dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Keskkonnaministri seisukoht Harku III lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse menetluses

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 21. jaanuar 2021
Viit
17-1/20-0100/435-1
Registreeritud
21. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-1 Energeetika arengukavade, strateegiate ning programmidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-1/20-0100
Vastutaja
Timo Tatar (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond)

Failid

  • 📎Keskkonnaministri seisukoht Harku III lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse menetluses.asice194 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnaamet Teie 09.11.2020 nr DM-109239-5 Meie 21.01.2021 nr 14-5/20/4922-3 Keskkonnaministri seisukoht Harku III lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse menetluses Pöördusite keskkonnaministri poole Harku III lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) taotluse kohta seisukoha saamiseks, et selgitada riigi huvi olemasolu või selle puudumist (saabunud 09. novembril 2020.a, reg–nr 14-5/20/4922). Taotletav Harku III lubjakivikarjäär asub Harju maakonnas Harku vallas Laabi külas kinnistutel Kadaja tee 2 (katastritunnus 19814:001:0264), Sauna (katastritunnus 19814:001:0356), Tammi tee 8 (katastritunnus 19814:001:0246), Juurdeveo tee (katastritunnus 19814:001:0389) ja osaliselt reformimata riigimaal. Kinnistute Kadaja tee 2, Sauna, Tammi tee 8 riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Kinnistu Juurdeveo tee kuulub eraomandisse. Taotletava mäeeraldise pindala on 9,93 ha ja selle teenindusmaa pindala on 20,44 ha. Maapõueseaduse § 55 lõike 2 punkti 11 järgi keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus selle andmisega. Sama paragrahvi lõige 4 ütleb, et kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Seega ei ole kaevandamisluba võimalik anda Vabariigi Valitsuse nõusolekuta, kui kohalik omavalitsusüksus ei ole loa andmisega nõustunud. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis kohtuasjas nr 3-4-1-9-09 tehtud otsuses (p 29), et Vabariigi Valitsuse nõusolekul kohaliku omavalitsuse mittenõusolekust möödamineku võimaluse eesmärk on vajadus tagada, et riigil oleks lõpliku otsuse tegemise õigus maavarade uurimist ja kaevandamist kui rahvusliku rikkuse säästlikku kasutamist puudutavates küsimustes. Kolleegium asus aga seisukohale, et arvestades intensiivset sekkumist kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusesse, peab Vabariigi Valitsus nõusoleku andmisel kaaluma, millised on üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või majandushuvid (otsuse p 33). Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ ja Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendis „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“. Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks. Maapõueseaduse seletuskirja kohaselt on riigi huvi määratlemata õigusmõiste ning selle sisustamisel lähtutakse konkreetsest olukorrast. Riigi huvi selgitatakse eri ametkondade koostöös. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse muu hulgas maavara olulisusest, maavara omandist, keskkonnaministri ning majandus- ja taristuministri arvamusest. Üldehituse ja teedeehituse ehitusmaterjalidega varustatuse hindamiseks teostatakse varustuskindluse analüüs. Varustuskindlus näitab, kui kauaks taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas varem antud kaevandamislubadega kaevandada antud maavara jätkub, arvestades 5 aasta keskmist kaevandamismahtu. Mäeeraldise optimaalseks teeninduspiirkonnaks loetakse 50 km raadiuses mäeeraldist ümbritsevat ala, sõltumata haldusjaotusest ja arvestades reaalseid veokauguseid ning veoteede tehnilist seisundit. Arvestades kaevandamisloa saamiseks ja mäeeraldisel ettevalmistustöödeks kuluvat aega, on kriitiliseks loetud olukord, kui ehitusmaavara jätkub vähem, kui 10 aastaks. Keskkonnaameti 3. detsembri 2020.a kirjaga nr DM-109239-6 täpsustatud varustuskindluse tagatuse analüüsis toodule jääb keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel taotletava Harku III lubjakivikarjääri optimaalsesse teeninduspiirkonda 15 mäeeraldist. Kaevandatav jääkvaru nendel 15 mäeeraldisel on kokku ligikaudu 11 146 tuh m3. Viie aasta keskmine kaevandamismaht on ligikaudu 922 tuh m3. Varustuskindluse tagatuse analüüsis on arvestatud, et karjääri avamisega ning ettevalmistavateks töödeks kulub olenevalt karjäärist 1 kuni 3 aastat, mis ei kirjelda karjääri esimestel tööaastatel kaevandatud mahu tegelikku olukorda. Sellest tulenevalt on kolme mäeeraldise puhul, mis on loa saanud kuni 3 aastat tagasi keskmiseks kaevandatavaks koguseks loaga määratud kaevandamise keskmine aastamäär. Seega on taotletava mäeeraldise optimaalses teeninduspiirkonnas kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlus tagatud ligikaudu 8,7ks aastaks. Optimaalsesse teeninduspiirkonda jääb kolm Rapla maakonnas asuvat mäeeraldist, mis kõik asuvad Sutlema lubjakivimaardlas. Nende kolme mäeeraldise kaevandatav jääkvaru on toodud kogu jääkvarust ligikaudu 5575 tuh m3. Eesti Geoloogiateenistuse 2020.a uurimistöö „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Rapla maakonnas“ kohaselt on Sutlema maardla karjäärides kõrgemargilisest ehituslubjakivist toodetava killustiku purunemiskindlusega LA30 ja LA35 koguste suhe 1:5, mis tähendab, et III klassi killustikku on võimalik toota vaid 20%. Ülejäänud toodetav killutsik vastab IV klassi killustikule. Lisaks on oluline, et taotletav Harku III lubjakivikarjääri mäeeraldis külgneb nõukogude ajal kaevandamisega rikutud ja mahajäetud Harku lubjakivikarjääriga. Aastatel 2013–2015 kaardistati riigimaal asuvad korrastamata ja mahajäetud ehitusmaavarade karjäärid, hinnati nende seisundit ning anti soovitused edaspidiseks käitlemiseks. Revisjoonitööde andmete analüüsi põhjal tuleb esmajärjekorras korrastada kehvas seisus karjäärid ehk sellised, mis on ohtlikud või milles on looduslik seisund taastamata ning, kus maavara ei leidu. Mahajäetud Harku lubjakivikarjääriga on tegemist ca 50 ha suuruse karjäärialaga, mis on aastakümneid sihtotstarbeliselt kasutamata. Karjääriala on kasutatud ka ebaseaduslikult jäätmetest vabanemise kohana. Karjääriala 3–8 m kõrguse rusukaldesse mattunud jalami astanguga piirneva karjäärisüvendi keskosal on pillirooga täitunud roiskuva veega täitunud tehisveekogu, mille kaldaala ümbritseb soostuv võsastunud tühermaa ning hooldamata lodumets. Harku III lubjakivikarjääris taotletava tegevuse tulemusel ammendatakse mahajäetud korrastamata karjääriga külgnev jääkvaru täielikult, mis tagab maavara säästva kasutamise ning aitab kaasa ala terviklikule korrastamisele. Korrastamata ja mahajäetud karjääride korrastamise eesmärk on seatud ka maapõuepoliitika põhialusete „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050” punktis 2.2.3, mille kohaselt riik korraldab hüljatud karjääride ning kaevanduste korrastamise, alustades objektidest, mis kujutavad ohtu inimestele ja loomadele või avaldavad otseselt negatiivset mõju looduskeskkonnale. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on 04. novembri 2019.a kirja nr 17-1/20-0100/4612-2 kohaselt seisukohal, et arvestades ehituslubjakivi varustuskindluse tagatuse kriitilist olukorda on riigi huvi Harku III lubjakivikarjääri kaevandamisloa andmiseks olemas. Arvestades eelpool toodud asjaolusid, oleme seisukohal, et kaevandamisloa väljastamine Harku III lubjakivikarjääri mäeeraldisele on kooskõlas riigi huviga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rain Epler minister Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Harry Kuivkaev, 626 2964 [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel