MÄÄRUS
21.01.2021 nr 3
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määrus
„Digitaliseerimise teekaardi toetamise tingimused ja
kord“
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Kohaldamisala
(1) Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse
suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ meetme „Ettevõtja
arenguplaani toetusmeede ettevõtete arendus- ja eksporditegevustele kaasaaitamiseks ning
juhtimisvõimekuse tõstmiseks“ tegevuse „Arenguvajaduste välja selgitamine ja ettevõtete
arendustegevused“ eesmärkide elluviimiseks.
(2) Määruse alusel antakse vähese tähtsusega abi vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr
1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist
vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus).
(3) Määruse alusel antakse riigiabi vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi
aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse
siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) artiklile 18 ja 28 (edaspidi üldise
grupierandi määrus).
(4) VTA määruse alusel abi andmise puhul ei tohi toetuse suurus koos jooksva majandusaasta ja
taotluse esitamise aastale vahetult eelneva kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega
abiga ühe ettevõtja kohta ületada 200 000 eurot, sealjuures võetakse arvesse VTA määruse artiklis
5 sätestatud eri eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
(5) Vähese tähtsusega abi andmisel loetakse üheks ettevõtjaks ettevõtjad, kes on omavahel seotud
VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.
(6) Määrust ei kohaldata riigiabi saajale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel,
millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse
tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.
2
(7) Määrust ei kohaldata üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud juhtudel ning
VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
(8) Määrusele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määrust nr 133 „Perioodi 2014–
2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise
tingimuste määruse kehtestamiseks“(edaspidi taotluste menetlemise määrus) kogu ulatuses.
(9) Määrusele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrust nr 143 „Perioodi
2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus).
(10) Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kelle põhitegevus vastab justiitsministri 28. detsembri 2005.
a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade
klassifikaatori (EMTAK)“ (edaspidi EMTAK) koodile:
1) ajutise tööjõu rent (EMTAK jagu N 782);
2) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK jagu K);
3) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK jagu R 920);
4) hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK jagu G), välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste
hooldus ja remont;
5) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK jagu M 69);
6) kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK jagu C 102);
7) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK jagu L);
8) peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine (EMTAK jagu M 70);
9) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK jagu A);
10) reklaamindus ja turu-uuringud (EMTAK jagu M 73);
11) rentimine ja kasutusrent (EMTAK jagu N 77);
12) tubakatoodete tootmine (EMTAK jagu C 120).
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja väljundinäitaja
(1) Toetuse andmise eesmärk on toetada digitaliseerimise teekaartide koostamist. Seeläbi suureneb
ettevõtja teadlikkus oma digitaliseerituse hetkeolukorrast ning võimekus parendustegevuste abil
tõsta oma toodete ja teenuste lisandväärtust.
(2) Määrus panustab Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014–2020
teadmistepõhine Eesti, ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 eesmärgi Eesti
ettevõtted pakuvad uuenduslikke kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning riigieelarve
seaduse § 20 lõike 2 alusel heaks kiidetud Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020
alaeesmärki, mille kohaselt Eesti ettevõtjad toodavad efektiivselt kõrge lisandväärtusega tooteid
ja pakuvad innovaatilisi teenuseid.
(3) Määrus panustab meetme tegevuse väljundinäitajasse, milleks on abi saanud ettevõtjate arvu
suurenemine.
§ 3. Terminid
(1) Digitaliseerimisega võtab ettevõtja kasutusele digitaalse tehnoloogia ja seda toetava
innovaatilise ärimudeli.
(2) Digitaalsed tehnoloogiad on tehnoloogiad, mis võimaldavad ülekandeprotokollide ja
standardite abil luua läbipaistvuse ja usalduse ning seeläbi kontrollida ühendatud seadmeid ja
3
nendes liikuvaid andmeid.
(3) Digitaalsetel tehnoloogiatel põhinevad rakendused on:
1) robootika;
2) küberfüüsilised süsteemid ehk tööstuslik asjade internet;
3) pilvandmetöötlus ja kõrgjõudlusega andmetöötlus;
4) suurandmed ja analüütika;
5) asjade internet;
6) tehisintellekt;
7) küberturvalisus;
8) simulatsioon ja digitaalsed kaksikud;
9) virtuaalne ja liitreaalsus;
10) kihtlisandustootmine;
11) 5G.
(4) Digitaliseerimise teekaart on ettevõtja strateegiline dokument, millega antakse hinnang
digitaliseerimise mõjule, eesmärkide saavutamiseks vajalikele investeeringutele, nende tasuvusele
ja ajakavale. Digitaliseerimise teekaart toob välja tehnoloogiliste protsesside kitsaskohad ning
vähemalt ühe kitsaskoha lahenduse lähteülesande.
(5) Projekti meeskond on ettevõtja esindajatest ning ettevõtjavälistest nõustajatest koosnev
töögrupp, kes koostab digitaliseerimise teekaardi.
§ 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus
(1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
(2) Rakendusüksus on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.
§ 5. Vaide menetleja
(1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada
vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse
seaduse §-le 51.
(2) Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
(3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte
elektrooniliselt.
2. peatükk
Toetuse andmise alused
§ 6. Toetuse määr ja maksimaalne toetuse summa
(1) Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 15 000 eurot.
(2) Toetuse määr on üldise grupierandi määruse artikkel 28 alusel abi andmisel 70 protsenti
projekti abikõlblikest kuludest. Sellisel juhul ei või innovatsiooni nõuandeteenusteks ja
tugiteenusteks antava abi kogusumma ületada 200 000 eurot ettevõtja kohta mis tahes
kolmeaastase ajavahemiku jooksul.
4
(3) Asukohaga Tallinna ja Tartu linnades registreeritud ettevõtja toetuse määr on VTA määruse
artikli 3 ning üldise grupierandi määruse artikkel 28 alusel abi andmisel 50 protsenti projekti
abikõlblikest kuludest.
(4) Toetuse määr on VTA määruse artikli 3 ning üldise grupierandi määruse artikli 18 alusel abi
andmisel 50% projekti abikõlblikest kuludest.
§ 7. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse digitaliseerimise teekaardi koostamiseks.
(2) Digitaliseerimise teekaart peab sisaldama:
1) ülevaadet ettevõtja ärimudelist, tarneahelast ning tootmise või teenuse osutamise protsessist;
2) hinnangut, milliseid tarneahela ning tootmise või teenuse osutamise protsessi kitsakohti saab
lahendada digitaalsete tehnoloogiate abil;
3) hinnangut punktis 2 nimetatud lahenduste tasuvusajale ja mõjule ettevõtja ärimudelile ning
majandustulemustele;
4) vähemalt ühe lahenduse kohta selle arenduse lähteülesannet.
§ 8. Kulude abikõlblikkus
(1) Abikõlblikud on nõustamisteenuste kulud vastavalt § 7 toetatavatele tegevustele.
(2) Kui toetus on käsitletav grupierandiga hõlmatud riigiabina grupierandi määruse mõistes, on
abiliigiti abikõlblikud järgmised kulud:
1) artikli 18 alusel antava abi korral väliskonsultantide osutatud nõustamisteenuste kulu;
2) artikli 28 alusel antava abi korral innovatsiooni nõuandeteenuste ja tugiteenuste kulud.
(3) Kulud peavad olema tasutud pangaülekandega.
(4) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8
tähenduses seotud isikud.
(5) Käibemaks ei ole abikõlblik kulu.
(6) Abikõlblikud ei ole kulud, mis on tehtud enne taotluse esitamist rakendusüksusele.
§ 9. Projektide abikõlblikkuse periood
(1) Projektide abikõlblikkuse periood võib alata 1. juunist 2020. aastal ja peab lõppema hiljemalt
31. oktoobril 2023. aastal.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud
hilisemast kuupäevast. Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 6 kuud.
(3) Taotleja ei või alustada projekti tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks
enne taotluse esitamist rakendusüksusele.
(4) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kuni 31. oktoobrini
2023. a.
3. peatükk
5
Toetuse taotlemine ning taotluste menetlemine
§ 10. Toetuse taotlemine
(1) Taotlusi esitatakse jooksvalt e-Toetuse keskkonna kaudu. Toetust antakse ettevõtjale üks kord.
(2) Taotluste vastuvõtu avamisest teavitab rakendusüksus oma veebilehel.
(3) Rakendusüksus peatab taotluste vastuvõtmise ja annab sellest teada oma veebilehel, kui toetuse
eelarve jääk võrdsustub menetluses olevate taotluste mahuga, millele ei ole veel tehtud
rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust. Taotluste vastuvõtmise peatamise kooskõlastab
rakendusüksus eelnevalt rakendusasutusega.
(4) Taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.
§ 11. Taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded
(1) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) olema Eesti äriregistrisse kantud äriühing;
2) taotluse esitamisele vahetult eelneva ja avaldatud kahe majandusaasta põhitegevuse keskmine
müügitulu vastavalt äriregistrile esitatud majandusaasta aruandele peab olema vähemalt 200 000
eurot;
3) toetust ei anta taotlejale, kes on saanud toetust ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10.
septembri 2018. a määruse nr 52 „Tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise toetuse“ alusel;
4) taotleja ei või olla raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi artikli 2 punkti 18 tähenduses.
(2) Taotlus peab sisaldama järgmist teavet:
1) taotleja nimi ja registrikood;
2) taotleva ettevõtja suurus;
3) projekti algus- ja lõppkuupäev;
4) projekti meeskonna liikmed ja ülesanded;
5) projekti elluviimise koht kohaliku omavalitsusüksuse täpsusega;
6) teave taotleja vastavuse kohta lõikes 1 sätestatud nõuetele;
7) projekti eelarve;
8) ettevõtjaväliste nõustajate hinnapakkumised;
9) iga ettevõtjavälise nõustaja kohta teave vähemalt ühe eelneva projekti kohta, mis näitab
võimekust täita ülesandeid;
10) bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga.
(3) Iga lõike 2 punktis 8 nimetatud ettevõtjavälise nõustaja teenuse kohta tuleb esitada vähemalt
kolm sõltumatut ja võrreldavat hinnapakkumist. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole
võimalik esitada või kui ei valita odavaimat pakkumust, esitatakse sellekohane põhjendus.
§ 12. Taotluste menetlemine
(1) Taotlust menetletakse kuni 20 tööpäeva alates taotluse esitamisest.
(2) Rakendusüksus kontrollib pärast taotluse registreerimist taotluse ja taotleja vastavust määruse
nõuetele.
(3) Kui taotluses esineb puudusi, annab rakendusüksus puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-
tööpäevase tähtaja vastava nõude esitamisest arvates. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb
6
puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.
§ 13. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine
(1) Rakendusüksus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks juhul, kui taotleja vastab § 11 lõikes 1
sätestatud nõuetele.
(2) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui taotlus vastab käesolevas
määruses sätestatud nõuetele.
(3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid
puudusi § 12 lõikes 4 määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
2) taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
3) taotleja ei võimalda teha taotleja juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas
perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 7 sätestatud kontrolli;
4) taotlemisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet.
(4) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotlus ei vasta nõuetele ja seda
ei viida tähtaja jooksul nõuetega vastavusse.
§ 14. Projektide valikukriteeriumid ja hindamise kord
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab rakendusüksus, kellel on õigus kaasata
valdkondlikke eksperte.
(2) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse skaalal 0–4.
(3) Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumite hinnete kaalutud
keskmisest.
(4) Valikukriteeriumid ja osakaalud koondhindes on järgmised:
1) projekti mõju meetme tegevuse eesmärkide saavutamisele ja projekti põhjendatust, milles
hinnatakse taotleja vajadust määruses ettenähtud tegevuste teostamiseks – osakaal 50
protsendipunkti koondhindes;
2) projekti kvaliteet, milles hinnatakse projekti meeskonnal ja projekti tegevustega kaasatud
teenuse pakkujatel olevate vajalike referentside ja kompetentside olemasolu, projekti
finantseerimisvõimekust, projekti tegevuste ning eelarve realistlikkust, selgust ja kuluefektiivsust
– osakaal 50 protsendipunkti koondhindes.
§ 15. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine
(1) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis vastavad kõikidele
järgnevatele nõuetele:
1) on § 14 lõikes 4 loetletud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50;
2) ei ole üheski § 14 lõikes 4 sätestatud valikukriteeriumis saanud madalamat hinnet kui 2,00.
(2) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui see ei kuulu lõike 1 alusel rahuldamisele või kui taotluse
rahastamise maht ületab taotluste rahastamise vaba jäägi.
(3) Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsus toimetatakse taotlejale kätte e-Toetuse
keskkonna kaudu kolme tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest.
7
§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja esitatud
taotluse alusel.
(2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui see puudutab
projekti tegevusi, eelarvet või tulemusi või kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti
oodatava tulemuse saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
(3) Rakendusüksus otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise 20 tööpäeva jooksul pärast
vastavasisulise taotluse saamist.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada perioodi 2014–
2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 ja § 47 lõikes 3 nimetatud juhtudel, kui:
1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsust või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 31. oktoobriks 2023. a.
(5) Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuses märgitakse tagastamisele kuuluv
toetuse summa ning tagastamise põhjus ja tähtaeg.
4. peatükk
Aruande esitamine, toetuse maksmine, toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja
kohustused
§ 17. Aruande esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti aruande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
tähtajal, kuid mitte hiljem kui 45 päeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.
(2) Toetuse saaja esitab projekti aruande e-Toetuse keskkonna kaudu koos maksetaotlusega.
(3) Aruande vormi avalikustab rakendusüksus oma veebilehel.
(4) Projekti aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
1) esitatud valminud digitaliseerimise teekaart;
2) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
3) toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.
§ 18. Toetuse maksmine
(1) Toetus makstakse toetuse saajale vastavalt ühendmääruse §-le 8, kui on täidetud järgmised
tingimused:
1) toetuse saaja on esitanud e-Toetuse keskkonna kaudu aruande;
2) toetuse saaja on e-Toetuse keskkonna kaudu esitanud maksetaotluse.
(2) Toetus makstakse toetuse saajale kindlasummalise maksena vastavalt ühendmääruse § 15
lõikele 3 ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest.
(3) Toetuse väljamakse tehakse 40 tööpäeva jooksul pärast toetuse rahuldamise otsuses kinnitatud
kindlasummalise makse aluseks olevate tegevuste elluviimist, tulemuste saavutamist ja tulemuste
saavutamise tõendamist vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tulemuste saavutamise
8
tõendamise alustele.
(4) Toetuse väljamakse tegemise eelduseks on määruses välja toodud tegevuste täielik teostamine
ja nende tõendamine rakendusasutusele:
1) digitaliseerimise teekaart peab vastama meetme eesmärgile § 2 lõikele 1 ja toetavatele
tegevustele § 7 lõike 2 punktidele 1-4;
2) digitaliseerimise teekaart peab vastama valikukriteeriumitele, mis ületasid taotluse hindamisel
§ 15 lõikes 1 punktis 1 toodud hindamislävendit;
3) tulemuste osalisel saavutamisel jääb toetus välja maksmata.
§ 19. Aruande ja maksetaotluse puuduste kõrvaldamise tähtaeg
(1) Kui aruande või maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, siis teavitatakse sellest
viivitamata toetuse saajat ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg,
sealjuures pikeneb aruande menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.
(2) Ekspertide kasutamise korral pikeneb aruande menetlemise tähtaeg ekspertiisi teostamiseks
kuluva aja võrra. Eksperdi kasutamisest teavitab rakendusüksus taotlejat viivitamata.
§ 20. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saaja kohustused on sätestatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24
ja 26.
(2) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud
õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega, õigus ärakuulamisele ning võimalus
esitada oma seisukohad haldusmenetluse seaduse §-s 40 ja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja korras.
§ 21. Rakendusüksuse kohustused
(1) Rakendusüksuse kohustused on sätestatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8
lõikes 2.
(2) Rakendusüksus kohustub säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat
viimase toetuse andmise otsusest arvates.
§ 22. Finantskorrektsioon
(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-
des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.
(2) Toetus nõutakse tagasi vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 48.
Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 toodud tingimustel.
(3) Toetuse tähtaegselt tagasi maksmata jätmisel maksab toetuse saaja viivist vastavalt perioodi
2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.
9
(allkirjastatud digitaalselt)
Raul Siem (allkirjastatud digitaalselt)
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman
kantsler
väliskaubandus- Ja Infotehnoloogiaminist
21.01.2021 määrus nr 3
„Digitaliseerimise teekaardi toetamise tingimused ja kord“
seletuskiri
Lisa 3
Riigi Tugiteenuste Keskuse märkustega arvestamine
Laekunud kommentaarid: Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi vastus:
Riigi Tugiteenuste Keskus
Eelnõu § 6 lõike 1 kohaselt on toetuse maksimaalne Arvestatud. Kindlasummaline makse on
suurus projekti kohta 15 000 €. Meedet rahastatakse määruses olemas §-s 18 ja see saab olema
Euroopa Regionaalarengu Fondist, seega kohaldub igakordselt otsuses kuna seda nõuab
meetmele Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a ühendmäärus § 8.
määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja
kord” (edaspidi ühendmäärus) § 6 lõikes 1 toodud
nõue, kasutada alla 100 000 € toetuse osaga
projektides lihtsustatud kuluhüvitamisviise. Antud
meetme rakendamisel soovitame kasutada
kindlasummalist makset, kuna projektide
eesmärgiks on digitaliseerimise teekaardi
valmimine. Tulemust on võimalik jah/ei vastusega
mõõta. Ettepaneku arvestamisel viia muudatused
sisse ka rakendamise punktidesse ning teha
muudatused kindlasummalise makse kasutamiseks.
Eelnõu § 6 lõiget 3 soovitame täiendada Ei ole arvestatud kuna kontrolli ajahetk on
ajamääraga, millal hinnatakse ettevõtte „taotluse esitamise kuupäev“, mitte
registreeritud aadressi (näiteks taotlusvooru „taotlusvooru väljakuulutamise kuupäeva
väljakuulutamise kuupäeva seisuga). Ettepaneku seis“. Kuna taotlusvoor on eelduste kohaselt
aluseks on maandada riski, et ettevõtted avatud mitu aastat ja elu loomulik osa on, et
registreerivad end ümber väljapoole määratud ettevõtja muudavad enda andmeid, siis võib
piirkondi toetuse määra suurendamiseks. „taotlusvooru väljakuulutamise kuupäev“
ettevõtja tegelike andmetega oluliselt
vastuolus olla. Kasvõi sinnani, et
„taotlusvooru väljakuulutamise kuupäeval“
ei olnud ettevõtet olemas.
