimaantee“, „riigi kõrvalmaantee“ jne;
2. Maanteeameti ja Lennuameti asemel kasutada nime Transpordiamet.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
1. jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel
Transpordiamet. Teie Maanteeametile esitatud kirjale vastab Transpordiamet.
Lisa: T11valjavote.dwg
Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Marje-Ly Rebas
58581095
[email protected]
3 (3)