Riigi Infosüsteemi Amet
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
Eesti Rahvusringhääling Meie 26.01.2021 nr 22-1/17-0076/507-1
Rahvusarhiiv
Võimalike projektide lisamine meetme "Nutika
teenuste taristu arendamine" investeeringute
kavasse 2021 – 1
Austatud potentsiaalne toetuse taotleja
Vastavalt „Perioodi 2014 – 2020 struktuuritoetuse seaduse“ § 15 ja majandus- ja taristuministri
määruse „Nutika teenuste taristu arendamise toetamise tingimused ja investeeringute kava
koostamise kord“ (edaspidi ministri määrus) § 10 lg 2 alusel, teavitab rakendusasutus
potentsiaalset taotlejat investeeringute kava koostamisest ja taotluste esitamise tähtajast.
Sellest tulenevalt palume Teil esitada alates 08. veebruarist 2021. a struktuuritoetuse taotlus
projekti võimalikuks rahastamiseks struktuuritoetuse e-keskkonda
(https://etoetus.struktuurifondid.ee/ ) hiljemalt 15. veebruariks 2021. a. Struktuuritoetuse e-
keskkonnas on selleks avatud voor nimega „Investeeringute kava 2021/1“. Juhime tähelepanu, et
taotlust on võimalik sisestada ja ettevalmistada ka varem, aga ametlikult tuleb taotlus esitada
ajavahemikus 08. – 15. veebruar 2021. a.
Projekti kirjeldamisel palume juhinduda lisas 1 toodud projekti lühikokkuvõte A4 formaadist, mis
tuleb lisada taotluse esitamisel „Täiendavad materjalid ja lisad“ alla. Taotluse sisestamisel palume
võtta arvesse valikukriteeriumite juhendit (alates lk 4
https://www.ria.ee/sites/default/files/content-editors/SF/valikukomisjon_ja_-
metoodika_kk_11.02.2019.pdf)
Taotlus palume koostada ja esitada vastavuses ministri määrusega sätestatud nõuetega ja
piirmääradega. Ministri määrusega saab tutvuda siin:
https://www.riigiteataja.ee/akt/106022019004
Potentsiaalsed taotlejad ja projektid:
Potentsiaalne taotleja Projekti esialgne nimetus Toetuse maksimaalne
osakaal (KMga)
Eesti Rahvusringhääling ERR-i lindirobotil paikneva 382 500
arhiivi peegel
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Rahvusarhiiv RA lindirobotil paikneva 450 000
arhiivi peegel teises
geograafilises asukohas
Siseministeeriumi Sõrmejälje võrdluse ja 426 700
infotehnoloogia- ja salvestamise modaalsuse
arenduskeskus tõrkesiirde rakendamine
ABIS kesksüsteemis
Siseministeeriumi Näovõrdluse modaalsuse, sh 300 000
infotehnoloogia- ja tõrkesiirde, rakendamine
arenduskeskus ABIS kesksüsteemis
KOKKU 1 559 200
Juhime tähelepanu, et Riigi Infosüsteemi Amet kontrollib taotluste nõuetele vastavust ning
majandus-ja taristuministri moodustatud valikukomisjon hindab projektide vastavust järgmiste
valikukriteeriumite alusel:
1) projekti panus meetme tegevuse eesmärkide saavutamisse;
2) projekti sisaldumine taotleja IKT investeeringute prioriteetides või taotleja IKT-strateegias
ning paremus eesmärgi saavutamise võimalikest alternatiividest;
3) projekti uudsus, mis loob taotlejale mõõdetavat väärtust ning ühiskonnale sotsiaalset ja
majanduslikku kasu;
4) projekti põhjendatus;
5) projekti kuluefektiivsus;
6) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia;
7) projekti tegevuste jätkusuutlikkuse põhjendatus;
8) projekti vastavus eeltingimustele;
9) projekti mõju läbivatele teemadele.
Vajadusel küsib rakendusüksus projektide kohta lisainfot või palub täiendada taotlust, lähtudes
esitatud info täielikkusest.
Ministri määruse nõuetele ja finantseerimise piirmäära arvestav taotlus lisatakse investeeringute
kavasse iseseisva projektina.
Juhul, kui arendusprojekti elluviimise eest vastutaja delegeerib arendusprojekti elluviimise teisele
organisatsioonile, palume rakendusasutust ja rakendusüksust sellest koheselt kirjalikult teavitada
ning edastada käesolev kiri taotlejale taotluse või taotluste esitamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
Kaire Kasearu
625 6376
[email protected]
2 (2)
Projekti nimi, taotleja, SF summa kokku
1. Probleem – Mis on peamine probleem, mis ajendab muudatusi/konkreetset projekti algatama?
1.1 Projekti eesmärk – Sõnastada lühidalt ja konkreetselt projekti peamine eesmärk ehk mida soovitakse saavutada.
1.2 Projekti väljund* (saavutatav projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks) – Kirjutada, mis tehakse konkreetselt ära projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus** (saavutatav projekti 4. Mõju*** (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse
Hetkeolukorra numbriline vaade: finants, sh abikõlblikkuse perioodi lõpuks) perioodi ehk kuni 5 aasta jooksul)
organisatsiooni kulu teenuse osutamisel, Tulemuse numbriline vaade lähtuvalt Mõju rahalised numbrid lähtuvalt hetkeolukorrast
teenustega rahulolu, teenusejuhtumite arv, hetkeolukorra kirjeldusest: vähemalt (tasuvusanalüüsi kokkuvõte või selle lihtsustatud
teenuse tarbija halduskoormus. Olemasolev finants, teenuse tarbija halduskoormus. kuju).
protsess ja tehniline lahendus. Samuti tulemuseks planeeritav protsessi Muud mõjuindikaatorid lähtuvalt hetkeolukorrast
Kirjeldada lühidalt eeltöid, mis on projekti ja tehniline lahendus. (teenustega rahulolu, teenusejuhtumite arv).
ettevalmistamiseks tehtud. Konkreetne tulemus, mis saavutatakse Võimalusel täiendavad sotsiaalsed ja majanduslikud
Taaskasutatavus – kas projektiga kavandatud enne viimast väljamakse tegemist. mõjuindikaatorid.
lahendust pole (sh osaliseltki) Eestis või mujal juba Välja peab olema selgelt toodud, mis juhtub siis, kui
teostatud? Kas ja miks ei saa seda (nt komponente) rahastust ei saa.
taaskasutada?
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
Projektiga seotud projektorganisatsioon – Projekti kulude detailne eelarve RIHA, ISKE, koosvõimeraamistik, iseteeninduse
inimressurss, rollide jaotus, koormus, sh kes on tegevuste lõikes koos ajakavaga ning raamistik, avaandmete hetkeseis ning plaanid.
tooteomanik, küberturvalisuse eest vastutaja. kalkulatsiooniga. Samuti eelarve KOKKU. Vastavus Arhitektuurinõukogu koostatud e-riigi
Muud ressursid. Lisada ka tegevused, mis jäävad ristfunktsionaalsete nõuetele (sh andmekvaliteedi
väljapoole antud projekti ja on nõuded).
rahastatavad muudest allikatest. Andmejälgija kasutuselevõtt
Hankemenetluste arv. Peamised võimalikud riskid, sh küberriskid.
Õigusliku regulatsiooni muudatuste hetkeseis ja
plaanid.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
Peamised kasutajate grupid, kasusaajad ja Millist arenguhüpet saavutatakse Projekti tulemuse/arenduse jätkusuutlikuks
potentsiaalsete kasusaajate arv. võrreldes tänase olukorraga. toimimiseks vajalike kulude vähemalt 5-e aastane
Kolmandate osapoolte vajalikkus, sh väljastpoolt Milliseid uusi tehnoloogiaid või eelarve (nt majandus, hooldus, arendus ning kust
Eestit. Kokkulepete lühikirjeldus või vajadusel lähenemisi kasutatakse (kui üldse). planeeritakse neid katta) alates projekti lõppemisest
kinnituskirja olemasolu. / kulude tekkimisest.
Jätkusuutlikkuse toimimiseks vajalik personal ja
eeldatav koormus.
*Projekti väljundi lahtrisse esitatakse info, mida RÜ-l on võimalik enne viimast väljamakset kontrollima tulla (näide: Arendatud on infosüsteem, mis võimaldab pabertoimingutelt üleminekut elektroonilisele menetlustoimingule, on vabanetud vananenud tehnoloogilistest lahendustest). ** Projekti tulemuse
lahtrisse esitatakse konkreetne tulemus, mis saavutatakse ennem viimast väljamakse tegemist (näide: kasutatakse pabervormi asemel digitaalset vormi – ajaline ja rahaline kokkuhoid, vormi ei pea postitama ja edastatakse digitaalselt – ajaline ja rahaline kokkuhoid vms). *** Mõju lahtrisse esitatakse info, mis
on pikaajalisemalt saavutatav (näide: kasutatakse pabervormi asemel digitaalset vormi – ajaline ja rahaline kokkuhoid aastas (nt viie aastasel perioodil), vormi ei pea postitama ja edastatakse digitaalselt – ajaline ja rahaline kokkuhoid ( nt viie aastasel perioodil vms, kliendirahulolu on tõusnud x punkti.