dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 21. jaanuar 2021
Viit
1.8-7/21-020
Registreeritud
21. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
1.8 Finantsplaneerimine
Sari
1.8-7/S Riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingud ja aruanded
Toimik
1.8-7/S
Vastutaja
Kadri Tinits

Failid

  • 📎1_1.asice486 KB

Sisu (failidest)

LEPING nr 1.8-7/21-020 Tallinnas, 19.01.2021 RIIGIEELARVELISE TÄIENDAVA ERALDISE KASUTAMISE LEPING 1. Üldsätted 1.1. Riigieelarvelise täiendava eraldise kasutamise lepingu (edaspidi leping) eesmärk on reguleerida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi eraldise andja) ja eraldist saava kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi eraldise saaja) vahel lepingu alusel tekkivaid õigussuhteid. Leping ei reguleeri õigussuhteid eraldise andja ja lepingu lisas 1 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse vahel, kes ei ole lepingut allkirjastanud. 1.2. Eraldise andja ja eraldise saaja (edaspidi koos nimetatult pooled) on oma tegevuses iseseisvad ja kumbki pool ei vastuta teise poole poolt endale kolmandate isikute ees võetud kohustuste täitmise eest. 1.3. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid ja leping koos selle juurde kuuluvate dokumentidega. 1.4. Pooled tagavad ja avaldavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu õigusakti sätet ega ühtki endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust. 1.5. Pooled kinnitavad ja tõendavad, et: 1.5.1. neil on seaduses ettenähtud piisav õigus- ja teovõime lepingu sõlmimiseks ning lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste realiseerimiseks; 1.5.2. nende poolt lepingule ja selle lisadele allakirjutanud isikutele on antud piisavad volitused selle lepingu sõlmimiseks kooskõlas põhikirjade, õigusaktide ja muude asjakohaste dokumentidega. 1.6. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik poolte vahelised varasemad lepingud ja muud kokkulepped niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepinguga. 1.7. Lepingule on lisatud: 1.7.1. riigieelarvelise täiendava eraldise jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel (lisa 1); 1.7.2. finantsaruande vorm (lisa 2). 2 2. Lepingu objekt 2.1. Lepingu objektiks on Vabariigi Valitsuse 15. jaanuari 2021. a korralduse nr 11 „2021. aasta riigieelarve täiendav liigendamine“ alusel jaotatud ja eraldise saaja lepingu lisas 1 nimetatud projektide elluviimiseks, lisas 1 toodud suuruses rahaliste vahendite eraldise saajale eraldamine (edaspidi eraldis) ja kasutamine. 2.2. Eraldise sihtotstarbeliseks kasutamiseks loetakse eraldise lepingule vastavat ning säästlikku ja majanduslikult põhjendatud kasutamist eraldise kasutamise eesmärgi saavutamiseks vajalike tegevuste elluviimisel. 2.3. Eraldise kasutamise lõpptähtpäev on 31.12.2022. 3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Eraldise saaja: 3.1.1. kasutab eraldist sihtotstarbeliselt vastavalt lepingule ja hoidub eraldise arvelt lepingus sätestamata kulude katmisest, sealhulgas lepingu sõlmimisega seonduvate kulude katmisest; 3.1.2. peab eraldise kasutamise kohta eraldi arvestust lepingu ja lisas 1 määratud projektide lõikes; 3.1.3. esitab eraldise andjale eraldise kasutamise kohta asjakohast ja õiget informatsiooni, esitades eraldisest tehtud väljamaksete kohta finantsaruandeid eraldise andja kehtestatud vormil (lepingu lisa 2). Finantsaruandeid esitatakse üks kord aastas hiljemalt 1. detsembriks. Finantsaruandes tuleb kirjeldada, milliseid tegevusi ja millal on tehtud ning millised on olnud tulemused ja kõrvalekalded algselt planeeritust; 3.1.4 esitab iga kvartali järgse kuu 20. kuupäevaks eraldise andjale teatise raamatupidamisarvestuses kajastatud finantskannete kohta lepingu lisas 1 toodud projektide lõikes e-posti aadressile [email protected]; 3.1.4. esitab eraldise andja nõudmisel raamatupidamise kulu- ja maksedokumentide kinnitatud koopiad eraldise arvelt tehtud ostude kohta. Samuti tuleb eraldise saajal eraldise andja nõudmisel esitada eraldise andjale raamatupidamise kulu- ja maksedokumentide kinnitatud koopiad teostatud ostude kohta; 3.1.5. tagastab lepingus sätestatud eraldise kasutamise perioodil kasutamata jäänud eraldise riigieelarve tuludesse hiljemalt 31. detsembriks 2022. a.; 3.1.6. võimaldab eraldise andjal või tema poolt määratud isiku(te)l kontrollida eraldise kasutamise aruandluse õigsust, eraldise saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ja eraldise kasutamise sihipärasust ja mõjusust ning muude lepingu tingimuste täitmist; 3.1.7. vastab eraldise andja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis järelepärimistele lepingu täitmise kohta samas vormis 10 (kümne) tööpäeva jooksul; 3.1.8. rakendab eraldise arvel teenuste ja ehitustööde tellimisel riigihangete seaduses sätestatud korda; 3.1.9. kannab omal riisikol ja oma vahendite arvel eraldist ületavad kulud, mis seonduvad eraldise kasutamise eesmärgi saavutamisega; 3 3.2. Eraldise andja: 3.2.1. kannab eraldise saaja arvelduskontole; 3.2.2. võib teostada järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle; 3.2.3. võib hinnata eraldise sihipärast kasutamist. 4. Vastutus lepingu rikkumise eest 4.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju täies ulatuses. 4.2. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on eraldise andjal õigus esitada eraldise saajale nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes eraldise saajale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Juhul kui tegemist on olulise rikkumisega, ei pea eraldise andja eraldise saajale rikkumise kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega andma. 4.3. Lepingu olulise rikkumise esinemisel, sh kui eraldise saaja ei kõrvalda rikkumist selleks antud tähtaja jooksul või ei teata sama tähtaja jooksul rikkumist objektiivselt vabandavatest asjaoludest, on eraldise andjal õigus leping ühepoolselt erakorraliselt lõpetada, teatades sellest vastava kirjaliku avaldusega eraldise saajale. 4.4. Eraldise saaja tagastab eraldise (või selle osa) 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates eraldise andja vastavasisulise nõude kättesaamisest. 4.5. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on eraldise andjal õigus esitada eraldise saajale viivisenõue 0,15% (null koma viisteist protsenti) päevas tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. 4.6. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg-s 2 nimetatud asjaolusid. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama teisele poolele. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel lepingut täitma asuma. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 60 (kuuskümmend) kalendripäeva järjest, võib kumbki pool lepingu lõpetada. 5. Teadete esitamine ja volitatud esindajad 5.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või posti teel. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 5.2. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest 4 on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 6. Lõppsätted 6.1. Leping jõustub allkirjastamisel ja kehtib kuni lepingust tulenevate õiguste realiseerimise ning kohustuste täitmiseni. 6.2. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud dokumendid. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu kokkuleppelise lõpetamisega, siis vormistatakse lepingu lõpetamine kirjalikult. 6.3. Poolel on õigus lepingust taganeda sellest teisele poolele kirjalikult 14 (neliteist) kalendripäeva ette teatades järgmistel juhtudel: 6.3.1. teine pool on rikkunud oluliselt lepingus sätestatud kohustusi; 6.3.2. lepinguliste kohustuste täitmise võimatuse korral vastavalt punktis 4.6 sätestatule. 6.4. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist (nt dokumentide säilitamise kohustus jms). 6.5. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju maakohtule. [allkirjastatud digitaalselt] Taavi Aas [allkirjastatud digitaalselt] Majandus- ja taristuminister Eraldise saaja 5 RIIGIEELARVELISE TÄIENDAVA ERALDISE KASUTAMISE LEPINGU LISA 1 Kohaliku omavalitsuse Täiendav Projekti nimetus üksus eraldis Ilu pst rekonstrueerimine 450 000 Rakvere linn Näituse tn rekonstrueerimine 100 000 Teliku tn remont 40 000 Papissaare tee rekonstrueerimine 1 000 000 Saaremaa vald Kuressaare linn Raudtee tänava ja ringristmik Pihtla tänavaga ümberehitus 200 000 Tapa vald Valgejõe pst Leina tn Õuna tn ristmiku rekonstrueerimine 385 000 Põltsamaa vald Pikk tänav 324 000 Tuleviku tänava rekonstrueerimine 304 200 Narva linn Linda tänava rekonstrueerimine 785 700 Malmi tänava rekonstrueerimine 449 671 Narva-Jõesuu linn J.Poska tn rekonstrueerimine 700 000 Veltsi tee 28 500 Haljala vald Noonu-Annikvere tee 45 000 Põlva vald Vastse-Kuuste Tööstuse tee 62 284 Saue vald Uus tänav koos kergliiklusteega koostöös Harkuga 112 000 Elva linna Vaikse ja Puiestee tänava transiittee Elva vald rekonstrueerimine 350 000 Harku vald Harku aleviku, Uus tn rekonstrueerimine 350 000 Saku vald Kurtna Vilivere tee 122 500 Tori vald Randivälja-Võlli tee 115 500 Tartu linn Jõhvi–Tartu–Valga (E264) Lõik Muru tn - Narva mnt 945 000 Lääne-Harju vald Paldiski linnas Peetri tänava lõigu rekonstrueerimine (Raudteejaam - Kivi tänava ristmik) 360 000 Viljandi linn Uus tänav (lõigus Allika tn-Tallinna tn) 1 000 000 Tamme tänav 800 000 Haapsalu linn Raudtee tänav 150 000 Tallinna linn Jõe tn,Pronksi tn rekonstrueerimine 1 050 000 Kohtla-Järve linn Kaevuri tn rekonstrueerimine II etapp 536 450 Rakvere-Väike-Maarja-Vägeva maantee ja Kaarma Väike-Maarja vald tööstusala tee ristumiskoha väljaehitamine 100 000 Kihelkonna pk Lagenõmme kruusakarjääri tee Saaremaa vald rekonstrueerimine 70 000 Kiili vald Siberi-Sillaotsa tee Sõmeru küla 39 700 Tapa vald Tamsalu Paide mnt rekonstrueerimine 100 000 Rakvere vald Sõmeru alevikus Tiigi tn rekonstrueerimine 91 000 Töökoja tee ja Töökoja harutee 100 080 Põltsamaa vald Tööstuse tee 46 800 Vahtra tänava rekonstrueerimine 100 000 Narva linn A.A. Tiimanni tn rekonstrueerimine 100 000 6 Türi vald Türi Vabriku pst rek. 238 000 Ehituse tänav, Haljala alevik 4 500 Haljala vald Rutja küla tee 43 000 Partsi-Meemaste tee 115 340 Põlva vald Tännassilma-Kadaja tee 94 900 Sooküla tee 91 542 Setomaa vald Lobotka-Saekaatri tee 50 050 Saue vald Kungla tn, Paju tn ja Segu tn katete remont 100 000 Märjamaa vald Välja tänav 100 000 Elva vald Rukki-Pöksi tee rekonstrueerimine 50 000 Tiigi tn rekonstrueerimine 70 000 Saku vald Kõrnumäe tee 110 000 Kihnu vald Tuletorni külastusringi pindamine 85 785 Linaküla külastusringi pindamine 73 815 Tori vald Põhja tn 100 000 Roopa tänava rekonstrueerimine (lõik Sinika-Pikk) 80 000 Võru linn Linavabriku ettevõtluspiirkonna juurdepääsutee/tänava rekonstreerimine (Tallinna mnt T2) 100 000 Sule tee renoveerimine 150 000 Jõelähtme vald Kuusiku tee renoveerimine 75 000 Kure tee renoveerimine 250 000 Lääne-Nigula vald Österby objektitee asfalteerimine 63 750 Paldiski linnas LNG terminali, kalajahutehase, BalticConnectori kompressorjaama, Enefit Tuulepargi, ALARA tuumaobjekti majandamisega seotud Lääne-Harju vald rasketranspordi teenindamiseks sobiva tee väljaehitamine - Kadaka ja Leetse tee 3 000 000 Rummu alevikus Kooli tänavalt rasketranspordi ümbersuunamine Soojuse tänavale 320 000 Tartu tänav (Lossi ristmik ja parklad) 100 000 Viljandi linn Leola tänav (Nurme-Tln) 100 000 Pullapää tee 100 000 Haapsalu linn Tööstuse tänav 100 000 17 279 067 Kokku: 7 RIIGIEELARVELISE TÄIENDAVA ERALDISE KASUTAMISE LEPINGU LISA 2 Eraldise kasutamise finantsaruande vorm Lepingu nr. : Aruande esitaja: Eraldise kasutamise periood: Tegevuste lepingujärgne maksumus: Tehtud kulutused summas: Finantsaruanne Projekti kulud Projekti eelarve Tegelikud Jääk Märkused tegevuste kaupa kulud Tegevus 1 Kululiik Tegevus 2 Kululiik SUMMA KOKKU: 1. Läbiviidud tegevuste kirjeldus (toimumise aeg, olulisemad tähelepanekud, jms): 2. Tulemused: Aruande koostamise kuupäev: Aruande koostanud:
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel