dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Digitaliseerimise teekaardi toetamise tingimused ja kord“

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 21. jaanuar 2021
Viit
3
Registreeritud
21. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2021
Vastutaja
Maie Antsov

Failid

  • 📎3 21.01.2021 Ministri määrus.asice2320 KB

Sisu (failidest)

MÄÄRUS 21.01.2021 nr 3 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Digitaliseerimise teekaardi toetamise tingimused ja kord“ Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kohaldamisala (1) Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ meetme „Ettevõtja arenguplaani toetusmeede ettevõtete arendus- ja eksporditegevustele kaasaaitamiseks ning juhtimisvõimekuse tõstmiseks“ tegevuse „Arenguvajaduste välja selgitamine ja ettevõtete arendustegevused“ eesmärkide elluviimiseks. (2) Määruse alusel antakse vähese tähtsusega abi vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus). (3) Määruse alusel antakse riigiabi vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) artiklile 18 ja 28 (edaspidi üldise grupierandi määrus). (4) VTA määruse alusel abi andmise puhul ei tohi toetuse suurus koos jooksva majandusaasta ja taotluse esitamise aastale vahetult eelneva kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abiga ühe ettevõtja kohta ületada 200 000 eurot, sealjuures võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud eri eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. (5) Vähese tähtsusega abi andmisel loetakse üheks ettevõtjaks ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. (6) Määrust ei kohaldata riigiabi saajale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. 2 (7) Määrust ei kohaldata üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud juhtudel ning VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. (8) Määrusele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määrust nr 133 „Perioodi 2014– 2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“(edaspidi taotluste menetlemise määrus) kogu ulatuses. (9) Määrusele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrust nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus). (10) Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kelle põhitegevus vastab justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK)“ (edaspidi EMTAK) koodile: 1) ajutise tööjõu rent (EMTAK jagu N 782); 2) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK jagu K); 3) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK jagu R 920); 4) hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK jagu G), välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont; 5) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK jagu M 69); 6) kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK jagu C 102); 7) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK jagu L); 8) peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine (EMTAK jagu M 70); 9) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK jagu A); 10) reklaamindus ja turu-uuringud (EMTAK jagu M 73); 11) rentimine ja kasutusrent (EMTAK jagu N 77); 12) tubakatoodete tootmine (EMTAK jagu C 120). § 2. Toetuse andmise eesmärk ja väljundinäitaja (1) Toetuse andmise eesmärk on toetada digitaliseerimise teekaartide koostamist. Seeläbi suureneb ettevõtja teadlikkus oma digitaliseerituse hetkeolukorrast ning võimekus parendustegevuste abil tõsta oma toodete ja teenuste lisandväärtust. (2) Määrus panustab Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014–2020 teadmistepõhine Eesti, ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 eesmärgi Eesti ettevõtted pakuvad uuenduslikke kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning riigieelarve seaduse § 20 lõike 2 alusel heaks kiidetud Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020 alaeesmärki, mille kohaselt Eesti ettevõtjad toodavad efektiivselt kõrge lisandväärtusega tooteid ja pakuvad innovaatilisi teenuseid. (3) Määrus panustab meetme tegevuse väljundinäitajasse, milleks on abi saanud ettevõtjate arvu suurenemine. § 3. Terminid (1) Digitaliseerimisega võtab ettevõtja kasutusele digitaalse tehnoloogia ja seda toetava innovaatilise ärimudeli. (2) Digitaalsed tehnoloogiad on tehnoloogiad, mis võimaldavad ülekandeprotokollide ja standardite abil luua läbipaistvuse ja usalduse ning seeläbi kontrollida ühendatud seadmeid ja 3 nendes liikuvaid andmeid. (3) Digitaalsetel tehnoloogiatel põhinevad rakendused on: 1) robootika; 2) küberfüüsilised süsteemid ehk tööstuslik asjade internet; 3) pilvandmetöötlus ja kõrgjõudlusega andmetöötlus; 4) suurandmed ja analüütika; 5) asjade internet; 6) tehisintellekt; 7) küberturvalisus; 8) simulatsioon ja digitaalsed kaksikud; 9) virtuaalne ja liitreaalsus; 10) kihtlisandustootmine; 11) 5G. (4) Digitaliseerimise teekaart on ettevõtja strateegiline dokument, millega antakse hinnang digitaliseerimise mõjule, eesmärkide saavutamiseks vajalikele investeeringutele, nende tasuvusele ja ajakavale. Digitaliseerimise teekaart toob välja tehnoloogiliste protsesside kitsaskohad ning vähemalt ühe kitsaskoha lahenduse lähteülesande. (5) Projekti meeskond on ettevõtja esindajatest ning ettevõtjavälistest nõustajatest koosnev töögrupp, kes koostab digitaliseerimise teekaardi. § 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2) Rakendusüksus on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. § 5. Vaide menetleja (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. (2) Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. 2. peatükk Toetuse andmise alused § 6. Toetuse määr ja maksimaalne toetuse summa (1) Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 15 000 eurot. (2) Toetuse määr on üldise grupierandi määruse artikkel 28 alusel abi andmisel 70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Sellisel juhul ei või innovatsiooni nõuandeteenusteks ja tugiteenusteks antava abi kogusumma ületada 200 000 eurot ettevõtja kohta mis tahes kolmeaastase ajavahemiku jooksul. 4 (3) Asukohaga Tallinna ja Tartu linnades registreeritud ettevõtja toetuse määr on VTA määruse artikli 3 ning üldise grupierandi määruse artikkel 28 alusel abi andmisel 50 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. (4) Toetuse määr on VTA määruse artikli 3 ning üldise grupierandi määruse artikli 18 alusel abi andmisel 50% projekti abikõlblikest kuludest. § 7. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse digitaliseerimise teekaardi koostamiseks. (2) Digitaliseerimise teekaart peab sisaldama: 1) ülevaadet ettevõtja ärimudelist, tarneahelast ning tootmise või teenuse osutamise protsessist; 2) hinnangut, milliseid tarneahela ning tootmise või teenuse osutamise protsessi kitsakohti saab lahendada digitaalsete tehnoloogiate abil; 3) hinnangut punktis 2 nimetatud lahenduste tasuvusajale ja mõjule ettevõtja ärimudelile ning majandustulemustele; 4) vähemalt ühe lahenduse kohta selle arenduse lähteülesannet. § 8. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblikud on nõustamisteenuste kulud vastavalt § 7 toetatavatele tegevustele. (2) Kui toetus on käsitletav grupierandiga hõlmatud riigiabina grupierandi määruse mõistes, on abiliigiti abikõlblikud järgmised kulud: 1) artikli 18 alusel antava abi korral väliskonsultantide osutatud nõustamisteenuste kulu; 2) artikli 28 alusel antava abi korral innovatsiooni nõuandeteenuste ja tugiteenuste kulud. (3) Kulud peavad olema tasutud pangaülekandega. (4) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikud. (5) Käibemaks ei ole abikõlblik kulu. (6) Abikõlblikud ei ole kulud, mis on tehtud enne taotluse esitamist rakendusüksusele. § 9. Projektide abikõlblikkuse periood (1) Projektide abikõlblikkuse periood võib alata 1. juunist 2020. aastal ja peab lõppema hiljemalt 31. oktoobril 2023. aastal. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast. Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 6 kuud. (3) Taotleja ei või alustada projekti tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele. (4) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kuni 31. oktoobrini 2023. a. 3. peatükk 5 Toetuse taotlemine ning taotluste menetlemine § 10. Toetuse taotlemine (1) Taotlusi esitatakse jooksvalt e-Toetuse keskkonna kaudu. Toetust antakse ettevõtjale üks kord. (2) Taotluste vastuvõtu avamisest teavitab rakendusüksus oma veebilehel. (3) Rakendusüksus peatab taotluste vastuvõtmise ja annab sellest teada oma veebilehel, kui toetuse eelarve jääk võrdsustub menetluses olevate taotluste mahuga, millele ei ole veel tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust. Taotluste vastuvõtmise peatamise kooskõlastab rakendusüksus eelnevalt rakendusasutusega. (4) Taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras. § 11. Taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded (1) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) olema Eesti äriregistrisse kantud äriühing; 2) taotluse esitamisele vahetult eelneva ja avaldatud kahe majandusaasta põhitegevuse keskmine müügitulu vastavalt äriregistrile esitatud majandusaasta aruandele peab olema vähemalt 200 000 eurot; 3) toetust ei anta taotlejale, kes on saanud toetust ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10. septembri 2018. a määruse nr 52 „Tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise toetuse“ alusel; 4) taotleja ei või olla raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi artikli 2 punkti 18 tähenduses. (2) Taotlus peab sisaldama järgmist teavet: 1) taotleja nimi ja registrikood; 2) taotleva ettevõtja suurus; 3) projekti algus- ja lõppkuupäev; 4) projekti meeskonna liikmed ja ülesanded; 5) projekti elluviimise koht kohaliku omavalitsusüksuse täpsusega; 6) teave taotleja vastavuse kohta lõikes 1 sätestatud nõuetele; 7) projekti eelarve; 8) ettevõtjaväliste nõustajate hinnapakkumised; 9) iga ettevõtjavälise nõustaja kohta teave vähemalt ühe eelneva projekti kohta, mis näitab võimekust täita ülesandeid; 10) bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga. (3) Iga lõike 2 punktis 8 nimetatud ettevõtjavälise nõustaja teenuse kohta tuleb esitada vähemalt kolm sõltumatut ja võrreldavat hinnapakkumist. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui ei valita odavaimat pakkumust, esitatakse sellekohane põhjendus. § 12. Taotluste menetlemine (1) Taotlust menetletakse kuni 20 tööpäeva alates taotluse esitamisest. (2) Rakendusüksus kontrollib pärast taotluse registreerimist taotluse ja taotleja vastavust määruse nõuetele. (3) Kui taotluses esineb puudusi, annab rakendusüksus puuduste kõrvaldamiseks kuni 10- tööpäevase tähtaja vastava nõude esitamisest arvates. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb 6 puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. § 13. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks juhul, kui taotleja vastab § 11 lõikes 1 sätestatud nõuetele. (2) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui taotlus vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele. (3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi § 12 lõikes 4 määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud; 2) taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotleja ei võimalda teha taotleja juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 7 sätestatud kontrolli; 4) taotlemisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet. (4) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotlus ei vasta nõuetele ja seda ei viida tähtaja jooksul nõuetega vastavusse. § 14. Projektide valikukriteeriumid ja hindamise kord (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab rakendusüksus, kellel on õigus kaasata valdkondlikke eksperte. (2) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse skaalal 0–4. (3) Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumite hinnete kaalutud keskmisest. (4) Valikukriteeriumid ja osakaalud koondhindes on järgmised: 1) projekti mõju meetme tegevuse eesmärkide saavutamisele ja projekti põhjendatust, milles hinnatakse taotleja vajadust määruses ettenähtud tegevuste teostamiseks – osakaal 50 protsendipunkti koondhindes; 2) projekti kvaliteet, milles hinnatakse projekti meeskonnal ja projekti tegevustega kaasatud teenuse pakkujatel olevate vajalike referentside ja kompetentside olemasolu, projekti finantseerimisvõimekust, projekti tegevuste ning eelarve realistlikkust, selgust ja kuluefektiivsust – osakaal 50 protsendipunkti koondhindes. § 15. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine (1) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis vastavad kõikidele järgnevatele nõuetele: 1) on § 14 lõikes 4 loetletud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50; 2) ei ole üheski § 14 lõikes 4 sätestatud valikukriteeriumis saanud madalamat hinnet kui 2,00. (2) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui see ei kuulu lõike 1 alusel rahuldamisele või kui taotluse rahastamise maht ületab taotluste rahastamise vaba jäägi. (3) Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsus toimetatakse taotlejale kätte e-Toetuse keskkonna kaudu kolme tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest. 7 § 16. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja esitatud taotluse alusel. (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui see puudutab projekti tegevusi, eelarvet või tulemusi või kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (3) Rakendusüksus otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada perioodi 2014– 2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 ja § 47 lõikes 3 nimetatud juhtudel, kui: 1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsust või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 31. oktoobriks 2023. a. (5) Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuses märgitakse tagastamisele kuuluv toetuse summa ning tagastamise põhjus ja tähtaeg. 4. peatükk Aruande esitamine, toetuse maksmine, toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused § 17. Aruande esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti aruande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajal, kuid mitte hiljem kui 45 päeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. (2) Toetuse saaja esitab projekti aruande e-Toetuse keskkonna kaudu koos maksetaotlusega. (3) Aruande vormi avalikustab rakendusüksus oma veebilehel. (4) Projekti aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 1) esitatud valminud digitaliseerimise teekaart; 2) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 3) toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta. § 18. Toetuse maksmine (1) Toetus makstakse toetuse saajale vastavalt ühendmääruse §-le 8, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) toetuse saaja on esitanud e-Toetuse keskkonna kaudu aruande; 2) toetuse saaja on e-Toetuse keskkonna kaudu esitanud maksetaotluse. (2) Toetus makstakse toetuse saajale kindlasummalise maksena vastavalt ühendmääruse § 15 lõikele 3 ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest. (3) Toetuse väljamakse tehakse 40 tööpäeva jooksul pärast toetuse rahuldamise otsuses kinnitatud kindlasummalise makse aluseks olevate tegevuste elluviimist, tulemuste saavutamist ja tulemuste saavutamise tõendamist vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tulemuste saavutamise 8 tõendamise alustele. (4) Toetuse väljamakse tegemise eelduseks on määruses välja toodud tegevuste täielik teostamine ja nende tõendamine rakendusasutusele: 1) digitaliseerimise teekaart peab vastama meetme eesmärgile § 2 lõikele 1 ja toetavatele tegevustele § 7 lõike 2 punktidele 1-4; 2) digitaliseerimise teekaart peab vastama valikukriteeriumitele, mis ületasid taotluse hindamisel § 15 lõikes 1 punktis 1 toodud hindamislävendit; 3) tulemuste osalisel saavutamisel jääb toetus välja maksmata. § 19. Aruande ja maksetaotluse puuduste kõrvaldamise tähtaeg (1) Kui aruande või maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, siis teavitatakse sellest viivitamata toetuse saajat ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg, sealjuures pikeneb aruande menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. (2) Ekspertide kasutamise korral pikeneb aruande menetlemise tähtaeg ekspertiisi teostamiseks kuluva aja võrra. Eksperdi kasutamisest teavitab rakendusüksus taotlejat viivitamata. § 20. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saaja kohustused on sätestatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26. (2) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega, õigus ärakuulamisele ning võimalus esitada oma seisukohad haldusmenetluse seaduse §-s 40 ja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja korras. § 21. Rakendusüksuse kohustused (1) Rakendusüksuse kohustused on sätestatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2. (2) Rakendusüksus kohustub säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase toetuse andmise otsusest arvates. § 22. Finantskorrektsioon (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §- des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule. (2) Toetus nõutakse tagasi vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 48. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 toodud tingimustel. (3) Toetuse tähtaegselt tagasi maksmata jätmisel maksab toetuse saaja viivist vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule. 9 (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem (allkirjastatud digitaalselt) väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman kantsler väliskaubandus- Ja Infotehnoloogiaminist 21.01.2021 määrus nr 3 „Digitaliseerimise teekaardi toetamise tingimused ja kord“ seletuskiri Lisa 3 Riigi Tugiteenuste Keskuse märkustega arvestamine Laekunud kommentaarid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastus: Riigi Tugiteenuste Keskus Eelnõu § 6 lõike 1 kohaselt on toetuse maksimaalne Arvestatud. Kindlasummaline makse on suurus projekti kohta 15 000 €. Meedet rahastatakse määruses olemas §-s 18 ja see saab olema Euroopa Regionaalarengu Fondist, seega kohaldub igakordselt otsuses kuna seda nõuab meetmele Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a ühendmäärus § 8. määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) § 6 lõikes 1 toodud nõue, kasutada alla 100 000 € toetuse osaga projektides lihtsustatud kuluhüvitamisviise. Antud meetme rakendamisel soovitame kasutada kindlasummalist makset, kuna projektide eesmärgiks on digitaliseerimise teekaardi valmimine. Tulemust on võimalik jah/ei vastusega mõõta. Ettepaneku arvestamisel viia muudatused sisse ka rakendamise punktidesse ning teha muudatused kindlasummalise makse kasutamiseks. Eelnõu § 6 lõiget 3 soovitame täiendada Ei ole arvestatud kuna kontrolli ajahetk on ajamääraga, millal hinnatakse ettevõtte „taotluse esitamise kuupäev“, mitte registreeritud aadressi (näiteks taotlusvooru „taotlusvooru väljakuulutamise kuupäeva väljakuulutamise kuupäeva seisuga). Ettepaneku seis“. Kuna taotlusvoor on eelduste kohaselt aluseks on maandada riski, et ettevõtted avatud mitu aastat ja elu loomulik osa on, et registreerivad end ümber väljapoole määratud ettevõtja muudavad enda andmeid, siis võib piirkondi toetuse määra suurendamiseks. „taotlusvooru väljakuulutamise kuupäev“ ettevõtja tegelike andmetega oluliselt vastuolus olla. Kasvõi sinnani, et „taotlusvooru väljakuulutamise kuupäeval“ ei olnud ettevõtet olemas. Eelnõu § 8 täiendada ja lisada viide ühendmääruse Arvestatud, viide ühendmäärusele lisatud §- §-le 2 s 1 lõikes 5. Ühendmääruse kohaldumine tuleneb ühendmääruse § 1 lõikest 1 ja STS § 1 lõike 1 punktist 1, mis viitab ühtekuuluvusfondidele. Kuna määruse § 1 lõige 1 sätestab, et tegemist on ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga (ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava on mitme fondi, nagu Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja Ühtekuuluvusfondi abil rahastatav programm – kõigile neile kohaldub ühendmäärus), siis puudub vajadus viidata ühendmääruse §-le 2. Õigusaktid peavad olema abstraktsed ja ei tohi sõnastuslikult vohada. Kuna on selge, et ühendmäärus kohaldub, siis puudub vajadus lisaks eraldi mingitele punktidele viidata või taasesitada õigusakti teksti uuesti. See käib ka taotluste menetlemise määruse ja perioodi 2014– 2020 struktuuritoetuse seaduse kohta. Lisaks on see ka sisuline vastus paljudele järgnevatele kommentaaridele. Juhul, kui lihtsustatud kuluhüvitusviise ei Arvestatud, rakendatud on lihtsustatud rakendata, siis eelnõu § 8 täiendada ja lisada viide, kuluhüvitusviis. Seletuskirja on täiendatud et mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 4 viitega ühendmääruse §-s 4 nimetatud nimetatud kulud. Viimasele võib määruse raames kuludele. Lihtsustatud kuluhüvitusviis on täiendavaid mitteabikõlblikke kulusid lisada. reguleeritud ühendmääruses, seda võib otsustada ka iga taotluse rahuldamise otsuses (ühendmääruse § 6 lõige 2). Seega kohandub ühendmääruse § 4, mistõttu määrusesse korduvate viidete lisamisele puudub vajadus. Eelnõu § 9 lõikes 2 on välja toodud, et projekti Arvestatud, seletuskirja tekst täpsustatud abikõlblikkuse perioodi kestvus on kuni 6 kuud, järgnevalt: „Projekti maksimaalne periood mis sellises sõnastuses tähendab, et projekti on kehtestatud tagamaks projektide abikõlblikkuse maksimaalne võimalik periood on 6 kontsentreeritud elluviimine. kuud. Määruse seletuskirja kohaselt on tegemist Digitaliseerimise teemad on uuenduslikud projekti minimaalse abikõlblikkuse perioodiga. ja liiga pikaajaline projekti elluviimise tõttu Teeme ettepaneku tuua eelnõu § 9 lõikesse 2 võivad moraalselt vananeda. Varasem seletuskirjas toodud täpsustus, et projekti kogemus riigieelarvelise digidiagnostika abikõlblikkuse perioodi kestvus on minimaalselt 6 toetusmeetme puhul tõendas, et projektide kuud. elluviimiseks on 6 kuud piisav aeg.“ Meie soov on, et projekti periood kestaks kuni 6 kuud, mitte ei oleks minimaalselt 6 kuud. Minimaalne projekti periood kuni 6 kuud tähendab seda, et mõni taotleja võib projekti ellu viia ka kuni 2023. a. Digitaliseerimisalased teemad on väga uuenduslikud ja võivad liiga pika perioodi tõttu moraalselt vananeda. Vähetähtis ei ole ka see, et see distsiplineerib toetuse saajad tegelema projektiga kontsentreeritult ja meetme elluviimise perioodi lõpuks ei ole EAS olukorras, kus osa raha on veel kasutuses, aga periood on lõppemas. Juhul, kui lihtsustatud kuluhüvitamisviise ei Arvestatud, § 8 lõige 1 sõnastuses tehtud rakendata, siis palume abikõlblike kulude loetelu täpsustused (näidatud kursiivis): täpsemalt sõnastada. Hetkel jääb arusaamatuks, „Abikõlblikud on ettevõtjavälise nõustajalt milliseid kulusid peetakse silmas kulude all, mille sisseostetud nõustamisteenuste kulud tulemit kasutatakse ettevõtja tegevuskohtades. vastavalt § 7 toetatavatele tegevustele ning Samuti tuua välja, kui abikõlblikkusele on seatud § 9 lisatud, et (3) Abikõlblikud ei ole kulud, lisatingimusi. Näiteks seletuskirjas on toodud, et mis on tehtud enne taotluse esitamist kulu on abikõlblik tingimusel, et taotluse esitamise rakendusüksusele.“ hetkeks ei ole sõlmitud eelnevat digitaliseerimise teekaardi koostamise lepingut, vältimaks tühimõju. Vastavat tingimust määruse eelnõus selgelt kirja pandud ei ole. Eelnõu § 10 lisada viide Vabariigi Valitsuse 21. Arvestatud, määruse § 1 lõige 4 lisatud viide augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014– Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a 2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi menetlemise nõuded ja tingimused toetuse TMM) §-des 2 ja 3 nimetatud asjakohastele andmise tingimuste määruse nõuetele. kehtestamiseks“. Seega kohaldub taotluste menetlemise määrus samadel põhjustel, mis ühendmäärus (vt eelnev selgitus ettepanekule täiendada eelnõu § 8 ja lisada viide ühendmääruse §-le 2), mistõttu määrusesse korduvate viidete lisamisele puudub vajadus. Eelnõu § 11 täiendada ja arvestada, et taotlus peab Arvestatud, viide on § 1 lõikes . Määruse vastama taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes eelnõu vastab TMM nõuetele ning vastavalt 1 sätestatule nõuetele. Eelnevalt nimetatule võib taotluste menetlemise määruse § 1 lõikele 3 lisada ka täiendavaid tingimusi. ja § 4 lõike 1 punktile 16 tuleb käesolevas määruses kajastada täiendavaid tingimusi, mitte neid, mis on juba kirjas taotluste menetlemise määruses. Palume tagada, et toetustingimuste määruses Taotleja kohustused on sätestatud STS § 21 tuleksid taotleja jaoks selgelt välja perioodi 2014- lõikes 2. STS § 14 (lõige 14) nõuab toetuse 2020 struktuuritoetuse seaduses (edaspidi STS) § saaja kohustuste sätestamist, mida on 21 lõikes 2 sätestatud taotleja kohustused. Üldiselt määruse eelnõus ka tehtud. sätestatakse need eraldi §-na. Eelnõu § 12 lõikes 1 soovitame välja tuua, et taotlus Arvestatud, § 12 lõige 1 lisatud, et taotluse peab olema taotleja esindusõigusliku isiku poolt esitab taotleja esindusõiguslik isik. esitatud. Eelnõu § 12 lõiget 3 täiendada ja arvestada, et Arvestatud, § 12 lõiget 3 täiendatud, et rakendusüksus ei kontrolli ainult taotluse, vaid ka rakendusüksus kontrollib taotluse ning taotleja nõuetele vastavust. taotluse vastavust määruse nõuetele. Sätestada eelnõus nõuetele vastavaks tunnistatud Arvestatud, § 14 algselt kavandatud taotluse taotluste hindamise kord. Juhime tähelepanu, et ja taotleja määruse nõuetele vastavuse TMM § 7 lõige 1 kohaselt, kui taotleja ja taotlus hindamine on asendatud hindepunktide ühes selles kirjeldatud projektiga on tunnistatud alusel hindamisega. nõuetele vastavaks, tuleb projektide valimiseks rakendada toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud valikukriteeriume ja -metoodikat, mis peavad olema kooskõlas rakenduskava seirekomisjonis kinnitatuga. Eelnõu § 12 täiendada ja viidata, mida taotluse Arvestatud, vastavalt TMM § 8 lõikele 4 on rahuldamise otsuses sätestatakse ja täiendada määruse § 12 täiendatud lõikega 4. vastavalt TMM § 8 lõikele 4. Eelnõu § 12 täiendada ja lisada taotluse Arvestatud, taotluse rahuldamata jätmise rahuldamata jätmise otsuse tegemise alused ja otsuse tegemise alused on sätestatud §-s 15. lisada viited TMM § 8 lõigetele 2 ja 3. Eelnõu § 12 täiendada ja lisada, et taotluse Arvestatud, taotluse rahuldamata jätmise rahuldamata jätmise otsuses, tuleb märkida TMM § otsuse kättetoimetamise kord on sätestatud 8 lõikes 5 sätestatud teave. § 15 lõige 3. Eelnõu § 13 lõike 1 sõnastust korrigeerida Arvestatud, § 13 lisatud lõige 4, milles järgmiselt: TMM § 10 lõige 1 kohaselt muudetakse sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise taotluse rahuldamise otsust rakendusüksuse otsuse tegemine vastavalt TMM §-dele 10 ja algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku 11. avalduse alusel ning järgides TMM §-des 10 ja 11 sätestatud tingimusi. Eelnõu § 13 täiendada ja lisada kehtetuks Arvestatud, § 16 lõikesse 5 lisatud viide tunnistamise alusena STS § 22 lõikes 3 ja § 47 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 ja § lõikes 3 nimetatud juhtud. 47 lõikele 3 kuigi STS kohaldub vastavalt STS §-dele 1 ja 14, mistõttu puudub vajadus seaduse teksti määruses taasesitada. Eelnõu § 16 täiendada ja viidata toetuse saaja Arvestatud, § 20 lisatud lõige 1 viitega STS kohustustele, mis on sätestatud STS §-des 24 ja 26. §-dele 24 ja 26. Vajadusel võib nimetatud nõudeid täpsustada. Sätestada eelnõus toetuse saaja õigused: saada Arvestatud, § 20 lisatud lõige 3, milles on rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis sätestatud toetuse saaja õigused ning tehtud on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse viide §-dele 40 ja § 23 lõikele 2. saaja kohustustega, õigus ärakuulamisele ning võimalus esitada oma seisukohad haldusmenetluse seaduse §-s 40 ja STS § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja koras. Eelnõu § 17 täiendada ja tuua välja, et Arvestatud, § 21 lisatud lõige 1 viitega STS rakendusüksuse kohustused on sätestatud STS § 8 § 8 lõikele 2. Nimetatud nõuete lõikes 2. Vajadusel võib nimetatud nõudeid täpsustamise järele puudub vajadus. täpsustada. Sätestada eelnõus finantskorrektsioonide tegemise Arvestatud, lisatud § 22 kord vastavalt STS 3. peatüki 12. jaole ja Finantskorrektsioon. ühendmääruse 4. peatükis sätestatule. Sätestada eelnõus STS § 14 punktis 3 meetmete Arvestatud. Kuna tegemist on 4. suunda nimekirja kohane meetme tegevuse väljundinäitaja, kuuluva toetusega, siis väljundnäitaja saab millesse peab projekt panustama. Ebaselgeks jääb olla sellele suunale kehtestatud määruse oodatav tulemus. väljundnäitaja. Seetõttu on väljundnäitajaks „abi saanud ettevõtjate arv“ ning määruse § 2 lisatud lõige 2 järgmises sõnastuses: „Määrus panustab meetme väljundnäitaja suurenemisse, milleks on abi saanud ettevõtjate arv.“ Sätestada eelnõus millise ühendmääruse § 14 lõige Arvestatud, kasutatakse kindlasummalist 1 punkti alusel makseid tehakse. Seletuskirjas on makset ning maksete tegemise alus ja kord välja toodud järgmine „Maksetaotluse saamisel on sätestatud §-s 18. kontrollib rakendusüksus kulude abikõlblikkust, kulude eest tasumist omafinantseeringu ulatuses ning maksetaotluse ja sellega esitatud dokumentide nõuetele vastavust“. Vastavalt seletuskirjas välja toodule sätestada ka eelnõus, et makseid teostatakse ühendmääruse § 14 lõige 1 punkt 2 alusel. Seletuskirjas palume viia sisse muudatus, et Arvestatud, seletuskirja lisatud, et „toetuse rakendamine toimub SFOSis EASi eteeninduse saaja esitab projekti aruande ning asemel. Aruannet ei ole vaja esitamiseks maksetaotluse hiljemalt 45 päeva jooksul digiallkirjastada ja kui maksete arendus SFOSis pärast projekti abikõlblikkuse perioodi valmib 2021 esimeses pooles, siis ei ole ka kulude lõppu.“ Selle meetme saab avada ilmselt esitamiseks vaja enam digiallkirja (Seletuskiri lk enne SFOSi maksete arenduse valmimist, 6). mistõttu on keeruline järgida, mis SFOSi versioon ja sealt tulenevad erisused kehtivad taotlejale. väliskaubandus- Ja Infotehnoloogiaminist 21.01.2021 määrus nr 3 „Digitaliseerimise teekaardi toetamise tingimused ja kord“ seletuskiri Lisa 2 Rahandusministeeriumi märkustega arvestamine Laekunud kommentaarid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastus: Rahandusministeerium Eelnõu ei ole olulises osas kooskõlas Arvestatud ning peale tehtud muudatusi on struktuuritoetuse seadusega (edaspidi STS) ning määrus kooskõlas STS-iga. struktuuritoetustest rahastatud toetuse andmise tingimuste määruse ja selle seletuskirja koostamise juhistega. Määruse eelnõu (edaspidi määrus) alusel on Arvestatud. Määruse eelnõu § 1 lõigetes 2 ja kavandatud nii vähese tähtsusega abi andmine, kui 3 on viidatud vähese tähtsusega abi riigiabi andmine üldise grupierandi määruse nr määrusele ja üldise grupierandi määrusele. 651/2014 alusel. Toome välja, et määruse on hetkel Lisatud on lõiked 4 -7. STS § 14 punkti 4 puudu mõned üldpõhimõtted, millest grupierandi järgi tuleb toetuse andmise tingimuste määruse ja vähese tähtsusega abi määruse alusel määruses viidata riigiabi või vähese koostatud abikavas peaks abi saajat teavitama. tähtsusega abi andmist reguleerivale Osaliselt on riigiabi andmise ja vähese tähtsusega Euroopa Liidu õigusaktile. STS ei nõua abi andmise üldpõhimõtteid selgitatud eelnõu täiendavaid viiteid. Nii vähese tähtsusega seletuskirjas, kuid need peaksid olema toodud ka abi määrus kui ka üldise grupierandi määrus määruse tekstis. on komisjoni määrused. Euroopa Liidu Üldpõhimõtted, millest grupierandi määruse alusel Toimimise Lepingu artikli 288 järgi on määrus tervikuna siduv ja vahetult koostatud abikavas peab abi saajat teavitama: kohaldatav kõigis liikmesriikides. Ehk - täpne viide vastavale Euroopa Komisjoni teisisõnu on Euroopa Liidu määrused määrusele ja vastavale artiklile; otsekohalduvad ja neid riigisiseste - välistused, sh loetelu mitteabikõlblikest õigusaktidega üle ei võeta ega seeläbi sektoritest, raskustes ettevõtja toetamise täiendavalt ei tõlgendata. Seega ei oleks välistus, välistus ettevõtjatele, kellel on täiendavad viited vähese tähtsusega abi tagasi maksmata Euroopa Komisjoni eelneva määruse ja ka üldise grupierandi määruse otsuse alusel tagasinõutud toetus (võib ka mingitele konkreetsetele sätetele mitte viitega grupierandi määruse vastavatele üksnes ebavajalikud, vaid ka eksitavad, artiklitele); luues mulje, et nimetatud komisjoni - ergutava mõju nõue vastavalt grupierandi määrused tervikuna justkui ei kohaldukski. määruse artiklile 6; - abikõlblikud kulud vastavalt grupierandi määrusele; - abi suurus ja osakaal, mis ei ületa grupierandi määruses sätestatut; - abi andmisega seotud dokumentide säilitamise nõue (abi andjal) vastavalt grupierandi määruse artiklile 12 (s.o 10 aastat viimase abi andmisest ehk otsuse tegemisest). Üldpõhimõtted, millest vähese tähtsusega abi määruse alusel koostatud abikavas peab abi saajat teavitama: - täpne viide vastavale Euroopa Komisjoni määrusele; - välistused, sh loetelu mitteabikõlblikest sektoritest (võib viitega vähese tähtsusega abi määrusele); raskustes ettevõtja toetamise välistus, kui see on asjakohane; - abi maksimaalne suurus (üldjuhul 200 000 eurot ettevõtja kohta 3 majandusaasta jooksul); - ühe ettevõtja mõiste (võib ka viitega vastavale artiklile); - kumuleerimine muu vähese tähtsusega abiga või riigiabiga (võib ka viitega vastavale artiklile); - abi andmisega seotud dokumentide säilitamise nõue (abi andjal, 10 aastat viimase abi andmisest ehk otsuse tegemisest). Arvestades eeltoodut tuleb eelnõud sisustada vastavate asjakohaste puuduolevate üldpõhimõtetega. Määruse § 6 kohaselt on toetuse määr 90 protsenti Arvestatud, erisus lisatud, näidatud projekti abikõlblikest kuludest. Juhime tähelepanu, kursiivis: § 6 lõige 2 lisatud „Toetuse määr et üldise grupierandi määruse artikkel 18 punkti 2 on üldise grupierandi määruse artikkel 28 kohaselt, mille alusel on samuti plaanis eelnõu alusel abi andmisel 70 protsenti projekti kohaselt abi anda, ei tohi abi osakaal ületada 50% abikõlblikest kuludest.“; § 6 lõige 3 lisatud abikõlblikest kuludest. Arvestades eeltoodut teeme „Tallinna ja Tartu linnades registreeritud ettepaneku vastav erisus abi osakaalu osas eelnõus ettevõtja toetuse määr on üldise grupierandi sätestada. määruse artikkel 28 alusel abi andmisel 50 protsenti abikõlblikest kuludest.“; § 6 lisatud uus lõige sõnastuses „Toetuse määr on 50% abikõlblikest kuludest abi andmisel nii VTA artikkel 3 kui üldise grupierandi määruse alusel.“. Poliitiline soov on võimaldada väljaspool Tallinna ja Tartu linna paiknevatele ettevõtetele võimalikult väike omaosaluse määr. See on võimalik artikkel 28 lõige 4 alusel abi andmisel (teadmussiire). Lõikes 2 lisatud, et innovatsiooni nõuandeteenusteks ja tugiteenusteks antava abi kogusumma ei või ületada 200 000 eurot ettevõtja kohta mis tahes kolmeaastase ajavahemiku jooksul. Määruse §-s 11 on toodud taotlejale ja taotlusele Ei ole arvestatud kuna määruse §- 6 on juba esitatavad nõuded. Kuivõrd määruse alusel on sätestatud kõigile ettevõtetele, sh väikese ja kavandatud anda riigiabi väikese ja keskmise keskmise suurusega ettevõtetele antav suurusega ettevõtjale, teeme ettepaneku see nõue riigiabi, siis puudub vajadus lisada see § 11, taotleja osas, kes on riigiabi saaja sätestada ka mis sätestab taotlejale ja taotlusele eelnõu §-s 11. esitatavad nõuded. Teise õigusakti sätet ei pea taasesitama, sest see kohaldub. Eelnõu seletuskirja 3. peatükis on selgitatud, et Arvestatud, täiendavalt hinnatud, kas üldises grupierandi määruses on sätestatud Covid- üldises grupierandi määruses 02.07.2020 19 viiruse levikuga seoses ajutine leevendus. kehtestatud ajutist leevendust seoses Erandina kohaldatakse üldist grupierandi määrust raskustes olevate ettevõtjatega saaks siiski ettevõtjate suhtes, kes ei olnud 31. detsembri rakendada. Otsustatud, et üldises 2019. aasta seisuga raskustes, kuid sattusid grupierandi määruses 02.07.2020. a raskustesse ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni kehtestatud ajutist leevendust seoses 30. juunini 2021. Juhime tähelepanu, et kuigi raskustes olevate ettevõtjatega antud eeltoodud ajutine leevendus seoses raskustes määruse puhul ei rakendata, seletuskirjas olevate ettevõtjatega üldises grupierandi määruses vastav parandus tehtud. Kuna kogu sisu tõesti käesoleva aasta juuli alguses tehti, tuleb tuleneb üldise grupierandi määrusest struktuurifondidest rahastamisel siiski vaadata ka (artiklid 18 ja 28), siis antud määruse konkreetse fondi kohta nõukogu määruses täiendamise vajadus puudub. Määruse sätestatud tingimusi. Kui konkreetset fondi eelnõu on kooskõlas nii Euroopa Liidu reguleerivas määruses on sätestatud keeld raskustes õiguse kui ka Eesti õigusega. oleva ettevõtja toetamiseks, ei saa üldises Regionaalfondi määrust 1301/2013 muudeti grupierandi määruses 02.07.2020 kehtestatud aprillis 2020 seoses Covid-19 viiruse ajutist leevendust sellest fondist rahastamisel levikut puudutavate õigusaktide rakendada. Ka Vabariigi Valitsuse 21.08.2014 vastuvõtmisega. Üldist grupierandi määrust määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 muudeti juulis 2020. Mõlemad määrused on struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste meetmes otsekohalduvad ja ei välista menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise üksteist, vaid täiendavad. Regionaalfondi tingimuste määruse kehtestamiseks“ § 3 lõikes 1 määruse artikli 3 lõike 2 punkti d kohaselt ei sätestatud, et taotlejal ja partneril peab olema toetata raskustes olevaid ettevõtjaid, nagu omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude need on määratletud liidu riigiabi normides; tasumise suutlikkus nõuetele vastava taotluse ettevõtjaid, kes saavad riigiabi ajutise esitamise hetke seisuga. Sama paragrahvi lõike 2 raamistiku või komisjoni määruste (EL) nr punkti 3 kohaselt on taotlejal ja partneril 1407/2013, (EL) nr 1408/2013 ja (EL) nr omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude 717/2014 kohast toetust, ei käsitata tasumise suutlikkus, kui nad ei ole Euroopa Liidu käesoleva punkti kohaldamisel raskustes õiguse kohaselt raskustes ettevõtjad, kui nad on olevate ettevõtjatena. Vastuolu puudub ka riigiabi saajad. Arvestades eeltoodud vajab ühendmäärusega, kuna riigiabi täiendavat hindamist, kas kavandatava toetuse reguleerivate aktidega vastuolu ei ole. raames siiski üldises grupierandi määruses 02.07.2020 kehtestatud ajutist leevendust seoses raskustes olevate ettevõtjatega saaks rakendada. Kui raskustes olevaid ettevõtjaid määruse alusel toetada ei saa peaks välistus olema toodud ka eelnõus endas. Sätestada määruses meetmete nimekirja kohane Arvestatud. Kuna tegemist on 4. suunda meetme tegevuse väljundinäitaja, millesse peab kuuluva toetusega, siis väljundnäitaja saab projekt panustama vastavalt STS § 14 lõikele 3. olla sellele suunale kehtestatud Eelnõu seletuskirjas tuleb välja tuua, millisesse väljundnäitaja. Seetõttu on väljundnäitajaks rakenduskava tulemusnäitajasse tegevused „abi saanud ettevõtjate arv“ ning määruse § 2 panustavad. lisatud lõige 2 järgmises sõnastuses: „Määrus panustab meetme väljundnäitaja suurenemisse, milleks on abi saanud ettevõtjate arv.“ Seletuskirja on lisatud sihttaseme prognoos – kuna meetme eelarve on 1 500 000 eurot, siis prognoosime 100 toetuse saajat, millest unikaalseid on 40. Sätestada määruses seirekomisjonis kinnitatud Arvestatud. Määruse § 14 on sätestatud üldistest projektide valikukriteeriumid ja - projektide valikukriteeriumid ja hindamise metoodika, mille kujundamisel on arvestatud kord. Valikukriteeriumid on vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) viidud üldiste valikukriteeriumidega. nr 1303/2013 artikli 125 lõike 3 punktis a nimetatud Määrust on täpsustatud taotluse ja taotleja nõudeid ja põhimõtteid vastavalt STS § 14 lõikele määruse nõuetele vastavuse kontrollimise 11. nõuete osas. STS § 14 punkti 11 järgi peab antud määruses kajastama projektide valikukriteeriumid ja -metoodika, mille kujundamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 3 punktis a nimetatud nõudeid ja põhimõtteid. Need nõuded ja põhimõtted on järgmised: 1) tagavad selle, et tegevused aitavad kaasa asjakohaste prioriteetide osas konkreetsete eesmärkide täitmisele ja tulemuste saavutamisele; 2) on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad; 3) arvestavad artiklites 7 ja 8 sätestatud üldpõhimõtteid ehk meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja säästvat arengut. Antud määruses on taotluse valikukriteeriumiks määruse nõuetele vastavus. Määruse nõuded ja eesmärgid on kooskõlas STS § 14 punktiga 11. Eelnõu seletuskirja peatükis 4. analüüsida, kuidas Arvestatud, seletuskirja peatükk 4 antud tegevus mõjutab kliima ja keskkonnahoiu, täiendatud analüüsiga, kuidas antud tegevus võrdsete võimaluste, infoühiskonna, mõjutab kliima ja keskkonnahoiu, võrdsete regionaalarengu või riigivalitsemise võimaluste, infoühiskonna, regionaalarengu eesmärke vastavalt STS § 12 lõike 1 punktile 13. või riigivalitsemise eesmärke vastavalt STS Analüüsis tuleb välja tuua, kuidas toetatavad § 12 lõike 1 punktile 13. Analüüsis on tegevused võivad mõjutada asjakohaseid läbivaid selgelt ja arusaadavalt välja toodud see, teemasid ehk milles seisneb mõju. kuidas toetatavad tegevused võivad mõjutada asjakohaseid läbivaid teemasid ehk milles seisneb nende mõju. Seletuskirjas esitada teave meetme või selle Arvestatud, seletuskirja peatükk 5 teave tegevuse rahastamise kohta pärast tegevuse lisatud. Antud toetuse eelarve (1,5 MEUR) lõppemist vastavalt STS § 12 lõike 1 punktile 12. on eraldatud arenguprogrammi eelarvest ja Sealjuures peab eraldi märkima, kui suured on selle konkreetse tegevuse osas ei ole tegevuste edasise käigushoidmise kulud. Analüüs planeeritud edasisi tegevusi. peab sisaldama: - meetme rahaliste vahendite jaotust kuni 2023. aasta lõpuni aastate ja rahastusallikate lõikes, sh riigieelarveline kaasrahastamine; - arvestuse aluseid ehk selgitus, kuidas ja millistest andmetest ning ühikutest lähtuvalt on arvutatud meetme ja/või tegevuse maksumused; - selgitust, millise katteallika/tegevusega on tegemist ning milliste tegevuste edasisel rahastamisel ja/või tulemuste edasisel kasutamisel minnakse üle teistele katteallikatele ning millistele katteallikatele. Kui neid on mitu, siis millises proportsioonis üle minnakse; - analüüsi ja arvestust, kuidas välditakse negatiivset mõju valitsussektori eelarvepositsioonile. Näiteks tegevuse tulemusel saavutatav kulude kokkuhoid selle tegevuse rahastamisel või teiste tegevuste vajaduse ärajäämisel, täiendavad tulud mujal valitsussektoris. Seletuskirja 5. peatükis tuleb eelarve kasutamist Arvestatud ja seletuskirja peatükk 5 analüüsida järgmistes aspektides: täiendatud. Eelarvelised vahendid eraldatakse arenguprogrammi eelarvest. - põhjendada millistest vahenditest on Meedet rahastatakse Euroopa kavandatud antud meede ellu viia, kuna Regionaalarengu Fondist. 50% nõude meile teadaolevalt on antud meetme täitmine on tagatud seetõttu, et tegevuse eelarve planeeritud ning suuremas arenguprogrammist rahastatakse projekte osas kohustustena üles võetud; alla 50% toetusmääraga (35–45%) ja antud - millisest Euroopa Liidu fondist antud eelarve osa 1,5 MEUR ei mõjuta osakaalu. meedet rahastatakse; Tegemist on ühe taotlusvooruga, kus on - mis on antud rakendsusskeemi toetuse jooksev taotlemine ja taotlusvoor on avatud osakaal abikõlblikest kuludest ning kuidas kuni eelarveliste vahendite lõppemiseni. tagatakse meetmete nimekirjas toodud meetme tegevuse 4.4.1 Euroopa Liidu toetuse osakaal 50% ulatuses, kuna projektidele soovitakse rakendada erinevat toetusemäära; - seletuskirjas tuleb analüüsida kui meetme või selle tegevuse eelarvest on kavandatud teha mitu taotlusvooru, siis nimetatakse rakendamise ajaplaan, sh nimetades millise osa või etapi rakendamisega on tegemist, kavandatava või kavandatavate taotlusvoorude toetuse eelarve ja analüüsil põhinev arvutuskäik õigustamaks taotlusvooru eelarvet. Määruse §-s 2, tuleb täpsemalt sõnastada toetuse Arvestatud ja määruse § 2 täiendatud andmise eesmärk ning tulemus vastavalt STS § 14 olulisel määral. Määruses nimetatud punktile 1 ja 3. Eesmärgi ning tulemuse eesmärk on väga konkreetne ja STS § 14 sõnastamisel tuleb lähtuda, millist probleemi punkti 1 kohased prioriteetse suuna meede lahendatakse ja milline on meetme tegevuste läbi on määruse § 1 lõikes 1 nimetatud. Määruse oodatav tulemus. § 2 on lisatud väljundnäitaja ning seletuskirjas lisatud, millist probleemi lahendatakse järgmises sõnastuses: „Toetuse andmise eesmärk on toetada digitaliseerimise teekaartide koostamist, mille tõttu kasvab teadlikus ja valmisolek digitaalseid tehnoloogiaid rakendada.“ Kuna tegemist on 4. suunda kuuluva toetusega, siis väljundnäitaja saab olla sellele suunale kehtestatud väljundnäitaja. Seetõttu on väljundnäitajaks „abi saanud ettevõtjate arvu suurenemine“. Vastavalt on määruse § 2 lisatud uus lõige sõnastuses: „Määrus panustab meetme väljundnäitaja suurenemisse, milleks on abi saanud ettevõtjatete arvu suurenemine“. Täiendada määruse §-i 2 ning tuua välja tegevuse Arvestatud ja määruse § 2 lõikes 2 lisatud seos vastavate arengukavadega ning seletuskirjas seosed 4. prioriteetse suunaga. Kuna tuua välja seosed 4. prioriteetse suuna teiste määruses on juba välja toodud seos tegevustega. kasvustrateegiaga, siis on määruses ja seletuskirja lisatud seosed 4. prioriteetse suuna teiste tegevustega. Määrus on suunatud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ ja arengukavas „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014– 2020“ nimetatud eesmärkide täitmisele ning „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ eesmärgi „Eesti ettevõtted pakuvad uuenduslikke kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid“ saavutamisele. Seletuskirjas on lisatud, et määrus valmistab kaudselt ette Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035“ tegevusi (määruse koostamise hetkel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ning Riigikogus arutlusel). Seletuskirja on lisatud peatükk 6, milles on välja toodud seosed teiste meetmetega. Määruse §-s 4 tuleb välja tuua, millistel alustel on Arvestatud. Üldaktis üldiselt üksikaktile ei rakendusasutus ja -üksus määratud. viidata kuid seletuskirjas on § 4 selgituses lisatud, et rakendusasutus ja rakendusüksus on määratud vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valituse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale. Viide Vabariigi Valitsuse korraldusele, mille redaktsioon vananeb väga kiirelt, ei anna määrusele lisandväärtust. Näiteks ainuüksi 2020. aasta kohta on praegu kehtiv neljas korraldus. Vabariigi Valitsuse korraldus, mis määrab meetmete nimekirja kaudu rakendusasutuse ja rakendusüksuse kehtib ka ilma selle viiteta antud määruses. Määruses olev rakendusasutuse ja rakendusüksuse sätestamine on igati õiguspärane ka ilma määruses tehtud viiteta Vabariigi Valitsuse korraldusele. Määruse §-s 5 tuleb välja tuua vaide menetlemise Arvestatud ning § 5 lõiget 1 täiendatud alused vastavalt STS §-le 51. lausega „Vaie esitatakse rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele.“. Kuna STS § 14 punkti 19 kohaselt on vaiete menetleja määruse § 5 lõikes 1 määratud (kuigi ka selle eeldus on STS § 51 lõikes 2 tegelikult olemas, kuid kuna volitusnormiks olev STS § 14 punkt 9 nõuab), siis tuleb see sätestada ka antud määruses. STS, sealhulgas STS § 51 kohaldub nagunii tulenevalt antud määruse volitusnormist ja STS § 1 lõikest 2. Seaduse teksti määruses taasesitamine ei ole vajalik. Määruse §-i 8 lisada STS § 14 lõike 7 kohane teave Arvestatud, viide ühendmäärusele lisatud §- ning lisada viide ühendmääruse §-le 2. s 1 lõikes 5. Kulude abikõlblikkus on käsitletud määruse §-s 8. Ühendmääruse kohaldumine tuleneb ühendmääruse § 1 lõikest 1 ja STS § 1 lõike 1 punktist 1, mis viitab ühtekuuluvusfondidele. Kuna määruse § 1 lõige 1 sätestab, et tegemist on ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga (ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava on mitme fondi, nagu Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja Ühtekuuluvusfondi abil rahastatav programm – kõigile neile kohaldub ühendmäärus), siis puudub vajadus viidata ühendmääruse §-le 2. Lisaks juhime tähelepanu, et kuivõrd määruse Arvestatud, seletuskirja lisatud, et kohaselt on kavas riigiabi andmine üldise grupierandi teatise meetme kohta teeb grupierandi määruse nr 651/2014 alusel tuleb enne pärast meetme kehtima hakkamist abikava rakendamist esitada Euroopa Komisjonile rakendusüksus. ka grupierandi teatis (konkurentsiseaduse § 342 lg 3). Selguse huvide palume seletuskirjas tuua välja Arvestatud, seletuskirja täiendatud selge seos „Ühtekuuluvuspoliitika fondide selgitusega, et antud määruse tulemusena rakenduskava 2014-2020“ prioriteetse suuna tehakse toetust saava ettevõtja poolt Euroopa Liidu kasutamise eesmärgiga 4: Eesti eeltööd, et edaspidi teha investeeringuid ettevõtted pakuvad uuenduslikke kõrge uudsete digitaalsete tehnoloogiate lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning kuidas kasutuselevõttu. See aitab ettevõtjatel tõsta antud tegevus panustab investeerimisprioriteedi enda toodete ja teenuste lisandväärtust, sest raames toetatavasse meetmesse. uued tehnoloogiad on senistest efektiivsemad ning mõjutavad otseselt ettevõtte majandustulemusi. väliskaubandus- Ja Infotehnoloogiaminist 21.01.2021 määrus nr 3 „Digitaliseerimise teekaardi toetamise tingimused ja kord“ seletuskiri Lisa 1 Märkustega arvestamine Laekunud kommentaarid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastus: Eesti Kaubandus-tööstuskoda Tervitatav on riigi ettepanek toetada ettevõtteid Teadmiseks võetud. digitaliseerimise kiirendamise osas digitaliseerimise teekaardi loomise kaudu, kuid soovime teada, kas riik toetab ettevõtteid ka teekaardis väljatoodud tegevuste elluviimise osas. Digitaalsete uuenduste elluviimine ja nende toimimise hoidmine on olulised digitaliseerimise osad, mis nõuavad ettevõtetelt palju rahalist ressurssi, mida neil ei pruugi olla. Seetõttu võib juhtuda, et luuakse digitaalne teekaart, kuid edasised sammud jäävad ettevõtetel tegemata ning suurt kasutegurit ettevõttele sellest ei teki. Seega peab Kaubanduskoda vajalikuks, et riik looks toetusmeetme ka digitaliseerimisega seotud investeeringute elluviimiseks. Kui riik loob toetusmeetme ka teekaardis väljatoodud tegevuste elluviimiseks, siis rõhutame põhimõtet, et selle toetuse saamise nõudeks ei oleks ainult sellise teekaardi koostamine, mis vastab eelnõust tulenevatele nõuetele või ka üleüldiselt digitaalse teekaardi olemasolu. Kui ettevõtja on tellinud teekaardi, mis täielikult ei kattu eelnõust tulenevate teekaardi nõuetega, siis ka sel juhul peaks igal juhul olema ettevõtjal võimalik toetust taotleda. Mitmed ettevõtted tõid välja, et erisuse loomine Teadmiseks võetud. Oluliseks sihtrühmaks Tartu ja Tallinna ettevõtetele, kelle puhul on toetuse on üle Eesti paiknev turismisektor. määr ainult 50% abikõlblikest kuludest, pole Regionaalse erisuse eesmärgiks on toetada mõistlik ega õiglane kõikide sektorite vaates ettevõtteid, kelle juurdepääs rahastusele (nt (Eelnõu § 6 lg 3). Mõistame, et soov on eelkõige laenukapital) on muudel võrdsetel toetada ettevõtteid, kes ei asu suuremates linnades, tingimustel piiratud. et mõjutada positiivselt riigi regionaalarengut, kuid osades tööstusharudes asuvadki ettevõtted peamiselt Tartus ja Tallinnas. Näitena võib tuua trükitööstuse firmad, millest enamik asuvad Tallinnas ja Tartus ning kes peaksid erisuse tõttu arvestama väiksema toetusmääraga. Liikmete poolt esitati ka ettepanek lisaks teekaardi Arvestatud. Kuna teekaarti koostavas koostamise toetamisele toetada ka digimuutuste meekonnas peab olema ettevõtte esindaja, elluviimise nõustamist. See on just seetõttu oluline, siis toetab määrus ka ettevõttes et kui teekaardi koostamine tehakse välise abiga digimuutuste elluviimise nõustamist. ära, siis samamoodi on vaja kompetentsi uuenduste elluviimisel. Samade ekspertide kaasamine viiks nähtava tulemuseni, kus oleks tagatud toetusrahade tõhus kasutamine ning tulemuslikkus. Märgiti ära, et toetust võiks saada rohkemate Teadmiseks võetud, seletuskirja täiendatud. valdkondade ettevõtjad, sest koroonaviiruse tõttu Määruse sihtgrupiks on toodet või teenust on majanduslikult raskes olukorras paljude omavad ja arendavad ettevõtjad, kellele sektorite ettevõtted. Näiteks on kahju saanud hulgi- määrus pakub muuhulgas ka võimalust ja jaekaubanduse valdkondades tegutsevad alustada ning laiendada oma toodete ning ettevõtjad, kel on olnud vajalik koroonaviirusest teenuste turustamist läbi e-kanalite ning tingitud olude tõttu kiirelt digitaliseerida lihtsustada andmeliikumisel põhinevat olemasolevaid protsesse. Seletuskirjas võiks veelgi suhtlust oma tarneahelates. Hulgi- ja põhjalikumalt esile tuua põhjendused, miks osad jaekaubanduse ettevõtjad on paljude valdkonnad on täielikult välistatud ning miks on sihtgrupiks olevate ettevõtete partnerid toetusmeede suunatud pigem teatud kindlate kohalikes tarneahelates, mistõttu saavad sektorite ettevõtjatele. digitaalsete tehnoloogiate senisest laiema kasutamise toetamisele suunatud meetmes osaleda koostöös oma tarnijatega. Eelnõu § 11 lg 3 toob välja vajaduse võrreldavate Arvestatud, § 11 lg 3 lisatud „Kui kolme hinnapakkumiste võtmiseks juhul, kui teenuse sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik maksumus on suurem kui 20 000 eurot. Liikmed esitada või kui ei valita odavaimat tõid esile, et selle punkti puhul oleks vajalik välja pakkumust, esitatakse sellekohane tuua, kas ja millisel määral see hindamist mõjutab. põhjendus“. Võib tekkida olukord, kus toetuse taotleja tunneb sundi valida odavaim, mitte endale kõige sobivam pakkumine. Palume selguse mõttes lisada, et madalaima hinnaga pakkumise valimine ei ole kohustuslik. Toome märkusena esile, et huvigruppidele anti Teadmiseks võetud. ebamõistlikult lühike tähtaeg eelnõule tagasiside andmiseks (10.11.2020 saadeti eelnõu ning seletuskiri välja ja tagasiside tähtajaks määrati 13.11.2020). Ministeeriumitele saadeti eelnõu kooskõlastusringile varem, kuid meieni jõudis see kahjuks hiljem. Palume edaspidi võimaldada pikemat vastamise tähtaega, et saaksime liikmetelt pikema aja jooksul arvamust küsida ning omapoolseid seisukohti kujundada. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Lisada eelnõu § 11 lg 2 punkt 10 sõnastuses “projekti Ei ole arvestastud kuna digitaliseerimise elluviimise koht”. Projekti elluviimise asukoht peab teekaardi objekt on ettevõte, mis võib olema küsitud ja ettevõtte selgitusena. See tuleneb kuuluda mitmetest tegevuskohtadest (nt grupierandi määrusest artiklist 6, kus on öeldud: turismiettevõtte puhul tavaline). Projekti “2. Abil loetakse olevat ergutav mõju, kui abisaaja elluviimise asukohta on võimalik üheselt on asjaomasele liikmesriigile esitanud kirjaliku tuvastada ainult siis kui analüüsime abitaotluse enne projekti või tegevusega seotud töö olemasolevat protsessi, sisendlaost alustamist. Abitaotlused peavad sisaldama väljundlaoni kuid seda me antud määruses ei vähemalt järgmist teavet: .. c) projekti toimumise tee. koht”. Projekti toimumise koha peab ettevõtte ise määrama, kuna see ei ole väga paljudel juhtudel ettevõtte jur aadress (nt ettevõte jur aadress Tallinnas, tehas tegelikult toimetab Põlvamaal -> sel juhul on väljaspool Tallinnat tegutsev ettevõtte, kes saaks taotleda VTAna 70% toetusemäära. Seega tuleb muuta ka § 3 lg 6, kus tuleb viidata tegutsemise mitte registreerimise asukohale. Eespool ka sõnastusettepanek. Eelnõu §11 lg 1 kohaselt võib taotlejaks olla Arvestatud, FIE ei saa olla taotleja kuna FIE füüsilisest isikust ettevõtja. FIE ei esita ei koosta ega esita majandusaasta aruandeid, majandusaasta aruannet, et saaks kontrollida tema parandus eelnõu §11 lõikes 1 tehtud. käivet kahe majandusaasta keskmist müügitulu äriregistrile esitatud MAAst. Kui FIE jääb sisse tuleb see info teistmoodi lahendada ja määrusesse kirjutada. Teeme ettepaneku see sihtgrupp välja jätta, kuna võttes arvesse lävendit (müügitulu) ja välistades mittesobivad tegevusalad, on MTA andmete kohaselt määrusele vastavaid FIEsid 29. Lisaks kui me hindaks, et kui paljud neist sobituks meetme ootustega ning kel oleks vajadus meetme tegevuse järgi, muutub see taotlejate ring üsna olematuks. Tehnilise poole pealt tooks välja, et me ei saa FIEde kohta infot mujalt kui tuludeklaratsioonide e-vormidelt, mille küsimise peaksime siis panema sisse ka lisatingimusena määrusesse. Peab olema välistus, et kui oled digidiagnostika Arvestatud, § 11 lisatud “toetust ei anta toetust saanud, siis digitaliseerimise teekaart enam taotlejale, kes on saanud toetust määruse nr ei saa. Tegevused on osaliselt kattuvad ja neid ei ole 52 „Tööstuse digitaliseerimise ja mõtet mitu korda teha. §11 lg 1 p4 ei kata seda automatiseerimise toetuse“ alusel“. teemat ära. Lisada § 11 “toetust ei anta taotlejale, kes on saanud toetust määruse nr 52 „Tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise toetuse“ alusel” Lisada eelnõu § 3 lg 3 “...ning pakutakse vajaduse Osaliselt arvestatud ning digitaliseerimise olemasolul vähemalt ühe vajaliku lahenduse teekaardi koostamise hea tava osas lähteülesanne” ning § 7 lg 4 “...hinnangute täiendavalt konsulteeritud teadlastega ning tulemusena kitsaskoha lahendamise vajadustest kirjutatud täpsemaks, nii et oleks üheselt lähtuvalt vähemalt ühe lahenduse kohta selle selge, et digitaliseerimise teekaardi arenduse lähteülesannet.” võrdseteks osadeks on ettevõtte äristrateegia, olemasolevad protsessid ning digitaalsetel tehnoloogiatel põhinevad lahendused. Mõtte „vajadusest lähtuvalt“ lisamine jätaks aga võimaluse subjektiivselt otsustada, mis on vajadus ning mis ei ole vajadus ja seeläbi kaoks ära teekaardi tervikvaade. Eelnõu § 6 lg 2 - siin me peame ühiselt teadma, et Arvestatud, erisused lisatud, näidatud see saab tulla vaid VTAst tegevuste §7 lg 2 kursiivis: § 6 lõige 2 lisatud „Toetuse määr punktidele 1, 2 ja 3. Ning art 28 saame kasutada on üldise grupierandi määruse artikkel 28 tegevusele 4 (LÜ koostamine). alusel abi andmisel 70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.“; § 6 lõige 3 lisatud „Tallinna ja Tartu linnades registreeritud ettevõtja toetuse määr on üldise grupierandi määruse artikkel 28 alusel abi andmisel 50 protsenti abikõlblikest kuludest.“; § 6 lisatud uus lõige sõnastuses „Toetuse määr on 50% abikõlblikest kuludest abi andmisel nii VTA kui üldise grupierandi määruse alusel.“. Poliitiline soov on võimaldada väljaspool Tallinna ja Tartu linna paiknevatele ettevõtetele võimalikult väike omaosaluse määr. See on võimalik artikkel 28 lõige 4 alusel abi andmisel (teadmussiire). Eelnõu § 6 lg 3 asendada “registreeritud” Ei ole arvestatud kuna sihtgrupiks oleval määratlusega “tegutsevate (või tegevuskohta ettevõtjal võib olla mitu tegevuskohta (nt omava)” turismisektori ettevõtete puhul tavaline). Registreeritud asukoht on Äriregistrist kontrollitav. Eelnõu §10 lg 1, §12 lg 1 ja 7, §14 lg 2 on hetkel Arvestatud, asendused eelnõu §10 lg 1, §12 sees vooru läbiviimine rakendusüksuse e- lg 1 ja 7, §14 lg 2 tehtud. teeninduses? EAS läheb selle toetusega tõesti SFOSi oma taotlemisega. Ettepanek: „rakendusüksuse-teenindus“ asendada sõnaga „struktuuritoetuse registri e-Toetuse“. Eelnõu § 9 on meetme abikõlblikkuse periood kuni Arvestatud, abikõlblikkuse periood läbivalt 31.10.2023 ja §-s 13 lõikes 2 on kirjas, et Toetuse kuni 31.oktoobrini 2023.a.. saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kuni 31. oktoobrini 2023. a.. Kui sama § lõikes 5 on, et otsuse võib kehtetuks tunnistada kui projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 31. detsembriks 2023. a. Kuna tegevused peavad ju olema tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil, siis mis selle viimase sätte mõte on? Eelnõu §13 lg 5 p2 peab ka olema oktoober, kuna Arvestatud, parandus eelnõus tehtud. tegevusi saab teha abikõlblikul perioodi lõpuni, mis taotleja jaoks lõppeb hiljemalt 31.oktoober. Toon § välja. § 13. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (5) Taotluse rahuldamise otsuse võib täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui: 2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 31. detsembriks oktoobriks 2023. a. Kaupmeeste Liit Teeme ettepaneku eemaldada määrusest §1 lg 4 (4) Ei ole arvestatud kuna määruse sihtgrupiks hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK jagu G). on toodet või teenust omavad ja arendavad Samasisulise ettepaneku on ministeeriumile teinud ettevõtjad, kellele määrus pakub muuhulgas ka Tööandjate Keskliit. Meis tekitas küsimuse, miks ka võimalust alustada ning laiendada oma ei ole Eesti teiseks suurim sektor- kaubandus- toodete ning teenuste turustamist läbi e- abikõlbulik? Oleme regionaalselt top 2 tööandja kanalite ning lihtsustada andmeliikumisel seas üle Eesti, iga kümnes eestlane töötab põhinevat suhtlust oma tarneahelates. kaubanduses. Meie sektori digitaliseerimise tase on Hulgi- ja jaekaubanduse ettevõtjad on madal ja me oleme pidevas rahusvahelises paljude sihtgrupiks olevate ettevõtete konkurentsis maailma digihiidudest e- partnerid kohalikes tarneahelates, mistõttu kaubamajadega. Samal ajal oleme me suurtele ja saavad digitaalsete tehnoloogiate senisest väikestele Eesti tööstustele oluline koostööpartner laiema kasutamise toetamisele suunatud ja tarneahela lõpp-punkt enne lõpp-tarbijat. Hulgi- meetmes osaleda koostöös oma tarnijatega. ja jaekaupmehed ning tarneahel üldiselt on Eestis Välistatud tegevusvaldkondadega hoitakse digitaliseerimise poolest vähearenenud ning meie riigi poolt ühtset lähenemist, kus ettevõtetes ei ole sobivate oskustega spetsialiste võrreldavates ettevõtlusmeetmetes on hindamaks mida ja kuidas tasuks digitaliseerida. samasisulised välistused. Kaubanduse jaoks on just selline meede vajalik ja põhjendatud. Kuna me oleme lisaks muule ka väga suur sektor, on meie toetamise mõju samuti suurem, kui mõne väiksema sektori digitaliseerimise toetamine. Eesti Tööandjate Keskliit Eelnõu §1 lg 4 on loetletud tegevusalad, kellele Teadmiseks võetud. Määruse sihtgrupiks on toetust ei anta. Kahtleme, kas see loetelu on kogu toodet või teenust omavad ja arendavad ulatuses põhjendatud. Nt kaubandussektoris on ettevõtjad, kellele määrus pakub muuhulgas olemas küllaltki hästi esindatud iseteeninduseks ja ka võimalust alustada ning laiendada oma veebikanalites müügiks vajalik tehnoloogia, kuid toodete ning teenuste turustamist läbi e- kindlasti on arenguruumi logistika, tootearenduse, kanalite ning lihtsustada andmeliikumisel juhtimise jm osas, millest võivad kasu saada ka põhinevat suhtlust oma tarneahelates. tarnijad. Palume see tegevusalade loetelu veel üle Kaubandussektor on paljude sihtgrupiks vaadata ja piirata nii vähe, kui võimalik, sest olevate ettevõtete partneriks kohalikes arenguruumi on kõigi tegevusalade ettevõtetel. tarneahelates, mistõttu saab digitaalsete tehnoloogiate senisest laiema kasutamise toetamisele suunatud meetmes osaleda koostöös oma tarnijatega. Välistatud tegevusvaldkondadega hoitakse riigi poolt ühtset lähenemist, kus võrreldavates ettevõtlusmeetmetes on samasisulised välistused. Eelnõu §6 lg 3 on sätestatud omafinantseeringu Osaliselt arvestatud, väljaspool Tallinna ja üldisest määrast erand Tallinna ja Tartu linnas Tartu linna paiknevate ettevõtete registreeritud ettevõtetele. Tööandjate hinnangul ei omafinantseeringu määr on suurendatud ole antud juhul Tallinna ja Tartu suurem 30% peale. Regionaalse erisuse eesmärgiks omafinantseeringu määr põhjendatud. on toetada ettevõtteid, kelle juurdepääs Digitaliseerimise teekaarti vajavad ettevõtted rahastusele (nt laenukapital) on muudel Tallinnas või Tartus ei pruugi olla paremini võrdsetel tingimustel piiratud. rahastatud ega nende digitaliseerimise vajadus väiksem, kui teiste piirkondade ettevõtted, sh Tallinna lähiümbrus. Teeme ettepaneku see erisus eelnõust kaotada ja omafinantseeringumäärad ühtlustada. Eelnõu §3 lg 3 ja §7 lg 2 on digitaliseerimise Teadmiseks võetud. Digitaliseerimise teekaarti kirjeldatud dokumendina, mis kaardistab teekaardi meede on iseseisev meede ning ei digitaliseerimise potentsiaali ettevõttes ja siis pakub ole seotud teekaardil toodud lahenduste välja vähemalt ühe konkreetse lähteülesande ühele edasise finantseerimisega. Teekaart annabki digitaliseerimisvajadusele. Mõistame, et selleks ülevaate kõigist olulisematest nähti vajadust, et soodustada järgnevaid samme digitaliseerimise perspektiividest, lähtudes digitaliseerimise teekaardi reaalseks rakendamiseks seejuures meetme eesmärgist, milleks on ettevõttes, kuid küsitav on selle kohustuse digitaalse tehnoloogia ja seda toetava kehtestamise asjakohasus. Meie arvates peaks innovaatilise ärimudeli kasutuselevõtt teekaart andma ülevaate kõigist olulisematest ettevõtjas. Oluline on arvestada, et teekaart digitaliseerimise perspektiividest, mille hulgast töö koostatakse meeskonnatööna ning tellija saab valida parima kasuteguriga lahendusi ja meeskonnas peab olema tagatud kolme asuda neid ellu viima. Kui see põhjalikum kompetentsi olemasolu, nendeks on lähteülesanne saab teekaardi kohustuslikuks osaks, ärimudel, protsess ning digitaalsete tekib suuremate projektide puhul oht, et kõik tehnoloogiate arendus. Eesmärgiga toetada kohustuslikud osad ei mahu selle rahastuse piiresse reaalset digitaliseerimist väike- ja keskmise ja meede ei õnnestu (ettevõte ei saa meedet suurusega ettevõtetes (VKE), plaanib Eesti kasutada). Samuti ei anna ka lähteülesande lisamine osaleda EL üleses digiinnovatsiooni teekaarti kindlust, et seda ellu rakendatakse. keskuste võrgustikus. Lähteülesanne aitab Vajadusel võiks lähteülesannete kirjelduse lisada suunata kõigi sektorite VKE-sid teekaardi valikulise osana (nt: „Teekaart võib digiinnovatsiooni võrgustikus tekkivate uute täiendavalt sisaldada ka mõne konkreetse võimaluste tarkadeks tellijateks. digitaliseerimisvajaduse lahenduse detailsemat lähteülesannet“), et tellijad oskaksid selles pakkujatega läbi rääkida. Kui selle kohustuse eesmärk on tagada teekaartide praktilisem väärtus, soovitame korraldada teekaartide tellijate koolitusi senise digidiagnostika meetme ja digitaliseerimise parima praktika alal ning võtta plaani ka jätkumeetmed reaalse digitaliseerimise toetamiseks. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eelnõu § 1 lõige 4 toob välja valdkonnad, kes on Ei ole arvestatud kuna määruse sihtgrupiks välistatud antud toetusmeetme raames toetuse on toodet või teenust omavad ja arendavad saajatena. Teeme ettepaneku jätta eelnõu § 1 lõikest ettevõtjad, kellele määrus pakub muuhulgas 4 välja punkt 4 ehk hulgi- ja jaekaubandus ka võimalust alustada ning laiendada oma ettevõtted. Antud muutus on väga oluline kuna toodete ning teenuste turustamist läbi e- käesolevas määruses on pandud senisest suurem kanalite ning lihtsustada andmeliikumisel rõhuasetus terviklike tarneahelate loomisele. põhinevat suhtlust oma tarneahelates. Käesolev välistus ei võimalda antud eesmärki täita Kaubandussektor on paljude sihtgrupiks ja ettevõtte tervikliku tarneahelaga tegeleda olevate ettevõtete partneriks kohalikes (kaubainfo jälgimine, tootjate ja tarneahelates, mistõttu saab digitaalsete kaubandusettevõtete vaheline infovahetus, tehnoloogiate senisest laiema kasutamise logistika ja kaubanduse infovahetus). Lisaks sellele toetamisele suunatud meetmes osaleda on koroonaviiruse levikust tingitud piirangud väga koostöös oma tarnijatega. Välistatud tugevalt mõjutanud ka kaubandusettevõtteid ja tegevusvaldkondadega hoitakse riigi poolt toonud välja nende vajadused protsesside ühtset lähenemist, kus võrreldavates digitaliseerimiseks ning ärimudeli ettevõtlusmeetmetes on samasisulised ümbermõtestamiseks, selleks et olla osa välistused. terviklikust tarneahelast. Seega hulgi- ja jaekaubanduse valdkonna välistamine segab määruses toodud eesmärgi saavutamist. Eelnõu § 3 lõige 1 määratleb digitaliseerimise kui Teadmiseks võetud. ettevõtja poolt digitaalse tehnoloogia ja seda toetava innovaatilise ärimudeli kasutuselevõtu. Teeme ettepaneku sõnastada see lõige järgnevalt: (1) Digitaliseerimisega võtab ettevõtja kasutusele digitaalse tehnoloogia või seda toetava innovaatilise uuendusliku ärimudeli. Teeme ettepaneku lisada § 3 lõikesse 2 digitaalsete Ei ole arvestatud kuna kasutatud on tehnoloogiate mõistetesse veel tarkvararobootika ja rahvusvaheliselt tunnustatud digitaalsete protsesside digitaliseerimine ning lisada mõistele tehnoloogiate mõistet. Arvestada tuleb, et „pilveandmetöötlus“ sulgudes täiendus „(sh info-kommunikatsioonitehnoloogiad ja digitaalne ettevõtte ressurside juhtimine)”. tarkvaraarendused ning digitaalsed Tegemist on terminoloogiliste täpsustustega, mis tehnoloogiad ei ole kattuvad mõisted. on olulised lähtudes tööstusettevõtete reaalsetest Määrus on suunatud tehnoloogiate vajadustest. Samuti aitavad lisatud täiendused rakendamisele, mistõttu konkreetsete selgitada ning lihtsustada hetkel liiga keerulise tehnoloogiate kiire arenguga on arvestatud. terminoloogiaga loetelu. Üldiselt oleme arvamusel, et antud termini selliselt lahti kirjutamine määruses on piirav tegur, kuna tehnoloogiad muutuvad ning uuenevad väga kiiresti. Eelnõu § 3 lõikes 3 on toodud digitaliseerimise Ei ole arvestatud kuna kasutatud on teekaardi mõiste, kuid see ei vasta tegelikkuses rahvusvaheliselt tunnustatud ettevõtte jaoks vajalikule sisule. Oleme seisukohal, digitaliseerimise teekaardi mõistet. (A et digidiagnostika eesmärgiks ei saa olla hinnangu digital roadmap is a high-level document andmine ärimudelile. Digitaliseerimise teekaart that outlines what goal a business wants to saab ikkagi keskenduda protsessidele kogu achieve, identifying some digital initiatives tarneahela lõikes ja nendele kitsaskohtadele, mida what can help it it get there. Digital on võimalik digitaliseerimise, uute tehnoloogiate roadmaps are helping organisations to rakendamise ja automatiseerimisega kõrvaldada. achieve their business goals through digital Digitaalsete lahenduste kasutuselevõtt ei pruugi initsiatives.). Protsessi analüüsimine on alati tähendada ärimudeli muutust, see võib digitaliseerimise teekaardi üks osa aga ei väljenduda ka näiteks efektiivsuse tõusus. Samuti kata kogu teekaarti. Arvestama peab ka oleme seisukohal, et digitaliseerimise teekaardi osa võimalusega, et digitaalse tehnoloogia abil ei saa olla ühe lähteülesande välja pakkumine, kuna on võimalik muuta äristrateegiat määral, mis see on vastuolus teekaardi ühe peamise võtab ära vajaduse efektiivistada seniseid põhimõttega – olla kogu ettevõtte digitaliseerimise protsesse (nt jagamismajandus). Seetõttu on teekaart, mitte ühe konkreetse lahenduse äristrateegia, protsess ning digitaalsete arendusülesanne. Kuna digitaliseerimise teekaardil tehnoloogiate rakendamine võrdselt olulised on oluline keskenduda ettevõtte tervikpildi digitaliseerimise teekaardi osad. Kuna kaardistamisele, siis teeme ettepaneku sõnastada § protsesside automatiseerimine on osa 3 lg 3 järgmiselt: „Digitaliseerimise teekaart on protsessiga seotud andmete liikumisest, siis dokument, mis hõlmab ülevaadet ettevõtte on see suurandmetöötluse, tehisintellekti digitaalsest küpsusest, digitaliseerimise ja rakenduste ning robootikaga kaetud ja automatiseerimise kasutusest ja nende protsesside puudub vajadus termini täiendamiseks. toimivusest, hinnangut digitaliseerimis- ja automatiseerimisalastest parandustegevustest ja nende tegevuste soovituslikku ajakava ning hinnangut tegevuste maksumusele, tegevuste tasuvusajale ja mõjule ettevõtja majandusnäitajatele.“ Oleme seisukohal, et § 6 lõikes 3 toodud erisused Osaliselt arvestatud, väljaspool Tallinna ja toetuse määra osas ei ole õiglased ega põhjendatud, Tartu linna paiknevate ettevõtete sest sellega välistatakse muuhulgas ettevõtted, kelle omafinantseeringu määr on suurendatud peakontor (juriidiline aadress) asub linnas, kuid 30% peale. Regionaalse erisuse eesmärgiks tootmised maapiirkondades. Samuti muutub antud on toetada ettevõtteid, kelle juurdepääs piiranguga mõtetuks turismivaldkonna lisamine rahastusele (nt laenukapital) on muudel toetuse saajate nimekirja, kuna Tallinnas asuvad võrdsetel tingimustel piiratud. turismivaldkonna ettevõtted on koroonakriisis enim kannatada saanud võrreldes maapiirkondadega, kuid nendele antava toetuse ulatus on ebaproportsionaalselt väike. Teeme ettepanku antud määrasid ühtlustada (näiteks 70% toetus kõigile taotlejatele). Eelnõu § 7 lõige 2 toob välja, mida peab Ei ole arvestatud kuna kasutatud on digitaliseerimise teekaart sisaldama. Antud rahvusvaheliselt tunnustatud paragrahvi punkt neli ütleb, et digitaliseerimise digitaliseerimise teekaardi mõistet. (A teekaart peab sisaldama vähemalt ühe lahenduse digital roadmap is a high-level document kohta selle arenduse lähteülesannet. Kooskõlas that outlines what goal a business wants to meie ettepaneku punktiga 4 (eelnõu § 3 lõike 3 achieve, identifying some digital initiatives kohta) oleme seisukohal, et teekaart ei tohi what can help it it get there. Digital sisaldada arenduse lähteülesannet. Lähteülesande roadmaps are helping organisations to koostamine on alati eraldiseisev ja teekaardile achieve their business goals through digital järgnev projekt, mitte selle osa. Tingimus on initiatives.). Protsessi analüüsimine on vastuolus teekaardi peamise põhimõttega – olla digitaliseerimise teekaardi üks kuid ei kogu ettevõtte digitaliseerimise teekaart, mitte ühe asenda kogu teekaarti. Meeskonnatöö konkreetse lahenduse arendusülesanne. Nende kahe käigus tuvastatakse protsessi kitsaskohad asja ühendamine viib toetuse saaja fookuse ning vähemalt ühe kitsaskoha osas ettevõtte suurest pildist välja ja võib tekitada näidatakse ära võimalus lahendada see olukorra, kus hakatakse keskenduma ühe toote kitsaskoht mõne digitaalse tehnoloogia lähteülesandele, mis võib halvimal juhul olla rakendamise abil. Kuna teekaardil ei ole suunatud konkreetse teenusepakkuja (teekaardi koostajat, kellelt teenus sisse ostetakse vaid koostaja) portfellis oleva toote müügile. Kogu see valmib meeskonnatööna, siis on teekaardi väärtus võib nii kaduda. välistatud toetuse suunamine teekaardi koostaja portfellis oleva toote müügile. Eelnõu § 11 lõike 2 punkt 8 toob välja, et iga Ei ole arvestatud kuna tehnoloogiad ettevõtjavälise nõustaja kohta tuleb esitada teave arenevad kiirelt ning uute rakenduste puhul vähemalt ühe eelneva projekti kohta, mis näitab ei pruugi alati olla võimalik osaleda võimekust täita ülesandeid. Teeme ettepaneku, et paljudes erinevates projektides. Kuid iga nõustaja kohta tuleb esitada vähemalt kolm seletuskirja täpsustatud võimekuse eelnevat projekti, mis aitab tagada töö teostajate kriteeriumidega. Ettevõtjaväliste nõustajate kõrge kvaliteedi. puhul peab võimekust tõendava projekti maksumus olema kas sama või suurem kui projektis osutatav teenus. Ettevõtte esindaja võimekust tõendab kuulumine ettevõtte tipp-juhtkonda. Eelnõu § 11 lõige 3 toob välja vajaduse Arvestatud, § 11 lg 3 lisatud „Kui kolme võrreldavate hinnapakkumiste võtmiseks juhul, kui sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik teenuse maksumus on suurem kui 20 000 eurot. esitada või kui ei valita odavaimat Antud punktil puudub väärtus juhul, kui pole välja pakkumust, esitatakse sellekohane toodud, kas ja kuidas see hindamist mõjutab. See põhjendus“. võib pigem tekitada olukorra, kus taotleja tunneb sundi valida odavaim, mitte endale sobivaim pakkumine. Palun täiendada vastavat punkti selliselt, et oleks selgelt aru saada, et madalaima hinnaga pakkumise valimine ei ole kohustuseks. Teeme ettepaneku sõnastada antud lõige järgnevalt: „Juhul kui vähemalt ühe lõike 2 punktis 7 nimetatud ettevõtjavälise nõustaja teenuse maksumus ilma käibemaksuta on võrdne või suurem kui 20 000 eurot, tuleb selle teenuse kohta esitada vähemalt 3 sõltumatut ja võrreldavat hinnapakkumist.“ Eesti Masina- ja Metallitööstuse Liit EML toetab eelnõu eesmärke ning tervitab Ei ole arvestatud kuna mõiste digitaliseerimise teekaardi toetust Eesti tööstus- ja „innovatsioon“ on kindel mõiste, mis on teenusetteevõtetele. Tervikuna eelnõu suureks kasutatusel ka riigiabi regulatsioonis. eeliseks on fokuseeritud toetuse saajate ring, et tõsta Eesti töötleva tööstuse võimekust ja konkurentsivõimet ning ekspordi suutlikust. Mõisted ja üldpõhimõtted on head ning arusaadavad. Kasutatud on tänapäevaseid Tööstus 4.0 termineid ja digitaliseerimise teekaardile esitatavad nõuded on arusaadavad. Eelnõu § 3 lõige 1 ettepanek sõnastada: Digitaliseerimisga võtab ettevõtja kasutusele digitaalse tehnoloogia ja seda toetava uuendusliku ärimudeli. Eelnõu § 3 lõige 2 ettepanek lisada täpsustav lause, Ei ole arvestatud kuna pakutav täiendus ei näidatud kursiivis: Digitaalsed tehnoloogiad on anna mõttele lisandväärtust. Samas on tehnoloogiad, mis võimaldavad täiendav selgitus lisatud seletuskirja. ülekandeprotokollide ja standardite abil luua läbipaistvuse ja usalduse ning seeläbi kontrollida ühendatud seadmeid ja nendes liikuvaid andmeid. Tehnoloogilised lahendused, kasutajasüsteemid ja võrgulahendused on baaslahendused, et luua või kasutada ettevõttes digitaaltootmise tehnoloogilisi süsteeme või üksik lahendusest. Digitaalsetel tehnoloogiatel põhinevad rakendused on robootika, küberfüüsilised süsteemid ehk tööstuslik asjade internet, pilvandmetöötlus ja kõrgjõudlusega andmetöötlus, suurandmed ja analüütika, asjade internet, tehisintellekt, küberturvalisus, simulatsioon ja digitaalsed kaksikud, virtuaalne ja liitreaalsus, kihtlisandustootmine, 5G. Eelnõu § 3 lõige 3 sõnastada ümber, praegu Arvestatud, eelnõu § 3 lõige 4 sõnastust “Digitaliseerimise teekaart on dokument, millega muudetud. antakse hinnang digitaliseerimise investeeringuvajadusele, ajakavale, tasuvusajale, mõjule ettevõtja ärimudelile ja majandusnäitajatele ning pakutakse vähemalt ühe vajaliku lahenduse lähteülesanne”. Uus sõnastus: “Digitaliseerimise teekaart on ettevõtte strateegiline dokument, millega antakse hinnang ettevõtte digitaliseerimise mõjule, mis kirjeldab eesmärkide saavutamiseks investeeringu vajaduse, tasuvuse, majandusnäitajad ja ajakava ning toob välja tehnoloogiliste protsesside kitsaskohad ning vähemalt ühe kitsaskoha lahenduse lähteülesande“. Eelnõu § 7 lõige 2 ettepanek täiendada, näidatud Ei ole arvestatud kuna pakutud täiendus ei kursiivis: hinnangut, milliseid tarneahela ning anna määrusele lisandväärtust. tootmise või teenuse osutamise protsessi kitsakohti sh tootmise või teenuse efektiivsuse tõstmine; toote või teenuse kvaliteeti saab lahendada digitaalsete tehnoloogiate abil. Eelnõu § 7 lõige 4 ettepanek täiendada, näidatud Ei ole arvestatud kuna pakutud täiendus ei kursiivis: hinnangut digitaaltehnoloogiliste anna määrusele lisandväärtust. protsesside loetelu hinnangudest, milledele võiks ettevõtte tähelepanu pöörata ja lähteülesannet vähemalt ühe lahenduse kohta selle Eelnõu § 11 lõige 3 ettepanek, näidatud kursiivis: Osaliselt arvestatud, § 11 lg 3 lisatud „Kui teenuse maksumus ilma käibemaksuta on võrdne kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole või suurem kui 25 000 eurot, tuleb selle teenuse võimalik esitada või kui ei valita odavaimat kohta esitada vähemalt 3 sõltumatut ja võrreldavat pakkumust, esitatakse sellekohane hinnapakkumist. Otsuse tegemisel arvestatakse põhjendus“. Kuna võrreldes eelnõuga on määruses kasutusel kindlasummaline hinda kui ka lahenduse arusaadavust, makse, siis on kolm sõltumatut professionaalsust ja vajaduspõhisust ettevõttele. hinnapakkumist vajalik alates 0 eurost. Eesti Elektritööstuse Liit Teeme ettepaneku, et äkki oleks võimalik teha Ei ole arvestatud kuna suurettevõtted ning eraldi pakett suurettevõtetele ning tõsta see 7500 väike- ja keskmise suurusega ettevõtted on eurolt kuni 50 000 eurole. Reaalsuses on sihtgruppidena võrdsed. suurettevõtete digitaliseerimise teekaartide loomine (ja uuendamine) protsess, mitte ühekordne tegevus. Näiteks Eesti Energias on digitaliseerimise strateegia iga-aastase ettevõtte strateegia uuendamise protsessi osa, st igal äriliinil on oma digitaliseerimise strateegia ning teekaart. Me arvame, et suurettevõtete jaoks peaks summa olema seal 30-50K kandis. Teatud juhtudel (kui on vaja tellida ka põhjalikumaid uuringuid vms) võib see summa isegi kordades suurem olla. Ülejäänu osas on tekst vastuvõetav. Eesti Plastitööstuse Liit Eesti Plastitööstuse Liit tunnustab Majandus- ja Teadmiseks võetud. Kommunikatsiooniministeeriumi Digitaliseerimise teekaardi toetamise määruse eelnõud. Hindame planeeritava toetusmeetme vajalikkust tööstussektoris töötaja kohta loodava lisandväärtuse kasvatamisel ning digitaalsete lahenduste integreerimisest tuleneva konkurentsivõime edendamisel kõrgeks. Eesti plastitööstus on Euroopa Liidu rohepöörde ja lineaarselt majandusmudelilt ringmajandusele ülemineku raames uusi ärimudeleid järjepidevalt rakendamas ning uutesse tehnoloogiatesse investeerimas. Sellest annab kinnitust ka Statistikaameti plasti- ja kummitööstuse ülevaade, mis ilmestab kiiret investeeringute kasvutrendi 2019. aastal. Siiski on sektori ettevõtjatele murettekitav vähene teadlikkus digitaliseerimise võimalustest nii üksikutes protsessides kui ka tarneahela üleselt. Eesti Plastitööstuse Liit peab Digitaliseerimise teekaardi koostamise toetamist väga oluliseks meetmeks ettevõtjate teadlikkuse kasvatamisel, mis on eelduseks, et rohepöördele lisaks näeksime rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu kaksikpöördel (koos digitaliseerimisega). Valdkonnaspetsiifiliselt on väga hea meel, et toetusmeede soosib digitaliseerimist laiemalt kui vaid üksikud ettevõttesisesed protsessid. Seda tingituna asjaolust, et plastitöötuse ringmajandus liigub järjest enam sektorite üleste ärimudelite suunas. Tarneahela ühes etapis loodud sekundaarne toormaterjal on mõne teise sektori väärtuslik tootmissisend. Selleks, et sektorite ülesed ringmajandusel baseeruvad ärimudelid saaksid efektiivselt rakendatud on äärmiselt oluline, et ka digitaalsed lahendused oleksid sektorite ülesed ning toetaksid kaksikpööret. Eesti Plastitööstuse Liidu hinnangul Digitaliseerimise teekaardi toetamine aitaks oluliselt kaasa eelnimetatud tarneahelate ülesele rohe- ja digipöörde teadlikkuse edendamisele ning töötaja kohta loodava lisandväärtuse kasvule. Eesti Toiduainetööstuse Liit Üldjoontes toetab TL eelnõu eesmärke ning Teadmiseks võetud. digitaliseerimise teekaardi toetust Eesti tööstustele ja teenusettevõtetele. Leiame, et antud meede aitab tõsta tööstuste võimekust ja konkurentsivõimet ning ekspordi suutlikust. Toidutööstustele kohalduvad olulised lisakohustused seoses EL roheleppe ning Talust taldrikule strateegiaga ning tootmise automatiseerimise ja digitaliseerimise vajadus sektoris on ilmne. Digitaliseerimise poolelt keskendutakse väga palju ainult uuele tarkvarale ja sellega seotud lahendustele, ka praeguses heade tavade dokumendis on põhirõhk seal. Küll aga on sama oluline ka riistvaraline valmisolek/võimekus, tehnoloogilised protsessid tervikuna ja koolitatud töötajad (näiteks: iga uue masina puhul tuleb kaasa nö asjade internetis olev masin, mida enam ei saa juhtida lihtne operaator, vaid kellel peavad ka olema baasteadmised digimaailma osas, seda aga väga paljude erialade puhul ülikoolis ega kutseõppeasutustuses ei õpetata). Kokkuvõtlikult peaks digitaliseerimise teekaart peaks olema konkreetsele ettevõttele strateegiliseks dokumendiks, millega kaardistatakse protsessi(de)/tehnoloogia(te) kitsaskohad, antakse hinnang ettevõtte digitaliseerimise eesmärgile ja kirjeldatakse selle saavutamiseks vajalikud investeeringud, analüüsitakse ja esitatakse tasuvus, investeeringu(te) ajakava ja tuuakse välja mõju ettevõtte majandusnäitajatele (efektiivsusele) EL roheleppest ja ringmajanduse kui uuest Osaliselt arvestatud. Määruse otsene majandusmudelist tulenevalt võiks eelnõus olla eesmärk ei ole ringmajandusele ülemineku hõlmatud ka mõned ringmajandusega seonduvad toetamine kuid kui ringmajandusele teemad (nt andmed mitmekordselt kasutatavate üleminekuga seotud andmete liikumine on pakendite liikumise kohta, Ühekordse plasti ettevõttes äristrateegia kitsaskohaks, siis vähendamise (SUP) direktiivist tulenevad andmete tuleb see välja digitaliseerimise teekaardil, eristamine SUP direktiivi alla minevatest sh hinnang tulevikus vajalikele lahendustele pakenditest jms). ja investeeringutele. Inimesed ja digiteadlikkus üldisemalt – digitaalsed Teadmiseks võetud. Koolitused on väga lahendused toimivad täpselt nii hästi kui on nende olulised. Kuna määruse sihtgrupp on kõige nõrgemad kasutajad ehk lisaks tarkvara ettevõtted, mitte aga koolitusega tegelevad arendusele eeldab digitaliseerimine ka väga suurel ettevõtted ega avalik sektor, siis tuleb määral inimeste koolitamist/arendamist. Eelmise koolitust toetada teistest meetmetest (nt perioodi meetme puhul olid koolitused lubatud plaanitavas digitaalse innovatsiooni teatud piirini, aga hetkel ei suutnud me seda kuskilt keskuste võrgustiku meetmes). välja lugeda ega aru saada, kas ka uues meetmes see üldse võimalik oleks. Kui digiauditi meetmega toetati olemasolevas Teadmiseks võetud. protsessis infotehnoloogia kasutamise analüüsi, siis digitaliseerimise teekaardi meede võimaldab vaadata ettevõtte ärimudelit tervikuna. Lisaks ülevaatele olemasolevatesse protsessidesse sobivate tarkvaralahenduste osas on võimalik kaasata ka digitaalsete tehnoloogiate võimalusi tundev välisnõustaja. Küll aga on ilmselt keeruline leida võimalust „analüüsida ka ettevõtete tarneahelaid tervikuna“ ehk keskendumine laiemale ettevõtete tarbijaskonnale on keeruline, kuna ettevõtete digitaliseerituse tase on väga erinev ning üldiselt ettevõtete spetsiifika samuti ja sellest tulenevalt on ääretult keeruline kaasata mitmeid ettevõtteid. Küll aga näeme siin võimalust suunata teravikku ettevõtete halduskoormuse vähendamisele riigiga suhtlemisel. Näiteks keskmise suurusega ettevõttel kulub kuus keskmiselt 10-12 h erinevate aruannete täitmiseks/esitamiseks, kuna need on erinevates süsteemides ja erinevate ministeeriumite haldusalas. Samuti on päris palju sama infot, mida esitatakse erinevatele osapooltele (näiteks käibe jaotuse – EE vs eksport ja palgakulud andmeid esitatakse nii Maksuametile kui ka omakorda Statistikaametile) ning läbi selle kannatab ka andmekvaliteet ehk andmed ei ole nii üksikasjalised ja on vajakajäämisi (meenub meie sektoriga seoses näiteks mahetulemuste näide, kus me ei saagi eraldi andmeid kätte, samuti äkki pakenditega seotu läheb sinna alla ja edaspidi vaja eristada SUP-ga seotud pakend näiteks). Positiivse näitena toodi Haigekassa suhtlemise ERP lahendusega Navision – kus näiteks haiguslehed jooksevad automaatselt süsteemi ning tööandja saab need automaatselt süsteemis ka kinnitada. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Digitaliseerimise teekaardi toetamise tingimused ja kord“ seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Määruse eesmärk on toetada ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ meetme „Ettevõtja arenguplaani toetusmeede ettevõtete arendus- ja eksporditegevustele kaasaaitamiseks ning juhtimisvõimekuse tõstmiseks“ tegevuse „Arenguvajaduste välja selgitamine ja ettevõtete arendustegevused“ eesmärkide elluviimist. Tegevuseks, milleks toetust saab taotleda, sätestab määrus ettevõtjates digitaliseerimise teekaartide koostamise. Meedet rakendab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi ka rakendusüksus). Toetuse andmise eesmärgiks on digitaliseerimisalase teadlikkuse kasvatamine ning digitaalsetel tehnoloogiatel põhinevate uute ja innovatiivsete äristrateegiate kasutusele võtmine. Toetus on suunatud tegutsevatele ettevõtjatele, kes on äriregistris registreeritud äriühingud. Toetuse sihtgrupiks on toodet või teenust omavad ja arendavad ettevõtjad, kellele toetus pakub muuhulgas ka võimalust alustada ja laiendada oma toodete ning teenuste turustamist läbi e- kanalite ning lihtsustada andmeliikumisel põhinevat suhtlust oma tarneahelates. Hulgi- ja jaekaubanduse ettevõtjas on paljude sihtgrupiks olevate ettevõtete partnerid kohalikes tarneahelates ning saavad digitaalsete tehnoloogiate senisest laiema kasutamise toetamisele suunatud meetmes osaleda koostöös oma tarnijatega. Toetuse andmise eesmärk on toetada digitaliseerimise teekaartide koostamist, suurendades seeläbi ettevõtjate teadlikkust ja valmisolekut kasutada digitaalseid tehnoloogiaid, kiirendades seeläbi digipööret Eesti majanduses. Digipööre on midagi enamat kui pelgalt uute IT-vahendite ja tarkvarasüsteemide hankimine. See hõlmab uute tehnoloogiate pakutavate võimaluste ärakasutamist äriprotsessi kõigi aspektide ümbermõtestamisel. Avatus digitaalsete tehnoloogiate kasutamisele on oluline paljudele Euroopa Liidu ettevõtetele, kui nad soovivad säilitada konkurentsivõime. Uuringutes on hinnatud, et toodete ja teenuste digitaliseerimine suurendab tööstuse tulusid Euroopas enam kui 110 miljardit eurot aastas i . Euroopa Investeerimispanga uuringu kohaselt seostatakse digitaliseerimist paremate äritulemustega nii tööviljakuse, juhtimistavade, innovatsiooni, kasvu kui ka tasuvamate töökohtade mõttesii. Toetuse tulemusena tehakse toetust saava ettevõtja poolt eeltööd, et edaspidi teha investeeringuid uudsete digitaalsete tehnoloogiate rakendustesse. Uudsete tehnoloogiate kasutuselevõtt aitab ettevõtjatel tõsta enda toodete ja teenuste lisandväärtust, sest need on muudetud senisest efektiivsemaks ning see mõjutab otseselt ettevõtte majandustulemusi paremuse suunas. Eesti paikneb Euroopa Komisjoni iga-aastaselt avaldatavas digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksis (DESI), mis annab ülevaate Euroopa Liidu liikmesriikide digitaalvaldkonna edusammudest, 2020. aastal 8. kohal. Digitaalsete avalike teenuste osas on Eesti Euroopa liider. Kuid ühenduvuse ning digitehnoloogiate integreerimise alamindeksites paikneb alles keskmisel tasemel ehk 14.kohal. Eestis on tugev mobiilse lairiba kasutus, kuid vähemalt 100 Mbit/s püsivõrgu lairibaühenduse kasutuselevõtu tase ja 5G võrkude kasutuselevõtu valmisolek on 1 madal. Digitehnoloogiate alamindeks näitab aga olulist mahajäämust ettevõtete sotsiaalmeedia kasutamises ja internetis kaupu või teenuseid müüvate ning piiriülese internetimüügiga tegelevate ettevõtete kriteeriumidesiii. Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks ja selle riigiprofiilid on peamine töövahend, mida Euroopa Liidu komisjon kasutab liikmesriikide tööstuse digitaliseerimise strateegiate edenemise seireks ja neis lünkade leidmiseks. Neis aruannetes selgitab komisjon välja parimate tulemustega ning alla keskmise jäävate tulemustega liikmesriikide või piirkondade peamised erinevused. Samuti soovitatakse neis aruannetes liikmesriikidele meetmeid, mis on mõeldud digiteerimise hoogustamiseks. Eesti tuleviku osas peetakse oluliseks kõigi sektorite keskendumist ettevõtete digitaliseerimisele. Määruse ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna peaspetsialist Anu Kull (tel: 625 6416, e-post: [email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 6256351, e-post: [email protected]) ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse jurist Anu Jaanson (tel: 627 9711, e-post: [email protected]). 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb 4 peatükist ja 22 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1) üldsätted; 2) toetuse andmise alused; 3) toetuse taotlemine ning taotluse menetlemine; 4) aruande esitamine, toetuse maksmine, toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused. 1. peatükk Üldsätted Määruse 1. peatükis sätestatakse määruse kohaldamisala, toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus, selgitatakse termineid ning määratakse meedet rakendavad asutused. Määruse §-s 1 kehtestatakse riigiabi andmisel järgitavad õiguslikud alused, neid sätestavad dokumendid ning näidatakse, millistele tegevusaladele määrus ei kohaldu. Määruse alusel antakse vähese tähtsusega abi vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352 24.12.2013, lk. 1), muudetud Komisjoni määrusega (EU) 2020/972 (ELT L 215, 7.7.2020, lk. 3–6), (edaspidi VTA määrus) mõistes. VTA määrus kehtib kõikides majandussektorites antava abi suhtes, välja arvatud ettevõtjatele, kes tegutsevad kalandus- ja vesiviljelussektoris, ning ettevõtjatele, kes tegelevad põllumajandustoodete esmase tootmise, töötlemise ja turustamisega. VTA määruses on kehtestatud abi ülemmäär (200 000 eurot), millest väiksemate summade puhul ei mõjuta abi liikmesriikidevahelist kaubandust ega moonuta või ähvarda moonutada konkurentsi. Seetõttu ei kohaldata vähese tähtsusega abi suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõiget 1 ega kehti nimetatud lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustus, st ei ole vaja esitada komisjonile riigiabi teatist ega grupierandi teatist. Enne vähese tähtsusega abi andmist peab abi andja kontrollima, kas kavandatav abi ning abi, mille ettevõtja on saanud jooksva eelarveaasta ning kahe eelneva eelarveaasta jooksul, ei ületa vastavat vähese tähtsusega abi 2 ülemmäära. Abi andja peab abi saajat kirjalikult (viitega VTA määrusele) teavitama abi summast ja asjaolust, et tegemist on vähese tähtsusega abiga (nt taotluse rahuldamise otsuses). Määruse alusel antakse riigiabi väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1- 78), muudetud Komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1-18, muudetud Komisjoni määrusega (EU) 2020/972 (ELT L 215, 7.7.2020, p. 3–6), (edaspidi üldise grupierandi määrus) artiklile 18 (VKE-dele nõustamiseks antav abi) ning artiklile 28 (VKE- dele antav innovatsiooniabi) ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Grupierandi teatise meetme kohta teeb pärast meetme kehtima hakkamist rakendusüksus. VTA määruse alusel abi andmise puhul ei tohi toetuse suurus koos jooksva majandusaasta ja taotluse esitamise aastale vahetult eelneva kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abiga ühe ettevõtja kohta ületada 200 000 eurot, sealjuures võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud eri eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi andmisel loetakse üheks ettevõtjaks ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Määrust ei kohaldata riigiabi saajale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. Määrust ei kohaldata üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud juhtudel ning VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Määrusele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määrust nr 133 „Perioodi 2014– 2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ (edaspidi taotluste menetlemise määrus). Seetõttu on määruses välja toodud ainult need konkreetsed sätted, mille osas määruse koostaja on teinud valiku. Määrusele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määrust nr 133 „Perioodi 2014– 2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ ning Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrust nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus). Seetõttu on määruses välja toodud ainult need konkreetsed sätted, mille osas määruse koostaja on teinud valiku. Määruse sihtgrupiks on kõik Eestis paiknevad tootmis- ja teenusmajanduse sektorid. Oluline on, et ettevõtjal oleks oma toodete ning teenuste arendamise võimekus. Täiendavalt pakub määrus ka võimalust alustada ning laiendada oma toodete ning teenuste turustamist läbi e- kanalite ning lihtsustada andmeliikumisel põhinevat suhtlust oma tarneahelates. Sihtgrupis ei ole ettevõtjad, kes on välistatud vastavalt VTA määrusele ja üldise grupierandi määrusele ning hulgi- ja jaekaubanduse ettevõtjad. Kuna kaubandusettevõtjad on aga paljude sihtgrupiks olevate ettevõtete partnerid kohalikes tarneahelates, siis saavad and digitaalsete tehnoloogiate senisest laiema kasutamise toetamisele suunatud meetmes osaleda koostöös oma tarnijatega.. Välistatud tegevusvaldkondadega hoitakse riigi poolt ühtset lähenemist, kus võrreldavates ettevõtlusmeetmetes on samasisulised välistused. Määruse § 2 sätestab toetuse andmise eesmärgina digitaliseerimise teekaartide koostamise, et seeläbi kasvatada ettevõtte teadlikkust oma digitaliseerituse hetkeolukorrast, võimaldades nii 3 tulevikus elluviidavate parendustegevuste abil tõsta oma toodete ja teenuste lisandväärtust. Oodatavateks tulemusteks on digitaliseerimisalase teadlikkuse kasv ning digitaalsetel tehnoloogiatel põhinevate äristrateegiatega ettevõtete arvu suurenemine. Koos ettevõtteväliste ekspertidega ning meeskonnatööna läbiviidava digitaliseerimise teekaardi koostamise käigus vaadatakse üle ärimudel, kõik ettevõtja ja tarneahela põhiprotsessid ning antakse ülevaade kitsaskohtadest ja nende lahendamise viisidest. Lisatud peab olema vähemalt üks lähteülesanne lahendusele, mis põhineb digitaalsetel tehnoloogiatel. Eesti peamine väljakutse on erasektori digitaliseerimine. Toetuse tulemusena peab toetust saanud ettevõtja koos ettevõtteväliste nõustajatega koostama digitaliseerimise teekaardi. Selle raames vaadatakse nii protsesside kui ka tehnoloogiate rakendamise ja äristrateegiaga seotud aspekte. Määrus on suunatud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ ja arengukavas „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ nimetatud eesmärkide täitmisele ning „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014– 2020“ eesmärgi „Eesti ettevõtted pakuvad uuenduslikke kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid“ saavutamisele. Määrus valmistab kaudselt ette Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035“ tegevusi (määruse koostamise hetkel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ning Riigikogus arutlusel). Määrus panustab riigieelarve seaduse § 20 lõike 2 alusel heaks kiidetud Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014– 2020 alaeesmärki, mille kohaselt Eesti ettevõtjad toodavad efektiivselt kõrge lisandväärtusega tooteid ja pakuvad innovaatilisi teenuseid. Määrus panustab meetme tegevuse väljundnäitaja suurenemisse, milleks on abi saanud ettevõtjate arv. Esialgsete prognooside kohaselt on planeeritud 40 unikaalset abisaavat ettevõtjat, mitteunikaalseid abi saavaid ettevõtjaid 100. Määruse §-s 3 defineeritakse olulisemad kasutatavad terminid. Digitaliseerimine on digitaalsete tehnoloogiate kasutusele võtmine ettevõtjas ja üleminek seda toetavatele innovatiivsetele äristrateegiatele. Digitaalsed tehnoloogiad on tehnoloogiad, mis võimaldavad ülekandeprotokollide ja standardite abil luua läbipaistvuse ja usalduse ning seeläbi kontrollida ühendatud seadmeid ja nendes liikuvaid andmeid. Tehnoloogilised lahendused, kasutajasüsteemid ja võrgulahendused on baaslahendused, et luua või kasutada ettevõttes digitaaltootmise tehnoloogilisi süsteeme või üksiklahendusi. Digitaalsetel tehnoloogiatel põhinevad rakendused on samm edasi tänaseks tavaliseks saanud info- kommunikatsioonitehnoloogiatest ja tarkvaraarendustest. Mõiste tuleneb nn Tööstus 4.0 kontseptsioonist ning vastavalt on ka rakendused suunatud konkreetsetele, kaasaegset ja tulevikku suunatud tootmist ning teenuste osutamist kujundavatele lahendustele, mis põhinevad robootikal, küber-füüsilistel süsteemidel ehk tööstuslikul asjade internetil, pilvandmetöötlusel ja kõrgjõudlusega andmetöötlusel, suurandmetel ja analüütikal, asjade internetil, tehisintellektil, küberturvalisusel, simulatsioonil ja digitaalsetel kaksikutel, virtuaalsel ja liitreaalsusel, kihtlisandustootmisel ja 5G-l. Digitaliseerimise teekaardiga antakse hinnang digitaliseerimise investeeringuvajadustele, ajakavale, tasuvusajale, mõjule ettevõtja majandusnäitajatele ning pakutakse välja vähemalt ühe vajaliku lahenduse lähteülesanne. Hinnang antakse digitaliseerimise teekaardi vormis. Digitaliseerimise teekaart koostatakse ettevõtja ühe või mitme üksuse või kogu tarneahela kohta. Lähteülesandes on kirjeldatud, millise digitaalse tehnoloogia abil ja kuidas on võimalik muuta ettevõtte äristrateegiat. Vajaliku tehnoloogia osas on esitatud lähteülesanne viisil, mis võimaldab ettevõttel küsida tehnoloogiate arendajatelt võrreldavaid hinnapakkumisi. Digitaliseerimise teekaardi koostab projekti meeskond, kelleks on ettevõtte esindajatest ning ettevõttevälistest nõustajatest koosnev töögrupp. Meeskonda kuuluvatelt ettevõtte esindajatelt oodatakse ettevõtte äristrateegia, turgude ja klientide tundmist. Välisnõustajad on eksperdid tootmis- või teenindussektori protsesside ja tarneahelate korralduse ning digitaalsete tehnoloogiate kasutamise ja arendamise osas. 4 Määruse § 4 sätestab, et rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Toetuse taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Rakendusasutus ja rakendusüksus on määratud vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valituse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale. Määruse § 5 sätestab, et vaide menetleja on rakendusasutus, kes lahendab vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras ning toimetab vaidemenetlusega seotud teabe, dokumendid ja vaideotsuse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. . 2. peatükk Toetuse andmise alused Määruse § 6 käsitleb toetuse suurust ja omafinantseeringut. Määratakse, et maksimaalne toetussumma on 15 000 eurot projekti kohta. Toetussumma võtab arvesse digitaliseerimise teekaardi koostamise ajalist mahtu ning valdkonna konsultatsioonide turuhinda. Taotleja omafinantseering peab Tallinna ja Tartu linnades registreeritud ettevõtjate puhul ning VTA määruse artikli 3 ja üldise grupierandi määruse artikkel 28 alusel abi andmisel moodustama 50% projekti abikõlblikest kuludest, mis tähendab toetusmäära 50% projekti abikõlblikest kuludest. Väljaspool Tallinna ja Tartu linnu registreeritud ettevõtja omafinantseering peab üldise grupierandi määruse artikkel 28 alusel abi andmisel olema 30% projekti abikõlblikest kuludest, mis tähendab toetusmäära 70% projekti abikõlblikest kuludest. Sellisel juhul ei või innovatsiooni nõuandeteenusteks ja tugiteenusteks antava abi kogusumma ületada 200 000 eurot ettevõtja kohta mis tahes kolmeaastase ajavahemiku jooksul. Vähese tähtsusega abi ülemmäär ettevõtja kohta kehtib sõltumata sellest, kas abi antakse täielikult või osaliselt kohaliku omavalitsuse üksuse, riigi või Euroopa Liidu vahenditest. VTA määruse alusel antud vähese tähtsusega abi ei tohi kumuleerida riigiabiga samade abikõlblike kulude osas, kui summeerimise tulemusel ületab abi osakaal üldises grupierandi määruses või Euroopa Komisjoni otsustes sätestatud osakaalu või abisummat. Abi kumuleerimisel tuleb arvesse võtta ka põllumajandusliku vähese tähtsusega määruse (Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17)) või kalandusliku vähese tähtsusega abi määruse (Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45– 54)) alusel ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi. Abi võib kumuleerida määruse nr 360/2012 (Komisjoni määrus (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13)) kohaselt antud vähese tähtsusega abiga kuni selles määruses sätestatud abi ülemmäärani. Määruse §-s 7 loetletakse toetatavad tegevused. Toetatakse digitaliseerimise teekaardi koostamist. Digitaliseerimise teekaart peab andma ülevaate ettevõtja äristrateegiast, tarneahelast ning tootmise või teenuse osutamise protsessist ja tooma välja hinnangud, milliseid 5 kitsaskohti ja kuidas on võimalik lahendada olemasolevate protsesside parendamisega info- tehnoloogialahenduste ning tarkvaraarenduste abil ning milliseid digitaalsete tehnoloogiate abil. Välja peavad olema toodud hinnangud lahenduste maksumusele ja tasuvusajale ning mõjule ettevõtja äristrateegiale ja majandustulemustele. Vähemalt ühe lahenduse kohta peab olema esitatud vajaliku arenduse lähteülesanne. Valminud digitaliseerimise teekaart peab olema eesti, inglise või vene keeles. Digitaliseerimise teekaart koostatakse ettevõtja või tarneahela, teenuse protsessi, tootmisüksuse või tootmisüksuste kohta. Digitaliseerimise teekaardi koostamise vajalikkus tuvastatakse esitatud taotlusdokumentide põhjal. Määruse § 8 sätestab abikõlblikud kulud, milleks on ühendmääruse §-s 4 nimetatud kulud, milleks käesolevas määruses on ettevõtteväliste konsultantide poolt osutatud nõustamisteenuste kulud, mis on vajalikud digitaliseerimise teekaardi koostamiseks. Kulu on abikõlblik tingimusel, et taotluse esitamise hetkeks ei ole sõlmitud eelnevat digitaliseerimise teekaardi koostamise lepingut, vältimaks tühimõju. Abikõlblikud on kulud, mis on tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil või hiljemalt 45 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. Abikõlblikud tegevused peavad olema teostatud abikõlblikkuse perioodil, st neile ei kohaldu erinevalt abikõlblikest kuludest 45-päevane lisaperiood pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. Samasse perioodi peab jääma ka digitaliseerimise teekaardi koostamise nõustamise lepingute sõlmimine väliskonsultantidega. Käibemaks abikõlblik ei ole. Abikõlblikud pole tehingud seotud isikute vahel. Eesmärgiga toetada tulemuste rakendamist regioonides, on abikõlblikud ainult need kulud, mille tulemit kasutatakse ettevõtja tegevuskohtades. Laiendamaks pakkujate ringi ning ettevõtjate võimalust valida endale sobiv ekspert, võib digitaliseerimise teekaardi ettevõtteväliseks nõustajaks olla nii Eestis kui ka välisriigis registreeritud äriühing. Kõik projekti raames tehtud kulud tuleb välja maksta toetuse saajale kuuluvalt pangakontolt. Juhul kui toetus on käsitletav grupierandiga hõlmatud riigiabina grupierandi määruse mõistes, on abiliigiti abikõlblikud artikli 18 alusel antava abi korral väliskonsultantide osutatud nõustamisteenuste kulu ning artikli 28 alusel antava abi korral innovatsiooni nõuandeteenuste ja tugiteenuste kulud. Määruse § 9 sätestatakse meetme ja projekti abikõlblikkuse periood. Meetme abikõlblikkuse periood algab 1.juunist 2020.aastal ja lõpeb 31.oktoobril 2023. aastal, projekti oma algab taotluse esitamises või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast ning kestab kuni 6 kuud. Seejuures ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele. Taotlejal on kohustus teostada elluviidavad toetatavad tegevused kuni 6 kuu jooksul toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Projekti minimaalne periood on kehtestatud tagamaks projektide piisav põhjalikkus ning võimaldamaks rakendusüksusel tegevuste elluviimist kontrollida vastavalt esitatud projekti ajakavale ja tegevustele. Kui taotleja viib projekti kiiremini ellu, siis on võimalik aruanne varem esitada ja toetus kiiremini kätte saada, aruande esitamise tähtajani ei pea ootama. Projekti maksimaalne periood on kehtestatud tagamaks projektide kontsentreeritud elluviimine. Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kuni 31. oktoobrini 2023. a. Digitaliseerimise teemad on uuenduslikud ja liiga pikaajaline projekti elluviimise tõttu võivad moraalselt vananeda. Varasem kogemus riigieelarvelise digidiagnostika toetusmeetme puhul tõendas, et projektide elluviimiseks on 6 kuud piisav aeg. 3. peatükk Toetuse taotlemine ning taotluste menetlemine Määruse §-s 10 on näidatud taotluste esitamise kord. Toetust taotletakse, kuni eelarvelisi vahendeid jätkub. Taotlusi esitatakse jooksvalt e-Toetuse keskkonna kaudu. Meede on avatud jooksvaks taotlemiseks kuna ettevõtete valmisolek koostada digitaliseerimise teekaart on 6 erinev. Võimalus toetuse taotlemisele peab olema avatud siis kui ettevõtetel see valmisolek tekib. Määruse § 11 sätestab taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded. Kuna toetus on suunatud Eestis tegutsevatele ettevõtjatele ning rakendusüksus kasutab pakkujate kvalifitseerimisel Eesti äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetes sisalduvat teavet, siis on vajalik, et taotleja on Eesti äriregistris registreeritud äriühing. Selleks, et kontrollida ettevõtja vastavust riigiabi tingimustele, peab olema näidatud taolteva ettevõtja suurus. Toetus on suunatud tegutsevale ettevõttele, kellel on välja arenenud tootmisprotsess, teenuste osutamise protsess, tarneahel ning võimekus ellu viia digitaliseerimisalaseid investeeringuid. Sellest tulenevalt peab tühimõju vältimiseks taotleja taotletava taotluse esitamisele vahetult eelneva ja avaldatud kahe majandusaasta keskmine müügitulu vastavalt äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetele Eestis olema vähemalt 200 000 eurot. Kui ettevõttel pole aasta alguses vahetult eelneva aasta majandusaasta aruannet veel esitatud, siis vaadatakse eelmise ja üle-eelmise aasta majandusaasta aruandeid. Kuna füüsilisest isikust ettevõtjad majandusaruandeid ei esita, ei saa nad olla toetuse sihtgrupp. Taotleja maksu- või maksevõlg koos intressidega ei tohi olla suurem kui 100 eurot või peab see olema ajatatud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt. Samuti peavad täidetud olema varasemad toetuse tagasimakse nõuded, kui neid on ettevõtjale esitatud. Taotlejal peavad olema tähtaegselt esitatud maksudeklaratsioonid. Taotleja peab olema tegutsev ettevõte, kelle suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust. Omafinantseeringu olemasolu kinnitab taotleja oma allkirjaga. Taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust. Ka peab taotleja omakapital vastama äriseadustikus nõutule. Nende nõuetega välistatakse toetus jätkusuutmatutele ettevõtjatele. Tagamaks toetuse sihipärane kasutamine, ei anta toetust ettevõtjale, keda on karistatud määruses viidatud ühe või mitme majanduskuriteo eest. Tegevused, millele toetust taotletakse, ei tohi olla alanud enne taotluse esitamist. Toetust ei anta tegevusele, millele on juba varem teistest meetmetest toetust eraldatud. Taotlejale ning taotlusele esitatavad nõuded ja taotleja kohustused tulenevad taotluste menetlemise määruse § 2 ja § 4 lõige 1 nõuetest ning perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) STS §-st 14 ja § 21 lõikest 2. Taotluse osas seab määrus järgmised tingimused: taotlus koosneb taotlusvormist, projekti eelarvest ning ettevõtteväliste nõustajate hinnapakkumistest. Tagamaks projekti kvaliteeti, peab taotleja välja tooma projekti meeskonna liikmed ning nende ülesanded, samuti teabe ettevõtteväliste nõustajate varasema sarnase kogemuse kohta. Vajalik on teabe lisamine vähemalt ühe varasemalt läbi viidud projekti kohta, mis näitab võimekust täita oma ülesandeid meeskonnas. Ettevõtjavälise nõustaja puhul peab võimekust tõendava projekti maksumus olema kas sama või suurem kui projektis osutatav teenus. Ettevõtte esindaja võimekust tõendab kuulumine ettevõtte tipp-juhtkonda. Mõlema ettevõtjavälise nõustaja teenuse kohta tuleb esitada vähemalt kolm sõltumatut ja võrreldavat hinnapakkumist. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui ei valita odavaimat pakkumust, esitatakse sellekohane põhjendus. Toetuse taotlemisel on oluline hinnata eelarve realistlikkust, kuna toetus makstakse kindlasummalise maksena, mis tähendab, et toetuse maksmisel ei kontrollita tegelikke kulusid ja maksedokumente, vaid hinnatakse tehtud töö tulemust. Lisaks määruses sätestatud tingimustele peab taotleja täitma Euroopa Liidu otsekohalduvatest aktidest tulenevaid tingimusi. Üldises grupierandi määruses on sätestatud Covid-19 viiruse 7 levikuga seoses ajutine leevendus seoses raskustes ettevõtjatega, mille rakendamise järele puudub määruses vajadus. Määruse § 12 käsitleb taotluste menetlemist. Lõikes 2 on taotluse menetlemise tähtajaks kuni 20 tööpäeva alates taotluse esitamisest. Kui taotlus ei vasta kehtestatud nõuetele või on vajalik täiendav teave projekti kohta, on rakendusüksusel õigus nõuda taotluse vastavusse viimist kehtestatud nõuetega, täiendava dokumentatsiooni esitamist või muudatuste tegemist taotluse andmetes kuni 10 tööpäeva jooksul, arvates vastava nõude esitamisest. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb antud aja võrra. Menetlemine toimub taotluste esitamise järjekorras. Taotlemist puudutavad dokumendid avaldab rakendusüksus oma veebilehel hiljemalt taotlemisest teavitamise hetkeks. Taotluse osas, mida ei viida täiendava tähtaja jooksul nõuetega vastavusse, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse ka siis kui taotleja või taotlus ei vasta määruse tingimustele või kui taotluse rahastamise maht ületab taotluste rahastamise vaba jäägi. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsus toimetatakse taotlejale kätte e-Toetuse keskkonna kaudu 3 tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest. Määruse §-s 13 on välja toodud taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused. Taotluse või taotleja osas, mis ei vasta nõuetele ning mida ei viida tähtajaks nõuetega vastavusse, teeb rakendusüksus mitterahuldamise otsuse ja teavitab otsusest taotlejat. Mittevastaks tunnistatakse taotlus siis kui ei kõrvaldata puudusi, taotleja mõjutab menetlemist õigusvastasel viisil, ei võimaldata teha kohapealset kontrolli, esitatakse ebaõiget või mittetäielikku teavet. Vastavalt taoltuste menetlemise määruse § 10 lõikele 1 muudetakse taotluse rahuldamise otsust rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ning järgides taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 sätestatud tingimusi. Määruse §-s 14 on välja toodud projektide valikukriteeriumid. Valikukriteriumiteks on: Valikukriteerium Osakaal koondhindest 1. Projekti vajadus 50% 2. Projekti kvaliteet 50% Esimese valikukriteeriumiga hinnatakse projekti mõju meetme tegevuse eesmärkide saavutamisele ja projekti põhjendatust, milles hinnatakse taotleja vajadust määruses ettenähtud tegevuste teostamiseks. Teise valikukriteeriumiga hinnatakse projekti kvaliteeti - projekti meeskonna ja projekti tegevustega kaasatud teenuse pakkujatel olevate vajalike referentside ja kompetentside olemasolu, projekti finantseerimisvõimekust, projekti tegevuste ning eelarve realistlikkust, selgust ja kuluefektiivsust. Paragrahv sätestab lisaks, et taotlusi hinnatakse skaalal 0–4 ning et taotluste hindamisel antud koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. Antud paragrahv sätestab, et rakendusüksusel on õigus taotluse hindamiseks kaasata eksperte. Määruse §-s 15 sätestatakse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Kõik taotlused, mis on saanud käesoleva määruse § 14 lõikes 4 loetletud valikukriteeriumite alusel koondhindeks vähemalt 2,50 ja mida ei ole üheski § 14 lõike 4 punktides 1–2 toodud valikukriteeriumitest hinnatud hindega alla 2,00, kuuluvad rahuldamisele. Määruse §-s 16 käsitleb taotluse rahuldamise otsuse muutmist ja kehtetuks tunnistamist. Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlbliku perioodi pikendamist kuni 6 kuu võrra. Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus ületab projekti abikõlblikkuse perioodi või oodatavate tulemuste saavutamine pole 8 realistlik. Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui see puudutab projekti tegevusi, eelarvet või tulemusi, sest taotlust rahastatakse kindalsummalist makset kasutedes, mille tõttu ei ole projekti hilisem sisuline muutmine võimalik. Rakendusüksus võib rahuldamise otsust põhjendatud juhtudel muuta, tehes seda 20 tööpäeva jooksul, kui asjaolud rakendusüksusele teatavaks saavad. Samuti on välja toodud tingimused, millisel juhul rakendusüksus tunnistab toetuse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks. Taotluse rahuldamise otsuse võib täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 ja § 47 lõikes 3 nimetatud juhtudel, kui toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsust; kui ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel või kui projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 31. oktoobriks 2023. a. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuses märgitakse tagastamisele kuuluv toetuse summa ning tagastamise põhjus ja tähtaeg. 4. peatükk Aruande esitamine, toetuse maksmine, toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused Määruse § 17 käsitleb aruande esitamist. Projekti aruande esitab toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel. Toetuse saaja esitab projekti aruande ning maksetaotluse hiljemalt 45 päeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu e- Toetuse keskkonna kaudu digiallkirjastatuna. Aruandevormid (rakendusdokumendid) kehtestab rakendusüksus ja avalikustab aruandevormid ning esitatavad andmed oma veebilehel. Määruse § 18 reguleerib toetuste maksmist. Toetus makstakse välja vastavalt ühendmääruse §- le 8 ja § 15 lõikele 3 ning taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest, kindlasummalise maksena. Selleks esitab toetuse saaja aruandega valminud töö ning e-Toetuse keskkonna kaudu maksetaotluse. Toetuse väljamakse tegemise eelduseks on määruses välja toodud tegevuste teostamine ja nende tõendamine rakendusasutusele. Digitaliseerimise teekaart peab vastama meetme eesmärgile § 2 lõikele 1 ja toetavatele tegevustele § 7 lõike 2 punktidele 1-4 ning valikukriteeriumitele, mis ületasid taotluse hindamisel § 15 lõikes 1 punktis 1 toodud hindamislävendit. Tulemuste osalisel saavutamisel jääb toetus välja maksmata. Toetuse väljamakse tehakse 40 tööpäeva jooksul pärast toetuse rahuldamise otsuses kinnitatud kindlasummalise makse aluseks olevate tegevuste elluviimist, tulemuste saavutamist ja tulemuste saavutamise tõendamist vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tulemuste saavutamise tõendamise alustele. Meetme eelarve on 1 500 000 eurot ning prognoosime 100 toetuse saajat, millest unikaalseid on 40. Toetus makstakse ühendmääruse § 8 lõige 1 alusel kindlasummalise maksena, mis tähendab, et kui tulemust ei ole saavutatud või on saavutatud üksnes osaliselt, siis toetust ei maksta. Toetuse väljamakse tegemise eelduseks on määruses välja toodud tegevuste teostamine ja nende tõendamine rakendusasutusele. Määruse § 19 reguleerib aruande ja maksetaotluse puuduste kõrvaldamise tähtaega. Kui aruande või maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, siis teavitatakse sellest viivitamata toetuse saajat ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg, sealjuures pikeneb aruande menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. Ekspertide kasutamise korral pikeneb aruande menetlemise tähtaeg ekspertiisi teostamiseks kuluva aja võrra. Eksperdi kasutamisest teavitab rakendusüksus taotlejat viivitamata. Määruse § 20 reguleerib toetuse saaja õigusi ja kohustusi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §- dele 24 ja 26. Toetuse saaja kohustub pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ning omafinantseeringu kasutamise kohta, eristama selgelt oma raamatupidamises toetatava projekti kulusid ja neid kajastavaid kulu- ja maksedokumente oma muudest kuludest ning kulu- ja 9 maksedokumentidest. Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega, õigus ärakuulamisele ning võimalus esitada oma seisukohad haldusmenetluse seaduse §-s 40 ja STS § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja korras. Määruse § 21 määrab rakendusüksuse kohustused vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikele 2, milleks käesoleva määruse kohaselt on dokumentide säilitamise kohustus 10 aastat alates viimasest toetuse andmise otsusest. Määruse §-s 22 on toodud finantskorrektsioonid. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse vähese tähtsusega abi puudutavad sätted on Euroopa Liidu vastava regulatsiooniga kooskõlas ning nende loetelu on esitatud 1.peatükis. Määrus vastab üldise grupierandi määrusele 651/2014, selgitus on toodud seletuskirja § 11 käsitlevas lõigus. 4. Määruse mõjud Määrus mõjutab positiivselt ettevõtluse arengut lisandväärtuse kasvu kaudu Eesti majanduses. Kuna toetus on suunatud tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõime tõstmiseks ja lisandväärtusloome võimekuse suurendamiseks üle Eesti, mõjutab määrus positiivselt ka regionaalarengut. Määrus mõjutab ettevõtjaid, kel on võimekus või plaan teha investeeringuid materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse. Määrus aitab kaasa immateriaalse ja materiaalse põhivara investeeringute kasvule Eesti majanduses tervikuna. Määruse sihtgrupi moodustavad vähemalt kaks aastat tegutsenud ettevõtted, kelle müügitulu kahel viimasel majandusaastal on olnud vähemalt 200 000 eurot. Sihtgruppi kuuluvad kõik Eesti ettevõtjad, v.a § 1 lõige 6 välja toodud tegevusaladega ettevõtted. Samas ei näita sihtrühma kogusuurus seda, kui suur osa ettevõtjatest näeb kitsaskohana digitaliseerimise alast vähest teadlikkust. Tuginedes maakondlike arenduskeskuste läbiviidud kaardistustele, on selliseid ettevõtjaid siiski piisavalt, mistõttu on ka vastav meede asjakohane ja vajalik. Määrus panustab kaudselt lisandväärtuse ja tootlikkuse kasvatamisse ettevõtjate tarenahelates tervikuna, samuti täiendab olemasolevaid ettevõtluse tugimeetmeid, pakkudes ettevõtjatele tuge digipöörde teostamisel, teadlikkuse suurendamisel digitaalsete tehnoloogiate kasutamise osas ning üleminekul innovatiivsetele äristrateegiatele. Need on valdkonnad, mida olemasolevad meetmed ei kata. Digitaliseerimise teekaardil välja toodud kitsaskohtade kõrvaldamiseks on ettevõtjal alates 2022.aastast võimalik jätkata digitaalsete innovatsioonikeskuste programmis, taotleda erinevaid toetusi ja SA Kredex käendusi ning laene, osaleda ettevõtja arenguprogrammis või tellida vajalik digitaalse tehnoloogia arendus. Ettevõttevälistel nõustajatel on aga võimalus taotleda tootearenduse toetust. Digitaliseerimise teekaardi koostamine pole eeldus teiste toetuste saamiseks. Digitaliseerimise teekaardi alusel saavad ettevõtted edaspidi teha digipöörde teostamiseks ja lisandväärtuse suurendamiseks vajalikke läbimõeldud investeeringuid. Määruse jõustumine mõjutab positiivselt regionaalarengut kuna ettevõtted paiknevad üle Eesti. Määruse mõju regionaalarengusse ja riigivalitsemisse seisneb selles, et lähtuvalt Eesti regionaalarengu ja riigivalitsemise eesmärkidest on nendes Eesti piirkondades, kus muudel võrdsetel tingimustel on kapitali kättesaadavus kitsendatud asukohast tulenevalt, ettevõttel 10 kasutada väiksemat omafinantseeringu määra. Lisandväärtuse kasv kaasnevate investeeringute kaudu suurendab ettevõtjate konkurentsivõimet ning loob eeldused kõrgema lisandväärtusega töökohtade tekkeks ka väljaspool Tallinna ja Tartut ning neid ümbritsevaid omavalitsusi. Ülejäänud läbivaid teemasid määrus ei puuduta. Digitaliseerimise teekaartide alusel vaatavad toetust saanud ettevõtted üle oma äristrateegia ja olemasolevad protsessid ning määratlevad ära, millistes lülides ning mahtudes tuleks investeerida infokommunikatsioonitehnoloogiatesse ning tarkvaraarendustesse ning millistes lülides digitaalsetel tehnoloogiatel põhinevatesse lahendustesse. Seejuures võivad investeeringud uutesse, digitaalsetesse tehnoloogiatesse viia seniste äristrateegiate radikaalsete muutusteni. Määruse mõju kliima- ja keskkonnahoiule seisneb selles, et kokkuvõttes on optimeeritud ettevõte alati endisest ka kliima- ja keskkonnasõbralikum. Määruse mõju võrdsetele võimalustele seisneb selles, et digitaliseerimise teekaart on objektiivne, strateegiline dokument, mis tagab kõigile osapooltele võrdsed võimalused osaleda ettevõtte tegevustes, sh tagab soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte rakendamise. Määruse mõju infoühiskonna arengusse seisneb selles, et nii teekaardi koostamise tulemusena suurenev teadlikkus uute tehnoloogiatega kaasnevate võimaluste osas kui ka jätkutegevusena ettevõtte enda poolt tehtavad investeeringud tehnoloogiate rakendamisse panustavad pikaajalises vaates infoühiskonna arengusse. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Toetuse taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab rakendusüksus. Määruse rakendamiseks vajalikud vahendid - 1.5 miljonit eurot, eraldatakse rakendusüksusele struktuuritoetusest. Eelarvelise vahendid eraldatakse meetme tegevuse 4.4.1. „Ettevõtete arenguprogrammi toetusmeede“ vahenditest.Selle konkreetse tegevuse osas ei ole planeeritud edasisi tegevusi. Meedet rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, mille 50% nõude täitmine on tagatud seetõttu, et arenguprogrammist rahastatakse projekte alla 50% toetusmääraga (35–45%) ja antud eelarve osa (1,5 miljonit eurot) ei mõjuta osakaalu. Tegemist on ühe taotlusvooruga, kus taotlemine toimub jooksvalt ja taotlusvoor on avatud kuni eelarveliste vahendite lõppemiseni. Tulud tulenevad toetust saanud ettevõtjate teadlikkuse kasvust, see viib kaasnevate investeeringuteni ning kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomiseni, mis omakorda mõjutab positiivselt riigi pikaajalisi maksulaekumisi. 6. Seos teiste meetmetega Seos meetmega nr 4.4. „Ettevõtja arenguplaani toetusmeede ettevõtete arendus- ja eksporditegevustele kaasaaitamiseks ja juhtimisvõimekuse tõstmiseks“. Nimetatud toetusskeem sisaldab ettevõtete arendustegevuste toetust, sh. vajadusel saab ettevõte tegeleda digitaliseerimise teemade lahendamisega. Innovatsiooni- ja arendusosaku toetusskeemiga, mis panustavad erinevate ettevõtete teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse tõstmisse, mis täiendavad käesoleva toetusskeemi raames pakutavaid tegevusi on seotud osaliselt, nt. tegeletakse selles toote- ja teenusarendusega, mis selguvad kitsaskohtadena digitaliseerimise teekaarti teostamisel. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 11 8. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus on kooskõlastatud Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskusega lihtkirjalikult. Kooskõlastuse käigus laekunud märkused ja nendega arvestamise tabel on lisatud seletuskirjale. Selguse huvides on need eraldi huvigruppide märkustest, vastavalt lisades 2 ja 3. Määrus on juba esitatud arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Masina- ja Metallitööstuse Liidule, Eesti Elektritööstuse Liidule, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Plastitööstuse Liidule, Eesti Toiduainetetööstuse Liidule. Kooskõlastuse käigus laekunud märkused ja nendega arvestamise tabelid on lisatud seletuskirjale (lisa 1). i https://www.pwc.nl/en/assets/documents/pwc-industrie-4-0.pdf, https://www.bcg.com/publications/2015/engineered_products_project_business_industry_4_future_productivity _growth_manufacturing_industries ii https://www.eib.org/en/publications/who-is-prepared-for-the-new-digital-age iii https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/scoreboard/estonia 12
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel