Teema: FW: MKM sisend elutähtsate üksuste direktiiv
From: Katry Ahi
Sent: Thursday, January 28, 2021 11:39 AM
To: 'Kristel Siiman' <
[email protected]>
Cc: Silver Tammik <
[email protected]>; Birgit Paal <
[email protected]>; Priit Saar <
[email protected]>; Tarvi Ojala <
[email protected]>; Rando Paurson <
[email protected]>
Subject: RE: MKM sisend elutähtsate üksuste direktiiv
Tere!
* Toetame hetkel kehtiva elutähtsate taristu kaitse direktiivi (2008/114/EÜ) nõuete ühtlustamist, kuna seni on liikmesriigid kriteeriume tõlgendanud väga erinevalt ning ristsõltuvused, sh EL üleselt, aina suurenevad. Hädaolukorra seadusega (HOS) üle võetud direktiiv (2008/114/EÜ) jätab siseriikliku taristu toimepidavuse tagamise üle otsustamiseks vajaliku paindlikkuse, mida ei tuleks uue direktiiviga üle reguleerida ega kitsendada.
* Direktiivist tulenevate nõuete laiendamine teistele sektoritele (analoogselt NIS direktiivi reguleerimisalale) on pigem vajalik. See küll tähendab ettevõtetele võimalikku lisakoormust (kui nad on direktiivi mõttes kriitilised), kuid see ei tohiks olla ülejõu käiv (nt transpordisektoris).
* Eestis ei ole hetkel EL tasemel elutähtsaid ettevõtteid, kuid neid võib direktiivi muutmisest tuleneva ümberhindamise tulemusena tekkida. Sellest tulenevalt võib kasvada aruandekohustus, kuid on oluline, et see liialt koormavaks ei muutuks.
* 2010. aastal MKM-s moodustatud Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise töörühm ei identifitseerinud Eestis Euroopa elutähtsaid energeetika ega transpordi infrastruktuure, kuid lähiaastatel võib olukord muutuda. Nimelt Balti riikide elektrisüsteemi Venemaa sagedusalast eraldamine asetab 3B ülekandevõrgud direktiivi vaatest täiesti uude perspektiivi. Seega on võimalik, et 3B vahel kui ka Eesti-Soome ja Leedu-Poola suunal on tegemist uue (EL) kriitilise taristuga ning Eesti peab olema valmis käesolevast direktiivist tulenevaid tegevusi läbi viima. Samuti on küsimärk lennuliikluse kontroll, kus Eesti ja Soome tihedalt koostööd teevad. Samuti kui hetkel kehtiva direktiivi kriteeriumid muutuvad, võib skoopi tulla ka maagaas. Teisalt, kuna need energeetika ja transpordisektori ettevõtted, mis võivad klassifitseeruda, teevad ka täna rahvusvahelisel tasandil tihedat koostööd ja täidavad erinevaid reegleid, siis esialgselt hinnangul ei peaks võimalik lisakoormus ettevõtete ega riigi vaatest ülejõukäiv olema.
* Täpsemalt küberturvalisuse vaatest on direktiivi kohaldamisala laiendamise näol tegemist positiivse sammuga, mille kaudu saavutatakse kooskõla uue võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiivi ettepanekuga (NIS2). Üksused, kellele kohaldub, kas NIS2 või finantssektori digitaalset operatiivset vastupanuvõimete käsitlev määrus (DORA), et pea kõnealusest direktiivist tulenevaid nõudeid otseselt täitma. Toetame sellist lähenemist, sest kui üksustele kehtestatakse lisaks NIS2 tulenevatele nõuetele veel täiendavaid küberturvalisuse nõudeid, siis ei tuleks üksused halduskoormusega toime.
* Artiklis 5 toodud lähenemine, mille kohaselt peavad liimesriigid määratlema „kriitilised üksused“ siseriiklikult, on tervitatav ja konkreetne, vastupidiselt NIS2 ettepanekus valitud lähenemisele, kus protsessi sekkub ENISA. Samas tekitab küsitavusi artikkel 6 lõikes 2 toodud määratlemise periood – kolm aastat ja kolm kuud alates direktiivi jõustumisest.
* Näeme lisandväärtust Critical Entities Resilience Group-i ja NIS koostöögrupi vahelises regulaarses teabevahetuses (artikkel 16 lg 5). Samuti toetame järelevalve ja teabevahetuse sätetes (artikkel 8 ja artikkel 18) toodud infovahetust ECI ja NIS pädevate asutuste vahel. Samas juhime tähelepanu, et artikkel 18 lõikes 5 toodud kohustuse kaudu võivad pädevad asutused üksteisele lisakoormust tekitada (antud juhul ECI pädev asutus asutus Riigi Infosüsteemi Ametile).
Ikka head
Katry
Katry Ahi
Nõunik
EL ja rahvusvahelise koostöö osakond
+372 625 6374
+372 535 84278
Majandus- ja Kommunikatsiooniminsiteerium
www.mkm.ee <http://www.mkm.ee/> | Suur-Ameerika 1, Tallinn