Eelnõu § 8 täiendada ja lisada viide ühendmääruse Arvestatud, viide ühendmäärusele lisatud §-
§-le 2 s 1 lõikes 5. Ühendmääruse kohaldumine
tuleneb ühendmääruse § 1 lõikest 1 ja STS
§ 1 lõike 1 punktist 1, mis viitab
ühtekuuluvusfondidele. Kuna määruse § 1
lõige 1 sätestab, et tegemist on
ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskavaga (ja ühtekuuluvuspoliitika
fondide rakenduskava on mitme fondi, nagu
Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF),
Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja
Ühtekuuluvusfondi abil rahastatav
programm – kõigile neile kohaldub
ühendmäärus), siis puudub vajadus viidata
ühendmääruse §-le 2. Õigusaktid peavad
olema abstraktsed ja ei tohi sõnastuslikult
vohada. Kuna on selge, et ühendmäärus
kohaldub, siis puudub vajadus lisaks eraldi
mingitele punktidele viidata või taasesitada
õigusakti teksti uuesti. See käib ka taotluste
menetlemise määruse ja perioodi 2014–
2020 struktuuritoetuse seaduse kohta.
Lisaks on see ka sisuline vastus paljudele
järgnevatele kommentaaridele.
Juhul, kui lihtsustatud kuluhüvitusviise ei Arvestatud, rakendatud on lihtsustatud
rakendata, siis eelnõu § 8 täiendada ja lisada viide, kuluhüvitusviis. Seletuskirja on täiendatud
et mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 4 viitega ühendmääruse §-s 4 nimetatud
nimetatud kulud. Viimasele võib määruse raames kuludele. Lihtsustatud kuluhüvitusviis on
täiendavaid mitteabikõlblikke kulusid lisada. reguleeritud ühendmääruses, seda võib
otsustada ka iga taotluse rahuldamise
otsuses (ühendmääruse § 6 lõige 2). Seega
kohandub ühendmääruse § 4, mistõttu
määrusesse korduvate viidete lisamisele
puudub vajadus.
Eelnõu § 9 lõikes 2 on välja toodud, et projekti Arvestatud, seletuskirja tekst täpsustatud
abikõlblikkuse perioodi kestvus on kuni 6 kuud, järgnevalt: „Projekti maksimaalne periood
mis sellises sõnastuses tähendab, et projekti on kehtestatud tagamaks projektide
abikõlblikkuse maksimaalne võimalik periood on 6 kontsentreeritud elluviimine.
kuud. Määruse seletuskirja kohaselt on tegemist Digitaliseerimise teemad on uuenduslikud
projekti minimaalse abikõlblikkuse perioodiga. ja liiga pikaajaline projekti elluviimise tõttu
Teeme ettepaneku tuua eelnõu § 9 lõikesse 2 võivad moraalselt vananeda. Varasem
seletuskirjas toodud täpsustus, et projekti kogemus riigieelarvelise digidiagnostika
abikõlblikkuse perioodi kestvus on minimaalselt 6 toetusmeetme puhul tõendas, et projektide
kuud. elluviimiseks on 6 kuud piisav aeg.“ Meie
soov on, et projekti periood kestaks kuni 6
kuud, mitte ei oleks minimaalselt 6 kuud.
Minimaalne projekti periood kuni 6 kuud
tähendab seda, et mõni taotleja võib projekti
ellu viia ka kuni 2023. a.
Digitaliseerimisalased teemad on väga
uuenduslikud ja võivad liiga pika perioodi
tõttu moraalselt vananeda. Vähetähtis ei ole
ka see, et see distsiplineerib toetuse saajad
tegelema projektiga kontsentreeritult ja
meetme elluviimise perioodi lõpuks ei ole
EAS olukorras, kus osa raha on veel
kasutuses, aga periood on lõppemas.
Juhul, kui lihtsustatud kuluhüvitamisviise ei Arvestatud, § 8 lõige 1 sõnastuses tehtud
rakendata, siis palume abikõlblike kulude loetelu täpsustused (näidatud kursiivis):
täpsemalt sõnastada. Hetkel jääb arusaamatuks, „Abikõlblikud on ettevõtjavälise nõustajalt
milliseid kulusid peetakse silmas kulude all, mille sisseostetud nõustamisteenuste kulud
tulemit kasutatakse ettevõtja tegevuskohtades. vastavalt § 7 toetatavatele tegevustele ning
Samuti tuua välja, kui abikõlblikkusele on seatud § 9 lisatud, et (3) Abikõlblikud ei ole kulud,
lisatingimusi. Näiteks seletuskirjas on toodud, et mis on tehtud enne taotluse esitamist
kulu on abikõlblik tingimusel, et taotluse esitamise rakendusüksusele.“
hetkeks ei ole sõlmitud eelnevat digitaliseerimise
teekaardi koostamise lepingut, vältimaks tühimõju.
Vastavat tingimust määruse eelnõus selgelt kirja
pandud ei ole.
Eelnõu § 10 lisada viide Vabariigi Valitsuse 21. Arvestatud, määruse § 1 lõige 4 lisatud viide
augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014– Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a
2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020
menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste
tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi menetlemise nõuded ja tingimused toetuse
TMM) §-des 2 ja 3 nimetatud asjakohastele andmise tingimuste määruse
nõuetele. kehtestamiseks“. Seega kohaldub taotluste
menetlemise määrus samadel põhjustel, mis
ühendmäärus (vt eelnev selgitus
ettepanekule täiendada eelnõu § 8 ja lisada
viide ühendmääruse §-le 2), mistõttu
määrusesse korduvate viidete lisamisele
puudub vajadus.
Eelnõu § 11 täiendada ja arvestada, et taotlus peab Arvestatud, viide on § 1 lõikes . Määruse
vastama taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes eelnõu vastab TMM nõuetele ning vastavalt
1 sätestatule nõuetele. Eelnevalt nimetatule võib taotluste menetlemise määruse § 1 lõikele 3
lisada ka täiendavaid tingimusi. ja § 4 lõike 1 punktile 16 tuleb käesolevas
määruses kajastada täiendavaid tingimusi,
mitte neid, mis on juba kirjas taotluste
menetlemise määruses.
Palume tagada, et toetustingimuste määruses Taotleja kohustused on sätestatud STS § 21
tuleksid taotleja jaoks selgelt välja perioodi 2014- lõikes 2. STS § 14 (lõige 14) nõuab toetuse
2020 struktuuritoetuse seaduses (edaspidi STS) § saaja kohustuste sätestamist, mida on
21 lõikes 2 sätestatud taotleja kohustused. Üldiselt määruse eelnõus ka tehtud.
sätestatakse need eraldi §-na.
Eelnõu § 12 lõikes 1 soovitame välja tuua, et taotlus Arvestatud, § 12 lõige 1 lisatud, et taotluse
peab olema taotleja esindusõigusliku isiku poolt esitab taotleja esindusõiguslik isik.
esitatud.
Eelnõu § 12 lõiget 3 täiendada ja arvestada, et Arvestatud, § 12 lõiget 3 täiendatud, et
rakendusüksus ei kontrolli ainult taotluse, vaid ka rakendusüksus kontrollib taotluse ning
taotleja nõuetele vastavust. taotluse vastavust määruse nõuetele.
Sätestada eelnõus nõuetele vastavaks tunnistatud Arvestatud, § 14 algselt kavandatud taotluse
taotluste hindamise kord. Juhime tähelepanu, et ja taotleja määruse nõuetele vastavuse
TMM § 7 lõige 1 kohaselt, kui taotleja ja taotlus hindamine on asendatud hindepunktide
ühes selles kirjeldatud projektiga on tunnistatud alusel hindamisega.
nõuetele vastavaks, tuleb projektide valimiseks
rakendada toetuse andmise tingimuste määruses
sätestatud valikukriteeriume ja -metoodikat, mis
peavad olema kooskõlas rakenduskava
seirekomisjonis kinnitatuga.
Eelnõu § 12 täiendada ja viidata, mida taotluse Arvestatud, vastavalt TMM § 8 lõikele 4 on
rahuldamise otsuses sätestatakse ja täiendada määruse § 12 täiendatud lõikega 4.
vastavalt TMM § 8 lõikele 4.
Eelnõu § 12 täiendada ja lisada taotluse Arvestatud, taotluse rahuldamata jätmise
rahuldamata jätmise otsuse tegemise alused ja otsuse tegemise alused on sätestatud §-s 15.
lisada viited TMM § 8 lõigetele 2 ja 3.
Eelnõu § 12 täiendada ja lisada, et taotluse Arvestatud, taotluse rahuldamata jätmise
rahuldamata jätmise otsuses, tuleb märkida TMM § otsuse kättetoimetamise kord on sätestatud
8 lõikes 5 sätestatud teave. § 15 lõige 3.
Eelnõu § 13 lõike 1 sõnastust korrigeerida Arvestatud, § 13 lisatud lõige 4, milles
järgmiselt: TMM § 10 lõige 1 kohaselt muudetakse sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise
taotluse rahuldamise otsust rakendusüksuse otsuse tegemine vastavalt TMM §-dele 10 ja
algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku 11.
avalduse alusel ning järgides TMM §-des 10 ja 11
sätestatud tingimusi.
Eelnõu § 13 täiendada ja lisada kehtetuks Arvestatud, § 16 lõikesse 5 lisatud viide
tunnistamise alusena STS § 22 lõikes 3 ja § 47 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 ja §
lõikes 3 nimetatud juhtud. 47 lõikele 3 kuigi STS kohaldub vastavalt
STS §-dele 1 ja 14, mistõttu puudub vajadus
seaduse teksti määruses taasesitada.
Eelnõu § 16 täiendada ja viidata toetuse saaja Arvestatud, § 20 lisatud lõige 1 viitega STS
kohustustele, mis on sätestatud STS §-des 24 ja 26. §-dele 24 ja 26.
Vajadusel võib nimetatud nõudeid täpsustada.
Sätestada eelnõus toetuse saaja õigused: saada Arvestatud, § 20 lisatud lõige 3, milles on
rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis sätestatud toetuse saaja õigused ning tehtud
on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse viide §-dele 40 ja § 23 lõikele 2.
saaja kohustustega, õigus ärakuulamisele ning
võimalus esitada oma seisukohad haldusmenetluse
seaduse §-s 40 ja STS § 23 lõikes 2 sätestatud
juhtudel ja koras.
Eelnõu § 17 täiendada ja tuua välja, et Arvestatud, § 21 lisatud lõige 1 viitega STS
rakendusüksuse kohustused on sätestatud STS § 8 § 8 lõikele 2. Nimetatud nõuete
lõikes 2. Vajadusel võib nimetatud nõudeid täpsustamise järele puudub vajadus.
täpsustada.
Sätestada eelnõus finantskorrektsioonide tegemise Arvestatud, lisatud § 22
kord vastavalt STS 3. peatüki 12. jaole ja Finantskorrektsioon.
ühendmääruse 4. peatükis sätestatule.
Sätestada eelnõus STS § 14 punktis 3 meetmete Arvestatud. Kuna tegemist on 4. suunda
nimekirja kohane meetme tegevuse väljundinäitaja, kuuluva toetusega, siis väljundnäitaja saab
millesse peab projekt panustama. Ebaselgeks jääb olla sellele suunale kehtestatud
määruse oodatav tulemus. väljundnäitaja. Seetõttu on väljundnäitajaks
„abi saanud ettevõtjate arv“ ning määruse §
2 lisatud lõige 2 järgmises sõnastuses:
„Määrus panustab meetme väljundnäitaja
suurenemisse, milleks on abi saanud
ettevõtjate arv.“
Sätestada eelnõus millise ühendmääruse § 14 lõige Arvestatud, kasutatakse kindlasummalist
1 punkti alusel makseid tehakse. Seletuskirjas on makset ning maksete tegemise alus ja kord
välja toodud järgmine „Maksetaotluse saamisel on sätestatud §-s 18.
kontrollib rakendusüksus kulude abikõlblikkust,
kulude eest tasumist omafinantseeringu ulatuses
ning maksetaotluse ja sellega esitatud dokumentide
nõuetele vastavust“. Vastavalt seletuskirjas välja
toodule sätestada ka eelnõus, et makseid
teostatakse ühendmääruse § 14 lõige 1 punkt 2
alusel.
Seletuskirjas palume viia sisse muudatus, et Arvestatud, seletuskirja lisatud, et „toetuse
rakendamine toimub SFOSis EASi eteeninduse saaja esitab projekti aruande ning
asemel. Aruannet ei ole vaja esitamiseks maksetaotluse hiljemalt 45 päeva jooksul
digiallkirjastada ja kui maksete arendus SFOSis pärast projekti abikõlblikkuse perioodi
valmib 2021 esimeses pooles, siis ei ole ka kulude lõppu.“ Selle meetme saab avada ilmselt
esitamiseks vaja enam digiallkirja (Seletuskiri lk enne SFOSi maksete arenduse valmimist,
6). mistõttu on keeruline järgida, mis SFOSi
versioon ja sealt tulenevad erisused
kehtivad taotlejale.
väliskaubandus- Ja Infotehnoloogiaminist
21.01.2021 määrus nr 3
„Digitaliseerimise teekaardi toetamise
tingimused ja kord“ seletuskiri
Lisa 2
Rahandusministeeriumi märkustega arvestamine
Laekunud kommentaarid: Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi vastus:
Rahandusministeerium
Eelnõu ei ole olulises osas kooskõlas Arvestatud ning peale tehtud muudatusi on
struktuuritoetuse seadusega (edaspidi STS) ning määrus kooskõlas STS-iga.
struktuuritoetustest rahastatud toetuse andmise
tingimuste määruse ja selle seletuskirja koostamise
juhistega.
Määruse eelnõu (edaspidi määrus) alusel on Arvestatud. Määruse eelnõu § 1 lõigetes 2 ja
kavandatud nii vähese tähtsusega abi andmine, kui 3 on viidatud vähese tähtsusega abi
riigiabi andmine üldise grupierandi määruse nr määrusele ja üldise grupierandi määrusele.
651/2014 alusel. Toome välja, et määruse on hetkel Lisatud on lõiked 4 -7. STS § 14 punkti 4
puudu mõned üldpõhimõtted, millest grupierandi järgi tuleb toetuse andmise tingimuste
määruse ja vähese tähtsusega abi määruse alusel määruses viidata riigiabi või vähese
koostatud abikavas peaks abi saajat teavitama. tähtsusega abi andmist reguleerivale
Osaliselt on riigiabi andmise ja vähese tähtsusega Euroopa Liidu õigusaktile. STS ei nõua
abi andmise üldpõhimõtteid selgitatud eelnõu täiendavaid viiteid. Nii vähese tähtsusega
seletuskirjas, kuid need peaksid olema toodud ka abi määrus kui ka üldise grupierandi määrus
määruse tekstis. on komisjoni määrused. Euroopa Liidu
Üldpõhimõtted, millest grupierandi määruse alusel Toimimise Lepingu artikli 288 järgi on
määrus tervikuna siduv ja vahetult
koostatud abikavas peab abi saajat teavitama:
kohaldatav kõigis liikmesriikides. Ehk
- täpne viide vastavale Euroopa Komisjoni
teisisõnu on Euroopa Liidu määrused
määrusele ja vastavale artiklile;
otsekohalduvad ja neid riigisiseste
- välistused, sh loetelu mitteabikõlblikest
õigusaktidega üle ei võeta ega seeläbi
sektoritest, raskustes ettevõtja toetamise
täiendavalt ei tõlgendata. Seega ei oleks
välistus, välistus ettevõtjatele, kellel on
täiendavad viited vähese tähtsusega abi
tagasi maksmata Euroopa Komisjoni eelneva
määruse ja ka üldise grupierandi määruse
otsuse alusel tagasinõutud toetus (võib ka
mingitele konkreetsetele sätetele mitte
viitega grupierandi määruse vastavatele
üksnes ebavajalikud, vaid ka eksitavad,
artiklitele);
luues mulje, et nimetatud komisjoni
- ergutava mõju nõue vastavalt grupierandi
määrused tervikuna justkui ei kohaldukski.
määruse artiklile 6;
- abikõlblikud kulud vastavalt grupierandi
määrusele;
- abi suurus ja osakaal, mis ei ületa grupierandi
määruses sätestatut;
- abi andmisega seotud dokumentide
säilitamise nõue (abi andjal) vastavalt
grupierandi määruse artiklile 12 (s.o 10 aastat
viimase abi andmisest ehk otsuse
tegemisest).
Üldpõhimõtted, millest vähese tähtsusega abi
määruse alusel koostatud abikavas peab abi saajat
teavitama:
- täpne viide vastavale Euroopa Komisjoni
määrusele;
- välistused, sh loetelu mitteabikõlblikest
sektoritest (võib viitega vähese tähtsusega
abi määrusele); raskustes ettevõtja toetamise
välistus, kui see on asjakohane;
- abi maksimaalne suurus (üldjuhul 200 000
eurot ettevõtja kohta 3 majandusaasta
jooksul);
- ühe ettevõtja mõiste (võib ka viitega
vastavale artiklile);
- kumuleerimine muu vähese tähtsusega abiga
või riigiabiga (võib ka viitega vastavale
artiklile);
- abi andmisega seotud dokumentide
säilitamise nõue (abi andjal, 10 aastat
viimase abi andmisest ehk otsuse
tegemisest).
Arvestades eeltoodut tuleb eelnõud sisustada
vastavate asjakohaste puuduolevate
üldpõhimõtetega.
Määruse § 6 kohaselt on toetuse määr 90 protsenti Arvestatud, erisus lisatud, näidatud
projekti abikõlblikest kuludest. Juhime tähelepanu, kursiivis: § 6 lõige 2 lisatud „Toetuse määr
et üldise grupierandi määruse artikkel 18 punkti 2 on üldise grupierandi määruse artikkel 28
kohaselt, mille alusel on samuti plaanis eelnõu alusel abi andmisel 70 protsenti projekti
kohaselt abi anda, ei tohi abi osakaal ületada 50% abikõlblikest kuludest.“; § 6 lõige 3 lisatud
abikõlblikest kuludest. Arvestades eeltoodut teeme „Tallinna ja Tartu linnades registreeritud
ettepaneku vastav erisus abi osakaalu osas eelnõus ettevõtja toetuse määr on üldise grupierandi
sätestada. määruse artikkel 28 alusel abi andmisel 50
protsenti abikõlblikest kuludest.“; § 6
lisatud uus lõige sõnastuses „Toetuse määr
on 50% abikõlblikest kuludest abi andmisel
nii VTA artikkel 3 kui üldise grupierandi
määruse alusel.“. Poliitiline soov on
võimaldada väljaspool Tallinna ja Tartu
linna paiknevatele ettevõtetele võimalikult
väike omaosaluse määr. See on võimalik
artikkel 28 lõige 4 alusel abi andmisel
(teadmussiire). Lõikes 2 lisatud, et
innovatsiooni nõuandeteenusteks ja
tugiteenusteks antava abi kogusumma ei või
ületada 200 000 eurot ettevõtja kohta mis
tahes kolmeaastase ajavahemiku jooksul.
Määruse §-s 11 on toodud taotlejale ja taotlusele Ei ole arvestatud kuna määruse §- 6 on juba
esitatavad nõuded. Kuivõrd määruse alusel on sätestatud kõigile ettevõtetele, sh väikese ja
kavandatud anda riigiabi väikese ja keskmise keskmise suurusega ettevõtetele antav
suurusega ettevõtjale, teeme ettepaneku see nõue riigiabi, siis puudub vajadus lisada see § 11,
taotleja osas, kes on riigiabi saaja sätestada ka mis sätestab taotlejale ja taotlusele
eelnõu §-s 11. esitatavad nõuded. Teise õigusakti sätet ei
pea taasesitama, sest see kohaldub.
Eelnõu seletuskirja 3. peatükis on selgitatud, et Arvestatud, täiendavalt hinnatud, kas
üldises grupierandi määruses on sätestatud Covid- üldises grupierandi määruses 02.07.2020
19 viiruse levikuga seoses ajutine leevendus. kehtestatud ajutist leevendust seoses
Erandina kohaldatakse üldist grupierandi määrust raskustes olevate ettevõtjatega saaks
siiski ettevõtjate suhtes, kes ei olnud 31. detsembri rakendada. Otsustatud, et üldises
2019. aasta seisuga raskustes, kuid sattusid grupierandi määruses 02.07.2020. a
raskustesse ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni kehtestatud ajutist leevendust seoses
30. juunini 2021. Juhime tähelepanu, et kuigi raskustes olevate ettevõtjatega antud
eeltoodud ajutine leevendus seoses raskustes määruse puhul ei rakendata, seletuskirjas
olevate ettevõtjatega üldises grupierandi määruses vastav parandus tehtud. Kuna kogu sisu
tõesti käesoleva aasta juuli alguses tehti, tuleb tuleneb üldise grupierandi määrusest
struktuurifondidest rahastamisel siiski vaadata ka (artiklid 18 ja 28), siis antud määruse
konkreetse fondi kohta nõukogu määruses täiendamise vajadus puudub. Määruse
sätestatud tingimusi. Kui konkreetset fondi eelnõu on kooskõlas nii Euroopa Liidu
reguleerivas määruses on sätestatud keeld raskustes õiguse kui ka Eesti õigusega.
oleva ettevõtja toetamiseks, ei saa üldises Regionaalfondi määrust 1301/2013 muudeti
grupierandi määruses 02.07.2020 kehtestatud aprillis 2020 seoses Covid-19 viiruse
ajutist leevendust sellest fondist rahastamisel levikut puudutavate õigusaktide
rakendada. Ka Vabariigi Valitsuse 21.08.2014 vastuvõtmisega. Üldist grupierandi määrust
määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 muudeti juulis 2020. Mõlemad määrused on
struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste meetmes otsekohalduvad ja ei välista
menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise üksteist, vaid täiendavad. Regionaalfondi
tingimuste määruse kehtestamiseks“ § 3 lõikes 1 määruse artikli 3 lõike 2 punkti d kohaselt ei
sätestatud, et taotlejal ja partneril peab olema toetata raskustes olevaid ettevõtjaid, nagu
omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude need on määratletud liidu riigiabi normides;
tasumise suutlikkus nõuetele vastava taotluse ettevõtjaid, kes saavad riigiabi ajutise
esitamise hetke seisuga. Sama paragrahvi lõike 2 raamistiku või komisjoni määruste (EL) nr
punkti 3 kohaselt on taotlejal ja partneril 1407/2013, (EL) nr 1408/2013 ja (EL) nr
omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude 717/2014 kohast toetust, ei käsitata
tasumise suutlikkus, kui nad ei ole Euroopa Liidu käesoleva punkti kohaldamisel raskustes
õiguse kohaselt raskustes ettevõtjad, kui nad on olevate ettevõtjatena. Vastuolu puudub ka
riigiabi saajad. Arvestades eeltoodud vajab ühendmäärusega, kuna riigiabi
täiendavat hindamist, kas kavandatava toetuse reguleerivate aktidega vastuolu ei ole.
raames siiski üldises grupierandi määruses
02.07.2020 kehtestatud ajutist leevendust seoses
raskustes olevate ettevõtjatega saaks rakendada.
Kui raskustes olevaid ettevõtjaid määruse alusel
toetada ei saa peaks välistus olema toodud ka
eelnõus endas.
Sätestada määruses meetmete nimekirja kohane Arvestatud. Kuna tegemist on 4. suunda
meetme tegevuse väljundinäitaja, millesse peab kuuluva toetusega, siis väljundnäitaja saab
projekt panustama vastavalt STS § 14 lõikele 3. olla sellele suunale kehtestatud
Eelnõu seletuskirjas tuleb välja tuua, millisesse väljundnäitaja. Seetõttu on väljundnäitajaks
rakenduskava tulemusnäitajasse tegevused „abi saanud ettevõtjate arv“ ning määruse § 2
panustavad. lisatud lõige 2 järgmises sõnastuses:
„Määrus panustab meetme väljundnäitaja
suurenemisse, milleks on abi saanud
ettevõtjate arv.“ Seletuskirja on lisatud
sihttaseme prognoos – kuna meetme eelarve
on 1 500 000 eurot, siis prognoosime 100
toetuse saajat, millest unikaalseid on 40.
Sätestada määruses seirekomisjonis kinnitatud Arvestatud. Määruse § 14 on sätestatud
üldistest projektide valikukriteeriumid ja - projektide valikukriteeriumid ja hindamise
metoodika, mille kujundamisel on arvestatud kord. Valikukriteeriumid on vastavusse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) viidud üldiste valikukriteeriumidega.
nr 1303/2013 artikli 125 lõike 3 punktis a nimetatud Määrust on täpsustatud taotluse ja taotleja
nõudeid ja põhimõtteid vastavalt STS § 14 lõikele määruse nõuetele vastavuse kontrollimise
11. nõuete osas. STS § 14 punkti 11 järgi peab
antud määruses kajastama projektide
valikukriteeriumid ja -metoodika, mille
kujundamisel on arvestatud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
1303/2013 artikli 125 lõike 3 punktis a
nimetatud nõudeid ja põhimõtteid. Need
nõuded ja põhimõtted on järgmised: 1)
tagavad selle, et tegevused aitavad kaasa
asjakohaste prioriteetide osas konkreetsete
eesmärkide täitmisele ja tulemuste
saavutamisele; 2) on mittediskrimineerivad
ja läbipaistvad; 3) arvestavad artiklites 7 ja
8 sätestatud üldpõhimõtteid ehk meeste ja
naiste võrdõiguslikkust ja säästvat arengut.
Antud määruses on taotluse
valikukriteeriumiks määruse nõuetele
vastavus. Määruse nõuded ja eesmärgid on
kooskõlas STS § 14 punktiga 11.
Eelnõu seletuskirja peatükis 4. analüüsida, kuidas Arvestatud, seletuskirja peatükk 4
antud tegevus mõjutab kliima ja keskkonnahoiu, täiendatud analüüsiga, kuidas antud tegevus
võrdsete võimaluste, infoühiskonna, mõjutab kliima ja keskkonnahoiu, võrdsete
regionaalarengu või riigivalitsemise võimaluste, infoühiskonna, regionaalarengu
eesmärke vastavalt STS § 12 lõike 1 punktile 13. või riigivalitsemise eesmärke vastavalt STS
Analüüsis tuleb välja tuua, kuidas toetatavad § 12 lõike 1 punktile 13. Analüüsis on
tegevused võivad mõjutada asjakohaseid läbivaid selgelt ja arusaadavalt välja toodud see,
teemasid ehk milles seisneb mõju. kuidas toetatavad tegevused võivad
mõjutada asjakohaseid läbivaid teemasid
ehk milles seisneb nende mõju.
Seletuskirjas esitada teave meetme või selle Arvestatud, seletuskirja peatükk 5 teave
tegevuse rahastamise kohta pärast tegevuse lisatud. Antud toetuse eelarve (1,5 MEUR)
lõppemist vastavalt STS § 12 lõike 1 punktile 12. on eraldatud arenguprogrammi eelarvest ja
Sealjuures peab eraldi märkima, kui suured on selle konkreetse tegevuse osas ei ole
tegevuste edasise käigushoidmise kulud. Analüüs planeeritud edasisi tegevusi.
peab sisaldama:
- meetme rahaliste vahendite jaotust kuni
2023. aasta lõpuni aastate ja rahastusallikate
lõikes, sh riigieelarveline kaasrahastamine;
- arvestuse aluseid ehk selgitus, kuidas ja
millistest andmetest ning ühikutest lähtuvalt
on arvutatud meetme ja/või tegevuse
maksumused;
- selgitust, millise katteallika/tegevusega on
tegemist ning milliste tegevuste edasisel
rahastamisel ja/või tulemuste edasisel
kasutamisel minnakse üle teistele
katteallikatele ning millistele katteallikatele.
Kui neid on mitu, siis millises proportsioonis
üle minnakse;
- analüüsi ja arvestust, kuidas välditakse
negatiivset mõju valitsussektori
eelarvepositsioonile. Näiteks tegevuse
tulemusel saavutatav kulude kokkuhoid
selle tegevuse rahastamisel või teiste
tegevuste vajaduse ärajäämisel, täiendavad
tulud mujal valitsussektoris.
Seletuskirja 5. peatükis tuleb eelarve kasutamist Arvestatud ja seletuskirja peatükk 5
analüüsida järgmistes aspektides: täiendatud. Eelarvelised vahendid
eraldatakse arenguprogrammi eelarvest.
- põhjendada millistest vahenditest on
Meedet rahastatakse Euroopa
kavandatud antud meede ellu viia, kuna
Regionaalarengu Fondist. 50% nõude
meile teadaolevalt on antud meetme
täitmine on tagatud seetõttu, et
tegevuse eelarve planeeritud ning suuremas
arenguprogrammist rahastatakse projekte
osas kohustustena üles võetud;
alla 50% toetusmääraga (35–45%) ja antud
- millisest Euroopa Liidu fondist antud eelarve osa 1,5 MEUR ei mõjuta osakaalu.
meedet rahastatakse; Tegemist on ühe taotlusvooruga, kus on
- mis on antud rakendsusskeemi toetuse jooksev taotlemine ja taotlusvoor on avatud
osakaal abikõlblikest kuludest ning kuidas kuni eelarveliste vahendite lõppemiseni.
tagatakse meetmete nimekirjas toodud
meetme tegevuse 4.4.1 Euroopa Liidu
toetuse osakaal 50% ulatuses, kuna
projektidele soovitakse rakendada erinevat
toetusemäära;
- seletuskirjas tuleb analüüsida kui meetme
või selle tegevuse eelarvest on kavandatud
teha mitu taotlusvooru, siis nimetatakse
rakendamise ajaplaan, sh nimetades millise
osa või etapi rakendamisega on tegemist,
kavandatava või kavandatavate
taotlusvoorude toetuse eelarve ja analüüsil
põhinev arvutuskäik õigustamaks
taotlusvooru eelarvet.
Määruse §-s 2, tuleb täpsemalt sõnastada toetuse Arvestatud ja määruse § 2 täiendatud
andmise eesmärk ning tulemus vastavalt STS § 14 olulisel määral. Määruses nimetatud
punktile 1 ja 3. Eesmärgi ning tulemuse eesmärk on väga konkreetne ja STS § 14
sõnastamisel tuleb lähtuda, millist probleemi punkti 1 kohased prioriteetse suuna meede
lahendatakse ja milline on meetme tegevuste läbi on määruse § 1 lõikes 1 nimetatud. Määruse
oodatav tulemus. § 2 on lisatud väljundnäitaja ning
seletuskirjas lisatud, millist probleemi
lahendatakse järgmises sõnastuses:
„Toetuse andmise eesmärk on toetada
digitaliseerimise teekaartide koostamist,
mille tõttu kasvab teadlikus ja valmisolek
digitaalseid tehnoloogiaid rakendada.“
Kuna tegemist on 4. suunda kuuluva
toetusega, siis väljundnäitaja saab olla
sellele suunale kehtestatud väljundnäitaja.
Seetõttu on väljundnäitajaks „abi saanud
ettevõtjate arvu suurenemine“. Vastavalt on
määruse § 2 lisatud uus lõige sõnastuses:
„Määrus panustab meetme väljundnäitaja
suurenemisse, milleks on abi saanud
ettevõtjatete arvu suurenemine“.
Täiendada määruse §-i 2 ning tuua välja tegevuse Arvestatud ja määruse § 2 lõikes 2 lisatud
seos vastavate arengukavadega ning seletuskirjas seosed 4. prioriteetse suunaga. Kuna
tuua välja seosed 4. prioriteetse suuna teiste määruses on juba välja toodud seos
tegevustega. kasvustrateegiaga, siis on määruses ja
seletuskirja lisatud seosed 4. prioriteetse
suuna teiste tegevustega. Määrus on
suunatud Eesti teadus- ja arendustegevuse
ning innovatsiooni strateegias 2014–2020
„Teadmistepõhine Eesti“ ja arengukavas
„Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–
2020“ nimetatud eesmärkide täitmisele ning
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava 2014–2020“ eesmärgi „Eesti
ettevõtted pakuvad uuenduslikke kõrge
lisandväärtusega tooteid ja teenuseid“
saavutamisele. Seletuskirjas on lisatud, et
määrus valmistab kaudselt ette Teadus- ja
arendustegevuse, innovatsiooni ja
ettevõtluse arengukava 2021–2035“
tegevusi (määruse koostamise hetkel
Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud
ning Riigikogus arutlusel). Seletuskirja on
lisatud peatükk 6, milles on välja toodud
seosed teiste meetmetega.
Määruse §-s 4 tuleb välja tuua, millistel alustel on Arvestatud. Üldaktis üldiselt üksikaktile ei
rakendusasutus ja -üksus määratud. viidata kuid seletuskirjas on § 4 selgituses
lisatud, et rakendusasutus ja rakendusüksus
on määratud vastavalt struktuuritoetuse
seaduse § 12 lõike 3 alusel Vabariigi
Valituse kinnitatud perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse meetmete nimekirjale.
Viide Vabariigi Valitsuse korraldusele,
mille redaktsioon vananeb väga kiirelt, ei
anna määrusele lisandväärtust. Näiteks
ainuüksi 2020. aasta kohta on praegu kehtiv
neljas korraldus. Vabariigi Valitsuse
korraldus, mis määrab meetmete nimekirja
kaudu rakendusasutuse ja rakendusüksuse
kehtib ka ilma selle viiteta antud määruses.
Määruses olev rakendusasutuse ja
rakendusüksuse sätestamine on igati
õiguspärane ka ilma määruses tehtud viiteta
Vabariigi Valitsuse korraldusele.
Määruse §-s 5 tuleb välja tuua vaide menetlemise Arvestatud ning § 5 lõiget 1 täiendatud
alused vastavalt STS §-le 51. lausega „Vaie esitatakse rakendusüksuse
kaudu rakendusasutusele.“. Kuna STS § 14
punkti 19 kohaselt on vaiete menetleja
määruse § 5 lõikes 1 määratud (kuigi ka
selle eeldus on STS § 51 lõikes 2 tegelikult
olemas, kuid kuna volitusnormiks olev STS
§ 14 punkt 9 nõuab), siis tuleb see sätestada
ka antud määruses. STS, sealhulgas STS §
51 kohaldub nagunii tulenevalt antud
määruse volitusnormist ja STS § 1 lõikest 2.
Seaduse teksti määruses taasesitamine ei ole
vajalik.
Määruse §-i 8 lisada STS § 14 lõike 7 kohane teave Arvestatud, viide ühendmäärusele lisatud §-
ning lisada viide ühendmääruse §-le 2. s 1 lõikes 5. Kulude abikõlblikkus on
käsitletud määruse §-s 8. Ühendmääruse
kohaldumine tuleneb ühendmääruse § 1
lõikest 1 ja STS § 1 lõike 1 punktist 1, mis
viitab ühtekuuluvusfondidele. Kuna
määruse § 1 lõige 1 sätestab, et tegemist on
ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskavaga (ja ühtekuuluvuspoliitika
fondide rakenduskava on mitme fondi, nagu
Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF),
Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja
Ühtekuuluvusfondi abil rahastatav
programm – kõigile neile kohaldub
ühendmäärus), siis puudub vajadus viidata
ühendmääruse §-le 2.
Lisaks juhime tähelepanu, et kuivõrd määruse Arvestatud, seletuskirja lisatud, et
kohaselt on kavas riigiabi andmine üldise grupierandi teatise meetme kohta teeb
grupierandi määruse nr 651/2014 alusel tuleb enne pärast meetme kehtima hakkamist
abikava rakendamist esitada Euroopa Komisjonile rakendusüksus.
ka grupierandi teatis (konkurentsiseaduse § 342 lg
3).
Selguse huvide palume seletuskirjas tuua välja Arvestatud, seletuskirja täiendatud
selge seos „Ühtekuuluvuspoliitika fondide selgitusega, et antud määruse tulemusena
rakenduskava 2014-2020“ prioriteetse suuna tehakse toetust saava ettevõtja poolt
Euroopa Liidu kasutamise eesmärgiga 4: Eesti eeltööd, et edaspidi teha investeeringuid
ettevõtted pakuvad uuenduslikke kõrge uudsete digitaalsete tehnoloogiate
lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning kuidas kasutuselevõttu. See aitab ettevõtjatel tõsta
antud tegevus panustab investeerimisprioriteedi enda toodete ja teenuste lisandväärtust, sest
raames toetatavasse meetmesse. uued tehnoloogiad on senistest
efektiivsemad ning mõjutavad otseselt
ettevõtte majandustulemusi.
väliskaubandus- Ja Infotehnoloogiaminist
21.01.2021 määrus nr 3
„Digitaliseerimise teekaardi toetamise
tingimused ja kord“ seletuskiri
Lisa 1
Märkustega arvestamine
Laekunud kommentaarid: Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi vastus:
Eesti Kaubandus-tööstuskoda
Tervitatav on riigi ettepanek toetada ettevõtteid Teadmiseks võetud.
digitaliseerimise kiirendamise osas
digitaliseerimise teekaardi loomise kaudu, kuid
soovime teada, kas riik toetab ettevõtteid ka
teekaardis väljatoodud tegevuste elluviimise osas.
Digitaalsete uuenduste elluviimine ja nende
toimimise hoidmine on olulised digitaliseerimise
osad, mis nõuavad ettevõtetelt palju rahalist
ressurssi, mida neil ei pruugi olla. Seetõttu võib
juhtuda, et luuakse digitaalne teekaart, kuid
edasised sammud jäävad ettevõtetel tegemata ning
suurt kasutegurit ettevõttele sellest ei teki. Seega
peab Kaubanduskoda vajalikuks, et riik looks
toetusmeetme ka digitaliseerimisega seotud
investeeringute elluviimiseks. Kui riik loob
toetusmeetme ka teekaardis väljatoodud tegevuste
elluviimiseks, siis rõhutame põhimõtet, et selle
toetuse saamise nõudeks ei oleks ainult sellise
teekaardi koostamine, mis vastab eelnõust
tulenevatele nõuetele või ka üleüldiselt digitaalse
teekaardi olemasolu. Kui ettevõtja on tellinud
teekaardi, mis täielikult ei kattu eelnõust tulenevate
teekaardi nõuetega, siis ka sel juhul peaks igal juhul
olema ettevõtjal võimalik toetust taotleda.
Mitmed ettevõtted tõid välja, et erisuse loomine Teadmiseks võetud. Oluliseks sihtrühmaks
Tartu ja Tallinna ettevõtetele, kelle puhul on toetuse on üle Eesti paiknev turismisektor.
määr ainult 50% abikõlblikest kuludest, pole Regionaalse erisuse eesmärgiks on toetada
mõistlik ega õiglane kõikide sektorite vaates ettevõtteid, kelle juurdepääs rahastusele (nt
(Eelnõu § 6 lg 3). Mõistame, et soov on eelkõige laenukapital) on muudel võrdsetel
toetada ettevõtteid, kes ei asu suuremates linnades, tingimustel piiratud.
et mõjutada positiivselt riigi regionaalarengut, kuid
osades tööstusharudes asuvadki ettevõtted
peamiselt Tartus ja Tallinnas. Näitena võib tuua
trükitööstuse firmad, millest enamik asuvad
Tallinnas ja Tartus ning kes peaksid erisuse tõttu
arvestama väiksema toetusmääraga.
Liikmete poolt esitati ka ettepanek lisaks teekaardi Arvestatud. Kuna teekaarti koostavas
koostamise toetamisele toetada ka digimuutuste meekonnas peab olema ettevõtte esindaja,
elluviimise nõustamist. See on just seetõttu oluline, siis toetab määrus ka ettevõttes
et kui teekaardi koostamine tehakse välise abiga digimuutuste elluviimise nõustamist.
ära, siis samamoodi on vaja kompetentsi uuenduste
elluviimisel. Samade ekspertide kaasamine viiks
nähtava tulemuseni, kus oleks tagatud toetusrahade
tõhus kasutamine ning tulemuslikkus.
Märgiti ära, et toetust võiks saada rohkemate Teadmiseks võetud, seletuskirja täiendatud.
valdkondade ettevõtjad, sest koroonaviiruse tõttu Määruse sihtgrupiks on toodet või teenust
on majanduslikult raskes olukorras paljude omavad ja arendavad ettevõtjad, kellele
sektorite ettevõtted. Näiteks on kahju saanud hulgi- määrus pakub muuhulgas ka võimalust
ja jaekaubanduse valdkondades tegutsevad alustada ning laiendada oma toodete ning
ettevõtjad, kel on olnud vajalik koroonaviirusest teenuste turustamist läbi e-kanalite ning
tingitud olude tõttu kiirelt digitaliseerida lihtsustada andmeliikumisel põhinevat
olemasolevaid protsesse. Seletuskirjas võiks veelgi suhtlust oma tarneahelates. Hulgi- ja
põhjalikumalt esile tuua põhjendused, miks osad jaekaubanduse ettevõtjad on paljude
valdkonnad on täielikult välistatud ning miks on sihtgrupiks olevate ettevõtete partnerid
toetusmeede suunatud pigem teatud kindlate kohalikes tarneahelates, mistõttu saavad
sektorite ettevõtjatele. digitaalsete tehnoloogiate senisest laiema
kasutamise toetamisele suunatud meetmes
osaleda koostöös oma tarnijatega.
Eelnõu § 11 lg 3 toob välja vajaduse võrreldavate Arvestatud, § 11 lg 3 lisatud „Kui kolme
hinnapakkumiste võtmiseks juhul, kui teenuse sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik
maksumus on suurem kui 20 000 eurot. Liikmed esitada või kui ei valita odavaimat
tõid esile, et selle punkti puhul oleks vajalik välja pakkumust, esitatakse sellekohane
tuua, kas ja millisel määral see hindamist mõjutab. põhjendus“.
Võib tekkida olukord, kus toetuse taotleja tunneb
sundi valida odavaim, mitte endale kõige sobivam
pakkumine. Palume selguse mõttes lisada, et
madalaima hinnaga pakkumise valimine ei ole
kohustuslik.
Toome märkusena esile, et huvigruppidele anti Teadmiseks võetud.
ebamõistlikult lühike tähtaeg eelnõule tagasiside
andmiseks (10.11.2020 saadeti eelnõu ning
seletuskiri välja ja tagasiside tähtajaks määrati
13.11.2020). Ministeeriumitele saadeti eelnõu
kooskõlastusringile varem, kuid meieni jõudis see
kahjuks hiljem. Palume edaspidi võimaldada
pikemat vastamise tähtaega, et saaksime liikmetelt
pikema aja jooksul arvamust küsida ning
omapoolseid seisukohti kujundada.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Lisada eelnõu § 11 lg 2 punkt 10 sõnastuses “projekti Ei ole arvestastud kuna digitaliseerimise
elluviimise koht”. Projekti elluviimise asukoht peab teekaardi objekt on ettevõte, mis võib
olema küsitud ja ettevõtte selgitusena. See tuleneb kuuluda mitmetest tegevuskohtadest (nt
grupierandi määrusest artiklist 6, kus on öeldud: turismiettevõtte puhul tavaline). Projekti
“2. Abil loetakse olevat ergutav mõju, kui abisaaja elluviimise asukohta on võimalik üheselt
on asjaomasele liikmesriigile esitanud kirjaliku tuvastada ainult siis kui analüüsime
abitaotluse enne projekti või tegevusega seotud töö olemasolevat protsessi, sisendlaost
alustamist. Abitaotlused peavad sisaldama väljundlaoni kuid seda me antud määruses ei
vähemalt järgmist teavet: .. c) projekti toimumise tee.
koht”. Projekti toimumise koha peab ettevõtte ise
määrama, kuna see ei ole väga paljudel juhtudel
ettevõtte jur aadress (nt ettevõte jur aadress
Tallinnas, tehas tegelikult toimetab Põlvamaal ->
sel juhul on väljaspool Tallinnat tegutsev ettevõtte,
kes saaks taotleda VTAna 70% toetusemäära.
Seega tuleb muuta ka § 3 lg 6, kus tuleb viidata
tegutsemise mitte registreerimise asukohale.
Eespool ka sõnastusettepanek.
Eelnõu §11 lg 1 kohaselt võib taotlejaks olla Arvestatud, FIE ei saa olla taotleja kuna FIE
füüsilisest isikust ettevõtja. FIE ei esita ei koosta ega esita majandusaasta aruandeid,
majandusaasta aruannet, et saaks kontrollida tema parandus eelnõu §11 lõikes 1 tehtud.
käivet kahe majandusaasta keskmist müügitulu
äriregistrile esitatud MAAst. Kui FIE jääb sisse
tuleb see info teistmoodi lahendada ja määrusesse
kirjutada. Teeme ettepaneku see sihtgrupp välja
jätta, kuna võttes arvesse lävendit (müügitulu) ja
välistades mittesobivad tegevusalad, on MTA
andmete kohaselt määrusele vastavaid FIEsid 29.
Lisaks kui me hindaks, et kui paljud neist sobituks
meetme ootustega ning kel oleks vajadus meetme
tegevuse järgi, muutub see taotlejate ring üsna
olematuks. Tehnilise poole pealt tooks välja, et me
ei saa FIEde kohta infot mujalt kui
tuludeklaratsioonide e-vormidelt, mille küsimise
peaksime siis panema sisse ka lisatingimusena
määrusesse.
Peab olema välistus, et kui oled digidiagnostika Arvestatud, § 11 lisatud “toetust ei anta
toetust saanud, siis digitaliseerimise teekaart enam taotlejale, kes on saanud toetust määruse nr
ei saa. Tegevused on osaliselt kattuvad ja neid ei ole 52 „Tööstuse digitaliseerimise ja
mõtet mitu korda teha. §11 lg 1 p4 ei kata seda automatiseerimise toetuse“ alusel“.
teemat ära. Lisada § 11 “toetust ei anta taotlejale,
kes on saanud toetust määruse nr 52 „Tööstuse
digitaliseerimise ja automatiseerimise toetuse“
alusel”
Lisada eelnõu § 3 lg 3 “...ning pakutakse vajaduse Osaliselt arvestatud ning digitaliseerimise
olemasolul vähemalt ühe vajaliku lahenduse teekaardi koostamise hea tava osas
lähteülesanne” ning § 7 lg 4 “...hinnangute täiendavalt konsulteeritud teadlastega ning
tulemusena kitsaskoha lahendamise vajadustest kirjutatud täpsemaks, nii et oleks üheselt
lähtuvalt vähemalt ühe lahenduse kohta selle selge, et digitaliseerimise teekaardi
arenduse lähteülesannet.” võrdseteks osadeks on ettevõtte
äristrateegia, olemasolevad protsessid ning
digitaalsetel tehnoloogiatel põhinevad
lahendused. Mõtte „vajadusest lähtuvalt“
lisamine jätaks aga võimaluse subjektiivselt
otsustada, mis on vajadus ning mis ei ole
vajadus ja seeläbi kaoks ära teekaardi
tervikvaade.
Eelnõu § 6 lg 2 - siin me peame ühiselt teadma, et Arvestatud, erisused lisatud, näidatud
see saab tulla vaid VTAst tegevuste §7 lg 2 kursiivis: § 6 lõige 2 lisatud „Toetuse määr
punktidele 1, 2 ja 3. Ning art 28 saame kasutada on üldise grupierandi määruse artikkel 28
tegevusele 4 (LÜ koostamine). alusel abi andmisel 70 protsenti projekti
abikõlblikest kuludest.“; § 6 lõige 3 lisatud
„Tallinna ja Tartu linnades registreeritud
ettevõtja toetuse määr on üldise grupierandi
määruse artikkel 28 alusel abi andmisel 50
protsenti abikõlblikest kuludest.“; § 6
lisatud uus lõige sõnastuses „Toetuse määr
on 50% abikõlblikest kuludest abi andmisel
nii VTA kui üldise grupierandi määruse
alusel.“. Poliitiline soov on võimaldada
väljaspool Tallinna ja Tartu linna
paiknevatele ettevõtetele võimalikult väike
omaosaluse määr. See on võimalik artikkel
28 lõige 4 alusel abi andmisel
(teadmussiire).
Eelnõu § 6 lg 3 asendada “registreeritud” Ei ole arvestatud kuna sihtgrupiks oleval
määratlusega “tegutsevate (või tegevuskohta ettevõtjal võib olla mitu tegevuskohta (nt
omava)” turismisektori ettevõtete puhul tavaline).
Registreeritud asukoht on Äriregistrist
kontrollitav.
Eelnõu §10 lg 1, §12 lg 1 ja 7, §14 lg 2 on hetkel Arvestatud, asendused eelnõu §10 lg 1, §12
sees vooru läbiviimine rakendusüksuse e- lg 1 ja 7, §14 lg 2 tehtud.
teeninduses? EAS läheb selle toetusega tõesti
SFOSi oma taotlemisega. Ettepanek:
„rakendusüksuse-teenindus“ asendada sõnaga
„struktuuritoetuse registri e-Toetuse“.
Eelnõu § 9 on meetme abikõlblikkuse periood kuni Arvestatud, abikõlblikkuse periood läbivalt
31.10.2023 ja §-s 13 lõikes 2 on kirjas, et Toetuse kuni 31.oktoobrini 2023.a..
saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi
pikendamist kuni 31. oktoobrini 2023. a.. Kui sama
§ lõikes 5 on, et otsuse võib kehtetuks tunnistada
kui projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 31.
detsembriks 2023. a. Kuna tegevused peavad ju
olema tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil, siis
mis selle viimase sätte mõte on?
Eelnõu §13 lg 5 p2 peab ka olema oktoober, kuna Arvestatud, parandus eelnõus tehtud.
tegevusi saab teha abikõlblikul perioodi lõpuni, mis
taotleja jaoks lõppeb hiljemalt 31.oktoober. Toon §
välja. § 13. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
ja kehtetuks tunnistamine (5) Taotluse rahuldamise
otsuse võib täielikult või osaliselt kehtetuks
tunnistada, kui: 2) projekti tegevusi ei ole võimalik
lõpetada 31. detsembriks oktoobriks 2023. a.
Kaupmeeste Liit
Teeme ettepaneku eemaldada määrusest §1 lg 4 (4) Ei ole arvestatud kuna määruse sihtgrupiks
hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK jagu G). on toodet või teenust omavad ja arendavad
Samasisulise ettepaneku on ministeeriumile teinud ettevõtjad, kellele määrus pakub muuhulgas
ka Tööandjate Keskliit. Meis tekitas küsimuse, miks ka võimalust alustada ning laiendada oma
ei ole Eesti teiseks suurim sektor- kaubandus- toodete ning teenuste turustamist läbi e-
abikõlbulik? Oleme regionaalselt top 2 tööandja kanalite ning lihtsustada andmeliikumisel
seas üle Eesti, iga kümnes eestlane töötab põhinevat suhtlust oma tarneahelates.
kaubanduses. Meie sektori digitaliseerimise tase on Hulgi- ja jaekaubanduse ettevõtjad on
madal ja me oleme pidevas rahusvahelises paljude sihtgrupiks olevate ettevõtete
konkurentsis maailma digihiidudest e- partnerid kohalikes tarneahelates, mistõttu
kaubamajadega. Samal ajal oleme me suurtele ja saavad digitaalsete tehnoloogiate senisest
väikestele Eesti tööstustele oluline koostööpartner laiema kasutamise toetamisele suunatud
ja tarneahela lõpp-punkt enne lõpp-tarbijat. Hulgi- meetmes osaleda koostöös oma tarnijatega.
ja jaekaupmehed ning tarneahel üldiselt on Eestis Välistatud tegevusvaldkondadega hoitakse
digitaliseerimise poolest vähearenenud ning meie riigi poolt ühtset lähenemist, kus
ettevõtetes ei ole sobivate oskustega spetsialiste võrreldavates ettevõtlusmeetmetes on
hindamaks mida ja kuidas tasuks digitaliseerida. samasisulised välistused.
Kaubanduse jaoks on just selline meede vajalik ja
põhjendatud. Kuna me oleme lisaks muule ka väga
suur sektor, on meie toetamise mõju samuti suurem,
kui mõne väiksema sektori digitaliseerimise
toetamine.
Eesti Tööandjate Keskliit
Eelnõu §1 lg 4 on loetletud tegevusalad, kellele Teadmiseks võetud. Määruse sihtgrupiks on
toetust ei anta. Kahtleme, kas see loetelu on kogu toodet või teenust omavad ja arendavad
ulatuses põhjendatud. Nt kaubandussektoris on ettevõtjad, kellele määrus pakub muuhulgas
olemas küllaltki hästi esindatud iseteeninduseks ja ka võimalust alustada ning laiendada oma
veebikanalites müügiks vajalik tehnoloogia, kuid toodete ning teenuste turustamist läbi e-
kindlasti on arenguruumi logistika, tootearenduse, kanalite ning lihtsustada andmeliikumisel
juhtimise jm osas, millest võivad kasu saada ka põhinevat suhtlust oma tarneahelates.
tarnijad. Palume see tegevusalade loetelu veel üle Kaubandussektor on paljude sihtgrupiks
vaadata ja piirata nii vähe, kui võimalik, sest olevate ettevõtete partneriks kohalikes
arenguruumi on kõigi tegevusalade ettevõtetel. tarneahelates, mistõttu saab digitaalsete
tehnoloogiate senisest laiema kasutamise
toetamisele suunatud meetmes osaleda
koostöös oma tarnijatega. Välistatud
tegevusvaldkondadega hoitakse riigi poolt
ühtset lähenemist, kus võrreldavates
ettevõtlusmeetmetes on samasisulised
välistused.
Eelnõu §6 lg 3 on sätestatud omafinantseeringu Osaliselt arvestatud, väljaspool Tallinna ja
üldisest määrast erand Tallinna ja Tartu linnas Tartu linna paiknevate ettevõtete
registreeritud ettevõtetele. Tööandjate hinnangul ei omafinantseeringu määr on suurendatud
ole antud juhul Tallinna ja Tartu suurem 30% peale. Regionaalse erisuse eesmärgiks
omafinantseeringu määr põhjendatud. on toetada ettevõtteid, kelle juurdepääs
Digitaliseerimise teekaarti vajavad ettevõtted rahastusele (nt laenukapital) on muudel
Tallinnas või Tartus ei pruugi olla paremini võrdsetel tingimustel piiratud.
rahastatud ega nende digitaliseerimise vajadus
väiksem, kui teiste piirkondade ettevõtted, sh
Tallinna lähiümbrus. Teeme ettepaneku see erisus
eelnõust kaotada ja omafinantseeringumäärad
ühtlustada.
Eelnõu §3 lg 3 ja §7 lg 2 on digitaliseerimise Teadmiseks võetud. Digitaliseerimise
teekaarti kirjeldatud dokumendina, mis kaardistab teekaardi meede on iseseisev meede ning ei
digitaliseerimise potentsiaali ettevõttes ja siis pakub ole seotud teekaardil toodud lahenduste
välja vähemalt ühe konkreetse lähteülesande ühele edasise finantseerimisega. Teekaart annabki
digitaliseerimisvajadusele. Mõistame, et selleks ülevaate kõigist olulisematest
nähti vajadust, et soodustada järgnevaid samme digitaliseerimise perspektiividest, lähtudes
digitaliseerimise teekaardi reaalseks rakendamiseks seejuures meetme eesmärgist, milleks on
ettevõttes, kuid küsitav on selle kohustuse digitaalse tehnoloogia ja seda toetava
kehtestamise asjakohasus. Meie arvates peaks innovaatilise ärimudeli kasutuselevõtt
teekaart andma ülevaate kõigist olulisematest ettevõtjas. Oluline on arvestada, et teekaart
digitaliseerimise perspektiividest, mille hulgast töö koostatakse meeskonnatööna ning
tellija saab valida parima kasuteguriga lahendusi ja meeskonnas peab olema tagatud kolme
asuda neid ellu viima. Kui see põhjalikum kompetentsi olemasolu, nendeks on
lähteülesanne saab teekaardi kohustuslikuks osaks, ärimudel, protsess ning digitaalsete
tekib suuremate projektide puhul oht, et kõik tehnoloogiate arendus. Eesmärgiga toetada
kohustuslikud osad ei mahu selle rahastuse piiresse reaalset digitaliseerimist väike- ja keskmise
ja meede ei õnnestu (ettevõte ei saa meedet suurusega ettevõtetes (VKE), plaanib Eesti
kasutada). Samuti ei anna ka lähteülesande lisamine osaleda EL üleses digiinnovatsiooni
teekaarti kindlust, et seda ellu rakendatakse. keskuste võrgustikus. Lähteülesanne aitab
Vajadusel võiks lähteülesannete kirjelduse lisada suunata kõigi sektorite VKE-sid
teekaardi valikulise osana (nt: „Teekaart võib digiinnovatsiooni võrgustikus tekkivate uute
täiendavalt sisaldada ka mõne konkreetse võimaluste tarkadeks tellijateks.
digitaliseerimisvajaduse lahenduse detailsemat
lähteülesannet“), et tellijad oskaksid selles
pakkujatega läbi rääkida. Kui selle kohustuse
eesmärk on tagada teekaartide praktilisem väärtus,
soovitame korraldada teekaartide tellijate koolitusi
senise digidiagnostika meetme ja digitaliseerimise
parima praktika alal ning võtta plaani ka
jätkumeetmed reaalse digitaliseerimise toetamiseks.
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Eelnõu § 1 lõige 4 toob välja valdkonnad, kes on Ei ole arvestatud kuna määruse sihtgrupiks
välistatud antud toetusmeetme raames toetuse on toodet või teenust omavad ja arendavad
saajatena. Teeme ettepaneku jätta eelnõu § 1 lõikest ettevõtjad, kellele määrus pakub muuhulgas
4 välja punkt 4 ehk hulgi- ja jaekaubandus ka võimalust alustada ning laiendada oma
ettevõtted. Antud muutus on väga oluline kuna toodete ning teenuste turustamist läbi e-
käesolevas määruses on pandud senisest suurem kanalite ning lihtsustada andmeliikumisel
rõhuasetus terviklike tarneahelate loomisele. põhinevat suhtlust oma tarneahelates.
Käesolev välistus ei võimalda antud eesmärki täita Kaubandussektor on paljude sihtgrupiks
ja ettevõtte tervikliku tarneahelaga tegeleda olevate ettevõtete partneriks kohalikes
(kaubainfo jälgimine, tootjate ja tarneahelates, mistõttu saab digitaalsete
kaubandusettevõtete vaheline infovahetus, tehnoloogiate senisest laiema kasutamise
logistika ja kaubanduse infovahetus). Lisaks sellele toetamisele suunatud meetmes osaleda
on koroonaviiruse levikust tingitud piirangud väga koostöös oma tarnijatega. Välistatud
tugevalt mõjutanud ka kaubandusettevõtteid ja tegevusvaldkondadega hoitakse riigi poolt
toonud välja nende vajadused protsesside ühtset lähenemist, kus võrreldavates
digitaliseerimiseks ning ärimudeli ettevõtlusmeetmetes on samasisulised
ümbermõtestamiseks, selleks et olla osa välistused.
terviklikust tarneahelast. Seega hulgi- ja
jaekaubanduse valdkonna välistamine segab
määruses toodud eesmärgi saavutamist.
Eelnõu § 3 lõige 1 määratleb digitaliseerimise kui Teadmiseks võetud.
ettevõtja poolt digitaalse tehnoloogia ja seda
toetava innovaatilise ärimudeli kasutuselevõtu.
Teeme ettepaneku sõnastada see lõige järgnevalt:
(1) Digitaliseerimisega võtab ettevõtja kasutusele
digitaalse tehnoloogia või seda toetava
innovaatilise uuendusliku ärimudeli.
Teeme ettepaneku lisada § 3 lõikesse 2 digitaalsete Ei ole arvestatud kuna kasutatud on
tehnoloogiate mõistetesse veel tarkvararobootika ja rahvusvaheliselt tunnustatud digitaalsete
protsesside digitaliseerimine ning lisada mõistele tehnoloogiate mõistet. Arvestada tuleb, et
„pilveandmetöötlus“ sulgudes täiendus „(sh info-kommunikatsioonitehnoloogiad ja
digitaalne ettevõtte ressurside juhtimine)”. tarkvaraarendused ning digitaalsed
Tegemist on terminoloogiliste täpsustustega, mis tehnoloogiad ei ole kattuvad mõisted.
on olulised lähtudes tööstusettevõtete reaalsetest Määrus on suunatud tehnoloogiate
vajadustest. Samuti aitavad lisatud täiendused rakendamisele, mistõttu konkreetsete
selgitada ning lihtsustada hetkel liiga keerulise tehnoloogiate kiire arenguga on arvestatud.
terminoloogiaga loetelu. Üldiselt oleme arvamusel,
et antud termini selliselt lahti kirjutamine määruses
on piirav tegur, kuna tehnoloogiad muutuvad ning
uuenevad väga kiiresti.
Eelnõu § 3 lõikes 3 on toodud digitaliseerimise Ei ole arvestatud kuna kasutatud on
teekaardi mõiste, kuid see ei vasta tegelikkuses rahvusvaheliselt tunnustatud
ettevõtte jaoks vajalikule sisule. Oleme seisukohal, digitaliseerimise teekaardi mõistet. (A
et digidiagnostika eesmärgiks ei saa olla hinnangu digital roadmap is a high-level document
andmine ärimudelile. Digitaliseerimise teekaart that outlines what goal a business wants to
saab ikkagi keskenduda protsessidele kogu achieve, identifying some digital initiatives
tarneahela lõikes ja nendele kitsaskohtadele, mida what can help it it get there. Digital
on võimalik digitaliseerimise, uute tehnoloogiate roadmaps are helping organisations to
rakendamise ja automatiseerimisega kõrvaldada. achieve their business goals through digital
Digitaalsete lahenduste kasutuselevõtt ei pruugi initsiatives.). Protsessi analüüsimine on
alati tähendada ärimudeli muutust, see võib digitaliseerimise teekaardi üks osa aga ei
väljenduda ka näiteks efektiivsuse tõusus. Samuti kata kogu teekaarti. Arvestama peab ka
oleme seisukohal, et digitaliseerimise teekaardi osa võimalusega, et digitaalse tehnoloogia abil
ei saa olla ühe lähteülesande välja pakkumine, kuna on võimalik muuta äristrateegiat määral, mis
see on vastuolus teekaardi ühe peamise võtab ära vajaduse efektiivistada seniseid
põhimõttega – olla kogu ettevõtte digitaliseerimise protsesse (nt jagamismajandus). Seetõttu on
teekaart, mitte ühe konkreetse lahenduse äristrateegia, protsess ning digitaalsete
arendusülesanne. Kuna digitaliseerimise teekaardil tehnoloogiate rakendamine võrdselt olulised
on oluline keskenduda ettevõtte tervikpildi digitaliseerimise teekaardi osad. Kuna
kaardistamisele, siis teeme ettepaneku sõnastada § protsesside automatiseerimine on osa
3 lg 3 järgmiselt: „Digitaliseerimise teekaart on protsessiga seotud andmete liikumisest, siis
dokument, mis hõlmab ülevaadet ettevõtte on see suurandmetöötluse, tehisintellekti
digitaalsest küpsusest, digitaliseerimise ja rakenduste ning robootikaga kaetud ja
automatiseerimise kasutusest ja nende protsesside puudub vajadus termini täiendamiseks.
toimivusest, hinnangut digitaliseerimis- ja
automatiseerimisalastest parandustegevustest ja
nende tegevuste soovituslikku ajakava ning
hinnangut tegevuste maksumusele, tegevuste
tasuvusajale ja mõjule ettevõtja
majandusnäitajatele.“
Oleme seisukohal, et § 6 lõikes 3 toodud erisused Osaliselt arvestatud, väljaspool Tallinna ja
toetuse määra osas ei ole õiglased ega põhjendatud, Tartu linna paiknevate ettevõtete
sest sellega välistatakse muuhulgas ettevõtted, kelle omafinantseeringu määr on suurendatud
peakontor (juriidiline aadress) asub linnas, kuid 30% peale. Regionaalse erisuse eesmärgiks
tootmised maapiirkondades. Samuti muutub antud on toetada ettevõtteid, kelle juurdepääs
piiranguga mõtetuks turismivaldkonna lisamine rahastusele (nt laenukapital) on muudel
toetuse saajate nimekirja, kuna Tallinnas asuvad võrdsetel tingimustel piiratud.
turismivaldkonna ettevõtted on koroonakriisis enim
kannatada saanud võrreldes maapiirkondadega,
kuid nendele antava toetuse ulatus on
ebaproportsionaalselt väike. Teeme ettepanku
antud määrasid ühtlustada (näiteks 70% toetus
kõigile taotlejatele).
Eelnõu § 7 lõige 2 toob välja, mida peab Ei ole arvestatud kuna kasutatud on
digitaliseerimise teekaart sisaldama. Antud rahvusvaheliselt tunnustatud
paragrahvi punkt neli ütleb, et digitaliseerimise digitaliseerimise teekaardi mõistet. (A
teekaart peab sisaldama vähemalt ühe lahenduse digital roadmap is a high-level document
kohta selle arenduse lähteülesannet. Kooskõlas that outlines what goal a business wants to
meie ettepaneku punktiga 4 (eelnõu § 3 lõike 3 achieve, identifying some digital initiatives
kohta) oleme seisukohal, et teekaart ei tohi what can help it it get there. Digital
sisaldada arenduse lähteülesannet. Lähteülesande roadmaps are helping organisations to
koostamine on alati eraldiseisev ja teekaardile achieve their business goals through digital
järgnev projekt, mitte selle osa. Tingimus on initiatives.). Protsessi analüüsimine on
vastuolus teekaardi peamise põhimõttega – olla digitaliseerimise teekaardi üks kuid ei
kogu ettevõtte digitaliseerimise teekaart, mitte ühe asenda kogu teekaarti. Meeskonnatöö
konkreetse lahenduse arendusülesanne. Nende kahe käigus tuvastatakse protsessi kitsaskohad
asja ühendamine viib toetuse saaja fookuse ning vähemalt ühe kitsaskoha osas
ettevõtte suurest pildist välja ja võib tekitada näidatakse ära võimalus lahendada see
olukorra, kus hakatakse keskenduma ühe toote kitsaskoht mõne digitaalse tehnoloogia
lähteülesandele, mis võib halvimal juhul olla rakendamise abil. Kuna teekaardil ei ole
suunatud konkreetse teenusepakkuja (teekaardi koostajat, kellelt teenus sisse ostetakse vaid
koostaja) portfellis oleva toote müügile. Kogu see valmib meeskonnatööna, siis on
teekaardi väärtus võib nii kaduda. välistatud toetuse suunamine teekaardi
koostaja portfellis oleva toote müügile.
Eelnõu § 11 lõike 2 punkt 8 toob välja, et iga Ei ole arvestatud kuna tehnoloogiad
ettevõtjavälise nõustaja kohta tuleb esitada teave arenevad kiirelt ning uute rakenduste puhul
vähemalt ühe eelneva projekti kohta, mis näitab ei pruugi alati olla võimalik osaleda
võimekust täita ülesandeid. Teeme ettepaneku, et paljudes erinevates projektides. Kuid
iga nõustaja kohta tuleb esitada vähemalt kolm seletuskirja täpsustatud võimekuse
eelnevat projekti, mis aitab tagada töö teostajate kriteeriumidega. Ettevõtjaväliste nõustajate
kõrge kvaliteedi. puhul peab võimekust tõendava projekti
maksumus olema kas sama või suurem kui
projektis osutatav teenus. Ettevõtte esindaja
võimekust tõendab kuulumine ettevõtte
tipp-juhtkonda.
Eelnõu § 11 lõige 3 toob välja vajaduse Arvestatud, § 11 lg 3 lisatud „Kui kolme
võrreldavate hinnapakkumiste võtmiseks juhul, kui sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik
teenuse maksumus on suurem kui 20 000 eurot. esitada või kui ei valita odavaimat
Antud punktil puudub väärtus juhul, kui pole välja pakkumust, esitatakse sellekohane
toodud, kas ja kuidas see hindamist mõjutab. See põhjendus“.
võib pigem tekitada olukorra, kus taotleja tunneb
sundi valida odavaim, mitte endale sobivaim
pakkumine. Palun täiendada vastavat punkti
selliselt, et oleks selgelt aru saada, et madalaima
hinnaga pakkumise valimine ei ole kohustuseks.
Teeme ettepaneku sõnastada antud lõige järgnevalt:
„Juhul kui vähemalt ühe lõike 2 punktis 7 nimetatud
ettevõtjavälise nõustaja teenuse maksumus ilma
käibemaksuta on võrdne või suurem kui 20 000
eurot, tuleb selle teenuse kohta esitada vähemalt 3
sõltumatut ja võrreldavat hinnapakkumist.“
Eesti Masina- ja Metallitööstuse Liit
EML toetab eelnõu eesmärke ning tervitab Ei ole arvestatud kuna mõiste
digitaliseerimise teekaardi toetust Eesti tööstus- ja „innovatsioon“ on kindel mõiste, mis on
teenusetteevõtetele. Tervikuna eelnõu suureks kasutatusel ka riigiabi regulatsioonis.
eeliseks on fokuseeritud toetuse saajate ring, et
tõsta Eesti töötleva tööstuse võimekust ja
konkurentsivõimet ning ekspordi suutlikust.
Mõisted ja üldpõhimõtted on head ning
arusaadavad. Kasutatud on tänapäevaseid Tööstus
4.0 termineid ja digitaliseerimise teekaardile
esitatavad nõuded on arusaadavad. Eelnõu § 3 lõige
1 ettepanek sõnastada: Digitaliseerimisga võtab
ettevõtja kasutusele digitaalse tehnoloogia ja seda
toetava uuendusliku ärimudeli.
Eelnõu § 3 lõige 2 ettepanek lisada täpsustav lause, Ei ole arvestatud kuna pakutav täiendus ei
näidatud kursiivis: Digitaalsed tehnoloogiad on anna mõttele lisandväärtust. Samas on
tehnoloogiad, mis võimaldavad täiendav selgitus lisatud seletuskirja.
ülekandeprotokollide ja standardite abil luua
läbipaistvuse ja usalduse ning seeläbi kontrollida
ühendatud seadmeid ja nendes liikuvaid andmeid.
Tehnoloogilised lahendused, kasutajasüsteemid ja
võrgulahendused on baaslahendused, et luua või
kasutada ettevõttes digitaaltootmise tehnoloogilisi
süsteeme või üksik lahendusest. Digitaalsetel
tehnoloogiatel põhinevad rakendused on robootika,
küberfüüsilised süsteemid ehk tööstuslik asjade
internet, pilvandmetöötlus ja kõrgjõudlusega
andmetöötlus, suurandmed ja analüütika, asjade
internet, tehisintellekt, küberturvalisus,
simulatsioon ja digitaalsed kaksikud, virtuaalne ja
liitreaalsus, kihtlisandustootmine, 5G.
Eelnõu § 3 lõige 3 sõnastada ümber, praegu Arvestatud, eelnõu § 3 lõige 4 sõnastust
“Digitaliseerimise teekaart on dokument, millega muudetud.
antakse hinnang digitaliseerimise
investeeringuvajadusele, ajakavale, tasuvusajale,
mõjule ettevõtja ärimudelile ja majandusnäitajatele
ning pakutakse vähemalt ühe vajaliku lahenduse
lähteülesanne”. Uus sõnastus: “Digitaliseerimise
teekaart on ettevõtte strateegiline dokument,
millega antakse hinnang ettevõtte digitaliseerimise
mõjule, mis kirjeldab eesmärkide saavutamiseks
investeeringu vajaduse, tasuvuse, majandusnäitajad
ja ajakava ning toob välja tehnoloogiliste
protsesside kitsaskohad ning vähemalt ühe
kitsaskoha lahenduse lähteülesande“.
Eelnõu § 7 lõige 2 ettepanek täiendada, näidatud Ei ole arvestatud kuna pakutud täiendus ei
kursiivis: hinnangut, milliseid tarneahela ning anna määrusele lisandväärtust.
tootmise või teenuse osutamise protsessi kitsakohti
sh tootmise või teenuse efektiivsuse tõstmine; toote
või teenuse kvaliteeti saab lahendada digitaalsete
tehnoloogiate abil.
Eelnõu § 7 lõige 4 ettepanek täiendada, näidatud Ei ole arvestatud kuna pakutud täiendus ei
kursiivis: hinnangut digitaaltehnoloogiliste anna määrusele lisandväärtust.
protsesside loetelu hinnangudest, milledele võiks
ettevõtte tähelepanu pöörata ja lähteülesannet
vähemalt ühe lahenduse kohta selle
Eelnõu § 11 lõige 3 ettepanek, näidatud kursiivis: Osaliselt arvestatud, § 11 lg 3 lisatud „Kui
teenuse maksumus ilma käibemaksuta on võrdne kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole
või suurem kui 25 000 eurot, tuleb selle teenuse võimalik esitada või kui ei valita odavaimat
kohta esitada vähemalt 3 sõltumatut ja võrreldavat pakkumust, esitatakse sellekohane
hinnapakkumist. Otsuse tegemisel arvestatakse põhjendus“. Kuna võrreldes eelnõuga on
määruses kasutusel kindlasummaline
hinda kui ka lahenduse arusaadavust, makse, siis on kolm sõltumatut
professionaalsust ja vajaduspõhisust ettevõttele. hinnapakkumist vajalik alates 0 eurost.
Eesti Elektritööstuse Liit
Teeme ettepaneku, et äkki oleks võimalik teha Ei ole arvestatud kuna suurettevõtted ning
eraldi pakett suurettevõtetele ning tõsta see 7500 väike- ja keskmise suurusega ettevõtted on
eurolt kuni 50 000 eurole. Reaalsuses on sihtgruppidena võrdsed.
suurettevõtete digitaliseerimise teekaartide
loomine (ja uuendamine) protsess, mitte ühekordne
tegevus. Näiteks Eesti Energias on digitaliseerimise
strateegia iga-aastase ettevõtte strateegia
uuendamise protsessi osa, st igal äriliinil on oma
digitaliseerimise strateegia ning teekaart. Me
arvame, et suurettevõtete jaoks peaks summa olema
seal 30-50K kandis. Teatud juhtudel (kui on vaja
tellida ka põhjalikumaid uuringuid vms) võib see
summa isegi kordades suurem olla. Ülejäänu osas
on tekst vastuvõetav.
Eesti Plastitööstuse Liit
Eesti Plastitööstuse Liit tunnustab Majandus- ja Teadmiseks võetud.
Kommunikatsiooniministeeriumi Digitaliseerimise
teekaardi toetamise määruse eelnõud. Hindame
planeeritava toetusmeetme vajalikkust
tööstussektoris töötaja kohta loodava
lisandväärtuse kasvatamisel ning digitaalsete
lahenduste integreerimisest tuleneva
konkurentsivõime edendamisel kõrgeks. Eesti
plastitööstus on Euroopa Liidu rohepöörde ja
lineaarselt majandusmudelilt ringmajandusele
ülemineku raames uusi ärimudeleid järjepidevalt
rakendamas ning uutesse tehnoloogiatesse
investeerimas. Sellest annab kinnitust ka
Statistikaameti plasti- ja kummitööstuse ülevaade,
mis ilmestab kiiret investeeringute kasvutrendi
2019. aastal. Siiski on sektori ettevõtjatele
murettekitav vähene teadlikkus digitaliseerimise
võimalustest nii üksikutes protsessides kui ka
tarneahela üleselt. Eesti Plastitööstuse Liit peab
Digitaliseerimise teekaardi koostamise toetamist
väga oluliseks meetmeks ettevõtjate teadlikkuse
kasvatamisel, mis on eelduseks, et rohepöördele
lisaks näeksime rahvusvahelise konkurentsivõime
kasvu kaksikpöördel (koos digitaliseerimisega).
Valdkonnaspetsiifiliselt on väga hea meel, et
toetusmeede soosib digitaliseerimist laiemalt kui
vaid üksikud ettevõttesisesed protsessid. Seda
tingituna asjaolust, et plastitöötuse ringmajandus
liigub järjest enam sektorite üleste ärimudelite
suunas. Tarneahela ühes etapis loodud sekundaarne
toormaterjal on mõne teise sektori väärtuslik
tootmissisend. Selleks, et sektorite ülesed
ringmajandusel baseeruvad ärimudelid saaksid
efektiivselt rakendatud on äärmiselt oluline, et ka
digitaalsed lahendused oleksid sektorite ülesed ning
toetaksid kaksikpööret. Eesti Plastitööstuse Liidu
hinnangul Digitaliseerimise teekaardi toetamine
aitaks oluliselt kaasa eelnimetatud tarneahelate
ülesele rohe- ja digipöörde teadlikkuse
edendamisele ning töötaja kohta loodava
lisandväärtuse kasvule.
Eesti Toiduainetööstuse Liit
Üldjoontes toetab TL eelnõu eesmärke ning Teadmiseks võetud.
digitaliseerimise teekaardi toetust Eesti tööstustele
ja teenusettevõtetele. Leiame, et antud meede aitab
tõsta tööstuste võimekust ja konkurentsivõimet
ning ekspordi suutlikust. Toidutööstustele
kohalduvad olulised lisakohustused seoses EL
roheleppe ning Talust taldrikule strateegiaga ning
tootmise automatiseerimise ja digitaliseerimise
vajadus sektoris on ilmne. Digitaliseerimise poolelt
keskendutakse väga palju ainult uuele tarkvarale ja
sellega seotud lahendustele, ka praeguses heade
tavade dokumendis on põhirõhk seal. Küll aga on
sama oluline ka riistvaraline valmisolek/võimekus,
tehnoloogilised protsessid tervikuna ja koolitatud
töötajad (näiteks: iga uue masina puhul tuleb kaasa
nö asjade internetis olev masin, mida enam ei saa
juhtida lihtne operaator, vaid kellel peavad ka
olema baasteadmised digimaailma osas, seda aga
väga paljude erialade puhul ülikoolis ega
kutseõppeasutustuses ei õpetata). Kokkuvõtlikult
peaks digitaliseerimise teekaart peaks olema
konkreetsele ettevõttele strateegiliseks
dokumendiks, millega kaardistatakse
protsessi(de)/tehnoloogia(te) kitsaskohad, antakse
hinnang ettevõtte digitaliseerimise eesmärgile ja
kirjeldatakse selle saavutamiseks vajalikud
investeeringud, analüüsitakse ja esitatakse tasuvus,
investeeringu(te) ajakava ja tuuakse välja mõju
ettevõtte majandusnäitajatele (efektiivsusele)
EL roheleppest ja ringmajanduse kui uuest Osaliselt arvestatud. Määruse otsene
majandusmudelist tulenevalt võiks eelnõus olla eesmärk ei ole ringmajandusele ülemineku
hõlmatud ka mõned ringmajandusega seonduvad toetamine kuid kui ringmajandusele
teemad (nt andmed mitmekordselt kasutatavate üleminekuga seotud andmete liikumine on
pakendite liikumise kohta, Ühekordse plasti ettevõttes äristrateegia kitsaskohaks, siis
vähendamise (SUP) direktiivist tulenevad andmete tuleb see välja digitaliseerimise teekaardil,
eristamine SUP direktiivi alla minevatest sh hinnang tulevikus vajalikele lahendustele
pakenditest jms). ja investeeringutele.
Inimesed ja digiteadlikkus üldisemalt – digitaalsed Teadmiseks võetud. Koolitused on väga
lahendused toimivad täpselt nii hästi kui on nende olulised. Kuna määruse sihtgrupp on
kõige nõrgemad kasutajad ehk lisaks tarkvara ettevõtted, mitte aga koolitusega tegelevad
arendusele eeldab digitaliseerimine ka väga suurel ettevõtted ega avalik sektor, siis tuleb
määral inimeste koolitamist/arendamist. Eelmise koolitust toetada teistest meetmetest (nt
perioodi meetme puhul olid koolitused lubatud plaanitavas digitaalse innovatsiooni
teatud piirini, aga hetkel ei suutnud me seda kuskilt keskuste võrgustiku meetmes).
välja lugeda ega aru saada, kas ka uues meetmes see
üldse võimalik oleks.
Kui digiauditi meetmega toetati olemasolevas Teadmiseks võetud.
protsessis infotehnoloogia kasutamise analüüsi, siis
digitaliseerimise teekaardi meede võimaldab
vaadata ettevõtte ärimudelit tervikuna. Lisaks
ülevaatele olemasolevatesse protsessidesse
sobivate tarkvaralahenduste osas on võimalik
kaasata ka digitaalsete tehnoloogiate võimalusi
tundev välisnõustaja. Küll aga on ilmselt
keeruline leida võimalust „analüüsida ka ettevõtete
tarneahelaid tervikuna“ ehk keskendumine
laiemale ettevõtete tarbijaskonnale on keeruline,
kuna ettevõtete digitaliseerituse tase on väga erinev
ning üldiselt ettevõtete spetsiifika samuti ja sellest
tulenevalt on ääretult keeruline kaasata mitmeid
ettevõtteid. Küll aga näeme siin võimalust suunata
teravikku ettevõtete halduskoormuse
vähendamisele riigiga suhtlemisel. Näiteks
keskmise suurusega ettevõttel kulub kuus
keskmiselt 10-12 h erinevate aruannete
täitmiseks/esitamiseks, kuna need on erinevates
süsteemides ja erinevate ministeeriumite
haldusalas. Samuti on päris palju sama infot, mida
esitatakse erinevatele osapooltele (näiteks käibe
jaotuse – EE vs eksport ja palgakulud andmeid
esitatakse nii Maksuametile kui ka omakorda
Statistikaametile) ning läbi selle kannatab ka
andmekvaliteet ehk andmed ei ole nii üksikasjalised
ja on vajakajäämisi (meenub meie sektoriga seoses
näiteks mahetulemuste näide, kus me ei saagi eraldi
andmeid kätte, samuti äkki pakenditega seotu läheb
sinna alla ja edaspidi vaja eristada SUP-ga seotud
pakend näiteks). Positiivse näitena toodi
Haigekassa suhtlemise ERP lahendusega Navision
– kus näiteks haiguslehed jooksevad automaatselt
süsteemi ning tööandja saab need automaatselt
süsteemis ka kinnitada.
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Digitaliseerimise teekaardi
toetamise tingimused ja kord“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
Määruse eesmärk on toetada ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020
prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja
arendustegevus“ meetme „Ettevõtja arenguplaani toetusmeede ettevõtete arendus- ja
eksporditegevustele kaasaaitamiseks ning juhtimisvõimekuse tõstmiseks“ tegevuse
„Arenguvajaduste välja selgitamine ja ettevõtete arendustegevused“ eesmärkide elluviimist.
Tegevuseks, milleks toetust saab taotleda, sätestab määrus ettevõtjates digitaliseerimise
teekaartide koostamise. Meedet rakendab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi ka
rakendusüksus). Toetuse andmise eesmärgiks on digitaliseerimisalase teadlikkuse kasvatamine
ning digitaalsetel tehnoloogiatel põhinevate uute ja innovatiivsete äristrateegiate kasutusele
võtmine.
Toetus on suunatud tegutsevatele ettevõtjatele, kes on äriregistris registreeritud äriühingud.
Toetuse sihtgrupiks on toodet või teenust omavad ja arendavad ettevõtjad, kellele toetus pakub
muuhulgas ka võimalust alustada ja laiendada oma toodete ning teenuste turustamist läbi e-
kanalite ning lihtsustada andmeliikumisel põhinevat suhtlust oma tarneahelates. Hulgi- ja
jaekaubanduse ettevõtjas on paljude sihtgrupiks olevate ettevõtete partnerid kohalikes
tarneahelates ning saavad digitaalsete tehnoloogiate senisest laiema kasutamise toetamisele
suunatud meetmes osaleda koostöös oma tarnijatega.
Toetuse andmise eesmärk on toetada digitaliseerimise teekaartide koostamist, suurendades
seeläbi ettevõtjate teadlikkust ja valmisolekut kasutada digitaalseid tehnoloogiaid, kiirendades
seeläbi digipööret Eesti majanduses. Digipööre on midagi enamat kui pelgalt uute IT-vahendite
ja tarkvarasüsteemide hankimine. See hõlmab uute tehnoloogiate pakutavate võimaluste
ärakasutamist äriprotsessi kõigi aspektide ümbermõtestamisel. Avatus digitaalsete
tehnoloogiate kasutamisele on oluline paljudele Euroopa Liidu ettevõtetele, kui nad soovivad
säilitada konkurentsivõime. Uuringutes on hinnatud, et toodete ja teenuste digitaliseerimine
suurendab tööstuse tulusid Euroopas enam kui 110 miljardit eurot aastas i . Euroopa
Investeerimispanga uuringu kohaselt seostatakse digitaliseerimist paremate äritulemustega nii
tööviljakuse, juhtimistavade, innovatsiooni, kasvu kui ka tasuvamate töökohtade mõttesii.
Toetuse tulemusena tehakse toetust saava ettevõtja poolt eeltööd, et edaspidi teha
investeeringuid uudsete digitaalsete tehnoloogiate rakendustesse. Uudsete tehnoloogiate
kasutuselevõtt aitab ettevõtjatel tõsta enda toodete ja teenuste lisandväärtust, sest need on
muudetud senisest efektiivsemaks ning see mõjutab otseselt ettevõtte majandustulemusi
paremuse suunas.
Eesti paikneb Euroopa Komisjoni iga-aastaselt avaldatavas digitaalmajanduse ja -ühiskonna
indeksis (DESI), mis annab ülevaate Euroopa Liidu liikmesriikide digitaalvaldkonna
edusammudest, 2020. aastal 8. kohal. Digitaalsete avalike teenuste osas on Eesti Euroopa liider.
Kuid ühenduvuse ning digitehnoloogiate integreerimise alamindeksites paikneb alles keskmisel
tasemel ehk 14.kohal. Eestis on tugev mobiilse lairiba kasutus, kuid vähemalt 100 Mbit/s
püsivõrgu lairibaühenduse kasutuselevõtu tase ja 5G võrkude kasutuselevõtu valmisolek on
1
madal. Digitehnoloogiate alamindeks näitab aga olulist mahajäämust ettevõtete sotsiaalmeedia
kasutamises ja internetis kaupu või teenuseid müüvate ning piiriülese internetimüügiga
tegelevate ettevõtete kriteeriumidesiii.
Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks ja selle riigiprofiilid on peamine töövahend, mida
Euroopa Liidu komisjon kasutab liikmesriikide tööstuse digitaliseerimise strateegiate
edenemise seireks ja neis lünkade leidmiseks. Neis aruannetes selgitab komisjon välja parimate
tulemustega ning alla keskmise jäävate tulemustega liikmesriikide või piirkondade peamised
erinevused. Samuti soovitatakse neis aruannetes liikmesriikidele meetmeid, mis on mõeldud
digiteerimise hoogustamiseks. Eesti tuleviku osas peetakse oluliseks kõigi sektorite
keskendumist ettevõtete digitaliseerimisele.
Määruse ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna peaspetsialist Anu Kull (tel: 625
6416, e-post:
[email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegi õigusosakonna õigusnõunik
Hendrick Rang (tel: 6256351, e-post:
[email protected]) ja Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutuse jurist Anu Jaanson (tel: 627 9711, e-post:
[email protected]).
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb 4 peatükist ja 22 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:
1) üldsätted;
2) toetuse andmise alused;
3) toetuse taotlemine ning taotluse menetlemine;
4) aruande esitamine, toetuse maksmine, toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja
kohustused.
1. peatükk Üldsätted
Määruse 1. peatükis sätestatakse määruse kohaldamisala, toetuse andmise eesmärk ja oodatav
tulemus, selgitatakse termineid ning määratakse meedet rakendavad asutused.
Määruse §-s 1 kehtestatakse riigiabi andmisel järgitavad õiguslikud alused, neid sätestavad
dokumendid ning näidatakse, millistele tegevusaladele määrus ei kohaldu.
Määruse alusel antakse vähese tähtsusega abi vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr
1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352 24.12.2013, lk. 1), muudetud Komisjoni
määrusega (EU) 2020/972 (ELT L 215, 7.7.2020, lk. 3–6), (edaspidi VTA määrus) mõistes.
VTA määrus kehtib kõikides majandussektorites antava abi suhtes, välja arvatud ettevõtjatele,
kes tegutsevad kalandus- ja vesiviljelussektoris, ning ettevõtjatele, kes tegelevad
põllumajandustoodete esmase tootmise, töötlemise ja turustamisega. VTA määruses on
kehtestatud abi ülemmäär (200 000 eurot), millest väiksemate summade puhul ei mõjuta abi
liikmesriikidevahelist kaubandust ega moonuta või ähvarda moonutada konkurentsi. Seetõttu
ei kohaldata vähese tähtsusega abi suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõiget 1
ega kehti nimetatud lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustus, st ei ole vaja
esitada komisjonile riigiabi teatist ega grupierandi teatist. Enne vähese tähtsusega abi andmist
peab abi andja kontrollima, kas kavandatav abi ning abi, mille ettevõtja on saanud jooksva
eelarveaasta ning kahe eelneva eelarveaasta jooksul, ei ületa vastavat vähese tähtsusega abi
2
ülemmäära. Abi andja peab abi saajat kirjalikult (viitega VTA määrusele) teavitama abi
summast ja asjaolust, et tegemist on vähese tähtsusega abiga (nt taotluse rahuldamise otsuses).
Määruse alusel antakse riigiabi väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele vastavalt Euroopa
Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta,
millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1-
78), muudetud Komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1-18,
muudetud Komisjoni määrusega (EU) 2020/972 (ELT L 215, 7.7.2020, p. 3–6), (edaspidi üldise
grupierandi määrus) artiklile 18 (VKE-dele nõustamiseks antav abi) ning artiklile 28 (VKE-
dele antav innovatsiooniabi) ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse
§-s 342 sätestatut. Grupierandi teatise meetme kohta teeb pärast meetme kehtima hakkamist
rakendusüksus.
VTA määruse alusel abi andmise puhul ei tohi toetuse suurus koos jooksva majandusaasta ja
taotluse esitamise aastale vahetult eelneva kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega
abiga ühe ettevõtja kohta ületada 200 000 eurot, sealjuures võetakse arvesse VTA määruse
artiklis 5 sätestatud eri eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
Vähese tähtsusega abi andmisel loetakse üheks ettevõtjaks ettevõtjad, kes on omavahel seotud
VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Määrust ei kohaldata riigiabi saajale, kelle suhtes on
Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja
siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. Määrust ei
kohaldata üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud juhtudel ning VTA
määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
Määrusele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määrust nr 133 „Perioodi 2014–
2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse
andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ (edaspidi taotluste menetlemise määrus).
Seetõttu on määruses välja toodud ainult need konkreetsed sätted, mille osas määruse koostaja
on teinud valiku.
Määrusele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määrust nr 133 „Perioodi 2014–
2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse
andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ ning Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määrust nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks
lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja
kord“ (edaspidi ühendmäärus). Seetõttu on määruses välja toodud ainult need konkreetsed
sätted, mille osas määruse koostaja on teinud valiku.
Määruse sihtgrupiks on kõik Eestis paiknevad tootmis- ja teenusmajanduse sektorid. Oluline
on, et ettevõtjal oleks oma toodete ning teenuste arendamise võimekus. Täiendavalt pakub
määrus ka võimalust alustada ning laiendada oma toodete ning teenuste turustamist läbi e-
kanalite ning lihtsustada andmeliikumisel põhinevat suhtlust oma tarneahelates. Sihtgrupis ei
ole ettevõtjad, kes on välistatud vastavalt VTA määrusele ja üldise grupierandi määrusele ning
hulgi- ja jaekaubanduse ettevõtjad. Kuna kaubandusettevõtjad on aga paljude sihtgrupiks
olevate ettevõtete partnerid kohalikes tarneahelates, siis saavad and digitaalsete tehnoloogiate
senisest laiema kasutamise toetamisele suunatud meetmes osaleda koostöös oma tarnijatega..
Välistatud tegevusvaldkondadega hoitakse riigi poolt ühtset lähenemist, kus võrreldavates
ettevõtlusmeetmetes on samasisulised välistused.
Määruse § 2 sätestab toetuse andmise eesmärgina digitaliseerimise teekaartide koostamise, et
seeläbi kasvatada ettevõtte teadlikkust oma digitaliseerituse hetkeolukorrast, võimaldades nii
3
tulevikus elluviidavate parendustegevuste abil tõsta oma toodete ja teenuste lisandväärtust.
Oodatavateks tulemusteks on digitaliseerimisalase teadlikkuse kasv ning digitaalsetel
tehnoloogiatel põhinevate äristrateegiatega ettevõtete arvu suurenemine. Koos ettevõtteväliste
ekspertidega ning meeskonnatööna läbiviidava digitaliseerimise teekaardi koostamise käigus
vaadatakse üle ärimudel, kõik ettevõtja ja tarneahela põhiprotsessid ning antakse ülevaade
kitsaskohtadest ja nende lahendamise viisidest. Lisatud peab olema vähemalt üks lähteülesanne
lahendusele, mis põhineb digitaalsetel tehnoloogiatel. Eesti peamine väljakutse on erasektori
digitaliseerimine. Toetuse tulemusena peab toetust saanud ettevõtja koos ettevõtteväliste
nõustajatega koostama digitaliseerimise teekaardi. Selle raames vaadatakse nii protsesside kui
ka tehnoloogiate rakendamise ja äristrateegiaga seotud aspekte.
Määrus on suunatud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014–2020
„Teadmistepõhine Eesti“ ja arengukavas „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“
nimetatud eesmärkide täitmisele ning „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–
2020“ eesmärgi „Eesti ettevõtted pakuvad uuenduslikke kõrge lisandväärtusega tooteid ja
teenuseid“ saavutamisele. Määrus valmistab kaudselt ette Teadus- ja arendustegevuse,
innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035“ tegevusi (määruse koostamise hetkel
Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ning Riigikogus arutlusel). Määrus panustab
riigieelarve seaduse § 20 lõike 2 alusel heaks kiidetud Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–
2020 alaeesmärki, mille kohaselt Eesti ettevõtjad toodavad efektiivselt kõrge lisandväärtusega
tooteid ja pakuvad innovaatilisi teenuseid. Määrus panustab meetme tegevuse väljundnäitaja
suurenemisse, milleks on abi saanud ettevõtjate arv. Esialgsete prognooside kohaselt on
planeeritud 40 unikaalset abisaavat ettevõtjat, mitteunikaalseid abi saavaid ettevõtjaid 100.
Määruse §-s 3 defineeritakse olulisemad kasutatavad terminid. Digitaliseerimine on digitaalsete
tehnoloogiate kasutusele võtmine ettevõtjas ja üleminek seda toetavatele innovatiivsetele
äristrateegiatele. Digitaalsed tehnoloogiad on tehnoloogiad, mis võimaldavad
ülekandeprotokollide ja standardite abil luua läbipaistvuse ja usalduse ning seeläbi kontrollida
ühendatud seadmeid ja nendes liikuvaid andmeid. Tehnoloogilised lahendused,
kasutajasüsteemid ja võrgulahendused on baaslahendused, et luua või kasutada ettevõttes
digitaaltootmise tehnoloogilisi süsteeme või üksiklahendusi. Digitaalsetel tehnoloogiatel
põhinevad rakendused on samm edasi tänaseks tavaliseks saanud info-
kommunikatsioonitehnoloogiatest ja tarkvaraarendustest. Mõiste tuleneb nn Tööstus 4.0
kontseptsioonist ning vastavalt on ka rakendused suunatud konkreetsetele, kaasaegset ja
tulevikku suunatud tootmist ning teenuste osutamist kujundavatele lahendustele, mis põhinevad
robootikal, küber-füüsilistel süsteemidel ehk tööstuslikul asjade internetil, pilvandmetöötlusel
ja kõrgjõudlusega andmetöötlusel, suurandmetel ja analüütikal, asjade internetil,
tehisintellektil, küberturvalisusel, simulatsioonil ja digitaalsetel kaksikutel, virtuaalsel ja
liitreaalsusel, kihtlisandustootmisel ja 5G-l. Digitaliseerimise teekaardiga antakse hinnang
digitaliseerimise investeeringuvajadustele, ajakavale, tasuvusajale, mõjule ettevõtja
majandusnäitajatele ning pakutakse välja vähemalt ühe vajaliku lahenduse lähteülesanne.
Hinnang antakse digitaliseerimise teekaardi vormis. Digitaliseerimise teekaart koostatakse
ettevõtja ühe või mitme üksuse või kogu tarneahela kohta. Lähteülesandes on kirjeldatud,
millise digitaalse tehnoloogia abil ja kuidas on võimalik muuta ettevõtte äristrateegiat. Vajaliku
tehnoloogia osas on esitatud lähteülesanne viisil, mis võimaldab ettevõttel küsida tehnoloogiate
arendajatelt võrreldavaid hinnapakkumisi. Digitaliseerimise teekaardi koostab projekti
meeskond, kelleks on ettevõtte esindajatest ning ettevõttevälistest nõustajatest koosnev
töögrupp. Meeskonda kuuluvatelt ettevõtte esindajatelt oodatakse ettevõtte äristrateegia,
turgude ja klientide tundmist. Välisnõustajad on eksperdid tootmis- või teenindussektori
protsesside ja tarneahelate korralduse ning digitaalsete tehnoloogiate kasutamise ja arendamise
osas.
4
Määruse § 4 sätestab, et rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Toetuse taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus. Rakendusasutus ja rakendusüksus on määratud vastavalt struktuuritoetuse seaduse
§ 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valituse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
meetmete nimekirjale.
Määruse § 5 sätestab, et vaide menetleja on rakendusasutus, kes lahendab vaide
haldusmenetluse seaduses sätestatud korras ning toimetab vaidemenetlusega seotud teabe,
dokumendid ja vaideotsuse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. Rakendusüksuse toimingu või
otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksuse kaudu
rakendusasutusele vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51.
Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte
elektrooniliselt.
.
2. peatükk Toetuse andmise alused
Määruse § 6 käsitleb toetuse suurust ja omafinantseeringut. Määratakse, et maksimaalne
toetussumma on 15 000 eurot projekti kohta. Toetussumma võtab arvesse digitaliseerimise
teekaardi koostamise ajalist mahtu ning valdkonna konsultatsioonide turuhinda. Taotleja
omafinantseering peab Tallinna ja Tartu linnades registreeritud ettevõtjate puhul ning VTA
määruse artikli 3 ja üldise grupierandi määruse artikkel 28 alusel abi andmisel moodustama
50% projekti abikõlblikest kuludest, mis tähendab toetusmäära 50% projekti abikõlblikest
kuludest. Väljaspool Tallinna ja Tartu linnu registreeritud ettevõtja omafinantseering peab
üldise grupierandi määruse artikkel 28 alusel abi andmisel olema 30% projekti abikõlblikest
kuludest, mis tähendab toetusmäära 70% projekti abikõlblikest kuludest. Sellisel juhul ei või
innovatsiooni nõuandeteenusteks ja tugiteenusteks antava abi kogusumma ületada 200 000
eurot ettevõtja kohta mis tahes kolmeaastase ajavahemiku jooksul.
Vähese tähtsusega abi ülemmäär ettevõtja kohta kehtib sõltumata sellest, kas abi antakse
täielikult või osaliselt kohaliku omavalitsuse üksuse, riigi või Euroopa Liidu vahenditest. VTA
määruse alusel antud vähese tähtsusega abi ei tohi kumuleerida riigiabiga samade abikõlblike
kulude osas, kui summeerimise tulemusel ületab abi osakaal üldises grupierandi määruses või
Euroopa Komisjoni otsustes sätestatud osakaalu või abisummat. Abi kumuleerimisel tuleb
arvesse võtta ka põllumajandusliku vähese tähtsusega määruse (Euroopa Komisjoni määrus
(EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk
9–17)) või kalandusliku vähese tähtsusega abi määruse (Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr
717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist
vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–
54)) alusel ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi. Abi võib kumuleerida määruse nr 360/2012
(Komisjoni määrus (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese
tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13)) kohaselt antud vähese tähtsusega abiga
kuni selles määruses sätestatud abi ülemmäärani.
Määruse §-s 7 loetletakse toetatavad tegevused. Toetatakse digitaliseerimise teekaardi
koostamist. Digitaliseerimise teekaart peab andma ülevaate ettevõtja äristrateegiast,
tarneahelast ning tootmise või teenuse osutamise protsessist ja tooma välja hinnangud, milliseid
5
kitsaskohti ja kuidas on võimalik lahendada olemasolevate protsesside parendamisega info-
tehnoloogialahenduste ning tarkvaraarenduste abil ning milliseid digitaalsete tehnoloogiate abil.
Välja peavad olema toodud hinnangud lahenduste maksumusele ja tasuvusajale ning mõjule
ettevõtja äristrateegiale ja majandustulemustele. Vähemalt ühe lahenduse kohta peab olema
esitatud vajaliku arenduse lähteülesanne. Valminud digitaliseerimise teekaart peab olema eesti,
inglise või vene keeles. Digitaliseerimise teekaart koostatakse ettevõtja või tarneahela, teenuse
protsessi, tootmisüksuse või tootmisüksuste kohta. Digitaliseerimise teekaardi koostamise
vajalikkus tuvastatakse esitatud taotlusdokumentide põhjal.
Määruse § 8 sätestab abikõlblikud kulud, milleks on ühendmääruse §-s 4 nimetatud kulud,
milleks käesolevas määruses on ettevõtteväliste konsultantide poolt osutatud nõustamisteenuste
kulud, mis on vajalikud digitaliseerimise teekaardi koostamiseks. Kulu on abikõlblik tingimusel,
et taotluse esitamise hetkeks ei ole sõlmitud eelnevat digitaliseerimise teekaardi koostamise
lepingut, vältimaks tühimõju. Abikõlblikud on kulud, mis on tehtud projekti abikõlblikkuse
perioodil või hiljemalt 45 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu.
Abikõlblikud tegevused peavad olema teostatud abikõlblikkuse perioodil, st neile ei kohaldu
erinevalt abikõlblikest kuludest 45-päevane lisaperiood pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu.
Samasse perioodi peab jääma ka digitaliseerimise teekaardi koostamise nõustamise lepingute
sõlmimine väliskonsultantidega. Käibemaks abikõlblik ei ole. Abikõlblikud pole tehingud
seotud isikute vahel. Eesmärgiga toetada tulemuste rakendamist regioonides, on abikõlblikud
ainult need kulud, mille tulemit kasutatakse ettevõtja tegevuskohtades. Laiendamaks pakkujate
ringi ning ettevõtjate võimalust valida endale sobiv ekspert, võib digitaliseerimise teekaardi
ettevõtteväliseks nõustajaks olla nii Eestis kui ka välisriigis registreeritud äriühing. Kõik
projekti raames tehtud kulud tuleb välja maksta toetuse saajale kuuluvalt pangakontolt. Juhul
kui toetus on käsitletav grupierandiga hõlmatud riigiabina grupierandi määruse mõistes, on
abiliigiti abikõlblikud artikli 18 alusel antava abi korral väliskonsultantide osutatud
nõustamisteenuste kulu ning artikli 28 alusel antava abi korral innovatsiooni nõuandeteenuste
ja tugiteenuste kulud.
Määruse § 9 sätestatakse meetme ja projekti abikõlblikkuse periood. Meetme abikõlblikkuse
periood algab 1.juunist 2020.aastal ja lõpeb 31.oktoobril 2023. aastal, projekti oma algab
taotluse esitamises või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast ning kestab kuni 6 kuud.
Seejuures ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud
tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele. Taotlejal on kohustus
teostada elluviidavad toetatavad tegevused kuni 6 kuu jooksul toetuse taotluse rahuldamise
otsuse tegemisest arvates. Projekti minimaalne periood on kehtestatud tagamaks projektide
piisav põhjalikkus ning võimaldamaks rakendusüksusel tegevuste elluviimist kontrollida
vastavalt esitatud projekti ajakavale ja tegevustele. Kui taotleja viib projekti kiiremini ellu, siis
on võimalik aruanne varem esitada ja toetus kiiremini kätte saada, aruande esitamise tähtajani
ei pea ootama. Projekti maksimaalne periood on kehtestatud tagamaks projektide
kontsentreeritud elluviimine. Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi
pikendamist kuni 31. oktoobrini 2023. a. Digitaliseerimise teemad on uuenduslikud ja liiga
pikaajaline projekti elluviimise tõttu võivad moraalselt vananeda. Varasem kogemus
riigieelarvelise digidiagnostika toetusmeetme puhul tõendas, et projektide elluviimiseks on 6
kuud piisav aeg.
3. peatükk Toetuse taotlemine ning taotluste menetlemine
Määruse §-s 10 on näidatud taotluste esitamise kord. Toetust taotletakse, kuni eelarvelisi
vahendeid jätkub. Taotlusi esitatakse jooksvalt e-Toetuse keskkonna kaudu. Meede on avatud
jooksvaks taotlemiseks kuna ettevõtete valmisolek koostada digitaliseerimise teekaart on
6
erinev. Võimalus toetuse taotlemisele peab olema avatud siis kui ettevõtetel see valmisolek
tekib.
Määruse § 11 sätestab taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded. Kuna toetus on suunatud Eestis
tegutsevatele ettevõtjatele ning rakendusüksus kasutab pakkujate kvalifitseerimisel Eesti
äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetes sisalduvat teavet, siis on vajalik, et taotleja on
Eesti äriregistris registreeritud äriühing. Selleks, et kontrollida ettevõtja vastavust riigiabi
tingimustele, peab olema näidatud taolteva ettevõtja suurus. Toetus on suunatud tegutsevale
ettevõttele, kellel on välja arenenud tootmisprotsess, teenuste osutamise protsess, tarneahel ning
võimekus ellu viia digitaliseerimisalaseid investeeringuid. Sellest tulenevalt peab tühimõju
vältimiseks taotleja taotletava taotluse esitamisele vahetult eelneva ja avaldatud kahe
majandusaasta keskmine müügitulu vastavalt äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetele
Eestis olema vähemalt 200 000 eurot. Kui ettevõttel pole aasta alguses vahetult eelneva aasta
majandusaasta aruannet veel esitatud, siis vaadatakse eelmise ja üle-eelmise aasta
majandusaasta aruandeid. Kuna füüsilisest isikust ettevõtjad majandusaruandeid ei esita, ei saa
nad olla toetuse sihtgrupp. Taotleja maksu- või maksevõlg koos intressidega ei tohi olla suurem
kui 100 eurot või peab see olema ajatatud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema
tasutud ajakava kohaselt. Samuti peavad täidetud olema varasemad toetuse tagasimakse
nõuded, kui neid on ettevõtjale esitatud. Taotlejal peavad olema tähtaegselt esitatud
maksudeklaratsioonid. Taotleja peab olema tegutsev ettevõte, kelle suhtes ei ole algatatud
likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust. Omafinantseeringu olemasolu kinnitab
taotleja oma allkirjaga. Taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla
algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust. Ka
peab taotleja omakapital vastama äriseadustikus nõutule. Nende nõuetega välistatakse toetus
jätkusuutmatutele ettevõtjatele. Tagamaks toetuse sihipärane kasutamine, ei anta toetust
ettevõtjale, keda on karistatud määruses viidatud ühe või mitme majanduskuriteo eest.
Tegevused, millele toetust taotletakse, ei tohi olla alanud enne taotluse esitamist. Toetust ei anta
tegevusele, millele on juba varem teistest meetmetest toetust eraldatud.
Taotlejale ning taotlusele esitatavad nõuded ja taotleja kohustused tulenevad taotluste
menetlemise määruse § 2 ja § 4 lõige 1 nõuetest ning perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse
seaduse (edaspidi STS) STS §-st 14 ja § 21 lõikest 2.
Taotluse osas seab määrus järgmised tingimused: taotlus koosneb taotlusvormist, projekti
eelarvest ning ettevõtteväliste nõustajate hinnapakkumistest. Tagamaks projekti kvaliteeti, peab
taotleja välja tooma projekti meeskonna liikmed ning nende ülesanded, samuti teabe
ettevõtteväliste nõustajate varasema sarnase kogemuse kohta. Vajalik on teabe lisamine
vähemalt ühe varasemalt läbi viidud projekti kohta, mis näitab võimekust täita oma ülesandeid
meeskonnas. Ettevõtjavälise nõustaja puhul peab võimekust tõendava projekti maksumus
olema kas sama või suurem kui projektis osutatav teenus. Ettevõtte esindaja võimekust tõendab
kuulumine ettevõtte tipp-juhtkonda. Mõlema ettevõtjavälise nõustaja teenuse kohta tuleb
esitada vähemalt kolm sõltumatut ja võrreldavat hinnapakkumist. Juhul kui kolme sõltumatut
hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui ei valita odavaimat pakkumust, esitatakse
sellekohane põhjendus. Toetuse taotlemisel on oluline hinnata eelarve realistlikkust, kuna
toetus makstakse kindlasummalise maksena, mis tähendab, et toetuse maksmisel ei kontrollita
tegelikke kulusid ja maksedokumente, vaid hinnatakse tehtud töö tulemust.
Lisaks määruses sätestatud tingimustele peab taotleja täitma Euroopa Liidu otsekohalduvatest
aktidest tulenevaid tingimusi. Üldises grupierandi määruses on sätestatud Covid-19 viiruse
7
levikuga seoses ajutine leevendus seoses raskustes ettevõtjatega, mille rakendamise järele
puudub määruses vajadus.
Määruse § 12 käsitleb taotluste menetlemist. Lõikes 2 on taotluse menetlemise tähtajaks kuni
20 tööpäeva alates taotluse esitamisest. Kui taotlus ei vasta kehtestatud nõuetele või on vajalik
täiendav teave projekti kohta, on rakendusüksusel õigus nõuda taotluse vastavusse viimist
kehtestatud nõuetega, täiendava dokumentatsiooni esitamist või muudatuste tegemist taotluse
andmetes kuni 10 tööpäeva jooksul, arvates vastava nõude esitamisest. Taotluse menetlemise
tähtaeg pikeneb antud aja võrra. Menetlemine toimub taotluste esitamise järjekorras. Taotlemist
puudutavad dokumendid avaldab rakendusüksus oma veebilehel hiljemalt taotlemisest
teavitamise hetkeks. Taotluse osas, mida ei viida täiendava tähtaja jooksul nõuetega vastavusse,
teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Rakendusüksus teeb taotluse
rahuldamata jätmise otsuse ka siis kui taotleja või taotlus ei vasta määruse tingimustele või kui
taotluse rahastamise maht ületab taotluste rahastamise vaba jäägi. Taotluse rahuldamise ja
rahuldamata jätmise otsus toimetatakse taotlejale kätte e-Toetuse keskkonna kaudu 3 tööpäeva
jooksul arvates otsuse tegemisest.
Määruse §-s 13 on välja toodud taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused.
Taotluse või taotleja osas, mis ei vasta nõuetele ning mida ei viida tähtajaks nõuetega
vastavusse, teeb rakendusüksus mitterahuldamise otsuse ja teavitab otsusest taotlejat.
Mittevastaks tunnistatakse taotlus siis kui ei kõrvaldata puudusi, taotleja mõjutab menetlemist
õigusvastasel viisil, ei võimaldata teha kohapealset kontrolli, esitatakse ebaõiget või
mittetäielikku teavet. Vastavalt taoltuste menetlemise määruse § 10 lõikele 1 muudetakse
taotluse rahuldamise otsust rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku
avalduse alusel ning järgides taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 sätestatud tingimusi.
Määruse §-s 14 on välja toodud projektide valikukriteeriumid.
Valikukriteriumiteks on:
Valikukriteerium Osakaal koondhindest
1. Projekti vajadus 50%
2. Projekti kvaliteet 50%
Esimese valikukriteeriumiga hinnatakse projekti mõju meetme tegevuse eesmärkide
saavutamisele ja projekti põhjendatust, milles hinnatakse taotleja vajadust määruses ettenähtud
tegevuste teostamiseks. Teise valikukriteeriumiga hinnatakse projekti kvaliteeti - projekti
meeskonna ja projekti tegevustega kaasatud teenuse pakkujatel olevate vajalike referentside ja
kompetentside olemasolu, projekti finantseerimisvõimekust, projekti tegevuste ning eelarve
realistlikkust, selgust ja kuluefektiivsust. Paragrahv sätestab lisaks, et taotlusi hinnatakse
skaalal 0–4 ning et taotluste hindamisel antud koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide
hinnete kaalutud keskmisest. Antud paragrahv sätestab, et rakendusüksusel on õigus taotluse
hindamiseks kaasata eksperte.
Määruse §-s 15 sätestatakse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord.
Kõik taotlused, mis on saanud käesoleva määruse § 14 lõikes 4 loetletud valikukriteeriumite
alusel koondhindeks vähemalt 2,50 ja mida ei ole üheski § 14 lõike 4 punktides 1–2 toodud
valikukriteeriumitest hinnatud hindega alla 2,00, kuuluvad rahuldamisele.
Määruse §-s 16 käsitleb taotluse rahuldamise otsuse muutmist ja kehtetuks tunnistamist.
Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlbliku perioodi pikendamist kuni 6 kuu võrra.
Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav
muudatus ületab projekti abikõlblikkuse perioodi või oodatavate tulemuste saavutamine pole
8
realistlik. Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui see
puudutab projekti tegevusi, eelarvet või tulemusi, sest taotlust rahastatakse kindalsummalist
makset kasutedes, mille tõttu ei ole projekti hilisem sisuline muutmine võimalik.
Rakendusüksus võib rahuldamise otsust põhjendatud juhtudel muuta, tehes seda 20 tööpäeva
jooksul, kui asjaolud rakendusüksusele teatavaks saavad. Samuti on välja toodud tingimused,
millisel juhul rakendusüksus tunnistab toetuse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult
kehtetuks. Taotluse rahuldamise otsuse võib täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada
struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 ja § 47 lõikes 3 nimetatud juhtudel, kui toetuse saaja ei
täida taotluse rahuldamise otsust; kui ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel või kui projekti
tegevusi ei ole võimalik lõpetada 31. oktoobriks 2023. a. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks
tunnistamise otsuses märgitakse tagastamisele kuuluv toetuse summa ning tagastamise põhjus
ja tähtaeg.
4. peatükk Aruande esitamine, toetuse maksmine, toetuse saaja ning rakendusüksuse
õigused ja kohustused
Määruse § 17 käsitleb aruande esitamist. Projekti aruande esitab toetuse saaja taotluse
rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel. Toetuse saaja esitab projekti aruande ning
maksetaotluse hiljemalt 45 päeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu e-
Toetuse keskkonna kaudu digiallkirjastatuna. Aruandevormid (rakendusdokumendid)
kehtestab rakendusüksus ja avalikustab aruandevormid ning esitatavad andmed oma veebilehel.
Määruse § 18 reguleerib toetuste maksmist. Toetus makstakse välja vastavalt ühendmääruse §-
le 8 ja § 15 lõikele 3 ning taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule
abikõlblikest kuludest, kindlasummalise maksena. Selleks esitab toetuse saaja aruandega
valminud töö ning e-Toetuse keskkonna kaudu maksetaotluse. Toetuse väljamakse tegemise
eelduseks on määruses välja toodud tegevuste teostamine ja nende tõendamine
rakendusasutusele. Digitaliseerimise teekaart peab vastama meetme eesmärgile § 2 lõikele 1 ja
toetavatele tegevustele § 7 lõike 2 punktidele 1-4 ning valikukriteeriumitele, mis ületasid
taotluse hindamisel § 15 lõikes 1 punktis 1 toodud hindamislävendit. Tulemuste osalisel
saavutamisel jääb toetus välja maksmata. Toetuse väljamakse tehakse 40 tööpäeva jooksul
pärast toetuse rahuldamise otsuses kinnitatud kindlasummalise makse aluseks olevate tegevuste
elluviimist, tulemuste saavutamist ja tulemuste saavutamise tõendamist vastavalt taotluse
rahuldamise otsuses nimetatud tulemuste saavutamise tõendamise alustele. Meetme eelarve on
1 500 000 eurot ning prognoosime 100 toetuse saajat, millest unikaalseid on 40. Toetus
makstakse ühendmääruse § 8 lõige 1 alusel kindlasummalise maksena, mis tähendab, et kui
tulemust ei ole saavutatud või on saavutatud üksnes osaliselt, siis toetust ei maksta. Toetuse
väljamakse tegemise eelduseks on määruses välja toodud tegevuste teostamine ja nende
tõendamine rakendusasutusele.
Määruse § 19 reguleerib aruande ja maksetaotluse puuduste kõrvaldamise tähtaega. Kui
aruande või maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, siis teavitatakse sellest
viivitamata toetuse saajat ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg,
sealjuures pikeneb aruande menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.
Ekspertide kasutamise korral pikeneb aruande menetlemise tähtaeg ekspertiisi teostamiseks
kuluva aja võrra. Eksperdi kasutamisest teavitab rakendusüksus taotlejat viivitamata.
Määruse § 20 reguleerib toetuse saaja õigusi ja kohustusi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-
dele 24 ja 26. Toetuse saaja kohustub pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ning
omafinantseeringu kasutamise kohta, eristama selgelt oma raamatupidamises toetatava projekti
kulusid ja neid kajastavaid kulu- ja maksedokumente oma muudest kuludest ning kulu- ja
9
maksedokumentidest. Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja
nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega, õigus
ärakuulamisele ning võimalus esitada oma seisukohad haldusmenetluse seaduse §-s 40 ja STS
§ 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja korras.
Määruse § 21 määrab rakendusüksuse kohustused vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 8
lõikele 2, milleks käesoleva määruse kohaselt on dokumentide säilitamise kohustus 10 aastat
alates viimasest toetuse andmise otsusest.
Määruse §-s 22 on toodud finantskorrektsioonid.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määruse vähese tähtsusega abi puudutavad sätted on Euroopa Liidu vastava regulatsiooniga
kooskõlas ning nende loetelu on esitatud 1.peatükis. Määrus vastab üldise grupierandi
määrusele 651/2014, selgitus on toodud seletuskirja § 11 käsitlevas lõigus.
4. Määruse mõjud
Määrus mõjutab positiivselt ettevõtluse arengut lisandväärtuse kasvu kaudu Eesti majanduses.
Kuna toetus on suunatud tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõime tõstmiseks ja
lisandväärtusloome võimekuse suurendamiseks üle Eesti, mõjutab määrus positiivselt ka
regionaalarengut. Määrus mõjutab ettevõtjaid, kel on võimekus või plaan teha investeeringuid
materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse. Määrus aitab kaasa immateriaalse ja
materiaalse põhivara investeeringute kasvule Eesti majanduses tervikuna.
Määruse sihtgrupi moodustavad vähemalt kaks aastat tegutsenud ettevõtted, kelle müügitulu
kahel viimasel majandusaastal on olnud vähemalt 200 000 eurot. Sihtgruppi kuuluvad kõik
Eesti ettevõtjad, v.a § 1 lõige 6 välja toodud tegevusaladega ettevõtted. Samas ei näita sihtrühma
kogusuurus seda, kui suur osa ettevõtjatest näeb kitsaskohana digitaliseerimise alast vähest
teadlikkust. Tuginedes maakondlike arenduskeskuste läbiviidud kaardistustele, on selliseid
ettevõtjaid siiski piisavalt, mistõttu on ka vastav meede asjakohane ja vajalik.
Määrus panustab kaudselt lisandväärtuse ja tootlikkuse kasvatamisse ettevõtjate tarenahelates
tervikuna, samuti täiendab olemasolevaid ettevõtluse tugimeetmeid, pakkudes ettevõtjatele
tuge digipöörde teostamisel, teadlikkuse suurendamisel digitaalsete tehnoloogiate kasutamise
osas ning üleminekul innovatiivsetele äristrateegiatele. Need on valdkonnad, mida
olemasolevad meetmed ei kata. Digitaliseerimise teekaardil välja toodud kitsaskohtade
kõrvaldamiseks on ettevõtjal alates 2022.aastast võimalik jätkata digitaalsete
innovatsioonikeskuste programmis, taotleda erinevaid toetusi ja SA Kredex käendusi ning
laene, osaleda ettevõtja arenguprogrammis või tellida vajalik digitaalse tehnoloogia arendus.
Ettevõttevälistel nõustajatel on aga võimalus taotleda tootearenduse toetust. Digitaliseerimise
teekaardi koostamine pole eeldus teiste toetuste saamiseks. Digitaliseerimise teekaardi alusel
saavad ettevõtted edaspidi teha digipöörde teostamiseks ja lisandväärtuse suurendamiseks
vajalikke läbimõeldud investeeringuid.
Määruse jõustumine mõjutab positiivselt regionaalarengut kuna ettevõtted paiknevad üle Eesti.
Määruse mõju regionaalarengusse ja riigivalitsemisse seisneb selles, et lähtuvalt Eesti
regionaalarengu ja riigivalitsemise eesmärkidest on nendes Eesti piirkondades, kus muudel
võrdsetel tingimustel on kapitali kättesaadavus kitsendatud asukohast tulenevalt, ettevõttel
10
kasutada väiksemat omafinantseeringu määra. Lisandväärtuse kasv kaasnevate investeeringute
kaudu suurendab ettevõtjate konkurentsivõimet ning loob eeldused kõrgema lisandväärtusega
töökohtade tekkeks ka väljaspool Tallinna ja Tartut ning neid ümbritsevaid omavalitsusi.
Ülejäänud läbivaid teemasid määrus ei puuduta.
Digitaliseerimise teekaartide alusel vaatavad toetust saanud ettevõtted üle oma äristrateegia ja
olemasolevad protsessid ning määratlevad ära, millistes lülides ning mahtudes tuleks
investeerida infokommunikatsioonitehnoloogiatesse ning tarkvaraarendustesse ning millistes
lülides digitaalsetel tehnoloogiatel põhinevatesse lahendustesse. Seejuures võivad
investeeringud uutesse, digitaalsetesse tehnoloogiatesse viia seniste äristrateegiate radikaalsete
muutusteni. Määruse mõju kliima- ja keskkonnahoiule seisneb selles, et kokkuvõttes on
optimeeritud ettevõte alati endisest ka kliima- ja keskkonnasõbralikum. Määruse mõju
võrdsetele võimalustele seisneb selles, et digitaliseerimise teekaart on objektiivne, strateegiline
dokument, mis tagab kõigile osapooltele võrdsed võimalused osaleda ettevõtte tegevustes, sh
tagab soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte rakendamise. Määruse mõju infoühiskonna
arengusse seisneb selles, et nii teekaardi koostamise tulemusena suurenev teadlikkus uute
tehnoloogiatega kaasnevate võimaluste osas kui ka jätkutegevusena ettevõtte enda poolt
tehtavad investeeringud tehnoloogiate rakendamisse panustavad pikaajalises vaates
infoühiskonna arengusse.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise
eeldatavad tulud
Toetuse taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab rakendusüksus. Määruse
rakendamiseks vajalikud vahendid - 1.5 miljonit eurot, eraldatakse rakendusüksusele
struktuuritoetusest. Eelarvelise vahendid eraldatakse meetme tegevuse 4.4.1. „Ettevõtete
arenguprogrammi toetusmeede“ vahenditest.Selle konkreetse tegevuse osas ei ole planeeritud
edasisi tegevusi. Meedet rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, mille 50% nõude
täitmine on tagatud seetõttu, et arenguprogrammist rahastatakse projekte alla 50%
toetusmääraga (35–45%) ja antud eelarve osa (1,5 miljonit eurot) ei mõjuta osakaalu. Tegemist
on ühe taotlusvooruga, kus taotlemine toimub jooksvalt ja taotlusvoor on avatud kuni
eelarveliste vahendite lõppemiseni. Tulud tulenevad toetust saanud ettevõtjate teadlikkuse
kasvust, see viib kaasnevate investeeringuteni ning kõrgema lisandväärtusega töökohtade
loomiseni, mis omakorda mõjutab positiivselt riigi pikaajalisi maksulaekumisi.
6. Seos teiste meetmetega
Seos meetmega nr 4.4. „Ettevõtja arenguplaani toetusmeede ettevõtete arendus- ja
eksporditegevustele kaasaaitamiseks ja juhtimisvõimekuse tõstmiseks“. Nimetatud
toetusskeem sisaldab ettevõtete arendustegevuste toetust, sh. vajadusel saab ettevõte tegeleda
digitaliseerimise teemade lahendamisega. Innovatsiooni- ja arendusosaku toetusskeemiga, mis
panustavad erinevate ettevõtete teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse tõstmisse, mis
täiendavad käesoleva toetusskeemi raames pakutavaid tegevusi on seotud osaliselt, nt.
tegeletakse selles toote- ja teenusarendusega, mis selguvad kitsaskohtadena digitaliseerimise
teekaarti teostamisel.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
11
8. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määrus on kooskõlastatud Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskusega
lihtkirjalikult. Kooskõlastuse käigus laekunud märkused ja nendega arvestamise tabel on lisatud
seletuskirjale. Selguse huvides on need eraldi huvigruppide märkustest, vastavalt lisades 2 ja 3.
Määrus on juba esitatud arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti
Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti
Masina- ja Metallitööstuse Liidule, Eesti Elektritööstuse Liidule, Eesti Keemiatööstuse Liidule,
Eesti Plastitööstuse Liidule, Eesti Toiduainetetööstuse Liidule. Kooskõlastuse käigus laekunud
märkused ja nendega arvestamise tabelid on lisatud seletuskirjale (lisa 1).
i
https://www.pwc.nl/en/assets/documents/pwc-industrie-4-0.pdf,
https://www.bcg.com/publications/2015/engineered_products_project_business_industry_4_future_productivity
_growth_manufacturing_industries
ii
https://www.eib.org/en/publications/who-is-prepared-for-the-new-digital-age
iii
https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/scoreboard/estonia
12