dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Ravimiamet
Väljaminev kiriAvalik

Vastused küsimustele

Ravimiamet · 27. detsember 2023
Viit
JUH-8/5186-2
Registreeritud
27. detsember 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
AS Postimees Grupp/Sakala
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
JUH Juhtimine
Sari
JUH-8 Kirjavahetus pressiga
Toimik
JUH-8/2023
Vastutaja
Carmen Katariina Sikk (RA)

Failid

  • 📎E-kiri - 2023-12-27T143501.788.eml169 KB
  • 📎Vastused_Sakala_15.12.docx24 KB

Sisu (failidest)

Vastas Terviseamet: 1. Mitu doosi koroonavaktsiini on Eestis manustatud? Sh millal tehti esimene süst ja millal viimane (selle statistika põhjal). COVID-19 vastase vaktsiini esimene annus oli Eestis manustatud 27.12.2020. Sellest ajast on kokku manustatud 2 162 774 doosi. Viimased doosid on manustatud täna. COVID-19 vastane vaktsineerimine jätkub. Vastas Tervisekassa tervisekommunikatsiooni peaspetsialist Igor Ljapin 2. Millised on Eestis koroonavaktsiini varud praegu, 2023. aasta lõpus? Kuivõrd jagub seda kõigile huvilistele? 11. detsembri seisuga Tervisekassa laos on 11 520 doosi COVID-19 XBB1.5 vaktsiini vanuserühmale 12+, 1 716 doosi vanusrühmale 5-11 eluaastat ja 3 920 doosi vanusrühmale 6 kuud-4 aastat. Planeerime ka täiendavat lisatarnet 21. detsembrile ligikaudu 25 000 vaktsiini doosile. 3. Millal viimati oli koroonavaktsiinidest puudus, miks? COVID-19 vaktsiini tarned Tervisekassa laost tervishoiuteenuse osutajatele on toimunud iganädalaselt. Koroonavaktsiinidest ei ole olnud puudust, kuid võis juhtuda, et suure vaktsineerimise huvi tõttu sai mõnel teenuseosutajal vaktsiin otsa ning tuli oodata järgmise tarne saabumist. Vaktsiini jagub kõigile huviliste ning igas maakonnas on vaktsineerimise võimalus tagatud. COVID-19 vastu saab vaktsineerida oma perearstikeskuses, selleks peaks esmalt võtma ühendust oma perearstikeskuse registratuuriga ja peab meeles pidama, et suurem osa perearste ei kuva vaktsineerimise aegu digiregistratuuri. Inimestel on võimalik ennast vaktsineerida ka valitud apteekides üle Eesti. Apteegid, kus on ennast võimalik koroonaviiruse vastu vaktsineerida, on leitavad aadressil www.vaktsineeriapteegis.ee . Haiglate vaktsineerimiskabinettides ja eratervishoiuasutustes vaktsineerimiseks sobiva aja saab broneerida www.digiregistratuur.ee 4. Kui palju koroonavaktsiini doose on Eestis tulnud maha kanda, millal ja miks? Tervisekassa vastutab ravimilao eest alates 1. jaanuarist 2023, seega oskame rääkida ainult nendest vaktsiinidest, mis kolisid meie lattu Terviseametist ning mida ostsime ja kandsime maha ise alates 1. jaanuarist 2023. Tänaseks on utiliseeritud kokku 1 449 066 vaktsiini doosi. 5. Kui suure summa on Eesti riik koroonavaktsiinide peale selle mõne aasta kulutanud? Ehk kui palju on vaktsiinid maksma läinud. Tervisekassa vastutab ravimilao eest alates 1. jaanuarist 2023, seega oskame rääkida ainult nendest vaktsiinidest, mis sai kolitud meie lattu Terviseametist ning mida ostsime i se alates 1. jaanuarist 2023. Kogukulu on ligikaudu 33 miljonit eurot. Vastas Ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna juhataja Triin Suvi: 6. Kas ja mille poolest erineb praegune koroonavastane vaktsiin varasematest? Koroonaviirus on oma olemuselt väga kiiresti muutuv viirus, mistõttu tekivad uued tüved ning olemasolevad vaktsiinid ei pruugi enam sama tõhusat kaitset pakkuda. COVID-19 vaktsiine on aja jookusul muudetud justnimelt sellel põhjusel - sooviga vaktsiinide tõhusust parandada. Eestis on hetkel kasutusel Nuvaxovid ja Comirnaty vaktsiinid. Nuvaxovid on valgupõhine vaktsiin ning selle vaktsiini esimene versioon oli välja töötatud COVID-19 algse tüve vastu ning see sisaldas algse tüve ogavalgu põhjal valmistatud valku. Praegu on kasutusel aga Nuvaxovidi uuendatud versioon Nuvaxovid XBB.1.5, mis sisaldab COVID-19 viiruse alamtüve Omicron XBB.1.5 ogavalgu versiooni. Samuti on Eestis kasutusel Comirnaty vaktsiin, mis on mRNA vaktsiin ning sisaldab mRNA molekuli, mille põhjal valmistab vaktsineeritud inimese organism ise ogavalku. Sarnaselt Nuvaxovidi vaktsiiniga on ka Comirnaty vaktsiini aja jooksul uuendatud. Comirnaty esimene versioon oli välja töötatud algse COVID-19 tüve vastu, kuid praeguseks on Comirnaty vaktsiinile tehtud kolm kohandatud versiooni. Viimane versioon põhineb COVID-19 viiruse alamtüvel Omicron XBB.1.5, nii nagu Nuvaxovid vaktsiingi. Vastas Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Maia Uusküla: 7 . Millised on teile teadaolevalt olnud koroonavaktsiini kõrvaltoimed? Vaktsiini manustamisega võivad kaasneda nii kõrvaltoimed kui ka kõrvalnähud . Vaktsiini kõrvalnäht on igasugune soovimatu reaktsioon, mis tekib vaktsineerimise järgselt olenemata seosest vaktsiiniga, sh immuniseerimise kui protseduuriga seotud ärevusreaktsioon, manustamisveast tingitud kõrvalnäht või vaktsiini kvaliteedidefektist tingitud kõrvalnäht . Lisaks võib kõrvalnäht olla ajaliselt kokkulangev iseseisev haigus, mis tähendab, et seos võib piirduda üksnes sattumisega samale ajahetkele. Vaktsiini kõrvaltoime on igasugune kahjulik ja soovimatu reaktsioon vaktsiinile, mille puhul ei saa välistada põhjuslikku seost vaktsiini ja tekkinud reaktsiooni vahel. Vaktsiini teadaolevad kõrvaltoimed on kirjas vaktsiini teabelehes. Vaktsiini ohutusprofiil selgitatakse välja kliinilistes uuringutes, kus võrreldakse vaktsiini saanud isikute rühmal tekkinud kõrvalnähte kontrollrühmaga (vaktsiiniuuringutes saavad kontrollrühma isikud üldjuhul soolvett). Kui kõrvalnähud on seotud vaktsiiniga, siis tähendab see, et tegemist on vaktsiini võimaliku kõrvaltoimega. Üksnes põhjalik andmete analüüs võimaldab öelda, kas tegemist on kõrvalnähu , kõrvaltoime või ajaliselt kokkulangeva iseseisva haigusega. Vaktsiinide turustamise ajal jätkatakse ohutusandmete kogumist (kõrvaltoime teatised, täiendavad uuringud jne). Sarnaselt teistele ravimitele ja vaktsiinidele on ka koroonavaktsiinide puhul ilmnenud turustamise ajal mõned harvaesinevad kõrvaltoimed, mille hindamisel on leitud, et seos on tõenäoline ning need on lisatud juurde ravimiteabesse. Kõik teadaolevad ja täna vaktsiiniga põhjuslikult seostatavad koroonavaktsiinide kõrvaltoimed on loetletud vastavate vaktsiinide ravimiteabe kõrvaltoimete lõigus (ravimi omaduste kokkuvõtte lõigus 4.8 ja pakendi infolehe lõigus 4). Et täna kasutatakse vaid Comirnaty vaktsiini, siis lisan selle siia: Comirnaty ravimiteave: https://www.ema.europa.eu/et/documents/product-information/comirnaty-epar-product-information_et.pdf Teiste vaktsiinide (Vaxzevria, Jcovden , Spikevax , Nuvaxovid ) ravimiteave on samuti leitav ravimiregistrist – ravimiregister.ee. 8 . Kui palju kaebusi kõrvaltoimete kohta on inimesed esitanud? Tänase seisuga on Eestis tehtud 2 162 170 (ehk üle 2,16 miljoni) COVID-19 vaktsiinide annust. Kõige rohkem teatati Ravimiametit kõrvalnähtudest 2021. aastal, mil vaktsineeriti ka kõige rohkem inimesi. 2021. aastal saadeti COVID-19 vaktsiinidega seoses 5695 teatist kõrvalnähtude kohta (viies teatises kirjeldati reaktsioone, mis tekkisid COVID-19 vaktsiini ja gripivaktsiini kooskasutamise järgselt). Vaktsiiniannuseid tehti 2021.aastal üle 1,8 miljoni. 2022. aastal saadeti COVID-19 vaktsiinidega seoses 530 teatist kõrvalnähtude kohta, kuid neist vaid 199 juhul toimus vaktsineerimine 2022. aastal, 331 juhul kirjeldati 2021.a . vaktsineerimise järgselt tekkinud reaktsioone. Vaktsiiniannuseid tehti 2022. a. üle 292000 annuse. 2023. aasta 13. detsembri seisuga on COVID-19 vaktsiinidega seoses saadetud 25 teatist kõrvalnähtude kohta (neist vaid 9 juhul toimus vaktsineerimine 2023. aasta; 4 juhul 2022 aastal ja 12 juhul toimus vaktsineerimine 2021.aastal. Vaktsiiniannuseid on tehtud 2023. aastal 13.12.2023 seisuga üle 60 000 (60 764) annuse. Seega on immuniseerimisjärgsetest reaktsioonidest COVID-19 vaktsiinidega seoses teada antud: 33,5 inimesel 10 000 vaktsiiniannuse kohta, mis tehti 2021. aastal. 6,9 inimesel 10 000 vaktsiiniannuse kohta, mis tehti 2022. aastal. 1,5 inimesel 10 000 vaktsiiniannuse kohta, mis tehti 2023.a. 11 kuu ja 12 päeva jooksul. Tõsised reaktsioonid COVID-19 vaktsiinidega seoses Tõsine kõrvaltoime on kõrvaltoime, mis nõuab haiglaravi või haiglaravi pikendamist, põhjustab pikaajalise töövõime kaotuse, raske või sügava puude, kaasasündinud väärarengu või sünnidefekti, on eluohtlik või lõppeb surmaga. 2021. aastal teatati 287 korral reaktsioonidest, mis olid tõsised. Neist 71 juhul seos Ravimiameti hinnangul tõenäoline. 2022. aastal teatati 96 korral reaktsioonidest, mis olid tõsised. Neist 14 teatist 2022. aastal, 81 teatist 202. aastal toimunud vaktsineerimise kohta ja üks teadmata. - 2021 ja 2022 a teatistest täpsemalt meie veebilehel Ravimite ja vaktsiinide võimalike kõrvaltoimete kokkuvõtted | Ravimiamet 2023. aasta 13. detsembri seisuga on saadetud 6 teatist COVID-19 vaktsiinide järgselt tekkinud reaktsioonidest, mis olid Ravimiameti hinnangul tõsised. Neist ainult 1 juhul tegemist võimaliku uue kõrvaltoimega, neljal juhul seos tõenäoliselt puudub, ühel juhul ootame täiendavaid andmeid. 5 teatist 2021. aastal toimunud vaktsineerimiste kohta, 1 teatis 2023 . aastal toimunud vaktsineerimise kohta. Seega on immuniseerimisjärgsetest TÕSISTEST reaktsioonidest COVID-19 vaktsiinidega seoses teada antud 2 inimesel 10 000 vaktsiiniannuse kohta, mis tehti 2021. aastal. 0,5 inimesel 10 000 vaktsiiniannuse kohta, mis tehti 2022. aastal. 0,16 inimesel 10 000 vaktsiiniannuse kohta, mis tehti 13.12.2023 seisuga. 9 . Kuhu need tuleb esitada ja mis on seejärel saanud? Kui vaktsineerimise järgselt tekib inimesel häiriv kõrvalnäht , siis esmajärjekorras tuleb sellega pöörduda arsti poole. Olenemata põhjusest ja seosest vaktsiiniga võib inimene vajada ravi. Kui arsti hinnangul on võimalik, et tekkinud tõsine reaktsioon on seotud vaktsiiniga, siis on arst kohustatud sellest teavitama Ravimiametit. Kõigil teistel juhtudel võib vaktsineeritu ise teada anda tekkinud reaktsioonidest meie kodulehel ( www.ravimiamet.ee ) kaudu - https://www.ravimiamet.ee/vaktsiini-korvalnahust-teatamise-vorm Ravimiamet kogub teateid kõrvalnähtude kohta ning hindab olemasoleva/saadetud teabe põhjal võimalikku põhjuslikku seost. Kui on vaja täiendavat teavet, siis võtame teavituse saatnud inimesi/arstiga ühendust ja palume esitada täiendavaid andmeid. Ravimite ohutusjärelevalve käigus hinnatakse teatist uue kõrvalnähu kohta kui võimalikku ohusignaali. Tuvastatud ohusignaal vajab alati täiendavat hindamist, et kinnitada või ümber lükata tekkinud reaktsiooni/haiguse põhjuslik seos ravimiga. Ohusignaali võib anda ka üldpopulatsioonis väga sageli esinev ja ravimist sõltumatu haigus ning kõrvalnähu põhjuseks võib olla samaaegselt kasutatav mõni teine ravim. Seetõttu ühe kõrvaltoime teatise põhjal põhjuslikku seost reaktsiooni ja vaktsiini vahel kinnitada ei saa. Kõik teatised kõrvalnähtude kohta edastab Ravimiamet nii Euroopa Ravimiameti kui Maailma Terviseorganisatsiooni andmebaasi. Andmebaasides võrreldakse konkreetse ohusignaali teatiste arvu teiste ravimite kohta laekunud teatiste arvuga, kus on kirjeldatud sama reaktsiooni (kõrvaltoimet), ning haiguste puhul ka haiguse üldise levimusega. Nende arvuliste näitajate analüüsi põhjal otsustatakse, kas ohusignaaliga tuvastatud kõrvalnähtu /-toimet esineb antud ravimiga sagedamini (kui võrdlusandmete põhjal eeldada) ning see võib olla seotud ravimiga (ehk kas statistiline ohusignaal viitab põhjuslikule seosele või statistiline ohusignaal puudub). Vastas Terviseamet: 1 0 . Palju inimesi on läbi teinud esimese, teise või ka kolmanda vaktsiinikuuri, aga mis on võimalik rekord? Kas juba neli või viis kuuri? Esmane vaktsineerimiskuur - 862444 in Saanud ühe lisa- või tõhustusdoosi – 493776 in Saanud kaks lisa- või tõhustusdoosi – 124770 in Saanud kolm lisa- või tõhustusdoosi – 35994 in Saanud neli lisa- või tõhustusdoosi - 1520 Saanud viis lisa- või tõhustusdoosi - 22 Saanud kuus lisa- või tõhustusdoosi - 1 Comirnaty Omicron XBB 1.5 tõhtustusdoosi saanud - 48148 11. Kas teil on infot, mitu korda kõige rohkem on inimesed koroonaviirusesse nakatunud? Ehk siis mitu korda koroonat põdenud? Selliseid andmeid ei ole kogutud 12. Kuidas iseloomustada nakatumiste arvu sel aastal kuni praeguseni? Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste valimipõhise uuringu kaudu ( Sentinel -seire) registreeritud andmete põhjal saab SARS-CoV-2 haigestumuse intensiivsust hinnata keskmiseks, gripi ja SARS-CoV-2 viiruste levikut laialdaseks. SARS-CoV-2 leviku aktiivsus on sel aastal pisut kõrgem eelmiste aastatega võrreldes. SARS-CoV-2 leviku kasvu on mõjutanud nõrgenenud immuunsusega inimeste arv ning hingamisteede hügieenireeglite eiramine, haigena tööle/ kooli käimine ja kokkupuude haigusnähtudega inimestega. Peaaegu on kõik COVID-19 tõttu hospitaliseeritutest sel hooajal olnud vaktsineerimata ja vanuses 60+. Vanusrühmas 60+ on vaktsineerimise või läbipõdemise järgne immuunsus ajaga vähenenud ning on suurenenud inimeste arv, kes on SARS-CoV-2 kui ka gripi viiruste suhtes vastuvõtlikud. Selles vanusrühmas kasvab suure tõenäosusega järgnevatel nädalatel raskemate haigusjuhtude arv ja haiglaravi vajadus. Üldiselt nakatumiste kasvu trend aeglustub, nakatumiskordaja R0= 1.12 (95% tõenäosusega vahemikus 1.1 kuni 1.14), mis tähendab, et haigestumus näitab stabiliseerumise märke. Hospitaliseerimised kasvavad veel 1-2 nädalat, pärast seda peaks hospitaliseerimiste tase püsima stabiilsel kõrgel tasemel ca 3-4 nädalat ning seejärel hakkama langema. Saatja: "Carmen Katariina Sikk" <[email protected]> Saaja: "Kärolin Jenas" <[email protected]> Teema: Ed: Sakala tunneb huvi, millal võib vastuseid loota Kuupäev: 2023-12-15 06:56 Saatja: Carmen Katariina Sikk Saatmisaeg: reede, 15. detsember 2023 08:55 Adressaat: 'Aivar Aotäht' <[email protected] <mailto:[email protected]> > Teema: Ed: Sakala tunneb huvi, millal võib vastuseid loota Tere! Sain nüüd kõikidele küsimustele vastused ning koondasin need kokku ühte dokumenti. Märkisin eraldi, kes ja millisele küsimusele vastas. Kui Teil tekib täpsustavaid küsimusi, siis vastame hea meelega. Parimate soovidega Carmen Katariina Sikk Ravimiameti kommunikatsioonijuht Tel 737 4140 [email protected] <mailto:[email protected]> Saatja: Aivar Aotäht Saatmisaeg: kolmapäev, 13. detsember 2023 10:15 Adressaat: [email protected] <mailto:[email protected]> Koopia: TA Kommunikatsioon <[email protected] <mailto:[email protected]> > Teema: Sakala küsib koroonavaktsiini teemal Tere, ravimiamet ja terviseamet! Saadan selle kirja teile mõlemale, sest pole kindel, millistele küsimustele on õige vastama üks või teine amet. Palun andke teada, kas võin teie vastuseid loota juba täna või pigem homme. Siis oskan arvestada. * Mitu doosi koroonavaktsiini on Eestis manustatud? Sh millal tehti esimene süst ja millal viimane (selle statistika põhjal). * Millised on Eestis koroonavaktsiini varud praegu, 2023. aasta lõpus? Kuivõrd jagub seda kõigile huvilistele? * Millal viimati oli koroonavaktsiinidest puudus, miks? * Kui palju koroonavaktsiini doose on Eestis tulnud maha kanda, millal ja miks? * Kui suure summa on Eesti riik koroonavaktsiinide peale selle mõne aasta kulutanud? Ehk kui palju on vaktsiinid maksma läinud. * Kas ja mille poolest erineb praegune koroonavastane vaktsiin varasematest? * Millised on teile teadaolevalt olnud koroonavaktsiini kõrvaltoimed? * Kui palju kaebusi kõrvaltoimete kohta on inimesed esitanud? * Kuhu need tuleb esitada ja mis on seejärel saanud? * Palju inimesi on läbi teinud esimese, teise või ka kolmanda vaktsiinikuuri, aga mis on võimalik rekord? Kas juba neli või viis kuuri? * Kas teil on infot, mitu korda kõige rohkem on inimesed koroonaviirusesse nakatunud? Ehk siis mitu korda koroonat põdenud? * Kuidas iseloomustada nakatumiste arvu sel aastal kuni praeguseni? Tänuga, Aivar Aotäht, Sakala ajakirjanik 433 0085
Allikas: Ravimiamet dokumendiregister →