Konsultatsioon taastuvatest energiaallikatest
toodetud energia kasutamise edendamist
käsitleva direktiivi (EL) 2018/2001
läbivaatamise teemal
Tärniga (*) märgitud väljad on kohustuslikud.
Sissejuhatus
Käesoleva konsultatsiooni eesmärk on koguda sidusrühmadelt ja kodanikelt arvamusi ja soovitusi seoses
võimaliku ettepanekuga vaadata läbi direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud
energia kasutamise edendamise kohta (teine taastuvenergia direktiiv). Läbivaatamine peaks toimuma
2021. aastal.
Taastuvenergia tootmiseks kasutatakse Maa loodusvarasid, nagu päikesevalgus, tuul, veeressursid (jõed,
hoovused ja lained), maapinnast eralduv soojus või biomass. Fossiilkütuste asemel taastuvenergiat
kasutades väheneb oluliselt kasvuhoonegaaside heide, mistõttu taastuvenergiat nimetatakse sageli ka
puhtaks energiaks.
Praegu tekib üle 75% ELi kasvuhoonegaaside heitest energiasektoris, seega on taastuvenergia suuremal
kasutuselevõtul koos energiatõhususega oluline roll kasvuhoonegaaside heite kulutõhusal vähendamisel.
Tootes rohkem energiat taastuvatest energiaallikatest, suurendatakse ka energiajulgeolekut, luuakse
majanduskasvu ja töökohti, vähendatakse õhusaastet (vältides põletamist) ning tugevdatakse ELi
juhtpositsiooni tööstuse ja tehnoloogia valdkonnas.
Teine taastuvenergia direktiiv vaadatakse läbi seoses Euroopa rohelise kokkuleppega,[1] milles komisjon
kohustus vaatama 2021. aastaks läbi asjaomased energeetikaalased õigusaktid ja vajadusel esitama
nende muutmise ettepanekud.
Komisjon tegi Euroopa rohelises kokkuleppes ettepaneku suurendada 2030. aastaks seatud liidu
kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärki 40%-lt vähemalt 50-55%-le, et saavutada 2050. aastaks
kliimaneutraalsus.
Komisjon avaldas 17. septembril 2020 oma 2030. aasta kliimaeesmärgi kava, milles on sätestatud
ulatuslikule mõjuhinnangule tuginedes uus 2030. aasta eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside
netoheidet võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 55%. Selleks, et saavutada kasvuhoonegaaside
netoheite vähendamine vähemalt 55%, on vaja kiirendada üleminekut puhtale energiale ning suurendada
taastuvenergia osakaalu summaarses energia lõpptarbimises 2030. aastaks 38-40%ni.
See 38-40% ületab teise taastuvenergia direktiiviga 2030. aastaks kehtestatud siduvat liidu tasandi
eesmärki, mille kohaselt taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal peab olema vähemalt
32%. See ületab ka taastuvate energiaallikate osakaalu (33,1-33,7%), mis saavutatakse juhul, kui
liikmesriigid annavad oma riikliku panuse, mis on kindlaks määratud nende lõimitud riiklikes energia- ja
kliimakavades aastani 2030.
Peale selle on komisjon vastu võtnud või võtab vastu muud strateegiad, mis sisaldavad mitut olulist
kõrgemat kliimaeesmärki toetavat meedet ja mida saaks arvesse võtta teise taastuvenergia direktiivi
läbivaatamisel. Nende hulka kuuluvad näiteks 8. juulil 2020 vastu võetud energiasüsteemi lõimimise
strateegia[2] ja vesinikustrateegia,[3] 14. oktoobril 2020 vastu võetud renoveerimislaine strateegia[4] ning
1
19. novembril 2020 vastu võetav avamere taastuvenergia strateegia. Peale selle sisaldab Euroopa roheline
kokkulepe rohevannet mitte tekitada kahju, selle järgimiseks keskendutakse eelkõige elurikkuse
säilitamisele ja õhusaaste vähendamisele. Sellega seoses võttis komisjon 20. mail 2020 vastu ELi
elurikkuse strateegia aastani 2030, mis hõlmab ka teise taastuvenergia direktiivi läbivaatamise seisukohast
olulisi kohustusi.
Käesoleva küsimustiku vastuseid võetakse arvesse teise taastuvenergia direktiivi läbivaatamisel, eelkõige
mõju hindamisel, mille komisjon korraldab selleks, et otsustada, kas direktiivi on vaja muuta ja millised
muudatused oleksid kõige asjakohasemad. Teist taastuvenergia direktiivi ennast ei hinnata, kuna
liikmesriigid ei ole seda 2018. aasta detsembris vastu võetud direktiivi veel üle võtnud ega rakendanud
(direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 30. juuni 2021) ning kõnealust direktiivi käsitleva ettepaneku koostamisel
2016. aastal hinnati põhjalikult direktiivi 2009/28/EÜ (esimene taastuvenergia direktiiv).
Küsimused on sõnastatud parema õigusloome eeskirjades[5] sätestatud nõudeid järgides. Küsimused on
jagatud eri osadesse: küsimused vastaja isiku kohta, üldised küsimused teise taastuvenergia direktiivi
läbivaatamise kohta, küsimused energiasüsteemi lõimimise strateegia ja vesinikustrateegia
valdkonnaüleste elementide kohta ning tehnilised küsimused teise taastuvenergia direktiivi konkreetsete
aspektide kohta, sealhulgas küsimused hoonete ja avamere taastuvenergia kohta kooskõlas
renoveerimislaine ja avamere taastuvenergia strateegiaga. Kui Teil mõnes küsimuses arvamus puudub,
jätke vastamata.
[1] COM(2019) 640 final.
[2] https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/energy_system_integration_strategy_.pdf.
[3] https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/hydrogen_strategy.pdf.
[4] https://ec.europa.eu/energy/topics/energy-efficiency/energy-efficient-buildings/renovation-wave_en#documents.
[5] https://ec.europa.eu/info/law/law-making-process/planning-and-proposing-law/better-regulation-why-and-how_et.
NB! Vastamisseanss aegub 60 minuti pärast; see on automaatne turvameede. Et andmed kaotsi ei läheks,
vajutage enne 60 minuti möödumist ekraani paremas ülanurgas olevat nuppu „Salvesta mustandina“.
Seejärel saate vastamist jätkata ja esitada küsimustiku pärast seda, kui olete selle täitmise lõpetanud.
Käesolev küsimustik on kättesaadav kõigis ELi keeltes alates 9. detsembrist 2020.
Teie andmed
* Minu vastus on järgmises keeles:
bulgaaria
eesti
hispaania
hollandi
horvaadi
iiri
inglise
itaalia
kreeka
2
läti
leedu
malta
poola
portugali
prantsuse
rootsi
rumeenia
saksa
slovaki
sloveeni
soome
taani
tšehhi
ungari
* Vastan kui
akadeemiline või teadusasutus
ettevõtjate ühendus
ettevõtja/äriorganisatsioon
tarbijaorganisatsioon
ELi kodanik
keskkonnaorganisatsioon
ELi mittekuuluva riigi kodanik
vabaühendus
avaliku sektori asutus
ametiühing
muu
* Eesnimi
* Perekonnanimi
3
* E-posti aadress (ei avalikustata)
* Tegevusulatus
rahvusvaheline
kohalik
riiklik
piirkondlik
* Juhtimistasand
kohalik amet
kohalik asutus
* Juhtimistasand
parlament
amet
asutus
* Organisatsiooni nimi
kuni 255 tähemärki
* Organisatsiooni suurus
mikroorganisatsioon (1-9 töötajat)
väikeorganisatsioon (10-49 töötajat)
keskmise suurusega organisatsioon (50-249 töötajat)
suurorganisatsioon (250 või rohkem töötajat)
Organisatsioonile läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber
kuni 255 tähemärki
Kontrollige, kas Teie organisatsioon on registreeritud läbipaistvusregistris. See on vabatahtlik andmebaas
organisatsioonidele, kes soovivad mõjutada ELi otsustusprotsessi.
* Päritoluriik
Märkige enda või oma organisatsiooni päritoluriik.
4
Afganistan Gambia Lõuna-Aafrika Saint Kitts ja
Vabariik Nevis
Ahvenamaa Ghana Lõuna-Georgia Saint Lucia
ja Lõuna-
Sandwichi
saared
Albaania Gibraltar Lõuna-Korea Saint-Martin
Alžeeria Grenada Lõuna-Sudaan Saint-Pierre ja
Miquelon
Ameerika Gröönimaa Luksemburg Saint Vincent
Samoa ja Grenadiinid
Ameerika Gruusia Macau Saksamaa
Ühendriigid
Andorra Guadeloupe Madagaskar Sambia
Angola Guam Madalmaad Samoa
Anguilla Guatemala Malaisia San Marino
Antarktis Guernsey Malawi São Tomé ja
Príncipe
Antigua ja Guinea Maldiivid Saudi Araabia
Barbuda
Araabia Guinea-Bissau Mali Seišellid
Ühendemiraadid
Argentina Guyana Malta Senegal
Armeenia Haiti Mani saar Serbia
Aruba Heard ja Maroko Sierra Leone
McDonald
Aserbaidžaan Hiina Marshalli Singapur
Saared
Austraalia Hispaania Martinique Sint Maarten
Austria Honduras Mauritaania Slovakkia
Bahama Hongkong Mauritius Sloveenia
Bahrein Horvaatia Mayotte Somaalia
Bangladesh Ida-Timor Mehhiko Soome
Barbados Iirimaa Mikroneesia Sri Lanka
Belau Iisrael Moldova Sudaan
5
Belgia India Monaco Suriname
Belize Indoneesia Mongoolia Süüria
Benin Iraak Montenegro Svalbard ja
Jan Mayen
Bermuda Iraan Montserrat Šveits
Bhutan Island Mosambiik Taani
Boliivia Itaalia Myanmar/Birma Tadžikistan
Bonaire, Sint Jaapan Namiibia Tai
Eustatius ja
Saba
Bosnia ja Jamaica Nauru Taiwan
Hertsegoviina
Botswana Jeemen Nepal Tansaania
Bouvet’ saar Jersey Nicaragua Togo
Brasiilia Jordaania Nigeeria Tokelau
Briti India Jõulusaar Niger Tonga
ookeani ala
Briti Kaimanisaared Niue Trinidad ja
Neitsisaared Tobago
Brunei Kambodža Norfolki saar Tšaad
Bulgaaria Kamerun Norra Tšehhi
Burkina Faso Kanada Omaan Tšiili
Burundi Kasahstan Paapua Uus- Tuneesia
Guinea
Cabo Verde Katar Pakistan Türgi
Clipperton Keenia Palestiina Türkmenistan
Colombia Kesk-Aafrika Panama Turksi ja
Vabariik Caicose
saared
Cooki saared Kiribati Paraguay Tuvalu
Costa Rica Komoorid Peruu Uganda
Côte d’Ivoire Kongo Pitcairn Ühendkuningrii
k
6
Curaçao Kongo Põhja-Korea Ühendriikide
Demokraatlik hajasaared
Vabariik
Djibouti Kookossaared Põhja- Ühendriikide
Makedoonia Neitsisaared
Dominica Kõrgõzstan Põhja- Ukraina
Ühendus Mariaanid
Dominikaani Kosovo Poola Ungari
Vabariik
Ecuador Kreeka Portugal Uruguay
Eesti Küpros Prantsuse Usbekistan
Antarktilised ja
Lõunaalad
Egiptus Kuuba Prantsuse Uus-
Guajaana Kaledoonia
Ekvatoriaal- Kuveit Prantsuse Uus-Meremaa
Guinea Polüneesia
El Salvador Lääne-Sahara Prantsusmaa Valgevene
Eritrea Laos Puerto Rico Vanuatu
Eswatini Läti Réunion Vatikani
Linnriik
Etioopia Leedu Rootsi Venemaa
Fääri saared Lesotho Rumeenia Venezuela
Falklandi saared Libeeria Rwanda Vietnam
Fidži Liechtenstein Saalomoni Wallis ja
Saared Futuna
Filipiinid Liibanon Saint- Zimbabwe
Barthélemy
Gabon Liibüa Saint Helena,
Ascension ja
Tristan da
Cunha
Komisjon avaldab kõik selle avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas lubada
vastuste avaldamisel oma andmed avalikustada või jääda anonüümseks. Läbipaistvuse huvides
avaldatakse alati vastaja liik (näiteks „ettevõtjate ühendus“, „tarbijate ühendus“ või „ELi kodanik“),
päritoluriik, organisatsiooni nimi ja suurus ning sellele läbipaistvusregistris määratud
7
tunnusnumber. Teie e-posti aadressi ei avaldata. Saate valida endale sobivaimad privaatsusseaded.
Valitud vastaja liigi järgsed privaatsuse vaikeseaded
* Vastuste avaldamise privaatsusseaded
Komisjon avaldab selle avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas lubada oma andmed
avalikustada või jääda anonüümseks.
Anonüümne
Vastaja liik, kellena Te selles konsultatsioonis vastasite, Teie päritoluriik ja
vastused avaldatakse sellisena, nagu Te need esitasite. Teie nime ei
avaldata. Palume mitte lisada vastustesse isikuandmeid.
Avalik
Teie nimi, vastaja liik, kellena Te selles konsultatsioonis vastasite, Teie
päritoluriik ja vastused avaldatakse.
* Vastuste avaldamise privaatsusseaded
Komisjon avaldab selle avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas lubada oma andmed
avalikustada või jääda anonüümseks.
Anonüümne
Avaldatakse ainult teave organisatsiooni kohta: vastaja liik, kellena Te selles
konsultatsioonis vastasite, organisatsiooni nimi, kelle nimel Te vastasite,
organisatsiooni tunnusnumber läbipaistvusregistris, organisatsiooni suurus,
päritoluriik ja Teie vastused avaldatakse sellisena, nagu Te need esitasite.
Teie nime ei avaldata. Kui soovite jääda anonüümseks, palume mitte lisada
vastustesse isikuandmeid.
Avalik
Avaldatakse organisatsiooni ja vastaja andmed: vastaja liik, kellena Te
selles konsultatsioonis vastasite, organisatsiooni nimi, kelle nimel Te
vastasite, organisatsiooni tunnusnumber läbipaistvusregistris,
organisatsiooni suurus, päritoluriik ja Teie vastused avaldatakse.
Avaldatakse ka Teie nimi.
Olen nõus isikuandmete kaitse sätetega.
1. Üldised küsimused taastuvenergia direktiivi läbivaatamise ja võimaliku
muutmise kohta
Teise taastuvenergia direktiiviga on loodud üldine raamistik taastuvatest energiaallikatest toodetud energia
kasutamise edendamiseks liidus, et saavutada 2030. aastaks ELi siduv eesmärk, mille kohaselt
taastuvenergia osakaal peab olema vähemalt 32%. Direktiivis on sätestatud eeskirjad, mis käsitlevad
taastuvenergia toetuskavu, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia päritolutagatisi,
8
haldusmenetlusi, taastuvate energiaallikate integreerimist hoonetes, oma tarbeks toodetud taastuvenergia
tarbimist ja taastuvenergiakogukondi ning taastuvenergia kasutamist küttes ja jahutuses ning transpordis.
Samuti on selles sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid
bioenergia jaoks.
Komisjon avaldas 17. septembril 2020 oma 2030. aasta kliimaeesmärgi kava, milles on sätestatud eesmärk
vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55%. Selle kõrgema eesmärgiga
seoses on kavas märgitud, et taastuvenergia osakaal summaarses energia lõpptarbimises peaks olema
2030. aastal 38-40%.
s1.1 Kui oluline on Teie arvates taastuvenergia ELi 2030. aasta kõrgemate
kliimaeesmärkide ja 2050. aastaks CO2-neutraalsuse saavutamisel?
Väga oluline
Oluline
Mitte eriti oluline
Ebaoluline
1.2. Kas teist taastuvenergia direktiivi tuleb Teie arvates muuta? (Võite valida
mitu vastusevarianti)
Jah, see peab olema ambitsioonikam Euroopa rohelises kokkuleppes ja
kliimaeesmärgi kavas sätestatud kõrgemast kliimaeesmärgist tulenevalt
Jah, selles tuleb teha rohkem ettekirjutusi, et tagada ELi taastuvenergia
eesmärkide saavutamine
Jah, selles tuleb teha vähem ettekirjutusi ning anda liikmesriikidele suurem
vabadus otsustamisel selle üle, kuidas saavutada taastuvenergia eesmärgid
Jah, kuid teha tuleb vaid need muudatused, mis on vajalikud Euroopa
rohelise kokkuleppe eesmärkide kajastamiseks
Ei, see tagab õige tasakaalu ka praegusel kujul
Ei, isegi kui mõni valdkond vajaks täiustamist, ei tuleks õigusakti muuta nii
ruttu pärast vastuvõtmist
Muu
Palun täpsustage
kuni 3000 tähemärki
1.3. Kui vastasite eelmisele küsimusele „jah“, siis milliseid teise
taastuvenergia direktiivi osi tuleks Teie arvates muuta? (Võite valida mitu
9
vastusevarianti)
Liidu üldine 2030. aasta eesmärk, mille kohaselt taastuvenergia osakaal
peab olema vähemalt 32%
Eesmärk, mille kohaselt transpordisektoris peab taastuvenergia osakaal
olema 2030. aastaks vähemalt 14%
Soovituslik eesmärk suurendada taastuvenergia osakaalu küttes ja
jahutuses igal aastal 1,3 protsendipunkti võrra
Soovituslik eesmärk suurendada taastuvenergia osakaalu kaugküttes ja -
jahutuses igal aastal ühe protsendipunkti võrra ning sätted, mis käsitlevad
juurdepääsu kaugküttevõrkudele
Sätted selle kohta, kuidas kavandada taastuvatest energiaallikatest toodetud
elektrile keskenduvaid toetuskavu
Sätted liikmesriikidevaheliste koostöömehhanismide kohta
Sätted selle kohta, kuidas edendada taastuvenergia kasutamist hoonetes
Sätted, millega lihtsustatakse taastuvenergia projektide arendajate jaoks
haldusmenetlusi
Nõuded, mis käsitlevad taastuvatest energiaallikatest toodetud energia
päritolutagatisi
Sätted, mis käsitlevad oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimist ja
taastuvenergiakogukondi
Biomassist toodetud energia säästlikkuse suurendamise ja
kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid
Sätted, mis käsitlevad vähese CO2-heitega säästvaid kütuseid, nagu vähese
CO2-heitega vesinik ja sünteetilised kütused, mille puhul
kasvuhoonegaaside heide kogu olelusringi jooksul on oluliselt väiksem kui
praegu toodetavate kütuste puhul
Muu
Palun täpsustage
kuni 3000 tähemärki
Taastuvenergia eesmärkide tõstmise, sh tõstmise ulatuse ja suurendatud ambitsiooni
saavutamise viiside või üksikasjade üle otsustamisel tuleb analüüsida ja kaaluda kõiki EL-i
regulatsioone ja nende mõjusid kogumis, mitte neid eraldiseisvalt ja ükshaaval.
Palun selgitage oma vastust
kuni 3000 tähemärki
10
1.4. Millistes sektorites on Teie arvates kõige enam vaja taastuvenergia
kasutamise suurendamise alaseid lisajõupingutusi seoses 2030. aasta
kõrgema taastuvenergia eesmärgiga? (Võite valida mitu vastusevarianti)
Elekter
Gaas
Küte ja jahutus
Kaugküte ja -jahutus
Hooned
Teenused (sh IKT)
Tööstus
Transport
Põllumajandus
Muu
Palun täpsustage
kuni 3000 tähemärki
Keeruline on üht või teist sektorit välja tuua. Kõik sektorid peavad panustama vastavalt
võimalustele ja võimekusele. Eraldi sektorite põhiseid eesmärke ei ole tarvilik seada.
Oluline on vaadelda tervikuna taastuvenergia osakaalu kasvu lõpptarbimises.
1.5. Kas Te näete võimalusi teist taastuvenergia direktiivi lihtsustada või vähe
ndada regulatiivset koormust, sh halduskoormust?
kuni 3000 tähemärki
Kindlasti tuleks vähendada tehtavate muudatustega regulatiivset sh halduskoormust.
Oluline on, et arvesse võetakse liikmesriikide eripärasid sh geograafilisi, klimaatilisi
tingimusi. Riigid kellel ei ole võimalik suures mahus taastuvenergiat toota,peab olema
võimalik rakendada koostöömehhanisme.
1.6. Kas liidu 2030. aasta taastuvenergia eesmärgi peaks Teie arvates viima 20
30. aasta kliimaeesmärgi kavas märgitud vahemikku (38-40%)?
Jah
Ei, see peaks olema suurem kui 40%
Muu
Palun täpsustage
kuni 3000 tähemärki
11
1.7. Kas üldine taastuvenergia eesmärk peaks olema siduv ELi või liikmesriigi
tasandil?
Mõlemal tasandil
Üksnes ELi tasandil
Üksnes liikmesriigi tasandil
Mitte kummalgi tasandil
2. Tehnilised küsimused energiasüsteemi horisontaalse lõimimise
võimaldajate kohta
Selleks et saavutada kliimaneutraalsus kulutõhusalt, peab energiasüsteem olema arvukate
energiakandjate, taristute ja tarbimissektorite osas paremini lõimitud. Energiasüsteemi lõimimise
strateegias ja vesinikustrateegias, mille komisjon avaldas juulis, on esitatud visioon, kuidas luua
kliimaneutraalsuse jaoks sobiv lõimitud energiasüsteem ja teha vesiniku kasutamisest elujõuline lahendus.
See visioon on rajatud kolmele põhisambale: 1) ringluspõhisem energiasüsteem, mille keskmes on
energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte, 2) elektri osakaalu kiirem suurendamine energianõudluses,
tuginedes suures osas taastuvatel energiaallikatel põhinevale energiasüsteemile, ning 3) taastuvkütuste ja
vähese CO2-heitega kütuste, sealhulgas vesiniku kasutamise edendamine sektorites, kus CO2-heidet on
keeruline vähendada.
2.1. Kui oluliseks peate järgmisi meetmeid paremini lõimitud energiasüsteemi
loomiseks?
Mitte
Väga
Oluline eriti Ebaoluline
oluline
oluline
Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte
kohaldamine kogu energiasüsteemis
Heitsoojusenergia, nt tööstusest või andmekeskustest pärit
heitsoojusenergia kasutamise suurendamine
Taastuvenergiat kasutavate ja soojust salvestavate
arukate kaugkütte- ja kaugjahutusvõrkude kasutuselevõtu
kiirendamine
Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine hoonetes
Taastuvelektri kasutuselevõtu kiirendamine tööstuses
Taastuvelektri kasutuselevõtu kiirendamine
transpordisektoris
Taastuvallikatest toodetavate vedelkütuste tootmise
kiirendamine
12
Säästva biogaasi ja biometaani tootmise kiirendamine
Taastuvallikatest toodetava vesiniku tootmise ja
kasutamise suurendamine
Energiasüsteemi digiteerimise kiirendamine
Kas Teil on mõni muu seisukoht või mõte seoses taastuvate energiaallikate
kasutamisega, mis aitaks luua paremini lõimitud energiasüsteemi? Palun
täpsustage.
kuni 3000 tähemärki
Energiatõhusus on oluline, aga see ei tohiks olla ainuke põhimõte ja kindlasti ei tohi see viia
ebamõistlike investeeringuteni.
Energiasüsteemi lõimimise strateegias soovitatakse liikuda ringluspõhisema energiasüsteemi poole, mille
keskmes on energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte.
2.2. Kuidas tuleks energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet Teie
arvates kajastada taastuvenergia direktiivis?
Väga Ei ole eriti Ei ole
Asjakohane
asjakohane asjakohane asjakohane
Edendada taastuvenergia kasutamist
tõhusates madala temperatuuriga
küttesüsteemides
Edendada soojuse tootmist otse
taastuvenergiast või heitsoojusenergiast
energia minimaalse muundamisega
Edendada soojusenergia salvestamise
süsteemide paigaldamist koos taastuvatest
energiaallikatest soojust tootvate
generaatoritega
Edendada taastuvatest energiaallikatest
oma tarbeks toodetud soojusenergia
tarbimist
Edendada tööstusaladelt,
andmekeskustest ja muudest allikatest
pärit heitsoojusenergia korduskasutamist
Edendada taastuvelektri kasutamist
lõpptarbimises kõikides sektorites, kus see
on kulutõhus
Seada esmatähtsaks taastuvelektri tõhus
kasutamine, võttes arvesse taastuvenergia
muundamise kasutegurit eri
13
lõpptarbimisvaldkondades (nt
soojuspumpade kasutegur on ruumide
kütmisel suurem kui vesiniku oma)
Anda tarbijatele teavet nende ostetava
energia energiasisalduse kohta
energiakandjate ja sektorite lõikes
Seada esmatähtsaks olemasolevate
taastuvenergiakandjate kasutamine neis
lõpptarbimissektorites, kus nende mõju
CO2-heite vähendamisele tarbitud
energiaühiku kohta on suurim
Muu? Palun täpsustage
kuni 3000 tähemärki
Energiatõhususe rakendamine erivaldkondades on oluline, kuid ei tohiks ülekaaluda
kuluefektiivsuse. Sektorite põhiseid eesmärke energiatõhususe rakendamiseks ei ole mõistlik
seada.
2.3. Kui asjakohased oleksid Teie arvates järgmised meetmed, et toetada
elektri osakaalu suurendamist energianõudluses?
Väga Ei ole eriti Ei ole
Asjakohane
asjakohane asjakohane asjakohane
Valdkondlikud eesmärgid
lõpptarbimissektorite elektrifitseerimiseks
Täiendavad erimeetmed hoonete
elektrifitseerimiseks
Täiendavad erimeetmed transpordi
elektrifitseerimiseks
Täiendavad erimeetmed tööstuse
elektrifitseerimiseks
Täiendavad erimeetmed tarbijate
mõjuvõimu suurendamiseks
Suunised liikmesriikidele selle kohta,
kuidas käsitleda kõrgeid elektrimakse ja -
lõive ning tagada energiaga mitteseotud
hinnakomponentide ühtsus
energiakandjate lõikes
Energiatoodete ja elektrienergia
maksustamise kooskõlastamine ELi kliima-
ja energiapoliitika eesmärkidega
Lisameetmed digitaliseerimise
edendamiseks
14
Ühenduste täiendav arendamine
Ülekande- ja jaotusvõrkude täiendav
arendamine
Muu? Palun täpsustage
kuni 3000 tähemärki
Tuginedes olemasolevale sertifitseerimis- ja jälgitavusraamistikule ning minnes sellest kaugemalegi, on
energiasüsteemi lõimimise strateegias ja vesinikustrateegias öeldud, et komisjon kaalub lisameetmeid
taastuvkütuste ja vähese CO2-heitega kütuste kasutamise toetamiseks konkreetsetes
lõpptarbimissektorites (sh lennunduses ja merenduses) miinimumosakaalude või kvootide võimaliku
kehtestamise kaudu, vaadates läbi teise taastuvenergia direktiivi ja toetudes selle valdkondlikele
eesmärkidele. Taastuvkütused on säästvad biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused ning
taastuvallikatest toodetud vesinik ja taastuvallikatest toodetud sünteetilised kütused. Vähese CO2-heitega
kütuste hulka kuuluvad vesinik ja sünteetilised kütused, mille tootmisel kasutatakse eri protsesse, kuid mille
puhul kasvuhoonegaaside heide kogu olelusringi jooksul on oluliselt väiksem kui praegu toodetavate
kütuste puhul. Nimetatud strateegiate kohaselt muudetakse vesinikukasutuse toetamise kord
sihipärasemaks, võimaldades osakaalu või kvoote ainult taastuvallikatest toodetud vesiniku puhul.
Strateegiates on öeldud ka seda, et komisjon kavandab põhjaliku terminoloogia kõigi taastuvkütuste ja
vähese CO2-heitega kütuste jaoks ning selliste kütuste Euroopa sertifitseerimissüsteemi, mis põhineb
eelkõige kogu olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamisel
ja säästlikkuskriteeriumidel, tuginedes olemasolevatele, sealhulgas taastuvenergia direktiivi sätetele.
2.4. Kuidas tuleks Teie arvates kohelda vähese CO2-heitega kütuseid, mis ei
ole taastuvkütused, kuid mille kasutamisel on kasvuhoonegaaside heide
oluliselt väiksem kui fossiilkütuste puhul, nagu taastumatutest allikatest
toodetud vesinik ja sünteetilised kütused, mille puhul kasvuhoonegaaside hei
de kogu olelusringi jooksul on oluliselt väiksem kui praegu toodetavate
kütuste puhul?
Nende kasutamist tuleks edendada samavõrd kui taastuvkütuste oma ning
seega tuleks need kütused kohustuslikus korras lõimida mis tahes
lõpptarbimiseesmärki või -kvooti
Nende kasutamist tuleks edendada, kuid vähem kui taastuvkütuste oma
Liikmesriikidel peaks olema vabadus otsustada, kas edendada nende
kasutamist kõrvuti taastuvkütuste kasutamise edendamisega mis tahes
lõpptarbimiseesmärgi või -kvoodi abil
Nende kasutamist ei tuleks edendada
15
2.5. Kas Teie arvates tuleks edendada vesiniku ja vesinikust toodetud
sünteetiliste kütuste kasutamist? (Võite valida mitu vastusevarianti)
Jah, hoolimata nende tootmisel kasutatud allikast
Jah, kuid üksnes juhul, kui nad on toodetud taastuvatest energiaallikatest
Jah, kuid üksnes teataval tasemel muundumiskao korral
Jah, kuid üksnes juhul, kui nad on toodetud ja neid kasutatakse nii, et nende
olelusringi jooksul ei teki kasvuhoonegaaside heidet või on tekkiv heide
väike võrreldes heitega, mida põhjustab nende kütustega asendatav
fossiilkütus
Jah, kuid üksnes juhul, kui nende kogu väärtusahel on alternatiivsete
energiaallikate ja -kandjatega võrreldes energiatõhusam
Jah, kuid üksnes piiratud kasutusotstarvetel, mille puhul alternatiivid
puuduvad
Ei
Muu
Palun täpsustage
kuni 3000 tähemärki
2.6. Kui asjakohased oleksid Teie arvates järgmised meetmed taastuvate
energiaallikate ja vähese CO2-heitega kütuste kasutuselevõtu toetamisel?
Väga Ei ole eriti Ei ole
Asjakohane
asjakohane asjakohane asjakohane
Taastuvkütuste ja vähese CO2-heitega
kütuste, sealhulgas taastuvallikatest
toodetud vesiniku miinimumosakaalud või
kvoodid konkreetsetes
lõpptarbimissektorites
CO2-heite hinnavahelepingud[1]
Pakkumise poolel kohaldatavad kvoodid
Turupõhised toetuskavad
16
Pakkumise poolel kohaldatavad
kasvuhoonegaaside heite põhised
eesmärgid
[1] CO2-heite hinnavahelepingud on avaliku sektori partneriga sõlmitud lepingud, mille alusel investorile hüvitatakse selgelt CO2-
lepingutäitmishinna ja HKSi kohase tegeliku CO2-hinna vahe, millega kaotatakse erinevus kuludes võrreldes tavapärase fossiilkütuste põhise
tootmise kuludega.
