dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avalikele konsultatsioonidele energiatõhusust käsitleva direktiivi 2012/27/EL läbivaatamise ja muutmise kohta ning taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist käsitleva direktiivi (EL) 2018/2001 läbivaatamise kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 28. jaanuar 2021
Viit
2-13/20-7305
Registreeritud
28. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-13 EL õigusloome riiklike positsioonide koordineerimisega seotud kirjavahetus
Toimik
2-13/2021
Vastutaja
Kadi Avingo (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Euroopa Liidu ja rahvusv koostöö osakond)

Failid

  • 📎2-1320-7305 28.01.2021 Väljaminev kiri.asice6989 KB

Sisu (failidest)

Konsultatsioon taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist käsitleva direktiivi (EL) 2018/2001 läbivaatamise teemal Tärniga (*) märgitud väljad on kohustuslikud. Sissejuhatus Käesoleva konsultatsiooni eesmärk on koguda sidusrühmadelt ja kodanikelt arvamusi ja soovitusi seoses võimaliku ettepanekuga vaadata läbi direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (teine taastuvenergia direktiiv). Läbivaatamine peaks toimuma 2021. aastal. Taastuvenergia tootmiseks kasutatakse Maa loodusvarasid, nagu päikesevalgus, tuul, veeressursid (jõed, hoovused ja lained), maapinnast eralduv soojus või biomass. Fossiilkütuste asemel taastuvenergiat kasutades väheneb oluliselt kasvuhoonegaaside heide, mistõttu taastuvenergiat nimetatakse sageli ka puhtaks energiaks. Praegu tekib üle 75% ELi kasvuhoonegaaside heitest energiasektoris, seega on taastuvenergia suuremal kasutuselevõtul koos energiatõhususega oluline roll kasvuhoonegaaside heite kulutõhusal vähendamisel. Tootes rohkem energiat taastuvatest energiaallikatest, suurendatakse ka energiajulgeolekut, luuakse majanduskasvu ja töökohti, vähendatakse õhusaastet (vältides põletamist) ning tugevdatakse ELi juhtpositsiooni tööstuse ja tehnoloogia valdkonnas. Teine taastuvenergia direktiiv vaadatakse läbi seoses Euroopa rohelise kokkuleppega,[1] milles komisjon kohustus vaatama 2021. aastaks läbi asjaomased energeetikaalased õigusaktid ja vajadusel esitama nende muutmise ettepanekud. Komisjon tegi Euroopa rohelises kokkuleppes ettepaneku suurendada 2030. aastaks seatud liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärki 40%-lt vähemalt 50-55%-le, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Komisjon avaldas 17. septembril 2020 oma 2030. aasta kliimaeesmärgi kava, milles on sätestatud ulatuslikule mõjuhinnangule tuginedes uus 2030. aasta eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 55%. Selleks, et saavutada kasvuhoonegaaside netoheite vähendamine vähemalt 55%, on vaja kiirendada üleminekut puhtale energiale ning suurendada taastuvenergia osakaalu summaarses energia lõpptarbimises 2030. aastaks 38-40%ni. See 38-40% ületab teise taastuvenergia direktiiviga 2030. aastaks kehtestatud siduvat liidu tasandi eesmärki, mille kohaselt taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal peab olema vähemalt 32%. See ületab ka taastuvate energiaallikate osakaalu (33,1-33,7%), mis saavutatakse juhul, kui liikmesriigid annavad oma riikliku panuse, mis on kindlaks määratud nende lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades aastani 2030. Peale selle on komisjon vastu võtnud või võtab vastu muud strateegiad, mis sisaldavad mitut olulist kõrgemat kliimaeesmärki toetavat meedet ja mida saaks arvesse võtta teise taastuvenergia direktiivi läbivaatamisel. Nende hulka kuuluvad näiteks 8. juulil 2020 vastu võetud energiasüsteemi lõimimise strateegia[2] ja vesinikustrateegia,[3] 14. oktoobril 2020 vastu võetud renoveerimislaine strateegia[4] ning 1 19. novembril 2020 vastu võetav avamere taastuvenergia strateegia. Peale selle sisaldab Euroopa roheline kokkulepe rohevannet mitte tekitada kahju, selle järgimiseks keskendutakse eelkõige elurikkuse säilitamisele ja õhusaaste vähendamisele. Sellega seoses võttis komisjon 20. mail 2020 vastu ELi elurikkuse strateegia aastani 2030, mis hõlmab ka teise taastuvenergia direktiivi läbivaatamise seisukohast olulisi kohustusi. Käesoleva küsimustiku vastuseid võetakse arvesse teise taastuvenergia direktiivi läbivaatamisel, eelkõige mõju hindamisel, mille komisjon korraldab selleks, et otsustada, kas direktiivi on vaja muuta ja millised muudatused oleksid kõige asjakohasemad. Teist taastuvenergia direktiivi ennast ei hinnata, kuna liikmesriigid ei ole seda 2018. aasta detsembris vastu võetud direktiivi veel üle võtnud ega rakendanud (direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 30. juuni 2021) ning kõnealust direktiivi käsitleva ettepaneku koostamisel 2016. aastal hinnati põhjalikult direktiivi 2009/28/EÜ (esimene taastuvenergia direktiiv). Küsimused on sõnastatud parema õigusloome eeskirjades[5] sätestatud nõudeid järgides. Küsimused on jagatud eri osadesse: küsimused vastaja isiku kohta, üldised küsimused teise taastuvenergia direktiivi läbivaatamise kohta, küsimused energiasüsteemi lõimimise strateegia ja vesinikustrateegia valdkonnaüleste elementide kohta ning tehnilised küsimused teise taastuvenergia direktiivi konkreetsete aspektide kohta, sealhulgas küsimused hoonete ja avamere taastuvenergia kohta kooskõlas renoveerimislaine ja avamere taastuvenergia strateegiaga. Kui Teil mõnes küsimuses arvamus puudub, jätke vastamata. [1] COM(2019) 640 final. [2] https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/energy_system_integration_strategy_.pdf. [3] https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/hydrogen_strategy.pdf. [4] https://ec.europa.eu/energy/topics/energy-efficiency/energy-efficient-buildings/renovation-wave_en#documents. [5] https://ec.europa.eu/info/law/law-making-process/planning-and-proposing-law/better-regulation-why-and-how_et. NB! Vastamisseanss aegub 60 minuti pärast; see on automaatne turvameede. Et andmed kaotsi ei läheks, vajutage enne 60 minuti möödumist ekraani paremas ülanurgas olevat nuppu „Salvesta mustandina“. Seejärel saate vastamist jätkata ja esitada küsimustiku pärast seda, kui olete selle täitmise lõpetanud. Käesolev küsimustik on kättesaadav kõigis ELi keeltes alates 9. detsembrist 2020. Teie andmed * Minu vastus on järgmises keeles: bulgaaria eesti hispaania hollandi horvaadi iiri inglise itaalia kreeka 2 läti leedu malta poola portugali prantsuse rootsi rumeenia saksa slovaki sloveeni soome taani tšehhi ungari * Vastan kui akadeemiline või teadusasutus ettevõtjate ühendus ettevõtja/äriorganisatsioon tarbijaorganisatsioon ELi kodanik keskkonnaorganisatsioon ELi mittekuuluva riigi kodanik vabaühendus avaliku sektori asutus ametiühing muu * Eesnimi * Perekonnanimi 3 * E-posti aadress (ei avalikustata) * Tegevusulatus rahvusvaheline kohalik riiklik piirkondlik * Juhtimistasand kohalik amet kohalik asutus * Juhtimistasand parlament amet asutus * Organisatsiooni nimi kuni 255 tähemärki * Organisatsiooni suurus mikroorganisatsioon (1-9 töötajat) väikeorganisatsioon (10-49 töötajat) keskmise suurusega organisatsioon (50-249 töötajat) suurorganisatsioon (250 või rohkem töötajat) Organisatsioonile läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber kuni 255 tähemärki Kontrollige, kas Teie organisatsioon on registreeritud läbipaistvusregistris. See on vabatahtlik andmebaas organisatsioonidele, kes soovivad mõjutada ELi otsustusprotsessi. * Päritoluriik Märkige enda või oma organisatsiooni päritoluriik. 4 Afganistan Gambia Lõuna-Aafrika Saint Kitts ja Vabariik Nevis Ahvenamaa Ghana Lõuna-Georgia Saint Lucia ja Lõuna- Sandwichi saared Albaania Gibraltar Lõuna-Korea Saint-Martin Alžeeria Grenada Lõuna-Sudaan Saint-Pierre ja Miquelon Ameerika Gröönimaa Luksemburg Saint Vincent Samoa ja Grenadiinid Ameerika Gruusia Macau Saksamaa Ühendriigid Andorra Guadeloupe Madagaskar Sambia Angola Guam Madalmaad Samoa Anguilla Guatemala Malaisia San Marino Antarktis Guernsey Malawi São Tomé ja Príncipe Antigua ja Guinea Maldiivid Saudi Araabia Barbuda Araabia Guinea-Bissau Mali Seišellid Ühendemiraadid Argentina Guyana Malta Senegal Armeenia Haiti Mani saar Serbia Aruba Heard ja Maroko Sierra Leone McDonald Aserbaidžaan Hiina Marshalli Singapur Saared Austraalia Hispaania Martinique Sint Maarten Austria Honduras Mauritaania Slovakkia Bahama Hongkong Mauritius Sloveenia Bahrein Horvaatia Mayotte Somaalia Bangladesh Ida-Timor Mehhiko Soome Barbados Iirimaa Mikroneesia Sri Lanka Belau Iisrael Moldova Sudaan 5 Belgia India Monaco Suriname Belize Indoneesia Mongoolia Süüria Benin Iraak Montenegro Svalbard ja Jan Mayen Bermuda Iraan Montserrat Šveits Bhutan Island Mosambiik Taani Boliivia Itaalia Myanmar/Birma Tadžikistan Bonaire, Sint Jaapan Namiibia Tai Eustatius ja Saba Bosnia ja Jamaica Nauru Taiwan Hertsegoviina Botswana Jeemen Nepal Tansaania Bouvet’ saar Jersey Nicaragua Togo Brasiilia Jordaania Nigeeria Tokelau Briti India Jõulusaar Niger Tonga ookeani ala Briti Kaimanisaared Niue Trinidad ja Neitsisaared Tobago Brunei Kambodža Norfolki saar Tšaad Bulgaaria Kamerun Norra Tšehhi Burkina Faso Kanada Omaan Tšiili Burundi Kasahstan Paapua Uus- Tuneesia Guinea Cabo Verde Katar Pakistan Türgi Clipperton Keenia Palestiina Türkmenistan Colombia Kesk-Aafrika Panama Turksi ja Vabariik Caicose saared Cooki saared Kiribati Paraguay Tuvalu Costa Rica Komoorid Peruu Uganda Côte d’Ivoire Kongo Pitcairn Ühendkuningrii k 6 Curaçao Kongo Põhja-Korea Ühendriikide Demokraatlik hajasaared Vabariik Djibouti Kookossaared Põhja- Ühendriikide Makedoonia Neitsisaared Dominica Kõrgõzstan Põhja- Ukraina Ühendus Mariaanid Dominikaani Kosovo Poola Ungari Vabariik Ecuador Kreeka Portugal Uruguay Eesti Küpros Prantsuse Usbekistan Antarktilised ja Lõunaalad Egiptus Kuuba Prantsuse Uus- Guajaana Kaledoonia Ekvatoriaal- Kuveit Prantsuse Uus-Meremaa Guinea Polüneesia El Salvador Lääne-Sahara Prantsusmaa Valgevene Eritrea Laos Puerto Rico Vanuatu Eswatini Läti Réunion Vatikani Linnriik Etioopia Leedu Rootsi Venemaa Fääri saared Lesotho Rumeenia Venezuela Falklandi saared Libeeria Rwanda Vietnam Fidži Liechtenstein Saalomoni Wallis ja Saared Futuna Filipiinid Liibanon Saint- Zimbabwe Barthélemy Gabon Liibüa Saint Helena, Ascension ja Tristan da Cunha Komisjon avaldab kõik selle avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas lubada vastuste avaldamisel oma andmed avalikustada või jääda anonüümseks. Läbipaistvuse huvides avaldatakse alati vastaja liik (näiteks „ettevõtjate ühendus“, „tarbijate ühendus“ või „ELi kodanik“), päritoluriik, organisatsiooni nimi ja suurus ning sellele läbipaistvusregistris määratud 7 tunnusnumber. Teie e-posti aadressi ei avaldata. Saate valida endale sobivaimad privaatsusseaded. Valitud vastaja liigi järgsed privaatsuse vaikeseaded * Vastuste avaldamise privaatsusseaded Komisjon avaldab selle avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas lubada oma andmed avalikustada või jääda anonüümseks. Anonüümne Vastaja liik, kellena Te selles konsultatsioonis vastasite, Teie päritoluriik ja vastused avaldatakse sellisena, nagu Te need esitasite. Teie nime ei avaldata. Palume mitte lisada vastustesse isikuandmeid. Avalik Teie nimi, vastaja liik, kellena Te selles konsultatsioonis vastasite, Teie päritoluriik ja vastused avaldatakse. * Vastuste avaldamise privaatsusseaded Komisjon avaldab selle avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas lubada oma andmed avalikustada või jääda anonüümseks. Anonüümne Avaldatakse ainult teave organisatsiooni kohta: vastaja liik, kellena Te selles konsultatsioonis vastasite, organisatsiooni nimi, kelle nimel Te vastasite, organisatsiooni tunnusnumber läbipaistvusregistris, organisatsiooni suurus, päritoluriik ja Teie vastused avaldatakse sellisena, nagu Te need esitasite. Teie nime ei avaldata. Kui soovite jääda anonüümseks, palume mitte lisada vastustesse isikuandmeid. Avalik Avaldatakse organisatsiooni ja vastaja andmed: vastaja liik, kellena Te selles konsultatsioonis vastasite, organisatsiooni nimi, kelle nimel Te vastasite, organisatsiooni tunnusnumber läbipaistvusregistris, organisatsiooni suurus, päritoluriik ja Teie vastused avaldatakse. Avaldatakse ka Teie nimi. Olen nõus isikuandmete kaitse sätetega. 1. Üldised küsimused taastuvenergia direktiivi läbivaatamise ja võimaliku muutmise kohta Teise taastuvenergia direktiiviga on loodud üldine raamistik taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamiseks liidus, et saavutada 2030. aastaks ELi siduv eesmärk, mille kohaselt taastuvenergia osakaal peab olema vähemalt 32%. Direktiivis on sätestatud eeskirjad, mis käsitlevad taastuvenergia toetuskavu, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia päritolutagatisi, 8 haldusmenetlusi, taastuvate energiaallikate integreerimist hoonetes, oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimist ja taastuvenergiakogukondi ning taastuvenergia kasutamist küttes ja jahutuses ning transpordis. Samuti on selles sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid bioenergia jaoks. Komisjon avaldas 17. septembril 2020 oma 2030. aasta kliimaeesmärgi kava, milles on sätestatud eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55%. Selle kõrgema eesmärgiga seoses on kavas märgitud, et taastuvenergia osakaal summaarses energia lõpptarbimises peaks olema 2030. aastal 38-40%. s1.1 Kui oluline on Teie arvates taastuvenergia ELi 2030. aasta kõrgemate kliimaeesmärkide ja 2050. aastaks CO2-neutraalsuse saavutamisel? Väga oluline Oluline Mitte eriti oluline Ebaoluline 1.2. Kas teist taastuvenergia direktiivi tuleb Teie arvates muuta? (Võite valida mitu vastusevarianti) Jah, see peab olema ambitsioonikam Euroopa rohelises kokkuleppes ja kliimaeesmärgi kavas sätestatud kõrgemast kliimaeesmärgist tulenevalt Jah, selles tuleb teha rohkem ettekirjutusi, et tagada ELi taastuvenergia eesmärkide saavutamine Jah, selles tuleb teha vähem ettekirjutusi ning anda liikmesriikidele suurem vabadus otsustamisel selle üle, kuidas saavutada taastuvenergia eesmärgid Jah, kuid teha tuleb vaid need muudatused, mis on vajalikud Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide kajastamiseks Ei, see tagab õige tasakaalu ka praegusel kujul Ei, isegi kui mõni valdkond vajaks täiustamist, ei tuleks õigusakti muuta nii ruttu pärast vastuvõtmist Muu Palun täpsustage kuni 3000 tähemärki 1.3. Kui vastasite eelmisele küsimusele „jah“, siis milliseid teise taastuvenergia direktiivi osi tuleks Teie arvates muuta? (Võite valida mitu 9 vastusevarianti) Liidu üldine 2030. aasta eesmärk, mille kohaselt taastuvenergia osakaal peab olema vähemalt 32% Eesmärk, mille kohaselt transpordisektoris peab taastuvenergia osakaal olema 2030. aastaks vähemalt 14% Soovituslik eesmärk suurendada taastuvenergia osakaalu küttes ja jahutuses igal aastal 1,3 protsendipunkti võrra Soovituslik eesmärk suurendada taastuvenergia osakaalu kaugküttes ja - jahutuses igal aastal ühe protsendipunkti võrra ning sätted, mis käsitlevad juurdepääsu kaugküttevõrkudele Sätted selle kohta, kuidas kavandada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrile keskenduvaid toetuskavu Sätted liikmesriikidevaheliste koostöömehhanismide kohta Sätted selle kohta, kuidas edendada taastuvenergia kasutamist hoonetes Sätted, millega lihtsustatakse taastuvenergia projektide arendajate jaoks haldusmenetlusi Nõuded, mis käsitlevad taastuvatest energiaallikatest toodetud energia päritolutagatisi Sätted, mis käsitlevad oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimist ja taastuvenergiakogukondi Biomassist toodetud energia säästlikkuse suurendamise ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid Sätted, mis käsitlevad vähese CO2-heitega säästvaid kütuseid, nagu vähese CO2-heitega vesinik ja sünteetilised kütused, mille puhul kasvuhoonegaaside heide kogu olelusringi jooksul on oluliselt väiksem kui praegu toodetavate kütuste puhul Muu Palun täpsustage kuni 3000 tähemärki Taastuvenergia eesmärkide tõstmise, sh tõstmise ulatuse ja suurendatud ambitsiooni saavutamise viiside või üksikasjade üle otsustamisel tuleb analüüsida ja kaaluda kõiki EL-i regulatsioone ja nende mõjusid kogumis, mitte neid eraldiseisvalt ja ükshaaval. Palun selgitage oma vastust kuni 3000 tähemärki 10 1.4. Millistes sektorites on Teie arvates kõige enam vaja taastuvenergia kasutamise suurendamise alaseid lisajõupingutusi seoses 2030. aasta kõrgema taastuvenergia eesmärgiga? (Võite valida mitu vastusevarianti) Elekter Gaas Küte ja jahutus Kaugküte ja -jahutus Hooned Teenused (sh IKT) Tööstus Transport Põllumajandus Muu Palun täpsustage kuni 3000 tähemärki Keeruline on üht või teist sektorit välja tuua. Kõik sektorid peavad panustama vastavalt võimalustele ja võimekusele. Eraldi sektorite põhiseid eesmärke ei ole tarvilik seada. Oluline on vaadelda tervikuna taastuvenergia osakaalu kasvu lõpptarbimises. 1.5. Kas Te näete võimalusi teist taastuvenergia direktiivi lihtsustada või vähe ndada regulatiivset koormust, sh halduskoormust? kuni 3000 tähemärki Kindlasti tuleks vähendada tehtavate muudatustega regulatiivset sh halduskoormust. Oluline on, et arvesse võetakse liikmesriikide eripärasid sh geograafilisi, klimaatilisi tingimusi. Riigid kellel ei ole võimalik suures mahus taastuvenergiat toota,peab olema võimalik rakendada koostöömehhanisme. 1.6. Kas liidu 2030. aasta taastuvenergia eesmärgi peaks Teie arvates viima 20 30. aasta kliimaeesmärgi kavas märgitud vahemikku (38-40%)? Jah Ei, see peaks olema suurem kui 40% Muu Palun täpsustage kuni 3000 tähemärki 11 1.7. Kas üldine taastuvenergia eesmärk peaks olema siduv ELi või liikmesriigi tasandil? Mõlemal tasandil Üksnes ELi tasandil Üksnes liikmesriigi tasandil Mitte kummalgi tasandil 2. Tehnilised küsimused energiasüsteemi horisontaalse lõimimise võimaldajate kohta Selleks et saavutada kliimaneutraalsus kulutõhusalt, peab energiasüsteem olema arvukate energiakandjate, taristute ja tarbimissektorite osas paremini lõimitud. Energiasüsteemi lõimimise strateegias ja vesinikustrateegias, mille komisjon avaldas juulis, on esitatud visioon, kuidas luua kliimaneutraalsuse jaoks sobiv lõimitud energiasüsteem ja teha vesiniku kasutamisest elujõuline lahendus. See visioon on rajatud kolmele põhisambale: 1) ringluspõhisem energiasüsteem, mille keskmes on energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte, 2) elektri osakaalu kiirem suurendamine energianõudluses, tuginedes suures osas taastuvatel energiaallikatel põhinevale energiasüsteemile, ning 3) taastuvkütuste ja vähese CO2-heitega kütuste, sealhulgas vesiniku kasutamise edendamine sektorites, kus CO2-heidet on keeruline vähendada. 2.1. Kui oluliseks peate järgmisi meetmeid paremini lõimitud energiasüsteemi loomiseks? Mitte Väga Oluline eriti Ebaoluline oluline oluline Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamine kogu energiasüsteemis Heitsoojusenergia, nt tööstusest või andmekeskustest pärit heitsoojusenergia kasutamise suurendamine Taastuvenergiat kasutavate ja soojust salvestavate arukate kaugkütte- ja kaugjahutusvõrkude kasutuselevõtu kiirendamine Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine hoonetes Taastuvelektri kasutuselevõtu kiirendamine tööstuses Taastuvelektri kasutuselevõtu kiirendamine transpordisektoris Taastuvallikatest toodetavate vedelkütuste tootmise kiirendamine 12 Säästva biogaasi ja biometaani tootmise kiirendamine Taastuvallikatest toodetava vesiniku tootmise ja kasutamise suurendamine Energiasüsteemi digiteerimise kiirendamine Kas Teil on mõni muu seisukoht või mõte seoses taastuvate energiaallikate kasutamisega, mis aitaks luua paremini lõimitud energiasüsteemi? Palun täpsustage. kuni 3000 tähemärki Energiatõhusus on oluline, aga see ei tohiks olla ainuke põhimõte ja kindlasti ei tohi see viia ebamõistlike investeeringuteni. Energiasüsteemi lõimimise strateegias soovitatakse liikuda ringluspõhisema energiasüsteemi poole, mille keskmes on energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte. 2.2. Kuidas tuleks energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet Teie arvates kajastada taastuvenergia direktiivis? Väga Ei ole eriti Ei ole Asjakohane asjakohane asjakohane asjakohane Edendada taastuvenergia kasutamist tõhusates madala temperatuuriga küttesüsteemides Edendada soojuse tootmist otse taastuvenergiast või heitsoojusenergiast energia minimaalse muundamisega Edendada soojusenergia salvestamise süsteemide paigaldamist koos taastuvatest energiaallikatest soojust tootvate generaatoritega Edendada taastuvatest energiaallikatest oma tarbeks toodetud soojusenergia tarbimist Edendada tööstusaladelt, andmekeskustest ja muudest allikatest pärit heitsoojusenergia korduskasutamist Edendada taastuvelektri kasutamist lõpptarbimises kõikides sektorites, kus see on kulutõhus Seada esmatähtsaks taastuvelektri tõhus kasutamine, võttes arvesse taastuvenergia muundamise kasutegurit eri 13 lõpptarbimisvaldkondades (nt soojuspumpade kasutegur on ruumide kütmisel suurem kui vesiniku oma) Anda tarbijatele teavet nende ostetava energia energiasisalduse kohta energiakandjate ja sektorite lõikes Seada esmatähtsaks olemasolevate taastuvenergiakandjate kasutamine neis lõpptarbimissektorites, kus nende mõju CO2-heite vähendamisele tarbitud energiaühiku kohta on suurim Muu? Palun täpsustage kuni 3000 tähemärki Energiatõhususe rakendamine erivaldkondades on oluline, kuid ei tohiks ülekaaluda kuluefektiivsuse. Sektorite põhiseid eesmärke energiatõhususe rakendamiseks ei ole mõistlik seada. 2.3. Kui asjakohased oleksid Teie arvates järgmised meetmed, et toetada elektri osakaalu suurendamist energianõudluses? Väga Ei ole eriti Ei ole Asjakohane asjakohane asjakohane asjakohane Valdkondlikud eesmärgid lõpptarbimissektorite elektrifitseerimiseks Täiendavad erimeetmed hoonete elektrifitseerimiseks Täiendavad erimeetmed transpordi elektrifitseerimiseks Täiendavad erimeetmed tööstuse elektrifitseerimiseks Täiendavad erimeetmed tarbijate mõjuvõimu suurendamiseks Suunised liikmesriikidele selle kohta, kuidas käsitleda kõrgeid elektrimakse ja - lõive ning tagada energiaga mitteseotud hinnakomponentide ühtsus energiakandjate lõikes Energiatoodete ja elektrienergia maksustamise kooskõlastamine ELi kliima- ja energiapoliitika eesmärkidega Lisameetmed digitaliseerimise edendamiseks 14 Ühenduste täiendav arendamine Ülekande- ja jaotusvõrkude täiendav arendamine Muu? Palun täpsustage kuni 3000 tähemärki Tuginedes olemasolevale sertifitseerimis- ja jälgitavusraamistikule ning minnes sellest kaugemalegi, on energiasüsteemi lõimimise strateegias ja vesinikustrateegias öeldud, et komisjon kaalub lisameetmeid taastuvkütuste ja vähese CO2-heitega kütuste kasutamise toetamiseks konkreetsetes lõpptarbimissektorites (sh lennunduses ja merenduses) miinimumosakaalude või kvootide võimaliku kehtestamise kaudu, vaadates läbi teise taastuvenergia direktiivi ja toetudes selle valdkondlikele eesmärkidele. Taastuvkütused on säästvad biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused ning taastuvallikatest toodetud vesinik ja taastuvallikatest toodetud sünteetilised kütused. Vähese CO2-heitega kütuste hulka kuuluvad vesinik ja sünteetilised kütused, mille tootmisel kasutatakse eri protsesse, kuid mille puhul kasvuhoonegaaside heide kogu olelusringi jooksul on oluliselt väiksem kui praegu toodetavate kütuste puhul. Nimetatud strateegiate kohaselt muudetakse vesinikukasutuse toetamise kord sihipärasemaks, võimaldades osakaalu või kvoote ainult taastuvallikatest toodetud vesiniku puhul. Strateegiates on öeldud ka seda, et komisjon kavandab põhjaliku terminoloogia kõigi taastuvkütuste ja vähese CO2-heitega kütuste jaoks ning selliste kütuste Euroopa sertifitseerimissüsteemi, mis põhineb eelkõige kogu olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamisel ja säästlikkuskriteeriumidel, tuginedes olemasolevatele, sealhulgas taastuvenergia direktiivi sätetele. 2.4. Kuidas tuleks Teie arvates kohelda vähese CO2-heitega kütuseid, mis ei ole taastuvkütused, kuid mille kasutamisel on kasvuhoonegaaside heide oluliselt väiksem kui fossiilkütuste puhul, nagu taastumatutest allikatest toodetud vesinik ja sünteetilised kütused, mille puhul kasvuhoonegaaside hei de kogu olelusringi jooksul on oluliselt väiksem kui praegu toodetavate kütuste puhul? Nende kasutamist tuleks edendada samavõrd kui taastuvkütuste oma ning seega tuleks need kütused kohustuslikus korras lõimida mis tahes lõpptarbimiseesmärki või -kvooti Nende kasutamist tuleks edendada, kuid vähem kui taastuvkütuste oma Liikmesriikidel peaks olema vabadus otsustada, kas edendada nende kasutamist kõrvuti taastuvkütuste kasutamise edendamisega mis tahes lõpptarbimiseesmärgi või -kvoodi abil Nende kasutamist ei tuleks edendada 15 2.5. Kas Teie arvates tuleks edendada vesiniku ja vesinikust toodetud sünteetiliste kütuste kasutamist? (Võite valida mitu vastusevarianti) Jah, hoolimata nende tootmisel kasutatud allikast Jah, kuid üksnes juhul, kui nad on toodetud taastuvatest energiaallikatest Jah, kuid üksnes teataval tasemel muundumiskao korral Jah, kuid üksnes juhul, kui nad on toodetud ja neid kasutatakse nii, et nende olelusringi jooksul ei teki kasvuhoonegaaside heidet või on tekkiv heide väike võrreldes heitega, mida põhjustab nende kütustega asendatav fossiilkütus Jah, kuid üksnes juhul, kui nende kogu väärtusahel on alternatiivsete energiaallikate ja -kandjatega võrreldes energiatõhusam Jah, kuid üksnes piiratud kasutusotstarvetel, mille puhul alternatiivid puuduvad Ei Muu Palun täpsustage kuni 3000 tähemärki 2.6. Kui asjakohased oleksid Teie arvates järgmised meetmed taastuvate energiaallikate ja vähese CO2-heitega kütuste kasutuselevõtu toetamisel? Väga Ei ole eriti Ei ole Asjakohane asjakohane asjakohane asjakohane Taastuvkütuste ja vähese CO2-heitega kütuste, sealhulgas taastuvallikatest toodetud vesiniku miinimumosakaalud või kvoodid konkreetsetes lõpptarbimissektorites CO2-heite hinnavahelepingud[1] Pakkumise poolel kohaldatavad kvoodid Turupõhised toetuskavad 16 Pakkumise poolel kohaldatavad kasvuhoonegaaside heite põhised eesmärgid [1] CO2-heite hinnavahelepingud on avaliku sektori partneriga sõlmitud lepingud, mille alusel investorile hüvitatakse selgelt CO2- lepingutäitmishinna ja HKSi kohase tegeliku CO2-hinna vahe, millega kaotatakse erinevus kuludes võrreldes tavapärase fossiilkütuste põhise tootmise kuludega. Muu? Palun täpsustage kuni 3000 tähemärki 2.7. Kui olulised on Teie arvates järgimised põhimõtted kõiki taastuvkütuseid ja vähese CO2-heitega kütuseid hõlmava usaldusväärse ja põhjaliku sertifitseerimis- ja kontrollisüsteemi jaoks? (Võite valida mitu vastusevarianti) Mitte Väga Oluline eriti Ebaoluline oluline oluline Sertifitseerimis- ja kontrollisüsteem peaks hõlmama kõiki lõpptarbimissektoreid Sertifitseerimis- ja kontrollisüsteem peaks hõlmama kõiki taastuvkütuseid ja vähese CO2-heitega kütuseid Sertifitseerimis- ja kontrollisüsteemi abil peaks olema võimalik tõendada, et taastuvallikatest pärit vesiniku ja sünteetiliste kütuste tootmisel on kasutatud täiendavat taastuvelektrit Sertifitseerimis- ja kontrollisüsteemi abil tuleks jälgida võimalikult tähelepanelikult tegelikke energiavooge ning tagada taastuvkütuste ja vähese CO2-heitega kütuste tarbimine teatavates liidu sihtsektorites (nt transport), kasutades näiteks massibilansisüsteemi Sertifitseerimis- ja kontrollisüsteemi abil ei tule jälgida tegelikke energiavooge, sest piisab sellest, kui toetada taastuvkütuste ja vähese CO2-heitega kütuste kasutamise edendamist, olenemata sellest, kas kütust tarbitakse liidus, rakendades näiteks kaubeldavate sertifikaatide süsteemi, näiteks päritolutagatiste puhul Sertifitseerimis- ja kontrollisüsteemi abil tuleks jälgida võimalikult tähelepanelikult tegelikke energiavooge vaid taastuvallikatest toodetud vedelkütuste ja vähese CO2- heitega kütuste puhul; maagaasivõrku suunatavate 17 taastuvallikatest toodetud gaaskütuste ja vähese CO2- heitega kütuste puhul on asjakohasem võimaldada rakendada kaubeldavate sertifikaatide süsteemi, nagu päritolutagatiste puhul Sertifitseerimis- ja kontrollisüsteemiga tuleks tagada, et mõju, mida energia muundamine avaldab kasvuhoonegaaside heitele kogu väärtusahelas (nt taastuvelekter, mida kasutatakse vesiniku tootmiseks taastuvallikatest), võetakse täielikult arvesse, vältides topeltarvestust Kui kütuse tootmisel kasutatakse CO2, tuleks sertifitseerimissüsteemis vahet teha kütustel, mille puhul kasutatakse fossiilse päritoluga CO2, ja kütustel, mille puhul kasutatakse mittefossiilse päritoluga CO2 Muud põhimõtted? Palun selgitage kuni 3000 tähemärki 2.8. Praeguse süsteemi kohaselt peavad vaid elektrienergia tarnijad tõendama tarbijatele taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu, kasutades päritolutagatisi. Kas seda kohustust tuleks Teie arvates laiendada taastuvkütuste (nt biogaasi, biometaani või taastuvallikatest toodetud vesiniku) tarnijatele ning võimaluse korral ka vähese CO2-heitega kütuste tarnijatele? Jah, taastuvkütuste tarnijatele Jah, nii taastuvkütuste kui ka vähese CO2-heitega kütuste tarnijatele Ei 2.9. Kas teises taastuvenergia direktiivis sätestatud koostöömehhanisme tuleks Teie arvates laiendada, et hõlmata ka taastuvallikatest toodetud vesinik, olenemata selle lõppkasutusest, et liikmesriigid saaksid toetada taastuvallikatest toodetud vesinikku käsitlevaid projekte teistes liikmesriikides ja kolmandates riikides, arvestades nende riikide toodetavat energiat enda toodetava energiana? Jah Ei 18 Palun selgitage oma vastust kuni 3000 tähemärki ELi 2050. aasta CO2-heite vähendamise stsenaariumides ja muudes rahvusvahelistes aruannetes on osutatud sellele, et lõviosa nõutavast heite vähendamisest tuleb saavutada taastuvenergia, energiatõhususe ja elektrifitseerimise abil. Et saavutada negatiivne heide, mis on vajalik kliimaneutraalsuseni jõudmiseks, ning tegeleda heitega sektorites, kus heite vähendamine on keeruline, võib siiski vaja minna süsinikdioksiidi kogumise tehnoloogiat. 2.10. Süsinikdioksiidi kogumisel ja säilitamisel / kasutamisel ELis peaks olema märkimisväärne roll ... Ei Ei Täiesti ole Nõus ole nõus üldse nõus nõus energiasektori CO2-heite vähendamisel energiamahuka tööstuse (nt kemikaalid, tsement, teras) CO2- heite vähendamisel vesiniku tootmisel (maagaasi põhjal, rakendades süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiat) negatiivse heite saavutamisel / süsinikdioksiidi eemaldamisel, nt rakendades süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiat bioenergia[1] tootmisel või kogudes ja säilitades süsinikdioksiidi otse õhust kogutud CO2 pakkumisel lähteainena muudele tööstusharudele 2.11. Lisaks sellele, kuidas süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist ning kasutamist käsitletakse muudes ELi õigusaktides, kas teist taastuvenergia direktiivi tuleks Teie arvates muuta, et elavdada süsinikdioksiidi kogumist, säilitamist ja kasutamist? Jah Ei Palun täpsustage 19 kuni 3000 tähemärki 3. Tehnilised küsimused konkreetsete sektorite kohta Selles jaos käsitletakse teise taastuvenergia direktiiviga hõlmatud konkreetseid sektoreid ning küsitakse Teie arvamust selle kohta, kas asjaomaseid sätteid tuleks muuta/tugevdada, et suurendada väljavaateid saavutada ELi 2030. aasta kliimaeesmärgid. 3.1. TAASTUVENERGIA ELEKTRITOOTMISES Kõrgemate eesmärkide valguses on oluline kaasata taastuvenergia valdkonna arendamiseks erainvesteeringud. Teises taastuvenergia direktiivis on mitu uut sätet, mille eesmärk on edendada taastuvelektri ostulepingute kasutamist (leping, mille alusel füüsiline või juriidiline isik lepib kokku taastuvelektri ostmises otse energiatootjalt). 3.1.1. Kuidas hindaksite järgmiste meetmete asjakohasust nende allesjäänud tõkete kaotamisel, mis pärsivad taastuvelektri kasutuselevõttu kooskõlas eeldatava nõudluse kasvuga lõpptarbimissektorites? Väga Ei ole eriti Ei ole Asjakohane asjakohane asjakohane asjakohane Edendada veelgi piirkondlikku koostööd taastuvelektri kasutuselevõtul Kiirendada veelgi loamenetlusi Toetada veelgi enam erasektori taastuvelektri ostulepingute kasutuselevõttu Kehtestada keskkonnahoidlike riigihangete kohustuslikud miinimumkriteeriumid ja - eesmärgid seoses taastuvelektriga Toetada veelgi enam energiakogukondade loomist ja oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimist Muu? Palun täpsustage kuni 3000 tähemärki 20 3.1.2. Kuidas saaks Teie arvates edendada veelgi piirkondlikku koostööd taastuvelektri kasutuselevõtul? kuni 3000 tähemärki Suurte avamere tuuleparkide arendamine nõuab kindlasti piirkondlikku koostööd uute (piiriüleste) ülekandeliinide ehitamise, turustruktuuride kohandamise jne abil. Sellega seoses tuleks tugevdada piirkondlikku koostööd põhivõrguettevõtjate vahel. 21 3.1.3. Kui asjakohased oleksid Teie arvates järgmised meetmed erasektori taastuvelektri ostulepingute kasutuselevõtu edendamisel? Väga Ei ole eriti Ei ole Asjakohane asjakohane asjakohane asjakohane Finantslahendused/-instrumendid Haldusalaste/õiguslike tõkete kaotamine Ökomärgiste loomine taastuvatel energiaallikatel põhinevate toodete ostjatele Meetmeid ei ole vaja, turuosalised juba osalevad aktiivselt 22 Muu? Palun täpsustage kuni 3000 tähemärki Avaliku sektori asutused võivad tänu oma ostujõule ja sageli suurele elektritarbimisele olla muutuste tõukejõud. Teine taastuvenergia direktiiv ei sisalda ühtki sätet riigihangete puhul kehtivate taastuvenergiaalaste kohustuste kohta. 3.1.4. Kas avaliku sektori asutustel peaksid olema konkreetsed kohustused, et panustada taastuvenergia tarbimise kõrge taseme saavutamisse? (Võite valida mitu vastusevarianti) Jah, kõik avaliku sektori asutused peaksid olema kohustatud ostma taastuvenergiat Jah, kuid taastuvenergiat peaksid olema kohustatud ostma vaid suuremad avaliku sektori asutused Jah, kuid üksnes juhul, kui see ei maksa rohkem Jah, kuid üksnes juhul, kui keskkonnahoidlik hange toob tõenäoliselt kaasa investeeringud täiendava taastuvenergia tootmisse Ei Palun selgitage oma vastust kuni 3000 tähemärki 3.1.5 Kas Te arvate, et teise taastuvenergia direktiivi muutmine oleks asjakohane, et veelgi edendada avamere taastuvenergia kasutamist pärast ELi avamere taastuvenergia strateegia vastuvõtmist? Oleks asjakohane, kui muudatused puudutaksid ainult avamere strateegiaga seotud küsimusi sh muutmisel peaks kuni lähenema 3000 proportsionaalsuse põhimõtetest ehk mitte liigselt sekkuma riikide töösse. tähemärki Kuid üldiselt õigusaktide muutmine aastapõhiselt ei ole teretulnud, turuosalised vajavad stabiilset regulatiivset keskkonda. 3.2. TAASTUVENERGIA KÜTTES JA JAHUTUSES Teise taastuvenergia direktiivi alusel peavad liikmesriigid püüdma suurendada kuni 2030. aastani taastuvenergia osakaalu küttes ja jahutuses igal aastal soovitusliku 1,3 protsendipunkti võrra. Selle 1,3 protsendipunkti sisse võib arvestada kuni 40% ulatuses heitsoojus- ja heitjahutusenergia allikad. Liikmesriikides, kus heitsoojus- ja heitjahutusenergiat ei kasutata, on iga-aastane kasv, mille saavutamise poole tuleb püüelda, 1,1 protsendipunkti. 23 2030. aasta kliimaeesmärgi kava juurde kuuluvas mõjuhinnangus on märgitud, et taastuvenergia osakaal küttes ja jahutuses jõuab 2030. aastal ligikaudu 40% tasemele. Selleks on vaja suurendada liikmesriikides taastuvenergia osakaalu küttes ja jahutuses märksa rohkem kui 1,3 protsendipunkti aastas. 3.2.1. Kui asjakohased on Teie arvates järgmised meetmed taastuvenergia kasutuselevõtu suurendamisel küttes ja jahutuses? Väga Ei ole eriti Ei ole Asjakohane asjakohane asjakohane asjakohane Suurem energiatõhusus Taastuvatest energiaallikatest (säästev biomass, maasoojusenergia, päikese soojusenergia jne) toodetud soojusenergia otsene kasutamine Taastuvelektri otsene kasutamine (nt elektrilistes soojuspumpades, kasutades ümbritseva keskkonna energiat) Taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside kasutamine Selliste kaugkütte- ja kaugjahutusvõrkude kasutamine, mis suudavad edastada samas süsteemis heitsoojusenergiat ja taastuvatest energiaallikatest toodetud soojusenergiat Muu? Palun selgitage kuni 3000 tähemärki 3.2.2. Kas artiklis 23 ajavahemikuks 2021-2030 kehtestatud praegune soovituslik eesmärk suurendada taastuvenergia osakaalu küttes ja jahutuses aastas keskmiselt 1,3 protsendipunkti võrra (või 1,1 protsendipunkti võrra, kui heitsoojus- ja heitjahutusenergiat ei kasutata) tuleks muuta liikmesriikidele siduvaks? Jah Ei 24 3.2.3. Kas iga-aastast 1,3 protsendipunkti eesmärki tuleks suurendada? Jah, tasemeni, mille tulemusel suureneb taastuvenergia osakaal küttes ja jahutuses kliimaeesmärgi kavas märgitud 40%ni Jah, madalama tasemeni kui tase, mille tulemusel suureneb taastuvenergia osakaal küttes ja jahutuses kliimaeesmärgi kavas märgitud 40%ni Jah, kõrgema tasemeni kui tase, mille tulemusel suureneb taastuvenergia osakaal küttes ja jahutuses kliimaeesmärgi kavas märgitud 40%ni Ei Teise taastuvenergia direktiivi alusel ei saa kütte- ja jahutuseesmärgi puhul arvesse võtta ei kütte ja jahutuse jaoks kasutatavat taastuvelektrit ega taastuvelektri abil toodetud vesinikku ja sünteetilisi kütuseid; arvesse läheb vaid taastuvatest energiaallikatest toodetud soojusenergia. 3.2.4. Kas Teie arvates tuleks kütte- ja jahutuseesmärgi puhul arvesse võtta taastuvelektrit, mida kasutatakse kütte ja jahutuse jaoks? Jah Ei 3.2.5. Kas Teie arvates tuleks kütte- ja jahutuseesmärgi puhul arvesse võtta taastuvelektri abil toodetud vesinikku ja sünteetilisi kütuseid, mida kasutatakse kütte ja jahutuse jaoks? Jah Ei Kehtivas teise taastuvenergia direktiivi artiklis 23 on esitatud loetelu meetmetest, mida liikmesriigid võivad võtta taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks küttes ja jahutuses. Need on taastuvate energiaallikate füüsiline lõimimine tarnitavate kütuseallikate hulka, otsesed ja kaudsed leevendusmeetmed (nt taastuvenergial põhinevate küttesüsteemide paigaldamine) ning muud poliitikameetmed, nt fiskaalmeetmed ja rahalised stiimulid. 3.2.6. Kas direktiivis esitatud loetelu meetmetest, mida liikmesriigid saavad kasutada, et suurendada taastuvenergia osakaalu küttes ja jahutuses, tuleks Teie arvates laiendada või täpsustada? Jah Ei 25 Palun täpsustage kuni 3000 tähemärki 3.2.7. Kas need meetmed tuleks Teie arvates siduvaks muuta? Jah Vaid mõni neist Ei Palun selgitage oma vastust kuni 3000 tähemärki 3.2.8. Kui asjakohased on Teie arvates järgmised meetmed taastuvenergia osakaalu suurendamisel küttes ja jahutuses? Väga Ei ole eriti Ei ole Asjakohane asjakohane asjakohane asjakohane Hinnakujundusvahendid (maksud, lõivud ja tasud) ELi suunised taastuvenergiapõhise kütte ja jahutuse toetuskavade kohta Energiatarnijate taastuvenergiapõhise kütte ja jahutuse alased kohustused Kütte- ja jahutusseadmete rangem reguleerimine, millega kujundatakse järk- järgult välja olukord, kus turule lastakse üksnes taastuvenergiapõhine ja kliimaneutraalne küttetehnoloogia Hoonete kütte- ja jahutussüsteeme käsitlevad siduvad eeskirjad Asjakohase tasandi (kohalik, omavalitsuse, piirkonna tasand) kohustuslikud küttekavad ja nende elluviimine, et tagada taastuvenergiapõhise kütte ja jahutuse eesmärgi saavutamine Ettevõtete kütte ja jahutuse alaste energiaostulepingute tugevdamine 26 Muu? Palun täpsustage kuni 3000 tähemärki 3.2.9. Millised järgmistest meetmetest võiksid olla Teie arvates asjakohased julgustamaks avaliku sektori asutusi selgitama välja taastuvenergiapõhised kütte- ja jahutusvõimalused ning planeerima nende kasutamist? Väga Ei ole eriti Ei ole Asjakohane asjakohane asjakohane asjakohane Rangem kohustus hinnata energiatõhususe direktiivi artikli 14 lõike 1 ja teise taastuvenergia direktiivi artikli 15 lõike 4 kohase põhjaliku kütte ja jahutuse hindamise raames võimalusi kasutada küttes ja jahutuses taastuvenergiat Eraldi kohustus hinnata teise taastuvenergia direktiivi alusel võimalusi kasutada küttes ja jahutuses taastuvenergiat Kütte ja jahutuse CO2-heite vähendamist käsitlevad kohustuslikud pikaajalised strateegiad, mis sisaldavad siduvaid vahe- eesmärke ja meetmeid, kus on arvesse võetud koostoimet muude poliitikameetmetega, nagu energiatõhususe direktiivi artikli 14 lõike 1 kohane põhjalik kütte ja jahutuse hindamine ning hoonete energiatõhususe direktiivi muutva direktiivi artikli 2a kohased pikaajalised hoonete renoveerimise strateegiad Muu? Palun täpsustage kuni 3000 tähemärki 3.3. TAASTUVENERGIA KAUGKÜTTES JA -JAHUTUSES Tõhusal kaugküttel ja -jahutusel võib olla oluline roll taastuvenergia kasutamise edendamisel küttes ja jahutuses. Teise taastuvenergia direktiivi alusel peavad liikmesriigid püüdma suurendada kuni 2030. aastani taastuvenergia osakaalu kaugküttes ja -jahutuses igal aastal soovitusliku ühe protsendipunkti võrra. Teine võimalus on tagada, et kolmandast isikust tarnijad saavad ühendada taastuvenergia ning 27 heitsoojus- ja heitjahutusenergia kaugkütte- ja kaugjahutusvõrkudesse ning et nad saavad seda energiat müüa (v.a mõne üksiku erandi korral). Eesmärk suurendada taastuvenergia osakaalu igal aastal keskmiselt ühe protsendipunkti võrra on võimalik saavutada heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamisega kaugküttevõrkudes (heitsoojusenergia paindlikkus). 3.3.1. Kas praegune ajavahemikuks 2021-2030 kehtestatud soovituslik eesmärk suurendada taastuvenergia osakaalu kaugküttes ja -jahutuses aastas keskmiselt ühe protsendipunkti võrra tuleks muuta siduvaks? Jah Ei 3.3.2. Kas praegust soovituslikku eesmärki suurendada taastuvenergia osakaalu kaugküttes ja -jahutuses aastas keskmiselt ühe protsendipunkti võrra tuleks suurendada? Jah Ei Palun selgitage, kui palju kuni 600 tähemärki 3.3.3. Kui asjakohased on Teie arvates järgmised meetmed heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise edendamisel kaugkütte- ja kaugjahutusvõrkudes? Väga Ei ole eriti Ei ole Asjakohane asjakohane asjakohane asjakohane Kaugkütte- ja kaugjahutusvõrkude käitajate kohustus ühendada heitsoojus- ja heitjahutusenergia tarnijad Märkimisväärses koguses heitsoojus- ja heitjahutusenergiat tootvate tööstus- ja teenustesektori ettevõtjate (nt andmekeskuste) kohustus teha oma heitsoojus- ja heitjahutusenergia kättesaadavaks kaugkütte- ja kaugjahutusettevõtjatele 28 Asjaomastele pädevatele asutustele kehtestatud nõue julgustada tööstus- ja teenustesektori ettevõtjaid tegema koostööd Asjaomastele pädevatele asutustele kehtestatud nõue koostada vajalikud kavad (küttekavad, energiakavad, energiataristukavad, ruumilised planeeringud jne), poliitikameetmed ja eeskirjad, mis võimaldavad kasutada heitsoojus- ja heitjahutusenergiat kaugvõrkudes Konkreetne heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise eesmärk Muu? Palun täpsustage kuni 3000 tähemärki 3.3.4. Kas taastuvatest energiaallikatest toodetud soojusenergiat tarnivate kolmandate isikute juurdepääsu kaugküttevõrkudele tuleks Teie arvates parandada? Jah Ei Palun selgitage oma vastust kuni 3000 tähemärki 3.3.5. Millised järgmistest meetmetest oleksid Teie arvates asjakohased tarbijate õiguste suurendamisel kaugkütte- ja kaugjahutusvõrkudes? Väga Ei ole eriti Ei ole Asjakohane asjakohane asjakohane asjakohane Tarbijatele, sh väikese sissetulekuga ja haavatavatele tarbijatele, kaugkütte ja - jahutuse energiatõhususe ning taastuvenergia osakaalu kohta parema teabe andmine 29 Kütte ja jahutuse hindade ning hinnakomponentide (nt energia ning võrgukulud, -maksud, -lõivud) tarbijate jaoks läbipaistvamaks muutmine Tarbijatele kehtestatud süsteemist lahkumise[1] eeskirjade tugevdamine Võrgu sees taastuvenergiapõhisele lahendusele ülemineku hõlbustamine tarbijate jaoks kas ühe ostja mudeli, kolmanda isiku juurdepääsu või päritolutagatiste kaudu Võimaldada tarbijatel suunata taastuvatest energiaallikatest toodetud soojusenergia või heitsoojus- ja heitjahutusenergia võrku (tootvate tarbijate õigused) [1] Teine taastuvenergia direktiiv võimaldab tarbijatel lahkuda kaugkütte- või kaugjahutussüsteemist, mis ei ole tõhus või mis ei muutu tõhusaks 31. detsembriks 2025, et toota taastuvatest energiaallikatest ise soojus- või jahutusenergiat. Muu? Palun täpsustage ja/või selgitage oma vastuseid eelnevatele küsimustele. 3.3.6. Kui asjakohased on Teie arvates järgmised meetmed kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide paremal lõimimisel üldisesse energiasüsteemi? Väga Ei ole eriti Ei ole Asjakohane asjakohane asjakohane asjakohane Parem koordineerimine elektri ja gaasi põhivõrguettevõtjate ja jaotusvõrguettevõtjatega, et planeerida võrku tehtavaid investeeringuid ja tagada taastuvenergia kasutamise maksimeerimiseks paindlikkus Taastuvatest energiaallikatest toodetud soojusenergia salvestamist takistavate tõkete kaotamine Paindlike taastuvenergia tootmise võimaluste (nt soojuspumbad, koostootmine, elektrienergiast soojusenergia tootmine) kasutamise edendamine Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide parem lõimimine ELi riiklikes ja kohalikes energiataristukavades 30 Erinevatest taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri ja soojusenergia parem lõimimine linnaplaneerimises 3.4. TAASTUVENERGIA HOONETES Hoonete arvele langeb 40% ELi energiatarbimisest, kusjuures 50-80% sellest energiast kulub küttele ja jahutusele. Kolm neljandikku hoonete küttest ja jahutusest põhineb endiselt fossiilkütustel. ELi olemasolevad hooned peaksid saama 2050. aastaks CO2-neutraalseks. Renoveerimislaine algatuse eesmärk on tõsta praegust madalat renoveerimismäära kõikjal ELis ning kiirendada ELi olemasolevate hoonete muutmist energiatõhusateks ja vähese CO2-heitega hooneteks 2050. aastaks. Sellele kaasa aitamiseks nõutakse teises taastuvenergia direktiivis, et liikmesriigid kehtestaksid hooneid käsitlevates õigusaktides ja eeskirjades meetmed taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu suurendamiseks hoonete sektoris, kuid direktiivis ei ole sätestatud selle jaoks ühtki konkreetset eesmärki ega taset. Taastuvenergia osakaal hoonete energiatarbimises on keskmiselt 23,5%. 3.4.1. Kas liikmesriigid peaksid Teie arvates ette nägema taastuvenergia miinimumosakaalu uute hoonete või põhjalikult renoveeritud hoonete energiatarbimises? Jah Jah, kuid üksnes uute hoonete puhul Jah, kuid üksnes põhjalikult renoveeritud hoonete puhul Ei 3.4.2. Kui jah, siis kui suur osa hoone tarbitavast energiast (vähemalt) peaks Teie arvates olema pärit taastuvatest energiaallikatest? 10% 20% 30% 40% 50% 100% Muu Palun täpsustage kuni 3000 tähemärki 31 3.4.3. Kui asjakohased on Teie arvates järgmised meetmed selle tagamisel, et hoonete kütte- ja jahutussüsteemid põhineksid üha enam taastuvenergial ja fossiilkütuste kasutamisest järk-järgult loobutakse? Väga Ei ole eriti Ei ole Asjakohane asjakohane asjakohane asjakohane Taastuvenergia miinimumosakaalu kindlaksmääramine (vt punkt 3.4.1) teises taastuvenergia direktiivis ning hooneid käsitlevate õigusaktide ja eeskirjade vastavuse tagamine Loa- ja haldusmenetluste lihtsustamine taastuvenergia lahenduste lõimimiseks hoonetes Taastuvenergia miinimumosakaalu kindlaksmääramine riigi olemasolevate hoonete kütte- ja jahutussüsteemides Konkreetsete taastuvenergiat käsitlevate nõuete kehtestamine piirkonna või naabruskonna tasandil (energiasäästupiirkonnad) Elektri, kütte ja jahutuse puhul kohaldatavate, oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimist käsitlevate teise taastuvenergia direktiivi sätete laiendamine Tarbijatele antava teabe täiustamine ning hoonete kütte- ja jahutusseadmetes taastuvenergia kasutamise meetmete kättesaadavuse parandamine, eriti väikese sissetulekuga ja haavatavate kodumajapidamiste jaoks Muu? Palun täpsustage kuni 3000 tähemärki Katki mineku korral hoone küttesüsteem tavaliselt asendatakse. Katki minek toimub tavaliselt talvel ja eeldab kiiret reageerimist, mistõttu tehakse mitteoptimaalne otsus sama, üldjuhul fossiilkütusel põhineva seadmega asendamise kasuks. Küttesüsteemide planeeritud asendamise korral saaksid tarbijad teha teadlikke valikuid ning teha ettevalmistusi taastuvenergiapõhise ja tõhusama küttesüsteemi paigaldamiseks. 3.4.4. Kui asjakohased on Teie arvates järgmised meetmed küttesüsteemide asendamise edendamisel, eelkõige silmas pidades fossiilkütustel põhinevate 32 seadmete asendamist taastuvenergiapõhiste küttesüsteemidega? Väga Ei ole eriti Ei ole Asjakohane asjakohane asjakohane asjakohane Küttesüsteemi asendamine tuleks kooskõlastada hoone renoveerimisega ning see peaks alati aset leidma hoone põhjaliku renoveerimise korral ning mis tahes muul kriitilisel hetkel hoone olelusringis, kui tekib vajadus teha renoveerimistöid energiatõhususe parandamiseks[1] Hoonete renoveerimise programmidega (riigi, omavalitsuse ja piirkonna tasandil) tuleks toetada eeskätt küttesüsteemide ajakohastamist taastuvenergia tehnoloogia kasutuselevõtu kaudu Energiatõhususe sertifikaatides ja küttesüsteemide ülevaatuste raames tuleks kindlaks määrata soovituslikud kuupäevad, etapid ja võimalikud valikud taastuvenergiapõhiste küttesüsteemide paigaldamiseks Riiklikes hoonete renoveerimise strateegiates tuleks eraldi käsitleda üleminekut fossiilkütustelt taastuvenergiapõhisele ja kliimaneutraalsele küttele ning seonduvaid investeerimiskavu Fossiilkütustel põhinevate küttesüsteemide asendamine taastuvenergiapõhiste ja muude kliimaneutraalsete (nt heitsoojusenergial põhinevate) süsteemidega peaks olema osa hoonete renoveerimise programmides ja linnauuendusprogrammides rakendatavatest naabruse ja piirkonna põhistest lähenemisviisidest Teavituskampaaniates tuleks keskenduda ka küttesüsteemide asendamise programmidele, andes asjakohast nõu ja teavet, sealhulgas rahastamis- ja avaliku sektori toetuse saamise võimaluste ja lahenduste kohta Digitaliseerimine peaks tagama varajase hoiatamise remondi-/hooldusvajadusest 33 [1] Kriitiline hetk võib olla teatav toiming (nt hoone müük, rentimine või üürimine, hoone refinantseerimine või hoone kasutusotstarbe muutmine) või renoveerimine (nt juba kavandatud ulatuslikum energiaga mitteseotud renoveerimine). Muu? Palun täpsustage kuni 3000 tähemärki 3.5. TAASTUVENERGIA KASUTAMINE TÖÖSTUSES Tööstus on suur energiatarbija - selle arvele langeb 25% lõppenergia tarbimisest. Praegu ei ole ühtki konkreetset sätet ega eesmärki, mis oleks seotud taastuvenergia kasutamisega selles sektoris. Komisjoni energiasüsteemi lõimimise strateegias ja vesinikustrateegias on toodud tööstus siiski esile kui majandussektor, kus tuleb teha kiireid edusamme, et suurendada taastuvenergia kasutamist, olgu taastuvatest energiaallikatest toodetud soojusenergia otsese kasutamise või elektrifitseerimise kaudu või asendades lähteaine ja kütusena kasutatavad fossiilkütused taastuvkütustega ja vähese CO2-heitega kütustega. 3.5.1. Kas tööstusel või teatud tööstussektoritel peaks Teie arvates olema kohustus kasutada teatavas miinimumkoguses taastuvenergiat? Jah, tööstusel üldiselt Jah, kuid üksnes konkreetsetel sektoritel Ei Palun märkige, millistel kuni 3000 tähemärki 3.5.2. Kui asjakohased on Teie arvates järgmised lisameetmed taastuvenergia kasutamise edendamisel tööstuses? Väga Ei ole eriti Ei ole Asjakohane asjakohane asjakohane asjakohane Taastuvenergiapõhiste tööstusparkide/- klastrite loomine Tehniline tugi, sh koolitus ja oskuste arendamine, taastuvenergia kasutuselevõtuks ja lõimimiseks väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes 34 Spetsiaalsed innovatsiooniprogrammid taastuvenergia- ja elektripõhiste tootmisprotsesside arendamiseks Energiatõhususe direktiivi alusel nõutavad energiaauditid, mis peaksid hõlmama ettevõtetes kasutatavat taastuvenergiat Lihtsustatud loamenetlus ja haldustugi taastuvenergia kasutuselevõtuks ettevõtetes, sealhulgas energia tootmiseks käitises ja selle lähedal, ning ettevõtete taastuvelektri ostulepingud Hinnavahelepingud CO2-heiteta toodete ja teenuste jaoks Muu? Palun täpsustage kuni 3000 tähemärki 3.6. TAASTUVENERGIA TRANSPORDIS Teise taastuvenergia direktiivi alusel peab iga liikmesriik kehtestama kütusetarnijatele kohustuse tagada, et taastuvenergia moodustab vähemalt 14%[1] asjaomase liikmesriigi transpordisektoris tarbitavast energiast. Selle eesmärgi saavutamist hõlbustavad mitu energiasisalduse kordajat: kordaja 4 maanteetranspordis tarbitava taastuvelektri jaoks, kordaja 1,5 raudteetranspordis tarbitava taastuvelektri jaoks, kordaja 1,2 mere- ja lennutranspordis tarbitavate taastuvkütuste jaoks ning kordaja 2 täiustatud biokütuste ja biogaasi jaoks. 2030. aasta kliimaeesmärgi kava juurde kuuluvas mõjuhinnangus on märgitud, et taastuvenergia osakaal transpordis jõuab 2030. aastal ligikaudu 24%ni arvutatuna vastavalt eespool kirjeldatud metoodikale. Nii lennundus- kui ka merendussektor peavad suurendama jõupingutusi, et edendada säästvalt toodetud taastuvkütuste ja vähese CO2-heitega kütuste kasutamist. Seda hinnatakse üksikasjalikumalt algatuste ReFuelEU Aviation ja FuelEU Maritime raames. [1] Liikmesriikidel on õigus oma eesmärki vähendada, kui nad kehtestavad piirangud toidukultuuri- ja söödapõhistele biokütustele, minnes teisest taastuvenergia direktiivist kaugemale. 3.6.1. Kas taastuvenergia eesmärki transpordisektoris tuleks Teie arvates suurendada? 35 Jah, kuid madalama tasemeni kui tase, mis on sätestatud 2030. aasta kliimaeesmärgi kavas Jah, tasemeni, mis on sätestatud 2030. aasta kliimaeesmärgi kavas (24%) Jah, kuid kõrgema tasemeni kui tase, mis on sätestatud 2030. aasta kliimaeesmärgi kavas (nt 24% ilma kordajateta) Ei Palun selgitage oma vastust kuni 3000 tähemärki 3.6.2. Liikmesriigid võivad võtta transpordisektoris kehtestatud 14% eesmärgi puhul arvesse taastuvelektrit, säästvat biokütust ja biogaasi, taastuvelektri abil toodetud vesinikku (v.a juhul kui kasutatud elekter on saadud biomassist) ja ringlussevõetud süsinikupõhiseid kütuseid[1]. Kas liikmesriikidel peaks Teie arvates olema võimalik arvesse võtta ka muid vähese CO2-heitega kütuseid, mille tekitatav heide on fossiilkütuste põhjustatavast heitest väiksem, nagu vähese CO2-heitega vesinik? Jah Ei [1] „Ringlussevõetud süsinikupõhised kütused“ - vedel- ja gaaskütused, mis on toodetud taastumatut päritolu vedelatest või tahketest jäätmevoogudest, mis ei sobi materjalina taaskasutamiseks vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artiklile 4, või taastumatut päritolu jäätmetöötluse gaasist ja heitgaasist, mis tekib vältimatult ja tahtmatult tööstuskäitiste tootmisprotsessis. 3.6.3. Kas mõne taastuvkütuse ja vähese CO2-heitega kütuse kasutamist transpordis tuleks Teie arvates eraldi edendada lisaks sellele, et see kütus on hõlmatud kütusetarnijatele kehtestatud kohustusega? Jah Ei 3.6.4. Kui vastasite eelmisele küsimusele „jah“, siis milliste allpool nimetatud taastuvkütuste ja vähese CO2-heitega kütuste kasutamist tuleks Teie arvates eraldi edendada? (Võite valida mitu vastusevarianti) 36 Täiustatud biokütused ning muud biojäätmetest ja -jääkidest toodetud kütused Taastuvallikatest toodetud vesinik ja taastuvallikatest toodetud sünteetilised kütused Vähese CO2-heitega vesinik ja vähese CO2-heitega sünteetilised kütused (sh need, mille tootmisel on rakendatud süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiat) Taastuvelekter Ringlussevõetud süsinikupõhised kütused Muu Palun täpsustage kuni 3000 tähemärki 3.6.5. Milliste taastuvkütuste ja vähese CO2-heitega kütuste kasutamist saab edendada - võrreldes muude vahenditega - kõige paremini kütusetarnijatele kehtestatud kohustusega, mis põhineb kas energiasisaldusel või kasvuhoonegaaside heitel? Taastuvallikatest toodetud vedelkütused Vähese CO2-heitega vedelkütused Taastuvallikatest toodetud gaaskütused, nagu vesinik Vähese CO2-heitega gaaskütused, nagu vesinik Taastuvelekter Muu Palun täpsustage kuni 3000 tähemärki 3.6.6. Kui asjakohased on Teie arvates järgmised meetmed taastuvkütuste ja vähese CO2-heitega kütuste kasutamise edendamisel transpordis? Väga Ei ole eriti Ei ole Asjakohane asjakohane asjakohane asjakohane 37 Tuleks ühtlustada loetelu kütustest, mida saab arvesse võtta taastuvenergia eesmärgi puhul, kandmaks hoolt selle eest, et kõigi selle eesmärgi alla kuuluvate kütuste kasutamist toetatakse kõikides liikmesriikides Liikmesriikidele tuleks tagada paindlikkus, võimaldades neil võtta tarnekohustuse kavandamisel aluseks kas kogus, energiasisaldus või kasvuhoonegaaside heitemahukus Kütuste tarnimise kohustuse kavandamisel tuleks lähtuda kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkidest, et innustada tooma kütuseturule kõige säästvamaid kütuseid Eesmärgid peaksid olema kõikides liikmesriikides sama kõrged, et luua võrdsed tingimused ja vältida turu killustumist Tuleks kaotada erinevate taastuvate energiaallikate jaoks ette nähtud korrutustegurid, et lihtsustada õigusakte ja suurendada eesmärke (piirangud ja alleesmärgid jäävad) Tuleks sätestada konkreetsed meetmed taastuvkütuste ja vähese CO2-heitega kütuste kasutamise edendamiseks lennu- ja meretranspordis, nagu konkreetsed tarnekohustused, alleesmärgid või muud stiimulid[1] [1] Samal ajal hinnatakse algatuste ReFuelEU Aviation ja FuelEU Maritime raames seadusandlikke võimalusi edendada säästvate kütuste tootmist ja kasutuselevõttu lennundus- ja merendussektoris. Muu? Palun täpsustage kuni 3000 tähemärki Taastuvenergia osakaalu suurendamiseks ei ole otstarbekas seada sektoripõhiseid siduvaid eesmärke, sh tehnoloogiate ja kütuste põhiseid eesmärke. 3.6.7. Kui asjakohased oleksid Teie arvates järgmised meetmed vesiniku ja vesinikupõhiste sünteetiliste kütuste kasutamise edendamisel transpordiliikide puhul, mille CO2-heidet on keeruline vähendada? 38 Väga Asjakohane Ei ole eriti Ei ole asjakohane asjakohane asjakohane Vesiniku ja vesinikupõhiste sünteetiliste kütuste lisamine spetsiaalsesse alleesmärki koos täiustatud biokütustega Täiendava spetsiaalse alleesmärgi kehtestamine vesiniku ja vesinikupõhiste sünteetiliste kütuste jaoks Vesiniku ja vesinikupõhiste sünteetiliste kütuste panuse tolpeltarvestamise võimaldamine transpordisektori taastuvenergiaeesmärgi või kütusetarnija kohustuse puhul Muu? Palun täpsustage kuni 3000 tähemärki 3.6.8. Kui asjakohased on Teie arvates järgmised meetmed taastuvelektri kasutamise edendamisel transpordisektoris? Väga Ei ole eriti Ei ole Asjakohane asjakohane asjakohane asjakohane Elektrisõidukite ostu toetamine Elektrisõidukite laadijate kodumajapidamistesse ja ettevõtetesse paigaldamise toetamine Rangemate CO2-heite normide kehtestamine autodele Avaliku laadimisjaamade taristu kättesaadavuse ja koostalitluse tagamine Taastuvelektri miinimumosakaalu kindlaksmääramine transpordisektori taastuvenergiaeesmärgi osana Tarbijate teavitamine sellest, kas nad laadivad oma elektrisõidukeid taastuvenergiaga Muu? Palun täpsustage kuni 3000 tähemärki 39 3.7. BIOENERGIA SÄÄSTLIKKUS Elurikkuse strateegias[1] tunnistatakse, et leevendamaks teatavate bioenergia allikate üha suuremast kasutamisest tulenevaid kliima- ja keskkonnariske, on teises taastuvenergia direktiivis juba sätestatud rangemad säästlikkuse kriteeriumid (mida tuleb hakata rakendama kohapeal hiljemalt 1. juulil 2021) ning et selle direktiiviga edendatakse üleminekut täiustatud biokütustele. Selle strateegia kohaselt tuleks minimeerida kogupuude ning toidu- ja söödakultuuride kasutamist energia tootmisel. Peale selle sisaldab strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks[2] konkreetseid meetmeid biomassi säästlikuks kasutamiseks. Komisjon hindab pidevalt ELi ja üleilmset biomassipakkumist ja -nõudlust ning sellega seotud säästlikkust. Käimasolev uuring, mille raames vaadeldakse metsa biomassi kasutamist energia tootmisel, peaks jõudma lõpule ja avaldatama 2020. aasta lõpuks. Komisjon saab kasutada uuringu käigus kogutud teavet poliitika kujundamisel, sealhulgas taastuvenergia direktiivis püstitatud eesmärkide taseme läbivaatamisel ja vajaduse korral selle taseme muutmisel. Selleks et liikmesriigid saaksid võtta oma taastuvenergia eesmärkides arvesse metsa biomassist toodetud energiat, on teise taastuvenergia direktiivi artikli 29 lõigetes 6-7 sätestatud, et päritoluriigil peavad olema kehtestatud seadused, millega tagatakse ülestöötamise ja metsa uuendamise seaduslikkus. Kui nende seaduste olemasolu ei ole võimalik tõendada, tuleb vastavust säästlikkuse kriteeriumidele tõendada biomassi hankimise ala tasandil (nt metsamajandamise sertifikaadi või muu samaväärse vahendi abil) [1] COM(2020) 380 final. [2] COM(2020) 381 final. 3.7.1. Kas teises taastuvenergia direktiivis sätestatud säästlikkuse kriteeriumeid, mida kohaldatakse bioenergia tootmisel metsa biomassist, tuleks Teie arvates muuta? (Saate valida vaid ühe vastuse) Jah, need tuleks muuta rangemaks Ei, neid ei tuleks muuta Palun selgitage oma vastust kuniOn 3000 tähemärki tähtis, et taastuvenergia eesmärkide suurendamise valguses taastuvenergia eesmärgil bioressursi kasutamise säästlikkuse kriteeriumite osas püsiks õiguslik järjepidevus ning ettenähtav perspektiiv. Biokütuste säästlikkuse kriteeriumite osas jõuti Euroopa Liidus kokkuleppele kõigest kaks aastat tagasi, mille põhimõtete ülevõtmine liikmesriikide õigusruumi on hetkel käsil. On ebaotstarbekas alles raketamata kriteeriume eos muuta, enne kui pole jõutud nende rakendamisega kaasnevat mõju hinnata. 3.7.2. Kohustus täita kütte ja jahutuse puhul biomassi ja biogaasi säästlikkuse kriteeriumeid kehtib bioenergiakäitistes, mille võimsus on tahke biomassi puhul vähemalt 20 MW ja biogaasi puhul vähemalt 2 MW. Kas neid lävendeid tuleks vähendada, et hõlmata väiksemad käitised? Jah Ei 40 3.7.3. Kas Teie arvates peaks olema piiratud see, mis liiki lähteaineid saab teise taastuvenergia direktiivi kohasel bioenergia tootmisel kasutada? Jah, peaks olema võimalik kasutada üksnes teise taastuvenergia direktiivi IX lisa A osas loetletud lähteaineid[1] (seega jäävad kasutatud toiduõli ja loomarasv välja) Jah, peaks olema võimalik kasutada üksnes teise taastuvenergia direktiivi IX lisa A ja B osas loetletud lähteaineid Jah, peaks olema võimalik kasutada üksnes jäätmeid ja jääke Jah, peaks olema võimalik kasutada üksnes neid lähteaineid, mille lisaväärtus ei ole väljaspool energiasektorit suurem Jah, mingil muul moel Ei Palun selgitage oma vastust kuni 3000 tähemärki 3.7.4. Kas biomassist soojus- ja elektrienergia tootmisel kohaldatavat kasvuhoonegaaside heite vähendamise miinimumlävendit, mis praegu on 2021. aastal tegevust alustavate käitiste puhul 70% ja 2026. aastal tegevust alustavate käitiste puhul 80%, tuleks Teie arvates laiendada ja/või tõsta? (Võite valida mitu vastusevarianti) Jah, selle kohaldamist tuleks laiendada soojus- ja elektrienergiat tootvatele käitistele, mis alustasid tegevust enne 2021. aasta jaanuari Jah, seda tuleks tõsta Ei Muu Palun täpsustage kuni On3000 tähemärki tähtis, et taastuvenergia eesmärkide suurendamise valguses taastuvenergia eesmärgil bioressursi kasutamise säästlikkuse kriteeriumite osas püsiks õiguslik järjepidevus ning ettenähtav perspektiiv. Biokütuste säästlikkuse kriteeriumite osas jõuti Euroopa Liidus kokkuleppele kõigest kaks aastat tagasi, mille põhimõtete ülevõtmine liikmesriikide õigusruumi on hetkel käsil. On ebaotstarbekas alles raketamata kriteeriume eos muuta, enne kui pole jõutud nende rakendamisega kaasnevat mõju hinnata. 3.7.5. Kas energiatõhususe nõuded, mida kohaldatakse vaid bioelektrit tootvate käitiste suhtes (artikli 29 lõige 11), tuleks Teie arvates rangemaks 41 muuta? (Võite valida mitu vastusevarianti) Jah, nende kohaldamist tuleks laiendada käitistele, mille summaarne nimisoojusvõimsus on alla 50 MW Jah, nad peaksid olema kõrgemad Ei Muu Palun täpsustage kuniOn 3000 tähemärki tähtis, et taastuvenergia eesmärkide suurendamise valguses taastuvenergia eesmärgil bioressursi kasutamise säästlikkuse kriteeriumite osas püsiks õiguslik järjepidevus ning ettenähtav perspektiiv. Biokütuste säästlikkuse kriteeriumite osas jõuti Euroopa Liidus kokkuleppele kõigest kaks aastat tagasi, mille põhimõtete ülevõtmine liikmesriikide õigusruumi on hetkel käsil. On ebaotstarbekas alles raketamata kriteeriume eos muuta, enne kui pole jõutud nende rakendamisega kaasnevat mõju hinnata. 42 Konsultatsioon energiatõhusust käsitleva direktiivi 2012/27/EL läbivaatamise ja muutmise teemal Tärniga (*) märgitud väljad on kohustuslikud. Sissejuhatus Käesoleva konsultatsiooni eesmärk on koguda sidusrühmadelt ja kodanikelt arvamusi ja soovitusi seoses energiatõhususust käsitleva direktiivi 2012/27/EL („energiatõhususe direktiiv“) (mida 2018. aastal osaliselt muudeti direktiiviga (EL) 2018/2002) läbivaatamisega, mis on kavandatud läbi viia 2021. aasta juuniks[1]. Energialiidu ja energiatõhususe direktiivi energiatõhususe mõõde Energiatõhususe eesmärgid ja poliitikameetmed on olnud algusest saati üks ELi energia- ja kliimapoliitika nurgakive. Energiatõhusus on üks viiest energialiidu mõõtmest ja sellel on ka edaspidi oluline roll 2030. aasta energia- ja kliimaraamistiku loomisel energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse [2] kohase juhtimisprotsessi toel. Peale selle on energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttest[3] saanud ELi energiapoliitika juhtpõhimõte. Komisjon avaldab selle põhimõtte rakendamise hõlbustamiseks suunised. Energiatõhususe direktiiv võeti vastu 2012. aastal, et edendada kõikjal ELis energiatõhusust, kasutada konkreetsete meetmetega ära olemasolevad energiasäästuvõimalused ning kõrvaldada tõkked ja turutõrked, mis takistavad energia tõhusat tarnimist ja kasutamist eri sektorites, et saavutada ELi 2020. aasta energiatõhususe põhieesmärgid. Energiatõhususe direktiiv on osa ELi laiemast energiatõhususe poliitika raamistikust, kuhu on koondatud muud olulised õigusaktid, nagu hoonete energiatõhususe direktiiv,[4] mida on muudetud direktiiviga (EL) 2018/844, energiamärgistuse määrus[5] ja ökodisaini direktiiv[6]. Energiatõhususe direktiiv on osa üldisest CO2 heite vähendamise poliitika raamistikust ning on seotud muude energia- ja kliimapoliitika valdkondadega, eelkõige taastuvenergiat käsitleva direktiivi,[7] heitkogustega kauplemise süsteemi käsitleva direktiivi[8] ja jõupingutuste jagamise määrusega[9] (heitkogustega kauplemise süsteemi mittekuuluvad sektorid), ning varustuskindluse ja energia siseturuga. ELi tasandi energia- ja kliimaeesmärgid on koondatud energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitlevasse määrusesse, millega on ette nähtud, et liikmesriigid peavad koostama lõimitud riikliku energia- ja kliimakavad aastani 2030. Neis kavades määravad liikmesriigid kindlaks oma riikliku panuse ELi tasandil seatud sihtide ja poliitikaeesmärkide saavutamisse ning kirjeldavad selle panuse andmiseks kavandatud poliitikat ja meetmeid. Energiatõhususe direktiivi esimene, piiratud läbivaatamine toimus 2018. aastal[10] paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“[11] raames. Selle läbivaatamise käigus kehtestati ELi 2030. aasta energiatõhususe põhieesmärgiks vähemalt 32,5% ning muudeti teatud sätteid,[12] sealhulgas lisati uus nõue direktiivi üldise läbivaatamise ja eesmärgi võimaliku suurendamise kohta[13]. Muutmisdirektiivi 1 ((EL) 2018/2002) ülevõtmise tähtaeg oli üldiselt 25. juuni 2020 (v.a artiklid 9-11, mille ülevõtmise tähtaeg oli 25. oktoober 2020). Euroopa roheline kokkulepe ja 2030. aasta kõrgem energiatõhususe eesmärk Komisjon teatas Euroopa rohelises kokkuleppes,[14] et ta esitab mõjuhindamise läbinud kava, millega seada vastutustundlikul viisil kõrgem eesmärk vähendada 2030. aastaks ELi kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 50% ja liikuda 55% suunas. Komisjon kohustus ka vaatama 2021. aasta juuniks läbi asjaomased energeetikaalased õigusaktid, sealhulgas energiatõhususe direktiivi, ja vajadusel esitama nende muutmise ettepanekud. Mõjuhinnangus,[15] mis on lisatud 17. septembril 2020 vastu võetud teatisele kliimaeesmärgi kava kohta, [16] uuris komisjon, millist mõju avaldab majandusele, ühiskonnale ja keskkonnale heitkoguste vähendamine 2030. aastaks vähemalt 50-55% (võrreldes 1990. aasta tasemega). Mõjuhinnangus vaadeldi ka olemasolevate poliitikavahendite kombinatsiooni ja seda, kuidas iga majandussektor saaks selle kõrgema eesmärgi saavutamisele kaasa aidata. Sellele mõjuhinnangule tuginedes on kliimaeesmärgi kava käsitlevas teatises sätestatud eesmärk vähendada 2030. aastaks netoheidet vähemalt 55% kui tasakaalustatud, realistlik ja mõistlik viis saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Samuti rõhutatakse mõjuhinnangus, et selle kasvuhoonegaaside heite vähendamise taseme saavutamiseks tuleb 2030. aastaks oluliselt tõhustada energiatõhususe alaseid jõupingutusi, suurendades praegust vähemalt 32,5% eesmärki lõppenergia tarbimise puhul 36-37%-le ja primaarenergia tarbimise puhul 39-41%-le. Hinnangust, mis käsitleb liikmesriikide riiklikke panuseid praeguse põhieesmärgi saavutamisse,[17] on näha, et energiatõhususe alaste püüdluste tase ei ole piisav. Primaarenergia tarbimise puhul jääb puudu 2,8 protsendipunkti ja lõppenergia tarbimise puhul 3,1 protsendipunkti. Energiatõhususega seotud suundumused Kõige rohkem tarbitakse energiat transpordisektoris, mille arvele langes 2018. aastal 34% lõppenergia tarbimisest. Järgnesid tööstus ja eluasemesektor (mõlemad 25%) ning teenustesektor (13% lõppenergia tarbimisest). Ülejäänud sektorite, sealhulgas põllumajanduse, kalanduse ja metsanduse arvele langes 3% lõppenergia tarbimisest. Pärast järkjärgulist vähenemist aastatel 2007-2014 on energiatarbimine hakanud viimastel aastatel kasvama ja selle tase on nüüd veidi kõrgem 2020. aasta eesmärkide saavutamiseks kindlaks määratud lineaarsest trajektoorist. Selle põhjuseks on peamiselt ilmamuutused, eelkõige 2015. ja 2016. aasta külm talv, kuid samuti suurenenud majandustegevus, madalad naftahinnad ja transpordi kasv. Tööstuse energiamahukus on jätkuvalt paranenud - aastatel 2005-2017 vähenes see 22% ja see energiasääst on aidanud osaliselt tasakaalustada energiatarbimise suurenemise mõju. 2018. aasta edusammude viimasest hindamisest[18] on näha, et primaarenergia tarbimine kahanes 2017. aastaga võrreldes 0,6%, kuid sellest kahanemistempost ei piisa, et saavutada 2020. aastal ELi eesmärk. Alates 2014. aastast täheldatud energiatarbimise kasvu probleemiga tegelemiseks moodustas komisjon 2018. aasta suvel spetsiaalse rakkerühma, et koondada liikmesriikide jõupingutused ELi 2020. aasta energiatõhususe eesmärkide saavutamisel[19]. 2020. aasta osalistest ja esialgsetest andmetest on näha, et COVID-19 kriisi mõju energiatarbimisele on märkimisväärne ja tänu sellele võib 2020. aasta energiatõhususe eesmärkide saavutamine õnnestuda. 2 Paraku ei ole see vähenemine tingitud struktuursetest muudatustest. Lisaks oli enne kriisi selge, et liikmesriikide energiatõhususe alastest jõupingutustest üksi 2020. aasta eesmärkide saavutamiseks ei piisa. Taastumisel COVID-19 kriisist pöördutakse eeldatavasti tagasi energiatarbimise juurde, mille tase sarnaneb kriisieelsele tasemele. Eeltoodud elemente silmas pidades ja võttes arvesse riiklikes energia- ja kliimakavades kindlaks määratud riiklike panuste ebapiisavust tuleb kehtestatud poliitikat oluliselt tõhustada isegi praeguste 2030. aasta eesmärkide saavutamiseks. Energiatõhususe direktiivi läbivaatamine ja muutmine See protsess koosneb kahest osast: 1. Energiatõhususe direktiivi nende elementide hindamine, mida 2018. aastal ei muudetud. 2. Mõjuhinnangu koostamine energiatõhususe direktiivi muutmiseks, et viia direktiiv kooskõlla 2030. aasta kõrgema kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgiga. Selle kaheetapilise protsessi raames hindab komisjon esimese sammuna energiatõhususe direktiivi kehtivat raamistikku alates direktiivi jõustumisest 2012. aastal,[20] välja arvatud nende elementide puhul, mida 2018. aastal juba muudeti. Komisjon hindab, kas sätted on tõhusad, tulemuslikud ja sidusad ELi laiema õigusraamistikuga, kas direktiivi abil on võimalik kõrvaldada allesjäänud regulatiivsed ja muud tõkked ja turutõrked ning kas olemasolevates meetmetes esineb puudusi, lünki või nõrku kohti või kas oodatud tulemuste saavutamiseks oleks vaja lisameetmeid. Seejärel saab hindamise järelduste põhjal otsustada, mida tuleb energiatõhususe direktiivis ühtlustada, tugevdada, täiendada või muuta, et a) kõrvaldada allesjäänud vajakajäämised ELi 2030. aasta energiatõhususe eesmärkide osas ja b) saavutada ELi kõrgem eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55%. Poliitikavalikute mõju analüüsitakse põhjalikult. Mõju hindamisel vaadeldakse kogu direktiivi, sh 2018. aastal muudetud artiklite mõju. Käesoleva konsultatsiooni küsimused on sõnastatud parema õigusloome eeskirjades[21] sätestatud nõuete täitmiseks ning eespool kirjeldatud hindamisest ja mõjuhinnangust koosneva kaheetapilise protsessi toetamiseks. Teie andmed * Minu vastus on järgmises keeles: bulgaaria eesti hispaania hollandi horvaadi iiri inglise 3 itaalia kreeka läti leedu malta poola portugali prantsuse rootsi rumeenia saksa slovaki sloveeni soome taani tšehhi ungari * Vastan kui akadeemiline või teadusasutus ettevõtjate ühendus ettevõtja/äriorganisatsioon tarbijaorganisatsioon ELi kodanik keskkonnaorganisatsioon ELi mittekuuluva riigi kodanik vabaühendus avaliku sektori asutus ametiühing muu * Eesnimi * Perekonnanimi 4 * E-posti aadress (ei avalikustata) * Tegevusulatus rahvusvaheline kohalik riiklik piirkondlik * Juhtimistasand kohalik amet kohalik asutus * Juhtimistasand parlament amet asutus * Organisatsiooni nimi kuni 255 tähemärki * Organisatsiooni suurus mikroorganisatsioon (1-9 töötajat) väikeorganisatsioon (10-49 töötajat) keskmise suurusega organisatsioon (50-249 töötajat) suurorganisatsioon (250 või rohkem töötajat) * Päritoluriik Märkige enda või oma organisatsiooni päritoluriik. Afganistan Gambia Lõuna-Aafrika Saint Kitts ja Vabariik Nevis 5 Ahvenamaa Ghana Lõuna-Georgia Saint Lucia ja Lõuna- Sandwichi saared Albaania Gibraltar Lõuna-Korea Saint-Martin Alžeeria Grenada Lõuna-Sudaan Saint-Pierre ja Miquelon Ameerika Gröönimaa Luksemburg Saint Vincent Samoa ja Grenadiinid Ameerika Gruusia Macau Saksamaa Ühendriigid Andorra Guadeloupe Madagaskar Sambia Angola Guam Madalmaad Samoa Anguilla Guatemala Malaisia San Marino Antarktis Guernsey Malawi São Tomé ja Príncipe Antigua ja Guinea Maldiivid Saudi Araabia Barbuda Araabia Guinea-Bissau Mali Seišellid Ühendemiraadid Argentina Guyana Malta Senegal Armeenia Haiti Mani saar Serbia Aruba Heard ja Maroko Sierra Leone McDonald Aserbaidžaan Hiina Marshalli Singapur Saared Austraalia Hispaania Martinique Sint-Maarten Austria Honduras Mauritaania Slovakkia Bahama Hongkong Mauritius Sloveenia Bahrein Horvaatia Mayotte Somaalia Bangladesh Ida-Timor Mehhiko Soome Barbados Iirimaa Mikroneesia Sri Lanka Belau Iisrael Moldova Sudaan Belgia India Monaco Suriname Belize Indoneesia Mongoolia Süüria 6 Benin Iraak Montenegro Svalbard ja Jan Mayen Bermuda Iraan Montserrat Šveits Bhutan Island Mosambiik Taani Boliivia Itaalia Myanmar/Birma Tadžikistan Bonaire, Sint Jaapan Namiibia Tai Eustatius ja Saba Bosnia ja Jamaica Nauru Taiwan Hertsegoviina Botswana Jeemen Nepal Tansaania Bouvet’ saar Jersey Nicaragua Togo Brasiilia Jordaania Nigeeria Tokelau Briti India Jõulusaar Niger Tonga ookeani ala Briti Kaimanisaared Niue Trinidad ja Neitsisaared Tobago Brunei Kambodža Norfolki saar Tšaad Bulgaaria Kamerun Norra Tšehhi Burkina Faso Kanada Omaan Tšiili Burundi Kasahstan Paapua Uus- Tuneesia Guinea Cabo Verde Katar Pakistan Türgi Clipperton Keenia Palestiina Türkmenistan Colombia Kesk-Aafrika Panama Turksi ja Vabariik Caicose saared Cooki saared Kiribati Paraguay Tuvalu Costa Rica Komoorid Peruu Uganda Côte d’Ivoire Kongo Pitcairn ja Ühendkuningrii Demokraatlik sõltkonnad k Vabariik Curaçao Kongo Vabariik Põhja-Korea Ühendriikide hajasaared 7 Djibouti Kookossaared Põhja- Ühendriikide Makedoonia Neitsisaared Dominica Kõrgõzstan Põhja- Ukraina Mariaanid Dominikaani Kosovo Poola Ungari Vabariik Ecuador Kreeka Portugal Uruguay Eesti Küpros Prantsuse Usbekistan Antarktilised ja Lõunaalad Egiptus Kuuba Prantsuse Uus- Guajaana Kaledoonia Ekvatoriaal- Kuveit Prantsuse Uus-Meremaa Guinea Polüneesia El Salvador Lääne-Sahara Prantsusmaa Valgevene Eritrea Laos Puerto Rico Vanuatu Eswatini Läti Réunion Vatikani Linnriik Etioopia Leedu Rootsi Venemaa Fääri saared Lesotho Rumeenia Venezuela Falklandi saared Libeeria Rwanda Vietnam Fidži Liechtenstein Saalomoni Wallis ja Saared Futuna Filipiinid Liibanon Saint- Zimbabwe Barthélemy Gabon Liibüa Saint Helena, Ascension ja Tristan da Cunha Organisatsioonile läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber kuni 255 tähemärki Kontrollige, kas Teie organisatsioon on registreeritud läbipaistvusregistris. See on vabatahtlik andmebaas organisatsioonidele, kes soovivad mõjutada ELi otsustusprotsessi. * Milline on Teie organisatsiooni või asutuse tegevusulatus? 8 Rahvusvaheline Euroopa Liit Riiklik Kohalik Muu (palun täpsustage) Kui valisite „muu“, palun täpsustage: * Kas Teie organisatsioon või asutus tegeleb peamiselt energia-, kliima- ja/või keskkonnaküsimustega? Jah Ei * Millises sektoris/tegevusvaldkonnas? (Võite valida mitu vastusevarianti) Energia Kliima Keskkond * Kas Teie organisatsioon või asutus tegeleb peamiselt MUUDE küsimustega kui energia-, kliima- ja/või keskkonnaküsimused? Jah Ei * Millises sektoris/tegevusvaldkonnas? (Võite valida ühe vastuse, palun valige vaid peamine) Vesi Transport Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) Ehitus Tootmine Muu (palun täpsustage) * Kui valisite „muu“, palun täpsustage: 9 Komisjon avaldab kõik selle avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas lubada vastuste avaldamisel oma andmed avalikustada või jääda anonüümseks. Läbipaistvuse huvides avaldatakse alati vastaja liik (näiteks „ettevõtjate ühendus“, „tarbijate ühendus“ või „ELi kodanik“), päritoluriik, organisatsiooni nimi ja suurus ning sellele läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber. Teie e-posti aadressi ei avaldata. Saate valida endale sobivaimad privaatsusseaded. Valitud vastaja liigi järgsed privaatsuse vaikeseaded * Vastuste avaldamise privaatsusseaded Komisjon avaldab selle avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas lubada oma andmed avalikustada või jääda anonüümseks. Anonüümne Vastaja liik, kellena Te selles konsultatsioonis vastasite, Teie päritoluriik ja vastused avaldatakse sellisena, nagu Te need esitasite. Teie nime ei avaldata. Ärge märkige vastusesse endasse mingeid isikuandmeid. Avalik Teie nimi, vastaja liik, kellena Te selles konsultatsioonis vastasite, Teie päritoluriik ja vastused avaldatakse. * Vastuste avaldamise privaatsusseaded Komisjon avaldab selle avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas lubada oma andmed avalikustada või jääda anonüümseks. Anonüümne Avaldatakse ainult teave organisatsiooni kohta: vastaja liik, kellena Te selles konsultatsioonis vastasite, organisatsiooni nimi, kelle nimel Te vastasite, organisatsiooni tunnusnumber läbipaistvusregistris, organisatsiooni suurus, päritoluriik ja Teie vastused avaldatakse sellisena, nagu Te need esitasite. Teie nime ei avaldata. Kui soovite jääda anonüümseks, palume mitte lisada vastustesse isikuandmeid. Avalik Avaldatakse organisatsiooni ja vastaja andmed: vastaja liik, kellena Te selles konsultatsioonis vastasite, organisatsiooni nimi, kelle nimel Te vastasite, organisatsiooni tunnusnumber läbipaistvusregistris, organisatsiooni suurus, päritoluriik ja Teie vastused avaldatakse. Avaldatakse ka Teie nimi. Olen nõus isikuandmete kaitse sätetega. I osa. Üldised küsimused 10 1. Energiatõhususe direktiivi rakendamise ja tõhususe hindamine Ehkki edusamme 2020. aasta eesmärkide saavutamisel tuleb alles hinnata, on oluline anda hinnang energiatõhususe direktiivi kehtiva raamistiku tõhususele ning vaadelda, kuidas ja mil määral saavutati algsed eesmärgid, pidades silmas kavandatud kõrgemat kliimaeesmärki vähendada 2030. aastaks netoheidet vähemalt 55%. 1.1. Mil määral nõustute järgmise väitega? „Energiatõhususe direktiivi algsed eesmärgid - suurendada kõikjal ELis energiatõhusust ning kõrvaldada tõkked ja turutõrked energia tarnimisel ja kasutamisel - on endiselt asjakohased.“ Ei ole üldse Ei ole Täiesti Arvamus . Neutraalne Nõus nõus nõus nõus puudub * Palun valige vastus Palun selgitage oma vastust: Energiatõhusus on oluline EL kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmiseks. 1.2. Mil määral on saavutatud energiatõhususe direktiiviga selle eesmärgid suurendada kõikjal ELis energiatõhusust ning kõrvaldada tõkked ja turutõrked energia tarnimisel ja kasutamisel? Üldse Vähesel Teataval Mõõdukal Suurel Arvamus . mitte määral määral määral määral puudub * Palun valige vastus Palun selgitage oma vastust: Direktiivil on olnud mõju energiatõhususe suurendamisele ja liikmesriikide prioriteetide suunamisele ning üldiste eesmärkide seadmisele. * 1.2.A. Mis aitas kõige enam saavutada energiatõhususe direktiivi eesmärke? (Võite valida mitu vastusevarianti) Energiatõhususe direktiivi meetmete (nt avaliku sektori asutuste hoonete eeskuju käsitleva artikli 5 ja energiasäästukohustust käsitleva artikli 7) siduv laad Liikmesriikidele jäetud märkimisväärne paindlikkus otsustamisel selle üle, kuidas täita erinevad energiatõhususe direktiivist tulenevad kohustused ELi tasandi eesmärkide olemasolu 11 Nõue kehtestada riiklikud eesmärgid Nõue riigi tasandi planeerimispoliitika ja meetmete kohta Energiatõhususe direktiivi lai kohaldamisala, mis hõlmab nii energia pakkumist kui ka nõudlust ning eri turuosalisi (nt energia tarnijad ja jaotajad, ülekandevõrguettevõtjad, riikide reguleerivad asutused, ettevõtjad ja tarbijad) Tugev ELi tasandi jälgimis- ja aruandlusraamistik Muu (palun täpsustage) * Kui valisite „muu“, palun selgitage oma vastust: * 1.2.B. Mis takistas kõige enam energiatõhususe direktiivi eesmärkide täielikku saavutamist? (Võite valida mitu vastusevarianti) Liikmesriikidele on jäetud liiga suur paindlikkus otsustamisel selle üle, kuidas täita oma energiatõhususe direktiivist tulenevad kohustused Mitme nõude ebaselgus/laialivalguvus (nt mõni kohustus on liiga üldine või sõltub konkreetsetest tingimustest või ei ole piisavalt ambitsioonikas) ELi eesmärkide mittesiduvus Riiklike eesmärkide mittesiduvus Energiatõhususe direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks kehtestatud liimesriikide poliitika mõju ebapiisav jälgimine ja kontrollimine liikmesriikides Poliitika mõju hindamiseks vajalike tõendite ja andmete puudumine Energiatõhususe direktiivist tulenevate kohustuste hilinenud täitmine liikmesriikides Tõhusa jõustamistegevuse puudumine liikmesriigi tasandil Sektorite (nt vesi ja energia) omavaheliste seoste puudulik käsitlemine Muu (palun täpsustage) * Kui valisite „muu“, palun selgitage oma vastust: 1.3. Mil määral saab allpool nimetatud positiivset mõju ja tulemusi (mis on seni saavutatud) seostada energiatõhususe direktiivi jõustumisega 2012. aastal? (kasutage hindamisel skaalat 1-5, kus 1 = väga vähesel määral ja 5 = väga suurel määral) 12 Arvamus . 1 2 3 4 5 puudub * Minu riik pöörab energiatõhususele suuremat tähelepanu * Teadlikkus energiatõhususest ja selle rollist üldiste kliimaeesmärkide (nt Pariisi kokkulepe eesmärkide) saavutamisel on suurem * Energiateenuste turg on rohkem arenenud * Uuenduslikke tehnoloogialahendusi ja meetodeid kasutatakse sagedamini * Rahalised vahendid on energiatõhususe alaste investeeringute jaoks paremini kättesaadavad * Energiatõhususe poliitika on kaasa toonud töökohtade arvu ja majanduse kasvu * Energiatõhususega on suurenenud varustuskindlus * Energiatõhususega on kahanenud elektriarved * Energiatõhususega on vähenenud kütteostuvõimetus * Energiatõhususega on suurenenud ressursitõhusus 1.4. Mil määral peavad paika allpool esitatud väited energiatõhususe direktiivi kahjuliku mõju kohta? (kasutage hindamisel skaalat 1-5, kus 1 = väga vähesel määral ja 5 = väga suurel määral) Arvamus . 1 2 3 4 5 puudub * Energiatõhususe direktiivist tulenevad kohustused on suurendanud lisaks kuludele halduskoormust * Energiatõhususe direktiivist tulenevad kohustused on kaasa toonud ebaproportsionaalselt suuremad kulud * Ettevõtjate tulu on märkimisväärselt kahanenud * Energiatõhususe direktiivist tulenevad kohustused on kaasa toonud valed investeerimisotsused * Energiatõhususe direktiivist tulenevad kohustused on muutnud kehtivad eeskirjad veelgi keerulisemaks * Energiatõhususe direktiivi rakendamist käsitlevad liikmesriikide ametiasutuste suunised ettevõtjatele ja tarbijatele on olnud ebaselged 13 * Energiatõhususe direktiivist tulenevad kohustused on pannud surve alla liikmesriikide niigi piiratud haldusressursid * Energiatõhususe direktiivist tulenevad kohustused on kaasa toonud direktiivi liiga erineva rakendamise liikmesriikides * Energiatõhususe direktiiviga kaasnenud kasu on jagunenud elanikkonna seas ebavõrdselt EED artikkel 7 on Eestis seni olnud kõige keerulisem rakendada, jälgida ja hinnata. Iga meetme energiasäästu Palun selgitage, eraldi hindamine toob kaasa millist halduskoormust täieneva halduskoormuse.Te tajute: Seni on Eestis raporteeritud energiasäästu käputäiest meetmetest, kuigi tegelikkuses on rakendatavaid meetmeid rohkem ja tulenev energiasääst suurem. Artikkel 7 puhul on komisjonil kõige kergem ja otsesem võimalus hinnata riikide energiasäästu panustavaid tegevusi, kuigi meetmeid ei viida ellu selleks, et täita artikkel 7 energiasäästu eesmärke, vaid selleks, et ühiskond saaks energiasäästu meetmetest erisugust kasu. Artikkel 7 rakendamise muudab raskeks ka selle erisugune hindamine1.5. Millised energiatõhususe direktiivist (nt CO2 ja tulenevad meetmed on olnud * võrreldes teiste riiklike eesmärkidega taastuvenergia) ja see, et riigis viivad meetmeid ellu mitmed energiasäästu asutused, samuti jakamuud kasu KOV-id. silmas Kõigi pidades meetmete Teie osutub hindamine riigis kõige tõhusamad? keeruliseks andmete kättesaadavuse ja meetmete erisuguste omaduste tõttu. Kuna artikkel 7 ülesehitus on üpriski keeruline, siis on (Võite valida mitu vastusevarianti) keeruline selgitada selle eesmärki ja põhimõtteid teistele meetmeid rakendavatele asutustele. Energiatõhususkohustuste süsteemid, mis võeti kasutusele eesmärgiga saavutada lõpptarbijate seas iga-aastane energiasääst Avaliku sektori asutuste kohustus renoveerida keskvalitsuse omanduses ja kasutuses olevaid hooneid Avaliku sektori asutuste kohustus osta üksnes suure energiatõhususega tooteid, teenuseid ja hooneid Suurettevõtete kohustus teha korrapäraseid energiaauditeid, et saada ülevaade oma energiatarbimisest ja teha kindlaks energiasäästuvõimalused Toetus, mida antakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele energiaauditite tegemiseks, et nad saaksid ülevaate oma energiatarbimisest ja teeksid kindlaks energiasäästuvõimalused Meetmed, millega suurendatakse energiatõhususe alast teadlikkust ja aidatakse kaasa tarbijakäitumise muutumisele Individuaalsete arvestite kasutuselevõtt ning kohustus anda tarbijatele paremat ja sagedasemat teavet nende energiatarbimise kohta Subsiidiumide, toetuskavade ja fiskaalstiimulite kehtestamine energiatõhususe jaoks Energia tootmise/muundamise, ülekande ja jaotuse tõhususe suurendamine Meetmed liikmesriikide õigusraamistikes esinevate regulatiivsete tõkete või lahknevate huvide või haldustavade käsitlemiseks Mitte ükski eespool nimetatutest Muu (palun täpsustage) 14 * Kui valisite „muu“, palun selgitage oma vastust: 1.6. Mil määral on energiatõhususe direktiiv suurendanud energiatõhususe alaseid jõupingutusi järgmistes sektorites? (1 =väga vähesel määral ja 5 = väga suurel määral) . 1 2 3 4 5 Arvamus puudub * Hooned * Küte ja jahutus * Tööstus * Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) * Transport * Põllumajandus * Teenused (st ärilised ja avalikud) 1.7. Mil määral takistavad järgmised tegurid energiatõhususe suurendamist eri sektorites? (kasutage hindamisel skaalat 1-5, kus 1 = väga vähesel määral ja 5 = väga suurel määral) Arvamus . 1 2 3 4 5 puudub * Tarbijatel ei ole selget teavet olemasolevate energiatõhususe meetmete ja toetuskavade kohta * Lahknevad huvid (omanike ja üürnike või investorite ja kasutajate erinevad huvid) * Energiatõhususe alaste investeeringutega seotud halduskoormus * Energiatõhususe alaseid investeeringuid takistavad regulatiivsed tõkked * Investorite vähene teadlikkus energiatõhususse tehtavate investeeringute kasumlikkusest * Suured tehingukulud energiatõhususe meetmete rahastamisel * Leibkondade ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate piiratud juurdepääs kapitalile investeerimiseks energiatõhususse 15 * Energiatõhususe suurendamiseks vajaliku oskustööjõu nappus * Väike kasumlikkus ja investeeringutasuvus * Energiatõhususe alaste investeeringute tegemise keerukus ja sellega seotud asjaajamine * Energiatõhusust suurendama innustavate fiskaalmeetmete ja -stiimulite, sh CO2 heite ja energia maksustamise puudumine Palun selgitage oma vastust (vabatahtlik): 1.8. Mil määral olid energiatõhususe direktiivi rakendamisega seotud kulud proportsioonis saavutatud energiasäästu ja muu kasuga? (kasutage hindamisel skaalat 1-5, kus 1 = ebaproportsionaalsed ja 5 = proportsionaalsed) . 1 2 3 4 5 Arvamus puudub * Palun valige vastus Palun esitage selgitusi ning lisaandmeid ja -teavet energiatõhususe direktiivi ja selle konkreetsete artiklite rakendamisega seotud kulude ja kasu kohta. Andmeid siia lisada pole. Kulud on pigem proportsioonis. * 1.9. Kas mõni energiatõhususe direktiivi osa / konkreetne säte on aegunud või on osutunud asjakohatuks? Jah Ei Arvamus puudub Palun selgitage oma vastust: Artikkel 9c individuaalsete arvestite ja kulujaoturite paigaldamise mõjuhinnang peaks lisaks kulutõhususele ja tehnilise teostatavusele arvesse võtma ka muid mõjusid nii majanduslike ja klimaatilisi. * 1.10. Kas energiatõhususe direktiivil on Teie arvates positiivne koostoime jõupingutuste jagamise määruse ja heitkogustega kauplemise süsteemiga? Kui jah, siis milline? Jah 16 Ei Arvamus puudub Palun selgitage oma vastust: CO2 kvootide müügist saadud rahastusega on Eestis nii keskvalitsuse kui KOV-ide energiatõhusust parandatud. CO2 koguste vähendamisel mängib olulist rolli EED. * 1.11. Kas energiatõhususe direktiivil on Teie arvates positiivne koostoime taastuvenergia direktiiviga? Kui jah, siis milline? Jah Ei Arvamus puudub Palun selgitage oma vastust: EED ja RED täidavad sama eesmärki. Ainuüksi EED-i või RED-iga üksi pole võimalik kliimaneutraalsuseni jõuda. * 1.12. Kas energiatõhususe direktiivil on Teie arvates positiivne koostoime hoonete energiatõhususe direktiiviga? Kui jah, siis milline? Jah Ei Arvamus puudub Palun selgitage oma vastust: Hoonete energiatõhususe direktiiv täidab ELi üldist energiatõhususe eemsärki ja hoonete renoveerimise ja miinimumnõuete riigipõhised nõuded, toovad kaasa artikkel 7 eesmärkide täitmise. Lisaks on oluliseks ühiseks kohaks artikkel 9c individuaalsed arvestid ja tõhusa kaugkütte kasutamise eelistamine. * 1.13. Mil määral on energiatõhususe direktiiv aidanud optimeerida kogu energiasüsteemi (suurendada süsteemi tõhusust)? kuni 1000 tähemärki EED on energiasüsteemi tõhususele kaasa aidanud läbi tõhusa koostootmise ja tõhusa kaugkütte olulisuse rõhutamise. * 1.14. Millised on peamised energiatõhususe direktiivi rakendamisel saadud kogemused? kuni 1000 tähemärki * 1.15. Mis on energiatõhususe direktiivist puudu? kuni 1000 tähemärki 17 2. Hindamine, mille raames vaadeldakse võimalusi muuta energiatõhususe direktiivi, et panustada 2030. aastaks seatud 55% kliimaeesmärgi saavutamisse ning kaotada vajakajäämised lõplikes riiklikes energia- ja kliimakavades kindlaks määratud eesmärkide osas 2030. aasta kliimaeesmärgi kava toetavas mõjuhinnangus on jõutud järeldusele, et 2030. aastaks tuleb vähendada tarbimist lõppenergia puhul 36-37% ja primaarenergia puhul 39-41%. Seepärast on komisjon käivitanud energiatõhususe direktiivi läbivaatamise protsessi. Läbivaatamise käigus vaadeldakse vajadust suurendada energiatõhususe eesmärke, et need oleksid vastavuses 2030. aasta kõrgema kliimaeesmärgi tasemega, ning püütakse tugevdada neid direktiivi osi, millega võiks olla võimalik kaotada allesjäänud vajakajäämised riiklikes energia- ja kliimakavades kindlaks määratud energiatõhususe eesmärkide osas, et tagada ELi praeguse 2030. aastaks püstitatud energiatõhususe eesmärgi saavutamine. Peale selle on läbivaatamine tähtis, et anda panus muude Euroopa rohelise kokkuleppe algatuste[22] elluviimisse. Läbivaatamine on väga oluline eelkõige komisjoni taastekavas[23] kindlaks määratud meetmete puhul, mida tuleb kajastada riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades. Energiatõhususe direktiivi läbivaatamine annab ka olulise võimaluse kaotada mis tahes puudused direktiivi tulemuslikkuses ja tõhususes. Tähelepanuväärne näide on vajadus kohaldada järjekindlamalt energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet. Samuti on vaja kõrvaldada mis tahes allesjäänud regulatiivsed ja muud tõkked, et saavutada kõikides majandussektorites täiendav energiasääst ja heite vähenemine. Sellega seoses tuleb energiatõhususe direktiivi läbivaatamisel vaadelda ka seda, kas direktiivis on piisavalt käsitletud tekkivaid võimalusi ja vajadusi suurendada energiatõhusust sellistes sektorites nagu IKT ning põllumajandus ja vesi. Hindamise tulemuste kõrval kasutatakse 2030. aasta kliimaeesmärgi kava mõjuhinnangut ja komisjoni hinnangut lõplike riiklike energia- ja kliimakavade kohta, et teha kindlaks, milliseid energiatõhususe direktiivi elemente tuleb muuta ja millises ulatuses ning mida tuleb lisada, et saavutada eespool kirjeldatud eesmärgid. * 2.1. Kas olete nõus, et energiatõhususel peaks olema oluline roll 2030. aasta kõrgema kliimaeesmärgi (netoheite vähendamine vähemalt 55%) saavutamisel ning ELis 2050. aastaks CO2-neutraalsuseni jõudmisel? Nõus Neutraalne Ei ole nõus Arvamus puudub 18 Palun selgitage oma vastust: CO2-neutraalsuse saavutamiseks on olulisel kohal nii energiatõhusus kui taastuvenergia. EL peaks keskenduma eelkõige ELi-ülestele ja rahvusvahelistele küsimustele, nagu seadmete ja ehitusmaterjalide tehniliste standardite ühtlustamine, energiamärgistamine jne. Kõige paremini töötab energiatõhususe poliitikate rakendamine ja planeerimine riiklikul tasandil. * 2.2. Pidades silmas soovitust suurendada 2030. aastaks energiatõhususe alaseid jõupingutusi, milliseid üldisi vahendeid tuleks kaaluda, et saavutada energiatõhususe alaste jõupingutuste suurenemine? (Võite valida mitu vastusevarianti) Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte* kohustuslik järgimine asjakohastes seadusandlikes, investeerimis- ja planeerimisotsustes Energiatõhususe direktiivi nõuete tugevdamine Kõrgema energiatõhususe eesmärgi püstitamine ELi tasandil 2030. aastaks Energiatõhususe eesmärkide püstitamine konkreetsetes majandussektorites Suurem keskendumine kehtivate õigusaktide rakendamisele ja täitmise tagamisele liikmesriikide ja ELi tasandil Suurem keskendumine olelusringi tõhususele ja ringluspõhisusele ELi pakutav täiendav tehniline tugi liikmesriikidele Suurem keskendumine fiskaalmeetmetele ja -stiimulitele, sh CO2 heite maksustamise kaudu Suurem keskendumine energiatõhususe ja käitumise muutmise alase teadlikkuse suurendamisele Muu (palun täpsustage) * Energiatõhususe esikohale seadmine tähendab (määruse (EL) 2018/1999 artikli 2 punkti 18 kohaselt) alternatiivsete kulutõhusate energiatõhususmeetmete võimalikult suurel määral arvesse võtmist energiasüsteemi kavandamise ning poliitiliste ja investeerimisotsuste puhul, et muuta energianõudlus ja -pakkumine tõhusamaks, seda eelkõige energia kulutõhusa säästmise kaudu lõpptarbimises, tarbijakajast lähtuvate algatuste ning energia muundamise, ülekande ja jaotamise tõhustamise kaudu, saavutades samas ikkagi nende otsuste eesmärgid. * Kui valisite „muu“, palun täpsustage: * 2.3. Kas olete nõus, et energiatõhususe direktiivi tuleks tugevdada, kehtestades seoses 2030. aasta kõrgema energiatõhususe eesmärgiga uued meetmed ja rangemad nõuded? Jah Ei Arvamus puudub 19 Me ei saa nõustuda energiatõhususe direktiivi tugevdamisega ilma põhjaliku õigusraamistiku ja mõjude analüüsita, mis võtab Palun arvesse riikide selgitagemajanduslikke, regionaalseid, oma vastust: geograafilisi, klimaatilisi ja struktuurilisi erisusi, sealhulgas erinevaid lähtetasemeid. Oluline on rangemate meetmete seadmisel säilitada paindlikkus. Oluline on ennekõike rangemate eesmärkide ja nõuete seadmisele eelnevalt lihtsustada ja muuta selgemaks senised kehtivad nõuded, et liikmesriik saaks senistest nõuetest parima võtta. EL peaks andma riigile üldised suunised ja riik saab nendest lähtudes parimal viisil kohalikul tasandil energiatõhusust edendavaid tegevusi planeerida. * 2.4. Kas energiatõhususe direktiivi oleks võimalik lihtsustada, säilitades samas selle eesmärgid, ning kui jah, siis kuidas? Eelkõige on võimalik toetada liikmesriikides artikkel 7 rakendamist ja energiasäästu seiramise süsteemi ülesehitamist. Hetkel kehtiv kuni 1000 tähemärki artikkel ja lisa V seavad mitmeid reegleid, mille rakendamine eeldab näiteks kõikide ELi õigusaktide analüüsimist, et vältida energiasäästu täiendavus (additionality). Siinkohal oleks suureks abiks juba ammendav nimekiri asjakohastest õigusaktidest ja lisanduvad näited. Mõistlik oleks avaldada ka liikmesriikides kasutatavad metoodikad. Komisjon saab artikli rakendamist liikmesriikides palju rohkem toetada, pakkudes näiteid ja soovituslike metoodikaid. Oleme väga selle poolt, et aruandlus hakkab toimuma veebikeskkonnas. 2.5. Pidades silmas soovitust suurendada 2030. aastaks energiatõhususe * alaseid jõupingutusi, milline peaks olema ELi eesmärkide laad? Soovituslik Siduv Määramata Muu (palun täpsustage) Kui valisite „muu“, palun täpsustage: * 2.6. Pidades silmas soovitust suurendada 2030. aastaks energiatõhususe alaseid jõupingutusi, milline peaks olema riiklike eesmärkide laad? Soovituslik (et panustada ELi 2030. aasta energiatõhususe eesmärki) Siduv Määramata Muu (palun täpsustage) Kui valisite „muu“, palun täpsustage: * 2.7. Millistes sektorites oleks energiatõhususe alaseid lisajõupingutusi kõige enam vaja, et saavutada 2030. aasta kõrgem energiatõhususe eesmärk? (Võite valida mitu vastusevarianti) Hooned Küte ja jahutus Tööstus Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) 20 Transport Põllumajandus Teenused (st ärilised ja avalikud) Muu (palun täpsustage) Palun selgitage oma vastust: Eestis on energia lõpptarbimine kõige suurem hoonetes ja transpordis, mistõttu saab öelda, et neis kohtades on ka kõige suurem potentsiaal energiasäästuks. Siinkohal ei ole vähem olulised ka küte ja jahutus ning tööstus, kuna nende sektorite energiatõhususe suurendamine edendab majandust, luues võimaluse vähesest ressursist toota rohkem väärtust. Muude valdkondade potentsiaal on pigem väiksem. 2.8. Kas olete nõus, et kõrgema eesmärgi saavutamiseks tuleks kaaluda järgmiste meetmete võtmist? (kasutage hindamisel skaalat 1-6, kus 1 = ei ole üldse nõus ja 6 = täiesti nõus) Arvamus . 1 2 3 4 5 6 puudub * Renoveerimiskohustuste tugevdamine üldkasutatavate hoonete puhul * Energiatõhususe nõuete tugevdamine riigihangete puhul * Nõue, et kohalikud ametiasutused (alates teatavast suurusest) peavad välja töötama energiatõhususe tegevuskava koos mõõdetavate mõjunäitajatega * Nõue, et ettevõtjad peavad tegema teatavad energiaauditites kindlaks määratud energiatõhususega seotud täiustused * Nõue, et väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele tuleb pakkuda tasuta energiaauditeid * Elektri- ja soojusenergia puhul kohaldatava pideva tarbimisandmete edastamise nõude laiendamine, et see hõlmaks ka gaasi, ning kaugloetavate gaasiarvestite kasutuselevõtt * Sektoripõhiste eesmärkide või meetmete kehtestamine sektorite jaoks, kus energiatõhususe suurendamise võimalused on suuremad (nt teenused, andmekeskused, energiamahukad tööstusharud) * Energia muundamise, ülekande ja jaotuse tõhusust käsitlevate nõuete tugevdamine * Energiatõhususe lepingute kasutamist üldkasutatavate hoonete renoveerimisel käsitlevate nõuete tugevdamine 21 * Fiskaalmeetmete ja -stiimulite, sh CO2 heite ja energia maksustamise kasutuselevõtt või laiendamine * Muu (palun täpsustage) * Kui valisite „muu“, palun selgitage: Palun selgitage oma vastust: 2.9. Kas olete nõus, et kütte- ja jahutusvaldkonnas tuleks kaaluda järgmiste meetmete võtmist, et saavutada tulemuslikumalt CO2 heite vähendamise eesmärgid? (kasutage hindamisel skaalat 1-6, kus 1 = ei ole üldse nõus ja 6 = täiesti nõus) Arvamus . 1 2 3 4 5 6 puudub * Liikmesriigid peaksid kehtestama kütte- ja jahutussektori jaoks spetsiaalsed energiatõhususe eesmärgid kandmaks hoolt selle eest, et energiatarbimist selles sektoris võetakse piisavalt arvesse * Tuleks järk-järgult loobuda fossiilkütuste kasutamisest küttesüsteemides (hoonetes ja kaugküttes), lõpetades kiiremini kõige saastavamate fossiilkütuste kasutamise * Tuleks keelata fossiilkütustel põhinevate küttesüsteemide kasutamine uutes hoonetes, kui see on tehniliselt võimalik * Liikmesriigid peaksid siduma lahti soojusenergia tootmise ja jaotamise võrgu haldamise * Avaliku sektori toetust peaks olema võimalik anda vaid selliste küttesüsteemide jaoks, kus ei kasutata fossiilkütustel põhinevat tehnoloogiat * Tuleks edendada kütte- ja jahutussüsteemidest (kliimasüsteemidest) pärit heitsoojusenergia taaskasutamist hoonetes * Tööstus- ja teenustesektorile tuleks kehtestada heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise erinõuded 22 * Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi käitajatelt tuleks nõuda pikaajaliste kavade koostamist, et suurendada nende energiatõhusust primaarenergiamahukuse osas * Liikmesriigid peaksid hõlbustama kohalike ja piirkondlike lähenemisviiside rakendamist kütte ja jahutuse alase poliitika kujundamisel ning taristu kavandamisel ja arendamisel * Muu (palun täpsustage) * Kui valisite „muu“, palun selgitage: Palun selgitage oma vastust: 2.10. Kas olete nõus, et järgmiste põhimõtete rakendamisel on võimalik tagada energiatõhususe ja taastuvenergia alaste poliitikameetmete kui peamiste CO2 heite vähendamise vahendite kooskõla? (kasutage hindamisel skaalat 1-6, kus 1 = ei ole üldse nõus ja 6 = täiesti nõus) Arvamus . 1 2 3 4 5 6 puudub * Selgete energiatõhususe ja taastuvenergia eesmärkide olemasolu on parim viis vähendada CO2 heidet * Liikmesriikide edusammud CO2 heite vähendamise eesmärkide saavutamisel peaksid olema peamine näitaja, mille põhjal hinnata taastuvenergia ja energiatõhususe poliitikat ja meetmeid * Liikmesriigid peavad tegema edusamme nii energiatõhususe kui ka taastuvenergia valdkonnas, et saavutada oma CO2 heite vähendamise eesmärgid * Riiklike taastuvenergia ja energiatõhususe eesmärkide mittesiduv laad võimaldab liikmesriikidel valida CO2 heite vähendamiseks kulutõhusad lahendused * Energiatõhususe poliitikat ja meetmeid tuleks rakendada eelkõige seal, kus praegu kasutatakse fossiilkütustel põhinevaid energialahendusi 23 * 2.11. Kuidas saaks tulevikus tugevdada energiatõhususe direktiivi ja taastuvenergia direktiivi vahelist koostoimet? kuni 1000 tähemärki Mõlemad direktiivid saavad edendada lokaalset tootmist. * 2.12. Kuidas saaks tulevikus tugevdada energiatõhususe direktiivi ja hoonete energiatõhususe direktiivi vahelist koostoimet? kuni 1000 Energiatõhus tähemärki ja dekarboniseeritud kaugküttesüsteem panustab kütteallikana hoone energiatõhususse sarnaselt energiatõhusa taastuvat allikat kasutava lokaalse kütteseadmega, mistõttu peaks sellise kaugküttesüsteemi energiatõhusust võtma sarnaselt lokaalsete seadmete panusega ka arvesse hoonete energiatõhususe hindamisel, energiamärgise arvutamisel ja rekonstrueerimise lahenduse valimisel. * 2.13. Kuidas saaks tulevikus tugevdada energiatõhususe direktiivi ja heitkogustega kauplemise süsteemi vahelist koostoimet, eriti heitkogustega kauplemise süsteemi võimaliku laiendamise raames? kuni 1000 tähemärki * 2.14. Kuidas saaks tulevikus tugevdada energiatõhususe direktiivi ja jõupingutuste jagamise määruse vahelist koostoimet? kuni 1000 tähemärki * 2.15. Kuidas saaks kaasata ELi kodanikud ja eeskätt noored aktiivsemalt kõrgema energiatõhususe eesmärgi saavutamisse? kuni 1000 tähemärki Teavitustöö koolides, üritustel. Säästlikumate liikumisviiside võimaldamine ja populariseerimine. * 2.16. Energiaalastes õigusaktides on kehtestatud energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte, et panustada kõrgema energiatõhususe eesmärgi saavutamisse. Milliseid meetmeid võiks Teie arvates rakendada, et tagada selle põhimõtte järjekindel kohaldamine? (Võite valida mitu vastusevarianti) Kasutajate parem teavitamine toodete ja taristute energiatõhususest ja energiatarbimisest, võttes arvesse toodete ja taristute olelusringi Nõue, et energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet tuleb kohaldada kõigi asjakohaste ELi energiapoliitikameetmete suhtes kogu energia väärtusahelas 24 Nõue, et energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet tuleb kohaldada kõigi asjakohaste riiklike energiapoliitikameetmete suhtes kogu energia väärtusahelas Suuniste koostamine energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamise kohta asjakohaste poliitiliste, kavandamis- ja investeerimisotsuste tegemisel Mehhanismide väljatöötamine energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte liikmesriigi tasandil rakendamise jälgimiseks Muu (palun täpsustage) Mitte ühtki Palun täpsustage oma vastust: Energiatõhususe esikohale kuni 1000 seadmise põhimõtet tuleks vaadelda kui üldist juhtpõhimõtet, mis võiks olla lähtepunktiks tähemärki kõikidele tegevustele, mille eesmärk on tõsta üldsuse teadlikkust ja investeeringute planeerimist. Kuid selle pinnalt ei tohiks seada kohustusi. * 2.17. Kas on vaja välja töötada ühine metoodika energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamiseks energiavõrkude investeerimisprogrammides ja käitamistavades? Jah, selle peaksid välja töötama Euroopa Komisjon, Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik, Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik, liikmesriikide energeetikasektorit reguleerivad asutused, põhivõrguettevõtjad jt Jah ja selle juurde peaks kuuluma asjakohane järelevalvemehhanism Ei, selle jaoks on juba koostatud eraldi dokumendid ja metoodika Ei, sellega kahjustataks liikmesriikide reguleerivate asutuste sõltumatust Ei, ELi energiavõrgud on liiga erinevad, et olla hõlmatud ühise metoodikaga (subsidiaarsuse põhimõte) Ei, ehkki ühise metoodika kehtestamine võib olla õigustatud, oleks selle rakendamine praktikas liiga koormav Muu (palun täpsustage) * Kui valisite „muu“, palun täpsustage: 25 I osa lõpp. Kui soovite avaldada arvamust konkreetsete artiklite tehniliste aspektide kohta, palun jätkake II osaga. Kas soovite jätkata II osaga, et avaldada arvamust konkreetsete artiklite tehniliste aspektide kohta? Jah Ei Kui otsustate lõpetada küsitluses osalemise siin, täname Teid vastuste eest. II osa. Tehnilised küsimused energiatõhususe direktiivi konkreetsete artiklite kohta Energiatõhususe direktiivis on sätestatud hulk meetmeid, mille eesmärk on suurendada liikmesriikide jõupingutusi energia tõhusamaks kasutamiseks kogu energiaahelas, alates energia muundamisest ja jaotamisest kuni selle lõpptarbimiseni: Artiklites 1 ja 3 (energiatõhususe eesmärgid) on sätestatud ELi energiatõhususe põhieesmärk 2020. aastaks (20%) ja 2030. aastaks (vähemalt 32,5%) ning on ette nähtud, et liikmesriigid peavad kehtestama oma soovituslikud riiklikud eesmärgid ja panused, et need põhieesmärgid vastavalt 2020. ja 2030. aastaks saavutada. Liikmesriigid peavad andma igal aastal aru edusammudest oma soovituslike riiklike energiatõhususe eesmärkide saavutamisel ning esitama alates 2014. aastast iga kolme aasta tagant riikliku energiatõhususe tegevuskava. ELi 2030. aasta põhieesmärgiga seoses peavad liikmesriigid täitma energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse kohaseid kavandamis- ja aruandekohustusi (kehtestama oma riikliku panuse ELi 2030. aasta eesmärgi saavutamisse ning määrama komisjonile 2019. aasta lõpuks esitatavas riiklikus energia- ja kliimakavas kindlaks selle panuse andmiseks võetavad riiklikud meetmed). Artiklis 5 (avaliku sektori asutuste hoonete eeskuju) nõutakse, et liikmesriigid peavad renoveerima 3% oma keskvalitsuse hoonetest (või rakendama alternatiivseid meetmeid, millega kaasneb samaväärne energiasääst), mille põrandapind on üle 500 m² ja mis ei vasta kulutõhusatele energiatõhususe standarditele. Alates 9. juulist 2015 on see künnis olnud 250 m². Artikli 6 (avaliku sektori asutuste ostud) alusel on keskvalitsustel kohustus osta energiatõhusaid tooteid, hooneid ja sõidukeid ning liikmesriigid peaksid julgustama seda tegema ka avaliku sektori asutusi ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi. Seda 26 artiklit hinnati 2016. aastal,[24] kuid paraku ei olnud hindamise tulemused lõplikud, kuna rakendamine oli äsja alanud ja mõju hindamiseks oli veel liiga vara[25]. Artiklis 7 (energiasäästukohustus) on sätestatud liikmesriikide kohustus saavutada igal aastal uus energiasääst (1,5% aastasest energiamüügimahust ajavahemikul 2014- 2020 ja 0,8% (Maltal ja Küprosel 0,24%) aastasest energia lõpptarbimisest ajavahemikul 2021-2030), kehtestades energiatõhususkohustuste süsteemi või muud poliitikameetmed. Artiklil 7 põhineb ligikaudu pool energiatõhususe direktiiviga eeldatavasti saavutatavast energiasäästust. Nagu eespool märgitud, muudeti seda artiklit energiatõhususe direktiivi eesmärgipärasel läbivaatamisel 2016. aastal (direktiiviga (EL) 2018/2002). Artikli 8 (energiaauditid ja energiajuhtimissüsteemid) alusel peavad liikmesriigid tagama, et suurettevõtjad teevad oma esimese energiaauditi 5. detsembriks 2015 ja seejärel vähemalt iga nelja aasta tagant. Mõiste „väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad“ rakendamist artikli 8 lõike 4 kohaldamisel hinnatakse eraldi (kooskõlas muudetud artikli 24 lõikega 12). Artiklites 9-11 (mõõtmine ja arvete esitamine) on sätestatud nõuded energiatarbimise mõõtmise ja arvete esitamise kohta. Nagu eespool märgitud, muudeti neid artikleid energiatõhususe direktiivi eesmärgipärasel läbivaatamisel 2016. aastal (direktiiviga (EL) 2018/2002), lisades uued, täpsemad ja konkreetsemad sätted, mida kohaldatakse soojusenergia suhtes (küte ja jahutus)[26]. Elektriga seotud sätted viidi üle uuesti sõnastatud elektrienergia direktiivi (EL) 2019/944. Tehtud muudatusi on käsitletud ülevaatlikult ja üksikasjalikult komisjoni 25. septembri 2019. aasta soovituses (EL) 2019 /1660 energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL uute tarbimise mõõtmise ja arvete koostamise sätete rakendamise kohta[27]. Artiklis 14 (kütte ja jahutuse tõhususe edendamine) nõutakse, et liikmesriigid peavad edendama kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide tõhusust ning korraldama 31. detsembriks 2015 kogu oma territooriumit hõlmava põhjaliku kütte ja jahutuse tõhususe võimaluste hindamise, mis tuleb teha uuesti 31. detsembriks 2020 (tuginedes ajakohastatud metoodikale ning muudetud VIII lisale ja osaliselt IX lisale)[28]. Samuti nõutakse selles kulude-tulude analüüsi tegemist teatud käitiste (soojuselektrijaamad, tööstuskäitised, kaugkütte- ja kaugjahutusvõrgud) kavandamisel ja nende rajamiseks loa andmisel, et hinnata tõhusate koostootmisjaamade või lähedal asuvatest tööstuskäitistest pärit heitsoojusenergia kasutamise võimalikku kasulikkust (artikli 14 lõiked 5 ja 7). Artiklis 15 (energia muundamine, ülekanne ja jaotus) nõutakse liikmesriikidelt selle tagamist, et energia muundamisel, ülekandmisel ja jaotamisel võetakse arvesse energiatõhusust, ning selleks on artiklis konkreetsed sätted. Mõni selle artikli sätetest (osaliselt artikli 15 lõiked 5 ja 8) jäeti 2018. aastal toimunud eesmärgipärase läbivaatamise käigus direktiivist välja ja asendati konsolideerimissätetega uues elektriturgu käsitlevas õigusaktis. Artikli 16 (kvalifitseerimis- ja akrediteerimissüsteemid energiateenuseosutajate ja energiaauditite jaoks) ülevõtmise tähtaeg oli ülejäänud direktiivi ülevõtmise tähtajast 27 hilisem (31. detsember 2014). Lisaks on see artikkel tihedalt seotud artiklite 17 ja 18 rakendamisega. Artikli 17 (teave ja koolitus) alusel peavad liikmesriigid tagama, et teavet olemasolevate energiatõhususmehhanismide ning finants- ja õigusraamistiku kohta levitatakse laialdaselt kõikidele asjassepuutuvatele turuosalistele. Selle artikli rakendamise tulemuslikkust hinnati 2017. aastal[29]. Hindamise tulemustest oli näha, et ehkki enamik liikmesriike on kehtestanud teavitamis- ja teadlikkuse suurendamise meetmed, on usaldusväärsete jälgimistulemuste ja järelhindamiste puudumise tõttu keeruline hinnata nende mõju energiatõhususe suurendamisele ja investeeringutele. Artikli 18 (energiateenused) alusel peavad liikmesriigid edendama energiateenuste turgu, keskendudes eeskätt avaliku sektori toetamisele, sealhulgas energiatõhususe lepingute kasutamise kaudu. Teadusuuringute Ühiskeskus on koostanud energeetika peadirektoraadiga sõlmitud halduskokkuleppe raames mitu aruannet, et hinnata ELi energiateenuste turgudel tehtud edusamme, sealhulgas energiatõhususe lepingute kasutuselevõttu. Artiklis 19 (muud energiatõhususe edendamise meetmed) nõutakse, et liikmesriigid peavad võtma meetmeid energiatõhususe suurendamist takistavate regulatiivsete ja muude tõkete kõrvaldamiseks ning teatama neist komisjonile oma esimeses riiklikus energiatõhususe tegevuskavas. Liikmesriikide edusamme artikli 19 lõike 1 kohaldamisel hinnati edastatud 2014. ja 2017. aasta riiklike energiatõhususe kavade põhjal ning 2019. aastal avaldati aruanne[30]. Artiklis 20 (riiklik energiatõhususe fond, rahastamine ja tehniline tugi) on sätestatud, et liikmesriigid peavad hõlbustama rahastute loomist ning et nad võivad rajada riikliku energiatõhususe fondi. Seda artiklit muudeti energiatõhususe direktiivi eesmärgipärase läbivaatamise käigus, lisades nõudeid liikmesriikidele ja komisjonile (juhiste esitamine erainvesteeringute soodustamise kohta). Artiklit 21 ümberarvestustegurite kohta, mis on sätestatud IV lisas, on muudetud, vaadates läbi elektritootmise primaarenergiateguri vaikeväärtuse (joonealune märkus 3), mis tuleks uuesti läbi vaadata 25. detsembriks 2022 (nagu nõutakse muutmisdirektiivis (EL) 2018/2002). Artikkel 24 (läbivaatamine ja rakendamise jälgimine) sisaldab komisjoni aruandekohustusi (liikmesriikide aruandekohustused on viidud üle energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitlevasse määrusse (EL) 2018/1999). Seda artiklit on osaliselt muudetud, et tagada sidusus juhtimisraamistikuga ning artiklitesse 3 ja 7 tehtud muudatustega. Käesolevas konsultatsioonis on see artikkel võetud erilise tähelepanu alla. Mis valdkonnas Te tegutsete? Energiapoliitika Energiatõhusus Energiaaudit ja juhtimine Hoonete energiatõhusus 28 Küte ja jahutus Muu (palun täpsustage) Kui valisite „muu“, palun täpsustage: Artiklid 1 ja 3 - energiatõhususe eesmärgid 3.1. Milline on Teie hinnangul olemasolevate ELi energiatõhususe eesmärkide tase? (liiga kõrge - piisav - liiga madal) . Liiga kõrge Piisav Liiga madal Arvamus puudub 2020. aasta eesmärgid 2030. aasta eesmärgid 3.2. Mida arvate järgmistest liidu 2020. aasta energiatõhususe eesmärkidega seotud aspektidest? (asjakohane - ei ole asjakohane - raske öelda / arvamus puudub) Ei ole Raske Arvamus . Asjakohane asjakohane öelda puudub Eesmärgi laad on kindlaks määramata (kas eesmärk on siduv või soovituslik) Eesmärgi kindlaksmääramisel kasutatud näitajad: primaarenergia või lõppenergia tarbimine Samal tasemel eesmärgid nii primaarenergia kui ka lõppenergia tarbimise jaoks Lähtealuse määratlemine (2007. aasta lähtestsenaariumi põhised prognoosid 2020. aastaks) Eesmärgi selgus Palun selgitage oma vastust (vabatahtlik): 3.3. Mida arvate järgmistest 2020. aasta riiklike energiatõhususe eesmärkidega seotud aspektidest? (asjakohane - ei ole asjakohane - raske öelda / arvamus puudub) 29 Ei ole Raske Arvamus . Asjakohane asjakohane öelda puudub Riiklike eesmärkide kehtestamisel rakendatavat lähenemisviisi ei ole kindlaks määratud - liikmesriigid võivad valida ise metoodika ja näitajad, mida kasutada oma eesmärgi (eesmärkide) seadmisel (primaarenergia /lõppenergia tarbimine, energiasääst või energiamahukus) Riiklike eesmärkide soovituslikkus (eesmärkide täitmata jätmine ei too kaasa sanktsioone) Puudub ELi tasandi võrdlusväärtus/valem riiklike eesmärkide taseme hindamiseks Puudub vajadus määrata kindlaks vahe- eesmärgid / eesmärkide saavutamise trajektoor Võimalus riiklikke eesmärke muuta Palun selgitage oma vastust (vabatahtlik): 3.4. Kas energiatõhususe direktiiviga on ette nähtud õiged jälgimis- ja jõustamismehhanismid, et saavutada riiklikud energiatõhususe eesmärgid? Jah Ei Arvamus puudub Palun selgitage oma vastust: Artikkel 5 - keskvalitsuse hoonete eeskuju 3.5. Kas keskvalitsuse hooned on muutunud tänu energiatõhususe direktiivile Teie riigis energiatõhusamaks? Jah Ei Arvamus puudub Palun selgitage oma vastust: 30 3.6. Mis piirab kõige enam keskvalitsuse hoonete tulemuslikku ja tõhusat renoveerimist? (Võite valida mitu vastusevarianti) Õigusraamistiku ebapiisav jõustamine minu riigis Riigieelarvest renoveerimiseks eraldatavate vahendite ebapiisavus Võimalus täita renoveerimisnõue alternatiivsete meetmete abil, mis ei ole selgelt määratletud ja mille rakendamist on keeruline jälgida Renoveerimisnõude mittekohaldamine renditud hoonete suhtes (keskvalitsusasutused sageli rendivad hooneid) Muu (palun täpsustage) Kui valisite „muu“, palun selgitage: 3.7. Kuidas hindate praegust artiklis 5 sätestatud eesmärki renoveerida igal aastal 3% keskvalitsuse hoonetest? Eesmärk 3% on liiga madal, sellega ei hoogustata tavapärast renoveerimist Eesmärk 3% on piisav, et edendada keskvalitsuse hoonete renoveerimist Eesmärk 3% on liiga kõrge Muu (palun täpsustage) Kui valisite „muu“, palun selgitage: 3.8. Pidades silmas vajadust teha energiatõhususe alaseid lisajõupingutusi, kuidas saaks muuta artikli 5 tõhusamaks? (Võite valida mitu vastusevarianti) Üldkasutatavate hoonete renoveerimise kohustus tuleks laiendada piirkondlikele ja kohalikele ametiasutustele Renoveerimiskohustust tuleks laiendada, et hõlmata hooned, mida keskvalitsus üksnes kasutab Renoveerimiskohustust tuleks laiendada, et hõlmata hooned, mida keskvalitsusasutused või piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused üksnes kasutavad Renoveerimiskohustust tuleks kohaldada konkreetset liiki üldkasutatavate hoonete suhtes, nagu koolid ja haiglad 31 Igal aastal renoveeritava põrandapinna osakaal peaks olema suurem kui 3% kõigi üldkasutatavate hoonete põrandapinnast Renoveerimiskohustus peaks tähendama täielikku renoveerimist, et saavutada miinimumstandarditest kõrgemad energiastandardid Omatavate ja renditavate üldkasutatavate hoonete jaoks tuleks kehtestada energiatõhususe miinimumnõuded Tuleks kindlaks määrata taastuvenergia kasutamise miinimumtase Avaliku sektori asutustelt tuleks nõuda energiajuhtimissüsteemi kasutuselevõttu ja hoonete energiatõhususe jälgimist Säästva hoonestatud keskkonna saavutamiseks tuleks üldkasutatavate hoonete renoveerimisel paremini arvesse võtta laiaulatuslikumaid lähenemisviise (nt ringmajandusega seotud kaalutlusi) Muu (palun täpsustage) Kui valisite „muu“, palun selgitage: Kui laiendada nõuet kohalikele omavalitsustele, siis on oluline sisu, tegemist ei saa olla kohustusega, vaid pigem soovitusliku üldpõhimõttega, Saame KOVe vaadata ühtse portfellina ja eraldi eesmärki igale ühele seada ei saa. KOV-ide hoonefondi renoveerimist oleks oluline jälgida selleks, et näha kas teeme piisavalt hoonefondi renoveerimiseks ja mida saaks teha paremini. Oluline on renoveerimise edusamme jälgida tsentraalselt. Taastuvenergia miinimutaseme määramisel tuleb eelkõige lähtuda siiski kulutõhususest ja ellu viia olulisemad energiatõhusust suurendavad toimingud. Artikkel 6 - avaliku sektori asutuste ostud 3.9. Kas keskvalitsustele kehtestatud nõue osta üksnes suure energiatõhususega tooteid, teenuseid ja hooneid on aidanud arendada Teie riigis energiatõhusate toodete ja teenuste turgu? Jah Ei Arvamus puudub Palun selgitage oma vastust: 3.9.A. Mis piirab kõige enam artiklis 6 sätestatud avaliku sektori asutuste oste käsitlevate eeskirjade tõhusust? (Võite valida mitu vastusevarianti) Eeskirjade kohaldamisala on liiga piiratud, kuna neid kohaldatakse üksnes keskvalitsusasutuste suhtes Suure energiatõhususega toodete, teenuste ja hoonete ostmise nõudest on liiga lihtne kõrvale hiilida, tuginedes kulutõhususele, majanduslikule teostatavusele või tehnilisele sobivusele 32 Puudub kohustus kohaldada keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumeid Avaliku sektori asutustel ei ole konkreetseid suuniseid selle kohta, kuidas parandada oma ostutavasid Avaliku sektori asutustel on liiga keeruline kindlaks teha energiatõhusaid tooteid, kui tooted ei ole reguleeritud ELi energiamärgistuse eeskirjade alusel Muu (palun täpsustage) Kui valisite „muu“, palun selgitage: 3.10. Pidades silmas vajadust teha energiatõhususe alaseid lisajõupingutusi, kuidas saaks muuta artikli 6 tõhusamaks? (Võite valida mitu vastusevarianti) Riigihangete puhul kohaldatavat energiatõhususe nõuet tuleks laiendada, et see hõlmaks kõiki avaliku halduse tasandeid (ka piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi) Tuleks kehtestada järk-järgult nõuded, mis käsitlevad aru andmist hangitud toodete ja hoonete kogu kasutusea jooksul kasutatava energia kohta Riigihangete puhul tuleks sisse seada kohustuslik omamise kogukulude arvutamine. Tuleks kaotada viited piiravatele tingimustele (nt kulutõhusus, majanduslik teostatavus, tehniline sobivus) Muu (palun täpsustage) Kui valisite „muu“, palun selgitage: Artikkel 7 - energiasäästukohustus 3.11. Pidades silmas vajadust suurendada 2030. aastaks energiatõhususe alaseid jõupingutusi, milline on Teie hinnangul energiasäästukohustust käsitleva artikli 7 lõikes 1 sätestatud praeguse eesmärgi tase? (liiga kõrge - piisav - liiga madal) . Liiga kõrge Piisav Liiga madal Arvamus puudub Palun valige vastus 33 3.12. Mida oleks oluline artiklis 7 muuta, et tagada 2030. aastaks suurem energiatõhusus? (kasutage meetmete hindamisel skaalat 1-6, kus 1 = ei ole oluline ja 6 = väga oluline, või valige vastusevariant „arvamus puudub“) Arvamus . 1 2 3 4 5 6 puudub Tõsta 2021.-2030. aastaks kehtestatud energiasäästukohustuse taset Tugevdada olemasolevate maksumeetmete täiendavuskriteeriume Muuta energiatõhususkohustuste süsteem kohustuslikuks vahendiks kõikides liikmesriikides Nõuda, et liikmesriigid peavad kehtestama teatud energiasäästu taseme, mis tuleb saavutada hoonete renoveerimisel Nõuda, et liikmesriigid peavad kehtestama teatud energiasäästu taseme, mis tuleb saavutada transpordis Tugevdada jälgimis- ja kontrollieeskirju Nõuda, et liikmesriigid peavad kohaldama konkreetsete sektorite suhtes artikli 7 kohaseid poliitikameetmeid Kehtestada kohustuslikud nõuded, et rakendada teatud osa poliitikameetmetest kütteostuvõimetuse vähendamiseks Muu (palun täpsustage) Kui valisite „muu“, palun selgitage: Artikkel 8 - energiaauditid ja energiajuhtimissüsteemid 3.13. Praeguste eeskirjade kohaselt peavad ettevõtjad, kes ei ole väikesed või keskmise suurusega ettevõtjad, tegema iga nelja aasta tagant energiaauditi, et saada ülevaade oma energiatarbimisest ja teha kindlaks energiasäästuvõimalused. Kas neid eeskirju tuleks muuta? Jah Ei Arvamus puudub 34 Palun selgitage oma vastust: Oluline on täpsustada SME definitsiooni ja rahvusvaheliste üksuste auditi kohustust. 3.13.A. Kas olete nõus, et järgmised lahendused aitavad kõrvaldada Teie täheldatud puudused? (Valige iga lahenduse puhul üks vastus) Ei Ei Täiesti ole Arvamus . Nõus Neutraalne ole nõus üldse puudub nõus nõus Energiaauditi tegemise kohustus peaks sõltuma energiatarbimisest, mitte ettevõtte suurusest või omandiõigusest Energiaauditi tegemise kohustus peaks sõltuma üksnes ettevõtte suurusest, mitte sellest, kellele ettevõte kuulub Energiaauditi tegemise kohustus peaks sõltuma nii energiatarbimisest kui ka suurusest Energiaaudit tuleks teha sagedamini kui iga nelja aasta tagant Energiaauditi tegemise kohustusega peaks kaasnema ettevõtjate kohustus rakendada teatavaid auditites kindlaks määratud meetmeid Energiaauditi tegemise kohustusega peaks kaasnema nõue avalikustada auditi käigus kogutud mittetundlik teave Artiklisse tuleks lisada soovitused taastuvenergia kasutamise kohta Artiklisse tuleks lisada soovitused ressursitõhususe kohta Artiklid 9-11 - gaasikoguse mõõtmine 35 3.14. Mil määral on energiatõhususe direktiiv aidanud teavitada lõpptarbijaid nõuetekohaselt ja piisavalt sageli tegelikust gaasitarbimisest ja sellega kaasnevatest kuludest, et nad mõistaksid, mis suurendab nende tarbimist, ja saaksid teha teadlikke valikuid võimalike energiasäästumeetmete osas? On aidanud suurel määral On aidanud teataval määral Ei ole aidanud Ei oska öelda Palun selgitage oma vastust: Energiatõhususe direktiivil endal pole kuigi suur mõju olnud, aga riigisiseselt toimub tarbijatele info esitamine juba kord kuus ja paljudel juhtudel mõõtmine kaugloetava arvestiga. Eestis tuleb arved gaasi eest esitada kord kuus ja teatud juhtudel tuleb paigaldada kaugloetavad gaasiarvestid. Maagaasiseaduses: Gaasiettevõtja esitab tarbijale arve tarbitud maagaasi ja võrguteenuse eest vähemalt ühe korra kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui tarbijaga on kokku lepitud teisiti. Arve esitamise eest lisatasu ei võeta. Kaugloetavate arvestite paigaldamise Artikkel 14 peab nõue: Võrguettevõtja - kütte ja jahutuse tagama, et kõiktõhususe edendamine mõõtepunktid, ningtarbitakse mille kaudu seonduvad lisad ja võrgust gaasi võrguettevõtja määratlused koguses vähemalt 750 kuupmeetrit aastas, on varustatud mõõtesüsteemiga, mis gaasi koguse mõõtmisel arvestab gaasi temperatuuri mõõtesüsteemis ning võimaldab mõõteandmete kauglugemise funktsiooni.; Kui gaasi tarbitakse rõhul üle 20 millibaari peab mõõtesüsteem gaasi mõõtmisel arvestama rõhku ja temperatuuri 3.15. Kas artiklis 14 sätestatud nõuded on aidanud suurendada ning võimaldama mõõteandmete kauglugemise funktsiooni. energiatõhusust Teie riigi kütte- ja jahutussektoris? Jah Ei Arvamus puudub Palun selgitage oma vastust: 3.16. Milline on olnud Teie riigis artikli 14 lõike 5 alusel kulude-tulude analüüsi tegemise nõude mõju järgmistes valdkondades? (väga suur - suur - mõõdukas - väike - väga väike) Väga Väga Arvamus . Suur Mõõdukas Väike suur väike puudub Energiavarustuse energiatõhususe suurenemine Kütte- ja jahutusvõrkude energiatõhususe suurenemine Tõhusa koostootmise sagedasem kasutamine Tõhusa kaugkütte ja -jahutuse sagedasem kasutamine 36 Tööstusest pärit heitsoojusenergia suurem korduskasutamine Teenustesektorist (sh IKT) pärit heitsoojusenergia suurem korduskasutamine 3.17. Pidades silmas vajadust teha energiatõhususe alaseid lisajõupingutusi, kuidas saaks muuta artikli 14 ning seonduvad lisad ja määratlused (artikkel 2) tõhusamaks? Kas olete nõus vajadusega rakendada järgmisi meetmeid? (kasutage hindamisel skaalat 1-6, kus 1 = ei ole üldse nõus ja 6 = täiesti nõus) Arvamus . 1 2 3 4 5 6 puudub Tuleks tugevdada tõhusa kaugkütte ja -jahutuse miinimumnõudeid Tõhusa kaugkütte ja -jahutuse miinimumnõuded tuleks kehtestada võrkude ja tootmisüksuste jaoks eraldi Tuleks tugevdada tõhusa koostootmise miinimumnõudeid Fossiilkütustel põhineva tõhusa koostootmise miinimumnõuded tuleks muuta rangemaks Artikli 14 lõike 1 kohase põhjaliku hindamise raames tuleks selgelt vaadelda võimalusi kasutada küttes ja jahutuses taastuvenergiat Tuleks tugevdada nõuet võtta põhjaliku hindamise käigus kindlaks tehtud taastuvenergia kasutamise võimalusi arvesse kõigis poliitikapõhimõtetes ja meetmetes Artikli 14 lõike 5 kohast kulude-tulude analüüsi käsitlevad nõuded peaksid põhinema primaarenergia säästul Liikmesriigid peaksid paremini tagama, et tõhusama kütte ja jahutuse tarnimise kulusid ja tulusid võetakse arvesse taristu ja investeeringute kavandamisel ja nende jaoks lubade andmisel Heitsoojus- või heitjahutusenergiat tootva taristu kavandamisel ja selle rajamiseks loa andmisel tuleks arvesse võtta selle energia võimaliku nõudluse (soojusneelu) geograafilist lähedust Liikmesriigid peaksid kehtestama kaugkütte ja - jahutuse jaoks spetsiaalsed energiatõhususe näitajad kandmaks hoolt selle eest, et käitajad 37 suurendavad oma tootmise energiatõhusust ja vähendavad võrgukadusid Muu (palun täpsustage) Kui valisite „muu“, palun selgitage: 3.18. Kui olulised on järgmised meetmed andmekeskuste energiatõhususe suurendamiseks? (Valige iga meetme puhul üks vastus) Teataval Väga Arvamus . määral Ebaoluline oluline puudub oluline Suurte andmekeskuste rajamine sinna, kus saab ära kasutada nende heitsoojusenergia Jääksoojusenergia korduskasutamise võimaluste hindamine uue andmekeskuse jaoks planeerimisloa taotlemisel Tööstusest pärit heitsoojusenergia potentsiaali ärakasutamist käsitlevate olemasolevate sätete tugevdamine Palun selgitage oma vastust (vabatahtlik): Artikkel 15 - energia muundamine, ülekanne ja jaotus 3.19. Kas elektri- ja gaasivõrke (ülekanne ja jaotus) käitatakse Teie riigis kõige energiatõhusamal moel? Jah Ei Ei oska öelda Palun selgitage oma vastust: Võrkude käitamine toimub üpriski energiatõhusalt, kuid sellegipoolest on ruumi tõhusamaks minna. 3.20. Mis piirab kõige enam võrkude energiatõhususe suurendamist Teie riigis? (Võite valida mitu vastusevarianti) 38 Reguleerivad asutused pidurdavad investeerimist sellega, et nad ei arva investeeringuid reguleeritavate varade väärtuse hulka Investeeringute rahastamiseks ei ole lihtne vahendeid leida Tariifide struktuur ei soodusta energiakadude minimeerimist võrkudes Kapitalikulud toovad kaasa võrgutariifide vastuvõetamatu suurenemise lõpptarbijate jaoks Võrgu füüsilise taristu ajakohastamiseks vajalikud jõupingutused häirivad kodumajapidamisi Lubade väljastamiseks kulub liiga kaua aega Taristu ajakohastamise keskkonnamõju oleks suurem kui võrkudes raisatud energia keskkonnamõju Muu (palun täpsustage) Kui valisite „muu“, palun selgitage: Artikkel 16 - kvalifitseerimis-, akrediteerimis- ja sertifitseerimissüsteemide kättesaadavus 3.21. Kas olete teadlik oma riigis energiateenuseosutajate, energiaauditite, energeetikajuhtide ja energiamõjuga ehitusdetailide paigaldajate jaoks kättesaadavatest sertifitseerimis- ja akrediteerimissüsteemidest ning samaväärsetest kvalifitseerimissüsteemidest? Jah Ei Arvamus puudub Palun selgitage oma vastust: 3.21.A. Mis kasu on Teie riigis sertifitseerimis- ja/või akrediteerimissüsteemide olemasolust? (Võite valida mitu vastusevarianti) Need võimaldavad tagada oskustööjõu kättesaadavuse (nt energiateenuseosutajad, energiaaudiitorid, energeetikajuhid ja energiamõjuga ehitusdetailide paigaldajad) 39 Need võimaldavad tagada energiateenuseosutajate, sh energiateenuseid osutavate ettevõtete pakutavate energiateenuste kvaliteedi Need suurendavad energiateenuste sektoris kindlust Need hõlbustavad energiateenuste turgude arendamist Muu (palun täpsustage) Kui valisite „muu“, palun selgitage: 3.22. Kuidas hindate oma riigi olemasolevate sertifitseerimis- ja/või akrediteerimissüsteemide tõhusust? Teataval määral Ei oska öelda / arvamus . Tõhusad Ebatõhusad tõhusad puudub Palun valige vastus Palun selgitage oma vastust: 3.23. Kas energiatõhususe direktiiv (artikkel 16) on Teie arvates aidanud kehtestada sertifitseerimis- ja/või akrediteerimissüsteeme ja/või samaväärseid kvalifitseerimissüsteeme, sealhulgas koolitusprogramme? Jah Ei Arvamus puudub Palun selgitage oma vastust: Artikkel 18 - energiateenused 3.24. Kas artiklis 18 sätestatud nõuded on aidanud kaasa energiateenuste turu arengule Teie riigis? Jah Ei Arvamus puudub 40 Palun selgitage oma vastust: Eesti energiatõhususe lepingute turg on väga väike, aga muud teenused sh energiamärgiste ja auditeerimise teenused on üpriski laialt levinud. 3.24.A. Mis on aidanud kõige enam kaasa energiateenuste turu arengule Teie riigis? mitte rohkem kui 3 valik(ut) VKEdele ja tarbijatele on tehtud kättesaadavaks teave energiateenuste kohta On töötatud välja ja võetud praktikas kasutusele energiatõhususe lepingute näidis Energiateenuseosutajatele mõeldud sertifitseerimis- ja akrediteerimissüsteemidega tagatakse vajaliku oskustööjõu kättesaadavus On tehtud kättesaadavaks rahastamis- ja tugimehhanismid On kehtestatud nõuetekohaselt õigusraamistik Muu (palun täpsustage) Kui valisite „muu“, palun selgitage: 3.25. Mida tuleks kaaluda energiatõhususe direktiivi läbivaatamisel, et parandada energiateenuste ja energiatõhususe lepingute toimimist? Sertifitseeritud energiateenuseosutajate, avalikus sektoris sõlmitud energiatõhususe lepingute arvu jms kohta aru andmist käsitlevate nõuete kehtestamine liikmesriikidele Energiatõhususe lepingute sõltumatu jälgimise ja kontrollimise nõuete kehtestamine Sõltumatuid turuvahendajaid / kaasaaitajaid / ühtseid kontaktpunkte käsitlevate nõuete tugevdamine, et suurendada usaldust ja hõlbustada energiateenuste / energiatõhususe lepingute kasutamist Muu (palun täpsustage) Kui valisite „muu“, palun selgitage: Oluline on teadlikkuse suurendamine ja toimivate näidete tutvustamine. Artikkel 19 - muud energiatõhususe edendamise meetmed 41 3.26. Kui olulised on Teie arvates järgmised regulatiivsed, õiguslikud ja haldustõkked? Väga Mõnevõrra Arvamus . Ebaoluline oluline oluline puudub Hoone omaniku ja üürniku (üürnike) lahknevad huvid Omanike lahknevad huvid mitme omanikuga hoonete puhul Riigihankeid, aastaeelarve koostamist või arvepidamist käsitlevad riiklikud või piirkondlikud eeskirjad, mis takistavad avaliku sektori asutustel investeerida energiatõhususse Palun selgitage oma vastust: Artikkel 20 - riiklik energiatõhususe fond, rahastamine ja tehniline tugi 3.27. Kas artikkel 20 on hõlbustanud juurdepääsu rahastamisele energiatõhususe projektide elluviimiseks Teie riigis? Jah Ei Arvamus puudub Palun selgitage oma vastust: 3.28. Milline on olnud järgmiste artikli 20 kohaste meetmete mõju Teie riigis? Arvamus Väga Väga puudub . Väike Mõõdukas Suur väike suur / keeruline hinnata Riikliku energiatõhususe fondi või sarnase riikliku rahalise toetuse kava loomine kodumajapidamiste energiatõhususe suurendamiseks Spetsiaalsete rahastute loomine energiatõhususe suurendamiseks eri sektorites 42 Spetsiaalsete tehnilise toe kavade loomine energiatõhususe suurendamiseks eri sektorites Parimate tavade levitamine energiatõhususe rahastamise valdkonnas Otsuse nr 406/2009/EÜ alusel määratud iga-aastastest saastekvootidest saadud tulude kasutamine uuenduslike rahastamismehhanismide väljatöötamiseks, et suurendada hoonete energiatõhusust Artikkel 21 ja IV lisa - ümberarvestustegurid 3.29. Kas IV lisa „Lõpptarbija kasutatavate valitud kütuseliikide energiasisalduse ümberarvestustabel“ tuleks muuta? Kui jah, siis kuidas? Jah Ei Arvamus puudub Palun selgitage oma vastust: 3.30. Kuidas saaks primaarenergiateguri vaikeväärtus (IV lisa joonealuses märkuses 3 nimetatud koefitsient) Teie arvates hõlbustada CO2 heite vähendamist? kuni 1000 Taastuvenergia tähemärki kiiret kasutuselevõttu arvesse võttes võib olla vajadus primaarenergiateguri vaikeväärtuse alandamiseks. Küsitluse lõpp. Suur tänu vastuste eest! Viited [1] Tegevuskava ja esialgne mõjuhinnang avaldati 3. augustil ja tehti avalikkuse tagasiside saamiseks kättesaadavaks kuni 21. septembrini 2020 (https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12552-EU-energy-efficiency-directive-EED-evaluation-and- review). [2] Määrus (EL) 2018/1999. [3] Mõiste on määratletud määruse (EL) 2018/1999 (milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist) artikli 2 punktis 18. [4] Direktiiv 2010/31/EL. [5] Määrus (EL) 2017/1369. 43 [6] Direktiiv 2009/125/EÜ. [7] Direktiiv (EL) 2018/2001. [8] Direktiiv 96/61/EÜ. [9] Määrus (EL) 2018/842. [10] Muutmisdirektiiv (EL) 2018/2002. [11] https://ec.europa.eu/energy/en/topics/energy-strategy-and-energy-union/clean-energy-all-europeans. [12] Muudeti artikleid 1 ja 3 energiatõhususe põhieesmärkide kohta, artiklit 7 energiasäästukohustuse kohta, artikleid 9-11 mõõtmise ja arvete esitamise kohta, artikli 15 lõiget 2, artiklit 20, artikleid 22-24, IV lisa joonealust märkust 3, V lisa ja IX lisa ning lisati uus VIIa lisa. [13] Vt läbivaadatud energiatõhususe direktiivi artikli 24 lõige 15 ja artikli 3 lõige 6. [14] COM(2019) 640 final. [15] COM(2020) 562 final. [16] COM(2020) 562 final. [17] COM(2020) 564 final. [18] COM(2020) 954 final. [19] Rakkerühma aruande leiab aadressilt https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files /report_of_the_work_of_task_force_mobilising_efforts_to_reach_eu_ee_targets_for_2020.pdf. [20] Energiatõhususe direktiivi artikli 24 lõikes 15 nõutakse, et üldine hindamine tuleb teha 28. veebruariks 2024. [21] Vt https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/better-regulation-guidelines-evaluation-fitness-checks.pdf. [22] Eeskätt - kuid mitte üksnes - renoveerimislaine algatus (COM(2020) 632 final), arvestades et märkimisväärne osa energia- ja ressursisäästust saavutatakse eeldatavasti hoonete renoveerimise tulemusel, ELi energiasüsteemi lõimimise strateegia (COM (2020) 299 final), digistrateegia (C(2018) 7118 final), peatne nullsaaste tegevuskava ja uus ringmajanduse tegevuskava (COM (2020) 98 final). Energiatõhusus on oluline eelkõige komisjoni taastekavas[1] kindlaks määratud meetmete puhul, mida tuleb kajastada riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades. [23] COM(2020) 456 final. [24] SWD(2016) 402 final. [25] Vt https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/3_en_autre_document_travail_service_part1_v3.pdf. [26] Soojusenergia jäeti algsetest sätetest välja, mille tulemusel piirdus nende sätete kohaldamisala elektri ja gaasiga. Hiljem jäeti sätete kohaldamisalast välja ka elekter, mis on nüüd reguleeritud uuesti sõnastatud elektrienergia direktiiviga (EL) 2019/944 (https://eur-lex.europa. eu/legal-content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2019.158.01.0125.01.EST&toc=OJ:L:2019:158:TOC). [27] Vt näiteks soovituse lisa punktid 1.1 ja 1.3 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1574946822907&uri=CELEX: 32019H1660). [28] C(2019) 6625 final. [29] https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/final_report_of_assessment_of_the_implementation_status_and_effectivenes.pdf. [30] https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/bitstream/JRC115314 /assessement_of_progress_made_by_member_states_in_relation_to_article_19_final.pdf. 44 45 Teie 30.11.2020 nr 16.5/20-3310/-1T Riigikantselei [email protected] Meie 28.01.2021 nr 2-13/20-7305 Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avalikele konsultatsioonidele energiatõhusust käsitleva direktiivi 2012/27/EL läbivaatamise ja muutmise kohta ning taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist käsitleva direktiivi (EL) 2018/2001 läbivaatamise kohta Esitame 4.veebruari 2021. a Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avalikele konsultatsioonidele energiatõhusust käsitleva direktiivi 2012/27/EL läbivaatamise ja muutmise kohta ning taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist käsitleva direktiivi (EL) 2018/2001 läbivaatamise kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister /*Lisad: - Vabariigi Valituse protokollilise otsuse eelnõu - Seletuskiri - energiatõhususe ja taastuvenergia direktiivide läbivaatamine - Lisa 1. Energiatõhususe direktiivi küsimustik - Lisa 2. Taastuvenergia direktiivi küsimustik - Lisa 3. Kaasamise tabel - Lisa 4. Kaasatud huvigruppide nimekiri Kadi Avingo 625 6491 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avalikele konsultatsioonidele energiatõhusust käsitleva direktiivi 2012/27/EL läbivaatamise ja muutmise kohta ning taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist käsitleva direktiivi (EL) 2018/2001 läbivaatamise kohta Ülevaade ja eesmärk 2019. aasta lõpus esitas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) teatise Euroopa roheline kokkulepe1, milles on määratletud Euroopa Liidu (edaspidi EL) eesmärk saavutada ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa ühiskond, kus aastaks 2050 on saavutatud kliimaneutraalsus ja ressursside jätkusuutlik kasutus ning tagatud piisav majanduskasv. 2020. a septembris avaldas komisjon 2030. aasta kliimaeesmärgi kava teatise2, milles tegi ettepaneku sätestada uus 2030. aasta eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) netoheidet võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 55% võrra. Vabariigi Valitsus otsustas oma 13. oktoobri 2020. a istungil, et toetab EL-üleselt 2030. aasta KHG heitkoguste vähendamist vähemalt 55%-ni võrreldes 1990. aastaga, et saavutada 2050. aastaks ELis kliimaneutraalsus tasakaalustatud, õiglasel, realistlikul ja mõistlikul viisil. See uus eesmärk kiideti ELi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide poolt heaks 10.-11. detsembril 2020. a toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel. Eesti võttis juba 2017. aastal riikliku eesmärgi vähendada 2030. aastaks KHG heidet 70% võrreldes 1990. aastaga, mis on ELis üks ambitsioonikamaid. ELi liikmesriikide riiklikes energia- ja kliimakavades (edaspidi REKK) esitatud prognooside kohaselt saavutatakse ELis 2030. aastaks liikmesriikide olemasolevate ja täiendavate poliitikate ning meetmete täielikul rakendamisel 41% KHG heitkoguste vähendamist võrreldes 1990. aastaga3, millest ei piisa uue ELi eesmärgi saavutamiseks. Uue KHG netoheite vähendamise eesmärgi saavutamiseks vaatab komisjon 2021. aasta juuniks läbi kõik täiendava heitevähendamise eesmärgi saavutamiseks asjakohased poliitikavahendid ja teeb vajaduse korral ettepanekud nende muutmiseks. Meetmed koondatakse paketti „Eesmärk 55“, mis hõlmab kõike alates taastuvenergiast kuni energiatõhususe esikohale seadmiseni, ehitisi, maakasutusust, energia maksustamist, jõupingutuste jagamist, heitkogustega kauplemist ja paljusid muid õigusakte. Selle raames on komisjon muuhulgas algatanud avalikud konsultatsioonid energiatõhusust ja taastuvenergiat käsitlevate ELi õigusaktide läbivaatamise kohta. Praegu tekib üle 75% ELi KHG heitest energiasektoris, seega on taastuvenergia suuremal kasutuselevõtul koos energiatõhususega oluline roll KHG heite kulutõhusal vähendamisel. Täpsemad Eesti seisukohad konkreetsete algatuste kohta koostatakse pärast vastavate eelnõude avaldamist 2021. aasta juunis. 1 Euroopa roheline kokkulepe COM(2019) 640 2 Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine: investeerimine kliimaneutraalsesse tulevikku meie inimeste hüvanguks COM(2020) 562 final 3 Kogu ELi hõlmav hinnang lõimitud riiklikele energia- ja kliimakavadele COM(2020) 564 final Energiatõhususe direktiiv Energiatõhusus on üks viiest energialiidu mõõtmest ja sellel on oluline roll 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisel. Energiatõhususe direktiiv4 võeti vastu 2012. aastal, et edendada ELis energiatõhusust, kasutada konkreetsete meetmetega ära olemasolevad energiasäästuvõimalused ning kõrvaldada tõkked ja turutõrked, mis takistavad energia tõhusat tarnimist ja kasutamist eri sektorites, et saavutada ELi 2020. aasta energiatõhususe põhieesmärgid. Energiatõhususe direktiivi esimene, piiratud läbivaatamine toimus 2018. aastal5 paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ raames. Selle läbivaatamise käigus kehtestati ELi 2030. aasta energiatõhususe põhieesmärgiks vähemalt 32,5%. Direktiivis on ka ette nähtud, et liikmesriigid peavad kehtestama soovituslikud riiklikud eesmärgid ja panused, et see põhieesmärk saavutada ning igal aastal aru andma edusammudest nende soovituslike riiklike energiatõhususe eesmärkide saavutamisel. Samuti sätestab direktiiv nõude, et liikmesriigid peavad renoveerima aastas 3% oma keskvalitsuse hoonetest (ministeeriumid ja riigiasutused) vähemalt hoonete energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks ja kohustuse keskvalitsustele osta energiatõhusaid tooteid, hooneid ja sõidukeid. Direktiiv kohustab ka liikmesriike saavutama igal aastal uus energiasääst, kehtestades energiatõhususkohustuste süsteemi või muud poliitikameetmed. Eesti on direktiivi suures osas üle võtnud 2020. aastal, viimased sätted võetakse üle 2021. aasta esimeses kvartalis. 2030. a kliimaeesmärgi kava teatise mõjuhinnangus rõhutatakse, et uue kõrgema kasvuhoonegaaside heite vähendamise taseme saavutamiseks tuleb 2030. aastaks oluliselt tõhustada energiatõhususe alaseid jõupingutusi, suurendades praegust vähemalt 32,5% eesmärki lõppenergia tarbimise6 puhul 36-37%-le ja primaarenergia tarbimise7 puhul 39-41%- le. EL-ülese hinnangu kohaselt riiklikele energia- ja kliimakavadele8 pole praegune energiatõhususe alaste püüdluste tase piisav. Primaarenergia tarbimise puhul jääb puudu 2,8% ja lõppenergia tarbimise puhul 3,1%. Seetõttu leiab komisjon, et kehtestatud poliitikameetmeid tuleks oluliselt tõhustada isegi praeguste 2030. aasta energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks. REKK seab 2030. aasta Eesti soovituslikuks eesmärgiks hoida energia lõpptarbimine tasemel 32 kuni 33 TWh/a ja vähendada primaarenergia tarbimist kuni 14% võrreldes viimaste aastate tipuga, ehk jõuda 2030. aastaks primaarenergia tarbimisega tasemele 60 TWh/a. Energiatarbimise kasvu peatamiseks tuleb senisest enam teha, sest kuigi põlevkivi kasutus on 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL, 25. oktoober 2012 , milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2002, 11. detsember 2018, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust 6 Lõppenergia tarbimine on riigis kohapeal tööstus-, transpordi-, teenuste-, põllumajandussektorile ja kodumajapidamistele tarnitud energia, kuhu ei kuulu energia muundamise sektorile ja energiatööstusele endale tarnitud energia. Lihtsustatult saab öelda, et energia lõpptarbimise hulka kuulub see energia (elekter, soojus, kütused), mille Eesti elanikud ja ettevõtjad riigisiseselt ära tarbivad. 7 Primaarenergia tarbimise maht näitab seda kui palju riigis energiat tarbitakse ehk riigi brutosisetarbimist. Seda nii kodudes ja ettevõtetes kui ka energia tootmisel ja jaotamisel. Sellest tarbimisest lahutatakse maha energia (nt elektri) eksport. Eksporditud energia tootmiseks kulunud energia jääb meie bilanssi. Primaarenergia tarbimise hulka kuuluvad näiteks kaod, elektritööstuse omatarve ja toodetud energia eksport. Primaarenergia tarbimise hulka ei kuulu näiteks põlevkivist kummikute valmistamine, aga seevastu põlevkiviõli tootmine kuulub, kuna toodetakse kütust. Lihtsustatult saab öelda, et primaarenergia hulka kuulub kogu riigis tarbitud ja toodetud energia (elekter, soojus, kütused) sh energia lõpptarbimine. 8 Kogu ELi hõlmav hinnang lõimitud riiklikele energia- ja kliimakavadele COM(2020) 564 final oluliselt vähenenud (2019. a vähenes see veerandi võrra võrreldes 2018. a), siis kasvanud on puitkütuste siseriiklik kasutus ning ka transpordikütuste kasutus on pigem kasvu- kui kahanemistrendis. Aastaks 2030 peame kahekordistama rekonstrueeritava korterelamute pinna ja kolmandiku võrra suurendama keskvalitsuse hoonete rekonstrueeritud pinda. Viimase viie aasta jooksul on keskvalitsuse hooneid rekonstrueeritud 0,5 mln m2 ulatuses ja vaja on rekonstrueerida veel 0,88 mln m2 keskvalitsuse hoonete pindu, sh aastaks 2030 eesmärgi 3%/a täitmiseks peab rekonstrueeritud saama 0,72 mln m2.9 Energiatõhususe direktiivi läbivaatamise ja muutmise protsess koosneb kahest osast. Esimese sammuna hindab komisjon energiatõhususe direktiivi kehtivat raamistikku alates direktiivi jõustumisest 2012. aastal, välja arvatud nende elementide puhul, mida 2018. aastal juba muudeti. Seejärel plaanib komisjon hindamise järelduste põhjal otsustada, mida tuleb energiatõhususe direktiivis ühtlustada, tugevdada, täiendada või muuta, et kõrvaldada allesjäänud vajakajäämised ELi 2030. aasta energiatõhususe eesmärkide osas ja saavutada ELi kõrgem eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55%. Mõju hindamisel vaadeldakse kogu direktiivi, sh 2018. aastal muudetud artiklite mõju. Käesoleva avaliku konsultatsiooni küsimustik on kättesaadav leheküljelt https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12552-EU-energy- efficiency-directive-EED-evaluation-and-review/public-consultation (vastamise tähtaeg 9.02.2021). Vastused küsimustikule on lisatud seletuskirjale eraldi failina (Lisa 1). Taastuvenergia direktiiv Taastuvenergia direktiivi eesmärgiks on kiirendada ELi üleminekut puhtale energiale, tuginedes mitmesugustele taastuvatele energiaallikatele, nagu tuule-, päikese-, hüdro-, tõusu- mõõna-, geotermiline, biomassi- ja biokütuseenergia ning viia EL taastuvenergia kasutamisel ning tehnoloogiate väljatöötamisel ja tootmisel globaalsele juhtpositsioonile. Aastal 2009 seati esimese taastuvenergia direktiiviga10 eesmärgiks, et 2020. aastaks oleks 20% ELi energiatarbimisest pärit taastuvatest energiaallikatest. Aastal 2018 lepiti teise taastuvenergia direktiiviga11 kokku, et 2030. aastaks tuleb 32% ELi energiatarbimisest saada taastuvatest energiaallikatest. Direktiivi alusel peavad ka liikmesriigid püüdma suurendada kuni 2030. aastani taastuvenergia osakaalu küttes ja jahutuses igal aastal soovitusliku 1,3% võrra ning liikmesriikides, kus heitsoojus- ja heitjahutusenergiat ei kasutata, 1,1% võrra. Samuti peavad liikmesriigid püüdma suurendada kuni 2030. aastani taastuvenergia osakaalu kaugküttes ja - jahutuses igal aastal soovitusliku 1% võrra. Direktiivi kohaselt peab ka iga liikmesriik kehtestama kütusetarnijatele kohustuse tagada, et taastuvenergia moodustab vähemalt 14% asjaomase liikmesriigi transpordisektoris tarbitavast energiast. Lisaks sätestab direktiiv rangemad bioenergia säästlikkuse kriteeriumid. Teise taastuvenergia direktiivi ülevõtmise tähtaeg liikmesriikidele on 30. juuni 2021. a. Selleks, et saavutada kasvuhoonegaaside netoheite vähendamine vähemalt 55% võrreldes 1990. a tasemega, on komisjoni hinnangul vaja kiirendada üleminekut puhtale energiale ning 9 Eesti energiamajandus aastal 2020, kättesaadav https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_energiamajandus_2020.pdf 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ, 23. aprill 2009 , taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta 11 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001, 11. detsember 2018, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta suurendada taastuvenergia osakaalu summaarses energia lõpptarbimises 2030. aastaks 38- 40%ni. See 38-40% ületab teise taastuvenergia direktiiviga 2030. aastaks kehtestatud siduvat ELi tasandi eesmärki. See ületab ka taastuvate energiaallikate osakaalu (33,1-33,7%), mis saavutatakse juhul, kui liikmesriigid annavad oma riikliku panuse, mis on kindlaks määratud nende riiklikes energia- ja kliimakavades aastani 2030. Eesti on seadnud endale 2030. aasta eesmärgiks suurendada taastuvenergia osakaalu vähemalt 42%ni summaarsest energia lõpptarbimisest12. 2020. a energia lõpptarbimise eesmärk oli Eestil 25%, mis täideti juba 2011 aastal. 2018. aastal moodustas taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest juba 30%. 2030. aasta sihttaseme saavutamiseks tuleb suuremad ponnistused teha taastuvenergias tuuleenergia potentsiaali kasutusele võtul ja transpordisektori taastuvenergia eesmärgi täitmisel sõidukite elektrifitseerimise ja biokütuste kasutusega. Joonis 1. Eesti taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises üldiselt ja sektorite kaupa. Aasta 2020 numbrid põhinevad prognoosidel. Prognoosidest tuleb lahutada statistikakaubanduse raames teistele liikmesriikide müüdud taastuvenergia statistilised kogused. Käesoleva avaliku konsultatsiooni vastuseid võetakse arvesse teise taastuvenergia direktiivi läbivaatamisel, eelkõige mõju hindamisel, mille komisjon korraldab selleks, et otsustada, kas direktiivi on vaja muuta ja millised muudatused oleksid kõige asjakohasemad. Teist taastuvenergia direktiivi ennast ei hinnata, kuna liikmesriigid ei ole seda veel üle võtnud ega rakendanud. Käesoleva avaliku konsultatsiooni küsimustik on kättesaadav leheküljelt https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12553-Revision-of- the-Renewable-Energy-Directive-EU-2018-2001/public-consultation (vastamise tähtaeg 9.02.2021). Vastused küsimustikule on lisatud seletuskirjale eraldi failina (Lisa 2). 12 Summaarne energia lõpptarbimine sisaldab erinevalt energia lõpptarbimisest lisaks ka elektri ja soojuse tootmisseadmete omatarvet ning kadusid energiavõrkudes. Koostajad Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna taastuvenergia valdkonnajuht Liisa Mällo ([email protected]), ekspert Tauno Hilimon ([email protected]), energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks ([email protected]) ning EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Kadi Avingo ([email protected]). Valdkonna eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar ([email protected]). Avalikule konsultatsioonile vastamise üldpõhimõtted Küsimustikule vastamisel lähtume järgmistest Eesti seisukohtadest: - Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatiste „Kliimaneutraalse majanduse saavutamine – integreeritud energiasüsteem kliimaneutraalsuse nimel“ ja „Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia“ kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 12. novembri 2020. a istungil ja kinnitatud 27. novembril 2020. a Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil); - Eesti seisukohad Euroopa Ülemkogu 15.-16. oktoobri 2020. a kohtumisel ja Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine: investeerimine kliimaneutraalsesse tulevikku meie inimeste hüvanguks“ (COM(2020) 562) kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 13.oktoobri 2020. a istungil ja kinnitatud 14. oktoobril 2020. a Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil); - Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa roheline kokkulepe“ ja „Euroopa kliimaseadus“ kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 4. juuni 2020. a istungil ja kinnitatud 19. juunil 2020. a Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil); - Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2020–2021 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 19.11.2019. a istungil). Eesti seisukohad ja nende põhjendused 1. Energiatõhususe direktiiv 1.1. Leiame, et energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte on oluline Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisel, kuid põhimõtte rakendamine peab jääma liikmesriikidele soovituslikuks. Liikmesriikidel peab olema paindlikkus rakendada põhimõtet parimal võimalikul viisil, võttes arvesse nii riiklikke kui ka valdkondlikke eripärasid ja investeeringute kulutõhusust. Põhimõtte rakendamisel on oluline vältida halduskoormuse kasvamist. Selgitus: Energiatõhususe esikohale seadmine on energialiidu üks peamiseid põhimõtteid, mis tähendab alternatiivsete kulutõhusate energiatõhususmeetmete võimalikult suurel määral arvesse võtmist energiasüsteemi kavandamise ning poliitiliste ja investeerimisotsuste puhul, et muuta energianõudlus ja -pakkumine tõhusamaks, seda eelkõige energia kulutõhusa säästmise kaudu lõpptarbimises, tarbijast lähtuvate algatuste ning energia muundamise, ülekande ja jaotamise tõhustamise kaudu, saavutades samas ikkagi nende otsuste eesmärgid.13 See 13 Artikkel 2(18), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1999, 11. detsember 2018, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 põhimõte on sätestatud ka energiatõhususe direktiivis. Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte laialdasemal kasutuselevõtmisel poliitiliste, kavandamis- ja investeerimisotsuste langetamisel, peab läbivalt säilima riikide otsustusvabadus ja paindlikkus võtta põhimõtte kõrval arvesse ka muid asjakohaseid tegureid, sh kulutõhusust, ringmajanduse aspekte, geograafilisi ja klimaatilisi tegureid. Näiteks heitsoojuse kasutamist võimaldavatel investeeringutel on tähtis, et heitsoojuse allikas asub geograafiliselt küllalt lähedal soojuse tarbimisele selleks, et oleks tagatud investeeringu kulutõhusus. Näeme, et energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttel on läbivalt oluline roll poliitiliste ja investeerimisotsuste langetamisel, kuna tähtis on teha otsuseid parimal viisil sealjuures pilguga tulevikku vaadates ning kliima- ja energiapoliitika eesmärkidega arvestades. Eestis on tavapärane poliitiliste ja investeerimisotsuste langetamisele eelnev mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõjude hindamine, mistõttu ei ole siseriiklikult energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte Eestile mitte midagi uut. Sellegipoolest on oluline põhimõtet ELi õigusaktides rakendada viisil, mis ei too kaasa märgatavat liikmesriikide halduskoormuse kasvu, näiteks suureneva aruandluskohustuse näol. Oluline on vältida liimesriikidele selliste kitsaste kohustuste seadmist, mille tulemusena võib tekkida risk viia ellu investeeringuid, mis pole kulutõhusad, ega soodusta alternatiivsete investeeringutega võrreldes ELi kliimaeesmärkide täitmist ja ressursside säästmist. 1.2. Eesti on seisukohal, et Euroopa Liidu ülese energiatõhususe põhieesmärgi läbivaatamisel tuleb arvestada Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika peamisi sihte ja nende omavahelisi seoseid. Eesti jaoks on oluline riikliku energiatõhususpanuse soovitusliku ja sektorite ülese iseloomu säilimine. Leiame, et energiatõhususe direktiivi muutmisele ja energiatõhususe eesmärkide tõstmisele peab eelnema põhjalik õigusraamistiku ning mõjude analüüs, mis võtab arvesse riikide regionaalseid, majanduslikke, geograafilisi, klimaatilisi ja struktuurilisi erisusi, sealhulgas erinevaid lähtetasemeid. Selgitus: Energiatõhususe direktiivi artikkel 3 kohaselt kehtestab iga liikmesriik soovituslikud riiklikud energiatõhususpanused, pidades silmas liidu 2030. aasta põhieesmärki vähendada energiatarbimist 32,5% ja võttes arvesse, et ELi energiatarbimine ei tohi 2030. aastal ületada 14 806 TWh/a primaarenergiat ja/või 11 118 TWh/a lõppenergiat. Eesti riiklik energia- ja kliimakava seab 2030. aasta Eesti soovituslikuks eesmärgiks hoida energia lõpptarbimine tasemel 32 kuni 33 TWh/a ja vähendada primaarenergia tarbimist kuni 14% võrreldes viimaste aastate tipuga, ehk jõuda 2030. aastaks primaarenergia tarbimisega tasemele 60 TWh/a. Energiatõhususel on oluline roll EL kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmisel. Seetõttu on oluline energiatõhususe eesmärgi seadmine viisil, millega oleks parimal võimalikul moel ELi kliima- ja energiapoliitika eesmärgid (EL kasvuhoonegaaside koguheite vähendamine, taastuvenergia osatähtsuse tõstmine ja varustuskindluse tagamine) täidetud. Seejuures tuleb säilitada riikliku eesmärgi soovituslik laad ja riikide otsustusvabadus ning paindlikkus oma panuste ning riiklike meetmete määramisel riiklikes energia- ja kliimakavades. Liikmesriikidel peab säilima ka võimalus täita energiatõhususe põhieesmärki viisidel, mis riigi eripärasid arvesse võttes on kõige olulisemad. Näiteks peab liikmesriigil olema võimalik valida võrdselt lõpptarbimise vähendamise või primaarenergia säästu panustamise vahel. Erineva majandusstruktuuriga liikmesriigid saavad panustada energiatõhususse erinevalt – näiteks suure jääksoojuse (tööstuslike protsessidega kaasnev tavaliselt õhku paisatav soojusenergia) potentsiaaliga liikmesriikide puhul on primaarenergia sääst soodsam kui niigi tõhusas lõpptarbimises energiasäästu leidmine. Eesti puhul on näiteks võimalik jääksoojust kasutades panustada kütuste kasutamise vähendamisse suuremas mahus kui teha seda läbi lõpptarbimise vähendamise (nt tööstuse või reovee jääksoojuse kasutamine kütuse põletamise asemel). Meile on oluline energiatõhususe eesmärkide sektorite ülese iseloomu säilimine, mistõttu me ei soovi eraldi sektoripõhiseid energiatõhususe eesmärke. Erinevate riikide sektoritel on erinev potentsiaal energiatõhususe eesmärkidesse panustada, mistõttu on oluline säilitada liikmesriigile vabadus vajadusel ise sektoripõhised energiatõhususe eesmärgid seada. Sellise lähenemisega on riikidel võimalus panustada energiatõhususe valdkondadesse seal, kus ELi kliima- ja energiapoliitika eesmärkide, sh energiatõhususe direktiivi eesmärkide, täitmise potentsiaal on kõige suurem. Igal liikmesriigil on erinev potentsiaal, lähtetase ja võimalused energiatarbimise vähendamiseks. Oluline on vältida kiirustatud otsuste langetamist, et hoiduda loodusele ja majandusele kahjulike eesmärkide seadmisest. Selleks peab energiatõhususe direktiivi muutmisele eelnema põhjalik mõjude analüüs. Näiteks lähtudes hoonete rekonstrueerimisel ainuüksi saavutatud energiasäästu hulgast võib tekkida olukord, kus hooneid ei rekonstrueerita terviklikult ja uuendamata jääb näiteks hoonete ventilatsioonisüsteem, mille uuendamisel või välja ehitamisel on inimeste tervisele oluline positiivne mõju. Sarnasel juhul, võtmata arvesse ringmajanduse põhimõtteid, võib hoone renoveerimine hoone eluea jooksul kaasa tuua CO2 heite kasvamise võrreldes vähem tõhusa, kuid süsinikuneutraalset energiat tarbiva hoonega. Direktiivi võimalikud muudatused peavad aitama kaasa direktiivi lihtsustamisele ja seeläbi riikide halduskoormuse vähenemisele. 1.3. Oleme seisukohal, et energia lõpptarbimise vähendamist soodustav riiklik siduv energiasäästukohustus ei vaja karmistamist, kuna kehtiv energiasäästukohustus on juba praegu liikmesriikidele koormav. Kui otsustatakse kohustust muutma hakata, peab liikmesriikidel säilima paindlikkus ja otsustusvabadus meetmete ning metoodikate kujundamisel ja rakendamisel. Oluline on võimaldada liikmesriikidel võtta energiasäästukohustuse täitmisel arvesse primaarenergia vähenemisse panustavate meetmete mõju ja lokaalselt omatarbeks toodetud taastuvenergiat. Näeme vajadust energiasäästu hindamise põhimõtete lihtsustamiseks eesmärgiga vähendada halduskoormust meetmete mõju hindamisel. Selgitus: Energiatõhususe direktiivi artiklis 7 on sätestatud liikmesriikidele kohustus saavutada igal aastal uus energiasääst (1,5% aastasest energiamüügimahust ajavahemikul 2014-2020 ja 0,8% (Maltal ja Küprosel 0,24%) aastasest energia lõpptarbimisest ajavahemikul 2021-2030), kehtestades energiatõhususkohustuste süsteemi või muud poliitikameetmed. Artiklil 7 põhineb ligikaudu pool energiatõhususe direktiiviga eeldatavasti saavutatavast energiasäästust. Seda artiklit muudeti ka energiatõhususe direktiivi läbivaatamisel 2016. aastal (muudatus jõustus 11. detsembril 2018 ja tuli riikide õigusesse üle võtta hiljemalt 25. juuniks 2020). Leiame, et artikkel 7 ei vaja uuesti muutmist, kuna kehtiv energiasäästukohustus on juba praegu liikmesriikidele koormav ja juba 2020. aasta eesmärgi täitmine on mitmetes liikmesriikides ebatõenäoline14. 14 Komisjoni aruanne ”2020 assessment of the progress made by Member States towards the implementation of the Energy Efficiency Directive 2012/27/EU and towards the deployment of nearly zeroenergy buildings and cost-optimal minimum energy performance requirements in the EU in accordance with the Energy Performance of Buildings Directive 2010/31/EU”, kättesaadav https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/progress_report_towards_the_implementation_of_the_energy_efficie ncy_directive_com2020954.pdf Näeme, et peamiseks probleemiks energiasäästukohustuse täitmisel on meetmete tulemusena saavutatud energiasäästu mõõtmise keerukus ja ajamahukus. Olemasoleva direktiivi kohaselt võivad kõik liikmesriigid valida endale sobivad energiasäästu mõõtmise ja arvutamise viisid ning peavad sellest teavitama komisjoni. Senise energiasäästu poliitika rakendamise kogemuse põhjal on näha, et nii liikmesriikidel kui ka komisjonil kulub hulgaliselt ressurssi energiasäästu mõõtmise metoodikate arendamise ja infovahetuse peale. Eesti näitel näeme, et meetmete energiasäästu hindamise muudab keerukaks meetmete erinevus ja rohkus, mistõttu võib tekkida olukordi, kus meetmete energiasäästu metoodikate väljatöötamisele kulub rohkem ressursse kui oleks mõistlik ja põhjendatud. Keerukamate, näiteks transpordi energiasäästu edendavate meetmete puhul vajab iga tegevus eraldi analüüsimist ja eeldab analüütilise oskusteabe olemasolu meetme mõju hindamisel. Näeme siinkohal ka olulist arenguvõimalust meetmete mõju seire siseriiklikul korraldamisel. Oluline on liikmesriikidele pakkuda tuge energiasäästu arvutamise metoodikate välja töötamisel. Vajadus on luua ühine EL energiasäästu arvutamise metoodikate andmebaas, mis koondab detailselt ELis liikmesriikide poolt rakendatavaid energiasäästu arvutamise metoodikaid. Teised liikmesriigid saavad sellisel juhul komisjoni poolt tunnustatud metoodikaid ka oma riigi vajadustele kohandada, läbi mille ühtlustuvad liikmesriikides kasutatavad metoodikad ja väheneb ka komisjoni halduskoormus metoodikate valideerimisel. See laiendaks ka ettevõtlusvõimalusi ning annaks EL turul tegutsevatele ettevõtetele võimaluse pakkuda ühes riigis toimivaid lahendusi teistes EL riikides. Liikmesriikidel peab säilima paindlikkus ja otsustusvabadus meetmete ja metoodikate kujundamisel ja rakendamisel. Energiasäästukohustuse täitmisel peaks olema võimalus energiasäästukohustuse täitmisel arvesse võtta primaarenergia vähenemisse panustavate meetmete mõju (näiteks energia efektiivsemat tootmist edendavad meetmed sh tõhusa koostootmise toetamine) ja lokaalselt omatarbeks toodetud taastuvenergiat ning läbi nende vähendada energiasäästukohustuse suurust. Näeme, et ühtviisi tähtsad on ka primaarenergia tõhusust ja taastuvenergia lahenduste laiemat kasutuselevõttu edendavad meetmed, seejuures on oluline vältida sektoripõhiste või muude liikmesriikide halduskoormust suurendavate lisaeesmärkide seadmist. 1.4. Eesti toetab kütte- ja jahutusvaldkonnas järk-järgult fossiilkütuste kasutamisest loobumist. Seejuures on oluline tagada kaugküttevõrkude jätkusuutlikkus ja konkurentsivõimelisus ning lähtuda kaugkütet kasutavate hoonete energiatõhususe hindamisel kaugküttesüsteemide energiatõhususest. Oluline on heitsoojuse ja energiasalvestuse kasutamise potentsiaali hindamine ning majanduslikult mõistlik rakendamine, sealjuures võttes arvesse küttevajaduse geograafilist lähedust. Näeme vajadust avada arutelu energiatõhususe direktiivi tõhusa kaugkütte ja -jahutuse mõiste definitsiooni muutmiseks. Selgitus: Eesti on ELis kaugkütte kasutuselt esirinnas, ühtlasi on meie taastuvenergia osakaal kaugküttes üks kõrgemaid ELis. Soojusmajanduses on hea potentsiaal liikuda järk-järgult süsinikuneutraalse soojusmajanduse suunas. Soojus- ja jahutusturul on võimalik paindlikult juhtida soojuse- ja jahutuse tarbimist ning integreerida soojus- ja jahutusturg tihedalt elektrituruga (soojuspumpade kasutamine kaugküttes, jääksoojuse kasutamine jahutamise tootmises, jne). Energiatõhus ja dekarboniseeritud kaugküttesüsteem panustab kütteallikana hoone energiatõhususse sarnaselt energiatõhusa taastuvat allikat kasutava lokaalse kütteseadmega, mistõttu peaks sellise kaugküttesüsteemi energiatõhusust võtma sarnaselt lokaalsete seadmete panusega ka arvesse hoonete energiatõhususe hindamisel, energiamärgise arvutamisel ja rekonstrueerimise lahenduse valimisel. Näiteks kaugküttesüsteem, mille energiatõhusus on summaarselt üle 80% (tootmise ja jaotamise tõhusus kokku) ning mis kasutab taastuvaid allikaid või jääksoojust, peaks hoone energiamärgise suhtes omama positiivsemat mõju kui direktiivi senises mõistes tõhus kaugküttepiirkond. Kaugkütte ja - jahutuse turgude dekarboniseerimisel on tähtis roll energia salvestamisel, tänu millele on võimalik muidu kaotsi minevat energiat talletada ning hiljem kasutada, seeläbi energia- ja ressursikasutust tõhustades. Eestis leidub potentsiaali ka heitsoojuse kasutamiseks, eelkõige tööstustes ja elamutes, seejuures on oluline arvesse võtta heitsoojuse kasutamise investeeringute kulutõhusust ja soojuse hinna konkurentsivõimet alternatiivsete lahendustega võrreldes. Oluline on liikuda suunas, kus soojust toodetakse valdavas enamuses kohalikest (sh biomassi) ja heitmevabadest ning taastuvatest kütustest ning kütusevabadest energiaallikatest. Näeme vajadust avada arutelu kaugkütte ja -jahutuse mõiste definitsiooni energiatõhususe direktiivi artiklis 2 muutmiseks, kuna kehtiv definitsioon ei võta piisaval määral arvesse kaugkütte ja -jahutuse süsteemi summaarset energiatõhusust ega võrku integreeritud jääksoojust ja taastuvaid allikaid. Lisaks on oluline lähtuda visioonist järk-järgult fossiilkütuste kasutamisest loobuda. Mõiste definitsiooni muutmisel tuleb sellegipoolest arvesse võtta turu valmidust, riigi geograafilisi ja klimaatilisi erisusi ning lahenduste kulutõhusust. 1.5. Näeme avalikku sektorit olulise eeskujuna energiatõhususe valdkonna riigisisesel edendamisel. Oluline on edendada samaaegselt nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste hoonefondi terviklikku rekonstrueerimist sarnase järjepidevusega. Peame kohalike omavalitsuste hoonefondi rekonstrueerimist ja neile iga-aastase rekonstrueerimise mahu eesmärgi seadmist vajalikuks, kuid leiame, et selline eesmärk peab olema soovituslik ning tuleb seada liikmesriigi omavalitsuste ülesena. Selgitus: Avaliku sektori eeskuju energiatõhususe valdkonna edendamisel on kahtlemata oluline. Eesti keskvalitsuse hoonetest suurima osa moodustavad haridus- ja teadushooned, mille energiatõhusamaks rekonstrueerimine ja sisekliima parandamine eelisjärjekorras on oluline. Seni on ka haridus- ja teadushooneid eelisjärjekorras rekonstrueeritud. Sellegipoolest ei saa vähem oluliseks pidada teiste kasutusotstarvetega hooneid. Nõudega rekonstrueerida aastas 3% energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastavate keskvalitsuse hoonete kasulikust üldpõrandapinnast on riik seni toime tulnud, aga rekonstrueerimise mahu tõstmisel näeme vajadust lisarahastuse järele. Rekonstrueerimise mahu kasv võib kaasa tuua, ressursside vähesusel, tervikliku rekonstrueerimise languse. Olulisel kohal on kohalike omavalitsuste hoonefondi rekonstrueerimine. 2015. aasta seisuga oli kohalike omavalitsuste kasutuses 6300 hoonet kogupindalaga 5,6 miljonit ruutmeetrit, millest 4 miljonit ruutmeetrit ei vasta energiatõhususe miinimumnõuetele ja vajab rekonstrueerimist. Suurema osa rekonstrueerimise vajadusest moodustavad koolid ja lasteaiad. Tervet kohalike omavalitsuse hoonefondi ei ole aga otstarbekas olemasoleval kujul rekonstrueerida, vaid tulenevalt rahvastikumuutustest on mõistlik vastavalt tulevikuvajadustele osa olemasolevaid hooneid ümber ehitada või asendada väiksemas mahus energiatõhususnõuetele vastavate hoonetega. Seega tuleks energiatõhususe tagamisel vaadata tervikpilti. Näeme rekonstrueerimise eesmärgi laiendamist kohalike omavalitsuste hoonefondile pigem soovituslikuna. Eesmärki ei ole mõistlik kohalikele omavalitsustele kohustuslikuks muuta, kuna portfelli väiksuse tõttu ei ole iga KOVi tasemel võimalik 3% nõude iga-aastane täitmine ning kollektiivse vastutuse panemine KOVidele kogu KOV sektori hoonete rekonstrueerimise eesmärgi saavutamiseks ei ole vastutuse jaotumise tõttu aga võimalik. Sellegipoolest on kohalikes omavalitsustes oluline rekonstrueerimise eesmärgi seadmine ja mahtude jälgimine. Kohalike omavalitsuste hoonefondi renoveerimise piisavust tuleks hinnata keskselt ja omavalitsuste üleselt. Rekonstrueerimiste käigus ei saa prioriteediks seada ainuüksi säästetud energiat või rekonstrueeritud ruutmeetrite arvu, oluline on lisaks võtta arvesse rekonstrueerimise ökoloogilist jalajälge/CO2 mõju, tervisesäästlikku sisekliimat ja asularuumi funktsionaalsuse parandamist. Oluline on seejuures eelistada hoonete terviklikku rekonstrueerimist ja selleks tagada järjepidev rekonstrueerimise toetamine. Keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste hoonete ühtse renoveerimismahu tagamine toob kaasa parema järjepidevuse riigi hoonefondi renoveerimisel ja mõjub positiivselt regionaalsele arengule ning energiatõhususe valdkonnale. 2. Taastuvenergia direktiiv 2.1. Eesti toetab taastuvenergeetika sektori senisest suuremat tähtsustamist ning taastuvenergia direktiivi ülevaatamist, et täita Euroopa Liidu kliimapoliitika eesmärke, kuid muudatused peavad hõlmama eelkõige tegevusi, mis aitavad hõlbustada taastuvenergia kasutuselevõttu erinevates sektorites ja luua taastuvenergia tehnoloogiate ning lahenduste arendamiseks ühtsed turureeglid. Selgitus: Taastuvenergia tempokam kasutuselevõtt energia tootmiseks ning tarbimiseks on üks hõlpsamaid viise kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning energia- ja kliimaambitsioonide täitmiseks. Eestis on head tingimused ja potentsiaal välja arendada ning võtta kasutusele senisest rohkem taastuvenergia lahendusi valdkondade üleselt, sh lisaks energeetikasektorile ka põllumajandussektoris, transpordisektoris, elamumajanduses. Taastuvenergia direktiiviga kaasnevad võimalikud muudatused peavad piirduma üksnes nn uute teemadega, mida on vaja Euroopa rohelise kokkuleppe algatuste raames käsitleda. Näeme, et taastuvenergial tuginev energiaturgude elektrifitseerimine võimaldab turge efektiivselt dekarboniseerida, seega tuleb senisest enam rõhku panna ning tõhusalt ära kasutada kõiki võimalusi edendada taastuvenergial põhinevat elektritootmist. Taastuvenergial põhinevale elektritootmisele aitab kaasa näiteks maismaa -ja meretuuleparkide efektiivsuse hüppeline areng ning ka väiksemad pargi rajamise kulud. Taastuvenergia toodangu suurenemise ning seeläbi fossiilkütustest sõltuvuse vähenemise saavutame vaid juhul, kui on loodud taastuvenergia arendamiseks sobiv investeerimis- ning regulatiivne keskkond, mille loomisesse peavad panustama nii kõik valdkonnaga kokkupuutuvad ametkonnad kui ka kohalikud omavalitsused. 2.2. Toetame Euroopa Liidu ülese 2030. aasta taastuvenergia eesmärgi tõstmist, kuid eesmärkide tõstmisele peab eelnema põhjalik mõjuanalüüs, sh liikmesriikide tasandil. Taastuvenergia osakaalu kasv ning energiamajanduse dekarboniseerimine on peamine eesmärk, mille täitmisesse peavad liikmesriigid saama panustada vastavalt oma riigi eripäradele ja võimekusele. Eesti ei toeta taastuvenergia osakaalu suurendamiseks täiendavaid sektoripõhiseid siduvaid eesmärke, sh tehnoloogiate ja kütuste põhiseid eesmärke. Sektoraalseid eesmärke peab olema võimalik täita ka liikmesriikide vahelise statistikakaubanduse teel. Selgitus: Taastuvenergia eesmärkide tõstmise, sh tõstmise ulatuse ja suurendatud ambitsiooni saavutamise viiside või üksikasjade üle otsustamisel tuleb analüüsida ja kaaluda kõiki EL-i regulatsioone ja nende mõjusid kogumis, mitte neid eraldiseisvalt ja ükshaaval. Eesmärkide täitmiseks sh eesmärkide täitmiseks vajalike trajektooride seadmisel peab säilima paindlikkus, mis võtab arvesse liikmesriikide eripärasid ning eksisteerivaid kitsaskohtasid, mis mõjutavad oluliselt taastuvenergia tehnoloogiate kasutuselevõtu, tootmisüksuste rajamise ajakulu ning investeeringute mahte. Näiteks tuuleenergia arendamise nn pudelikaelad on põhiliselt seotud õiguslike kitsaskohtadega, riigikaitseliste ning looduskaitseliste piirangutega, kohalike elanike vastuseisuga ning nendest tulenevate arendusriskidega, mille leevendamine võtab aega erinevalt. Samuti vajab parandamist väliskapitali kättesaadavus projektide elluviimisel. Selliste kitsaskohtade ja piirangute ületamine nõuab Euroopa Komisjoni selgeid suuniseid kõigile liikmesriikidele. Suuniste väljatöötamine peab lähtuma põhimõttest, et kliimapoliitika eesmärkide saavutamise võimalikkus sõltub otseselt taastuvenergiaks sobilike alade leidmise ning seejuures läbi mõistlike kompromisside leidmise erinevate piirangute vahel, tagades erinevate energia- ja kliimapoliitika eesmärkide tasakaalu. Transpordis kasutatavate kütuste juures peaks lähtuma tehnoloogianeutraalsuse printsiibist, kus Euroopa Liidu regulatsioonid peavad looma kõikidele märkimisväärselt KHG emissiooni vähendavatele kütustele (sh elektrifitseerimine, vedel-, gaas-, vesinik- ja sünteetilised kütused) võrdsed konkurentsivõimalused. See soodustaks ja võimaldaks kõikide KHG-neutraalsete või KHG emissioone märkimisväärselt vähendavate transpordilahenduste turule tulekut või kasutust. Taastuvatest energiaallikatest toodetud transportkütuste statistikaga kauplemine peaks olema lubatud ka riikide vahel, et soodustada alternatiivkütuste arengut seal, kus selleks on parimad võimalused. 2.3 Peame oluliseks, et liikmesriikidel oleks võimalik metsa majandamise tulemusena tekkivat tööstuslikuks tootmiseks sobimatut puitu kasutada bioenergia tootmiseks ning et seda arvestataks taastuvenergia sihttaseme saavutamisel. Näeme, et taastuvenergia eesmärgil bioressursi kasutamise säästlikkuse kriteeriumite taasavamine, sh karmistamine, ei ole põhjendatud. Eesti ei saa nõustuda biomassi kasutavate tootmisseadmete tehniliste parameetrite ja nende parameetrite rakendamise tähtaegade avamisega muudatusteks, kuna taastuvenergia arengu tagamiseks tuleb säilitada ja luua stabiilne pikaajaline õiguskeskkond, mis loob ettevõtetele investeerimiskindluse. Juhul kui bioressursi kasutamise säästlikkuse kriteeriume asutakse muutma, tuleb nende muutmisel juhinduda proportsionaalsuse põhimõttest ning arvesse tuleb võtta liikmesriikide eripärasid, säästlikkuse kriteeriumite tagamiseks välja töötatud süsteeme, tõendeid ja andmebaase. Selgitus: Euroopa Liidus keskmiselt moodustab taastuvenergia osakaalust ligikaudu 60% bioressursist toodetud energia ning Eestis ligikaudu 80% taastuvenergia osakaalust. Eestis bioenergeetikas kasutatav biomass on oma olemuselt metsatööstuse jääde, kus energia tootmiseks kasutatakse vaid madalakvaliteedilist puitu, jäätmeid ja jääke. Seega on tähtis, et taastuvenergia eesmärkide suurendamise valguses taastuvenergia eesmärgil bioressursi kasutamise säästlikkuse kriteeriumite osas püsiks õiguslik järjepidevus ning ettenähtav perspektiiv. Biokütuste säästlikkuse kriteeriumite osas jõuti ELis kokkuleppele alles 2018. aasta lõpus taastuvenergia direktiivi EL 2018/2001 läbirääkimiste käigus, mille põhimõtete ülevõtmine liikmesriikide õigusruumi on hetkel käsil, tähtajaga 2021 suvi, millest tulenevalt minimeeritakse mittesäästlikust tootmisest saadud metsa biomassi kasutamist energia tootmiseks. Ühtlasi tuleb kasutada kõrge efektiivsusega tootmistehnoloogiat või parimat võimalikku tehnoloogiat ning vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid teataval määral ja teatavate tootmisvõimsuste juures. Sellest johtuvalt näeme, et on ebaotstarbekas alles rakendamata kriteeriume eos muuta, enne kui pole jõutud nende rakendamisega kaasnevat mõju hinnata. Ühtlasi ei saa Eesti nõustuda biomassi kasutavate tootmisseadmete tehniliste parameetrite ja nende parameetrite rakendamise tähtaegade avamisega muudatusteks. Energeetikas tehakse investeeringuid väga pikas perspektiivis ning selline hektilisus läbi kriteeriumite muutmise iga paari aasta tagant õigusruumis vähendab potentsiaalseid investeeringuid ja huvi taastuvenergia sektori vastu, mis raskendab omakorda kliimaeesmärkide täitmist. Juhul, kui bioressursi säästlikkuse kriteeriume asutakse muutma, peavad muudatused võtma arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ning võtma arvesse suure metsade osakaaluga liikmesriikide eripärasid, säästlikkuse kriteeriumite tagamiseks välja töötatud süsteeme, tõendeid, sh andmebaase, ning võimaldataks ka edaspidi säästvalt toodetud biomassi kasutamist ühe taastuvenergiaallikana, tehes seda mõistlikul ja jätkusuutlikul viisil keskkonda ning elurikkust täiendavalt kahjustamata. 2.4. Taastuvenergia arendamisel tuleb tagada tarbijatele igal ajal kättesaadav ja taskukohane energia, mistõttu tuleb taastuvenergia laialdasema kasutuselevõtuga korrelatsioonis panustada ka energiaturgude digitaliseerimisse, energia juhtimise ning salvestamise turgude ja teenuste arendamisse. Selgitus: Taastuvenergia osakaalu suurendamisel peab liikmesriikidel säilima õigus ja võimalus elektrisüsteemi tasakaalustamiseks ning varustuskindluse säilitamiseks. Juhitamatute tehnoloogiate (nt tuult ja päikest kasutavad tehnoloogiad) üha suurem pealetung nõuab liikmesriikidelt järjest rohkem paindlikkust sellega kaasnevate mõjudega toimetulekuks nii varustuskindluse kui turgude toimimise vaatevinklist. Bioenergeetika, võimaldades juhitava iseloomuga tehnoloogiate kasutust (nt koostootmisjaamad), panustab varustuskindluse säilimisse ning aitab vältida fossiilkütuste kasutamist perioodidel, kui tuule- ja päikeseenergia ei kata tarbimisnõudlust. Lisaks bioenergia kasutamisele tuleb enam tähelepanu pöörata ka energiasalvestust ja energiatarbimise juhtimise lahendusi soosiva turukeskkonna arendamisele. Juhitavad võimsused panustavad elektrisüsteemi suuremasse varustuskindlusesse ning muuhulgas hoiavad ära suuremad volatiilsused turuhinnas. Energia juhtimist võimaldavate tehnoloogiate ja teenuste kasutuselevõtu edendamiseks tuleb luua soodustav ning paindlik keskkond. Näiteks rohevesiniku tootmiseks saadav taastuvenergia kasutamise tõendamiseks võib rakendada paindlike massibalansi süsteemil põhinevaid loogikaid (nt määratud tarnete otselepingud tootjate ja tarbijate vahel) ning rakendada peaks saama kõiki taastuvenergia üksusi, mitte vaid täiendavaid taastuvenergia installatsioone. Arvamuse saamine Käesolevatele konsultatsioonidele vastamiseks küsiti sisendit Keskkonnaministeeriumilt, Maaeluministeeriumilt ja Rahandusministeeriumilt. Konsultatsioonide küsimustikud saadeti ka arvamuse saamiseks lisas 4 loetletud organisatsioonidele. Saabunud sisendid ja nendega arvestamine on välja toodud seletuskirja lisas 3 esitatud kaasamise tabelis. Lisa 3. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Energiatõhususe direktiiv Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Eesti Energia Vastused küsimustikule: Täielikul arvestatud küsimused 2.1, 2.2, Eesti 2.3, 2.5 Energia_energiatõhusus.pdf Osaliselt arvestatud Küsimustele vastamisel on lähtutud eelkõige järgnevatest kommentaaridest: küsimused: 2.7, 2.16, Guiding principle of energy efficiency policies should be that they are best planned and implemented on 3.19, 3.30 national level. EU should focus on EU-wide and international issues, such as harmonising technical standards for appliances and building materials, energy labelling etc. Energy efficiency is a transitional policy the importance of which will gradually decrease over time as we get closer to the climate-neutrality target and the share of renewable energy in the energy mix is taking over all other sources. "(Energy) Efficiency First" should be regarded as an overall guiding principle which could serve as the point of departure for all activities aimed at raising public awareness and better communication. However it should not be downgraded by setting requirements or obligations. Taking into account rapid deployment of renewable electricity and high potential of electrification of different sectors (transport, heating and cooling, etc), carbon content of electricity should be significantly lowered. Keskkonnaministeerium Vastused küsimustikule: Küsimuse 2.7 vastus arvestatud osaliselt, Review of ülejäänud küsimused EED_17_11_2020_EN_KeM.pdf arvestatud täielikult. Maaeluministeerium Leiame, et EL-i taseme seaduste ja nõuete välja töötamisel tuleb arvesse võtta geograafilisi erisusi. Näiteks ehitusele seatud Arvestatud. piirangud võivad olla ühes riigis asjakohased, kuid teises mitte. Võib-olla oleks asjakohane näiteks nõuded hoonete energiatõhusele siduda klimaatiliste parameetritega. Järgnevalt toome välja oma seisukohad ka avalike konsultatsioonide inglise keelsete ankeetide küsimuste vastuste kujul ja/või küsimuste kommentaaride kujul: Consultation on the Review and the Revision of Directive 2012/27/EU on Energy Efficiency Part I – Questions of general nature 1. Assessing the implementation and the effectiveness of the Energy Efficiency Directive 1.6 To what extent has the EED stimulated energy efficiency efforts in the following sectors? ( 1 = to a very little extent and 5 = to a very large extent) No opinion 1 2 3 4 5 Buildings       Heating and cooling       Industry       Information and communication technologies (ICT)       Transport       Agriculture       Services (i.e. commercial and public)       2. Assessing possible options for revising the Energy Efficiency Directive (EED) in view of contributing to the 55% climate target for 2030 and addressing the ambition gap in the final NECPs * 2.7 In which sectors would additional energy efficiency efforts be most needed to achieve a higher energy efficiency ambition for 2030? (multiple options possible)  Buildings  Heating and cooling  Industry  Information and communication technologies (ICT)  Transport  Agriculture  Services (i.e. commercial and public)  Other (please specify) Maaeluministeeriumi seisukoht: Põllumajandus pigem mitte, kuna energiamahukus on suhteliselt väike ning peamine energiakasutus tuleneb kütustest, kus on energiatõhususe asemel rohkem ruumi senisest enam biometaani kasutamisel. Taastuvenergia direktiiv Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Eesti Elektritööstuse Liit 1. Liit toetab taastuvenergia arendamise eesmärkide suurendamist 2030 aasta perspektiivis, samas eeldab see Arvestatud. põhjendatud vajadust pöörata kordades suuremat tähelepanu EL-i heitmekaubanduse välistele sektoritele nagu transport ja põllumajandus. Transport ja põllumajandus peavad panustama kordades rohkem 2030 kliimaeesmärkide saavutamisesse kui varasemalt on ette nähtud. 2. Liit toob välja asjaolu, et tuleb suurendada piiriülest koostööd taastuvenergia projektide arendamisel ja luua tuleb pikaajalised turupõhised investeerimist võimaldavad finantsinstrumendid. Mahukate taastuvenergia projektide (nt avameretuulepargid) realiseerimiseks eelduseks on uute kauplemis piirkondade avamist või olemasolevate ühendamise kaalumist vältimaks võimalikke suuri hinnakõikumisi. 3. Liit ei saa nõustuda biomassi säästlikkuse kriteeriumide avamisega, et muuta neid. Elektritööstus vajavad arenguks stabiilset pikaajaajalist õiguskeskkonda, mis tekitaks investeerimiskindluse. Direktiiv võeti vastu alles kaks aastat tagasi ja selle ülevõtmise tähtaeg ei ole saabunudki, seetõttu ei ole antud tegevus põhjendatud. Kui soovitakse Green Deal’i raames käsitleda muudatusi siis peaks need olema väga konkreetselt sellest ka kantud. 4. Liit ei nõustu biomassi kasutavate tootmisseadmete tehniliste parameetrite ja nende parameetrite kehtestamise tähtaegade muutmisega. Elektritööstuse investeeringud on väga pikaajalised siis tootmisseadmetele esitatud kehtestatud parameetrites muudatuste tegemine on põhjendamatu kuivõrd direktiiv ise võeti vastu alles 2 aastat tagasi. 5. 5. Lähtudes ringmajanduse põhimõtete rakendamistest põlevkivi väärindamisel pooldab Liit suurema tähelepanu pööramist madala süsinikusisaldusega kütuste kasutuse laiendamisele. Eesti Energia Edastan seisukohad, mille me kujundasime taastuvenergia direktiivi muutmiseks korraldatud avaliku konsultatsiooni osas. Arvestatud. Kui lisatud failis esitatud kommentaarid lühidalt kokku võtta, siis meie peamised seisukohad on järgmised: 1. Me ei nõustu biomassi säästlikkuse kriteeriumide avamisega muudatuste tegemiseks. Ettevõtted vajavad arenguks stabiilset õiguskeskkonda. Arvestades seda, et direktiiv võeti vastu vaid kaks aastat tagasi ja selle ülevõtmise tähtaeg pole veel saabunudki, siis pole selle avamine oluliste muudatuste tegemiseks mitte kuidagi põhjendatav. Võimalikud muudatused peavad piirduma üksnes uute teemadega, mida on vaja Green Deal’i raames käsitleda. 2. Me ei nõustu biomassi kasutavate tootmisseadmete tehniliste parameetrite ja nende parameetrite rakendamise tähtaegade avamisega muudatusteks. Energeetikas tehakse investeeringuid väga pikas perspektiivis. Kuna direktiiv võeti vastu alles kaks aastat tagasi, siis on tootmisseadmetele esitatud nõuetes muudatuste tegemine praegusel ajal lihtsalt kohatu. 3. Me tervitame taastuvenergia arendamise ambitsiooni tõstmist 2030 aasta perspektiivis ja peame vajalikuks pöörata senisest märksa suuremat tähelepanu EL-i heitmekaubanduse välistele sektoritele nagu transport. Transport peaks panustama märksa rohkem 2030 kliimaeesmärkide saavutamisesse, kui varasemalt planeeritud. 4. Me ei toeta direktiivi tasemel kohustuslike alaeesmärkide, meetmete jms sätestamist. Olukord liikmesriikides on väga erinev ja seetõttu peaksid eelkõige liikmesriigid hea seisma, et nende riiklikes energia ja kliimakavades sätestatud eesmärgid saaksid täidetud. 5. Me peame vajalikuks piiriülese koostöö suurendamist taastuvenergia projektide arendamisel ja pikaajalist turupõhist investeerimist võimaldavate finantsinstrumentide loomist. Suuremahuliste taastuvenergia projektide (näit. meretuulepargid) võimaldamiseks peame vajalikuks ka uute kauplemispiirkondade avamist või olemasolevate ühendamise kaalumist vältimaks võimalikke hinnašokke. 6. Lähtudes põlevkiviõlitööstuse plaanidest ringmajanduse vallas pooldame me suurema tähelepanu pööramist madala süsinikusisaldusega kütuste kasutuse laiendamisele. Vastused küsimustikule: Eesti Energia 2020.12.07.RED II-EE commentsCOM.pdf Eesti Taastuvenergia Eesti Taastuvenergia Koja üldised seisukohad seoses uuendatud taastuvenergia direktiivi taasavamisega Arvestatud. Koda Käesolevaga esitab Eesti Taastuvenergia Koda (ETEK) oma seisukohad ja kommentaarid taastuvenergia direktiivi (EL) Siseriiklikud 2018/2001 taasavamise protsessis, seoses Euroopa Liidu üldise kliimaambitsioonikuse kasvuga. ettepanekud teadmiseks võetud. Olles varasemalt väljendanud ja edastanud teadlaskonna veendumust vajadusest piirata inimtegevusest tingitud kasvuhoonegaaside heidet vältimaks soovimatut kliimamuutust ning seda võimendavate pöördumatute protsesside käivitamist, toetab ETEK igakülgselt kliimaambitsiooni lati kõrgemale seadmist ja valdkonna senisest suuremat tähtsustamist. Mõistetavalt on energeetikasektoril taastuvenergia osakaalu kasvu kaudu eesmärkide täitmises jätkuvalt keskne roll. Kasvuhoonegaaside (KHG) emissiooni piiramise eesmärgi suurendamisega kooskõlas tuleb taastuvenergia direktiivi uuendamise käigus tõsta üldist taastuvenergia eesmärki aastaks 2030, kuivõrd taastuvenergia tempokam kasutuselevõtt nii elektri- ja transpordisektoris kui ka soojusmajanduses on üks hõlpsamaid viise KHG heite vähendamiseks ning ambitsioonide kasvu saavutamiseks. Teiste oluliste valdkondade – kütte- ja jahutussektor ning transport – hulgas on tarvilik eelkõige esile tõsta taastuvelektri osakaalu suurendamise tähtsust tarbimises, kuivõrd: a. Eestis on head tingimused ja potentsiaal arendada välja ja võtta kasutusele senisest märkimisväärselt rohkem taastuvelektri tootmisvõimsusi nii maismaal kui merel, eelkõige tuule- ja päikeseenergia valdkondades. b. Energiasüsteemide lõimimise, energiatõhususe suurendamise jms tulemusena suureneb just elektrienergia osatähtsus energiasüsteemis. Taastuvenergial tuginev elektrifitseerimine võimaldab majandust tõhusalt dekarboniseerida, mistõttu taastuvelektri eesmärgi tõstmine ning sellest tingitud sihipärased tegevused valdkonna arenguks on iseäranis võimendava iseloomuga. c. Eestis toodetud elektrienergia on riigile strateegiliselt olulise tähtsusega. Põlevkivist elektri tootmine on oma märkimisväärse heitejälje tõttu järjekindlalt hääbumas ning Eestist on saanud elektrienergiat importiv riik. Vastupidise arenguna peab lisanduv taastuvelektri tootmine katma esimese prioriteedina vähemalt Eesti tarbimisvajaduse. On oluline, et täiendavate taastuvelektri tootmisüksuste rajamine ennaktempos pälviks Eestis eeltoodut arvestades prioriteedi. Võimaldamaks vajalikke arenguid taastuvenergia valdkonnas, on muu hulgas tarvis senisest rohkem rõhutada erinevate menetluslike protsesside sujuva läbiviimise vajadust uute taastuvenergia tootmisüksuste rajamisel ning olemasolevate tehnoloogilisel uuendamisel (ingl k repowering). Taastuvenergia direktiivi artikli 16 eesmärgipärane ning tõhus ülevõtmine Eesti õigusruumi vajab seetõttu erilist tähelepanu. Kõnealuse artikli sisuks olev põhimõte ja vastavad instrumendid on samaväärselt olulised riigile oma kohustuste täitmise ning ettevõtjatele protsessi tõhususe seisukohast. On samuti tähtis, et taastuvenergia eesmärgil bioressursi kasutamise säästlikkuse kriteeriumite osas püsiks õiguslik järjepidevus ning ettenähtav perspektiiv. Teatavasti jõuti säästlikkuse kriteeriumite osas Euroopa Liidus kokkuleppele alles 2018. aasta lõpus nn puhta energia paketi kõneluste käigus ning põhimõtete ülevõtmine liikmesriikide õigusruumi on hetkel käsil. ETEK hinnangul ei ole mõistlik alustada selle mahuka protsessiga sisuliselt algusest. Olenemata sellest, et hetkel on kõnealuste taastuvenergia sektorile kohalduvate eesmärkide täpsed sihttasemed läbirääkimiste faasis, on ETEK veendunud, et Eestile tuleb kasuks juba tänaseid tegevusi, plaane ja valikuid tehes arvestada eos senisest kõrgema ambitsiooniga. Valdkonna prioriteetse arengu suunamiseks on oluline leida sünergia koroonakriisi taastevahendite kasutamise ning rohepöörde elluviimise vahel. ETEK hindab kõrgelt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna jätkuvat panust energiapoliitika rakendamisse Eestis, seejuures kaasates ning arvestades valdkondlike huvirühmadega. Vastused küsimustikule: REDII konsultatsiooni ankeet ETEK 7.12.2020.pdf Eesti Õliühing Eesti Õliühingu esialgne tagasiside üleskutsele panustada Taastuvenergia Direktiivi muutmise avalikule konsultatsioonile Arvestatud. riikliku vastuse koostamisse Euroopa Komisjon algatas Roheleppes sätestatud Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmiseks avaliku konsultatsiooni Taastuvenergia Direktiivi (edaspidi RED) ülevaatamiseks tähtajaga 9. veebruar 2020. 24.11.2020 kutsus majandus- ja kommunikatsiooniministeerium erinevaid osapooli, sh Eesti suurimaid transpordikütuste tarnijaid ühendavat MTÜ-d Eesti Õliühing, üles Komisjoni küsimustikule otse vastama, samuti teavitama ministeeriumi olulistest aspektidest, mis eraldi rõhutamist vajavad. Palume vastuste koostamisel võtta arvesse alljärgnevat: 1. Transpordis kasutatavate kütuste juures peaks lähtuma tehnoloogianeutraalsuse printsiibist – nii RED kui ka kõik muud Euroopa Liidu regulatsioonid peaks looma kõikidele märkimisväärselt KHG emissiooni vähendavatele kütustele (sh vedel-, gaas-, vesinik- ja sünteetilised kütused) võrdsed konkurentsivõimalused. 2. Tehnoloogianeutraalsuse printsiip ning selle järgimine soodustaks ja võimaldaks kõikide KHG-neutraalsete või KHG emissioone märkimisväärselt vähendavate transpordilahenduste turule tulekut või kasutust – sh jätkusuutlikud biokütused, vesinikkütused ning sünteetilised kütused. Kahjuks täna kehtivad regulatsioonid – eelkõige EL-i määrus nr 2019/631 – annavad elektrisõidukitele märkimisväärse ning põhjendamata turueelise võrreldes teiste KHG-neutraalsete võimalustega. Leiame, et vastuses (3.6.8 punkti all olevas tekstikastis) tuleks rõhutada, et elektrifitseerimine ei ole ainuke võimalus transpordisektori KHG emissiooni vähendamiseks ja ELi regulatsioonide tasandil tuleb tagada võrdne kohtlemine ka teistele KHG- neutraalsetele lahendustele. 3. Transpordisektorit käsitlevate sätete juures tuleks arvestada, et RED-i kõrval mõjutavad sektorit oluliselt ka teised ELi regulatsioonid – eelkõige uute sõiduautode ja kaubikute CO2 standardid (EL-i määrus nr 2019/631), aga ka Jagatud Kohustuste Määrus (EL-i määrus nr 2018/842) ning Raskeveokite CO2 standardid jne. Näiteks uutele sõiduautodele ja kaubikutele täna kehtestatud ja tulevikus – siis juba loodetavasti tehnoloogianeutraalselt (vt punkt 1 ja 2) – kehtestatavad CO2 standardid suurendavad järgmise kümnendi jooksul märkimisväärselt taastuvenergia osakaalu ELi transpordisektoris. Seetõttu peaks transpordi taastuvenergia eesmärgi (14%) tõstmise, sh tõstmise ulatuse ja suurendatud ambitsiooni saavutamise viiside või üksikasjade, üle otsustamisel analüüsima ja kaaluma kõiki EL-i regulatsioone ja nende mõjusid kogumis, mitte neid eraldiseisvalt ja ükshaaval. Loodame, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium arvestab eeltoodut. MTÜ Eesti Õliühing on valmis tegema täiendavalt igakülgset koostööd riiklike vastuste koostamise protsessis. Keskkonnaministeerium Vastused küsimustikule: Arvestatud. Review of RED_17_11_2020_EN_KeM.pdf Maaeluministeerium Leiame, et EL-i taseme seaduste ja nõuete välja töötamisel tuleb arvesse võtta geograafilisi erisusi. Näiteks ehitusele seatud Arvestatud. piirangud võivad olla ühes riigis asjakohased, kuid teises mitte. Võib-olla oleks asjakohane näiteks nõuded hoonete energiatõhusele siduda klimaatiliste parameetritega. Järgnevalt toome välja oma seisukohad ka avalike konsultatsioonide inglise keelsete ankeetide küsimuste vastuste kujul ja/või küsimuste kommentaaride kujul: Consultation on the Review of Directive 2018/2001/EU on the promotion of the use of energy from renewable sources 1. General questions on the review and possible revision of the Renewable Energy Directive 1.4 In which sectors do you think additional efforts to increase the use of renewable energy are most needed for a potentially higher renewables target for 2030? (multiple answers possible)  Electricity  Gas  Heating and cooling  District heating and cooling  Buildings  Services (including ICT)  Industry  Transport  Agriculture  Other Maaeluministeeriumi seisukoht: Keeruline on ühte sektorit välja tuua. Põllumajanduses on vajalik taastuvenergia osakaalu suurendada, kuid kuna energiamahukus võrreldes muude sektoritega väike, siis ei anna see kokku väga suurt efekti võrreldes muude nimetatud sektoritega. 1.6 Do you think the level of the 2030 Union target for renewable energy should be raised within the range indicated in the 2030 Climate Target Plan (38 - 40%)?  Yes  No, it should be higher than 40%  Other Maaeluministeeriumi seisukoht: Näiteks avameretuuleparkide projektide elluviimise aeg on u 10 aastat. Liialt kõrge eesmärk sunnib suuri projekte korraga kiirustades ellu viima, milletõttu võime põhjustada pöördumatuid keskkonnakahjustusi ja ka tugevalt mõjutada majandustegevusi. 2. Technical questions on Transversal Energy System Integration Enablers 2.1 How important do you consider the following measures to build a more integrated energy system? Not very important Very important Not important Important Apply the Energy-Efficiency-First principle across the whole energy system     Increase the mobilisation of waste heat, for instance from industry or data     centres Accelerate the deployment of smart district heating and cooling networks     that use renewable energy and thermal storage Accelerate the use of renewable energy in buildings     Accelerate the use of renewable electricity in industry     Accelerate the use of renewable electricity in the transport sector     Accelerate the production of renewable liquid fuels     Accelerate the production of sustainable biogas and biomethane     Increase the production and use of renewable hydrogen     Accelerate the digitalisation of the energy system     3. Technical questions on specific sectors 3.1 RENEWABLES IN ELECTRICITY 3.1.5 Do you think modifying REDII would be appropriate in order to further promote offshore renewable energy, following the adoption of the EU Offshore Renewable Strategy? 3000 character(s) maximum Only in case and to the extent that this is necessary to align it with the Offshore Renewable Strategy. In this case, multi-use of sea areas (that is, sea areas can also be used for traditional activities such as fishing) needs to be the basis for any further promotion. Lisa 4: Kaasatud huvigrupid Energiatõhususe direktiivi avalik konsultatsioon Arenguseire Keskus Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Eesti Arhitektide Liit Assotsiatsioon Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Õliühing Eesti Ehitusinseneride Liit Elektrilevi Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Elering Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) Eesti Elektritööstuse Liit Fortum Eesti AS Eesti Energia Harjumaa Omavalitsuste Liit Eesti Gaas Hiiumaa Omavalitsuste Liit Eesti Gaasiliit Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit Eesti Infotehnoloogia ja Järvamaa Omavalitsuste Liit Telekommunikatsiooni Liit Keskkonnainvesteeringute Keskus Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Konkurentsiamet Eesti Kaubandus-Tööstuskoda KredEx Eesti Keemiatööstuse Liit Kunda Nordic Tsement Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit Läänemaa Omavalitsuste Liit Eesti Kinnisvarafirmade Liit Lääne-Viru Omavalitsuste Liit Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing MTÜ Linnalabor Eesti Korteriühistute Liit Riigi Kinnisvara AS Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühing Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Eesti Linnade ja Valdade Liit Keskus Eesti Maaülikool Sunly Eesti Masinatööstuse Liit Tallinna Energiaagentuur Eesti Omanike Keskliit Tallinna Tehnikakõrgkool Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon Tallinna Tehnikaülikool Eesti Ringmajandusettevõtete Liit Tallinna Ülikool Eesti Soojustehnikainseneride Selts Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon Targa Linna klaster Eesti Standardikeskus Tartu Regiooni Energiaagentuur Eesti Taastuvenergia Koda Tartu Ülikool Eesti Teadusagentuur Tartumaa Omavalitsuste Liit Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon Utilitas Eesti Tuuletehnoloogia Liit Valgamaa Omavalitsuste Liit Eesti Vee-ettevõtete Liit Viru Keemia Grupp World Energy Council Eesti Taastuvenergia direktiivi avalik konsultatsioon Taastuvenergia nõukoda, kuhu kuuluvad esindajad järgmistest asutustest ja organisatsioonidest: Adven Eesti Linnade ja Valdade Liit Alexela Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon BaltCap AS Eesti Taastuvenergia Koda Eesti Biogaasi Assotsiatsioon Eesti Vesinikuühing Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Veskivaramu Eesti Energia Eesti Õliühing Eesti Gaas Elektrilevi Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Eleon AS Elering Rahandusministeerium Enefit Green Riigikantselei Energiasalv Pakri OÜ Saare Wind Energy Fortum Tartu Sunly Graanul Invest Tallinna Lennujaam Kaamos Group Tepsli OÜ Kaitseministeerium Tuuletraal OÜ Keskkonnaministeerium Utilitas Konkurentsiamet Vabariigi Presidendi Kantselei KPMG Vestman Solar OÜ Maailma Energeetikanõukogu (WEC Estonia) Viru Keemia Grupp Mõnus Minek OÜ Välisministeerium EELNÕU ....... VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja …………… 2021 nr Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avalikele konsultatsioonidele energiatõhusust käsitleva direktiivi 2012/27/EL läbivaatamise ja muutmise kohta ning taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist käsitleva direktiivi (EL) 2018/2001 läbivaatamise kohta 1. Kiita heaks järgmised majandus- ja taristuministri esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avalikele konsultatsioonidele energiatõhusust käsitleva direktiivi 2012/27/EL läbivaatamise ja muutmise kohta ning taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist käsitleva direktiivi (EL) 2018/2001 läbivaatamise kohta: 1.1. Energiatõhususe direktiivi läbivaatamine 1.1.1 Leiame, et energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte on oluline Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisel, kuid põhimõtte rakendamine peab jääma liikmesriikidele soovituslikuks. Liikmesriikidel peab olema paindlikkus rakendada põhimõtet parimal võimalikul viisil, võttes arvesse nii riiklikke kui ka valdkondlikke eripärasid ja investeeringute kulutõhusust. Põhimõtte rakendamisel on oluline vältida halduskoormuse kasvamist. 1.1.2 Eesti on seisukohal, et Euroopa Liidu ülese energiatõhususe põhieesmärgi läbivaatamisel tuleb arvestada Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika peamisi sihte ja nende omavahelisi seoseid. Eesti jaoks on oluline riikliku energiatõhususpanuse soovitusliku ja sektorite ülese iseloomu säilimine. Leiame, et energiatõhususe direktiivi muutmisele ja energiatõhususe eesmärkide tõstmisele peab eelnema põhjalik õigusraamistiku ning mõjude analüüs, mis võtab arvesse riikide regionaalseid, majanduslikke, geograafilisi, klimaatilisi ja struktuurilisi erisusi, sealhulgas erinevaid lähtetasemeid. 1.1.3 Oleme seisukohal, et energia lõpptarbimise vähendamist soodustav riiklik siduv energiasäästukohustus ei vaja karmistamist, kuna kehtiv energiasäästukohustus on juba praegu liikmesriikidele koormav. Kui otsustatakse kohustust muutma hakata, peab liikmesriikidel säilima paindlikkus ja otsustusvabadus meetmete ning metoodikate kujundamisel ja rakendamisel. Oluline on võimaldada liikmesriikidel võtta energiasäästukohustuse täitmisel arvesse primaarenergia vähenemisse panustavate meetmete mõju ja lokaalselt omatarbeks toodetud taastuvenergiat. Näeme vajadust energiasäästu hindamise põhimõtete lihtsustamiseks eesmärgiga vähendada halduskoormust meetmete mõju hindamisel. 1.1.4 Eesti toetab kütte- ja jahutusvaldkonnas järk-järgult fossiilkütuste kasutamisest loobumist. Seejuures on oluline tagada kaugküttevõrkude jätkusuutlikkus ja konkurentsivõimelisus ning lähtuda kaugkütet kasutavate hoonete energiatõhususe hindamisel kaugküttesüsteemide energiatõhususest. Oluline on heitsoojuse ja energiasalvestuse kasutamise potentsiaali hindamine ning majanduslikult mõistlik rakendamine, sealjuures võttes arvesse küttevajaduse geograafilist lähedust. Näeme vajadust avada arutelu energiatõhususe direktiivi tõhusa kaugkütte ja -jahutuse mõiste definitsiooni muutmiseks. 1.1.5 Näeme avalikku sektorit olulise eeskujuna energiatõhususe valdkonna riigisisesel edendamisel. Oluline on edendada samaaegselt nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste hoonefondi terviklikku rekonstrueerimist sarnase järjepidevusega. Peame kohalike omavalitsuste hoonefondi rekonstrueerimist ja neile iga-aastase rekonstrueerimise mahu eesmärgi seadmist vajalikuks, kuid leiame, et selline eesmärk peab olema soovituslik ning tuleb seada liikmesriigi omavalitsuste ülesena. 1.2 Taastuvenergia direktiivi läbivaatamine 1.2.1 Eesti toetab taastuvenergeetika sektori senisest suuremat tähtsustamist ning taastuvenergia direktiivi ülevaatamist, et täita Euroopa Liidu kliimapoliitika eesmärke, kuid muudatused peavad hõlmama eelkõige tegevusi, mis aitavad hõlbustada taastuvenergia kasutuselevõttu erinevates sektorites ja luua taastuvenergia tehnoloogiate ning lahenduste arendamiseks ühtsed turureeglid. 1.2.2 Toetame Euroopa Liidu ülese 2030. aasta taastuvenergia eesmärgi tõstmist, kuid eesmärkide tõstmisele peab eelnema põhjalik mõjuanalüüs, sh liikmesriikide tasandil. Taastuvenergia osakaalu kasv ning energiamajanduse dekarboniseerimine on peamine eesmärk, mille täitmisesse peavad liikmesriigid saama panustada vastavalt oma riigi eripäradele ja võimekusele. Eesti ei toeta taastuvenergia osakaalu suurendamiseks täiendavaid sektoripõhiseid siduvaid eesmärke, sh tehnoloogiate ja kütuste põhiseid eesmärke. Sektoraalseid eesmärke peab olema võimalik täita ka liikmesriikide vahelise statistikakaubanduse teel. 1.2.3 Peame oluliseks, et liikmesriikidel oleks võimalik metsa majandamise tulemusena tekkivat tööstuslikuks tootmiseks sobimatut puitu kasutada bioenergia tootmiseks ning et seda arvestataks taastuvenergia sihttaseme saavutamisel. Näeme, et taastuvenergia eesmärgil bioressursi kasutamise säästlikkuse kriteeriumite taasavamine, sh karmistamine, ei ole põhjendatud. Eesti ei saa nõustuda biomassi kasutavate tootmisseadmete tehniliste parameetrite ja nende parameetrite rakendamise tähtaegade avamisega muudatusteks, kuna taastuvenergia arengu tagamiseks tuleb säilitada ja luua stabiilne pikaajaline õiguskeskkond, mis loob ettevõtetele investeerimiskindluse. Juhul kui bioressursi kasutamise säästlikkuse kriteeriume asutakse muutma, tuleb nende muutmisel juhinduda proportsionaalsuse põhimõttest ning arvesse tuleb võtta liikmesriikide eripärasid, säästlikkuse kriteeriumite tagamiseks välja töötatud süsteeme, tõendeid ja andmebaase. 1.2.4 Taastuvenergia arendamisel tuleb tagada tarbijatele igal ajal kättesaadav ja taskukohane energia, mistõttu tuleb taastuvenergia laialdasema kasutuselevõtuga korrelatsioonis panustada ka energiaturgude digitaliseerimisse, energia juhtimise ning salvestamise turgude ja teenuste arendamisse. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel