LEPING nr 1.8-7/21-020
Tallinnas, 19.01.2021
RIIGIEELARVELISE TÄIENDAVA ERALDISE KASUTAMISE LEPING
1. Üldsätted
1.1. Riigieelarvelise täiendava eraldise kasutamise lepingu (edaspidi leping) eesmärk on
reguleerida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi eraldise andja) ja eraldist
saava kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi eraldise saaja) vahel lepingu alusel tekkivaid
õigussuhteid. Leping ei reguleeri õigussuhteid eraldise andja ja lepingu lisas 1 nimetatud kohaliku
omavalitsuse üksuse vahel, kes ei ole lepingut allkirjastanud.
1.2. Eraldise andja ja eraldise saaja (edaspidi koos nimetatult pooled) on oma tegevuses iseseisvad
ja kumbki pool ei vastuta teise poole poolt endale kolmandate isikute ees võetud kohustuste
täitmise eest.
1.3. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid ja leping koos selle juurde
kuuluvate dokumentidega.
1.4. Pooled tagavad ja avaldavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühegi enda suhtes
kehtiva seaduse, põhikirja või muu õigusakti sätet ega ühtki endale varem sõlmitud lepingute ja
kokkulepetega võetud kohustust.
1.5. Pooled kinnitavad ja tõendavad, et:
1.5.1. neil on seaduses ettenähtud piisav õigus- ja teovõime lepingu sõlmimiseks ning lepingust
tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste realiseerimiseks;
1.5.2. nende poolt lepingule ja selle lisadele allakirjutanud isikutele on antud piisavad volitused
selle lepingu sõlmimiseks kooskõlas põhikirjade, õigusaktide ja muude asjakohaste
dokumentidega.
1.6. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik poolte vahelised varasemad lepingud ja muud
kokkulepped niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepinguga.
1.7. Lepingule on lisatud:
1.7.1. riigieelarvelise täiendava eraldise jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel (lisa 1);
1.7.2. finantsaruande vorm (lisa 2).
2
2. Lepingu objekt
2.1. Lepingu objektiks on Vabariigi Valitsuse 15. jaanuari 2021. a korralduse nr 11 „2021. aasta
riigieelarve täiendav liigendamine“ alusel jaotatud ja eraldise saaja lepingu lisas 1 nimetatud
projektide elluviimiseks, lisas 1 toodud suuruses rahaliste vahendite eraldise saajale eraldamine
(edaspidi eraldis) ja kasutamine.
2.2. Eraldise sihtotstarbeliseks kasutamiseks loetakse eraldise lepingule vastavat ning säästlikku
ja majanduslikult põhjendatud kasutamist eraldise kasutamise eesmärgi saavutamiseks vajalike
tegevuste elluviimisel.
2.3. Eraldise kasutamise lõpptähtpäev on 31.12.2022.
3. Poolte õigused ja kohustused
3.1. Eraldise saaja:
3.1.1. kasutab eraldist sihtotstarbeliselt vastavalt lepingule ja hoidub eraldise arvelt lepingus
sätestamata kulude katmisest, sealhulgas lepingu sõlmimisega seonduvate kulude katmisest;
3.1.2. peab eraldise kasutamise kohta eraldi arvestust lepingu ja lisas 1 määratud projektide lõikes;
3.1.3. esitab eraldise andjale eraldise kasutamise kohta asjakohast ja õiget informatsiooni, esitades
eraldisest tehtud väljamaksete kohta finantsaruandeid eraldise andja kehtestatud vormil (lepingu
lisa 2). Finantsaruandeid esitatakse üks kord aastas hiljemalt 1. detsembriks. Finantsaruandes tuleb
kirjeldada, milliseid tegevusi ja millal on tehtud ning millised on olnud tulemused ja kõrvalekalded
algselt planeeritust;
3.1.4 esitab iga kvartali järgse kuu 20. kuupäevaks eraldise andjale teatise
raamatupidamisarvestuses kajastatud finantskannete kohta lepingu lisas 1 toodud projektide lõikes
e-posti aadressile
[email protected];
3.1.4. esitab eraldise andja nõudmisel raamatupidamise kulu- ja maksedokumentide kinnitatud
koopiad eraldise arvelt tehtud ostude kohta. Samuti tuleb eraldise saajal eraldise andja nõudmisel
esitada eraldise andjale raamatupidamise kulu- ja maksedokumentide kinnitatud koopiad teostatud
ostude kohta;
3.1.5. tagastab lepingus sätestatud eraldise kasutamise perioodil kasutamata jäänud eraldise
riigieelarve tuludesse hiljemalt 31. detsembriks 2022. a.;
3.1.6. võimaldab eraldise andjal või tema poolt määratud isiku(te)l kontrollida eraldise kasutamise
aruandluse õigsust, eraldise saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ja eraldise
kasutamise sihipärasust ja mõjusust ning muude lepingu tingimuste täitmist;
3.1.7. vastab eraldise andja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis järelepärimistele lepingu
täitmise kohta samas vormis 10 (kümne) tööpäeva jooksul;
3.1.8. rakendab eraldise arvel teenuste ja ehitustööde tellimisel riigihangete seaduses sätestatud
korda;
3.1.9. kannab omal riisikol ja oma vahendite arvel eraldist ületavad kulud, mis seonduvad eraldise
kasutamise eesmärgi saavutamisega;
3
3.2. Eraldise andja:
3.2.1. kannab eraldise saaja arvelduskontole;
3.2.2. võib teostada järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle;
3.2.3. võib hinnata eraldise sihipärast kasutamist.
4. Vastutus lepingu rikkumise eest
4.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele
tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju täies ulatuses.
4.2. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on
eraldise andjal õigus esitada eraldise saajale nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes eraldise saajale
rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Juhul kui tegemist on olulise rikkumisega, ei pea
eraldise andja eraldise saajale rikkumise kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega andma.
4.3. Lepingu olulise rikkumise esinemisel, sh kui eraldise saaja ei kõrvalda rikkumist selleks antud
tähtaja jooksul või ei teata sama tähtaja jooksul rikkumist objektiivselt vabandavatest asjaoludest,
on eraldise andjal õigus leping ühepoolselt erakorraliselt lõpetada, teatades sellest vastava kirjaliku
avaldusega eraldise saajale.
4.4. Eraldise saaja tagastab eraldise (või selle osa) 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates eraldise
andja vastavasisulise nõude kättesaamisest.
4.5. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on eraldise andjal õigus esitada eraldise
saajale viivisenõue 0,15% (null koma viisteist protsenti) päevas tähtaegselt tasumata summast iga
viivitatud päeva eest.
4.6. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu
rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad pooled
võlaõigusseaduse § 103 lg-s 2 nimetatud asjaolusid. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste
täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis teatama teisele poolele. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel
pikeneb lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise perioodi võrra. Pool peab vääramatu
jõu asjaolude äralangemisel lepingut täitma asuma. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu on poole
lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 60 (kuuskümmend) kalendripäeva
järjest, võib kumbki pool lepingu lõpetada.
5. Teadete esitamine ja volitatud esindajad
5.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või posti teel. Juhul kui teate edastamisel
on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud
kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue
teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on
võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.
5.2. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui
teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest
4
on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide,
saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või e-kirjas
näidatud saatmise kellaajal.
6. Lõppsätted
6.1. Leping jõustub allkirjastamisel ja kehtib kuni lepingust tulenevate õiguste realiseerimise ning
kohustuste täitmiseni.
6.2. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu ennetähtaegse
lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud dokumendid. Kui mõlemad
pooled on nõus lepingu kokkuleppelise lõpetamisega, siis vormistatakse lepingu lõpetamine
kirjalikult.
6.3. Poolel on õigus lepingust taganeda sellest teisele poolele kirjalikult 14 (neliteist)
kalendripäeva ette teatades järgmistel juhtudel:
6.3.1. teine pool on rikkunud oluliselt lepingus sätestatud kohustusi;
6.3.2. lepinguliste kohustuste täitmise võimatuse korral vastavalt punktis 4.6 sätestatule.
6.4. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka
pärast lepingu lõppemist (nt dokumentide säilitamise kohustus jms).
6.5. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse
lahendamiseks Harju maakohtule.
[allkirjastatud digitaalselt]
Taavi Aas [allkirjastatud digitaalselt]
Majandus- ja taristuminister Eraldise saaja
5
RIIGIEELARVELISE TÄIENDAVA ERALDISE KASUTAMISE LEPINGU LISA 1
Kohaliku omavalitsuse Täiendav
Projekti nimetus
üksus eraldis
Ilu pst rekonstrueerimine 450 000
Rakvere linn Näituse tn rekonstrueerimine 100 000
Teliku tn remont 40 000
Papissaare tee rekonstrueerimine 1 000 000
Saaremaa vald Kuressaare linn Raudtee tänava ja ringristmik Pihtla
tänavaga ümberehitus 200 000
Tapa vald Valgejõe pst Leina tn Õuna tn ristmiku rekonstrueerimine 385 000
Põltsamaa vald Pikk tänav 324 000
Tuleviku tänava rekonstrueerimine 304 200
Narva linn Linda tänava rekonstrueerimine 785 700
Malmi tänava rekonstrueerimine 449 671
Narva-Jõesuu linn J.Poska tn rekonstrueerimine 700 000
Veltsi tee 28 500
Haljala vald
Noonu-Annikvere tee 45 000
Põlva vald Vastse-Kuuste Tööstuse tee 62 284
Saue vald Uus tänav koos kergliiklusteega koostöös Harkuga 112 000
Elva linna Vaikse ja Puiestee tänava transiittee
Elva vald
rekonstrueerimine 350 000
Harku vald Harku aleviku, Uus tn rekonstrueerimine 350 000
Saku vald Kurtna Vilivere tee 122 500
Tori vald Randivälja-Võlli tee 115 500
Tartu linn Jõhvi–Tartu–Valga (E264) Lõik Muru tn - Narva mnt 945 000
Lääne-Harju vald Paldiski linnas Peetri tänava lõigu rekonstrueerimine
(Raudteejaam - Kivi tänava ristmik) 360 000
Viljandi linn Uus tänav (lõigus Allika tn-Tallinna tn) 1 000 000
Tamme tänav 800 000
Haapsalu linn
Raudtee tänav 150 000
Tallinna linn Jõe tn,Pronksi tn rekonstrueerimine 1 050 000
Kohtla-Järve linn Kaevuri tn rekonstrueerimine II etapp 536 450
Rakvere-Väike-Maarja-Vägeva maantee ja Kaarma
Väike-Maarja vald
tööstusala tee ristumiskoha väljaehitamine 100 000
Kihelkonna pk Lagenõmme kruusakarjääri tee
Saaremaa vald
rekonstrueerimine 70 000
Kiili vald Siberi-Sillaotsa tee Sõmeru küla 39 700
Tapa vald Tamsalu Paide mnt rekonstrueerimine 100 000
Rakvere vald Sõmeru alevikus Tiigi tn rekonstrueerimine 91 000
Töökoja tee ja Töökoja harutee 100 080
Põltsamaa vald
Tööstuse tee 46 800
Vahtra tänava rekonstrueerimine 100 000
Narva linn
A.A. Tiimanni tn rekonstrueerimine 100 000
6
Türi vald Türi Vabriku pst rek. 238 000
Ehituse tänav, Haljala alevik 4 500
Haljala vald
Rutja küla tee 43 000
Partsi-Meemaste tee 115 340
Põlva vald Tännassilma-Kadaja tee 94 900
Sooküla tee 91 542
Setomaa vald Lobotka-Saekaatri tee 50 050
Saue vald Kungla tn, Paju tn ja Segu tn katete remont 100 000
Märjamaa vald Välja tänav 100 000
Elva vald Rukki-Pöksi tee rekonstrueerimine 50 000
Tiigi tn rekonstrueerimine 70 000
Saku vald
Kõrnumäe tee 110 000
Kihnu vald Tuletorni külastusringi pindamine 85 785
Linaküla külastusringi pindamine 73 815
Tori vald Põhja tn 100 000
Roopa tänava rekonstrueerimine (lõik Sinika-Pikk) 80 000
Võru linn Linavabriku ettevõtluspiirkonna juurdepääsutee/tänava
rekonstreerimine (Tallinna mnt T2) 100 000
Sule tee renoveerimine 150 000
Jõelähtme vald Kuusiku tee renoveerimine 75 000
Kure tee renoveerimine 250 000
Lääne-Nigula vald Österby objektitee asfalteerimine 63 750
Paldiski linnas LNG terminali, kalajahutehase,
BalticConnectori kompressorjaama, Enefit Tuulepargi,
ALARA tuumaobjekti majandamisega seotud
Lääne-Harju vald rasketranspordi teenindamiseks sobiva tee väljaehitamine -
Kadaka ja Leetse tee 3 000 000
Rummu alevikus Kooli tänavalt rasketranspordi
ümbersuunamine Soojuse tänavale 320 000
Tartu tänav (Lossi ristmik ja parklad) 100 000
Viljandi linn
Leola tänav (Nurme-Tln) 100 000
Pullapää tee 100 000
Haapsalu linn
Tööstuse tänav 100 000
17 279 067
Kokku:
7
RIIGIEELARVELISE TÄIENDAVA ERALDISE KASUTAMISE LEPINGU LISA 2
Eraldise kasutamise finantsaruande vorm
Lepingu nr. :
Aruande esitaja:
Eraldise kasutamise periood:
Tegevuste lepingujärgne maksumus:
Tehtud kulutused summas:
Finantsaruanne
Projekti kulud Projekti eelarve Tegelikud Jääk Märkused
tegevuste kaupa kulud
Tegevus 1
Kululiik
Tegevus 2
Kululiik
SUMMA
KOKKU:
1. Läbiviidud tegevuste kirjeldus (toimumise aeg, olulisemad tähelepanekud, jms):
2. Tulemused:
Aruande koostamise kuupäev:
Aruande koostanud:
KOHTLA-JÄRVE LINNAVALITSUS
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie
[email protected]
Meie 20.01.2021 nr 2-5.4/180-1
Kaaskiri
Edastame Teile allkirjastatud lepingu.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ljudmila Jantšenko
linnapea
Keskallee 19 tel +372 337 8500 SEB Pank AS Swedbank AS
30395 Kohtla-Järve faks +372 337 8503 IBAN EE441010552010016001 IBANEE402200001120012980
EESTI e-post:
[email protected] SWIFT/BIC EEUHEE2X SWIFT/BIC HABAEE2X
registrikood 75001017