Muu? Palun täpsustage
kuni 3000 tähemärki
2.7. Kui olulised on Teie arvates järgimised põhimõtted kõiki taastuvkütuseid
ja vähese CO2-heitega kütuseid hõlmava usaldusväärse ja põhjaliku
sertifitseerimis- ja kontrollisüsteemi jaoks? (Võite valida mitu vastusevarianti)
Mitte
Väga
Oluline eriti Ebaoluline
oluline
oluline
Sertifitseerimis- ja kontrollisüsteem peaks hõlmama kõiki
lõpptarbimissektoreid
Sertifitseerimis- ja kontrollisüsteem peaks hõlmama kõiki
taastuvkütuseid ja vähese CO2-heitega kütuseid
Sertifitseerimis- ja kontrollisüsteemi abil peaks olema
võimalik tõendada, et taastuvallikatest pärit vesiniku ja
sünteetiliste kütuste tootmisel on kasutatud täiendavat
taastuvelektrit
Sertifitseerimis- ja kontrollisüsteemi abil tuleks jälgida
võimalikult tähelepanelikult tegelikke energiavooge ning
tagada taastuvkütuste ja vähese CO2-heitega kütuste
tarbimine teatavates liidu sihtsektorites (nt transport),
kasutades näiteks massibilansisüsteemi
Sertifitseerimis- ja kontrollisüsteemi abil ei tule jälgida
tegelikke energiavooge, sest piisab sellest, kui toetada
taastuvkütuste ja vähese CO2-heitega kütuste kasutamise
edendamist, olenemata sellest, kas kütust tarbitakse liidus,
rakendades näiteks kaubeldavate sertifikaatide süsteemi,
näiteks päritolutagatiste puhul
Sertifitseerimis- ja kontrollisüsteemi abil tuleks jälgida
võimalikult tähelepanelikult tegelikke energiavooge vaid
taastuvallikatest toodetud vedelkütuste ja vähese CO2-
heitega kütuste puhul; maagaasivõrku suunatavate
17
taastuvallikatest toodetud gaaskütuste ja vähese CO2-
heitega kütuste puhul on asjakohasem võimaldada
rakendada kaubeldavate sertifikaatide süsteemi, nagu
päritolutagatiste puhul
Sertifitseerimis- ja kontrollisüsteemiga tuleks tagada, et
mõju, mida energia muundamine avaldab
kasvuhoonegaaside heitele kogu väärtusahelas (nt
taastuvelekter, mida kasutatakse vesiniku tootmiseks
taastuvallikatest), võetakse täielikult arvesse, vältides
topeltarvestust
Kui kütuse tootmisel kasutatakse CO2, tuleks
sertifitseerimissüsteemis vahet teha kütustel, mille puhul
kasutatakse fossiilse päritoluga CO2, ja kütustel, mille
puhul kasutatakse mittefossiilse päritoluga CO2
Muud põhimõtted? Palun selgitage
kuni 3000 tähemärki
2.8. Praeguse süsteemi kohaselt peavad vaid elektrienergia tarnijad
tõendama tarbijatele taastuvatest energiaallikatest toodetud energia
osakaalu, kasutades päritolutagatisi. Kas seda kohustust tuleks Teie arvates
laiendada taastuvkütuste (nt biogaasi, biometaani või taastuvallikatest
toodetud vesiniku) tarnijatele ning võimaluse korral ka vähese CO2-heitega
kütuste tarnijatele?
Jah, taastuvkütuste tarnijatele
Jah, nii taastuvkütuste kui ka vähese CO2-heitega kütuste tarnijatele
Ei
2.9. Kas teises taastuvenergia direktiivis sätestatud koostöömehhanisme
tuleks Teie arvates laiendada, et hõlmata ka taastuvallikatest toodetud
vesinik, olenemata selle lõppkasutusest, et liikmesriigid saaksid toetada
taastuvallikatest toodetud vesinikku käsitlevaid projekte teistes
liikmesriikides ja kolmandates riikides, arvestades nende riikide toodetavat
energiat enda toodetava energiana?
Jah
Ei
18
Palun selgitage oma vastust
kuni 3000 tähemärki
ELi 2050. aasta CO2-heite vähendamise stsenaariumides ja muudes rahvusvahelistes aruannetes on
osutatud sellele, et lõviosa nõutavast heite vähendamisest tuleb saavutada taastuvenergia,
energiatõhususe ja elektrifitseerimise abil. Et saavutada negatiivne heide, mis on vajalik
kliimaneutraalsuseni jõudmiseks, ning tegeleda heitega sektorites, kus heite vähendamine on keeruline,
võib siiski vaja minna süsinikdioksiidi kogumise tehnoloogiat.
2.10. Süsinikdioksiidi kogumisel ja säilitamisel / kasutamisel ELis peaks
olema märkimisväärne roll ...
Ei
Ei
Täiesti ole
Nõus ole
nõus üldse
nõus
nõus
energiasektori CO2-heite vähendamisel
energiamahuka tööstuse (nt kemikaalid, tsement, teras) CO2-
heite vähendamisel
vesiniku tootmisel (maagaasi põhjal, rakendades süsinikdioksiidi
kogumise ja säilitamise tehnoloogiat)
negatiivse heite saavutamisel / süsinikdioksiidi eemaldamisel, nt
rakendades süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiat
bioenergia[1] tootmisel või kogudes ja säilitades süsinikdioksiidi
otse õhust
kogutud CO2 pakkumisel lähteainena muudele tööstusharudele
2.11. Lisaks sellele, kuidas süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist ning
kasutamist käsitletakse muudes ELi õigusaktides, kas teist taastuvenergia
direktiivi tuleks Teie arvates muuta, et elavdada süsinikdioksiidi kogumist,
säilitamist ja kasutamist?
Jah
Ei
Palun täpsustage
19
kuni 3000 tähemärki
3. Tehnilised küsimused konkreetsete sektorite kohta
Selles jaos käsitletakse teise taastuvenergia direktiiviga hõlmatud konkreetseid sektoreid ning küsitakse
Teie arvamust selle kohta, kas asjaomaseid sätteid tuleks muuta/tugevdada, et suurendada väljavaateid
saavutada ELi 2030. aasta kliimaeesmärgid.
3.1. TAASTUVENERGIA ELEKTRITOOTMISES
Kõrgemate eesmärkide valguses on oluline kaasata taastuvenergia valdkonna arendamiseks
erainvesteeringud. Teises taastuvenergia direktiivis on mitu uut sätet, mille eesmärk on edendada
taastuvelektri ostulepingute kasutamist (leping, mille alusel füüsiline või juriidiline isik lepib kokku
taastuvelektri ostmises otse energiatootjalt).
3.1.1. Kuidas hindaksite järgmiste meetmete asjakohasust nende allesjäänud
tõkete kaotamisel, mis pärsivad taastuvelektri kasutuselevõttu kooskõlas
eeldatava nõudluse kasvuga lõpptarbimissektorites?
Väga Ei ole eriti Ei ole
Asjakohane
asjakohane asjakohane asjakohane
Edendada veelgi piirkondlikku koostööd
taastuvelektri kasutuselevõtul
Kiirendada veelgi loamenetlusi
Toetada veelgi enam erasektori
taastuvelektri ostulepingute kasutuselevõttu
Kehtestada keskkonnahoidlike riigihangete
kohustuslikud miinimumkriteeriumid ja -
eesmärgid seoses taastuvelektriga
Toetada veelgi enam energiakogukondade
loomist ja oma tarbeks toodetud
taastuvenergia tarbimist
Muu? Palun täpsustage
kuni 3000 tähemärki
20
3.1.2. Kuidas saaks Teie arvates edendada veelgi piirkondlikku koostööd
taastuvelektri kasutuselevõtul?
kuni 3000 tähemärki
Suurte avamere tuuleparkide arendamine nõuab kindlasti piirkondlikku koostööd uute
(piiriüleste) ülekandeliinide ehitamise, turustruktuuride kohandamise jne abil. Sellega
seoses tuleks tugevdada piirkondlikku koostööd põhivõrguettevõtjate vahel.
21
3.1.3. Kui asjakohased oleksid Teie arvates järgmised meetmed erasektori
taastuvelektri ostulepingute kasutuselevõtu edendamisel?
Väga Ei ole eriti Ei ole
Asjakohane
asjakohane asjakohane asjakohane
Finantslahendused/-instrumendid
Haldusalaste/õiguslike tõkete kaotamine
Ökomärgiste loomine taastuvatel
energiaallikatel põhinevate toodete
ostjatele
Meetmeid ei ole vaja, turuosalised juba
osalevad aktiivselt
22
Muu? Palun täpsustage
kuni 3000 tähemärki
Avaliku sektori asutused võivad tänu oma ostujõule ja sageli suurele elektritarbimisele olla muutuste
tõukejõud. Teine taastuvenergia direktiiv ei sisalda ühtki sätet riigihangete puhul kehtivate
taastuvenergiaalaste kohustuste kohta.
3.1.4. Kas avaliku sektori asutustel peaksid olema konkreetsed kohustused,
et panustada taastuvenergia tarbimise kõrge taseme saavutamisse? (Võite
valida mitu vastusevarianti)
Jah, kõik avaliku sektori asutused peaksid olema kohustatud ostma
taastuvenergiat
Jah, kuid taastuvenergiat peaksid olema kohustatud ostma vaid suuremad
avaliku sektori asutused
Jah, kuid üksnes juhul, kui see ei maksa rohkem
Jah, kuid üksnes juhul, kui keskkonnahoidlik hange toob tõenäoliselt kaasa
investeeringud täiendava taastuvenergia tootmisse
Ei
Palun selgitage oma vastust
kuni 3000 tähemärki
3.1.5 Kas Te arvate, et teise taastuvenergia direktiivi muutmine oleks
asjakohane, et veelgi edendada avamere taastuvenergia kasutamist pärast
ELi avamere taastuvenergia strateegia vastuvõtmist?
Oleks asjakohane, kui muudatused puudutaksid ainult avamere strateegiaga seotud küsimusi sh muutmisel
peaks
kuni lähenema
3000 proportsionaalsuse põhimõtetest ehk mitte liigselt sekkuma riikide töösse.
tähemärki
Kuid üldiselt õigusaktide muutmine aastapõhiselt ei ole teretulnud, turuosalised vajavad stabiilset regulatiivset
keskkonda.
3.2. TAASTUVENERGIA KÜTTES JA JAHUTUSES
Teise taastuvenergia direktiivi alusel peavad liikmesriigid püüdma suurendada kuni 2030. aastani
taastuvenergia osakaalu küttes ja jahutuses igal aastal soovitusliku 1,3 protsendipunkti võrra. Selle
1,3 protsendipunkti sisse võib arvestada kuni 40% ulatuses heitsoojus- ja heitjahutusenergia allikad.
Liikmesriikides, kus heitsoojus- ja heitjahutusenergiat ei kasutata, on iga-aastane kasv, mille saavutamise
poole tuleb püüelda, 1,1 protsendipunkti.
23
2030. aasta kliimaeesmärgi kava juurde kuuluvas mõjuhinnangus on märgitud, et taastuvenergia osakaal
küttes ja jahutuses jõuab 2030. aastal ligikaudu 40% tasemele. Selleks on vaja suurendada liikmesriikides
taastuvenergia osakaalu küttes ja jahutuses märksa rohkem kui 1,3 protsendipunkti aastas.
3.2.1. Kui asjakohased on Teie arvates järgmised meetmed taastuvenergia
kasutuselevõtu suurendamisel küttes ja jahutuses?
Väga Ei ole eriti Ei ole
Asjakohane
asjakohane asjakohane asjakohane
Suurem energiatõhusus
Taastuvatest energiaallikatest (säästev
biomass, maasoojusenergia, päikese
soojusenergia jne) toodetud soojusenergia
otsene kasutamine
Taastuvelektri otsene kasutamine (nt
elektrilistes soojuspumpades, kasutades
ümbritseva keskkonna energiat)
Taastuvatest energiaallikatest toodetud
gaaside kasutamine
Selliste kaugkütte- ja kaugjahutusvõrkude
kasutamine, mis suudavad edastada
samas süsteemis heitsoojusenergiat ja
taastuvatest energiaallikatest toodetud
soojusenergiat
Muu? Palun selgitage
kuni 3000 tähemärki
3.2.2. Kas artiklis 23 ajavahemikuks 2021-2030 kehtestatud praegune
soovituslik eesmärk suurendada taastuvenergia osakaalu küttes ja jahutuses
aastas keskmiselt 1,3 protsendipunkti võrra (või 1,1 protsendipunkti võrra,
kui heitsoojus- ja heitjahutusenergiat ei kasutata) tuleks muuta
liikmesriikidele siduvaks?
Jah
Ei
24
3.2.3. Kas iga-aastast 1,3 protsendipunkti eesmärki tuleks suurendada?
Jah, tasemeni, mille tulemusel suureneb taastuvenergia osakaal küttes ja
jahutuses kliimaeesmärgi kavas märgitud 40%ni
Jah, madalama tasemeni kui tase, mille tulemusel suureneb taastuvenergia
osakaal küttes ja jahutuses kliimaeesmärgi kavas märgitud 40%ni
Jah, kõrgema tasemeni kui tase, mille tulemusel suureneb taastuvenergia
osakaal küttes ja jahutuses kliimaeesmärgi kavas märgitud 40%ni
Ei
Teise taastuvenergia direktiivi alusel ei saa kütte- ja jahutuseesmärgi puhul arvesse võtta ei kütte ja
jahutuse jaoks kasutatavat taastuvelektrit ega taastuvelektri abil toodetud vesinikku ja sünteetilisi kütuseid;
arvesse läheb vaid taastuvatest energiaallikatest toodetud soojusenergia.
3.2.4. Kas Teie arvates tuleks kütte- ja jahutuseesmärgi puhul arvesse võtta
taastuvelektrit, mida kasutatakse kütte ja jahutuse jaoks?
Jah
Ei
3.2.5. Kas Teie arvates tuleks kütte- ja jahutuseesmärgi puhul arvesse võtta
taastuvelektri abil toodetud vesinikku ja sünteetilisi kütuseid, mida
kasutatakse kütte ja jahutuse jaoks?
Jah
Ei
Kehtivas teise taastuvenergia direktiivi artiklis 23 on esitatud loetelu meetmetest, mida liikmesriigid võivad
võtta taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks küttes ja jahutuses. Need on taastuvate
energiaallikate füüsiline lõimimine tarnitavate kütuseallikate hulka, otsesed ja kaudsed leevendusmeetmed
(nt taastuvenergial põhinevate küttesüsteemide paigaldamine) ning muud poliitikameetmed, nt
fiskaalmeetmed ja rahalised stiimulid.
3.2.6. Kas direktiivis esitatud loetelu meetmetest, mida liikmesriigid saavad
kasutada, et suurendada taastuvenergia osakaalu küttes ja jahutuses, tuleks
Teie arvates laiendada või täpsustada?
Jah
Ei
25
Palun täpsustage
kuni 3000 tähemärki
3.2.7. Kas need meetmed tuleks Teie arvates siduvaks muuta?
Jah
Vaid mõni neist
Ei
Palun selgitage oma vastust
kuni 3000 tähemärki
3.2.8. Kui asjakohased on Teie arvates järgmised meetmed taastuvenergia
osakaalu suurendamisel küttes ja jahutuses?
Väga Ei ole eriti Ei ole
Asjakohane
asjakohane asjakohane asjakohane
Hinnakujundusvahendid (maksud, lõivud ja
tasud)
ELi suunised taastuvenergiapõhise kütte ja
jahutuse toetuskavade kohta
Energiatarnijate taastuvenergiapõhise
kütte ja jahutuse alased kohustused
Kütte- ja jahutusseadmete rangem
reguleerimine, millega kujundatakse järk-
järgult välja olukord, kus turule lastakse
üksnes taastuvenergiapõhine ja
kliimaneutraalne küttetehnoloogia
Hoonete kütte- ja jahutussüsteeme
käsitlevad siduvad eeskirjad
Asjakohase tasandi (kohalik, omavalitsuse,
piirkonna tasand) kohustuslikud
küttekavad ja nende elluviimine, et tagada
taastuvenergiapõhise kütte ja jahutuse
eesmärgi saavutamine
Ettevõtete kütte ja jahutuse alaste
energiaostulepingute tugevdamine
26
Muu? Palun täpsustage
kuni 3000 tähemärki
3.2.9. Millised järgmistest meetmetest võiksid olla Teie arvates asjakohased
julgustamaks avaliku sektori asutusi selgitama välja taastuvenergiapõhised
kütte- ja jahutusvõimalused ning planeerima nende kasutamist?
Väga Ei ole eriti Ei ole
Asjakohane
asjakohane asjakohane asjakohane
Rangem kohustus hinnata
energiatõhususe direktiivi artikli 14 lõike 1
ja teise taastuvenergia direktiivi artikli 15
lõike 4 kohase põhjaliku kütte ja jahutuse
hindamise raames võimalusi kasutada
küttes ja jahutuses taastuvenergiat
Eraldi kohustus hinnata teise
taastuvenergia direktiivi alusel võimalusi
kasutada küttes ja jahutuses
taastuvenergiat
Kütte ja jahutuse CO2-heite vähendamist
käsitlevad kohustuslikud pikaajalised
strateegiad, mis sisaldavad siduvaid vahe-
eesmärke ja meetmeid, kus on arvesse
võetud koostoimet muude
poliitikameetmetega, nagu
energiatõhususe direktiivi artikli 14 lõike 1
kohane põhjalik kütte ja jahutuse
hindamine ning hoonete energiatõhususe
direktiivi muutva direktiivi artikli 2a
kohased pikaajalised hoonete
renoveerimise strateegiad
Muu? Palun täpsustage
kuni 3000 tähemärki
3.3. TAASTUVENERGIA KAUGKÜTTES JA -JAHUTUSES
Tõhusal kaugküttel ja -jahutusel võib olla oluline roll taastuvenergia kasutamise edendamisel küttes ja
jahutuses. Teise taastuvenergia direktiivi alusel peavad liikmesriigid püüdma suurendada kuni
2030. aastani taastuvenergia osakaalu kaugküttes ja -jahutuses igal aastal soovitusliku ühe protsendipunkti
võrra. Teine võimalus on tagada, et kolmandast isikust tarnijad saavad ühendada taastuvenergia ning
27
heitsoojus- ja heitjahutusenergia kaugkütte- ja kaugjahutusvõrkudesse ning et nad saavad seda energiat
müüa (v.a mõne üksiku erandi korral). Eesmärk suurendada taastuvenergia osakaalu igal aastal keskmiselt
ühe protsendipunkti võrra on võimalik saavutada heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamisega
kaugküttevõrkudes (heitsoojusenergia paindlikkus).
3.3.1. Kas praegune ajavahemikuks 2021-2030 kehtestatud soovituslik
eesmärk suurendada taastuvenergia osakaalu kaugküttes ja -jahutuses
aastas keskmiselt ühe protsendipunkti võrra tuleks muuta siduvaks?
Jah
Ei
3.3.2. Kas praegust soovituslikku eesmärki suurendada taastuvenergia
osakaalu kaugküttes ja -jahutuses aastas keskmiselt ühe protsendipunkti
võrra tuleks suurendada?
Jah
Ei
Palun selgitage, kui palju
kuni 600 tähemärki
3.3.3. Kui asjakohased on Teie arvates järgmised meetmed heitsoojus- ja
heitjahutusenergia kasutamise edendamisel kaugkütte- ja
kaugjahutusvõrkudes?
Väga Ei ole eriti Ei ole
Asjakohane
asjakohane asjakohane asjakohane
Kaugkütte- ja kaugjahutusvõrkude
käitajate kohustus ühendada heitsoojus- ja
heitjahutusenergia tarnijad
Märkimisväärses koguses heitsoojus- ja
heitjahutusenergiat tootvate tööstus- ja
teenustesektori ettevõtjate (nt
andmekeskuste) kohustus teha oma
heitsoojus- ja heitjahutusenergia
kättesaadavaks kaugkütte- ja
kaugjahutusettevõtjatele
28
Asjaomastele pädevatele asutustele
kehtestatud nõue julgustada tööstus- ja
teenustesektori ettevõtjaid tegema
koostööd
Asjaomastele pädevatele asutustele
kehtestatud nõue koostada vajalikud
kavad (küttekavad, energiakavad,
energiataristukavad, ruumilised
planeeringud jne), poliitikameetmed ja
eeskirjad, mis võimaldavad kasutada
heitsoojus- ja heitjahutusenergiat
kaugvõrkudes
Konkreetne heitsoojus- ja
heitjahutusenergia kasutamise eesmärk
Muu? Palun täpsustage
kuni 3000 tähemärki
3.3.4. Kas taastuvatest energiaallikatest toodetud soojusenergiat tarnivate
kolmandate isikute juurdepääsu kaugküttevõrkudele tuleks Teie arvates
parandada?
Jah
Ei
Palun selgitage oma vastust
kuni 3000 tähemärki
3.3.5. Millised järgmistest meetmetest oleksid Teie arvates asjakohased
tarbijate õiguste suurendamisel kaugkütte- ja kaugjahutusvõrkudes?
Väga Ei ole eriti Ei ole
Asjakohane
asjakohane asjakohane asjakohane
Tarbijatele, sh väikese sissetulekuga ja
haavatavatele tarbijatele, kaugkütte ja -
jahutuse energiatõhususe ning
taastuvenergia osakaalu kohta parema
teabe andmine
29
Kütte ja jahutuse hindade ning
hinnakomponentide (nt energia ning
võrgukulud, -maksud, -lõivud) tarbijate
jaoks läbipaistvamaks muutmine
Tarbijatele kehtestatud süsteemist
lahkumise[1] eeskirjade tugevdamine
Võrgu sees taastuvenergiapõhisele
lahendusele ülemineku hõlbustamine
tarbijate jaoks kas ühe ostja mudeli,
kolmanda isiku juurdepääsu või
päritolutagatiste kaudu
Võimaldada tarbijatel suunata taastuvatest
energiaallikatest toodetud soojusenergia
või heitsoojus- ja heitjahutusenergia võrku
(tootvate tarbijate õigused)
[1] Teine taastuvenergia direktiiv võimaldab tarbijatel lahkuda kaugkütte- või kaugjahutussüsteemist, mis ei ole tõhus või mis ei muutu
tõhusaks 31. detsembriks 2025, et toota taastuvatest energiaallikatest ise soojus- või jahutusenergiat.
Muu? Palun täpsustage ja/või selgitage oma vastuseid eelnevatele küsimustele.
3.3.6. Kui asjakohased on Teie arvates järgmised meetmed kaugkütte- ja
kaugjahutussüsteemide paremal lõimimisel üldisesse energiasüsteemi?
Väga Ei ole eriti Ei ole
Asjakohane
asjakohane asjakohane asjakohane
Parem koordineerimine elektri ja gaasi
põhivõrguettevõtjate ja
jaotusvõrguettevõtjatega, et planeerida
võrku tehtavaid investeeringuid ja tagada
taastuvenergia kasutamise
maksimeerimiseks paindlikkus
Taastuvatest energiaallikatest toodetud
soojusenergia salvestamist takistavate
tõkete kaotamine
Paindlike taastuvenergia tootmise
võimaluste (nt soojuspumbad,
koostootmine, elektrienergiast
soojusenergia tootmine) kasutamise
edendamine
Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide
parem lõimimine ELi riiklikes ja kohalikes
energiataristukavades
30
Erinevatest taastuvatest energiaallikatest
toodetud elektri ja soojusenergia parem
lõimimine linnaplaneerimises
3.4. TAASTUVENERGIA HOONETES
Hoonete arvele langeb 40% ELi energiatarbimisest, kusjuures 50-80% sellest energiast kulub küttele ja
jahutusele. Kolm neljandikku hoonete küttest ja jahutusest põhineb endiselt fossiilkütustel. ELi
olemasolevad hooned peaksid saama 2050. aastaks CO2-neutraalseks. Renoveerimislaine algatuse
eesmärk on tõsta praegust madalat renoveerimismäära kõikjal ELis ning kiirendada ELi olemasolevate
hoonete muutmist energiatõhusateks ja vähese CO2-heitega hooneteks 2050. aastaks. Sellele kaasa
aitamiseks nõutakse teises taastuvenergia direktiivis, et liikmesriigid kehtestaksid hooneid käsitlevates
õigusaktides ja eeskirjades meetmed taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu
suurendamiseks hoonete sektoris, kuid direktiivis ei ole sätestatud selle jaoks ühtki konkreetset eesmärki
ega taset. Taastuvenergia osakaal hoonete energiatarbimises on keskmiselt 23,5%.
3.4.1. Kas liikmesriigid peaksid Teie arvates ette nägema taastuvenergia
miinimumosakaalu uute hoonete või põhjalikult renoveeritud hoonete
energiatarbimises?
Jah
Jah, kuid üksnes uute hoonete puhul
Jah, kuid üksnes põhjalikult renoveeritud hoonete puhul
Ei
3.4.2. Kui jah, siis kui suur osa hoone tarbitavast energiast (vähemalt) peaks
Teie arvates olema pärit taastuvatest energiaallikatest?
10%
20%
30%
40%
50%
100%
Muu
Palun täpsustage
kuni 3000 tähemärki
31
3.4.3. Kui asjakohased on Teie arvates järgmised meetmed selle tagamisel, et
hoonete kütte- ja jahutussüsteemid põhineksid üha enam taastuvenergial ja
fossiilkütuste kasutamisest järk-järgult loobutakse?
Väga Ei ole eriti Ei ole
Asjakohane
asjakohane asjakohane asjakohane
Taastuvenergia miinimumosakaalu
kindlaksmääramine (vt punkt 3.4.1) teises
taastuvenergia direktiivis ning hooneid
käsitlevate õigusaktide ja eeskirjade
vastavuse tagamine
Loa- ja haldusmenetluste lihtsustamine
taastuvenergia lahenduste lõimimiseks
hoonetes
Taastuvenergia miinimumosakaalu
kindlaksmääramine riigi olemasolevate
hoonete kütte- ja jahutussüsteemides
Konkreetsete taastuvenergiat käsitlevate
nõuete kehtestamine piirkonna või
naabruskonna tasandil
(energiasäästupiirkonnad)
Elektri, kütte ja jahutuse puhul
kohaldatavate, oma tarbeks toodetud
taastuvenergia tarbimist käsitlevate teise
taastuvenergia direktiivi sätete laiendamine
Tarbijatele antava teabe täiustamine ning
hoonete kütte- ja jahutusseadmetes
taastuvenergia kasutamise meetmete
kättesaadavuse parandamine, eriti väikese
sissetulekuga ja haavatavate
kodumajapidamiste jaoks
Muu? Palun täpsustage
kuni 3000 tähemärki
Katki mineku korral hoone küttesüsteem tavaliselt asendatakse. Katki minek toimub tavaliselt talvel ja
eeldab kiiret reageerimist, mistõttu tehakse mitteoptimaalne otsus sama, üldjuhul fossiilkütusel põhineva
seadmega asendamise kasuks. Küttesüsteemide planeeritud asendamise korral saaksid tarbijad teha
teadlikke valikuid ning teha ettevalmistusi taastuvenergiapõhise ja tõhusama küttesüsteemi paigaldamiseks.
3.4.4. Kui asjakohased on Teie arvates järgmised meetmed küttesüsteemide
asendamise edendamisel, eelkõige silmas pidades fossiilkütustel põhinevate
32
seadmete asendamist taastuvenergiapõhiste küttesüsteemidega?
Väga Ei ole eriti Ei ole
Asjakohane
asjakohane asjakohane asjakohane
Küttesüsteemi asendamine tuleks
kooskõlastada hoone renoveerimisega
ning see peaks alati aset leidma hoone
põhjaliku renoveerimise korral ning mis
tahes muul kriitilisel hetkel hoone
olelusringis, kui tekib vajadus teha
renoveerimistöid energiatõhususe
parandamiseks[1]
Hoonete renoveerimise programmidega
(riigi, omavalitsuse ja piirkonna tasandil)
tuleks toetada eeskätt küttesüsteemide
ajakohastamist taastuvenergia tehnoloogia
kasutuselevõtu kaudu
Energiatõhususe sertifikaatides ja
küttesüsteemide ülevaatuste raames
tuleks kindlaks määrata soovituslikud
kuupäevad, etapid ja võimalikud valikud
taastuvenergiapõhiste küttesüsteemide
paigaldamiseks
Riiklikes hoonete renoveerimise
strateegiates tuleks eraldi käsitleda
üleminekut fossiilkütustelt
taastuvenergiapõhisele ja
kliimaneutraalsele küttele ning seonduvaid
investeerimiskavu
Fossiilkütustel põhinevate küttesüsteemide
asendamine taastuvenergiapõhiste ja
muude kliimaneutraalsete (nt
heitsoojusenergial põhinevate)
süsteemidega peaks olema osa hoonete
renoveerimise programmides ja
linnauuendusprogrammides
rakendatavatest naabruse ja piirkonna
põhistest lähenemisviisidest
Teavituskampaaniates tuleks keskenduda
ka küttesüsteemide asendamise
programmidele, andes asjakohast nõu ja
teavet, sealhulgas rahastamis- ja avaliku
sektori toetuse saamise võimaluste ja
lahenduste kohta
Digitaliseerimine peaks tagama varajase
hoiatamise remondi-/hooldusvajadusest
33
[1] Kriitiline hetk võib olla teatav toiming (nt hoone müük, rentimine või üürimine, hoone refinantseerimine või hoone kasutusotstarbe
muutmine) või renoveerimine (nt juba kavandatud ulatuslikum energiaga mitteseotud renoveerimine).
Muu? Palun täpsustage
kuni 3000 tähemärki
3.5. TAASTUVENERGIA KASUTAMINE TÖÖSTUSES
Tööstus on suur energiatarbija - selle arvele langeb 25% lõppenergia tarbimisest. Praegu ei ole ühtki
konkreetset sätet ega eesmärki, mis oleks seotud taastuvenergia kasutamisega selles sektoris. Komisjoni
energiasüsteemi lõimimise strateegias ja vesinikustrateegias on toodud tööstus siiski esile kui
majandussektor, kus tuleb teha kiireid edusamme, et suurendada taastuvenergia kasutamist, olgu
taastuvatest energiaallikatest toodetud soojusenergia otsese kasutamise või elektrifitseerimise kaudu või
asendades lähteaine ja kütusena kasutatavad fossiilkütused taastuvkütustega ja vähese CO2-heitega
kütustega.
3.5.1. Kas tööstusel või teatud tööstussektoritel peaks Teie arvates olema
kohustus kasutada teatavas miinimumkoguses taastuvenergiat?
Jah, tööstusel üldiselt
Jah, kuid üksnes konkreetsetel sektoritel
Ei
Palun märkige, millistel
kuni 3000 tähemärki
3.5.2. Kui asjakohased on Teie arvates järgmised lisameetmed taastuvenergia
kasutamise edendamisel tööstuses?
Väga Ei ole eriti Ei ole
Asjakohane
asjakohane asjakohane asjakohane
Taastuvenergiapõhiste tööstusparkide/-
klastrite loomine
Tehniline tugi, sh koolitus ja oskuste
arendamine, taastuvenergia
kasutuselevõtuks ja lõimimiseks väikestes
ja keskmise suurusega ettevõtetes
34
Spetsiaalsed innovatsiooniprogrammid
taastuvenergia- ja elektripõhiste
tootmisprotsesside arendamiseks
Energiatõhususe direktiivi alusel nõutavad
energiaauditid, mis peaksid hõlmama
ettevõtetes kasutatavat taastuvenergiat
Lihtsustatud loamenetlus ja haldustugi
taastuvenergia kasutuselevõtuks
ettevõtetes, sealhulgas energia tootmiseks
käitises ja selle lähedal, ning ettevõtete
taastuvelektri ostulepingud
Hinnavahelepingud CO2-heiteta toodete ja
teenuste jaoks
Muu? Palun täpsustage
kuni 3000 tähemärki
3.6. TAASTUVENERGIA TRANSPORDIS
Teise taastuvenergia direktiivi alusel peab iga liikmesriik kehtestama kütusetarnijatele kohustuse tagada, et
taastuvenergia moodustab vähemalt 14%[1] asjaomase liikmesriigi transpordisektoris tarbitavast energiast.
Selle eesmärgi saavutamist hõlbustavad mitu energiasisalduse kordajat:
kordaja 4 maanteetranspordis tarbitava taastuvelektri jaoks,
kordaja 1,5 raudteetranspordis tarbitava taastuvelektri jaoks,
kordaja 1,2 mere- ja lennutranspordis tarbitavate taastuvkütuste jaoks ning
kordaja 2 täiustatud biokütuste ja biogaasi jaoks.
2030. aasta kliimaeesmärgi kava juurde kuuluvas mõjuhinnangus on märgitud, et taastuvenergia osakaal
transpordis
jõuab 2030. aastal ligikaudu 24%ni arvutatuna vastavalt
eespool kirjeldatud metoodikale. Nii lennundus- kui ka merendussektor peavad suurendama jõupingutusi,
et edendada säästvalt toodetud
taastuvkütuste ja vähese CO2-heitega kütuste kasutamist. Seda hinnatakse üksikasjalikumalt
algatuste ReFuelEU Aviation ja FuelEU Maritime raames.
[1] Liikmesriikidel on õigus oma eesmärki vähendada, kui nad kehtestavad piirangud toidukultuuri- ja söödapõhistele biokütustele, minnes
teisest taastuvenergia direktiivist kaugemale.
3.6.1. Kas taastuvenergia eesmärki transpordisektoris tuleks Teie arvates
suurendada?
35
Jah, kuid madalama tasemeni kui tase, mis on sätestatud 2030. aasta
kliimaeesmärgi kavas
Jah, tasemeni, mis on sätestatud 2030. aasta kliimaeesmärgi kavas (24%)
Jah, kuid kõrgema tasemeni kui tase, mis on sätestatud 2030. aasta
kliimaeesmärgi kavas (nt 24% ilma kordajateta)
Ei
Palun selgitage oma vastust
kuni 3000 tähemärki
3.6.2. Liikmesriigid võivad võtta transpordisektoris kehtestatud 14%
eesmärgi puhul arvesse taastuvelektrit, säästvat biokütust ja biogaasi,
taastuvelektri abil toodetud vesinikku (v.a juhul kui kasutatud elekter on
saadud biomassist) ja ringlussevõetud süsinikupõhiseid kütuseid[1]. Kas
liikmesriikidel peaks Teie arvates olema võimalik arvesse võtta ka muid
vähese CO2-heitega kütuseid, mille tekitatav heide on fossiilkütuste
põhjustatavast heitest väiksem, nagu vähese CO2-heitega vesinik?
Jah
Ei
[1] „Ringlussevõetud süsinikupõhised kütused“ - vedel- ja gaaskütused, mis on toodetud taastumatut päritolu vedelatest või
tahketest jäätmevoogudest, mis ei sobi materjalina taaskasutamiseks vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artiklile 4, või taastumatut
päritolu jäätmetöötluse gaasist ja heitgaasist, mis tekib vältimatult ja tahtmatult tööstuskäitiste tootmisprotsessis.
3.6.3. Kas mõne taastuvkütuse ja vähese CO2-heitega kütuse kasutamist
transpordis tuleks Teie arvates eraldi edendada lisaks sellele, et see kütus on
hõlmatud kütusetarnijatele kehtestatud kohustusega?
Jah
Ei
3.6.4. Kui vastasite eelmisele küsimusele „jah“, siis milliste allpool nimetatud
taastuvkütuste ja vähese CO2-heitega kütuste kasutamist tuleks Teie arvates
eraldi edendada? (Võite valida mitu vastusevarianti)
36
Täiustatud biokütused ning muud biojäätmetest ja -jääkidest toodetud
kütused
Taastuvallikatest toodetud vesinik ja taastuvallikatest toodetud sünteetilised
kütused
Vähese CO2-heitega vesinik ja vähese CO2-heitega sünteetilised kütused
(sh need, mille tootmisel on rakendatud süsinikdioksiidi kogumise ja
säilitamise tehnoloogiat)
Taastuvelekter
Ringlussevõetud süsinikupõhised kütused
Muu
Palun täpsustage
kuni 3000 tähemärki
3.6.5. Milliste taastuvkütuste ja vähese CO2-heitega kütuste kasutamist saab
edendada - võrreldes muude vahenditega - kõige paremini kütusetarnijatele
kehtestatud kohustusega, mis põhineb kas energiasisaldusel või
kasvuhoonegaaside heitel?
Taastuvallikatest toodetud vedelkütused
Vähese CO2-heitega vedelkütused
Taastuvallikatest toodetud gaaskütused, nagu vesinik
Vähese CO2-heitega gaaskütused, nagu vesinik
Taastuvelekter
Muu
Palun täpsustage
kuni 3000 tähemärki
3.6.6. Kui asjakohased on Teie arvates järgmised meetmed taastuvkütuste ja
vähese CO2-heitega kütuste kasutamise edendamisel transpordis?
Väga Ei ole eriti Ei ole
Asjakohane
asjakohane asjakohane asjakohane
37
Tuleks ühtlustada loetelu kütustest, mida
saab arvesse võtta taastuvenergia
eesmärgi puhul, kandmaks hoolt selle
eest, et kõigi selle eesmärgi alla kuuluvate
kütuste kasutamist toetatakse kõikides
liikmesriikides
Liikmesriikidele tuleks tagada paindlikkus,
võimaldades neil võtta tarnekohustuse
kavandamisel aluseks kas kogus,
energiasisaldus või kasvuhoonegaaside
heitemahukus
Kütuste tarnimise kohustuse kavandamisel
tuleks lähtuda kasvuhoonegaaside heite
vähendamise eesmärkidest, et innustada
tooma kütuseturule kõige säästvamaid
kütuseid
Eesmärgid peaksid olema kõikides
liikmesriikides
sama kõrged, et luua võrdsed tingimused
ja vältida turu killustumist
Tuleks kaotada erinevate taastuvate
energiaallikate jaoks ette nähtud
korrutustegurid, et lihtsustada õigusakte ja
suurendada eesmärke (piirangud ja
alleesmärgid jäävad)
Tuleks sätestada konkreetsed meetmed
taastuvkütuste ja vähese CO2-heitega
kütuste kasutamise edendamiseks lennu-
ja meretranspordis, nagu konkreetsed
tarnekohustused, alleesmärgid või muud
stiimulid[1]
[1] Samal ajal hinnatakse algatuste ReFuelEU Aviation ja FuelEU Maritime raames seadusandlikke võimalusi edendada säästvate kütuste
tootmist ja kasutuselevõttu lennundus- ja merendussektoris.
Muu? Palun täpsustage
kuni 3000 tähemärki
Taastuvenergia osakaalu suurendamiseks ei ole otstarbekas seada sektoripõhiseid siduvaid eesmärke, sh
tehnoloogiate ja kütuste põhiseid eesmärke.
3.6.7. Kui asjakohased oleksid Teie arvates järgmised meetmed vesiniku ja
vesinikupõhiste sünteetiliste kütuste kasutamise edendamisel
transpordiliikide puhul, mille CO2-heidet on keeruline vähendada?
38
Väga Asjakohane Ei ole eriti Ei ole
asjakohane asjakohane asjakohane
Vesiniku ja vesinikupõhiste sünteetiliste
kütuste lisamine spetsiaalsesse
alleesmärki koos täiustatud biokütustega
Täiendava spetsiaalse alleesmärgi
kehtestamine vesiniku ja vesinikupõhiste
sünteetiliste kütuste jaoks
Vesiniku ja vesinikupõhiste sünteetiliste
kütuste panuse tolpeltarvestamise
võimaldamine transpordisektori
taastuvenergiaeesmärgi või kütusetarnija
kohustuse puhul
Muu? Palun täpsustage
kuni 3000 tähemärki
3.6.8. Kui asjakohased on Teie arvates järgmised meetmed taastuvelektri
kasutamise edendamisel transpordisektoris?
Väga Ei ole eriti Ei ole
Asjakohane
asjakohane asjakohane asjakohane
Elektrisõidukite ostu toetamine
Elektrisõidukite laadijate
kodumajapidamistesse ja ettevõtetesse
paigaldamise toetamine
Rangemate CO2-heite normide
kehtestamine autodele
Avaliku laadimisjaamade taristu
kättesaadavuse ja koostalitluse tagamine
Taastuvelektri miinimumosakaalu
kindlaksmääramine transpordisektori
taastuvenergiaeesmärgi osana
Tarbijate teavitamine sellest, kas nad
laadivad oma elektrisõidukeid
taastuvenergiaga
Muu? Palun täpsustage
kuni 3000 tähemärki
39
3.7. BIOENERGIA SÄÄSTLIKKUS
Elurikkuse strateegias[1] tunnistatakse, et leevendamaks teatavate bioenergia allikate üha suuremast
kasutamisest tulenevaid kliima- ja keskkonnariske, on teises taastuvenergia direktiivis juba sätestatud
rangemad säästlikkuse kriteeriumid (mida tuleb hakata rakendama kohapeal hiljemalt 1. juulil 2021) ning et
selle direktiiviga edendatakse üleminekut täiustatud biokütustele. Selle strateegia kohaselt tuleks
minimeerida kogupuude ning toidu- ja söödakultuuride kasutamist energia tootmisel. Peale selle sisaldab
strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks[2]
konkreetseid meetmeid biomassi säästlikuks kasutamiseks. Komisjon hindab pidevalt ELi ja üleilmset
biomassipakkumist ja -nõudlust ning sellega seotud säästlikkust. Käimasolev uuring, mille raames
vaadeldakse metsa biomassi kasutamist energia tootmisel, peaks jõudma lõpule ja avaldatama 2020. aasta
lõpuks. Komisjon saab kasutada uuringu käigus kogutud teavet poliitika kujundamisel, sealhulgas
taastuvenergia direktiivis püstitatud eesmärkide taseme läbivaatamisel ja vajaduse korral selle taseme
muutmisel.
Selleks et liikmesriigid saaksid võtta oma taastuvenergia eesmärkides arvesse metsa biomassist toodetud
energiat, on teise taastuvenergia direktiivi artikli 29 lõigetes 6-7 sätestatud, et päritoluriigil peavad olema
kehtestatud seadused, millega tagatakse ülestöötamise ja metsa uuendamise seaduslikkus. Kui nende
seaduste olemasolu ei ole võimalik tõendada, tuleb vastavust säästlikkuse kriteeriumidele tõendada
biomassi hankimise ala tasandil (nt metsamajandamise sertifikaadi või muu samaväärse vahendi abil)
[1] COM(2020) 380 final.
[2] COM(2020) 381 final.
3.7.1. Kas teises taastuvenergia direktiivis sätestatud säästlikkuse
kriteeriumeid, mida kohaldatakse bioenergia tootmisel metsa biomassist,
tuleks Teie arvates muuta? (Saate valida vaid ühe vastuse)
Jah, need tuleks muuta rangemaks
Ei, neid ei tuleks muuta
Palun selgitage oma vastust
kuniOn
3000 tähemärki
tähtis, et taastuvenergia eesmärkide suurendamise valguses taastuvenergia eesmärgil bioressursi
kasutamise säästlikkuse kriteeriumite osas püsiks õiguslik järjepidevus ning ettenähtav perspektiiv. Biokütuste
säästlikkuse kriteeriumite osas jõuti Euroopa Liidus kokkuleppele kõigest kaks aastat tagasi, mille põhimõtete
ülevõtmine liikmesriikide õigusruumi on hetkel käsil. On ebaotstarbekas alles raketamata kriteeriume eos muuta,
enne kui pole jõutud nende rakendamisega kaasnevat mõju hinnata.
3.7.2. Kohustus täita kütte ja jahutuse puhul biomassi ja biogaasi
säästlikkuse kriteeriumeid kehtib bioenergiakäitistes, mille võimsus on tahke
biomassi puhul vähemalt 20 MW ja biogaasi puhul vähemalt 2 MW. Kas neid
lävendeid tuleks vähendada, et hõlmata väiksemad käitised?
Jah
Ei
40
3.7.3. Kas Teie arvates peaks olema piiratud see, mis liiki lähteaineid saab
teise taastuvenergia direktiivi kohasel bioenergia tootmisel kasutada?
Jah, peaks olema võimalik kasutada üksnes teise taastuvenergia direktiivi
IX lisa A osas loetletud lähteaineid[1] (seega jäävad kasutatud toiduõli ja
loomarasv välja)
Jah, peaks olema võimalik kasutada üksnes teise taastuvenergia direktiivi IX
lisa A ja B osas loetletud lähteaineid
Jah, peaks olema võimalik kasutada üksnes jäätmeid ja jääke
Jah, peaks olema võimalik kasutada üksnes neid lähteaineid, mille
lisaväärtus ei ole väljaspool energiasektorit suurem
Jah, mingil muul moel
Ei
Palun selgitage oma vastust
kuni 3000 tähemärki
3.7.4. Kas biomassist soojus- ja elektrienergia tootmisel kohaldatavat
kasvuhoonegaaside heite vähendamise miinimumlävendit, mis praegu on
2021. aastal tegevust alustavate käitiste puhul 70% ja 2026. aastal tegevust
alustavate käitiste puhul 80%, tuleks Teie arvates laiendada ja/või tõsta?
(Võite valida mitu vastusevarianti)
Jah, selle kohaldamist tuleks laiendada soojus- ja elektrienergiat tootvatele
käitistele, mis alustasid tegevust enne 2021. aasta jaanuari
Jah, seda tuleks tõsta
Ei
Muu
Palun täpsustage
kuni
On3000 tähemärki
tähtis, et taastuvenergia eesmärkide suurendamise valguses taastuvenergia eesmärgil bioressursi kasutamise
säästlikkuse kriteeriumite osas püsiks õiguslik järjepidevus ning ettenähtav perspektiiv. Biokütuste säästlikkuse
kriteeriumite osas jõuti Euroopa Liidus kokkuleppele kõigest kaks aastat tagasi, mille põhimõtete ülevõtmine
liikmesriikide õigusruumi on hetkel käsil. On ebaotstarbekas alles raketamata kriteeriume eos muuta, enne kui pole
jõutud nende rakendamisega kaasnevat mõju hinnata.
3.7.5. Kas energiatõhususe nõuded, mida kohaldatakse vaid bioelektrit
tootvate käitiste suhtes (artikli 29 lõige 11), tuleks Teie arvates rangemaks
41
muuta? (Võite valida mitu vastusevarianti)
Jah, nende kohaldamist tuleks laiendada käitistele, mille summaarne
nimisoojusvõimsus on alla 50 MW
Jah, nad peaksid olema kõrgemad
Ei
Muu
Palun täpsustage
kuniOn
3000 tähemärki
tähtis, et taastuvenergia eesmärkide suurendamise valguses taastuvenergia eesmärgil bioressursi
kasutamise säästlikkuse kriteeriumite osas püsiks õiguslik järjepidevus ning ettenähtav perspektiiv. Biokütuste
säästlikkuse kriteeriumite osas jõuti Euroopa Liidus kokkuleppele kõigest kaks aastat tagasi, mille põhimõtete
ülevõtmine liikmesriikide õigusruumi on hetkel käsil. On ebaotstarbekas alles raketamata kriteeriume eos muuta,
enne kui pole jõutud nende rakendamisega kaasnevat mõju hinnata.
42
Konsultatsioon energiatõhusust käsitleva
direktiivi 2012/27/EL läbivaatamise ja
muutmise teemal
Tärniga (*) märgitud väljad on kohustuslikud.
Sissejuhatus
Käesoleva konsultatsiooni eesmärk on koguda sidusrühmadelt ja kodanikelt arvamusi ja soovitusi seoses
energiatõhususust käsitleva direktiivi 2012/27/EL („energiatõhususe direktiiv“) (mida 2018. aastal osaliselt
muudeti direktiiviga (EL) 2018/2002) läbivaatamisega, mis on kavandatud läbi viia 2021. aasta juuniks[1].
Energialiidu ja energiatõhususe direktiivi energiatõhususe mõõde
Energiatõhususe eesmärgid ja poliitikameetmed on olnud algusest saati üks ELi energia- ja kliimapoliitika
nurgakive. Energiatõhusus on üks viiest energialiidu mõõtmest ja sellel on ka edaspidi oluline roll
2030. aasta energia- ja kliimaraamistiku loomisel energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse
[2] kohase juhtimisprotsessi toel. Peale selle on energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttest[3]
saanud ELi energiapoliitika juhtpõhimõte. Komisjon avaldab selle põhimõtte rakendamise hõlbustamiseks
suunised.
Energiatõhususe direktiiv võeti vastu 2012. aastal, et edendada kõikjal ELis energiatõhusust, kasutada
konkreetsete meetmetega ära olemasolevad energiasäästuvõimalused ning kõrvaldada tõkked ja
turutõrked, mis takistavad energia tõhusat tarnimist ja kasutamist eri sektorites, et saavutada ELi
2020. aasta energiatõhususe põhieesmärgid.
Energiatõhususe direktiiv on osa ELi laiemast energiatõhususe poliitika raamistikust, kuhu on koondatud
muud olulised õigusaktid, nagu hoonete energiatõhususe direktiiv,[4] mida on muudetud direktiiviga
(EL) 2018/844, energiamärgistuse määrus[5] ja ökodisaini direktiiv[6].
Energiatõhususe direktiiv on osa üldisest CO2 heite vähendamise poliitika raamistikust ning on seotud
muude energia- ja kliimapoliitika valdkondadega, eelkõige taastuvenergiat käsitleva direktiivi,[7]
heitkogustega kauplemise süsteemi käsitleva direktiivi[8] ja jõupingutuste jagamise määrusega[9]
(heitkogustega kauplemise süsteemi mittekuuluvad sektorid), ning varustuskindluse ja energia siseturuga.
ELi tasandi energia- ja kliimaeesmärgid on koondatud energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitlevasse
määrusesse, millega on ette nähtud, et liikmesriigid peavad koostama lõimitud riikliku energia- ja
kliimakavad aastani 2030. Neis kavades määravad liikmesriigid kindlaks oma riikliku panuse ELi tasandil
seatud sihtide ja poliitikaeesmärkide saavutamisse ning kirjeldavad selle panuse andmiseks kavandatud
poliitikat ja meetmeid.
Energiatõhususe direktiivi esimene, piiratud läbivaatamine toimus 2018. aastal[10] paketi „Puhas energia
kõikidele eurooplastele“[11] raames. Selle läbivaatamise käigus kehtestati ELi 2030. aasta
energiatõhususe põhieesmärgiks vähemalt 32,5% ning muudeti teatud sätteid,[12] sealhulgas lisati uus
nõue direktiivi üldise läbivaatamise ja eesmärgi võimaliku suurendamise kohta[13]. Muutmisdirektiivi
1
((EL) 2018/2002) ülevõtmise tähtaeg oli üldiselt 25. juuni 2020 (v.a artiklid 9-11, mille ülevõtmise tähtaeg oli
25. oktoober 2020).
Euroopa roheline kokkulepe ja 2030. aasta kõrgem energiatõhususe eesmärk
Komisjon teatas Euroopa rohelises kokkuleppes,[14] et ta esitab mõjuhindamise läbinud kava, millega
seada vastutustundlikul viisil kõrgem eesmärk vähendada 2030. aastaks ELi kasvuhoonegaaside heidet
vähemalt 50% ja liikuda 55% suunas. Komisjon kohustus ka vaatama 2021. aasta juuniks läbi asjaomased
energeetikaalased õigusaktid, sealhulgas energiatõhususe direktiivi, ja vajadusel esitama nende muutmise
ettepanekud.
Mõjuhinnangus,[15] mis on lisatud 17. septembril 2020 vastu võetud teatisele kliimaeesmärgi kava kohta,
[16] uuris komisjon, millist mõju avaldab majandusele, ühiskonnale ja keskkonnale heitkoguste
vähendamine 2030. aastaks vähemalt 50-55% (võrreldes 1990. aasta tasemega). Mõjuhinnangus vaadeldi
ka olemasolevate poliitikavahendite kombinatsiooni ja seda, kuidas iga majandussektor saaks selle
kõrgema eesmärgi saavutamisele kaasa aidata.
Sellele mõjuhinnangule tuginedes on kliimaeesmärgi kava käsitlevas teatises sätestatud eesmärk
vähendada 2030. aastaks netoheidet vähemalt 55% kui tasakaalustatud, realistlik ja mõistlik viis saavutada
2050. aastaks kliimaneutraalsus. Samuti rõhutatakse mõjuhinnangus, et selle kasvuhoonegaaside heite
vähendamise taseme saavutamiseks tuleb 2030. aastaks oluliselt tõhustada energiatõhususe alaseid
jõupingutusi, suurendades praegust vähemalt 32,5% eesmärki lõppenergia tarbimise puhul 36-37%-le ja
primaarenergia tarbimise puhul 39-41%-le.
Hinnangust, mis käsitleb liikmesriikide riiklikke panuseid praeguse põhieesmärgi saavutamisse,[17] on
näha, et energiatõhususe alaste püüdluste tase ei ole piisav. Primaarenergia tarbimise puhul jääb puudu
2,8 protsendipunkti ja lõppenergia tarbimise puhul 3,1 protsendipunkti.
Energiatõhususega seotud suundumused
Kõige rohkem tarbitakse energiat transpordisektoris, mille arvele langes 2018. aastal 34% lõppenergia
tarbimisest. Järgnesid tööstus ja eluasemesektor (mõlemad 25%) ning teenustesektor (13% lõppenergia
tarbimisest). Ülejäänud sektorite, sealhulgas põllumajanduse, kalanduse ja metsanduse arvele langes 3%
lõppenergia tarbimisest. Pärast järkjärgulist vähenemist aastatel 2007-2014 on energiatarbimine hakanud
viimastel aastatel kasvama ja selle tase on nüüd veidi kõrgem 2020. aasta eesmärkide saavutamiseks
kindlaks määratud lineaarsest trajektoorist. Selle põhjuseks on peamiselt ilmamuutused, eelkõige 2015. ja
2016. aasta külm talv, kuid samuti suurenenud majandustegevus, madalad naftahinnad ja transpordi kasv.
Tööstuse energiamahukus on jätkuvalt paranenud - aastatel 2005-2017 vähenes see 22% ja see
energiasääst on aidanud osaliselt tasakaalustada energiatarbimise suurenemise mõju.
2018. aasta edusammude viimasest hindamisest[18] on näha, et primaarenergia tarbimine kahanes
2017. aastaga võrreldes 0,6%, kuid sellest kahanemistempost ei piisa, et saavutada 2020. aastal ELi
eesmärk.
Alates 2014. aastast täheldatud energiatarbimise kasvu probleemiga tegelemiseks moodustas komisjon
2018. aasta suvel spetsiaalse rakkerühma, et koondada liikmesriikide jõupingutused ELi 2020. aasta
energiatõhususe eesmärkide saavutamisel[19].
2020. aasta osalistest ja esialgsetest andmetest on näha, et COVID-19 kriisi mõju energiatarbimisele on
märkimisväärne ja tänu sellele võib 2020. aasta energiatõhususe eesmärkide saavutamine õnnestuda.
2
Paraku ei ole see vähenemine tingitud struktuursetest muudatustest. Lisaks oli enne kriisi selge, et
liikmesriikide energiatõhususe alastest jõupingutustest üksi 2020. aasta eesmärkide saavutamiseks ei
piisa. Taastumisel COVID-19 kriisist pöördutakse eeldatavasti tagasi energiatarbimise juurde, mille tase
sarnaneb kriisieelsele tasemele.
Eeltoodud elemente silmas pidades ja võttes arvesse riiklikes energia- ja kliimakavades kindlaks määratud
riiklike panuste ebapiisavust tuleb kehtestatud poliitikat oluliselt tõhustada isegi praeguste 2030. aasta
eesmärkide saavutamiseks.
Energiatõhususe direktiivi läbivaatamine ja muutmine
See protsess koosneb kahest osast:
1. Energiatõhususe direktiivi nende elementide hindamine, mida 2018. aastal ei muudetud.
2. Mõjuhinnangu koostamine energiatõhususe direktiivi muutmiseks, et viia direktiiv kooskõlla
2030. aasta kõrgema kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgiga.
Selle kaheetapilise protsessi raames hindab komisjon esimese sammuna energiatõhususe direktiivi
kehtivat raamistikku alates direktiivi jõustumisest 2012. aastal,[20] välja arvatud nende elementide puhul,
mida 2018. aastal juba muudeti. Komisjon hindab, kas sätted on tõhusad, tulemuslikud ja sidusad ELi
laiema õigusraamistikuga, kas direktiivi abil on võimalik kõrvaldada allesjäänud regulatiivsed ja muud
tõkked ja turutõrked ning kas olemasolevates meetmetes esineb puudusi, lünki või nõrku kohti või kas
oodatud tulemuste saavutamiseks oleks vaja lisameetmeid.
Seejärel saab hindamise järelduste põhjal otsustada, mida tuleb energiatõhususe direktiivis ühtlustada,
tugevdada, täiendada või muuta, et a) kõrvaldada allesjäänud vajakajäämised ELi 2030. aasta
energiatõhususe eesmärkide osas ja b) saavutada ELi kõrgem eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside
heidet 2030. aastaks vähemalt 55%. Poliitikavalikute mõju analüüsitakse põhjalikult. Mõju hindamisel
vaadeldakse kogu direktiivi, sh 2018. aastal muudetud artiklite mõju.
Käesoleva konsultatsiooni küsimused on sõnastatud parema õigusloome eeskirjades[21] sätestatud nõuete
täitmiseks ning eespool kirjeldatud hindamisest ja mõjuhinnangust koosneva kaheetapilise protsessi
toetamiseks.
Teie andmed
* Minu vastus on järgmises keeles:
bulgaaria
eesti
hispaania
hollandi
horvaadi
iiri
inglise
3
itaalia
kreeka
läti
leedu
malta
poola
portugali
prantsuse
rootsi
rumeenia
saksa
slovaki
sloveeni
soome
taani
tšehhi
ungari
* Vastan kui
akadeemiline või teadusasutus
ettevõtjate ühendus
ettevõtja/äriorganisatsioon
tarbijaorganisatsioon
ELi kodanik
keskkonnaorganisatsioon
ELi mittekuuluva riigi kodanik
vabaühendus
avaliku sektori asutus
ametiühing
muu
* Eesnimi
* Perekonnanimi
4
* E-posti aadress (ei avalikustata)
* Tegevusulatus
rahvusvaheline
kohalik
riiklik
piirkondlik
* Juhtimistasand
kohalik amet
kohalik asutus
* Juhtimistasand
parlament
amet
asutus
* Organisatsiooni nimi
kuni 255 tähemärki
* Organisatsiooni suurus
mikroorganisatsioon (1-9 töötajat)
väikeorganisatsioon (10-49 töötajat)
keskmise suurusega organisatsioon (50-249 töötajat)
suurorganisatsioon (250 või rohkem töötajat)
* Päritoluriik
Märkige enda või oma organisatsiooni päritoluriik.
Afganistan Gambia Lõuna-Aafrika Saint Kitts ja
Vabariik Nevis
5
Ahvenamaa Ghana Lõuna-Georgia Saint Lucia
ja Lõuna-
Sandwichi
saared
Albaania Gibraltar Lõuna-Korea Saint-Martin
Alžeeria Grenada Lõuna-Sudaan Saint-Pierre ja
Miquelon
Ameerika Gröönimaa Luksemburg Saint Vincent
Samoa ja Grenadiinid
Ameerika Gruusia Macau Saksamaa
Ühendriigid
Andorra Guadeloupe Madagaskar Sambia
Angola Guam Madalmaad Samoa
Anguilla Guatemala Malaisia San Marino
Antarktis Guernsey Malawi São Tomé ja
Príncipe
Antigua ja Guinea Maldiivid Saudi Araabia
Barbuda
Araabia Guinea-Bissau Mali Seišellid
Ühendemiraadid
Argentina Guyana Malta Senegal
Armeenia Haiti Mani saar Serbia
Aruba Heard ja Maroko Sierra Leone
McDonald
Aserbaidžaan Hiina Marshalli Singapur
Saared
Austraalia Hispaania Martinique Sint-Maarten
Austria Honduras Mauritaania Slovakkia
Bahama Hongkong Mauritius Sloveenia
Bahrein Horvaatia Mayotte Somaalia
Bangladesh Ida-Timor Mehhiko Soome
Barbados Iirimaa Mikroneesia Sri Lanka
Belau Iisrael Moldova Sudaan
Belgia India Monaco Suriname
Belize Indoneesia Mongoolia Süüria
6
Benin Iraak Montenegro Svalbard ja
Jan Mayen
Bermuda Iraan Montserrat Šveits
Bhutan Island Mosambiik Taani
Boliivia Itaalia Myanmar/Birma Tadžikistan
Bonaire, Sint Jaapan Namiibia Tai
Eustatius ja
Saba
Bosnia ja Jamaica Nauru Taiwan
Hertsegoviina
Botswana Jeemen Nepal Tansaania
Bouvet’ saar Jersey Nicaragua Togo
Brasiilia Jordaania Nigeeria Tokelau
Briti India Jõulusaar Niger Tonga
ookeani ala
Briti Kaimanisaared Niue Trinidad ja
Neitsisaared Tobago
Brunei Kambodža Norfolki saar Tšaad
Bulgaaria Kamerun Norra Tšehhi
Burkina Faso Kanada Omaan Tšiili
Burundi Kasahstan Paapua Uus- Tuneesia
Guinea
Cabo Verde Katar Pakistan Türgi
Clipperton Keenia Palestiina Türkmenistan
Colombia Kesk-Aafrika Panama Turksi ja
Vabariik Caicose
saared
Cooki saared Kiribati Paraguay Tuvalu
Costa Rica Komoorid Peruu Uganda
Côte d’Ivoire Kongo Pitcairn ja Ühendkuningrii
Demokraatlik sõltkonnad k
Vabariik
Curaçao Kongo Vabariik Põhja-Korea Ühendriikide
hajasaared
7
Djibouti Kookossaared Põhja- Ühendriikide
Makedoonia Neitsisaared
Dominica Kõrgõzstan Põhja- Ukraina
Mariaanid
Dominikaani Kosovo Poola Ungari
Vabariik
Ecuador Kreeka Portugal Uruguay
Eesti Küpros Prantsuse Usbekistan
Antarktilised ja
Lõunaalad
Egiptus Kuuba Prantsuse Uus-
Guajaana Kaledoonia
Ekvatoriaal- Kuveit Prantsuse Uus-Meremaa
Guinea Polüneesia
El Salvador Lääne-Sahara Prantsusmaa Valgevene
Eritrea Laos Puerto Rico Vanuatu
Eswatini Läti Réunion Vatikani
Linnriik
Etioopia Leedu Rootsi Venemaa
Fääri saared Lesotho Rumeenia Venezuela
Falklandi saared Libeeria Rwanda Vietnam
Fidži Liechtenstein Saalomoni Wallis ja
Saared Futuna
Filipiinid Liibanon Saint- Zimbabwe
Barthélemy
Gabon Liibüa Saint Helena,
Ascension ja
Tristan da
Cunha
Organisatsioonile läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber
kuni 255 tähemärki
Kontrollige, kas Teie organisatsioon on registreeritud läbipaistvusregistris. See on vabatahtlik andmebaas
organisatsioonidele, kes soovivad mõjutada ELi otsustusprotsessi.
* Milline on Teie organisatsiooni või asutuse tegevusulatus?
8
Rahvusvaheline
Euroopa Liit
Riiklik
Kohalik
Muu (palun täpsustage)
Kui valisite „muu“, palun täpsustage:
* Kas Teie organisatsioon või asutus tegeleb peamiselt energia-, kliima- ja/või
keskkonnaküsimustega?
Jah
Ei
* Millises sektoris/tegevusvaldkonnas? (Võite valida mitu vastusevarianti)
Energia
Kliima
Keskkond
* Kas Teie organisatsioon või asutus tegeleb peamiselt MUUDE küsimustega kui
energia-, kliima- ja/või keskkonnaküsimused?
Jah
Ei
* Millises sektoris/tegevusvaldkonnas? (Võite valida ühe vastuse, palun valige vaid
peamine)
Vesi
Transport
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT)
Ehitus
Tootmine
Muu (palun täpsustage)
* Kui valisite „muu“, palun täpsustage:
9
Komisjon avaldab kõik selle avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas lubada
vastuste avaldamisel oma andmed avalikustada või jääda anonüümseks. Läbipaistvuse huvides
avaldatakse alati vastaja liik (näiteks „ettevõtjate ühendus“, „tarbijate ühendus“ või „ELi kodanik“),
päritoluriik, organisatsiooni nimi ja suurus ning sellele läbipaistvusregistris määratud
tunnusnumber. Teie e-posti aadressi ei avaldata. Saate valida endale sobivaimad privaatsusseaded.
Valitud vastaja liigi järgsed privaatsuse vaikeseaded
* Vastuste avaldamise privaatsusseaded
Komisjon avaldab selle avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas lubada oma andmed
avalikustada või jääda anonüümseks.
Anonüümne
Vastaja liik, kellena Te selles konsultatsioonis vastasite, Teie päritoluriik ja
vastused avaldatakse sellisena, nagu Te need esitasite. Teie nime ei
avaldata. Ärge märkige vastusesse endasse mingeid isikuandmeid.
Avalik
Teie nimi, vastaja liik, kellena Te selles konsultatsioonis vastasite, Teie
päritoluriik ja vastused avaldatakse.
* Vastuste avaldamise privaatsusseaded
Komisjon avaldab selle avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas lubada oma andmed
avalikustada või jääda anonüümseks.
Anonüümne
Avaldatakse ainult teave organisatsiooni kohta: vastaja liik, kellena Te selles
konsultatsioonis vastasite, organisatsiooni nimi, kelle nimel Te vastasite,
organisatsiooni tunnusnumber läbipaistvusregistris, organisatsiooni suurus,
päritoluriik ja Teie vastused avaldatakse sellisena, nagu Te need esitasite.
Teie nime ei avaldata. Kui soovite jääda anonüümseks, palume mitte lisada
vastustesse isikuandmeid.
Avalik
Avaldatakse organisatsiooni ja vastaja andmed: vastaja liik, kellena Te
selles konsultatsioonis vastasite, organisatsiooni nimi, kelle nimel Te
vastasite, organisatsiooni tunnusnumber läbipaistvusregistris,
organisatsiooni suurus, päritoluriik ja Teie vastused avaldatakse.
Avaldatakse ka Teie nimi.
Olen nõus isikuandmete kaitse sätetega.
I osa. Üldised küsimused
10
1. Energiatõhususe direktiivi rakendamise ja tõhususe hindamine
Ehkki edusamme 2020. aasta eesmärkide saavutamisel tuleb alles hinnata, on oluline anda hinnang
energiatõhususe direktiivi kehtiva raamistiku tõhususele ning vaadelda, kuidas ja mil määral saavutati
algsed eesmärgid, pidades silmas kavandatud kõrgemat kliimaeesmärki vähendada 2030. aastaks
netoheidet vähemalt 55%.
1.1. Mil määral nõustute järgmise väitega?
„Energiatõhususe direktiivi algsed eesmärgid - suurendada kõikjal ELis
energiatõhusust ning kõrvaldada tõkked ja turutõrked energia tarnimisel ja
kasutamisel - on endiselt asjakohased.“
Ei ole üldse Ei ole Täiesti Arvamus
. Neutraalne Nõus
nõus nõus nõus puudub
* Palun valige
vastus
Palun selgitage oma vastust:
Energiatõhusus on oluline EL kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmiseks.
1.2. Mil määral on saavutatud energiatõhususe direktiiviga selle eesmärgid
suurendada kõikjal ELis energiatõhusust ning kõrvaldada tõkked ja
turutõrked energia tarnimisel ja kasutamisel?
Üldse Vähesel Teataval Mõõdukal Suurel Arvamus
.
mitte määral määral määral määral puudub
* Palun valige
vastus
Palun selgitage oma vastust:
Direktiivil on olnud mõju energiatõhususe suurendamisele ja liikmesriikide prioriteetide
suunamisele ning üldiste eesmärkide seadmisele.
* 1.2.A. Mis aitas kõige enam saavutada energiatõhususe direktiivi eesmärke?
(Võite valida mitu vastusevarianti)
Energiatõhususe direktiivi meetmete (nt avaliku sektori asutuste hoonete
eeskuju käsitleva artikli 5 ja energiasäästukohustust käsitleva artikli 7) siduv
laad
Liikmesriikidele jäetud märkimisväärne paindlikkus otsustamisel selle üle,
kuidas täita erinevad energiatõhususe direktiivist tulenevad kohustused
ELi tasandi eesmärkide olemasolu
11
Nõue kehtestada riiklikud eesmärgid
Nõue riigi tasandi planeerimispoliitika ja meetmete kohta
Energiatõhususe direktiivi lai kohaldamisala, mis hõlmab nii energia
pakkumist kui ka nõudlust ning eri turuosalisi (nt energia tarnijad ja jaotajad,
ülekandevõrguettevõtjad, riikide reguleerivad asutused, ettevõtjad ja tarbijad)
Tugev ELi tasandi jälgimis- ja aruandlusraamistik
Muu (palun täpsustage)
* Kui valisite „muu“, palun selgitage oma vastust:
* 1.2.B. Mis takistas kõige enam energiatõhususe direktiivi eesmärkide
täielikku saavutamist? (Võite valida mitu vastusevarianti)
Liikmesriikidele on jäetud liiga suur paindlikkus otsustamisel selle üle, kuidas
täita oma energiatõhususe direktiivist tulenevad kohustused
Mitme nõude ebaselgus/laialivalguvus (nt mõni kohustus on liiga üldine või
sõltub konkreetsetest tingimustest või ei ole piisavalt ambitsioonikas)
ELi eesmärkide mittesiduvus
Riiklike eesmärkide mittesiduvus
Energiatõhususe direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks kehtestatud
liimesriikide poliitika mõju ebapiisav jälgimine ja kontrollimine liikmesriikides
Poliitika mõju hindamiseks vajalike tõendite ja andmete puudumine
Energiatõhususe direktiivist tulenevate kohustuste hilinenud täitmine
liikmesriikides
Tõhusa jõustamistegevuse puudumine liikmesriigi tasandil
Sektorite (nt vesi ja energia) omavaheliste seoste puudulik käsitlemine
Muu (palun täpsustage)
* Kui valisite „muu“, palun selgitage oma vastust:
1.3. Mil määral saab allpool nimetatud positiivset mõju ja tulemusi (mis on
seni saavutatud) seostada energiatõhususe direktiivi jõustumisega
2012. aastal? (kasutage hindamisel skaalat 1-5, kus 1 = väga vähesel määral ja 5
= väga suurel määral)
12
Arvamus
. 1 2 3 4 5
puudub
* Minu riik pöörab energiatõhususele suuremat tähelepanu
* Teadlikkus energiatõhususest ja selle rollist üldiste
kliimaeesmärkide (nt Pariisi kokkulepe eesmärkide)
saavutamisel on suurem
* Energiateenuste turg on rohkem arenenud
* Uuenduslikke tehnoloogialahendusi ja meetodeid
kasutatakse sagedamini
* Rahalised vahendid on energiatõhususe alaste
investeeringute jaoks paremini kättesaadavad
* Energiatõhususe poliitika on kaasa toonud töökohtade
arvu ja majanduse kasvu
* Energiatõhususega on suurenenud varustuskindlus
* Energiatõhususega on kahanenud elektriarved
* Energiatõhususega on vähenenud kütteostuvõimetus
* Energiatõhususega on suurenenud ressursitõhusus
1.4. Mil määral peavad paika allpool esitatud väited energiatõhususe direktiivi
kahjuliku mõju kohta?
(kasutage hindamisel skaalat 1-5, kus 1 = väga vähesel määral ja 5 = väga suurel
määral)
Arvamus
. 1 2 3 4 5
puudub
* Energiatõhususe direktiivist tulenevad kohustused on
suurendanud lisaks kuludele halduskoormust
* Energiatõhususe direktiivist tulenevad kohustused on
kaasa toonud ebaproportsionaalselt suuremad kulud
* Ettevõtjate tulu on märkimisväärselt kahanenud
* Energiatõhususe direktiivist tulenevad kohustused on
kaasa toonud valed investeerimisotsused
* Energiatõhususe direktiivist tulenevad kohustused on
muutnud kehtivad eeskirjad veelgi keerulisemaks
* Energiatõhususe direktiivi rakendamist käsitlevad
liikmesriikide ametiasutuste suunised ettevõtjatele ja
tarbijatele on olnud ebaselged
13
* Energiatõhususe direktiivist tulenevad kohustused on
pannud surve alla liikmesriikide niigi piiratud
haldusressursid
* Energiatõhususe direktiivist tulenevad kohustused on
kaasa toonud direktiivi liiga erineva rakendamise
liikmesriikides
* Energiatõhususe direktiiviga kaasnenud kasu on
jagunenud elanikkonna seas ebavõrdselt
EED artikkel 7 on Eestis seni olnud kõige keerulisem rakendada, jälgida ja hinnata. Iga meetme energiasäästu
Palun selgitage,
eraldi hindamine toob kaasa millist halduskoormust
täieneva halduskoormuse.Te tajute:
Seni on Eestis raporteeritud energiasäästu käputäiest
meetmetest, kuigi tegelikkuses on rakendatavaid meetmeid rohkem ja tulenev energiasääst suurem. Artikkel 7
puhul on komisjonil kõige kergem ja otsesem võimalus hinnata riikide energiasäästu panustavaid tegevusi,
kuigi meetmeid ei viida ellu selleks, et täita artikkel 7 energiasäästu eesmärke, vaid selleks, et ühiskond saaks
energiasäästu meetmetest erisugust kasu. Artikkel 7 rakendamise muudab raskeks ka selle erisugune
hindamine1.5. Millised energiatõhususe direktiivist
(nt CO2 ja tulenevad meetmed on olnud
*
võrreldes teiste riiklike eesmärkidega taastuvenergia) ja see, et riigis viivad meetmeid
ellu mitmed energiasäästu
asutused, samuti jakamuud kasu
KOV-id. silmas
Kõigi pidades
meetmete Teie osutub
hindamine riigis kõige tõhusamad?
keeruliseks andmete
kättesaadavuse ja meetmete erisuguste omaduste tõttu. Kuna artikkel 7 ülesehitus on üpriski keeruline, siis on
(Võite valida mitu vastusevarianti)
keeruline selgitada selle eesmärki ja põhimõtteid teistele meetmeid rakendavatele asutustele.
Energiatõhususkohustuste süsteemid, mis võeti kasutusele eesmärgiga
saavutada lõpptarbijate seas iga-aastane energiasääst
Avaliku sektori asutuste kohustus renoveerida keskvalitsuse omanduses ja
kasutuses olevaid hooneid
Avaliku sektori asutuste kohustus osta üksnes suure energiatõhususega
tooteid, teenuseid ja hooneid
Suurettevõtete kohustus teha korrapäraseid energiaauditeid, et saada
ülevaade oma energiatarbimisest ja teha kindlaks energiasäästuvõimalused
Toetus, mida antakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele
energiaauditite tegemiseks, et nad saaksid ülevaate oma energiatarbimisest
ja teeksid kindlaks energiasäästuvõimalused
Meetmed, millega suurendatakse energiatõhususe alast teadlikkust ja
aidatakse kaasa tarbijakäitumise muutumisele
Individuaalsete arvestite kasutuselevõtt ning kohustus anda tarbijatele
paremat ja sagedasemat teavet nende energiatarbimise kohta
Subsiidiumide, toetuskavade ja fiskaalstiimulite kehtestamine
energiatõhususe jaoks
Energia tootmise/muundamise, ülekande ja jaotuse tõhususe suurendamine
Meetmed liikmesriikide õigusraamistikes esinevate regulatiivsete tõkete või
lahknevate huvide või haldustavade käsitlemiseks
Mitte ükski eespool nimetatutest
Muu (palun täpsustage)
14
* Kui valisite „muu“, palun selgitage oma vastust:
1.6. Mil määral on energiatõhususe direktiiv suurendanud energiatõhususe
alaseid jõupingutusi järgmistes sektorites?
(1 =väga vähesel määral ja 5 = väga suurel määral)
. 1 2 3 4 5 Arvamus puudub
* Hooned
* Küte ja jahutus
* Tööstus
* Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT)
* Transport
* Põllumajandus
* Teenused (st ärilised ja avalikud)
1.7. Mil määral takistavad järgmised tegurid energiatõhususe suurendamist
eri sektorites?
(kasutage hindamisel skaalat 1-5, kus 1 = väga vähesel määral ja 5 = väga suurel
määral)
Arvamus
. 1 2 3 4 5
puudub
* Tarbijatel ei ole selget teavet olemasolevate
energiatõhususe meetmete ja toetuskavade kohta
* Lahknevad huvid (omanike ja üürnike või investorite ja
kasutajate erinevad huvid)
* Energiatõhususe alaste investeeringutega seotud
halduskoormus
* Energiatõhususe alaseid investeeringuid takistavad
regulatiivsed tõkked
* Investorite vähene teadlikkus energiatõhususse tehtavate
investeeringute kasumlikkusest
* Suured tehingukulud energiatõhususe meetmete
rahastamisel
* Leibkondade ning väikeste ja keskmise suurusega
ettevõtjate piiratud juurdepääs kapitalile investeerimiseks
energiatõhususse
15
* Energiatõhususe suurendamiseks vajaliku oskustööjõu
nappus
* Väike kasumlikkus ja investeeringutasuvus
* Energiatõhususe alaste investeeringute tegemise
keerukus ja sellega seotud asjaajamine
* Energiatõhusust suurendama innustavate
fiskaalmeetmete ja -stiimulite, sh CO2 heite ja energia
maksustamise puudumine
Palun selgitage oma vastust (vabatahtlik):
1.8. Mil määral olid energiatõhususe direktiivi rakendamisega seotud kulud
proportsioonis saavutatud energiasäästu ja muu kasuga?
(kasutage hindamisel skaalat 1-5, kus 1 = ebaproportsionaalsed ja 5 =
proportsionaalsed)
. 1 2 3 4 5 Arvamus puudub
* Palun valige vastus
Palun esitage selgitusi ning lisaandmeid ja -teavet energiatõhususe direktiivi ja
selle konkreetsete artiklite rakendamisega seotud kulude ja kasu kohta.
Andmeid siia lisada pole. Kulud on pigem proportsioonis.
* 1.9. Kas mõni energiatõhususe direktiivi osa / konkreetne säte on aegunud
või on osutunud asjakohatuks?
Jah
Ei
Arvamus puudub
Palun selgitage oma vastust:
Artikkel 9c individuaalsete arvestite ja kulujaoturite paigaldamise mõjuhinnang peaks lisaks
kulutõhususele ja tehnilise teostatavusele arvesse võtma ka muid mõjusid nii majanduslike ja
klimaatilisi.
* 1.10. Kas energiatõhususe direktiivil on Teie arvates positiivne koostoime
jõupingutuste jagamise määruse ja heitkogustega kauplemise süsteemiga?
Kui jah, siis milline?
Jah
16
Ei
Arvamus puudub
Palun selgitage oma vastust:
CO2 kvootide müügist saadud rahastusega on Eestis nii keskvalitsuse kui KOV-ide energiatõhusust
parandatud. CO2 koguste vähendamisel mängib olulist rolli EED.
* 1.11. Kas energiatõhususe direktiivil on Teie arvates positiivne koostoime
taastuvenergia direktiiviga? Kui jah, siis milline?
Jah
Ei
Arvamus puudub
Palun selgitage oma vastust:
EED ja RED täidavad sama eesmärki. Ainuüksi EED-i või RED-iga üksi pole võimalik
kliimaneutraalsuseni jõuda.
* 1.12. Kas energiatõhususe direktiivil on Teie arvates positiivne koostoime
hoonete energiatõhususe direktiiviga? Kui jah, siis milline?
Jah
Ei
Arvamus puudub
Palun selgitage oma vastust:
Hoonete energiatõhususe direktiiv täidab ELi üldist energiatõhususe eemsärki ja hoonete
renoveerimise ja miinimumnõuete riigipõhised nõuded, toovad kaasa artikkel 7 eesmärkide
täitmise. Lisaks on oluliseks ühiseks kohaks artikkel 9c individuaalsed arvestid ja tõhusa
kaugkütte kasutamise eelistamine.
* 1.13. Mil määral on energiatõhususe direktiiv aidanud optimeerida kogu
energiasüsteemi (suurendada süsteemi tõhusust)?
kuni 1000 tähemärki
EED on energiasüsteemi tõhususele kaasa aidanud läbi tõhusa koostootmise ja tõhusa kaugkütte olulisuse
rõhutamise.
* 1.14. Millised on peamised energiatõhususe direktiivi rakendamisel saadud
kogemused?
kuni 1000 tähemärki
* 1.15. Mis on energiatõhususe direktiivist puudu?
kuni 1000 tähemärki
17
2. Hindamine, mille raames vaadeldakse võimalusi muuta energiatõhususe
direktiivi, et panustada 2030. aastaks seatud 55% kliimaeesmärgi
saavutamisse ning kaotada vajakajäämised lõplikes riiklikes energia- ja
kliimakavades kindlaks määratud eesmärkide osas
2030. aasta kliimaeesmärgi kava toetavas mõjuhinnangus on jõutud järeldusele, et 2030. aastaks tuleb
vähendada tarbimist lõppenergia puhul 36-37% ja primaarenergia puhul 39-41%.
Seepärast on komisjon käivitanud energiatõhususe direktiivi läbivaatamise protsessi. Läbivaatamise käigus
vaadeldakse vajadust suurendada energiatõhususe eesmärke, et need oleksid vastavuses 2030. aasta
kõrgema kliimaeesmärgi tasemega, ning püütakse tugevdada neid direktiivi osi, millega võiks olla võimalik
kaotada allesjäänud vajakajäämised riiklikes energia- ja kliimakavades kindlaks määratud energiatõhususe
eesmärkide osas, et tagada ELi praeguse 2030. aastaks püstitatud energiatõhususe eesmärgi
saavutamine. Peale selle on läbivaatamine tähtis, et anda panus muude Euroopa rohelise kokkuleppe
algatuste[22] elluviimisse. Läbivaatamine on väga oluline eelkõige komisjoni taastekavas[23] kindlaks
määratud meetmete puhul, mida tuleb kajastada riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades.
Energiatõhususe direktiivi läbivaatamine annab ka olulise võimaluse kaotada mis tahes puudused direktiivi
tulemuslikkuses ja tõhususes. Tähelepanuväärne näide on vajadus kohaldada järjekindlamalt
energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet. Samuti on vaja kõrvaldada mis tahes allesjäänud
regulatiivsed ja muud tõkked, et saavutada kõikides majandussektorites täiendav energiasääst ja heite
vähenemine.
Sellega seoses tuleb energiatõhususe direktiivi läbivaatamisel vaadelda ka seda, kas direktiivis on piisavalt
käsitletud tekkivaid võimalusi ja vajadusi suurendada energiatõhusust sellistes sektorites nagu IKT ning
põllumajandus ja vesi.
Hindamise tulemuste kõrval kasutatakse 2030. aasta kliimaeesmärgi kava mõjuhinnangut ja komisjoni
hinnangut lõplike riiklike energia- ja kliimakavade kohta, et teha kindlaks, milliseid energiatõhususe direktiivi
elemente tuleb muuta ja millises ulatuses ning mida tuleb lisada, et saavutada eespool kirjeldatud
eesmärgid.
* 2.1. Kas olete nõus, et energiatõhususel peaks olema oluline roll 2030. aasta
kõrgema kliimaeesmärgi (netoheite vähendamine vähemalt 55%)
saavutamisel ning ELis 2050. aastaks CO2-neutraalsuseni jõudmisel?
Nõus
Neutraalne
Ei ole nõus
Arvamus puudub
18
Palun selgitage oma vastust:
CO2-neutraalsuse saavutamiseks on olulisel kohal nii energiatõhusus kui taastuvenergia. EL peaks
keskenduma eelkõige ELi-ülestele ja rahvusvahelistele küsimustele, nagu seadmete ja ehitusmaterjalide
tehniliste standardite ühtlustamine, energiamärgistamine jne. Kõige paremini töötab energiatõhususe poliitikate
rakendamine ja planeerimine riiklikul tasandil.
* 2.2. Pidades silmas soovitust suurendada 2030. aastaks energiatõhususe
alaseid jõupingutusi, milliseid üldisi vahendeid tuleks kaaluda, et saavutada
energiatõhususe alaste jõupingutuste suurenemine? (Võite valida mitu
vastusevarianti)
Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte* kohustuslik järgimine
asjakohastes seadusandlikes, investeerimis- ja planeerimisotsustes
Energiatõhususe direktiivi nõuete tugevdamine
Kõrgema energiatõhususe eesmärgi püstitamine ELi tasandil 2030. aastaks
Energiatõhususe eesmärkide püstitamine konkreetsetes majandussektorites
Suurem keskendumine kehtivate õigusaktide rakendamisele ja täitmise
tagamisele liikmesriikide ja ELi tasandil
Suurem keskendumine olelusringi tõhususele ja ringluspõhisusele
ELi pakutav täiendav tehniline tugi liikmesriikidele
Suurem keskendumine fiskaalmeetmetele ja -stiimulitele, sh CO2 heite
maksustamise kaudu
Suurem keskendumine energiatõhususe ja käitumise muutmise alase
teadlikkuse suurendamisele
Muu (palun täpsustage)
* Energiatõhususe esikohale seadmine tähendab (määruse (EL) 2018/1999 artikli 2 punkti 18 kohaselt) alternatiivsete kulutõhusate
energiatõhususmeetmete võimalikult suurel määral arvesse võtmist energiasüsteemi kavandamise ning poliitiliste ja investeerimisotsuste
puhul, et muuta energianõudlus ja -pakkumine tõhusamaks, seda eelkõige energia kulutõhusa säästmise kaudu lõpptarbimises, tarbijakajast
lähtuvate algatuste ning energia muundamise, ülekande ja jaotamise tõhustamise kaudu, saavutades samas ikkagi nende otsuste eesmärgid.
* Kui valisite „muu“, palun täpsustage:
* 2.3. Kas olete nõus, et energiatõhususe direktiivi tuleks tugevdada,
kehtestades seoses 2030. aasta kõrgema energiatõhususe eesmärgiga uued
meetmed ja rangemad nõuded?
Jah
Ei
Arvamus puudub
19
Me ei saa nõustuda energiatõhususe direktiivi tugevdamisega ilma põhjaliku õigusraamistiku ja mõjude analüüsita, mis võtab
Palun
arvesse riikide selgitagemajanduslikke,
regionaalseid, oma vastust: geograafilisi, klimaatilisi ja struktuurilisi erisusi, sealhulgas erinevaid
lähtetasemeid. Oluline on rangemate meetmete seadmisel säilitada paindlikkus. Oluline on ennekõike rangemate eesmärkide
ja nõuete seadmisele eelnevalt lihtsustada ja muuta selgemaks senised kehtivad nõuded, et liikmesriik saaks senistest
nõuetest parima võtta. EL peaks andma riigile üldised suunised ja riik saab nendest lähtudes parimal viisil kohalikul tasandil
energiatõhusust edendavaid tegevusi planeerida.
* 2.4. Kas energiatõhususe direktiivi oleks võimalik lihtsustada, säilitades
samas selle eesmärgid, ning kui jah, siis kuidas?
Eelkõige on võimalik toetada liikmesriikides artikkel 7 rakendamist ja energiasäästu seiramise süsteemi ülesehitamist. Hetkel kehtiv
kuni 1000 tähemärki
artikkel ja lisa V seavad mitmeid reegleid, mille rakendamine eeldab näiteks kõikide ELi õigusaktide analüüsimist, et vältida
energiasäästu täiendavus (additionality). Siinkohal oleks suureks abiks juba ammendav nimekiri asjakohastest õigusaktidest ja
lisanduvad näited. Mõistlik oleks avaldada ka liikmesriikides kasutatavad metoodikad. Komisjon saab artikli rakendamist
liikmesriikides palju rohkem toetada, pakkudes näiteid ja soovituslike metoodikaid. Oleme väga selle poolt, et aruandlus hakkab
toimuma veebikeskkonnas.
2.5. Pidades silmas soovitust suurendada 2030. aastaks energiatõhususe
*
alaseid jõupingutusi, milline peaks olema ELi eesmärkide laad?
Soovituslik
Siduv
Määramata
Muu (palun täpsustage)
Kui valisite „muu“, palun täpsustage:
* 2.6. Pidades silmas soovitust suurendada 2030. aastaks energiatõhususe
alaseid jõupingutusi, milline peaks olema riiklike eesmärkide laad?
Soovituslik (et panustada ELi 2030. aasta energiatõhususe eesmärki)
Siduv
Määramata
Muu (palun täpsustage)
Kui valisite „muu“, palun täpsustage:
* 2.7. Millistes sektorites oleks energiatõhususe alaseid lisajõupingutusi kõige
enam vaja, et saavutada 2030. aasta kõrgem energiatõhususe eesmärk?
(Võite valida mitu vastusevarianti)
Hooned
Küte ja jahutus
Tööstus
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT)
20
Transport
Põllumajandus
Teenused (st ärilised ja avalikud)
Muu (palun täpsustage)
Palun selgitage oma vastust:
Eestis on energia lõpptarbimine kõige suurem hoonetes ja transpordis, mistõttu saab öelda, et neis kohtades
on ka kõige suurem potentsiaal energiasäästuks. Siinkohal ei ole vähem olulised ka küte ja jahutus ning
tööstus, kuna nende sektorite energiatõhususe suurendamine edendab majandust, luues võimaluse vähesest
ressursist toota rohkem väärtust. Muude valdkondade potentsiaal on pigem väiksem.
2.8. Kas olete nõus, et kõrgema eesmärgi saavutamiseks tuleks kaaluda
järgmiste meetmete võtmist?
(kasutage hindamisel skaalat 1-6, kus 1 = ei ole üldse nõus ja 6 = täiesti nõus)
Arvamus
. 1 2 3 4 5 6
puudub
* Renoveerimiskohustuste tugevdamine
üldkasutatavate hoonete puhul
* Energiatõhususe nõuete tugevdamine riigihangete
puhul
* Nõue, et kohalikud ametiasutused (alates
teatavast suurusest) peavad välja töötama
energiatõhususe tegevuskava koos mõõdetavate
mõjunäitajatega
* Nõue, et ettevõtjad peavad tegema teatavad
energiaauditites kindlaks määratud
energiatõhususega seotud täiustused
* Nõue, et väikestele ja keskmise suurusega
ettevõtjatele tuleb pakkuda tasuta energiaauditeid
* Elektri- ja soojusenergia puhul kohaldatava pideva
tarbimisandmete edastamise nõude laiendamine,
et see hõlmaks ka gaasi, ning kaugloetavate
gaasiarvestite kasutuselevõtt
* Sektoripõhiste eesmärkide või meetmete
kehtestamine sektorite jaoks, kus energiatõhususe
suurendamise võimalused on suuremad (nt
teenused, andmekeskused, energiamahukad
tööstusharud)
* Energia muundamise, ülekande ja jaotuse
tõhusust käsitlevate nõuete tugevdamine
* Energiatõhususe lepingute kasutamist
üldkasutatavate hoonete renoveerimisel
käsitlevate nõuete tugevdamine
21
* Fiskaalmeetmete ja -stiimulite, sh CO2 heite ja
energia maksustamise kasutuselevõtt või
laiendamine
* Muu (palun täpsustage)
* Kui valisite „muu“, palun selgitage:
Palun selgitage oma vastust:
2.9. Kas olete nõus, et kütte- ja jahutusvaldkonnas tuleks kaaluda järgmiste
meetmete võtmist, et saavutada tulemuslikumalt CO2 heite vähendamise
eesmärgid?
(kasutage hindamisel skaalat 1-6, kus 1 = ei ole üldse nõus ja 6 = täiesti nõus)
Arvamus
. 1 2 3 4 5 6
puudub
* Liikmesriigid peaksid kehtestama kütte- ja
jahutussektori jaoks spetsiaalsed energiatõhususe
eesmärgid kandmaks hoolt selle eest, et
energiatarbimist selles sektoris võetakse piisavalt
arvesse
* Tuleks järk-järgult loobuda fossiilkütuste
kasutamisest küttesüsteemides (hoonetes ja
kaugküttes), lõpetades kiiremini kõige
saastavamate fossiilkütuste kasutamise
* Tuleks keelata fossiilkütustel põhinevate
küttesüsteemide kasutamine uutes hoonetes, kui
see on tehniliselt võimalik
* Liikmesriigid peaksid siduma lahti soojusenergia
tootmise ja jaotamise võrgu haldamise
* Avaliku sektori toetust peaks olema võimalik anda
vaid selliste küttesüsteemide jaoks, kus ei kasutata
fossiilkütustel põhinevat tehnoloogiat
* Tuleks edendada kütte- ja jahutussüsteemidest
(kliimasüsteemidest) pärit heitsoojusenergia
taaskasutamist hoonetes
* Tööstus- ja teenustesektorile tuleks kehtestada
heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise
erinõuded
22
* Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi käitajatelt
tuleks nõuda pikaajaliste kavade koostamist, et
suurendada nende energiatõhusust
primaarenergiamahukuse osas
* Liikmesriigid peaksid hõlbustama kohalike ja
piirkondlike lähenemisviiside rakendamist kütte ja
jahutuse alase poliitika kujundamisel ning taristu
kavandamisel ja arendamisel
* Muu (palun täpsustage)
* Kui valisite „muu“, palun selgitage:
Palun selgitage oma vastust:
2.10. Kas olete nõus, et järgmiste põhimõtete rakendamisel on võimalik
tagada energiatõhususe ja taastuvenergia alaste poliitikameetmete kui
peamiste CO2 heite vähendamise vahendite kooskõla?
(kasutage hindamisel skaalat 1-6, kus 1 = ei ole üldse nõus ja 6 = täiesti nõus)
Arvamus
. 1 2 3 4 5 6
puudub
* Selgete energiatõhususe ja taastuvenergia
eesmärkide olemasolu on parim viis vähendada
CO2 heidet
* Liikmesriikide edusammud CO2 heite
vähendamise eesmärkide saavutamisel peaksid
olema peamine näitaja, mille põhjal hinnata
taastuvenergia ja energiatõhususe poliitikat ja
meetmeid
* Liikmesriigid peavad tegema edusamme nii
energiatõhususe kui ka taastuvenergia
valdkonnas, et saavutada oma CO2 heite
vähendamise eesmärgid
* Riiklike taastuvenergia ja energiatõhususe
eesmärkide mittesiduv laad võimaldab
liikmesriikidel valida CO2 heite vähendamiseks
kulutõhusad lahendused
* Energiatõhususe poliitikat ja meetmeid tuleks
rakendada eelkõige seal, kus praegu kasutatakse
fossiilkütustel põhinevaid energialahendusi
23
* 2.11. Kuidas saaks tulevikus tugevdada energiatõhususe direktiivi ja
taastuvenergia direktiivi vahelist koostoimet?
kuni 1000 tähemärki
Mõlemad direktiivid saavad edendada lokaalset tootmist.
* 2.12. Kuidas saaks tulevikus tugevdada energiatõhususe direktiivi ja hoonete
energiatõhususe direktiivi vahelist koostoimet?
kuni 1000
Energiatõhus tähemärki
ja dekarboniseeritud kaugküttesüsteem panustab kütteallikana hoone energiatõhususse
sarnaselt energiatõhusa taastuvat allikat kasutava lokaalse kütteseadmega, mistõttu peaks sellise
kaugküttesüsteemi energiatõhusust võtma sarnaselt lokaalsete seadmete panusega ka arvesse hoonete
energiatõhususe hindamisel, energiamärgise arvutamisel ja rekonstrueerimise lahenduse valimisel.
* 2.13. Kuidas saaks tulevikus tugevdada energiatõhususe direktiivi ja
heitkogustega kauplemise süsteemi vahelist koostoimet, eriti heitkogustega
kauplemise süsteemi võimaliku laiendamise raames?
kuni 1000 tähemärki
* 2.14. Kuidas saaks tulevikus tugevdada energiatõhususe direktiivi ja
jõupingutuste jagamise määruse vahelist koostoimet?
kuni 1000 tähemärki
* 2.15. Kuidas saaks kaasata ELi kodanikud ja eeskätt noored aktiivsemalt
kõrgema energiatõhususe eesmärgi saavutamisse?
kuni 1000 tähemärki
Teavitustöö koolides, üritustel. Säästlikumate liikumisviiside võimaldamine ja populariseerimine.
* 2.16. Energiaalastes õigusaktides on kehtestatud energiatõhususe esikohale
seadmise põhimõte, et panustada kõrgema energiatõhususe eesmärgi
saavutamisse. Milliseid meetmeid võiks Teie arvates rakendada, et tagada
selle põhimõtte järjekindel kohaldamine? (Võite valida mitu vastusevarianti)
Kasutajate parem teavitamine toodete ja taristute energiatõhususest ja
energiatarbimisest, võttes arvesse toodete ja taristute olelusringi
Nõue, et energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet tuleb kohaldada
kõigi asjakohaste ELi energiapoliitikameetmete suhtes kogu energia
väärtusahelas
24
Nõue, et energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet tuleb kohaldada
kõigi asjakohaste riiklike energiapoliitikameetmete suhtes kogu energia
väärtusahelas
Suuniste koostamine energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte
rakendamise kohta asjakohaste poliitiliste, kavandamis- ja
investeerimisotsuste tegemisel
Mehhanismide väljatöötamine energiatõhususe esikohale seadmise
põhimõtte liikmesriigi tasandil rakendamise jälgimiseks
Muu (palun täpsustage)
Mitte ühtki
Palun täpsustage oma vastust:
Energiatõhususe esikohale
kuni 1000 seadmise põhimõtet tuleks vaadelda kui üldist juhtpõhimõtet, mis võiks olla lähtepunktiks
tähemärki
kõikidele tegevustele, mille eesmärk on tõsta üldsuse teadlikkust ja investeeringute planeerimist. Kuid selle pinnalt ei
tohiks seada kohustusi.
* 2.17. Kas on vaja välja töötada ühine metoodika energiatõhususe esikohale
seadmise põhimõtte kohaldamiseks energiavõrkude
investeerimisprogrammides ja käitamistavades?
Jah, selle peaksid välja töötama Euroopa Komisjon, Euroopa maagaasi
ülekandesüsteemi haldurite võrgustik, Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate
võrgustik, liikmesriikide energeetikasektorit reguleerivad asutused,
põhivõrguettevõtjad jt
Jah ja selle juurde peaks kuuluma asjakohane järelevalvemehhanism
Ei, selle jaoks on juba koostatud eraldi dokumendid ja metoodika
Ei, sellega kahjustataks liikmesriikide reguleerivate asutuste sõltumatust
Ei, ELi energiavõrgud on liiga erinevad, et olla hõlmatud ühise metoodikaga
(subsidiaarsuse põhimõte)
Ei, ehkki ühise metoodika kehtestamine võib olla õigustatud, oleks selle
rakendamine praktikas liiga koormav
Muu (palun täpsustage)
* Kui valisite „muu“, palun täpsustage:
25
I osa lõpp.
Kui soovite avaldada arvamust konkreetsete artiklite tehniliste aspektide kohta, palun jätkake
II osaga.
Kas soovite jätkata II osaga, et avaldada arvamust konkreetsete artiklite tehniliste
aspektide kohta?
Jah
Ei
Kui otsustate lõpetada küsitluses osalemise siin, täname Teid vastuste eest.
II osa. Tehnilised küsimused energiatõhususe direktiivi
konkreetsete artiklite kohta
Energiatõhususe direktiivis on sätestatud hulk meetmeid, mille eesmärk on suurendada
liikmesriikide jõupingutusi energia tõhusamaks kasutamiseks kogu energiaahelas, alates
energia muundamisest ja jaotamisest kuni selle lõpptarbimiseni:
Artiklites 1 ja 3 (energiatõhususe eesmärgid) on sätestatud ELi energiatõhususe
põhieesmärk 2020. aastaks (20%) ja 2030. aastaks (vähemalt 32,5%) ning on ette
nähtud, et liikmesriigid peavad kehtestama oma soovituslikud riiklikud eesmärgid ja
panused, et need põhieesmärgid vastavalt 2020. ja 2030. aastaks saavutada.
Liikmesriigid peavad andma igal aastal aru edusammudest oma soovituslike riiklike
energiatõhususe eesmärkide saavutamisel ning esitama alates 2014. aastast iga kolme
aasta tagant riikliku energiatõhususe tegevuskava. ELi 2030. aasta põhieesmärgiga
seoses peavad liikmesriigid täitma energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva
määruse kohaseid kavandamis- ja aruandekohustusi (kehtestama oma riikliku panuse
ELi 2030. aasta eesmärgi saavutamisse ning määrama komisjonile 2019. aasta lõpuks
esitatavas riiklikus energia- ja kliimakavas kindlaks selle panuse andmiseks võetavad
riiklikud meetmed).
Artiklis 5 (avaliku sektori asutuste hoonete eeskuju) nõutakse, et liikmesriigid
peavad renoveerima 3% oma keskvalitsuse hoonetest (või rakendama alternatiivseid
meetmeid, millega kaasneb samaväärne energiasääst), mille põrandapind on üle
500 m² ja mis ei vasta kulutõhusatele energiatõhususe standarditele. Alates 9. juulist
2015 on see künnis olnud 250 m².
Artikli 6 (avaliku sektori asutuste ostud) alusel on keskvalitsustel kohustus osta
energiatõhusaid tooteid, hooneid ja sõidukeid ning liikmesriigid peaksid julgustama seda
tegema ka avaliku sektori asutusi ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi. Seda
26
artiklit hinnati 2016. aastal,[24] kuid paraku ei olnud hindamise tulemused lõplikud, kuna
rakendamine oli äsja alanud ja mõju hindamiseks oli veel liiga vara[25].
Artiklis 7 (energiasäästukohustus) on sätestatud liikmesriikide kohustus saavutada
igal aastal uus energiasääst (1,5% aastasest energiamüügimahust ajavahemikul 2014-
2020 ja 0,8% (Maltal ja Küprosel 0,24%) aastasest energia lõpptarbimisest
ajavahemikul 2021-2030), kehtestades energiatõhususkohustuste süsteemi või muud
poliitikameetmed. Artiklil 7 põhineb ligikaudu pool energiatõhususe direktiiviga
eeldatavasti saavutatavast energiasäästust. Nagu eespool märgitud, muudeti seda
artiklit energiatõhususe direktiivi eesmärgipärasel läbivaatamisel 2016. aastal
(direktiiviga (EL) 2018/2002).
Artikli 8 (energiaauditid ja energiajuhtimissüsteemid) alusel peavad liikmesriigid
tagama, et suurettevõtjad teevad oma esimese energiaauditi 5. detsembriks 2015 ja
seejärel vähemalt iga nelja aasta tagant. Mõiste „väikesed ja keskmise suurusega
ettevõtjad“ rakendamist artikli 8 lõike 4 kohaldamisel hinnatakse eraldi (kooskõlas
muudetud artikli 24 lõikega 12).
Artiklites 9-11 (mõõtmine ja arvete esitamine) on sätestatud nõuded energiatarbimise
mõõtmise ja arvete esitamise kohta. Nagu eespool märgitud, muudeti neid artikleid
energiatõhususe direktiivi eesmärgipärasel läbivaatamisel 2016. aastal (direktiiviga
(EL) 2018/2002), lisades uued, täpsemad ja konkreetsemad sätted, mida kohaldatakse
soojusenergia suhtes (küte ja jahutus)[26]. Elektriga seotud sätted viidi üle uuesti
sõnastatud elektrienergia direktiivi (EL) 2019/944. Tehtud muudatusi on käsitletud
ülevaatlikult ja üksikasjalikult komisjoni 25. septembri 2019. aasta soovituses (EL) 2019
/1660 energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL uute tarbimise mõõtmise ja arvete
koostamise sätete rakendamise kohta[27].
Artiklis 14 (kütte ja jahutuse tõhususe edendamine) nõutakse, et liikmesriigid
peavad edendama kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide tõhusust ning korraldama
31. detsembriks 2015 kogu oma territooriumit hõlmava põhjaliku kütte ja jahutuse
tõhususe võimaluste hindamise, mis tuleb teha uuesti 31. detsembriks 2020 (tuginedes
ajakohastatud metoodikale ning muudetud VIII lisale ja osaliselt IX lisale)[28]. Samuti
nõutakse selles kulude-tulude analüüsi tegemist teatud käitiste (soojuselektrijaamad,
tööstuskäitised, kaugkütte- ja kaugjahutusvõrgud) kavandamisel ja nende rajamiseks
loa andmisel, et hinnata tõhusate koostootmisjaamade või lähedal asuvatest
tööstuskäitistest pärit heitsoojusenergia kasutamise võimalikku kasulikkust (artikli 14
lõiked 5 ja 7).
Artiklis 15 (energia muundamine, ülekanne ja jaotus) nõutakse liikmesriikidelt selle
tagamist, et energia muundamisel, ülekandmisel ja jaotamisel võetakse arvesse
energiatõhusust, ning selleks on artiklis konkreetsed sätted. Mõni selle artikli sätetest
(osaliselt artikli 15 lõiked 5 ja 8) jäeti 2018. aastal toimunud eesmärgipärase
läbivaatamise käigus direktiivist välja ja asendati konsolideerimissätetega uues
elektriturgu käsitlevas õigusaktis.
Artikli 16 (kvalifitseerimis- ja akrediteerimissüsteemid energiateenuseosutajate ja
energiaauditite jaoks) ülevõtmise tähtaeg oli ülejäänud direktiivi ülevõtmise tähtajast
27
hilisem (31. detsember 2014). Lisaks on see artikkel tihedalt seotud artiklite 17 ja 18
rakendamisega.
Artikli 17 (teave ja koolitus) alusel peavad liikmesriigid tagama, et teavet
olemasolevate energiatõhususmehhanismide ning finants- ja õigusraamistiku kohta
levitatakse laialdaselt kõikidele asjassepuutuvatele turuosalistele. Selle artikli
rakendamise tulemuslikkust hinnati 2017. aastal[29]. Hindamise tulemustest oli näha, et
ehkki enamik liikmesriike on kehtestanud teavitamis- ja teadlikkuse suurendamise
meetmed, on usaldusväärsete jälgimistulemuste ja järelhindamiste puudumise tõttu
keeruline hinnata nende mõju energiatõhususe suurendamisele ja investeeringutele.
Artikli 18 (energiateenused) alusel peavad liikmesriigid edendama energiateenuste
turgu, keskendudes eeskätt avaliku sektori toetamisele, sealhulgas energiatõhususe
lepingute kasutamise kaudu. Teadusuuringute Ühiskeskus on koostanud energeetika
peadirektoraadiga sõlmitud halduskokkuleppe raames mitu aruannet, et hinnata ELi
energiateenuste turgudel tehtud edusamme, sealhulgas energiatõhususe lepingute
kasutuselevõttu.
Artiklis 19 (muud energiatõhususe edendamise meetmed) nõutakse, et liikmesriigid
peavad võtma meetmeid energiatõhususe suurendamist takistavate regulatiivsete ja
muude tõkete kõrvaldamiseks ning teatama neist komisjonile oma esimeses riiklikus
energiatõhususe tegevuskavas. Liikmesriikide edusamme artikli 19 lõike 1 kohaldamisel
hinnati edastatud 2014. ja 2017. aasta riiklike energiatõhususe kavade põhjal ning
2019. aastal avaldati aruanne[30].
Artiklis 20 (riiklik energiatõhususe fond, rahastamine ja tehniline tugi) on
sätestatud, et liikmesriigid peavad hõlbustama rahastute loomist ning et nad võivad
rajada riikliku energiatõhususe fondi. Seda artiklit muudeti energiatõhususe direktiivi
eesmärgipärase läbivaatamise käigus, lisades nõudeid liikmesriikidele ja komisjonile
(juhiste esitamine erainvesteeringute soodustamise kohta).
Artiklit 21 ümberarvestustegurite kohta, mis on sätestatud IV lisas, on muudetud,
vaadates läbi elektritootmise primaarenergiateguri vaikeväärtuse (joonealune märkus 3),
mis tuleks uuesti läbi vaadata 25. detsembriks 2022 (nagu nõutakse muutmisdirektiivis
(EL) 2018/2002). Artikkel 24 (läbivaatamine ja rakendamise jälgimine) sisaldab
komisjoni aruandekohustusi (liikmesriikide aruandekohustused on viidud üle energialiidu
ja kliimameetmete juhtimist käsitlevasse määrusse (EL) 2018/1999). Seda artiklit on
osaliselt muudetud, et tagada sidusus juhtimisraamistikuga ning artiklitesse 3 ja 7 tehtud
muudatustega. Käesolevas konsultatsioonis on see artikkel võetud erilise tähelepanu
alla.
Mis valdkonnas Te tegutsete?
Energiapoliitika
Energiatõhusus
Energiaaudit ja juhtimine
Hoonete energiatõhusus
28
Küte ja jahutus
Muu (palun täpsustage)
Kui valisite „muu“, palun täpsustage:
Artiklid 1 ja 3 - energiatõhususe eesmärgid
3.1. Milline on Teie hinnangul olemasolevate ELi energiatõhususe
eesmärkide tase?
(liiga kõrge - piisav - liiga madal)
. Liiga kõrge Piisav Liiga madal Arvamus puudub
2020. aasta eesmärgid
2030. aasta eesmärgid
3.2. Mida arvate järgmistest liidu 2020. aasta energiatõhususe eesmärkidega
seotud aspektidest?
(asjakohane - ei ole asjakohane - raske öelda / arvamus puudub)
Ei ole Raske Arvamus
. Asjakohane
asjakohane öelda puudub
Eesmärgi laad on kindlaks määramata (kas
eesmärk on siduv või soovituslik)
Eesmärgi kindlaksmääramisel kasutatud näitajad:
primaarenergia või lõppenergia tarbimine
Samal tasemel eesmärgid nii primaarenergia kui
ka lõppenergia tarbimise jaoks
Lähtealuse määratlemine (2007. aasta
lähtestsenaariumi põhised prognoosid
2020. aastaks)
Eesmärgi selgus
Palun selgitage oma vastust (vabatahtlik):
3.3. Mida arvate järgmistest 2020. aasta riiklike energiatõhususe
eesmärkidega seotud aspektidest?
(asjakohane - ei ole asjakohane - raske öelda / arvamus puudub)
29
Ei ole Raske Arvamus
. Asjakohane
asjakohane öelda puudub
Riiklike eesmärkide kehtestamisel rakendatavat
lähenemisviisi ei ole kindlaks määratud -
liikmesriigid võivad valida ise metoodika ja
näitajad, mida kasutada oma eesmärgi
(eesmärkide) seadmisel (primaarenergia
/lõppenergia tarbimine, energiasääst või
energiamahukus)
Riiklike eesmärkide soovituslikkus (eesmärkide
täitmata jätmine ei too kaasa sanktsioone)
Puudub ELi tasandi võrdlusväärtus/valem riiklike
eesmärkide taseme hindamiseks
Puudub vajadus määrata kindlaks vahe-
eesmärgid / eesmärkide saavutamise trajektoor
Võimalus riiklikke eesmärke muuta
Palun selgitage oma vastust (vabatahtlik):
3.4. Kas energiatõhususe direktiiviga on ette nähtud õiged jälgimis- ja
jõustamismehhanismid, et saavutada riiklikud energiatõhususe eesmärgid?
Jah
Ei
Arvamus puudub
Palun selgitage oma vastust:
Artikkel 5 - keskvalitsuse hoonete eeskuju
3.5. Kas keskvalitsuse hooned on muutunud tänu energiatõhususe
direktiivile Teie riigis energiatõhusamaks?
Jah
Ei
Arvamus puudub
Palun selgitage oma vastust:
30
3.6. Mis piirab kõige enam keskvalitsuse hoonete tulemuslikku ja tõhusat
renoveerimist? (Võite valida mitu vastusevarianti)
Õigusraamistiku ebapiisav jõustamine minu riigis
Riigieelarvest renoveerimiseks eraldatavate vahendite ebapiisavus
Võimalus täita renoveerimisnõue alternatiivsete meetmete abil, mis ei ole
selgelt määratletud ja mille rakendamist on keeruline jälgida
Renoveerimisnõude mittekohaldamine renditud hoonete suhtes
(keskvalitsusasutused sageli rendivad hooneid)
Muu (palun täpsustage)
Kui valisite „muu“, palun selgitage:
3.7. Kuidas hindate praegust artiklis 5 sätestatud eesmärki renoveerida igal
aastal 3% keskvalitsuse hoonetest?
Eesmärk 3% on liiga madal, sellega ei hoogustata tavapärast renoveerimist
Eesmärk 3% on piisav, et edendada keskvalitsuse hoonete renoveerimist
Eesmärk 3% on liiga kõrge
Muu (palun täpsustage)
Kui valisite „muu“, palun selgitage:
3.8. Pidades silmas vajadust teha energiatõhususe alaseid lisajõupingutusi,
kuidas saaks muuta artikli 5 tõhusamaks? (Võite valida mitu vastusevarianti)
Üldkasutatavate hoonete renoveerimise kohustus tuleks laiendada
piirkondlikele ja kohalikele ametiasutustele
Renoveerimiskohustust tuleks laiendada, et hõlmata hooned, mida
keskvalitsus üksnes kasutab
Renoveerimiskohustust tuleks laiendada, et hõlmata hooned, mida
keskvalitsusasutused või piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused üksnes
kasutavad
Renoveerimiskohustust tuleks kohaldada konkreetset liiki üldkasutatavate
hoonete suhtes, nagu koolid ja haiglad
31
Igal aastal renoveeritava põrandapinna osakaal peaks olema suurem kui 3%
kõigi üldkasutatavate hoonete põrandapinnast
Renoveerimiskohustus peaks tähendama täielikku renoveerimist, et
saavutada miinimumstandarditest kõrgemad energiastandardid
Omatavate ja renditavate üldkasutatavate hoonete jaoks tuleks kehtestada
energiatõhususe miinimumnõuded
Tuleks kindlaks määrata taastuvenergia kasutamise miinimumtase
Avaliku sektori asutustelt tuleks nõuda energiajuhtimissüsteemi
kasutuselevõttu ja hoonete energiatõhususe jälgimist
Säästva hoonestatud keskkonna saavutamiseks tuleks üldkasutatavate
hoonete renoveerimisel paremini arvesse võtta laiaulatuslikumaid
lähenemisviise (nt ringmajandusega seotud kaalutlusi)
Muu (palun täpsustage)
Kui valisite „muu“, palun selgitage:
Kui laiendada nõuet kohalikele omavalitsustele, siis on oluline sisu, tegemist ei saa olla kohustusega, vaid pigem soovitusliku
üldpõhimõttega, Saame KOVe vaadata ühtse portfellina ja eraldi eesmärki igale ühele seada ei saa. KOV-ide hoonefondi
renoveerimist oleks oluline jälgida selleks, et näha kas teeme piisavalt hoonefondi renoveerimiseks ja mida saaks teha
paremini. Oluline on renoveerimise edusamme jälgida tsentraalselt.
Taastuvenergia miinimutaseme määramisel tuleb eelkõige lähtuda siiski kulutõhususest ja ellu viia olulisemad energiatõhusust
suurendavad toimingud.
Artikkel 6 - avaliku sektori asutuste ostud
3.9. Kas keskvalitsustele kehtestatud nõue osta üksnes suure
energiatõhususega tooteid, teenuseid ja hooneid on aidanud arendada Teie
riigis energiatõhusate toodete ja teenuste turgu?
Jah
Ei
Arvamus puudub
Palun selgitage oma vastust:
3.9.A. Mis piirab kõige enam artiklis 6 sätestatud avaliku sektori asutuste
oste käsitlevate eeskirjade tõhusust? (Võite valida mitu vastusevarianti)
Eeskirjade kohaldamisala on liiga piiratud, kuna neid kohaldatakse üksnes
keskvalitsusasutuste suhtes
Suure energiatõhususega toodete, teenuste ja hoonete ostmise nõudest on
liiga lihtne kõrvale hiilida, tuginedes kulutõhususele, majanduslikule
teostatavusele või tehnilisele sobivusele
32
Puudub kohustus kohaldada keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumeid
Avaliku sektori asutustel ei ole konkreetseid suuniseid selle kohta, kuidas
parandada oma ostutavasid
Avaliku sektori asutustel on liiga keeruline kindlaks teha energiatõhusaid
tooteid, kui tooted ei ole reguleeritud ELi energiamärgistuse eeskirjade alusel
Muu (palun täpsustage)
Kui valisite „muu“, palun selgitage:
3.10. Pidades silmas vajadust teha energiatõhususe alaseid lisajõupingutusi,
kuidas saaks muuta artikli 6 tõhusamaks? (Võite valida mitu vastusevarianti)
Riigihangete puhul kohaldatavat energiatõhususe nõuet tuleks laiendada, et
see hõlmaks kõiki avaliku halduse tasandeid (ka piirkondlikke ja kohalikke
ametiasutusi)
Tuleks kehtestada järk-järgult nõuded, mis käsitlevad aru andmist hangitud
toodete ja hoonete kogu kasutusea jooksul kasutatava energia kohta
Riigihangete puhul tuleks sisse seada kohustuslik omamise kogukulude
arvutamine. Tuleks kaotada viited piiravatele tingimustele (nt kulutõhusus,
majanduslik teostatavus, tehniline sobivus)
Muu (palun täpsustage)
Kui valisite „muu“, palun selgitage:
Artikkel 7 - energiasäästukohustus
3.11. Pidades silmas vajadust suurendada 2030. aastaks energiatõhususe
alaseid jõupingutusi, milline on Teie hinnangul energiasäästukohustust
käsitleva artikli 7 lõikes 1 sätestatud praeguse eesmärgi tase?
(liiga kõrge - piisav - liiga madal)
. Liiga kõrge Piisav Liiga madal Arvamus puudub
Palun valige vastus
33
3.12. Mida oleks oluline artiklis 7 muuta, et tagada 2030. aastaks suurem
energiatõhusus? (kasutage meetmete hindamisel skaalat 1-6, kus 1 = ei ole
oluline ja 6 = väga oluline, või valige vastusevariant „arvamus puudub“)
Arvamus
. 1 2 3 4 5 6
puudub
Tõsta 2021.-2030. aastaks kehtestatud
energiasäästukohustuse taset
Tugevdada olemasolevate maksumeetmete
täiendavuskriteeriume
Muuta energiatõhususkohustuste süsteem
kohustuslikuks vahendiks kõikides liikmesriikides
Nõuda, et liikmesriigid peavad kehtestama teatud
energiasäästu taseme, mis tuleb saavutada
hoonete renoveerimisel
Nõuda, et liikmesriigid peavad kehtestama teatud
energiasäästu taseme, mis tuleb saavutada
transpordis
Tugevdada jälgimis- ja kontrollieeskirju
Nõuda, et liikmesriigid peavad kohaldama
konkreetsete sektorite suhtes artikli 7 kohaseid
poliitikameetmeid
Kehtestada kohustuslikud nõuded, et rakendada
teatud osa poliitikameetmetest kütteostuvõimetuse
vähendamiseks
Muu (palun täpsustage)
Kui valisite „muu“, palun selgitage:
Artikkel 8 - energiaauditid ja energiajuhtimissüsteemid
3.13. Praeguste eeskirjade kohaselt peavad ettevõtjad, kes ei ole väikesed või
keskmise suurusega ettevõtjad, tegema iga nelja aasta tagant energiaauditi,
et saada ülevaade oma energiatarbimisest ja teha kindlaks
energiasäästuvõimalused. Kas neid eeskirju tuleks muuta?
Jah
Ei
Arvamus puudub
34
Palun selgitage oma vastust:
Oluline on täpsustada SME definitsiooni ja rahvusvaheliste üksuste auditi kohustust.
3.13.A. Kas olete nõus, et järgmised lahendused aitavad kõrvaldada Teie
täheldatud puudused?
(Valige iga lahenduse puhul üks vastus)
Ei
Ei
Täiesti ole Arvamus
. Nõus Neutraalne ole
nõus üldse puudub
nõus
nõus
Energiaauditi tegemise kohustus
peaks sõltuma energiatarbimisest,
mitte ettevõtte suurusest või
omandiõigusest
Energiaauditi tegemise kohustus
peaks sõltuma üksnes ettevõtte
suurusest, mitte sellest, kellele
ettevõte kuulub
Energiaauditi tegemise kohustus
peaks sõltuma nii energiatarbimisest
kui ka suurusest
Energiaaudit tuleks teha sagedamini
kui iga nelja aasta tagant
Energiaauditi tegemise kohustusega
peaks kaasnema ettevõtjate
kohustus rakendada teatavaid
auditites kindlaks määratud
meetmeid
Energiaauditi tegemise kohustusega
peaks kaasnema nõue avalikustada
auditi käigus kogutud mittetundlik
teave
Artiklisse tuleks lisada soovitused
taastuvenergia kasutamise kohta
Artiklisse tuleks lisada soovitused
ressursitõhususe kohta
Artiklid 9-11 - gaasikoguse mõõtmine
35
3.14. Mil määral on energiatõhususe direktiiv aidanud teavitada lõpptarbijaid
nõuetekohaselt ja piisavalt sageli tegelikust gaasitarbimisest ja sellega
kaasnevatest kuludest, et nad mõistaksid, mis suurendab nende tarbimist, ja
saaksid teha teadlikke valikuid võimalike energiasäästumeetmete osas?
On aidanud suurel määral
On aidanud teataval määral
Ei ole aidanud
Ei oska öelda
Palun selgitage oma vastust:
Energiatõhususe direktiivil endal pole kuigi suur mõju olnud, aga riigisiseselt toimub tarbijatele info esitamine
juba kord kuus ja paljudel juhtudel mõõtmine kaugloetava arvestiga. Eestis tuleb arved gaasi eest esitada kord
kuus ja teatud juhtudel tuleb paigaldada kaugloetavad gaasiarvestid. Maagaasiseaduses: Gaasiettevõtja esitab
tarbijale arve tarbitud maagaasi ja võrguteenuse eest vähemalt ühe korra kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui
tarbijaga on kokku lepitud teisiti. Arve esitamise eest lisatasu ei võeta. Kaugloetavate arvestite paigaldamise
Artikkel 14 peab
nõue: Võrguettevõtja - kütte ja jahutuse
tagama, et kõiktõhususe edendamine
mõõtepunktid, ningtarbitakse
mille kaudu seonduvad lisad ja võrgust gaasi
võrguettevõtja
määratlused
koguses vähemalt 750 kuupmeetrit aastas, on varustatud mõõtesüsteemiga, mis gaasi koguse mõõtmisel
arvestab gaasi temperatuuri mõõtesüsteemis ning võimaldab mõõteandmete kauglugemise funktsiooni.; Kui
gaasi tarbitakse rõhul üle 20 millibaari peab mõõtesüsteem gaasi mõõtmisel arvestama rõhku ja temperatuuri
3.15. Kas artiklis 14 sätestatud nõuded on aidanud suurendada
ning võimaldama mõõteandmete kauglugemise funktsiooni.
energiatõhusust Teie riigi kütte- ja jahutussektoris?
Jah
Ei
Arvamus puudub
Palun selgitage oma vastust:
3.16. Milline on olnud Teie riigis artikli 14 lõike 5 alusel kulude-tulude
analüüsi tegemise nõude mõju järgmistes valdkondades?
(väga suur - suur - mõõdukas - väike - väga väike)
Väga Väga Arvamus
. Suur Mõõdukas Väike
suur väike puudub
Energiavarustuse energiatõhususe
suurenemine
Kütte- ja jahutusvõrkude
energiatõhususe suurenemine
Tõhusa koostootmise sagedasem
kasutamine
Tõhusa kaugkütte ja -jahutuse
sagedasem kasutamine
36
Tööstusest pärit heitsoojusenergia
suurem korduskasutamine
Teenustesektorist (sh IKT) pärit
heitsoojusenergia suurem
korduskasutamine
3.17. Pidades silmas vajadust teha energiatõhususe alaseid lisajõupingutusi,
kuidas saaks muuta artikli 14 ning seonduvad lisad ja määratlused (artikkel 2)
tõhusamaks? Kas olete nõus vajadusega rakendada järgmisi meetmeid?
(kasutage hindamisel skaalat 1-6, kus 1 = ei ole üldse nõus ja 6 = täiesti nõus)
Arvamus
. 1 2 3 4 5 6
puudub
Tuleks tugevdada tõhusa kaugkütte ja -jahutuse
miinimumnõudeid
Tõhusa kaugkütte ja -jahutuse miinimumnõuded
tuleks kehtestada võrkude ja tootmisüksuste jaoks
eraldi
Tuleks tugevdada tõhusa koostootmise
miinimumnõudeid
Fossiilkütustel põhineva tõhusa koostootmise
miinimumnõuded tuleks muuta rangemaks
Artikli 14 lõike 1 kohase põhjaliku hindamise
raames tuleks selgelt vaadelda võimalusi kasutada
küttes ja jahutuses taastuvenergiat
Tuleks tugevdada nõuet võtta põhjaliku hindamise
käigus kindlaks tehtud taastuvenergia kasutamise
võimalusi arvesse kõigis poliitikapõhimõtetes ja
meetmetes
Artikli 14 lõike 5 kohast kulude-tulude analüüsi
käsitlevad nõuded peaksid põhinema
primaarenergia säästul
Liikmesriigid peaksid paremini tagama, et
tõhusama kütte ja jahutuse tarnimise kulusid ja
tulusid võetakse arvesse taristu ja investeeringute
kavandamisel ja nende jaoks lubade andmisel
Heitsoojus- või heitjahutusenergiat tootva taristu
kavandamisel ja selle rajamiseks loa andmisel
tuleks arvesse võtta selle energia võimaliku
nõudluse (soojusneelu) geograafilist lähedust
Liikmesriigid peaksid kehtestama kaugkütte ja -
jahutuse jaoks spetsiaalsed energiatõhususe
näitajad kandmaks hoolt selle eest, et käitajad
37
suurendavad oma tootmise energiatõhusust ja
vähendavad võrgukadusid
Muu (palun täpsustage)
Kui valisite „muu“, palun selgitage:
3.18. Kui olulised on järgmised meetmed andmekeskuste energiatõhususe
suurendamiseks? (Valige iga meetme puhul üks vastus)
Teataval
Väga Arvamus
. määral Ebaoluline
oluline puudub
oluline
Suurte andmekeskuste rajamine sinna, kus saab
ära kasutada nende heitsoojusenergia
Jääksoojusenergia korduskasutamise võimaluste
hindamine uue andmekeskuse jaoks planeerimisloa
taotlemisel
Tööstusest pärit heitsoojusenergia potentsiaali
ärakasutamist käsitlevate olemasolevate sätete
tugevdamine
Palun selgitage oma vastust (vabatahtlik):
Artikkel 15 - energia muundamine, ülekanne ja jaotus
3.19. Kas elektri- ja gaasivõrke (ülekanne ja jaotus) käitatakse Teie riigis
kõige energiatõhusamal moel?
Jah
Ei
Ei oska öelda
Palun selgitage oma vastust:
Võrkude käitamine toimub üpriski energiatõhusalt, kuid sellegipoolest on ruumi tõhusamaks
minna.
3.20. Mis piirab kõige enam võrkude energiatõhususe suurendamist Teie
riigis? (Võite valida mitu vastusevarianti)
38
Reguleerivad asutused pidurdavad investeerimist sellega, et nad ei arva
investeeringuid reguleeritavate varade väärtuse hulka
Investeeringute rahastamiseks ei ole lihtne vahendeid leida
Tariifide struktuur ei soodusta energiakadude minimeerimist võrkudes
Kapitalikulud toovad kaasa võrgutariifide vastuvõetamatu suurenemise
lõpptarbijate jaoks
Võrgu füüsilise taristu ajakohastamiseks vajalikud jõupingutused häirivad
kodumajapidamisi
Lubade väljastamiseks kulub liiga kaua aega
Taristu ajakohastamise keskkonnamõju oleks suurem kui võrkudes raisatud
energia keskkonnamõju
Muu (palun täpsustage)
Kui valisite „muu“, palun selgitage:
Artikkel 16 - kvalifitseerimis-, akrediteerimis- ja sertifitseerimissüsteemide
kättesaadavus
3.21. Kas olete teadlik oma riigis energiateenuseosutajate, energiaauditite,
energeetikajuhtide ja energiamõjuga ehitusdetailide paigaldajate jaoks
kättesaadavatest sertifitseerimis- ja akrediteerimissüsteemidest ning
samaväärsetest kvalifitseerimissüsteemidest?
Jah
Ei
Arvamus puudub
Palun selgitage oma vastust:
3.21.A. Mis kasu on Teie riigis sertifitseerimis- ja/või
akrediteerimissüsteemide olemasolust? (Võite valida mitu vastusevarianti)
Need võimaldavad tagada oskustööjõu kättesaadavuse (nt
energiateenuseosutajad, energiaaudiitorid, energeetikajuhid ja
energiamõjuga ehitusdetailide paigaldajad)
39
Need võimaldavad tagada energiateenuseosutajate, sh energiateenuseid
osutavate ettevõtete pakutavate energiateenuste kvaliteedi
Need suurendavad energiateenuste sektoris kindlust
Need hõlbustavad energiateenuste turgude arendamist
Muu (palun täpsustage)
Kui valisite „muu“, palun selgitage:
3.22. Kuidas hindate oma riigi olemasolevate sertifitseerimis- ja/või
akrediteerimissüsteemide tõhusust?
Teataval määral Ei oska öelda / arvamus
. Tõhusad Ebatõhusad
tõhusad puudub
Palun valige
vastus
Palun selgitage oma vastust:
3.23. Kas energiatõhususe direktiiv (artikkel 16) on Teie arvates aidanud
kehtestada sertifitseerimis- ja/või akrediteerimissüsteeme ja/või
samaväärseid kvalifitseerimissüsteeme, sealhulgas koolitusprogramme?
Jah
Ei
Arvamus puudub
Palun selgitage oma vastust:
Artikkel 18 - energiateenused
3.24. Kas artiklis 18 sätestatud nõuded on aidanud kaasa energiateenuste
turu arengule Teie riigis?
Jah
Ei
Arvamus puudub
40
Palun selgitage oma vastust:
Eesti energiatõhususe lepingute turg on väga väike, aga muud teenused sh energiamärgiste ja
auditeerimise teenused on üpriski laialt levinud.
3.24.A. Mis on aidanud kõige enam kaasa energiateenuste turu arengule Teie
riigis?
mitte rohkem kui 3 valik(ut)
VKEdele ja tarbijatele on tehtud kättesaadavaks teave energiateenuste kohta
On töötatud välja ja võetud praktikas kasutusele energiatõhususe lepingute
näidis
Energiateenuseosutajatele mõeldud sertifitseerimis- ja
akrediteerimissüsteemidega tagatakse vajaliku oskustööjõu kättesaadavus
On tehtud kättesaadavaks rahastamis- ja tugimehhanismid
On kehtestatud nõuetekohaselt õigusraamistik
Muu (palun täpsustage)
Kui valisite „muu“, palun selgitage:
3.25. Mida tuleks kaaluda energiatõhususe direktiivi läbivaatamisel, et
parandada energiateenuste ja energiatõhususe lepingute toimimist?
Sertifitseeritud energiateenuseosutajate, avalikus sektoris sõlmitud
energiatõhususe lepingute arvu jms kohta aru andmist käsitlevate nõuete
kehtestamine liikmesriikidele
Energiatõhususe lepingute sõltumatu jälgimise ja kontrollimise nõuete
kehtestamine
Sõltumatuid turuvahendajaid / kaasaaitajaid / ühtseid kontaktpunkte
käsitlevate nõuete tugevdamine, et suurendada usaldust ja hõlbustada
energiateenuste / energiatõhususe lepingute kasutamist
Muu (palun täpsustage)
Kui valisite „muu“, palun selgitage:
Oluline on teadlikkuse suurendamine ja toimivate näidete tutvustamine.
Artikkel 19 - muud energiatõhususe edendamise meetmed
41
3.26. Kui olulised on Teie arvates järgmised regulatiivsed, õiguslikud ja
haldustõkked?
Väga Mõnevõrra Arvamus
. Ebaoluline
oluline oluline puudub
Hoone omaniku ja üürniku (üürnike) lahknevad
huvid
Omanike lahknevad huvid mitme omanikuga
hoonete puhul
Riigihankeid, aastaeelarve koostamist või
arvepidamist käsitlevad riiklikud või piirkondlikud
eeskirjad, mis takistavad avaliku sektori asutustel
investeerida energiatõhususse
Palun selgitage oma vastust:
Artikkel 20 - riiklik energiatõhususe fond, rahastamine ja tehniline tugi
3.27. Kas artikkel 20 on hõlbustanud juurdepääsu rahastamisele
energiatõhususe projektide elluviimiseks Teie riigis?
Jah
Ei
Arvamus puudub
Palun selgitage oma vastust:
3.28. Milline on olnud järgmiste artikli 20 kohaste meetmete mõju Teie riigis?
Arvamus
Väga Väga puudub
. Väike Mõõdukas Suur
väike suur / keeruline
hinnata
Riikliku energiatõhususe fondi või
sarnase riikliku rahalise toetuse kava
loomine kodumajapidamiste
energiatõhususe suurendamiseks
Spetsiaalsete rahastute loomine
energiatõhususe suurendamiseks eri
sektorites
42
Spetsiaalsete tehnilise toe kavade
loomine energiatõhususe
suurendamiseks eri sektorites
Parimate tavade levitamine
energiatõhususe rahastamise
valdkonnas
Otsuse nr 406/2009/EÜ alusel
määratud iga-aastastest
saastekvootidest saadud tulude
kasutamine uuenduslike
rahastamismehhanismide
väljatöötamiseks, et suurendada
hoonete energiatõhusust
Artikkel 21 ja IV lisa - ümberarvestustegurid
3.29. Kas IV lisa „Lõpptarbija kasutatavate valitud kütuseliikide
energiasisalduse ümberarvestustabel“ tuleks muuta? Kui jah, siis kuidas?
Jah
Ei
Arvamus puudub
Palun selgitage oma vastust:
3.30. Kuidas saaks primaarenergiateguri vaikeväärtus (IV lisa joonealuses
märkuses 3 nimetatud koefitsient) Teie arvates hõlbustada CO2 heite
vähendamist?
kuni 1000
Taastuvenergia tähemärki
kiiret kasutuselevõttu arvesse võttes võib olla vajadus primaarenergiateguri vaikeväärtuse
alandamiseks.
Küsitluse lõpp. Suur tänu vastuste eest!
Viited
[1] Tegevuskava ja esialgne mõjuhinnang avaldati 3. augustil ja tehti avalikkuse tagasiside saamiseks kättesaadavaks kuni 21. septembrini
2020 (https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12552-EU-energy-efficiency-directive-EED-evaluation-and-
review).
[2] Määrus (EL) 2018/1999.
[3] Mõiste on määratletud määruse (EL) 2018/1999 (milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist) artikli 2 punktis 18.
[4] Direktiiv 2010/31/EL.
[5] Määrus (EL) 2017/1369.
43
[6] Direktiiv 2009/125/EÜ.
[7] Direktiiv (EL) 2018/2001.
[8] Direktiiv 96/61/EÜ.
[9] Määrus (EL) 2018/842.
[10] Muutmisdirektiiv (EL) 2018/2002.
[11] https://ec.europa.eu/energy/en/topics/energy-strategy-and-energy-union/clean-energy-all-europeans.
[12] Muudeti artikleid 1 ja 3 energiatõhususe põhieesmärkide kohta, artiklit 7 energiasäästukohustuse kohta, artikleid 9-11 mõõtmise ja arvete
esitamise kohta, artikli 15 lõiget 2, artiklit 20, artikleid 22-24, IV lisa joonealust märkust 3, V lisa ja IX lisa ning lisati uus VIIa lisa.
[13] Vt läbivaadatud energiatõhususe direktiivi artikli 24 lõige 15 ja artikli 3 lõige 6.
[14] COM(2019) 640 final.
[15] COM(2020) 562 final.
[16] COM(2020) 562 final.
[17] COM(2020) 564 final.
[18] COM(2020) 954 final.
[19] Rakkerühma aruande leiab aadressilt https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files
/report_of_the_work_of_task_force_mobilising_efforts_to_reach_eu_ee_targets_for_2020.pdf.
[20] Energiatõhususe direktiivi artikli 24 lõikes 15 nõutakse, et üldine hindamine tuleb teha 28. veebruariks 2024.
[21] Vt https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/better-regulation-guidelines-evaluation-fitness-checks.pdf.
[22] Eeskätt - kuid mitte üksnes - renoveerimislaine algatus (COM(2020) 632 final), arvestades et märkimisväärne osa energia- ja
ressursisäästust saavutatakse eeldatavasti hoonete renoveerimise tulemusel, ELi energiasüsteemi lõimimise strateegia (COM
(2020) 299 final), digistrateegia (C(2018) 7118 final), peatne nullsaaste tegevuskava ja uus ringmajanduse tegevuskava (COM
(2020) 98 final). Energiatõhusus on oluline eelkõige komisjoni taastekavas[1] kindlaks määratud meetmete puhul, mida tuleb kajastada
riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades.
[23] COM(2020) 456 final.
[24] SWD(2016) 402 final.
[25] Vt https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/3_en_autre_document_travail_service_part1_v3.pdf.
[26] Soojusenergia jäeti algsetest sätetest välja, mille tulemusel piirdus nende sätete kohaldamisala elektri ja gaasiga. Hiljem jäeti sätete
kohaldamisalast välja ka elekter, mis on nüüd reguleeritud uuesti sõnastatud elektrienergia direktiiviga (EL) 2019/944 (https://eur-lex.europa.
eu/legal-content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2019.158.01.0125.01.EST&toc=OJ:L:2019:158:TOC).
[27] Vt näiteks soovituse lisa punktid 1.1 ja 1.3 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1574946822907&uri=CELEX:
32019H1660).
[28] C(2019) 6625 final.
[29] https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/final_report_of_assessment_of_the_implementation_status_and_effectivenes.pdf.
[30] https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/bitstream/JRC115314
/assessement_of_progress_made_by_member_states_in_relation_to_article_19_final.pdf.
44
45
Teie 30.11.2020 nr 16.5/20-3310/-1T
Riigikantselei
[email protected] Meie 28.01.2021 nr 2-13/20-7305
Stenbocki maja Rahukohtu 3
15161, Tallinn
Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avalikele
konsultatsioonidele energiatõhusust käsitleva
direktiivi 2012/27/EL läbivaatamise ja muutmise
kohta ning taastuvatest energiaallikatest toodetud
energia kasutamise edendamist käsitleva
direktiivi (EL) 2018/2001 läbivaatamise kohta
Esitame 4.veebruari 2021. a Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni
avalikele konsultatsioonidele energiatõhusust käsitleva direktiivi 2012/27/EL läbivaatamise ja
muutmise kohta ning taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist
käsitleva direktiivi (EL) 2018/2001 läbivaatamise kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
/*Lisad:
- Vabariigi Valituse protokollilise otsuse eelnõu
- Seletuskiri - energiatõhususe ja taastuvenergia direktiivide läbivaatamine
- Lisa 1. Energiatõhususe direktiivi küsimustik
- Lisa 2. Taastuvenergia direktiivi küsimustik
- Lisa 3. Kaasamise tabel
- Lisa 4. Kaasatud huvigruppide nimekiri
Kadi Avingo
625 6491
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
SELETUSKIRI
Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avalikele konsultatsioonidele energiatõhusust
käsitleva direktiivi 2012/27/EL läbivaatamise ja muutmise kohta ning taastuvatest
energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist käsitleva direktiivi (EL)
2018/2001 läbivaatamise kohta
Ülevaade ja eesmärk
2019. aasta lõpus esitas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) teatise Euroopa roheline
kokkulepe1, milles on määratletud Euroopa Liidu (edaspidi EL) eesmärk saavutada
ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa ühiskond, kus aastaks 2050 on
saavutatud kliimaneutraalsus ja ressursside jätkusuutlik kasutus ning tagatud piisav
majanduskasv. 2020. a septembris avaldas komisjon 2030. aasta kliimaeesmärgi kava teatise2,
milles tegi ettepaneku sätestada uus 2030. aasta eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside
(edaspidi KHG) netoheidet võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 55% võrra. Vabariigi
Valitsus otsustas oma 13. oktoobri 2020. a istungil, et toetab EL-üleselt 2030. aasta KHG
heitkoguste vähendamist vähemalt 55%-ni võrreldes 1990. aastaga, et saavutada 2050. aastaks
ELis kliimaneutraalsus tasakaalustatud, õiglasel, realistlikul ja mõistlikul viisil. See uus
eesmärk kiideti ELi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide poolt heaks 10.-11. detsembril
2020. a toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel. Eesti võttis juba 2017. aastal riikliku
eesmärgi vähendada 2030. aastaks KHG heidet 70% võrreldes 1990. aastaga, mis on ELis üks
ambitsioonikamaid.
ELi liikmesriikide riiklikes energia- ja kliimakavades (edaspidi REKK) esitatud prognooside
kohaselt saavutatakse ELis 2030. aastaks liikmesriikide olemasolevate ja täiendavate poliitikate
ning meetmete täielikul rakendamisel 41% KHG heitkoguste vähendamist võrreldes 1990.
aastaga3, millest ei piisa uue ELi eesmärgi saavutamiseks. Uue KHG netoheite vähendamise
eesmärgi saavutamiseks vaatab komisjon 2021. aasta juuniks läbi kõik täiendava
heitevähendamise eesmärgi saavutamiseks asjakohased poliitikavahendid ja teeb vajaduse
korral ettepanekud nende muutmiseks. Meetmed koondatakse paketti „Eesmärk 55“, mis
hõlmab kõike alates taastuvenergiast kuni energiatõhususe esikohale seadmiseni, ehitisi,
maakasutusust, energia maksustamist, jõupingutuste jagamist, heitkogustega kauplemist ja
paljusid muid õigusakte. Selle raames on komisjon muuhulgas algatanud avalikud
konsultatsioonid energiatõhusust ja taastuvenergiat käsitlevate ELi õigusaktide läbivaatamise
kohta. Praegu tekib üle 75% ELi KHG heitest energiasektoris, seega on taastuvenergia
suuremal kasutuselevõtul koos energiatõhususega oluline roll KHG heite kulutõhusal
vähendamisel. Täpsemad Eesti seisukohad konkreetsete algatuste kohta koostatakse pärast
vastavate eelnõude avaldamist 2021. aasta juunis.
1
Euroopa roheline kokkulepe COM(2019) 640
2
Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine: investeerimine kliimaneutraalsesse tulevikku meie inimeste
hüvanguks COM(2020) 562 final
3
Kogu ELi hõlmav hinnang lõimitud riiklikele energia- ja kliimakavadele COM(2020) 564 final
Energiatõhususe direktiiv
Energiatõhusus on üks viiest energialiidu mõõtmest ja sellel on oluline roll 2030. aasta energia-
ja kliimaeesmärkide saavutamisel. Energiatõhususe direktiiv4 võeti vastu 2012. aastal, et
edendada ELis energiatõhusust, kasutada konkreetsete meetmetega ära olemasolevad
energiasäästuvõimalused ning kõrvaldada tõkked ja turutõrked, mis takistavad energia tõhusat
tarnimist ja kasutamist eri sektorites, et saavutada ELi 2020. aasta energiatõhususe
põhieesmärgid. Energiatõhususe direktiivi esimene, piiratud läbivaatamine toimus 2018. aastal5
paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ raames. Selle läbivaatamise käigus kehtestati
ELi 2030. aasta energiatõhususe põhieesmärgiks vähemalt 32,5%. Direktiivis on ka ette nähtud,
et liikmesriigid peavad kehtestama soovituslikud riiklikud eesmärgid ja panused, et see
põhieesmärk saavutada ning igal aastal aru andma edusammudest nende soovituslike riiklike
energiatõhususe eesmärkide saavutamisel. Samuti sätestab direktiiv nõude, et liikmesriigid
peavad renoveerima aastas 3% oma keskvalitsuse hoonetest (ministeeriumid ja riigiasutused)
vähemalt hoonete energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks ja kohustuse keskvalitsustele
osta energiatõhusaid tooteid, hooneid ja sõidukeid. Direktiiv kohustab ka liikmesriike
saavutama igal aastal uus energiasääst, kehtestades energiatõhususkohustuste süsteemi või
muud poliitikameetmed. Eesti on direktiivi suures osas üle võtnud 2020. aastal, viimased sätted
võetakse üle 2021. aasta esimeses kvartalis.
2030. a kliimaeesmärgi kava teatise mõjuhinnangus rõhutatakse, et uue kõrgema
kasvuhoonegaaside heite vähendamise taseme saavutamiseks tuleb 2030. aastaks oluliselt
tõhustada energiatõhususe alaseid jõupingutusi, suurendades praegust vähemalt 32,5%
eesmärki lõppenergia tarbimise6 puhul 36-37%-le ja primaarenergia tarbimise7 puhul 39-41%-
le. EL-ülese hinnangu kohaselt riiklikele energia- ja kliimakavadele8 pole praegune
energiatõhususe alaste püüdluste tase piisav. Primaarenergia tarbimise puhul jääb puudu 2,8%
ja lõppenergia tarbimise puhul 3,1%. Seetõttu leiab komisjon, et kehtestatud poliitikameetmeid
tuleks oluliselt tõhustada isegi praeguste 2030. aasta energiatõhususe eesmärkide
saavutamiseks.
REKK seab 2030. aasta Eesti soovituslikuks eesmärgiks hoida energia lõpptarbimine tasemel
32 kuni 33 TWh/a ja vähendada primaarenergia tarbimist kuni 14% võrreldes viimaste aastate
tipuga, ehk jõuda 2030. aastaks primaarenergia tarbimisega tasemele 60 TWh/a.
Energiatarbimise kasvu peatamiseks tuleb senisest enam teha, sest kuigi põlevkivi kasutus on
4
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL, 25. oktoober 2012 , milles käsitletakse energiatõhusust,
muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja
2006/32/EÜ
5
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2002, 11. detsember 2018, millega muudetakse direktiivi
2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust
6
Lõppenergia tarbimine on riigis kohapeal tööstus-, transpordi-, teenuste-, põllumajandussektorile ja
kodumajapidamistele tarnitud energia, kuhu ei kuulu energia muundamise sektorile ja energiatööstusele endale
tarnitud energia. Lihtsustatult saab öelda, et energia lõpptarbimise hulka kuulub see energia (elekter, soojus,
kütused), mille Eesti elanikud ja ettevõtjad riigisiseselt ära tarbivad.
7
Primaarenergia tarbimise maht näitab seda kui palju riigis energiat tarbitakse ehk riigi brutosisetarbimist. Seda
nii kodudes ja ettevõtetes kui ka energia tootmisel ja jaotamisel. Sellest tarbimisest lahutatakse maha energia (nt
elektri) eksport. Eksporditud energia tootmiseks kulunud energia jääb meie bilanssi. Primaarenergia tarbimise
hulka kuuluvad näiteks kaod, elektritööstuse omatarve ja toodetud energia eksport. Primaarenergia tarbimise hulka
ei kuulu näiteks põlevkivist kummikute valmistamine, aga seevastu põlevkiviõli tootmine kuulub, kuna toodetakse
kütust. Lihtsustatult saab öelda, et primaarenergia hulka kuulub kogu riigis tarbitud ja toodetud energia (elekter,
soojus, kütused) sh energia lõpptarbimine.
8
Kogu ELi hõlmav hinnang lõimitud riiklikele energia- ja kliimakavadele COM(2020) 564 final
oluliselt vähenenud (2019. a vähenes see veerandi võrra võrreldes 2018. a), siis kasvanud on
puitkütuste siseriiklik kasutus ning ka transpordikütuste kasutus on pigem kasvu- kui
kahanemistrendis. Aastaks 2030 peame kahekordistama rekonstrueeritava korterelamute pinna
ja kolmandiku võrra suurendama keskvalitsuse hoonete rekonstrueeritud pinda. Viimase viie
aasta jooksul on keskvalitsuse hooneid rekonstrueeritud 0,5 mln m2 ulatuses ja vaja on
rekonstrueerida veel 0,88 mln m2 keskvalitsuse hoonete pindu, sh aastaks 2030 eesmärgi 3%/a
täitmiseks peab rekonstrueeritud saama 0,72 mln m2.9
Energiatõhususe direktiivi läbivaatamise ja muutmise protsess koosneb kahest osast. Esimese
sammuna hindab komisjon energiatõhususe direktiivi kehtivat raamistikku alates direktiivi
jõustumisest 2012. aastal, välja arvatud nende elementide puhul, mida 2018. aastal juba
muudeti. Seejärel plaanib komisjon hindamise järelduste põhjal otsustada, mida tuleb
energiatõhususe direktiivis ühtlustada, tugevdada, täiendada või muuta, et kõrvaldada
allesjäänud vajakajäämised ELi 2030. aasta energiatõhususe eesmärkide osas ja saavutada ELi
kõrgem eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55%. Mõju
hindamisel vaadeldakse kogu direktiivi, sh 2018. aastal muudetud artiklite mõju. Käesoleva
avaliku konsultatsiooni küsimustik on kättesaadav leheküljelt
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12552-EU-energy-
efficiency-directive-EED-evaluation-and-review/public-consultation (vastamise tähtaeg
9.02.2021). Vastused küsimustikule on lisatud seletuskirjale eraldi failina (Lisa 1).
Taastuvenergia direktiiv
Taastuvenergia direktiivi eesmärgiks on kiirendada ELi üleminekut puhtale energiale,
tuginedes mitmesugustele taastuvatele energiaallikatele, nagu tuule-, päikese-, hüdro-, tõusu-
mõõna-, geotermiline, biomassi- ja biokütuseenergia ning viia EL taastuvenergia kasutamisel
ning tehnoloogiate väljatöötamisel ja tootmisel globaalsele juhtpositsioonile. Aastal 2009 seati
esimese taastuvenergia direktiiviga10 eesmärgiks, et 2020. aastaks oleks 20% ELi
energiatarbimisest pärit taastuvatest energiaallikatest. Aastal 2018 lepiti teise taastuvenergia
direktiiviga11 kokku, et 2030. aastaks tuleb 32% ELi energiatarbimisest saada taastuvatest
energiaallikatest. Direktiivi alusel peavad ka liikmesriigid püüdma suurendada kuni 2030.
aastani taastuvenergia osakaalu küttes ja jahutuses igal aastal soovitusliku 1,3% võrra ning
liikmesriikides, kus heitsoojus- ja heitjahutusenergiat ei kasutata, 1,1% võrra. Samuti peavad
liikmesriigid püüdma suurendada kuni 2030. aastani taastuvenergia osakaalu kaugküttes ja -
jahutuses igal aastal soovitusliku 1% võrra. Direktiivi kohaselt peab ka iga liikmesriik
kehtestama kütusetarnijatele kohustuse tagada, et taastuvenergia moodustab vähemalt 14%
asjaomase liikmesriigi transpordisektoris tarbitavast energiast. Lisaks sätestab direktiiv
rangemad bioenergia säästlikkuse kriteeriumid. Teise taastuvenergia direktiivi ülevõtmise
tähtaeg liikmesriikidele on 30. juuni 2021. a.
Selleks, et saavutada kasvuhoonegaaside netoheite vähendamine vähemalt 55% võrreldes 1990.
a tasemega, on komisjoni hinnangul vaja kiirendada üleminekut puhtale energiale ning
9
Eesti energiamajandus aastal 2020, kättesaadav
https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_energiamajandus_2020.pdf
10
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ, 23. aprill 2009 , taastuvatest energiaallikatest toodetud
energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema
kehtetuks tunnistamise kohta
11
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001, 11. detsember 2018, taastuvatest energiaallikatest
toodetud energia kasutamise edendamise kohta
suurendada taastuvenergia osakaalu summaarses energia lõpptarbimises 2030. aastaks 38-
40%ni. See 38-40% ületab teise taastuvenergia direktiiviga 2030. aastaks kehtestatud siduvat
ELi tasandi eesmärki. See ületab ka taastuvate energiaallikate osakaalu (33,1-33,7%), mis
saavutatakse juhul, kui liikmesriigid annavad oma riikliku panuse, mis on kindlaks määratud
nende riiklikes energia- ja kliimakavades aastani 2030. Eesti on seadnud endale 2030. aasta
eesmärgiks suurendada taastuvenergia osakaalu vähemalt 42%ni summaarsest energia
lõpptarbimisest12. 2020. a energia lõpptarbimise eesmärk oli Eestil 25%, mis täideti juba 2011
aastal. 2018. aastal moodustas taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest juba 30%. 2030.
aasta sihttaseme saavutamiseks tuleb suuremad ponnistused teha taastuvenergias tuuleenergia
potentsiaali kasutusele võtul ja transpordisektori taastuvenergia eesmärgi täitmisel sõidukite
elektrifitseerimise ja biokütuste kasutusega.
Joonis 1. Eesti taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises üldiselt ja sektorite kaupa. Aasta 2020 numbrid
põhinevad prognoosidel. Prognoosidest tuleb lahutada statistikakaubanduse raames teistele liikmesriikide
müüdud taastuvenergia statistilised kogused.
Käesoleva avaliku konsultatsiooni vastuseid võetakse arvesse teise taastuvenergia direktiivi
läbivaatamisel, eelkõige mõju hindamisel, mille komisjon korraldab selleks, et otsustada, kas
direktiivi on vaja muuta ja millised muudatused oleksid kõige asjakohasemad. Teist
taastuvenergia direktiivi ennast ei hinnata, kuna liikmesriigid ei ole seda veel üle võtnud ega
rakendanud. Käesoleva avaliku konsultatsiooni küsimustik on kättesaadav leheküljelt
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12553-Revision-of-
the-Renewable-Energy-Directive-EU-2018-2001/public-consultation (vastamise tähtaeg
9.02.2021). Vastused küsimustikule on lisatud seletuskirjale eraldi failina (Lisa 2).
12
Summaarne energia lõpptarbimine sisaldab erinevalt energia lõpptarbimisest lisaks ka elektri ja soojuse
tootmisseadmete omatarvet ning kadusid energiavõrkudes.
Koostajad
Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna
taastuvenergia valdkonnajuht Liisa Mällo (
[email protected]), ekspert Tauno Hilimon
(
[email protected]), energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks (
[email protected]) ning
EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Kadi Avingo (
[email protected]).
Valdkonna eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika
asekantsler Timo Tatar (
[email protected]).
Avalikule konsultatsioonile vastamise üldpõhimõtted
Küsimustikule vastamisel lähtume järgmistest Eesti seisukohtadest:
- Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatiste „Kliimaneutraalse majanduse saavutamine
– integreeritud energiasüsteem kliimaneutraalsuse nimel“ ja „Kliimaneutraalse Euroopa
vesinikustrateegia“ kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 12. novembri 2020. a
istungil ja kinnitatud 27. novembril 2020. a Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil);
- Eesti seisukohad Euroopa Ülemkogu 15.-16. oktoobri 2020. a kohtumisel ja Euroopa
Komisjoni teatise „Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine: investeerimine
kliimaneutraalsesse tulevikku meie inimeste hüvanguks“ (COM(2020) 562) kohta (heaks
kiidetud Vabariigi Valitsuse 13.oktoobri 2020. a istungil ja kinnitatud 14. oktoobril 2020.
a Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil);
- Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa roheline kokkulepe“ ja „Euroopa
kliimaseadus“ kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 4. juuni 2020. a istungil ja
kinnitatud 19. juunil 2020. a Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil);
- Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2020–2021 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse
19.11.2019. a istungil).
Eesti seisukohad ja nende põhjendused
1. Energiatõhususe direktiiv
1.1. Leiame, et energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte on oluline Euroopa Liidu
kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisel, kuid põhimõtte rakendamine
peab jääma liikmesriikidele soovituslikuks. Liikmesriikidel peab olema paindlikkus
rakendada põhimõtet parimal võimalikul viisil, võttes arvesse nii riiklikke kui ka
valdkondlikke eripärasid ja investeeringute kulutõhusust. Põhimõtte rakendamisel on
oluline vältida halduskoormuse kasvamist.
Selgitus: Energiatõhususe esikohale seadmine on energialiidu üks peamiseid põhimõtteid, mis
tähendab alternatiivsete kulutõhusate energiatõhususmeetmete võimalikult suurel määral
arvesse võtmist energiasüsteemi kavandamise ning poliitiliste ja investeerimisotsuste puhul, et
muuta energianõudlus ja -pakkumine tõhusamaks, seda eelkõige energia kulutõhusa säästmise
kaudu lõpptarbimises, tarbijast lähtuvate algatuste ning energia muundamise, ülekande ja
jaotamise tõhustamise kaudu, saavutades samas ikkagi nende otsuste eesmärgid.13 See
13
Artikkel 2(18), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1999, 11. detsember 2018, milles käsitletakse
energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ)
nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ,
2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652
ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013
põhimõte on sätestatud ka energiatõhususe direktiivis. Energiatõhususe esikohale seadmise
põhimõtte laialdasemal kasutuselevõtmisel poliitiliste, kavandamis- ja investeerimisotsuste
langetamisel, peab läbivalt säilima riikide otsustusvabadus ja paindlikkus võtta põhimõtte
kõrval arvesse ka muid asjakohaseid tegureid, sh kulutõhusust, ringmajanduse aspekte,
geograafilisi ja klimaatilisi tegureid. Näiteks heitsoojuse kasutamist võimaldavatel
investeeringutel on tähtis, et heitsoojuse allikas asub geograafiliselt küllalt lähedal soojuse
tarbimisele selleks, et oleks tagatud investeeringu kulutõhusus. Näeme, et energiatõhususe
esikohale seadmise põhimõttel on läbivalt oluline roll poliitiliste ja investeerimisotsuste
langetamisel, kuna tähtis on teha otsuseid parimal viisil sealjuures pilguga tulevikku vaadates
ning kliima- ja energiapoliitika eesmärkidega arvestades. Eestis on tavapärane poliitiliste ja
investeerimisotsuste langetamisele eelnev mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõjude
hindamine, mistõttu ei ole siseriiklikult energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte Eestile
mitte midagi uut. Sellegipoolest on oluline põhimõtet ELi õigusaktides rakendada viisil, mis ei
too kaasa märgatavat liikmesriikide halduskoormuse kasvu, näiteks suureneva
aruandluskohustuse näol. Oluline on vältida liimesriikidele selliste kitsaste kohustuste
seadmist, mille tulemusena võib tekkida risk viia ellu investeeringuid, mis pole kulutõhusad,
ega soodusta alternatiivsete investeeringutega võrreldes ELi kliimaeesmärkide täitmist ja
ressursside säästmist.
1.2. Eesti on seisukohal, et Euroopa Liidu ülese energiatõhususe põhieesmärgi
läbivaatamisel tuleb arvestada Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika peamisi sihte
ja nende omavahelisi seoseid. Eesti jaoks on oluline riikliku energiatõhususpanuse
soovitusliku ja sektorite ülese iseloomu säilimine. Leiame, et energiatõhususe
direktiivi muutmisele ja energiatõhususe eesmärkide tõstmisele peab eelnema
põhjalik õigusraamistiku ning mõjude analüüs, mis võtab arvesse riikide
regionaalseid, majanduslikke, geograafilisi, klimaatilisi ja struktuurilisi erisusi,
sealhulgas erinevaid lähtetasemeid.
Selgitus: Energiatõhususe direktiivi artikkel 3 kohaselt kehtestab iga liikmesriik soovituslikud
riiklikud energiatõhususpanused, pidades silmas liidu 2030. aasta põhieesmärki vähendada
energiatarbimist 32,5% ja võttes arvesse, et ELi energiatarbimine ei tohi 2030. aastal ületada
14 806 TWh/a primaarenergiat ja/või 11 118 TWh/a lõppenergiat. Eesti riiklik energia- ja
kliimakava seab 2030. aasta Eesti soovituslikuks eesmärgiks hoida energia lõpptarbimine
tasemel 32 kuni 33 TWh/a ja vähendada primaarenergia tarbimist kuni 14% võrreldes viimaste
aastate tipuga, ehk jõuda 2030. aastaks primaarenergia tarbimisega tasemele 60 TWh/a.
Energiatõhususel on oluline roll EL kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmisel. Seetõttu
on oluline energiatõhususe eesmärgi seadmine viisil, millega oleks parimal võimalikul moel
ELi kliima- ja energiapoliitika eesmärgid (EL kasvuhoonegaaside koguheite vähendamine,
taastuvenergia osatähtsuse tõstmine ja varustuskindluse tagamine) täidetud. Seejuures tuleb
säilitada riikliku eesmärgi soovituslik laad ja riikide otsustusvabadus ning paindlikkus oma
panuste ning riiklike meetmete määramisel riiklikes energia- ja kliimakavades. Liikmesriikidel
peab säilima ka võimalus täita energiatõhususe põhieesmärki viisidel, mis riigi eripärasid
arvesse võttes on kõige olulisemad. Näiteks peab liikmesriigil olema võimalik valida võrdselt
lõpptarbimise vähendamise või primaarenergia säästu panustamise vahel. Erineva
majandusstruktuuriga liikmesriigid saavad panustada energiatõhususse erinevalt – näiteks
suure jääksoojuse (tööstuslike protsessidega kaasnev tavaliselt õhku paisatav soojusenergia)
potentsiaaliga liikmesriikide puhul on primaarenergia sääst soodsam kui niigi tõhusas
lõpptarbimises energiasäästu leidmine. Eesti puhul on näiteks võimalik jääksoojust kasutades
panustada kütuste kasutamise vähendamisse suuremas mahus kui teha seda läbi lõpptarbimise
vähendamise (nt tööstuse või reovee jääksoojuse kasutamine kütuse põletamise asemel). Meile
on oluline energiatõhususe eesmärkide sektorite ülese iseloomu säilimine, mistõttu me ei soovi
eraldi sektoripõhiseid energiatõhususe eesmärke. Erinevate riikide sektoritel on erinev
potentsiaal energiatõhususe eesmärkidesse panustada, mistõttu on oluline säilitada
liikmesriigile vabadus vajadusel ise sektoripõhised energiatõhususe eesmärgid seada. Sellise
lähenemisega on riikidel võimalus panustada energiatõhususe valdkondadesse seal, kus ELi
kliima- ja energiapoliitika eesmärkide, sh energiatõhususe direktiivi eesmärkide, täitmise
potentsiaal on kõige suurem.
Igal liikmesriigil on erinev potentsiaal, lähtetase ja võimalused energiatarbimise
vähendamiseks. Oluline on vältida kiirustatud otsuste langetamist, et hoiduda loodusele ja
majandusele kahjulike eesmärkide seadmisest. Selleks peab energiatõhususe direktiivi
muutmisele eelnema põhjalik mõjude analüüs. Näiteks lähtudes hoonete rekonstrueerimisel
ainuüksi saavutatud energiasäästu hulgast võib tekkida olukord, kus hooneid ei rekonstrueerita
terviklikult ja uuendamata jääb näiteks hoonete ventilatsioonisüsteem, mille uuendamisel või
välja ehitamisel on inimeste tervisele oluline positiivne mõju. Sarnasel juhul, võtmata arvesse
ringmajanduse põhimõtteid, võib hoone renoveerimine hoone eluea jooksul kaasa tuua CO2
heite kasvamise võrreldes vähem tõhusa, kuid süsinikuneutraalset energiat tarbiva hoonega.
Direktiivi võimalikud muudatused peavad aitama kaasa direktiivi lihtsustamisele ja seeläbi
riikide halduskoormuse vähenemisele.
1.3. Oleme seisukohal, et energia lõpptarbimise vähendamist soodustav riiklik siduv
energiasäästukohustus ei vaja karmistamist, kuna kehtiv energiasäästukohustus on
juba praegu liikmesriikidele koormav. Kui otsustatakse kohustust muutma hakata,
peab liikmesriikidel säilima paindlikkus ja otsustusvabadus meetmete ning
metoodikate kujundamisel ja rakendamisel. Oluline on võimaldada liikmesriikidel
võtta energiasäästukohustuse täitmisel arvesse primaarenergia vähenemisse
panustavate meetmete mõju ja lokaalselt omatarbeks toodetud taastuvenergiat.
Näeme vajadust energiasäästu hindamise põhimõtete lihtsustamiseks eesmärgiga
vähendada halduskoormust meetmete mõju hindamisel.
Selgitus: Energiatõhususe direktiivi artiklis 7 on sätestatud liikmesriikidele kohustus saavutada
igal aastal uus energiasääst (1,5% aastasest energiamüügimahust ajavahemikul 2014-2020 ja
0,8% (Maltal ja Küprosel 0,24%) aastasest energia lõpptarbimisest ajavahemikul 2021-2030),
kehtestades energiatõhususkohustuste süsteemi või muud poliitikameetmed. Artiklil 7 põhineb
ligikaudu pool energiatõhususe direktiiviga eeldatavasti saavutatavast energiasäästust. Seda
artiklit muudeti ka energiatõhususe direktiivi läbivaatamisel 2016. aastal (muudatus jõustus 11.
detsembril 2018 ja tuli riikide õigusesse üle võtta hiljemalt 25. juuniks 2020). Leiame, et
artikkel 7 ei vaja uuesti muutmist, kuna kehtiv energiasäästukohustus on juba praegu
liikmesriikidele koormav ja juba 2020. aasta eesmärgi täitmine on mitmetes liikmesriikides
ebatõenäoline14.
14
Komisjoni aruanne ”2020 assessment of the progress made by Member States towards the implementation of
the Energy Efficiency Directive 2012/27/EU and towards the deployment of nearly zeroenergy buildings and
cost-optimal minimum energy performance requirements in the EU in accordance with the Energy Performance
of Buildings Directive 2010/31/EU”, kättesaadav
https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/progress_report_towards_the_implementation_of_the_energy_efficie
ncy_directive_com2020954.pdf
Näeme, et peamiseks probleemiks energiasäästukohustuse täitmisel on meetmete tulemusena
saavutatud energiasäästu mõõtmise keerukus ja ajamahukus. Olemasoleva direktiivi kohaselt
võivad kõik liikmesriigid valida endale sobivad energiasäästu mõõtmise ja arvutamise viisid
ning peavad sellest teavitama komisjoni. Senise energiasäästu poliitika rakendamise kogemuse
põhjal on näha, et nii liikmesriikidel kui ka komisjonil kulub hulgaliselt ressurssi energiasäästu
mõõtmise metoodikate arendamise ja infovahetuse peale. Eesti näitel näeme, et meetmete
energiasäästu hindamise muudab keerukaks meetmete erinevus ja rohkus, mistõttu võib tekkida
olukordi, kus meetmete energiasäästu metoodikate väljatöötamisele kulub rohkem ressursse kui
oleks mõistlik ja põhjendatud. Keerukamate, näiteks transpordi energiasäästu edendavate
meetmete puhul vajab iga tegevus eraldi analüüsimist ja eeldab analüütilise oskusteabe
olemasolu meetme mõju hindamisel. Näeme siinkohal ka olulist arenguvõimalust meetmete
mõju seire siseriiklikul korraldamisel. Oluline on liikmesriikidele pakkuda tuge energiasäästu
arvutamise metoodikate välja töötamisel. Vajadus on luua ühine EL energiasäästu arvutamise
metoodikate andmebaas, mis koondab detailselt ELis liikmesriikide poolt rakendatavaid
energiasäästu arvutamise metoodikaid. Teised liikmesriigid saavad sellisel juhul komisjoni
poolt tunnustatud metoodikaid ka oma riigi vajadustele kohandada, läbi mille ühtlustuvad
liikmesriikides kasutatavad metoodikad ja väheneb ka komisjoni halduskoormus metoodikate
valideerimisel. See laiendaks ka ettevõtlusvõimalusi ning annaks EL turul tegutsevatele
ettevõtetele võimaluse pakkuda ühes riigis toimivaid lahendusi teistes EL riikides.
Liikmesriikidel peab säilima paindlikkus ja otsustusvabadus meetmete ja metoodikate
kujundamisel ja rakendamisel. Energiasäästukohustuse täitmisel peaks olema võimalus
energiasäästukohustuse täitmisel arvesse võtta primaarenergia vähenemisse panustavate
meetmete mõju (näiteks energia efektiivsemat tootmist edendavad meetmed sh tõhusa
koostootmise toetamine) ja lokaalselt omatarbeks toodetud taastuvenergiat ning läbi nende
vähendada energiasäästukohustuse suurust. Näeme, et ühtviisi tähtsad on ka primaarenergia
tõhusust ja taastuvenergia lahenduste laiemat kasutuselevõttu edendavad meetmed, seejuures
on oluline vältida sektoripõhiste või muude liikmesriikide halduskoormust suurendavate
lisaeesmärkide seadmist.
1.4. Eesti toetab kütte- ja jahutusvaldkonnas järk-järgult fossiilkütuste kasutamisest
loobumist. Seejuures on oluline tagada kaugküttevõrkude jätkusuutlikkus ja
konkurentsivõimelisus ning lähtuda kaugkütet kasutavate hoonete energiatõhususe
hindamisel kaugküttesüsteemide energiatõhususest. Oluline on heitsoojuse ja
energiasalvestuse kasutamise potentsiaali hindamine ning majanduslikult mõistlik
rakendamine, sealjuures võttes arvesse küttevajaduse geograafilist lähedust. Näeme
vajadust avada arutelu energiatõhususe direktiivi tõhusa kaugkütte ja -jahutuse
mõiste definitsiooni muutmiseks.
Selgitus: Eesti on ELis kaugkütte kasutuselt esirinnas, ühtlasi on meie taastuvenergia osakaal
kaugküttes üks kõrgemaid ELis. Soojusmajanduses on hea potentsiaal liikuda järk-järgult
süsinikuneutraalse soojusmajanduse suunas. Soojus- ja jahutusturul on võimalik paindlikult
juhtida soojuse- ja jahutuse tarbimist ning integreerida soojus- ja jahutusturg tihedalt
elektrituruga (soojuspumpade kasutamine kaugküttes, jääksoojuse kasutamine jahutamise
tootmises, jne). Energiatõhus ja dekarboniseeritud kaugküttesüsteem panustab kütteallikana
hoone energiatõhususse sarnaselt energiatõhusa taastuvat allikat kasutava lokaalse
kütteseadmega, mistõttu peaks sellise kaugküttesüsteemi energiatõhusust võtma sarnaselt
lokaalsete seadmete panusega ka arvesse hoonete energiatõhususe hindamisel, energiamärgise
arvutamisel ja rekonstrueerimise lahenduse valimisel. Näiteks kaugküttesüsteem, mille
energiatõhusus on summaarselt üle 80% (tootmise ja jaotamise tõhusus kokku) ning mis
kasutab taastuvaid allikaid või jääksoojust, peaks hoone energiamärgise suhtes omama
positiivsemat mõju kui direktiivi senises mõistes tõhus kaugküttepiirkond. Kaugkütte ja -
jahutuse turgude dekarboniseerimisel on tähtis roll energia salvestamisel, tänu millele on
võimalik muidu kaotsi minevat energiat talletada ning hiljem kasutada, seeläbi energia- ja
ressursikasutust tõhustades. Eestis leidub potentsiaali ka heitsoojuse kasutamiseks, eelkõige
tööstustes ja elamutes, seejuures on oluline arvesse võtta heitsoojuse kasutamise
investeeringute kulutõhusust ja soojuse hinna konkurentsivõimet alternatiivsete lahendustega
võrreldes. Oluline on liikuda suunas, kus soojust toodetakse valdavas enamuses kohalikest (sh
biomassi) ja heitmevabadest ning taastuvatest kütustest ning kütusevabadest energiaallikatest.
Näeme vajadust avada arutelu kaugkütte ja -jahutuse mõiste definitsiooni energiatõhususe
direktiivi artiklis 2 muutmiseks, kuna kehtiv definitsioon ei võta piisaval määral arvesse
kaugkütte ja -jahutuse süsteemi summaarset energiatõhusust ega võrku integreeritud
jääksoojust ja taastuvaid allikaid. Lisaks on oluline lähtuda visioonist järk-järgult fossiilkütuste
kasutamisest loobuda. Mõiste definitsiooni muutmisel tuleb sellegipoolest arvesse võtta turu
valmidust, riigi geograafilisi ja klimaatilisi erisusi ning lahenduste kulutõhusust.
1.5. Näeme avalikku sektorit olulise eeskujuna energiatõhususe valdkonna riigisisesel
edendamisel. Oluline on edendada samaaegselt nii keskvalitsuse kui ka kohalike
omavalitsuste hoonefondi terviklikku rekonstrueerimist sarnase järjepidevusega.
Peame kohalike omavalitsuste hoonefondi rekonstrueerimist ja neile iga-aastase
rekonstrueerimise mahu eesmärgi seadmist vajalikuks, kuid leiame, et selline eesmärk
peab olema soovituslik ning tuleb seada liikmesriigi omavalitsuste ülesena.
Selgitus: Avaliku sektori eeskuju energiatõhususe valdkonna edendamisel on kahtlemata
oluline. Eesti keskvalitsuse hoonetest suurima osa moodustavad haridus- ja teadushooned, mille
energiatõhusamaks rekonstrueerimine ja sisekliima parandamine eelisjärjekorras on oluline.
Seni on ka haridus- ja teadushooneid eelisjärjekorras rekonstrueeritud. Sellegipoolest ei saa
vähem oluliseks pidada teiste kasutusotstarvetega hooneid. Nõudega rekonstrueerida aastas 3%
energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastavate keskvalitsuse hoonete kasulikust
üldpõrandapinnast on riik seni toime tulnud, aga rekonstrueerimise mahu tõstmisel näeme
vajadust lisarahastuse järele. Rekonstrueerimise mahu kasv võib kaasa tuua, ressursside
vähesusel, tervikliku rekonstrueerimise languse. Olulisel kohal on kohalike omavalitsuste
hoonefondi rekonstrueerimine. 2015. aasta seisuga oli kohalike omavalitsuste kasutuses 6300
hoonet kogupindalaga 5,6 miljonit ruutmeetrit, millest 4 miljonit ruutmeetrit ei vasta
energiatõhususe miinimumnõuetele ja vajab rekonstrueerimist. Suurema osa rekonstrueerimise
vajadusest moodustavad koolid ja lasteaiad. Tervet kohalike omavalitsuse hoonefondi ei ole
aga otstarbekas olemasoleval kujul rekonstrueerida, vaid tulenevalt rahvastikumuutustest on
mõistlik vastavalt tulevikuvajadustele osa olemasolevaid hooneid ümber ehitada või asendada
väiksemas mahus energiatõhususnõuetele vastavate hoonetega. Seega tuleks energiatõhususe
tagamisel vaadata tervikpilti. Näeme rekonstrueerimise eesmärgi laiendamist kohalike
omavalitsuste hoonefondile pigem soovituslikuna. Eesmärki ei ole mõistlik kohalikele
omavalitsustele kohustuslikuks muuta, kuna portfelli väiksuse tõttu ei ole iga KOVi tasemel
võimalik 3% nõude iga-aastane täitmine ning kollektiivse vastutuse panemine KOVidele kogu
KOV sektori hoonete rekonstrueerimise eesmärgi saavutamiseks ei ole vastutuse jaotumise
tõttu aga võimalik. Sellegipoolest on kohalikes omavalitsustes oluline rekonstrueerimise
eesmärgi seadmine ja mahtude jälgimine. Kohalike omavalitsuste hoonefondi renoveerimise
piisavust tuleks hinnata keskselt ja omavalitsuste üleselt.
Rekonstrueerimiste käigus ei saa prioriteediks seada ainuüksi säästetud energiat või
rekonstrueeritud ruutmeetrite arvu, oluline on lisaks võtta arvesse rekonstrueerimise
ökoloogilist jalajälge/CO2 mõju, tervisesäästlikku sisekliimat ja asularuumi funktsionaalsuse
parandamist. Oluline on seejuures eelistada hoonete terviklikku rekonstrueerimist ja selleks
tagada järjepidev rekonstrueerimise toetamine. Keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste
hoonete ühtse renoveerimismahu tagamine toob kaasa parema järjepidevuse riigi hoonefondi
renoveerimisel ja mõjub positiivselt regionaalsele arengule ning energiatõhususe valdkonnale.
2. Taastuvenergia direktiiv
2.1. Eesti toetab taastuvenergeetika sektori senisest suuremat tähtsustamist ning
taastuvenergia direktiivi ülevaatamist, et täita Euroopa Liidu kliimapoliitika
eesmärke, kuid muudatused peavad hõlmama eelkõige tegevusi, mis aitavad
hõlbustada taastuvenergia kasutuselevõttu erinevates sektorites ja luua taastuvenergia
tehnoloogiate ning lahenduste arendamiseks ühtsed turureeglid.
Selgitus: Taastuvenergia tempokam kasutuselevõtt energia tootmiseks ning tarbimiseks on üks
hõlpsamaid viise kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning energia- ja
kliimaambitsioonide täitmiseks. Eestis on head tingimused ja potentsiaal välja arendada ning
võtta kasutusele senisest rohkem taastuvenergia lahendusi valdkondade üleselt, sh lisaks
energeetikasektorile ka põllumajandussektoris, transpordisektoris, elamumajanduses.
Taastuvenergia direktiiviga kaasnevad võimalikud muudatused peavad piirduma üksnes nn
uute teemadega, mida on vaja Euroopa rohelise kokkuleppe algatuste raames käsitleda. Näeme,
et taastuvenergial tuginev energiaturgude elektrifitseerimine võimaldab turge efektiivselt
dekarboniseerida, seega tuleb senisest enam rõhku panna ning tõhusalt ära kasutada kõiki
võimalusi edendada taastuvenergial põhinevat elektritootmist. Taastuvenergial põhinevale
elektritootmisele aitab kaasa näiteks maismaa -ja meretuuleparkide efektiivsuse hüppeline
areng ning ka väiksemad pargi rajamise kulud. Taastuvenergia toodangu suurenemise ning
seeläbi fossiilkütustest sõltuvuse vähenemise saavutame vaid juhul, kui on loodud
taastuvenergia arendamiseks sobiv investeerimis- ning regulatiivne keskkond, mille loomisesse
peavad panustama nii kõik valdkonnaga kokkupuutuvad ametkonnad kui ka kohalikud
omavalitsused.
2.2. Toetame Euroopa Liidu ülese 2030. aasta taastuvenergia eesmärgi tõstmist, kuid
eesmärkide tõstmisele peab eelnema põhjalik mõjuanalüüs, sh liikmesriikide tasandil.
Taastuvenergia osakaalu kasv ning energiamajanduse dekarboniseerimine on peamine
eesmärk, mille täitmisesse peavad liikmesriigid saama panustada vastavalt oma riigi
eripäradele ja võimekusele. Eesti ei toeta taastuvenergia osakaalu suurendamiseks
täiendavaid sektoripõhiseid siduvaid eesmärke, sh tehnoloogiate ja kütuste põhiseid
eesmärke. Sektoraalseid eesmärke peab olema võimalik täita ka liikmesriikide vahelise
statistikakaubanduse teel.
Selgitus: Taastuvenergia eesmärkide tõstmise, sh tõstmise ulatuse ja suurendatud ambitsiooni
saavutamise viiside või üksikasjade üle otsustamisel tuleb analüüsida ja kaaluda kõiki EL-i
regulatsioone ja nende mõjusid kogumis, mitte neid eraldiseisvalt ja ükshaaval. Eesmärkide
täitmiseks sh eesmärkide täitmiseks vajalike trajektooride seadmisel peab säilima paindlikkus,
mis võtab arvesse liikmesriikide eripärasid ning eksisteerivaid kitsaskohtasid, mis mõjutavad
oluliselt taastuvenergia tehnoloogiate kasutuselevõtu, tootmisüksuste rajamise ajakulu ning
investeeringute mahte. Näiteks tuuleenergia arendamise nn pudelikaelad on põhiliselt seotud
õiguslike kitsaskohtadega, riigikaitseliste ning looduskaitseliste piirangutega, kohalike elanike
vastuseisuga ning nendest tulenevate arendusriskidega, mille leevendamine võtab aega
erinevalt. Samuti vajab parandamist väliskapitali kättesaadavus projektide elluviimisel. Selliste
kitsaskohtade ja piirangute ületamine nõuab Euroopa Komisjoni selgeid suuniseid kõigile
liikmesriikidele. Suuniste väljatöötamine peab lähtuma põhimõttest, et kliimapoliitika
eesmärkide saavutamise võimalikkus sõltub otseselt taastuvenergiaks sobilike alade leidmise
ning seejuures läbi mõistlike kompromisside leidmise erinevate piirangute vahel, tagades
erinevate energia- ja kliimapoliitika eesmärkide tasakaalu. Transpordis kasutatavate kütuste
juures peaks lähtuma tehnoloogianeutraalsuse printsiibist, kus Euroopa Liidu regulatsioonid
peavad looma kõikidele märkimisväärselt KHG emissiooni vähendavatele kütustele (sh
elektrifitseerimine, vedel-, gaas-, vesinik- ja sünteetilised kütused) võrdsed
konkurentsivõimalused. See soodustaks ja võimaldaks kõikide KHG-neutraalsete või KHG
emissioone märkimisväärselt vähendavate transpordilahenduste turule tulekut või kasutust.
Taastuvatest energiaallikatest toodetud transportkütuste statistikaga kauplemine peaks olema
lubatud ka riikide vahel, et soodustada alternatiivkütuste arengut seal, kus selleks on parimad
võimalused.
2.3 Peame oluliseks, et liikmesriikidel oleks võimalik metsa majandamise tulemusena
tekkivat tööstuslikuks tootmiseks sobimatut puitu kasutada bioenergia tootmiseks ning
et seda arvestataks taastuvenergia sihttaseme saavutamisel. Näeme, et taastuvenergia
eesmärgil bioressursi kasutamise säästlikkuse kriteeriumite taasavamine, sh
karmistamine, ei ole põhjendatud. Eesti ei saa nõustuda biomassi kasutavate
tootmisseadmete tehniliste parameetrite ja nende parameetrite rakendamise
tähtaegade avamisega muudatusteks, kuna taastuvenergia arengu tagamiseks tuleb
säilitada ja luua stabiilne pikaajaline õiguskeskkond, mis loob ettevõtetele
investeerimiskindluse. Juhul kui bioressursi kasutamise säästlikkuse kriteeriume
asutakse muutma, tuleb nende muutmisel juhinduda proportsionaalsuse põhimõttest
ning arvesse tuleb võtta liikmesriikide eripärasid, säästlikkuse kriteeriumite
tagamiseks välja töötatud süsteeme, tõendeid ja andmebaase.
Selgitus: Euroopa Liidus keskmiselt moodustab taastuvenergia osakaalust ligikaudu 60%
bioressursist toodetud energia ning Eestis ligikaudu 80% taastuvenergia osakaalust. Eestis
bioenergeetikas kasutatav biomass on oma olemuselt metsatööstuse jääde, kus energia
tootmiseks kasutatakse vaid madalakvaliteedilist puitu, jäätmeid ja jääke. Seega on tähtis, et
taastuvenergia eesmärkide suurendamise valguses taastuvenergia eesmärgil bioressursi
kasutamise säästlikkuse kriteeriumite osas püsiks õiguslik järjepidevus ning ettenähtav
perspektiiv. Biokütuste säästlikkuse kriteeriumite osas jõuti ELis kokkuleppele alles 2018.
aasta lõpus taastuvenergia direktiivi EL 2018/2001 läbirääkimiste käigus, mille põhimõtete
ülevõtmine liikmesriikide õigusruumi on hetkel käsil, tähtajaga 2021 suvi, millest tulenevalt
minimeeritakse mittesäästlikust tootmisest saadud metsa biomassi kasutamist energia
tootmiseks. Ühtlasi tuleb kasutada kõrge efektiivsusega tootmistehnoloogiat või parimat
võimalikku tehnoloogiat ning vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid teataval määral ja
teatavate tootmisvõimsuste juures. Sellest johtuvalt näeme, et on ebaotstarbekas alles
rakendamata kriteeriume eos muuta, enne kui pole jõutud nende rakendamisega kaasnevat mõju
hinnata. Ühtlasi ei saa Eesti nõustuda biomassi kasutavate tootmisseadmete tehniliste
parameetrite ja nende parameetrite rakendamise tähtaegade avamisega muudatusteks.
Energeetikas tehakse investeeringuid väga pikas perspektiivis ning selline hektilisus läbi
kriteeriumite muutmise iga paari aasta tagant õigusruumis vähendab potentsiaalseid
investeeringuid ja huvi taastuvenergia sektori vastu, mis raskendab omakorda
kliimaeesmärkide täitmist. Juhul, kui bioressursi säästlikkuse kriteeriume asutakse muutma,
peavad muudatused võtma arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ning võtma arvesse suure
metsade osakaaluga liikmesriikide eripärasid, säästlikkuse kriteeriumite tagamiseks välja
töötatud süsteeme, tõendeid, sh andmebaase, ning võimaldataks ka edaspidi säästvalt toodetud
biomassi kasutamist ühe taastuvenergiaallikana, tehes seda mõistlikul ja jätkusuutlikul viisil
keskkonda ning elurikkust täiendavalt kahjustamata.
2.4. Taastuvenergia arendamisel tuleb tagada tarbijatele igal ajal kättesaadav ja
taskukohane energia, mistõttu tuleb taastuvenergia laialdasema kasutuselevõtuga
korrelatsioonis panustada ka energiaturgude digitaliseerimisse, energia juhtimise ning
salvestamise turgude ja teenuste arendamisse.
Selgitus: Taastuvenergia osakaalu suurendamisel peab liikmesriikidel säilima õigus ja võimalus
elektrisüsteemi tasakaalustamiseks ning varustuskindluse säilitamiseks. Juhitamatute
tehnoloogiate (nt tuult ja päikest kasutavad tehnoloogiad) üha suurem pealetung nõuab
liikmesriikidelt järjest rohkem paindlikkust sellega kaasnevate mõjudega toimetulekuks nii
varustuskindluse kui turgude toimimise vaatevinklist. Bioenergeetika, võimaldades juhitava
iseloomuga tehnoloogiate kasutust (nt koostootmisjaamad), panustab varustuskindluse
säilimisse ning aitab vältida fossiilkütuste kasutamist perioodidel, kui tuule- ja päikeseenergia
ei kata tarbimisnõudlust. Lisaks bioenergia kasutamisele tuleb enam tähelepanu pöörata ka
energiasalvestust ja energiatarbimise juhtimise lahendusi soosiva turukeskkonna arendamisele.
Juhitavad võimsused panustavad elektrisüsteemi suuremasse varustuskindlusesse ning
muuhulgas hoiavad ära suuremad volatiilsused turuhinnas. Energia juhtimist võimaldavate
tehnoloogiate ja teenuste kasutuselevõtu edendamiseks tuleb luua soodustav ning paindlik
keskkond. Näiteks rohevesiniku tootmiseks saadav taastuvenergia kasutamise tõendamiseks
võib rakendada paindlike massibalansi süsteemil põhinevaid loogikaid (nt määratud tarnete
otselepingud tootjate ja tarbijate vahel) ning rakendada peaks saama kõiki taastuvenergia
üksusi, mitte vaid täiendavaid taastuvenergia installatsioone.
Arvamuse saamine
Käesolevatele konsultatsioonidele vastamiseks küsiti sisendit Keskkonnaministeeriumilt,
Maaeluministeeriumilt ja Rahandusministeeriumilt. Konsultatsioonide küsimustikud saadeti ka
arvamuse saamiseks lisas 4 loetletud organisatsioonidele. Saabunud sisendid ja nendega
arvestamine on välja toodud seletuskirja lisas 3 esitatud kaasamise tabelis.
Lisa 3. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel
Energiatõhususe direktiiv
Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine
Eesti Energia Vastused küsimustikule: Täielikul arvestatud
küsimused 2.1, 2.2,
Eesti 2.3, 2.5
Energia_energiatõhusus.pdf Osaliselt arvestatud
Küsimustele vastamisel on lähtutud eelkõige järgnevatest kommentaaridest: küsimused: 2.7, 2.16,
Guiding principle of energy efficiency policies should be that they are best planned and implemented on 3.19, 3.30
national level. EU should focus on EU-wide and international issues, such as harmonising technical
standards for appliances and building materials, energy labelling etc. Energy efficiency is a transitional policy
the importance of which will gradually decrease over time as we get closer to the climate-neutrality target
and the share of renewable energy in the energy mix is taking over all other sources.
"(Energy) Efficiency First" should be regarded as an overall guiding principle which could serve as the point
of departure for all activities aimed at raising public awareness and better communication. However it should
not be downgraded by setting requirements or obligations.
Taking into account rapid deployment of renewable electricity and high potential of electrification of different
sectors (transport, heating and cooling, etc), carbon content of electricity should be significantly lowered.
Keskkonnaministeerium Vastused küsimustikule: Küsimuse 2.7 vastus
arvestatud osaliselt,
Review of ülejäänud küsimused
EED_17_11_2020_EN_KeM.pdf arvestatud täielikult.
Maaeluministeerium Leiame, et EL-i taseme seaduste ja nõuete välja töötamisel tuleb arvesse võtta geograafilisi erisusi. Näiteks ehitusele seatud Arvestatud.
piirangud võivad olla ühes riigis asjakohased, kuid teises mitte. Võib-olla oleks asjakohane näiteks nõuded hoonete
energiatõhusele siduda klimaatiliste parameetritega. Järgnevalt toome välja oma seisukohad ka avalike konsultatsioonide
inglise keelsete ankeetide küsimuste vastuste kujul ja/või küsimuste kommentaaride kujul:
Consultation on the Review and the Revision of Directive 2012/27/EU on Energy Efficiency
Part I – Questions of general nature
1. Assessing the implementation and the effectiveness of the Energy Efficiency Directive
1.6 To what extent has the EED stimulated energy efficiency efforts in the following sectors?
( 1 = to a very little extent and 5 = to a very large extent)
No opinion
1 2 3 4 5
Buildings
Heating and cooling
Industry
Information and communication technologies (ICT)
Transport
Agriculture
Services (i.e. commercial and public)
2. Assessing possible options for revising the Energy Efficiency Directive (EED) in view of contributing to the 55% climate
target for 2030 and addressing the ambition gap in the final NECPs
* 2.7 In which sectors would additional energy efficiency efforts be most needed to achieve a higher energy efficiency
ambition for 2030? (multiple options possible)
Buildings
Heating and cooling
Industry
Information and communication technologies (ICT)
Transport
Agriculture
Services (i.e. commercial and public)
Other (please specify)
Maaeluministeeriumi seisukoht: Põllumajandus pigem mitte, kuna energiamahukus on suhteliselt väike ning peamine
energiakasutus tuleneb kütustest, kus on energiatõhususe asemel rohkem ruumi senisest enam biometaani kasutamisel.
Taastuvenergia direktiiv
Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine
Eesti Elektritööstuse Liit 1. Liit toetab taastuvenergia arendamise eesmärkide suurendamist 2030 aasta perspektiivis, samas eeldab see Arvestatud.
põhjendatud vajadust pöörata kordades suuremat tähelepanu EL-i heitmekaubanduse välistele sektoritele nagu
transport ja põllumajandus. Transport ja põllumajandus peavad panustama kordades rohkem 2030 kliimaeesmärkide
saavutamisesse kui varasemalt on ette nähtud.
2. Liit toob välja asjaolu, et tuleb suurendada piiriülest koostööd taastuvenergia projektide arendamisel ja luua tuleb
pikaajalised turupõhised investeerimist võimaldavad finantsinstrumendid. Mahukate taastuvenergia projektide (nt
avameretuulepargid) realiseerimiseks eelduseks on uute kauplemis piirkondade avamist või olemasolevate
ühendamise kaalumist vältimaks võimalikke suuri hinnakõikumisi.
3. Liit ei saa nõustuda biomassi säästlikkuse kriteeriumide avamisega, et muuta neid. Elektritööstus vajavad arenguks
stabiilset pikaajaajalist õiguskeskkonda, mis tekitaks investeerimiskindluse. Direktiiv võeti vastu alles kaks aastat tagasi
ja selle ülevõtmise tähtaeg ei ole saabunudki, seetõttu ei ole antud tegevus põhjendatud. Kui soovitakse Green Deal’i
raames käsitleda muudatusi siis peaks need olema väga konkreetselt sellest ka kantud.
4. Liit ei nõustu biomassi kasutavate tootmisseadmete tehniliste parameetrite ja nende parameetrite kehtestamise
tähtaegade muutmisega. Elektritööstuse investeeringud on väga pikaajalised siis tootmisseadmetele esitatud
kehtestatud parameetrites muudatuste tegemine on põhjendamatu kuivõrd direktiiv ise võeti vastu alles 2 aastat
tagasi.
5. 5. Lähtudes ringmajanduse põhimõtete rakendamistest põlevkivi väärindamisel pooldab Liit suurema tähelepanu
pööramist madala süsinikusisaldusega kütuste kasutuse laiendamisele.
Eesti Energia Edastan seisukohad, mille me kujundasime taastuvenergia direktiivi muutmiseks korraldatud avaliku konsultatsiooni osas. Arvestatud.
Kui lisatud failis esitatud kommentaarid lühidalt kokku võtta, siis meie peamised seisukohad on järgmised:
1. Me ei nõustu biomassi säästlikkuse kriteeriumide avamisega muudatuste tegemiseks. Ettevõtted vajavad arenguks
stabiilset õiguskeskkonda. Arvestades seda, et direktiiv võeti vastu vaid kaks aastat tagasi ja selle ülevõtmise tähtaeg
pole veel saabunudki, siis pole selle avamine oluliste muudatuste tegemiseks mitte kuidagi põhjendatav. Võimalikud
muudatused peavad piirduma üksnes uute teemadega, mida on vaja Green Deal’i raames käsitleda.
2. Me ei nõustu biomassi kasutavate tootmisseadmete tehniliste parameetrite ja nende parameetrite rakendamise
tähtaegade avamisega muudatusteks. Energeetikas tehakse investeeringuid väga pikas perspektiivis. Kuna direktiiv
võeti vastu alles kaks aastat tagasi, siis on tootmisseadmetele esitatud nõuetes muudatuste tegemine praegusel ajal
lihtsalt kohatu.
3. Me tervitame taastuvenergia arendamise ambitsiooni tõstmist 2030 aasta perspektiivis ja peame vajalikuks pöörata
senisest märksa suuremat tähelepanu EL-i heitmekaubanduse välistele sektoritele nagu transport. Transport peaks
panustama märksa rohkem 2030 kliimaeesmärkide saavutamisesse, kui varasemalt planeeritud.
4. Me ei toeta direktiivi tasemel kohustuslike alaeesmärkide, meetmete jms sätestamist. Olukord liikmesriikides on väga
erinev ja seetõttu peaksid eelkõige liikmesriigid hea seisma, et nende riiklikes energia ja kliimakavades sätestatud
eesmärgid saaksid täidetud.
5. Me peame vajalikuks piiriülese koostöö suurendamist taastuvenergia projektide arendamisel ja pikaajalist turupõhist
investeerimist võimaldavate finantsinstrumentide loomist. Suuremahuliste taastuvenergia projektide (näit.
meretuulepargid) võimaldamiseks peame vajalikuks ka uute kauplemispiirkondade avamist või olemasolevate
ühendamise kaalumist vältimaks võimalikke hinnašokke.
6. Lähtudes põlevkiviõlitööstuse plaanidest ringmajanduse vallas pooldame me suurema tähelepanu pööramist madala
süsinikusisaldusega kütuste kasutuse laiendamisele.
Vastused küsimustikule:
Eesti Energia
2020.12.07.RED II-EE commentsCOM.pdf
Eesti Taastuvenergia Eesti Taastuvenergia Koja üldised seisukohad seoses uuendatud taastuvenergia direktiivi taasavamisega Arvestatud.
Koda Käesolevaga esitab Eesti Taastuvenergia Koda (ETEK) oma seisukohad ja kommentaarid taastuvenergia direktiivi (EL) Siseriiklikud
2018/2001 taasavamise protsessis, seoses Euroopa Liidu üldise kliimaambitsioonikuse kasvuga. ettepanekud
teadmiseks võetud.
Olles varasemalt väljendanud ja edastanud teadlaskonna veendumust vajadusest piirata inimtegevusest tingitud
kasvuhoonegaaside heidet vältimaks soovimatut kliimamuutust ning seda võimendavate pöördumatute protsesside
käivitamist, toetab ETEK igakülgselt kliimaambitsiooni lati kõrgemale seadmist ja valdkonna senisest suuremat
tähtsustamist. Mõistetavalt on energeetikasektoril taastuvenergia osakaalu kasvu kaudu eesmärkide täitmises jätkuvalt
keskne roll.
Kasvuhoonegaaside (KHG) emissiooni piiramise eesmärgi suurendamisega kooskõlas tuleb taastuvenergia direktiivi
uuendamise käigus tõsta üldist taastuvenergia eesmärki aastaks 2030, kuivõrd taastuvenergia tempokam kasutuselevõtt nii
elektri- ja transpordisektoris kui ka soojusmajanduses on üks hõlpsamaid viise KHG heite vähendamiseks ning ambitsioonide
kasvu saavutamiseks.
Teiste oluliste valdkondade – kütte- ja jahutussektor ning transport – hulgas on tarvilik eelkõige esile tõsta taastuvelektri
osakaalu suurendamise tähtsust tarbimises, kuivõrd:
a. Eestis on head tingimused ja potentsiaal arendada välja ja võtta kasutusele senisest märkimisväärselt rohkem
taastuvelektri tootmisvõimsusi nii maismaal kui merel, eelkõige tuule- ja päikeseenergia valdkondades.
b. Energiasüsteemide lõimimise, energiatõhususe suurendamise jms tulemusena suureneb just elektrienergia
osatähtsus energiasüsteemis. Taastuvenergial tuginev elektrifitseerimine võimaldab majandust tõhusalt
dekarboniseerida, mistõttu taastuvelektri eesmärgi tõstmine ning sellest tingitud sihipärased tegevused valdkonna
arenguks on iseäranis võimendava iseloomuga.
c. Eestis toodetud elektrienergia on riigile strateegiliselt olulise tähtsusega. Põlevkivist elektri tootmine on oma
märkimisväärse heitejälje tõttu järjekindlalt hääbumas ning Eestist on saanud elektrienergiat importiv riik.
Vastupidise arenguna peab lisanduv taastuvelektri tootmine katma esimese prioriteedina vähemalt Eesti
tarbimisvajaduse.
On oluline, et täiendavate taastuvelektri tootmisüksuste rajamine ennaktempos pälviks Eestis eeltoodut arvestades
prioriteedi.
Võimaldamaks vajalikke arenguid taastuvenergia valdkonnas, on muu hulgas tarvis senisest rohkem rõhutada erinevate
menetluslike protsesside sujuva läbiviimise vajadust uute taastuvenergia tootmisüksuste rajamisel ning olemasolevate
tehnoloogilisel uuendamisel (ingl k repowering). Taastuvenergia direktiivi artikli 16 eesmärgipärane ning tõhus ülevõtmine
Eesti õigusruumi vajab seetõttu erilist tähelepanu. Kõnealuse artikli sisuks olev põhimõte ja vastavad instrumendid on
samaväärselt olulised riigile oma kohustuste täitmise ning ettevõtjatele protsessi tõhususe seisukohast.
On samuti tähtis, et taastuvenergia eesmärgil bioressursi kasutamise säästlikkuse kriteeriumite osas püsiks õiguslik
järjepidevus ning ettenähtav perspektiiv. Teatavasti jõuti säästlikkuse kriteeriumite osas Euroopa Liidus kokkuleppele alles
2018. aasta lõpus nn puhta energia paketi kõneluste käigus ning põhimõtete ülevõtmine liikmesriikide õigusruumi on hetkel
käsil. ETEK hinnangul ei ole mõistlik alustada selle mahuka protsessiga sisuliselt algusest.
Olenemata sellest, et hetkel on kõnealuste taastuvenergia sektorile kohalduvate eesmärkide täpsed sihttasemed
läbirääkimiste faasis, on ETEK veendunud, et Eestile tuleb kasuks juba tänaseid tegevusi, plaane ja valikuid tehes arvestada
eos senisest kõrgema ambitsiooniga. Valdkonna prioriteetse arengu suunamiseks on oluline leida sünergia koroonakriisi
taastevahendite kasutamise ning rohepöörde elluviimise vahel.
ETEK hindab kõrgelt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna jätkuvat panust energiapoliitika
rakendamisse Eestis, seejuures kaasates ning arvestades valdkondlike huvirühmadega.
Vastused küsimustikule:
REDII konsultatsiooni
ankeet ETEK 7.12.2020.pdf
Eesti Õliühing Eesti Õliühingu esialgne tagasiside üleskutsele panustada Taastuvenergia Direktiivi muutmise avalikule konsultatsioonile Arvestatud.
riikliku vastuse koostamisse
Euroopa Komisjon algatas Roheleppes sätestatud Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmiseks avaliku konsultatsiooni
Taastuvenergia Direktiivi (edaspidi RED) ülevaatamiseks tähtajaga 9. veebruar 2020.
24.11.2020 kutsus majandus- ja kommunikatsiooniministeerium erinevaid osapooli, sh Eesti suurimaid transpordikütuste
tarnijaid ühendavat MTÜ-d Eesti Õliühing, üles Komisjoni küsimustikule otse vastama, samuti teavitama ministeeriumi
olulistest aspektidest, mis eraldi rõhutamist vajavad.
Palume vastuste koostamisel võtta arvesse alljärgnevat:
1. Transpordis kasutatavate kütuste juures peaks lähtuma tehnoloogianeutraalsuse printsiibist – nii RED kui ka kõik
muud Euroopa Liidu regulatsioonid peaks looma kõikidele märkimisväärselt KHG emissiooni vähendavatele
kütustele (sh vedel-, gaas-, vesinik- ja sünteetilised kütused) võrdsed konkurentsivõimalused.
2. Tehnoloogianeutraalsuse printsiip ning selle järgimine soodustaks ja võimaldaks kõikide KHG-neutraalsete või KHG
emissioone märkimisväärselt vähendavate transpordilahenduste turule tulekut või kasutust – sh jätkusuutlikud
biokütused, vesinikkütused ning sünteetilised kütused.
Kahjuks täna kehtivad regulatsioonid – eelkõige EL-i määrus nr 2019/631 – annavad elektrisõidukitele
märkimisväärse ning põhjendamata turueelise võrreldes teiste KHG-neutraalsete võimalustega. Leiame, et vastuses
(3.6.8 punkti all olevas tekstikastis) tuleks rõhutada, et elektrifitseerimine ei ole ainuke võimalus transpordisektori
KHG emissiooni vähendamiseks ja ELi regulatsioonide tasandil tuleb tagada võrdne kohtlemine ka teistele KHG-
neutraalsetele lahendustele.
3. Transpordisektorit käsitlevate sätete juures tuleks arvestada, et RED-i kõrval mõjutavad sektorit oluliselt ka teised
ELi regulatsioonid – eelkõige uute sõiduautode ja kaubikute CO2 standardid (EL-i määrus nr 2019/631), aga ka
Jagatud Kohustuste Määrus (EL-i määrus nr 2018/842) ning Raskeveokite CO2 standardid jne. Näiteks uutele
sõiduautodele ja kaubikutele täna kehtestatud ja tulevikus – siis juba loodetavasti tehnoloogianeutraalselt (vt punkt
1 ja 2) – kehtestatavad CO2 standardid suurendavad järgmise kümnendi jooksul märkimisväärselt taastuvenergia
osakaalu ELi transpordisektoris. Seetõttu peaks transpordi taastuvenergia eesmärgi (14%) tõstmise, sh tõstmise
ulatuse ja suurendatud ambitsiooni saavutamise viiside või üksikasjade, üle otsustamisel analüüsima ja kaaluma
kõiki EL-i regulatsioone ja nende mõjusid kogumis, mitte neid eraldiseisvalt ja ükshaaval.
Loodame, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium arvestab eeltoodut. MTÜ Eesti Õliühing on valmis tegema
täiendavalt igakülgset koostööd riiklike vastuste koostamise protsessis.
Keskkonnaministeerium Vastused küsimustikule: Arvestatud.
Review of
RED_17_11_2020_EN_KeM.pdf
Maaeluministeerium Leiame, et EL-i taseme seaduste ja nõuete välja töötamisel tuleb arvesse võtta geograafilisi erisusi. Näiteks ehitusele seatud Arvestatud.
piirangud võivad olla ühes riigis asjakohased, kuid teises mitte. Võib-olla oleks asjakohane näiteks nõuded hoonete
energiatõhusele siduda klimaatiliste parameetritega. Järgnevalt toome välja oma seisukohad ka avalike konsultatsioonide
inglise keelsete ankeetide küsimuste vastuste kujul ja/või küsimuste kommentaaride kujul:
Consultation on the Review of Directive 2018/2001/EU on the promotion of the use of energy from
renewable sources
1. General questions on the review and possible revision of the Renewable Energy Directive
1.4 In which sectors do you think additional efforts to increase the use of renewable energy are most needed for a
potentially higher renewables target for 2030? (multiple answers possible)
Electricity
Gas
Heating and cooling
District heating and cooling
Buildings
Services (including ICT)
Industry
Transport
Agriculture
Other
Maaeluministeeriumi seisukoht: Keeruline on ühte sektorit välja tuua. Põllumajanduses on vajalik taastuvenergia osakaalu
suurendada, kuid kuna energiamahukus võrreldes muude sektoritega väike, siis ei anna see kokku väga suurt efekti võrreldes
muude nimetatud sektoritega.
1.6 Do you think the level of the 2030 Union target for renewable energy should be raised within the range indicated in
the 2030 Climate Target Plan (38 - 40%)?
Yes
No, it should be higher than 40%
Other
Maaeluministeeriumi seisukoht: Näiteks avameretuuleparkide projektide elluviimise aeg on u 10 aastat. Liialt kõrge eesmärk
sunnib suuri projekte korraga kiirustades ellu viima, milletõttu võime põhjustada pöördumatuid keskkonnakahjustusi ja ka
tugevalt mõjutada majandustegevusi.
2. Technical questions on Transversal Energy System Integration Enablers
2.1 How important do you consider the following measures to build a more integrated energy system?
Not very important
Very important
Not important
Important
Apply the Energy-Efficiency-First principle across the whole energy system
Increase the mobilisation of waste heat, for instance from industry or data
centres
Accelerate the deployment of smart district heating and cooling networks
that use renewable energy and thermal storage
Accelerate the use of renewable energy in buildings
Accelerate the use of renewable electricity in industry
Accelerate the use of renewable electricity in the transport sector
Accelerate the production of renewable liquid fuels
Accelerate the production of sustainable biogas and biomethane
Increase the production and use of renewable hydrogen
Accelerate the digitalisation of the energy system
3. Technical questions on specific sectors
3.1 RENEWABLES IN ELECTRICITY
3.1.5 Do you think modifying REDII would be appropriate in order to further promote offshore renewable energy, following
the adoption of the EU Offshore Renewable Strategy?
3000 character(s) maximum
Only in case and to the extent that this is necessary to align it with the Offshore Renewable Strategy. In this
case, multi-use of sea areas (that is, sea areas can also be used for traditional activities such as fishing) needs
to be the basis for any further promotion.
Lisa 4: Kaasatud huvigrupid
Energiatõhususe direktiivi avalik konsultatsioon
Arenguseire Keskus Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate
Eesti Arhitektide Liit Assotsiatsioon
Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Õliühing
Eesti Ehitusinseneride Liit Elektrilevi
Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Elering
Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)
Eesti Elektritööstuse Liit Fortum Eesti AS
Eesti Energia Harjumaa Omavalitsuste Liit
Eesti Gaas Hiiumaa Omavalitsuste Liit
Eesti Gaasiliit Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit
Eesti Infotehnoloogia ja Järvamaa Omavalitsuste Liit
Telekommunikatsiooni Liit Keskkonnainvesteeringute Keskus
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Konkurentsiamet
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda KredEx
Eesti Keemiatööstuse Liit Kunda Nordic Tsement
Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit Läänemaa Omavalitsuste Liit
Eesti Kinnisvarafirmade Liit Lääne-Viru Omavalitsuste Liit
Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing MTÜ Linnalabor
Eesti Korteriühistute Liit Riigi Kinnisvara AS
Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühing Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna
Eesti Linnade ja Valdade Liit Keskus
Eesti Maaülikool Sunly
Eesti Masinatööstuse Liit Tallinna Energiaagentuur
Eesti Omanike Keskliit Tallinna Tehnikakõrgkool
Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon Tallinna Tehnikaülikool
Eesti Ringmajandusettevõtete Liit Tallinna Ülikool
Eesti Soojustehnikainseneride Selts Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon Targa Linna klaster
Eesti Standardikeskus Tartu Regiooni Energiaagentuur
Eesti Taastuvenergia Koda Tartu Ülikool
Eesti Teadusagentuur Tartumaa Omavalitsuste Liit
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon Utilitas
Eesti Tuuletehnoloogia Liit Valgamaa Omavalitsuste Liit
Eesti Vee-ettevõtete Liit Viru Keemia Grupp
World Energy Council Eesti
Taastuvenergia direktiivi avalik konsultatsioon
Taastuvenergia nõukoda, kuhu kuuluvad esindajad järgmistest asutustest ja organisatsioonidest:
Adven Eesti Linnade ja Valdade Liit
Alexela Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon
BaltCap AS Eesti Taastuvenergia Koda
Eesti Biogaasi Assotsiatsioon Eesti Vesinikuühing
Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Veskivaramu
Eesti Energia Eesti Õliühing
Eesti Gaas Elektrilevi
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Eleon AS
Elering Rahandusministeerium
Enefit Green Riigikantselei
Energiasalv Pakri OÜ Saare Wind Energy
Fortum Tartu Sunly
Graanul Invest Tallinna Lennujaam
Kaamos Group Tepsli OÜ
Kaitseministeerium Tuuletraal OÜ
Keskkonnaministeerium Utilitas
Konkurentsiamet Vabariigi Presidendi Kantselei
KPMG Vestman Solar OÜ
Maailma Energeetikanõukogu (WEC Estonia) Viru Keemia Grupp
Mõnus Minek OÜ Välisministeerium
EELNÕU
.......
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja …………… 2021 nr
Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avalikele konsultatsioonidele energiatõhusust
käsitleva direktiivi 2012/27/EL läbivaatamise ja muutmise kohta ning taastuvatest
energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist käsitleva direktiivi (EL)
2018/2001 läbivaatamise kohta
1. Kiita heaks järgmised majandus- ja taristuministri esitatud Eesti seisukohad Euroopa
Komisjoni avalikele konsultatsioonidele energiatõhusust käsitleva direktiivi 2012/27/EL
läbivaatamise ja muutmise kohta ning taastuvatest energiaallikatest toodetud energia
kasutamise edendamist käsitleva direktiivi (EL) 2018/2001 läbivaatamise kohta:
1.1. Energiatõhususe direktiivi läbivaatamine
1.1.1 Leiame, et energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte on oluline Euroopa Liidu
kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisel, kuid põhimõtte rakendamine peab
jääma liikmesriikidele soovituslikuks. Liikmesriikidel peab olema paindlikkus
rakendada põhimõtet parimal võimalikul viisil, võttes arvesse nii riiklikke kui ka
valdkondlikke eripärasid ja investeeringute kulutõhusust. Põhimõtte rakendamisel on
oluline vältida halduskoormuse kasvamist.
1.1.2 Eesti on seisukohal, et Euroopa Liidu ülese energiatõhususe põhieesmärgi
läbivaatamisel tuleb arvestada Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika peamisi sihte
ja nende omavahelisi seoseid. Eesti jaoks on oluline riikliku energiatõhususpanuse
soovitusliku ja sektorite ülese iseloomu säilimine. Leiame, et energiatõhususe direktiivi
muutmisele ja energiatõhususe eesmärkide tõstmisele peab eelnema põhjalik
õigusraamistiku ning mõjude analüüs, mis võtab arvesse riikide regionaalseid,
majanduslikke, geograafilisi, klimaatilisi ja struktuurilisi erisusi, sealhulgas erinevaid
lähtetasemeid.
1.1.3 Oleme seisukohal, et energia lõpptarbimise vähendamist soodustav riiklik siduv
energiasäästukohustus ei vaja karmistamist, kuna kehtiv energiasäästukohustus on juba
praegu liikmesriikidele koormav. Kui otsustatakse kohustust muutma hakata, peab
liikmesriikidel säilima paindlikkus ja otsustusvabadus meetmete ning metoodikate
kujundamisel ja rakendamisel. Oluline on võimaldada liikmesriikidel võtta
energiasäästukohustuse täitmisel arvesse primaarenergia vähenemisse panustavate
meetmete mõju ja lokaalselt omatarbeks toodetud taastuvenergiat. Näeme vajadust
energiasäästu hindamise põhimõtete lihtsustamiseks eesmärgiga vähendada
halduskoormust meetmete mõju hindamisel.
1.1.4 Eesti toetab kütte- ja jahutusvaldkonnas järk-järgult fossiilkütuste kasutamisest
loobumist. Seejuures on oluline tagada kaugküttevõrkude jätkusuutlikkus ja
konkurentsivõimelisus ning lähtuda kaugkütet kasutavate hoonete energiatõhususe
hindamisel kaugküttesüsteemide energiatõhususest. Oluline on heitsoojuse ja
energiasalvestuse kasutamise potentsiaali hindamine ning majanduslikult mõistlik
rakendamine, sealjuures võttes arvesse küttevajaduse geograafilist lähedust. Näeme
vajadust avada arutelu energiatõhususe direktiivi tõhusa kaugkütte ja -jahutuse mõiste
definitsiooni muutmiseks.
1.1.5 Näeme avalikku sektorit olulise eeskujuna energiatõhususe valdkonna riigisisesel
edendamisel. Oluline on edendada samaaegselt nii keskvalitsuse kui ka kohalike
omavalitsuste hoonefondi terviklikku rekonstrueerimist sarnase järjepidevusega. Peame
kohalike omavalitsuste hoonefondi rekonstrueerimist ja neile iga-aastase
rekonstrueerimise mahu eesmärgi seadmist vajalikuks, kuid leiame, et selline eesmärk
peab olema soovituslik ning tuleb seada liikmesriigi omavalitsuste ülesena.
1.2 Taastuvenergia direktiivi läbivaatamine
1.2.1 Eesti toetab taastuvenergeetika sektori senisest suuremat tähtsustamist ning
taastuvenergia direktiivi ülevaatamist, et täita Euroopa Liidu kliimapoliitika eesmärke,
kuid muudatused peavad hõlmama eelkõige tegevusi, mis aitavad hõlbustada
taastuvenergia kasutuselevõttu erinevates sektorites ja luua taastuvenergia
tehnoloogiate ning lahenduste arendamiseks ühtsed turureeglid.
1.2.2 Toetame Euroopa Liidu ülese 2030. aasta taastuvenergia eesmärgi tõstmist, kuid
eesmärkide tõstmisele peab eelnema põhjalik mõjuanalüüs, sh liikmesriikide tasandil.
Taastuvenergia osakaalu kasv ning energiamajanduse dekarboniseerimine on peamine
eesmärk, mille täitmisesse peavad liikmesriigid saama panustada vastavalt oma riigi
eripäradele ja võimekusele. Eesti ei toeta taastuvenergia osakaalu suurendamiseks
täiendavaid sektoripõhiseid siduvaid eesmärke, sh tehnoloogiate ja kütuste põhiseid
eesmärke. Sektoraalseid eesmärke peab olema võimalik täita ka liikmesriikide vahelise
statistikakaubanduse teel.
1.2.3 Peame oluliseks, et liikmesriikidel oleks võimalik metsa majandamise tulemusena
tekkivat tööstuslikuks tootmiseks sobimatut puitu kasutada bioenergia tootmiseks ning
et seda arvestataks taastuvenergia sihttaseme saavutamisel. Näeme, et taastuvenergia
eesmärgil bioressursi kasutamise säästlikkuse kriteeriumite taasavamine, sh
karmistamine, ei ole põhjendatud. Eesti ei saa nõustuda biomassi kasutavate
tootmisseadmete tehniliste parameetrite ja nende parameetrite rakendamise tähtaegade
avamisega muudatusteks, kuna taastuvenergia arengu tagamiseks tuleb säilitada ja luua
stabiilne pikaajaline õiguskeskkond, mis loob ettevõtetele investeerimiskindluse. Juhul
kui bioressursi kasutamise säästlikkuse kriteeriume asutakse muutma, tuleb nende
muutmisel juhinduda proportsionaalsuse põhimõttest ning arvesse tuleb võtta
liikmesriikide eripärasid, säästlikkuse kriteeriumite tagamiseks välja töötatud süsteeme,
tõendeid ja andmebaase.
1.2.4 Taastuvenergia arendamisel tuleb tagada tarbijatele igal ajal kättesaadav ja taskukohane
energia, mistõttu tuleb taastuvenergia laialdasema kasutuselevõtuga korrelatsioonis
panustada ka energiaturgude digitaliseerimisse, energia juhtimise ning salvestamise
turgude ja teenuste arendamisse.
2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud
seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning
teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist
nimetatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Kaja Kallas Taimar Peterkop
Peaminister Riigisekretär