Keskkonnaamet Teie 09.11.2020 nr DM-109239-5
Meie 21.01.2021 nr 14-5/20/4922-3
Keskkonnaministri seisukoht Harku III
lubjakivikarjääri maavara kaevandamise
keskkonnaloa taotluse menetluses
Pöördusite keskkonnaministri poole Harku III lubjakivikarjääri maavara kaevandamise
keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) taotluse kohta seisukoha saamiseks, et selgitada riigi
huvi olemasolu või selle puudumist (saabunud 09. novembril 2020.a, reg–nr 14-5/20/4922).
Taotletav Harku III lubjakivikarjäär asub Harju maakonnas Harku vallas Laabi külas kinnistutel
Kadaja tee 2 (katastritunnus 19814:001:0264), Sauna (katastritunnus 19814:001:0356), Tammi tee
8 (katastritunnus 19814:001:0246), Juurdeveo tee (katastritunnus 19814:001:0389) ja osaliselt
reformimata riigimaal. Kinnistute Kadaja tee 2, Sauna, Tammi tee 8 riigivara valitseja on
Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Kinnistu Juurdeveo tee kuulub
eraomandisse. Taotletava mäeeraldise pindala on 9,93 ha ja selle teenindusmaa pindala on
20,44 ha.
Maapõueseaduse § 55 lõike 2 punkti 11 järgi keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku
omavalitsuse üksus ei ole nõus selle andmisega. Sama paragrahvi lõige 4 ütleb, et kui kohaliku
omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul
taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks
nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Seega ei ole kaevandamisluba võimalik anda
Vabariigi Valitsuse nõusolekuta, kui kohalik omavalitsusüksus ei ole loa andmisega nõustunud.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis kohtuasjas nr 3-4-1-9-09 tehtud
otsuses (p 29), et Vabariigi Valitsuse nõusolekul kohaliku omavalitsuse mittenõusolekust
möödamineku võimaluse eesmärk on vajadus tagada, et riigil oleks lõpliku otsuse tegemise õigus
maavarade uurimist ja kaevandamist kui rahvusliku rikkuse säästlikku kasutamist puudutavates
küsimustes. Kolleegium asus aga seisukohale, et arvestades intensiivset sekkumist kohaliku
omavalitsuse enesekorraldusõigusesse, peab Vabariigi Valitsus nõusoleku andmisel kaaluma,
millised on üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või majandushuvid (otsuse p 33).
Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis
„Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ ja Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013
käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendis „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade
kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“.
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri
ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete
ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks
arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning
maavara ja keskkonna kaitsmiseks.
Maapõueseaduse seletuskirja kohaselt on riigi huvi määratlemata õigusmõiste ning selle
sisustamisel lähtutakse konkreetsest olukorrast. Riigi huvi selgitatakse eri ametkondade koostöös.
Riigi huvi defineerimisel lähtutakse muu hulgas maavara olulisusest, maavara omandist,
keskkonnaministri ning majandus- ja taristuministri arvamusest.
Üldehituse ja teedeehituse ehitusmaterjalidega varustatuse hindamiseks teostatakse
varustuskindluse analüüs. Varustuskindlus näitab, kui kauaks taotletava mäeeraldise
teeninduspiirkonnas varem antud kaevandamislubadega kaevandada antud maavara jätkub,
arvestades 5 aasta keskmist kaevandamismahtu. Mäeeraldise optimaalseks teeninduspiirkonnaks
loetakse 50 km raadiuses mäeeraldist ümbritsevat ala, sõltumata haldusjaotusest ja arvestades
reaalseid veokauguseid ning veoteede tehnilist seisundit. Arvestades kaevandamisloa saamiseks ja
mäeeraldisel ettevalmistustöödeks kuluvat aega, on kriitiliseks loetud olukord, kui ehitusmaavara
jätkub vähem, kui 10 aastaks.
Keskkonnaameti 3. detsembri 2020.a kirjaga nr DM-109239-6 täpsustatud varustuskindluse
tagatuse analüüsis toodule jääb keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel taotletava Harku III
lubjakivikarjääri optimaalsesse teeninduspiirkonda 15 mäeeraldist. Kaevandatav jääkvaru nendel
15 mäeeraldisel on kokku ligikaudu 11 146 tuh m3. Viie aasta keskmine kaevandamismaht on
ligikaudu 922 tuh m3. Varustuskindluse tagatuse analüüsis on arvestatud, et karjääri avamisega
ning ettevalmistavateks töödeks kulub olenevalt karjäärist 1 kuni 3 aastat, mis ei kirjelda karjääri
esimestel tööaastatel kaevandatud mahu tegelikku olukorda. Sellest tulenevalt on kolme
mäeeraldise puhul, mis on loa saanud kuni 3 aastat tagasi keskmiseks kaevandatavaks koguseks
loaga määratud kaevandamise keskmine aastamäär. Seega on taotletava mäeeraldise optimaalses
teeninduspiirkonnas kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlus tagatud ligikaudu
8,7ks aastaks.
Optimaalsesse teeninduspiirkonda jääb kolm Rapla maakonnas asuvat mäeeraldist, mis kõik
asuvad Sutlema lubjakivimaardlas. Nende kolme mäeeraldise kaevandatav jääkvaru on toodud
kogu jääkvarust ligikaudu 5575 tuh m3. Eesti Geoloogiateenistuse 2020.a uurimistöö
„Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Rapla maakonnas“ kohaselt on Sutlema
maardla karjäärides kõrgemargilisest ehituslubjakivist toodetava killustiku purunemiskindlusega
LA30 ja LA35 koguste suhe 1:5, mis tähendab, et III klassi killustikku on võimalik toota vaid
20%. Ülejäänud toodetav killutsik vastab IV klassi killustikule.
Lisaks on oluline, et taotletav Harku III lubjakivikarjääri mäeeraldis külgneb nõukogude ajal
kaevandamisega rikutud ja mahajäetud Harku lubjakivikarjääriga. Aastatel 2013–2015 kaardistati
riigimaal asuvad korrastamata ja mahajäetud ehitusmaavarade karjäärid, hinnati nende seisundit
ning anti soovitused edaspidiseks käitlemiseks. Revisjoonitööde andmete analüüsi põhjal tuleb
esmajärjekorras korrastada kehvas seisus karjäärid ehk sellised, mis on ohtlikud või milles on
looduslik seisund taastamata ning, kus maavara ei leidu. Mahajäetud Harku lubjakivikarjääriga on
tegemist ca 50 ha suuruse karjäärialaga, mis on aastakümneid sihtotstarbeliselt kasutamata.
Karjääriala on kasutatud ka ebaseaduslikult jäätmetest vabanemise kohana. Karjääriala 3–8 m
kõrguse rusukaldesse mattunud jalami astanguga piirneva karjäärisüvendi keskosal on pillirooga
täitunud roiskuva veega täitunud tehisveekogu, mille kaldaala ümbritseb soostuv võsastunud
tühermaa ning hooldamata lodumets. Harku III lubjakivikarjääris taotletava tegevuse tulemusel
ammendatakse mahajäetud korrastamata karjääriga külgnev jääkvaru täielikult, mis tagab maavara
säästva kasutamise ning aitab kaasa ala terviklikule korrastamisele.
Korrastamata ja mahajäetud karjääride korrastamise eesmärk on seatud ka maapõuepoliitika
põhialusete „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050” punktis 2.2.3, mille kohaselt riik
korraldab hüljatud karjääride ning kaevanduste korrastamise, alustades objektidest, mis kujutavad
ohtu inimestele ja loomadele või avaldavad otseselt negatiivset mõju looduskeskkonnale.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on 04. novembri 2019.a kirja
nr 17-1/20-0100/4612-2 kohaselt seisukohal, et arvestades ehituslubjakivi varustuskindluse
tagatuse kriitilist olukorda on riigi huvi Harku III lubjakivikarjääri kaevandamisloa andmiseks
olemas.
Arvestades eelpool toodud asjaolusid, oleme seisukohal, et kaevandamisloa väljastamine Harku
III lubjakivikarjääri mäeeraldisele on kooskõlas riigi huviga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rain Epler
minister
Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Harry Kuivkaev, 626 2964
[email protected]