Riigivara tasu eest võõrandamine, riigi kasuks hüpoteegi ja tähtajatu tasuta reaalservituudi seadmine (Kohtla-Järve linn, Keemia vkt 1t—3t)

KÄSKKIRI Tallinn 13.03.2026 nr 1-2/26/110 Riigivara tasu eest võõrandamine, riigi kasuks hüpoteegi ja tähtajatu tasuta reaalservituudi seadmine (Kohtla-Järve linn, Keemia vkt 1t—3t) 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järve linnas Järve linnaosas asuvad riigile kuuluvad järgmised kinnisasjad: 1) Keemia vkt 1t (kinnistu registriosa nr 2884607, katastritunnus 32215:001:0063, pindala 208 407 m², sihtotstarve jäätmehoidla maa, riigi kinnisvararegistri objekti kood (edaspidi rvok) KV25843); 2) Keemia vkt 2t (kinnistu registriosa nr 2886107, katastritunnus 32215:001:0064, pindala 187 741 m², sihtotstarve jäätmehoidla maa, rvok KV25844); 3) Keemia vkt 3t (kinnistu registriosa nr 2885107, katastritunnus 32215:001:0065, pindala 471 364 m², sihtotstarve jäätmehoidla maa, rvok KV25841); 4) Keemia vkt 4t (kinnistu registriosa nr 2886207, katastritunnus 32215:001:0066, pindala 539 828 m², sihtotstarve jäätmehoidla maa, rvok KV25840); 5) Keemia vkt 5t (kinnistu registriosa nr 2886907, katastritunnus 32215:001:0067, pindala 344 742 m², sihtotstarve jäätmehoidla maa, rvok KV25842). Nimetatud kinnisasjade riigivara valitseja on Kliimaministeerium. Keemia vkt 4t ja Keemia vkt 5t kinnisasjadel paikneb Kohtla-Järve tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila suletud osa. Kogu prügilat ümbritsevad nõrgvee kogumissüsteem ning hooldus- ja teenindustee, mis hõlmavad kõiki nimetatud kinnistuid. Keemia vkt 3t-5t kinnisasjadel asuvad sademevee kogumise kraavid. Keemia vkt 1t-3t kinnisasjadel asub lisaks survetorustik, mille kaudu prügilast kogutud nõrgvesi ja saastatud sademevesi suunatakse puhastamisele. Keemia vkt 3t kinnisasjal asub prügila ühtlustusmahuti ja kaks pumplat ning pumpade tööks vajalik kaabelliin. Keemia vkt 1t kinnisasjal asub ka fenoolisoo pumpla. Keemia vkt 4t ja Keemia vkt 5t kinnisasjadel asuv prügila osa on suletud Keskkonnaameti Viru regiooni 29.01.2010 korraldusega nr V1-15/20 (käskkirja lisa 1), milles määrati suletud prügila järelhoolduse vastutajaks 30 aastaks Keskkonnaministeerium (käesoleval ajal Kliimaministeerium). Kõigil eelnimetatud kinnistutel korraldab ministeerium veepuhastuse, järelseire ja -hoolduse töid. Järelseire ja -hoolduse töid teostatakse vastavalt OÜ Entec Eesti (endine nimetus AS Pöyry Entec) koostatud projektile nr 890/10 „Kohtla-Järve poolkoksi ladestu keskkonnaseire projekt“ (käskkirja lisa 2) ja projektile nr 890/10 „Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine Kohtla-Järvel. Järelseire ja -hoolduse projekt“ (käskkirja lisa 3) ning Keskkonnaameti 29.01.2010 korraldusele nr V1-15/20. Kohtla-Järve tööstusjäätmete ja poolkoksiprügila sulgemise projekti alusel on rajatud eelnimetatud kinnistutele poolkoksiprügilast kogutava nõrgvee ja saastatud sademevee kogumise kraavid, nõrgvee kogumise süsteem, ühtlustusmahuti (jagatud kaheksbasseiniks), 2 pumplat koos kaabelliiniga, hooldus- ja teenindustee ning survetorustik OÜ Järve Biopuhastus puhastusseadmetele. Täpsem loetelu tehnorajatistest ning tehnorajatiste asukohaskeemid on toodud käskkirja lisas 3, lisa 3 skeemil ja lisas 6: aktsiaselts KOBRAS 08.01.2021 projekti nr 2020-146 „Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamine. XVI etapp. Fenoolisoo pumpla“ skeemil. Lisaks on Kobras OÜ 12.11.2021 koostatud projekti nr 2021-227 „Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamine. XVII etapp „Järelseire ja hoolduse projekt V02“ (käskkirja lisa 4) kohaselt rajatud fenoolisoo pumpla. Käesoleval hetkel toimub nõrgvee ja saastatud sademevee pumpamine ning puhastamine OÜ Järve Biopuhastus puhastusseadmetega (sh nõrgvee ja saastatud sademevee pumpamine puhastile, tellijalt sademevee vastuvõt mine, nõrgvee ja saastatud sademevee bioloogiline ja mehhaaniline puhastamine, ümberpumpamine, mudakäitlus ehk komposteerimine, heitvee juhtimine suublasse, kolme pumpla hooldustööd). Fenoolisoo pumpla kasutamine ja hooldus toimub pumpla kasutus- ja hooldusjuhendi kohaselt (käskkirja lisa 5). Kinnistutel tehtavad tööd on täpsemalt kirjeldatud käskkirja lisades 3-5. Prügilaga seoses on kinnisasjadele seatud järgimised maakasutusõigused: 1) Keemia vkt 1t kinnisasi on koormatud tähtajatu reaalservituudiga Keemia vkt 2e kinnisasja kasuks poolkoksiprügila piirdetammi, hooldustee ja sademeveekraavi osaliseks rajamiseks. Koormatava ala suurus on 1,57 ha; 2) Keemia vkt 4t kinnisasi on koormatud reaalservituudiga tähtajaga 30.09.2039 Keemia vkt 12j kinnisasja kasuks poolkoksiprügila sulgemiseks vajaliku profiili muutmiseks ja ühtse mäemassiivi ning tuhaeemalduskonveieri rajamiseks. Koormatava ala suurus on 124 000 m 2 ; 3) Keemia vkt 2t ja Keemia vkt 5t kinnisasjade osas kehtib Keskkonnaministeeriumi ja Viru Keemia Grupp AS (edaspidi VKG) vahel riigivara rendileping tähtajaga 05.04.2030 ohtlike jäätmete prügila rajamiseks, käitamiseks, sulgemiseks jt lepingus sätestatud kohustuste täitmiseks. Renditava ala suurus on Keemia vkt 2t kinnisasjal 2,59 ha ja Keemia vkt 5t kinnisasjal 20,77 ha. Kohtla-Järve Linnavolikogu 20.02.2008 otsusega nr 265 kehtestatud Järve linnaosa üldplaneeringu kohaselt asuvad Keemia vkt 1t ja Keemia vkt 2t kinnisasjad valdavalt loodusliku haljasmaa alal ja vähesel määral jäätmekäitlusmaa alal, Keemia vkt 3t kinnisasi asub osaliselt jäätmekäitlusmaa alal, osaliselt loodusliku haljasmaa alal ja osaliselt planeeritava tootmismaa alal, Keemia vkt 4t ja Keemia vkt 5t kinnisasjad asuvad jäätmekäitlusmaa alal. Kinnisasjad jäävad üldplaneeringuga kavandatud tööstuspargi alale. Detailplaneeringut kinnisasjade osas kehtestatud ei ole. Keemia vkt 1t-5t kinnisasjade riigivara valitseja volitatud asutus oli kuni 31.12.2024 Maa-amet ja 01.01.2025-27.01.2026 Maa- ja Ruumiamet. VKG esitas 06.06.2023 Maa-ametile taotluse VKG.01-09/161, milles palus VKG-le võõrandada Keemia vkt 1t-3t kinnisasjad, mis on vajalikud olemasoleva tööstusjäätmete prügila laiendamiseks lääne ja loode suunas. Taotluses põhjendati, et kavandatava poolkoksi ja Petroter tuha täiendava koguse ladestamine hõlmaks ka juba suletud riikliku prügila maa-alade osalist kaasamist. Taotluses tegi VKG ettepaneku, et võtab enda kanda ala haldamise, sh järelhooldustööd kogu prügila maa-ala, sh riigimaal paikneval suletud prügila alal. Maa-amet tegi 21.06.2023 kirjas nr 7-2/23/9260-2 VKG-le ettepaneku prügila tervikliku lahenduse toetamiseks ning järelseire ja -hooldustööde teostamiseks võõrandada VKG-le lisaks taotletud Keemia vkt 1t-3t kinnisasjadele ka osaliselt prügila laiendamiseks vajalikud Keemia vkt 4t ja 5t kinnisasjad. VKG nõustus 17.07.2023 kirjas nr VKG.01-09/161-2 Keemia vkt 4t ja 5t kinnisasjade lisamisega VKG-le võõrandatavate kinnisasjade hulka. Maa-ameti 27.11.2023 nr 7-2/23/9260-8 kirjaga teavitati VKG-d maade väärtuse hindamise tulemustest. 2024. aasta alguses teavitas Keskkonnaamet ettevõtet, et tulenevalt osal neil kinnistutel planeeritavate tegevuste iseloomust, on vajalik läbi viia keskkonnamõjude hindamine, mis peatas kinnistute võõrandamise menetluse. 28.04.2025 kirjas nr VKG.01-09/106 avaldas VKG soovi jätkata kinnistute võõrandamise menetlusega, jätkata läbirääkimisi kinnistute müügi osas ning leppida kokku lepingu tingimustes. Riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 8 lõikes 4 on sätestatud põhimõte, et tehes riigivaraga mis tahes toiminguid või tehinguid, peab riigivara valitseja juhinduma põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib neist toimingutest või tehingutest saada. Arvestades ühelt poolt, et riigi jaoks on Keemia vkt 1t-5t kinnistute haldamine ressursimahukas ning teiselt poolt, et VKG taotleb riigilt võõrandada osa kõnealusest alast vajaliku prügila laienduse rajamiseks, siis on riigile otstarbekohane leida kinnistute omandi- ja kasutusõiguste ning kohustuste katmise osas riigile võimalikult kasulik ning kompleksne lahendus. Samuti omab juba olemasoleva jäätmekäitlusmaa ehk Keemia vkt 1t-3t kinnisasjade otstarbekas kasutuselevõtmine tööstusjäätmete prügila laiendusena keskkonnale väiksemat negatiivset mõju ja jalajälge kui täiesti uue prügila rajamine uude looduslikus seisundis asukohta. RVS § 29 lõike 1 punktide 1 kohaselt võib riigivara võõrandada, kui vara ei ole vajalik riigivara valitsejale. RVS § 30 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib riigivara võõrandada otsustuskorras. RVS § 29 lõike 3 alusel võõrandatakse riigivara eelkõige müügi teel vähemalt selle harilikule väärtusele vastava tasu eest rahas, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodud eesmärke silmas pidades on nii riigivara valitsemise kui ka looduse säästmise seisukohast otstarbekas võõrandada otsustuskorras VKG kontserni ettevõttele prügila laienduseks vajalikud riigi kinnisasjad nende harilikule väärtusele vastava tasu eest tingimusel, et ettevõte võtab kõrvalkohustuse kanda alates 2027. aastast kuni 2040. aastani Keemia vkt 4t ja Keemia vkt 5t kinnisasjadel paikneva suletud poolkoksiprügilaga seotud veepuhastuse, järelhooldus- ja järelseiretööde kulusid igal aastal 400 000 euro (lisandub käibemaks) eest. Kinnisasjade võõrandamisega ei anta riigiabi, kuna kinnisasjad võõrandatakse turuväärtusele vastava tasu eest. Kinnisasjade võõrandamine mõjutab riigieelarvet positiivselt, kuna kinnistute võõrandamisel saab riik kinnistute harilikule väärtusele vastava tulu ning VKG rahalise kõrvalkohustusega väheneb riigi kantav veepuhastuse, järelhooldus- ja järelseiretööde kulu kokku summas 5 600 000 eurot (lisandub käibemaks). RVS § 62 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib lepingu täitmise tagatiseks olla hüpoteek või vallaspant, eelistades esimesele järjekohale seatud hüpoteeki või registerpanti. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 325 lõike 1 kohasel võib kinnisasja hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Kuna antud juhul on kinnisasjade võõrandamise kõrvaltingimuseks rahaliste kohustuste täitmine, tuleb võõrandatavatele Keemia vkt 1t, 2t ja 3t kinnistutele seada ühishüpoteek summas 6 944 000 eurot kuni kohustuste täieliku täitmiseni. AÕS § 158 lõike 1 alusel on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi, kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Servituudi asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Antud juhul on võõrandatavatel Keemia vkt 1t, 2t ja 3t kinnistutel ning riigiomandisse jäävatel Keemia vkt 4t ja 5t kinnistutel tehnorajatised, mis moodustavad nii suletud prügilat kui prügila laiendust teenindavate rajatiste ühtse süsteemi. Seetõttu on teenivate kinnistute omandajaga kokku lepitud, et riigile kuuluvate Keemia vkt 4t ja 5t kinnistute kasuks seatakse tähtajatu tasuta reaalservituut võõrandatavatel kinnistutel paiknevate tehnorajatiste omamiseks, kasutamiseks, teenindamiseks ja hooldamiseks. Seoses Keemia vkt 1t, 2t ja 3t kinnistutele prügila laienduse rajamisega on tarvis vähemalt osa kinnistutel asuvaid tehnorajatisi ümber paigutada ja ümber ehitada. Samuti on nimetatud kinnistute omandaja avaldanud, et soovib vähemalt osa tehnorajatisi kasutada ka rajatava prügila laienduse teenindamiseks. AÕS § 181 lg 1 sätestab, et kui reaalservituudi teostamine piirdub teeniva kinnisasja ühe osa kasutamisega ja mõni teine osa on selleks niisama sobiv ning reaalservituudi teostamine senisel osal on teeniva kinnisasja omanikule mõne teise osaga võrreldes tunduvalt kahjulikum, on tal õigus nõuda, et reaalservituuti teostataks kinnisasja teisel osal. Ümberpaigutamisega seotud kulud peab teeniva kinnisasja omanik ette tasuma. Eeltoodust tulenevalt sätestatakse reaalservituudi seadmise lepingus, et teenivate kinnistute omanikul on õigus tehnorajatisi ümber paigutada, ümber ehitada ja kasutada vastavalt tööstusjäätmete prügila laiendamise ehitusprojektile, kui ta on nimetatud tegevused eelnevalt kooskõlastanud valitsevate kinnistute omanikuga ning tingimusel, et valitsevate kinnistute omanikul säilivad reaalservituudist tulenevad õigused. Teenivate kinnistute omanik on kohustatud kandma tehnorajatiste ümberehitamise, ümberpaigutamise ja tema poolt kasutamisega seotud kulud. RVS §-s 96 sätestatud korras teatas Maa- ja Ruumiamet 13.03.2025 riigi kinnisvararegistris (menetlus nr 25-1346) õigustatud isikutele kinnisasjade võõrandamise kavatsusest ja palus teada anda kinnisasjade vajalikkusest. Seaduses sätestatud tähtaja jooksul ei esitanud õigustatud isikud taotlusi ega arvamusi kinnisasjade vajalikkuse kohta. Vastavalt RVS § 46 lõikele 1 on kinnisvara väärtuse määramiseks koostanud OÜ Kinnisvaraekspert 30.12.2025 hindamisaruande nr 2512-10666-01/AT, mille kohaselt on Keemia vkt 1t kinnisasja turuväärtus 119 000 eurot, Keemia vkt 2t kinnisasja turuväärtus 154 000 eurot, Keemia vkt 3t kinnisasja turuväärtus 170 000 eurot. Maa- ja Ruumiamet edastas 16.01.2026 kirjaga nr 7-2/23/9260-17 hindamisaruande koos lepingu tingimustega VKG-le tutvumiseks ning palus tagasisidet kinnisasjadele määratud hariliku väärtuse, kulude kandmise ning kinnisasjade võõrandamise ja servituudi seadmise tingimuste kohta. VKG nõustus 21.01.2026 kirjaga tasuma kinnisasjade eest eksperthinnanguga määratud väärtuste ning kandma riigivara võõrandamisega seotud kulud, sh hindamisaruande tellimise kulu, notaritasu ja riigilõivu. VKG ja Kirde Mäed OÜ teavitasid 20.01.2026 kirjas nr VKG.01-09/17-1 Maa- ja Ruumiametit, et VKG võtab 06.06.2023 esitatud taotluse tagasi ning Kirde Mäed OÜ soovib taotletud kinnisasjad omandada kokkulepitud tingimustel. Sellest tulenevalt jätkati menetlust kinnisasjade võõrandamiseks Kirde Mäed OÜ-le. RVS § 37 lõike 1 ja lõike 2 punkti 1 kohaselt võib riigivara valitseja otsustada kinnisasja otsustuskorras võõrandamise üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Vabariigi Valitsus andis 26.02.2026 korraldusega nr 41 nõusoleku võõrandada Keemia vkt 1t, 2t ja 3t kinnisasjad otsustuskorras harilikule väärtusele vastava tasu ning kõrvalkohustuse eest Kirde Mäed OÜ-le. 2. OTSUS RVS § 4 lõike 1 ning § 37 lõike 1 ja lõike 2 punkti 1 alusel ning kooskõlas § 29 lõike 1 punktiga 1 ning lõigetega 2 ja 3, § 30 lõike 1 punktiga 3, § 46 lõigetega 1 ja 4, § 49 lõigetega 2 ja 3, § 50 lõikega 1, § 62 lõike 1 punktiga 1, §-ga 63 ning arvestades AÕS § 158 lõiget 1, § 325 lõiget 1 ja 352 lõiget 1 ning Vabariigi Valitsuse 26.02.2026 korraldusega nr 41 antud nõusolekut: 2.1. Võõrandada Kirde Mäed OÜ-le (registrikood 17334900) otsustuskorras harilikule väärtusele vastava tasu eest tingimusel, et Kirde Mäed OÜ täidab punktis 2.2 nimetatud kõrvalkohustuse, Kliimaministeeriumi valitsemisel olevad, Ida-Viru maakonnas Kohtla- Järve linnas Järve linnaosas asuvad järgmised kinnisasjad: 2.1.1. Keemia vkt 1t kinnisasi (kinnistu registriosa nr 2884607, katastritunnus 32215:001:0063, pindala 208 407 m², sihtotstarve jäätmehoidla maa, rvok KV25843) harilik väärtus ja müügihind 119 000 eurot; 2.1.2. Keemia vkt 2t kinnisasi (kinnistu registriosa nr 2886107, katastritunnus 32215:001:0064, pindala 187 741 m², sihtotstarve jäätmehoidla maa, rvok KV25844), harilik väärtus ja müügihind 154 000 eurot; 2.1.3. Keemia vkt 3t kinnisasi (kinnistu registriosa nr 2885107, katastritunnus 32215:001:0065, pindala 471 364 m², sihtotstarve jäätmehoidla maa, rvok KV25841), harilik väärtus ja müügihind 170 000 eurot. 2.2. Kirde Mäed OÜ-l on kõrvalkohustus Eesti Vabariigile (Kliimaministeeriumi kaudu) kanda alates 2027. aastast kuni 2040. aastani Keemia vkt 4t ja Keemia vkt 5t suletud poolkoksiprügilaga seotud veepuhastuse, järelhooldus- ja järelseiretööde kulusid igal aastal 400 000 euro (lisandub käibemaks) suuruses summas. Kõrvalkohustuse täitmise täpsemad tingimused ja kord sätestatakse lepingutes, mille sõlmivad kolmepoolselt Kliimaministeerium (või tema valitsemisala asutus või riigi osalusega eraõiguslik juriidiline isik), Kirde Mäed OÜ ning veepuhastuse, järelhooldus- ja järelseiretööde teostaja. 2.3. Seada punktis 2.1.1—2.1.3 nimetatud kinnisasjadele ühishüpoteek Eesti Vabariigi kasuks summas 6 944 000 eurot punktis 2.2 nimetatud kõrvalkohustuse täitmise tagamiseks, vastavalt kõrvalkohustuse seadmise lepingule, selle lisadele ja muudatustele, kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks; 2.4. Seada punktides 2.1.1—2.1.3 nimetatud kinnistutele (teenivad kinnistud) tähtajatu tasuta reaalservituut nendel kinnistutel paiknevate tehnorajatiste: kraavid, nõrgvee kogumissüsteem, hooldus- ja teenindustee, survetorustik, ühtlustusmahuti, kolm pumplat, kaabelliin, mille asukohaskeemid on toodud käskkirja lisa 3 skeemil ja lisas 6, omamiseks, kasutamiseks, teenindamiseks ja hooldamiseks, sh asendamiseks, alljärgnevate riigi omandis olevate kinnistute (valitsevad kinnistud) kasuks: 2.4.1. Keemia vkt 4t kinnisasi (kinnistu registriosa nr 2886207, katastritunnus 32215:001:0066, pindala 539 828 m², sihtotstarve jäätmehoidla maa, rvok KV25840); 2.4.2. Keemia vkt 5t kinnisasi (kinnistu registriosa nr 2886907, katastritunnus 32215:001:0067, pindala 344 742 m², sihtotstarve jäätmehoidla maa, rvok KV25842); 2.4.3. Teenivatel kinnisasjadel asuvad järgmised riigile kuuluvad rajatised: 2.4.3.1. Keemia vkt 1t kinnisasjal asuvad rajatised: nõrgvee kogumissüsteem, hooldus- ja teenindustee, survetorustik, fenoolisoo pumpla. Servituudi ala pindala on kokku ligikaudu 24 708 m2 . Servituudi ala on kantud piiratud asjaõiguste ruumiandmete infosüsteemi (PARI) kasutusala ruumikuju tunnusega ID 1090953, mille väljavõte on lisatud käskkirjale (Lisa 7). 2.4.3.2. Keemia vkt 2t kinnisasjal asuvad rajatised: nõrgvee kogumissüsteem, hooldus- ja teenindustee, survetorustik, Servituudi ala pindala on kokku ligikaudu 35 975 m2 . Servituudi ala on kantud piiratud asjaõiguste ruumiandmete infosüsteemi (PARI) kasutusala ruumikuju tunnusega ID 1090956, mille väljavõte on lisatud käskkirjale (Lisa 8). 2.4.3.3. Keemia vkt 3t kinnisasjal asuvad rajatised: nõrgvee kogumissüsteem, hooldus- ja teenindustee, survetorustik, sademevee kogumise kraavid, prügila ühtlustusmahuti, nõrgvee pumpla, reovee pumpla, pumpade tööks vajalik kaabelliin. servituudi ala pindala on kokku ligikaudu 176405 m2 . Servituudi ala on kantud piiratud asjaõiguste ruumiandmete infosüsteemi (PARI) kasutusala ruumikuju tunnusega ID 1090963, mille väljavõte on lisatud käskkirjale (Lisa 9). 2.5. Sätestada reaalservituudi seadmise lepingus, et teenivate kinnistute omanikul on õigus punktis 2.4 nimetatud tehnorajatisi ümber paigutada, ümber ehitada ja kasutada vastavalt tööstusjäätmete prügila laiendamise ehitusprojektile, kui ta on nimetatud tegevused eelnevalt kooskõlastanud valitsevate kinnistute omanikuga ning tingimusel, et valitsevate kinnistute omanikul säilivad reaalservituudist tulenevad õigused. Teenivate kinnistute omanik on kohustatud kandma tehnorajatiste ümberehitamise, ümberpaigutamise ja tema poolt kasutamisega seotud kulud; 2.6. Sõlmida kahe kuu jooksul käesoleva otsuse andmisest arvates lepingud kinnisasjad e võõrandamiseks ja kõrvalkohustuse seadmiseks, kinnisasjade hüpoteegiga koormamiseks ja reaalservituudi seadmiseks, sätestades lepingutes vähemalt otsuse punktides 2.1—2.5 nimetatud tingimused. 2.7. Lepingute tingimuste muutmine on lubatud, kui see ei kahjusta riigi kui lepingupoole huve. Vabariigi Valitsuse nõusolekust tulenevaid tingimusi võib muuta üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul; 2.8. Kirde Mäed OÜ on kohustatud kandma kõik võõrandamisega seotud kulud, sh hindamisaruande tellimise kulu, notaritasu ja riigilõivu. 3. VAIDLUSTAMISVIIDE Käskkirja peale võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaja jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister Lisad: 1) Lisa 1. Keskkonnaameti Viru regiooni 29.01.2010 korraldus nr V1-15/20; 2) Lisa 2. OÜ Entec Eesti projekt nr 890/10 „Kohtla-Järve poolkoksi ladestu keskkonnaseire projekt“; 3) Lisa 3. OÜ Entec Eesti projekt nr 890/10 „Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine Kohtla-Järvel. Järelseire ja -hoolduse projekt“ ning Lisa 3 joonis: tehnorajatiste asukohaskeem; 4) Lisa 4. Kobras OÜ 12.11.2021 projekt nr 2021-227 „Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamine. XVII etapp. Järelseire ja -hoolduse projekt V02“; 5) Lisa 5. Fenoolisoo pumpla kasutus- ja hooldusjuhend. 6) Lisa 6. aktsiaselts KOBRAS 08.01.2021 projekti nr 2020-146 „Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamine. XVI etapp. Fenoolisoo pumpla“ tehnorajatiste asukohaskeem; 7) Lisa 7. Väljavõte Keemia vkt 1t kinnisasjal asuvate tehnorajatiste kasutusala ruumikujust tunnusega ID 1090953 piiratud asjaõiguste ruumiandmete infosüsteemis (PARI); 8) Lisa 8. Väljavõte Keemia vkt 2t kinnisasjal asuvate tehnorajatiste kasutusala ruumikujust tunnusega ID 1090956 piiratud asjaõiguste ruumiandmete infosüsteemis (PARI); 9) Lisa 9. Väljavõte Keemia vkt 3t kinnisasjal asuvate tehnorajatiste kasutusala ruumikujust tunnusega ID 1090963 piiratud asjaõiguste ruumiandmete infosüsteemis (PARI). (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister Saata: Kirde Mäed OÜ, Viru Keemia Grupp AS, Keskkonnaamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maa- ja Ruumiamet   Kohtla-Järve poolkoksi ladestu keskkonnaseire projekt TÖÖ NIMETUS: KOHTLA-JÄRVE POOLKOKSI LADESTU KESKKONNASEIRE PROJEKT TÖÖ NUMBER: 890/10 TELLIJAD: AS Merko Ehitus, AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg, Tallinna Teede AS TÖÖ KOOSTAJA: AS Pöyry Entec Projektijuht: Vahur Värk Insener: Jüri Teder ÜLEANTUD: 10.08.2010 MUUDETUD VASTAVALT 10.08.2010 KUUKOOSOLEKU PROTOKOLLILE 13.08.2010 ÜLEANTUD TELLIJALE VÕIMALDAMAKS INSENERILE HEAKSKIITMISEKS: …17.08.2010 AS Pöyry Entec; 11415 Tallinn, registrikood: 10449959 tel 617 7430; faks 617 7431; e-mail: [email protected] KOOSKÕLASTUSED Kooskõlastav organisatsioon: Kohtla-Järve Linnavalitsus. Kooskõlastaja: Niina Aleksejeva /Aselinnapea, 30.06.2010/ Kooskõlastav organisatsioon: Keskkonnaamet, Viru regioon. Kooskõlastaja: Jaak Jürgenson /Regiooni juhataja, 15.07. 2010/ Kooskõlastav organisatsioon: Viru Keemia Grupp AS. Kooskõlastaja: Meelis Eldermann /Juhatuse liige, 27.07.2010/ Autoriõigus © AS Pöyry Entec Kõik õigused kaitstud. Töö ja selle ülesehitus on kaitstud Eesti Vabariigi autoriõigusseaduse kohaselt. Seda dokumenti või selle osa ei tohi kopeerida ega paljundada mistahes viisil - graafiliselt, elektrooniliselt või mehaaniliselt (valguskopeerimine, helisalvestus, fotografeerimine) ilma AS Pöyry Entec poolt antud kirjaliku loata. 1  Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine Kohtla-Järvel. SEIREPROJEKT SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ...................................................................................................... 3 2 SEIRET JA PROJEKTLAHENDUSI KUJUNDAVAD DOKUMENDID......... 4 2.1 Seire eesmärk ............................................................................................................. 5 3 KESKKONNAKASUTUS ALA LÄHIÜMBRUSES ............................................ 5 4 OLEMAOSOLEV SEIRE ...................................................................................... 8 5 VARASEMAID SEIREANDMEID...................................................................... 10 6 SEIRE KORRALDUS ........................................................................................... 13 6.1 Meteoandmete kogumine ......................................................................................... 13 6.2 Pinnavee seire........................................................................................................... 14 6.2.1 Lähtekoht.................................................................................................................. 14 6.2.2 Proovivõtukohad ...................................................................................................... 15 6.3 Nõrgvee seire............................................................................................................ 18 6.3.1 Seirepuuraugud......................................................................................................... 19 6.4 Põhjavee seire........................................................................................................... 21 6.4.1 Seire korraldamine ................................................................................................... 21 6.5 Termoseire................................................................................................................ 24 6.5.1 Seire korraldamine sulgemistöödel .......................................................................... 25 6.5.2 Suunis seirele järelhooldusel .................................................................................... 25 6.6 Välisõhu saasteainete seire....................................................................................... 26 6.6.1 Seire sulgemistöödel ................................................................................................ 27 6.6.2 Suunis seirele järelhooldusel .................................................................................... 29 6.7 Suuniseid kattekihi ja muude rajatiste seisundi ja terviklikkuse seireks.................. 29 6.8 Suuniseid haljastuse seireks ..................................................................................... 30 7 SEIREVAHENDITE KOOND.............................................................................. 31 LISA 1. Väljavõte 10.08.2010 toimunud kuukoosoleku protokollist seireprojekti kooskõlas- tusjärgseks muutmiseks. S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Seireprojekt\Kooskõlastustejärgne\K_Järve_poolkoksi ladestu seireprojekt4.doc 2  Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine Kohtla-Järvel. SEIREPROJEKT 1 SISSEJUHATUS Kohtla-Järve poolkoksi ladestu-prügila kui tervikrajatis on alates 2009 a aastast jaotatud kaheks – toimivaks keskkonnanõuetele vastavaks poolkoksi prügilaks ja korrastamistootavaks osaks. Antud osa on alates 29.01.2010 Keskkonnaameti Viru regiooni juhataja korraldusega suletud. Sulgemisotsuse järgselt algab prügila elukaares esmalt sulgemistööde ja seejärel järelhoolduse etapp. Sulgemistööde algfaasis saab rajatise negatiivne kesk- konnamõju avalduda veel sellisena milline ta oli enne töödega alustamist, lisaks töödest lisanduv võimalik mõju. Kuigi korrastusprojekti riskina on esile tõstetud asjaolu, et ümbritseva territooriumi reostatuse tõttu võib esialgu olla seirega raske tõestada sulgemistööde efektiivsust, tuleb siiski eeldada, et tööde edenedes rajatise negatiivne mõju järjest leeveneb. Järelhooldus aga on tegevus mis kontrollib ja tagab sulgemistöödel saavutatud objekti keskkonnaohutuse taset ning aitab kaasa taseme tõusule. Ülalmainitud etappe tuleb kajastada seireprojektis. Kuna rajatise korrastamisel pole töövõtjale objektiks enam käitatav prügila, ei saa tööde aegne seire kopee- rida kasutusesoleva (käitatava) prügila seirekorraldust. Seire projekteerimisel peab tellijapoolsed tingimused seire osas viima kooskõlla ehituse ajal kujuneva olukorraga ja keskkonnamõju hindamisel ekspertide poolt antud seireette- panekutega. Töödeaegse seire üks eesmärke on selles, et eristada tööde negatiivset mõju projektiala naabruses paiknevate ettevõtmiste negatiivsest mõjust. See tähendab, et kui vaatamata ehitusprojektis ettenähtud mõju leevendusabinõudele tuvas- tatakse töödega seotud vahetu negatiivne keskkonnamõju, saab töövõtja selle mõju ilmingute vastu operatiivselt tegutseda. Euroopa Liidu direktiiv prügilate kohta näeb prügila järelhoolduse kestvuseks 30 aastat. Töövõtja seirega algab objekti keskkonnaohutuks transformeerumise kestev jälgimine. Seire kvaliteet ei olene mitte objekti või nähtuse kohta kogutavate andmete koguhulgast, vaid järjepidevusest nende kogumises ja süstematiseerimises. Mida andmetena koguda ja kuidas kogutut süstematiseerida – see antakse seireprojektis. Kuna ka järelhooldusel rajatist seiratakse, tähendab see seda, et kusagil aastal 2040 saab teha lõplikku kokkuvõtte korrastatud poolkoksi ladestu keskkonnaohutusest ja ettevõtmise tulemuslikkusest. Pidades silmas seire järjepidevust, on oluline, et seirekohustus siirduks tööde lõppemisel ehitajalt järelhooldajale sujuvalt ja tõrgeteta. See on kindel võimalus aitamaks kaasa töövõtu tulemuslikkusele. S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Seireprojekt\Kooskõlastustejärgne\K_Järve_poolkoksi ladestu seireprojekt4.doc 3  Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine Kohtla-Järvel. SEIREPROJEKT 2 SEIRET JA PROJEKTLAHENDUSI KUJUNDAVAD DOKUMENDID Tellija tingimustes on töövõtuks seire ja järelhoolduse projekti koostamine. Pro- jekteerija on mõistnud, et korrastatud rajatise järelhooldus on laiem tegevus kui seire (järelseire); seetõttu on otstarbekas koostada seireprojekt ka korrastustööde ajaks. Seire ja järelhoolduse projekt esitatakse hiljemalt jaanuar 2013 iseseisva dokumendina. Samas on ehitusaegses seireprojektis antud suuniseid ka järel- hoolduse seirele. Need võetakse üle ja vajadusel täpsustakse vastavalt korras- tustööde tulemustele Seire ja järelhoolduse projektis. Poolkoksi prügila sulgemistööde aegset keskkonnaseiret kujundavad järgmised dokumendid: • Hankedokumendid: Lisa 3. Tellija tingimused (Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine Kohtla-Järvel). • Muud dokumendid. Teostatavusuuring koos joonistega, Keskkonnamõju hindamise aruanne, Viru Keemia Grupp AS tehnilised tingimused Kohtla- Järve poolkoksi ladestu sulgemise projekteerimiseks ja ehitamiseks. Taustana on õigusdokumentideks Veeseaduse, Välisõhukaitse seaduse ja Jäät- meseaduse alusel antud määrused. Alljärgnevalt loetelu: • Keskkonnaministri määrus nr. 38, 29.04.2004, Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded; • Vabariigi Valitsuse määrus nr 38, 31.07.2001, Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord; • Keskkonnaministri määrus nr 12, 2. 04 2004, Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid; • Keskkonnaministri määrus nr 53 16. 06 2003, Veeuuringuid teostavatele katselaboritele esitatavad nõuded ja analüüsi referentmeetodid, • Keskkonnaministri määrus nr 44, 21. 08. 2001, Veekeskkonnale ohtlike ainete nimistud 1 ja 2; • Keskkonnaministri määrus nr 115, 7. 09. 2004, Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavi- tamise tase. Täiendavalt on korrastustööde aegset seiret suunavateks dokumentideks: • Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse kiri nr 09.03.2007 nr 32-12-1/12071-2 Kohtla-Järve ja Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksi prügilate sulgemise ettevalmistuse KMH aruande heakskiitmine. Muude ettepanekute seas sisal- dab kiri seirenõuet nii ladestu sulgemistöödel kui ka järelhooldusel. • Keskkonnaameti Viru regiooni juhataja korraldus 29.01.2010 nr VI-15/20 Kohtla-Järve poolkoksiprügila (kood 0322 06) osaline sulgemine. S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Seireprojekt\Kooskõlastustejärgne\K_Järve_poolkoksi ladestu seireprojekt4.doc 4  Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine Kohtla-Järvel. SEIREPROJEKT Dokument kehtestab lisaks ehituse- ja järelhooldusaegse seireelementide loetelule ka nõude, et järelhoolduse läbiviija peab tegevuseks taotlema kas jäätmeloa või keskkonnakompleksloa. Mitte süüvides nõutava loa tüüpi, tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et tulevane järelhooldaja peab arvestama sellega, et korrastatud rajatise maaomanik (Eesti Vabariik) käsitleb järel- hoolduse aegset seiret siiski jäätmekäitlusena, mitte jäätmehooldusena. • Töövõtu lepingu Lisa muudatus nr 1. Muudatus toimus juulis 2010. 2.1 Seire eesmärk Seire eesmärk on eristada ehitustööde reostusallikad ja nende emissioonid teistest ümbruskonnas töötavate ja keskkonda mõjutavate käitiste reostusalli- katest (väljavõte, Tellija tingimused (osa 3.10)). Seire tähendab ehitustööde reostusallikatest lähtuvate saasteainete kvantitatiivset tuvastamist. Seires nõutakse alljärgmist (väljavõte osa 4.8): • Täiendavalt varasemate sarnaste seireandmete kogumine; • Meteoroloogiliste andmete kogumine; • Pinnavee ja nõrgvee seire (muuhulgas välja tuua põhjavette jõudva nõrgvee kogused) • Põhjavee seire; • Termoseire, • Õhkuheite seire, • Ladestu kattekihi seisund ja stabiilsus, • Muud vajalikuks osutuvad seiratavad aspektid. Läbiviidavate ehitustööde ajal seiratakse keskkonnakomponentidena lähi- piirkonna põhja- ja pinnavett ning tööpiirkonna välisõhku. Kesk- konnakomponentide seires võib mõnevõrra seire maht muutuda korrastatud rajatise järelhooldusel. Seiresse haaratakse nähtustena nõrgvesi, ladestul tuvastatud „termokolded”, poolkoksi ümberpaigutamisest tekkida võimavad uued „termokolded”, nendest gaasiliste saasteainete võimalik emissioon, tolmu teke ja levi ning kattekihi stabiilsus ja haljastatuse seisukord. 3 KESKKONNAKASUTUS ALA LÄHIÜMBRUSES Pikaajalise põlevkiviõli ja soojusenergia tootmisega on Kohtla-Järve linnas tekitatud põlevkivi töötlemise ja kasutusjääkide – poolkoksi ning põlevkivituha füüsiliselt teineteisega kokkupuutes olevad ladestud. Suurte jäätmepuistangute ja S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Seireprojekt\Kooskõlastustejärgne\K_Järve_poolkoksi ladestu seireprojekt4.doc 5  Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine Kohtla-Järvel. SEIREPROJEKT nende juurde kuuluvate tiikide, kraavide ja rajatistele juurdepääsu teede alla jääva maa pindala on ca 236 ha. Antud ala e töövõtu mõistes projektiala paiknemine, piirid ja ulatus on antud Tellija tingimuste joonistel 103 ja 104. Tellija tingimuste joonisel 103 näidatud alale jäävad kolm jäätmemaa siht- otstarbega maaüksust. Korrastatav osa poolkoksi ladestust ehk pindalaliselt suurim korrastustöödega hõlmatav ala jääb kahele maaüksusele katastriüksuse tunnustega vastavalt 32215:001:0066 ja 32215:001:0067 (aerofoto 1). Nende pindalad on 53,98 ha 34,47 ha e 88,45 ha e ca 37 % projektialast. Ladestu pinnavorme arvestavalt oleks nende pindala ca 92 ha. Korrastatavad alad on ümbritsetud kinnistatud maaüksustest. Ladestu ida ja lõunaküljele jäävatel tootmismaa sihtotstarbega kinnistutel asuvad AS VKG Grupp toomishooned ja tootmise infrastruktuuri rajatised. Lääneküljel, kin- nistule katastriüksuse tunnusega 32215:001:0058 on rajatud nii keskkonna- nõuete kohane poolkoksi prügila kui ka prügilale juurdepääsutee. Sellel kinnistul asub ka OÜ VKG Energia poolt keskkonnaohutuks muudetav põlevkivituha ladestu. Ala naabruses on käitised millede tehnoloogilistel protsessidel on mõju keskkonnale. Nendeks on AS-s VKG Oil tükkpõlevkivi utmine ja protsessisaaduste käitlemine, sh poolkoski kõrvaldamine prügilasse, VKG Energia OÜ-s soojusenergia tootmine, AS-s Nitrofert - karbamiidi tootmine ja OÜ-s Järve Biopuhastus reovete keemilis-bioloogiline puhastamine ning jäätmekäitlus. ettevõttele kohustusliku omaseirega jälgitav. Käitised töötavad reeglina keskkonnalubade alusel ja neile on loatingimuste alusel rakendatud omaseire kohustus. Asjakohased keskkonnaload on järgmised: • VKG Energia OÜ keskkonnakompleksluba L.KKL.IV.204118 ja välisõhu saasteluba L-ÕV.IV -171225; • VKG Oil KKL/300389, L.KKL.IV-46640 L.KKL.IV -198338 ja välisõhu saasteluba L.ÕV/300740; • AS Nitrofert L.KKL.IV-164366; • OÜ Järve Biopuhastus välisõhu saasteluba L.ÕV/318221. S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Seireprojekt\Kooskõlastustejärgne\K_Järve_poolkoksi ladestu seireprojekt4.doc 6  Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine Kohtla-Järvel. SEIREPROJEKT 312215:001:0067 312215:001:0058 312215:001:0066 Foto 1. Kinnistud katastriüksuse tunnustega 312215:001:0067 ja 312215:001:0066kus ladestu korrastatakse. Lääneküljel on käitatav poolkoksi prügila (kinnistu katastriüksuse tunnusega 312215:001:0058). S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Seireprojekt\Kooskõlastustejärgne\K_Järve_poolkoksi ladestu seireprojekt4.doc 7  Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine Kohtla-Järvel. SEIREPROJEKT 4 OLEMAOSOLEV SEIRE Keskkonnaseiret ala ümbruskonnas viiakse läbi kahel seirekorralduslikul viisil – riiklike seireprogrammide täitmisega ja keskkonnalubasid omavate käitiste omaseirega. Välisõhku paisatavate saasteainete osas korraldavad AS VKG Oil, OÜ VKG Energia, AS Nitrofert ja OÜ Järve Biopuhastus omaseiret lubadega (vt. osa 3) nõutud ulatuses ja kohtades. Saasteainete proovivõtu kohad on käitise territooriumitel asuvate saasteaineid eraldavad tehnoloogilised seadmete juures, samuti on AS VKG Oil ja OÜ Järve Biopuhastus paigaldanud territooriumile omaseirejaama. (Kaart 1). VKG Oil omaseirel jälgitakse vesiniksulfiidi, formaldehüüdi, fenooli, tolueeni, ammoniaagi, lenduvate orgaaniliste ühendite ja peente osakeste emissioone. Välisõhu riikliku linnaõhu seireprogrammi raames on Kohtla-Järvel automaatne ja Eesti välisõhu kvaliteedi juhtimissüsteemi kuuluv seirejaam Kalevi tänaval. Lisaks klassikalistele saasteainetele (SO2, NO, NO2, O3, CO, PM10) mõõdetakse Kalevi tn jaamas alates 2004. a septembrist vesiniksulfiidi (H2S) sisaldust ning 2005. aastast lisandus mõõdetavate ühendite nimistusse ka ammoniaak. S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Seireprojekt\Kooskõlastustejärgne\K_Järve_poolkoksi ladestu seireprojekt4.doc 8  Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine Kohtla-Järvel. SEIREPROJEKT N Kaart 1. Välisõhu saasteainete seirepunktid Kohtla-Järve linnas S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Seireprojekt\Kooskõlastustejärgne\K_Järve_poolkoksi ladestu seireprojekt4.doc 9  Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine Kohtla-Järvel. SEIREPROJEKT Riikliku põhjavee seire allprogrammi – Põhjavee tugivõrgu seire, täitmiseks omab Eesti Geoloogiakeskus AS-i VKG Oil territooriumil Kambrium-Vendi põhjaveekihti (sügavus 260m) ulatuvat puurkaevu . Riiklik seire Orgaaniliste ühendite seire Kirde-Eesti tööstuspiirkonna põhjavees algas 1996 a. Paralleelselt riiklikuga, korraldas aastatel 1997-1998 põhjavee seiret ka AS Kiviter – AS VKG Oil eelkäija. Seire allprogrammi eesmärgiks on Kohtla-Järve poolkoksi prügila keskkonnamõju kontroll ja rakendatavate negatiivse mõju leeven- dusmeetmete tulemuslikkuse hindamine. Seirepiirkonda jääb Kohtla-Järve linn, Viru Keemia Grupp AS-i tööstusterritoorium ja poolkoksi prügila lähiümbrus. Seireks kasutatakse olemasolevaid (aastakümnete vältel rajatud) tehnoloogilise ja joogivee ammutamise puurkaeve. Põhjavee alumise veekihi – Ordoviitsium- Kambriumi orgaaniliste ainetega saastatuse seireks on kasutada viis puurkaevu, ülemise – ordoviitsiumi tarbeks üheksa puurkaevu. Kuna poolkoksi ladestu jääb Purtse jõgikonda, eeldatakse tema mõju Purtse vee kvaliteedile mis saab, jõgikonda kuuluvate harujõgede tõttu ilmneda Kohtla jõe kaudu. Viru Keemia Grupp AS (AS VKG Oil ja OÜ VKG Energia ) teostavad keskkonnakompleksloa alusel poolkoksi ladestu ja tuhaladestu kui prügilate seiret. Prügilate seirel peab seirama ka pinnase vett. Veeanalüüse on võetud Kohtla jõest ja Purtse jõest – Kohtla jõe suubumiskohas. 5 VARASEMAID SEIREANDMEID Tabelis on 1 välisõhus saasteainete aastakeskmised mõõdetuna Kohtla-Järvel, Kalevi tn riikliku linnaõhu kvaliteedi juhtimissüsteemi seirejaamas. Tabel 1. Seireandmete alusel koostatud saasteainete aastakeskmised (2008) kontsentratsioonid. 1h 24 h Aasta SPV1 (350 SPV24 (125 3 3 max max keskmine µg/m ) µg/m ) Saasteaine 3 3 3 µg/m µg/m µg/m ületamised ületamised SO2 298,8 70,3 7,0 - - 1h 24 h Aasta SPV1 (200 3 3 max max keskmine µg/m ) SPVa (40 µg/m ) Saasteaine 3 3 3 µg/m µg/m µg/m ületamised ületamised NO2 85,8 37,8 6,9 - - Aasta 3 8 h keskmise max keskmine SPV8 (120 µg/m ) Saasteaine 3 3 µg/m µg/m ületamised O3 146,5 55,1 8 1h 24 h Aasta 3 3 max max keskmine SPV24 (50 µg/m ) SPVa (40 µg/m ) Saasteaine 3 3 3 µg/m µg/m µg/m ületamised ületamised PM10 401,6 85,7 18,6 7 - Aasta 3 8 h keskmise max keskmine SPV8 (10 mg/m ) Saasteaine 3 3 mg/m mg/m ületamised CO 0,65 0,21 - Saasteaine 1h 24 h Aasta SPV1 (200 3 3 max max keskmine µg/m ) SPV24 (40 µg/m ) S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Seireprojekt\Kooskõlastustejärgne\K_Järve_poolkoksi ladestu seireprojekt4.doc 10  Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine Kohtla-Järvel. SEIREPROJEKT NH3 3 3 3 µg/m µg/m µg/m ületamised ületamised 187,5 17,9 1,3 - - 1h 24 h Aasta 3 3 max max keskmine SPV1 (8 µg/m ) SPV24 (8 µg/m ) Saasteaine 3 3 3 µg/m µg/m µg/m ületamised ületamised H2S 24,1 5,0 1,3 36 - Eristub kolme saasteaine ülamäärane sisaldus linnaõhus ja saastetaseme ühe tunni piirväärtuste korduv ületamine (väärtuselt punane ja rasvaselt). Teadolevat ülemise põhjaveekogumi veekihtide reostust seostatakse Kirde–Eesti põlevkiviõlitööstusega ja nende juurde kuuluvate poolkoksi mägedega. Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumi ülemise veekihi (O1ls-2vl) vees ületab fenoolide, madala- molekulaarsete ja polüaromaatsete süsivesinike, arseeni sisaldus keskkonnaministri 2.04. 2004 määruse nr 12. Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisaldus lubatud piirarve (naftasaaduste, summaarsed aromaatsete süsivesinike ja fenoolide puhul 100 µg/l). Tabelisse 2 on koondatud Ordoviitsiumi Ida-Viru veekogumi ülemise kihi ja Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekogumi kvaliteeti kirjeldavad näitajate keskmine kahele diskreetsele perioodile 1996-2004 ja 2005-2008 a. Tabel 2 . Põhjavee kvaliteedi näitajad poolkoksi ladestu ümbrusest (puurkaevude katastrinumbritega 19542, 19543, 19544, 19545, 19548, 19549, 19550, 19551, 19556, 19557, 19770, 19771, 19772, 18399 baasil). Näitaja 1996 -2004 a keskmine 2005-2008 a keskmine O1ls-2vl O-Cm O1ls-2vl O-Cm Naftasaadused, µg/l 919 62 25 <20 Sumaarsed madalamolekulaarsed 121 49 30 10 aromaatsed süsivesinikud, µg/l Ühealuselised fenoolid, µg/l 5022 160 5500 75 Kahealuselised fenoolid, µg/l 1871 72 2000 40 As, µg/l 11 2 18 <5 Elektrijuhtivus, µS/cm 2884 875 2200 750 pH 7,9 7,5 7,8 8,1 Pinnavee seire on seiratud poolkoksi ladestute mõju lokaalsele vooluveekogudele – Purtse ja Kohtla jõgedele. Kohtla jõgi on Purtse jõe parempoolne harujõgi. Kohtla jõkke suubub Vahtsepa kraavi kaudu poolkoksi ladestute juurest algav VKG kraav. Kraavide pikkus on 6,87 km ja ligikaudne valgala 8 km2. Pinnavee seires on võetud veeproove Kohtla jõest poolkoksi ladestute suhtes ülesse- ja allavoolu (tabel 3). S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Seireprojekt\Kooskõlastustejärgne\K_Järve_poolkoksi ladestu seireprojekt4.doc 11  Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine Kohtla-Järvel. SEIREPROJEKT Tabel 3. Kohtla jõe vee kvaliteet perioodil 2002-2004 a. Näitaja Ühik Ülevalpool ladestuid (Kohtla Allpool ladestuid (Lüganuse küla) küla) 2002 2003 2004 2002 2003 2004 pH 7,8 7,7 7,5 7,8 7,5 7,6 Nüld mg/l 0,5 0,4 1,4 3,9 1,2 3,3 BHT7 mgO2/l 1,5 1,5 2,0 6,9 2,5 4,4 KHT mgO2/l 26 6 23 74 29 59 Ühe-al.fenoolid µg/l 0,3 0,6 <0,5 287 12 63 Kahe-al.fenoolid µg/l 5,2 <0,5 <0,5 198 0,3 7 Summaarsed õlid mg/l 0,08 0,04 0,15 0,22 0,27 0,41 Sulfaadid mg/l 256 452 369 226 273 274 Sulfiidid mg/l 0,01 0,03 0,01 0,31 0,25 0,24 Lahustunud O2 mg/l 7,9 10,2 11,5 6,7 6,4 9,0 Püld mg/l 0,04 0,02 0,01 0,37 0,04 0,03 Heljuvaine mg/l 4,1 1,8 3,6 4,7 2,4 6,5 Kloriidid mg/l 29,6 26,5 22,7 101,7 53,8 45.1 Kollase taustaga näitajad on ainuomased põlevkivi utmissaadustele. On näha, et nende väärtused on kõrgemal poolkoksiladestust allavoolu. See asjaolu iseloomustab ladestute mõju pinnaveekogudele. Kuigi seireülesandena pole termoseiret kehtestatud, on 2006 a läbiviidud aktsioonil fikseeritud ja kaardistatud poolkoksi mägede harjadel kuumenemiskoldeid (foto 2 Taavo Katteli 22.04.2006 infrapunafoto ja foto 3 Rein Rahe). Tuvastati väävelvesinik rikka gaasi eraldumise ja kuumemiskollete vahelise seos. Foto 2. Kuumenemiskolded – kollased Foto 3. Sama nõlva olukord talvel. viirud ja laigud 5-nda poolkoksimäe nõlval S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Seireprojekt\Kooskõlastustejärgne\K_Järve_poolkoksi ladestu seireprojekt4.doc 12  Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine Kohtla-Järvel. SEIREPROJEKT 6 SEIRE KORRALDUS 6.1 Meteoandmete kogumine Eesmärk: luua meteoandmekogu mis aitaks selgitada saasteainete esinemises leitud trende ja anomaaliaid nende muutumises. Andmete kogumisega alustatakse sulgemistöödel. Kogutakse neid andmeid mis tulenevad objekti sulgemise ettevalmistuse keskkonnamõju hindamise aruandes antud negatiivse mõju leevendusabinõudest (osa 10.3 Abinõud tööde teostamise ajal). Andmete kogumine järelhooldusel kulgeb vastavalt Keskkonnaministri 29.04.2004a määruse nr 38, §-s 41 nõutule. Kogutavad andmed ja andmeallikas on tabelis 4. Tabel 4. Kogutavad meteoandmed. Parameeter Andmekogumine Sulgemis- Andmeallikas Järel- Andmeallikas töödel hooldusel Ööpäevane Täistunni Eesti Hüdrometeo- Kuu Eesti Hüdrometeoro- sademete mõõtmiste roloogia Instituudi keskmine loogia Instituudi summa mm, summa (EMHI) Jõhvi Me- (EMHI) Jõhvi Me- teoroloogiajaama teoroloogiajaama veebiaadress veebiaadress Õhutemperatu Kord ööpäe- Sama Kuu Sama ur, oC vas kell 14.00 keskmine Suhteline - Kuu Sama õhuniiskus, % keskmine Aurumine, ei määrata* Kuu Lokaalne seade mm keskmine Tuule suund Kord ööpäe- Sama - - (kraadi) ja vas kell 14.00 tugevus, m/s *) Aurumise mõõtmise eelduseks ja mõõtmistulemuste usaldusväärsuse tagamiseks on pinna seisundi stabiilsus. Sulgemistöödel ei ole ladestul kulgevate pinnasetööde tõttu pinnakatte seisund stabiilne. Kuna aurumise mõõtmist ei toimu, puudub vajadus suhtelise õhuniiskuse fikseerimiseks. Andmekogu soovitatav vorm - operatsioonisüsteemi Windows excel (tabelid 5 ja 6) fail töövõtja (esialgu) ja järelhoolduse teostaja arvutis. S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Seireprojekt\Kooskõlastustejärgne\K_Järve_poolkoksi ladestu seireprojekt4.doc 13  Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine Kohtla-Järvel. SEIREPROJEKT Tabel 5. Meteoandmete (näidis)kogumistabel sulgemistöödel. Kande Kandja Nädal Ööpäev. Õhu- Tuul- Tuul- nr nimi nr Kuup. sademed temp suund tugevus 1 X ……2010 0 -5 169 5 2 X 3 X … …. n m Tabel 6. Meteoandmete (näidis)kogumistabel järelhooldusel. Keskmine Kande Kandja Ööpäev. Õhu- nr nimi Kuu sademed temp Niiskus Aurumine 1 A 150 5 80 130 2 3 …. n m Seire läbiviija ülesanne on andmefaili regulaarne täitmine ja selle säilivuse (varu- koopiad, tugifailid) tagamine. Sulgemistööde meteoandmekogu antakse tööde lõpetamise järel üle tellijale. 6.2 Pinnavee seire 6.2.1 Lähtekoht Töövõttu kirjeldav dokument Põhjavee seisund, olemasolev seirevõrk ja soovitused viitab seire tingimuslikkusele: „pinnavee seire korraldatakse siis, kui toimub heide veekogudesse. Juhul, kui nii pindmine äravool kui ka nõrgvesi suunatakse regio- naalsele puhastile, siis seiret ei tehta” (lk 17). Lahenduse on oma korraldusega aktsepteerinud Viru regiooni Keskkonnaamet - korraldus Kohtla-Järve poolkoksi prügila (kood 0322 06) osalise sulgemise kohta. VKG Oil on sulgemistöödeks töövõtjale andnud nn pindmise veevoolu ärajuhtimiseks pumpla VKG 5. (Kaart 2. Olemasolev pumpla). Kui sulgemistööde ajal või tööde järgselt ladestult kogutud pindmist voolu enam ei suunata OÜ Järve Biopuhastus puhastisse, vaid (korrastatud) kraavide kaudu Kohtla jõkke, siis aktualiseerub ja käivitub pinnavee seire. S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Seireprojekt\Kooskõlastustejärgne\K_Järve_poolkoksi ladestu seireprojekt4.doc 14  Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine Kohtla-Järvel. SEIREPROJEKT 6.2.2 Proovivõtukohad Seire eesmärk: seirata ladestu suletud osa võimalikku mõju lähima vooluveekogu – Kohtla jõe veekvaliteedile. Pinnavee seirel ei eristu seire maht sulgemistöödel ja järelhooldusel. Proovivõtukohad (kaart 1) asetuvad alljärgmiselt juhul kui vee juhtimine vooluveekogudesse toimub VKG 5 pumpla lähedusest. 1. Pinnavesi nr 1 – ülesvool. Proovivõtukoht Kohtla-Järve linna kraavis koordinaatidega: 59o24’7,88’’ põhjalaiust, 27o13’52,36’’ idapikkust. 2. Pinnavesi nr 2 – allavool. Proovivõtukoht VKG kraavist kohas koordinaatidega: 59o22’55,68’’ põhjalaiust, 27o11’6,46’’ idapikkust. 3. Pinnavesi nr 3. Proovivõtukoht kinnistule katastriüksuse tunnusega 312215:001:0065 jäävast kraavist kus korrastustööde Veemajanduse projekti kohaselt suubub sajuvee kogumiskraav. Suubla koordinaadid: 59o22’51,95’’ põhjalaiust, 27o12’45,34’’ idapikkust. S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Seireprojekt\Kooskõlastustejärgne\K_Järve_poolkoksi ladestu seireprojekt4.doc 15  Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine Kohtla-Järvel. SEIREPROJEKT N Kaart 2. Pinnavee seireks veeproovi võtukohad . S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Seireprojekt\Kooskõlastustejärgne\K_Järve_poolkoksi ladestu seireprojekt4.doc 16  Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine Kohtla-Järvel. SEIREPROJEKT Tabel 7. Pinnavee proovide võtmine ja vee kvaliteedi näitajad. Kvaliteedi näitaja Proovide võtmise sagedus Vesinikeksponent, pH Kord poolaastas Bioloogiline hapnikutarve (BHT7) Kord poolaastas Keemiline hapnikutarve (KHT) Kord poolaastas Nüld Kord poolaastas Fenoolid, ühealuselised Kord poolaastas Fenoolid, kahealuselised Kord poolaastas Naftasaadused Kord poolaastas Sulfaadid Kord poolaastas Sulfiidid Kord poolaastas Kloriidid Kord poolaastas Lahustunud hapnik koos vee temperatuuriga Kord poolaastas Heljuvaine Kord poolaastas Sulgemistööde läbiviijal ja järelhooldajal veeproovide võtmine ning analüüs tellida. Nii proovivõtmise kui ka analüüside pädevus peab olema tõendatud (Kesk- konnaministeeriumi tunnistus, Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistus). Sulgemistööde läbiviijal määrata isik kelle tööülesanne on hinnata veeanalüüse ja süstematiseerida ning arhiveerida analüüside protokollid. Hindamine tähendab kvali- teedinäitajate võrdlemist ja näitajates kõikumiste esinemisel > 50% sulgemistööde projektijuhi kohest teavitamist. Näitude suurte kõikumiste alusel vastuvõetud tegutsemisotsused (kordusproovi võtmine, keskkonnaameti poole pöördumine pinnavee proovide võtmiseks naabruses tegutsevatest ettevõtetest jm) ja tegutsemisega saadud tulemused peavad olema dokumenteeritud ja arhiveeritud. Arhiiv anda sulgemistööde lõpetamisel üle tellijale. Järelhooldusel seireandmete edastamine vastavalt keskkonnaameti poolt väljastatud loatingimustele. S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Seireprojekt\Kooskõlastustejärgne\K_Järve_poolkoksi ladestu seireprojekt4.doc 17  Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine Kohtla-Järvel. SEIREPROJEKT 6.3 Nõrgvee seire Seire eesmärk: hinnata fuusside ladestuskoha korrastamise tulemuslikkust ja rajatava kattekihi toimimist. Eesmärk tuleneb asjaolust, et varasemate uuringutega on tuvas- tatud, et nõrgvee reostus on oluliselt mõjutatud fuussidest. Uuring aastast 2010 (IPT Projektijuhtimine. Töö 10-01-0888) annab vihje korrastatava ladestu all nõrgvee ühtlaseks tasapinnaks kõrgusvahemikus 65-70 m abs. Nõrgvee proovi võtmiseks kasutakse ära 2002a rajatud puurauk RA-KJ-5, mis jääb „järvede” naabrusesse. Korrastatavale alale, „järvedest” kaugemale puurida kaks puur- auku nr 1 ja nr 2 (Kaart 3). Võtta, dokumenteerida ja kirjeldada puuri kärn. Puurauku- desse paigaldada manteltoru (Øvälis 0,11 m). Toruava peab ladestu pinnast jääma vähe- malt 1,0 m kõrgemale ja kaetav lukustatava metallmütsiga. Ladestu pinna profileeri- misel kasvatada manteltoru vastavalt pinnase juurdekasvule. Tingimus – sulgemis- tööde igal ajahetkel peab toruava olema pinnast vähemalt 1, 0 m kõrgemal. Esmamõõdetud veetaset puuraugus käsitleda nõrgvee algtasemena (täpsus +/- 5cm). Nõrgvee koguse seire on sulgemistöödel ja järelhooldusel ärapumbatava veekoguse mõõtmine veemõõtjaga nõrgvee pumplas. Nõrgvee kogus = pumba tööaeg x pumba jõudlus. Kontrollida ärapumbatud veekoguse mõju nõrgvee tasemele puuraukudes. Pumpla asukoht näidatakse korrastamistööde veemajanduse projektis. Seirel tasemete mõõtmine ja indikaatorparameetrite määramine vähemalt kord poolaastas või vastavalt nõrgvee pumpamisvajadusele mis võib kujuneda (võimalik, et ka sulgemistöödel) sagedasemaks kui kord poolaastas. Tabel 8. Nõrgvee proovide võtmine ja määratavad näitajad. Mõõdetav suurus, määratav Proovide võtmise sagedus indikaatorparameeter Vee tase nõrgvee puuraugus, m Kord poolaastas Vesinikeksponent, pH Kord poolaastas Elektrijuhtivus, mS Kord poolaastas Madalmolekulaarsed aromaatsed süsivesinikud Kord poolaastas (benseen, tolueen, etüülbenseen, ksüleenid) Polüaromaatsed süsivesinikud (naftaliin, ant- Kord poolaastas ratseen, krüseen, fenantreen) Ühealuselised fenoolid Kord poolaastas Kahealuselised fenoolid Kord poolaastas Naftasaadused Kord poolaastas Arseen Kord poolaastas Sulgemistööde läbiviijal ja järelhooldajal tellida veeproovide võtmine ning analüüsid. Nii proovivõtmise kui ka analüüside tegemise pädevus peab olema tõendatud (Keskkonnaministeeriumi tunnistus, Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistus). S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Seireprojekt\Kooskõlastustejärgne\K_Järve_poolkoksi ladestu seireprojekt4.doc 18  Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine Kohtla-Järvel. SEIREPROJEKT Sulgemistööde läbiviijal määrata isik kelle tööülesanne on nõrgveeandmete hinda- mine, mõõte(analüüsi)protokollide süstematiseerimine ja arhiveerimine. Andmete hindamine tähendab veetasemete ja indikaatorparameetrite võrdlemist andmete aeg- reas. Fuussijärvede korrastamine on tulemuslik ja ladestu korrastatud osa kattekiht toimiv kui puuraukudes nõrgvee tase võrreldes algtasemega langeb sünkroonselt tabelis 8 loetletud indikaatorparameetrite (välja arvatud vesinikeksponent ja elektri- juhtivus) kontsentratsiooniga. Nõrgvee koguse pideval kasvul koos saasteainete sisalduse kontsentratsiooni kasvuga, peab sulgemistööde läbiviija või järelhoolduse läbiviija teavitama tellijat ja keskkon- naametit. Seirel tuvastatud nähtuste alusel vastuvõetud otsused (kordusproovide võtmine, lepinguala naabruses oleval prügilal veeproovide võtmine) jm tegutsemine peab olema dokumenteeritud ja arhiveeritud. Mõõtmistulemused ja protokollid anda sulgemistööde lõpetamisel üle tellijale. 6.3.1 Seirepuuraugud Puuritavate aukude koordinaadid on: 1. nr. 1 - koordinaadid: 59o23’38,6’’ põhjalaiust, 27o13’51,6’’ idapikkust. (Lambert- EST järgi X = 6588434; Y = 683509). Puurida sügavuseni kuni ilmub nõrgvesi, kuid mitte sügavamale kui 52,00 m abs; 2. nr 2 - koordinaadid: 59o23’12,80’’ põhjalaiust, 27o13’14,16’’ idapikkust. (Lambert-EST järgi X = 6587605; Y = 682956). Puurida sügavuseni kuni ilmub nõrgvesi, kuid mitte sügavamale kui 57,00 m abs.; 3. olemasolev RA-KJ-5: koordinaadid: 59o23’41,85’’ põhjalaiust, 27o13’8,91’’ idapikkust. (Lambert-EST järgi X = 6588499,9; Y = 682831,5). Puurida sügavuseni kuni ilmub vesi, kuid mitte sügavamale kui 55,00 m abs. S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Seireprojekt\Kooskõlastustejärgne\K_Järve_poolkoksi ladestu seireprojekt4.doc 19  Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine Kohtla-Järvel. SEIREPROJEKT N Kaart 3. Nõrgvee seire puuraukude asukohad (orienteeruvad, täpne vastavalt koordinaatidele). S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Seireprojekt\Kooskõlastustejärgne\K_Järve_poolkoksi ladestu seireprojekt4.doc 20  Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine Kohtla-Järvel. SEIREPROJEKT 6.4 Põhjavee seire Seire eesmärk: jälgida ladestu kattekihi ja saju- ning nõrgvee kogumissüsteemi toimimist. 6.4.1 Seire korraldamine Lähtekoht põhjavee seirepunktide paigutamiseks on teadmine, et ladestu paikneb alal kus ülemine Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum on enamuses nõrgalt kaitstud alal (Kaart 4). OÜ IPT Projektijuhtimine on esitanud ladestu alla jääva põhjaveekogumi reostamise skeemi mis on järgmine. Nõrgveest poolkoksi ladestus difundeeruvad reoained põhjaveekogumi ülemisse kihti (O1-2) lasundi idaosast, kus kvaternaari setete paksus on <1 m. Kuna ladestu lääneosas on kvaternaari savika settekihi paksus juba > 5 m, siis moodustab seal kattepinnas lokaalse veepideme. Kvaternaari setetes on vertikaalsuunaline hüdrauliline gradient horisontaalsuunalisest ca 3000 korda suurem. Ladestu all on nii vettjuhtivate settekivimite kui ka veepidemete lokaalne kalle kirde- edelasuunaline. Seega liigub reostus ülemises lubjakivikihis (O1-2) ladestu idaküljelt vertikaalselt kuni ülalmainitud lokaalse veepidemini ja piki veepidet horison- taalsuunas läände. N Kaart 4. Põhjaveekihtide kaitstus ladestu piirkonnas. Väljavõte Maa-ameti koduleheküljelt X-GIS kaardi andmekihilt Geoloogia superrakendus. Roosad alad vas- tavalt heledusele kas kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjavee ala. Kollane ala (kontuur kattub tuhaladestuga) keskmiselt kaitstud põhjavee ala. S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Seireprojekt\Kooskõlastustejärgne\K_Järve_poolkoksi ladestu seireprojekt4.doc 21  Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine Kohtla-Järvel. SEIREPROJEKT Kuna ülemise põhjaveekogumi (Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum) ülemist kihti (O1-2) mõjutab nõrgvesi vahetult, siis antud kihis vee kvaliteedi muutuse jälgimisega saab kiiresti tuvastada ladestu kattekihi veepidavust. Selle veekihi kvaliteedi kohta on olemas aegrida, seega on otstarbekas jätkata nii ehitustöödel kui järelhooldusel antud veekihi kvaliteedi seirega. Selleks on otstarbekas kasutada olemasolevaid seirepuurauke mis on olnud kasutuses veekihi O1-2 jaoks alates möödunud kümnendi keskpaigast riikliku põhjaveesire allprogrammi „Orgaaniliste ühendite seire põhjavees” täitmiseks (vt osa 5). Arvestades vee liikumisega ladestu alla jäävas põhjaveekogumis oleksid ehitus- ja järelhoolduse seirepuuraukude koordinaadid järgmised (kaart 5): Ülevalpool vee liikumisele: puurauk katastri nr-ga 19818; koordinaadid 59o23’44,0’’ põhjalaiust, 27o13’58,0’’ idapikkust; Allpool vee liikumisele – 1: puurauk katastri nr-ga 19556; koordinaadid 59o22’43,50’’ põhjalaiust, 27o12’13,15’’ idapikkust; Allpool vee liikumisele – 2: puurauk katastri nr-ga 19970; koordinaadid 59o23’28,10’’ põhjalaiust, 27o11’57,0’’ idapikkust. Kuna kaetavale alale enam ei kõrvaldata poolkoksi, siis põhjavee seirel ei hinnata põhjavee kvaliteeti veekeskkonnale ohtlike ainete künnistasemeid arvestavalt ega rakendata töövõtjale ja järelhooldajale kohustusi mis tulenevad künnistasemete ületamisest. Ka sulgemistööde projekti keskkonnamõju hindamise aruandes pole esitatud ülemise põhjaveeveekihi osas saasteainetele künnistasemeid. S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Seireprojekt\Kooskõlastustejärgne\K_Järve_poolkoksi ladestu seireprojekt4.doc 22  Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine Kohtla-Järvel. SEIREPROJEKT N Kaart 5. Ida-Viru põhjaveekogumi ülemise O1-2 veekihi seirepuuraukude asukohad. S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Seireprojekt\Kooskõlastustejärgne\K_Järve_poolkoksi ladestu seireprojekt4.doc 23  Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine Kohtla-Järvel. SEIREPROJEKT Tabel 9. Põhjavee proovide võtmine ja asjakohased näitajad. Mõõdetav suurus, määratav Proovide võtmise sagedus indikaatorparameeter Vee tase puuraugus, m Kaks korda aastas* Vesinikeksponent, pH Kord aastas Elektrijuhtivus, mS Kord aastas Madalmolekulaarsed aromaatsed süsivesinikud Kord aastas (benseen, tolueen, etüülbenseen, ksüleenid) Polüaromaatsed süsivesinikud (naftaliin, ant- Kord aastas ratseen, krüseen, fenantreen) Ühealuselised fenoolid Kord aastas Kahealuselised fenoolid Kord aastas Naftasaadused Kord aastas Arseen Kord aastas *) Kui tase kõigub > 1,0 m, mõõta kord kvartalis. Töövõtjal ja järelhooldajal tellida veeproovide võtmine ja analüüsid. Nii proovi- võtmise kui ka analüüside tegemise pädevus peab olema tõendatud (Keskkonna- ministeeriumi tunnistus, Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistus). Põhjavee seirel ei eristu seire maht sulgemistöödel ja järelhooldusel. Sulgemistööde läbiviijal määrata isik kelle tööülesanne on põhjavee tasemete fikseerimine ja veeanalüüsi andmete hindamine, protokollide süstematiseerimine ja arhiveerimine. Veeanalüüside hindamine tähendab määratud indikaatorparameetrite võrdlemist. Ohtlike ainete sisalduse tõusul > 10% võrreldes eelmise määramisega, peab isik sulgemistööde projektijuhti (ja keskkonnaametit) koheselt teavitama. Näitude halvenemisest vastuvõetud tegutsemisotsused ja tegutsemise kulg peab olema dokumenteeritud ja arhiveeritud. Protokollide ja mõõtja näitude arhiiv anda sulgemistööde lõpetamisel üle tellijale. Järelhooldusel seireandmete edastamine vastavalt keskkonnaameti poolt väljastatud loatingimustele. 6.5 Termoseire Eesmärk: Aidata kaasa kattekihi terviklikkuse säilimisele ning välisõhu saasteainete tekke vältimisele. S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Seireprojekt\Kooskõlastustejärgne\K_Järve_poolkoksi ladestu seireprojekt4.doc 24  Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine Kohtla-Järvel. SEIREPROJEKT 6.5.1 Seire korraldamine sulgemistöödel Sulgemistöö aegne termoseire on ladestu nõlvadele ehitusprojekti kohase kalde andmisel kuumenemiskolletest ümberpaigutatud materjali laotamisala ja kuumene- miskolletes avatud ala pinnatemperatuuride mõõtmine. Pinnatemperatuurid mõõ- detakse FLIR Systems infrapuna termokaameraga. Mõõtmised sooritatakse vahetult peale koldest võetud materjali laotamist vastavalt laotamistehnoloogiale. Mõõtmised protokollida (tabel 10). Seejärel seisatakse tööd nii kuumenemiskolletes kui ka aladel kus poolkoks ladestu pinna profileerimiseks laiali laotati 10-ks päevaks. Aja möödudes korratakse nendel aladel pinnatemperatuuride mõõtmist. Kui vahepeal on olnud sademeid, siis kordusmõõtmine nihkub sajupäevast vähemalt kolme ööpäeva võrra edasi. Tabel 10. Termokaameraga mõõtmiste (näidis)protokoll Kuumakolde nr ja olemus Termograafiga Mõõtmispunk- Kolde Mõõt- Meteo- mõõtmispunkti tist kuumakol- pinna- misaeg olukord Esma- Ümberpaigutatu koordinaadid dele suuna asi- tempe- ne d koldematerjal muut ratuur, oC. Kui kordusmõõtmine näitab ülalnimetatud alade pinnatemperatuuride langust > 2%, siis fikseeritakse olukord ehituspäevikus ja töövõtjal lubatakse kuumenemiskollete aladel jätkata projektikohaste töödega. Kattekihiga kaetuna, kuni objekti üleandmiseni mõõdetakse aladel pinnatemperatuure termokaameraga kord poolaastas. Sulgemistööde läbiviijal määrata isik kelle tööülesanne on koguda mõõdetud tempe- ratuuride näidud, koostada temperatuuri epüür torus (juhul kui temperatuuri mõõdetakse torumeetodil), süstematiseerida ning arhiveerida andmed. Seire arhiiv anda sulgemistööde lõpetamisel üle tellijale. 6.5.2 Suunis seirele järelhooldusel Järelhoolduse seirel jätkata nn kuumade alade termoseiret infrapuna termokaamera abil pinnatemperatuuri mõõtmisega. Mõõtmissagedus üks kord aastas. Soovituslik kasutada samu termgraafi mõõtepunkte mis sulgemistöödel. Kui järelhoolduse seirega ei tuvastata kuumade alade pinnatemperatuuri alanemist (temperatuur jääb vahemikku 30 – 55oC), siis tellija võib nõuda termoseire läbiviimist seirepuuraugus. Termoseire puurauk rajatakse järelhooldusel infrapuna termo- kaameraga eelnevalt tuvastatud kõige kuumemale alale. Tuvastatud ja edasiseks mõõtmiseks valitud kuumim ala kooskõlastada keskkonnaametiga. Puurauk puurida S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Seireprojekt\Kooskõlastustejärgne\K_Järve_poolkoksi ladestu seireprojekt4.doc 25  Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine Kohtla-Järvel. SEIREPROJEKT kuuma ala tsentrisse poolkoksi. Paigutada raudtoru siseläbimõõduga 0,025 m põhjaga kuni 10 m sügavusele. Toruava peab jääma 0,3 m üle kattekihi pealispinna. Torus mõõdetakse digitaalse termomeetriga gaasi (üldjuhul õhu) temperatuuri alates toru põhjast kuni pinnani; üks näit toru meetri kohta. Mõõtesagedus 1 kord poolaastas. Nii alade pinnatemperatuuri mõõtmine infrapuna termokaameraga kui ka mõõtetorus temperatuuri mõõtmine tellida pädevalt asutuselt. Mõõtmiste ja analüüside tegemise pädevus peab olema tõendatud (Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistus). Kui kahel järjestikul poolaastal on torus kõrgeim temperatuur üle 90 ºC, siis järelhooldajal alustada meetmete väljatöötamisega kuumenemiskolde likvideerimiseks või kolde jahutamiseks. Meetmed esitada heakskiitmiseks regiooni keskkonnametile. 6.6 Välisõhu saasteainete seire Seire eesmärk: 1. omada ladestu sulgemistöödel teavet töödega seotud või töödest tekitatud vesiniksulfiidi ja peente osakeste tekke ja levi kohta. 2. omada järelhooldusel ettekujutust termokollete võimest ja potentsiaalist saastada linnaõhku vesiniksulfiidiga. Välisõhu seires on põhiraskus sulgemistöödel. Seda rõhutab rajatise korrastamise keskkonnamõju hindamiste aruanne. Välisõhku paisatavate saasteainete seire (sh meetod, punktide arv ja nende asukoht) johtub järgmistest lähtekohtadest: • rajatise korrastamise keskkonnamõju hindamiste aruandes antud suunised; • ladestu, kui ehitaja töömaa füüsiline paiknemine linna elamualade ja VKG Oil tehnoloogiliste rajatiste suhtes, arvestades valdavate tuulte suunaga mis on edelast kirdesse; • kasutatavast ehitustööde tehnoloogiast ja seadmetest; • ladestu naabruses kulgevast tootmistegevusest kui foonisaaste tekitajast. Väävelvesiniku osas põlevkiviõli tootmisest; peente osakeste osas poolkoksi transpordist prügilasse; • põhimõttest, et seade, millega määratakse saasteaine sisaldust, peab asuma tema hajumislehviku representatiivses kohas (pindsaasteallikatest pärit saasteainete maksimaalseid kontsentratsioone mõõdetakse nendest 1000-2000 m kaugusel). S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Seireprojekt\Kooskõlastustejärgne\K_Järve_poolkoksi ladestu seireprojekt4.doc 26  Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine Kohtla-Järvel. SEIREPROJEKT 6.6.1 Seire sulgemistöödel Projekteeritakse spetsiifiline seirekorraldus. Seda seepärast, et tuleb eristada korras- tatavat ladestut kui pindsaasteallikat naabruses asuvatest teistest sarnastest pind- saasteallikatest – VKG tootmisterritoorium ja OÜ Järve Biopuhastus. Peente osakeste ning vesiniksulfiidi sisalduse mõõtmine toimub kahes seirejaamas üheaegselt. Lisaks seirejaamades ühel ja samal ajal mõõdetud saasteainete sisaldusele võetakse ka Jõhvi meteoroloogiajaama Aseri meteomasti andmed ja neid kasutatakse koos arvutuses mis näitab milline saasteainete pindalaline tekkekoht on põhiline. Kalevi tänaval asuva riikliku seirejaama mõõtmistulemusi kasutades saab mõningase ajakulu järel hinnata põhilisest kohast emiteerunud saasteainete hulka. Püsiseirejaamade asukohtade otsimisel on arvestatud sellega, et nad peavad olema ladestult pärit saasteainete hajumislehviku representatiivses kohas. Jaamade asukohad on kaardil 6. Punase tärniga on uue seirejaama asukoht. Kollase tärniga aga VKG omaseirejaama asukoht. Uue seirejaama soovituslik asukoht on Kohtla-Järve linnas, asustusüksusel 0265 koordinaatidega 59o24´ 5,40´´ põhjalaiust, 27o14´ 57,50´´ idapikkust. Kuna VKG omaseirejaamas puudub peente osakeste mõõteseade, tuleb see eelnevalt hankida, sinna paigaldada, kalibreerida ja kontrollida funktsioneerimist. Uue seire- jaama ja VKG omaseirejaama peente osakeste analüsaatori paigaldamine ning opereerimine tellida pädevalt operaatorilt. Need kaks seirevahendit on korrastustööde läbiviija vara. Nii töödeaegse seirejaama kui ka VKG seirejaama paigaldatud peente tahkete osakeste kogumise/määramise seadme võib korrastaja tööde lõpetamise järel demonteerida ja ära viia. Sulgemistööde läbiviijal määrata isik kelle tööülesanne on koguda seirejaamade operaatori esitatud tulemused, süstematiseerida ning arhiveerida need. Ehitustööde korraldamine ja ehitaja käitumine seiretulemuste alusel tuleneb järgmisest tingimusest – korrastatav ladestuala peab osutuma nii põhiliseks pindsaasteallikaks ja samas peab riiklikus seirejaamas Kalevi tänaval fikseeritama kas peentolmu või väävelvesiniku või mõlemate ööpäevase saastetaseme piirväärtuste (SPV24) ületamine vähemalt 15% võrra (peentolm vastavalt 58 µg/m3, väävelvesinik 10 µg/m3). Kui mõõtejaamade operaatorilt saabub määratud isikule teave, et ülalnimetatud tingi- mus on täitunud, ehitajal seisata töö ja rakendada meetmed saastainete tekke alandamiseks. Seirearhiiv anda sulgemistööde lõpetamisel üle tellijale. S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Seireprojekt\Kooskõlastustejärgne\K_Järve_poolkoksi ladestu seireprojekt4.doc 27  Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine Kohtla-Järvel. SEIREPROJEKT N Kaart 6. Sulgemistöödel peente osakeste ja vesiniksulfiid seireks ettenähtud püsimõõtejaamade asukohtade ettepanek. Uus jaam, peente osakeste analüsaatoriga varustatud VKG omaseirejaam. S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Seireprojekt\Kooskõlastustejärgne\K_Järve_poolkoksi ladestu seireprojekt4.doc 28  Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine Kohtla-Järvel. SEIREPROJEKT 6.6.2 Suunis seirele järelhooldusel Järelhooldusel toimub ainult vesiniksulfiidi (H2S) seire sulgemistööde aegset seire- korraldust ja tingimust järgivalt. See tähendab, et järelhooldaja peab määrama H2S sisaldust ka kohas kus paiknes korrastaja seirejaam (Kaart 6. Uus jaam) ja kasutama pindsaasteallika tuvastamiseks sama metoodikat kui see oli ladestuosa korrastamisel. Järelhooldaja peab tagama seire sujuva ülevõtmise korrastajalt; soovituslik on ka- sutada oma mõõtejaamas sama operaatorit, kes teenindas ka sulgemistööde läbiviijat. Kui tingimusel, et ladestu korrastatud osa on põhiline pindsaasteallikas ja Kalevi tänava seirejaamas mõõdetakse vesiniksulfiidi ööpäevakeskmise kontsentratsiooni ületamine 50% võrra %, võib see osutada nähtusele, et suletud ladestul on kusagil aset leidnud kuumemiskolde kollaps, mille tulemusena kolde sisemusest eraldub väävel- vesinik. Järelhooldajal asuda koheselt nähtuse põhjuse selgitamisele. Järelhooldajal lubada regiooni keskkonnaametis algatada vesiniksulfiidi seire lõpetamine kui järelhoolduse kolmandal aastal jäävad Kalevi tänava mõõtejaamas fikseeritud väävelvesiniku kontsentratsioonid 2009 aastal mõõdetud kontsentratsioonide lähedusse (2016-l aastal mõõdetud väävelvesiniku kont- sentratsioon võib ületada 2009 a mõõdetud kontsentratsioone kuni 15 % võrra). Järelhooldajal koguda vesiniksulfiidi kontsentratsioonid ja edastada need vastavalt keskkonnaameti poolt väljastatud loatingimustele. 6.7 Suuniseid kattekihi ja muude rajatiste seisundi ja terviklikkuse seireks Eesmärk: kattekihi ja rajatiste (kraavid, truubid, sajuvee ühtlustusbassein, torud kaevud, puuraukude sulgurid, jne) stabiilsuse, terviklikkuse ning funktsioneerimise tagamine. Oluline aspekt kattekihis seisundis on tema veepidavus ja selle püsimine. Kattekihi veepidavuse püsimise kontrolli (sisuliselt veepidavuse seire) vajadus tuleneb Tellija esindaja e-mailist 22.01.2010 Töövõtjale: Euroopa Komisjoni nõue seirele järelseirel (loe järelhooldusel). Tellija soovib kattekihi regulaarset läbilaskvuse (filtratsiooni- mooduli) mõõtmist ja andmete iga-aastast Euroopa Komisjonile edastamist. Eel- datavalt edastab andmed Euroopa Komisjonile Keskkonnaministeerium, kuid andmeid kogub ja edastab ministeeriumile korrastatud rajatise järelhooldaja. Seireks asja- kohaste vahendite arv ja asukohad antakse Seire ja järelhoolduse projektis. Kattekihi terviklikkuse seire toimub järelhooldusel visuaalselt või objekti topo- geodeetilise mõõdistamisega. Visuaalne vaatlus kord aastas, soovitatavalt kevadel kui ööpäevane keskmine temperatuur > 0oC. Visuaalse vaatluse aruanne varustada katte- kihi (seisundi) fotodega vaatlusmarsruudil. Topo-geodeetiline mõõdistamine viia läbi seejärel kui visuaalsel vaatlusel ilmneb kattekihi ilmne läbivajumine või lihe. Järel- hooldajal tellida mõõdistamine pädevalt topo-geodeedilt. Tuvastamaks kattekihi võimalikku terviklikkuse kadumise ulatust, võrrelda vaatlustulemusi või topo-geodee- tilist mõõdistust kattekihi veepidavuse seireandmetega. Kattekihi ebaühtlaste vajumiste või lihete leidmisel kontrollida esmalt termoseirel tuvastatud pinnatemperatuure. Vajumite või lihete asukoha kokkulangemine kõrgen- datud pinnatemperatuuridega aladega viitavad kuumenemiskollete sügavuses käivi- S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Seireprojekt\Kooskõlastustejärgne\K_Järve_poolkoksi ladestu seireprojekt4.doc 29  Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine Kohtla-Järvel. SEIREPROJEKT tunud ja seal toimuvatele negatiivsetele protsessidele. Nähtuste korrelatsioonil, alga- tada järelhoolduse läbiviijal koheselt asjaolude põhjuste selgitamine eesmärgiga likvideerida põhjus. Rajatiste seisukorra, terviklikkuse ja nende funktsionaalsuse seire kulgeb järel- hooldusel. Seiresagedus üks kord poolaastas. Ülevaatus dokumenteeritakse järel- hooldaja poolt. Negatiivsete nähtuste või rajatistel vigastuste leidmisel teavitada järel- hoolduse tellijat ja alustada vea remondiga või kõrvalekalde likvideerimisega. Seireandmete edastamine vastavalt keskkonnaameti poolt väljastatud loatingimustele. Järelhooldajal tellida rajatiste seire pädevalt (veekäitlemise rajatistele spetsia- liseerunud) ehitusinsenerilt. 6.8 Suuniseid haljastuse seireks Eesmärk: info kogumine kattekihi taimedega kaetuse ulatuse kohta. Kattekihi haljastuse seire toimub järelhooldusel. Seiremeetod – visuaalne vaatlus eesmärgiga leida ja hinnata alasid kus taimkate on hävinenud. Seiresagedus – vaatlus üks kord aastas maikuu teises pooles. Seirel määratakse hävinud haljastusega ala osakaal %-des katendi pindalast. Seirega tuvastatud väärnähtuste likvideerimiseks järelhooldajal tellida taashaljastamine. Seireandmete edastamine vastavalt keskkonnaameti poolt järelhooldajale väljastatud loatingimustele. S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Seireprojekt\Kooskõlastustejärgne\K_Järve_poolkoksi ladestu seireprojekt4.doc 30  Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine Kohtla-Järvel. SEIREPROJEKT 7 SEIREVAHENDITE KOOND Tabel 11 Olulisimaid näitajaid seirevahenditele Seireobjekt või Seirevahend või -koht Vahendi näitajad Täpsustav kommentaar nähtus Punktid kraavides. Pinnavesi Veeproovi võtmisvahendid on Ehitajal kontrollida juurdepääsu 1. Kraav linnas Järveküla tee 1b läheduses - atesteeritud proovivõtjal. proovivõtu kohtadesse, vajadusel koht koordinaadid: 59o24’7,88’’ p-l, 27o13’52,36’’ i-p. puhastada ja korrastada. 2. VKG kraav - koordinaadid: 59o22’55,68’’ p-l, 27o11’6,46’’ i-p. 3. Sajuvee uue kogumiskraavi suubla - koordinaadid: 59o22’51,95’’ p-l, 27o12’45,34’’ i-p. Nõrgvesi Kolm puurkaevu, uus (nõrgvee)pumpla, veemõõtja. Puuraugud tugevdatakse kogu Pumpla asukoht antakse veekäitlus- ulatuses toruga Øvälis 0,11 m. projektis. Puuraukude-kaevude koordinaadid: 1. 59o23’38,6’’ p-l; 27o13’51,6’’ i-p., Veeproovi võtmisvahendid on 2. 59o23’12,8’’ p-l; 27o13’14,16’’ i-p., atesteeritud proovivõtjal. RA-KJ-5. 59o23’41,85’’ p-l; 27o13’8,91’’ i-p. Põhjavesi Kolm olemasolevat puurkaevu: Veeproovi võtmisvahendid on Puuraukude kasutamist koordineerida ülevalpool vee liikumisele: puurauk katastri nr-ga atesteeritud proovivõtjal. põhjavee riikliku seireprogrammi täitjaga. Konkreetsel aastal programmi 19818; koordinaadid 59o23’44,0’’ p-l, 27o13’58,0’’ i-p; täitja tööde kohta saab infot Kesk- allpool vee liikumisele–1: puurauk katastri nr-ga 19556; konnaameti Viru regioonist. koordinaadid 59o22’43,50’’ p-l, 27o12’13,15’’ i-p; allpool vee liikumisele–2: puurauk katastri nr-ga 19970; koordinaadid 59o23’28,10’’ p-l, 27o11’57,0’’ i-p. Kuumenenud Infrapuna termokaamera sulgemistöödel. Infrapuna termokaamera - Mõõtetoru ja termomeetri kasutamine kolded täpsus 1oC. Kaamera ülemine siis kui kattekihi paigaldamise järel S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Seireprojekt\Kooskõlastustejärgne\K_Järve_poolkoksi ladestu seireprojekt4.doc 31  Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine Kohtla-Järvel. SEIREPROJEKT o Infrapuna termokaamera sulgemistöödel või mõõtetoru mõõtepiir mitte < 150 C. avastatakse kas uusi kuumenemis- koldeid või vana(de) kuumenemiskolde ja termomeeter järelhooldusel pinnatemperatuur on jätkuvalt kõrge (> 45 oC). Välisõhu Uus püsiseirejaam ja peentolmu mõõteseadmega saasteained varustatud VKG omaseirejaam. Uue seirejaama asukoha koordinaadid 59o24´5,40´´ p-l, 27o14´ 57,50´´ i-p. S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Seireprojekt\Kooskõlastustejärgne\K_Järve_poolkoksi ladestu seireprojekt4.doc 32  LISA 1 Väljavõte 10.08.2010 toimunud kuukoosoleku protokollist seireprojekti kooskõlastusjärgseks muutmiseks. KUUKOOSOLEKU KK 8 PROTOKOLL 10.08.2010.a. kell 13.00 7.1.1 KOHTLA-JÄRVE Leping Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügilate sulgemine Kohtla-Järvel Koosoleku koht TSM Projektijuhtimise OÜ, Uus-Tatari 25, 10134 Tallinn, 2. korrus Osalesid KKM-RJ Raimo Jaaksoo Keskkonnaministeerium (Tellija) TV-TS Tarmo Sinisaar AS Merko Ehitus (Töövõtja esindaja) TV-VV Vahur Värk AS Pöyry Entec (Töövõtja Projekteerimise projektijuht) TV-MP Mart Poola AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg (Töövõtja Projektijuht) PIU-SK Siim Klaassen TSM Projektijuhtimise OÜ (Insener - PIU juht) PIU-PN Peedo Nelke AS Geotehnika Inseneribüroo G.I.B. (Insener - Ehitusinsener-geoloogiainsener) 1. Üldised ja korralduslikud teemad 1.1. Eelmise Kuukoosoleku protokoll on eelneval perioodil allkirjastatud. 1.2. PIU-SK käsitles Töövõtja üldisi kohustusi, sh: - Täitmistagatis – Esitatud. Tuleb asendada Täitmisaja lõpul. S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Seireprojekt\Kooskõlastustejärgne\K_Järve_poolkoksi ladestu seireprojekt4.doc - Kindlustus – Esitatud. Töötajate ja masinate kindlustatust vaja täiendavalt tõendada enne ehitusplatsile lubamist. - Töövõtja kuuaruande esitamine (TT p. 3.7.5.) – Eelmise kuu kuuaruanne esitatud ja kinnitamisel. Järgmise kuu kuuaruande mustandi esitamine järgmise kuu 05. kuup. - Tööprogramm - Töövõtja peab Alustamiskuupäeva määrava teate saamisest 28 päeva jooksul s.o. 21.01.2010., esitama Tööprogrammi algvariandi (Üldtingimuste p. 8.3. ja TT p. 3.9.). Töövõtja esitas esmase mustandi 20.01.2010. Insener on eraldi edastanud esmase heakskiidu geodeetiliste tööde programmile 20.04.2010. ning hüdrogeoloogiliste uuringute programmi ja ajagraafiku heaks kiitnud 15.07.2010. Töövõtja esitas Lepingu Lisa Muudatuse nr 1 järgselt 26.07.2010. Tööprogrammi. Insener edastas Töövõtjale esmased kommentaarid 04.08.2010. Täna toimub kommentaaridega seonduv arutelu. - Alltöövõtjate kooskõlastamine – TV-TS kinnitusel toimub VKG esitamine alltöövõtjana (sh ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi olemasolu) kooskõlastamiseks pärast VKG-ga läbirääkimiste lõppemist eeldatavalt lähinädalatel. 1.3. Tegevusse kaasatud võtmeisikute puhkused vms. pikemalt töölt eemalviibimised järgneval perioodil: PIU-MM on ära 09.-15.08.10. (asendaja PIU-SK); PIU-SK on ära 16.-19.08.10. (asendaja PIU-MM); TV-TS on ära 13.-19.09.10. (asendaja TV-MP) muid kavandatud ei ole. Otsustati: 1.4. Töövõtja üldiste kohustuste kohta, sh: - Tööprogramm – Töövõtja esitab Insenerile korrigeeritud tervikliku Tööprogrammi eeldatavalt 19.08.2010. 2. Ülevaade Töövõtja eelneva perioodi toimingutest 2.1. Töövõtja esitas ülevaate eelneva perioodi toimingutest, mis vastavad esitatud Kuuaruandes fikseeritule. A09 (J01)-ver01 3. Sisuline tegevus ja lahendamist vajavad küsimused 3.1. Probleemide ja ohtude arutelu, sh: - Projekteerimistööde ja uuringutega üldiselt seotud: Geodeetiliste uuringute aruanne – esitatud digitaalselt 02.08.2010. Tõdeti, et geodeetiliste uuringute aruande paberil esitamine ei ole otstarbekas ja seda Töövõtja tegema ei pea. K_Järve_poolkoksi ladestu seireprojekt4 lk.1(37)  LISA 1 Väljavõte 10.08.2010 toimunud kuukoosoleku protokollist seireprojekti kooskõlastusjärgseks muutmiseks. Töövõtja on kontrollinud 07.06.2010. edastatud hüdrogeoloogiliste uuringute põhjenduste dokumendis p. 3.1. võimalike arvutusvigade olemasolu ja esitas KK-le eelnevalt korrigeeritud dokumendi paberkujul. TV-VV kinnitusel on hüdrogeoloogiliste uuringute kohta on välitööde andmed olemas, aga neid ei ole veel töödeldud ja uuringute tulemusi seega veel pole. TV-VV andis ülevaate ehitusprojekti lahenduste kooskõlastamisest, sh: VKG-ga – toimunud 22.07.2010. VKG-TK3 KKM tulemusel on VKG poolt väljastatud kooskõlastus; Järve Biopuhastus OÜ on kooskõlastanud tingimusteta; K-J Linnavalitsuse kooskõlastuse saab pärast Päästeameti kooskõlastust, mis saadakse eeldatavalt 11.08.10.; Keskkonnaameti poolse kooskõlastamise seisu täpsustab TV- VV 11.08.10. Töövõtja on edastanud 12.07.10. Insenerile läbivaatuseks Kujundamise, katmise ja haljastuse ning Fuussijärvede eelprojekti staadiumi. Insener on edastanud sellele kommentaarid 27.07.2010. Töövõtja kinnitas, et nendega on arvestatud ja vastavalt korrigeeritud eelprojekt esitatakse kooskõlastuste saamise järgselt ehitusloa saamiseks. Ehitusloa saamisel ning Tööprojektide koostamisel ja esitamisel on TV-TS kinnitusel jõus heakskiidetud ajagraafik. - Seireprojektiga seotud: Insener on andnud 03.06.10. Seireprojektile osalise heakskiidu koos kommentaaridega. Terviklik Seireprojekt tuleb esitada Insenerile täiendavalt heakskiitmiseks Muudatuse nr 1 kohta Lepingu Lisa allkirjastamise järgselt (sh Muudatusest tulenev ajakohastamine) ja piisava ajavaruga enne ehitustööde algust. S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Seireprojekt\Kooskõlastustejärgne\K_Järve_poolkoksi ladestu seireprojekt4.doc Saadud VKG osalise kooskõlastuse (22.06.2010. nr. VKGk/307-1) järeltegevused – toimunud 22.07.2010. VKG-TK3 KKM osalusel ja VKG poolt antud välja kooskõlastus koos täiendava selgitusega 27.07.2010. TV-VV kinnitusel on saadud ka Keskkonnaameti kooskõlastus 15.07.2010. - Mobilisatsioon ehitusplatsile: Töövõtja kinnitusel saab teostada vahetult VKG-ga läbirääkimiste ja ehitusloa saamise järgselt. - Fuussijärvede sulgemine: Vt. Projekteerimistööd ja Tööprogramm - Kujundamine, katmine ja haljastus: Vt. Projekteerimistööd ja Tööprogramm Töövõtja on esitanud 02.08.2010. tehnilise dokumentatsiooni bentoniitmati ja drenaažimati ostmise avatud hankeks. Insener on oma kirjaga (2010 08 03 TSM nr 1- 1-525 Vastus rh tehn dok-st (KJ)) viidanud esitatud dokumentatsiooni põhimõttelisele vastuolule Lepinguga (sh Lepingu Lisaga 1). Töövõtja kirjeldas vastuargumente, kuid nõustus tehnilise dokumentatsiooni korrigeerimisega. - Tõkkesein: Saab käsitleda vastavas osas uuringute tegemise järgselt. - Veemajandus: Saab käsitleda vastavas osas uuringute tegemise järgselt. 3.2. Töövõtjal ei ole muid Tellijaga seonduvaid lahendamist vajavaid küsimusi. Otsustati: 3.3. Töövõtja esitab ajakohastatud seireprojekti 17.08.2010. 3.4. Töövõtja informeerib 13.08.2010. Inseneri/Tellijat tähtajast, millal ta edastab bentoniitmati ja drenaažimati ostuhanke korrigeeritud tehnilised dokumendid. 4. Tööohutus 4.1. Käsitletakse Ehitusplatsil tööde tegemise aegselt. A09 (J01)-ver01 5. Töövõtja edasine tegevuskava ja ajagraafik 5.1. Tööde täitmisaeg on 1 125 päeva Alustamiskuupäevast, so 02.02.2013. 5.2. Tõdeti, et heakskiidetud ajagraafik vajab töökorralduslikest asjaoludest lähtuvalt korrigeerimist koos Tööprogrammiga ning seega ajagraafikut kontrollitakse ja käsitletakse detailsemalt Tööprogrammi (sh ajagraafiku) heakskiitmise järgselt. K_Järve_poolkoksi ladestu seireprojekt4 lk.2(37)  LISA 1 Väljavõte 10.08.2010 toimunud kuukoosoleku protokollist seireprojekti kooskõlastusjärgseks muutmiseks. 6. Muud teemad 6.1. KKM-RJ informeeris Töövõtjat vahemaksete korral vastava vahemaksete prognoosi esitamise vajadusest hiljemalt makseperioodi viimase kuu 10. kuupäevaks. 6.2. KKM-RJ tuletas Töövõtjale meelde internetipõhise ehituspäeviku täitmise nõuet. TV-TS kinnitas, et nõude täitmiseks valmistutakse ette. 6.3. PIU-SK pakkus välja idee mäemassiivist huvitavamate tööstusseadmete leidmisel neid eksponeerida (nt mäe peal või muuseumis). Otsustati: 6.4. Töövõtja arvestab väljapakutud ideega ja selgitab vastavad võimalused välja ehitustööde tegemise aegselt. 7. Järgmine koosolek Otsustati: 7.1. Järgmise KK toimumise aeg on 14.09.2010.a. algusega kell 13.00 TSM-is. 8. Protokolli lisad Protokolli kinnitamine: S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Seireprojekt\Kooskõlastustejärgne\K_Järve_poolkoksi ladestu seireprojekt4.doc ____________________ Raimo Jaaksoo Keskkonnaministeerium (Tellija) ____________________ Tarmo Sinisaar AS Merko Ehitus (Töövõtja esindaja) ____________________ Siim Klaassen TSM Projektijuhtimise OÜ (Insener - PIU juht) A09 (J01)-ver01 K_Järve_poolkoksi ladestu seireprojekt4 lk.3(37)   TÖÖSTUSJÄÄTMETE JA POOLKOKSI PRÜGILA SULGEMINE KOHTLA-JÄRVEL JÄRELSEIRE JA -HOOLDUSE PROJEKT 2014 . TÖÖ NIMETUS: TÖÖSTUSJÄÄTMETE JA POOLKOKSI PRÜGILA SULGEMINE KOHTLA-JÄRVEL JÄRELSEIRE JA -HOOLDUSE PROJEKT TÖÖ NUMBER: 890/10 TELLIJA: AS Merko Ehitus Eesti, Järvevana tee 9g, 11314 Tallinn AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg, Sõbra 54, 50106,Tartu Tallinna Teede AS, Betooni 24, 11415 Tallinn OBJEKTIDE AADRESSID: - Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Keemia Väikekoht 1t - Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Keemia Väikekoht 2e - Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Keemia Väikekoht 2t - Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Keemia Väikekoht 3t - Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Keemia Väikekoht 4t - Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Keemia Väikekoht 5t - Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Järveküla tee lõik 1 - Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Uus-Tehase 3 TÖÖ KOOSTAJA: OÜ Entec Eesti Projektijuht: Vahur Värk ÜLEANTUD: 06.06.2014 ver9 OÜ Entec Eesti; Pärnu mnt 160 J, 11415 Tallinn, registrikood: 10449959 tel 617 7430; faks 617 7431; e-mail: [email protected], MTR- EP10449959-0001 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................ 3 2 JÄRELSEIRE JA -HOOLDUSE KORRALDUS ................................................... 5 2.1 Üldist ............................................................................................................................ 5 2.2 Meteoroloogiliste andmete kogumine .......................................................................... 5 2.3 Pinnavee seire .............................................................................................................. 5 2.4 Põhjavee seire .............................................................................................................. 6 2.5 Nõrgvee seire ............................................................................................................... 6 2.6 Termo- ja välisõhuseire ................................................................................................ 7 2.7 Visuaalne seire ............................................................................................................. 7 2.8 Seirearuanne ................................................................................................................. 9 2.9 Järelhooldus ................................................................................................................. 9 3 NÕRGVEE JA REOVEE PUMPAMINE ............................................................. 11 3.1 Üldist .......................................................................................................................... 11 3.2 Nõrgvee pumpamine (Vt Joonis AS-1) ...................................................................... 11 3.3 Reovee pumpamine (Vt Joonis AS-1) ....................................................................... 11 3.4 Survetorustik (Vt Joonis AS-1) .................................................................................. 12 3.5 Ühtlustusmahuti (Vt Joonis AS-1) ............................................................................. 12 JOONISED: Joonis AS-1 – Skeem, 1:5000 LISAD : Lisa 1. Keskkonnameti Viru regiooni 29.01.2010 korraldus nr V1-15/20 Kohtla- Järve poolkoksiprügila (kood 0322 06) osaline sulgemine (CD-l) Lisa 2. Kohtla-Järve poolkoksiladestu keskkonnaseire projekt. AS Pöyry Entec 2010. (CD-l) Lisa 3. Tööstusjäätmete ja poolkoksiprügila sulgemine Kohtla-Järvel. Seirearuanded. (CD-l) Lisa 4. Pumplate hooldus-kasutusjuhendid (CD-l) Lisa 4.1 Pumplate kasutusjuhend Lisa 4.2 Pumpade paigaldamise, kasutamise ja hooldamise juhendid (2 tk) Lisa 4.3 Pumplate elektri ja automaatika osa kasutusjuhend Lisa 4.4 Pumplate operaatorpaneeli kasutusjuhend Lisa 4.5 Pumplate SCADA kasutusjuhend Lisa 5. Elektripaigaldise hooldustööd  TÖÖSTUSJÄÄTMETE JA POOLKOKSI PRÜGILA SULGEMINE KOHTLA-JÄRVEL. JÄRELSEIRE JA -HOOLDUSE PROJEKT 1 SISSEJUHATUS Eesti riigi ja Euroopa Komisjoni vahelistel ühinemisläbirääkimistel on Eesti võtnud kohustuse Ida-Virumaa tööstusjäätmete prügilad sulgeda, sh osaliselt ka Kohtla-Järve tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila (kood 0322 06). Prügila suletav osa paikneb Kohtla-Järve linnas Järve linnaosas järgnevatel Keskkonnaministeeriumi hallatavatel kinnistutel: - 32215:001:0065, aadressiga Keemia Väikekoht 3t, kinnistu suurus 47.02 ha; - 32215:001:0066, aadressiga Keemia Väikekoht 4t, kinnistu suurus 53.98 ha; - 32215:001:0067, aadressiga Keemia Väikekoht 5t, kinnistu suurus 34.47 ha; Aadressil Keemia Väikekoht3t paikneb ka reovee ühtlustusmahuti ca 12 ha ja kaks pumplat. Kogu tööstusjäätmete prügilat ümbritseb nõrgvee kogumissüsteem, mis paikneb lisaks eelpool loetletud kinnistutele ka järgnevatel Keskkonnaministeeriumi hallatavatel kinnistutel: - 32215:001:0063, aadressiga Keemia Väikekoht 1t, kinnistu suurus 20,85 ha; - 32215:001:0064, aadressiga Keemia Väikekoht 2t, kinnistu suurus 18,77 ha; Osaliselt läbib nõrgvee kogumissüsteem ka AS VKG poolkoksiprügila kinnistut 32215:001:0058, aadressiga Keemia Väikekoht 2e. Nõrgvee pumpamiseks ühtlustist Järve Biopuhastuse OÜ reoveepuhastile Kohtla-Järvel rajati reosvee pumplast kuni puhastini survetorustik pikkusega 3,8 km. Prügila sulgemiseks koostati 2007. aastal teostatavusuuring1, mis oli aluseks projekti keskkonnamõju hindamisel. Aruanne2 kiideti heaks Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse poolt. Kohtla-Järve poolkoksi ja tööstusjäämete prügila sulgemistööde tegemiseks sõlmiti 2009. aasta lõpus Keskkonnaministeeriumi ja AS Merko Ehitus Eesti, AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg, Tallinna Teede AS vahel vastav lepingukokkulepe. Tööd koosnesid järgnevast: - projekteerida ja teostada Kohtla-Järve poolkoksimäe fuussijärvede sulgemine; - projekteerida ja teostada Kohtla-Järve poolkoksimäe ümberkujundamine, katmine vettpidava kihiga ning taimestiku kasvukihiga (haljastusega); - projekteerida ja ehitada Kohtla-Järve poolkoksimäe nõrg- ja pinnavee kogumise ning ärajuhtimise süsteemid. Tööd sisaldasid ka Lepingu täitmisaegset seiret, mille teostamiseks koostati „Kohtla-Järve poolkoksiladestu keskkonnaseire projekt“, AS Pöyry Entec 2010. Täitmisaegne seire koosnes järgnevast : - põhja-, nõrg- ja pinnaveeseire; - termoseire; - välisõhuseire. 1 Tööstusjäätmete ja poolkoksi ladestuspaikade sulgemise ettevalmistus Kohtla-Järvel ja Kiviõlis. Teostatavusuuring. Tööstusjäätmete ja poolkoksi ladestuspaikade sulgemine Kohtla-Järvel. Ramboll Finland OY 03.2007.a. 2 Tööstusjäätmete ja poolkoksi ladestuspaikade sulgemise ettevalmistus Kohtla-Järvel ja Kiviõlis Keskkonnamõju hindamise aruanne. AS Maves 02.2007.a. S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Projektid\Järelhooldus\Järelseire ja -hoolduse projekt ver 09.doc 3  TÖÖSTUSJÄÄTMETE JA POOLKOKSI PRÜGILA SULGEMINE KOHTLA-JÄRVEL. JÄRELSEIRE JA -HOOLDUSE PROJEKT Tööde täitmisaegset seiret teostas OÜ EKUK (vt Lisa 3. Seirearuanded). Suletud prügila järelseire ja – hoolduse tingimused on määratud prügila sulgemisotsusega. Keskkonnameti Viru regiooni 29.01.2010 korraldus nr V1- 15/20 Kohtla-Järve poolkoksiprügila (kood 0322 06) osaline sulgemine (vt Lisa 1). S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Projektid\Järelhooldus\Järelseire ja -hoolduse projekt ver 09.doc 4  TÖÖSTUSJÄÄTMETE JA POOLKOKSI PRÜGILA SULGEMINE KOHTLA-JÄRVEL. JÄRELSEIRE JA -HOOLDUSE PROJEKT 2 JÄRELSEIRE JA -HOOLDUSE KORRALDUS 2.1 Üldist Kohtla-Järve tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila suletava osa järelseire ja - hoolduse tingimused on määratud prügila sulgemisotsusega (vt lisa 1), milles on määratud järelseirele järgmised seireliigid: • meteoroloogiliste andmete kogumine; • nõrg-, pinna- ja põhjavee seire; • termoseire ja välisõhuseire; • visuaalne seire. Suletava prügila järelseire ja –hoolduse eest vastutajaks on määratud 30 aastaks Keskkonnaministeerium, kes tagab prügilale sulgemiseperioodiks ning järelseire ja -hoolduse perioodiks käitaja määramise. Käitaja peab taotlema ja saama Keskkonnaametilt jäätme- või keskkonnakompleksloa. Järelseire tööde teostamiseks peab järelhooldaja tõendama nii proovivõtmise (Keskkonnaministeeriumi Atesteerimistunnistus) kui ka analüüside tegemise (Eesti Akrediteerimiskeskuse Tunnistus) pädevust. 2.2 Meteoroloogiliste andmete kogumine Meteoroloogilisi andmeid kogutakse Ida-Virumaal EMHI Jõhvi meteoroloogiajaamas, millest on Kohtla-Järve suletud prügilaosa järelseire ja - hoolduse aruandluseks vajalik saada ja fikseerida järgnevad andmed: • ööpäevane sademete hulk; • õhutemperatuur kell 14:00; • aurumine; • õhuniiskus kell 14:00. Andmed esitatakse aruannetes kalendrikuude kaupa kuu keskmisena. 2.3 Pinnavee seire Korrastatud prügila kaetud alal sademetest tekkinud pinnavesi valgub selleks rajatud kraavidesse ja seejärel ühtlustusmahutisse ning pumbatakse sealt edasi survetoruga Järve Biopuhastuse OÜ reoveepuhastile Kohtla-Järvel. Juhul, kui pinnavee kvaliteet ühtlustusmahutis vastab Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määruses nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademeveesuublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heitja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ kehtestatud nõuetele, saab juhtida heitvett läbi ülevoolu suublasse, milleks on AS VKG kraav. Pinnavee seiratavad näitajad on kirjeldatud järgnevas tabelis 1. S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Projektid\Järelhooldus\Järelseire ja -hoolduse projekt ver 09.doc 5  TÖÖSTUSJÄÄTMETE JA POOLKOKSI PRÜGILA SULGEMINE KOHTLA-JÄRVEL. JÄRELSEIRE JA -HOOLDUSE PROJEKT Suletud prügilaosa pinnavett tuleb seirata siis, kui toimub vee heide veekogusse ühtlustusmahuti ülevoolust. Pinnavee suunamisel veekogusse tehakse seiret heitveelasust üles- ja allavoolu iga kuue kuu tagant. Tabel 1. Pinnaveest määratavad näitajad NR Määratav näitaja Ühik 1 Vesinikeksponent, pH 2 Bioloogiline hapnikutarve (BHT7) mgO2/l 3 Keemiline hapnikutarve (KHT) mgO2/l 4 Nüld mg/l 5 Püld mg/l 6 Fenoolid, ühealuselised mg/l 7 Fenoolid, kahealuselised µg/l 8 Naftasaadused µg/l 9 Sulfaadid mg/l 10 Sulfiidid mg/l 11 Lahustunud hapnik mg/l 12 Hõljuvained mg/l 13 Kloriidid mg/l 2.4 Põhjavee seire Põhjaveeseirel tuleb järelhoolduse perioodil mõõta põhjavee taset järgnevates puurkaevudes: • kat nr 19818 X = 6588604;Y = 683600; • kat nr 19556 X = 6586654;Y = 682037; • kat nr 19970 X = 6588021;Y = 681716 Põhjavee taset tuleb mõõta kaks korda aastas (märts-aprill ja september- oktoober). Kui tase kõigub rohkem kui 1 m võrra, tuleb mõõta põhjavee taset kord kvartalis. 2.5 Nõrgvee seire Nõrgveeseirel tuleb mõõta kaks korda aastas (märts-aprill ja september- oktoober) nõrgvee taset suletud ladestul paiknevates nõrgvee puurkaevudes: • RA-KJ-5 X = 65888500;Y = 682830; S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Projektid\Järelhooldus\Järelseire ja -hoolduse projekt ver 09.doc 6  TÖÖSTUSJÄÄTMETE JA POOLKOKSI PRÜGILA SULGEMINE KOHTLA-JÄRVEL. JÄRELSEIRE JA -HOOLDUSE PROJEKT • NV 1 X = 6588673;Y = 683412; • NV 2 X = 6588200;Y = 683211 Samuti tuleb kaks korda aastas (märts-aprill ja september-oktoober) võtta nõrgvee puurkaevust nõrgvee proovid ja määrata nõrgvee omadused. Tabel 2. Nõrgveest määratavad näitajad NR Määratav näitaja Ühik 1 Vesinikeksponent, pH 2 Elektrijuhtivus mS/m 3 Madalmolekulaarsed aromaatsed µg/l süsivesinikud (benseen, tolueen, etüül- benseen, ksüleenid) 4 Polüaromaatsed süsivesinikud (nafta- µg/l liin, antratseen, krüseen, fenantreen) 5 Fenoolid, ühealuselised µg/l 6 Fenoolid, kahealuselised µg/l 7 Naftasaadused mg/l 8 Arseen µg/l 2.6 Termo- ja välisõhuseire Järelhooldeperioodil tuleb teha kord aastas (september-oktoober) ladestu pinna termoseiret, kasutades selleks infrapunakaamerat või mõnda muud temperatuuri mõõtmise vahendit. Seire eesmärgiks on fikseerida võimalikud kuumenemiskolded ning nende avastamisel korraldada õhuheite mõõtmised. Lisaks eelnevale tuleb teha termoseiret ka põlengualadel, milleks paigaldatakse 9 statsionaarset termoseire andurit koos automaatlugejatega. Temperatuuri lugemite registreerimise sagedus on minimaalselt üks kord ööpäevas ja andurite lugemeid võetakse korda kuus. Seire tulemusi hakatakse kajastama ja hindama kord aastas tellijale esitatavates seire aruannetes. Seiraja kohustus on tagada andurite korrasolek, sh patareide õigeaegne vahetamine. 2.7 Visuaalne seire Järelhooldeperioodil tuleb teha visuaalseid vaatlusi, mis dokumenteeritakse. Seire objektid on määratud tabelis 3. Kattekihi ja rajatiste visuaalset seiret tuleb teha kaks korda aastas (märts-aprill ja september-oktoober). Taimestiku visuaalset seiret tuleb teha igal aastal ajavahemikus 15.mai–15.juuni. Lisaks tuleb käitajal arvestada mittekorraliste visuaalsete vaatlustega. Mittekorralisi visuaalseid vaatlusi tehakse vastavalt vajadusele pärast erijuhtumeid - näiteks tugevad vihmasajud, tugevad tormid jne. S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Projektid\Järelhooldus\Järelseire ja -hoolduse projekt ver 09.doc 7  TÖÖSTUSJÄÄTMETE JA POOLKOKSI PRÜGILA SULGEMINE KOHTLA-JÄRVEL. JÄRELSEIRE JA -HOOLDUSE PROJEKT Tabel 3. Visuaalse seire objektid NR Seiratav konstruktsioon Maht Hindamise kriteerium 1 Prügila kattekihi seisund 81,1 ha Erosiooni nähtusi, lihked, vajumeid ja teisi anomaalseid nähtuseid ei ole 2 Taimestiku seisund hein- 81,1 ha Rohkem kui 60% taimede istutusalal taimestikuga alast, on kaetud3 kasvava taimestikuga. Paljandeid ei tohi olla. 3 Taimestiku seisund puude 26,4 ha Puud peavad olema4 istutusalal elujõulised. 4 Säilitatud taimestikuga ala 13,7 ha Puuduvad kuivanud ja murdunud puud. 5 Nõrgvee kogumise süsteem: Rajatised on töökorras, ja settest puhtad. - nõrgvee kraavid 4 120 jm - nõrgvee torudrenaaž 1 280 jm - truubid 223 jm - nõrgveepumpla 1 tk - survetoru 121 jm 6 Veemajanduse rajatised, sh - kraavid ja truubid alal 1 2 584/38jm Rajatised on töökorras, settest puhtad ja - kraavid ja truubid alal 2 5 884/70 jm puuduvad erosiooni - nõvad alal 2 445 jm nähud. - kraavid ja truubid alal 3 730/10 jm Survetoru pesukohad on - ühtlustusmahuti 180 000 m 3 tähisega märgistatud. - reovee pumpla 1 tk - survetoru 3 800 jm - survetoru tühjendus 1 tk - survetoru pesukohad 4 tk 3 Maa RYL 2000 4 Keskkonnaministri 27.12.2006 määrus nr 88“ Metsa majandamise eeskiri“ S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Projektid\Järelhooldus\Järelseire ja -hoolduse projekt ver 09.doc 8  TÖÖSTUSJÄÄTMETE JA POOLKOKSI PRÜGILA SULGEMINE KOHTLA-JÄRVEL. JÄRELSEIRE JA -HOOLDUSE PROJEKT 7 Nõrgvee kraavide 3 800 jm Tee on sõidukorras, hooldustee puuduvad ebatasasused, vajumid, augud ja Teenindustee 2 725 jm erosiooninähud. 8 Elektripaigaldis sh Elektripaigaldis on töökorras, kilbid on - mastalajaam 1tk lukustatud. - kaabelliin (keskpinge) 20 m - kaabelliin (madalpinge) 466 m - kilbid 2 tk 9 Nõrgvee puurkaevud 3 tk Puurkaevud on suletud lukustava metallkaanega Põhjavee puurkaevud 3 tk ja märgistatud tähisega. 10 Termoseire puuraugud 9 tk Puuraugud on suletud lukustatav kaanega ja märgistatud tähisega. 2.8 Seirearuanne Kõikide loetletud seireliikide tulemused tuleb dokumenteerida ja koostada igal aastal aruanne, mis tuleb esitada Keskkonnaministeeriumile ja Keskkonnaametile aruandeaastale järgneva aasta 28.veebruariks. Aruande koostamisel lähtuda Keskkonnaministri 29.04.2004 määruses nr 38 “Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ § 40 määratust. Lisaks tuleb koostada iga seirekorra järel aruanne Keskkonnaministeeriumile, milles fikseeritakse: 1. seireandmed; 2. seireandmete hindamine; 3. hinnang rajatise toimimise kohta võrreldes projektlahendusega; 4. seiratava objekti tehniline seisund; 5. soovitused vajalike hooldus/parandustööde kohta. Aruanne koostada kahes eksemplaris, allkirjastatult paberil ja digitaalselt. 2.9 Järelhooldus Järelehoolduse eesmärgiks on prügila sulgemisel ehitatud rajatiste hooldamine nende korrashoiuks ja funktsionaalsuse tagamiseks. Alljärgnevalt on loetletud rajatised, mille funktsionaalsus tuleb korrashoiuga tagada ning vajadusel selleks tehtavad tööd. Tabel 4. Hooldatavad rajatised NR Rajatis Näitaja Teostatav töö 1 Kraavid Puhastamine ja sette eemaldamine S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Projektid\Järelhooldus\Järelseire ja -hoolduse projekt ver 09.doc 9  TÖÖSTUSJÄÄTMETE JA POOLKOKSI PRÜGILA SULGEMINE KOHTLA-JÄRVEL. JÄRELSEIRE JA -HOOLDUSE PROJEKT -nõrgvee; 4 120 jm -sademevee 9 198 jm -nõvad 445 jm 2 Truubid Puhastamine ja sette eemaldamine -nõrgvee 223 jm -sademevee 118 jm 3 Nõrgvee torudrenaaž 1 280 jm Kord aastas puhastamine läbipesuga ja sette eemaldamine 4 Ühtlustusmahuti 180 000 m3 Ülevoolukaevu ja basseinide vahelise truubi puhastamine, siibri töökindluse kontroll. 5 Survetorustik 3 921 jm Vajadusel läbipesu 6 Pumplad 2 tk Vt Lisa 4 7 Nõrgvee kraavide 3800 jm Vajadusel hooldustee korrastamine Teenindustee 2 725 jm 8 Haljastatud ala sh. 95,4 Vajadusel - heintaimede istutusala; 81,7 ha korrastamine - puude istutusala; 26,4 ha - säilitatav haljastus 13,7 ha 9 Elektripaigaldis sh Vt lisa 5 Elektripaigaldise - mastalajaam 1tk hooldustööd. - kaabelliin (keskpinge) 20 m - kaabelliin (madalpinge) 466 m - kilbid 2 tk Järelseire aruandes märgitud ja kohest korrastamist vajavate defektide korral peab järelseire teostaja leppima kokku Keskkonnaministeeriumiga tööde plaani ja teostamise aja. Pärast puuduste kõrvaldamist tuleb teostada kohapeal ülevaatus ja koostada hooldustööde kohta teostatud tööde akt, mis lisatakse iga- aastasele seirearuandele. S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Projektid\Järelhooldus\Järelseire ja -hoolduse projekt ver 09.doc 10  TÖÖSTUSJÄÄTMETE JA POOLKOKSI PRÜGILA SULGEMINE KOHTLA-JÄRVEL. JÄRELSEIRE JA -HOOLDUSE PROJEKT 3 NÕRGVEE JA REOVEE PUMPAMINE 3.1 Üldist Rajatud süsteemi üldiseks eesmärgiks on pumbata suletud prügilast kogutud saastatud sademe- ja nõrgvesi Kohtla-Järve regionaalsele reoveepuhastile, et puhastada see koos Kohta-Järve piirkonna reoveega tagamaks selle vastavust heitvee nõuetele5 enne juhtimist keskkonda. Süsteem koosneb saastatud sademe- ja nõrgvee kogumisüsteemist, pumplatest, torustikest ja ühtlustusmahutist. Saastatud sademe- ja nõrgvee pumpamiseks paigaldati kompaktsed tehase valmistatud pumplad. (Vt Joonis AS-1) Nõrgvesi pumbatakse nõrgvee kogumissüsteemist ühtlustusmahutisse, mahuga 180 000 m3, milles see seguneb suletud prügila pinnalt kogutud saastatud sademeveega. Ühtlustusmahutis olev reovesi pumbatakse ca 3,8 km pikkuse survetoruga Järve Biopuhastuse OÜ reoveepuhastile Kohtla-Järvel. Kogu kirjeldatud süsteemi tööshoidmine ja hooldamine on järelhooldaja ülesanne. Enne hooldustööde algust peab järelhooldaja koostama hooldusplaani6, sh juhendid tööde ohtuks teostamiseks. 3.2 Nõrgvee pumpamine (Vt Joonis AS-1) Nõrgvee pumplas on kaks uputatud reoveepumpa, mis töötavad järjestikku. Pumpade tööd juhitakse automaatselt pumplas olevate veepinnaanduritega. Informatsioon pumpade töö kohta edastatakse ja salvestatakse Järve Biopuhastuse OÜ reoveepumplate SCADA süsteemis. Järelhooldaja ülesandeks on pumpade töö tagamine ja pumpla hooldamine, lähtuvalt hooldus-kasutusjuhenditest (vt. Lisa 4-CD-l). Järelhooldaja peab vähemalt kaks kord nädalas käima kohapeal ning veenduma pumpla nõuetekohases töös. Järelhooldaja peab vähemalt kord kuus puhastama, näiteks survepesuriga, pumpade töörattaid ja pumbakambrit sinna kogunevast settes. NB! Sette eemaldamine peab toimuma koheselt peale pumba veest välja tõstmist, pikemaajalisel õhu käes seismisel sete kuivab ning kivineb ja muutub raskesti eemaldatavaks. Järelhooldaja peab vähemalt kord poolaastas puhastama pumpla siibreid ja nõrgvee kraavis imitorustiku otsas paiknevat killustikufiltrit. 3.3 Reovee pumpamine (Vt Joonis AS-1) Reoveepumplas on kaks uputatud reoveepumpa, mis töötavad järjestikku. Pumpade tööd juhitakse automaatselt pumplas olevate veepinnaanduritega. Informatsioon pumpade töö kohta edastatakse ja salvestatakse Järve Biopuhastuse OÜ reoveepumplate SCADA süsteemis. Reovee koguste 5 Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määruses nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademeveesuublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heitja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ 6 EVS 848-2013 Väliskanalisatsioonivõrk S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Projektid\Järelhooldus\Järelseire ja -hoolduse projekt ver 09.doc 11  TÖÖSTUSJÄÄTMETE JA POOLKOKSI PRÜGILA SULGEMINE KOHTLA-JÄRVEL. JÄRELSEIRE JA -HOOLDUSE PROJEKT mõõtmine ja reovee omaduste hindamine vastuvõtmiseks tehakse reoveepuhastis Järve Biopuhastuse OÜ poolt. Järelhooldaja ülesandeks on pumpade töö tagamine ja pumpla hooldamine lähtuvalt hooldus-kasutusjuhendites (vt. Lisa 4-CD-l). Järelhooldaja peab vähemalt kaks kord nädalas käima kohapeal ning veenduma pumpla nõuetekohases töös. Järelhooldaja peab vähemalt kord kuus puhastama, näiteks survepesuriga, pumpade töörattaid ja pumbakambrit sinna kogunevast settes. NB! Sette eemaldamine peab toimuma koheselt peale pumba veest välja tõstmist, pikemaajalisel õhu käes seismisel sete kuivab ning kivineb ja muutub raskesti eemaldatavaks. Järelhooldaja peab vähemalt kord poolaastas puhastama pumpla siibreid. Kuna kogu informatsioon reoveepumplate kohta edastatakse Järve Biopuhastuse OÜ SCADA süsteemi, peab järelhooldaja tegema igapäevaselt koostööd Kohtla- Järve reoveepuhasti hooldajatega ning seadistama vajadusel pumplate tööd lähtuvalt Järve Biopuhatuse OÜ hoolduspersonali juhistest. 3.4 Survetorustik (Vt Joonis AS-1) Reovee pumpamiseks rajatud survetorustikul on neli hooldussõlme, mille kaudu on vajaduse korral võimalik teostada torustiku läbipesu. Torustikul on ka üks tühjendussõlm, mille kaudu on torustik vajadusel tühjendatav kraavi. Sõlmede asukohad on näidatud joonisel AS-1. Survetorustiku läbipesuvajadus selgub pumpade töörõhu ja tootlikkuse langusest. Vastava otsuse pesu vajalikkuse üle teeb järelhooldaja. 3.5 Ühtlustusmahuti (Vt Joonis AS-1) Ühtlustusmahuti täitub vabavoolselt suletud prügila pinnalt kraavidega kogutavast sademeveest ja suletud prügilat ümbritseva nõrgvee kogumisüsteemiga kogutavast reoveest, mis pumbatakse ühtlustusmahutisse nõrgvee pumplaga PJ-2. Ühtlustusmahuti on jagatud vahetammiga kaheks basseiniks, mis on omavahel ühendatud truubiga. Truubil paikneb siiber, mida saab vajadusel sulgeda, et katkestada basseinide vaheline ühendus. Ühtlustusmahutist pumbatakse reovesi pumplaga PJ-1 Kohtla-Järve reoveepuhastisse. Järelhooldaja ülesandeks on jälgida veetaset ühtlustusmahutis. Lähtuvalt reovee näitajatest ja veetasemest ühtlustusmahutis, lepib järelhooldaja kokku reoveepuhasti operaatori(te)ga puhastisse pumbatava reovee võimaliku koguse osas. Ühtlustusmahuti ülevoolukaev peab olema töökorras. Juhul, kui pinnavee kvaliteet ühtlustusmahutis vastab Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määruses nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademeveesuublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heitja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ kehtestatud nõuetele, saab juhtida heitvett läbi ülevoolu suublasse. S:\Home\890_Kohtla-Järve mäe sulgemine\Projektid\Järelhooldus\Järelseire ja -hoolduse projekt ver 09.doc 12  Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2021-227 • Projekteerimise registreeringud: Asukoht (L-Est’97) X 6592970 • EP10171636-0001 Y 555715 • MP0010-00 Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamine XVII etapp Järelseire ja –hoolduse projekt V02 Objekti asukoht: IDA-VIRU MAAKOND, LÜGANUSE VALD, LÜGANUSE ALEVIK, AA KÜLA JA TOILA VALD, ROODU KÜLA Tellija: KESKKONNAMINISTEERIUM Peatöövõtja: PINNASEPUHASTUSE OÜ Insener: SWECO EST OÜ P.P. EHITUSJÄRELEVALVE OÜ KESKKONNAPROJEKT OÜ Projekteerija: Kobras OÜ Juhataja: URMAS URI Projektijuht: ERKI KÕND Koostaja: ERVIN R. PIIRSALU ERKI KÕND Kontrollija: MARTIN VÕRU KERT KARTAU 12.11.2021 TARTU Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamine. XVII etapp Järelseire ja –hoolduse projekt ÜLDINFO TÖÖ NIMETUS: Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamine. XVII etapp. Järelseire ja –hoolduse projekt OBJEKTI ASUKOHT Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Lüganuse alevik, Aa küla ja Toila vald, Roodu küla TÖÖ EESMÄRK: Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamise järelseire ja –hoolduse projekti koostamine TÖÖ LIIK: Seirekava TÖÖ TELLIJA: Keskkonnaministeerium PEATÖÖVÕTJA: Pinnasepuhastuse OÜ KONTAKTISIK: Tarvo Klaasimäe Tel +372 5657 5511 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee PROJEKTIJUHT: Erki Kõnd – projektijuht Tel 730 0317 [email protected] PROJEKTEERIJA: Ervin R. Piirsalu – projekteerija [email protected] Erki Kõnd – projekteerija [email protected] KESKKONNAEKSPERT: Maris Palo – keskkonnaekspert Noeela Kulm – keskkonnaekspert Urmas Uri – keskkonnaekspert KONTROLLIJA: Martin Võru – projekteerija Kert Kartau – projekteerija Kobras OÜ töö nr 2021-227 Objekti aadress: Ida-Viru maakond, Toila ja 2 / 24 Lüganuse vald Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamine. XVII etapp Järelseire ja –hoolduse projekt Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents: KMH0046 Urmas Uri KMH0159 Noeela Kulm 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379. Hüdrogeoloogilised uuringud. Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated: • Ehitusuuringud EG10171636-0001; • Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002; • Omanikujärelevalve EO10171636-0001; • Projekteerimine EP10171636-0001; • Muinsuskaitse E 377/2008. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud: • Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00; • Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00; • Maaparanduse uurimistöö MU0010-00; • Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18. 9. Kutsetunnistused: • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu; • Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R. Piirsalu; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau; • Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029 – Kert Kartau; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 131951 – Ivo Maasik; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 131953 – Marek Maaring; • Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik; • Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik. Kobras OÜ töö nr 2021-227 Objekti aadress: Ida-Viru maakond, Toila ja 3 / 24 Lüganuse vald Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamine. XVII etapp Järelseire ja –hoolduse projekt SISUKORD ÜLDINFO .................................................................................................................................2 ASUKOHA SKEEM .................................................................................................................5 1 SISSEJUHATUS .................................................................................................................6 2 OLEMASOLEV OLUKORD .................................................................................................7 2.1 ASUKOHT .....................................................................................................................................7 2.2 LOODUSKAITSELISED JA MUINSUSKAITSELISED PIIRANGUD...............................................................7 2.3 PÕHJAVESI ...................................................................................................................................7 2.4 PINNAVESI ....................................................................................................................................11 3 JÄRELSEIRE KORRALDAMINE ........................................................................................16 3.1 PINNAVEE SEIRE ...........................................................................................................................16 3.2 PÕHJAVEE SEIRE ..........................................................................................................................20 3.3 VISUAALNE SEIRE..........................................................................................................................22 3.3.1 JÕE SÄNG, KRAAVID, KIVIKINDLUSTUSED JA TRUUBID ....................................22 4 JÄRELHOOLDUS ...............................................................................................................24 4.1 KRAAVID, KIVIKINDLUSTUSED JA TRUUBID ............................................................24 Kobras OÜ töö nr 2021-227 Objekti aadress: Ida-Viru maakond, Toila ja 4 / 24 Lüganuse vald Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamine. XVII etapp Järelseire ja –hoolduse projekt ASUKOHA SKEEM Joonis 1. Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo töölõigud (aluskaart: Maa-ameti geoportaal) Kobras OÜ töö nr 2021-227 Objekti aadress: Ida-Viru maakond, Toila ja 5 / 24 Lüganuse vald Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamine. XVII etapp Järelseire ja –hoolduse projekt 1 SISSEJUHATUS Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamise järelseire ja-hoolduse projekt (XVII etapp) on koostanud Kobras AS Pinnasepuhastuse OÜ tellimusel. Töö eesmärk on pärast ehitustööde lõppu seire ja hooldustööde vajaduse määratlemine. Järelseire eesmärk on hinnata kuidas reostuse likvideerimine mõjutab põhjavee ja töös olnud vooluveekogude veekvaliteeti. Järelseire tulemusi võrreldakse varasemate ja tööde aegsete seire andmetega, et oleks võimalik hinnata kuidas peale ehitustööde lõppu põhjavee ja veeoluveekogu veekvaliteet on muutunud. Meteoroloogiliste andmete kogumisel kasutatakse lähima Riigi Ilmateenistuse meteoroloogia andmeid (Jõhvi meteoroloogiajaam). Järelseiret korraldab Keskkonnaagentuur projekti „LIFE IP CleanEST“ uuringu- ja seireplaani (2021-2022)“ tegevusplaani alusel. Järelseire kestab aastani 2027. LIFE IP CleanEST seire lõppedes otsustatakse edasine seire vajadus ning vajadusel koostatakse uus seireplaan. Kobras OÜ töö nr 2021-227 Objekti aadress: Ida-Viru maakond, Toila ja 6 / 24 Lüganuse vald Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamine. XVII etapp Järelseire ja –hoolduse projekt 2 OLEMASOLEV OLUKORD 2.1 ASUKOHT Purtse jõe jääkreostuse objekt paikneb Ida-Viru maakonnas Lüganuse valla territooriumil asustusüksustel Irvala küla ja Püssi linn. Kohtla jõe jääkreostusobjekt (sh Vahtsepa kraav) paikneb Ida-Viru maakonnas Lüganuse ja Toila valla territooriumil asustusüksustel Roodu küla, Aa küla, Lüganuse alevik, Püssi linn ja Kopli küla. Fenoolisoo ja uus rajatud kraavide süsteem paikneb Kohtla-Järve linnas ja Toila vallas Saka külas. Kõik jääkreostuse töölõigud on esitatud joonisel 1. 2.2 LOODUSKAITSELISED JA MUINSUSKAITSELISED PIIRANGUD Purtse jõe ja fenoolisoo jääkreostusobjektide ohutustamise alal ega selle vahetus läheduses ei asu looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte, Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalasid ning kultuurimälestisi. Kohtla jõe vasakkaldal, katastriüksusel Kiviõli tee 25 (kü 43801:001:0244), paikneb Püssi mõisa pargi kaitseala (KLO1200450), mille valitseja on Keskkonnaamet. Püssi mõisa pargi maa-ala on sh ka muinsuskaitsealune ehitismälestis (reg-nr 13941). Jõe alamjooksul piirneb Kohtla jõgi muinsuskaitse kultuurimälestise piiranguvööndiga (Asulakoht, reg-nr 9040). Katastriüksusel Papli tn 32 (kü 43701:004:0207) paikneb ehitismälestis Lüganuse kirik, saj 14.-15. saj (reg-nr 13916). Jõe alamjooksul piirneb Kohtla jõgi osaliselt Natura 2000 elupaigatüübiga „põhjamaine lamminiit“ (6450)3. 2.3 PÕHJAVESI Eesti põlevkivimaardla alal levivad alt üles vanuselises järjestuses järgmised põhjaveekihid: • Kambriumi-Vendi Gdovi ja Voronka; • Ordoviitsiumi-Kambriumi; • Ordoviitsiumi; • Kvaternaari. Sügavamad Kambriumi-Vendi ja Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekihid on põlevkivi kaevandamisega kaasneva veekõrvalduse ja veekeemia muutuste mõjudest kaitstud Ordoviitsiumi ja Lükati-Lontova regionaalsete veepidemetega. Ordoviitsiumi põhjavee detailne hüdrostratigraafiline liigestatus tuleneb vett vähemjuhtivate savikate ja mergliliste lubjakivikihtide levikust. Ordoviitsiumi lubjakivides levivas põhjavees on eristatavad suurematena Nabala-Rakvere, Keila-Kukruse ja Lasnamäe-Kunda põhjaveekihid. Detailne põlevkivimaardla põhjavee iseloomustus, veekvaliteet ja põhjaveevaru on esitatud aruandes „Eesti põlevkivimaardla põhjaveevarule hinnangu andmine”, Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2010. Maapinnalähedane põhjavesi (Kvaternaari ja Ordoviitsiumi veekihid) on saastunud pinnasega aladel saastunud. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi keemiline seisund on halb. Joogiveeks on soovitatav kasutada Ordoviitsiumi – Kambriumi või Kambriumi – Vendi veekihtide vett. Kobras OÜ töö nr 2021-227 Objekti aadress: Ida-Viru maakond, Toila ja 7 / 24 Lüganuse vald Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamine. XVII etapp Järelseire ja –hoolduse projekt Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud põhjaveekogumite seisundi hindamise järgi on Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi (vt joonis 2) keemiline seisund halb. Kokku 23-st seirekaevust 8-s põhjaveekvaliteet ei vastanud etteantud kvaliteedinõuetele (seda eeskätt fenoolide sisalduse tõttu). Joonis 2. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi asend 1 Kohtla-Järve ja Kiviõli tööstusprügilate ja õlitööstuste territooriumidel on Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum põlevkiviõlijääkide ja muude orgaaniliste saasteainetega tugevasti saastunud. Esmaselt uuriti põhjavee saaste ulatust hüdrogeoloogiliste puuraukudega 1997 aasta keskkonnaauditi käigus. Põhjavee reostust põlevkiviõli ja selle produktidega hinnati Kohtla-Järvel 800 ha ja Kiviõlis 200 ha. Kohtla-Järvel oli põhjavesi saastunud ka arseeniga ligi 800 ha. Aastatel 2002 -2008 tehti Kirde-Eesti tööstuspiirkonna põhjavee orgaaniliste ühendite seiret. 2008 aasta seire tulemused näitavad, et Lasnamäe-Kunda veekihi põhjavesi on Kohtla-Järve poolkoksi prügila lähiümbruses reostunud. Üle põhjavee piirarvude on fenoolide ja aromaatsetest süsivesinikest benseeni sisaldused. Joogivee piirsisaldust ületab ohtlike ainete nimistusse kuuluv benseen ja osaliselt arseeni ning PAH ühendite sisaldus. Fenoolide sisaldus poolkoksimäe lähiümbruse põhjavees vähenenud pole, tuhaladestu ümbruses on ühealuseliste fenoolide sisaldused eelmise aastaga võrreldes isegi mõnevõrra tõusnud. Aromaatsete süsivesinike ja naftasaaduste sisaldused põhjavees on aastatega vähenenud, neid esines episoodiliselt piirarve ületavas koguses poolkoksiprügila lähiümbruses. Märgata oli fenoolide sisalduse suurenemist seirevõrgu äärealadele jäävate puuraukude põhjavees. Naftasaaduste osas olid need puuraugud puhtad. Teistest määratud reoainetest esines ääreala puuraukude vees üksikutel juhtudel 1 Põhjaveekogumite ohustatust ja halba seisundit põhjustavate koormuste vähendamise meetmeprogramm ja selle tegevused. 2015 AS Infragate Eesti AS, OÜ Hartal Projekt. Tellija KKM Kobras OÜ töö nr 2021-227 Objekti aadress: Ida-Viru maakond, Toila ja 8 / 24 Lüganuse vald Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamine. XVII etapp Järelseire ja –hoolduse projekt benseeni sihtarvu ületavat sisaldust. Reostunud ala areaali suurenemist võrreldes eelmise aastaga pole märgata. Piirkonna saastunud alade uuringute ja seire kogemuse põhjal on põlevkiviõli ja selle produktid põhjaveekihis püsivad. Nende toksilisuse tõttu ei allu nad kergesti bioloogilisele lagunemisele. Põlevkiviõli saaste eripäraks on suur vees lahustuvate fenoolide sisaldus (ca 25%), osad põlevkiviõli fraktsioonid on veest raskemad, mistõttu nad vajuvad veekihis allapoole. Lõhelistes kivimites kleepub põlevkiviõli lõhede seintele ja täidab lubjakivi lõhesid ja tühimikke. Sealjuures võib aeg ajalt (eriti madalveega) saada veekihist ka puhtaid veeproove. Põhjaveetaseme muutudes aga võib kusagilt õliga saastunud tühikust uus kogus õli liikvele minna. Sügavamatesse veekihtidesse jõuab saaste peamiselt lohakalt rajatud või amortiseerunud manteldusega kaevude kaudu. Maapinnal õhu ja päikese käes on veekogudesse lastud põlevkiviõli tootmisjäägid jõgede kallastel aja jooksul tahkestunud, kuid paksemates (üle 10 cm) kihindites on säilinud ka vedelamaid vahekihikesi ja taskuid. Õli või suure õlisisaldusega (üle 10%) setet esines ka reostunud jõgede sängides. Seega põlevkiviõlijääkide looduslikule lagunemisele loota ei saa. Küll võib arvestada osa saaste vähese liikuvusega aladel kus puudub oluline vee voolamine ning saastunud pinnas või õlijäägid on mattunud setete alla. Kvaliteetse joogivee allikana seda põhjaveekogumit arvestada ei saa, kuigi kohati selle vett üksik-kaevudega kasutatakse. Saastunud aladel ja nende läheduses jääb maapinnalähedase veekihi põhjavee kasutamine joogiveeks probleemseks. Sademeterikastel perioodidel võib põlevkiviõlist pärinevate ohtlike ainete sisaldus maapinnalähedases põhjavees suurem olla. Terviseamet hindab eraveevärkide veest keemilistest ainetest tulenevat terviseriski eraveevärkide veest keskmiseks ja mikrobioloogiliste mittevastavuste puhul kõrgeks. Ühisveevärgi veevarustuse puurkaevud kasutavad piirkonnas sügavamate (O-Cm ja Cm-V) veekihtide vett, mis saastunud ei ole. Veekogude läheduses asuvad Keskkonnaregistri andmetel mõned puurkaevud (Kambriumi-Vendi, Kambium-Vendi Voronka ja Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum). Töölõikude läheduses paiknevate puurkaevude asukohad on kantud joonisele 3. Kobras OÜ töö nr 2021-227 Objekti aadress: Ida-Viru maakond, Toila ja 9 / 24 Lüganuse vald Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamine. XVII etapp Järelseire ja –hoolduse projekt Joonis 3. Puurkaevud Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo töölõikude läheduses (aluskaart: Maa-ameti kaardirakendus) Kobras OÜ töö nr 2021-227 Objekti aadress: Ida-Viru maakond, Toila ja 10 / 24 Lüganuse vald Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamine. XVII etapp Järelseire ja –hoolduse projekt 2.4 PINNAVESI Purtse jõgi (KKR kood VEE1068200) on 56,5 km pikkune ning 811 km² suuruse valgalaga. Jõgi kuulub Ida- Eesti vesikonda ja Viru alamvesikonda. Veekogu on avalikult kasutatav ning sellele kehtib 100 m laiune kalda piiranguvöönd. Keskkonnaregistri andmetel on Purtse jõgi kalapüügipiirkond (KAL1068200). Jõel on Lüganuse hüdromeetriajaam. Pikaajaline aastakeskmine äravool (1927-2013) Lüganuse hüdropostis (HJQ0000085) 6,73 m3/s, suvise madalveeperioodi (VI-IX) keskmine vooluhulk 1,35 m3/s, suvise madalveeperioodi minimaalne (90%) 30- päevane vooluhulk, 0,31 m3/s (KAUR 2015). Purtse valgalaga on seotud mitmeid kohalike asulate heitvee (puhastatud reovee) ja sademevee ning põlevkivi kaevanduste ja karjääride väljalaske. Suuremate linnade ja asulate ning tööstusettevõtete reovesi kanalisatsioonivõrguga kogutud Kohtla-Järve regionaalsesse puhastusseadmesse ning heitvesi juhitakse süvaveelasuga Soome lahte. Oluline osa ohtlike ainete koormusest veekeskkonda pärineb jääkreostusobjektidest. Jõgedes paiknevad(sid) Purtse jõe (JRA0000081), Erra jõe (JRA0000082) ja Kohtla jõe (JRA0000080) jääkreostusobjektid. Vastavalt Keskkonnaagentuuri arvutustele on Purtse jõe vooluhulgad Lohkuse paisu lävendil esitatud tabelis 1. Püssi paisust allpool mõõdetud ehitustööde aegsed vooluhulgad on esitatud tabelis 2. Tabel 1. Arvutuslik vooluhulk Purtse jõel (Lohkuse paisu lävendil) Tõenäosus Q (m3/s) Pikaajaline aasta keskmine vooluhulk 4,19 Madalveeperioodi keskmine 30-päevane vooluhulk 0,84 Madalveeperioodi keskmine 30-päevane vooluhulk 90%, talvine 0,47 Madalveeperioodi keskmine 30-päevane vooluhulk 90%, suvine 0,38 Madalveeperioodi maksimaalne (tipp) vooluhulk 10%, VI-VIII 7,19 Kevadise suurvee maksimaalne vooluhulk 10% 60,8 Tabel 2. Ehitustööde aegsed vooluhulgad (Püssi paisust allpool) Kuupäev Q (m3/s) 9.01.2019 2,27 3.04.2019 21,28 26.06.2019 1,05 24.09.2019 0.88 Kobras OÜ töö nr 2021-227 Objekti aadress: Ida-Viru maakond, Toila ja 11 / 24 Lüganuse vald Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamine. XVII etapp Järelseire ja –hoolduse projekt Kohtla jõgi (KKR kood VEE1070700). Jõe valgala pindala on keskkonnaregistri järgi 186,5 km2, veekogu kuulub tugevasti muudetud veekogude alla. Avalikult kasutatav veekogu. Jõe ülemjooks on põlevkivi kaevandamise mõjul kuiv. Keskjooks asub laugel lammialal, kus esinevad üleujutused, mis võivad sademerikastel perioodidel (nagu viimati 2003 aastal) ulatuda Kohtla-Järve tööstuspiirkonnani. Jõgi on eesvooluks Kohtla-Järve linna ja tööstuspiirkonna sademeveele ning saastunud minevikus tööstusalalt lähtunud põlevkiviõli jääkidega. Aastakeskmine äravool enne Varja oja suubumist on 1,52 m3/s, suvise madalveeperioodi (VI-IX) keskmine vooluhulk 0,31 m3/s, suvise madalveeperioodi minimaalne (90%) 30-päevane vooluhulk, 0,12 m3/s (KAUR 01.2015). Uurimistöödel ja ehitustööde ajal mõõdetud Kohtla jõe vooluhulgad on esitatud tabelis 3. Tabel 3. Uurimis- ja ehitustööde ajal mõõdetud Kohtla jõe vooluhulgad Kuupäev Asukoht X Y Vooluhulk (l/s) Vahtsepa pkr enne suubumist Kohtla 29.05.2019 6585280 681566 240 jõkke 26.05.2019 Vahtsepa pkr foon 683653 6586181 176 03.04.2019 Kohtla jõgi | Jõe talu juures 6584977 679738 1082 Dets. 2014 289 Märts. 2014 882 Kohtla jõgi |Varbe pkr suudmes 6584767 677280 Dets. 2015 115 Juuli. 2015 125 15.12.2014 342 16.07.2015 Kohtla jõgi | Roodu aiandusühistu 6584241 674691 200 16.04.2019 1500 9.01.2019 339 03.04.2019 2628 16.04.2019 Kohtla jõgi | Kiviõli tee 6585760 673178 1625 26.06.2019 341 24.09.2019 386 15.12.2014 604 18.03.2015 1628 16.07.2015 370 2.12.2015 420 Kohtla jõgi | suue 6586484 672761 28.05.2019 771 01.08.2019 427 06.09.2019 500 14.01.2020 1906 22.04.2020 1574 Kobras OÜ töö nr 2021-227 Objekti aadress: Ida-Viru maakond, Toila ja 12 / 24 Lüganuse vald Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamine. XVII etapp Järelseire ja –hoolduse projekt Veekogude vee kvaliteet. Purtse jõe keemilist seisundit on viimati põhjalikumalt hinnatud 2018. aasta jõgede ning Võrtsjärve hüdrokeemilise ja ohtlike ainete seire raames. Siis hinnati ohtlikke aineid neljandas kogumis suudme seirelõigul (Purtse Viru HEJ paisust suudmeni) kõigis kolmes seiremaatriksis (vesi, elustik, sete). Purtse jõe neljanda kogumi keemilise seisundi hinnangu tulemused on esitatud tabelis 4. Tabel 4. 2018 aasta keemilise seisundi hinnang Purtse jões Purtse jõgi Seisund vesi Seisund elustik Seisund sete halb halb Halb Fluoranteen; Antratseen; Elavhõbe; Bromodifenüüleetri; Mitte head seisundit Benso(a)püreen� põhjustav indikaator Benso(a)püreen; elavhõbe Benso(b)fluoranteen Benso(g,h,i)perüleen Vastavalt Keskkonnaagentuuri ja EKUK-i 2020 aruandele „Narva-Kunda lahe rannikuveekogumi ja sinna suubuvate jõestike keskkonnaseire andmete ülevaade“ kvantifitseeriti Purtse jões 2018. aastal keemilise seisundi hinnangu indikaatoritest 15, millest 6 ületasid piirväärtust. Elavhõbe ja benso(a)püreen ületasid piirväärtust kahes maatriksis. Lisaks ületasid piirväärtust antratseen, bromodifenüüleetrid, fluoranteen, benso(b)fluoranteen ja benso(g,h,i)perüleen. Tulemustest on näha, et Purtse jõgi on suure polüaromaatsete süsivesinike reostusega. Kokku ületas piirväärtust 4 PAHi. Sealhulgas kolm settes. Benso(g,h,i)perüleen ületas vees maksimaalset lubatud sisaldust. Kõrged on ka raskemetallide sisaldused ja nende põhjustatud surve veekogule, sest kõigi nelja metalli (Pb, Cd, Ni, Hg) tulemused ületasid määramispiiri kõigis maatriksites. Lisaks 2012-2013 ja 2018. aasta põhjalikele seiretele on Purtse suudme seirelõigul 2010. – 2019. aasta hüdrokeemilise seire raames analüüsitud fenoolide, naftasaaduste ning erinevate raskemetallide sisaldust vees. Mõõdetud tulemused hetkel kehtivaid piirväärtuseid ei ületa. Aastatel 2012-2013 Eesti pinnaveekogudes EKUKi poolt tehtud ohtlike ainete uuringu järgi ei vastanud keskkonnanormidele vees ja settes analüüsitud naftasaadused, PAH-komponendid, 1-aluselised fenoolid, pentaklorofenool (VKG väljalasu suublast ja Lüganuse lävendist) ja kohati ka mõned raskemetallid. Naftasaadused ja vask olid ületatud Purtse jõe lävendis (naftasaadused aprillis 2013 40 μg/l, neli korda üle piirväärtuse). Pinnaveeproovidest leiti fluoranteeni üle piirväärtuse Kohtla jõe Roodu lävendis ja Erra jõe Lüganuse silla lävendis. Võrreldes teiste Eesti jõgede lävenditega on uuringuala jõgedes PAHide sisaldused vees kõrgemad. Pinnavees naftasaaduste piirväärtusi ületavad sisaldused on mõõdetud ka Erra jõe Lüganuse lävendis (100 µg/l), Kohtla jõe Roodu (40 µg/l) ja VKG väljalasu suubla lävendis (290 µg/l) ning Purtse jõe suudmes (40 µg/l). Purtse vesikonna jõgede põhjasetete PAHide sisaldus näitab setete keskkonnaohtlikust. Setetest olid enam naftasaadustega reostunud Erra, Kohtla ja Purtse jõed, kus on ületatud piirväärtus ja seda sadades kordades. Kobras OÜ töö nr 2021-227 Objekti aadress: Ida-Viru maakond, Toila ja 13 / 24 Lüganuse vald Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamine. XVII etapp Järelseire ja –hoolduse projekt Purtse, Erra ja Kohtla jõgede reostusuuringute aruande töö raames (EKUK 2015) võetud veeproovide alusel on fenoolide ja muude põlevkiviõli komponentidega saastunud Kohtla jõgi Kohtla-Järve tööstusalast kuni suudmeni. Sealjuures oli saaste suurem suuremate vooluhulkade (1,6 m3/s) juures 2015. aasta märtsis. Väiksemate vooluhulkade juures 2014. aasta detsembris ja 2015. aasta juulis saastunud vesi Kohtla jõe suudmeni ei jõudnud. Raskemetallide sisaldustest ületas arseeni sisaldus piirväärtust 10 µg/l süsteemselt fenoolisoos ja VKG kraavis. Kohtla-Järvel on arseeni kasutatud väävli eraldamiseks generaatorigaasist. Gaaside puhastamiseks kasutati arseenoksiidi sooda vesilahust ja aastatel 1950-98 kasutati 8,9 tonni aastas As2O3. Gaaside puhastamiseks kasutati sooda arseen trioksiide lahust. Enamus generaatorgaasi puhastamisest tekkinud jäätmetest (väävlihiib) on maetud poolkoksi ladestusse. Viimati kasutatud ladestuskoht paikneb nn tootmisjäätmete ladestuspaigas, kuid arvatavalt on väävlihiibi ka ladestu teistel osadel. Arseeni kõrgendatud sisaldust on fikseeritud ka tööstusterritooriumil (Poolkoksi ladestusalade keskkonnahinnang ja edasine tegevuskava. I etapi aruanne, 2000. AS Maves). 2 Kohtla-Järve tööstuspiirkonnast lähtuvas pinnavees täheldati ka tsingi piirväärtuse ületamisi. Pinnavesi tööstusprügila ümbruses. Õlijäägid sattusid Kohtla jõkke õlitööstuse alalt peamiselt Vahtsepa kraavi ja teiste tööstusprügila lõuna ja lääne poole jäävatest kraavidest. Fenoolikoormus on hinnatud 2007 aastal. 3 Õlijääke põhja poole tööstusprügilat (sh Varbe pkr) teadaolevalt olulises koguses valgunud ei ole. Jääkreostuse inventariseerimise (2014-2015) töö raames tehtud pinnavee kvaliteedi uurimisel selgus, et 2015 aasta suvel tuli põlevkiviõli koormuse indikaatoriks olevate fenoolide koormus olulises osa tööstusprügila ümbrusest. Tööstusprügila piirdekraavist ja sellest põhja ja läänepoolsetele märgaladele („fenoolisoo 1“ ja „fenoolisoo 2“) valgunud pinnavesi on äärmiselt saastunud (juulis 2015 oli selle pinnavee ühevalentsete fenoolide sisaldus suurusjärgus 10–20 mg/l ehk rohkem kui 10 000 korda üle piirväärtuse ning põhjustab Kohtla jõe ülemjooksu saastumist. Suurveeperioodidel uhatakse siit ja muudelt saastunud aladelt sedavõrd suur saastekoormus, et Purtse jõe vesi ei vastanud kuni suudmeni perioodiliselt keskkonnakvaliteedi eesmärkidele fenoolisisalduse (1 µg/l) osas. Koormus tööstusprügila ümbrusest vähenes 2015 aasta sügiseks oluliselt seejärel kui nõrgvee kogumise süsteem hakkas projekti kohaselt tööle. Pinnaveekogumite seisund. Pinnaveekogumite seisundi 2020. aasta ajakohastatud vahehinnangu järgi olid halvas koondseisundis seotud pinnaveekogumid: Purtse jõgi lähtest Ojamaa jõeni, Purtse jõgi Ojamaa jõest suudmeni, Kohtla jõgi. Koondseisundi peamised põhjuseks on jõgede pikaajaline väga tugev reostus, mille järelmõju ulatub tõenäoliselt praeguseni. Teiseks probleemiks on Purtse jõe tõkestatus paisudega. 2 Tööstusjäätmete ja poolkoksi ladestuspaikade sulgemise ettevalmistus Kohtla-Järvel ja Kiviõlis 2003/EE/16/P/PA/012. Keskkonnamõju hindamise aruanne. 2007 AS Maves 3 Fenoolide seire VKG AS-i poolkoksi ning lend- ja koldetuha ladestu ümbruse piirdekraavides ning Kiviõli Keemiatööstuse OÜ poolkoksiladestu ümbruses. AS Maves 2007 Kobras OÜ töö nr 2021-227 Objekti aadress: Ida-Viru maakond, Toila ja 14 / 24 Lüganuse vald Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamine. XVII etapp Järelseire ja –hoolduse projekt Kalastiku seisund Purtse jõe alamjooksul tuleb viimaste aastate seiretulemuste põhjal hinnata kesise ja halva piiril olevaks. Pinnaveekogumite nimekiri on toodud tabelites 5 ja 6. Tabel 5. Looduslike vooluveekogude pinnaveekogumid 4 Veekogumi kood Veekogu Alamkategooria Veekogumi nimi Seisund keskkonnaregistris tüüp 1068200_1 Purtse lähtest Ojamaa jõeni V1B looduslik veekogum halb 1068200_2 Purtse Ojamaa jõest suudmeni V2B looduslik veekogum halb tugevasti muudetud 1070700_1 Kohtla V2B halb veekogum Tabel 6. Tugevasti muudetud vooluveekogude ja tehisvooluveekogude pinnaveekogumid ja seisundi hinnang vastavalt Eesti pinnaveekogumite seisundi 2020. a ajakohastatud vahehinnangule Veekogumi Veekogumi nimi Vee- Alam- Ökoloogi- Põhjus kood kogu kategooria line seisund keskkonna- tüüp 2020 registris looduslik paisud 1068200_1 Purtse lähtest Ojamaa jõeni V1B halb veekogum Purtse Ojamaa jõest looduslik paisud 1068200_2 V2B halb suudmeni veekogum tugevasti jääk- 1070700_1 Kohtla V2B muudetud halb reostus veekogum 4 Keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19. Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused Kobras OÜ töö nr 2021-227 Objekti aadress: Ida-Viru maakond, Toila ja 15 / 24 Lüganuse vald Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamine. XVII etapp Järelseire ja –hoolduse projekt 3 JÄRELSEIRE KORRALDAMINE Pärast ehitustööde lõppu tuleb läbi viia põhja- ja pinnavee ning rajatud elementide visuaalset seiret. Seiret korraldab Keskkonnaagentuur projekti „LIFE IP CleanEST“ uuringu- ja seireplaani (2021-2022)“ tegevusplaani alusel. Seire peab andma infot jääkreostuse ohutustamise tõhususe ning rajatud elementide seisukorra kohta (rajatud elemendid vt tabel 9). Järelseire kestab aastani 2027. LIFE IP CleanEST seire lõppedes tehakse seire tulemuste alusel põhjendatud otsus, kas jätkata sama seire mahu ja sagedusega, st otsustatakse, kas jätkata kõikide seirekavas olevate elementide analüüsimist või vähendada nende arvu. Samuti otsustatakse, kas muuta seiretsüklite sagedust. Kui seire tulemused näitavad püsivat seisundit, kaalutakse seire kestuse muutmist. Regulaarselt tehakse järelseiret jääkreostusaladel pärast seda, kui jääkreostusobjektidelt on jääkreostus eemaldatud. Selleks luuakse seirevõrk, kust võetakse jääkreostusele iseloomulike ainete tuvastamiseks pinnase ning pinna- ja põhjavee proove (EKUK). Pinnaseproovid võetakse peale jääkreostuse eemaldamist, et tuvastada, kas alal on veel reostunud piirkondi. Enne projekti lõpetamist teostatakse integreeritud hindamine (kalad, selgrootud, makrofüüdid jne) nendel veekogumitel, mis on reostunud alade poolt mõjutatud / LIFE IP seireplaanist. Seire tulemused esitatakse seirearuannetes. Pinnavee seiret on ette nähtud teha kord kvartalis ning põhjaveeseiret 2 korda aastas (kõrgvee- ja madalveeperioodidel). 3.1 PINNAVEE SEIRE Kohtla ja Purtse jõe jääkreostuse ohutustamisel on pinnavee seire eesmärk pinnavee kvaliteedi muutuste jälgimine. Pinnavee seiret teostatakse kord kvartalis aastani 2027 vastavalt tabelis 7 esitatule. Fenoolisoo piirkonnas on seire eesmärk tagada Kohtla-Järve tööstusprügila nõrgvee ja fenoolisoo saastunud vee projektikohane kogumise ja ärapumpamise režiim regionaalsele puhastusseadmele ning avariide tekkimisel nende kohene likvideerimine. Pinnavee seire raames on ette nähtud fenoolisoo piirkonnas veetaseme pidev jälgimine. Pinnavee seirepunktide asukohad ja mahud on esitatud tabelis 7 ja joonisel 4. Kobras OÜ töö nr 2021-227 Objekti aadress: Ida-Viru maakond, Toila ja 16 / 24 Lüganuse vald Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamine. XVII etapp Järelseire ja –hoolduse projekt Tabel 7. Pinnavee seirepunkt asukoht, veetaseme ja vooluhulga mõõtmise ning veeproovide võtmise sagedus Jrk ID Seirepunkti Seirepunkti Veekeemia Voolu Märkus nr kirjeldus koordinaadid analüüsi- hulk kompl kord x y kirjeldus kvar- talis 1 - Fenoolisoo 6588613 682019 FÜKE-1, - Veetaseme loodenurk, OA-2 jälgimine kraav (sissevool pumplasse) (pärast rajamist) 2 - Tööstusprügila 6588968 682810 - Veetaseme nõrgveekraav jälgimine fenoolisoo piirnevas osas 3 - Tööstusprügila 6588520 682079 - Veetaseme Fenoolisoo nõrgveekraav jälgimine fenoolisoo pumplast suubuva survetoru kohal 4 - Tööstusprügila 6587518 682288 - Veetaseme nõrgveekraav jälgimine nõrgvee kogumise pumpla juures (kogumis- bassein) 5 - Kivi tee kraavi 6589307 683178 FÜKE-1, Jah lõpp OA-1 6 SJB3343000 Kohtla jõgi Jõe 6584977 679738 FÜKE-1, - talu juures OA-1 7 SJB3340000 Kohtla jõgi lõik 6584241 674691 FÜKE-1, - 7 lõpus Roodu OA-1 AK 8 SJB3339000 Kohtla jõgi 6586484 672761 FÜKE-1, - suue OA-1 9 SJA8702000 Kohtla jõgi: 6585782 673170 FÜKE-1, Jah Kohtla jõe vesikond Lüganuse OA-1 10 SJB3344000 Kohtla soodid 6585548 680241 FÜKE-1, - OA-1 11 SJB3345000 Kohtla-Järve 6586785 680543 FÜKE-1, - tööstuspiirkon OA-1 na põhja- poolne äravool (VKG kraav) 12 SJB3347000 Vahtsepa pkr 6585280 681566 FÜKE-1, Jah enne OA-1 suubumist Kohtla jõkke 13 SJB3348000 Vahtsepa pkr 6586211 683808 FÜKE-1, Jah ülalpool OA-1 raudtee truupi Kobras OÜ töö nr 2021-227 Objekti aadress: Ida-Viru maakond, Toila ja 17 / 24 Lüganuse vald Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamine. XVII etapp Järelseire ja –hoolduse projekt 14 SJB3341000 Varbe pkr 6585250 677447 FÜKE-1, Jah enne Kohtlat OA-1 15 SJB3342000 VKG kraavi 6585352 678660 FÜKE-1, Jah alamjooks OA-1 16 - Raudtee äärne 6584479 679821 OA-3 - kraav JRA0000121 juures 17 - Raudtee äärne 6584413 679513 OA-3 - kraav enne Roodu AÜ 18 - Roodu küla. 6584405 678863 FÜKE-1, Jah Kraav 2 OA-1 19 SJA8190000 Purtse jõgi 6587641 672333 FÜKE-1, - allpool Kohtla OA-1 jõge 20 SJA8387000 Purtse jõgi: 6577350 672482 FÜKE-1, - Arukääru OA-1 (Aruküla) Purtse jõgi 21 SJA5163000 Purtse jõgi: 6586760 672657 Q(HM) Lüganuse hüdromeetriaja am 22 SJA1176000 Purtse jõgi: 6579542 671259 FÜKE-1, - Savala OA-1 23 SJA9900000 Purtse jõgi: 6591973 669869 OA-1 Q(HM) suue (Tallinn- Narva mnt) Veekeemia analüüsi komplektis määratavate elementide selgitused: FÜKE-1 T, pH, O2, BHT5, KHT-Mn, NH4, NO2, NO3, Nüld, PO4, Püld, el- juhtivus,värvus, HA OA-1 BTEX, 1-ja 2-aluselised fenoolid, naftasaadused, PAH, Hg, Cd, Pb, Ni, As, Zn, Ba, Cu, Cr, Sn, klorobenseeinid, PCB, dioksiinid, Ftalaadid, PBDE, perfluoroühendid, pestitsiidid (CG-MS, LC-MS, glüfosaat ja AMPA), tributüültina; OA-3 1-ja 2-aluselised fenoolid, naftasaadused, PAH Q(HM) Hüdrometeroloogia jaama andmed KAUR-ist Märkus: määratavad 1-aluselised fenoolid on: o-kresool, m-kresool, p-kresool, 2,3-dimetüülfenool, 2,6- dimetüülfenool, 3,4-dimetüülfenool, 3,5-dimetüülfenool; 2-aluselised fenoolid on: resortsinool, 2,5- resortsinool, 5-metüülresortsinool Kobras OÜ töö nr 2021-227 Objekti aadress: Ida-Viru maakond, Toila ja 18 / 24 Lüganuse vald Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamine. XVII etapp Järelseire ja –hoolduse projekt Joonis 4. Pinnavee seirepunktide asukohad Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo tööpiirkonnas (aluskaart: Maa-ameti kaardirakendus) Kobras OÜ töö nr 2021-227 Objekti aadress: Ida-Viru maakond, Toila ja 19 / 24 Lüganuse vald Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamine. XVII etapp Järelseire ja –hoolduse projekt 3.2 PÕHJAVEE SEIRE Jääkreostuse ohutustamistööd võivad mõjutada eelkõige Kvaternaari ja Ordoviitsiumi veekihtide põhjavett. Põhjavee seire eesmärk on ehitustöödest tuleneva põhjavee kvaliteedi muutuste avastamine, et vältida piirkonna veetarbijate joogivee kvaliteedi langust rakendades vajadusel negatiivseid mõjusid leevendavaid meetmeid ning jälgida puhastustööde järgsel perioodil muutust põhjavee seisundis. Põhjaveeproovid baastaseme määramiseks võeti 2019. aastal kaheksast puurkaevust (read 3 kuni 10 tabelis 7). Neid kaeve kasutatakse põhjavee seireks ka edaspidi. Tabelisse on lisatud ehitustööde aegsed seirekaevud (read 11–13). Proovidest määratakse järgmised näitajad: NH4, NO2, NO3, Cl, SO4, HCO3, K, Na, Ca, Mg, Fe(üld), PHT, üldkaredus, kuivjääk, PO4, Hg, Cd, Pb, As, Ni, Ba, Cu, Cr, Sn, Mo, fenoolid (1-ja 2-aluselised), naftasaadused, PAH, BTEX, klorofenoolid, GC pestitsiidid, PCB, LC pestitsiidid, tinaorgaanika, glüfosaat, AMPA. Puurkaevude asukohad põhjavee seireks on esitatud tabelis 8 ja joonisel 5. Tabel 8. Olemasolevad puurkaevud põhjavee seireks Seirepunkti Veekeemia Puurkaevu KKR koordinaadid Jrk nr Täpsustus analüüsikompl kood kirjeldus x y 1 PRK0054844 puurkaev olmevee saamiseks 6584254 679231 PV-2 2 PRK0057588 puurkaev olmevee saamiseks 6584272 679230 PV-2 3 PRK0019635 puurkaev olmevee saamiseks 6585064 679720 PV-2 4 PRK0019542 hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev 6589275 682709 PV-2 5 PRK0019543 hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev 6589130 682943 PV-2 6 PRK0019549 hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev 6589258 683678 PV-2 7 PRK0019548 hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev 6589364 683934 PV-2 8 PRK0018399 hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev 6588291 682084 PV-2 9 PRK0021129 puurkaev olmevee saamiseks 6585654 673124 PV-2 10 Puudub (Kiku) puurkaev olmevee saamiseks 6585303 681070 PV-2 11 Puudub (Roodu AÜ 6) puurkaev olmevee saamiseks 6584416 674939 PV-2 Veekeemia analüüsi komplektis määratavate elementide selgitused: NH4, NO2, NO3, Cl, SO4, HCO3, K, Na, Ca, Mg, Fe(üld), PHT, üldkaredus, kuivjääk, PO4, Hg, Cd, Pb, As, Ni, PV-2 Ba, Cu, Cr, Sn, Mo, fenoolid (1-ja 2-aluselised), naftasaadused, PAH, BTEX, klorofenoolid, GC pestitsiidid, PCB, LC pestitsiidid, tinaorgaanika, glüfosaat, AMPA. Märkus: määratavad 1-aluselised fenoolid on: o-kresool, m-kresool, p-kresool, 2,3-dimetüülfenool, 2,6- dimetüülfenool, 3,4-dimetüülfenool, 3,5-dimetüülfenool; 2-aluselised fenoolid on: resortsinool, 2,5-resortsinool, 5-metüülresortsinool Kobras OÜ töö nr 2021-227 Objekti aadress: Ida-Viru maakond, Toila ja 20 / 24 Lüganuse vald Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamine. XVII etapp Järelseire ja –hoolduse projekt Joonis 5. Seire puurkaevude asukohad Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo tööpiirkonnas (aluskaart: Maa-ameti kaardirakendus) Kobras OÜ töö nr 2021-227 Objekti aadress: Ida-Viru maakond, Toila ja 21 / 24 Lüganuse vald Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamine. XVII etapp Järelseire ja –hoolduse projekt 3.3 VISUAALNE SEIRE Visuaalset seiret tuleb teha kord aastas, soovitavalt kevadel pärast suurvett (veekogude sängid madalvee perioodil). Seire tulemused esitatakse seirearuannetes. Aruandes peab olema kirjas teostatud kontrolli kuupäev, rajatud elementide seisukord, puudused, teostaja nimi ja märkused. Märkustesse tuleb kirjutada vajalikud tööd, mis on vajalikud objekti/elemendi/rajatise toimimiseks. Rajatud elementide nimekiri ja visuaalse seire nõuded on esitatud tabelis 9. 3.3.1 Jõe säng, kraavid, kivikindlustused, truubid, pumpla ja kärestikud Jõe sängi ja kraavide seisukorra kontrollimisel tuleb jälgida nõlvade stabiilsust, kas esineb pinnase erosiooni ja settest tekkinud ummistusi. Kontrollitakse kivikindlustuse seisukorda. Truupide seisukorra kontrollimisel tuleb jälgida ummistuste või sette teket truubis, otsakute seisukorda ja vajumeid. Fenoolisoo pumpla tehnilist seisukorra kontrollimist korraldab pumplat haldav ettevõte. Seiratavad parameetrid on esitatud tabelis 9. Tabel 9. Visuaalse seire koondtabel Elemendi/rajatise Seiratavad parameetrid Sagedus Nõuded nimetus ei tohi olla pinnase erosiooni, mis ohustaks nõlvade stabiilsus, nõlvade stabiilsust ja pinnase erosioon, kord aastas (madalvee jõe säng takistab vee voolamist settekihi paksust, perioodil) kraavis. Voolutakistused ja voolutakistused settekihi paksus ei tohi takistada vee voolamist ei tohi olla pinnase erosiooni, mis ohustaks nõlvade stabiilsus, nõlvade stabiilsust ja pinnase erosioon, kord aastas (madalvee kraavid takistab vee voolamist settekihi paksust, perioodil) kraavis. Voolutakistused ja voolutakistused settekihi paksus ei tohi takistada vee voolamist ummistuste olemasolu, truubis ja truubi otstes ei settekihi paksust, tohi olla ummistusi. truubid kord aastas otsakute seisukorda, Settekihi paksus ei tohi vajumeid takistada truubi toimimist ei tohi olla lahtiseid kivisid, kivikindlustused, mida suurvesi võib kaasa sh rajatud seisukorda kord aastas viia. Kärestikus ei tohi olla tehiskärestikud lisaks ka voolutakistusi 1. seiratavad parameetrid 1. pumpla ja pumpla esitatakse pumpla 1. kord kvartalis armatuuri seisukorda hooldusjuhendis pärast pumpla valmimist Fenoolisoo pumpla 2. sette pinna maksimaalne 2. pumpla 2. kaks korda aastas kõrgus võib olla ~25 cm sissevoolukraavi (täpsustatakse sissevoolutoru otsast seisukorda ekspluatatsiooni käigus) madalam Kobras OÜ töö nr 2021-227 Objekti aadress: Ida-Viru maakond, Toila ja 22 / 24 Lüganuse vald Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamine. XVII etapp Järelseire ja –hoolduse projekt Elemendi/rajatise Seiratavad parameetrid Sagedus Nõuded nimetus 3. kord kvartalis 3. maksimaalne lubatud 3. soojustatud kaevu (täpsustatakse sette pinna paksus võib olla seisukorda ekspluatatsiooni käigus) 35 cm põhjast 4. kord kvartalis 4. maksimaalne lubatud 4. sulgemiskaevu ja (täpsustatakse sette pinna paksus võib olla rahustuskaevu seisukorda ekspluatatsiooni käigus) 45 cm põhjast 5. kaevu armatuuris 5. kaks korda aastas (kolmik, sisse- ja 5. läbipesukaevu (täpsustatakse väljavoolutorus) peab seisukorda ekspluatatsiooni käigus) olema tagatud 75 % ulatuses vaba vooluristlõige 6. kaevu maksimaalne lubatud sette pinna paksus 6. veetaseme mõõtmise 6. kord kuus võib olla 65 cm. kaevu ja torustiku (täpsustatakse Sissevoolutoru ei tohi olla seisukorda ekspluatatsiooni käigus) üle 50% ulatuses täis Fenoolisoo pumpla settinud. Veetaseme andur peab olema töökorras 7. kord kvartalis 7. torustikus peab olema 7. pumpla sisese (täpsustatakse tagatud 75 % ulatuses vaba survetorustiku seiskorda ekspluatatsiooni käigus) vooluristlõige 8. platsi katend peab olema sellises seisukorras, et oleks tagatud 8. kord aastas, teenindustehnika 8. teenindusplatsi talveperioodil kord kuus takistusteta liiklemine. seisukorda (täpsustatakse Talvisel perioodil peab ekspluatatsiooni käigus) olema plats lumest lükatud liiklemist võimaldavas mahus 9. pumpla 9. kord kvartalis 9. seadmed peavad elektri/automaatikakilbi ja (täpsustatakse toimima eesmärgipäraselt küttekehade seisukorda ekspluatatsiooni käigus) Kobras OÜ töö nr 2021-227 Objekti aadress: Ida-Viru maakond, Toila ja 23 / 24 Lüganuse vald Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamine. XVII etapp Järelseire ja –hoolduse projekt 4 JÄRELHOOLDUS Iga 5 aasta järel tehakse hooldusandmete analüüs. Analüüsi tulemuste alusel tehakse põhjendatud otsus, kas jätkata sama hooldus mahu ja sagedusega. Hooldused ja kontrollimised tuleb fikseerida hoolduspäevikus. Hoolduspäevikus peab olema kirjas teostatud hoolduse/kontrolli kuupäev, teostatud tööd ning teostaja nimi. Hoolduspäeviku märkustesse tuleb välja tuua objekti/seadme/rajatise seisukord vms. Hoolduspäevik lisatakse seirearuandesse. Järelhoolduse teostamist korraldab tellija. 4.1 Kraavid, kivikindlustused ja truubid Rajatud elementide seiskorra probleemid likvideeritakse vastavalt visuaalse seire tulemustele. Töö nimetus Sagedus jõe säng hooldus vastavalt seire tulemustele kraavid hooldus vastavalt seire tulemustele kivikindlustiste ja rajatud tehiskärestike hooldus vastavalt seire tulemustele truupide hooldus vastavalt seire tulemustele fenoolisoo pumpla vastavalt seire tulemustele ja hooldusjuhendi alusel *Täpne hoolduse sagedus selgub rajatiste ekspluatatsiooni käigus. Kobras OÜ töö nr 2021-227 Objekti aadress: Ida-Viru maakond, Toila ja 24 / 24 Lüganuse vald  Projekteerimis-ehitustööd Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamiseks. Koosatja: Pinnasepuhastuse OÜ SFOS nr 2014-2020.7.02.16-0001 FENOOLISOO PUMPLA KASUTUS- JA HOOLDUSJUHEND [September, 2022] Sisukord: 1. Fenoolisoo pumpla üldkirjeldus. ........................................................................................ 3 1.1 Üldine ......................................................................................................................... 3 1.2 Fenoolisoo juurdepääsuteede hooldamine. ................................................................. 4 1.3 Fenoolisoo sissevoolu kraavi hooldamine. ................................................................. 4 1.4 Pumpla sissevoolu kaevude hooldamine. ................................................................... 4 1.5 Pumplast väljuva torustiku hooldamine. .................................................................... 4 1.6 Pumpla väljavoolukaevu ( voolurahustuskaevu) hooldamine. ................................... 5 2. Fenoolisoo pumpla pumpade hooldamine. ......................................................................... 5 3. Fenoolisoo pumpla elektri- ja automaatika juhend............................................................. 5 4. Fenoolisoo pumpla kütte- ja ventilatsiooni hooldus. .......................................................... 5 5. Kontrollimise ja hoolduse intervall. ................................................................................... 5 6. Kontaktisikud. .................................................................................................................... 6 7. Lisad: .................................................................................................................................. 6  1. Fenoolisoo pumpla üldkirjeldus. 1.1 Üldine - Asukoht o Fenoolisoo pumpla on rajatud Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järve linnas Järve linnaosas Keemia vkt 1t (kü 32215:001:0063) ja Keemia vkt 2t (kü 32215:001:0064) katastriüksusel, mis kuulub riigile (valitseja Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet). Ligipääs kinnistule on Kivi teelt (tee nr 3220050, kü 32201:001:0335), mis kuulub munitsipaalomandisse. - Ohutus o Pumplasse sisenemisel avatakse konteineri uks ning lasta viis minutit konteineril tuulduda. See on vajalik võimalike fenooliaurude eemaldamiseks pumplast. Tegemist on ettevaatus abinõuga. - Elektrivõrguühendus o Pumpla lähedal asub mastalajaam 6/0,4kV 50kVa koos 0,4kV 3x50A liitumiskilbiga. - Fenoolisoo pumpla põhimõtteline lahendus. o Fenoolisoo pumplaga on antud lahendus Keemia vkt 1t (32215:001:0063) ja Keemia vkt 2t (kü 32215:001:0064) katastriüksusele fenoolivee pumpla rajamiseks. Fenoolisoo alalt kogunev sademevesi suunatakse sissevoolunõvadega Kivi tee äärsesse kraavi ja sealt ehitatud pumplasse. Pumpla eesmärk on pumbata reostunud vesi Kohtla-Järve poolkoksimäe piirdekraavi, millest edasi suunatakse reostunud vesi olemasolevasse nõrgvee kogumise ja puhastamise süsteemi. Pumpla on rajatud olemasoleva hooldustee äärde. Olemasoleva tõkkepuu võti ja pumpla teenindamiseks vajalik maa-ala kasutamise õigus antakse tulevasele pumpla operaatorile. Puhastatud Kivi tee äärne kraav kogub kokku fenoolisosse kogunenud vee ning uus kraav juhib vee läbi sulgemiskaevu pumplasse. Pumpla koosneb soojustatud konteinerist, kahest Abaque HDX80 pumbast, küttekehast, ventilatsioonist, juhtelektroonikast ja pumpla kaevust. Pumpla on valmistatud tehases ning tõstetud valmiskujul paika. Pumbatav vesi sisaldab keemilisi elemente, mis võivad ladestuda/kivistuda pumba ja torude seinte külge. Seetõttu on valitud pumpadeks kaks Abaque HDX80 voolikpumpa, mis pumpamise käigus purustab seintele ladestunud materjali. Vesi voolab mööda isevoolset toru rajatud kraavist pumpla all paiknevasse pumpla kaevu. Plastkaevu on paigaldatud veetaseme andur, mis reguleerib pumpade tööd. Pumplast pumbatakse vesi läbi survetoru rahustuskaevu ning sealt juhitakse vesi Kohtla-Järve poolkoksimäe piirdekraavi. Survetorustikule on paigaldatud pumpla lähedale üks läbipesukaev. Projekteerimis-ehitustööd Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohustamiseks. lk.3(6) FENOOLISOO PUMPLA KASUTUS- JA HOOLDUSJUHEND  Vastavalt KOBRAS AS tööprojekt nr 2020-146, Mõõdetud vooluhulk jäi vahemikku 4-6 l/s. Ummistuste likvideerimisel on pumbatav vooluhulk oluliselt väiksem. Vastavalt eelprojekti ja mõõdetud andmetele on valitud pumpla ühe pumba vooluhulgaks ~4,5 l/s. Suurema vooluhulga korral lülitatakse mõlemad pumbad tööle (~9 l/s). Täpne vooluhulk ja pumpade töötamise sagedus selgub kasutusperioodil. Kui poolkoksimäe piirdekraavi truubid ummistuvad, hakkab veetase piirdekraavis tõusma. Veetaseme teatud kõrguse juures (kui vesi voolab üle valli fenoolisoosse) ei ole otstarbekas fenoolisoost enam vett piirdekraavi tagasi pumbata. Sellise olukorra tuvastamiseks on rajatud soojustatud veetaseme mõõtmise kaev Kohtla-Järve poolkoksimäe piirdekraavi lähedusse, mis ühendatakse poolkoksimäe piirdekraaviga isevoolse toru abil. Veetaseme mõõtmise kaevu on paigaldatud veetasemeandur, mis mõõdab poolkoksimäe piirdekraavi veetaset. Kui veetaseme andur registreerib piirdekraavis kõrge veetaseme (50,50 m abs), mille korral hakkab vesi üle valli voolama, saadetakse signaal pumplasse ning pumpade töö lõpetatakse kuni veetaseme alanemiseni piirdekraavis. Samuti saadetakse teavitus poolkoksimäe hooldajale truubi võimaliku ummistuse kohta. Pumpla teenindamiseks on rajatud pumpla juurde aheraine killustikust juurdepääsutee ja teenindusplats. 1.2 Fenoolisoo juurdepääsuteede hooldamine. - Hooldusmasina kasutamisel on vajalik jälgida teeseisundit ning vastavalt seisundile on vaja piirata ka kasutatava tehnika koormust. Lumetõrjet tuleb teostada nii, et teekatte kihti ei kahjustata. Libedustõrje tegemisel ehk teekatte haardeteguri suurendamisel kasutada teehooldajal abrasiivpuistematerjale, mille tera läbimõõt on 2 kuni 6mm, mitte kasutada kemikaale, mis otseselt või kaudselt ohustavad või lagundavad teekonstruktsioonides kasutatavaid materjale. Fenoolisoopumpla juurdepääsu tõkestamiseks on olemasolev tõkkepuu, tõrgete korral võtta ühendust tõkkepuu omanikuga VKG OIL AS. 1.3 Fenoolisoo sissevoolu kraavi hooldamine. - Sissevoolu kraav on vaja kord kuus kontrollida, et kraavis ei oleks lahtist sodi (oksad, lahtine taimestik, olmeprügi jne), mis ummistavad sissevoolukaevu ja võivad sattuda pumba torustikku. Praht tuleb eemaldada. 1.4 Pumpla sulgemiskaevu hooldamine. - Sissevoolule on rajatud plastist kaev. Sulgemiskaevule on paigaldatud plastikult kilpsiiber, et vajadusel tõkestada vee peale voolu. Kord kuus tuleb sissevoolu kaevus jälgida, et seal ei oleks prahti ega setet. Praht ja sete tuleb sealt eemaldada. 1.5 Pumplast väljuva torustiku hooldamine. - Pumplast väljuv torustik on rajatud r/v torustik (pumplas sees) ja PP survetorustik kuni voolurahustuskaevuni. Torustikule on paigaldatud puhastusluugid, et vajadusel saaks Projekteerimis-ehitustööd Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohustamiseks. lk.4(6) FENOOLISOO PUMPLA KASUTUS- JA HOOLDUSJUHEND  teostada survetorustiku pesu. Pesemiseks tuleb kasutada selleks vastava pädevusega ettevõte. 1.6 Pumpla väljavoolukaevud ( voolurahustuskaevu ja läbipesukaev) hooldamine. - Läbipesukaev on pumpla konteineri ukse juures. Voolurahustuskaev on rajatud asub piirdekraavi kaldad. Kaevud on rajatud 1300mm läbimõõduga, kaevu peale hooldusautoga sõitmine on keelatud. Kaevudesse pääsemiseks on r/v redelid, mis paiknevad konteineris. Vajadusel puhastada kaevud sinna kogunenud mustusest ja settest 2. Fenoolisoo pumpla pumpade hooldamine. - Pumplasse on paigaldatud kaks voolikpumpa Abaque HDX80. Täpsem hooldamine on kirjeldatud lisa 1. Väljuval torustikul on kaks DN 80 kummikiilsiibrit, mille töötamist tuleb 2 korda aastas kontrollida. Kui siiber ei liigu on vaja selgitad põhjus. 3. Fenoolisoo pumpla elektri- ja automaatika juhend. - Fenoolisoo pumplasse on System Test OÜ rajanud elektri- ja automaatika süsteemi, täpsem hooldamine on kirjeldatud lisa 1. 4. Fenoolisoo pumpla kütte- ja ventilatsiooni hooldus. - Konteineri seintele on paigaldatud diagonaalselt ventilaator ja välisõhu klapp, mis aitavad konteinerit jahutada ja tuulutada. Ventilaatorina on paigaldatud K sileo 160 XL ventilaatorit. Ventilaatorit juhitakse vastavalt hoone temperatuurile ja niiskusele. Kui konteineri sisetemperatuur ületab 40° C või suhteline niiskus on üle 60%, lülitatakse ventilaator sisse. Kui sisetemperatuur langeb alla 30° C või suhteline niiskus on alla 40%, lülitatakse ventilaator välja. Ventilaatorit tuleb puhastada tolmust ja eemaldada nii sisse- kui väljatõmbe poolelt kõik võõrkehad - Rajatise kütmiseks on paigaldatud elektriradiaatorid. Küttekehasid on keelatud kinni katta ja neile peale paigaldada esemeid, katteid jms. 5. Kontrollimise ja hoolduse intervall. - Kõikide hooldustööde kohta tuleb pidada hoolduspäevikut. Hoolduspäeviku vormi koostab kasutaja. Sissekannete protokollimine: vana näit, uus näit, kuupäev, kellaaeg, töötaja, hooldustööde põhjus. Järgi komponentide tootjate kasutus- ja hooldustööde juhendeid! Pumpade hooldamised tuleb teostada vastavalt pumpade tootja hooldusjuhendile! - Iga nädal: o Üldine ülevaatus ja korrasolek. Lekete puudumine, pumpade õlitasemed, valgustite ja küttesüsteemide korrasolek. o Kontrollida pumpla siseneva kaevu veetaset ja olekut, ujuvate võõrkehade korral tuleb need sealt eemaldada. o Kui pumbad töötavad tuleb kontrollida väljavoolu kaevu, et väljavool ei oleks takistatud. o Automaatika süsteemi kontroll, et veenduda vigade puudumist. Vigade olemasolul juhinduda elektri- ja automaatika hooldusjuhendist. - Iga kuu: o Kontrollida pumpla siseneva kaevu veetaset ja olekut, et sinna poleks tekkinud setet, mis võivad tekitada ummistust pumpades ja torustikes. Projekteerimis-ehitustööd Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohustamiseks. lk.5(6) FENOOLISOO PUMPLA KASUTUS- JA HOOLDUSJUHEND  − Iga aasta: o Elektri ja automaatika süsteemide kontroll.(valgustid, kütteseadmed jm elektriseadmed kontrollida visuaalselt. Elekrisüsteemi kontroll vastaval nõuetekohasuse auditile o Pumpade õlivahetus vastavalt tootja juhendile. o Kontrollida siibrite avanemist ja sulgemist. (2 korda aasta jooksul) 6. Kontaktisikud. - Elektri ja automaatikasüsteemid, OÜ System Test, Värvi tn 5, A204 Tallinn Harjumaa 10621. Tel: +372 6405421. www.systemtest.ee - Pumbad ja nende hooldus, varu- ja remondivahendid, Bahr Pump OÜ / Member of AxFlow Group, Pärnu mnt. 388a Tallinn Harjumaa 11612. Tel: +372 697 2575. www.pump.ee. 7. Lisad: - Käesoleva juhendi lisadeks on: o System Test OÜ kasutusjuhend töö nr 1003A. o Päikesepaneelide kasutus-ja hooldusjuhend o Abaqeu HDX80 tooteleht. o Abaque HDX80 tootejuhend. https://www.psgdover.com/docs/default-source/abaque-lit/ioms/nt_1101- w00_1020_hd50_hd65_hdx65_hdx80_hd80_hd100_e.pdf?sfvrsn=73c6d7df_3 8. o Abaque HDX80 kasutus- ja hooldusjuhendid. o Vooliku purunemisanduri tootejuhend. o Pumplaplaanid. Projekteerimis-ehitustööd Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohustamiseks. lk.6(6) FENOOLISOO PUMPLA KASUTUS- JA HOOLDUSJUHEND  Lisa 1- System Test OÜ kasutusjuhend töö nr 1003A SystemTest Tellija: Keskkonnaministeerium Paldiski mnt 96, 13522 Tallinn [email protected] Peaprojekteerija: Kobras AS Riia 35, 50410 Tartu [email protected] Peatöövõtja: Pinnasepuhastuse OÜ Peterburi tee 2f, 11415, Tallinn PURTSE JÕE, KOHTLA JÕE JA FENOOLISOO JÄÄKREOSTUSE OHUTUSTAMINE. XVI ETAPP. FENOOLISOO PUMPLA. Elekter ja automaatika Fenoolisoo pumpla Operaatorpaneeli kasutusjuhend Töö nr 1003A Vastutav spetsialist: Valdeko Vesterblom Pädevustunnistus nr EL-509-17 Koostas: Artjom Kurbatski Kuupäev: 28.07.2022 OÜ SystemTest Värvi 5 Tel. (+372) 640 5421 Elektritööde ettevõtja reg. nr. Reg. nr. 10040822 10621 Tallinn Faks (+372) 640 5422 EL 10040822-0001 KMKR: EE100149447 [email protected]  Lisa 1- System Test OÜ kasutusjuhend töö nr 1003A Sisukord 1 Üldkirjeldus ........................................................................................................... 3 1.1 Operaatoripaneel ............................................................................................... 4 2. Visualiseerimissüsteemi üldelemendid. ............................................................ 5 2.1 Analoogandurid ................................................................................................ 5 2.2 Pumbad ............................................................................................................. 7 2.3 Digitaalandurid ................................................................................................. 9 3. Ekraanid. .......................................................................................................... 10 3.1 Peaekraan ........................................................................................................ 10 3.1.1 Pumpla valve ............................................................................................ 11 3.2 Pumpla seaded. ............................................................................................... 13 3.2.1 Protsessi seaded ....................................................................................... 13 3.2.2 SMS/email-i seaded ................................................................................. 14 3.3 Alarmid ........................................................................................................... 15 4. Lisad .................................................................................................................. 16 4.1 Lisa 1. Pumpla nivood käsi ja automaat režiimis ........................................... 16  Lisa 1- System Test OÜ kasutusjuhend töö nr 1003A 1 Üldkirjeldus Fenoolisoo pumpla automaatikasüsteemis kasutatakse firma SIEMENS programmeeritavat loogika kontrollerit (PLC) S7-1214C (14 DI, 10 DO, 2 AI, 1 Ethernet pesa), digitaal-sisendmoodulit SM 1221, analoogsisendmoodulit SM1231 ja operaatoripaneeli KTP700 Basic PN (7“ LCD ekraan, 1 Ethernet pesa). PLC juhib pumpade tööd (kui ümberlüliti „Käsi-0-Auto“ on auto asendis on võimalik pumpa juhtimiskeskusest või operaatoripaneelilt käivitada ja seisatada). Operaatoripaneelile visualiseeritakse pumpade olekud, nivooanduri näidud ning häired. Vajadusel saab operaatoripaneelilt juhtida pumpade tööd. Paigaldatud mõõteseadmed:  pumpla nivooandur;  pumpla ülemise nivoo lüliti;  pumpla alumise nivoo lüliti;  (konteineri) temperatuuri/niiskusandur Pumpasid saab juhtida 2-s režiimis: käsi ja auto. Režiimi valik tehakse kilbi uksele paigaldatava juhtlüliti abil. Kui lüliti on käsi asendis, siis käivitub pump vajutades start nupule. Pump seiskub vajutades stopp nupule või pumpla alumise veetaseme ujuklüliti rakendumisel. Kui režiimivaliku lüliti on auto asendis, siis juhib pumpasid kontroller (pumpasid käivitatakse vaheldumisi (käivitus järjekord roteerub), et ühtlustada pumpade töötunde). Kontrolleri rikke korral käivitub pump P1 ülemise veetaseme ujuki rakendumisel. Kui P1 ei jõua aegreleel seadistatud aja jooksul reovett ära pumbata käivitatakse ka pump P2. Pumpla tühjaks pumpamiseks tuleb pump panna käsi režiimi ning hoida start nuppu vajutatult seni kuni soovitud veetase pumplas on saavutatud. Nupu hoidmine on vajalik alumise ujuklüliti blokeeringust möödaminekuks. Pumpla nivood on toodud Lisas 1 Ventilaatorit juhitakse vastavalt hoone temperatuurile ja niiskusele. Kui konteineri sisetemperatuur ületab 40° C või suhteline niiskus on üle 60%, lülitatakse ventilaator sisse. Kui sisetemperatuur langeb alla 30° C või suhteline niiskus on alla 40%, lülitatakse ventilaator välja. Sidelahendus on GPRS-põhine. Kilpi JK on paigaldatud Teltonika RUT240 ruuter (2 porti) ja võrgulüliti (switch, 4 porti). Ruuter võimaldab kasutajal VPN tunneli kaudu luua ühenduse OÜ Järve Biopuhastuse reoveepumplate SCADA-ga. Andmesideseadmete portidest kaks hõlmavad kontroller ja juhtpaneel ning kaks porti jääb reservi. Kilpi PCC on paigaldatud RUT955 ruuter (4 porti). Ruuteril on ka üks digitaal sisend, kuhu ühendatud veetaseme mõõtmise kaevu ujuklüliti. Veetaseme mõõtmise kaevu ruuter seotakse fenoolisoo pumpla kontrolleriga (Kilbis JK, Modbus TCP andmeside) ujuki signaali edastamiseks. Juhul kui nivoo ujuk on rakendunud pumpade töö blokeeritakse. 3  Lisa 1- System Test OÜ kasutusjuhend töö nr 1003A 1.1 Operaatoripaneel Operaatorpaneel KTP700 tagab informatsiooni vahetuse kasutaja ja programmeeritava loogikakontrolleri vahel. Operaatorpaneeli KTP700 on puutetundliku ekraaniga. Selle paneelil on värviline ekraan. Puutetundlik ekraan võimaldab kasutajal sisestada numbreid, vajutada ekraanile joonistatud nuppudele jne. Erinevate menüüde vahel saab liikuda ekraanil olevate nuppude abil. Puutepaneeli tuleb vajutada käega, muude abivahendite kasutamine, pliiatsid kruvikeerajad jne, ei ole soovitav, see võib puutetundlikku osa vigastada. Seadesuuruste muutmiseks tuleb vajutada ekraanil vastavale väljale ning avaneb hüpikaken väärtuse muutmiseks. 2 3 1 1. ESC – välju ilma muutmata 2. BSP – kustuta vasakul olev koht 3. Enter- muuda väärtus ja sulge hüpikaken 4  Lisa 1- System Test OÜ kasutusjuhend töö nr 1003A 2. Visualiseerimissüsteemi üldelemendid. 2.1 Analoogandurid Analooganduri märk: 1 2 1. Mõõdetav väärtus (anduri tähistus), mõõteühik 2. Anduri näit. Anduri värv näitab anduri alarmid/hoiatused:  Kollane – hoiatus madal/kõrge  Punane – alarm madal/kõrge  Vilkuv must – anduri viga Vajutades anduri märgile ilmub anduri aken: 6 5 8 9 2 4 1 7 3 10 1. Akna sulgemisnupp 2. Akna pealkiri anduri nimega. 3. Anduri seaded, skaleerimise piirid 4. Anduri näit 5. Anduri alarmi ja hoiatuse piiride seaded 6. Alarmide piiride kontroll (linnuke näitab, et alarmi/hoiatuse piiri ületamist kontrollitakse) 7. Alarmi- ja hoiatuspiiride hüsterees: 5  Lisa 1- System Test OÜ kasutusjuhend töö nr 1003A Hüsterees Alarm kõrge Mõõteühik Anduri näit Aeg Alarmi viide Alarm olemas 8. Viide sekundides enne hoiatust või alarmi 9. Aktiivsed alarmid/hoiatused, näidatud värviga 1. Alarm kõrge, punane värv, anduri näit on suurem, kui kõrge alarmi piir 2. Hoiatus kõrge, kollane värv, anduri näit on suurem, kui kõrge hoiatuse piir 3. Hoiatus madal, kollane värv, anduri näit on väiksem kui madala hoiatuse piir 4. Alarm madal, punane värv, anduri näit on väiksem kui madala alarmi piir 5. Viga (< 4mA, > 20mA), punane värv, näitab, anduri signaal on väiksem kui 4 mA (mõõteahela katkestus, mõõteahela lühis) 10. Signaali simuleerimine – kui linnuke on olemas, siis saab anduri näitu simuleerida, selleks sisestage väljale sobiv väärtus ja vajutage Enter nupule arvuti klaviatuuril. Soovitatav kasutada vaid anduri hoolduse käigus. Soovituslik väärtused analoog anduritele Andur Skaleerimine Alarm kõrge Hoiatus Hoiatus Alarm madal kõrge madal Nivoo andur 0-5 m 2.2 2.0 0.7 0.1 Temp. andur 0-50 ‘C 40.0 36.0 8.0 5.0 Niiskuse 0-100% 80.0 70.0 30.0 25.0 andur 6  Lisa 1- System Test OÜ kasutusjuhend töö nr 1003A 2.2 Pumbad 1 2 1. Pumba olek. Pumba märgi värv näitab pumba olekut:  hall – pump korras ja ei tööta  roheline – pump töötab  punane – pumba rike (kaitselüliti on rakendunud) 2. Pumba juhtvõtme olek kilbiuksel:  „Auto” - Auto, pumba juhtvõti on asendis „Auto”, pumba tööd juhib kontroller  „Käsi/0” - Käsi, pumba juhtvõti on asendis „Käsi” või „0” Käsi/distants režiim on näidatud lilla värviga, auto režiim rohelisena. Vajutades pumba tähisele, avaneb aken: 2 1 3 4 7 8 9 6 5 1. Akna sulgemisnupp 2. Akna pealkiri seadme nimega. 3. Juhtimisrežiim • Auto, pumba juhtrežiim on “ Auto”, tööd juhib kontroller. Kontroller juhib automaatrežiimis pumpasid tsükliliselt. • Käsi/0, pumba juhtrežiim on “Käsi” või “0”, juhtimine toimub nuppudega kilbi ukselt • Distants, tööd saab juhtida operaatoripaneelilt/SCADAst 4. Olek • Seisab – pump korras ja ei tööta • Töötab – pump korras ja töötab 7  Lisa 1- System Test OÜ kasutusjuhend töö nr 1003A  Rike – pumba rike 5. Distantsjuhtimine (nupu kirja hall värv näitab, et nupp on blokeeritud)  Nupp „Auto“ – lülitab pumba automaatjuhtimisele  Nupp „Distants“ – lülitab pumba distantsjuhtimisele  Nupp „Start“ – käivitab pumba  Nupp „Stopp“ – lülitab pumba välja 6. Pumba alarmid  Mootorikaitse – punane kiri näitab, et mootorikaitse on rakendunud  Käivitus viga – punane kiri näitab, et pump ei käivitunud. Vigu tuleb nullida nupuga „Reset“ või käivitada pump käsitsi 7. Töötunnid ja käivituskorrad, nullimiseks vajutage nupule „Nulli“ 8. Hooldus  Hooldus iga x tundi – määrab hooldusperioodi  Järgmine hooldus – näitab millal tuleb teha järgmine hooldus  Järgmise hoolduseni – määrab, palju tunde on jäänud järgmise hoolduseni 9. Hoolduse kinnitamine – vajutage nupule, kui mootori hooldus on tehtud 8  Lisa 1- System Test OÜ kasutusjuhend töö nr 1003A 2.3 Digitaalandurid 1 1. Anduri märk ja anduri signaal (roheline – signaal puudub, punane – signaal olemas) Vajutades anduri märgile, avaneb anduri aken: 2 1 3 5 4 1. Akna sulgemisnupp 2. Akna pealkiri anduri nimega. 3. Signaali olek („Väljas“ –roheline / „Sees“ – punane) 4. Signaali simuleerimine. Vajutage „Sisse“ nupule, et lülita simuleerimine sisse ja siis vajutage „1<->0“ nupule et simuleerida signaali. 5. Signaali sisse- ja väljalülitamise viited 9  Lisa 1- System Test OÜ kasutusjuhend töö nr 1003A 3. Ekraanid. 3.1 Peaekraan Sellelt ekraanilt saab jälgida pumpla seadmete olekut. 1 2 14 5 6 6 10 11 6 8 9 12 8 9 7 13 3 4 15 1. Ekraani pealkiri 2. Kontrolleri kellaaeg ja kuupäev 3. Nupp “Peaekraani” kuvamiseks 4. Nupp “Seadete” ekraani kuvamiseks 5. Hetkenivoo pumplas 6. Kõrge ujuki olek. Roheline – ujuk korras, punane – ujuk rakendunud 7. Madala ujuki olek. Roheline – ujuk korras, punane – ujuk rakendunud 8. Toru purunemise anduri olek. Roheline – andur korras, punane – andur rakendunud ja vastava pumpa töö on blokeeritud 9. Pumba märk ja pumba juhtimis režiim 10. Ventilaatori märk ja ventilaatori juhtimis režiim 11. Temperatuur ja niiskus konteineris 12. Piirdekraavi modemiga side olek. Roheline – side korras, punane – side puudub 13. Piirdekraavi kõrge ujuki olek. Roheline – ujuk korras, punane – ujuk rakendunud ja pumpade töö on blokeeritud 14. Pumpla signaalid. Roheline – signaal on korras, punane – signaal rakendunud  Pinge, kui punane siis on pinge katkestus  Ülepinge, kui punane, siis ülepinge kaitse on rakendunud  Tulekahju, kui punane, siis tulekahju andur on rakendunud  UPSi aku, kui punane, siis UPSi aku on tühi või kahjustatud 15. Valve olek  Roheline nupp – pumpla valveta  Vilkuv kollane – läheb valvesse 10  Lisa 1- System Test OÜ kasutusjuhend töö nr 1003A  Kollane – valves  Punane – valve häire 3.1.1 Pumpla valve ja tulekahjusignalisatsioon Kui vajutada „Valve“ nupule siis avatakse pumpla valve aken: 1 2 3 4 5 1. Akna sulgemise nupp 2. Valve olek  Valveta – valve on maas  Valvesse – pumpla läheb valvesse  Valves – pumpla on valves  Valve alarm 3. Pumpla ukse olek (AVATUD/Suletud) 4. Valvekoodi sisestamise väli 5. Nupuga pannakse pumpla valvesse Vajutades „Valvesse“ klahvi, käivitub kell (30 sek). Selle aja möödudes peavad olema suletud juhtimiskilbi uks ning pumpla uks ja pumpla läheb valvesse. Pumpla ukse avamine käivitab kella, mille jooksul tuleb sisestada õige kood objekti valvest maha võtmiseks. Kui õiget koodi ei sisestata, läheb objekt häiresse. Koodi sisestamaks tuleb vajutada „Kood“ väljale, sisesta koodi ja vajuta „Enter“ nupule 1 2 1. Koodi sisestamise nupud 2. „Enter“ nupp 11  Lisa 1- System Test OÜ kasutusjuhend töö nr 1003A Tulekahjusignalisatsioon on lahendatud optilise suitsuanduri baasil. Anduri rakendumise on näidatud peaekraanil (vt. Peaekraan, p. 3.1). 12  Lisa 1- System Test OÜ kasutusjuhend töö nr 1003A 3.2 Pumpla seaded. Siit ekraanilt on võimalik muuta pumpla seadeid. 3.2.1 Protsessi seaded 1 2 3 1. Pumpade start/stopp nivood  pumba start – selle nivooga töötavad 2 pumpa  1 pump start – 1 pumba start nivoo  Pumbad seisma – pumpade stopp nivoo 2. Ventilaatori töö seaded  Ventilaator lülitakse sisse, kui temperatuur konteineris on rohkem kui etteantud temperatuur  Ventilaator lülitakse välja, kui temperatuur konteineris on madalam kui etteantud temperatuur  Ventilaator lülitakse sisse, kui niiskus konteineris on rohkem kui etteantud niiskus  Ventilaator lülitakse välja, kui niiskus konteineris on madalam kui etteantud niiskus 3. Nupp avab SMS/emailide saatmise seaded 13  Lisa 1- System Test OÜ kasutusjuhend töö nr 1003A 3.2.2 SMS/email-i seaded 1 3 2 4 1. SMS-ide saatmine Lubatud/Keelatud. Kui saatmine on keelatud, siis SMS sõnumid ei saadeta 2. Numbrid, kuhu on vaja saata SMS sõnumid. Test nupuga saadetakse test sõnum vastavale numbrile 3. Email-ide saatmine Lubatud/Keelatud. Kui saatmine on keelatud, siis emailid ei saadeta 4. Aadressid, kuhu on vaja saata emailid. Test nupuga saadetakse test teade vastavale aadressile SMS-na ja emailina saadetakse järgmised teated: 'Fenoolisoo pumpla. Toite katkestus' 'Fenoolisoo pumpla. Toide taastus' 'Fenoolisoo pumpla. Valve alarm' 'Fenoolisoo pumpla. Ülepinge' 'Fenoolisoo pumpla. Kõrge nivoo ujuk' 'Fenoolisoo pumpla. Madal nivoo ujuk' 'Fenoolisoo pumpla. Kõrge nivoo' 'Fenoolisoo pumpla. Pumba P1 rike' 'Fenoolisoo pumpla. Pumba P2 rike' 'Fenoolisoo pumpla. Pumba P1 vooliku purunemine' 'Fenoolisoo pumpla. Pumba P2 vooliku purunemine' 'Fenoolisoo pumpla. Kõrge nivoo piirdekraavis. Pumbad blokeeritud' 'Fenoolisoo pumpla. Madal temperatuur konteineris' 'Fenoolisoo pumpla. Kõrge temperatuur konteineris' 'Fenoolisoo pumpla. Kõrge niiskus konteineris' 'Fenoolisoo pumpla. Tulekahju' 'Fenoolisoo pumpla. Ventilaatori rike' 'Fenoolisoo pumpla. Uks on avatud' 14  Lisa 1- System Test OÜ kasutusjuhend töö nr 1003A 3.3 Alarmid Aktiivsete alarmide indikaator ilmub, kui esineb vähemalt üks aktiivne alarm. Aktiivsete alarmide arv on näidatud numbriga indikaatori allosas. Uue alarmi saabudes hakkab indikaator vilkuma, vahetades kollast ja valget värvi. Indikaator vilgub seni, kuni on olemas vähemalt üks kinnitamata alarm. Ühtlasi ilmub ekraanile aktiivsete kinnitamata alarmide aken („Uued alarmid“), mida on võimalik sulgeda kahel viisil: kinnitada kõik alarmid või sulgeda aken nupuga “X” paremal üleval nurgas. 1 2 3 1. Alarmide indikaator 2. Uute alarmide nimekiri 3. Alarmide kinnitamise nupp Vilkuvale indikaatorile vajutamine avab uuesti aktiivsete kinnitamata alarmide akna. Mittevilkuvale indikaatorile vajutamine avab kõigi aktiivsete kinnitatud alarmide akna. 15  Lisa 1- System Test OÜ kasutusjuhend töö nr 1003A 4. Lisad 4.1 Lisa 1. Pumpla nivood käsi ja automaat režiimis 16  Lisa 2- Päikesepaneelide kasutus-ja hooldusjuhend ÜLDINE PÄIKESEPANEELIDE KASUTUS- JA HOOLDUSJUHEND 1. Ära ühenda iseseisvalt päikesepaneele lahti. Ära proovi eemaldada ega lisada paneelide külge detaile. 2. Ära värvi paneele, selle raame ega kinnitustarvikute komponente. 3. Ära kasuta luupe ega peegleid eesmärgiga suurendada tootlikust. 4. Ära kõnni ega seisa paneelidel, sest see võib põhjustada nii väliseid kui ka paneelisiseseid vigastusi. 5. Hoolitse selle eest, et päikesepaneelid ei saaks mehaanilisi vigastusi. Mehaaniliste vigastuste korral seadmetele garantii ei kehti. 6. Teavita paneelide vahetusläheduses töötavaid isikuid päikeseelektri süsteemist ning tutvusta nõudeid ohutuse tagamiseks. *Vigade avastamisel kontakteeruge SystemTest OÜ esindajaga. PÄIKESEPANEELIDE PUHASTAMINE *Päikesepaneele loetakse hooldusvabaks tänu muutuvale ilmastikuolule, kuid alati võiks teostada kontrolli paneelide puhtuse kohta. 1. Puhtad päikesepaneelid tagavad parima tootluse. Soovituslik on jälgida, et päikesepaneelidele ei koguneks tolmu, tahma või puulehti. Kui päikesepaneelid asuvad kõrvalmõjude keskkonnas (lehtpuud, ehitustööd, korstnad jne). Tugevam vihmasadu ei ole alati piisav, et hoida päikesepaneele puhtana. 2. Päikesepaneele peaks puhastama vastavalt vajadusele (kuid mitte harvemini, kui kord aastas) ja meeles pidama, et väiksema kaldenurgaga paigaldatud päikesepaneele võiks tihedamini puhastada.  Lisa 2- Päikesepaneelide kasutus-ja hooldusjuhend PÄIKESEPANEELIDE PUHASTAMISE JUHEND 1. Enne puhastamist veenduge, et päikesepaneelide klaas ei ole mõranenud ega katki ning võimalusel kontrolli, kas kaablid on terved ning korralikult ühendatud. Kahjustatud klaasiga paneelide puhastamisel on elektrilöögi oht. Vigastatud päikesepaneeli korral kontakteeru SystemTest OÜ esindajaga. 2. Puhastamiseks kasutage puhast vett. Tugeva mustuse vastu võib kasutada pehmet švammi, mikrofiiber lappi või pehmete harjastega harja. Abivahendeid võib kinnitada pikendava käepideme külge, kuid vältida tugevat survet puhastamisel. 3. Vältimaks päikesepaneeli klaasi ja teiste komponentide kiiret temperatuuri muutust, mis võib põhjustada komponentides pragude teket, on soovitav paneele puhastada hommikul, kui paneelid on veel jahedad. See on eriti soovitatav, kui paneele puhastatakse suvisel ajal. Päevasel ajal, kui paneelid töötavad, võib nende temperatuur olla 20 kraadi soojem õhutemperatuurist ja seetõttu võib paneelide puhastamine külma veega põhjustada pragude teket. 4. Ärge kasutage survepesuritega survet tõstvaid vooliku otsikuid, kuna survega vesi võib tungida klaasi ja raami vahele või kahjustada liimitud pindu. 5. Ärge kasutage puhastamisel erinevaid happeid, leelisi ega äädikat. 6. Ärge kasutage aurupuhastajaid, teravaid esemeid ega metallist käsnasid, sest need võivad kahjustada päikesepaneeli. 7. Paneelidelt ei tohi kraapida jääd või jäätunud lund! Paneelidelt võib pehme harjaga lükata vaid kerget lund, et suurendada talvist tootlikust. Kui soovitakse talvel puhastada pehme harjaga paneele lumest, siis tuleb enne lume tulekut veenduda, et päikesepaneelide klaas ei ole mõranenud ega katki ÄRGE ÜRITAGE SÜSTEEMI ISE PARANDADA. SEE ON OHTLIK!  Lisa 3 - Abaqeu HDX80 tooteleht SPECIFICATION SHEET TIS HDX80 R00 e PUMP MODEL HDX80 Effective 10.10.16 Replaces New TECHNICAL CHARACTERISTICS STANDARD AVAILABLE OPTIONS Technology Peristaltic Maximum Flow rate at 1 cSt L/h (GPM) 34700 (152.78) (1) Ports ISO PN16 flanges ISO PN20 / ANSI150 flanges A 1160 (45.67) B 1042 (41.02) Dimensions mm (in.) C 746 (29.37) D 157 (6.18) E 1073 (42.24) Weight kg (lbs) 580 (1279) (1) Intermittent duty only. E C B D A Z.I Plaine des Isles – 2 Rue des Caillottes F-89000 Auxerre France Document non contractuel. Mouvex se réserve le droit de modifier ses produits sans préavis.  Lisa 3 - Abaqeu HDX80 tooteleht SPECIFICATION SHEET TIS HDX80 R00 e PUMP MODEL HDX80 Effective 10.10.16 Replaces New OPERATING LIMITS STANDARD MATERIALS OPTIONAL MATERIALS Minimum temperature °C (°F) 0 (32) Maximum temperature °C (°F) 70 (158) 80 (176) with EPDM hose Maximum viscosity cSt (SSU) 55000 (255000) Maximum differential pressure bar (psi) 15 (217) Maximum speed rpm 65 (1) Maximum solid particle size mm (in) 12 (0.47) Maximum soft particle size mm (in) 20 (0.79) (1) Intermittent duty only. MATERIALS OF CONSTRUCTION Part PART NAME STANDARD MATERIALS AVAILABLE OPTIONS No 1 Body Ductile Iron 2 Cover Carbon steel 3 Rotor Ductile Iron 5 Shoe Ductile Iron 10 Cover seal NBR 26 Shaft seal NBR 12 Insert 316L Stainless steel PPH, PVDF 16 Hose NR NBR, NBR-FDA, EPDM, Hypalon 18 Bracket Zinc plated steel 21 Frame Zinc plated steel Bolts, screws, washers Zinc plated steel 25 Window Polycarbonate 2 3 5 1 18 21 12 Z.I Plaine des Isles – 2 Rue des Caillottes F-89000 Auxerre France Document non contractuel. Mouvex se réserve le droit de modifier ses produits sans préavis.  Lisa 4- Abaqeu HDX80 tootejuhend INSTRUCTIONS 1101-W00 e Section 1101 Effective June 2017 Replaces December 2016 Original instructions PUMPS HD50 - HD65 - HDX65 - HDX80 - HD80 - HD100 Installation Operation Maintenance Z.I. La Plaine des Isles - F 89000 AUXERRE - FRANCE Tel. : +33 (0)3.86.49.86.30 Fax : +33 (0)3.86.49.87.17 [email protected] www.mouvex.com  Lisa 4- Abaqeu HDX80 tootejuhend MOUVEX PERISTALTIC HOSE PUMPS SAFETY INSTRUCTIONS, STORAGE, INSTALLATION AND MAINTENANCE TABLE OF CONTENTS Page TECHNICAL CHARACTERISTICS • Maximum flowrate : 1. OVERALL DIMENSIONS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .3 • Intermittent service : HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 2. INSTALLATION . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .10 2.1 Operating principle . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .10 m3/h 15,3 18,2 26 34,7 39 54 2.2 Hose compression . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .10 GPM 67,36 80,13 114,47 152,78 171,71 197,97 2.3 Pumped liquid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .10 • Continuous service : 2.4 Piping installation . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .10 2.5 Rotation direction . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .11 HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 2.6 Highly solid loaded liquids . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .11 m3/h 9,3 11 17 22,5 23,6 36 2.7 Operation with vacuum on suction . . . . . . . . . . . . . . .12 GPM 40,95 48,43 74,85 99,06 103,91 131,98 2.8 Lifting . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .12 2.9 Pump location . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .12 • Maximum rotation speed : 2.10 Anchoring the pump . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .12 • Intermittent service : 2.11 Electric motors . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .12 HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 3. OPERATION . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .13 tr/min (rpm) 90 90 65 65 60 45 3.1 Pump storage . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .13 • Continuous service : 3.2 Hose storage . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .13 3.3 Hot liquids pumping . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .13 HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 3.4 Pump stopped with liquid inside . . . . . . . . . . . . . . . . .13 tr/min (rpm) 56 56 42 42 36 30 3.5 Starting the pump . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .13 3.6 Stopping the pump . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .13 • Maximum running temperature : 3.7 Hose burst . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .13 • Hose NR - NBR - NBR FDA - Hypalon .70°C (158°F) 3.8 Scrapping . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .13 • Hose EPDM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .80°C (176°F) 4. MAINTENANCE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .14 • Minimum running temperature : .0°C (32°F) 4.1 Lubricant replacement . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .15 • Maximum pressure . . . . . . . . . . .15 bar (217 psi) 4.2 Hose replacement . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .15 • Maximum viscosity : 4.3 Rotor assembly removal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .18 4.4 Shaft seals replacement . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .20 HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 4.5 Shoes replacement . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .22 cP 18 000 40 000 30 000 55 000 27 000 63 000 4.6 Pump pressure setting . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .23 5. TROUBLESHOOTING . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .24 6. CERTIFICATE OF CONFORMITY . . . . . . . . . . . . . . . . . .25 Definition of safety symbols This is a SAFETY ALERT SYMBOL. When you see this symbol on the product, or in the manual, NOTES look for one of the following signal words and be alert to the The MOUVEX peristaltic pumps MUST be installed on systems potential for personal injury, death or major property damage. specially designed by qualified staff. Installation MUST comply with local standards, national rules and safety regulations. DANGER This manual is designed for installation and start-up of the Warns of hazards that WILL cause serious personal injury, peristaltic pumps. It MUST be supplied with the pump. death or major property damage. Maintenance of the peristaltic pumps must be carried out ONLY by qualified personnel. This operation must comply with local WARNING and national regulations as well as safety standards. Warns of hazards that CAN cause serious personal injury, Read the whole manual and all the instructions and precautions, BEFORE using any MOUVEX pumps. death or major property damage. Do not remove any warning and use stickers from the pumps. CAUTION Warns of hazards that CAN cause personal injury or property damage. NOTICE NOTES Indicates special instructions which are very important and The numbers after part names correspond to reference numbers must be followed. in the spare parts lists. Photos and drawings used in this IOM are not contractual. NT 1101-W00 06 17 HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 e 2/25  Lisa 4- Abaqeu HDX80 tootejuhend 1. OVERALL DIMENSIONS HD50 - HD65 760 772 lb. 345 350 kg Weight HD50 HD65 Max. NT 1101-W00 06 17 HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 e 3/25  Lisa 4- Abaqeu HDX80 tootejuhend 1. OVERALL DIMENSIONS (continued) HDX65 - HDX80 1268 1279 lb. 575 580 kg HDX65 HDX80 Weight Max. NT 1101-W00 06 17 HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 e 4/25    %ULGH31>@ %ULGH31>@        %ULGH31>@ %ULGH31>@    )ODQJH +'; )ODQJH +'; $                           NT 1101-W00 06 17 HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 e  5       3ULVHGHWHUUH‘>@  6DIHW\JURXQG 5/25    >@ >@ >@ >@ >@ >@ >@ >@    [   [   [   [        7URXVKROHV‘> 6 >@ >@ >@ >@       +';%ULGHV31 +';%ULGHV31  +';%ULGHV31 +';%ULGHV31 +';31IODQJHV +';31IODQJHV  +';31IODQJHV +';31IODQJHV 'e7$,/$ 1. OVERALL DIMENSIONS (continued) Max. 3 kg lb. Weight  HDX65 610 1345 HDX65 - HDX80    HDX80 615 1356 with vacuum kit Lisa 4- Abaqeu HDX80 tootejuhend  Lisa 4- Abaqeu HDX80 tootejuhend 1. OVERALL DIMENSIONS (continued) HD80 1433 lb. 650 kg Weight HD80 Max. NT 1101-W00 06 17 HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 e 6/25                %ULGH31 IODQJH   %ULGH31 IODQJH   >@  $                       3ULVHGHWHUUH‘>@ NT 1101-W00 06 17 HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 e 5     VDIHW\JURXQG      WURXVKROHV  WURXVKROHV  7/25           WURXVKROHV   6       %ULGH31 %ULGH31   3 'e7$,/$ 'e7$,/$   31IODQJHV 31IODQJHV '(7$,/$ '(7$,/$ 1. OVERALL DIMENSIONS (continued)  Max. kg lb.     Weight HD80    HD80 680 1499 with vacuum kit Lisa 4- Abaqeu HDX80 tootejuhend       %ULGH31  %ULGH31           )ODQJH31 )ODQJH31 $                       NT 1101-W00 06 17 HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 e  3ULVHGHWHUUH‘>@        VDIHW\JURXQG   WURXVKROHV  WURXVKROHV 8/25            WURXVKROHV        3     %ULGH31 %ULGH31 'e7$,/$ 'e7$,/$ )ODQJH31 )ODQJH31 '(7$,/$ '(7$,/$ 1. OVERALL DIMENSIONS (continued)     Max. kg lb. Weight     HD100 870 1918 HD100 Lisa 4- Abaqeu HDX80 tootejuhend       %ULGH31  %ULGH31           )ODQJH31 )ODQJH31 $                        3ULVHGHWHUUH‘>@ NT 1101-W00 06 17 HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 e    VDIHW\JURXQG       WURXVKROHV  WURXVKROHV  9/25              WURXVKROHV  6     3    %ULGH31  %ULGH31 'e7$,/$ 'e7$,/$ )ODQJH31 )ODQJH31 1. OVERALL DIMENSIONS (continued) '(7$,/$ '(7$,/$  Max.    kg lb. Weight HD100  HD100 875 1929    with vacuum kit Lisa 4- Abaqeu HDX80 tootejuhend  Lisa 4- Abaqeu HDX80 tootejuhend 2. INSTALLATION 2.1 Operating principle 2.4 Piping installation The pump operates by alternating contraction and WARNING relaxation of a specially designed elastomeric hose. Two shoes attached 180° apart to a central rotor compress the hose against the pump body in a fluid tight manner. FAILURE TO RELIEVE THE SYSTEM PRESSURE PRIOR TO PERFORMING Rotation of the rotor causes a flow by displacing the pro- ANY WORK ON THE PUMP OR THE duct into the hose. The pump body is filled with a special INSTALLATION CAN CAUSE PERSONAL INJURY OR PROPERTY DAMAGE. lubricant allowing shoes to slide easily over the hose, Hazardous pressure which avoids overheating. can cause personal injury or property damage. Not recommended To be avoided if possible 2.2 Hose compression Preferable Performance and durability of the hose are guaranteed by inserting an adequate number of shims under the two shoes (see § PUMP PRESSURE SETTING). Make suction line as short and straight as possible. 2.3 Pumped liquid Under normal operation, the pumped liquid is only in contact with the hose and the inserts. Chemical compatibility between pumped liquid and these two parts must therefore be carefully checked. Five different quality elastomeric hoses are available : • NR (natural rubber) • NBR (perbunan or buna) • NBR FDA (food perbunan or buna) • EPDM • Hypalon Inserts are available in AISI 316 stainless steel, in poly- propylene (PPH) and in polyfluoride vinylidene (PVDF). This pumping technology is specially adapted to handle Avoid multiplying pipe bends. abrasive and solid loaded liquids. During the compression stage, abrasive particles may penetrate the hose wall without damaging it. Immediately after, these particles are released into the liquid (the size of particles does not however have to exceed 15 % of the internal diameter of the hose). You can contact our Technical Services at any time to ask for the information you require. NT 1101-W00 06 17 HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 e 10/25  Lisa 4- Abaqeu HDX80 tootejuhend 2. INSTALLATION (continued) Use of a dead-end pulsation dampener To obtain a maximum efficiency of the dampener, it should be placed as close as possible to pump port, and with inlet port facing full flow rather than being on a T junction. 2.5 Rotation direction WARNING FAILURE TO RELIEVE THE SYSTEM PRESSURE PRIOR TO PERFORMING ANY WORK ON THE PUMP OR THE INSTALLATION CAN CAUSE PERSONAL INJURY OR PROPERTY DAMAGE. Hazardous pressure can cause personal injury or property damage. The Abaque pump is reversible; this allows it to always circulate the liquid in the desired direction by choosing the corresponding direction of rotation. The intake and discharge sides are determined as follows : When an observer is placed on pump cover side (opposite to the shaft output), if rotation takes place clockwise, the intake is on the bottom, on the contrary if the rotation is anticlockwise, the intake is on the top. Use of an in-line pulsation dampener To obtain a maximum efficiency of the dampener, it should be placed as close as possible to pump port. Change pumping set or pump ports position rather than multiplying pipe bends. 2.6 Highly solid loaded liquids In the case where the pumped fluid contains particles, use the upper flange as the inlet flange. This facilitates discharge of the sediments formed by the build-up of the particles contained in the fluid, so this reduces friction between the hose and the shoes. Therefore, the pump may be re-started more easily. NT 1101-W00 06 17 HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 e 11/25  Lisa 4- Abaqeu HDX80 tootejuhend 2. INSTALLATION (continued) 2.7 Operation with vacuum on suction 2.10 Anchoring the pump Because of the operating principle of the pump, using it The correct seating of the pump is vital for its efficient with suction pressure lower than the atmospheric pres- operation and its longevity. sure will cause a resulting loss of flow more or less in The surface must be resistant enough to absorb the line with the conditions of the application (hose material, stresses due to the pump unit without deformation. rotation speed, temperature, etc.). In the case where the unit is fastened by anchor lugs or In order for the pump to generate the normally required bolts, it must be carefully wedged to prevent any defor- flow, MOUVEX recommends using a vacuum draw kit mation of the chassis when tightening the bolts. inside the body of the pump. In all cases, when using a vacuum kit, suction pressure 2.11 Electric motors must not be lower than -0,9 barg (-13 psig). If a vacuum draw kit is not used on an ABAQUE pump WARNING operating with suction pressure lower than atmospheric pressure, MOUVEX no longer guarantees the perfor- mance of the pump. DISCONNECT THE ELECTRICITY SUPPLY BEFORE ANY MAINTENAN- 2.8 Lifting CE OPERATION. Dangerous voltage. Can cause injury and death. Check that the supply voltage matches the indications on the motor rating plate. Comply with the wiring diagram, make sure the wires are rated for the power and take care with the contacts which must be thoroughly tightened. The motors must be protected by appropriate circuit breakers and fuses. Connect the regulatory ground connections. Check the direction of rotation : PRECAUTION WARNING USE SUITABLE LIFTING DEVICES FOR HANDLING. USE THE LIFTING RINGS PROVIDED. OPERATION WITHOUT THE SHAFT PROTECTOR CAN CAUSE SERIOUS Maximum pump weight : see § OVERALL DIMENSIONS. PERSONAL INJURY, MAJOR PROPER- TY DAMAGE OR DEATH. 2.9 Pump location Do not operate without guard Provide sufficient clearance around the pump for main- in place. tenance operations. Particularly, make sure that there is sufficient clearance This fundamental checking of the pump must be done for replacing the hose; the distance between the pump without any product, with the inlet and outlet circuit open flanges and the closest obstacle must allow the hose to to the air, for example, to avoid any risk of an unexpec- be removed, as shown below : ted pressure rise. Start the pump empty to check the cor- rect operation of the connections and check that the direction of rotation corresponds to installation's inlet and outlet direction. Follow the instructions below if necessary to change the direction of rotation : • Three phase motor : switch any two wires of the cur- Distance A : rent supply. HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 • Two phase motor : switch the two wires of the same mm 1400 1400 1600 1600 2000 2800 phase. inch 55 55 62,992 62,992 78,74 110,236 • Single phase motor : comply with the instructions of the manual supplied with the motor. NT 1101-W00 06 17 HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 e 12/25  Lisa 4- Abaqeu HDX80 tootejuhend 3. OPERATION 3.1 Pump storage 3.5 Starting the pump If the pump remains unused for more than 3 months, WARNING remove the hose or the shoes. If you do not wish to remove the hose or the shoes, operate the pump for 5 minutes once a week. FAILURE TO RELIEVE THE SYSTEM PRESSURE PRIOR TO PERFORMING ANY WORK ON THE PUMP OR THE INSTALLATION CAN CAUSE PERSONAL INJURY OR PROPERTY DAMAGE. Hazardous pressure can cause personal injury or property damage. WARNING NOTE : OPERATION WITHOUT THE SHAFT Check that the rotor is always in such a position that one PROTECTOR CAN CAUSE SERIOUS of the shoes can be seen through the window. PERSONAL INJURY, MAJOR PROPER- TY DAMAGE OR DEATH. For storage at temperatures below 0 °C (32 °F), specific Do not operate precautions must be taken. See § LUBRICANT REPLACEMENT. without guard in place. 3.2 Hose storage Hose shelf life is limited to two years from the date of Before starting up the pump, always ensure that : purchase. • Pump lubricant level is correct. The hoses must be stored in a cool place protected from • The breathers on the rear of the pump and on the gear- light. Exposure to ultraviolet rays accelerates deterioration box are free from any obstruction. of the material, thus reducing shelf life. • The gearbox has been filled with oil and that the oil level is correct. 3.3 Hot liquids pumping • All valves open on both suction and discharge lines. • No other item is obstructing suction and discharge lines. CAUTION For use at temperatures below 0 °C (32 °F), specific pre- cautions must be taken. See § LUBRICANT REPLACEMENT. THE SURFACES OF THE PUMP CAN BE AT A TEMPERATURE LIABLE TO 3.6 Stopping the pump CAUSE INJURY OR SEVERE DAMAGE. When stopping the pump, we recommend waiting for the Excessive temperature- pump to stop completely before closing any valve on can cause injury both suction and discharge lines. or severe damage. 3.7 Hose burst When pumping products at high temperatures, take care when starting the pump for the first time, tighten the bolts WARNING to compensate for expansion effects. • THE CASING MAY BE FILLED WITH THE PUMPED FLUID. 3.4 Pump stopped with liquid inside • IF THE PUMP IS LOADED AT INTA- In the case where the pumping circuit is situated between KE OR DISCHARGE, ALL THE isolating valves and/or has a check valve, you must bear FLUID MAY BE EVACUATED Hazardous pressure THROUGH A HOLE IN THE HOSE in mind the variations in temperature that can occur, lea- can cause IN THE PUMP BODY. ding in particular to the expansion of the product in the personal injury circuit. In this case, provide a means of releasing the or property damage. expansion volume. The use of a relief valve can suffice for this function. The opening pressure of this valve must When the hose breaks, there is a risk that the lubricant be compatible with the pressure allowed by the parts may be contaminated by the pumped liquid. composing the circuit. With products including particles that settle at shutdown, it is necessary to ensure that the 3.8 Scrapping consistency of the deposited products will not affect the start-up of the pump. The pump must be scrapped in compliance with applica- ble regulations. During this operation, particular care must be paid to the drainage stages of the pump (pumped product). NT 1101-W00 06 17 HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 e 13/25  Lisa 4- Abaqeu HDX80 tootejuhend 4. MAINTENANCE WARNING WARNING IF PUMPING HAZARDOUS OR TOXIC DISCONNECT THE ELECTRICITY FLUIDS, THE SYSTEM MUST BE FLUS- SUPPLY BEFORE ANY MAINTENAN- HED PRIOR TO PERFORMING ANY CE OPERATION. SERVICE OPERATION. Dangerous voltage. Hazardous or toxic Can cause fluids can cause injury and death. serious injury. WARNING WARNING HYDRAULIC PRESSURE MUST BE FULLY HANDLING THE PUMP WITHOUT THE RELEASED BEFORE MAINTENANCE COVER IN PLACE MAY CAUSE BODILY OPERATIONS IN ORDER TO PREVENT HARM, SERIOUS INJURY OR EVEN PERSONAL INJURY OR PROPERTY DEATH. DAMAGE. Do not operate Hazardous pressure can cause without guard personal injury in place. or property damage. Before proceeding to any maintenance operation, carefully Shoes replacement : check that : • Lubricant can • Pump has been drained from pumped liquid. • 2 shoes 5 • There is no inside residual pressure left. • 2 to 6 removable shims 4 • Isolation valves are closed. • 1 window seal 46 • Power supply is switched off and disconnected. Pump pressure setting : • Lubricant can Suggested parts to order for each operation • 2 to 6 removable shims 4 Table below lists the minimum part list to have before • 1 window seal 46 each maintenance operation. Depending on their condi- tions, some other parts may also need replacement. Tightening torques Lubricant replacement: Torque (Nm) • Lubricant can Part Designation No HD50 HDX65 Hose replacement : HD80 HD100 HD65 HDX80 • Lubricant can 19 Rotor hub 41 - - - • 1 hose 16 • 2 gaskets 1105 28 Shoe screw 244 244 244 355 Rotor assembly removal : 33 Cover screw 50 97 126 464 • Lubricant can • 1 hose 16 37 Window screw 3 6 6 6 • 2 gaskets 1105 • 1 cover gasket 10 Support / pump body 39 126 126 244 613 screw Shaft seals replacement : Pump body / gear reducer • Lubricant can 42 stud nut 69 - - - • 1 hose 16 • 2 gaskets 1105 48 Bracket screw 50 50 126 244 • 1 cover gasket 10 • 1 seal holder 1107 134 Lock washer screw - 40 70 70 • 1 gasket 127 1106 Pressing gland screw 51 +8 51 +8 100 +15 195 +30 • screws 1111 & washers 126 : HD50 - HD65 ............................................. 3 Pump body / gear reducer 1109 - 80 127 127 HDX65 - HDX80 - HD80 - HD100 ............. 6 screw • 2 shaft seals 26 Shaft seal holder / pump • 1 friction ring 27 1111 19 15 15 15 body screw NT 1101-W00 06 17 HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 e 14/25  Lisa 4- Abaqeu HDX80 tootejuhend 4. MAINTENANCE (continued) 4.1 Lubricant replacement 4.2 Hose replacement The hose is lubricated with a special mixture. ABAQUE Hose removal lubricant is recommended to lengthen the service life of Drain lubricant (see § LUBRICANT REPLACEMENT). the hose. Disconnect suction and discharge ports. It is recommended to change the lubricant : Disconnect power supply. • when replacing the hose. Make sure there is enough space beside pump to let hose • after 1500 hours of operation coming out. See § PUMP LOCATION. The minimum working or storage temperature for the Unscrew and remove pressing gland screws 1106 and their pump lubricant is 0°C (32°F). washers 1108. For use / storage at lower ambient temperatures, it is necessary to add ethylene glycol to the ABAQUE lubri- cant. To maintain optimum lubrication, the volume of ethylene glycol should remain between 4% and 6% of the total volume of lubricant, and the total quantity of  lubricant present in the pump must be in compliance  with the value specified above. In any case, the ambient temperature should never be lower than -20°C (-4°F). DO NOT USE ANY VEGETAL, MINERAL OR SYNTHETIC OIL AS IT WOULD RAPIDLY DESTROY THE HOSE. Loosen and remove hose clamp 9. Draining Put a drain tray below plug 23.  Unscrew plug 23 and wait for complete lubricant draining. Clean and degrease plug 23. Wrap it with PTFE tape. Screw plug 23 in the pump body. Remove insert 12 and flange 47.  Lubricant filling Remove breather 11.     Remove the four screws 48 and washers 49. Remove the two brackets 18.  Fill the pump with corresponding volume of lubricant : HD50 - HD65.......... 10 l. (2,64 gal.) HDX65 - HDX80 .... 20 l. (5,28 gal.)    HD80 ...................... 40 l. (10,56 gal.) HD100 .................... 60 l. (15,84 gal.). Put back breather 11. NT 1101-W00 06 17 HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 e 15/25  Lisa 4- Abaqeu HDX80 tootejuhend 4. MAINTENANCE (continued) Remove pressing gland 1104 and gasket 1105. Hose refitting WARNING NEVER INSERT THE HOSE OR RUN THE PUMP WITHOUT ITS COVER AND ITS WINDOW IN PLACE. Do not operate without guard in place.   Clean the hose 16 to eliminate any particles that may have Put a drain tray under bottom port and repeat the same adhered to it (gravel, etc.). operations on bottom port. Generously coat the hose with lubricant. WARNING Connect power supply. Insert one end of the hose 16 in the suction port. THE HOSE CAN COME OUT OF PUMP If pump rotates clockwise, suction is on the bottom port : VIOLENTLY. BE SURE NO ONE IS IN FRONT OF PUMP PORTS. Hazardous machinery can cause severe personal injury or property damage. Connect power supply. Rotate the pump intermittently until the hose 16 is com- pletely outside pump body.   If pump rotates anti-clockwise, suction is on the top port :  WARNING  DISCONNECT THE ELECTRICITY  SUPPLY BEFORE ANY MAINTENAN- CE OPERATION. Dangerous voltage. Can cause injury and death. Disconnect power supply. NT 1101-W00 06 17 HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 e 16/25  Lisa 4- Abaqeu HDX80 tootejuhend 4. MAINTENANCE (continued) Rotate the pump intermittently until the hose 16 is comple- 3. Place flange 47 and put insert 12 after coating its out- tely inserted in the body and show equal lengths outside side with pump lubricant. the body on both ports : WARNING 4. Fit and tighten hose clamp 9. DISCONNECT THE ELECTRICITY SUPPLY BEFORE ANY MAINTENAN- CE OPERATION. Dangerous voltage. Can cause injury and death. Disconnect power supply. On one port : 1. Place gasket 1105 and pressing gland 1104. 5. Fit screws 1106 with their washers and tighten them. Tightening torque : HD50 - HD65.......... 51 + 8 Nm HDX65 - HDX80 .... 51 + 8 Nm HD80 ...................... 100 + 15 Nm HD100 .................... 195 + 30 Nm   2. Place the two brackets 18. Screw and tighten the four screws 48 with their washers 49. Tightening torque : HD50 - HD65 ......... 50 Nm HDX65 - HDX80 ... 50 Nm HD80...................... 126 Nm HD100.................... 244 Nm Repeat operations 1 to 5 on the other port. Fill the pump with lubricant (see § LUBRICANT REPLACEMENT). Connect power supply. Rotate pump and check that there is no visible axial movement of the hose or lubricant leakage.    NT 1101-W00 06 17 HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 e 17/25  Lisa 4- Abaqeu HDX80 tootejuhend 4. MAINTENANCE (continued) 4.3 Rotor assembly removal HD50 HD65 : Disassembly and reassembly of the rotor 3 are required On rotor hub 19, loosen all screws without removing them. when : Put 5 screws in the extraction threading to loosen the hub. • replacing the shaft seals 26. • performing a complete overhaul. • disassembling or replacing the gear reducer. Rotor assembly removal Drain lubricant (see § LUBRICANT REPLACEMENT) and remove hose (see § HOSE REPLACEMENT). Loosen screws 33 and 33A (HDX65 HDX80) with their washers 34.   HDX65 HDX80 HD80 HD100 : Loosen screw 134 and remove lock washer 135. WARNING   BE CAREFUL WITH THE WEIGHT OF THE COVER WHEN ALL SCREWS ARE REMOVED. The weight ot the parts can be dangerous and may provoke bodily injuries Pull out the rotor 3. or material damages. Remove cover 2 with its gasket 10.   WARNING On the rotor 3, loosen screws 28 and remove them with washers 29. Remove shoes 5 and shims 4. Note shims type and quantity to restore identical shimming when reassembling the pump. BE CAREFUL WITH THE WEIGHT OF THE ROTOR. The weight ot the parts can be dangerous and may provoke bodily injuries or material damages. NT 1101-W00 06 17 HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 e 18/25  Lisa 4- Abaqeu HDX80 tootejuhend 4. MAINTENANCE (continued) Rotor assembly refitting On rotor 3, place shoes 5 and shims 4. Make sure shims type and quantity are identical to combination found when HD50 HD65 : taking pump apart. Screw and tighten screws 28 with their Place hub 19 and rotor 3 on gear reducer shaft. washers 29. Screw and tighten screws 28 with their washers 29, carefully checking shoes 5 alignment with rotor 3. HDX65 HDX80 HD80 HD100 : Tightening torque 244 Nm (HD100 : 355 Nm) Place rotor 3 on gear reducer shaft. Rotate rotor and shoes assembly slowly and carefully check that no part comes in friction against pump body. Putting a bar on pump body, also check that rotor and    shoes assembly does not come in contact with it. Position rotor 3 to have distance B between rotor outer edge and casing 1 back wall. Put cover gasket 10 in pump body, starting at the top. Make sure that the two ends of gasket are firmly in contact. Distance B : HD50 - HD65.......... 102 mm +2 mm (4,016 in. +0,079 in.) HDX65 - HDX80 .... 134 mm +2 mm (5,276 in. +0,079 in.) HD80 ...................... 145 mm +2 mm (5,709 in. +0,079 in.) HD100 .................... 170 mm +2 mm (6,693 in. +0,079 in.) Place lock washer 135 (HDX65 HDX80 HD80 HD100). Progressively tighten screws on hub 19 (HD50 HD65), screw 134 (HDX65 HDX80 HD80 HD100), keeping distance B constant. Tightening torque : HD50 - HD65 ............... 41 Nm HDX65 - HDX80 ......... 40 Nm HD80 - HD100 ............. 70 Nm NT 1101-W00 06 17 HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 e 19/25  Lisa 4- Abaqeu HDX80 tootejuhend 4. MAINTENANCE (continued) Incorrect mounting : risk of leak and body vacuuming 4.4 Shaft seals replacement impossible. Drain lubricant (see § LUBRICANT REPLACEMENT), remove hose (see § HOSE REPLACEMENT) and remove rotor (see § ROTOR ASSEMBLY REMOVAL). Loosen and remove seal holder screws 1111 and their copper washers 126. Remove seal holder 1107 and its gasket 127. Extract shaft seals 26 from seal holder. HD50 HD65 : Correct mounting : WARNING HDX65 HDX80 HD80 HD100 : BE CAREFUL WITH THE WEIGHT OF THE COVER WHEN ALL SCREWS ARE REMOVED. The weight ot the parts can be dangerous and may provoke bodily injuries or material damages. Place cover 2 bottom on body bottom support leg and push up cover 2 top in position.       If friction ring on gear reducer needs replacement : WARNING BE CAREFUL WITH THE WEIGHT OF THE PUMP. The weight ot the parts can Screw and tighten screws 33 and their washers 34, star- be dangerous and may ting by top ones to secure cover assembly. provoke bodily injuries or material damages. Tightening torque : HD50 - HD65 ............... 50 Nm HDX65 - HDX80 ......... 97 Nm HD80 ............................ 126 Nm Using appropriate lifting device, put pump with reducer HD100............................ 464 Nm and motor in vertical, up position.   Loosen and remove screws 1109 and their washers 1110. Fit hose in (see § HOSE REPLACEMENT) and fill the pump with lubricant (see § LUBRICANT REPLACEMENT). NT 1101-W00 06 17 HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 e 20/25  Lisa 4- Abaqeu HDX80 tootejuhend 4. MAINTENANCE (continued) WARNING Put new friction ring on shaft, pushing it against shaft shoulder. BE CAREFUL WITH THE WEIGHT OF MOTOR AND REDUCER ASSEMBLY. The weight ot the parts can be dangerous and may provoke bodily injuries or material damages. Using appropriate lifting device, lift motor and reducer assembly. Let friction ring cool down before carrying on reassembly. HD80 HD100 : Sealant : Fill the groove section under ring 27 with TEROSON MS 935 sealant. Orientate the groove upward and let sealant polymerize during 1 day. WARNING BE CAREFUL WITH THE WEIGHT OF MOTOR AND REDUCER ASSEMBLY. The weight ot the parts can be dangerous and may provoke bodily injuries or material damages. Using a mallet and a chisel, break and remove friction ring 27. Using appropriate lifting device, put back motor + reducer assembly, checking correct motor connection box position. Heat new friction ring at 110 +10°C / 230 +50°F. CAUTION BE CAREFUL WITH THE VERY HIGH TEMPERATURE OF FRICTION RING. USE APPROPRIATE HANDLING DEVICES. Excessive temperature- Put back studs 41 with their nuts 42 (HD50 - HD65) or can cause injury screws 1109 with their washers 1110 (HDX65 - HDX80 - or severe damage. HD80) and tighten them. Tightening torque : HD50 - HD65 ............... 69 Nm HDX65 - HDX80 ......... 80 Nm Put high temperature sealant Loctite* 648® or equivalent HD80 - HD100.............. 127 Nm on reducer shaft from shaft shoulder and on a length corresponding to friction ring width. * Loctite® is a registered trademark. NT 1101-W00 06 17 HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 e 21/25  Lisa 4- Abaqeu HDX80 tootejuhend 4. MAINTENANCE (continued) WARNING 4.5 Shoes replacement This operation can also be performed during rotor removal (see § ROTOR REMOVAL). BE CAREFUL WITH THE WEIGHT Removing shoes OF THE PUMP. Drain lubricant (see § LUBRICANT REPLACEMENT). The weight ot the parts can be dangerous and may Rotate pump until a shoe is facing the windows. provoke bodily injuries or material damages. Loosen and remove screws 37 and their washer 38. Using appropriate lifting device, put back pump in normal position. Remove window 15 and its seal 46. Assemble shaft seals 26 in seal holder 1107. Make sure the shaft seals are in the right direction.   HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 Holding the shoe 5 with a flat clip, loosen and remove Place in pump body, gasket 127 and seal holder 1107. screw 28 and its washer 29. Put copper washers 126 on screws 1111. Screw and tighten screws 1111. Tightening torque : HD50 - HD65 ......................................... 19 Nm HDX65 - HDX80 - HD80 - HD100 ......... 15 Nm Pull the shoe 5 and its shim(s) 4, first in the radial direc- tion to let pin come out of the rotor then out of the pump. Note shims type and quantity to restore identical shimming when refitting the shoe.       Refit rotor in the pump (see § ROTOR REMOVAL), refit hose (see § HOSE REPLACEMENT) and fill the pump with lubricant (see § LUBRICANT REPLACEMENT). NT 1101-W00 06 17 HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 e 22/25  Lisa 4- Abaqeu HDX80 tootejuhend 4. MAINTENANCE (continued) 4.6 Pump pressure setting Suitable shimming of the shoes lengthens the service life of the hose. SERVICE PRESSURE SPECIFIED AT ORDER If the service pressure has been specified at order, the pump is shimmed in the factory to allow pump running at spe- cified service pressure. No additional shimming is needed. SERVICE PRESSURE NOT SPECIFIED AT ORDER OR Repeat the same operations on the other shoe. MODIFICATION OF THE OPERATING PRESSURE OR THE Shoes refitting TEMPERATURE OF THE PUMPED PRODUCT Place shoes 5 and shims 4. Make sure shims type and If the service pressure has not been specified at order, quantity are identical to combination found when removing the pump is pre-configured by the manufacturer for a shoes. Screw and tighten screws 28 with their washers 29. service pressure up to 5 bar (72,5 psi). Tightening torque 244 Nm (HD100 : 355 Nm) For higher pressure value, one or more removable shims must be placed under the shoes. Similarly, for using the equipment at a lower service pressure, one or more remo- vable shims should be removed from below the shoes. The number of removable shims to be added to the pre- shimming shims is specified in the table below. REMINDER Before modifying the shimming of the pump, check that the equipment (motor and pump) is compatible with the new operating conditions. Check window seal 46 and replace it if necessary. Place window 15 and its seal 46. Number of removable shims : Temperature Service pressure of the pumped product bar (psi) < 60°C > 60°C (140°F) (140°F) rP < 5 (72,5) 0 0 5 (72,5) <rP < 7,5 (108,75) 1 0 7,5 (108,75) < rP < 10 (145) 2 1 Screw and tighten screws 37 and their washers 38. Tightening torque: 10 (145) < rP < 15 (217,5) 3 2 HD50 - HD65 ......................................... 3 Nm HDX65 - HDX80 - HD80 - HD100 ......... 6 Nm Repeat the same operations on the other shoe. Fill the pump with lubricant (see § LUBRICANT REPLACEMENT). NT 1101-W00 06 17 HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 e 23/25  Lisa 4- Abaqeu HDX80 tootejuhend 5. TROUBLESHOOTING PROBLEM POSSIBLE CAUSE SOLUTION THE PUMP DOES Check the connections : NOT START • There must be 3 phases. Electric power supply failure. • The connections are suitable for the voltage (delta-star). • If possible, check the parameters for the different motor frequencies (starting torque, power input…). When the pump has not been used for a long Operate the pump intermittently to try to free the period of time, one shoe can have been kept rotor but do not be too insistent to prevent the outside the lubricant. reduction gear from being damaged. As it has not been lubricated, it causes a lot of If the rotor remains stuck, contact your local dealer resistance on start up. for instructions. Reverse the pump rotation direction or disassemble Sediments or other substances have built up the hose. inside the hose and are blocking the pump. If the rotor remains stuck, contact your local dealer for instructions. ABNORMALLY The inlet or discharge valve is partially closed. Open the inlet or discharge valve. LOW FLOW Air is entering the inlet piping. Check the inlet line. The pumped liquid is too viscous. Check the inlet line. Significant pressure drop at inlet. The pump hose is damaged. Replace the hose. ABNORMALLY The lubricant is not suitable. Empty the pump body and replace the lubricant with HIGH one that is recommended by MOUVEX. TEMPERATURE The lubricant is dirty or too old. Empty the pump body and replace the lubricant with a new MOUVEX lubricant. Temperature of the pumped fluid is too high. Check the maximum fluid temperature allowed for the hose material. Pump speed too high. Reduce speed. ABNORMALLY Lubricant is not suitable. Empty the pump body and replace the lubricant with SHORT HOSE LIFE one that is recommended by MOUVEX. SPAN Chemical incompatibility between the hose Check the compatibility of the hose with the fluid and and the pumped fluid. replace the hose with another one made of suitable material. Temperature of pumped fluid too high. Check the maximum temperature permitted for the hose. Check the maximum pressure allowed for the pump. The discharge pressure is too high. Reduce pressure drop at discharge. Pump speed is too high. Reduce speed. THE HOSE IS The pumped fluid contains impurities or Reverse the pump rotation direction and use the PULLED INTO THE sediments. upper port for inlet. PUMP BODY AT INLET Pressing gland is not sufficiently tightened. Retighten the pressing gland. NT 1101-W00 06 17 HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 e 24/25  DECLARATION UE DE CONFORMITE EU CERTIFICATE OF CONFORMITY – EU KONFORMITÄTSERKLÄRUNG MOUVEX sas, ZI La Plaine des Isles – 2 Rue des Caillottes – 89000 Auxerre France, déclare que l’équipement suivant / declares the following equipment / erklärt, dass folgende Ausrüstung: Modèle : N° de série : (A) Répondant aux spécifications indiquées dans l’ARC N° : (B) Designation / Bezeichnung Serial N° / Serien Nr According to the specifications recorded in the acknowledgment of order N°: Entsprechend den Spezifikationen aus AB-Nr : Pour la Sté MOUVEX sas, fait à Auxerre le : Configuration : Pompe / Compresseur arbre nu Groupe de pompage / de compression For Mouvex sas company – Date : Konfiguration (Pump / Compressor « bare-shaft ») (Pumping Unit / Compressor Unit) Fur die Fa Mouvex sas - Datum : (Pumpe / Kompressor, freies Wellenende (Pumpen- / Kompressoraggregat) Type / Geräteart : Pompe à mvt excentré (Eccentric Disc Pump / Ringkolbenpumpe) Pompe à lobes (Lobes Pump / Drehkolbenpumpe) Pompe péristaltique (Peristaltic Pump / Schlauchpumpe) Pompe à palettes (Vanes Pump / Flügelzellenpumpe) Pompe centrifuge (Centrifugal Pump / Kreiselpumpe) Autre pompe (Other Pump / Andere Pumpe) Compresseur à Vis (Screws compressor / Schraubenverdichter) Responsable Qualité Clients Compresseur à palettes (Vanes compressor / Flügelzellenverdichter) Customer Quality Manager / Qualitätsbeauftragter Refroidisseur Hydraulique (Hydraulic oil cooler / Hydraulikkühler) Is in conformity with the provisions of the following Directive: den Bestimmungen der nachstehenden Richtlinien entspricht: NT 1101-W00 06 17 HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 e Est conforme aux dispositions suivantes : Directive « MACHINES » 2006/42/CE et aux législations nationales la « MACHINES » Directive 2006/42/EEC as transposed by the national „Maschinen-Richtlinie“ 2006/42/EEC wie umgesetzt im nationalen Recht 25/25 transposant, portant sur les dispositifs de sécurité liés aux risques legislation, concerning safety equipments and arrangements relative to hinsichtlich der Ausrüstungssicherheit und Sicherheitsvorkehrungen bezogen mécaniques et électriques applicables aux machines tournantes. mechanical and electric risks applicable to rotative machines. auf mechanische und elektrische Risiken, die für rotierende Maschinen NF EN 809:2009 NF EN 1672-2:2009 NF EN ISO 13857:2008 NF EN 809:2009 NF EN 1672-2:2009 NF EN ISO 13857:2008 gelten. NF EN 12162:2009 NF EN 12162:2009 NF EN 809:2009 NF EN 1672-2:2009 NF EN ISO 13857:2008 Directive « ATEX » 2014/34/UE du 26 février 2014 et aux législations « ATEX » Directive 2014/34/EU (26 Feb. 2014) as transposed by the NF EN 12162:2009 nationales la transposant, portant sur les appareils destinés à être utilisés national legislation, concerning equipment intended to be used in explosive „ATEX“ Richtlinie 2014/34/EU (26. Feb. 2014) wie umgesetzt im en atmosphères explosibles. Conformité obtenue par application des atmospheres. Conformity obtained by application of the standards : nationalen Recht in Bezug auf Ausrüstungen für den Einsatz in normes : NF EN 1127-1:1997 NF EN 13463-1:2009 NF EN 13463-5:2009 explosionsgefährdeter Atmosphäre. Die Konformität hat Geltung durch NF EN 1127-1:1997 NF EN 13463-1:2009 NF EN 13463-5:2009 Anwendung folgender Normen: ATEX Certification delivered by INERIS*, Notified Body, and with the Certification ATEX délivrée par INERIS*, Organisme Certificateur, et portant following marking: (C) NF EN 1127-1:1997 NF EN 13463-1:2009 NF EN 13463-5:2009 le marquage suivant : (C) Die ATEX-Zertifizierung wurde von der benannten Stelle INERIS* erteilt, und mit folgender Kennzeichnung: (C) 6. CERTIFICATE OF CONFORMITY II __ G ____ II __ – T __ Temp Max produit pompé / Max Temp Flow / Max. T° Medium = _____ °C (X = voir notice / see IOM / siehe Handbuch) L’équipement désigné ci-dessus doit impérativement respecter les The equipment indicated above must imperatively comply with the ATEX Oben stehend bezeichnete Ausrüstung muss unbedingt den in unseren conditions d’utilisation ATEX décrites dans nos notices d’instruction. Il doit conditions of use described in our Instruction book. It must be used Betriebsanleitungen beschriebenen ATEX Anwendungs-bedingungen être employé conformément à l’utilisation qui en a été prévue de par sa according to the foreseen use by its design and its manufacturing, and entsprechen. Sie ist entsprechend dem durch Konstruktion und Fabrikation conception et sa fabrication, et conformément aux normes en vigueur. according to the current standards. vorgesehenen Verwendungszweck und entsprechend den geltenden Normen Nous, soussignés, déclarons que l’équipement concerné est conforme aux We, undersigned, declare that the concerned equipment is in conformity einzusetzen. Directives listées ci-dessus et aux normes applicables s’y rapportant. with the Directives listed above and in the applicable standards in force. Die Unterzeichner erklären, dass die bezeichnete Ausrüstung den oben aufgeführten Richtlinien und den diesbezüglich geltenden Normen entspricht. CTRL.D025 – rév.04 du 25/05/2016 – Déclaration de conformité CE-Atex * (INERIS – Parc Techno Atala – 60550 Verneuil-en-Halatte – France). Page 1/2 Lisa 4- Abaqeu HDX80 tootejuhend  Lisa 5- Abaqeu HDX80 kasutus- ja hooldusjuhendid 3. KASUTAMINE 3.1 Pumba kasutamine 3.5 Pumba käivitamine Kui pumpasid ei kasutata pikama aja kui 3 kuu jooksul HOIATUS tuleb eemaldada voolik ja klotsid. Kui ei soovita voolikut ja klotse eemaldada tuleb pumpa kasutada iga nädal vähemalt 5 minutit. VIGA SÜSTEEMI RÕHU VÄLJUMISEL ENNE TÖÖTAMIS TOIMINGUID VÕI ENNE PAIGALDUS TOIMINGUID VÕIB PÕHJUSTADA VIGASTUSI VÕI VARALIST KAHJU Ohtlik surve võib põhjustada kehavigastusi või varalist kahju HOIATUS MÄRKUS : KUNAGI ÄRA KÄIVITA PUMBA Kontrollige, et tööratas oleks asendis kus üks klots on MOOTORIT ENNE KUI PUMBAKATE väha läbi akna JA KLAAS ON PAIGALTATUD OMA KOHALE, REEGLI EIRAMIE VÕIB Kui pumba hoiustamis temperatuur on alla 0 °C (32 °F), Ära kasuta enne LÕPPEDA RASKETE kui kaitsvad KEHAVIGASTUSTE VÕI SURMAGA tuleb kasutusele võtta ettevaatusabinõud (vaata § detailid on Määrdeõli vahetus) paigaltatud 3.2 Voolikute hoiustamine Voolikute eluiga on piiritletud kahe aastaga alates Enne pumba käivitamist veendu alati, et : ostukuupäevast • pumba määrdeõli tase on õige. Voolikuid tuleb hoida jahedas ja valguse eest kaitstult. UV • pumba tagaküljel ja käigukastil olevad õhutusventiilid kiirtega kokkupuude lühendab voolikute eluiga on vabad takistustest. • käigukast on õliga täidetud ja õlitase on õige • Kõik klapid on avatud nii imi- kui ka 3.3 Kuuma vedeliku pumpamisel väljalasketorustikul. • Ükski teine element ei takista imemis- ja väljalasketorusid. HOIATUS Kasutamisel kui temperatuur on alla 0 °C (32 °F), tuleb kasutusele võtta ettevaatusabinõud (vaata § Määrdeõli vahetus) PUMBA PINNA TEMPERATUUR VÕIB OLLA KÕRGE, VÕIB PÕHJUSTADA 3.6 Pumba seiskamine VIGASTUSI JA TÕSISEID KAHJUSTUSI Pumba seiskamisel soovitame oodata, kuni pump Kõrge temperatuur täielikult seiskub, enne kui sulgete mis tahes ventiili nii võib põhjustada imi- kui ka väljalasketorustikul. vigastusi või tõsiseid kahjustusi. 3.7 Vooliku lõhkemisel Kõrgel temperatuuril olevate vedelike pumpamisel, pumpade esmakordsel käivitamisel paisumisefekti HOIATUS kompenseerimiseks pingutage poldid • PUMBA KORPUS VÕIB OLLA TÄIDETUD PUMBATAVA 3.4 Pump on seiskunud kui vedelik on pumbas VEDELIKUGA Juhul, kui pumpamiskontuur asub isolatsiooniventiilide • KUI PUMBA SISSE- VÕI vahel ja/või sellel on tagasilöögiklapp, tuleb meeles VÄLJAVOOL ON PINGE ALL, Ohtlik surve võib VÕIB KÕIK VEDELIK VOOLIKU pidada temperatuurikõikumisi, mis võivad tekkida, mis põhjustada AUGU KAUDU VOOLATA põhjustavad eelkõige toote paisumist ahelas. Sel juhul kehavigastusi või PUMBA KORPUSESSE andke vahend paisumismahu vabastamiseks. Selle varalist kahju funktsiooni jaoks võib piisata kaitseklapi kasutamisest. Selle klapi avanemisrõhk peab ühilduma vooluringi Vooliku purunemisel on oht, et pumbatav vedelik võib moodustavate osade lubatud rõhuga. Toodete puhul, määrdeainet saastada. mis sisaldavad seiskamisel settivaid osakesi, tuleb tagada, et ladestunud toodete konsistents ei mõjutaks 3.8 Utiliseerimine pumba käivitumist. Pump tuleb kasutusest kõrvaldada vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Erilist tähelepanu tuleb pöörata pumba tühejndamisele pumbatavast vedelikust. NT 1101-W00 06 17 HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 e 13/25  Lisa 5- Abaqeu HDX80 kasutus- ja hooldusjuhendid 4. HOOLDUS HOIATUS HOIATUS KUI PUMPATA SÖÖVITAVAID VÕI ELEKTRITOIDE ÜHENDADA LAHTI MÜRGISEID VEDELIKE, TULEB ENNE ENNE IGAT OPERATSIOONI HOOLDUSTÖÖDE TEOSTAMIST SÜSTEEMI LOPUTADA Ohtlik pinge võib Söövitavad ja põhjustada mürgised vedelikud vigastusi või surma võivad põhjustada tõsiseid vigastuso HOIATUS HOIATUS ENNE HOOLDUSTÖÖDE ALGUST KUNAGI ÄRA KÄIVITA PUMBA TULEB HÜDRAULILINERÕHK MOOTORIT ENNE KUI PUMBAKATE JA TÄIELIKULT MAANDADA, ET KLAAS ON PAIGALTATUD OMA VÄLTIDA KEHAVIGASTUSI VÕI KOHALE Ära kasuta enne VARALIST KAHJU Ohtlik surve võib kui kaitsvad põhjustada detailid on kehavigastusi või paigaltatud varalist kahju Enne hooldustööde teostamist kontrollida hoolikalt, et: Klotside vahetus : • Määrdeõli • .Pump oleks tühi igasugu vedelikest • 2 klotsi 5 • Pumbast on igasugune rõhk eemaldatud. • 2 kuni 6 tihendit 4 • Isolatsiooniventiilid on suletud • 1 akna tihend 46 • Toide on välja lülitatud ja lahti ühendatud. Soovituslik tellida enne vastavat operatsiooni Järgnevalt on toodud minimaalne osade loend, mis peaks olemas olema enne igat hooldustoimingut. Olenemata tigimustest võivad ka muud osad vajada välja vahetamist. Pingutusmomendid: Määrdeõli vahetus: Moment (Nm) • Ette antud kogus määrdeõli Detaili Nimetus Nr HD50 HDX65 Vooliku vahetus : HD65 HDX80 HD80 HD100 • Määrdeõli 19 Rootori rumm 41 - - - • 1 voolik 16 • 2 tihendid 1105 28 Klotsi polt 244 244 244 355 Tööratta eemaldamine : 33 Pumbakatte polt 50 97 126 464 • Määrdeõli • 1 voolik 16 37 Akna mutrid 3 6 6 6 • 2 tihendit 1105 • 1 pumbakatte tihend 10 39 Tugi/pumba korpuse 126 126 244 613 poldid Võlli tihendi vahetamine : Pumba korpuse/ reduktori • Määrdeõli 42 poldi mutter 69 - - - • 1 Voolik 16 • 2 Tihendit 1105 48 Klambri polt 50 50 126 244 • 1 Pumbakatte tihend 10 • 1 tihendi hoidja 1107 134 Lukustus seibi polt - 40 70 70 • 1 Tihend 127 1106 Survekruvi 51 +8 51 +8 100 +15 195 +30 • mutrid 1111 & seibid 126 : HD50 - HD65 ............................................. 3 Pumba korpuse/ retuktori 1109 - 80 127 127 HDX65 - HDX80 - HD80 - HD100 ............. 6 polt • 2 Võllitihendit 26 Võllitihendi hoiduk/ • 1 hõõrdrõngas 27 1111 pumba korpuse polt 19 15 15 15 NT 1101-W00 06 17 HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 e 14/25  Lisa 5- Abaqeu HDX80 kasutus- ja hooldusjuhendid 4. Hooldus (jätkub) 4.1 Määrdeõli vahetus 4.2 Vooliku vahetus Vooliku määrmiseks tuleb kasutada spetsiaalset Vooliku eemaldamine määret. Määrdena on soovitatav kasutada ABAQUE Tühjenda pump määrdeõlist (vaata § määrdeõli määret, mis pikendab pumba voolikute eluiga. vahetamine ). Ühenda lahti sisse- ja väljalaske avad. Määrdeõli on soovitatav vahetada : Alusta väljalaske avast. • kui vahetatakse voolikuid. Ühenda pump toiteallikast lahti. • iga 1500 töötunnitagant Keerake lahti ja eemaldage survekruvid 1106 ja nende Pumbamäärde minimum töötamis ja hoiustamis seibid 1108. temperatuur on 0°C (32°F). Kasutamisel/ hoiustamisel madalamal temperatuuril kui 0°C tuleb lisada määrdele etüleenglükooli. Optimaalse määrimise säilitamiseks peab etüleenglükooli kogus jääma vahemiku 4%-6% kogu määrdeõli mahust ning määrdeõli üldkogus peab  vastama etteantud väärtusele. Mitte mingil juhul ei tohi ümbritsev temperatuur langeda alla -20°C (-4°F).  ÄRGE KASUTAGE ÜHTEGI TEIST TAIME-, MINERAAL-, VÕI SÜNTTILIST ÕLI, SEE LÜHENDAB VOOLIKU ELUIGA Vabastage ning eemaldage vooliku klamber 9 TÜHJENDAMINE Aseta korgi 23 alla äravoolualus .  Keera kork 23 lahti ja oota kuni kõik määre on pumbast välja voolanud. Puhasta kork 23 määrdest. Tihenda korgi keere PTFE teibiga. Keera kork 23 pumba külge tagasi. Eemaldage sisend 12 and flants 47  Määrdeõli lisamine Eemalda kork 11.     Eemalda neli polti 48 koos seibidega 49, et eemaldada kaks klambrit 18  Täida pump vastava koguse määrdeõliga HD50 - HD65.......... 10 l. (2,64 gal.) HDX65 - HDX80 .... 20 l. (5,28 gal.)    HD80 ...................... 40 l. (10,56 gal.) HD100 .................... 60 l. (15,84 gal.). Pane kork 11 tagasi NT 1101-W00 06 17 HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 e 15/25  Lisa 5- Abaqeu HDX80 kasutus- ja hooldusjuhendid 4. HOOLDUS (jätkub) Eemalda flants1104 ja tihend 1105. Vooliku paigaldamine HOIATUS KUNAGI ÄRA KÄIVITA PUMBA MOOTORIT ENNE KUI PUMBAKATE JA KLAAS ON PAIGALTATUD OMA Ära kasuta enne KOHALE kui kaitsvad detailid on paigaltatud   Puhasta voolik 16 kõigist sinna kleepunud osakestest Asetage alus sissevoolu ava alla ja korrake sama (näitkes kruus). tegevust sissevoolu ava juures. Kata voolikupind määrdeõliga HOIATUS Ühenda pump toiteallikaga. Aseta vooliku üks ots pumba sissevooli avasse VOOLIK VÕIB VÄLJUDA PUMBAST Kui pump pöörleb päripäeva aseta voolik alumisse avasse HOOGA, OLE KINDEL ET KEEGI EI SEISAKS PUMBA SISSE- JA VÄLJAVOOLU AVADE EES. Ohtlikud masinad võivad põhjustada raskeid kehavigastusi või varalist kahju Ühenda pump toiteallikaga Käivita pump ning lase sellel pöörlda nii kaua kui kogu voolik 16 on pumbast väljas. 16 Kui pump pööleb vastupäeva aseta voolik ülemisse avasse  HOIATUS  ELEKTRITOIDE ÜHENDADA  LAHTI ENNE IGAT HOOLDUS OPERATSIOONI Ohtlik pinge võib põhjustada vigastusi või surma Eemalda toiteallikas. NT 1101-W00 06 17 HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 e 16/25  Lisa 5- Abaqeu HDX80 kasutus- ja hooldusjuhendid 4. HOOLDUS (jätkub) Lase pumbal pöörelda kuniks voolik 16 on korpuses 3. Paigalda flants 47 ja kata detaili 12 välispind enne ning, et vooliku otsad ulatuvad võrdselt välja siisevoolu sisestamist pumba määrdeõliga ja väljalaske avast : HOIATUS 4. Paigalda ja pinguta vooliku klamber 9. ELEKTRITOIDE ÜHENDADA LAHTI ENNE IGAT HOOLDUS OPERATSIOONI Ohtlik pinge võib põhjustada vigastusi või surma Eemalda toiteallikas Esimene ava : 1. Paigalda tihend 1105 ja falants 1104 5. Paigalda survekruvid 1106 koos seibidega ja pinguta Pingutusmoment : HD50 - HD65.......... 51 + 8 Nm HDX65 - HDX80 .... 51 + 8 Nm HD80 ...................... 100 + 15 Nm HD100 .................... 195 + 30 Nm   2. Paigalda klamber 18, Paigalda ja pinguta neli polti 48 koos seibidega 49 Pingutusmoment : HD50 - HD65 ......... 50 Nm HDX65 - HDX80 ... 50 Nm HD80...................... 126 Nm HD100.................... 244 Nm Korda tegevusi 1-5 ka teise ava juures Täida pump määrdeõiga (vaata § Määrdeõli vahetus). Ühenda pump toiteallikaga. Lase pumbal pöörelda ning kontrolli, et voolik ei pöörleks pumbas ning, et ei esineks määrde lekkeid    NT 1101-W00 06 17 HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 e 17/25  Lisa 5- Abaqeu HDX80 kasutus- ja hooldusjuhendid 4. HOOLDUS (jätkub) 4.3 Tööratta eemaldamine HDX65 HDX80 HD80 HD100 : Tööratta 3 lahtivõtmine ja kokkupanemine on vajalik kui: Eemalda polt 134 ja lukustus seib 135 • vahetada võllitihendeid 26. • kapitaal remondi teostamisel • Käigukasti redukturi vahetuseks Tööratta eemaldamine Lase määrdeõli välja (vaata § määrdeõli vahetamine) ja eemalda voolik (vaata § vooliku vahetus) Eemalda poldid 33 ja 33A koos seibidega 34   Tõsta tööratas 3 välja HOIATUS KRUVIDE EEMALDAMISEL JA PAIGALDAMISEL ARVESTA PUMBAKATTE KAALUGA Detailide kaall võib olla ohtlik ning võib põhjustada kehavigastusi või materiaalseid kahjustusi Eemalda pumba kate 2 koos selle tihendiga 10 2 10 HOIATUS Eemlada töörattalt 3 poldid 28 koos seibidega 29. Eemalda klotsid 5 ja seibid 4. Pumba uuesti kokkupanemisel pööra tähelepanu seibide 4 tüübile ja kogusele ARVESTA TÖÖRATTA KAALU Detailide kaall võib olla ohtlik ning võib põhjustada kehavigastusi või materiaalseid kahjustusi NT 1101-W00 06 17 HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 e 18/25  Lisa 5- Abaqeu HDX80 kasutus- ja hooldusjuhendid 4. HOOLDUS (jätkub) Tööratta paigaldamine Aseta töörattale klotsid 3 ja seibid 4. Veenduge seibide paigaldamisel, et vaheseibide kogus ja järjekord oleks HDX65 HDX80 HD80 HD100 : identne lahtivõtmisel olnud kombinatsiooniga. Kinnita Paigalda tööratas 3 käigukasti retuktorvõllile. kruvid 28 koos seibidega 29 Pingutage poldid 28 koos seibidega 29 kontrollides sama aegselt, et klotsid 5 joonduksid töörattaga 3. Pingutusmoment 244 Nm (HD100 : 355 Nm) Aseta tööratas 3 nii et vahema B vastaks antud parameetrile (B on kaugus tööratta välimisest küljest kuni korpuseni) Pöörake aeglaselt tööratast ning veenduge et klotsid ei hööruks vastu pumbakorpust. Aseta latt pumbakorpusele, kontrollimaks, et tööratas ega klotsid ei ulatusks pumbakorpusest välja Kaugus B : HD50 - HD65.......... 102 mm +2 mm (4,016 in. +0,079 in.) HDX65 - HDX80 .... 134 mm +2 mm (5,276 in. +0,079 in.) HD80 ...................... 145 mm +2 mm (5,709 in. +0,079 in.) HD100 .................... 170 mm +2 mm (6,693 in. +0,079 in.) Paigalda lukustusseib 135 (HDX65 HDX80 HD80 HD100). Aseta kaanetihend 10 pumbakorpusele, alusta ülaosast. Pinguta järk-järgult poldid 134 (HDX65 HDX80 HD80 HD100), Veendu, et tihendi otsad oleks kindlalt kontaktis. hoides kaugust B konstantsena. Pingutusmoment : HD50 - HD65 ............... 41 Nm HDX65 - HDX80 ......... 40 Nm HD80 - HD100 ............. 70 Nm NT 1101-W00 06 17 HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 e 19/25  Lisa 5- Abaqeu HDX80 kasutus- ja hooldusjuhendid 4. HOOLDUS (jätkub) Vale paigutus : Lekke oht 4.4 Võlli tihendite vahetus Tühjenda pump määrdest (vaata § määrdeõli vahetus), eemalda voolik (vaata § Vooliku vahetus) ja eemalda tööratas (see § Tööratta eemaldamine). Eemalda poldid 1111 ja nende seibid 126. Eemalda võlli tihendi hoidja 1107 ja selle tihendid 127. Eemalda võllitihend 26 tihendihoidikust HDX65 HDX80 HD80 HD100 : Õige paigutus : HOIATUS KRUVIDE EEMALDAMISEL JA PAIGALDAMISEL ARVESTA PUMBAKATTE KAALUGA Detailide kaall võib olla ohtlik ning võib põhjustada kehavigastusi või materiaalseid kahjustusi Aseta kate 2 pumbakorpuse alumistele tugijalgadele ning lükka ülevalt omale kohale Kui vahetus vajab käigukasti reduktori hõõrderõngas : HOIATUS ARVESTA PUMBA KAALUGA Detailide kaall võib olla Kruvi külge poldid 33 koos seibidega 34, ohtlik ning võib alusta ülemistest kruvidest, et fikseerida kate põhjustada kehavigastusi või materiaalseid Pingutusmoment : HD50 - HD65 ............... 50 Nm kahjustusi HDX65 - HDX80 ......... 97 Nm HD80 ............................ 126 Nm Kasutades sobivat tõsteseadet, pane pumba reduktor HD100............................ 464 Nm koos mootoriga vertikaal asendisse   Eemalda kruvid 1109 koos seibidega 1110 Paigalda voolik (vaata § Vooliku vahetus) ja täida pump määrdeõliga (vaata § Määrdeõli vahetus). NT 1101-W00 06 17 HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 e 20/25  Lisa 5- Abaqeu HDX80 kasutus- ja hooldusjuhendid 4. HOOLDUS (jätkub) HOIATUS Pane rõngas 27 võllile ja suru see vastu võlli õlga ARVESTA MOOTORI JA REDUKTORI KAALUGA Detailide kaall võib olla ohtlik ning võib põhjustada kehavigastusi või materiaalseid kahjustusi Kasutades sobivat tõsteseadet, tõsta mootor ja reduktor eraldi Enne kokkupanekut lase hõõrdrõngal jahtud. WARNING ARVESTA MOOTORI JA REDUKTORI KAALUGA Detailide kaall võib olla ohtlik ning võib põhjustada kehavigastusi või materiaalseid Eemalda peitli ja vasara abil rõngas 27 kahjustusi Kasutades sobivat tõsteseadet pane mootor ja reduktor tagasi kokku jälgi, et mootor paikneks õigesti. Kuumuta uut rõngast tempearatuurini 110 +10°C / 230 +50°F. HOIATUS RÕNGA KUUMUTAMISEL ARVESTA KÕRGE TEMPERATUURIGA, KASUTA SOBIVAID Kõrge temperatuur ISIKUKAITSEVAHENDEID Kinnita poldid 1109 koos seibidega 1110 (HDX65 - võib põhjustada HDX80 -HD80) ja pinguta need. vigastusi või tõsiseid Pingutusmoment: HD50 - HD65 ............... 69 Nm kahjustusi. HDX65 - HDX80 ......... 80 Nm Kasuta reduktori võllil laagriliimi Loctite* 648 ® või HD80 - HD100.............. 127 Nm sarnast toodet. Liim kanda võllile võlli õlast rõnga laiuse ulatuses * Loctite® is a registered trademark. NT 1101-W00 06 17 HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 e 21/25  Lisa 5- Abaqeu HDX80 kasutus- ja hooldusjuhendid 4. HOOLDUS (jätkub) WARNING 4.5 Klotside vahetamine Seda toimingut on võimalik teostada ka tööratta eemaldamise ajal (vaata § Tööratta eemaldamine). ARVESTA PUMBA KAALUGA Klotside eemaldamine Eemalda pumbast määrdeõli (vaata § Määrdeõli vahetamine). Detailide kaall võib olla ohtlik ning võib Pööra pumpa ringi nii kaua kuni klots on kohakuti aknaga. põhjustada kehavigastusi või materiaalseid Eemalda poldid 37 koos seibidega 38. kahjustusi Kasutades sobivat tõsteseadet pane pump tagasi normaal asendisse Eemalda klaas 15 ja selle tihend 46. Paigalda võllitihend 26 tihendi hoidjasse 1107 Veendu, et võllitihend oleks paigutatud õigesti   HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 Fikseeri klotsi 5 asend klambriga ja eemalda polt 28 Aseta pumbakorpusesse tihend 127 ja tihendihoidja 1107. Pane koos seibiga 29 külge seibid 126 ja poldid 1111. Kruvid pingutada. Pingutusmoment : HD50 - HD65 ......................................... 19 Nm HDX65 - HDX80 - HD80 - HD100 ......... 15 Nm Tõmaba klots 5 ja selle seibid 4 pumbast välja Pööra tähelepanu klotsi seibide asetusele ja kujule, et kokkupannes säilitada sama olukord.       Paigalda tööratas (vaata § Tööratta eemaldamine) Paiglada voolik (vaata § Vooliku vahetus) Täida pump määrdeõliga(vaata § Määrdeõli vahetamine ) NT 1101-W00 06 17 HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 e 22/25  Lisa 5- Abaqeu HDX80 kasutus- ja hooldusjuhendid 4. HOOLDUS (jätkub) Korda eelnevaid samme teise klotsi eemaldamiseks. Klotsi paigaldamine Paigalda klotsid 5 koos seibidega 4. Veendu, et seibide kogus ja asetus oleks sama mis oli nende eemaldamisel. Kinnita ja pinguta kruvid 28 koos seibidega 29. Pingutusmoment 244 Nm (HD100 : 355 Nm) Kontrolli klaasi tihenditl 46 ja vajadusel asenda see. Paigalda klaas 15 koos tihendiga 46. Kinnita ja pinguta poldid 37 koos seibidega 38. Pingutusmoment: HD50 - HD65 ......................................... 3 Nm HDX65 - HDX80 - HD80 - HD100 ......... 6 Nm Korda eelnevaid samme teise klotsi paigaldamisel Täida pump määrdeõliga (vaata § Määrdeõli vahetamine). NT 1101-W00 06 17 HD50 HD65 HDX65 HDX80 HD80 HD100 e 23/25  Lisa 6- Vooliku purunemis anduri tootejuhend E INSTRUCTIONS 1101-XOO e Section 1101 Effective February 2018 Replaces September 2017 Original instructions Puncture detector for Abaque HD squeezed tube pumps INSTALLATION OPERATION WARRANTY: Puncture detectors for ABAQUE pumps are covered 24 months by warranty within the limits mentioned in our General Sales Conditions. In case of a use other than that mentioned in the Instructions manual, and without preliminary agree­ ment of MOUVEX, warranty will be canceled. Z.I. La Plaine des Isles - F 89000 AUXERRE - FRANCE Tel. : +33 (0)3.86.49.86.30 Fax: +33 (0)3.86.49.87.17 ••••• ?55C5 ♦ [email protected] a Z!l:l:D company www.mouvex.com Lisa 6- Vooliku purunemis anduri tootejuhend  Lisa 6- Vooliku purunemis anduri tootejuhend 1. TÖÖPÕHIMÕTE Pumba vedeliku taseme mõõtmis toru külge paigaltatud andur Andur tuvastab metallseid ja mittemetallseid materjale tuvastab pumbavooliku purunemise. 2. TECHNICAL CHARACTERISTICS Capacitive detector ............KI0024 Consumption at 24 V ...........<10mA Supply voltage ................20 to 250 V AC/DC Switching frequency ............25 Hz AC / 40 Hz DC ° Hold output current ............250 mA (50 C) Ambient utilisation temperature ...-25 ° C to +70 °C · · · · · · · · ....................200 mA (70 ° C) ............................(-13 ° F to +158 ° F) Call output current .............1,5 A (20 ms / 0,5 Hz) Protection ....................IP 65 3. ÜHENDUSSKEEM Ühendus tehakse kuni 2,5 mm2 klemmiga Tavaliselt suletud kontakt saadakse kui lõigata joonisel näidatud rihm 1/3 .---f.�---- L1 L+ N L- On kaks võimaliku töörežiimi : - Tavaliselt avatud kontakt : - Tavaliselt suletud kontakt : NT 1101-XOO 02 18 Puncture detector - Abaque HD e 3/4 Lisa 6- Vooliku purunemis anduri tootejuhend  Lisa 7- Pumplaplaanid. Soojustatud konteiner Abaque HDX80 pump Abaque HDX80 pump Sissepääsu uks Küttekeha-2x1kW Veetaseme andur Sulgventiil DN 80 De 90 mm De 200 mm De 90 mm Sulgventiil DN 80 Kaev Di 1000 mm Ventilaator Survetorustik De 75/90/160/200 mm, Elektri-/automaatikakilp koos muhvide ja sulgventiilidega Sissevoolutoru De 500 mm Imitoru De 75 mm DN 80 mm, kolmik koos pimeäärikuga torustiku seisukorra hindamiseks Pealtvaade PUMPLAPLAAN 22.09.2022 Pinnasepuhastuse OÜ 1  Lisa 7- Pumplaplaanid. Abaque HDX80 pump DN 80 mm, kolmik koos pimeäärikuga torustiku seisukorra hindamiseks De 90 mm Survetorustik De 90/160/200 mm, koos muhvide, käänikutega ja sulgventiilidega Abaque HDX80 pump Adapterplaat pumba kinnitamiseks, koos kummipuksidega De 200 mm 49,90 49,90 Imitoru De 75 mm Vundamendiplokk 400x590x2400 mm 200 mm 200 mm Vundamendiplokk 400x590x2400 mm Paekivikillustik fraktsiooniga 5-125 mm, kiilutud killustikuga fraktsiooniga 8-12 mm, h=400 mm Soojustus, h=100 mm, Kaev Di 1000 mm, Imitoru De 75 mm Koos põhjaklapiga Veetaseme andur/ Ujuklüliti Betoonist ankurdusplaat 1700x1700x200 mm Elektri-/automaatikakilp Survetorustik De 90/160 mm, De 90 mm koos muhvide ja käänikutega Sulgventiil DN 80 Abaque HDX80 pump Tuulutustoru De 110 mm Adapterplaat pumba kinnitamiseks, Vundamendiplokk 400x590x2400 mm koos kummipuksidega 50,56 Kaevregulaator Di 800 mm 49,94 Paekivikillustik fraktsiooniga 5-125 mm, 49,90 kiilutud killustikuga fraktsiooniga 8-12 mm, h=400 mm Soojustus, h=100 mm, Sissevoolutoru De 500 mm Veetaseme andu/Ujuklüliti 47,59 47,57 Kaev Di 1000 mm 46,80 47,38 Imitoru De 75 mm Koos põhjaklapiga Betoonist ankurdusplaat 1700x1700x200 mm Sulgemiskilp Kaevregulaator Di 800 mm Betoonist ankurdusplaat 1500x1500x200 mm Lõiked PUMPLAPLAAN 22.09.2022 Pinnasepuhastuse OÜ 2  Lisa 7- Pumplaplaanid. Tuulutustoru De 110 mm Soojustus, h=100 mm, . Veetaseme andur/Ujuklüliti 52,17 50,13 49,62 50,03 Sissevoolutoru De 315 mm Kaev Di 800 mm Betoonist ankurdusplaat 1500x1500x200 mm Veetaseme mõõtmise kaev PUMPLAPLAAN 22.09.2022 Pinnasepuhastuse OÜ 3  Lisa 7- Pumplaplaanid. Kaevu teleskoop De 630 mm, PE Rahustuskaev Di 1500 mm 52,37 1 50,56 50,83 50,04 50,23 De 500 mm Teenindusredel Betoonist ankurdusplaat 2200x2200x200 mm Survekanalisatsioonitoru ligikaudne asukoht ja kõrgus Põlv 90° koos DN 200 mm Survetorustik De 200 mm Rahustuskaev PUMPLAPLAAN 22.09.2022 Pinnasepuhastuse OÜ 4  Lisa 7- Pumplaplaanid. Lõige A-A 5 Lõige B-B 5 Lõige C-C Ol.olev. maapind 3 500 3 1 1800 2250 6 C C 1 9 A A De 200 De 200 300 200 8 7 8 4 B B 2 1500 2200 2 Survekanalisatsioonitorustiku läbipesukaevu eksplikatsioon Pos. Nimetus Materjal, tüüp Mõõdud 1 PE veekaev PE Di 1500 mm 2 Betoonist ankurdusplaat Betoon De 2200x200 mm 3 Kaevu teleskoop PE De 630 mm 4 Ankurduspolt 5 Lukustatav kaevuluuk Malm Ø 630 mm 6 Teenindusredel libisemiskindlate astmetega AISI 316 7 Äärikutega kolmik PE DN 200 8 PE kaelus koos terasäärikuga PE De 200 9 Pimeäärik Malm DN 200 Läbipesukaevu skeem PUMPLAPLAAN 22.09.2022 Pinnasepuhastuse OÜ 5  Lisa 7- Pumplaplaanid. Märkused: Koordinaadid L-Est'97 süsteemis Kõrgused EH2000 süsteemis Katastriüksuste piirid Maa-ametist 20.04.2022 seisuga. Pinnasepuhastuse OÜ Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamine. XVI etapp. Fenoolisoo pumpla teostusmõõdistus Meelis Aro Erki Kõnd Teostusjoonis [email protected] Ivo Maasik 25.04.2022 1 2 1:500 2021-282  Lisa 7- Pumplaplaanid. Märkused: Koordinaadid L-Est'97 süsteemis Kõrgused EH2000 süsteemis Katastriüksuste piirid Maa-ametist 20.04.2022 seisuga. Pinnasepuhastuse OÜ Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamine. XVI etapp. Fenoolisoo pumpla teostusmõõdistus Meelis Aro Erki Kõnd Teostusjoonis [email protected] Ivo Maasik 25.04.2022 2 2 1:500 2021-282  ASUKOHASKEEM, M 1:2000 Likvideeritav toru Isevoolne sissevoolutoru De 315 mm AS Järve Biopuhastuse survetoru Elering AS 35-110kV elektriõhuliinide kaitsevöönd V Veetaseme mõõtmise kaev Di 800 mm, Survetoru, omanik teadmata OO AA LIS EK R koos veetaseme anduriga NOO IIR D (Kohtla-Järve poolkoksimäe piirdekraav) F E P IMÄE OKS LK Lukustatav olemasolev tõkkepuu POO Projekteeritud kraav R VE Puhastatav kraav, L=855 m -JÄ LA Projekteeritud juurdepääsutee Sissevoolutoru De 500 mm HT FENOOLISOO KO Sulgemiskaev Di 800 mm Projekteeritud pumpla Läbipesukaev Di 1500 mm Survetoru, L=~70 m Kuja 20 m Rahustuskaev Di 1500 mm KOHTLA-JÄRVE POOLKOKSIMÄGI Toru De 500 mm PUMPLA ASUKOHT, M 1:500 VEEMÕÕDUKAEVU ASUKOHT, M 1:500 Likviteeritav toru Veetaseme mõõtmise kaev Di 800 mm 47,90 Kaevukaane kõrgus 51,50 m (abs) Puhastatav kraav, L=855 m De 315 mm, sissevoolutoru põhja kõrgus 49,50 m (abs) L=19,6 m, i=0,005 Kaevu põhja kõrgus 49,00 m (abs) R=10 m 47,80 Kaevu sügavus 2,5 m L=5,3 m, i=0,3150 3.0 % AT UST ! EVA 0m 46,13 RU ETT VETO R=1 L=25,1 m, i=0,005 49. SUR 85 Isevoolne sissevoolutoru 4m De 500 mm, L=4,2 m, i=0,010 % Sissevoolu põhja kõrgus 47,44 m (abs) Isevoolne sissevoolutoru 3 .0 Väljavoolu põhja kõrgus 47,48 m (abs) De 315 mm, L=4,5 m, i=0,010 Lukustatav olemasolev tõkkepuu Sissevoolu põhja kõrgus 49,45 m (abs) 49. 80 49. Isevoolne sissevoolutoru Väljavoolu põhja kõrgus 49,50 m (abs) 49. .80 75 49 75 De 500 mm, L=1,0 m, i=0,010 49. .70 85 49 3.0% Sissevoolu põhja kõrgus 47,49 m (abs) Väljavoolu põhja kõrgus 47,50 m (abs) 3.0% 46,00 Sulgemiskaev Di 800 mm Soojustatud konteiner Kaevukaane kõrgus 50,50 m (abs) ISO_1CC_20ft_Double Door (P100) De 500 mm, sissevoolutoru põhja kõrgus 47,48 m (abs) De 500 mm, väljavoolutoru põhja kõrgus 47,49 m (abs) 32 m Kaevu põhja kõrgus 47,00 m (abs) Kaevu sügavus 3,5 m LEPPEMÄRGID: ,5 m Kaevu paigaldatakse varjapaasid 49. Pumbad Abaque HDX80-2tk 10 49. 80 49. .75 80 Soojustatud kaev Di 1000 mm 49 70 kinnistu piir ning katastriüksuse nimi ja tunnus 85 49. .65 49 Kaevukaane kõrgus 50,50 m (abs) 3.0% De 500 mm, sissevoolutoru põhja kõrgus 47,50 m (abs) 3.0% Imitorude kõrgus täpsustatakse peale pumpade paigaldamist Kaevu põhja kõrgus 47,00 m (abs) juurdepääsutee/plats Kaevu sügavus 3,5 m Survetoru De 200 mm, PN10, L=~2,2 m, ! MÄRKUSED: LIIN Rajamissügavus ~1,8 m projekteeritud kivikindlustus 1. Pumpla konstruktsiooni vt joonis 2 ja 3. H U Läbipesukaev Di 1500 mm 2. Veetaseme mõõtmise kaevu konstruktsiooni vt joonis 4. Kaevukaane kõrgus 49,77 m (abs) Õ 3. Rahustuskaevu konstruktsiooni vt joonis 5. ST De 200 mm survetoru põhja kõrgus 47,77 m (abs) U Kaevu põhja kõrgus 47,52 m (abs) 43.30 projekteeritud samakõrgusjoon 4. Läbipesukaevu konstruktsiooni vt joonis 6. AAT Kaevu sügavus 2,25 m 2.0% 5. Kõik jooned ja objektid hallis toonis tähistavad mõõdistamise aegset situatsiooni. projekteeritud nõlvus/lang EV 6. Geodeetiline alusplaan on aktualiseeritud Kobras AS poolt 2018. aastal, töö nr 2018-143 "Fenoolisoo T IIN! täiendav mõõdistus". ET L projekteeritudsurvetoru 7. Koordinaadid L-Est'97 süsteemis. HU 8. Kõrgused EH2000 süsteemis. Õ projekteeritudisevoolne toru Survetoru De 200 mm, PN10, L=~66,5 m, U ST 9. Joonised ja seletuskiri on projekti lahutamatud osad ninn neid tuleb käsitleda koos. 10. Survetorustikuna tuleb kasutada plüetüleenist toru PE, rõhuklassiga vähemalt PN 10. Rajamissügavus ~1,8 m, pöörderaadius R=50 m A AT projekteeritudkraav T EV PROJEKTEERIMIS-EHITUSTÖÖD PURTSE JÕE, KOHTLA JÕE JA FENOOLISOO ! ET KESKKONNAMINISTEERIUM RU Rahustuskaev Di 1500 mm JÄÄKREOSTUSE OHUTUSTAMISEKS. SFOS nr: 2014-2020.7.02.16-001 O Kaevukaane kõrgus 52,20 m (abs) ET De 200 mm, sissevoolutoru põhja kõrgus 51,00 m (abs) taastatav katend RV De 500 mm, väljavoolutoru põhja kõrgus 50,75 m (abs) PINNASEPUHASTUSE OÜ Kaevu põhja kõrgus 50,20 m (abs) SU Kaevu sügavus 2,0 m PURTSE JÕE, KOHTLA JÕE JA FENOOLISOO JÄÄKREOSTUSE T raadatav maa-ala OHUTUSTAMINE. XVI ETAPP. FENOOLISOO PUMPLA. US Toru De 500 mm, L=8,0 m, i=0,010 AT Sissevoolu põhja kõrgus 50,75 m (abs) Erki Kõnd Urmas Uri MAA-ALA PLAAN VA Väljavoolu põhja kõrgus 50,67 m (abs) 3 3 Martin Võru TE Viru Keemia Grupile kuuluv survetorustik v06_08.02.2021 1 6 1:2000, 1:500 2020-146 TP ET Kert Kartau  Soojustatud konteiner ISO_1CC_20ft_Double Door (P100) Abaque HDX80 pump DN 80 mm, kolmik koos pimeäärikuga Ventilaator torustiku seisukorra hindamiseks De 90 mm Survetorustik De 75/90/160/200 mm, koos muhvide, käänikutega ja sulgventiilidega ~1,2 m Küttekeha-2x1kW Abaque HDX80 pump De 160 mm ~1,1 m ~1,0 m Adapterplaat pumba kinnitamiseks, koos kummipuksidega De 200 mm ~2,25 m ~2,25 m 49,90 49,90 Imitoru De 75 mm min 1 m Vundamendiplokk 400x590x2400 mm 49,00* 200 mm 200 mm Torukoorik, EPS 120 48,50** Vundamendiplokk 400x590x2400 mm 48,30*** Geotekstiil V profiil (NGS) Algtäide (liiv), h=300 mm Paekivikillustik fraktsiooniga 5-125 mm, kiilutud killustikuga fraktsiooniga 8-12 mm, h=400 mm 47,70**** Soojustus, h=100 mm, Kaev Di 1000 mm, h=3,5 m niiskuskindel vahtpolüstüreen Imitoru De 75 mm Veetaseme andur Tasanduskiht (liiv), h=150 mm Betoonist ankurdusplaat 1700x1700x200 mm Elektri-/automaatikakilp Survetorustik De 75/90/160 mm, De 90 mm koos muhvide ja käänikutega Sulgventiil DN 80 Abaque HDX80 pump Soojustatud konteiner De 75 mm ISO_1CC_20ft_Double Door (P100) Küttekeha-2x1kW Tuulutustoru De 110 mm Adapterplaat pumba kinnitamiseks, ~250 mm ~900 mm Vundamendiplokk 400x590x2400 mm koos kummipuksidega ~85 mm 50,50 Kaevregulaator Di 800 mm, h=3,0 m 50,00 Paekivikillustik fraktsiooniga 5-125 mm, 49,90 kiilutud killustikuga fraktsiooniga 8-12 mm, h=400 mm Projekteeritud kraav Täitepinnas Geotekstiil V profiil (NGS) 49,00* Olemasolev maapind Soojustus, h=100 mm, niiskuskindel vahtpolüstüreen Sissevoolutoru De 500 mm, L= 6 m 48,50** 48,30*** Veetaseme andur 47,70**** 47,49 47,48 Kaev Di 1000 mm, h=3,5 m 47,00 47,50 47,44 Imitoru De 75 mm Algtäide (liiv), h=300 mm Tasanduskiht (liiv), h=150 mm 46,50 Betoonist ankurdusplaat 1700x1700x200 mm Varjapaasid Kaevregulaator Di 800 mm, h=3,5 m Betoonist ankurdusplaat 1500x1500x200 mm MÄRKUSED: 1. Pumpla asukohta vt joonis 1. 2. Kõrgused EH2000 süsteemis. 3. Ühikuta mõõdud on meetrites. 4. Joonised ja seletuskiri on projekti lahutamatud osad ning neid tuleb käsitleda koos. 5. Pumpla torustik ja liitmikud peavad olema valmistatud happekindlast seinapaksusega 3 mm roostevabast terasest AISI-316 ning pumplast väljuv survetorustik ja liitmikud peavad olema valmistatud polüetüleenist (PE). 6. 49.00* veetaseme korral saadetakse teavitus kõnekeskusele kõrgest veetasemest fenoolisoos. 7. 48.50** veetaseme korral käivitatakse pumpla mõlemad pumbad. 8. 48.30*** veetaseme korral käivitatakse pumpla üks pump. 9. 47.70**** veetaseme korral lülitatakse pumbad välja. PROJEKTEERIMIS-EHITUSTÖÖD PURTSE JÕE, KOHTLA JÕE JA FENOOLISOO KESKKONNAMINISTEERIUM JÄÄKREOSTUSE OHUTUSTAMISEKS. SFOS nr: 2014-2020.7.02.16-001 PINNASEPUHASTUSE OÜ PURTSE JÕE, KOHTLA JÕE JA FENOOLISOO JÄÄKREOSTUSE OHUTUSTAMINE. XVI ETAPP. FENOOLISOO PUMPLA. Martin Võru Erki Kõnd PUMPLA VAATED Kert Kartau v06_08.02.2021 2 6 1:50 2020-146 TP  Soojustatud konteiner ISO_1CC_20ft_Double Door (P100) ~250 mm ~250 mm Ventilaator Abaque HDX80 pump Abaque HDX80 pump Küttekeha-2x1kW ~1,2 m ~1,1 m ~1,0 m Veetaseme andur De 75 mm De 75 mm Sulgventiil ~2,25 m DN 80 De 90 mm De 200 mm De 90 mm Kilp Sulgventiil DN 80 Kaev Di 1000 mm, h=3,5 m Värskeõhuklapp Survetorustik De 75/90/160/200 mm, koos muhvide, käänikutega ja sulgventiilidega Sissevoolutoru De 500 mm, L= 6 m Imitoru De 75 mm DN 80 mm, kolmik koos pimeäärikuga torustiku seisukorra hindamiseks PROJEKTEERIMIS-EHITUSTÖÖD PURTSE JÕE, KOHTLA JÕE JA FENOOLISOO KESKKONNAMINISTEERIUM JÄÄKREOSTUSE OHUTUSTAMISEKS. SFOS nr: 2014-2020.7.02.16-001 MÄRKUSED: 1. Pumpla asukohta vt joonis 1. 2. Kõrgused EH2000 süsteemis. PINNASEPUHASTUSE OÜ 3. Joonised ja seletuskiri on projekti lahutamatud osad ning neid tuleb PURTSE JÕE, KOHTLA JÕE JA FENOOLISOO JÄÄKREOSTUSE käsitleda koos. OHUTUSTAMINE. XVI ETAPP. FENOOLISOO PUMPLA. 4. Pumpla torustik ja liitmikud peavad olema valmistatud happekindlast seinapaksusega 3 mm roostevabast terasest AISI-316 ning pumplast Martin Võru Erki Kõnd PUMPLA PEALTVAADE väljuv survetorustik ja liitmikud peavad olema valmistatud polüetüleenist (PE). Kert Kartau v06_08.02.2021 3 6 1:50 2020-146 TP  Tuulutustoru De 110 mm Soojustus, h=100 mm, niiskuskindel vahtpolüstüreen, mille maapealne osa kaitstakse plastikust või tsinkplekist kattega (h=0,5 m). Veetaseme andur 51,50 Olemasolev maapind min 1 m Täitepinnas 50,50* Algtäide (liiv), h=300 mm 50,00** 49,50 49,00 49,45 Sissevoolutoru De 315 mm, L= 11,5m ~500 mm Kaev Di 800 mm, h=3,5 m Tasanduskiht (liiv), h=150 mm Betoonist ankurdusplaat 1500x1500x200 mm MÄRKUSED: PROJEKTEERIMIS-EHITUSTÖÖD PURTSE JÕE, KOHTLA JÕE JA FENOOLISOO 1. Veetaseme mõõtmise kaevu asukohta vt joonis 1. KESKKONNAMINISTEERIUM JÄÄKREOSTUSE OHUTUSTAMISEKS. SFOS nr: 2014-2020.7.02.16-001 2. Kõrgused EH2000 süsteemis. 3. Ühikuta mõõdud on meetrites. 4. Joonised ja seletuskiri on projekti lahutamatud osad ning neid tuleb PINNASEPUHASTUSE OÜ käsitleda koos. PURTSE JÕE, KOHTLA JÕE JA FENOOLISOO JÄÄKREOSTUSE 5. 50.50* veetaseme korral lülitatakse pumpla automaatika koos OHUTUSTAMINE. XVI ETAPP. FENOOLISOO PUMPLA. pumpadega välja ning saadetakse kõnekeskusele teavitus truubi võimaliku ummistuse kohta. Martin Võru Erki Kõnd VEETASEME MÕÕTMISE KAEVU KONSTRUKTSIOONI SKEEM 6. 50.00** veetaseme korral lülitatakse pumpla automaatika sisse. Kert Kartau v06_08.02.2021 4 6 1:50 2020-146 TP  Kaevu teleskoop De 630 mm, PE Rahustuskaev Di 1500 mm, h=2,0 m Olemasolev maapind Täitepinnas 52,20 Algtäide (liiv), h=300 mm 1 50,75 51,00 50,20 50,67 De 500 mm, L= 8,0 m, i=0,0100 Tasanduskiht (liiv), h=150 mm 50,40 ~600 mm Teenindusredel libisemiskindlate astmetega (AISI 316) Kivikindlustus graniitkividest, fraktsiooniga 150-300 mm Betoonist ankurdusplaat 2200x2200x200 mm Survekanalisatsioonitoru ligikaudne asukoht ja kõrgus Põlv 90° koos DN 200 mm äärikuga (täpsustatakse ehitustööde käigus) De 200 mm PE kaelus koos terasäärikuga De 200 mm, elektrikeevispõlv 45° Survetorustik De 200 mm PROJEKTEERIMIS-EHITUSTÖÖD PURTSE JÕE, KOHTLA JÕE JA FENOOLISOO KESKKONNAMINISTEERIUM JÄÄKREOSTUSE OHUTUSTAMISEKS. SFOS nr: 2014-2020.7.02.16-001 MÄRKUSED: PINNASEPUHASTUSE OÜ 1. Rahustuskaevu asukohta vt joonis 1. 2. Kõrgused EH2000 süsteemis. PURTSE JÕE, KOHTLA JÕE JA FENOOLISOO JÄÄKREOSTUSE OHUTUSTAMINE. XVI ETAPP. FENOOLISOO PUMPLA. 3. Ühikuta mõõdud on meetrites. 4. Torustiku läbipesuks eemaldatakse DN 200 mm põlv 90°. Martin Võru Erki Kõnd RAHUSTUSKAEVU KONSTRUKTSIOONI SKEEM 5. Joonised ja seletuskiri on projekti lahutamatud osad ning neid tuleb käsitleda koos. Kert Kartau v06_08.02.2021 5 6 1:50 2020-146 TP  Lõige A-A 5 Lõige B-B 5 Lõige C-C Ol.olev. maapind 3 500 3 1 1800 2250 6 C C 1 9 A A De 200 De 200 300 200 8 7 8 4 B B 2 1500 2200 2 Survekanalisatsioonitorustiku läbipesukaevu eksplikatsioon Pos. Nimetus Materjal, tüüp Mõõdud 1 PE veekaev PE Di 1500 mm 2 Betoonist ankurdusplaat Betoon De 2200x200 mm 3 Kaevu teleskoop PE De 630 mm 4 Ankurduspolt 5 Lukustatav kaevuluuk Malm Ø 630 mm 6 Teenindusredel libisemiskindlate astmetega AISI 316 7 Äärikutega kolmik PE DN 200 8 PE kaelus koos terasäärikuga PE De 200 9 Pimeäärik Malm DN 200 PROJEKTEERIMIS-EHITUSTÖÖD PURTSE JÕE, KOHTLA JÕE JA FENOOLISOO KESKKONNAMINISTEERIUM JÄÄKREOSTUSE OHUTUSTAMISEKS. SFOS nr: 2014-2020.7.02.16-001 PINNASEPUHASTUSE OÜ PURTSE JÕE, KOHTLA JÕE JA FENOOLISOO JÄÄKREOSTUSE MÄRKUSED: OHUTUSTAMINE. XVI ETAPP. FENOOLISOO PUMPLA. 1. Läbipesukaevu asukohta vt joonis 1. 2. Kõrgused EH2000 süsteemis. Martin Võru Erki Kõnd LÄBIPESUKAEVU KONSTRUKTSIOONI SKEEM 3. Joonised ja seletuskiri on projekti lahutamatud osad ning neid tuleb käsitleda koos. Kert Kartau v06_08.02.2021 6 6 1:50 2020-146 TP  4. märts 2026 Lisa 7 PARI ID 1090953 Piirangu liik Reaalservituut Nimetus Keemia vkt 1t RS Piiranguala kirjeldus - Ruumikuju loomise kuupäev 2. märts 2026 Õigusliku kehtivuse kuupäev Pindala 24708m² Asukoht Maapealne Moodustusviis Digitud Täpsusklass 4 Seisund Projekt Ruumikuju piir Valitseja piir Asub katastriüksustel: Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Keemia vkt 1t (32215:001:0063) Piiranguala õigustatud kasutajad ehk valitsejad Valitseja liik Valitseja kood KINNISASI 32215:001:0066 KINNISASI 32215:001:0067 Ruumianalüüs üksusele 32215:001:0063 Katastri andmed Täisaadress Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Keemia vkt 1t Kinnistu number 2884607 Kogupindala - Omandivorm Riigiomand Sihtotstarve 1 JAATMEHOIDLA_MAA 100% Kattuvuse pindala Ligikaudne suurus 24 708m²  4. märts 2026 Lisa 8 PARI ID 1090956 Piirangu liik Reaalservituut Nimetus Keemia vkt 2t RS Piiranguala kirjeldus - Ruumikuju loomise kuupäev 2. märts 2026 Õigusliku kehtivuse kuupäev Pindala 35975m² Asukoht Maapealne Moodustusviis Digitud Täpsusklass 4 Seisund Projekt Ruumikuju piir Valitseja piir Asub katastriüksustel: Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Keemia vkt 2t (32215:001:0064) Piiranguala õigustatud kasutajad ehk valitsejad Valitseja liik Valitseja kood KINNISASI 32215:001:0067 KINNISASI 32215:001:0066 Ruumianalüüs üksusele 32215:001:0064 Katastri andmed Täisaadress Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Keemia vkt 2t Kinnistu number 2886107 Kogupindala - Omandivorm Riigiomand Sihtotstarve 1 JAATMEHOIDLA_MAA 100% Kattuvuse pindala Ligikaudne suurus 35 975m²  4. märts 2026 Lisa 9 PARI ID 1090963 Piirangu liik Reaalservituut Nimetus Keemia vkt 3t RS Piiranguala kirjeldus - Ruumikuju loomise kuupäev 2. märts 2026 Õigusliku kehtivuse kuupäev Pindala 176405m² Asukoht Maapealne Moodustusviis Digitud Täpsusklass 4 Seisund Projekt Ruumikuju piir Valitseja piir Asub katastriüksustel: Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Keemia vkt 3t (32215:001:0065) Piiranguala õigustatud kasutajad ehk valitsejad Valitseja liik Valitseja kood KINNISASI 32215:001:0066 KINNISASI 32215:001:0067 Ruumianalüüs üksusele 32215:001:0065 Katastri andmed Täisaadress Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Keemia vkt 3t Kinnistu number 2885107 Kogupindala - Omandivorm Riigiomand Sihtotstarve 1 JAATMEHOIDLA_MAA 100% Kattuvuse pindala Ligikaudne suurus 176 405m²