Rahandusministeerium Teie 30. 11. 2020. a nr 15-1/ 5761-5
Meie 25. 01. 2021. a nr 1-19/21/ 14-2
[email protected]
Vastus Rahandusministeeriumi 30. 11. 2020. a vastuskirjale (15-1/5761-5) seoses Eesti
mereala planeeringu põhilahendusele esitatud ettepanekutega
Käesolevaga esitab MTÜ Saarte Kalandus enda vastuväited ja küsimused seoses Teie 30. 11.
2020. a vastuskirjaga nr 15-1/5761-5.
Meie vastuväited, küsimused ja ettepanekud on alljärgnevad:
1.Vastuväide
I. Sissejuhatus
RM: „Mereala planeeringu koostamise käigus on läbi viidud mitmeid täiendavaid
analüüse ja uuringuid (vt http://mereala.hendrikson.ee/uuringud.html), mis koondavad
erinevates teemades Eesti mereala tervikpildi. /…/ Rõhutame, et mõjude hindamise
eksperdid on koondhinnanguna, vaadeldes ka mõjude kumulatiivsust, jõudnud
seisukohale, et strateegilisel tasandil hinnates ei kaasne planeeringu elluviimisega
olulisi negatiivseid mõjusid, sh ebasoodsaid mõjusid Natura 2000 aladele.“ (lk 2)
Vastuväited
Viidatud KSH alusanalüüside ja uuringute nimekirjas puuduvad uuringud seoses
planeeringuala merepõhja elustikuga või kalastikuga. Toote oma vastuskirja hilisemas
osas välja (lk 11), et KSH koostamisel aluseks on võetud veebirakenduse
PlanWise4Blue andmed, mis tuginevad 120 uuringule kalade kohta ja 102 uuringule
mere põhjaelupaikade ja nende seisundi kohta. KSH aruandest ei nähtu aga viidatud
uuringuid.
Lisaks on PlanWise4Blue veebirakenduses tuvastatavad üksnes 3 kalaliigi ja 7 mere
Tallinna 30 GSM: +372 56 94 7288
[email protected]
93819 Kuressaare Tel: (00372) 668 2210 http://www.saartekalandus.ee
a/a EE082200221040200005
põhjaelustiku andmed. Seega ei kajasta PlanWise4Blue veebirakendus kogu
planeeringuala olemasolevat keskkonnaseisundit.
Lisaks olete märkinud KSH aruandes (vt KSH aruanne, lk 133, viide 44), et
„PlanWise4Blue rakenduse tulemuste tõlgendamisel on oluline arvestada, et see on
praegu kasutatav pigem diskussiooniplatvormina kui tegelikkuse kajastamise
vahendina, kuna piisavate mõõtmistulemuste puudumise tõttu on osade parameetrite
väärtused suure määramatusega. Lisaks on paljude uuemate inimkasutuste puhul (just
interaktiivsete mõjude osas) teadmatus endiselt suur ning täpsemate prognooside
saamiseks on vaja edaspidi läbi viia põhjalikumad teadusuuringud inimkasutuste
interaktiivsete keskkonnamõjude määratlemiseks.“
PlanWise4Blue ei ole kasutatav tegelikkuse kajastamise vahendina. Seega ei saa ilma
täiendavate planeerimisala keskkonnaseisundi uuringuteta jõuda järelduseni, et
strateegilisel tasandil ei kaasne mereplaneeringu elluviimisel ebasoodsat kumulatiivset
mõju ega olulisi negatiivseid mõjusid kalastikule ja mere põhjaelustikule.
Muuhulgas on Pan Baltic Scope’i aruandes „Cumulative Impact Assessment for
Maritime Spatial Planning in the Baltic Sea Region“ (2019) leitud, et Eestis on
kumulatiivse mõju hindamise suurimaks puuduseks ulatuslik teaduspõhiste alusandmete
puudumine erinevate survetegurite ja loodusväärtuste vahelistest põhjus-tagajärg
seostest.1
Kokkuvõttes on ebaõige väita, et viidatud uuringud koosmõjus kaasatud ekspertide
hinnangutega koondavad erinevates teemades Eesti mereala tervikpildi.
Kriitiliste uuringute puudumine tähendab hoopis seda, et Eesti mereala tervikpilt on
lünklik ja seda eriti kalastikku ja merepõhja elustikku puudutavas osas.
Seega tuginevad KSH-s tehtud järeldused nii kumulatiivse mõju kui ka olulise negatiivse
mõju puudumise osas kalastikule ja mere põhjaelustikule üksnes ekspertide arvamustele
ja oletustele.
Küsimused ja ettepanekud
1. Palun edastage viiteline loetelu nimetatud uuringutest (120 uuringut kalastiku ja 102
uuringut mere põhjaelustiku ning nende seisundi kohta).
2. Palun nimetada ekspertide nimed, kes on enda vastava seisukoha koondhinnanguna
andnud.
1 Vt lk 18-19.
Arvutivõrgus: [http://www.panbalticscope.eu/wp-content/uploads/2019/11/PBS_Cumulative_Impacts_report.pdf]
Tallinna 30 GSM: +372 56 94 7288
[email protected]
93819 Kuressaare Tel: (00372) 668 2210 http://www.saartekalandus.ee
a/a EE082200221040200005
2.Vastuväide
III. -VI. Ptk 2.3. Keskkonnakaalutlustega arvestamine planeeringu väljatöötamisel
RM: „Selgitame, et võimalikke mõjusid merekeskkonnale, sh merepõhja elukeskkonnale
ning kaladele ja koelmualadele on käsitletud strateegilisele planeeringule sobivas
üldistusastmes. Mereala planeeringu koostamisel ja selle mõju hindamisel on lähtutud
hetkel parimast olemasolevast teadmisest – kaasatud oma ala parimaid spetsialiste,
võetud arvesse kogu merealal juba läbiviidud uuringute info (vastavad keskkonnaalased
andmekihid), selle alusel koostatud täiendavad analüüsid ja teostatud modelleeringuid,
mis laienevad kogu merealale. Mõjuhindamisel on hinnangute andmisel tuginetud
rahvusvahelisele, teiste riikide praktikale ja teadmistele tuuleparkidega kaasnevatest
mõjudest merekeskkonnale. Mõjude hindamine ja planeeringulahendus lähtub kehtivast
seadusandlusest ja Teie kirjas toodud korduvad väited, et see nii ei ole, on väärad.“(lk
5-6)
Vastuväide
Riigikohtu praktika kohaselt ei õigusta KSH abstraktne olemus planeeringuala
olemasoleva keskkonnaseisundi uurimata jätmist (Hiiu Tuule otsus nr 3-16-1472, p 30).
Samuti toote ka ise oma vastuskirjas läbivalt välja vajaduse planeeringuala tegeliku
keskkonnaseisundi täiendavaks uurimiseks (vt nt lk 9 p-id 5 ja 6, lk 28 p 2 jne).
Seega ei vasta planeeringu lahendus Riigikohtu juhistele ja nõuetele selles osas, kuidas
tuleb KSH läbi viia.
3.Vastuväide
RM: „Ei saa nõustuda Teie vastuväitega, et planeeringulahenduse koostamisel on üks
osa mõjutatavast merekeskkonnast - kalad ja kolemualad - täiesti uurimata ja arvesse
võtmata planeeringulahenduse kujundamisel. Kalade koelmualade puhul on lähtutud
muuhulgas HELCOM Pan Baltic Scope projekti raames kogutud infost, kus Läänemere
äärsete riikide teadlased on olemasolevate andmete põhjal kaardistanud olulisemate
kalaliikide tähtsamad elu- ja koelmualad kasutades mudeleid, mis arvestavad erinevate
kalaliikide liigispetsiifilisi kriteeriume, nagu soolsus, sügavus, avatus lainetusele,
footilise tsooni ulatus, vee läbipaistvus jt. Mudelite alusel koostatud kaardid on
valideeritud vastavate liikide ja riikide ekspertide poolt. /…/ Sama infot kalade
koelmualade kohta on kasutanud oma mereala planeeringu koostamisel ka meie
naaberriigid (nt Läti mereala planeering).“ (lk 6)
Tallinna 30 GSM: +372 56 94 7288
[email protected]
93819 Kuressaare Tel: (00372) 668 2210 http://www.saartekalandus.ee
a/a EE082200221040200005
Vastuväited
2018. aastal HELICOMi Pan Baltic Scope projekti raames kogutud kudealade andmed ei
kajasta planeeringuala tegelikku keskkonnaseisundit. Antud uuringu raames ei viidud
läbi spetsiaalseid uuringuid Eesti vetes (vastav kinnitus sisaldub ka KSH aruandes, lk
38). Tegemist on abstraktsel tasemel tehtud järeldustega võimalikest kudemisaladest
Läänemeres.
Veelgi enam – uuring on seotud üksnes kolme kalaliigiga ega kajasta planeeringualasse
jäävaid teisi liike, nende koelmuid ega kalade rändeteed.
Seega põhinevad KSH-s tehtud järeldused nii kumulatiivse mõju kui ka olulise
negatiivse mõju puudumise osas oletustele ja arvamustele seoses planeeringuala
kalastikuga või koelmutega.
4.Vastuväide
RM: „Kalastiku mõistet kasutatakse, pidades silmas kõiki meie vetes elavaid ja
vaatlusalustele aladele sattuda võivaid kalaliike (lk 8). /…/ Kalastiku eksperdid on
veendunud, et uuringuvajadus on suur Liivi lahe puhul, kuna sinna tuleb kudema nii
avamere räim kui seal koeb ka Liivi lahe räim. Kuna valdavat osa merealast ei ole seal
elavate kalaliikide ja kalade rände suhtes uuritud, siis tuleks enne potentsiaalselt
kalastikku oluliselt mõjutavate tegevuste rakendamist viia neil aladel läbi vajalikud
uuringud (lk 9).“
Küsimused ja ettepanekud
1. Palun selgitada, millisel objektiivsel alusel tehakse KSH-s järeldust olulise
negatiivse mõju puudumise kohta kalastikule, kui puudub terviklik ülevaade (sh
kaasatud kalastiku ekspertide veendumuse kohaselt) planeeringualasse jäävatest
liikidest, nende koelmutest ja kalade rändeteedest?
2. Palun nimetada ekspertide nimed, kes on sellise eriteadmistele rajaneva
seisukoha andnud.
5.Vastuväide
VII. Ptk 4.1.1. Vee temperatuur ja soolsus
RM: „Planeeringulahendusega ei kaasne vee soolsusele ega temperatuurile olulist
ebasoodsat mõju, ei otsest ega kaudset mõju. Olulised mõjud soolsusrežiimis suuremas
plaanis saavad olla seotud eelkõige veevahetuse intensiivsuse muutusega Läänemere ja
Põhja mere vahel või sademete režiimi muutustega. Mereala kaablitega võib kaasneda
lokaalses ulatuses mõningane veetemperatuuri muutus, kuid tegemist ei ole olulise
mõjuga mereala veetemperatuuri muutuste mõttes.“ (lk 10)
Tallinna 30 GSM: +372 56 94 7288
[email protected]
93819 Kuressaare Tel: (00372) 668 2210 http://www.saartekalandus.ee
a/a EE082200221040200005
Vastuväited
Kui leitakse, et planeeringuga ei kaasne keskkonnale ebasoodsat mõju, siis peab selline
järeldus olema põhjendatud ja kontrollitav.
Veelgi enam - teaduskirjanduses on selgitatud, et tuulepargi rajamine võib (sõltuvalt
ehitustegevuse mastaabist) avaldada mõju veevahetuse intensiivsusele Läänemeres ning
seeläbi vee soolsusele.
Veevahetuse intensiivsuse ja vee soolsuse muutustega seoses ei saa välistada ka olulist
mõju keskkonnale (vt lähemalt Clark, S. jt. The Influence of Large Offshore Wind
Farms on the North Sea and Baltic Sea – a Comprehensive Literature Review (2014), lk
15-16).
Küsimused ja ettepanekud
1. Palun viidata konkreetsele uuringule või eksperdi hinnangule (mh eksperdi
nimele), mille pinnalt on vastav järeldus tehtud.
2. Palun selgitada, kas planeeringulahendus võib avaldada ka mõju veevahetuse
intensiivsusele Läänemeres.
6.Vastuväide
VIII. Ptk 4.1.2. Tuul
RM: „Pikaajaline mõju meretuulepargil tuule omaduste muutmise tõttu 10 km ulatuses
ökosüsteemidele on ebaoluline kuna muutused tuule kiirusele ala keskmisena
(tuulikupargi ala) on tuulikute hõreda paigutuse (tuulikute omavaheline kaugus 4-8
tiiviku diameetrit) tõttu väga väike: lainete teket mõjutav tuule energia mere pinnal (0-
40 m kiht merepinna kohal allpool tuulikute tiivikuid) kahaneb 100 tuulikuga (200 m
tiivik, tuulikute vahe 4 diameetrit, tornikõrgus 150 m, paigutus ristkülikukujuliselt)
pargis alla 5%.“ (lk 10)
Vastuväited
Tegemist on lihtsustava oletusega.
Esiteks ei ole KSH-s ega RM-i vastuses viidatud uuringutele või ekspertarvamustele,
mille pinnalt on jõutud kontrollitavale ja teaduslikult põhjendatud järeldusele, et
vastavate muutuste mõju ökosüsteemidele on ebaolulise tähendusega.
Kui leitakse, et planeeringuga kaasneb keskkonnale üksnes ebaoluline mõju, siis peab
selline järeldus olema selgesti kontrollitav.
Tallinna 30 GSM: +372 56 94 7288
[email protected]
93819 Kuressaare Tel: (00372) 668 2210 http://www.saartekalandus.ee
a/a EE082200221040200005
Teiseks puudub KSH koostajatel (sh ekspertidel) teadmine arendustegevuse
parameetritest (nt suurim lubatav aluspindala, tuulikute kõrgus, võimsus, töötamise aeg
jne). Võimalikud muutused tuule kiiruses ja suunas sõltuvad eeskätt arendustegevuse
parameetritest. Kuni vastavad parameetrid ei ole määratletud, ei ole mitte kellegi
võimalik kontrollida planeeringulahenduste mõjusid. Samuti ei ole võimalik KSH-s
väita, et sellisel kontrollimatul mõjul on keskkonnale ebaoluline mõju.
Küsimused ja ettepanekud
1. Palun viidata konkreetsele uuringule või eksperdi hinnangule (mh eksperdi
nimele), mille pinnalt on vastav järeldus tehtud.
2. Selgitada, milliste tuulepargi parameetrite alusel on jõutud vastavate järeldusteni,
et mõjud on ebaolulised.
7.Vastuväide
IX. Ptk 4.1.3. Jääolud
RM: „Tuuleparkide kavandamisega ei kaasne olulisi merejääga seotud muutusi, seega
ei põhjusta see ka muutusi ökosüsteemides. Lisaks on tuuleenergeetika arendusaladena
valitud alad, mille puhul oleks võimalikud mõjud ökosüsteemidele minimeeritud.“ (lk 12)
Vastuväited
KSH-s ega RM-i vastuses ei ole viidatud uuringutele või muudele allikatele, mille
pinnalt on vastava järelduseni jõutud.
KSH alusuuringuna nimetatud TTÜ Meresüsteemide Instituudi analüüsis „Jääolude
analüüs ja kaartide koostamine“ hinnati üksnes jää ja rüside esinemise tõenäosust ja
jääkatte kestvust. TTÜ ei hinnanud jääoludest tingitud muutusi ökosüsteemides.
Kui KSH-s leitakse, et planeeringuga kaasneb keskkonnale üksnes ebaoluline mõju, siis
peab selline järeldus olema kontrollitav. Hinnang „ebaoluline“ on järeldus, mis peab
tuginema eelnevale arutluskäigule. Antud juhul ei ole see järeldus kontrollitav ning
tegemist on seega oletusega.
Küsimused ja ettepanekud
1. Palun viidata konkreetsele uuringule või eksperdi hinnangule (mh eksperdi
nimele), mille pinnalt on vastav järeldus tehtud.
2. Palume selgitada seda, et kuidas on eristatud olulist ja ebaolulist mõju.
8.Vastuväide
Tallinna 30 GSM: +372 56 94 7288
[email protected]
93819 Kuressaare Tel: (00372) 668 2210 http://www.saartekalandus.ee
a/a EE082200221040200005
XI.-XII. Ptk 4.1.5. Vee kvaliteet
RM: „Eesti mereruumi planeerimise käigus kasutati keskkonnamõjude hindamiseks
innovaatilist tööriista PlanWise4Blue (http://www.sea.ee/planwise4blue), mis hindab
planeeritud inimtegevuste kumulatiivset mõju erinevatele loodusväärtustele. /…/
Tuuleparkide kohta on rakenduses [PlanWise4Blue] kokku 257 uuringut (sh mereala
portaalis leitavad hüljeste ja linnustiku uuringuid) ning neist näiteks 120 uuringut on
kalade kohta ja 102 uuringut mere põhjaelupaikade ja nende seisundi kohta. Seega ei
ole tõene väide, et tuuleparkide mõju uuringud ei käsitlenud mereelupaiku ja kalu.“ (lk
11)
Vastuväited
Vt vastuväited peatükis I.
Küsimused ja ettepanekud
Palun KSH aruandes viidata iga kalastikku ja mere põhjaelupaiku puudutava järelduse
suhtes vastavale uuringule.
9.Vastuväide
XIII.-XV. Ptk 4.2.1. Kalad
RM: „Avameremadalikel võib kudeda lest ja ei saa täielikult välistada ka räime
kudemist mõningatel madalamatel aladel, ent kuna valdavalt asuvad planeeringualad
nende liikide optimumidest sügavamal, siis olulist kattuvust kudealadega ei esine ning
võimalik mõju nende liikide taastootmisele läbi kudealade kahjustamise on minimaalne.
Hinnangut kinnitab ka värskelt valminud Kalanduse Teabekeskuse poolt tellitud
ülevaade, kus koostaja Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi vanemteadur M. Rohtla on
hinnanud avamere tuuleparkide võimalikke mõjusid Läänemere kaladele. Uuringus
nenditakse, et enamus seireandmetel põhinevaid uurimistöid on järeldanud, et avamere
tuuleparkidel puudub ilmselge negatiivne mõju kalastikule vt
http://kalateave.ee/et/teadus-ja-arendustegevus/uurimused/9273-eestisse-planeeritavate-
avamere-tuuleparkide-voimalikud-mojud-laanemere-kaladele-tartu-ulikool-2020.“ (lk
12)
Vastuväited
Viidatud M. Rohtla poolt koostatud uuringus toodi välja, et suur enamus uuringutest
seoses avamere tuuleparkide mõjust kalastikule on järeldanud, et „avamere tuuleparkidel
puudub kindlasti ilmselge negatiive mõju kalastikule“.
Tegemist ei ole M. Rohtla uuringu järeldusega, vaid viitega valdavale enamusele
senistest uuringutest.
Tallinna 30 GSM: +372 56 94 7288
[email protected]
93819 Kuressaare Tel: (00372) 668 2210 http://www.saartekalandus.ee
a/a EE082200221040200005
Veelgi enam - M. Rohtla kritiseerib neid uuringuid ja märgib, et „enamik avaldatud
uuringuid on suhteliselt lühiajalised ning pikaajaliste mõjude kindlaks tegemist takistab
ka kalavarude arvukuse looduslik kõikumine aastate vahel“.
M. Rohtla on seisukohal, et nii avamere tuuleparkide ehitamise, töö- ja
demonteerimisfaasiga kaasneva müra mõju kui ka tööfaasiga kaasnevate
elektromagnetväljade mõju kaladele on suuresti teadmata (vt viidatud uuringu lk
22).
Samuti asub M. Rohtla seisukohale, et sellised KSH järeldused, mille kohaselt
leitakse, et näiteks räime kudekoondistele puudub planeeringu elluviimisel oluline
negatiivne mõju avamere tuuleparkidest tulenevast mürast, ei ole teaduslikult
tõestatavad, sest selliseid uuringuid ei ole mitte kunagi korraldatud (vt viidatud uuringu
lk 23).
Seega ei saa KSH tasandil teha järeldusi negatiivsete mõjude puudumise kohta, sest
vastavad andmed puuduvad.
KSH järeldused negatiivsete mõjude puudumise osas on seega oletused.
M. Rohtla lisab (viidatud uuringu lk 25), et „arvestades seda, kui palju esineb hetkel
teadmatust avamere tuuleparkide mõjude uurimises, tuleks keskkonnamõjude
hinnangutes rakendada ettevaatlikkuse printsiipi ja olla pigem konservatiivne müra ja
elekromagnetväljade mõjude prognoosimises (st täpsete teadmiste puudumisel pigem
eeldada, et negatiivsed mõjud esinevad).“
Kokkuvõttes moonutab RM enda vastuses M. Rohtla uurimust ja tema järeldusi.
M. Rohtla uuringu pinnalt ei saa teha järeldust ilmselgelt negatiivsete mõjude
puudumise kohta kalastikule. Hoopis vastupidine järeldus on õige, sest M. Rohtla
rõhtab ettevaatlikkuse põhimõtte tähtsust.
Küsimused ja ettepanekud
1. Palun selgitada ning põhjendada, kuidas on RM teinud M.Rohtla uuringu pinnalt
sellised järeldused, mis on vastuolus M. Rohtla poolt avaldatud üheselt
mõistetavate seisukohtadega.
Tallinna 30 GSM: +372 56 94 7288
[email protected]
93819 Kuressaare Tel: (00372) 668 2210 http://www.saartekalandus.ee
a/a EE082200221040200005
2. Kui selliseid järeldusi RM teha ei saa, siis tuleb vastavalt KSH teksti parandada
ja täiendada.
10.Vastuväide
RM: „Paraku on kogu Eesti mereala katvate uute andmete kogumine äärmiselt
ressursimahukas ja ajaliselt pikk protsess, mida on Eesti riigile jõukohane läbi viia
vajaduse põhiselt. Kalade koelmu- ja rändeuuringud on kallid ja ajamahukad.
Koelmualade väljaselgitamiseks tuleb läbi viia merepõhja uuringud piiratud ajaaknas,
sest marja areng kestab enamasti vaid kuni 2 nädalat. Ka marjast koorunud vastsed
kanduvad hoovustega laiali lühikese aja jooksul. Kalade rännete uurimise puhul ei ole
võimalik räime individuaalselt märgistada sellises koguses, mis võimaldaks suuremaid
üldistusi teha. /…/ Lähtudes eeltoodust kogu Eesti merealal selliste uuringute
läbiviimine ei ole põhjendatud.“(lk 14)
Küsimused ja ettepanekud
Palun selgitada ja põhjendada täiendavalt, mis alustel ja põhjustel ei ole planeeringualale
jäävate koelmualade uuringu läbiviimine põhjendatud juhtumil, kui (kalastiku)
eksperdid on asunud seisukohale, et Liivi lahes olevate koelmualade kaardistamise
suhtes on uuringuvajadus suur.
11.Vastuväide
RM: „Detailsed uuringud on kohustusliku tingimusena lisatud järgmisesse,
hoonestusloa ja mõjude hindamise etappi. Selles etapis on juba võimalik täpsustada
uuritavat ala ja mõjutegureid. Loamenetluse/KMH raames on võimalik igakordselt,
arvestades tegevuse iseloomu ja eeldatavaid olulisi mõjusid (sh teada on tegevuse
täpsem asukoht ja võimalik tehnoloogiline lahendus), laiendada hinnatavate tegevuste ja
mõjude loetelu, mida poleks saanud teha praeguses strateegilise planeerimise faasis./…/
Meile teadaolevalt ei ole katvaid detailseid uuringuid läbi viidud ka teistes riikides.“ (lk
14)
Vastuväited
Tulenevalt Riigikohtu praktikast (3-16-1472, p 28) ei tohi KSH raames jätta mõju
vajaliku täpsusega hindamata. Sedavõrd oluliste uuringute tegemine KSH-le järgnevates
KMH ja loamenetluse etappides tähendab üksnes mõjude tagantjärele korrigeerimist ja
leevendusmeetmete väljapakkumist.
KSH eesmärk on aga mõjutada arendustegevuse alternatiivide valikut otsustusprotsessi
varases staadiumis, kui on veel võimalik analüüsida erinevaid alternatiive ja seeläbi
Tallinna 30 GSM: +372 56 94 7288
[email protected]
93819 Kuressaare Tel: (00372) 668 2210 http://www.saartekalandus.ee
a/a EE082200221040200005
mõjutada strateegilisi valikuid.
Seega peab KSH mängima aktiivset rolli planeeringulahenduse kujunemisel, mitte
piirduma planeerimisprotsessis väljatöötatud lahenduse mõjude hindamise, tagantjärele
korrigeerimise ja leevendusmeetmete väljapakkumisega (vt 3-16-1472).
Loamenetluses võib lubada taotluse esitajal hiljem täielikult otsustada üksnes selliste
aspektide üle, mille puhul ei esine ühtegi teaduslikult põhjendatud kahtlust, et nende
tagajärjed ala ei mõjuta (EKo C-461/17: Holohan jt, p 46).
Olukorras, kus KSH-s on ebaõigesti määratletud tuuleenergeetika alad (st üksnes ühe
võimaliku lahendusena) ega ole läbi viidud keskkonnamõjude hindamise kontekstis
kriitilisi mereelustikku puudutavaid uuringuid, ei ole võimalik hiljem neid puudusi
kõrvaldada.
12.Vastuväide
XVI.-XVIII. Ptk 4.2.2. Linnud
RM: „Mõjude minimeerimiseks on paigutatud tuuleenergeetika alad merel väljapoole
olemasolevaid linnukaitselisi alasid (Natura 2000 linnualad). Lisaks viidi läbi EOÜ
poolt linnustiku uuring/analüüs, mis selgitas olemasoleva teadmise valguses välja
peatuva ja läbirändava linnustiku jaoks mereala olulisemad piirkonnad ehk nn
sensitiivsed alad ning teisena tuuleenergeetika arendamiseks sobivaimad merealad.“
Vastuväited
KSH alusuuringuna märgitud EOÜ analüüsis “Eesti merealal paiknevate lindude
rändekoridoride olemasolevate andmete koondamine ja kaardikihtide koostamine ning
analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele” (2016) tuuakse välja,
et „Isegi kui mõnel linnuliigil on avamerel kitsamad või konkreetsemad rändeteed ja
koridorid, ei oska me neid praeguste teadmiste põhjal täpsemalt piiritleda. Isegi selles
töös esitatud kaardid on juba eksperthinnangutel tuginevad üldistused. See töögi
kinnitab, et lindude rände ja liikumiste täpsem uurimine ja kaardistamine Eesti merealal
on vajalik töö, mis tuleb lähiajal ette võtta. Seepärast oleme oma töös ka rõhutanud, et
tuulepargi vm planeerimisel tuleb selle piirkonnas kindlasti teostada põhjalikud
eeluuringud.“ (lk 26-27)
Sedasama seisukohta kinnitas ka EOÜ oma analüüsis „Lindude peatumisalad“ (2019),
milles toodi välja, et sensitiivsete alade piirid on ekspertide poolt jätkuvalt äärmiselt
üldistatud (vt analüüsis linnukaitselised soovitused).
Tallinna 30 GSM: +372 56 94 7288
[email protected]
93819 Kuressaare Tel: (00372) 668 2210 http://www.saartekalandus.ee
a/a EE082200221040200005
Planeeringualasse jääva linnustiku osas ei ole mh põhjalikke eeluuringuid teostatud
tänaseni. Kui puudub teadmine arendustegevuse parameetritest (nt suurim lubatav
aluspindala, tuulikute kõrgus, võimsus, töötamise aeg jne), ei ole tänased uuringud KSH
tasemel rakendamiseks ka mitte piisavaks.
Samuti ei ole õige hinnata mõju lindudele kohalikul tasandil.
Lisaks on KSH linnustikku puudutavate alusuuringute osas äärmiselt selektiivne.
Näiteks kajastab KSH üksnes maismaalindude tähtsamaid rändekoridoride Eestis (vt
KSH aruanne, joonis 4.4.2-2., lk 43).
Seega on KSH-s käsitlemata jäetud planeeringu seisukohalt olulisemate veelindude
rändekoridorid.
Seejuures tuleneb EOÜ uuringu „Lindude peatumisalade analüüs“ (2019) joonistelt
üheselt, et nii arktiliste veelindude kui ka näiteks hanede, laglede ja luikede ränne
toimub nii sügisel kui kevadel ÜLE planeeringualade (vt uuringu joonised 99-102).
Tuginedes eeltoodule on ebaõige KHS väide, et sensitiivsete alade määramisel on
lähtutud parimast olemasolevast teadmisest (nt vee- ning maismaalindude rände kohta).
Seega on üheselt selge juba olemasolevate teadmiste järgi, et veelindude rändemustrit
arvestades peaks sensitiivseks alaks määrama ka planeeringuala.
Kokkuvõttes ei ole linnustiku sensitiivsed alad piiritletud eluliselt riske maandaval viisil
(mh tulenevalt lindude liikuvast eluviisist ja EOÜ uuringust nähtuvatest
rändekoridoridest).
Järelikult ei ole planeeritav ala linnustiku seisukohalt võimalike negatiivsete mõjude
osas sobiv.
Kokkuvõttes ei ole mitte kuidagi välistatud planeeringuga kaasnevat negatiivset mõju
linnustikule.
Küsimused ja ettepanekud:
1. Palume selgitada, miks on KHS-s jäetud kajastamata merelindude
rändekoridorit?
2. Palume selgitada, miks ei ole KHS-s järigut ekspertide soovitust, et „
Tallinna 30 GSM: +372 56 94 7288
[email protected]
93819 Kuressaare Tel: (00372) 668 2210 http://www.saartekalandus.ee
a/a EE082200221040200005
planeerimisel tuleb selle piirkonnas kindlasti teostada põhjalikud eeluuringud“.
13.Vastuväide
RM: „EOÜ uuringus ei ole väidetud, et tuulepargi ja väljapakutud sensitiivsete alade
vahele peab jääma nimetatud puhvervöönd. Linnustiku uuringus on kirjeldatud, kuidas
kujunesid sensitiivsed alad ning on välja toodud, et sensitiivsete alade piirid on
üldistatud tulenevalt mh asjaolust, et peatumisalade ümber on vajalikud puhvertsoonid.
Näiteks on seniste uurimistulemuste põhjal järeldatud, et Eesti kontekstis tundlike ja
kaitsekorralduslikult oluliste liikide toitumise ja peatumise võtmealade puhul peab
tuulepargi ja lindude jaoks olulise mereala vahele jääma vähemalt 5-6 km laiune
puhvervöönd (Eesti Ornitoloogiaühing 2016). Seega on sensitiivsete alade
määratlemisel juba osaliselt puhverala sisse arvestatud. Ühtlasi on toodud uuringus
välja, et tegevusloa menetluses läbiviidavate uuringute tulemusel määratakse tulenevalt
liigist vajadusel puhvervöönd (ning puhvervööndi vajalikkus sõltub tuulikute
paiknemisest ja tehnilistest parameetritest väljavalitud arendusaladel).“(lk 20)
Vastuväited
Tuuleparkide planeerimist tuleks eelistada üksnes madala ornitoloogilise väärtusega
piirkondades. Käesoleval juhul asuvad mereplaneeringu aruandes ettenähtud sobivad
piirkonnad tuuleenergeetika arendamiseks erakordselt kõrge ornitoloogilise väärtusega
piirkonnas. Seejuures asub tuuleenergeetika ala nr 3 Sõrve poolsaare vahetus läheduses,
mis on nii maismaalindude kui ka veelindude rände pudelikaelaks (vt EOÜ analüüs
„Lindude peatumisalad“ (2019), joonis 104).
Sellega seoses on EOÜ oma analüüsis mh leidnud, et „Suurest rändevoost tulenevalt on
need alad äärmiselt tundlikud, mille tõttu tuleb nendes kohtades vältida tuuleparkide
planeerimist.“
Lisaks ei saa jätta leevendavate meetmete määramist (nt puhvertsooni vajaduse
küsimuse üle otsustamist) kohalikule tasandile, vaid need tuleb kindlaks määrata riigi
tasandil.
Küsimused ja ettepanekud
1. Palun selgitada, kuidas üksnes osaline puhvervööndite planeeringulahendusse
sisse arvestamine muudab probleemi, mille kohaselt asub tuuleenergeetika ala nr
3 äärmiselt tundliku ala läheduses ning kuhu tuleks tuuleparkide planeerimist
vältida.
2. Millistele põhjendustele ja eriteadmistele tugineb osalise puhverala suuruse ja
asukoha määratlmine?
Tallinna 30 GSM: +372 56 94 7288
[email protected]
93819 Kuressaare Tel: (00372) 668 2210 http://www.saartekalandus.ee
a/a EE082200221040200005
3. Palun nimetada eksperdid, kes vastava osalise puhverala määratlesid.
14.Vastuväide
RM: „Merekaablite rajamisega ei kaasne olulist keskkonnamõju linnustikule. Kuna
kaabli paigaldamisega seotud võimalik mõju seondub merepõhja ja veemassiiviga, mis
ei ole linnustikule põhiliseks elukeskkonnaks, siis ei ole linnustiku oluline mõjutamine
kuigi tõenäoline.“ (lk 20)
Küsimused ja ettepanekud
Palun välja tuua konkreetne uuring või eksperdihinnang (mh eksperdi nimi), millele
vastav järeldus tugineb.
15.Vastuväide
XX. Ptk 4.2.4. Nahkhiired
RM: „Toome siinkohal veel välja KSH aruandes ptk 4.2.4 kajastatud hinnangu, et
praeguste teadmiste kohaselt võib nahkhiirte rände seisukohalt pidada
planeeringulahendust sobivaks, kuna eeldatav peamine rändesuund Saaremaa
lõunaranniku (Sõrve säär) piirkonnast Lätti Kuramaale on jäetud ettevaatuspõhimõttest
tulenevalt vabaks.“ (lk 21)
Vastuväited
Keskkonna kõrgetasemelise kaitse tagama pidav KSH ei saa tugineda arvamustele,
väidetele ja oletustele, mis ei ole objektiivselt kontrollitavad.
KSH järeldus nahkhiirtele avalduva mõju osas spekulatiivne ja oletuslik, sest KSH-s
puudub tervikpilt nahkhiirte mereala kasutuse kohta Eestis (vt KSH järeldus ptk-is
4.2.4., lk 51). Samuti ei arvesta selline järeldus asjaolu, et nahkhiirte rändekoridori on
võimatu täpselt piiritleda ega arvesta nahkhiirte lendava eluviisiga.
Sõrve poolsaar on üks olulisemaid nahkhiirte rändekoridore (vt joonis 4.2.4-1.
Tundlikumad alad nahkhiirtele). Seejuures asub tuuleenergeetika ala nr 3 nahkhiirte
rändekoridorist üksnes ca 10 km kaugusel.
Eeltoodule rajanevalt ei ole olemasoleva teadmise pinnalt (mille osas RM mh
möönab tervikpildi puudumist) võimalik jõuda järelduseni, et nahkhiirte
seisukohalt on käesolev planeeringulahendus sobiv.
16.Vastuväide
Tallinna 30 GSM: +372 56 94 7288
[email protected]
93819 Kuressaare Tel: (00372) 668 2210 http://www.saartekalandus.ee
a/a EE082200221040200005
RM: „Tegevusloa menetluse raames tuleb mõjusid nahkhiirtele täpsustada kaasates
vajalikku ekspertteavet ning vajadusel viia läbi uuringud. Oluline on tuulikuparkidest
vabaks jätta nahkhiirte peamised rändesuunad (mida juba olemasolevale teadmisele ja
ettevaatuspõhimõttest tulenevalt on mereala planeeringuga tehtud) või vajadusel ette
näha vastavad leevendavad meetmed. Näiteks tuuliku rootori kiiruse piiramine kuni
peatumiseni (rände ajal) vmt.“ (lk 21)
Vastuväited
Riigikohtu praktikast (vt 3-16-1472, p 31) tuleneb, et nahkhiirte uuringute puhul on tegu
geograafiliselt ja mõjult laiaulatusliku kumulatiivsete mõjude hindamist eeldava
uuringuga.
Sellise uuringu tegemine on KSH ülesanne (sh tuleks vastav teave selgitada välja
võimalikult varases arendustegevuse staadiumis KSH käigus). Sellist uuringut ei saa
edasi lükata KMH tasandile.
Seega on selline järeldus selges vastuolus asjakohase Riigikohtu praktikaga.
17.Vastuväide
XXIII.-XXVII. Ptk 4.2.6. Kaitstavad loodusobjektid
RM: „Tuuleenergeetika alade valikuga välistati tuuleparkide rajamine kaitsealade
võrgustikule, mis aitab juba tekkivaid olulisi mõjusid suures osas välistada. Seetõttu
strateegilisel tasandil uuringuvajadus puudub.“(lk 24)
Vastuväited
Asjaolu, et planeeringuala ei kattu kaitsealade võrgustikuga ei tähenda, et negatiivne
mõju tundlikele loodusobjektidele puudub. Tuulepargi võimalike mõjude piir ei lõppe
viimase tuuliku juures (mh kinnitavad seda KSH käigus läbi viidud uuringud). Teisti
öelduna võib tuulepark avaldada kaudset mõju ka tundlikele loodusobjektidele isegi
juhul, kui arenguala ei rajata kaitsealade võrgustikule.
Eeltoodule rajanevalt tuleb KSH-d täiendada uuringutega, mis hindavad seda, milline
hakkab olema tuuleenergeetika ala rajamisega kaasnev kumulatiivne mõju kaitstavatele
loodusobjektidele.
Selliseid uuringuid ei saa teha KMH tasandil. KSH menetluse eesmärk on välja
selgitada võimalik stsenaarium ja selle alternatiivid sellisel määral, et oleks võimalik
otsustada tuuleenergia tootmise põhimõttelise võimalikkuse üle vastavatel aladel (vt 3-
16-1472).
Tallinna 30 GSM: +372 56 94 7288
[email protected]
93819 Kuressaare Tel: (00372) 668 2210 http://www.saartekalandus.ee
a/a EE082200221040200005
18.Vastuväide
RM: „Kuna käsitletava mereala planeeringu ruumilises ulatuses merealal paiknevad
Natura 2000 alad ja nende kaitse-eesmärgid kattusid siseriiklike alade ja seal olevate
kaitse-eesmärkidega mereliste elupaikade ja liikide osas viidi sisuline hindamine nende
osas läbi Natura hindamise peatükis. Tegemist on mõjuhindamise praktikas
väljakujunenud praktikaga, mitte sarnaseid osasid dubleerida.“ (lk 23)
Vastuväited
Natura hindamise sisuline fookus on suunatud üksnes Natura kaitseväärtuste
hindamisele, laiemate keskkonnamõjude hindamine ei ole siseriiklike kaitsealade puhul
Natura hindamise aspektist nõutav. Seega võib siseriiklikult kaitstavate loodusobjektide
suhtes esineda mõjude hindamise läbiviimise vajadus ka põhjustel, mis ei ole seotud
Natura 2000 võrgustikuga.
Seega on õiguslikus mõttes viga hinnata kavandatava tegevuse mõju siseriiklikult
kaitstavate loodusobjektidele Natura hindamise peatükis.
19.Vastuväide
XXIX.-XXX. Ptk 4.4.1.1 Sotsiaal-kultuuriliste mõjude hindamise lähtekohad
RM: „Strateegilise planeerimise praktikas ei ole levinud kõikide huvitatud osapoolte
arvamuste ja hoiakute väljaselgitamine kõikehõlmava süvauuringuna, samuti ei nõua
seda planeerimisseadus ega keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadus. /…/ Samuti toome välja, et sotsiaal-kultuuriliste mõjude hindamine ei ole
keskkonnamõju strateegilise hindamise tavapäraseks osaks – see on täiendavalt tehtud
hindamine, mis käsitleb mõjusid inimkeskkonna vaatest. Erinevalt looduskeskkonnast
puuduvad sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude valdkonnas üksühesed normatiivid, millele
planeerimise otsustusprotsessis toetuda.“ (lk 16)
Vastuväited
Vastavalt KeHJS § 40 lg 4 p 6 kohaselt on keskkonnamõju strateegilise hindamise
kohustuslikuks elemendiks ka hinnangu andmine eeldatavalt olulise vahetu, kaudse,
kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa mõju kohta inimese
tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ning kultuuripärandile.
Seega on ebaõige väita, et sotsiaal-kultuuriliste mõjude hindamine ei ole keskkonnamõju
strateegilise hindamise tavapäraseks osaks.
20.Vastuväide
RM: „Mis uuringu alusel on KSH-s antud hinnang planeeringu positiivsele pikaajalisele
mõjule? Tegemist on eksperdi hinnanguga, mis põhineb varasemal kogemusel ja lähtub
mereala planeeringu eesmärkidest.“ (lk 16)
Tallinna 30 GSM: +372 56 94 7288
[email protected]
93819 Kuressaare Tel: (00372) 668 2210 http://www.saartekalandus.ee
a/a EE082200221040200005
Vastuväited
Kuivõrd Eestis ei ole varem sedavõrd suuri meretuuleparke rajatud, ei saa rääkida ühegi
Eesti eksperdi varasemast kogemusest antud küsimuses. Järelikult on vastav eksperdi
hinnang üksnes oletuslik ega ole kontrollitav.
Küsimused ja ettepanekud
Palun nimetada eksperdi nimi, kes on enda vastava seisukoha andnud.
21. Vastuväide
XXXI. Ptk 4.4.1.2. Kalandus
5. kui esineb mõju kalastikule, milline on mõju mereimetajatele?
RM: „KSH aruanne on välja toonud, et oluline mõju kaladele puudub ja konkreetsetest
tuulikuparkide arendustest tulenevat mõju tuleb hinnata tegevusloa tasandil. Kui puudub
mõju kalastikule, puudub ka mõju mereimetajale.“ (lk 27)
Vastuväited
Tegemist on lihtsustava oletusega.
Mereimetajate hulka kuuluvad näiteks hallhülged, kelle tähtsaks elualaks on kavandatav
planeeringuala ning kes on mere ökosüsteemi tundliku osana inimtegevuse poolt otseselt
mõjutatavad. Kalastikuga seonduvad muutused mõjutavad hülgeid kaudselt (ligipääs
toidule), kuid planeeringu elluviimisega mõjutab otseselt hallhüljeste elualasid ka
veealune müra ja lenduv hõljum (sh talvine jää lõhkumine ja sellega seonduvad
häiringud).
22. Vastuväide
7. mis uuringute või andmete alusel on KSH-s tehtud järeldus, et planeeringu mõju
kalandusele on pikaajaliselt positiivne?
RM: „Järelduse aluseks on eksperdi hinnang, mis põhineb kalanduse hetkeolukorda
kajastavate andmete (mereala kasutus, kalanduse saagikus) ja planeeringuga seatavate
tingimuste analüüsil.“ (lk 27)
Vastuväited
Selline järeldus on oletuslik.
Teiseks on see järeldus otseselt vastuolus Euroopa Parlamendi PECH komisjoni poolt
Tallinna 30 GSM: +372 56 94 7288
[email protected]
93819 Kuressaare Tel: (00372) 668 2210 http://www.saartekalandus.ee
a/a EE082200221040200005
2020. a. oktoobris avaldatud raportiga “Impact of the use of offshore wind and other
marine renewables on European fisheries“2.
Nimetatud raportis uuriti tuuleparkide negatiivseid mõjusid kalandussektorile3. Analüüsi
tulemusel järeldati, et lähiajal hakkab tekkima järjest tõsisem konflikt tuuleparkide
ja kalandussektori vahel. Sellest tulenevalt on vaja kalandussektorile tekkivad
negatiivseid majanduslikke mõjusid analüüsida ja lahenda vahetumalt ning suurema
koostöö kaudu konfliktis olevate sektorite vahel. Raport soovitab võimalikult varakult
asuda tegelema selliste negatiivsete mõjude neutraliseerimisega. Täpsemalt on
raporti kohaselt vaja teha spetsiifilisemat koostööd kalandussektori ja tuuleparkide
arendajate vahel.
Täna selline koostöö puudub ning kalandussektor on vaid üks väga paljudest kaasatud
subjektidest.
Selline lahendus ei ole aga ilmselgelt piisav. Ja seda eriti olukorras, kus ohustatud on ca
130 miljoni euro suurused investeeringud.
Küsimused ja ettepanekud
1. Palun nimetada eksperdi nimi, kes on enda vastava seisukoha andnud.
2. Palun selgitada ning põhjendada, mis andmetele tuginedes on RM asunud PECH
komisjoni raportis leituga vastupidisele seisukohale.
23.Vastuväide
XXXVI. KSH-s pole hinnatud planeeringu mõju Euroopa Merendus- ja
Kalandusfondi eesmärkidele
RM: „Mõjude hindamine keskendub planeeringuga kavandatu elluviimisega
kaasnevale. EMKF on fond, mille eesmärk on ELi merendus- ja kalanduspoliitika
elluviimine ajavahemikus 2014–2020. /…/ Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi
eesmärkidega puudub Eesti mereala planeeringul vastuolu.“
Vastuväited
Kui KSH käigus ei ole arvestatud ega hinnatud kalatööstust tagavaid meetmeid ning
puudub teadmine selle kohta, milline on planeeringuala kalastik, millistel aladel on
2 https://www.europarl.europa.eu/thinktank/en/document.html?reference=IPOL_STU(2020)652212
3
The study provides an overview of general impacts of the development of offshore wind farms and other
marine renewables on the European fishing sector. It further highlights pathways for possible co-existence
solutions of both sectors, a description of best practice examples and lessons learnt, the identification of
research gaps and last but not least the presentation of policy recommendations.
Tallinna 30 GSM: +372 56 94 7288
[email protected]
93819 Kuressaare Tel: (00372) 668 2210 http://www.saartekalandus.ee
a/a EE082200221040200005
kalade arvukused suurimad, sh milline on kalade üleüldine saagikus, kas saagikuse ajad
on ajas muutuvad ja kus asuvad kalade koelmuala - ei saa väita, et KSH toetab Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi eesmärke.
Oletuste ja andmete puudumise tõttu saab esitada üksnes uue täiendava oletuse, mitte
aga põhjendatud järelduse selle kohta, et planeering toetab mere bioloogiliste ressursside
säilitamist ja kalavarude majandamist.
24.Vastuväide
XXXVII. KSH on vastuolus seaduse ja Riigikohtu praktikaga. Ettepanekud.
RM: „/…/ Tuulikute arvu, töötamise aja ja võimsuse määramine üleriigilise pikaajalise
planeeringuga ei ole otstarbekas, kuna võib kaasa tuua planeeringu kiire aegumise“ (lk
21)
Vastuväited
Riigikohus on asjas nr 3-16-1472 (p 30) selgitanud, et KSH menetluse tõhusaks
läbiviimiseks tuleks hindajal lähtuda nn maksimumstsenaariumist, st kavandatava
tegevuse elluviimisest suurimas mahus, mida koostatav planeerimisdokument
võimaldaks. Seega on KSH tasandil võimalik täpsustada näiteks tuulikute parameetreid,
arvu jm maksimumstsenaariumi alusel, sh puuduks oht planeeringu kiireks aegumiseks.
Ilma maksimumstsenaariumit hindamata ei saa teha KSH-s sisulisi valikuid, milline
mereala on tuuleenergeetika arendamiseks parim võimalik lahendus.
25.Vastuväide
RM: „/…/ Müra modelleerimiseks on vajalikud nii tuulikute täpsed asukohad, võimsus,
tehnoloogiline tüüp kui ka ümbritseva keskkonna müraga seotud asjaolud (nt
laevaliikluse sagedus). Vastav tingimus on seatud tegevusloa tasandile, kus vastavad
alusandmed on olemas.“ (lk 21)
Vastuväited
Selline lahendus on õigusvastane.
Riigikohus on Hiiumaa tuuleparkide vaidluses (3-16-1472, p 28) selgitanud, et „KSH
raames ei tohi jätta mõju vajaliku täpsusega hindamata ja KSH ülesanded täitmata
argumendiga, et kindlalt ei ole teada arendustegevuse parameetrid.“
Seega on õiguslikus mõttes viga see, kui jäetakse erinevate tehniliste lahendustega
kaasnevate keskkonnamõjude hindamine edasi järgmistesse menetlusetappidesse.
Tallinna 30 GSM: +372 56 94 7288
[email protected]
93819 Kuressaare Tel: (00372) 668 2210 http://www.saartekalandus.ee
a/a EE082200221040200005
26.Vastuväide
RM: „/…/ Lisaks on seatud suunised ja tingimused teiste merekasutusviisidega
arvestamiseks, mis ei ole küll välistavad, kuid omavad siiski selgeid vajadusi.
Välistavatest teguritest loobumine tooks kaasa väga olulise ebasoodsa mõju teistele
valdkondadele, mistõttu ei ole alternatiivses asukohas tuuleenergeetika arendamine
võimalik (lk 22).“
Vastuväited
Võimalik ebasoodne mõju teistele merekasutusviisidele ei õigusta KSH tasandil
erinevate alternatiivsete tuuleenergeetika alade hindamata jätmist. KSH on keskkonna
kõrgetasemelist kaitset tagama pidav planeerimisdokument, mis peab olema
ratsionaalselt ja objektiivselt kontrollitaval viisil koostatud.
Kokkuvõte
KSH-s on jätkuvalt olulised puudused, mistõttu ei vasta KSH seadusest tulenevatele
nõuetele ja on vastuolus asjakohase Riigikohtu praktikaga (vt nt 3-16-1472).
KSH üldine eesmärk on arvestada planeeringu koostamisel ja kehtestamisel
keskkonnakaalutlusi, tagades seeläbi kõrgetasemelise keskkonnakaitse ning edendades
säästva arengu põhimõtteid. Käesolev KSH ei vasta sellele eesmärgile.
Esiteks on KSH tasandil tegemata mitmed olulised kalastikku ja mere põhjaelustikku
puudutavad uuringud. Isegi kui selliseid uuringuid on tehtud, siis ei ole neile tänaseni
viidatud. Samuti ei kajasta olemasolevad uuringud kõiki planeeringualasse jäävaid liike,
koelmualasid ja rändeteid. Seega on mitmed olulised keskkonnaalased küsimused jäänud
KSH koostamisel hindamata.
Teiseks ei ole läbi viidud ega ole plaanis ka läbi viia kumulatiivsete mõjude uuringut.
Kumulatiivsete mõjude suhtes järelduste tegemisel on kalastikku ja merepõhja puudutavas
osas juhindutud PlanWise4Blue tööriistast, mis ei ole aga kasutatav tegelikkuse kajastamise
vahendina. Seega jääb arusaamatuks KSH eesmärk ja mõte. KSH eesmärk ja mõte ei ole
abstraktsel tasandil erinevate oletuste, ideede ja põhimõtete hindamine ning analüüsimine.
Kolmandaks kinnitab KSH õigusvastasust ehk sisuliste erinevate alternatiivide hindamata
jätmist eriti selgelt ka see, et KSH-s pakutakse välja vaid üks tuuleenergeetika arendamise
jaoks sobilik lahendus.
Neljandaks tõstatab kogu KSH kvaliteedi ja usaldusväärsus osas tõsiseid küsimusi see, kui
RM kasutab allikaid läbipaistmatul viisil (ei viidata seisukohtades konkreetsele allikale või
Tallinna 30 GSM: +372 56 94 7288
[email protected]
93819 Kuressaare Tel: (00372) 668 2210 http://www.saartekalandus.ee
a/a EE082200221040200005
eksperdile) ning teeb allikate pinnalt järeldusi, mis ei vasta allikates sisalduvatele
seisukohtadele või teeb allikatest nähtuvaga võrreldes hoopis vastuolus olevaid järeldusi (vt
nt vastuväide nr 9, nr 12, nr 13). Samuti on RM teinud järeldusi, mis on otseselt vastuolus
ministeeriumile teada olevate analüüsidega, nt PECH komosjoni raport (vt vastuväide nr
22).
Sellise tegevuse tulemusel on avalikkusel ning puudutatud isikutel olulisel määral häiritud
sisuline osalemine KSH protsessis ning enda seisukohtade kujundamisel. KSH menetluse
käigus ei tohi eksitada, sest vastasel juhul ei saa rääkida avalikkust kaasavast menetlusest.
Viiendaks on jätkuvalt ületamatu probleem see, et kuna KSH-s ei ole määratletud tuulepargi
parameetreid, siis ei ole võimalik KSH tasandil läbi viia mitte ühtegi strateegilisi valikuid
mõjutada võivat uuringut. Seetõttu on kõnealune KSH oma sisult üksnes erinevaid oletusi,
arvamusi ja ideid koondav dokument, mille pinnalt ei saa teha objektiivsetele faktidele
tuginevaid strateegilisi otsuseid.
Tuginedes eeltoodule ootame ausat, sisulist ning kaasava toimega vastust käesolevale
kirjale.
Lugupidamisega
(Allkirjastatud digitaalselt)
Heino Vipp
MTÜ Saarte Kalandus
tegevjuht
5694 7288
Teadmiseks:
Maaeluministeerium
Keskkonnaministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium
Keskkonnaamet
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Tallinna 30 GSM: +372 56 94 7288
[email protected]
93819 Kuressaare Tel: (00372) 668 2210 http://www.saartekalandus.ee
a/a EE082200221040200005